Riigihalduse ministri käskkiri "Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestamine

Rapla maakonnaplaneering

Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine

Rapla maakonnaplaneering

Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine

Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei

vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest.

Rapla 2018

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 3

SISUKORD

Sissejuhatus 6

1. Planeeringute koostamise eesmärk ja alused 14

1.1. Planeeringu koostamise eesmärk 14

1.2. Planeeringuala 16

1.3. Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid 17

1.4. Planeeringu ja KSH uuringud 18

1.5. Planeeringu koosseis 22

1.6. Planeeringus käsitletavad mõisted ja lühendid 23

2. Trassi koridori alternatiivide väljatöötamise alused. Eelistatud trassi

koridori valiku põhjendused 28

2.1. Trassi koridori mõiste ja tähendus planeeringus 28

2.2. Trassi koridori alternatiivide kujunemine ja nende väljatöötamise alused 29

2.3. Trassi koridori alternatiivide võrdlusmetoodika 31

2.3.1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine 31

2.3.2. Tehniline teostatavus 34

2.3.3. Ehitusmaksumus 34

2.3.4. Sotsiaal-majanduslik tulu ja kulu 35

2.4. Võrdlustulemused. Eelistatud trassi koridori valiku põhjendused 36

3. Rail Balticu arendamise põhimõtted 41

3.1. Kavandatava kiire raudtee üldine iseloom 41

3.2. Kavandatava raudteeinfrastruktuuri kirjeldus 42

3.2.1. Raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd 42

3.2.2. Perspektiivne Rapla piirkonna raudteejaam 43

3.2.3. Möödasõidu jaam 44

3.2.4. Teedevõrgu toimimine ja raudtee ületusvõimalused 45

3.2.4.1. Ristumine teedega ning rööbasteedega 47

3.2.4.2. Ristumine vooluveekogudega 50

3.2.4.3. Rohelise võrgustiku sidusus. Raudteeületusvõimalused ulukitele 50

3.2.5. Raudtee toimimiseks vajalik elektritaristu 53

3.2.6. Müra leevendusvajadusega alad. Vibratsioon 57

3.2.7. Maaparandussüsteemide toimimise tagamise üldised põhimõtted 59

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 4

3.3. Maade kasutamise põhimõtted ja üldised ehitustingimused raudtee trassi

koridoris 60

3.3.1. Enne raudtee ehitamist trassi koridoris kehtivad tingimused 60

3.3.2. Raudtee ehitamise ajal kehtivad tingimused 60

3.3.3. Pärast raudtee rajamist raudtee kaitsevööndis lubatud tegevused 61

3.3.4. Raudtee projekteerimise ja rajamise põhimõtted ja ülesanded 61

3.4. Rail Baltic trassi kasutamine kohaliku transpordi eesmärgil 62

3.5. Lahenduse kirjeldus kohalike omavalitsuste lõikes 65

3.5.1. Kehtna vald 68

3.5.2. Järvakandi vald 72

3.5.3. Raikküla vald 74

3.5.4. Rapla vald 77

3.5.5. Juuru vald 86

3.5.6. Kohila vald 88

3.6. Raudtee trassi koridoris ja selle mõjualas paiknevad kaitstavad

loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad 91

4. Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevad leevendavad

meetmed 93

4.1. Planeerimisel arvestatud keskkonnakaitselised meetmed 93

4.2. Projekteerimisel arvestatavad keskkonnakaitselised meetmed 95

4.3. Ehitamisel arvestatavad keskkonnakaitselised meetmed 96

4.4. Kasutamisel arvestatavad keskkonnakaitselised meetmed 97

5. Planeeringu elluviimine 99

5.1. Elluviimise üldised põhimõtted 99

5.2. Lahenduse sisseviimine kehtestatud kohalike omavalitsuste

üldplaneeringutesse 99

5.3. Trassi koridoris paiknevad ja Rail Baltic raudtee rajamisest puudutatud

kehtestatud detailplaneeringu alad. Nende kehtetuks tunnistamise vajadus

või realiseeritavuse võimalikkus 100

5.4. Trassi koridoris paiknevate maaüksuste omandamine 105

5.5. Sundvõõrandamine 106

5.6. Varasemate toetuste abil tehtud investeeringud 106

5.7. Tegevuskava 108

5.8. Raudtee trassi koridori ja Tallinn-Rapla-Türi maantee eelprojekti

muudatusettepaneku kattumine Rabivere maastikukaitsealaga 112

6. Planeeringu joonised 113

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 5

Lisad 113

Lisa 1. Olemasoleva raudtee koridori kasutamise võimalikkus Rail Baltic raudtee

trassi asukohana 113

Lisa 2. Ülevaatlik skeemkaart tööprotsessi jooksul visandatud trassi koridori

alternatiividest ja võrreldud alternatiividest 114

Lisa 3. Rail Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute

võrreldavate trassi koridoride võrdlustulemused 115

Lisa 5. Rail Balticu Harjumaa ja Põhja-Raplamaa kahe trassialternatiivi täpsem

analüüs 115

Lisa 4. Lühiülevaade trassi koridori alternatiivide võrdlemise protsessist Põhja-

Raplamaal ja Harjumaal 116

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 6

SISSEJUHATUS

Rail Balticu raudtee trassi koridori Rapla maakonnaplaneering algatati

Vabariigi Valitsuse 12.04.2012. a korraldusega nr 173

„Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu raudtee

trassi koridori asukoha määramiseks”1. Sama korraldusega algatas

Vabariigi Valitsus maakonnaplaneeringute koostamise ka Harju ja

Pärnu maakonnas.

Rapla maavanem algatas maakonnaplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) 25.04.2012. a korraldusega

nr 259. Sarnased menetlustoimingud viisid läbi ka Harju ja Pärnu

maavanemad.

Alates 1. juulist 2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus. Kuna

maakonnaplaneeringud algatati enne uue planeerimisseaduse

jõustumist, järgiti planeeringute menetlemisel kuni 30. juunini 2015

kehtinud planeerimisseadust2.

Maakonnaplaneeringutega planeeritakse uut Rail Baltic raudteeliini,

mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisena. Kavandatav

raudtee läbib Eestit põhja-lõuna suunalisena, kulgeb läbi Harju, Rapla

ja Pärnu maakonna Riia suunal. Reisiterminalid rajatakse Tallinna

Ülemiste piirkonda ja Pärnu ning kaubajaam Muuga sadamasse.

Maakonnaplaneeringute lahenduste põhjal toimub Rail Balticu

Euroopa standardse rööpmelaiusega (1435 mm) avalik raudtee

projekteerimine ja rajamine Eesti piires3. Sarnased ettevalmistustööd

toimuvad uue rahvusvahelise raudtee rajamiseks ka Lätis ja Leedus.

Paralleelselt maakonnaplaneeringute koostamisega viiakse läbi KSH,

mille eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine maakonna-

planeeringute koostamisel ja kehtestamisel (trassi koridori asukoha

valikul ja leevendusmeetmete väljatöötamisel).

Kavandatava raudtee rajamise keerukus tingib vajaduse arvestada

tehniliste üksikasjadega juba maakonnaplaneeringu planeerimise

staadiumis. Seetõttu kaasati töögruppi spetsialistid, sh insenerid, kes

täpsemate analüüside ja uuringute tulemusena andsid sisendi trassi

1 Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/317042012010.

2 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1: Enne käesoleva

seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes seni

kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest, välja arvatud käesoleva paragrahvi

lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

Sama seaduse § 13 lg 2 kohaselt: mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi

asukohavaliku planeeringut käsitletakse riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse

tähenduses.

3 Rail Balticu uue avaliku raudtee ehitamisega on kavandatud alustada orienteerivalt

aastal 2018-2019.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 7

koridori alternatiivide väljatöötamiseks ja asukoha valikuks, raudtee

ja raudteeinfrastruktuuriga seotud teedevõrgu planeerimiseks.

Maakonnaplaneeringutes raudtee trassi koridori asukoha määramisel

on võetud arvesse majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised,

looduslikud ning tehnilis-majanduslikud kaalutlused, mis kajastuvad

planeeringulahenduses.

Maakonnaplaneeringu koostamisel on arvesse võetud

Siseministeeriumis koostatud dokument „2013. aasta

hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõte“. Arvestati erinevate

riskiallikatega, mis võivad esile kutsuda ootamatuid ja laiaulatuslikke

hädaolukordi. Hinnati erinevate õnnetuste võimalikke tagajärgi

elanikkonnale ja looduskeskkonnale lähtuvalt riskielementide

geograafilisest paiknemisest4.

Planeeringu ja KSH menetlemine

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Rail Baltic raudteeliini trassi

koridori asukoha määramine, et luua ühendus Balti riikide ja Euroopa

raudteevõrgu vahel. Selleks viidi kolmes maakonnas – Rapla, Harju

ja Pärnu – läbi samaaegne planeeringu- ja KSH protsess.

Maakonnaplaneeringud koostati tihedas koostöös avalikkusega,

kohalike omavalitsustega ja erinevate huvigruppidega. Paremaks

kaasamiseks, informatsiooni edastamiseks ning planeeringu ja KSH

materjalide kättesaadavuse tagamiseks loodi projekti portaal

aadressil http://www.railbaltic.info/et/. Protsessi erinevates

etappides viidi läbi töökoosolekuid ning korraldati avalike arutelusid.

4 Vastavalt raudteeseadusele on raudteeinfrastruktuuri ohutuse tagamise kohus-tus

raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatel ja teistel raudteeinfrastruktuuri valdajatel.

Raudteeveo ohutuse tagamise kohustus on raudteeveo ettevõtjatel ja teistel

raudteeveeremi valdajatel. Sellest tulenevalt teostavad raudtee-vedude kvantitatiivse

riskianalüüsi (sh õnnetuste stsenaariumide põhjalik kir-jeldus, toimumise

tõenäosused, tagajärgede raskuse ja ulatuse hinnang) ülalmärgitud vastutajad, kes

omavad piisavalt lähteandmeid, sh infot olema-solevate ja kavandatavate veovoogude

(raudteelõiku aastas läbivate ohtlike vedude arv iga ohtliku kemikaali kohta, eraldi

päeval ja öösel, kaubajaamade ja külgteede ning toimingute iseloomustus jmt) kohta,

samuti andmeid kauba-vedude ja veoga seotud organisatsioonide riskide haldamise

süsteemidest. Vt täpsemalt KSH aruanne lk 188.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 8

Maakonnaplaneeringute koordineerimiseks ja väljatöötamiseks

moodustati projektimeeskond.

Projektimeeskonnas osalesid:

Rapla Maavalitsusest juhtisid planeeringu koostamist:

Ülo Peets arengu- ja planeeringuosakonna

juhataja (kuni 03/2017)

Veiko Rakaselg arengu- ja planeeringuosakonna nõunik

(kuni 10/2015)

Aire Müürsepp arengu- ja planeeringuosakonna

planeeringute spetsialist

Pärnu Maavalitsusest juhtisid planeeringu koostamist:

Heiki Mägi arengu- ja planeeringuosakonna

juhataja

Tiiu Pärn arengu- ja planeeringuosakonna

planeeringute talituse juhataja

Juhtkomitee

Majandus-ja Kommunikatsiooni- ministeerium

Keskkonnaministeerium Siseministeerium* Harju Maavalitsus Rapla Maavalitsus Pärnu Maavalitsus

Töögrupp

Tehnilise Järelevalve Amet Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeerium Keskkonnaministeerium

Siseministeerium* Põllumajandusministeerium**

Muinsuskaitseamet Maanteeamet

Maa-amet Eesti Raudtee

Harju Maavalitsus Rapla Maavalitsus Pärnu Maavalitsus

Operatiivgrupp

Tehnilise Järelevalve Amet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Harju Maavalitsus Rapla Maavalitsus Pärnu Maavalitsus

Seotud ametkonnad

Maanteeamet

Keskkonnaamet

Maa-amet

Muinsuskaitseamet

...

Konsultant

Maakonnaplaneeringu koostamise

korraldajad

Harju Maavalitsus

Rapla Maavalitsus

Pärnu Maavalitsus

* Planeeringualase tegevuse korraldamine on alates 1.09.2015 Rahandusministeeriumi pädevuses.

** Alates 1.09.2015 kannab nime Maaeluministeerium,

https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015004.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 9

Harju Maavalitsusest juhtisid planeeringu koostamist:

Joel Jesse arengu- ja planeeringuosakonna

arengutalituse juhataja (kuni 10/2017)

Alan Rood arengu- ja planeeringuosakonna

arengutalituse peaspetsialist

Tehnilise Järelevalve Amet:

Heigo Saare transporditeenistuse juhataja

peadirektori asetäitja (alates 03/2016)

Anvar Salomets transporditeenistuse juhataja

peadirektori asetäitja (kuni 02/2016)

Jaak Simon transpordi investeeringute osakonna

projektijuht

Raido Kivikangur raudtee infrastruktuuri osakonna

peaspetsialist (alates 07/2015)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium:

Kristjan Kaunissaare projekti koordinaator (alates 01/2016)

Miiko Peris ministeeriumi nõunik (kuni 08/2014 ja

10/2014-12/2015)

Indrek Sirp ministeeriumi nõunik (09/2013-

07/2014)

Anti Moppel ministeeriumi nõunik

Andres Lindemann Rail Baltic planeeringute spetsialist

Planeeringu konsultant (valdkondade juhtivad eksperdid):

Pille Metspalu OÜ Hendrikson & Ko üld- ja regionaal-

planeeringute osakonna juhataja,

planeeringu koostamise juhtiv ekspert

Marika Pärn OÜ Hendrikson & Ko juhtiv planeerimis-

spetsialist

Heiki Kalberg OÜ Hendrikson & Ko lepinguline juhtiv

planeerimisspetsialist

Heikki Kalle OÜ Hendrikson & Ko KSH juhtekspert

Charlotta Faith-Ell WSP, KSH juhtekspert

Guido Laagus OÜ Reaalprojekt,

projekteerimisosakonna juhataja,

insener

Mikk Reier OÜ Reaalprojekt, juhataja

Arvydas Domatas UAB Kelprojektas, trassivariantide

sotsiaal-majandusliku võrdluse

juhtekspert

Henric Sandborg WSP, raudtee tehniline projekteerimine

Rimantas Nugaris UAB Kelprojektas, raudtee tehniline

projekteerimine

Koostööpartneritena osalesid planeeringu koostamisel:

Kehtna Vallavalitsus:

Indrek Kullam vallavanem

Hans-Jürgen Schaumann majandusnõunik

Järvakandi Vallavalitsus:

Mart Järvik vallavanem

Neeme Mitt ehitusnõunik

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 10

Raikküla Vallavalitsus:

Anne Leht vallavanem

Tiit Olju maa- ja keskkonnanõunik

Rapla Vallavalitsus:

Ilvi Pere vallavanem

Kalle Toomet abivallavanem

Kohila Vallavalitsus:

Heiki Hepner vallavanem

Rein Ailt vallaarhitekt

Juuru Vallavalitsus:

Margus Jaanson vallavanem

Vallo Leinberg keskkonna- ja maaspetsialist

Koostööpartnerina osalesid planeeringu koostamisel ka Sise-

ministeeriumi (alates 1.09.2015 Rahandusministeeriumi pädevus),

Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Põllumajandus-

ministeeriumi 5 , Muinsuskaitseameti, Maanteeameti, Maa-ameti,

Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Eesti Raudtee esindajad.

5 Alates 1.09.2015 kannab nime Maaeluministeerium,

https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015004

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 11

Tabel 1. Olulised tegevused ja etapid planeeringu ning KSH

menetlemisel6

Menetlus Aeg Tegevus

Planeeringu

algatamine 12.04.2012

Vabariigi Valitsuse

korraldus nr 173

KSH algatamine 25.04.2012 Rapla maavanema

korraldus nr 259

Planeeringu

lähteseisu-

kohtade,

võrreldavate

trassi koridori

alternatiivide ja

KSH programmi

tutvustamine

02.09.2013 Avaliku

väljapaneku algus

07.10.2013

Avalik arutelu

Rapla

Maavalitsuses

08.10.2013 Avalik arutelu

Kehtna Põhikoolis

09.10.2013

Avalik arutelu

Raikküla

vallamajas

10.10.2013 Avalik arutelu

Valgu Põhikoolis

11.10.2013

Avalik arutelu

Kohila

Gümnaasiumis

Seoses lisandunud

trassi koridori

alternatiividega

13A ja 13B/C viidi

läbi täiendavad

avalikud arutelud

14.01.2014 Avaliku

väljapaneku algus

27.01.2014

Avalik arutelu

Kohila

Gümnaasiumis

Trassi koridori

võrdlustulemuste

tutvustamine

16.06.2014 Avaliku

väljapaneku algus

27.06.2014

Avalik arutelu

Rapla

Kultuurikeskuses

30.06.2014

Avalik arutelu

Järvakandi

Kultuurihallis

6 Põhjalikuma ülevaade planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja

koostöö kohta on esitatud planeeringu juurde kuuluvas lisas (menetlusdokumendid).

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 12

02.07.2014

Avalik arutelu

Kohila

Gümnaasiumis

Seoses lisandunud

trassi koridori

alternatiividega

16A ja 16D viidi

läbi täiendav

võrdlus ja avalikud

arutelud

23.10.2014 Avaliku

väljapaneku algus

29.10.2014

Avalik arutelu

Kohila

Gümnaasiumis

Planeeringu

eskiislahenduse

tutvustamine

31.08.2015 Avalikustamise

algus

18.09.2015 Avalik arutelu

Rapla Riigimajas

21.09.2015

Avalik arutelu

Kohila

Gümnaasiumis

22.09.2015

Avalik arutelu

Järvakandi

Kultuurihallis

Planeeringu ja

KSH aruande

avalik väljapanek

ja avalikud

arutelud

18.07.-

15.08.2016 Avalik väljapanek

19.09.2016 Avalik arutelu

Rapla Riigimajas

20.09.2016

Avalik arutelu

Raikküla Valla

Vabaajakeskuses

21.09.2016

Avalik arutelu

Järvakandi

Kultuurihallis

22.09.2016

Avalik arutelu

Kohila

Gümnaasiumis

23.09.2016

Avalik arutelu

Kehtna Kunstide

Koolis

Planeeringu

täiendav

avalikustamine

Kehtna ja

Raikküla valdade

osas Kehtna

piirkonna

elektrilahenduse

27.10.-

24.11.2016 Avalik väljapanek

8.12.2016

Avalik arutelu

Purku

raamatukogus

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 13

muudatuste

tutvustamiseks

KSH aruande

heakskiitmine

09.08.2017

Keskkonna-

ministeeriumi kiri nr 7-

12/17/2834-7

Planeeringu

heakskiitmine

28.12.2017

Rahandus-

ministeeriumi kiri

nr 15-2/3476-1

Planeeringu

kehtestamine

veebruar 2018

Riigihalduse ministri

käskkiri

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 14

1. PLANEERINGUTE KOOSTAMISE EESMÄRK

JA ALUSED

1.1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Rail Balticu projekti üldiseks eesmärgiks on luua ühendus Balti riikide

ja Euroopa raudteevõrgu vahel. Siiani on Balti riikide raudteesüsteem

(standardne rööpmelaius 1520 mm) mandri-Euroopa standarditega

(rööpmelaius 1435 mm) ühildamatu, mistõttu on Euroopa tasandil

otsustatud (Euroopa Komisjoni otsus nr 884/2004 29.04.20047), et

Eesti, Läti ja Leedu riikide raudteetransport tuleb täielikult

integreerida laiemasse Euroopa Liidu raudteetranspordisüsteemi. Rail

Balticu arendamiseks on antud suunised Eesti Vabariigi

Valitsuskabineti 22.09.2011 otsusega 8 , 10.11.2011 Eestis

allkirjastatud Eesti, Läti ja Leedu peaministrite ühisdeklaratsiooniga

ning samade riikide transpordi eest vastutavate ministrite

07.12.2011 allkirjastatud kokkuleppega. Rail Baltic projekti

elluviimine on seotud suure avaliku huviga, millega kaasneb

keskkonnahoid ning inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus.

Toetudes dokumendile „Vision and Strategies around the Baltic Sea

2010“ (1994), üleriigilisele planeeringule „Eesti 2010“ (kehtestatud

2000), AECOM Ltd koostatud Rail Baltic teostatavusuuringule,

fikseeriti Tallinn-Pärnu-Riia suunaline kiire raudtee kulgemise

põhimõte 2012. aasta augustis kehtestatud üleriigilises planeeringus

„Eesti 2030+“9, milles tuuakse välja, et: „Euroopa transpordipoliitika

valguses jätkuvalt tähtis parandada Eesti seotust Euroopa Liidu

tuumikpiirkonnaga, sh luua Läänemere idarannikul kiirraudtee Rail

Baltic, mis ühendab Balti riigid ja Soome Kesk-Euroopaga …. Lähiajal

tuleb maakondade teemaplaneeringute abil valida moodsa ja kiire

põhja-lõunasuunalise raudteetrassi (Rail Baltic) asukoht. Tallinnast

piirkiirusel 240 km/h võimalikult otse lõunasse kulgev rong viiks

inimesed kiiresti ja mugavalt Riiga, Kaunasesse, Varssavisse ning

sealt edasi Kesk- ja Lõuna-Euroopasse või Euroopa nn

tuumpiirkondadesse. ... Rail Baltic väga oluline ka kaubaveo

seisukohalt. Aktiivne kaubavedu on selle raudtee pikaajalise tasuvuse eelduseks“.

Üleriigiline planeering on koostatavate maakonnaplaneeringute

oluliseks lähtealuseks.

7 Otsus on kättesaadav aadressil http://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:07:08:32004D0884:ET:PDF.

8 http://archive-ee-2012.com/ee/v/2012-11-14_660282_33/22-09-2011-Kiirem-

raudteeühendus-Lääne-Euroopaga-Valitsus-ee/.

9 http://eesti2030.wordpress.com/.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 15

Skeem 1.1.2. Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ toodud

transpordivõrgu põhistruktuur Eestis aastal 2030. Eesti

transpordivõrgu selgroo moodustab kvaliteedi poolest tuntavalt

paranenud raudteeliiklus. Skeemil on punase joonega

tähistatud kiire rongiühendus 240 km/h Tallinn-Rapla-Pärnu ja

sealt edasi Läti suunal.

Skeem 1.1.1. Vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele on

kavandatav Rail Balticu raudteetrass üheks osaks Euroopa

Liidu maanteid, raudteid ja sadamaid koondava transpordi-

infrastruktuuri TEN-T põhivõrgu koridorist. Skeemil on punase

joonega tähistatud maanteed, must-valge katkendjoonega

raudteed.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 16

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Rail Baltic raudteeliini trassi

koridori asukoha määramine koos trassi variantide võrdlusega. Kuna

tegemist on uue ja tehniliselt keeruka raudteega, määratakse lisaks

trassi koridori asukohale raudteeinfrastruktuuri ja raudtee rajamisest

tingitud ümberehituste (teedevõrk) vajadus ja nende põhimõttelised

asukohad. Raudtee ja raudteeinfrastruktuuri konkreetsed asukohad,

raudtee rajamisest tingitud ümberehitused ja lahendused

täpsustatakse raudtee projekteerimise käigus.

1.2. PLANEERINGUALA

Planeeringualaks on Rapla maakond. Rail Baltic trassi koridori

rööbastee kogupikkuseks Rapla maakonnas on ligikaudu 55 km.

Skeem 1.2.1. Rail Balticu trassi koridori alternatiivide

kulgemine. Trassi koridori alternatiivid on skeemil

tähistatud sinise joonega, trassi koridori

alternatiividest puudutatud kohalikud omavalitsused

tuhmkollase värviga.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 17

1.3. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEMATERJALID

Maakonnaplaneeringu koostamise alused

Rapla maakonna planeeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“ lähteseisukohad10;

Transpordi arengukava 2014-2020, 201311;

Arengustrateegia „Raplamaa aastani 2027“, 201412;

Aruanne „Rail Baltic. Final Report“, 201113.

Planeeritavale alale varem koostatud planeeringud

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud 2012;

Rapla maakonnaplaneering, kehtestatud 1999;

Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused, kehtestatud 2003;

Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne

infrastruktuur 2008-2015“.

Trassi koridori alternatiividest puudutatud kohalike

omavalitsuste üld- ja detailplaneeringud

Kehtestatud kohalike omavalitsuste üldplaneeringud.

Maakonnaplaneeringut koostades on vaadatud ja võimalusel arvestatud

järgmiste üldplaneeringutega:

o Kehtna valla üldplaneering, kehtestatud 2009;

o Järvakandi valla üldplaneering, kehtestatud 2009;

o Raikküla valla üldplaneering, kehtestatud 2002;

o Märjamaa valla üldplaneering, kehtestatud 2002;

o Rapla valla üldplaneering, kehtestatud 2011;

o Juuru valla üldplaneering, kehtestatud 2010;

o Kohila valla üldplaneering, kehtestatud 2010.

Ülevaade lahenduse sisseviimisest kohalike omavalitsuste kehtestatud

üldplaneeringutesse on antud peatükis 5.2.

10 Planeeringu koostamise protsessi jooksul kättesaadav

http://railbaltic.info/et/materjalid-4/maakonnaplaneeringud.

11 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3210/2201/4001/arengukava.pdf.

12 http://rapla.maavalitsus.ee/arengustrateegia.

13 AECOM Limited’i koostatud uuring,

http://www.tja.ee/index.php?id=13468&highlight=aecom.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 18

Kehtestatud detailplaneeringud. Ülevaade raudtee trassi koridoris

paiknevatest ja raudtee rajamisest puudutatud kehtestatud

detailplaneeringu aladest on peatükis 5.3.

1.4. PLANEERINGU JA KSH UURINGUD

Planeeringu ja KSH koostamise käigus viidi läbi täiendavad uuringud

ja analüüsid, mis olid sisendiks planeeringu lahenduse ja

leevendavate meetmete väljatöötamisel. Uuringud ja analüüsid

kuuluvad planeeringu ja KSH koosseisu, on nende osad ning on

esitatud planeeringu ja KSH aruande lisadena (kui uuringu ja analüüsi

juures ei ole märgitud teisiti).

Trassi koridori asukoha alternatiivide väljatöötamise etapis koostati

analüüs „Olemasoleva raudtee koridori kasutamise võimalikkus Rail

Baltic raudtee trassi asukohana“ 14 . Analüüsi käigus võrreldi

olemasoleva Lelle-Pärnu raudtee koridori lõiku Röa-Pärnu linn teiste,

juba kaardistatud trassi koridori alternatiividega, võttes aluseks

tehnilises kirjelduses ette antud nõuded projektkiiruse ja trassi

geomeetria osas. Analüüsi tulemusena selgus, et olemasoleva

raudtee koridori kasutamine Rail Balticu trassi koridorina lõigul Röa-

Pärnu on komplitseeritud, sest: trass läbib raudteeäärseid

asustusalasid, kus raudtee väljaehitamisega muudetakse olulisel

määral väljakujunenud elukeskkonna toimimist (vajalik on

teedevõrgu ümberehitamine; eritasandiliste ristete väljaehitamine,

mis toob kaasa hoonete lammutamise vajaduse); olemasoleva

raudtee koridori geomeetria ei vasta sõidukiirusele 240 km/h

kavandatava raudtee nõuetele ning vajab õgvendusi, mis omakorda

tähendab olemasoleva raudtee koridori ümberehitamist ligikaudu 16

km (ca 17%) ulatuses; teekond pikeneb ligikaudu 10 km; pikemast

teekonnast ja keerukamatest tehnilistest lahendustest tulenevalt

suureneb maksumus; trass kulgeb läbi Natura 2000 võrgustikku

kuuluva ala. Analüüsi käigus läbiviidud arvutuste kohaselt on

olemasolev raudteekoridor lõigul Röa – Pärnu linn kasutatav Rail

Balticu trassi koridori asukohana üksnes ligikaudu 50% ulatuses.

Kuna olemasolev raudteekoridor lõigul Röa-Pärnu linn ei vastanud

lähtealustele (vt peatükk 2.2) ja ei võimalda rahvusvahelise

elektrifitseeritud kiire rongiühenduse loomist, ei lülitatud olemasoleva

raudteekoridori Röa – Pärnu linn lõiku trassi koridori alternatiivide

võrdlusesse.

Planeeringu eskiislahenduse etapis koostati analüüs „Analüüs Rail

Baltic raudtee rajamisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude

hüvitamise võimalustest kinnisasjade omanikele ja kasutajatele“,

autoriteks advokaadibüroo Sorainen AS ja Eesti Rakendusuuringute

14 Vt planeeringu lisa 1.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 19

Keskus Centar OÜ15. Analüüsi käigus hinnati trassiäärsetele maa- ja

majaomanikele kahjude õiguspärase korvamise korraldust.

Planeeringu eskiislahenduse etapis viidi läbi arheoloogiline eeluuring

kahes etapis. I etapis kaardistati leiualad, II etapis täpsustati

leiualade piire ja täpsemate paiksete eeluuringute läbiviimise

vajadus.

KSH uuringud

KSH raames läbi viidud uuringute vajadus määratleti KSH

kriteeriume, nende mõju ulatust ja mõju olemust, samuti

problemaatiliste alade analüüsi tulemusi arvestades. Uuringud

kuuluvad KSH aruande koosseisu ning on täies mahus esitatud KSH

aruande lisas 4. Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte uuringute

koostamise eesmärgist ja ülevaade uuringu käigus käsitletud

teemavaldkondadest.

Asustusstruktuuri uuring

Uuringu 16 eesmärk oli koguda ja süstematiseerida olemasolevad

alusandmed asustusstruktuuri valdkonnas. Asustusstruktuuri uuringu

tulemused olid sisendiks Rail Balticu maakonnaplaneeringute ja

mõjude hindamise koostamise erinevates etappides: trassivariantide

võrdlemisel, valitud trassivariandi elluviimisega kaasnevate võimalike

keskkonnamõjude hindamisel ning sisendiks planeeringulahenduse

väljatöötamisel.

Uuringus käsitleti järgmisi teemavaldkondi:

rahvastiku paiknemine;

töökohtade paiknemine;

teenuste paiknemine;

maa hind;

maakasutusfunktsioonide paiknemine;

olulisemate puhkepiirkondade paiknemine;

olulisemate ettevõtlusalade paiknemine.

Käsitletavate valdkondade määratlemisel lähtuti peamistest

asustusstruktuuri moodustavatest ja inimeste liikumist mõjutavatest

funktsioonidest.

15 Planeeringu koostamise protsessi jooksul kättesaadav

http://railbaltic.info/et/materjalid/uuringud-ja-analueuesid.

16 Koostaja OÜ Hendrikson & Ko, 2014.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 20

Uuring ei asenda planeeringu ning mõjude hindamise dokumente,

vaid koondab nende koostamiseks vajalikud alusandmed ning annab

ülevaate peamistest asustusstruktuuri mõjutavatest protsessidest.

Kultuuripärandi uuring

Uuringu17 eesmärgiks oli koguda ja süstematiseerida olemasolevad

alusandmed, tuua välja raudteetrassi kavandamisel kõige

kriitilisemaks osutuda võivad tegurid ülevaatlikul tasemel ning nende

esinemine/paiknemine uuringualal. Samuti esitada tüüpiliselt

kasutatavad leevendavad meetmed, mis võimaldavad eeldatavalt

välja töötada parima võimaliku lahenduse. Kultuuripärandi uuringu

tulemused olid sisendiks planeeringu koostamisel, sh raudtee

trassivariantide asukohtade määratlemisel, samuti KSH koostamise

erinevates etappides: trassi koridori asukoha alternatiivide

võrdlemisel ning valitud trassialternatiivi elluviimisega kaasnevate

võimalike keskkonnamõjude hindamisel.

Kultuuripärandi uuring koosneb aruandest ja joonisest.

Kultuuripärandina käsitleti:

kultuurimälestisi;

Muinsuskaitseameti poolt muudesse registritesse, lisaks riiklikule

kultuurimälestiste registrile, koondatud objekte (XX saj arhitektuur,

maaehituspärand, matmispaigad);

pärandkultuuriobjekte;

looduslikke pühapaikasid;

väärtuslikke maastikke;

miljööalasid;

kohalike omavalitsuste poolt kaitse alla võetud objekte ja alasid;

kalmistuid;

kirikuid.

Kultuuripärandi säästmise vajadusega arvestati ühe kriteeriumina

juba Rail Baltic raudtee trassi koridori kulgemise kavandamisel ja

alternatiivide võrdlemisel.

17 Koostaja OÜ Hendrikson & Ko, 2013.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 21

Arheoloogiline eeluuring

Kultuuripärandi uuringu täpsustuse ja täiendusena viidi läbi

arheoloogilise eeluuringu I etapp18. Täiendava uuringu vajadus selgus

kultuuripärandi uuringu koostamise protsessi raames koostöös

Muinsuskaitseametiga.

