Riigihalduse ministri käskkiri "Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestamine

KÄSKKIRI

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic

raudtee

trassi koridori asukoha määramine“

kehtestamine

I Asjaolud

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

(edaspidi planeering) eesmärk on leida sobivaim asukoht kavandatavale raudtee trassi

koridorile.

Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa

ning naaberriikidega, olles TEN-T põhivõrgustiku Põhjamere - Läänemere

transpordikoridori osa. Kaherajaline elektrifitseeritud raudtee, rööpme laiusega 1435 mm, on

kavandatud marsruudil Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Leedu/Poola piir.

Rail Balticuga luuakse ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel. Siiani on Balti

riikide raudteesüsteem (standardne rööpmelaius 1520 mm) mandri-Euroopa standarditega

(rööpmelaius 1435 mm) ühildamatu, mistõttu on Euroopa tasandil otsustatud (Euroopa

Komisjoni otsus nr 884/2004 29.04.2004), et Eesti, Läti ja Leedu riikide raudteetransport

tuleb täielikult integreerida laiemasse Euroopa Liidu raudteetranspordi süsteemi. Rail Baltic

projekt on seotud suure avaliku huviga kuna eesmärgiks on inimeste ja kaupade

liikumisvõimaluste loomise ja parendamisega, mis omakorda mõjutab teravalt

keskkonnahoiu teemasid.

2012. aastani kehtinud üleriigiline planeering „Eesti 2010“, rõhutas rahvusvaheliste

transpordisuundade arendamise olulisust ning tõi välja: „Koostöös Soome, Läti, Leedu ja

Poolaga peab Eesti arendama välja kiiret reisirongiühendust võimaldava raudtee Rail

Baltica, mille jätkuks põhja pool on raudteepraami ühendus(ed) Soome“. Aastatel 2010-

2011 viis Briti konsultatsioonifirma AECOM läbi uuringu, mis hõlmas Rail Balticu trassi

asukoha põhimõttelist valikut ja esialgset teostatavus-tasuvusanalüüsi. Selles leiti, et piisava

kauba- ja reisijateveo mahu ning Euroopa Liidu (edaspidi EL) abi korral on Euroopa

rööpmelaiusel uus Rail Balticu raudteeühendus läbi kolme Balti riigi teostatav ning kui

rajamiseks saab kasutada ELi toetust, on kogu projekt sotsiaal-majanduslikult tulus.

Suunised Rail Balticu arendamiseks on antud Eesti Vabariigi Valitsuskabineti 22.09.2011

otsusega, 10.11.2011 Eestis allkirjastatud Eesti, Läti ja Leedu peaministrite

ühisdeklaratsiooniga ning samade riikide transpordi eest vastutavate ministrite 07.12.2011

13.02.2018

nr 1.1-4/40

allkirjastatud kokkuleppega. Riigikogu ratifitseeris 31.01.2017 Eesti Vabariigi Valitsuse,

Leedu Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse vahelise välislepingu Rail Balticu /

Rail Baltica raudteeühenduse arendamiseks, mis jõustus 24.10.2017. Kokkuleppe eesmärk

on tagada ühishuviprojektina ehitatava reisijate- ja kaubaveoks mõeldud tõhusa ja kiire

Euroopa rööpmelaiusega tavapärase raudtee valmimine ja toimimine kooskõlas ühtsete

tehniliste parameetritega TEN-T võrgu Põhjamere-Läänemere põhivõrgu koridori kuuluval

marsruudil.

Tallinn-Pärnu-Riia suunaline kiire raudtee kulgemise põhimõte fikseeriti 2012. aasta

augustis kehtestatud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“, milles muuhulgas tuuakse

välja – „Euroopa transpordipoliitika valguses on jätkuvalt tähtis parandada Eesti seotust

Euroopa Liidu tuumikpiirkonnaga, sh luua Läänemere idarannikul kiirraudtee Rail Baltic,

mis ühendab Balti riigid ja Soome Kesk-Euroopaga“. Üleriigilisest planeeringust tuleneb

ülesanne valida raudtee koridorile täpsem asukoht maakonnaplaneeringutega.

Pärnu maakonna planeeringus (kehtestatud 1998) on arengusuunana fikseeritud maakonda

läbiv põhja-lõuna suunaline hästi toimiv kiire raudteeühendus nii vabariigisiseselt kui

riigipiire ületavalt.

Vabariigi Valitsuse algatatud kolme maakonnaplaneeringuga kavandatakse uut Rail Baltic

raudteeliini mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisena ning planeeringulahenduste

põhjal toimub Rail Balticu Euroopa standardse rööpmelaiusega (1435 mm) avaliku raudtee

projekteerimine ja rajamine Eesti piires 1 . Kavandatav raudtee läbib Eestit põhja-lõuna

suunalisena, kulgedes Muuga sadama piirkonnast Läti riigipiirini. Trassikoridori pikkus

kolmes maakonnas kokku on 213 km. Rail Balticu projekti elluviimine on seotud suure

avaliku huviga, millega kaasneb keskkonnahoid ning inimeste ja kaupade paremad

liikumisvõimalused.

Planeeringu koostamisel on algusest peale arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja

kohalike omavalitsuste ruumilise arengu vajadused, lähtuvalt planeeringuala majandusliku,

sotsiaalse, kultuurilise keskkonna ja looduskeskkonna pikaajalistest suundumustest ning

sujuvaks ja ohutuks liiklemiseks vajaliku raudtee väljaehitamise vajadusest. On tehtud

mitmeid uuringuid: asustusstruktuuri, kultuuripärandi, arheoloogiaväärtuste, loodusväärtuste

uuringud jt. Lisaks on erinevaid trassialternatiive võrreldud sotsiaal-majanduslike näitajate,

müra- ja vibratsiooninäitajate alusel ning on hinnatud nende mõju Natura 2000 võrgustikule.

Planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid, võimalikke alternatiivseid

lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmeid on hinnatud

keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Need on planeeringulahenduse aluseks.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse maakonnaplaneeringute algatamise korraldusest, moodustati

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel juhtkomitee (ministri

26.06.2013 käskkiri nr 13-0227), kuhu kuulusid Keskkonnaministeeriumi ja

Siseministeeriumi asekantslerid ning Harju, Rapla ja Pärnu maavanemad. Juhtkomitee

ülesandeks oli planeeringu koostamise protsessis oluliste otsuste tegemine ja probleemide

lahendamine. Kolme maakonnaplaneeringu koostamise sujuvaks korraldamiseks loodi

laiapõhjaline töögrupp, mille tööd juhtisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

esindajad ja osalesid kõik asjaomased partnerid: Tehnilise Järelevalve Ameti,

Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Maa-ameti, Eesti Raudtee,

Muinsuskaitseameti, Maanteeameti, Harju, Rapla ja Pärnu maavalitsuste ametnikud, samuti

1 Sarnased ettevalmistustööd toimuvad uue rahvusvahelise raudtee rajamiseks ka Lätis ja Leedus.

planeeringukonsultandid ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijad. Koosolekud

toimusid regulaarselt (kord kuus).

Kavandatava raudtee kõrged tehnilised nõuded tingisid vajaduse arvestada tehniliste

üksikasjadega juba planeerimise staadiumis. Seetõttu olid planeeringu koostamisse algusest

peale kaasatud insenerid, kes täpsemate analüüside ja uuringute tulemusena andsid sisendi

trassi koridori asukoha valikuks, raudtee ja raudtee infrastruktuuri ning raudtee ehitamisest

tingitud teedevõrgu planeerimiseks. Planeeringutes võeti raudtee trassi koridori asukoha

määramisel arvesse majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised, looduslikud ning tehnilis-

majanduslikud kaalutlused, mis kajastuvad planeeringulahenduses. Planeeringu koostamise

konsultant valiti riigihanke käigus. Planeering koostati tihedas koostöös Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Tehnilise Järelevalve Ameti, Keskkonnaministeeriumi ja

teiste asjaomaste riigiasutuste, Rail Balticu trassikoridori jäävate maavalituste, Pärnumaa

kohalike omavalitsuste, erinevate huvigruppidega ja avalikkusega.

II Menetluse käik

Planeeringulahenduse koostamine kuni vastuvõtmiseni

Planeering algatati Vabariigi Valitsuse 12.04.2012. a korraldusega nr 173

„Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha

määramiseks”. Maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi

KSH) algatas Pärnu maavanem 23.04.2012 korraldusega nr 267 „Pärnu maakonna

planeeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ keskkonnamõjude

strateegilise hindamise algatamine“. Paralleelselt planeeringu koostamisega viidi läbi KSH,

mille eesmärk on maakonnaplaneeringu elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude

prognoosimine ja hindamine, trassi koridori alternatiivide kirjeldamine ja hindamine

(võrdlemine), positiivsete mõjude (alternatiivi eeliste) väljatoomine ning võimalike

negatiivsete mõjude vältimine ja leevendavate meetmete kavandamine, et tagada keskkonna-

kaalutluste integreerimine maakonnaplaneeringusse.

Tegemist on maakonnaplaneeringu erijuhtumiga (mitut kohalikku omavalitsust läbiva

joonehitisega). PlanS (RT I, 13.03.2014, 97) § 29¹ kohaselt kantakse pärast

maakonnaplaneeringu kehtestamist raudteetrassi koridori asukoht ja

maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutustingimused

planeeringuala kohaliku omavalitsuse üldplaneeringusse.

Planeering koostati tihedas koostöös avalikkusega, kohalike omavalitsustega ja erinevate

huvigruppidega. Paremaks kaasamiseks, informatsiooni edastamiseks ning planeeringu ja

KSH materjalide kättesaadavuse tagamiseks loodi projekti alguses Rail Balticu projekti

portaal http://www.railbaltic.info/. Koostamise ajal olid planeeringu materjalid

kättesaadavad Pärnu Maavalitsuse veebilehel, alates 01.01.2018 (maavalitsus lõpetas

tegevuse 31.12.2017) on kättesaadavad maakonnaplaneeringute veebilehel

http://www.maavalitsus.ee/maakonna-planeeringud. Protsessi erinevates etappides toimusid

avalikustamised, viidi läbi töökoosolekuid ning huviliste kaasamiseks korraldati avalikke

arutelusid. Avalikest väljapanekutest ja aruteludest teavitati lisaks maavalitsuse veebilehele

ka Rail Balticu projekti portaalis, maakonnalehes Pärnu Postimees, kohalike omavalitsuse

ajalehtedes ja veebilehtedel. Ülevaate avalikest aruteludest planeeringu ja KSH protsessi

jooksul on esitatud ka planeeringu seletuskirja tabelis 1.

Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi tutvustamine viidi läbi 2013. aasta

sügisel. Nende avalik väljapanek toimus 02.09. - 30.09.2013 ning avalikud arutelud

toimusid Pärnjõe koolimajas ja Are vallamajas 14.10.2013; Sauga Avatud Noortekeskuses ja

Surju rahvamajas 15.10.2013, Häädemeeste seltsimajas ja Pärnu maavalitsuses 17.10.2013.

Elanike huvi planeeringu vastu oli suur ning aruteludest osavõtt arvukas.

Avalikustamisel esitatud ettepanekuid kaaluti ning selle tulemusena lisati koostatavasse

planeeringusse täiendavad trassialternatiivid. Trassialternatiivide võrdlustulemuste

tutvustused ja avalikud arutelud viidi läbi Surju rahvamajas ja Sauga Avatud

Noortekeskuses 17.06.2014, Pärnu maavalitsuses 18.06.2014, Häädemeeste seltsimajas ja

Kaisma rahvamajas 19.06.2014. Pärnumaa põhjaosas kulgevate trassialternatiivide

tutvustamiseks toimusid täiendavad arutelud Suigu seltsimajas ja Kaisma rahvamajas

10.06.2015.

Võrreldavate trassikoridori alternatiivide valik ja võrdlusesse lülitamine Pärnu maakonnas

on olnud keerukas 2 . Tegemist on asustatud piirkonnaga, kus lisaks inimasustusele tuli

arvestada arvukate tehniliste, majanduslike ja looduskeskkonna teguritega. Eesmärk oli

põhjaliku analüüsi käigus välja selgitada parim võimalik trassi koridori asukoht, mis

võimaldab rahvusvahelise elektrifitseeritud kiire rongiühenduse loomist. Nii analüüsiti

võrdlusetapi jooksul erinevaid trassikoridori asukoha alternatiive (vt skeem seletuskirja lisas

2) . Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramiseks võrreldi trassi koridori asukoha

alternatiive kriteeriumigruppide lõikes: inim- ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud,

tehniline teostatavus, ehitusmaksumus ning sotsiaal-majanduslik tulu ja kulu.

Põhjalikum ülevaade võrdlustulemustest on esitatud dokumendis „Rail Baltic 1435 mm

Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassikoridoride

võrdlustulemused“ (planeeringu lisa 3) ning KSH aruande lisas 1.

Pärnumaa lõunaosas võrreldi raudtee trassi koridori alternatiive: 1A versus 1B, 2A versus

2B, 3A versus 3B. Võrdluse tulemusena kujunesid eelistatuks alternatiivide lõigud 1B, 2B ja

3A. Eelistuse kujunemisel osutusid otsustavateks teguriteks asustuse ja Natura 2000

võrgustikku kuuluvate alade paiknemine. Trassilõigud 1B, 2B ja 3A kulgevad

majapidamistest kaugemal, mistõttu säilivad välja kujunenud külatervikud ning mõjutavad

kohaliku kogukonna taluvusvõimet ja liikumisvõimalusi vähem kui nende alternatiivid.

Maakonna keskosas võrreldi raudtee trassi koridori alternatiive 4A + 4H + 4D + 4F versus

4G ehk alternatiive läbi Pärnu linna versus Pärnust mööda. Eelistus alternatiivile läbi Pärnu

kujunes eelkõige strateegilise, regionaalset arengut soodustava Pärnu linna ühendamise

võimalust arvestades. Ka reisijateveo seisukohalt on oluliselt eelistatud Pärnu linna läbiv

alternatiiv. Eelistatud trassilõigu alternatiiv 4H kulgeb majapidamistest kaugemal, mistõttu

säilivad väljakujunenud külatervikud ning mõjutab kohaliku kogukonna taluvusvõimet ja

liikumisvõimalusi vähem. Trassilõigu 4D eelistuse kujundamist mõjutas lisaks asustusele ka

Natura 2000 alade paiknemine.

Maakonna põhjaosas võrreldi trassikoridori alternatiive 5B + 6A + 7A versus 5C + 6B + 7B

+ 7C. Nende võrdlemise tulemusena kujunes eelistatuks alternatiiv 5C + 6B + 7B + 7C,

mille eelistust toetasid kõik kriteeriumigrupid. Selle alternatiivi puhul võrreldi täiendavalt

raudtee trassi koridori alternatiive 5C versus 5D. Lõplik eelistus osutus 5D kasuks, mis

kujunes arvestades kohaliku eluolu ja majandustegevuse hoidmist ning tasakaalustatud

2 Kuna trassikoridori võrreldavad asukohaalternatiivid olid maakonnapiiride ülesed, hõlmas võrdlusprotsess

lisaks Pärnu maakonna territooriumile ka Lõuna-Raplamaad.

arengu jätkamist, samuti võimalusest kavandada peatuskoht kohaliku liikluse tarbeks

olemasoleva Pärnu-Lelle raudtee Tootsi jaama piirkonda.

Analüüsis võrreldi alternatiive olulisemate näitajate lõikes nii tehnilise teostatavuse kui ka

maksumuse osas. Samuti toodi välja KSH olulisemad mõjutegurid ja eelistused.

Võttes aluseks Rail Balticu projekti üldist eesmärki, trassikoridori alternatiivide

võrdlustulemusi ning lähtudes protsessi jooksul langetatud strateegilistest otsustest, kujunes

Pärnu maakonnas eelistatuks trassikoridori asukoht 1B + 2B + 3A + 4A + 4H + 4D + 4F +

5D + 6B (6B kulgeb osaliselt Rapla maakonnas). Trassikoridori pikkus Pärnu maakonnas on

ca 109 km.

Raudtee elektriga varustamiseks on planeeritud põhivõrguga (110 kV) liitumispunktid, kust

on kavandatud liinikoridorid raudtee veoalajaamadeni. Üks veoalajaam on planeeritud

Sauga valla Urge küla piirkonda (ühendus Harku-Lihula-Sindi kõrgepingeliiniga). Teine

veoalajaam on planeeritud Häädemeeste valla Nepste küla piirkonda, ühendamisega

Jaamakülas asuva 330/110 kV põhivõrgu liiniga, mis rajatakse kombineerituna õhuliinist ja

maakaablist. Vajaduse korral on võimalus rekonstrueerida olemasolev 35 kV Kilingi-

Nõmme – Häädemeeste liin 110 kV liiniks ning luua ühendus Kilingi-Nõmme 330/110 kV

alajaamast.

Eelistatud trassikoridor annab võimaluse korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel

kohalikku rongiliiklust suunal Tallinn-Rapla-Pärnu ja ka Pärnust Riia suunal. Selleks on

kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks Rail Balticu trassile

(planeeringu seletuskirja ptk 3.4). Planeeringus kajastatud raudteerajatiste (sh kohalike

peatuste) võimalikud asukohad on illustratiivsed ning nende asukoha täpsustamist

ehitusprojekti koostamise käigus ei käsitleta maakonnaplaneeringu muutmisena kui nad

jäävad trassikoridori sisse.

Alates 01.07.2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus. Kuna planeering algatati enne

seda, siis tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikest

1 on planeeringu menetlemisel järgitud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadust.

Eelistatud trassivariandile koostati eskiislahendus ning KSH aruande eelnõu, mis

avalikustati alates 05.10.2015 Pärnu Maavalitsuse veebilehel ning Rail Baltic projekti

portaalis. Lisaks ajalehtedes teavitamisele, otsustati seekord kaasata põhjalikumalt trassi

koridori jäävate kinnisasjade omanikke, kellele Pärnu maavanem saatis 29.09.2015 kirja nr

12-3/15/2015-1 teatega planeeringu eskiislahenduse avalikustamisest rahvastikuregistri või

äriregistri järgsele aadressile. Avalikud arutelud eskiislahenduse kohta toimusid

Häädemeeste seltsimajas ja Surju rahvamajas 20.10.2015, Pärnu Keskraamatukogus ja

Suigu seltsimajas 21.10.2015, Sauga Avatud Noortekeskuses ja Paikuse vallamajas

22.10.2015, Tootsi vallamajas ja Kaisma rahvamajas 23.10.2015. Rail Baltic maakonna

lõunaosa elektrilahenduse avalikud arutelud toimusid Surju rahvamajas 03.03.2016 ja

22.03.2016. Eskiisi avalikustamise ajal ja järgselt saabus elanikelt ja teistelt huvitatud

gruppidelt tagasisidet kavandatava trassikoridori osas, kõiki ettepanekuid kaaluti ning

ettepanekute esitajatele vastati ning selgitati antud lahenduse mõjusid. Tagasisidena saadud

ettepanekute põhjal kavandati negatiivsete mõjude vähendamiseks täiendavaid leevendavaid

meetmeid, seal kus see oli võimalik.

Trassikoridor on planeeringuga määratav maa-ala, kuhu mahub raudteetrass koos

kaitsevööndi ja „nihutamisruumiga“. Üldjuhul on trassikoridori laius 350 meetrit, millest 66

meetrit on raudteetrass koos perspektiivse kaitsevööndiga ning kummalegi poole jääb lisaks

142 meetrit „nihutamisruumi“. Tiheasustust läbides kitsastes oludes on raudteekoridori

laiuseks 150 meetrit, koridor on sellisel juhul kitsam väiksema „nihutamisruumi“ võrra.

Seetõttu Pärnu linnas, kus trassi koridor kulgeb olemasoleva 1520 mm raudtee koridoris

(tegemist on väljakujunenud ehitatud keskkonnaga) ja Tahkuranna valla Reiu külas, kus

trassi koridor kulgeb endise Pärnu-Riia raudtee koridoris 3

, on trassikoridori laiuseks

määratud 150 m. Projekteerimise käigus raudtee asukohta täpsustades ei tohi perspektiivne

raudteemaa koos kaitsevööndiga väljuda „nihutamisruumi” välispiirist ehk planeeringuga

määratud trassi koridorist. Eelistatud on jälgida edasisel projekteerimisel planeeringu

koostamisega samal ajal valminud täpsemat tehnilist lahendust eelprojekti kujul.