Uuringu käigus vaadati läbi nii asjasse puutuvad arhiiviallikad kui ka

publitseeritud materjalid ning ajaloolised kaardid. Välja jäeti

Rootsiaegsete katastriplaanide analüüs, mida töömahukuse tõttu

polnud võimalik etteantud aja jooksul teostada.

Uuringus koondati informatsioon trassilõikude kaupa (kajastades ka

muistised, mis paiknevad trassi koridori läheduses) ja esitati

eksperdirühma arusaam selle kohta, millised alternatiivid oleksid

arheoloogilise pärandi suhtes kõige vähem destruktiivsed. Samuti

anti iga alternatiivi juures tegevuste loetelu, mis on tarvilik läbi viia,

kui valik langeb antud alternatiivi kasuks.

Planeeringu seletuskiri kirjeldab üldistatult objektide ja alade

paiknemist piirkonnas (peatükk 3.5), kus uuringule vastavalt tuleb

läbi viia maastikuinspektsioon selgitamaks muistise olemasolu ja

arheoloogiliste väljakaevamiste vajadust. Uuringu koostamise käigus

kaardistatud infot planeeringu joonisel ei kajastata (võimaliku

muistise kaitse eesmärgil).

Eluslooduseuuring

Uuringu 19 eesmärk oli anda lisainformatsiooni raudtee trassi

koridorile sobivaima asukoha leidmiseks. Andmebaaside,

väliinventuuri ja elupaikade modelleerimise alusel hinnati raudtee

üldist mõju elusloodusele ja toodi välja konkreetsed kohad, kus see

mõjutaks tugevalt konkreetseid liike, ökoloogilisi või taksonoomilisi

gruppe.

Uuring toob välja raudtee rajamisega kaasneva üldise mõju

looduslikele populatsioonidele ja kooslustele ning leevendus-

meetmed, et säilitada suurimetajate populatsioonide ühendus kahel

pool raudteed. Selleks soovitavad uuringu läbiviinud eksperdid rajada

Tallinna ja Ikla vahelisele alale 20-30 loomaläbipääsu sõralistele ja

suurkiskjatele. Läbipääsud võivad olla spetsiaalselt ehitatud

ökoduktid või kombineeritud lahendused raudteesildade puhul, mis

ületavad jõgesid või väiksemaid teid. Kuna raudtee on suhteliselt

kitsas joonobjekt, ei põhjusta see ulatuslikku otsest elupaikade kadu

18 «Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. I etapp»,

Tartu Ülikool, prof Valter Lang, 2013.

19 Koostaja OÜ Rewild, Jaanus Remm jt, 2013-2014.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 22

või tingimuste halvenemist, kuid mõju võib ekspertide hinnangul

kohati olla oluline.

1.5. PLANEERINGU KOOSSEIS

Planeering koosneb:

seletuskirjast;

joonistest, milleks on:

o joonis nr 1. Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringud

Rail Balticu trassi koridori asukoha määramiseks. Koondjoonis, M 1 : 220 000;

o joonis nr 2. Rapla maakonnaplaneering Rail Balticu trassi koridori asukoha määramiseks. Põhijoonis, M 1 : 80 000;

o joonised nr 3-8. Rapla maakonnaplaneering Rail Balticu

trassi koridori asukoha määramiseks. Planeeringu-

lahendus Kehtna, Järvakandi, Raikküla, Rapla, Juuru ja

Kohila valla osas. Täpsemad joonised kohalike omavalitsuste osas, M 1 : 20 000.

lisadest:

o lisa 1. Olemasoleva raudtee koridori kasutamise

võimalikkus Rail Baltic raudtee trassi asukohana;

o lisa 2. Tööprotsessi jooksul visandatud trassi koridori

alternatiividest ja võrreldud alternatiividest (skeem);

o lisa 3. Rail Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu

maakonnaplaneeringute võrreldavate trassi koridoride

võrdlustulemused20;

o lisa 4. Lühiülevaade trassi koridori alternatiivide

võrdlemise protsessist Põhja-Raplamaal ja Harjumaal;

o lisa 5. Rail Balticu Harjumaa ja Põhja-Raplamaa kahe

trassialternatiivi täpsem analüüs21.

Planeeringu juurde kuuluvad lisad 1, 3 ja 5 on esitatud eraldiseisvate

köidetena, lisad 2 ja 4 käesoleva dokumendi lõpus.

Planeeringu lisa on KSH aruanne. KSH aruanne on koostatud Harju, Rapla ja Pärnu maakondade osas ühine ja koosneb:

20 Kajastab võrdlusetapi tulemusi. Eskiislahenduse väljatöötamise etapis on lahendusi

täpsustatud.

21 Planeeringu koostamise protsessi jooksul oli kättesaadav Rail Baltic projekti portaalis

http://railbaltic.info/et/materjalid.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 23

KSH aruandest;

KSH aruande lisadest:

o lisa 1. Aruande lisad – võrdlustulemuste etapp. Kajastab

trassi koridori alternatiivide võrdlemisega seonduvat

materjali;

o lisa 2. Aruande lisad – planeeringu lahenduse etapp.

Kajastab planeeringu lahenduse mõjuhindamise tulemusi ja leevendusmeetmeid;

o lisa 3. Aruande lisad – eelprojekti etapp. Kajastab

eelprojekti etapi mõjuhindamise tulemusi ja leevendus-

meetmeid;

o lisa 4. Natura hindamine. Kajastab Natura hindamisega seonduvaid hinnanguid ja materjale;

o lisa 5. Müra modelleerimine. Kajastab müra

modelleerimisega seonduvaid materjale, sh eelprojekti täpsusastme müra modelleerimist;

o lisa 6. Uuringud. Kajastab KSH käigus täiendavalt

koostatud uuringuid;

o lisa 7. KSH programm koos menetlusdokumentatsiooniga.

Kajastab KSH programmi ja selles koostamise etapi menetlusdokumentatsiooni;

o lisa 8. Aruande protseduurilised lisad. Kajastab aruande koostamise etapi menetlusdokumentatsiooni.

1.6. PLANEERINGUS KÄSITLETAVAD MÕISTED JA LÜHENDID

Baastegurid – olulised tingimused, mis üldjuhul ei võimalda trassi

koridori rajamist ning määravad selle kulgemist olulisel määral

(loetletud peatükis 2.2).

Ehitusprojekt – projekteerimise käigus koostatud dokument või

dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet.

Asjakohasel juhul kajastab ehitusprojekt ka ehitise

kasutamiseks ja korrashoiuks vajalikku teavet22.

Eelprojekt – ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise

arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste

22 Ehitusseadustik. Vastavalt Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97

„Nõuded ehitusprojektile“ on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja

tööprojekt.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 24

põhimõtted, mida tellija kooskõlastuse korral detailiseeritakse

projekteerimise järgmistes staadiumites23.

Hooldedepoo – hoone või hoonete kompleks, mis võimaldab

piisavas koguses rongide kohast ja korrapärast hooldamist ning

muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone.

Kaubajaam – rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab rongide

vastuvõtmist, ärasaatmist ja peatuseta läbilaskmist, rongide

kohtumise ja möödasõidu korraldamist ning manöövritöö

tegemist. Kaubajaam on mõeldud veoste vastuvõtmiseks ja

väljaandmiseks, vastava otstarbega raudteerajatiste ning

raudteeinfrastruktuuri hoonete olemasolul on seal võimalik

tegeleda ka muude raudteeliiklusega seotud tehniliste

operatsioonidega.

Kitsad olud – planeeringuga määratav trassi koridori ala, kus

olemasolevast olukorrast tulenevalt ei ole teatud ulatuses ja

suunas raudteemaa ja selle kaitsevööndi nihutamine trassi

koridori sees lubatud.

Liinikoridor – planeeringuga määratav liinikoridor on elektri õhuliini

või maakaabelliini rajamiseks vajaminev maa koos liini

kaitsevööndiga. Kuna liini täpne asukoht selgub

projekteerimisel, on arvestatud võimaliku nihutamisruumi

vajadusega. Arvestades nihutamisruumi vajadust, on

planeeringus õhuliini liinikoridori laiuseks 100 m, maakaabelliini

liinikoridori laiuseks 40 m. Liini kaitsevöönd tekib liini ehitamise

järgselt kasutusloa andmisel, kuid ruumivajadusega on

arvestatud juba raudtee ja liinikoridori planeerimise etapis.

Maaparandussüsteem – maatulundusmaa kuivendamiseks ja

niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum,

mis on kantud maaparandussüsteemide registrisse.

KMH – keskkonnamõju hindamine.

KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Meldepunkt – koht, mis jaotab raudteeliini jaamavahedeks või

jaamavahe blokkpiirkondadeks. Meldepunktideks on jaamad,

teepostid, automaatblokeeringu läbisõidufoorid ning iseseisva

signalisatsiooni- ja sidevahendina kasutatava veduri

automaatsignalisatsiooni blokkpiirkondade piirid.

Möödasõidu jaam – koht üherajalisel rööbasteel, mis võimaldab

vastassuunas liikuvatel rongidel üksteisest mööduda.

23 Määrus „Nõuded ehitusprojektile“.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 25

Kaherajalisel rööbasteel võimaldab möödasõidu jaam samas

suunas erinevate kiirustega liikuvatel veeremitel üksteisest

mööduda. Tihti paiknevad möödasõidu jaamad rongijaamade

läheduses. Konstruktsioonilt on nad enamasti mõlemast otsast

põhirajaga ühendatud.

Müratundlik objekt – tervisemõjude hindamise seisukohast

kuuluvad müratundlike objektide hulka elu- ja ühiskondlikud

hooned ja –alad - elamud, koolid, lasteaiad, puhke- ja

virgestusmaad, haiglad jms. Lisaks inimasustusele võib müra

mõjutada ka liike (nt metsis), nende elupaiku, kaitstavaid alasid

ja Natura alasid.

Raudtee – maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt terviklik

rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee

pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja

ballastist24.

Raudteemaa – raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste

alune ning nende teenindamiseks vajalik maa.

Raudteeinfrastruktuur – raudtee ning selle majandamiseks

vajalikud hooned ja rajatised, mis on raudteega ehituslikult või

sihtotstarbeliselt seotud.

Regeneratiine energia - regeneratiivne pidurdus/

regeneratiivpidurdus ehk elektrilise ajamiga pidurdamine,

kus lisaks tavapärasele mehaanilisele pidurdamisele

kasutatakse ratastega pidurdamiseks ka mootori

pöörlemistakistust. Antud situatsioonis töötab veduri mootor

generaatorina, kus pöördejõu allikaks on rongi inertsjõud.

Selliselt tekkiv kineetiline energia on võimalik muuta

elektrienergiaks. Regeneratiivne pidurdusenergia on võimalik

edastada raudtee nii kontaktvõrgu süsteemi, kasutada

rongisiseseks tarbimiseks, saadud energia salvestada vms.

Vahelduvvoolu kasutavad energiavarustussüsteemid

projekteeritakse selliselt, et regeneratiivpidurdust oleks

võimalik kasutada nii, et elektrilisel pidurdamisel vabanenud

energia suunatakse sujuvalt teistele rongidele või

primaartoitevõrku25.

24 Raudtee, raudteemaa, raudteeinfrastruktuuri ja raudteerajatise mõisted vastavalt

raudteeseadusele.

25 Allikad TTÜ 2015, “elektriraudtee ja selle mõjud elektrisüsteemi talitlusele”. Jako Kilter, Triin

Kangro, Tanel Sarnet, Ivo Palu; (EL) nr 1301/2014; https://www.thoughtco.com/what-is- regenerative-braking-85380.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 26

Raudtee kaitsevöönd – raudtee sihtotstarbelise toimimise ja

häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate

kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, mille

laius äärmise rööpme teljest on 30 meetrit26. Kaitsevöönd tekib

raudtee ehitamise järgselt kasutusloa andmisel, kuid

ruumivajadusega on arvestatud juba raudtee planeerimise

etapis.

Raudteerajatis – raudtee, sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid,

tugiseinad, truubid, kontaktvõrgud, turvangu-, side-,

valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised, ülekäigu- ja

ülesõidukohad, jaamad ja teised meldepunktid, oote- ja

laadimisplatvormid, teekaitseobjektid ning muud raudtee

sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised.

Reisijaam – rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab reisijate

teenindamist, rongide vastuvõtmist, ärasaatmist ja peatusteta

läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu korraldamist

ning vajalike manöövritööde tegemist, vastavate

raudteeinfrastruktuuri hoonete ning raudteerajatiste olemasolul

ka veoste vastuvõtmist ja väljaandmist ning muid

raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone.

Rööbastee – pealisehitisest, muldkehast koos veeviimaritega ja

muudest rajatistest koosnev ehitis, mida mööda liigub

raudteeveerem.

Terminal – hoonete ja rajatiste kompleks, kus toimub

reisijate/kauba ümberlaadimine samaliigilisele või teisele

transpordivahendile (auto-, mere- õhutranspordivahendid,

erineva rööpmelaiusega raudteed). Reisiterminali kompleksi

kuulub terminali hoone, mis sisaldab vajalikke funktsionaalsusi

reisijate ohutuks ning mugavaks teenindamiseks (ennekõike

vastavad ülekäigusillad, liftid, reisiveo telemaatilised

rakendused jne).

Trassi koridor – planeeringuga määratav raudtee trassi koridor on

raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd koos

trassi „nihutamisruumiga”. Trassi koridori laiuseks Rapla

maakonnas on 350 m.

Tundlik piirkond – planeeringuga määratletav piirkond raudtee

trassi koridoris või raudtee trassi koridori lähiala, kus elamute-

ja üldkasutatavate hoonete juures võib raudteel toimuvast

liiklusest tulenev müratase ületada lubatud piirnorme.

26 Ehitusseadustik.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 27

Planeeringus on need piirkonnad määratletud kui võimalikud

müra leevendusvajadusega alad.

Veoalajaam – raudteerajatis 27 , mille primaarpool on ühendatud

kõrgepingevõrku ja selles muundatakse kõrgepinge rongidele

sobivaks pingeks ja/või muudetakse energiavarustussüsteem

rongidele sobivaks süsteemiks. Sekundaarpoolel on alajaamad

ühendatud raudtee kontaktliinidega.

Ökodukt – raudtee kohale rajatud rohesild loomadele, mis on kaetud

pinnase ja taimedega. Ökoduktile istutatakse ümbritsevate

elupaigatüüpide taimed selliste ribadena, mis võimaldavad

loomadel häirimatult üle ökodukti minna. Ökodukti laius võib

olla erinev, optimaalseks peetakse 50 m.

27 Raudteeseaduse mõistes.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 28

2. TRASSI KORIDORI ALTERNATIIVIDE

VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED. EELISTATUD

TRASSI KORIDORI VALIKU PÕHJENDUSED

2.1. TRASSI KORIDORI MÕISTE JA TÄHENDUS PLANEERINGUS

Planeeringuga määratav trassi koridor on raudtee rajamiseks

vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd koos trassi

„nihutamisruumiga”. Trassi koridori laiuseks on määratud 350 m.

Trassi koridori selline laius ja „nihutamisruumi“ määramine 28 on

põhjendatud vajadusega tagada vastavus trassi geomeetria nõuetele

ka siis, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus

täpsustada29. Maade kasutamise põhimõtted trassi koridori sees on

esitatud peatükis 3.3.

28 Nihutamisruum 350 m laiusel trassi koridoril on 142 m. Kõiki projekteerimisel vajalikke

detaile ei ole võimalik maakonnaplaneeringu koostamisel arvestada tulenevalt

regionaalplaneerimisele omasest lähenemisviisist ja koostatavate jooniste

üldistusastmest.

29 Nt on ilmnenud tundlike objektide ja alade olemasolu, mis trassi koridori visandamise

etapis ei olnud teada või tuleneb nihutamise vajadus projekteerimise käigus

läbiviidavate geoloogiliste väliuuringute tulemustest.

Skeem 2.1.1. Raudtee trassi koridori üldskeem.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 29

Trassi koridori sees paikneb kavandatav raudteemaa koos

kaitsevööndiga, mille ulatus on üldjuhul 66 m ja millest orienteerivalt

35 m on taraga eraldatud30. Projekteerimise käigus raudtee asukohta

täpsustades ei tohi raudteemaa koos raudtee kaitsevööndiga (nn

punane ala) väljuda raudtee „nihutamisruumi” välispiirist ehk

planeeringuga määratud trassi koridorist. Raudteemaad koos

kaitsevööndiga võib tehnilistest vajadustest tulenevalt suurendada

(nt kõrge mulde vajadus) trassi koridori sees, mida ei loeta

planeeringu põhilahenduse muudatuseks.

2.2. TRASSI KORIDORI ALTERNATIIVIDE KUJUNEMINE JA NENDE VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED

Vastavalt planeerimisseadusele tuleb joonehitise trassi koridori

asukoha määramisel kaaluda mitut võimalikku asukohta. Mitme

võimaliku asukoha kaalumise eesmärk on leida trassi koridori asukoht

nii, et raudtee rajamine oleks tehniliselt teostatav ja majanduslikult

tasuv ning raudteest tulenevad mõjud ja häiringud oleksid

minimaalsed nii inim- kui looduskeskkonnale.

Trassi koridori alternatiivide visandamisel lähtuti üldisest

strateegilisest eesmärgist – leida asukoht trassile Tallinn-Rapla-

Pärnu-Läti riigipiir suunal – mis on sätestatud üleriigilises

planeeringus „Eesti 2030+“ ning AECOM-i uuringus. AECOM-i uuring

hõlmas Rail Balticu trassi asukoha põhimõttelist valikut ja esialgset

teostatavus-tasuvusanalüüsi, kuid analüüsis teostatavust kõigis

kolmes Balti riigis. Seetõttu seati maakonnaplaneeringutega

eesmärgiks AECOM-i uuringus väljapakutud trassi koridori asukohti

täpsustada lähtuvalt konkreetsest olukorrast maakasutuses Rapla,

Harju ja Pärnu maakonnas.

Trassi koridori alternatiivide visandamisel lähtuti baasteguritest,

mis üldjuhul ei võimalda raudtee rajamist (baastegurid töötati välja

lähteseisukohtade etapis ning neid tutvustati avalikkusele koos trassi

koridori alternatiividega), trassi geomeetrianõuetest (nõutavad

horisontaalraadiused peavad vastama projektkiirusele 240 km/h, et

võimaldada kiire raudteeühenduse rajamist) ja lühimast

võimalikust teekonnast ning majanduslikust tasuvusest (mis

on raudtee rajamise eelduseks). Üksikutel juhtudel ei olnud võimalik

baasteguritega 100%-liselt arvestada - selleks, et trassi koridor

vastaks geomeetrianõuetele ja võimaldaks eesmärgipäraselt kiire

rongiühenduse loomist, tuleb läbida kehtestatud detailplaneeringute

30 Üldjuhul on raudtee rajamiseks vajalik maa-ala ulatus ligikaudu 35-40 m. Erisused

raudtee rajamiseks vajalikus maa-ala ulatuses tulenevad eri- ja/või tehnilisest

lahendustest (nt kõrge mulde vajadus, meldepunktid vms) või maastiku reljeefist.

Maa-ala ulatus täpsustatakse projekteerimise käigus.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 30

alasid ning tõenäoliselt Harju ja Rapla maakonnas mõned hooned

likvideerida.

Trassi koridori baastegurid31:

elamud jm hooned (sh ühiskondlikud, äri- ja, tootmishooned);

kalmistud;

looduskaitsealused objektid koos kaitsevööndiga;

Natura 2000 alad;

kultuurimälestised koos kaitsevööndiga;

kehtestatud detailplaneeringutega kaetud alad (juhul, kui ehitusluba

on väljastatud).

Alternatiivide visandamise algetapis seati eesmärgiks välja töötada

võimalikult palju erinevaid alternatiive32, et välja selgitada need, mis

vastavad kõige paremini Rail Baltic raudteeliini planeerimise ja

ehitamise üldisele eesmärgile ning ühtlasi arvestavad lähtealuseks

olevate baastegurite ja konkreetse olukorraga maakasutuses.

Protsessi käigus erinevate GIS-andmete ja alusuuringute

lisandumisel ja läbitöötamisel selgusid alternatiivid, mis

lähtealustele 33 ja planeeringu üldisele eesmärgile ei vasta või

vastavad vähem. Koostöös maavalitsuste, kohalike omavalitsuste ja

erinevate huvigruppidega (töögruppi kuuluvad ametkonnad, kesk-

konnaoragnisatsioonid, kodanikeühendused) analüüsiti esmaste

alternatiivide kasutamise võimalikkust Rail Baltic trassi koridorina,

eemaldades tööst lähtealustele ja planeeringu üldistele eesmärgile

mittevastavad või vähem vastavad. Tööprotsessi käigus kohalikelt

omavalitsustelt ja huvigruppidelt laekunud ettepanekute ja info alusel

(üld- ja detailplaneeringutega kavandatud arendused, elamute

paiknemine, täiendavad trassi kulgemise ettepanekud) alternatiive

täpsustades/korrigeerides ning ebasobivaid välistades selgusid

võrreldavad trassi koridori alternatiivid, mis võimaldavad

rahvusvahelise elektrifitseeritud kiire rongiühenduse loomist.

31 Maakonnaplaneeringu täpsusastmele kohane alusinfo baasteguritest on kantud kohalike

omavalitsuse osas koostatud joonistele.

32 Tööprotsessi käigus visandatud trassi koridori alternatiivide skeemkaart Harju, Rapla ja

Pärnu maakonnas on esitatud lisas 2.

33 Ülevaade maakonnaplaneeringute koostamise alustest on esitatud dokumendis „Rail

Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute lähteseisukohad“,

mis planeeringu koostamise protsessi jooksul oli kättesaadav Rail Baltic projekti portaalis

www.railbaltic.info.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 31

2.3. TRASSI KORIDORI ALTERNATIIVIDE VÕRDLUSMETOODIKA

Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramiseks võrreldi trassi

koridori asukoha alternatiive kriteeriumigruppide lõikes: KSH (inim-

ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud), tehniline teostatavus,

ehitusmaksumus ning sotsiaal-majanduslik tulu ja kulu. Kriteeriumid

kriteeriumigruppides töötati välja arvestades raudtee ja selle

toimimiseks rajatava raudteeinfrastruktuuri olemust ning trassi

koridori asukoha võrdlemise etapiks teadaolevate andmete

olemasolu34. Lisaks lähtuti põhimõttest, et alternatiivide võrdlemine

annab sisulise tulemuse eelkõige selliste kriteeriumite puhul, mille

osas võib eeldada mõju avaldumist ning erinevuste välja joonistumist

erinevate alternatiivide korral.

Võrdlemisel anti iga kriteeriumigrupi (KSH inim- ja looduskeskkond,

tehniline teostatavus, ehitusmaksumus, sotsiaal-majanduslik tulu 30-

aasta lõikes) kaupa eelistus, milline trassi koridori alternatiiv on

võrdluses otstarbekam. Kokkuvõtlik eelistus kujundati erinevate

kriteeriumigruppide eelistuste kaalumise tulemusel.

Trassi koridoride võrdlemine toimus etapiviisiliselt – esmalt võrreldi

nö alamalternatiive (väiksemaid lõike või lõikude kombinatsioone) ja

selgitati välja alamvõrdluse eelistus. Eelistatud lõiguga liiguti edasi n-

ö pikemate alternatiivsete lõikude või lõigukombinatsioonide

võrdlemisele ja selgitati välja eelistus juba pikemates koridori

lõikudes.

Järgnevalt on esitatud lühiülevaade trassi koridori võrdlemise alustest

ja kriteeriumite loetelu kriteeriumigruppide lõikes. Põhjalikum

ülevaade võrdlustulemustest on esitatud võrdlusdokumendis „Rail

Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute

võrreldavate trassi koridoride võrdlustulemused“ (mis on planeeringu

osa ja esitatud lisas 3) ning KSH aruande lisas 1.

2.3.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Võrdluskriteeriumid valiti teemavaldkondade lõikes, kus trassi

koridori asukoha alternatiivide elluviimisega võivad kaasneda

muutused keskkonnas võrreldes olemasoleva olukorraga ja/või

ilmnevad erinevused alternatiivide vahel.

34 Põhjalikum ülevaade kriteeriumigruppidest on leitav dokumendis “Rail Baltic 1435 mm

Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassi koridoride

võrdlustulemused”, mis on planeeringu osa ja esitatud lisas 3.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 32

Trassi koridori alternatiivide võrdlemisel analüüsitud

võrdluskriteeriumid35:

Natura 2000 võrgustiku alad (elupaikade hävimine ja killustumine);

häiringud (elustikule avalduvad);

elupaikade kadu (muud väärtuslikud elupaigad peale Natura 2000

võrgustikku kuuluvate alade);

elupaikade killustumine (sh barjääriefektid, muud väärtuslikud

elupaigad peale Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade);

mõju põhjavee kvaliteedile (paiknemine veehaarete ja kaevude

suhtes);

mõju pinnavee kvaliteedile ja liikumisele (mõju pinnavee liikumisele);

müra (müranivoo piirkonda jäävad hooned);

vibratsioon (ohtlikku piirkonda jäävad hooned);

õnnetuseoht (asukoht asustatud alade suhtes, päästevahendite

ligipääs raudteele);

kohalik identiteet ja kogukonna taluvusvõime (mõjutatavad

kogukonnad ja iseloom);

liikumisvõimalused, barjäärid (ligipääs olulistele sihtpunktidele);

kohaliku rongiliikluse rakendamise võimalused raudtee vaba

läbilaskevõime ulatuses (alternatiivi kohaliku transpordi rakendamise

võimalused);

ehitised lähinaabruses (eeldatavalt võõrandatavate ja raudtee

mõjualasse jäävate hoonete hulk);

kinnistute väärtus elamumaa osas (maa paiknemine raudtee

mõjuvööndis);

kinnistute väärtus muude maade otstarvete osas (maa paiknemine

raudtee mõjuvööndis – olenevalt kasutusotstarbest võib maa väärtus

suureneda);

maa põllumajanduslik kasutus (põllumajandusliku maa hõlmamine);

põllumajandusmaade terviklikkus (tervikuna haritavate põllumaade

tükeldamine);

maa metsamajanduslik kasutus (erinevused metsamaa hõlmamise ja

omandi osas);

maavarad (erinevused maardlate hõlmamise osas);

35 Kriteeriumite valik on tehtud KSH programmi koostamisel. Põhjalikum ülevaade

analüüsitud võrdluskriteeriumitest on leitav dokumendist „Rail Baltic KSH programm“,

mis on KSH arunde lisa 7.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 33

mõju kohalikule majanduskeskkonnale (erinevused alternatiivide

asukohast, peatuste arvust ja asukohast tulenevalt);

kultuurimälestised (riiklikusse registrisse kantud objektid/alad);

kaardistamata arheoloogiapärand (arheoloogilise eeluuringu alusel

vajalike uuringute ulatus ja probleemkohad);

väärtuslik maastik ja miljöö (kattuvus teemaplaneeringus „Asustust

ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ toodud väärtuslike

maastikega, kohalike omavalitsuste üld- ja teemaplaneeringuga

määratud miljööaladega);

visuaalsed aspektid (eluhoonete juurest avanevate vaadete

mõjutamine);

muu kriitilise või tähelepanu vajava iseloomuga kultuuripärand

(kultuuripärandi uuringus määratletud kriitiliste või tähelepanu

vajavatena, kuid ei kajastu kultuurimälestiste, kaardistamata

arheoloogiapärandi ega väärtuslik maastik ja miljöö kriteeriumite al:

kirikud ja kalmistud, matmispaigad, XX sajandi arhitektuuripärand,

maaehituspärand);

muu leevendatava iseloomuga kultuuripärand (kultuuripärandi

uuringus määratletud leevendatava iseloomuga pärandina:

pärandkultuuriobjektid, kohaliku omavalitsuse poolt väärtustatavad

objektid, maakondlike teemaplaneeringutega „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ lisaks väärtuslikele

maastikele määratletud maastikulised väärtused).

KSH inim- ja looduskeskkonna eelistuse kujundamisel arvestati

26 kriteeriumiga, tuues iga kriteeriumi lõikes kaasneda võivad

muutused keskkonnas võrreldes olemasoleva olukorraga. Mida

väiksemad on muutused, seda eelistatum alternatiiv kriteeriumi osas

on.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 34

2.3.2. TEHNILINE TEOSTATAVUS

Tehnilise teostatavuse eristamise eesmärk oli välja tuua raudtee ja

raudteeinfrastruktuuri planeerimise eripära.

Lähtudes planeeringu üldistusastmest ning selle koostamise

staadiumis teadaolevatest andmetest, hinnati trassi koridori

alternatiive tehnilise teostatavuse eelistuse kriteeriumite alusel:

trassigeomeetria (minimaalsed nõutavad horisontaalraadiused on

tagatud36; vastassuunaliste kõverate puudumine37);

kavandatavate rajatiste arv (viaduktid, tunnelid, ökoduktid jne);

piirkonna geoloogiline situatsioon (sood, rabad);

teekonna pikkus;

hilisema hoolduse keerukus/maksumus.

Tehnilise teostatavuse eelistuse kujundamisel oli

trassigeomeetria kõige olulisemaks kriteeriumiks, et

võimaldab kiire raudteeühenduse rajamist (projektkiirus 240

km/h).

2.3.3. EHITUSMAKSUMUS

Ehitusmaksumuse38 eelarve kujundati lähtudes kriteeriumitest:

raudtee ja sellega seotud ehitusmaksumus;

teedevõrk ja selle ümberehitus;

rajatised: sillad, viaduktid, ökoduktid jne;

36 Raudtee trassi koridori alternatiivide valikul lähtutakse kiiret ühendust võimaldavale

raudteele esitatavatest nõuetest, kus vastavalt projektkiirusele 240 km/h väikseim

horisontaalne raadius võib olla R(rec)>3000m; R(min)>2500m. Vaata täpsemalt

planeeringu lisa 3.

37 Vastassuunalised kõverad saavad määravaks eelkõige hilisemas ekspluatatsioonis, mitte

niivõrd projekteerimisel ja ehitamisel. Jooksva korrashoiu käigus tuleb pidevalt jälgida

välisrööpa kõrgenduse vastavust kõverusraadiusele ja kehtestatud kiirusele, samuti

loodi muutust üleminekul sirgelt teeosalt kõverale ja vastupidi. Ekspluatatsiooni

kuludes on oma koht ka rööbaste kulumisel ja sellest tuleneval väljavahetamise

vajadusel. Välimine rööbas kulub rohkem kui sisemine, eriti väiksema raadiusega

kõverikes. Sellest tulenevalt on üks lauge kõver parem kui mitu järsemat.

38 Ehitusmaksumus on ligikaudne suurus (arvestatud maakonnaplaneeringu

täpsusastmes) ning esitatud trassi koridori alternatiivide võrdlemise etapis eelkõige

alternatiivide omavaheliseks võrdlemiseks. Eelarvestuse põhimõtted ja täpsem

ülevaade trassi koridori alternatiivide maksumustest on esitatud dokumendi «Rail

Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassi

koridoride võrdlustulemused» lisas 7. Täpsustatud ehitusmaksumus arvestatakse

eelistatud trassile projekteerimise käigus.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 35

hoonete likvideerimine, kehtestatud detailplaneeringute

kompenseerimine juhtudel, kus detailplaneering ei ole realiseeritav

(osaliselt või kogu mahus), suuremahuliste tehnorajatiste

ümberehitamine nende toimimise tagamiseks;

raudtee ja kaasneva raudteeinfrastruktuuri tarbeks maade

omandamise kulud 39 .

2.3.4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK TULU JA KULU

Sotsiaal-majandusliku tulu ja kulu võrdlus teostati lähtudes

juhendmaterjalist „Guide to Cost Benefit Analysis of Investment

projects, 2008“ 40 . Planeeringu raames trassi koridori asukoha

alternatiivide võrdlemisel ei viidud läbi tasuvusanalüüsi täies mahus.

Läbi viidi 30-aastase arvestusperioodi jooksul ilmneva tingliku

sotsiaal-majandusliku tulu ja kulu võrdlemine, võrdlemiseks kasutati

olulisemaid sotsiaal-majanduslikke näitajaid. Kuna planeeringu etapis

on teada trassi koridori alternatiivide hinnangulised ehitus- ja

hooldusmaksumused ning rongide liikumiskiirused, on võimalik ja

otstarbekas leida ainult ligikaudsed ja alternatiivide võrdlemiseks

kasutatavad suurused.

Trassi koridori alternatiivide võrdleval hindamisel võeti sotsiaal-

majandusliku tulu vaatenurgast aluseks näitajad, mida saab

väljendada rahalises väärtuses:

reisija ja kauba reisile kuluva aja väärtus41;

hooldusmaksumus42;

keskkonnakulud.