Planeering kooskõlastati vastavalt planeerimisseadusele ametkondade ja Pärnumaa kohalike

omavalitsustega. Planeeringu kooskõlastasid märkusteta Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (20.04.2016), Tehnilise Järelevalve Amet (4.05.2016),

Kaitseministeerium (29.04.2016), Politsei- ja Piirivalveamet (29.04.2016), Päästeamet

(27.04.2016), Maanteeamet (6.05.2016), Põllumajandusamet (2.05.2016),

Muinsuskaitseamet (29.04.2016), Sindi Linnavolikogu (12.05.2016), Kihnu Vallavolikogu

(19.05.2016), Tori Vallavolikogu (18.05.2016), Halinga Vallavolikogu (18.05.2016),

Häädemeeste Vallavolikogu (12.05.2016); Audru Vallavolikogu (05.05.2016), Varbla

Vallavolikogu (20.04.2016), Surju Vallavolikogu (28.04.2016). Vändra Alevivolikogu

(14.04.2016), Saarde Vallavolikogu (20.04.2016), Tõstamaa Vallavalitsus (11.05.2016),

Vändra Vallavolikogu (27.04.2016), Are Vallavolikogu (22.04.2016), Koonga

Vallavolikogu (15.04.2016), Paikuse Vallavolikogu (18.04.2016), Tootsi Vallavolikogu

(19.05.2016), Sauga Vallavolikogu (19.05.2016), Järva maavanem (26.04.2016), Viljandi

maavanem (19.04.2016), Lääne maavanem (20.04.2016) ja Rapla maavanem (28.04.2016).

Planeering loetakse Siseministeeriumiga kooskõlastatuks vastavalt EhSRS § 1 lõikele 3 ja

kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 17 lõikele 5.

Planeeringulahenduse kooskõlastasid märkuste ja tingimustega Pärnu Linnavolikogu

(18.05.2016), Tahkuranna Vallavolikogu (30.05.2016), Keskkonnaministeerium

(12.08.2016), Keskkonnaamet (18.05.2016), Maa-amet (26.04.2016), Terviseamet

(4.05.2016) ja Maaeluministeerium (13.04.2016). Kooskõlastamisel esitatud põhjendatud

ettepanekutega on arvestatud ja enne avalikku väljapanekut planeeringut vastavalt

täiendatud.

Kõik kooskõlastused saadi enne planeeringu vastuvõtmist.

Planeeringu vastuvõtmine ja avalikustamine

Pärnu maavanem võttis 09.11.2016 korraldusega nr 1-1/16/1037 vastu „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine“ planeeringu ning suunas koos KSH aruandega avalikule

väljapanekule ajavahemikul 29.11 – 29.12.2016. Planeering koos lisade, KSH aruande ja

kooskõlastustega avalikustati Pärnu Maavalitsuse veebilehel ning Rail Baltic projekti

portaalis. Avaliku väljapaneku ajal oli planeeringuga võimalik tutvuda trassikoridori

asukoha kohalikes omavalitsustes ja Pärnu Maavalitsuses tööpäeviti tööaegadel ka paberil.

Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Seletuskirjas on kirjeldatud

planeeringulahendus omavalitsuste kaupa. Trassikoridori kasutamise põhimõtted ja

3 Endine Pärnu-Riia raudtee koridor on ligikaudu 30 m ulatuses ja 3,4 km pikkuses lõigus Pärnu loodusalast välja tsoneeritud.

tingimused on kogu planeeringuala kohta. Koostatud on kolme maakonda hõlmav joonis

(mõõtkava 1:220 000) ja Pärnu maakonna põhijoonis (mõõtkava 1:80 000). Eraldi joonised

on koostatud enne 2017. aasta haldusreformi eksisteerinud kohalike omavalitsusüksuste

(Vändra, Tootsi, Tori, Are, Sauga, Tahkuranna, Paikuse, Surju, Saarde ja Häädemeeste

valdade ning Pärnu linna) territooriumitele jäävate trassilõikude osas. Kohalike

omavalitsusüksuste territooriumitele jäävate trassilõikude joonised on mõõtkavas 1:20 000,

kuna need on aluseks trassikoridori kandmisele valdade ja linnade üldplaneeringutesse.

Planeering täpsustab kehtivaid üldplaneeringuid raudtee trassikoridori osas. Rail Balticu

trassi koridor kulgeb Pärnu maakonnas läbi 2017. aasta haldusreformi järgselt moodustatud

viie kohaliku omavalitsusüksuse: Põhja-Pärnumaa vald (enne haldusreformi Vändra ja

Tootsi vallad), Tori vald (enne haldusreformi Are, Sauga ja Tori vallad), Saarde vald (enne

haldusreformi Saarde ja Surju vallad), Häädemeeste vald (enne haldusreformi Tahkuranna ja

Häädemeeste vallad) ja Pärnu linn (enne haldusreformi Paikuse vald ja Pärnu linn).

Pärast planeeringu kehtestamist kantakse raudtee trassi koridor kohalike omavalitsuste

üldplaneeringutesse koos reisiterminali, elektriühenduste ja veoalajaamadega ning

suurimetajate läbipääsu piirkondadega. Lisaks kantakse kohalike omavalitsuste

üldplaneeringutesse Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav

teedevõrk koos 100 m laiuse puhvriga.

Uute üld- ja detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste ja ehituslubade

väljastamisel ning ehitusteatiste ülevaatamisel tuleb lisaks trassikoridorile arvestada ka

väljapoole trassikoridori jäävate veoalajaamade ühenduste, ümberehitatavate/uute teede ning

peatuskohtasid teenindavate parklate jms võimalike asukohtadega.

Planeering on aluseks raudtee projekteerimisele, raudteemaa ulatus ja Eesti Vabariigile

omandatava maa täpne vajadus määratakse ehitusprojektiga. Vajaliku maa omandamine

toimub läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste luhtumisel omandatakse maa sundvõõrandamise

teel või sundvalduse seadmise protsessi kaudu. Maade omandamisel võib alternatiiviks

ostmisele olla ka kinnisasja ümberkruntimine ja kinnisasja vahetamine.

Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende

senise sihtotstarbe järgi, senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Arvestada tuleb

raudtee rajamisega kuni raudtee ehitustegevuse alguseni, seda ka maa ostmisel-müümisel

või rentimisel. Planeeringuga määratud trassikoridoris sätestatud maakasutustingimused

kehtivad kuni Rail Baltic raudtee valmimiseni. Peale kavandatud raudtee kasutusloa

väljastamist tulenevad kitsendused raudteest ja selle kaitsevööndist. Tegevusi raudtee

kaitsevööndis reguleerib ehitusseadustik.

Teated planeeringu avalikust väljapanekust ja avalike arutelude toimumisest ilmusid

ajalehes Pärnu Postimees 18.11.2016 ning vallalehtedes vastavalt planeerimisseadusele.

Samuti avaldati teave planeeringu avalikustamisest ja avalike arutelude toimumise kohta

Pärnu Maavalitsuse ja maakonna kohalike omavalitsuste veebilehtedel ning Rail Baltic

projekti portaalis. Planeeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust teavitas Pärnu

maavanem 22.11.2016 kirjaga nr 12-3/16/2621-1 kohalikke omavalitsusi, asjaomaseid

ministeeriumeid ja asutusi. Kõigile planeeritud raudtee trassi koridori jäävate kinnisasjade

omanikele saadeti tähitud kirjaga (Pärnu Maavalitsuse 10.11.2016 kiri nr 12-3/16/2559-1)

teade planeeringu vastuvõtmise ning avalikustamise kohta.

Planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitati 16 kirja, mis sisaldasid küsimusi, ettepanekuid

ja vastuväiteid planeeringulahenduse ja KSH aruande kohta. Enam leidsid kajastamist

järgmised teemad: müra ja müratõkete rajamine, maaomand ja raudtee vajaduseks maade

võõrandamine, praeguse raudtee trassikoridori kasutamine, raudteetrassi ja

liikumispõhimõtete korrigeerimise võimalused tulenevalt loodusväärtustest, täiendavate

leevendusmeetmete määramine, metoodikate täpsustamine. Kõiki planeeringu avaliku

väljapaneku ajal kirjalikult esitatud küsimusi, ettepanekuid ja vastuväiteid kaaluti põhjalikult

ning Pärnu maavanem vastas neile kirjalikult. Vastustes maavanem põhjendas igakülgselt

trassikoridori asukohavalikut ning selgitas raudtee rajamisega kaasnevaid asjaolusid,

sealhulgas ka leevendavaid meetmeid. Põhjendatud ettepanekuid on arvestatud, vastavad

parandused ja täiendused viidud planeeringusse ja KSH materjalidesse.

Avaliku väljapaneku järgselt toimus ajavahemikul 23. – 26.01.2017 kaheksa avalikku

arutelu: Sauga avatud noortekeskuses ja Suigu seltsimajas 23.01.2017, Tori rahvamajas ja

Kaisma rahvamajas 24.01.2017, Surju rahvamajas ja Paikuse vallamajas 25.01.2017,

Häädemeeste seltsimajas ja Pärnu maavalitsuses 26.01.2017.

Avalikel aruteludel tutvustati planeeringulahendust ning avalikustamise tulemusi,

maavanema ja KSH juhteksperdi seisukohti ning maade omandamisega seonduvat. Selgitusi

andsid ja küsimustele vastasid Pärnu Maavalitsuse, Maa-ameti ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud. Avalikul väljapanekul ettepanekuid ja

vastuväiteid esitanud isikutele selgitati veelkord planeeringulahendust ning selle mõju

trassikoridori ja selle lähistele jäävatele kinnistutele.

Avaliku väljapaneku tulemustest teavitas maavalitsus 14.02.2017 ajalehes Pärnu Postimees.

Rail Balticu planeeringu koostamise käigus viidi Pärnu maakonnas läbi 31 avalikku arutelu

kokku ligi 1000 osalejaga.

Keskkonnaminister kiitis Harju, Rapla ja Pärnu maakonna Rail Balticu

maakonnaplaneeringute KSH heaks oma 09.08.2017 kirjaga nr 7-12/17/2834-7.

III Planeeringu järelevalve

Pärnu maavanem esitas 18.04.2017 kirjaga nr 12-2/17/649-1 planeeringu materjalid ja

menetlusdokumendid järelevalve teostamiseks ning seisukoha võtmiseks planeeringu

avalikustamisel arvestamata jäänud vastuväidete osas. Järelevalve toiminguid planeeringu

koostamise üle teostas Rahandusministeeriumi planeeringute osakond.

Planeeringu avalikul väljapanekul esitatud ja lahenduseta jäänud ettepanekute ja

vastuväidete esitajate ja Pärnu Maavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks

korraldas järelevalve teostaja 29.09.2017 ärakuulamised Pärnu maavalitsuses, millest

teavitati eelnevalt kirjalikult nii maavanemat kui ka lahenduseta jäänud ettepanekute ja

vastuväidete esitajaid.

Kuna vastuväidete ärakuulamisel kompromissi ei saavutatud, kujundas järelevalve teostaja

seisukohad ja esitas need Pärnu Maavalitsusele ja avalikul väljapanekul kirjalikke

vastuväiteid esitanud järgmistele isikutele: MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Geograafia

Selts ja Eesti Looduskaitse Selts (ühiselt esitatud vastuväited), MTÜ Avalikult Rail

Balticust, Ellen Hunt, Tõnu Lukas, Lea Poska, Hanno Puskar ja OÜ Läike Grupp.

MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing esitas planeeringu kohta vastuväited ja ettepanekud, milles

käsitleti järgmisi teemasid: olemasoleva trassi kasutamise võimalused, trassi ja

liikluspõhimõtete korrigeerimise võimalused loodusväärtustest tulenevalt, täiendavad

leevendavad meetmed, metoodika küsimused, sh Natura hindamise metoodika. Samuti leiti,

et maakonnaplaneeringu kohta seisukoha kujundamiseks oli liiga lühike aeg ning KSH

läbiviimise eest vastutav juhtekspert ei ole sõltumatu ning käsitletud pole alternatiivseid

raudtee asukohti.

Pärnu maavanem andis vastuväidetele seisukohad 16.01.2017 vastuskirjas nr 12-

3/16/2844-2. Selles on välja toodud, et planeeringu taustauuringud on avalikustatud juba

2015. aasta suvest alates. KSH lõpparuanne on olnud Rail Baltic infoportaalis kättesaadav

juba alates 2016. aasta juulist. Planeeringu koostamise materjalid on olnud kättesaadavad

maavalitsuse veebilehel. Kaasaegne KSH eeldab avalikkusega ja institutsioonidega tihedat

koostööd nii algatamise, programmi menetlemise, hindamistoimingute kui ka lõpparuande

koostamise käigus. Sarnaselt rahvusvahelisele praktikale toimub Eesti kaasaegne

keskkonnamõjuhindamine ja planeerimine ühtse meeskonnatööna, kus igal

meeskonnaliikmel on oma roll. Kehtiva KeHJS § 34 lõige 5 sätestab, et „...strateegilise

planeerimisdokumendi koostaja võib täita eksperdi ülesandeid, kui ta vastab eksperdi

kvalifikatsiooninõuetele”. Avaliku protsessi käigus töötati välja baaskriteeriumid

trassialternatiivide väljatöötamiseks, mis hõlmasid ka looduväärtuste kriteeriume.

Programmi kinnitamise kirjaga 04.06.2014 nr 11-2/14/152-30 fikseeris keskkonnaminister

trassialternatiivid, mis olid edasise KSH protsessi aluseks.

Järelevalve teostaja nõustus oma 28.12.2017 kirjas, et maavanema 16.01.2017 vastuskirjas

esitatud seisukohad on asjakohased. Lisaks on välja toodud, et planeeringu menetlemisel on

täidetud planeerimisseaduses avalikustamisele esitatud nõuded. Samuti on juhtitud

tähelepanu, et arvestades dokumentide mahukust ja halduse head tava, oleks tulnud

maavalitsusel kaaluda, kas otstarbekas oleks pikema avalikustamise aja andmine, kaaludes

muuhulgas, kas see oleks parandanud isikute võimalusi materjalidega tutvumiseks. Samuti

selgitas, et maavanem vastuvõtmisega kinnitab, et planeering vastab õigusaktidele ning et

planeering on vastavuses algatamise eesmärkidega.

Olukorras, kus keskkonnamõju strateegilist hindamist juhib ekspert, kes on seotud

planeeringu koostamist konsulteeriva ettevõttega, nõustus järelevalve teostaja maavanema

seisukohaga ning tõdes, et olukord ei ole vastuolus planeerimisseaduse ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse sätete või mõttega.

Erinevate trassialternatiivide võrdlemise osas oli järelevalve teostaja seisukohal, et

maakonnaplaneeringu koostamisel on järgitud PlanS § 29¹ lõike 2 kohast nõuet, et

joonehitise trassi asukohavalikul tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Planeeringu

seletuskirjast nähtuvalt on Rail Balticu raudteetrassi koridori asukoha määramisel kaalutud

alternatiivseid asukohti ning trassikoridor on planeeringus määratud asjakohases

täpsusastmes. Planeeringu koostamisel on järgitud planeerimisseaduses sisalduvaid

menetlusnõudeid.

Eesti Geograafia Selts ja Eesti Looduskaitse Selts esitasid 29.12.2016 ühise kirjaga

seisukohad ja vastuväited, milles on leitud, et viited AECOMi uuringule ja üleriigilisele

planeeringule „Eesti 2030+“ kui olulistele alusdokumentidele on eksitavad. Nende

hinnangul tuleb peatada maakonnaplaneeringu koostamine, kasutada olemasolevat

raudteetrassi ja analüüsida täiendavalt selle kasutatavust, näha ette Pärnu linnast mööduv

trass, loobuda raudtee aiaga eraldamisest. Selge pole raudtee tasuvus, ebaõige on

planeerimine ja projekteerimine samaaegselt.

Pärnu maavanem andis vastuväidetele seisukohad 16.01.2017 vastuskirjas nr 12-

3/16/2846-2. Selles on toodud, et Rail Baltic raudtee Eestis on planeeritud selliselt, et

võimalik on säilitada nii olemasolev 1520 mm laiusega raudteevõrk kui riigiteede võrk

tänasel kujul. Pärnu maakonnaplaneeringuga on võimalik käsitleda üksnes trassikoridori

Pärnu maakonnas. Uuringud, rongiliikluse korraldamine ja teised asjakohased tegevused

viiakse läbi järgnevates etappides.

2013. aastal koostatud analüüs „Olemasoleva raudtee koridori kasutamise võimalikkus Rail

Balticu raudtee trassi asukohana“ näitas, et olemasoleva trassi kasutamine on

komplitseeritud. Pärnu maakonnas on olemasolevat raudteekoridori kasutatud niipalju kui

võimalik.

Sotsiaal-majanduslikke mõjusid on hinnatud 2011. aastal valminud AECOMi uuringus, mis

on koostatud lähtuvalt Euroopa Komisjoni nõuetest. Põhjalikult on planeeritud raudtee

sotsiaal-majanduslikke mõjusid, mida on käsitletud ka Rail Balticu maakonnaplaneeringus

ja selle KSH/KMH aruande trassialternatiivide võrdluse etapis.

KSH maakonnaplaneeringu raames on läbi viidud eesmärgiga hinnata planeeringu

elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste

võimalused ja määrata leevendusmeetmed. Täpsem mõjude hindamine viidi läbi eelistatud

trassialternatiivile, mis uue raudtee planeerimisel on igati asjakohane. Täpsemate mõjude

hindamine ei ole vastuolus seadusega.

Trassikoridori alternatiivide võrdluse protsess on toimunud tihedas koostöös ametkondade,

sh Keskkonnaministeeriumiga ja kohalike omavalitsustega ning kõikide teiste isikutega, kes

esitasid ettepanekuid nii kirja teel kui ka avalikel aruteludel, mistõttu puudub vajadus ja

põhjendus planeeringu uueks menetlemiseks. Planeering on ametkondade ja kõikide

maakonna kohalike omavalitsuste poolt kooskõlastatud ning läbitud on avalik väljapanek.

Seega puudub vajadus ja põhjendus võrdlusetapi kordamiseks.

Kehtivad seadused ja määrused ei keela projekteerimistegevust teostada ükskõik millises

projekti etapis. Antud juhul on tegemist täiesti uue joonehitise (raudtee) planeerimisega.

Seetõttu on vajalik planeeritavate lõikude sobivuse kontrollimine vastava valdkonna

inseneride poolt. Maavalitsuse hinnangul ei ole ilmnenud vajadust muuta planeeringu

põhilahendust ulatuses, millega kaasneks maakonnaplaneeringu ja KSH aruande täiendava

avaliku väljapaneku korraldamise vajadus.

Järelevalve teostaja oma 28.12.2017 esitatud seisukohas nõustub maavanema 16.01.2017

vastuskirjas toodud seisukohtadega. Samuti tõi välja, et raudtee kasutamist kohalikuks

transpordiks on käsitletud planeeringu seletuskirja peatükis 3.4. Planeerimisseaduse kohaselt

on maakonnaplaneeringu koostamisel kohustus joonehitise trassi asukohavalikul kaaluda

mitut võimalikku asukohta ja planeeringu seletuskirjast nähtuvalt on asukohavalikul mitut

asukohta kaalutud, millega on seadusest tulenev mitme asukoha kaalumise kohustus

täidetud. Täiendavalt on kaalutud võimalusi olemasoleva raudteetrassi kasutamiseks.