39 Võrdlemise etapis arvestati maade omandamise kulusid Maa-ameti

kinnisvaratehingute andmebaasi alusel.

http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/Start.aspx. Päringud tehti 3 viimase aasta

(2011-2013) kinnisasja ostu-müügi tehingute kohta maa sihtotstarbe järgi

27.11.2013 a seisuga. Täpsem maa hinna tuletus ja kasutamine eelarvestuses

võrdlemise etapis esitati dokumendi « Rail Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu

maakonnaplaneeringute võrreldavate trassi koridoride võrdlustulemused » lisas 7.

Trassi koridoris paiknevate maaüksuste omandamine raudtee rajamiseks vajalikus

ulatuses toimub raudtee projekti alusel. Raudtee rajamiseks vajaliku maa omandamise

põhimõtet ja maa hinna kujunemist on selgitatud peatükis 5.4.

40 http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/guides/cost/guide2008_en.pdf.

41 AECOMi uuringu ühikhinnad täpsustati ja/või arvestati ümber projekti analüüsiperioodile.

Kasutatud on järgmisi ühikhindu (ümberarvestatuna aastale 2025): kaubaveo

ajaväärtus (euro/tonn/tund) – 0,21; reisijateveo ajaväärtus (euro/reisija/tund) –

11,82. Vaata täpsemalt lisa 3.

42 Hooldusmaksumuse osas oli aluseks AECOMi uuring (2011).

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 36

Vastavaid rahalisi väärtusi kasutati trassi koridori alternatiivide

omavahelisel võrdlemisel.

Võrdlemise alusel toodi välja hinnanguline summa, mille võrra

konkreetse trassi valimine on tinglikult tulusam ebasoodsaima

alternatiivi suhtes. Tinglik tulusus tuleneb väiksematest pikaajalistest

kuludest.

2.4. VÕRDLUSTULEMUSED. EELISTATUD TRASSI KORIDORI VALIKU PÕHJENDUSED

Rail Baltic trassi koridori asukoha alternatiive võrreldi43 trassi koridori

alternatiivide võrdlemise etapis peatükis 2.3 toodud kriteeriumite

alusel. Põhjalikum ülevaade võrdlustulemustest on leitav

dokumendist “Rail Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu

maakonnaplaneeringute võrreldavate trassi koridoride

võrdlustulemused”, mis on planeeringu osa ja esitatud lisas 3.

Alljärgnevalt on esitatud võrdlustulemuste kokkuvõte.

Eelistatud trassi valimine on kaalutlusotsus, mis võtab arvesse KSH

tulemusi nii inim- kui looduskeskkonna osas, tehnilisi-majanduslike

näitajaid ning sotsiaal-majanduslikke tulusid ja kulusid. Eelistuse

kujundamise olulisimaks aluseks on eesmärgipärasus – trassi koridori

sobivus kiire rongiühenduse loomiseks, arvestades inim- ja

looduskeskkonna olulisemate kriteeriumitega.

Kiire rongiühenduse loomiseks sobivaima trassi koridori asukoha

väljaselgitamiseks Rapla maakonnas võrreldi järgmisi trassi koridori

asukoha alternatiive ning võrdlemisel selgusid järgmised tulemused:

lõigud 5B + 6A + 7A versus 5C + 6B + 7B + 7C Pärnu maakonna Are,

Tori, Vändra ja Halinga valla ning Rapla maakonna Märjamaa,

Raikküla, Järvakandi, Kehtna ja Rapla vallas;

Võrdluse tulemusena kujunes eelistatuks 5C + 6B + 7B + 7C.

Eelistuse kujunemist toetavad kõik kriteeriumigrupid. Eelistatud trass

on alternatiiviga võrreldes ühe kilomeetri võrra lühem,

ehitusmaksumuselt soodsam ligikaudu 11 miljonit eurot ning

sotsiaal-majanduslik tulu võrdluses 30 aasta lõikes on ligikaudu

3 miljoni euro võrra tinglikult tulusam trassi koridori alternatiivi 5B +

6A + 7A suhtes. Kuna trassi koridor on lühem ja sirgem, vastab see

paremini ka lähteülesandele trassigeomeetria nõuete osas. Eelistatud

trassi koridor on väiksema mõjuga nii inim- kui looduskeskkonnale.

Eelistust toetavad kõik looduskeskkonna ning valdav osa

inimkeskkonna kriteeriumitest – alternatiiviga võrreldes kulgeb

eelistatud trassi koridor eemal häiringutundlikest objektidest; trassile

43 Lühiülevaade trassi koridori alternatiivide võrdlemise protsessist Põhja-Raplamaal ja

Harjumaal on esitatud lisas 4.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 37

ei jää otseselt kõrge väärtusega elupaiku või elupaigakomplekse;

mõjutatavaid elu- ja ühiskondlikke hooneid on trassi koridoris vähem,

õnnetuseohtu suurendavaid objekte on vähem jne.

lõigud 6B + 7B + 7D versus 6B + 7G versus 6D/7D Järvakandi,

Raikküla ja Kehtna vallas;

Võrdluse tulemusena kujunes eelistatuks 6B + 7B + 7D. Eelistuse

kujundamist toetavad inim- ja looduskeskkonna ja tehnilise

teostatavuse kriteeriumid. Eelistatud trass ei ole küll kõige lühem

(eelistatud trass on ligikaudu 0,6 km pikem kõige lühemast

alternatiivist 6B + 7G, kuid 1,4 km lühem kõige pikemast

alternatiivist 6D/7D), kuid tehnilise teostatavuse eelistuse

kujundamisel sai määravaks kriteeriumiks trassigeomeetria, mille

osas 6B + 7B + 7D on alternatiividega võrreldes eelistatud. Eelistatud

trassi koridor on väiksema mõjuga nii inim- kui looduskeskkonnale.

Eelistust toetab valdav osa inimkeskkonna kriteeriumitest –

alternatiividega võrreldes on mõjutatud elu- ja ühiskondlike hooneid

trassi koridoris vähem; õnnetuseohtu suurendavaid objekte on

vähem; mõjutab vähem seniseid liikumistrajektoore; on väikseima

mõjuga kõrge väärtusega elupaikadele või elupaigakompleksidele

jne. Eelistuse kujunemist ei toeta majanduslikud näitajad –

ehitusmaksumuselt ja sotsiaal-majandusliku tulu ja kulu võrdluses ei

ole eelistatud tarss küll kõige soodsam, kuid ka mitte kõige

ebasoodsam. Samas ei ole majanduslike näitajate poolest

ehitusmaksumuselt ja sotsiaal-majandusliku tingliku tulu poolest

eelistatud alternatiiviga 6B + 7G vahed määravad (eelistatud trass

on ehitusmaksumuselt kõige soodsamast alternatiivist 6B + 7G

ligikaudu 1,7 miljonit kulukam aga samas kõige ebasoodsamast

alternatiivist 6D/7D ligikaudu 24 miljonit eurot soodsam), said

eelistuse kujundamisel määravaks inim- ja looduskeskkonna ja

tehnilise teostatavuse eelistuse kriteeriumid.

lõigud 7C + 8A + 9B versus 7D + 8B Kehtna, Rapla, Raikküla ja Juuru

vallas;

Võrdluse tulemusena kujunes eelistatuks 7C + 8A + 9B. Eelistust

toetavad kõik kriteeriumigrupid. Kuna vastavalt lähteülesandele tuleb

arvestada perspektiivse Rapla reisijate raudteejaama integreerimise

võimalusega, on eelistatud trassi koridor tehnilise teostatavuse

kriteeriumi osas tugevalt eelistatud – eelistatud trassi koridor jääb

Rapla linnale lähemale ja on paremini seotud Rapla linnaga.

Eelistatud trassi koridor on alternatiiviga võrreldes ligikaudu 0,3 km

lühem, ehitusmaksumuselt ligikaudu 4,5 miljonit eurot soodsam ning

sotsiaal-majanduslik tulu võrdluses 30 aasta lõikes on ligikaudu 2,6

miljoni euro võrra tinglikult tulusam trassi koridori alternatiivi 7D +

8B suhtes. Eelistatud trassi koridor on väiksema mõjuga nii inim- kui

looduskeskkonnale – mõjutsoonis häiringutundlike liikide elupaigad

puuduvad; alternatiiviga võrreldes on otsene mõju looduslikule

maakattele väiksem; on väiksema mõjuga väljakujunenud

liikumistrajektooridele ja põllumajandusmaade terviklikkusele jne.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 38

lõigud 9A-I + 13B-I versus 9B + 13D Rapla, Kohila ja Juuru vallas;

Võrdluse tulemusena kujunes eelistatuks 9A-I + 13B-I. Eelistus on

kujunenud inim- ja looduskeskkonna kriteeriumitest lähtuvalt – trassi

valikuga kaasnevad mõjud inim- ja looduskeskkonnale on väiksemad

alternatiivi 9B + 13D suhtes. Eelistatud trassil ei paikne olulist

looduskaitselist väärtust omavaid elupaiku, alternatiiviga võrreldes

on väiksem mõju põllumajandusmaadele ja kultuuriväärtustele jne.

Eelistatud trass on küll ligikaudu 0,6 km pikem ja ehitusmaksumuselt

ligikaudu 1 miljon eurot kallim kui alternatiiv 9B + 13D, lisaks ka

pikaajaliste kulude poolest ebasoodsam, kuid kuna majanduslike

näitajate poolest ei ole vahed väga suured, on eelistus kujundatud

eelkõige KSH kriteeriumitest lähtuvalt.

lõigud 12A-I + 13A-I versus 16A versus 9A-I + 16D Rapla maakonna

Rapla, Kohila ja Juuru vallas ning Harju maakonna Saku vallas;

Võrreldavad lõigud kulgevad valdavalt Rapla maakonna Rapla, Kohila

ja Juuru valla territooriumil, lõikude põhjaosas minimaalses ulatuses

Harju maakonna Saku vallas.

Võrdluse tulemusena kujunes eelistatuks 16A. Eelistus kujunes

eelkõige tehnilise teostatavuse poolest ning inimkeskkonna ja

ehitusmaksumuse kriteeriumitele tuginedes – trassigeomeetria

vastab kõige paremini lähteülesandele (on üks lühematest ja

sirgematest alternatiividest); on ehitusmaksumuselt ligikaudu

7 miljonit soodsam alternatiividest ning inimkeskkonnale väiksema

mõjuga eelkõige tervisemõjude ja õnnetuseohu seisukohalt

(mõjutatud eluhoonete arv alternatiividega võrreldes on kõige

väiksem). Sotsiaal-majanduslik tulu võrdluses 30 aasta lõikes on

eelistatud trass ligikaudu 10 miljoni euro võrra tinglikult tulusam

kõige pikema trassi koridori alternatiivi 9A-I + 16D suhtes. 9A-I +

16D valikuga kaasneksid kõige suuremad pikaajalised kulutused,

kuna on ligikaudu 1,8 km pikem alternatiividest.

lõigud 16A + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II versus 9A-

I + 16D + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II versus 9A-I +

13B-I + 13C + 13B-III + 10E-III + 11A-I + 11A-II + 11C Rapla

maakonna Rapla, Juuru ja Kohila valla ning Harju maakonna Saku,

Kiili, Rae, Kose, Raasiku, Jõelähtme valla ja Maardu ja Tallinna linnas.

Alternatiivide võrdlusloogikast 44 tulenevalt mõjutavad varasemad

alternatiivide võrdlused edaspidiseid tulemusi.

Võrdluse tulemusena kujunes eelistatuks 16A + 16B + 14C + 14G

+ 11A-II + 15B + 11B-II. Eelistus on kujunenud eelkõige inim- ja

44 Esmalt võrreldi lühemaid lõike nö alamvõrdluse teel mille tulemusena eelistatud lõik

liikus edasi järgmisessse võrdlusesse (võrdlusgruppi). Lõikude 12A-I + 13A-I versus

16A versus 9A-I + 16D võrdluses kujunes eelistatuks 16A. Lõikude 16B + 14C + 14G

+ 11A-II + 15B + 11B-II versus 13A-II + 10A-IV + 10C + 11A-I + 11A-II + 11C

võrdluses kujunes eelistatuks 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 39

looduskeskkonna kriteeriumitele tuginedes ning arvestades, et trassi

valikuga kaasnevad pikaajalised kulud on kõige väiksemad.

Eelistatud trass on väiksema mõjuga nii inim- kui looduskeskkonnale

– Natura 2000 võrgustiku kuuluvatele aladele ja laiemalt loodusliku

pinnakattega aladele ning kultuuriväärtustele on mõju väiksem.

Rööbastee pikkuselt on eelistatud trass kõige lühem – alternatiiviga

9A-I + 16D + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II võrreldes

ligikaudu 1,8 km ja alternatiiviga 9A-I + 13B-I + 13C + 13B-III +

10E-III + 11A-I + 11A-II + 11C võrreldes ligikaudu 8 km. Sellest

tulenevalt on eelistatud trass sotsiaal-majandusliku tulu võrdluses 30

aasta lõikes ligikaudu 9,3 miljoni euro võrra45 tinglikult tulusam kõige

pikema trassi alternatiivi 9A-I + 13B-I + 13C + 13B-III + 10E-III +

11A-I + 11A-II + 11C suhtes (üldine loogika on, et mida pikem trass

seda suuremad on pikaajalised kulud). Samas ehitusmaksumuselt on

kõige soodsam kõige pikem trassi koridori alternatiiv.

Trassi koridor Rapla maakonnas koosneb järgmistest lõikudest: 6B +

7B + 7C + 8A + 16A. Eelistatud trassi koridori alternatiiv kulgeb

maakonna lõunaosas Kehtna ja Raikküla valla piiril, möödub

Järvakandi alevist ja Rapla linnast lääne poolt. Rapla valla Röa küla

piirkonnas ületab olemasolevat Tallinn-Lelle-Pärnu 1520 mm

raudteed ja Tallinn-Rapla-Türi maanteed. Keila jõge ületades

suundub trassi koridor põhja suunas, kulgedes Kohila alevi ja

Prillimäe aleviku vahelt läbi. Kohila piirkonnas ristub trassi koridor

uuesti Tallinn-Rapla-Türi maanteega, mida ületades suundub läbi

Urge küla Harju maakonda. Trassi koridori asukoha kirjeldus on

esitatud kohalike omavalitsuste lõikes peatükis 3.5.

45 Eskiislahenduse väljatöötamise etapis on sots-majandusliku tulu ja kulu võrdluse

tulemust korrigeeritud.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 40

Skeem 2.4.1. Rail Baltic eelistatud trassi koridori asukoha

alternatiivid. Planeeringuga määratud trassi koridori

asukoht on kajastatud rohelise, võrdluses olnud

alternatiivid roosa joonega.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 41

3. RAIL BALTICU ARENDAMISE PÕHIMÕTTED

3.1. KAVANDATAVA KIIRE RAUDTEE ÜLDINE ISELOOM

Rail Baltic on raudteeinfrastruktuuri objekt, kus paralleelselt kulgevad

kaks rööpapaari laiusega 1435 mm. Raudtee on kogu ulatuses

elektrifitseeritud. Kavandatavale raudteeliinile on planeeritud

kombineeritud kauba- ja reisijatevedu. Reisijateveo seisukohalt on

tegemist rahvusvahelise kiire rongiühendusega, millel on peatused

Tallinnas ja Pärnus ning perspektiivne peatusevõimalus Raplas 46 .

Kaubaterminal koos kaubaveo veeremi hooldedepooga on planeeritud

Muuga sadama piirkonda ning reisijateveo veeremi hooldedepoo ja

võimalik sõlmjaam Soodevahe külasse Rae valda.

Trassi koridor on planeeritud viisil, mis võimaldab üldjuhul

projekteeritavat sõidukiirust 240 km/h. Madalam sõidukiirus on ette

nähtud Tallinna ja Pärnu linnas ja lähialadel, kus trassi geomeetria ja

asustus ei võimalda tagada projekteeritavat sõidukiirust,

kaubaraudteeharul ning lõigul Rae ja Jõelähtme vallas, kus Rail Baltic

paigutatakse olemasoleva raudteega samasse koridori.

Inimeste ja loomade raudteele sattumise vältimiseks on raudtee ja

seda teenindav infrastruktuur (orienteerivalt 30-40 m laiune ala,

olenevalt maastiku reljeefist) taraga eraldatud 47 . Raudteega

paralleelselt (taraga eraldatud ala sees) kulgeb raudtee

teenindustee48, mis raudteeohutuse seisukohalt pole avalik, vaid on

mõeldud üksnes sihtotstarbeliseks kasutuseks.

Raudtee on kavandatud reeglina maapinnal asuvale muldkehale.

Erisused (kõrgel muldel, estakaadil või süvendis, nõlva kalded jne)

täpsustatakse projekteerimise käigus.

Planeeringu koostamisel on arvestatud TEN-T määrusest ja

koostalitusvõime direktiivist49 tulenevate nõuetega raudteele.

46 AECOM Limited’i 2011. a teostatud uuring arvestas peatustega Tallinnas ja Pärnus.

47 Raudteemaa tarastamise nõue vastavalt lähteülesandele. Põhi-/tööprojekti koostamise

etapis viiakse läbi analüüs (vt tegevuskava punkti 14 peatükis 5.7), mis kaardistab ja

analüüsib alternatiivsed tehnilised võimalused loomaläbipääsude lahendamiseks lisaks

olemasolevatele ökoduktidele baseeruvale lahendusele, arvestades samas

õnnetusjuhtumitest tuleneva ohu leevendamise vajadusega. Analüüs käsitleb

maailmapraktikas esinevaid/kasutatud lahendusi ning täpsustab asukohad ja

võimalused kaaluda alternatiivlahendusi ökoduktidele (tarakatkestus) suurulukite

ülepääsude vajadustest lähtuvalt. Analüüsi tulemustest lähtuvalt võib teha põhi- või

tööprojekti faasis muudatusi eelprojekti lahenduse korrigeerimiseks.

48 Üldjuhul on teenindustee näol tegemist kruus- või killustikkattega teega.

49 http://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2008:191:0001:0045:EN:PDF;

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 42

3.2. KAVANDATAVA RAUDTEEINFRASTRUKTUURI KIRJELDUS

3.2.1. RAUDTEEMAA JA RAUDTEE KAITSEVÖÖND

Raudteemaa on raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste

alune ning nende teenindamiseks vajalik maa (raudtee muldkeha,

kontaktvõrguliinid, hooldusteed, müratõkked, tara jms). Raudteemaa

ulatus on üldjuhul 30-40 m. Ulatuslikum võib raudteemaa olla

raudtee eri- ja tehniliste lahenduste korral (nt jaamad, meldepunktid,

veoalajaamad, lisarajad, raudtee kulgemine süvendis või kõrgel

muldel jm)50.

Raudtee kaitsevöönd on raudtee sihtotstarbelise toimimise ja

häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate

kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, mille laius

äärmise rööpme teljest on 30 meetrit. Kaitsevöönd tekib raudtee

ehitamise järgselt kasutusloa andmisel, kuid ruumivajadusega on

arvestatud juba raudtee planeerimise etapis. Tegevusi raudtee

kaitsevööndis reguleerib ehitusseadustik.

Raudteemaa koos raudtee kaitsevööndiga on planeeringus üldjuhul

66 m laiune maa-ala trassi koridori sees.

Raudteemaale jäävad raudtee toimimiseks vajalike rajatistena ka

sidemastid. Sidemastide asukohad tuleb projekteerimise ajal

kooskõlastada Kaitseministeeriumiga kogu raudteetrassi ulatuses, et

tagada riigikaitseliste ehitiste töövõime.

Kavandatava raudteemaa iseloomu kirjeldab tüüpristlõige (skeem

3.2.1.1.) ning illustratiivne vaade (skeem 3.2.1.2.).

Eesti keeles http://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2008:191:0001:0045:ET:PDF.

50 Raudtee rajamiseks vajalik maa-ala ulatus täpsustatakse projekteerimise käigus.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 43

3.2.2. PERSPEKTIIVNE RAPLA PIIRKONNA RAUDTEEJAAM

Perspektiivse Rapla piirkonna raudteejaama asukoha valik sõltus

eelkõige võrdlustulemuste alusel kujunenud raudtee trassi koridori

eelistusest. Raudtee trassi koridori alternatiivide võrdlemise etapis

võrreldi Rapla linnast ida ja lääne poolt mööduvaid alternatiive.

Skeem 3.2.1.1. Raudteemaa tüüpristlõige.

Skeem 3.2.1.2. Illustratiivne vaade tulevasest Rail Balticu

raudteest.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 44

Vastavalt lähteülesandele tuli raudtee trassi koridori valikul arvestada

hilisema Rapla integreerimise võimalusega. Võrdlustulemuste alusel

kujunes eelistatuks linnast lääne poolt mööduv alternatiiv kui

tehniliselt paremini teostatav, linnale lähim ja teedevõrgu kaudu

linnaga paremini seotud trassi koridor.

Võrdlustulemusi ja Rapla hilisemat integreerimise võimalust

arvestades määratakse planeeringuga perspektiivse Rapla piirkonna

raudteejaama põhimõtteline asukoht Rapla linna ning Rapla valla Tuti

ja Sulupere küla piirkonda. Ala asub Rapla linnast lähtuvate teede

sõlmpunktis ning paikneb linnale kõige lähemal. Raudteejaama täpne

asukoht, jaamahoone paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele (sh

ühistranspordile ja kergliiklejatele), parkimine jm toetav

infrastruktuur lahendatakse eraldiseisva planeeringuga.

3.2.3. MÖÖDASÕIDU JAAM

Perspektiivse Rapla piirkonna raudteejaama väljaehitamine võib

toimuda etapiviisiliselt. Esimeses etapis ehitatakse eeldatavasti välja

möödasõidu jaam võimaldamaks samas suunas erineva kiirusega

liikuvate veeremite üksteisest möödumist 51 . Lisaks planeeritakse

möödasõidu jaam Järvakandi piirkonda. Möödasõidu jaamade

asukohad ja lahendused täpsustatakse projekteerimise etapis neid

vajadusel juurde projekteerides/rajades.

51 Tihti paiknevad möödasõidu jaamad rongijaamade läheduses. Konstruktsioonilt on nad

enamasti mõlemast otsast põhirajaga ühendatud.

Skeem 3.2.2.1. Perspektiivse Rapla piirkonna raudteejaama

(ja möödasõidu jaama) põhimõtteline asukoht.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 45

Möödasõidu jaamade asukohad on määratud tulenevalt

kavandatavast liiklussagedusest ja vajadusest tagada nende

olemasolu ligikaudu 50 km vahemaa tagant. Asukohtades, kus on

võimalik ja hilisemalt otstarbekas möödasõidu jaam ühildada

kohaliku reisirongi peatuse asukohaga, võib möödasõidu jaama

asukoht täpsustuda ning jaamade vahelised kaugused ei pruugi olla

täpselt 50 km.

Perspektiivse võimalusena kaalutakse tulevikus Rapla raudteejaama-

möödasõidu jaama piirkonda infrasturktuuri hooldedepoo rajamist.

Infrastruktuuri hooldedepoo on rööbasteede ja hoonete kompleks,

mille abil tagatakse infrastruktuuri ja selle toimimiseks vajalike

rajatiste tehniline korrashoid. Depoo tehniline varustatus peab

võimaldama vastava infrastruktuuri piisavas koguses rööbastee

erakorralist ja korrapärast hooldamist ning muid raudteeliiklusega

seotud tehniliste operatsioonide teostamist. Infrastruktuuri

hooldedepoos paiknevad raudteerajatiste esmaseks remondiks ja

hooldeks tarvilik masinapark (rööbastee, kontaktvõrgu ja teiste

raudtee kompleksi kuuluvate rajatiste (ja koostalituskomponentide)

remondiks/hoolduseks vajalikud masinad, varuosad).

Infrastruktuuri hooldedepoo tehniline vajadus ja asukoht

täpsustatakse uuringu ning vajadusel eraldiseisva planeeringu alusel.

3.2.4. TEEDEVÕRGU TOIMIMINE JA RAUDTEE ÜLETUSVÕIMALUSED

Raudtee ristumised teedega 52 , mis lahendatakse eritasandilisena

(viaduktiga), on planeeringu põhijoonisel ja kohalike omavalitsuste

osas koostatud täpsematel joonistel tähistatud sinise rõngaga.

Rajatised projekteeritakse vastavalt normidele arvestades seda

kasutatavate liiklusvahendite mõõtmetega ning eriveoste

koridoridega53.

Samatasandilised ristumised on lubatud üksnes tehnoloogiliste

ülesõitude 54 puhul. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel

lähtuti eelkõige põhimõttest tagada liikumisvõimalused ja piirkonna

52 Vastavalt ehitusseadustikule on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või

loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud

liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Avalikult kasutatav

tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Teedega

ristumised, mis lahendatakse eritasandilisena, on joonisel vastavalt tähistatud.

53 Maanteeamet seab eriveoste koridoridega ristumiskohtades nõuded viaduktide kõrge

gabariidi tagamiseks eelprojekti koostamise etapis.

54 Vastavalt Teede- ja Sideministri määrusele „Raudtee tehnokasutuseeskirja

kinnitamine“– on tehnoloogiline ülesõit raudtee samatasandiline ristumiskoht kinnisel

territooriumil asuva teega, mis on ette nähtud asjaomase ettevõtja töö

kindlustamiseks.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 46

teedevõrgu toimimine ja sidusus, samuti arvestati liiklussagedust

teedel ning asustuse paiknemist.

Madalama liiklussagedusega teede (kinnistutele juurdepääsuteed,

osad kohalikud teed ja metsateed) ristumisel raudteega läbipääsud

üldjuhul suletakse, kuna samatasandilised ristumised ei ole ohutuse

tagamiseks lubatud. Ristumiste eritasandilistena väljaehitamine

väikese vahemaa tagant ei ole majanduslikult otstarbekas ja

põhjendatud. Läbipääsude sulgemine toob kaasa vajaduse uute teede

rajamiseks uues asukohas. Kavandatavate või ümberehitatavate

teede kaudu tagatakse teedevõrgu üldine sidusus ja rajatakse

juurdepääsud majapidamistele ning kinnistutele.

Planeeringuga määratakse Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud

teedevõrgu rajamise vajadus ja nende põhimõttelised asukohad55.

Teede konkreetsed asukohad, pikkus, metsakvartalite majan-

damiseks vajalikud tagasipöördekohad, tehnilised lahendused ja

maavajadus, täpsustatakse projekteerimise käigus, arvestades

muuhulgas projekteerimise etapis vajadusel tehtud nihutusi trassi

koridoris raudteemaa ja raudtee kaitsevööndi või ristete asukohtade

osas. Eritasandilise riste konkreetsest tehnilisest lahendusest (nt kas

tee kulgeb üle raudtee või raudtee alt) tulenevalt

kavandatava/ümberehitatava ristuva teede pikkus (ulatus) ja täpne

asukoht võivad projekteerimise tulemusena maakonnaplaneeringus

näidatust erineda. Projekteerimise käigus viiakse läbi tehnilised

uuringud (geoloogia, geodeesia, liiklusuuringud jne) mahus, mis on

aluseks asukohapõhiste tehniliste lahenduste väljatöötamisele.

Projekteerimise käigus tuleb lahenduste väljatöötamisel arvestada

päästevõimekusega tuginedes koostööle Päästeametiga ning

umbtee56 korral näha ette ümberpööramise võimalus.

Teede ehitamine toimub raudtee väljaehitamise etapis samaaegselt

raudteeinfrastruktuuri rajamisega.

55 Teede vajadus ja põhimõttelised asukohad on määratud arvestades kinnistute piire ja

paiknemist planeeringu koostamise etapis. Kui maade omandamise protsessi käigus

viiakse läbi ümberkruntimine (maakorraldustoimingute kogum, millega omanike

huvidest lähtuvalt korraldatakse ümber maakorralduspiirkonda arvatud kinnisasjad ja

moodustatakse ning kinnistatakse kõigile omanikele maakorraldusseaduse sätetele

vastavad uued kinnisasjad), võib ümberkruntimise tulemusena juurdepääsuteede

vajadus ja asukohad maakonnaplaneeringus näidatust erineda. Projekteerimisel tehtud

täpsustused teedevõrgu osas ümberkruntimistest või rajatiste asukohtadest ja

lahendustest tulenevalt on lubatud. Juurdepääsuteede vajaduse ja asukoha

täpsustamisel projekteerimisel peab lähtuma üldisest põhimõttest, et raudtee

rajamisest tingitud olemasoleva juurdepääsutee sulgemisel tuleb juurdepääs kinnistule

tagada Rail Baltic raudtee välja ehitamise raames.

56 Rail Baltic maakonna planeeringuga kavandatav/ümberehitatav tee, mille teises otsas

puudub väljapääs (seotus olemasoleva teega).

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 47

3.2.4.1. RISTUMINE TEEDEGA NING RÖÖBASTEEDEGA

Ristumised teedega

Eelprojektiga täpsustatakse, kumb ristuvatest rajatistest (kas

raudtee või tee) paikneb maapinnal, kumb kõrgel muldel, viaduktil

või süvendis.

Kui raudtee rajatakse maapinnal asuvale muldkehale ja ristuv tee

viiakse üle raudtee, tuleb maanteeviadukti lahenduses tagada ka

kergliiklejatele ohutu ülepääs raudteest. Maanteel, kus liiklussagedus

on suurem, on soovitav jalgratta- ja jalgteed muust liiklusest

eraldada.

Skeem 3.2.4.1.1. Näide põhimõttelisest tüüplahendusest Rail

Baltic raudtee ristumisel teega, kus raudtee paikneb maapinnal

ning tee on viidud kõrgele muldele. Raudtee on taraga eraldatud.

Paralleelselt raudteega kulgeb teenindustee, millele juurdpääs

toimub värava kaudu. Teenindustee on mõeldud üksnes

sihtotstarbeliseks kasutuseks.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 48

Jalgratta- ja jalgteed ning kergliiklejatele läbipääsud

Jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks planeeritakse

jalgratta- ja jalgteed. Raudteega ristuvaks läbipääsuks kavandatakse

kas jalgratta- ja jalgtee tunnelid või –sillad. Kuna raudtee on

elekrifitseeritud ning sellest tulenevalt võib kontaktvõrgu kõrgus

maapinnast ulatuda orienteerivalt 10 m 57 kõrguseni, kasutatakse

lahenduses valdavalt käigutunnelit, kuid välistatud ei ole ka

kergliiklussilla rajamine, kui maapinna reljeef seda soosib.

Konkreetsed lahendused jalgratta- ja jalgteede ning läbipääsude (kas

tunnel või sild) osas täpsustatakse projekteerimise käigus

asukohapõhiselt.

57 Kõrgus oleneb konkreetsest asukohast ja maapinna reljeefist.

Skeem 3.2.4.1.2. Näide põhimõttelisest tüüplahendusest Rail

Baltic raudtee ristumisel teega ja/või jõega. Raudtee on viidud üle

tee ja/või jõe raudteesillaga.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 49

Ristumised rööbasteega

Raudtee põhitrass ristub olemasoleva 1520 mm rööbasteega Rapla

vallas Röa külas. Ristumine rööbasteega lahendatakse

eritasandilisena. Projekteerimise käigus täpsustatakse, kumb raudtee

projekteeritakse viaduktile.

Skeem 3.2.4.1.3. Näide põhimõttelisest tüüplahendusest

Rail Baltic raudtee ristumisel jalgratta- ja jalgteega. Läbipääs

kergliiklejale on tagatud tunneli kaudu.

Skeem 3.2.4.1.4. Põhimõtteline tüüplahendus Rail Baltic

raudtee ristumisel sõidtee ja olemasoleva 1520 mm

raudteega. Antud näite puhul on Rail Baltic raudtee viidud

süvendisse ning sõidutee ja olemasolev 1520 mm raudtee

viiakse üle viaduktiga. Lahendus täpsustatakse

projekteeerimise käigus.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 50

Põllumajandusega seotud liikumine

Kõik eritasandilised risted lahendatakse viisil, mis võimaldavad

liikumist ka põllumajandustehnikaga.

3.2.4.2. RISTUMINE VOOLUVEEKOGUDEGA

Sillad

Raudtee viiakse suuremast vooluveekogust üle sillaga. Sildade

konkreetsed asukohad ja lahendused (pikendatud sild, madal

sild jne) täpsustatakse projekteerimise käigus. Sildade lahenduste

väljatöötamisel tuleb lähtuvalt KSH hinnangust jätta kergliiklejatele

ja loomadele (arvestades nii suur- kui väikeulukeid) piki looduslike

vooluveekogude kallast liikumiseks kaldariba (kõrgeimast veeseisust

alates). Läbipääsu tagav kuiv kaldariba leevendab raudtee

rajamisega kaasnevat barjääriefekti. Kui rajatav sild on väiksem ning

kaldariba ei ole võimalik jätta, tuleb kaaluda silla alla seina külge

käiguraja ehitamist kõrgeimast veepiirist kõrgemale.

Sildade lahendused tuleb projekteerida ja valida sellised, mis tagavad

veekogu hüdromorfoloogia ja vee-elustiku säilimise ning sillaaluse

toimimise eluslooduse ühenduskoridorina (KSH hinnangust tulenevalt

madal või kõrge sild vms).