Järelevalve teostaja ei pea seadusevastaseks olukorda, kus planeerimine ja

keskkonnamõjude hindamine tehakse samaaegselt. Menetlusökonoomikast lähtuvalt on

mõistlik, et võimaliku kaalutava planeeringulahenduse kohta tehakse ka kohe

keskkonnamõju hindamine. Võimalike lahenduste vähemalt üldises täpsusastmes

läbiprojekteerimine planeerimise käigus tagab, et planeerimisel kaalutavad võimalikud

lahendused, näiteks trassigeomeetria seisukohast lähtuvalt on elluviidavad. Rail Balticu

raudteetrassi koridor on planeeringus määratud piisavas täpsusastmes. Näidatud on

põhimõttelised võimalikud lahendused ning selgitatud, et üksikasjalikum lahendus kujuneb

välja ehitusprojekti koostamise etapis. Planeeringu koostamise aluseks on Vabariigi

Valitsuse otsus maakonnaplaneeringute algatamise kohta. Pärnu maavanem on planeeringu

koostamisel täitnud talle seadusega antud kaalutlemisõigust ja kaalutlemiskohustust.

Planeeringu koostamisel on järgitud planeerimisseaduses sätestatud menetlusnõudeid.

MTÜ Avalikult Rail Balticust esitas maakonnaplaneeringu kohta vastuväited ja

ettepanekud, milles käsitletakse järgmisi teemasid: olemasoleva trassi kasutamise

võimalused, trassi ja liikluspõhimõtete korrigeerimise võimalused loodusväärtustest

tulenevalt, täiendavad leevendavad meetmed, metoodika küsimused (sh Natura hindamise

metoodika) ning KSH koostamise õigus.

Pärnu maavanem andis vastuväidetele seisukohad 17.01.2017 vastuskirjas nr 12-

3/16/2848-2. Selles on välja toodud, et planeeringu taustauuringud on avalikustatud juba

2015. aasta suvest alates. KSH lõpparuande dokument on olnud Rail Balticu projekti

portaalis kättesaadav juba alates 2016. aasta juulist. Planeeringu koostamise materjalid on

olnud kättesaadavad maavalitsuse veebilehel. Kaasaegne KSH eeldab avalikkusega ja

institutsioonidega tihedat koostööd nii algatamise, programmi menetlemise,

hindamistoimingute kui ka lõpparuande koostamise käigus. Sarnaselt rahvusvahelisele

praktikale toimub Eesti kaasaegne keskkonnamõjuhindamine ja planeerimine ühtse

meeskonnatööna, kus igal meeskonnaliikmel on oma roll. Kehtiva KeHJS § 34 lõige 5 ütleb,

et „...strateegilise planeerimisdokumendi koostaja võib täita eksperdi ülesandeid, kui ta

vastab eksperdi kvalifikatsiooninõuetele”. Avaliku protsessi käigus töötati välja

baaskriteeriumid trassialternatiivide väljatöötamiseks, mis hõlmasid ka looduväärtuste

kriteeriume. Programmi kinnitamise kirjaga 04.06.2014 nr 11-2/14/152-30 fikseeris

keskkonnaminister trassialternatiivid, mis olid edasise KSH protsessi aluseks. Samuti

selgitas, et Rail Balticu trass ei ole kavandatud kiirraudteena üle 250 km/h ning vastavalt

lähteülesandele lähtutakse kiirusest 240 km/h, millele vastavad kurviraadiused on tagatud.

Järelevalve teostaja andis seisukoha 28.12.2017 kirjas nr 15-2/3528-1. Selles tõi välja, et

nõustub Pärnu Maavalitsuse poolt antud selgitustega. Tõi välja, et planeeringu menetlemisel

on täidetud planeerimisseaduses avalikustamisele esitatud nõuded, kuid juhtis tähelepanu, et

arvestades dokumentide mahukust ja halduse head tava, oleks tulnud maavalitsusel kaaluda,

kas otstarbekas oleks pikema avalikustamise aja andmine, kaaludes muuhulgas, kas see

oleks parandanud isikute võimalusi materjalidega tutvumiseks. Samuti selgitas, et

maavanem kinnitab vastuvõtmisega, et planeering vastab õigusaktidele ning et

maakonnaplaneering on vastavuses algatamise eesmärkidega.

Olukorras, kus KSH läbiviimist juhib ekspert, kes on seotud planeeringu koostamist

konsulteeriva ettevõttega, nõustus järelevalve teostaja maavalitsuse seisukohaga ning tõdes,

et olukord ei ole vastuolus planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse sätete või mõttega.

Erinevate trassialternatiivide võrdlemise osas oli järelevalve teostaja seisukohal, et

maakonnaplaneeringu koostamisel on järgitud PlanS § 29¹ lõike 2 kohast nõuet, et

joonehitise trassi asukohavalikul tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta ning leiab, et Rail

Balticu raudteetrassi koridori asukoha määramisel on kaalutud alternatiivseid asukohti,

trassikoridor on maakonnaplaneeringus määratud piisavas täpsusastmes. Näidatud on

põhimõttelised võimalikud lahendused ning selgitatud, et üksikasjalikum lahendus kujuneb

välja ehitusprojekti koostamise etapis. Kehtestatud planeering on aluseks järgnevate

haldusmentluste läbiviimisel. Planeeringut kui kehtivat haldusakti tuleb järgnevates

menetlustes arvestada, samuti selles sisalduvaid leevendavaid meetmeid, olenemata sellest

kas need on sõnastuse poolest soovituslikud või kohustuslikud.

Järelevalve teostaja tõi välja, et planeeringu menetlus on viidud läbi arvestades

planeerimisseaduses esitatud nõudeid ja Pärnu maavanem on planeeringu koostamisel

täitnud talle seadusega antud kaalutlemiskohustust.

Ellen Hunt ei nõustunud planeeritud raudteetrassi asukohaga ja palus muuta seda Silla külas

selliselt, et säiliks tema elumaja ega suureneks müratase kinnistul.

Pärnu maavanem asus 17.01.2017 vastuskirjas nr 12-3/16/2845-2 seisukohale, et vastavalt

planeeringulahendusele on Kurejõe kinnistul raudtee telje ja eluhoone vaheline kaugus 91

meetrit ning piirkonnas on ette nähtud katkematu müratõkkerajatis, mis kaitseb eluhoonet

kinnistul. Täiendavalt põhjendas maavanem, miks lähtuvalt trassigeomeetriast trassi

nihutamine antud piirkonnas pole võimalik. Koostatava raudtee projekti käigus selgub,

milline osa kinnistust tuleb riigil Rail Balticu rajamiseks omandada.

Järelevalve teostaja oma 19.12.2017 esitatud seisukohas nõustub maavanema 17.01.2017

vastuskirjas ja 29.09.2017 toimunud ärakuulamisel Ellen Hundile antud selgitustega.

Tõnu Lukas tegi ettepaneku müratõkkeseina rajamiseks Metsapoole küla kaitseks ja

arvestada maavajadusega trassikoridori laiuses.

Pärnu maavanem 11.01.2017 vastuskirjas nr 12-3/16/2831-2 oli seisukohal, et kuna

eluhoonetest jääb raudtee ca 300 meetri kaugusele, siis läbiviidud KSH kohaselt puudub

vajadus müratõkkeseinte rajamiseks. Pärast Rail Balticu valmimist raudtee opereerimisel

toimub jooksvalt müra kontrollmõõtmine ning kui mõõtmistulemused ületavad müra lubatud

normtasemeid, rakendatakse täiendavaid leevendusmeetmeid.

Järelevalve teostaja oma 23.12.2017 esitatud seisukohas nõustub maavanema 11.01.2017

vastuskirjas ja 29.09.2017 toimunud vaidlevate poolte ärakuulamisel Tõnu Lukasele antud

selgitustega ning rõhutas, et mürataseme seire on kavandatud raudtee opereerimisetapis.

Lea Poska ei nõustu Rail Baltic raudtee rajamisega läbi Pärnu. Teeb ettepaneku kaaluda

rajamist läbi Tartu või kavandada uus trass paralleelselt olemasoleva raudteega.

Pärnu maavanem asus 12.01.2017 vastuskirjas nr 12-3/16/2774-2 seisukohale, et

üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ näeb ette Rail Baltic raudtee ehitamise kiire raudteena

Tallinnast Pärnu kaudu ning piiriületuspunkti Ikla/Ainaži piirkonda. Lisaks märkis

maavanem, et maakonnaplaneeringu raames koostatud uuringu „Olemasoleva raudtee

koridori kasutamise võimalikkus Rail Balticu raudtee trassi asukohana“ tulemusena selgus,

et ei ole mõistlik kogu raudtee ulatuses uut raudteed rajada olemasoleva kõrvale

(väljakujunenud keskkonna ümberkujundamine seoses õgvendamisega, hoonete

likvideerimine jms).

Järelevalve teostaja oma 23.12.2017 esitatud seisukohas nõustub maavanema 12.01.2017

vastuskirjas Lea Poskale antud seisukohtadega.

Hanno Puskar väitis, et maakonnaplaneering rikub õiguslikke ootusi temale kuuluva

kinnisasja osas. Trassi planeerimine toob kaasa korvamatu kahju maaomanikele ja

loodusele.

Pärnu maavanem oli 12.01.2017 vastuskirjas nr 12-3/16/2847-2 seisukohal, et Pärnu linna

läbiva raudteetrassi geomeetria parandamiseks tuli Rail Balticu raudtee trassi, võrreldes vana

raudteekoridori asukohaga Tahkuranna vallas, mõnevõrra õgvendada. Rail Balticu trassi

koridori asukoha valimisel on läbi viidud põhjalik KSH ning eelistatud trassi osas läbi

viidud täpsem mõjude hindamine, kogu lahendus on loodushoidu arvestav. Raudteemaa

täpne asukoht ja ulatus täpsustatakse projekteerimisel, millele järgnevalt selgub

võõrandatava maa vajadus ning asutakse läbi rääkima maaomanikuga.

Järelevalve teostaja oma 19.12.2017 esitatud seisukohas nõustub maavanema 12.01.2017

antud vastusega Hanno Puskarile. Samuti tõi välja, et planeeringu koostamisel on kaalutud

alternatiivseid asukohti ning kõigi võimalike asukohtade puhul jääb trassikoridori nii

eraomanduses kui riigi omanduses olevaid maaüksusi Maa omandamine raudtee rajamiseks

toimub maakonnaplaneeringu kehtestamise järgselt, täpsemad tegevused on kirjeldatud

planeeringus. Pärnu maavanem on planeeringu koostamisel täitnud talle seadusega antud

kaalutlemiskohustust ning kavandanud meetmed negatiivsete mõjude leevendamiseks.