Truubid

Planeeringu üldistusastet arvestades ei kajastu planeeringu

põhijoonisel (joonis 2) ja täpsemat lahendust kirjeldavatel kohalike

omavalitsuste osas koostatud joonistel (joonised 3-8) ristumised

väiksemate looduslike vooluveekogudega ja maaparandussüsteemi

eesvooludega. Need viiakse raudtee alt üldjuhul läbi truubiga.

Truupide konkreetsed asukohad ja lahendused (truubi tüüp)

täpsustatakse projekteerimise käigus.

Truupide lahendused tuleb projekteerida ja valida sellised, mis

tagavad veekogu hüdromorfoloogia ja vee-elustiku säilimise.

Lähtuvalt KSH hinnangust tuleb arvestada vajadusega tagada

läbipääsud kahepaiksetele, poolveelistele liikidele ja väikeulukitele,

kavandades truubid loodusliku põhja ja käiguradadega.

3.2.4.3. ROHELISE VÕRGUSTIKU SIDUSUS.

RAUDTEEÜLETUSVÕIMALUSED ULUKITELE

Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt lõikab Rapla maakonnas

Rail Baltic raudtee trassi koridor rahvusvaheliselt ja riiklikult olulist

rohevööndit ja riigi tasandi väikseid tuumalasid.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 51

Riigi suuri ja väikseid tuumalasid täiendavad maakondlikud rohelise

võrgustiku struktuurelemendid, mis on määratud Rapla maakonna

planeeringuga 2030+.

Riigi ja maakonna tasandi rohelise võrgustiku struktuurelementidega,

nende sidususe ja toimimise tagamise vajadusega on arvestatud. Kus

Rail Baltic raudtee trassi koridor lõikab erineva tasandi rohelise

võrgustiku struktuurelemente, on võrgustiku sidususe ja toimivuse

ning loomade liikumisvõimaluste tagamise leevendavateks

meetmeteks ökoduktid, taradest loobumine (seal, kus see on ohutuse

seisukohalt võimalik), vaba läbipääsuga kallasrajad, tarastamisel

lahendused, mis võimaldavad väiksemate imetajate läbipääsu tara alt

jne.

KSH käigus viidi läbi eluslooduseuuring 58 , mis käsitles raudtee

rajamisega kaasnevat ohtu ja konfliktkohti loomapopulatsioonide

sidususele.

Toetudes läbiviidud uuringule, määratakse planeeringuga piirkonnad,

kus suurimetajate 59 loomapopulatsioonide sidususe ja

jätkusuutlikkuse tagamiseks ning piirkonnas välja kujunenud

loomaelupaikade ja liikumisalade hoidmiseks tuleb tagada

suurimetajatele läbipääs – rajada ökoduktid ehk rohesillad60 või leida

alternatiivsed lahendused.

Ökodukti eeldatav asukoht (või alternatiivne lahendus) täpsemat

lahendust kirjeldavatel kohalike omavalitsuste osas koostatud

joonistel (joonised 3-8) tähistatud piirkonnas 61 on määratud

eelprojekti täpsusastme hindamise tulemusena. Ökodukti toimivuse

tagamiseks on oluline säilitada ökodukti suudme piirkonnas

looduslikud kooslused ja mitte takistada loomade liikumist. Ökodukti

suudme piirkonnas ei tohi rajada piirdeaedu ja muid ehitisi/rajatisi,

mis takistaksid loomade liikumist ökoduktile.

Lisaks tuleb tagada läbipääsud suurimetajatele nn kombineeritud

lahendusega. Nendeks on vooluveekogusid ületavad raudteesillad,

58 Koostaja OÜ Rewild, Jaanus Remm jt, 2013-2014, Tartu. Uuring sisaldas

andmebaaside analüüsi, välisuuringuid ja looduslike elupaikade modelleerimist.

59 KSH raames läbiviidud eluslooduseuuringus on suurimetejatena käsitletud sõralisi

(põder, hirv, metskits, metssiga jt) ja suurkiskjaid (karu, hunt, ilves).

60 Üle raudtee kulgev rajatis loodusliku loomastiku liikumisvõimaluste ja populatsioonide

sidususe tagamiseks. Ökodukti inimkasutust spetsiaalsete võtetega (kergliiklusteed

jms) ei soodustata, samas ei nähta ette ka juhuslikku inimkasutust takistavaid

meetmeid (keelumärgid jms).

61 Suurimetajate läbipääsu piirkond kaardil on määratud võrreldes ökodukti enda

mõõtmetega kümneid kordi ulatuslikum, piki raudteed möödetuna ligikaudu

600-700 m.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 52

kus jäetakse loomadele piki loodusliku vooluveekogu liikumiseks

kaldariba (vt skeem 3.2.4.1.2. Näide põhimõttelisest tüüp-

lahendusest Rail Baltic raudtee ristumisel teega ja/või jõega) ja

eritasandilised risted, kus maanteeviadukti lahenduses nähakse ette

täiendav roheriba loomadele liikumiseks (vt skeem 3.2.4.3.2.).

Põhi-/tööprojekti koostamise etapis viiakse Tehnilise Järelevalve

Ameti tellitud uuringu kohaselt läbi analüüs (vt tegevuskava punkti

14 peatükis 5.7), mis kaardistab ja analüüsib alternatiivsed tehnilised

võimalused loomaläbipääsude lahendamiseks lisaks olemasolevatele

ökoduktidele baseeruvale lahendusele, arvestades samas

õnnetusjuhtumitest tuleneva ohu leevendamise vajadusega. Analüüs

käsitleb maailmapraktikas esinevaid/kasutatud lahendusi ning

täpsustab asukohad ja võimalused kaaluda alternatiivlahendusi

ökoduktidele (tarakatkestus) suurulukite ülepääsude vajadustest

lähtuvalt. Analüüsi tulemustest lähtuvalt võib teha põhi- või

tööprojekti faasis muudatusi eelprojekti lahenduse korrigeerimiseks.

Skeem 3.2.4.3.1. Näide võimalikukst raudteeületusest

ulukitele - kolme avaga ökodukt. Tarastatud alal kulgeb

teenindustee, tarast väljas avalikuks kasutuseks rajatud tee.

Loomade ökoduktile suunamiseks on rajatud aed, mille ulatus

võib piirkonniti erineda. Samuti võib piirkonniti erineda ökodukti

laius.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 53

3.2.5. RAUDTEE TOIMIMISEKS VAJALIK ELEKTRITARISTU

Planeeringuga määratakse liitumispunktid põhivõrguga ning

liitumispunktidest lähtuvad liinikoridorid raudteed teenindavate

veoalajaamadeni62. Liitumispunkti ja veoalajaama ühendavad 110 kV

nimipingega liinid on raudteeinfrastruktuuri osaks ning nende

põhimõttelised asukohad kavandati käesoleva planeeringuga.

Eesti territooriumil kulgeva trassi kohta on planeeritud neli

veoalajaama ja liitumispunkti AS-i Elering hallatava põhivõrguga.

Veoalajaamast lähtub raudtee sisene liinivõrk. Veoalajaamade

asukohtade määramisel on lähtutud elektrivõrgu toimimise

ökonoomikat ja varustuskindlust tagavast vahemaast (vahekaugus

ligikaudu 60-80 km) ning põhivõrguga liitumise võimaluse

olemasolust. Raudtee sisene liinivõrk ja kohalikud alajaamad

ehitatakse raudteemaa ja selle kaitsevööndi koridori (vt alljärgnev

skeem). Kuna liitumispunkt ei ole raudtee liinivõrgu osa, siis

liitumispunkti tugevadamisega seotud töid maakonnaplaneeringuga

ei lahendata.

62 Veoalajaam on raudteerajatis raudteeseaduse mõistes.

Skeem 3.2.4.3.2. Näide maanteeviaduktist, mille lahendus tagab

ülepääsu ka loomadele.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 54

Rapla maakonda on planeeritud üks 63 veoalajaam – Kehtna

veoalajaam, liitumisega Kehtna 110/10 põhivõrgu alajaamast.

Liitumispunkti (Kehtna 110/10 alajaama) ja raudtee koridori vahele

on planeeritud maakaabelliini põhimõtteline asukoht olemasoleva 110

kV nimipingega õhuliini kaitsevööndi piires. Maakaabelliini koridor

piirneb õhuliini kaitsevööndi servaga ning on laiusega 50 meetrit64.

Maakaabelliini projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada, et alal ei

ole takistatud põlluharimine. Maakaabelliini kaitsevööndi ulatus on 1

m liini äärmisest kaablist. Ühendusliini täpne lahendus määratakse

projekteerimisel.

Planeeritud maakaabelliini koridori paiknemist olemasoleva õhuliini

suhtes iseloomustab järgmine skeem (täpsed lahendused, sh liini

paiknemine põhja või lõuna pool olemasolevast õhuliinist, selguvad

projekteerimise käigus):

63 Üks veoalajaam on planeeritud Harju ja kaks Pärnu maakonda.

64 Maakaabelliini on võimalik rajada õhuliini teljest ligikaudu 10-25 m kaugusele.

Põhivõrgu liinivõrk

AS Elering

Veoalajaam

(Rail Baltic)

Põhivõrgu alajaam, liitumispunkt

AS Elering

Raudtee sisene liinivõrk

(Rail Baltic)

Skeem 3.2.5.1. Planeeritud maakaabelliini koridori paiknemine

olemasoleva liinikoridori suhtes.

.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 55

Planeeringuga määratud liinikoridor kehtib kuni elektriliini

valmimiseni, pärast elektriliini kasutusloa väljastamist jääb kehtima

elektriliini kaitsevöönd.

Veoalajaama ja liitumispunktide ehitamiseks on vajalik ligikaudu 1 ha

suurune maa-ala. Veoalajaam on kavandatud raudtee vahetusse

lähedusse, alternatiivina võib veoalajaama ehitada Kehtna 110/10

põhivõrgu alajaama vahetusse lähedusse (kohaliku omavalitsuse

osas koostatud täpsemal joonisel on alternatiiv tähistatud

punktleppemärgiga, mis tähistab põhimõttelist asukohta). Kehtna

110/10 põhivõrgu alajaama võib alternatiivina ümber tõsta

raudteemaa vahetusse lähedusse rajatava veoalajaama naabrusesse,

sellisel juhul on vajalik täiendav maa-ala lisaks eespool nimetatud

ühele hektarile. Kehtna 110/10 põhivõrgu alajaama viimisel raudtee

koridori pole enam vajalik raudteed toitva ühenduskaabli ehitamine

planeeritud maakaabelliini koridori, võimalikud täiendavad keskpinge

toitekaablid tuleb ehitada maa-aluste kaabelliinidena, olemasoleva

õhuliini võib rekonstrueerida madalamale pingele või likvideerida.

Kuna maakonnaplaneeringu üldistusaste ei võimalda veoalajaama,

jaotus- ja liitumispunktide maa-ala suurust ja täpset asukohta

määrata, antakse täpsed lahendused projekteerimise käigus.

Planeeringulahendus on koostatud põhimõttel, et regeneratiivset

energiat ei suunata raudtee sisesest liinivõrgust põhivõrku.

Regeneratiivse energia kasutamine väljaspool Rail Balticu liinivõrku

ei ole Eesti väiksemahulise raudteevõrgu puhul majanduslikult

otstarbekas, kuna selle kasutamine toob kaasa suuremahulise

põhivõrgu rekonstrueerimise vajaduse.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 56

Skeem 3.2.5.2. Veoalajaamade põhimõttelised asukohad.

Skeemil väljatoodud vahemaad kilomeetrites tähistavad

veoalajaama teenindusraadiusi.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 57

3.2.6. MÜRA LEEVENDUSVAJADUSEGA ALAD. VIBRATSIOON

Müra leevendusvajadusega alad

Müra modelleerimine viidi läbi KSH raames, modelleerimisega

seonduvad materjalid (sh eelprojekti täpsusastmes müra

modelleerimine) on KSH aruande osa ja esitatud aruande lisas 5.

Planeeringuga määratakse müra leevendusvajadusega alad eel-

projekti täpsusastmes läbi viidud müra modelleerimise tulemuste

alusel 65 , kus kavandatava raudtee tegevus võib põhjustada

kumulatiivse liiklusmüra normväärtuste ületamist.

Mürataseme alandamiseks vähemalt normidega ettenähtud tasemele

tuleb müra leevendusvajadusega aladel ette näha müra teket või

levikut piiravad meetmed. Standardlahenduste hulka võib lugeda

müratõkkeseina või muldvalli, lisaks on võimalik ka kombineeritud

lahendus, kus valli tipus asub madal müratõkkesein või haljastus.

Üldreeglina kuuluvad müratõkkerajatised raudteeinfrastruktuuri

koosseisu ning paiknevad raudteemaal.

Müra leevendusvajadusega alad on määratud piirkonnas, kus elu- ja

puhkealade ning elamute- ja ühiskasutusega hoonete juures võib

raudteel toimuvast liiklusest tulenev müratase ületada lubatud

piirnorme (hinnanguliselt 200-250 m kaugusel raudteest),

arvestades kumulatiivset liiklusmüra. Modelleerimisel on lähtutud

juba olemasolevate müratundlike objektide (elamud ja

ühiskasutusega hooned, elu- ja puhkealad) ning kehtestatud

detailplaneeringutega kavandatud perspektiivsete elamualade 66 ja

projekteerimistingimuste alusel rajatavate hoonete paiknemisest

raudtee lähipiirkonnas. Modelleerimise tulemused on aluseks

projekteerimise etapis müratõkkerajatiste projekteerimisel.

Uute müratundlike objektide rajamisel pärast planeeringu

kehtestamist, kui need asuvad väljaspool planeeringuga määratud

65 Põhjalikum ülevaade müra ja vibratsiooni teemast on esitatud KSH aruande lisas 5.

Planeeringu koostamise esimeses etapis viidi KSH raames läbi müra esmane

hindamine, tulemused kajastati planeeringu eskiislahenduses (kohalike omavalitsuste

kohta esitatud joonistel ning selgitusena seletuskirjas). Esmane müra hindamine tõi

välja, et esineda võib müra normväärtuste ületamisi ligikaudu 300-350 m ulatuses

raudteest. Kuid samas selgitas, et olenevalt maastiku reljeefist, hoonestustihedusest,

konkreetse lõigu sõidukiirusest ja võimalikust raudtee nihutamisvajadusest tingituna

võis ohutu vahemaa asukohapõhiselt erineda. Eelprojekti täpsusastmes läbi viidud

müra modelleerimine täpsustas esmase hindamise tulemusi müra leevendus-

vajadusega alade ja ulatuse osas. Vastavalt modelleerimise tulemustele on

leevendusvajadusega alad planeeringu joonistel täpsustunud.

66 Juhtudel, kus raudtee kulgeb läbi detailplaneeringutega kavandatud elamumaa

kruntide, lähtub müra modelleerimine eeldusest, et vastavus elamumaal kehtivatele

normatiividele tagatakse tavajuhul alates raudteemaa kaitsevööndi piirist, st äärmise

rööpme teljest 30 m kaugusel.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 58

müra leevendusvajadusega alasid, võtab normatiivset mürataset

tagavad meetmed kasutusele müratundliku objekti rajaja.

Lisaks müratõkkerajatistele on raudteeomanikul ka muid võimalusi

raudteemüra vähendamiseks: tehniliste meetmete rakendamine

raudtee infrastruktuuris (kummipuksid/klotsid rööpa küljes,

mürasummutusmatid, relsi vahetusse lähedusse integreeritud

madalad müratõkked), raudtee ja veeremi heas korras tehnilise

seisundi tagamine, perspektiivis kaubarongidele müraemissiooni

piirangute seadmine (üle-euroopaliselt on juba kasutusel rangemad

nõuded uutele ja uuendatavatele kaubavagunitele), olemasolevate

hoonete heliisolatsiooni parandamine, kaubarongide liikluskoormuse

piiramine öisel ajal, kaubarongide sõidukiiruse vähendamine öisel

ajal, raudtee süvendisse viimine jne. Lisaks on raudtee opereerimis-

perioodil vajadusel (seire tulemusel) võimalik rakendada täiendavaid

müra vähendavaid meetmeid (lisatõkked, tehnilised meetmed

raudteel).

Lisaks inimasustusele võib müra mõjutada ka liike (nt metsis), nende

elupaiku, kaitstavaid alasid ja Natura alasid. KSH tulemustele

tuginedes ei ole Rapla maakonnas trassi lähistel mürast mõjutatud

kaitstavaid loodusobjekte, mille korral on vajadus

leevendusmeetmeid rakendada.

Vibratsioon

Vastavalt KSH raames teostatud vibratsiooni mõju hindamise

tulemustele võib reaalseks mõjuala laiuseks kujuneda ca 30-70 m

raudteest. Kui lähtuda ebasoodsatest oludest (head vibratsiooni

leviku tingimused), reaalsest prognoosist, tihedamast liiklus-

graafikust ja tegelikust suuremast sõidukiirusest võib võimaliku

vibratsiooni mõjualana käsitleda ca 100 m laiust tsooni raudteest,

reeglina jääb mõjuala väiksemaks. Projekteerimise etapis tuleb

eelkõige rööbastee tehnoloogiliste lahendustega (massiivne ja

elastne tugistruktuur, siledad kontaktpinnad, vibratsiooni levikut

piiravad ballastmatid ja muud vibratsiooni isoleerivad lahendused, nt

elastsed kinnitused) ette näha vibratsiooni tekke vähendamine.

Vibratsiooni vähendamise meetmed jagunevad kolmeks: vibratsiooni

tekke piiramine raudtee tehnoloogiliste lahendustega (kaasaegse

raudtee puhul kuuluvad meetmed valdavalt juba standardlahenduse

hulka); vibratsiooni leviku piiramine (tehnoloogilised lahendused

ümbritsevasse pinnasesse jõudva vibratsioonienergia piiramiseks

ning leviku tõkestamiseks); mõjutatud objektidega seotud meetmed

(nt mõjutatud hoonete vundamendi isoleerimine elastse

toetusmaterjaliga piiramaks hoonesse jõudvat vibratsiooni).

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 59

3.2.7. MAAPARANDUSSÜSTEEMIDE TOIMIMISE TAGAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Raudtee projekteerimisel ja selle rajamise järgselt tuleb tagada

olemasolevate toimivate maaparandussüsteemide tõrgeteta

toimimine ja veerežiim arvestades maaparandusseaduses sätestatut.

Kui raudtee rajamise käigus olemasolev drenaažisüsteem või

kraavitus rikutakse, tuleb kuivendatud maale raudtee rajamisel

maaparandussüsteemid rekonstrueerida kas enne (vajadusel)

raudteega seotud ehitustööde algust või hiljemalt Rail Baltic raudtee

ehitustööde läbiviimisel. Rail Baltic raudtee kavandamisest mõjutatud

maaparandussüsteemide rekonstrueerimise aluseks (sh vajadusel ka

raudtee trassi koridorist välja jäävas osas) on

rekonstrueerimisprojekt, milles käsitletakse ka eesvoolude

rekonstrueerimise vajadust (sh vajadusel süvendamist).

Rekonstrueerimisprojekt koostatakse raudtee projekteerimise

käigus.

Skeem 3.2.7.1. Rail Baltic trassi koridori kulgemine

olemasolevate maaparandussüsteemidega hõlmatud

alade suhtes. Skeemil on planeeringuga määratud trassi

koridor kajastatud tumerohelise joonega ning

kuivendatud alad kahvatu lilla värvitooniga.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 60

3.3. MAADE KASUTAMISE PÕHIMÕTTED JA ÜLDISED

EHITUSTINGIMUSED RAUDTEE TRASSI KORIDORIS

Planeeringuga määratakse Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoht

ning trassi koridoris paiknevate maa-alade üldised kasutamise

põhimõtted ja tingimused enne raudtee rajamist, ehitamise ajal ja

pärast ehitamist. Raudtee trassi koridori asukoht on planeerimis- ja

KSH protsessi tulemusena määratud viisil, mis võimaldab rajada kiiret

rongiühendust pakkuv raudtee loodus- ja inimkeskkonna tegureid

arvestades sobivaimasse asukohta.

Planeering on aluseks raudtee projekteerimisele, seetõttu

määratakse planeeringuga ülesanded, millega tuleb raudtee ja

raudteeinfrastruktuuri projekteerimisel arvestada.

3.3.1. ENNE RAUDTEE EHITAMIST TRASSI KORIDORIS KEHTIVAD TINGIMUSED

Raudtee ehitamiseks ning raudtee ehitamisest tingitud teedevõrgu

ümberehitamiseks tuleb raudtee trassi koridor hoida ehitistest

vabana. Trassi koridori ja kavandatud teedevõrgu (planeeringu-

lahendust kajastavatel joonistel tähistatud kui Rail Baltic raudtee

ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav tee) asukohtadega

tuleb arvestada järgnevate planeeringute koostamisel.

Rail Baltic raudtee trassi koridori alal võib jätkuda olemasolevate

katastriüksuste ja kinnistute maakatastri sihtotstarbe kohane

maakasutus ning arvestada tuleb raudtee rajamisega kuni raudtee

ehitustegevuse alguseni. Maa ostmisel või rentimisel peab isik

arvestama raudtee rajamisega.

Kuni raudtee rajamiseks vajalike maade Eesti vabariigile omandamise

protsessi läbiviimiseni tuleb raudtee trassi koridoris ehitusteatise,

ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslike ehitiste kavandamisel

küsida 67 tegevuse osas arvamust Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumilt.

3.3.2. RAUDTEE EHITAMISE AJAL KEHTIVAD TINGIMUSED

Kinnisasja omaniku või valdaja nõusolekul võib toimuda:

ehitusmaterjalide ladustamine;

ehitusmasinate liikumine ja erateede kasutamine.

67 Kohalikul omavalitsusel tuleb seisukohta küsida seaduses etteantud tähtaja jooksul.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 61

3.3.3. PÄRAST RAUDTEE RAJAMIST RAUDTEE KAITSEVÖÖNDIS

LUBATUD TEGEVUSED

Tegevusi raudtee kaitsevööndis reguleerib ehitusseadustik. Raudtee

kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või

tegevusetusega ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.

3.3.4. RAUDTEE PROJEKTEERIMISE JA RAJAMISE PÕHIMÕTTED JA ÜLESANDED

Rail Baltic raudtee trassi koridori on kavandatud raudteemaa koos

raudtee kaitsevööndiga ja raudtee nihutamisruum. Eelprojekti käigus

on läbiviidavate uuringute alusel lubatud raudteemaad koos raudtee

kaitsevööndiga trassi koridori sees nihutada.

Trassi koridori lõigud, kus Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala

paiknemise tulenevalt ei ole võimalik raudteemaad koos

kaitsevööndiga nihutada, on planeeringu joonisel markeeritud „kitsad

olud“68.

Raudtee projekteerimise ülesanded:

täpsustada raudtee ja raudtee ehitamisest tingitud

raudteeinfratsruktuuri (jaamad, elektrimastid ja –liinid,

veoalajaamad, ülesõidud, sillad, truubid) asukohad ja nende

tehnilised lahendused;

täpsustada raudtee ehitamisest tingitud ümberehitamiste (ülesõidud,

teedevõrk ja tagasipöördekohad metsateedel, umbtee korral

ümberpööramise võimalus vms) vajadus, asukohad ja tehnilised

lahendused;

teede ümberehitamisel analüüsida ja lahendada taristu lahendused

tervikuna (sh bussipeatused, jalg- ja jalgrattateed jms);

täpsustada, kus raudtee paikneb tavalise kõrgusega muldkehal,

kõrgel muldel, estakaadil või süvendis;

täpsustada teedega ristumisel, kas viaduktile projekteeritakse tee või

raudtee;

täpsustada olemasoleva raudteega ristumisel, kumb raudtee

projekteeritakse viaduktile;

täpsustada ökoduktide ja müratõrjerajatiste asukohad ja tehnilised

lahendused;

68 Kitsad olud on markeeritud joonisel 3 Planeeringulahendus Kehtna valla osas ning

kirjeldatud peatükis 3.5.1.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 62

täpsustada vajadusel rööbastee tehnoloogilised lahendused

(massiivne ja elastne tugistruktuur, siledad kontaktpinnad,

vibratsioonitõkkematid ja muud vibratsiooni isoleerivad lahendused,

elastsed kinnitused, ballastmatid) vibratsiooni tekke vähendamiseks;

anda lahendused maaparandus- ja metsakuivendussüsteemide

toimimiseks;

täpsustada raudteemaa ja raudtee kaitsevööndi ulatus;

raudtee projekteerimisel kitsastes oludes (joonisel markeeritud

„kitsad olud“) arvestada olemasoleva olukorraga Natura 2000

võrgustikku kuuluva ala paiknemisel – lubatud ei ole trassi

nihutamine lääne suunas Natura alale;

täpsustada sidemastide asukohad Kaitseministeeriumiga lähtudes

riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise vajadusest.

Ülesanded lahendatakse üldjuhul eelprojekti staadiumis. Tehnilised

lahendused võivad täpsustuda projekteerimise järgnevates

staadiumites.

3.4. RAIL BALTIC TRASSI KASUTAMINE KOHALIKU TRANSPORDI EESMÄRGIL

Reisirongiliiklus

Rail Baltic on planeeritud eelkõige rahvusvahelise kiire raudteena,

kuid Rail Baltic raudteed on vaba läbilaskevõime ulatuses võimalik

kasutada ka reisirongide kohalikuks liikluseks Tallinn-Pärnu-Riia

suunal. Reisirongide põhimõttelised peatuskohad69 kohaliku liikluse

tarbeks näidatakse eraldiseisva koostatava Rapla maakonna

planeeringuga70.

Rapla Maavalitsuse ettepanek kohalike peatuste põhimõtteliste

asukohtade osas (lisaks perspektiivsele Rapla piirkonna

raudteejaamale, mille integreerimise võimalusega Rail Baltic

planeering arvestab) on esitatud alljärgneval skeemil 3.4.1.71

69 Nõuetekohaselt ehitatud ja tähistatud reisirongide peatuskoht jaamavahel. Peatuskoht

on oma eesmärgilt mõeldud ainult reisirongide peatumiseks, mis võimaldab reisijatel

ohutult liikuda rongile ja rongilt maha. Lisaks kuuluvad peatuskoha koosseisu

juurdepääsuteed ning muud ohutusest tingitud lahendused (nt „pargi ja reisi“).

70 Planeerimisseaduse § 10 lõike 3 alusel algatas Vabariigi Valitsus maakonna-

planeeringute, sh Rapla maakonna planeeringu, koostamine Vabariigi Valitsuse

18.07.2013 korraldusega nr 337.

71 Käesolev planeering kohalike peatuste vajadust ja teostatavust ei käsitle. Kiiret ja

rahvusvahelist rongiühendust võimaldava trassi planeerimisel ei ole arvestatud

kohalike peatuste vajaduse ja tehnilise teostatavusega.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 63

Reisirongide kohaliku liikluse arendamine Rail Baltic raudteel on

perspektiivi arvestav, kuid see vajab käimasolevast planeeringust

hilisemat eraldi riigipoolset otsust. Rail Balticu rajamisega seoses ei

ole hetkel kavandatud rahalisi vahendeid kohaliku rongiliikluse

peatuskohtade projekteerimiseks, väljaehitamiseks ega selleks

vajaliku veeremi soetamiseks, (kuna see ei ole Rail Balticu projekti

esmaste eesmärkide saavutamiseks hädavajalik). Kohaliku rongi

opereerimise vajaduse ja võimalikkuse lõplikuks otsustamiseks on

perspektiivis vajalik kogumina analüüsida potentsiaalset

reisijanõudlust, kohaliku rongiühenduse käivitamiseks ja

opereerimiseks vajalikku investeeringute mahtu, võimalikku

dotatsiooni suurust, sotsiaal-majanduslikke tulusid ja kulusid ning

olemasoleva 1520 mm raudteetaristu ja teiste transpordiliikide

(bussiühendus, olemasolevad rongiliinid, jmt) pakutavaid võimalusi.

Kohaliku liikluse arendamisel tulevikus tuleb arvestada, et

reisirongide peatuskohti Rail Baltic peatee äärde ohutuse

vajalikkusest lähtuvalt planeerida ei tohi. Peatuskohtade rajamiseks

tuleb rajada möödasõidu jaamad (põhimõtet kirjeldab skeem 3.4.2.).

Skeem 3.4.1. Rapla maavalitsuse ettepanek võimalike kohalike peatuste

põhimõtteliste asukohtade osas.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 64

Rail Baltic raudtee rajamine ja kohalike reisirongide peatuskohtade

väljaehitamine võib pikas perspektiivis kaasa tuua seni

renoveerimata 1520 mm Lelle-Pärnu raudteetrassi likvideerimise.

Lelle-Pärnu raudteelõik on kasutuses vähemalt kuni Rail Balticu

raudtee valmimiseni. Võimalik, et peale Rail Balticu valmimist on

Lelle-Pärnu 1520 mm ühendus kasutuses ka Rail Balticuga

paralleelselt, et vajadusel tagada Tallinn-Pärnu reisirongiliikluse sujuv

üleminek vana raudtee kasutuselt Rail Baltic raudteele.

Konkreetsed otsused Lelle-Pärnu vahelise olemasoleva raudtee kohta

tehakse hiljemalt uue raudtee valmimisel.

Üleriigiline planeering ’’Eesti 2030+’’ näeb ette regionaalse

rongiliikluse säilimise Tallinn-Viljandi liinil. Harju

maakonnaplaneeringus 2030 + kajastatud raudteekoridorid jätavad

võimaluse Rail Balticu raudtee ning olemasoleva Tallinn-Viljandi

raudtee rongiliikluse integreerimiseks. Rapla ja Viljandi

maakonnaplaneeringutes 2030 + ei kavandata Raplamaa ja

Viljandimaa raudteevõrgu muudatusi Tallinn-Viljandi liinil. Rail Balticu

raudtee ning Tallinn-Viljandi raudtee rongiliikluse integreerimine on

perspektiivi arvestav, kuid see vajab käimasolevatest

maakonnaplaneeringutest hilisemat eraldi riigipoolset otsust.

Skeem 3.4.2. Põhimõtteline võimalik lahendus reisirongi peatuse

kavandamisel Rail Baltic trassile.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 65

Kaubavedu

Maakonnaplaneeringuga ei planeerita tööstusalade integreerimiseks

vajalikke raudteeharusid Rail Baltic raudteega, kuna planeeringu

koostamise eesmärk on raudtee trassi koridori määramine kiire

raudteeühenduse rajamiseks. Kuid Rail Baltic raudtee olemasolu loob

eeldused tulevikus olemasolevate ja kavandatavate tööstusalade ja

logistikakeskuste ühendamiseks Rail Baltic raudteega. Lisaharud

tööstusalade ja logistikaparkide ühendamiseks planeeritakse

eraldiseisvate planeeringutega koostöös ettevõtjatega.

3.5. LAHENDUSE KIRJELDUS KOHALIKE OMAVALITSUSTE LÕIKES

Lahenduse kirjeldus kohalike omavalitsuste lõikes koosneb

tekstiosast ja joonisest (arvestades 2017. a haldusreformi eelseid

piire), mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

Joonisel 72 kajastatakse raudtee trassi koridori asukoht,

planeeringuga määratud raudteeinfrastruktuuri põhimõttelised

asukohad (sillad, viaduktid, tunnelid, alajaamad, reisijate

raudteejaam), raudtee trassi ehitamisest tingitud

kavandatavad/ümberehitatavad teed, jalgratta- ja jalgteed ning –

tunneli või silla asukohad, KSH-st tulenevad müra

leevendusvajadusega alad (võttes aluseks eelprojekti täpsusastmes

läbi viidud modelleerimise tulemused) ja piirkonnad, kus tuleb tagada

suurimetajatele läbipääsud. Lisaks kajastatakse joonisel taustainfona

hoonete ja õuealade paiknemine, olemasolev teedevõrk, kaitstavate

loodusobjektide, kinnismälestiste, maardlate asukohad ja muu oluline

informatsioon, millega arvestati planeerimisprotsessis trassi koridori

asukoha alternatiivide ja eelistatud trassi koridori osas täpsema

lahenduse väljatöötamisel73.

Tekstiosas kirjeldatakse planeeringuga välja valitud raudtee trassi

koridori kulgemist kohaliku omavalitsuse territooriumil (arvestades

2017. a haldusreformi eelseid piire). Selleks, et planeeringuga

kavandatav oleks kohaliku elaniku jaoks hästi jälgitav, on lahendust

kirjeldatud iga kohaliku omavalitsuse osas eraldi. Nii on hõlpsamalt

mõistetav, kuidas mõjutab planeeritav raudteeinfrastruktuur kohaliku

omavalitsuse territooriumi ning seal elavaid inimesi ja paiknevaid

objekte ning maa-alasid. Iga kohaliku omavalitsuse osas

72 Täpsemat lahendust kirjeldavad joonised on koostatud iga kohaliku omavalitsuse kohta

eraldi ja vormistatud mõõtkavas 1 : 20 000.