Läike Grupp OÜ volitatud esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela leidis, et avalikule

väljapanekule suunatud KSH aruanne ja planeeringu seletuskiri on puudulikud. Piisavalt ei

ole puudutatud valdade sotsiaalmajanduslikku kirjeldust, sh infot erinevate võlaõiguslike

kohustuste täitmise kohta mõjutataval alal, puudub info võimalike planeeritud

sundvõõrandamiste kohta, sh makstavate hüvitiste ja nende suuruste kohta, puudub piisav

informatsioon võimalike õnnetusjuhtumite ning nende vältimis- ja leevendusmeetmete

kohta. Puuduvad selged ja terviklikud alternatiivlahendused trassivalikute osas ja puuduvad

ülevaatlikud kaardid, mis iseloomustaksid piisava täpsusega trassi paiknemist Tori vallas

ning kõigi muude oluliste avalike objektide suhtes.

Pärnu maavanem andis oma seisukohad 13.01.2017 vastuskirjas nr 12-3/16/2842-2. Selles

on toodud, et planeering on koostatud vastavuses õigusaktides sätestatud nõuetega, mida

kinnitab ka asjaolu, et planeeringu on kooskõlastanud kõik Pärnu maakonna kohalikud

omavalitsused, samuti piirinaabrid ning asjakohased riigiasutused. Infrastruktuuri ja

maakasutuse kohta põhjalik info on antud trassi koridori võrdlemise etapis. Võimalike

rendilepingute jmt pikaajaliste võlaõiguslike kohustuste ülevaatamine toimub maade

omandamise etapis peetavate läbirääkimiste raames. Maade omandamise kuludega on

arvestatud trassikoridori alternatiivide ehitusmaksumuse hindamisel. Trassialternatiivide

võrdlusel oli üks kriteeriumidest õnnetuseoht, detailsed riskianalüüsid tehakse täpsete

veovoogude olemasolul reisijatevedu või kaubavedu teostava ettevõtte poolt. Kuna raudtee

puhul on tegemist mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisega, on oluline

asukohavariantide väljatöötamisel lähtuda ka üldisemast tasandist, mitte üksnes ühe

omavalitsuse tasandist.

Planeeringu koosseisus esitatud joonised on piisava täpsusega iseloomustamaks raudtee

trassi koridori asukohta, mis on planeeringu koostamise ülesanne. Planeeringule järgneb

projekteerimise faas, mis täpsustab raudteemaa ja selle kaitsevööndi asukohta ja ulatuse

määratud trassikoridori sees.

Planeeringu koostamisel viidi läbi põhjalik trassikoridori asukohaalternatiivide võrdlus

kriteeriumigruppide lõikes: KSH (inim- ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud), tehniline

teostatavus, ehitusmaksumus ning sotsiaalmajanduslik tulu ja kulu. Võrdlemisel anti iga

kriteeriumigrupi kaupa eelistus, milline trassi koridori alternatiiv on võrdluses otstarbekam.

Kõik võrdlusmaterjalid, sh hinnangud, on esitatud planeeringu ja KSH materjalide juures.

Trassi koridori asukoha 1B + 2B + 3A + 4A + 4H + 4D + 4F + 5D + 6B näol on tegu

proportsionaalse meetmega, esitatav planeeringulahendus on kaalutletud ning parim

võimalik trassikoridori alternatiiv kõikidest muudest võimalikest lahendustest.

Järelevalve teostaja oma 20.12.2017 esitatud seisukohas leiab, et Läike Grupp OÜ

volitatud esindaja vandeadvokaat Helmeri Indelale nõustus maavanema 13.01.2017

vastuskirjas toodud seisukohtadega. Samuti tõi välja, et planeeringu koostamisel on järgitud

PlanS § 29 1 lõike 2 kohast nõuet − joonehitise asukohavalikul kaaluda mitut võimalikku

asukohta. Rail Balticu raudteetrassi koridori asukoha määramisel on kaalutud alternatiivseid

asukohti. Näidatud on põhimõttelised võimalikud lahendused ning selgitatud, et

üksikasjalikum lahendus kujuneb välja ehitusprojekti koostamise etapis. Pärnu maavanem

on maakonnaplaneeringu koostamisel täitnud talle seadusega antud kaalutlemiskohustust,

planeeringu põhilahendus raudteetrassi asukoha osas on põhjendatud.

Järelevalve teostaja kontrollis planeeringu õigusaktidele vastavust ja Rahandusministeeriumi

29.12.2017 heakskiidu kirjas nr 15-2/3529-1 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine“ on seisukohal, et Pärnu maavanem on

planeeringu koostamisel täitnud talle seadusega antud kaalutlemisõigust ja

kaalutlemiskohustust. Rail Balticu raudteetrassi koridori asukoha määramisel on kaalutud

alternatiivseid asukohti ning trassikoridor on maakonnaplaneeringus määratud asjakohases

täpsusastmes. Planeeringu koostamisel on järgitud planeerimisseaduses sisalduvaid

menetlusnõudeid. Planeeringu põhilahendus raudteetrassi asukoha osas on põhjendatud.

Planeering on kooskõlas üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“.

Lähtuvalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõikest 6 kiitis riigihalduse

minister oma 29.12.2017 kirjaga nr 15-2/3529-1 heaks Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail

Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

Planeeringujärelevalve teostaja esitatud kõikide märkustega on arvestatud ja planeeringut

täpsustatud. Vastavad korrektuurid on tehtud planeeringu seletuskirja ja

planeeringujoonistele.

Planeeringu kehtestamise põhjendused on lisaks toodud Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail

Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ seletuskirjas ja planeeringujoonistel, mis

on käskkirja lahutamatud lisad.

IV Käskkirja õiguslikud alused

Planeering kehtestatakse lähtuvalt eeltoodud kaalutlustest ning võttes aluseks

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 11 1 lõike 1 ja kooskõlas sama

seaduse § 1 lõikega 1 ning kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõikega 6, §

24 lõikega 6, § 29 1 lõikega 5 ning arvestades planeerimisseaduse § 71 lõikeid 2-4 ja

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lõiget 1.

V Planeeringu kehtestamine

Otsus

1. Kehtestan Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ lisatud kujul.

2. Kehtestatud planeeringuga on võimalik tutvuda veebilehel:

http://www.maavalitsus.ee/maakonna-planeeringud.

3. Teen käesoleva käskkirja koos planeeringuga teatavaks kõigile Pärnu maakonna

kohaliku omavalitsuse üksustele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile,

Siseministeeriumile, Politsei- ja Piirivalveametile, Keskkonnaametile,

Muinsuskaitseametile, Maa-ametile, Maanteeametile, Tehnilise Järelevalve Ametile,

Päästeametile, Põllumajandusametile, Terviseametile ning Riigimetsa Majandamise

Keskusele seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

4. Rahandusministeeriumi ühisosakonnal avaldada teade planeeringu kehtestamise

kohta Ametlikes Teadaannetes ja Rahandusministeeriumi veebilehel 14 päeva

jooksul ning ajalehtedes Postimees, Pärnu Postimees ja Pärnu maakonna kohaliku

omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes 30 päeva jooksul käskkirja allakirjutamise

päevast arvates.

5. Vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 29 1

lõikele 5 kantakse pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu

kehtestamist joonehitise asukoht ja maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa-

ja veealade üldised kasutustingimused vastavasse varem kehtestatud

üldplaneeringusse 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates.

5.1. Planeeritud joonehitise asukoht kantakse 19.06.2013 kehtestatud

Häädemeeste valla üldplaneeringusse, 30.01.2008 kehtestatud Saarde

valla üldplaneeringusse, 30.01.2003 kehtestatud Surju valla

üldplaneeringusse, 15.06.2009 kehtestatud Paikuse valla

üldplaneeringusse, 31.05.2012 kehtestatud Tahkuranna valla

üldplaneeringusse, 20.09.2001 kehtestatud Pärnu linna üldplaneeringusse,

05.12.2016 kehtestatud Sauga valla üldplaneeringusse, 29.12.2009

kehtestatud Are valla üldplaneeringusse, 29.12.2009 kehtestatud Tori

valla üldplaneeringusse, 03.02.2009 kehtestatud Vändra valla Kaisma

piirkonna üldplaneeringusse.

5.2. Pärast Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha kandmist Häädemeeste,

Saarde, Pärnu, Tori ja Põhja-Pärnumaa kohalike omavalitsuste

vastavatesse üldplaneeringutesse kehtivad trassikoridori asukohas

planeeringus sätestatud maakasutustingimused.

VI Vaidlustamisviide

Käskkirja vaidlustamiseks on õigus isikul, kes leiab, et käskkiri on vastuolus seaduse või

muu õigusaktiga või käskkirjaga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, õigus 30

päeva jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu

kehtestamisest, esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaak Aab

riigihalduse minister

Lisa(d):

Planeeringu seletuskiri ja joonised

Pärnu maakonnaplaneering

Rail Balticu raudtee trassi koridori

asukoha määramine

Pärnu maakonnaplaneering Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine

Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav.

Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest.