73 Kasutatud on Keskkonnateabe Keskuse Keskkonnaregistri ja EELISe, Maa-ameti ETAK

Põhikaardi, Kultuurimälestiste riikliku registri, Põllumajandusameti, Pärnu maakonna

teemaplaneeringute andmeid ning võrguhaldajate poolt edastatud andmekihte tehnilse

taristu piaknemise kohta. Kuna joonisel kajastuv taustainfo on sageli ajas muutuv

(andmed seisuga aastast 2013-2016), tuleb projekteerimise järgmistes etappides

lähtuda ajakohasest infost ja registrite andmetest.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 66

kirjeldatakse, kuidas tagatakse teedevõrgu toimimine, milliste

teedega ristumine lahendatakse eritasandiliselt (raudtee- või

maanteeviaduktiga), millised vooluveekogud ületatakse

raudteesillaga. Samuti tuuakse ära, millistes piirkondades tuleb

lahendada suurulukite läbipääs, kus ei tohi raudteemaad trassi

koridori sees nihutada Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala tõttu ning

kuidas lahendus mõjutab riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi ja

arheoloogilise eeluuringu käigus tuvastatud kaardistamata

arheoloogiapärandit, kas raudtee trass läbib keskkonnaregistris arvel

olevaid maardlaid.

Trassi koridori kulgemist kohaliku omavalitsuse territooriumil

kirjeldab skeem. Skeemil on trassi koridor tähistatud lilla joonega,

eritasandiliste ristete asukohad (ristumine teedega, mis lahendatakse

raudtee- või maanteeviaduktiga) mummudena. Asustuse paiknemine

hoonete ja õuealadena on tähistatud tumehalli värviga. Täppidega

alad iseloomustavad Natura 2000 võrgustikku kuuluvate linnualade

ja helerohelised alad loodusalade paiknemist.

Trassi koridoris ja selle mõjualas paiknevad kaitstavad loodusobjektid

ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad on kantud kohalike

omavalitsuste osas koostatud joonistele (joonised 3-8). Kaitstavate

loodusobjektide ja Natura alade loetelu on esitatud maakonna lõikes

seletuskirja peatükis 3.6. Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade

osas täpsem ülevaade on esitatud KSH aruande lisas IV Natura

hindamine (vt tabel 1), kus on antud alade iseloomustus ning

määratletud otsese ja kaudse mõju ilmnemise võimalused,

soovitused ja vajadus leevendusmeetmete rakendamiseks ning

Natura eel- ja/või asjakohase hindamise vajadus.

Piirkonnad, kus tuleb tagada suurimetajate läbipääs, ökoduktide

asukohad ning võimalikud müra leevendusvajadusega alad, planeeriti

KSH tulemuste alusel. Põhjalikum ülevaade KSH käigus läbi viidud

mõjude hindamisest, mõjude hindamise metoodikatest ning KSH-ga

määratud leevendusmeetmetest on esitatud KSH aruandes ning

aruande lisades.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 67

Skeem 3.5.1. Rail Baltic trassi koridori asukoht Rapla

maakonnas arvestades 2017. aasta hardusreformi eelseid ja

järgseid piire.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 68

3.5.1. KEHTNA VALD

(vt joonis 3 Planeeringulahendus Kehtna valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõigud 6B, 7B, 7C) lõunast põhja suunas

liikudes kulgeb läbi Selja küla Järvakandi alevist lääne pool. Rapla-

Skeem 3.5.1.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht Kehtna valla

territooriumil.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 69

Järvakandi-Kergu teed (nr 27) ületades ja põhja suundudes kulgeb

trassi koridor Kehtna ja Raikküla valla piiril, kord ühe, kord teise valla

territooriumil, läbides Kehtna valla Ahekõnnu ja Kärpla küla ning

vahepeal Raikküla valla Vahakõnnu küla idaserva riivates. Edasi läbi

trassi koridor Kehtna valla Laeste, Lellapere ja Sooaluste ning

Raikküla valla Purku ja Põlma küla. Põlma külast Rapla suunas

liikudes läbib trassi koridor veel Raikküla valla Kaigepere ja Raela

küla, riivates enne Rapla valda sisenemist Kehtna valla Saunaküla

lääneserva.

Lõunaosas (Selja, Ahekõnnu ja Kärpla külas) paiknevad trassi

koridoris valdavalt metsamaad, põhja poole liikudes jääb trassi

koridori ka põllumajandusmaad. Kogu Kehtna valla ulatuses on

planeeritud trassi koridori laius 350 m.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi

ligikaudu 200-250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel

määrati müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise

etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkete või muldvallide või

kombineeritud lahenduse). Kehtna vallas ei asu trassi koridoris ja

selle lähistel müratundlike hooneid, kus läbi viidud müra

modelleerimise tulemusena oleks planeeringu tasandil ette nähtud

mürakaitsemeetmete vajadus.

Teedevõrgu toimimine ja ristumine teedega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena, on

põhijoonisel ja joonisel 3 Planeeringulahendus Kehtna valla osas,

tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse maapinnal asuvale

muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb maanteeviadukti

lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu ülepääs raudteest.

Väiksemad juurdepääsuteed ja metsateed ristumisel raudteega

läbipääsudena suletakse. Juurdepääsuks majapidamistele ja

kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks planeeritakse uued

teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Planeeringuga

kavandatavad/ümberehitatavad teed koos olemasoleva

teedevõrguga on kantud joonisele 3 Planeeringulahendus Kehtna

valla osas.

Kehtna vallas ristub Rail Baltic trassi koridor riigimaanteede,

metsateede, kohalike teede ja erateedega. Eritasandilised

lahendused rajatakse ristumisel järgmiste teedega:

Kootja tee (metsatee nr 2920036) Selja küla;

Järvakandi–Nõlva tee (metsatee nr 2920056) Selja küla;

Rapla-Järvakandi-Kergu tee (riigimaantee nr 27) Vahakõnnu ja

Ahekõnnu külade piiril;

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 70

Kehtna-Põlma tee (riigimaantee nr 20149) Kehtna valla Sooaluste ja

Lellapere küla ning Raikküla valla Põlma küla piiril.

Raudtee ristumisel Kootja teega (nr 2920036) rajatakse

maanteeviaduktile roheriba loomadele liikumiseks.

Ristumine vooluveekogudega

Kehtna vallas on suurem vooluveekogu, millega ristumisel viiakse

raudtee üle veekogu sillaga, Velise jõgi (Natura 2000 võrgustikku

kuuluv loodusala).

Raudteeületusvõimalused ulukitele

Kehtna vallas kulgeb trassi koridor Järvakandi alevist läänes riigi

väikese rohetugiala servast. Ahekõnnu piirkonnas lõikab trassi

koridor maakondliku suure ja Laeste küla piirkonnas maakondliku

väikese rohekoridoriga ning läbib eluslooduseuuringu alusel äärmiselt

olulist Vahe-Eesti suurimetajate liikumisala, mille üks olulisemaid

liikumisteid on Velise jõe kaldapiirkonnad. Suurimetajate eriti olulise

liikumistee säilitamiseks tuleb Velise jõele loomade liikumisvõimaluse

tagamiseks rajada pikk ja kõrge sild.

Suurimetajatele läbipääsu tagamiseks planeeritakse kaks ökodukti

(lisaks kombineeritud ristele ja nõudele tagada suurulukite läbipääs

Velise jõele rajatava silla lahendusega):

Selja külasse Kõnnu metskonna maadele,

Kärpla külasse vastu Raikküla valla piiri.

Üldplaneeringu koostamisel rohevõrgustiku toimimist tagavate

tingimuste täpsustamisel tuleb arvestada suurulukite

liikumisaladega, et tagada ökoduktide toimimine. Ökodukti suudme

piirkonnas ei tohi rajada piirdeaedu ja muid ehitisi/rajatisi, mis

takistaksid loomade liikumist ökoduktile.

Veoalajaam ja kaabelliini koridor

Liitumiseks põhivõrguga planeeritakse veoalajaama põhimõtteline

asukoht Kehtna ja Raikküla valla piirile (Kehtna valla Lellepere ning

Raikküla valla Purku/Põlma küla piirkond). Liitumispunktiks on

Kehtna 110/10 alajaam. Liitumispunkti ja raudtee koridori vahele on

planeeritud maakaabelliini põhimõtteline asukoht olemasoleva 110

kV õhuliini kaitsevööndi piires. Maakaabelliini koridor piirneb õhuliini

kaitsevööndi servaga ning on laiusega 50 meetrit.

Maardlad

Trassi koridor kattub Hiienurme turbamaardla aktiivse reservvaru

plokiga nr 1 ja 3 ning passiivse reservvaru plokiga nr 5.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 71

Trassi kulgemisel üle maavara varu on vajalik projekteerimise käigus

leida vastavad tehnilised lahendused, et raudtee ehitus- ning

kasutusetapis oleks tagatud maavara optimaalne ja säästlik kasutus,

arvestades nii tehnilis-majanduslikult optimaalse lahenduse kui selle

mõjuga keskkonnale.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja kaardistamata

arheoloogiapärand

Kehtna vallas ei asu trassi koridoris riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi.

Arheoloogilise eeluuringu alusel ei esine Kehtna valla territooriumil

trassi koridoris ja selle vahetus läheduses arheoloogiliselt

huvipakkuvaid alasid.

Kitsad olud Selja külas

Trassi mõjupiirkonda jääb

Natura 2000 võrgustiku aladest

Taarikõnnu-Kaisma linnuala

lahustükk. Linnuala kaitseks

tuleb selles lõigus hoida trassi

koridor võimalikult kitsas –

lubatud ei ole raudtee

nihutamine Natura 2000

võrgustiku alale. Elupaiga kao ja

häiringu kompenseerimiseks on

lisaks soovitav ellu viia Selja

metsise PEPi piiride

muudatusettepanek, mille

kohaselt suurendatakse

püsielupaiga pindala piiride

mõningase nihutamisega lääne

suunas74. Natura 2000 võrgustiku ala (ühtlasi

kaitseala) on väljavõttel tähistatud rohekas-

pruuni katkendjoonega.

74 Rail Baltic raudtee ja selle rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine Selja,

Mõtuse, Kõveri ja Nepste metsise püsielupaikadele. A. Jair 2014.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 72

3.5.2. JÄRVAKANDI VALD

(vt joonis 4 Planeeringulahendus Järvakandi valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõik 6B) möödub Järvakandi alevist

läänepoolt, riivates alevi edelaserva. Trassi koridori laiuseks on

planeeritud 350 m. Trassi koridor alevi piires kulgeb metsamaal.

Skeem 3.5.2.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht Järvakandi

valla territooriumil.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 73

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi

ligikaudu 200-250 m raadiuses raudteest. Järvakandi alevi

hoonestusest asub trassi koridorile kõige lähemal Nõlva tänava

hoonestus, kus lähimad hooned jäävad kavandatavast raudteest

enam kui 300 m kaugusele.

Teedevõrgu toimimine ja ristumine teedega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena, on

põhijoonisel ja joonisel 4 Planeeringulahendus Järvakandi valla osas,

tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse maapinnal asuvale

muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb maanteeviadukti

lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu ülepääs raudteest.

Järvakandi alevist lääne pool (Kehtna vallas Selja külas) ristub Rail

Baltic trassi koridor Järvakandi-Nõlva teega (metsatee nr 2920056),

mis lahendatakse eritasandilisena.

Maardlad

Järvakandi vallas ei asu trassi koridoris maardlaid.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja kaardistamata

arheoloogiapärand

Järvakandi vallas ei asu trassi koridoris riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi.

Arheoloogilise eeluuringu alusel ei esine Järvakandi valla

territooriumil trassi koridoris ja selle vahetus läheduses

arheoloogiliselt huvipakkuvaid alasid.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 74

3.5.3. RAIKKÜLA VALD

(vt joonis 5 Planeeringulahendus Raikküla valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõigud 7B, 7C) Rapla-Järvakandi-Kergu teed

(nr 27) ületades ja põhja suundudes kulgeb Kehtna ja Raikküla valla

piiril, kord ühe, kord teise valla territooriumil. Trassi koridor läbib

Kehtna valla Ahekõnnu ja Kärpla külas, riivates vahepeal Raikküla

valla Vahakõnnu küla idaserva. Edasi kulgeb trassi koridor läbi Kehtna

valla Laeste, Lellapere ja Sooaluste küla ning Raikküla valla Purku ja

Põlma küla. Põlma külast Rapla suunas liikudes läbib trassi koridor

veel Raikküla valla Kaigepere ja Raela küla, riivates enne Rapla valda

sisenemist Kehtna valla Saunaküla lääneserva.

Skeem 3.5.3.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht Raikküla valla

territooriumil.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 75

Vahakõnnu küla idaserva kulgeb trassi koridor metsamaal, Põlma ja

Kaigepere külas paiknevad trassi koridoris valdavalt

põllumajandusmaad. Raela külas jääb trassi koridori nii metsa- kui

põllumajandusmaad. Kogu Raikküla valla ulatuses on planeeritud

trassi koridori laius 350 m.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi

ligikaudu 200-250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel

on määratud müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb

projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkete või

muldvallide või kombineeritud lahenduse). Raikküla vallas ei asu

trassi koridoris ja selle lähistel müratundlike hooneid, kus läbi viidud

müra modelleerimise tulemusena oleks planeeringu tasandil ette

nähtud mürakaitsemeetmete vajadus.

Teedevõrgu toimimine ja ristumine teedega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena, on

põhijoonisel ja joonisel 5 Planeeringulahendus Raikküla valla osas,

tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse maapinnal asuvale

muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb maanteeviadukti

lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu ülepääs raudteest.

Väiksemad juurdepääsuteed ja metsateed ristumisel raudteega

läbipääsudena suletakse. Juurdepääsuks majapidamistele ja

kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks planeeritakse uued

teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Planeeringuga

kavandatavad/ümberehitatavad teed koos olemasoleva

teedevõrguga on kantud joonisele 5 Planeeringulahendus Raikküla

valla osas.

Raikküla vallas ristub Rail Baltic trassi koridor riigimaantee,

metsateede, kohalike teede ja erateedega. Eritasandilised

lahendused planeeritakse ristumisel järgmiste teedega:

Rapla-Järvakandi-Kergu tee (riigimaantee nr 27) Vahakõnnu ja

Ahekõnnu küla piiril;

Kehtna-Põlma tee (riigimaantee nr 20149) Kehtna valla Sooaluste ja

Lellapere küla ning Raikküla valla Põlma küla piiril;

Aasu m/p objekti tee (eratee nr 6540328).

Läbipääs kergliiklejatele

Ristumisel vana raudtee tammiga Raela külas kavandatakse

kergliikljatele läbipääsuks jalgratta- ja jalgtee tunnel. Rajatise

projekteerimisel tuleb arvestada vajadusega tagada läbipääs

sõiduautodele ja päästetehnikale.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 76

Ristumine vooluveekogudega

Raikküla vallas on suurem vooluveekogu, millega ristumisel viiakse

raudtee üle veekogu sillaga, Kuusiku jõgi.

Raudteeületusvõimalused ulukitele

Ökodukte Raikküla valla territooriumile ei rajata. Piirkonna

suurulukite liikumisvõimalused tagatakse Kehtna valla territooriumile

rajatavate ökoduktide ning Velise ja Kuusiku jõe ületamiseks

rajatavate sillalahendustega. Vastavalt eluslooduseuuringule on

Velise ja Kuusiku jõe kaldad olulised suurimetajate liikumisalad.

Suurimetajate liikumisvõimaluste tagamiseks tuleb raudteesillad

jõgedele rajada kõrged ning laiade kallasradadega (eriti Kuusiku jõe

põhjakaldal). Samuti tuleb liikumisaladega arvestada üldplaneeringu

koostamisel rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste

täpsustamisel.

Veoalajaam

Liitumiseks põhivõrguga planeeritakse veoalajaama põhimõtteline

asukoht Kehtna ja Raikküla valla piirile (Kehtna valla Lellepere ning

Raikküla valla Purku/Põlma küla piirkond). Liitumispunktiks on

Kehtna 110/10 alajaam. Liitumispunkti ja raudtee koridori vahele on

planeeritud maakaabelliini põhimõtteline asukoht olemasoleva 110

kV õhuliini kaitsevööndi piires. Maakaabelliini koridor piirneb õhuliini

kaitsevööndi servaga ning on laiusega 50 meetrit.

Maardlad

Trassi koridor kattub Hiienurme turbamaardla aktiivse reservvaru

plokkidega nr 1, 2, 3 ja 4 ning passiivse reservvaru plokiga nr 5.

Trassi kulgemisel üle maavara varu on vajalik projekteerimise käigus

leida vastavad tehnilised lahendused, et raudtee ehitus- ning

kasutusetapis oleks tagatud maavara optimaalne ja säästlik kasutus,

arvestades nii tehnilis-majanduslikult optimaalse lahenduse kui selle

mõjuga keskkonnale.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja kaardistamata

arheoloogiapärand

Raikküla vallas ei asu trassi koridoris riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi.

Arheoloogilise eeluuringu alusel ei esine Raikküla valla territooriumil

trassi koridoris ja selle vahetus läheduses arheoloogiliselt

huvipakkuvaid alasid.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 77

3.5.4. RAPLA VALD

(vt joonis 6 Planeeringulahendus Rapla valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõigud 7C, 8A, 16A) läbib Juula, Väljataguse,

Tuti, Sulupere, Sikeldi, Kalevi, Alu-Metsaküla, Mõisaaseme, Kuku ja

Röa küla, möödudes Rapla linnast lääne poolt. Trassi koridori laius

kogu Rapla valla osas on 350 m.

Trassi koridor kulgeb Juula ja Väljataguse küla lääneosas üle

metsamaade, enne ristumist Rapla-Märjamaa teega (nr 28) läbib Jõe

kinnisvara arenduse detailplaneeringuga määratud hoonestamata

elamuala. Vigala jõge ületades suundub trassi koridor Sulupere

külasse, möödudes küla hoonestusaladest lääne poolt. Väljataguse,

Tuti ja Sulupere külas jääb trassi koridori nii põllu- kui

metsamajandusmaad. Sikeldi külas ristub trassi koridor Rapla-

Varbola teega (nr 20141) ja Varbola teega (nr 6690090), möödub

hoonestusaladest ida poolt. Sikeldi ja Kalevi külas paiknevad trassi

koridoris ulatuslikumad põllumassiivid. Alu-Metsakülas, enne

ristumist Seli-Koigi-Alu teega (nr 20131), läbib trassi koridor

suuremat riigimetsamassiivi, teest põhja pool põllumassiivi.

Hoonestus külas paikneb kahel pool trassi koridori. Kuku külas kulgeb

trassi koridor valdavalt põllumajandusmaadel, ristub Hagudi-Kodila

Skeem 3.5.4.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht Rapla valla

territooriumil.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 78

teega (nr 20113) ning suundub Röa küla suunas lääne pool Tallinn-

Lelle-Pärnu raudteed, vahepeal Kohila valla Mälivere küla läbides.

Edasi kulgeb trass Röa küla maadel, ristub Tallinn-Lelle-Pärnu

raudteega ja Tallinn-Rapla-Türi teega (nr 15). Keila jõge ületades

suundub trassi koridor Kohila valda.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi

ligikaudu 200-250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel

määrati müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise

etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkete või muldvallide või

kombineeritud lahenduse). Rapla valla osas koostatud joonisel on

need piirkonnad kajastatud kui võimalikud müra leevendus-

vajadusega alad.

Teedevõrgu toimimine ning ristumine teedega ja rööbasteega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena, on

põhijoonisel ja joonisel 6 Planeeringulahendus Rapla valla osas,

tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse maapinnal asuvale

muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb maanteeviadukti

lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu ülepääs raudteest.

Väiksemad juurdepääsuteed ja metsateed ristumisel raudteega

läbipääsudena suletakse. Juurdepääsuks majapidamistele ja

kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks planeeritakse uued

teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Planeeringuga

kavandatavad/ümberehitatavad teed koos olemasoleva

teedevõrguga on kantud joonisele 6 Planeeringulahendus Rapla valla

osas.

Rapla vallas ristub Rail Baltic trassi koridor riigiteede, metsateede,

kohalike teede ja erateedega. Eritasandilised lahendused

planeeritakse ristumisel järgmiste teedega:

Rapla-Järvakandi-Kergu tee (riigimaantee nr 27) Väljataguse küla;

Rapla-Märjamaa tee (riigimaantee nr 28) Tuti küla;

Rapla-Varbola tee (riigimaantee nr 20141) Sikeldi küla;

Varbola tee (kohalik tee 6690090) Sikeldi ja Kalevi küla piiril.

Ristumisel Varbola teega tuleb vajadusel tagada läbipääs kariloomadele;

Seli-Koigi-Alu tee (riigimaantee nr 20131) Alu-Metsaküla;

Hagudi-Kodila tee (riigimaantee nr 20113) Kuku küla;

Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee Röa küla;

Tallinn-Rapla-Türi tee (riigimaantee nr 15) Röa küla;

Rail Baltic trassi koridor ristub Tallinn-Rapla-Türi maantee eelprojekti

kohase I klassi maantee koridoriga Röa ja Kuku külas (vt skeem

3.5.4.4.). I klassi maantee ristumine raudteega tuleb lahendada

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 79

eritasandilisena, vastavad lahendused tuleb ette näha tee-

ehitusprojektiga lähtudes eeldusest, et raudtee rajatakse maapinnale

ja maantee tuleb hiljem sellest viaduktiga üle viia.

Kuna eelprojekti järgne maantee koridor lookleb Rail Balticu trassi

koridori all, olles kord ühel, kord teisel pool raudtee koridori, teeb

maakonnaplaneering ettepaneku Tallinn-Rapla-Türi maantee koridori

ümber planeerimiseks/eelprojekti koostamiseks Röa ja Kuku küla

piirkonnas. Vastasel juhul tuleks täiendavalt rajada kaks eritasandilist

ristet maantee väljaehitamise etapis ristumisel Rail Baltic raudteega.

Eelprojekti järgse lahenduse muudatusettepanek sisaldab kahte

alternatiivi. Alternatiiv 1 (Rapla valla osas koostatud joonisel ning

skeemil 3.5.4.2. tähistatud punase katkendjoonega) ristub Rail Baltic

trassi koridoriga Kuku külas põhja pool Hagudi-Kodila riigimaanteed

(nr 20113) ning kulgeb põhja suunas raudteest lääne pool. Alternatiiv

2 (Rapla valla osas koostatud joonisel ning skeemil 3.5.4.2.

tähistatud rohelise katkendjoonega) kulgeb Kuku külas Rail Baltic

raudteest ida pool, ristub Rail Baltic trassi koridoriga Röa külas, kus

raudteed ületades suundub edasi põhja suunas juba raudteest lääne

pool.

Rail Baltic trassi koridor ning maantee koridori muudatusettepanek

Alternatiiv 1 riivavad Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Rabivere

loodusala (Rabivere maastikukaitseala). Raudtee trassile ja

maanteele lähimaks elupaigaks on esmatähtis siirdesoo- ja

rabametsade elupaigatüüp (91D0), mis on kavandatavast raudtee

kaitsevööndist ca 90 m kaugusel ja kavandatava maantee

läänepoolsest piirist ca 50 m kaugusel (vt skeem 3.5.4.3). Raudtee

kaitsevööndi piir ulatub küll loodusalale, kuid raudtee ise asub

väljapool loodusala piiri, seega otsene ebasoodne mõju raudtee

rajamisel kaitseväärtustele puudub. Kavandatav maantee koridor

kulgeb üle loodusala nurga, kuid mitte üle määratletud elupaikade,

seega otsene ebasoodne mõju maantee rajamisel loodusala

kaitseväärtustele puudub. Kui maantee koridor paigutatakse

elupaigatüübi ja raudtee vahele, on oluline säilitada elupaigad

olemasolevas ulatuses ning tehnilise lahendusega tagada piirkonna

veerežiim ning kvaliteedi säilimine.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 80

Skeem 3.5.4.2 Rail Baltic trassi koridori ristumine Tallinn-Rapla-

Türi eelprojekti järgse maantee koridoriga ja maantee koridori

alternatiivsete asukohtadega. Eelprojekti järgne maantee

kulgemine on skeemil kajastatud punase pideva joonega,

muudatusettepanek Alternatiiv 1 punase katkendjoonega,

muudatusettepanek Alternatiiv 2 rohelise katkendjoonega.

Hallid rõngad tähistavad eritasandiliste ristete asukohti, mis

tuleb rajada, kui maantee rajatakse Alternatiiv 1 või

Alternatiiv 2 kohases asukohas. Helesinine rõngas tähistab

ristumist vooluveekoguga, tumesinine ristumist olemasoleva

1520 mm raudteega või teega, mis lahendatakse

eritasandilisena.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 81

Natura eelhindamise tulemusena selgus75, et kavandatava tegevuse

(nii raudtee kui maantee koridori Alternatiiv 1) elluviimisel on

ebasoodsa mõju tekkimine Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele

välistatud, kui rakendatakse mõju ennetavaid leevendavaid

meetmeid projektide tehnilise lahenduse väljatöötamisel (rajada

piisaval arvul mullet läbivaid truupe, kasutusaegselt tagada vajadusel

truupide regulaarne puhastamine, sadevee ärajuhtimine lahendada

selliselt, et maanteelt kogunev potentsiaalselt reostunud sadevesi ei

kahjustaks pinnavee seisundit, minimeerida ehitusaegse

rasketehnika kasutamisest tulenev reostusoht jms). Kuna maantee

mõlema alternatiivse trassilõigu osas täpne projektlahendus puudub,

ei ole võimalik Natura asjakohast hindamist läbi viia, mistõttu ei ole

täit kindlust maantee realiseeritavusele Alternatiiv 1 kohasel trassil.

Rabivere maasikukaitseala kaitse-eeskirja kohane kaitsekord ei

võimalda käesoleval hetkel taristu rajamist kaitsealale, Alternatiivi 1

elluviimiseks tuleb esitada kaitse-eeskirja muutmise ettepanek

(vt peatükk 5.8).

Arvestades asustuse paiknemist ning asjaolu, et Alternatiiv 2

realiseerumisel kulgeks tee Kuku külas asuvast majapidamisest

ca 10-20 meetri kaugusel põhjustades täiendavaid häiringuid, on tee

koridori asukoha leidmisel esmaseks eelistuseks Alternatiiv 1

(eeldusel, et tee rajamisega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000

alale). Kuna Alternatiiv 1 riivab Rabivere loodusala

(maastikukaitseala) ja Alternatiiv 2 kulgeb loodusala lähistel, tuleb

maantee projekteerimisel uues asukohas tehniliste lahenduste

selgudes kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000

ala ning vajadusel algatada vastav KMH. Kui hindamise tulemusena

selgub, et Alternatiiv 1 elluviimisega ikkagi kaasneb ebasoodne mõju

Natura 2000 alale, langeb valik Alternatiivi 2 kasuks.

75 Täpsem ülevaade loodusala iseloomustusest, kavandatava tegevuse mõjust loodusalale

ja mõju hindamisest ning soovitused ja vajadus leevendusmeetmete rakendamiseks

on antud KSH aruande lisas IV Natura hindamine.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 82

Rapla valla osas koostatud joonisel on eelprojekti

muudatusettepaneku järgne maantee Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2

kohases asukohas ning raudtee trassi koridoride ristumine tähistatud

kui eritasandiline ristumine perspektiivse teega.

Kui pärast maakonnaplaneeringu kehtestamist ja raudtee rajamist ei

toimu Tallinn-Rapla-Türi maantee koridori ümber

planeerimist/eelprojekti koostamist ning I klassi maantee rajamine

lahendatakse senisele eelprojekti lahendusele vastavalt, tuleb I klassi

maantee ristumine raudteega lahendada eritasandilisena. Vastavad

lahendused (maanteeviadukt üle raudtee) tuleb tagada tee ehitamise

etapis (vt skeem 3.5.4.4.).

Skeem 3.5.4.3 Rabivere loodusala ja sealsete elupaikade

paiknemine raudtee trassi koridori ja kavandatava maantee

Alternatiiv 1 kohase asukoha suhtes.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 83

Ristumine vooluveekogudega

Rapla vallas on kolm suuremat vooluveekogu, millega ristumisel

viiakse raudtee üle veekogu sillaga. Raudteesillad planeeritakse

järgmiste vooluveekogudega ristumisel:

Kuusiku jõgi (Rapla ja Raikküla valla piiril);

Vigala jõgi;

Keila jõgi Rapla ja Kohila valla piiril.

Skeem 3.5.4.4 Rail Baltic trassi koridori ristumine

Tallinn-Rapla-Türi eelprojekti järgse maantee koridoriga.

Eelprojekti järgne maantee kulgemine on skeemil

kajastatud punase pideva joonega. Hallid rõngad

tähistavad eritasandiliste ristete asukohti, mis tuleb

rajada maantee ristumisel raudteega maantee rajamise

etapis eeldusel, et raudtee ehitatakse maapinnale ja tee

viiakse raudteest viaduktiga üle.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 84

Raudteeületusvõimalused ulukitele

Vastavalt eluslooduse uuringutele on Rapla vallas olulisim

suurimetajate liikumisala Alu alevikust põhjas asuv metsaala, samuti

ka Hagudi soo servaalad. Suurimetajatele läbipääsu tagamiseks on

piirkonda planeeritud ökodukt. Teine ökodukt on planeeritud Kõnnu

raba piirkonda, Kohila ja Rapla valla piirile, et tagada Kõnnu ja Juuru

raba elupaikade sidusus. Lisaks on Kuusiku jõe kaldad olulised

suurimetajate liikumisalad, seetõttu tuleb suurimetajate

liikumisvõimaluste tagamiseks raudteesild jõele rajada kõrge ning

laiade kallasradadega (eriti põhjakaldal). Suurulukite läbipääsu

vajadusega tuleb arvestada ka Keila jõe raudteesilla lahenduse

korral, mis loob ühenduse Järlepa ja Rabivere rabade vahel.

Üldplaneeringu koostamisel rohevõrgustiku toimimist tagavate

tingimuste täpsustamisel tuleb arvestada suurulukite liikumisala-

dega, et tagada ökoduktide toimimine. Ökodukti suudme piirkonnas

ei tohi rajada piirdeaedu ja muid ehitisi/rajatisi, mis takistaksid

loomade liikumist ökoduktile.

Perspektiivne Rapla piirkonna raudteejaam

Rapla piirkonna raudteejaama põhimõtteline asukoht planeeritakse

Rapla linna ja Rapla valla Tuti küla piirkonda.

Maardlad

Trassi koridor läbib kohaliku tähtsusega Hagudi turbamaardla plokke

nr 3, 4, 6 ja 7, mis on liigitatud aktiivseks tarbevaruks ning plokki

nr 10, mis on liigitatud aktiivseks reservvaruks.

Trassi kulgemisel üle maavara varu on vajalik projekteerimise käigus

leida vastavad tehnilised lahendused, et raudtee ehitus- ning

kasutusetapis oleks tagatud maavara optimaalne ja säästlik kasutus,

arvestades nii tehnilis-majanduslikult optimaalse lahenduse kui selle

mõjuga keskkonnale.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja kaardistamata

arheoloogiapärand

Trassi koridori sisse jääb arheoloogiamälestis Kivikalme (nr 12155).

Kivikalme kaitsevöönd jääb raudtee teljest ca 100 m kaugusele,

seega mälestis ise asub väljaspool raudtee ehitustöödest mõjutatavat

ala. Otsene mõju mälestisele puudub, kuid kuna ümbrus võib olla

arheoloogiliselt huvipakkuv, tuleb läbi viia maastiku ülevaatus

raudtee ehitustöödest mõjutatava ala ulatuses. Väärtuste leidumise

korral raudtee ehitustööde alal tuleb tagada nende säilimine vastavalt

seadusele.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 85

Arheoloogilise eeluuringu kohaselt jääb trassi teljest ca 90 m

kaugusele Väljataguse küla pärimuslik ohverdamiskoht (kolme mõisa

piiripunktis). Väljataguse küla pärimuslikus ohverdamiskohas tuleb

uurida, kas kusagil on piirikivi ja selle ümbrust šurfida. Vastavalt

maastiku ülevaatuse tulemustele on vajalik läbi viia arheoloogilised

väljakaevamised. Kui objekti ei õnnestu ülevaatuse käigus tuvastada,

tuleb tagada ehitusaegne järelevalve.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 86

3.5.5. JUURU VALD

(vt joonis 7 Planeeringulahendus Juuru valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõik 16A) riivab Juuru valla Pirgu küla.

Raudtee (raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd) ise kulgeb Rapla valla

Röa küla territooriumil, Pirgu küla maadele ulatub trassi koridori

„nihutamisruum“. Trassi koridori laius on 350 m.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi

ligikaudu 200-250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel

Skeem 3.5.5.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht Juuru valla

territooriumil.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 87

on määratud müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb

projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkete või

muldvallide või kombineeritud lahenduse). Juuru valla osas koostatud

joonisel on piirkonnad kajastatud kui võimalik müra

leevendusvajadusega ala.

Teedevõrgu toimimine

Raudteed Juuru valla territooriumile ei rajata, seega raudtee

rajamisest tingitud eritasandiliste lahenduste (ristete) valla

territooriumile planeerimise ja rajamise vajadus puudub. Juurdepääs

Pirgu küla hoonestusalale ja kinnistutele säilib tänases olukorras

Ülejõe tee (kohalik tee nr 2400001) kaudu. Juurdepääsuks RMK

metsakvartalitele ehitatakse ümber Sõeru tee (kohalik tee nr

2400430), mis tagab ühenduse Seli-Angerja teega (riigimaantee nr

20109). Planeeringuga kavandatav/ümberehitatav tee koos

olemasoleva teedevõrguga on kantud joonisele 7

Planeeringulahendus Juuru valla osas.

Kuna Rail Baltic trassi koridori „nihutamisruum“ puudutab valla

territooriumi minimaalses ulatuses, ei toimu valla territooriumil

ristumisi teedevõrguga ja vooluveekogudega, trassi koridoris ei asu

maardlaid, kinnismälestisi ega arheoloogiliselt huvipakkuvaid alasid.

Samuti puudub vajadus tagada suurulukite läbipääs Juuru valla

territooriumi puudutavas osas.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 88

3.5.6. KOHILA VALD

(vt joonis 8 Planeeringulahendus Kohila valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõik 16A) läbib Mälivere, Loone, Salutaguse,

Urge ja Vilivere küla. Kohila alevist möödub trassi koridor ida poolt,

kulgedes Kohila alevi ja Prillimäe aleviku vahelt läbi. Trassi koridori

laius on 350 m.

Trassi koridor suundub lõuna poolt Kohila valda Rapla valla Kuku

külast. Põhja poole suundudes läbib Mälivere küla kagunurka, kulgeb

läbi Rapla valla Röa küla, kus ristub Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee ja

Tallinn-Rapla-Türi maanteega. Keila jõge ületades läbib Mälivere küla

kirdenurka, möödudes jõe äärde rajatud majapidamistest ida poolt.

Edasi kulgeb trassi koridor Loone küla maadel, kus valdav osa küla

hajali paiknevatest majapidamistest jäävad trassi koridorist ida poole.

Mälivere külas paiknevad trassi koridoris valdavalt metsamaad, Loone

külas valdavalt põllumajandusmaad, vähemal määral ka metsamaad.

Edasi põhja suundudes läbib trassi koridor Salutaguse küla

lääneserva, külas asuvad majapidamised ja tootmisterritooriumid

jäävad trassi koridorist ida poole. Urge külas on kahel pool Tallinn-

Rapla-Türi maanteed kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid

Skeem 3.5.6.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht Kohila valla

territooriumil.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 89

elamute rajamise eesmärgil (valla üldplaneeringu järgne arendus ehk

nn Uus-Kohila), mida trassi koridor läbib. Sellest tulenevalt jääb trassi

koridori elamumaa krunte, neist mõned hoonestatud, kuid valdavalt

on tegemist hoonestamata kruntidega. Edasi kulgeb trassi koridor

Urge ja Vilivere küla piiril, läbides nii metsa- kui põllumajandusmaid

ning suundub Harju maakonda.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi

ligikaudu 200-250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel

on määratud müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb

projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkete või

muldvallide või kombineeritud lahenduse). Kohila valla osas

koostatud joonisel on need piirkonnad kajastatud kui võimalikud

müra leevendusvajadusega alad.

Teedevõrgu toimimine ja ristumine teedega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena, on

põhijoonisel ja joonisel 8 Planeeringulahendus Kohila valla osas,

tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse maapinnal asuvale

muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb maanteeviadukti

lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu ülepääs raudteest.

Väiksemad juurdepääsuteed ja metsateed ristumisel raudteega

läbipääsudena suletakse. Juurdepääsuks majapidamistele ja

kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks planeeritakse uued

teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Planeeringuga

kavandatavad/ümberehitatavad teed koos olemasoleva

teedevõrguga on kantud joonisele 8 Planeeringulahendus Kohila valla

osas.

Kohila vallas ristub Rail Baltic trassi koridor riigiteede, kohalike teede

ja erateedega. Eritasandilised lahendused planeeritakse ristumisel

järgmiste teedega:

Ülejõe tee (kohalik tee 3170731) Mälivere küla;

Künka tee (kohalik tee nr 3170026) Loone küla;

Salutaguse tee (kohalik tee nr 3170013) Urge küla;

Tallinn-Rapla-Türi tee (riigimaantee nr 15) Urge küla;

Urge tee (kohalik tee nr 3170011) Urge küla;

Kurtna tee (kohalik tee nr 3170009) Urge küla.

Jalgratta- ja jalgteed

Ristumisel Sihi teega Loone külas kavandatakse kergliikljate läbipääs.

Ohutuse tagamiseks kavandatakse jalgratta- ja jalgtee Urge tee

äärde.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 90

Ristumine vooluveekoguga

Ristumisel Keila jõega viiakse raudtee üle vooluveekogu sillaga.

Raudteeületusvõimalused ulukitele

Trassi koridor ristub kolmel korral maakondliku taseme suure

rohekoridoriga. Vastavalt eluslooduse uuringule ristub trassi koridor

suur- ja väikeimetajate liikumiskoridoriga Kõnnu raba piirkonnas ning

Keila jõe ja sellest kirdesse jäävate metsade piirkonnas ning valla

kesk- ja lõunaosa puistutes.

Suurimetajatele läbipääsu tagamiseks planeeritakse Kohila valda

kolm ökodukti:

Kõnnu raba piirkonda, Kohila ja Rapla valla piirile, et tagada Kõnnu

ja Juuru raba elupaikade sidusus;

Loone külasse;

Urge külasse.

Suurulukite läbipääsu vajadusega tuleb arvestada ka Keila jõe

raudteesilla lahenduse korral, mis looks ühenduse Järlepa ja Rabivere

rabade vahel.

Üldplaneeringu koostamisel rohevõrgustiku toimimist tagavate

tingimuste täpsustamisel tuleb arvestada suurulukite liikumis-

aladega, et tagada ökoduktide toimimine. Ökodukti suudme

piirkonnas ei tohi rajada piirdeaedu ja muid ehitisi/rajatisi, mis

taksitaksid loomade liikumist ökoduktile.

Maardlad

Trassi koridor läbib kohaliku tähtsusega Hagudi turbamaardla aktiivse

reservvaru plokki nr 10 ja passiivse reservvaru plokiga nr 14, mis on

liigitatud aktiivseks reservvaruks.

Trassi kulgemisel üle maavara varu on vajalik projekteerimise käigus

leida vastavad tehnilised lahendused, et raudtee ehitus- ning

kasutusetapis oleks tagatud maavara optimaalne ja säästlik kasutus,

arvestades nii tehnilis-majanduslikult optimaalse lahenduse kui selle

mõjuga keskkonnale.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja kaardistamata

arheoloogiapärand

Kohila vallas ei asu trassi koridoris riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 91

Arheoloogilise eeluuringu kohaselt jääb Urge külas trassi koridori

Ohvrikivi, mis ei ole kaitse all. Loone külas asuv Ohvrikivi jääb trassi

koridorist enam kui 300 m kaugusele. Urge külas Ohvrikivi piirkonnas

tuleb läbi viia täiendav maastiku ülevaatus.

3.6. RAUDTEE TRASSI KORIDORIS JA SELLE MÕJUALAS

PAIKNEVAD KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA

NATURA 2000 VÕRGUSTIKKU KUULUVAD ALAD

Kaitstavad loodusobjektid

Rail Baltic trassi mõjusfääris kaardistati Keskkonnaregistri EELIS

(LKS) järgsed kaitstavad loodusobjektid, mis jäävad raudtee trassi

koridori nihutusruumi (350 m) või/ja kaitsevööndisse (66 m).

Linnukaitseliste väärtuste puhul rakendati lisaks planeeritud

raudteest mõlemale poole 1 km puhvrit. Sellesse puhvrisse jäävad

linnukaitselised väärtused on tabelis märgitud rohelise värviga.

Loodusväärtusi ei ole dubleeritud, st keskkonnaregistri eri

andmekihtidel leiduvat sama infot kajastab tabel ühekordselt.

Alljärgnev tabel kajastab kaitstavaid loodusobjekte Rapla

maakonnas, esitatud andmed on eristatavad värvikoodide alusel

järgmiselt: punane – raudtee ja/või selle kaitsevöönd (66 m) läbib

objekti; kollane – objekt asub raudtee nihutusvööndis (350 m);

roheline – linnukaitseline objekt, mis asub raudteest mõlemale poole

kuni 1 km puvertsoonis76.

Täpsem ülevaade kaitstavate loodusobjektide kaitseväärtustest ja

nende kaitseks sätestatud meetmetest on esitatud KSH aruande lisas

II-7.

Tabel 3.6.1. Kaitstavad loodusobjektid

Nr Kaitstav loodusobjekt

Keskkonna- registri kood

Asukoht trassil

1 LK III händkakk

KLO9120030 Paikneb lõigu 6B km 1, ulatudes kaitsevööndisse.

2 Selja metsise PEP (kavandatav samades piirides)

KLO3000234 Paikneb lõigu 6B km 2-3 nihutusruumis (ca 100 m raudteest). Käsitletakse Natura hindamise raames.

76 Loomastiku/linnustiku alaste analüüside läbi viimisel KSH raames lähtuti raudtee mõju

ulatuse hindamisel raudtee eeldatavast ekvivalentsest müratasemest (LAeq, 24h), mis

metsamaastikus on hinnanguliselt 40 dB(A) 600-650 m kaugusel raudteest. On leitud,

et raudteemüra on lindudele häiriv alates tasemest 42-49 dB(A) ja inimese kohalolu

on tundlikumatele metsalindudele häiriv tavaliselt mitte rohkem kui 750 m kaugusel.

Sellele tuginedes analüüsiti metsalinnustikule olulisi kohti kuni 800 m kaugusel trassist.

Kotkapesade inventuur viidi läbi teadaolevatel pesitsusterritooriumitel otsides pesi

trassijoonest vähemalt 1 km kauguseni (vt ka KSH aruande Lisa VI -4).

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 92

Nr Kaitstav

loodusobjekt

Keskkonna-

registri kood Asukoht trassil

3 LK III hallpea-rähn

KLO9120022 Paikneb lõigu 6B km 2-3 1000 m puhvris (ca 760 m raudteest).

4 LK III värbkakk

KLO9119983 Paikneb lõigu 6B km 2-3 1000 m puhvris (ca 660 m raudteest).

5 LK II laanerähn

KLO9112410 Paikneb lõigu 6B km 4 1000 m puhvris (ca 430 m raudteest).

6 LK II laanerähn

KLO9112409 Paikneb lõigu 6B km 6 ja ulatub osaliselt raudtee kaitsevööndisse.

7 Vastja metsise PEP KLO3000239 Paikneb lõigu 7B ca km 3 juures 1000 m puhvris (ca 190 m raudteest)

8 LK III rabakonn

KLO9119651 Paikneb lõigu 7B km 9. Raudtee läbib elupaika

9 LK III rabakonn

KLO9119650 Paikneb lõigu 7B km 9. nihutusruumis.

10 Sooaluste väike- konnakotka PEP

KLO3001510 Paikneb lõigu 7C ca km 3 juures 1000 m puhvris (ca 800 m raudteest)

11 Rabivere MKA KLO1000246 Paikneb lõigu 16A km 2 nihutusruumis ja ulatub ka kaitsevööndisse

12

LK II veelendlane põhja-nahkhiir suurvidevlane pargi-nahkhiir

KLO9107130 KLO9107131 KLO9114208 KLO9114209

Paikneb lõigu 16A km 6. Raudtee ristub elupaigaga.

Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

Rapla maakonnas paiknevad planeeritud raudteest mõlemale poole

1 km ulatuses järgmised Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad:

Taarikõnnu loodusala (EE0020315);

Rabivere loodusala (EE0020316);

Raikküla-Paka loodusala (EE0020322);

Kaisma loodusala (EE0040306);

Salavalge-Tõrasoo loodusala (EE0020314);

Taarikõnnu-Kaisma linnuala (EE0020340).

Otsene mõju kaitseväärtustele puudub. Täpsem ülevaade alade

iseloomustusest ning otsese ja kaudse mõju ilmnemise võimalustest,

soovitused ja vajadus leevendusmeetmete rakendamiseks ning

Natura eel- ja/või asjakohase hindamise vajadusest on antud KSH

aruande lisas IV Natura hindamine (vt tabel 1). Dokumendis on

esitatud loetelu Natura alade kohta kõigi võrdluses olnud trassi

koridori asukohaalternatiivide suhtes.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 93

4. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST

HINDAMISEST TULENEVAD LEEVENDAVAD

MEETMED

Raudtee ja raudteerajatiste ehitamisega kaasnevate võimalike

keskkonnamõjude leevendamiseks määratakse keskkonna-

tingimused ja leevendavad meetmed planeeringuga kavandatava

elluviimiseks vastavalt KSH-s toodule. Meetmete register KSH

aruande lisas III 6 on Rail Baltic maakonnaplaneeringute

lahutamatuks osaks. KSH käigus läbi viidud mõjude hindamine,

ülevaade mõjude hindamise metoodikatest ning määratud

leevendusmeetmetest on koondatud KSH aruandesse ning selle

lisadesse.

Lähtudes otstarbekuse ja ettevaatuse printsiibist, välditi reeglina

trassi koridori asukohaalternatiivide kavandamist Natura 2000

aladele (välja arvatud loodusalade hulka kuuluvate jõgede ületused)

ja kaitstavatele loodusobjektidele.

Trassi koridori asukohaalternatiivide, sh tehnoloogiliste lahendus-

variantide, valikul valiti trassi koridor, millel ei ole eeldada ebasoodsat

mõju Natura aladel kaitstavatele väärtustele. Samas arvestati

leevndusmeetmete rakendamise võimalikkusega juhtudel, kus osad

tehnoloogilised lahendused võivad olla olulise mõjuga.

Natura eelhindamist ja asjakohast hindamist puudutavad materjalid

on kättesaadavad KSH aruande lisas IV Natura hindamine.

Ülevaade kaitstavate loodusobjektide kaitseväärtustest ja nende

kaitseks sätestatud meetmetest on esitatud KSH aruande lisas II-7.

4.1. PLANEERIMISEL ARVESTATUD KESKKONNAKAITSELISED MEETMED

KSH-st tulenevalt arvestati planeerimisel keskkonnatingimusi ja

kasutati järgmisi leevendavaid meetmeid:

trassi koridori asukohaalternatiivide väljatöötamisel püüti kaitstavaid

loodusobjekte ja Natura 2000 alasid vältida. Valdavatel juhtudel on

trassivalikuga viidud minimaalseks otsese negatiivse mõju

esinemisvõimalus. Eelprojekti hindamise etapis antakse vajadusel

täpsemad mõjuhinnangud ja leevendavate meetmete soovitused

mõjude minimeerimiseks ja vältimiseks;

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 94

liigikaitsenõuete järgmine lähtuvalt LKSi §-st 55 ja Loodusdirektiivi77

artiklitest 12-13. Aladel, kus isendi kaitset LKSi §-st 55 ja

loodusdirektiivi artiklitest 12-13 lähtuvalt pole võimalik tagada,

pakuti välja kompensatsioonimeetmed (ümberasustamise vajaduse

kaalumine ja läbiviimine; asenduselupaiga loomine; tööde ajastamise

nõue; keskkonnatingimuste tagamine vastavalt liigi nõudlusele)

nende looduskaitseseaduse alusel kaitstavate loodusobjektide ja

loodusdirektiivi lisas IV nimetatud liikide kohta, mille puhul

kavandatud tegevus läheb isendikaitse nõuetega vastuollu. Vajadusel

toodi välja tegevuse rakendamiseks ettepanekud kaitse-eeskirjade

muutmiseks (vt ptk 5.8);

määrati potentsiaalselt mõjutatavad alad/konfliktkohad seoses

Natura 2000 võrgustikku kuuluvate aladega (nn kitsad olud), kus

trassi nihutamine projekteerimise käigus ei ole soovitav;

arvestati rohevõrgustiku ning loomade liikumisteede sidususe

säilimise vajadusega. Määratleti olulisemad loomade (suurimetajate)

liikumiskoridorid ning selle alusel töötati välja lahendused loomade

liikumisvõimaluste tagamiseks (ökoduktid, taradest loobumine seal,

kus ohutuse seisukohalt võimalik, kombineeritud lahendused vms);

arvestati põllumajandustehnika ja kariloomade läbipääsuvajadusega;

määrati võimalikud müra leevendusvajadusega alad;

määrati ristete asukohad, kus eritasandiliste lahendustega

(viaduktiga) tagatakse raudteest alt- või ülepääs; täiendavalt

planeeriti teedevõrk (kavandatavad/ümberehitatavad teed)

teedevõrgu sidususe, liikumisvõimaluste ja juurdepääsude

tagamiseks;

määratleti riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised;

määratleti kaardistamata arheoloogiapärandi potentsiaalsed leiualad.

77 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta. Loodusdirektiivi art 12 ja 13 reguleerivad direktiivi IV lisa

looma- ja taimeliikide kaitset. Sellisteks liikideks näiteks on kivisisalik ja kõre.

Loodusdirektiivist tulenevalt on keelatud nende liikide tahtlik häirimine, eriti

paljunemise, järglaste üleskasvatamise, talvitumise ja rändeperioodil, samuti

paljunemispaikade või puhkekohtade hävitamine või nende seisundi halvendamine.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 95

4.2. PROJEKTEERIMISEL ARVESTATAVAD KESKKONNAKAITSELISED MEETMED

KSH-st tulenevalt peab planeeringu elluviimisel arvestama

keskkonnatingimusi ja kasutama järgmisi leevendavaid meetmeid:

kaitstavate loodusobjektide ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvate

alade naabruses loodusliku veerežiimi säilitamine (kuivendamise

vältimine, pinnasevete liikumise tagamine raudteetammi tehniliste

lahenduste kasutamisel), puhvertsoonide moodustamine ja nende

kujundamine (nt soovitused trassiäärsete alade taimkatte, metsa

säilitamisele või kujundamisele);

liigikaitsenõuete järgmine lähtuvalt LKSi §-st 55 ja loodusdirektiivi

artiklitest 12-13. Aladel, kus isendi kaitset LKSi §-st 55 ja

loodusdirektiivi artiklitest 12-13 lähtuvalt pole võimalik tagada, välja

pakutud kompensatsioonimeetmete rakendamine;

Natura 2000 linnualade puhul häiringute minimeerimiseks vajalike

nõuetega arvestamine, sh nõuetega tööde ajastamise kohta;

vooluveekogude puhul hüdromorfoloogilise režiimi ja seeläbi

ökoloogilise seisundi säilitamiseks vajalike tingimustega arvestamine,

sh nõuetega tööde ajastamise kohta;

lahenduste andmine (vajadusel) kariloomade ja suurimetajate

läbipääsude (tarakatkestused, ökoduktid, maastikusillad, kallasrajad,

kombineeritud lahendused) tagamiseks. Tarastamise kavandamisel

tagada lahendustega väiksemate imetajate läbipääs tarast (tara alt).

Tarakatkestuste korral kokkupõrkeohu vähendamiseks peletus- või

häiremehhanismide rakendatavuse kaalumine;

lahenduste andmine olulistes kahepaiksete ja roomajate elupaikades

läbipääsude tagamiseks nende liikide rännete toimimiseks.

Veekogude ristete lahendustega tagada vajadusel poolveeliste liikide

jaoks sobivad läbipääsud, tagada vee-elustiku liikumisvõimalused;

lahenduse andmine vajadusel/võimalusel puurkaevude sanitaar-

kaitseala vähendamiseks (vastavalt veeseadusele on majandus-

tegevus puurkaevu sanitaarkaitsealas keelatud) või puurkaevu

tamponeerimiseks ning tarbijate joogiveega varustamine mõnel muul

viisil;

tehniliste lahendustega tagada loodusliku pinnavee režiimi ja

maaparandussüsteemide toimimine. Veerežiimi seisukohalt tundlike

objektide piirkonnas välistada nii liigne kuivendamine kui äravoolu

piiramine;

sildade osas lahenduste loomine, mis arvestab veekogude

hüdromorfoloogia ja vee-elustiku säilitamise vajadustega, eelkõige

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 96

arvestada kaitsealuste (Natura 2000 võrgustiku loodusalad) või

elustiku poolest tundlike veekogudega;

vastavalt modelleerimise tulemustele müratundlikel aladel näha ette

müratõkkebarjäärid, muldvallid, haljastuslahendused, kiiruspiirang

kaubarongidele, raudteetehnilised lahendused (elastsed rööpa-

kinnitused, mürasummutusmatid);

rööbastee tehnoloogiliste lahendustega (massiivne ja elastne

tugistruktuur, siledad kontaktpinnad, vibratsioonitõkkematid ja muud

vibratsiooni isoleerivad lahendused, elastsed kinnitused,

ballastmatid) vibratsiooni tekke vähendamine;

lahenduste andmine (teed, sillad, tunnelid) ligipääsu tagamiseks

päästevahenditele (ohtlike ettevõtete ohutsoonides summaarne

riskimäär ei tohi kasvada). Antakse soovitused raudtee kasutusfaasis

õnnetuseohu minimiseerimiseks;

lahenduste andmine infrastruktuuri (teed, trassid) toimimise

tagamiseks ehitusperioodiks. Likvideeritav infrastruktuur ei tohi

takistada taristu funktsioneerimist naaberaladel;

lahenduste andmine uuringute ja väljakaevamiste käigus tuvastatud

kaardistamata arheoloogiapärandi kaitseks;

visuaalsete häiringute minimeerimiseks on soovitatav leida võimalikult

vähedomineerivad lahendused eritasandilistele objektidele – sildadele,

viaduktidele, ökoduktidele – näiteks võimalusel eelistada

lahendust/materjale, mis võimaldavad mõõtudelt väiksemat,

õhulisemat tulemust. Müratõkkeseinad kavandada keskkonda

sobituvast materjalist (puit, looduskivi), säilitamaks rongiakendest

avanevate vaadete kvaliteeti. Vajadusel kaaluda maastikuarhitekti vm

vastava spetsialisi kaasamist projekteerimise etapis;

keskkonnakorralduskava järgimine.

4.3. EHITAMISEL ARVESTATAVAD KESKKONNAKAITSELISED MEETMED

KSH-st tulenevalt peab planeeringu elluviimisel arvestama

keskkonnatingimusi ja kasutama järgmisi leevendavaid meetmeid:

arvestatakse KSH-s seatud keskkonnatingimustega ehitustööde

läbiviimisel, ehitusmaterjalide hankimisel, transpordil ja

ladustamisel. Arvestatakse veekogude kaitsevajadusega,

ladustamisel välditakse veekogude kaldavööndeid, märgalasid,

regulaarselt üleujutatavaid või liigniiskuse all kannatavaid alasid, või

rakendatakse vastavaid erimeetmeid;

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 97

liigikaitsenõuete järgmine lähtuvalt LKSi §-st 55 ja loodusdirektiivi

artiklitest 12-13. Aladel, kus isendi kaitset LKSi §-st 55 ja

loodusdirektiivi artiklitest 12-13 lähtuvalt pole võimalik tagada, välja

pakutud kompensatsioonimeetmete rakendamine;

kaitstavate loodusobjektide piirkonnas ehitustööde korraldamine

selliselt, et ehitustegevuse käigus (juurdepääsuteed) ei kahjustataks

elupaiku. Kaitsealustel aladel ei tohi ehitustehnikaga liikuda ega

ehitusmaterjale ladustada, järgitakse ehitustööde ajastamisega

seotud nõudeid;

kaitstavate loodusobjektide piirkonnas hoitakse raudteetrass

võimalikult kitsana, st mitte raiuda lagedaks ulatuslikke piirkondi

trassi ääres;

müra- ja vibratsioonirikkad tööd teostatakse ainult päevasel ajal;

nähakse ette ehitusaegsed muutused liikluskorralduses ja räägitakse

need läbi kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga;

ehitustööde läbiviimisest ja korraldamisest teavitatakse kohalikku

kogukonda;

ehitusprotsess korraldatakse võimalusel selliselt, et kohalik

infrastruktuur (teed, trassid) on kasutatavad ka ehitusperioodil.

Likvideeritav infrastruktuur ei tohi takistada taristu funktsioneerimist

naaberaladel (näiteks maaparandussüsteemide funktsioneerimine

tuleb säilitada/taastada);

arvestatakse kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega, tehnika

hoitakse korras, et vähendada pinnasereostumise ning seeläbi ka

põhjavee reostumise riski;

ehitustööde järgselt maastik korrastatakse;

järgida keskkonnakorralduskava.

4.4. KASUTAMISEL ARVESTATAVAD KESKKONNAKAITSELISED MEETMED

liigikaitsenõuete järgmine lähtuvalt LKSi §-st 55 ja loodusdirektiivi

artiklitest 12-13. Aladel, kus isendi kaitset LKSi §-st 55 ja

loodusdirektiivi artiklitest 12-13 lähtuvalt pole võimalik tagada, välja

pakutud kompensatsioonimeetmete rakendamine;

oluliste hooldustööde teostamisel vajadusel ajaliste piirangute

seadmine, kui see on vajalik inimestega, linnustikuga või kalastikuga

seotud häiringute vältimiseks;

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 98

kaitsealustel aladel ei tohi hooldustööde teostamisel hooldus-

tehnikaga liikuda ega vajalike materjale ladustada. Järgitakse

ehitustööde ajastamisega seotud nõudeid;

järgida keskkonnakorralduskava.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 99

5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

5.1. ELLUVIIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Rail Baltic maakonnaplaneeringuga on välja valitud raudtee trassi

koridori asukoht Rapla maakonnas. Planeering on aluseks raudtee

projekteerimisele, eelprojektiga määratakse raudteemaa ulatus ja

omandatava maa täpne vajadus. Raudtee ja raudtee ehitamisest

tingitud teede ehitamise aluseks on ehitusprojekt.

Kohalike omavalitsuste tegevus (roll) projektide koostamisel ja

ehituslubade väljastamisel toimub vastavalt ehitusseadustikus ning

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusseaduses

sätestatule. Raudtee ja raudteeinfrastruktuuri väljaehitamisel tuleb

tagada kõigi raudtee toimimiseks vajalike rajatiste ja raudtee

rajamisega kaasnevate ümberehituste rajamine (vt tegevuskava

peatükk 5.7.).

Planeering ei määratle Rail Baltic raudtee rajamisest tingitud

kavandatavate/ümberehitatavate teede ja viaduktide omandi-

kuuluvust. Kohalikest ning avalikest huvidest lähtuvalt teeb

planeering ettepaneku määrata maanteeviaduktid nende

valmisehitamise järgselt riigi omandisse. Teede riigi omandisse

määramine nende valmisehitamise järgselt otsustatakse

üksikjuhtumi põhiselt avalikest huvidest lähtuvalt.

5.2. LAHENDUSE SISSEVIIMINE KEHTESTATUD KOHALIKE OMAVALITSUSTE ÜLDPLANEERINGUTESSE

Et tagada raudtee ehitamiseks vajaliku maa-ala olemasolu, tuleb

planeeringu kehtestamise järgselt:

kohalike omavalitsuste kehtestatud üldplaneeringutesse kanda trassi

koridori asukoht vastavalt planeerimisseadusele koos Rapla

raudteejaamaga ja suurimetajate läbipääsu piirkonnaga. Trassi

koridoris tehniliste rajatiste (alajaamad, eritasandilised ristumised

(viaduktid, sillad) jms) projekteerimiseks ei ole vajalik

detailplaneeringu koostamine;

kohalikul omavalitsusel edasisel planeerimis- ja ehitustegevusel

arvestada planeeringuga määratud trassi koridori,

raudteeinfrastruktuuri ja raudtee rajamisest tingitud ümberehituste

(nt teed) vajaduste ja nende põhimõtteliste asukohtadega.

Planeeringuga määratud raudtee trassi koridor kehtib kuni raudtee

valmimiseni, pärast raudtee kasutusloa väljastamist tekib raudtee

kaitsevööndis, kus on lubatud tegevused vastavalt kehtivatele

õigusaktidele;

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 100

kohalike omavalitsuste kehtestatud üldplaneeringutesse kanda Rail

Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatavad/ümberehitavad

teede, sh trassi koridorist väljas asuv (kohalike omavalitsuste osas

koostatud joonistel kajastatud kui Rail Baltic raudtee ehitamisest

tingitud kavandatav/ümberehitatav tee), koos 100 m laiuse

puhvriga 78 . Kavandatavate ja ümberehitatavate teede rajamise

vajadusega tuleb arvestada edasisel planeerimis- ja ehitustegevusel;

Rapla ja Kohila valla üldplaneeringusse kanda planeeritava

riigimaantee Tallinn-Rapla-Türi eelprojekti kohase I klassi maantee

alternatiivsed asukohad Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2. Riigimaantee

realiseeritavusega Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2 kohases asukohas

tuleb arvestada edasisel planeerimis- ja ehitustegevusel;

kohaliku omavalitsuse kehtestatud üldplaneeringusse kanda

elektrilahenduse liinikoridor koos veoalajaamaga (põhivõrguga

liitumispunkti ja raudteed teenindava veoalajaama vaheline

liinikoridor). Liinikoridori rajamise vajadusega tuleb arvestada

edasisel planeerimis- ja ehitustegevusel. Planeeringuga määratud

liinikoridor kehtib kuni elektriliini valmimiseni, pärast elektriliini

kasutusloa väljastamist tekib raudtee kaitsevööndis, kus on lubatud

tegevused vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

5.3. TRASSI KORIDORIS PAIKNEVAD JA RAIL BALTIC RAUDTEE RAJAMISEST PUUDUTATUD KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU ALAD. NENDE KEHTETUKS TUNNISTAMISE VAJADUS VÕI REALISEERITAVUSE VÕIMALIKKUS

Raudteemaa ulatus selgub raudtee projekteerimise etapis. Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium, kaasates kohalikku omavalitsust,

analüüsib maade omandamise käigus detailplaneeringuga

kavandatava tegevuse realiseeritavust. Kui detailplaneeringuga

kavandatav ei ole realiseeritav (kas täies mahus või osaliselt),

räägitakse omanikuga läbi kaasnevate kulude kompenseerimise

võimalused ja ulatus (detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

vms). Detailplaneeringute täielikult või osaliselt kehtetuks

tunnistamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Maakonnaplaneering kajastab kõiki kehtestatud detailplaneeringuid,

mis asuvad trassi koridoris79. Mitmetel juhtudel, kus detailplaneeringu

ala paikneb kas osaliselt või kogu ulatuses trassi koridoris, jääb

raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd planeeringualast välja, või ilmselt

ei mõjuta raudtee rajamine detailplaneeringuga määratud kruntide

78 Kavandatavale/ümberehitatavale teele on kummalegi poole teed määratud puhver

50 m ulatuses, et tagada mulde rajamiseks vajaliku maa-ala olemasolu.

79 KSH müra modelleerimisel ei lähtu üksnes trassi koridoris paiknevatest kehtestatud

detailplaneeringutest, vaid vaatleb alasid vajadusel ulatuslikumalt.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 101

ehitusõigust (ei läbi krunte ja hoonestusalasid). Kui raudteemaa ja

raudtee kaitsevöönd kulgeb läbi detailplaneeringutega kavandatud

elamumaa kruntide, lähtub KSH müra modelleerimine eeldusest, et

tavajuhul ei ole need elamumaa krundid realiseeritavad.

Modelleerimise tulemuste alusel määras maakonnaplaneering müra

leevendusvajadusega alad, et tagada mürataseme alandamine

vähemalt normidega ettenähtud tasemele. Erisused ja juhud, kus

maakonnaplaneeringu tasandil ei ole leevendusmeetmeid

müratõkkerajatiste näol kavandatud (nt olukorras, kus raudteemaa

ja raudtee kaitsevöönd kulgeb läbi detailplaneeringu ala, eraldades

terviklahendusest mõned üksikud elamumaa krundid, mille

realiseerumine on ebatõenäoline), on kirjeldatud allpool vastava

detailplaneeringu punkti juures.

Kui hilisemas, maade omandamise etapis, otsustatakse läbi-

rääkimiste tulemusena müra modelleerimise aluseks olevaid

eelduseid muuta (nt loobutakse detailplaneeringuga kavandatu

elluviimisest üldse; koostatakse alale uus detailplaneering, mille

raames moodustatakse uued krundid vms), tuleb uuesti teha müra

modelleerimine ja määrata leevendusmeetmed vastavalt

läbirääkimiste tulemusena kokku lepitud lahendusele. Muudatustega

leevendusmeetmete osas tuleb arvestada projekteerimise järgmises

etapis (põhi- või tööprojekt).