Pärnu 2018

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 3

SISUKORD

Sissejuhatus 6

1. Planeeringute koostamise eesmärk ja alused 14

1.1. Planeeringu koostamise eesmärk 14

1.2. Planeeringuala 17

1.3. Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid 18

1.4. Planeeringu ja KSH uuringud 19

1.5. Planeeringu koosseis 23

1.6. Planeeringus käsitletavad mõisted ja lühendid 24

2. Trassi koridori alternatiivide väljatöötamise alused. Eelistatud

trassi koridori valiku põhjendused 29

2.1. Trassi koridori mõiste ja tähendus planeeringus 29

2.2. Trassi koridori alternatiivide kujunemine ja nende väljatöötamise

alused 30

2.3. Trassi koridori alternatiivide võrdlusmetoodika 32

2.3.1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine 33

2.3.2. Tehniline teostatavus 34

2.3.3. Ehitusmaksumus 35

2.3.4. Sotsiaal-majanduslik tulu ja kulu 36

2.4. Võrdlustulemused. Eelistatud trassi koridori valiku põhjendused 37

3. Rail Balticu arendamise põhimõtted 43

3.1. Kavandatava kiire raudtee üldine iseloom 43

3.2. Kavandatava raudteeinfrastruktuuri kirjeldus 44

3.2.1. Raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd 44

3.2.2. Pärnu reisijate raudteejaam 46

3.2.3. Pärnu piirkonna kaubajaam 48

3.2.4. Möödasõidu jaam/piirijaam 49

3.2.5. Teedevõrgu toimimine ja raudtee ületusvõimalused 49

3.2.5.1. Ristumine teedega ning rööbasteedega 51

3.2.5.2. Ristumine vooluveekogudega 54

3.2.5.3. Rohelise võrgustiku sidusus. Raudteeületusvõimalused ulukitele 55

3.2.6. Raudtee toimimiseks vajalik elektritaristu 57

3.2.6.1. Liinikoridori kasutustingimused 65

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 4

3.2.7. Müra leevendusvajadusega alad. Vibratsioon 67

3.2.8. Maaparandussüsteemide toimimise tagamise üldised põhimõtted 69

3.3. Maade kasutamise põhimõtted ja üldised ehitustingimused raudtee trassi

koridoris 71

3.3.1. Enne raudtee ehitamist trassi koridoris kehtivad tingimused 71

3.3.2. Raudtee ehitamise ajal kehtivad tingimused 71

3.3.3. Pärast raudtee rajamist raudtee kaitsevööndis lubatud tegevused 72

3.3.4. Raudtee projekteerimise ja rajamise põhimõtted ja ülesanded 72

3.4. Rail Baltic trassi kasutamine kohaliku transpordi eesmärgil 73

3.5. Lahenduse kirjeldus kohalike omavalitsuste lõikes 76

3.5.1. Häädemeeste vald 79

3.5.2. Saarde vald 84

3.5.3. Surju vald 87

3.5.4. Paikuse vald 92

3.5.5. Tahkuranna vald 95

3.5.6. Pärnu linn 99

3.5.7. Sauga vald 103

3.5.8. Are vald 106

3.5.9. Tori vald 108

3.5.10. Tootsi vald 110

3.5.11. Vändra vald 112

3.6. Raudtee trassi koridori ja selle mõjualasse jäävad kaitstavad

loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad 115

4. Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevad

leevendavad meetmed 122

4.1. Planeerimisel arvestatud keskkonnakaitselised meetmed 122

4.2. Projekteerimisel arvestatavad keskkonnakaitselised meetmed 124

4.3. Ehitamisel arvestatavad keskkonnakaitselised meetmed 127

4.4. Kasutamisel arvestatavad keskkonnakaitselised meetmed 128

5. Planeeringu elluviimine 129

5.1. Elluviimise üldised põhimõtted 129

5.2. Lahenduse sisseviimine kehtestatud kohalike omavalitsuste

üldplaneeringutesse 129

5.3. Trassi koridoris paiknevad ja Rail Baltic raudtee rajamisest puudutatud

kehtestatud detailplaneeringu alad. Nende kehtetuks tunnistamise

vajadus või realiseeritavuse võimalikkus 130

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 5

5.4. Trassi koridoris paiknevate maaüksuste omandamise põhimõtted 132

5.5. Sundvõõrandamine 132

5.6. Varasemate toetuste abil tehtud investeeringud 133

5.7. Tegevuskava 134

5.8. Maastikukaitseala ja püsielupaiga kaitse-eeskirja muutmise

ettepanek 138

6. Planeeringu joonised 139

Lisad 139

Lisa 1. Olemasoleva raudtee koridori kasutamise võimalikkus Rail Baltic raudtee

trassi asukohana 139

Lisa 2. Ülevaatlik skeemkaart tööprotsessi jooksul visandatud trassi joontest ja

võrreldud alternatiividest 140

Lisa 3. Rail Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute

võrreldavate trassi koridoride võrdlustulemused 141

Lisa 4. Rail Baltic Pärnu maakonna lõunaosa elektrilahenduse variandid 141

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 6

SISSEJUHATUS

Rail Balticu raudtee trassi koridori Pärnu maakonnaplaneering

algatati Vabariigi Valitsuse 12.04.2012. a korraldusega nr 173

„Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu

raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 1 . Sama

korraldusega algatas Vabariigi Valitsus maakonnaplaneeringute

koostamise ka Harju ja Rapla maakonnas.

Pärnu maavanem algatas maakonnaplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) 23.04.2012. a

korraldusega nr 267. Sarnased menetlustoimingud viisid läbi ka

Harju ja Rapla maavanemad.

Alates 1. juulist 2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus.

Kuna maakonnaplaneeringud algatati enne uue planeerimis-

seaduse jõustumist, järgiti planeeringute menetlemisel kuni

30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseadust2.

Maakonnaplaneeringutega planeeritakse uut Rail Baltic raudtee-

liini mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisena.

Kavandatav raudtee läbib Eestit põhja-lõuna suunalisena, kulgeb

läbi Harju, Rapla ja Pärnu maakonna Riia suunal. Reisiterminalid

rajatakse Tallinna Ülemiste piirkonda ja Pärnu ning kaubajaam

Muuga sadamasse. Maakonnaplaneeringute lahenduste põhjal

toimub Rail Balticu Euroopa standardse rööpmelaiusega (1435

mm) avaliku raudtee projekteerimine ja rajamine Eesti piires3.

Sarnased ettevalmistustööd toimuvad uue rahvusvahelise

raudtee rajamiseks ka Lätis ja Leedus.

Paralleelselt maakonnaplaneeringute koostamisega viiakse läbi

KSH, mille eesmärk on maakonnaplaneeringu elluviimisega

kaasnevate keskkonnamõjude prognoosimine ja hindamine,

trassi koridori alternatiivide kirjeldamine ja hindamine

(võrdlemine), positiivsete mõjude (alternatiivi eeliste)

väljatoomine ning võimalike negatiivsete mõjude vältimine ja

1 vt https://www.riigiteataja.ee/akt/317042012010.

2 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1: Enne

käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni,

lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest, välja arvatud

käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

Sama seaduse § 13 lg 2 kohaselt: mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise

trassi asukohavaliku planeeringut käsitletakse riigi eriplaneeringuna

planeerimisseaduse tähenduses.

3 Rail Balticu raudtee ehitamisega on kavandatud alustada orienteerivalt

aastal 2018-2019.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 7

leevendavate meetmete kavandamine, et tagada keskkonna-

kaalutluste integreerimine maakonnaplaneeringusse.

Kavandatava raudtee rajamise keerukus tingib vajaduse

arvestada tehniliste üksikasjadega juba maakonnaplaneeringu

planeerimise staadiumis. Seetõttu on töögruppi kaasatud

spetsialistid, sh insenerid, kes täpsemate analüüside ja uuringute

tulemusena andsid sisendi trassi koridori alternatiivide

väljatöötamiseks ja asukoha valikuks, raudtee ja

raudteeinfrastruktuuriga seotud teedevõrgu planeerimiseks.

Maakonnaplaneeringutes raudtee trassi koridori asukoha

määramisel on võetud arvesse majanduslikud, sotsiaalsed,

kultuurilised, looduslikud ning tehnilis-majanduslikud

kaalutlused, mis kajastuvad planeeringulahenduses.

Maakonnaplaneeringu koostamisel on arvesse võetud

Siseministeeriumis koostatud dokument „2013. aasta

hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõte“. Arvestati erinevate

riskiallikatega, mis võivad esile kutsuda ootamatuid ja

laiaulatuslikke hädaolukordi. Hinnati erinevate õnnetuste

võimalikke tagajärgi elanikkonnale ja looduskeskkonnale

lähtuvalt riskielementide geograafilisest paiknemisest4.

4 Vastavalt raudteeseadusele on raudteeinfrastruktuuri ohutuse tagamise kohus-

tus raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatel ja teistel raudteeinfrastruktuuri valdajatel.

Raudteeveo ohutuse tagamise kohustus on raudteeveo ettevõtjatel ja teistel

raudteeveeremi valdajatel. Sellest tulenevalt teostavad raudtee-vedude

kvantitatiivse riskianalüüsi (sh õnnetuste stsenaariumide põhjalik kir-jeldus,

toimumise tõenäosused, tagajärgede raskuse ja ulatuse hinnang) ülalmärgitud

vastutajad, kes omavad piisavalt lähteandmeid, sh infot olema-solevate ja

kavandatavate veovoogude (raudteelõiku aastas läbivate ohtlike vedude arv iga

ohtliku kemikaali kohta, eraldi päeval ja öösel, kaubajaamade ja külgteede ning

toimingute iseloomustus jmt) kohta, samuti andmeid kauba-vedude ja veoga

seotud organisatsioonide riskide haldamise süsteemidest. Vt täpsemalt KSH

aruanne lk 188.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 8

Planeeringu ja KSH menetlemine

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Rail Baltic raudteeliini

trassi koridori asukoha määramine, et luua ühendus Balti riikide

ja Euroopa raudteevõrgu vahel. Selleks viidi kolmes

maakonnas – Harju, Rapla ja Pärnu – läbi samaaegne

planeeringu- ja KSH protsess.

Maakonnaplaneeringud koostati tihedas koostöös avalikkusega,

kohalike omavalitsustega ja erinevate huvigruppidega. Paremaks

kaasamiseks, informatsiooni edastamiseks ning planeeringu ja

KSH materjalide kättesaadavuse tagamiseks loodi projekti

portaal aadressil http://www.railbaltic.info/et/. Protsessi

erinevates etappides viidi läbi töökoosolekuid ning korraldati

avalike arutelusid.

Maakonnaplaneeringute koordineerimiseks ja väljatöötamiseks

moodustati projektimeeskond.

* Planeeringualase tegevuse korraldamine on alates 1.09.2015

Rahandusministeeriumi pädevuses.

Juhtkomitee

Majandus-ja Kommunikatsiooni- ministeerium

Keskkonnaministeerium Siseministeerium Harju Maavalitsus Rapla Maavalitsus Pärnu Maavalitsus

Töögrupp

Tehnilise Järelevalve Amet Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeerium Keskkonnaministeerium

Siseministeerium* Põllumajandusministeerium**

Muinsuskaitseamet Maanteeamet

Maa-amet Eesti Raudtee

Harju Maavalitsus Rapla Maavalitsus Pärnu Maavalitsus

Operatiivgrupp

Tehnilise Järelevalve Amet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Harju Maavalitsus Rapla Maavalitsus Pärnu Maavalitsus

Seotud ametkonnad

Maanteeamet

Keskkonnaamet

Maa-amet

Muinsuskaitseamet

...