Kui planeeringualad on juba varustatud tehnovõrkudega, tuleb

raudtee projekteerimisel tagada tehnovõrkude tõrgeteta toimimine

naaberaladel.

Detailplaneeringu alad, mida trassi koridor puudutab, on esitatud alljärgnevalt (numeratsioon vastavalt skeemidel esitatule).

Kohila vald

1. Mälivere küla Kalda kinnistu detailplaneering. Kehtestatud

25.11.2003 otsusega nr 79.

Planeeringuala piires on moodustatud 3 elamumaa krunti.

Põhjapoolseim krunt on hoonestamata. Planeeringuala koos

hoonestusega jääb kogu ulatuses trassi koridori. Kuna kavandatav

raudteemaa koos raudtee kaitsevööndiga jääb planeeringuala

lõunaserva, siis veel hoonestamata krundi ehitusõigust raudtee

rajamine ei mõjuta.

2. Mälivere küla Kalda kinnistu osa detailplaneering.

Kehtestatud 27.06.2005 otsusega nr 208.

Planeeringuala piires on moodustatud 2 elamumaa krunti, neist

lõunapoolne on hoonestatud. Trassi koridor (sh raudteemaa ja

raudtee kaitsevöönd) läbib planeeringuala.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 102

3. Loone küla Uus-Neeme ja Neeme kinnistute

detailplaneering. Kehtestatud 27.02.2007 otsusega nr 126.

Planeeringuala piires on moodustatud 65 elamumaa, 5 äri- ja

tootmismaa, 1 tootmismaa, 7 üldmaa ja 6 transpordimaa krunti.

Planeeringuala on kruntideks jagamata, maa sihtotstarve

maakatastris muutmata (endiselt maatulundusmaa). Ala on

hoonestamata. Trassi koridor läbib planeeringuala idaosa,

osaliselt jäävad elamumaa krundid raudteemaa ja raudtee

kaitsevööndi sisse.

4. Käänu II detailplaneering.

Planeeringuala piires on moodustatud 20 elamumaa, 4 üldmaa ja

1 transpordimaa krunt. Planeeringuala on osaliselt hoonestatud.

Trassi koridor (sh raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd) läbib

planeeringuala idaosa, osaliselt jäävad elamumaa krundid

raudteemaa ja raudtee kaitsevööndi sisse.

5. Alutaguse küla Rebase kinnistu detailplaneering.

Kehtestatud 27.02.2017 otsusega nr 125.

Planeeringuala piires on moodustatud 68 elamumaa, 2 üldmaa,

1 tootmismaa ja 1 transpordimaa krunt. Planeeringuala on

kruntideks jagamata, maa sihtotstarve maakatastris muutmata

(endiselt maatulundusmaa). Ala on hoonestamata. Trassi koridor

läbib planeeringuala edelanurka, kuid kavandatav raudteemaa ja

raudtee kaitsevöönd jääb planeeringualast välja. Kruntide

ehitusõigust raudtee rajamine ei mõjuta.

Skeem 5.3.1. Rail Baltic trassi koridorist puudutatud kehtestatud

detailplaneeringud Kohila valla Mälivere küla piirkonnnas.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 103

6. Urge külas Saviiri kinnistu detailplaneering. Kehtestatud

27.12.2006 otsusega nr 112.

Planeeringuala piires on moodustatud 26 elamumaa, 2 äri- ja

tootmismaa, 1 tootmismaa, 5 transpordimaa ja 1 üldmaa krunt.

Planeeringuala on hoonestamata. Trassi koridor (sh raudteemaa

ja raudtee kaitsevöönd) läbib planeeringuala lääneosa.

7. Urge külas Käokirjaku kinnistu detailplaneering.

Kehtestatud 29.04.2008 otsusega nr 21.

Planeeringuala piires on moodustatud 9 elamumaa,

1 transpordimaa ja 1 üldmaa krunt. Ala on hoonestamata. Trassi

koridor (sh raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd) läbib

planeeringuala lääneserva.

Maakonnaplaneeringu tasandil on lähtutud eeldusest, et

realiseeritavad ei ole detailplaneeringuga määratud elamumaa

krundid nr 1, 2, 8, 9. Selle alusel määrab maakonnaplaneering

müra leevendusvajadusega ala.

8. Urge külas Herilase, Nõlva ja Uustalu kinnistute

detailplaneering. Kehtestatud 10.04.2007 otsusega nr 133.

Planeeringuala piires on moodustatud 37 elamumaa,

1 tootmismaa, 4 üldmaa ja 9 transpordimaa krunti.

Planeeringuala idaosa on hoonestatud. Trassi koridor

(sh raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd) läbib planeeringuala

lääneosa.

Skeem 5.3.2. Rail Baltic trassi koridorist puudutatud

kehtestatud detailplaneeringud Kohila valla Loone,

Salutaguse ja Urge küla piirkonnas.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 104

Rapla vald

Jõe kinnisvara arenduse detailplaneering.

Planeeringuala piires on moodustatud 42 elamumaa, 2 tootmismaa,

2 üldmaa ja 1 transpordimaa krunt. Detailplaneeringuga kavandatud

krundid on hoonestamata (planeeringuala hõlmas juba hoonestatud

elamumaa katastriüksust raudteest läänepool). Trassi koridor (sh raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd) läbib planeeringuala.

Maakonnaplaneeringu tasandil on lähtutud eeldusest, et välja

arendatavad ei ole krundid 16-29. Selle alusel määrab maakonnaplaneering müra leevendusvajadusega ala.

Skeem 5.3.3. Rail Baltic trassi koridorist puudutatud

kehtestatud detailplaneering Rapla valla Tuti külas.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 105

Tõnise maaüksuse detailplaneering (Röa küla)

Planeeringuala piires on maatulundusmaast moodustatud

3 elamumaa krunt. Ala on hoonestamata. Moodustatud kruntidest 2

asuvad trassi koridori nihutamisruumis, kuid raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd krunte ei läbi.

5.4. TRASSI KORIDORIS PAIKNEVATE MAAÜKSUSTE OMANDAMINE

Rail Balticu maakonnaplaneering, millega määratakse trassi koridor,

ei ole üldisest täpsusastmest tulenevalt maade omandamise otseseks

aluseks. Trassi koridoris paiknevate maaüksuste Eesti Vabariigile

omandamine raudtee rajamiseks vajalikus ulatuses toimub

eelprojekti alusel, millega määratakse raudtee rajamiseks vajaliku

maa-ala ulatus. Maa omandamiseks peab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium läbirääkimisi kinnistu omanikega.

Trassi koridorist väljaspool raudteemaad üldjuhul ei omandata,

erisused (kui raudteemaa omandamise järgselt halveneb märgatavalt

või muutub ebamõistlikuks järelejäänud kinnisasja kasutamine)

lepitakse kokku raudteemaa omandamise etapis läbirääkimiste

käigus.

Maade omandamise menetlust alustades tellitakse litsentseeritud ja

atesteeritud maa hindajalt eksperdihinnang raudtee ehitamiseks

vajalike maa-alade turuväärtuse leidmiseks, mille alusel alustatakse

läbirääkimisi maaomanikega maa vabatahtlikuks võõrandamiseks.

Skeem 5.3.4. Rail Baltic trassi koridorist puudutatud kehtestatud

detailplaneering Rapla valla Röa külas.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 106

Läbirääkimiste eesmärk maade omandamise protsessis on

vabatahtliku kokkuleppe saavutamine maa võõrandamise

tingimuste osas.

Läbirääkimiste käigus kuulatakse maaomanike selgitusi ja

põhjendusi, tutvustatakse maa hindaja koostatud eksperdihinnangu

sisu ning täpsustatakse maa võõrandamise tingimusi (hind, valduse

üleandmise aeg, saagi koristamise ja metsa raiumise võimalus ning

muud tingimused). Läbirääkimistel protokollitakse maaomaniku

soovid ja maa võõrandamise tingimused. Kui maa võõrandamises

jõutakse maaomanikuga kokkuleppele, sõlmitakse notariaalselt

tõestatud leping maa Eesti Vabariigile omandamiseks. Kõik maade

omandamisega seotud kulutused (maamõõdutööd, müügilepingute

notaritasud ja riigilõivud) tasub huvitatud poolena riik.

5.5. SUNDVÕÕRANDAMINE

Vaid juhul, kui korduvad läbirääkimised vabatahtlikuks

võõrandamiseks ei anna soovitud tulemusi ning maaomanik keeldub

maa võõrandamisest, on Eesti Vabariigil õigus algatada sund-

võõrandamismenetlus. Sundvõõrandamine on äärmuslik abinõu,

mille läbiviimine toimub vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise

seadusele. Sundvõõrandamise viib läbi Majandus- ja Kommunikat-

siooniministeerium.

5.6. VARASEMATE TOETUSTE ABIL TEHTUD

INVESTEERINGUD

Kui seoses Rail Baltic raudtee ehitamisega tuleb ennetähtaegselt

likvideerida või ümber ehitada varem toetuse saanud objekt(id), tuleb

likvideerimisele võimalusel eelistada ümberehitamist või muul moel

algsel sihtotstarbel kasutatavuse tagamist. Ümberehitamisel peab

säilima objekti esialgne otstarve/tegevus ning võrgustike puhul (teed,

trassid) funktsionaalsus ka ümberehituste järgselt.

Kui raudtee ehitamisega seoses tuleb likvideerida hoone või rajatis,

mille rajamiseks on kasutatud struktuurivahendite/avaliku sektori

toetust ning mille puhul toetuse abikõlblikkuse perioodi lõpust

5 (teatud juhtudel 3) aastat ei ole veel möödunud ja seda hoonet või

rajatist ei asendata Rail Baltic projekti raames, on toetuse saajal

valik, kas objekt ise taastada rajatava raudtee trassist eemal või osa

toetusest tagasi maksta. Toetuse saaja saab seda teha riigi makstava

hüvitise abil. Igal üksikul juhul oleneb lahendus konkreetsest

olukorrast. Rail Baltic raudtee rajamisest tulenevast sekkumisest

varem toetust saanud projekti kohustuste täitmisse või sellekohase

kahtluse korral tuleb esimesel võimalusel informeerida toetuse

andmise otsuse teinud asutust ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi meiliaadressil [email protected]

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 107

Kui objekt on ümber ehitatud või osaliselt likvideeritud, aga tervikuna

on ta endiselt samas mahus funktsionaalne ning kasutusel

sihipäraselt (kokku 5 aastat arvestades maha peatumise

ümberehitamise ajal), siis ei ole struktuurivahendite80 kasutamise

reegleid rikutud.

80 Struktuurivahenditest toetatud vara kestliku kasutamise kohustus tuleneb vastava

perioodi struktuuritoetuse seadusest, millele määruses, mille alusel toetust anti, ja igas

toetuse andmise otsuses viidatakse:

Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 22

https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015052;

Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus § 24 punkt 14

https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001;

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 108

5.7. TEGEVUSKAVA

Tegevus Orienteeruv

tähtaeg

Vastutaja Märkused

Uuringud ja analüüsid

1. Rail Baltic maakonnaplaneeringute

kehtestamine

2016 Maavanem

2. Rail Baltic raudtee eelprojekti

koostamine

2016-2017 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

3. Arheoloogilise uuringute läbiviimine 2015-2016 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Reaalselt vajalik

enne ehituse algust

4. Rail Baltic tasuvusuuringu uuendamine 2016-2017 Rail Baltic raudtee

rahvusvaheline ühisettevõte

Reaalselt vajalik

enne ehituse algust

Ehitus- ja arendustegevus

5. Maade omandamine raudtee

ehitamiseks

2016-2018 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Vajalik

ehitustöödega

alustamiseks terve

trassi ulatuses

6. Raudtee ehitamise ettevalmistustööd

(ehitusaegsete kompensatsiooni-

meetmete rajamine, metsa raadamine

jms)

2016-2020 Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

Lähtuvalt KSH/KMH

aruandes ettenähtud

tegevustest

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 109

Tegevus Orienteeruv

tähtaeg

Vastutaja Märkused

7. Raudtee tehnilise projekti koostamine 2017-2018 Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

Alustatakse pärast

eelprojekti

valmimist kolme

Balti riigi ülesena

8. Terminalihoonete ehitus 2018-2020 täpsustub

9. Raudtee ehitamine, sh 2018-2025 Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

Alustatakse pärast

tehnilise projekti

valmimist kolme

Balti riigi ülesena

raudtee ja raudteeinfrastruktuuri

ehitamine

maaparandus- ja

metsakuivendussüsteemide

rekonstrueerimine

kavandatavate/ümberehitatavate teede

(sh viaduktid, sillad, kergliiklejate

läbipääsud, kergliiklusteed) ehitamine

ökoduktide, müratõrjevahendite jt

leevendusmeetmete ehitamine

10. Ehitustegevuse korraldus (nt liiklus), sh

tööde järgne olukorra tagamine

2017-2026 Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 110

Tegevus Orienteeruv

tähtaeg

Vastutaja Märkused

11. Müra (elu- ja puhkealade ning elamute-

ja ühiskasutusega hoonete paiknemist

arvestades) seire (kontrollmõõtmine) ja

vajadusel täiendavate

leevendusmeetmete rakendamine

2020 -

jooksvalt

raudtee

opereerimisel

Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

12. Trassi mõjupiirkonda jäävate

kaitstavate liikide elupaikade seire ja

vajadusel täiendavate

leevendusmeetmete rakendamine

2020 -

jooksvalt

raudtee

opereerimisel

Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

13. Rail Balticu trassi koridori piiresse

jäävate kehtivate detailplaneeringute

realiseeritavuse analüüs

2017-2018 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

14. Analüüsi läbiviimine põhi-/tööprojekti

koostamise etapis, mis kaardistab ja

analüüsib alternatiivsed tehnilised

võimalused loomaläbipääsude

lahendamiseks lisaks olemasolevatele

ökoduktidele baseeruvale lahendusele

2017-2018 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

15. Rail Balticu ehitusliku kontseptsiooni

loomine ja ehituslogistika lahendused

2016-2018 Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 111

Tegevus Orienteeruv

tähtaeg

Vastutaja Märkused

16. Ehitusmaavarade varustuskindluse

uuring81

2016-2017 Tehnilise Järelevalve Amet

17. Keskkonnakorralduskava 2018-

jooksvalt

raudtee

opereerimisel

Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

81 https://www.tja.ee/et/valdkonnad-teenused/rail-balticu-uuringud

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 112

5.8. RAUDTEE TRASSI KORIDORI JA TALLINN-RAPLA-TÜRI MAANTEE EELPROJEKTI MUUDATUSETTEPANEKU KATTUMINE RABIVERE MAASTIKUKAITSEALAGA

Raudtee trassi koridor ning Tallinn-Rapla-Türi maantee koridori

eelprojekti järgse lahenduse muudatusettepanek Alternatiiv 1

riivavad Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Rabivere loodusala

(Rabivere maastikukaitseala). Raudtee kaitsevööndi piir ulatub küll

loodusalale, kuid raudtee ise asub väljapool loodusala piiri, seega

otsene ebasoodne mõju raudtee rajamisel kaitseväärtustele puudub

ning raudtee rajamine määratud asukohas on kooskõlas kaitse-

eeskirjaga.

Kavandatav maantee koridori Alternatiiv 1 kulgeb üle loodusala

nurga, mistõttu kavandatava tegevuse planeerimine maastiku-

kaitsealale ei ole kooskõlas kaitse-eeskirjaga. Maantee

projekteerimisel uues asukohas tuleb tehniliste lahenduste selgudes

kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 alale

ning vajadusel algatada vastav KMH. Kui kavandatava tegevuse

elluviimisel on ebasoodsa mõju tekkimine Rabivere loodusala kaitse-

eesmärkidele välistatud, tuleb projekteerimise ja mõjude hindamise

etapis esitada ettepanek maastikukaitseala kaitse-eeskirja

muutmiseks.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 113

6. PLANEERINGU JOONISED

LISAD

LISA 1. OLEMASOLEVA RAUDTEE KORIDORI KASUTAMISE

VÕIMALIKKUS RAIL BALTIC RAUDTEE TRASSI

ASUKOHANA

Esitatud eraldiseisva köitena. Planeeringu koostamise protsessi jooksul

oli kättesaadav digitaalselt Rail Baltic projekti portaalis

http://railbaltic.info/et/.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 114

LISA 2. ÜLEVAATLIK SKEEMKAART TÖÖPROTSESSI JOOKSUL

VISANDATUD TRASSI KORIDORI ALTERNATIIVIDEST JA

VÕRRELDUD ALTERNATIIVIDEST

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 115

LISA 3. RAIL BALTIC 1435 MM HARJU, RAPLA JA PÄRNU

MAAKONNAPLANEERINGUTE VÕRRELDAVATE TRASSI

KORIDORIDE VÕRDLUSTULEMUSED

Esitatud eraldiseisva köitena. Planeeringu koostamise protsessi jooksul

oli kättesaadav digitaalselt Rail Baltic projekti portaalis

http://railbaltic.info/et/.

LISA 5. RAIL BALTICU HARJUMAA JA PÕHJA-RAPLAMAA KAHE

TRASSIALTERNATIIVI TÄPSEM ANALÜÜS

Esitatud eraldiseisva köitena. Planeeringu koostamse protsessi jooksul

oli kättesaadav digitaalselt Rail Baltic projekti portaalis

http://railbaltic.info/et/.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 116

LISA 4. LÜHIÜLEVAADE TRASSI KORIDORI ALTERNATIIVIDE

VÕRDLEMISE PROTSESSIST PÕHJA-RAPLAMAAL JA

HARJUMAAL82

Võrreldavate trassialternatiivide valik ja võrdlusesse lülitamine

Harjumaal ja Põhja-Raplamaal oli keerukas. Tegemist on tihedalt

asustatud piirkonnaga, kus lisaks inimasustusele tuleb arvestada

arvukate tehniliste, majanduslike ja looduskeskkonna teguritega.

Esialgu väljatöötatud trassi koridori alternatiivide (12A, 10ndad,

13ndad, 14ndad lõigud, väljatöötamise aluseid on kirjeldatud

peatükis 2.2) ja võrdlustulemuste osas andis seisukoha

Valitsuskabinet 29.05.2014. Valitsuskabinet andis suunise, et

Harjumaal tuleb tööd jätkata trassi koridori alternatiividega, mis

kulgevad loodavast83 Nabala looduskaitsealast mööda lääne ja ida

poolt (13ndad lõigud – 13A (mis hõlmab ka lõiku 12A-I) ja 13 B/C)

ning ülejäänud alternatiivid (10ndad Nabala loodavat looduskaitseala

läbivad, 14ndad Tallinna ringtee piirkonnas kulgevad ja lääne poolt

Tallinna linna sisenev 12A) jäävad kõrvale. Oma seisukohas tugines

Valitsuskabinet asjaolule, et edaspidisesse võrdlusesse jäävate

13ndate trasside puhul on tegemist kompromissiga, kus mõjud

elukeskkonnale ja loodusele on kõige enam tasakaalus.

82 Trassi koridori alternatiivide kulgemine ja tähistused ei järgi kohalike omavalitsuste ja

maakondade piire (on n-ö piiriülesed) ning maakondades viidi läbi samaaegne

planeerimis- ja KSH menetlusprotsess, mistõttu kajastab protsessi ülevaade ka Harju

maakonna osa.

83 Keskkonnaminister algatas 12.12.2013 oma käskkirjaga Nabala looduskaitseala

moodustamise. Nabala looduskaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 17.11.2014

määrusega nr 168 „Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“.

Skeem 3.1. Esialgu väljatöötatud trassi koridori alternatiivid, mille

osas andis seisukoha Valitsuskabinet 29.05.2014.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 117

13ndate trassi koridori alternatiivide võrdlustulemusi tutvustati

avalikkusele 2014. a suvel. Võrdlustulemuste tutvustamise jooksul

esitati ettepanek täiendava trassi koridori alternatiivi (trassi koridori

alternatiiv 16A + 16B ja siduda see varasemalt töös olnud 14C + 14G-

ga) võrdlusesse võtmiseks eesmärgil viia trass Kohila alevist ja Kiisa

alevikust välja.

Planeeringueesmärgi saavutamiseks peeti vajalikuks täiendava trassi

koridori alternatiivi töösse võtmist ja analüüsimist. Sellekohase

otsuse langetamisel lähtuti projekti üldisest eesmärgist planeerida

võimalikult otsekulgev trass kiire rongiühenduse loomiseks. Otsust

mõjutas oluliselt asjaolu, et loodava Nabala kaitseala tõttu välistati

Keskkonnaministeeriumi poolt kõige otsemat teekonda võimaldavad

10ndad lõigud.

Kohalike omavalitsustega toimunud koostöö tulemusena esitas Harju

maavanem 6.08.2014 ettepaneku Rail Baltic juhtkomiteele võtta

võrdlusesse lisaks 13ndatele variantidele täiendav trassialternatiiv

16A + 16B + 14C + 14G. Ettepaneku aluseks oli asjaolu, et

väljapakutav uus trassi koridori alternatiiv annab võrreldes Nabalast

läänest ja idast kaartena mööduvate 13ndate alternatiividega

ligikaudu 10 km võidu vajalikus rööbastee pikkuses. Ajendatult Kohila

valla ettepanekust esitas Rapla maavanem 13.08.2013 ettepaneku

Rail Baltic juhtkomiteele võtta 16A alternatiivi asemel võrdlusesse

uus trassi koridori alternatiiv, mis kulgeb Prillimäe alevikust ida poolt

Skeem 3.2. Trassi koridori alternatiivide võrdlustulemuste

avalikustamise jooksul esitatud ettepanek võtta võrdlusesse täiendav

trassi koridori alternatiivi 16A + 16B seotult varasemalt võrdluses

olnud 14C + 14G-ga.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 118

(16D) ja jätab puutumata nn Uue-Kohila ala. Konsultant tegi

ettepaneku kaaluda ka trassivarianti 16E, mis kulgeks 16D

pikendusena piki loodava Nabala kaitseala piiri, mööda projekteeritud

Tallinn-Rapla-Türi maantee õgvenduse koridor.

Keskkonnaministeerium ei pidanud Nabala piirialal kulgemist

võimalikuks, 16E nihutamisel läände oleks kaasnenud mõjud

majapidamistele. Seetõttu ei toetanud Harju maavanem 16E lisamist

võrdlusesse.

Rail Baltic juhtkomitee otsustas 13.08.2014 võtta võrdlusesse

täiendavalt trassilõigud 16A, 16B, 14C, 14G ja 16D lisaks 13ndatele

alternatiividele.

Skeem 3.3. Rail Balticu 13.08.2014 juhtkomiteele esitatud

ettepanek täiendavate trassi koridori alternatiivide võrdlusesse

võtmiseks koos 16E-ga.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 119

Edasi jätkus töö trassi koridori alternatiivide võrdlemisega,

võrdlustulemusi tutvustati avalikkusele 2014. a sügisel. Võrdlus-

tulemuste alusel esitas konsultant soovituse eelistatud trassi koridori

valikuks - 16A + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II.

Skeem 3.4. Rail Balticu juhtkomitee otsusega 13.08.2014 võrreldavad

trassi koridori alternatiivid Raplamaa põhjaosas ja Harjumaal

(tähistatud sinise joonega).

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 120

Täiendavalt läbi viidud trassi koridori alternatiivide võrdlustulemuste

osas andis seisukoha Valitsuskabinet 20.11.2014, pärast võrdlus-

tulemuste tutvustamist. Valitsuskabinet andis suunise, et Harjumaal

ja Raplamaa põhjaosas jätkatakse põhjalikumat tööd kahe erineva

trassi koridori alternatiiviga. Kohila valla piirkonnas toetas

Valitsuskabinet erinevalt võrdlustulemustest Rapla maavanema

eelistusena välja pakutud trassilahendust 9A-I + 16D, mis viib

raudtee Kohila alevist ja Prillimäe alevikust ida poole

(võrdlustulemuste alusel oli antud piirkonnas soovituslik eelistus

16A). Lisaks nn läänepoolsele alternatiivile (9A-I + 16D + 16B + 14C

+ 14G + 11A-II + 15B + 11B-II) jäi töösse ka loodavast Nabala

looduskaitsealast ida poolt mööduv alternatiiv, so 9A-I + 13B-I + 13C

+ 13B-III + 10E-III + 11A-I + 11A-II + 11C.

Skeem 3.5. Võrdlustulemuste alusel soovituslik trassi koridori

asukoht on tähistatud rohelise joonega.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 121

Harju ja Rapla maavanemad esitasid Rail Baltic juhtkomiteele

16.03.2015 ettepaneku otsustada maakonnaplaneeringute täpsema

lahenduse koostamine lisaks 20.11.2014 Valitsuskabineti otsusele ka

lõigule 16A, kuna 16A oli konsultandi meeskonna läbiviidud võrdluse

tulemusel eelistatud alternatiiv. Rail Balticu juhtkomitee otsustas

14.05.2015 toetada maavanemate ühisettepanekut tuginedes

alternatiivide võrdlemise käigus kogutud andmetele 16A kohta

täpsema lahenduse koostamist. Juhtkomitee nõustus, et maakonna-

planeeringu täpsema lahenduse koostamine trassi koridori

alternatiivile 16D ei ole otstarbekas. Lisaks tõid maavanemad välja,

et täpsema lahenduse koostamine idapoolsele alternatiivile ei ole

perspektiivikas.

Võttes aluseks Valitsuskabineti suunist 20.11.2014 ning Rail Baltic

juhtkomitee 14.05.2015 otsust asendada trassilõik 16D (nn Kohila

“paun”) võrdlustulemuste alusel eelistatud lõiguga 16A, viidi läbi

täpsem analüüs kahe trassialternatiivi kohta.

Skeem 3.6. Vastavalt Valitsuskabineti 20.11.2014 suunistele jätkati

Harjumaal ja Raplamaa põhjaosas põhjalikumat tööd kahe erineva

trassi koridori alternatiiviga.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 122

Harjumaa ja Põhja-Raplamaa osas lõpliku eelistuse väljaselgitamine

oli keerukas, kuna algne, AECOMi uuringu ja planeeringute

lähteülesandega (tehnilise kirjeldusega) määratud lähenemine on

muutunud Nabala loodavale kaitseala tõttu. Läbi Nabala kulgevad

AECOMi trassijooned, mis olid esmalt töö aluseks, lähtusid selgest

loogikast leida lühim ja otse kulgev trassi koridori asukoht

strateegiliste ühenduspunktide (Tallinn/Muuga-Rapla-Pärnu-Läti piir)

vahel. Kuna riiklik huvi on olnud kaitseala loomine Rail Balticu

potentsiaalsele teekonnale, eiravad nüüd täpsemasse võrdlusesse

jäänud trassi koridori alternatiivid algset lähenemist – kumbki

võrdluses olev alternatiiv ei vasta esialgsele lähteülesandele.

Idapoolne trassivariant on ehitusmaksumuselt odavam, kuid pikem,

mistõttu selle valimine toob kaasa suuremad pikaakalised kulud.

Läänepoolne variant on ehitusmaksumuselt kallim, kuid lühem ja

väiksemate mõjudega loodus- ja inimkeskkonnale.

Skeem 3.7. Trassi koridori alternatiivid Raplamaa põhjaosas ja

Harjumaal, mille osas viidi läbi täpsem alanüüs.

Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 123

Võttes aluseks projekti üldist eesmärki ja trassi koridori alternatiivide

võrdlustulemusi, sh koostatud täpsemat analüüsi 84 , kujunes

eelistatuks trassi koridori asukoht Põhja-Raplamaal ja Harjumaal 16A

+ 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II.

84 Esitatud eraldiseisvate köidetena. Planeeringu koostamise protsessi jooksul olid

materjalid kättesaadavad Rail Baltic projekti portaalis http://railbaltic.info/et/

alajaotuses Materjalid/Uuringud ja analüüsid.

Skeem 3.8. Rail Baltic juhtkomitee 7.07.2015 kohtumisel

otsustati, võttes aluseks Harju maavanema seisukohta ja

valminud analüüsi tulemusi, jätkatakse raudtee planeerimist

Raplamaa põhjaosas ja Harjumaal lõigu kombinatsioonides

16A + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II.

KÄSKKIRI

Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine“

kehtestamine

I Asjaolud

Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

(edaspidi planeering) eesmärk on leida sobivaim asukoht kavandatavale Rail Baltic raudtee

trassi koridorile.

Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa

ning naaberriikidega, olles TEN-T põhivõrgustiku Põhjamere - Läänemere

transpordikoridori osa. Kaherajaline elektrifitseeritud raudtee, rööpme laiusega 1435 mm, on

kavandatud marsruudil Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Leedu/Poola piir.

Rail Balticu projektiga luuakse ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel. Siiani

on Balti riikide raudteesüsteem (standardne rööpmelaius 1520 mm) mandri-Euroopa

standarditega (rööpmelaius 1435 mm) ühildamatu, mistõttu on Euroopa tasandil otsustatud

(Euroopa Komisjoni otsus nr 884/2004 29.04.2004), et Eesti, Läti ja Leedu riikide

raudteetransport tuleb täielikult integreerida laiemasse Euroopa Liidu raudteetranspordi

süsteemi. Rail Baltic projekt on seotud suure avaliku huviga kuna eesmärgiks on inimeste ja

kaupade liikumisvõimaluste loomise ja parendamisega, mis omakorda mõjutab teravalt

keskkonnahoiu teemasid.

2012. aastani kehtinud üleriigiline planeering „Eesti 2010“, rõhutas rahvusvaheliste

transpordisuundade arendamise olulisust ning tõi välja: „Koostöös Soome, Läti, Leedu ja

Poolaga peab Eesti arendama välja kiiret reisirongiühendust võimaldava raudtee Rail

Baltica, mille jätkuks põhja pool on raudteepraami ühendus(ed) Soome“. Aastatel 2010-

2011 viis Briti konsultatsioonifirma AECOM läbi uuringu, mis hõlmas Rail Balticu trassi

asukoha põhimõttelist valikut ja esialgset teostatavus-tasuvusanalüüsi. Selles leiti, et piisava

kauba- ja reisijateveo mahu ning Euroopa Liidu (edaspidi EL) abi korral on Euroopa

rööpmelaiusel uus Rail Balticu raudteeühendus läbi kolme Balti riigi teostatav ning kui

rajamiseks saab kasutada ELi toetust, on kogu projekt sotsiaal-majanduslikult tulus.

Suunised Rail Balticu arendamiseks on antud Eesti Vabariigi Valitsuskabineti 22.09.2011

otsusega, 10.11.2011 Eestis allkirjastatud Eesti, Läti ja Leedu peaministrite

ühisdeklaratsiooniga ning samade riikide transpordi eest vastutavate ministrite 07.12.2011

allkirjastatud kokkuleppega. Riigikogu ratifitseeris 31.01.2017 Eesti Vabariigi Valitsuse,

Leedu Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse vahelise välislepingu Rail Balticu /

14.02.2018

nr 1.1-4/43

Rail Baltica raudteeühenduse arendamiseks, mis jõustus 24.10.2017. Kokkuleppe eesmärk

on tagada ühishuviprojektina ehitatava reisijate- ja kaubaveoks mõeldud tõhusa ja kiire

Euroopa rööpmelaiusega tavapärase raudtee valmimine ja toimimine kooskõlas ühtsete

tehniliste parameetritega TEN-T võrgu Põhjamere-Läänemere põhivõrgu koridori kuuluval

marsruudil.

Tallinn-Pärnu-Riia suunaline kiire raudtee kulgemise põhimõte fikseeriti 2012. aasta

augustis kehtestatud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“, milles muuhulgas tuuakse

välja – „Euroopa transpordipoliitika valguses on jätkuvalt tähtis parandada Eesti seotust

Euroopa Liidu tuumikpiirkonnaga, sh luua Läänemere idarannikul kiirraudtee Rail Baltic,

mis ühendab Balti riigid ja Soome Kesk-Euroopaga“. Üleriigilisest planeeringust tuleneb

ülesanne valida raudtee koridorile täpsem asukoht maakonnaplaneeringutega.

Rapla maakonnaplaneering (kehtestatud 1999. aastal) käsitles Rail Baltic raudtee

põhimõttelist vajadust, kuid ei toonud välja paiknemist ja asjaolu, et tegemist võiks olla

Euroopa standarditele vastava 1435 mm laiuse rööpavahega raudteega, mis on erinev

kohalikust standardist. Üleriigilise planeeringu püstitatud ülesande lahendamiseks oli vaja

täpsemat käsitlust.

Vabariigi Valitsuse poolt algatatud kolme maakonnaplaneeringuga kavandatakse uut Rail

Baltic raudteeliini mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisena ning

planeeringulahenduste põhjal toimub Rail Balticu Euroopa standardse rööpmelaiusega (1435

mm) avaliku raudtee projekteerimine ja rajamine Eesti piires1. Kavandatav raudtee läbib

Eestit põhja-lõuna suunalisena, kulgedes Muuga sadama piirkonnast Läti riigipiirini.

Trassikoridori pikkus kolmes maakonnas kokku on 213 km. Rail Balticu projekti

elluviimine on seotud suure avaliku huviga, millega kaasneb keskkonnahoid ning inimeste ja

kaupade paremad liikumisvõimalused.

Planeeringu koostamisel on algusest peale arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja

kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused lähtuvalt planeeringuala majandusliku,

sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna pikaajalistest suundumustest ning sujuvaks ja

ohutuks liiklemiseks vajaliku raudtee väljaehitamise vajadusest. On tehtud mitmeid

uuringuid: asustusstruktuuri, kultuuripärandi, arheoloogiaväärtuste, loodusväärtuste

uuringud jt. Lisaks on erinevaid trassialternatiive võrreldud sotsiaal-majanduslike näitajate,

müra- ja vibratsiooninäitajate alusel ning on hinnatud nende mõju Natura 2000 võrgustikule.

Planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid, võimalikke alternatiivseid

lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmeid on hinnatud KSH

käigus. Need on planeeringulahenduse aluseks.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse antud maakonnaplaneeringute algatamise korraldusest

moodustati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel 26.06.2013

ministri käskkirjaga nr 13-0227 juhtkomitee, kuhu kuulusid Keskkonnaministeeriumi ja

Siseministeeriumi asekantslerid ning Harju-, Rapla- ja Pärnumaa maavanemad.

Juhtkomitee ülesandeks oli planeeringu koostamise protsessis oluliste otsuste tegemine ja

probleemide lahendamine. Kolme maakonnaplaneeringu koostamise sujuvaks

korraldamiseks loodi laiapõhjaline töögrupp. Selle tööd juhtisid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad ja osalesid nende nõusolekul asjaomased

partnerid: Tehnilise Järelevalve Ameti, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi,

Maa-ameti, Eesti Raudtee, Muinsuskaitseameti, Maanteeameti, Harju Maavalitsuse, Rapla

1 Sarnased ettevalmistustööd toimuvad uue rahvusvahelise raudtee rajamiseks ka Lätis ja Leedus.

Maavalitsuse, Pärnu Maavalitsuse ametnikud ning planeeringukonsultandid ja KSH

läbiviijad. Koosolekud toimusid regulaarselt (kord kuus).

Kavandatava raudtee kõrged tehnilised nõuded tingisid vajaduse arvestada tehniliste

üksikasjadega juba üldise planeerimise staadiumis. Seetõttu olid planeeringu koostamise

kaasatud insenerid, kes täpsemate analüüside ja uuringute tulemusena andsid sisendi trassi

koridori asukoha valikuks, raudtee ja raudtee infrastruktuuri ning raudtee ehitamisest

tingitud teedevõrgu planeerimiseks. Planeeringutes võeti raudtee trassi koridori asukoha

määramisel arvesse majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised, looduslikud ning tehnilis-

majanduslikud kaalutlused, mis kajastuvad planeeringulahenduses. Planeeringu konsultant

valiti riigihanke käigus. Planeering koostati tihedas koostöös Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Tehnilise Järelevalve Ameti, Keskkonnaministeeriumi ja

teiste asjaomaste riigiasutuste, Rail Balticu trassikoridori jäävate maavalituste, Rapla

maakonna kohalike omavalitsuste, erinevate huvigruppidega ja avalikkusega.

II Menetluse käik

Planeeringulahenduse koostamine kuni vastuvõtmiseni

Planeering algatati Vabariigi Valitsuse 12.04.2012. a korraldusega nr 173

„Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha

määramiseks”. Rapla maavanem algatas maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) 25.04.2012 . a korraldusega nr 259. Sarnased menetlustoimingud

viidi läbi ka Harju ja Pärnu maakondades. Paralleelselt planeeringu koostamisega viidi läbi

KSH, mille eesmärk on maakonnaplaneeringu elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude

prognoosimine ja hindamine, trassi koridori alternatiivide kirjeldamine ja hindamine

(võrdlemine), positiivsete mõjude (alternatiivi eeliste) väljatoomine ning võimalike

negatiivsete mõjude vältimine ja leevendavate meetmete kavandamine, et tagada keskkonna-

kaalutluste integreerimine maakonnaplaneeringusse.

Tegemist on maakonnaplaneeringu erijuhtumiga (mitut kohalikku omavalitsust läbiva

joonehitisega). PlanS (RT I, 13.03.2014, 97) § 29¹ kohaselt kantakse pärast

maakonnaplaneeringu kehtestamist raudteetrassi koridori asukoht ja

maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutustingimused

Kohila, Rapla ja Kehtna valla üldplaneeringusse. Planeering täpsustab Kohila, Rapla ja

Kehtna valla üldplaneeringuid raudtee trassikoridori osas.

Planeering koostati tihedas koostöös avalikkusega, kohalike omavalitsustega ja erinevate

huvigruppidega. Paremaks kaasamiseks, informatsiooni edastamiseks ning planeeringu ja

KSH materjalide kättesaadavuse tagamiseks loodi projekti alguses Rail Balticu projekti

portaal http://www.railbaltic.info/. Koostamise ajal olid planeeringu materjalid

kättesaadavad Rapla Maavalitsuse veebilehel http://www.maavalitsus.ee/maakonna-

planeeringud. Protsessi erinevates etappides toimusid avalikustamised, viidi läbi

töökoosolekuid ning huviliste kaasamiseks korraldati avalikke arutelusid. Avalikest

väljapanekutest ja aruteludest teavitati lisaks maavalitsuse veebilehele ka Rail Balticu

projekti portaalis, maakonnalehes Raplamaa Sõnumid, kohalike omavalitsuse ajalehtedes ja

veebilehtedel. Ülevaate avalikest aruteludest planeeringu ja KSH protsessi jooksul on

esitatud ka planeeringu seletuskirja tabelis 1.

Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik väljapanek toimus 02.09. -

30.09.2013 ning avalikud arutelud Rapla Maavalitsuses, Tohisoo mõisas, Kehtna põhikoolis

ning Raikküla Vallamajas ajavahemikul 07.10. - 09.10.2013. Elanike huvi planeeringu

vastu oli suur ning aruteludest osavõtt arvukas.

Avalikustamisel esitatud ettepanekuid kaaluti ning selle tulemusena lisati koostatavasse

planeeringusse täiendavad trassialternatiivid ning neid tutvustati 27.01.2014 Kohila

Gümnaasiumis toimunud avalikel aruteludel. Arutelu toimus Kohila vallas, kuna uued

trassialternatiivid teisi valdasid ei puudutanud.

Täiendava arutelude tulemusena esitati taas täiendavaid ettepanekuid, mida kaaluti ning

sellest tulenevalt kavandati järgmised uued trassialternatiivid, mis lisati väljatöötatavasse

planeeringusse. Täiendatud planeeringulahendusega oli võimalik tutvuda elektrooniliselt ja

paberkujul Kohila vallavalitsuses. Valminud trassialternatiivide kohta koostati KSH kohane

võrdlus ning võrdlustulemusi koos KSH vahearuandega tutvustati avalikel aruteludel

ajavahemikul 27.06. - 02.07.2014 Rapla Kultuurikeskuses, Järvakandi Kultuurihallis ja

Kohila Gümnaasiumis. Antud avalikest aruteludest võttis osa samuti rohkelt huvilisi, kes

esitasid lisaks vastulausetele ja täpsustavatele küsimustele ka ettepanekuid, millised võiksid

uued trassialternatiivid olla.

Uute trassialternatiivide asukoha ja võrdlustulemuste tutvustamiseks avaldati materjalid

alates 23.10.2014 Rail Baltic projekti infoportaalis ja Rapla Maavalitsuse veebilehel ning

korraldati avalik koosolek 29.10.2014 Kohila Gümnaasiumis Kohila, Juuru ja Rapla valla

territooriumil kulgevate trassialternatiivide ning nende võrdlustulemuste tutvustamiseks.

Koos võrdlustulemustega esitleti ka võrdlusest tulenevat soovituslikku eelistust trassi

kulgemisele.

Võrreldavate trassikoridori alternatiivide valik ja võrdlusesse lülitamine Rapla maakonnas

on olnud keerukas 2 . Põhja- ja kesk Raplamaal on tegemist olnud tihedalt asustatud

piirkonnaga, kus lisaks inimasustusele tuli arvestada arvukate tehniliste, majanduslike ja

looduskeskkonna teguritega. Lõuna-Raplamaal, kus on asustus hõredam, oli vaja arvestada

peamiselt majanduslike ja looduskeskkonna teguritega. Eesmärk oli põhjaliku analüüsi

käigus välja selgitada parim võimalik trassi koridori asukoht, mis võimaldab rahvusvahelise

elektrifitseeritud kiire rongiühenduse loomist. Nii analüüsiti võrdlusetapi jooksul rohkem

kui seitset alternatiivset trassikoridori asukohta (vt skeem seletuskirja lisas 2). Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramiseks võrreldi trassi koridori asukoha alternatiive

kriteeriumigruppide lõikes: inim- ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, tehniline

teostatavus, ehitusmaksumus ning sotsiaal-majanduslik tulu ja kulu.

Põhjalikum ülevaade võrdlustulemustest on esitatud dokumendis „Rail Baltic 1435 mm

Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassikoridoride

võrdlustulemused“ (planeeringu lisana 1) ning KSH aruande lisas 1. Lühiülevaade trassi

koridori alternatiivide võrdlemise protsessist on esitatud ka planeeringu seletuskirja lisas 3.

Pika võrdlusprotsessi tulemusena, kus analüüsiti erinevaid trassi koridori asukoha

alternatiive, jäi lõppanalüüsi kaks alternatiivi (16A + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B +

11B-II versus 9A-I + 13B-I + 13C + 13B-III + 10E-III + 11A-I + 11A-II + 11C). Nimetatud

alternatiivide osas viidi läbi täpsem analüüs (vt seletuskirja lisa 4 „Rail Balticu Harjumaa ja

Põhja-Raplamaa kahe trassialternatiivi täpsem analüüs“), mille käigus võrreldi trassi

koridori alternatiive eskiislahenduse täpsusastmes. Analüüsis kõrvutati alternatiive

2 Kuna võrreldavad trassi koridori asukohaalternatiivid olid maakonnapiiride ülesed, hõlmas võrdlusprotsess

lisaks Rapla maakonna territooriumile ka Harjumaad.

olulisemate näitajate lõikes nii tehnilise teostatavuse kui maksumuse osas. Samuti toodi

välja keskkonnamõju strateegilise hindamise olulisemad mõjutegurid ja eelistused.

Võttes aluseks projekti üldist eesmärki ja trassi koridori alternatiivide võrdlustulemusi, sh

koostatud täpsemat analüüsi, kujunes eelistatuks trassi koridori asukoht 16A + 16B + 14C +

14G + 11A-II + 15B + 11B-II. Eelistus tulenes järgmistest asjaoludest (põhjalikum ülevaade

dokumendis „Rail Balticu Harjumaa ja Põhja-Raplamaa kahe trassialternatiivi täpsem

analüüs“): eelistatud trass on väiksema mõjuga nii inim- kui looduskeskkonnale; mõju on

väiksem Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele ja laiemalt loodusliku pinnakattega

aladele ning kultuuriväärtustele; rööbastee pikkuselt on eelistatud lõik kõige lühem –

alternatiiviga võrreldes ligikaudu 8 km lühem; eelistatud trass on sotsiaal-majandusliku

tulukuse võrdluses 30 aasta lõikes alternatiivist tulusam.

Maakonna keskosas võrreldi alternatiive 7C + 8A + 9B versus 7D + 8B. Eelistatuks kujunes

7C + 8A + 9B, mis kulgeb Kehtna, Raikküla, Rapla ja Juuru valla territooriumil. Eelistus

kujunes järgmistest asjaoludest: eelistatud trass on väiksema mõjuga nii inim- kui

looduskeskkonnale; eelistatud trassi koridor on alternatiiviga võrreldes ligikaudu 0,3 km

lühem, ehitusmaksumuselt ligikaudu 4,5 miljonit eurot soodsam ning sotsiaal-majanduslik

tulu võrdluses 30 aasta lõikes ligikaudu 2,6 miljoni euro võrra tinglikult tulusam; vastavalt

lähteülesandele tuli arvestada perspektiivse Rapla reisijate raudteejaama integreerimise

võimalusega. Seetõttu on eelistatud trassi koridori alternatiiv tehnilise teostatavuse

kriteeriumi osas tugevalt eelistatud - trassi koridor jääb Rapla linnale lähemale ja on

paremini seotud Rapla linnaga. Juuru ja Raikküla vallad eksisteerisid enne 2017. aasta

haldusreformi. Reformi järgselt ühinesid Juuru ja Raikküla vald Rapla vallaga.

Maakonna lõunaosas võrreldi lõppvõrdlusena trassi koridori alternatiive 5B + 6A + 7A

versus 5C + 6B + 7B + 7C. Eelistatuks kujunes alternatiiv 5C + 6B + 7B + 7C, mis Rapla

maakonnas kulgeb Kehtna, Raikküla ja Järvakandi valla territooriumil. Eelistus kujunes

järgmistest asjaoludest: eelistatud trass on väiksema mõjuga nii inim- kui

looduskeskkonnale; eelistatud trass on alternatiiviga võrreldes ühe kilomeetri võrra lühem,

ehitusmaksumuselt soodsam ligikaudu 11 miljonit eurot ning sotsiaal-majanduslik tulu

võrdluses 30 aasta lõikes ligikaudu 3 miljoni euro võrra tinglikult tulusam; kuna trassi

koridor on sirgem, vastab see paremini ka lähteülesandele trassigeomeetria nõuete osas.

Maakonna lõunaosas olid võrdluses ka trassi koridori alternatiivid 6B + 7B + 7D versus 6B

+ 7G. Trassi koridori alternatiivide võrdlustulemuste alusel kujunes eelistatuks alternatiiv

6B + 7B + 7D, mis kulgeb Kehtna, Raikküla ja Järvakandi valla territooriumil. 2017. aasta

haldusreformi järgselt ühines Järvakandi vald Kehtna vallaga.

Eelistatud trassikoridor annab võimaluse korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel

kohalikku rongiliiklust Harju, Rapla ja Pärnu maakondades. Selleks on näidatud võimalikud

asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks Rail Balticu trassile (planeeringu seletuskirja

ptk 3.4). Maakonnaplaneeringus kajastatud raudteerajatiste (sh kohalike peatuste)

võimalikud asukohad on illustratiivsed ning nende asukoha täpsustamist ehitusprojekti

koostamise käigus ei käsitleta maakonnaplaneeringu muutmisena kui nad jäävad

planeeringukoridori sisse.

Alates 01.07.2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus. Kuna maakonnaplaneering

algatati enne seda, siis tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse § 1 lõikest 1 on planeeringu menetlemisel järgitud kuni 30.06.2015 kehtinud

planeerimisseadust.

Eelistatud trassivariandile koostati eskiislahendus ning KSH aruande eelnõu, mis

avalikustati alates 31.08.2015 Rail Baltic projekti portaalis ning Rapla Maavalitsuse

veebilehel. Lisaks ajalehtedes teavitamisele otsustati seekord kaasata rohkem trassi koridori

jäävate kinnisasjade omanikke, kellele saadeti teade planeeringu eskiislahenduse

avalikustamisest lihtkirjaga rahvastikuregistri või äriregistri järgsele aadressile. Avalikud

arutelud eskiislahenduse kohta korraldati ajavahemikul 18.09. - 22.09.2015 Rapla

Maavalitsuses, Kohila Gümnaasiumis ja Järvakandi Kultuurihallis. Eskiisi avalikustamise

ajal ja järgselt saabus elanikelt ja teistelt huvitatud gruppidelt tagasisidet kavandatava

trassikoridori osas, kõiki ettepanekuid kaaluti ning ettepanekute esitajatele vastati ning

selgitati antud lahenduse mõjusid. Kus see oli võimalik, seal arvestati vajadust täiendada

leevendavaid meetmeid, et vähendada negatiivset mõju.

Trassikoridor on planeeringuga määratav maa-ala, kuhu mahub raudteetrass koos

kaitsevööndi ja nihutamisruumiga. Üldjuhul on raudteekoridori laius 350meetrit, millest 66

meetrit on raudteetrass koos kaitsevööndiga ning kummalegi poole jääb lisaks 142 meetrit

„nihutamisruumi“. Projekteerimise käigus raudtee asukohta täpsustades ei tohi raudteemaa

koos kaitsevööndiga väljuda raudtee „nihutamisruumi” välispiirist ehk planeeringuga

määratud trassi koridorist. Eelistatud on jälgida edasisel projekteerimisel planeeringu

koostamisega samal ajal valminud täpsemat tehnilist lahendust eelprojekti kujul.

Eelistatud trassi koridorile koostatud planeerimisettepanek on kooskõlastatud vastavalt

planeerimisseadusele ametkondade ja kohalike omavalitsustega. Planeeringu kooskõlastasid

märkusteta Põllumajandusamet (04.01.2016), Maaeluministeerium (11.01.2016) Päästeamet

(18.01.2016), Kaitseministeerium (25.01.2016), Harju maavanem (13.01.2016), Järva

maavanem (08.02.2016), Lääne maavanem (29.02.2016), Pärnu maavanem (10.02.2016),

Järvakandi vald (01.02.2016), Käru vald (22.02.2016), Märjamaa vald (16.02.2016),

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (25.02.2016), Tehnilise Järelevalve Amet

(28.01.2016), Muinsuskaitseamet (22.01.2016), Keskkonnaamet (korrigeerimise järgselt

09.05.2016), Raikküla vald (02.02.2016), Kehtna vald (24.03.2016), Kaiu vald (09.03.2016).

Planeeringu kooskõlastas märkustega/tingimusel Maa-amet (21.01.2016), Terviseamet

(20.01.2016), Keskkonnaministeerium (09.05.2016), Maanteeamet (20.01.2016). Rapla vald

(25.02.2016) Kooskõlastusringil esitatud põhjendatud ettepanekuid on arvestatud, vastavalt

põhjendatud ettepanekutele on planeeringu ja KSH materjale täpsustatud ja täiendatud.

Planeering loetakse Kohila vallaga (26.01.2016), kooskõlastatuks vastavalt PlanS § 17 lg 4

ja EhSRS § 1 lõikele 3. Kohila valla poolt esitatud põhjendatud ettepanekuid on arvestatud

ja planeeringut vastavalt täiendatud.

Kõik kooskõlastused on saadud enne planeeringu vastuvõtmist.

Maakonnaplaneeringu vastuvõtmine, avalikustamine ja järelevalve

Rapla maavanem võttis 29.06.2016 korraldusega nr 1-1/16/429 vastu „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine“ planeeringu ning suunas koos KSH aruandega avalikule

väljapanekule ajavahemikul 18.07 – 15.08.2016. Planeering koos lisade, KSH aruande ja

kooskõlastustega avalikustati Rapla Maavalitsuse veebilehel ning Rail Baltic projekti

portaalis. Avaliku väljapaneku ajal oli planeeringuga võimalik tutvuda trassikoridori

asukoha kohalikes omavalitsustes ja Rapla Maavalitsuses tööpäeviti tööaegadel ka paberil.

Planeering koosneb seletuskirjast ja kaheksast joonisest. Koostatud on kolme maakonda

hõlmav joonis (mõõtkava 1:220 000), Rapla maakonna planeeringuala hõlmav põhijoonis

(mõõtkava 1:80 000) ja eraldi joonised erinevatesse Rapla maakonna kohalike

omavalitsusüksuste territooriumitele jäävate trassilõikude osas. Kohalike omavalitsusüksuste

territooriumitele jäävate trassilõikude joonised on mõõtkavas 1:20 000, kuna need on

aluseks trassikoridori kandmisele valdade üldplaneeringutesse.

Seletuskirjas on kirjeldatud planeeringulahendus kohalike omavalitsuste kaupa.

Trassikoridori kasutamise põhimõtted ja tingimused on koostatud kogu planeeringuala

kohta.

Planeering täpsustab kehtivaid üldplaneeringuid raudtee trassikoridori osas. Rail Balticu

trassi koridor kulgeb Rapla maakonnas läbi 2017. aasta haldusreformi järgselt moodustatud

kolme kohalikku omavalitsusüksuse: Kohila vald (jäi samaks), Rapla vald (enne

haldusreformi Juuru, Raikküla ja Rapla vallad), Kehtna vald (enne haldusreformi Kehtna ja

Järvakandi vallad).

Pärast planeeringu kehtestamist kantakse raudtee trassi koridor kohalike omavalitsuste

üldplaneeringutesse koos Rapla raudteejaamaga ja suurimetajate läbipääsu piirkondadega.

Lisaks kantakse kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse Rail Baltic raudtee ehitamisest

tingitud kavandatav/ümberehitatav teedevõrk koos 100 m laiuse puhvriga, Rapla valla

üldplaneeringusse kantakse planeeritava riigimaantee Tallinn-Rapla-Türi eelprojekti kohase

I klassi maantee alternatiivsed asukohad Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2 ning Kehtna valla

varem kehtestatud üldplaneeringusse kantakse elektrilahenduse liinikoridor koos

veoalajaamaga (põhivõrguga liitumispunkti ja raudteed teenindava veoalajaama vaheline

liinikoridor).

Uute üld- ja detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste ja ehituslubade

väljastamisel ning ehitusteatiste ülevaatamisel tuleb lisaks trassikoridorile arvestada ka

väljapoole trassikoridori jäävate veoalajaamade ühenduste, ümberehitatavate/uute teede ning

peatuskohtasid teenindavate parklate jms võimalike asukohtadega.

Planeering on aluseks raudtee projekteerimisele, raudteemaa ulatus ja Eesti Vabariigile

omandatava maa täpne vajadus määratakse ehitusprojektiga. Vajaliku maa omandamine

toimub läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste luhtumisel omandatakse maa sundvõõrandamise

teel või sundvalduse seadmise protsessi kaudu. Maade omandamisel võib alternatiiviks

ostmisele olla ka kinnisasja ümberkruntimine ja kinnisasja vahetamine.

Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende

senise sihtotstarbe järgi, senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Arvestada tuleb

raudtee rajamisega kuni raudtee ehitustegevuse alguseni, seda ka maa ostmisel-müümisel

või rentimisel. Rail Baltic maakonnaplaneeringuga määratud trassikoridoris sätestatud

maakasutustingimused kehtivad kuni raudtee valmimiseni. Peale kavandatud raudtee

kasutusloa väljastamist tulenevad kitsendused raudteest ja selle kaitsevööndist. Tegevusi

raudtee kaitsevööndis reguleerib ehitusseadustik.

Teated planeeringu avalikust väljapanekust ilmusid ajalehes Nädaline 13.07.2016 ning 2016.

a juulikuu Raplamaa Teatajas. Lisaks avaldati info maakonnaplaneeringu avalikustamisest

ka maakonna kohalike omavalitsuste veebilehtedel. Planeeringu avalikust väljapanekust

teavitas Rapla maavanem kohalikke omavalitsusi, asjaomaseid ministeeriumeid ja asutusi

07.07.2016 kirjaga. Kõigile kavandatava raudtee trassikoridori jäävate kinnisasjade

omanikele saadeti tähitud kirjaga teade maakonnaplaneeringu vastuvõtmise ning

avalikustamisest.

Planeeringu avaliku väljapaneku jooksul esitati 8 kirja, mis sisaldasid selgitustaotlusi,

ettepanekuid ja vastuväiteid. Küsimused puudutasid müra ja kinnisvara hinna vähenemisega

seotud probleeme ja ettepanek kogujatee ümberplaneerimiseks. Lisaks tehti ka ettepanekuid

KSH aruande täiendamiseks. Kõikidele planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud

kirjadele on vastatud.

Avalikule väljapanekule järgnenud avalikud arutelud toimusid ajavahemikul 19.09 -

23.09.2016 Rapla Maavalitsuses, Raikküla Valla Vabaajakeskuses, Järvakandi

Kultuurihallis, Kohila Gümnaasiumis ja Kehtna Kunstide Koolis. Arutelul andsid selgitusi ja

vastasid küsimustele Rapla Maavalitsuse esindajad, konsultandid ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Avalikel aruteludel selgitati selgitustaotluste, ettepanekute ja vastuväidete esitajatele

veelkord planeeringulahendust ning selle mõju trassikoridori ja selle lähistele jäävatele

kinnistutele.

Seoses muudatustega ja täiendava teavitusvajadusega Kehtna veoalajaama elektri õhuliini

osas, korrati maakonnaplaneeringu avalikku väljapanekut Kehtna ja Raikküla valdade osas

perioodil 27.10 - 24.11.2016. Avalik arutelu toimus 08.12.2016 Purku raamatukogus.

Täiendava avaliku väljapaneku jooksul esitati 4 kirja, mis sisaldasid selgitustaotlusi,

ettepanekuid ja vastuväiteid.

Rail Balticu maakonnaplaneeringu operatiivgrupp, kuhu kuulusid Rapla Maavalitsuse,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad,

kaalus esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid, otsustati vastu tulla ettepanekute ja vastuväidete

esitajatele. Avalikustamise tulemusena lahendamata vaideid ülesse ei jäänud. Planeeringu

korrigeerimise ja täiendamisega ei kaasnenud muudatusi planeeringu põhilahenduses.

Keskkonnaminister kiitis Harju, Rapla ja Pärnu maakonna Rail Balticu

maakonnaplaneeringute KSH heaks oma 09.08.2017 kirjaga nr 7-12/17/2834-7.

III Planeeringu järelevalve

Harju maavanem esitas 10.08.2017 oma kirjaga nr 12-4/2134 kõigi kolme maakonna

planeeringumaterjalid Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks.

Järelevalve toiminguid planeeringu üle teostas Rahandusministeeriumi planeeringute

osakond, kes tuvastas, et avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikest pöördumistest 2

sisaldasid ettepanekuid või vastuväiteid planeeringulahenduse kohta.

Planeeringu avalikul väljapanekul esitatud ja lahenduseta jäänud ettepanekute ja

vastuväidete esitajate ja Rapla Maavalitsuse seisukohtade ärakuulamiseks korraldas

järelevalve teostaja 26.09.2017, millest teavitati nii maavalitsust kui ka lahenduseta jäänud

ettepanekute ja vastuväidete esitajaid.

Raigo Parts tegi 22.07.2016 oma kirjas ettepaneku nihutada Tallinn - Rapla kiirtee projektis

projekteeritud kogujatee Loone küla territooriumil Rail Balticu trassikoridori serva.

Rapla maavanem selgitas oma vastuses, et Tallinn-Rapla-Türi eelprojekti järgne tee ja

kogujatee asuvad Rail Baltic raudtee trassi koridorist väljas, st eelprojekti järgse kogujatee ja

Rail Baltic raudtee trassi koridori osas kokkupuude puudub, seega ei saa Rail Baltica

projekti käigus ettepanekuga arvestada.

Raigo Parts teavitas 21.09.2017. a kirjaga, et Rapla Maavalituse selgitus on põhimõtteliselt

vastuvõetav. Seega loeti Raigo Parts vastuväitest loobunuks.

Kohila Vallavalitsus esitas 15.08.2016 seitse ettepanekut, millest kuus puudutasid KSH-d.

Maakonnaplaneeringu osas esitas Kohila Vallavalitsus Rapla Maavalitusele vastuväite,

mille kohaselt tuleks maakonnaplaneeringus eelistada trassivarianti 16D.

Rapla maavanem vastas 30.08.2016 kirjaga nr 12-3/16/1349-2 kõigile ettepanekutele ja

vastuväidetele. Ettepanekuga eelistada trassialternatiivi 16D ei olnud võimalik arvestada,

kuna eelistus on kujunenud erinevate trassialternatiivide võrdlemise tulemusena, arvestades

nii inim- kui looduskeskkonna erinevate mõjuteguritega, tehnilis-majanduslike näitajatega ja

sotsiaalmajandusliku tulu-kulu analüüsiga. Võttes arvesse nii võrdlustulemusi kui läbiviidud

täpsemat analüüsi (Põhja-Raplamaa ja Harjumaa osas), ei ole eelistuse ümberkujundamine

põhjendatud.

Kohila Vallavalitsuse vastuväite osas kompromissi ei saavutatud, sellest lähtuvalt kujundas

järelevalve teostaja seisukoha ja esitas selle Kohila Vallavalitsusele ja Rapla Maavalitsusele.

Järelevalve teostaja tõi välja, et KSH aruandele andis heakskiidu Keskkonnaministeerium

09.08.2017, mistõttu planeeringu koostamise üle järelevalvet teostades KSH-d puudutavate

küsimuste osas seisukohta ei esitata. Järelevalve teostaja on seisukohal, et Rapla maavanem

on maakonnaplaneeringu koostamisel täitnud talle seadusega pandud kaalutlemisõigust ja -

kohustust.

Järelevalve teostaja on kontrollinud maakonnaplaneeringu õigusaktidele vastavust ning on

seisukohal, et planeerimisseaduses esitatud nõuded planeeringu avalikustamisele on

menetlemisel täidetud, ega ole järelevalve käigus tuvastanud, et mõni seisukoht oleks tähtaja

möödalaskmise tõttu maavanema poolt läbivaatamatult tagastatud. Maavanem on

maakonnaplaneeringu koostamisel täitnud talle seadusega antud kaalutlemiskohustust.

Maakonnaplaneeringu põhilahendus on põhjendatud ja täidab seadusest tulenevaid

maakonnaplaneeringu ülesandeid.

Planeeringujärelevalve teostaja esitatud kõikide märkustega on arvestatud ja planeeringut

täpsustatud. Vastavad korrektuurid on tehtud planeeringu seletuskirja ja

planeeringujoonistele.

Tulenevalt ülaltoodust ning lähtuvalt kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 23 lõikest 6 kiitis

riigihalduse minister Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“ heaks 29.12.2017 oma kirjaga nr 12-3/17/1397-1.

Planeeringu kehtestamise põhjendused on lisaks toodud Rapla maakonnaplaneeringu „Rail

Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ seletuskirjas ja planeeringujoonistel, mis

on käskkirja lahutamatud lisad.

IV Käskkirja õiguslikud alused

Planeering kehtestatakse lähtuvalt eeltoodud kaalutlustest ning võttes aluseks

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 11 1 lõike 1 ja kooskõlas sama

seaduse § 1 lõikega 1 ning kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõikega 6, §

24 lõikega 6, § 291 lõikega 5 ning arvestades planeerimisseaduse § 71 lõikeid 2-4 ja

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lõiget 1.

V Maakonnaplaneeringu kehtestamine

Otsus

1. Kehtestan Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Rapla

maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ lisatud

kujul.

2. Kehtestatud teemaplaneeringuga on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi

veebilehel http://www.maavalitsus.ee/maakonnaplaneeringud.

3. Teen käesoleva korralduse koos planeeringuga teatavaks kõigile Rapla maakonna

kohaliku omavalitsuste üksustele, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumile, Siseministeeriumile,

Maaeluministeeriumile, Keskkonnaametile, Maa-ametile, Maanteeametile, Tehnilise

Järelevalve Ametile, Päästeametile, Põllumajandusametile, Terviseametile,

Riigimetsa Majandamise Keskusele ning Muinsuskaitseametile seaduses sätestatud

tähtaja jooksul.

4. Rahandusministeeriumil avaldada teade teemaplaneeringu kehtestamise kohta

Avalikes Teadaannetes ja www.maavalitsus.ee veebilehel 14 päeva jooksul ning

ajalehes Raplamaa Sõnumid ja Rapla, Kohila ja Kehtna vallalehtedes ühe kuu

jooksul korralduse allakirjutamise päevast arvates.

5. Vastavalt planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 291 lõikele 5 kantakse pärast

joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist joonehitise asukoht ja

maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised

kasutustingimused vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul

maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates.

5.1. Planeeritud joonehitise asukoht kantakse 20.07.2006 kehtestatud Kohila

valla üldplaneeringusse, 01.03.2011 kehtestatud Rapla valla

üldplaneeringusse, 16.06.2009 kehtestatud Kehtna valla üldplaneeringusse,

04.09.2009 kehtestatud Järvakandi valla üldplaneeringusse, 25.03.2010

kehtestatud Juuru valla üldplaneeringusse ja 17.06.2002 kehtestatud Raikküla

valla üldplaneeringusse.

5.2. Pärast Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha kandmist Kohila, Rapla,

Kehtna, Järvakandi ja Raikküla valla vastavatesse üldplaneeringutesse

kehtivad trassikoridori asukohas planeeringus sätestatud

maakasutustingimused.

VI Vaidlustamisviide

Käskkirja vaidlustamiseks on igal isikul, kes leiab, et korraldus on vastuolus seaduse või

muu õigusaktiga või korraldusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, õigus

30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu

kehtestamisest, esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaak Aab

riigihalduse minister

Lisa(d):

Planeeringu seletuskiri ja joonised