Konsultant

Maakonnaplaneeringu koostamise

korraldajad

Harju Maavalitsus

Rapla Maavalitsus

Pärnu Maavalitsus

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 9

** Alates 1.09.2015 kannab nime Maaeluministeerium, https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015004.

Projektimeeskonnas osalesid:

Pärnu Maavalitsus:

Heiki Mägi arengu- ja planeeringuosakonna

juhataja

Tiiu Pärn arengu- ja planeeringuosakonna

planeeringute talituse juhataja

Harju Maavalitsus:

Joel Jesse arengu- ja planeeringuosakonna

arengutalituse juhataja (kuni

10/2017)

Alan Rood arengu- ja planeeringuosakonna

arengutalituse peaspetsialist

Rapla Maavalitsus:

Ülo Peets arengu- ja planeeringuosakonna

juhataja (kuni 03/2017)

Veiko Rakaselg arengu- ja planeeringuosakonna

nõunik (kuni 10/2015)

Aire Müürsepp arengu- ja planeeringuosakonna

planeeringute spetsialist

Tehnilise Järelevalve Amet:

Heigo Saare transporditeenistuse juhataja

peadirektori asetäitja (alates

03/2016)

Anvar Salomets transporditeenistuse juhataja

peadirektori asetäitja (kuni

02/2016)

Jaak Simon transpordi investeeringute osakonna

projektijuht

Raido Kivikangur raudtee infrastruktuuri osakonna

peaspetsialist (alates 07/2015)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium:

Kristjan Kaunissaare projekti koordinaator (alates

01/2016)

Miiko Peris ministeeriumi nõunik (kuni 08/2014

ja 10/2014-12/2015)

Indrek Sirp ministeeriumi nõunik (09/2013-

07/2014)

Anti Moppel ministeeriumi nõunik

Andres Lindemann Rail Baltic planeeringute spetsialist

Planeeringu konsultant (valdkondade juhtivad eksperdid):

Pille Metspalu OÜ Hendrikson & Ko üld- ja

regionaalplaneeringute osakonna

juhataja, planeeringu koostamise

juhtiv ekspert

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 10

Marika Pärn OÜ Hendrikson & Ko juhtiv

planeerimisspetsialist

Heiki Kalberg OÜ Hendrikson & Ko lepinguline

juhtiv planeerimisspetsialist

Heikki Kalle OÜ Hendrikson & Ko KSH

juhtekspert

Charlotta Faith-Ell WSP, KSH juhtekspert

Guido Laagus OÜ Reaalprojekt, projekteerimis-

osakonna juhataja, insener

Mikk Reier OÜ Reaalprojekt, juhataja

Arvydas Domatas UAB Kelprojektas, trassivariantide

sotsiaal-majandusliku võrdluse

juhtekspert

Henric Sandborg WSP, raudtee tehniline

projekteerimine

Rimantas Nugaris UAB Kelprojektas, raudtee tehniline

projekteerimine

Koostööpartnerid:

Häädemeeste Vallavalitsus:

Magnus Mõttus vallavanem

Merle Looring arendus- ja keskkonnanõunik

Saarde Vallavalitsus:

Andres Annast vallavanem

Martti Rooden maanõunik

Surju Vallavalitsus:

Jaanus Männik vallavanem

Andrus Lillemaa maanõunik

Paikuse Vallavalitsus:

Kuno Erkmann vallavanem

Reet Olev vallaarhitekt

Tahkuranna Vallavalitsus:

Karel Tölp vallavanem

Tori Vallavalitsus:

Kaie Toobal vallavanem

Ester Märss abivallavanem

Pärnu Linnavalitsus:

Romek Kosenkranius linnapea

Toomas Kivimägi osales protsessis linnapea ametiaja

jooksul kuni aprill 2015

Kaido Koppel planeerimisosakonna juhataja

Karri Tiigisoon linnaarhitekt

Sauga Vallavalitsus:

Priit Ruut vallavanem

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 11

Halinga Vallavalitsus:

Ülle Vapper vallavanem

Are Vallavalitsus:

Lauri Luur vallavanem

Signe Rõngas maa- ja keskkonnanõunik,

vallavanema ametis alates

november 2016

Tootsi Vallavalitsus:

Riina Kukk vallavanem

Vändra Vallavalitsus:

Jaanus Rahula vallavanem

Tarmo Lehiste volikogu esimees

Koostööpartnerina osalesid Siseministeeriumi (alates 1.09.2015

Rahandusministeeriumi pädevus), Keskkonnaministeeriumi,

Keskkonnaameti, Põllumajandusministeeriumi 5 ,

Muinsuskaitseameti, Maanteeameti, Maa-ameti, Riigimetsa

Majandamise Keskuse ja AS Eesti Raudtee esindajad.

Tabel 1. Olulised tegevused ja etapid planeeringu ja KSH

menetlemisel6

Menetlus Aeg Tegevus

Planeeringu

algatamine 12.04.2012

Vabariigi

Valitsuse

korraldus nr 173

KSH

algatamine 23.04.2012

Pärnu

maavanema

korraldus nr 267

Planeeringu

lähteseisu-

kohtade,

võrreldavate

trassialterna-

tiivide ja KSH

programmi

tutvustamine

2.09.2013

Avaliku

väljapaneku

algus

14.10.2013

Avalikud arutelud

Pärnjõe

koolimajas ja Are

vallamajas

15.10.2013 Avalikud arutelud

Sauga Avatud

5 Alates 1.09.2015 kannab nime Maaeluministeerium,

https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015004.

6 Põhjalikum ülevaade planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja

koostöö kohta esitatakse planeeringu juurde kuuluvas lisas

(menetlusdokumentatsioon).

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 12

Noortekeskuses

ja Surju

rahvamajas

17.10.2013

Avalikud arutelud

Häädemeeste

seltsimajas ja

Pärnu

maavalitsuses

Trassi koridori

võrdlus-

tulemuste

tutvustamine

17.06.2014

Avalikud arutelud

Surju rahvamajas

ja Sauga Avatud

Noortekeskuses

18.06.2014

Avalik arutelu

Pärnu

maavalitsuses

19.06.2014

Avalikud arutelud

Häädemeeste

seltsimajas ja

Kaisma

rahvamajas

10.06.2015

Avalikud arutelud

Suigu seltsimajas

ja Kaisma

rahvamajas

Planeeringu

eskiis-

lahenduse

tutvustamine

5.10.2015

Avaliku

väljapaneku

algus

20.10.2015

Avalikud arutelud

Häädemeeste

seltsimajas ja

Surju rahvamajas

21.10.2015

Avalikud arutelud

Pärnu

Keskraamatukog

us ja Suigu

seltsimajas

22.10.2015

Avalikud arutelud

Sauga Avatud

Noortekeskuses

ja Paikuse

vallamajas

23.10.2015

Avalikud arutelud

Tootsi vallamajas

ja Kaisma

rahvamajas

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 13

Rail Baltic Pärnu

maakonna lõunaosa

elektrilahenduse

tutvustamine

3.03.2016 Surju rahvamajas

22.03.2016 Surju rahvamajas

Planeeringu ja

KSH aruande

avalikustamine

ja avalikud

arutelud

29.11.-

29.12.2017 Avalik väljapanek

23.01.2017

Sauga Avatud

Noortekeskus ja

Suigu seltsimaja

24.01.2017

Tori rahvamaja ja

Kaisma

rahvamaja

25.01.2017

Surju rahvamaja

ja Paikuse

vallamaja

26.01.2017

Häädemeeste

seltsimaja ja

Pärnu

maavalitsus

KSH heakskiit 09.08.2017

Keskkonna-

ministeeriumi kiri

nr 7-12/17/2834-

7

Planeeringu

heakskiit 29.12.2017

Rahandus-

ministeeriumi kiri

nr 15-2/3529-1

Planeeringu

kehtestamine

veebruar

2018

Riigihalduse

ministri käskkiri

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 14

1. PLANEERINGUTE KOOSTAMISE

EESMÄRK JA ALUSED

1.1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Rail Balticu projekti üldiseks eesmärgiks on luua ühendus Balti

riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel. Siiani on Balti riikide

raudteesüsteem (standardne rööpmelaius 1520 mm) mandri-

Euroopa standarditega (rööpmelaius 1435 mm) ühildamatu,

mistõttu on Euroopa tasandil otsustatud (Euroopa Komisjoni otsus

nr 884/2004 29.04.2004 7 ), et Eesti, Läti ja Leedu riikide

raudteetransport tuleb täielikult integreerida laiemasse Euroopa

Liidu raudteetranspordisüsteemi. Rail Balticu arendamiseks on

antud suunised Eesti Vabariigi Valitsuskabineti 22.09.2011

otsusega8, 10.11.2011 Eestis allkirjastatud Eesti, Läti ja Leedu

peaministrite ühisdeklaratsiooniga ning samade riikide transpordi

eest vastutavate ministrite 07.12.2011 allkirjastatud

kokkuleppega. Rail Baltic projekti elluviimine on seotud suure

avaliku huviga, millega kaasneb keskkonnahoid ning inimeste ja

kaupade parem liikumisvõimalus.

Toetudes dokumendile „Vision and Strategies around the Baltic

Sea 2010“ (1994), üleriigilisele planeeringule „Eesti 2010“

(kehtestatud 2000), AECOM Limited koostatud Rail Baltic

teostatavusuuringule, fikseeriti Tallinn-Pärnu-Riia suunaline kiire

raudtee kulgemise põhimõte 2012. aasta augustis kehtestatud

üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“9, milles tuuakse välja, et:

„Euroopa transpordipoliitika valguses on jätkuvalt tähtis

parandada Eesti seotust Euroopa Liidu tuumikpiirkonnaga, sh luua

Läänemere idarannikul kiirraudtee Rail Baltic, mis ühendab Balti

riigid ja Soome Kesk-Euroopaga …. Lähiajal tuleb maakondade

teemaplaneeringute abil valida moodsa ja kiire põhja-

lõunasuunalise raudteetrassi (Rail Baltic) asukoht. Tallinnast

piirkiirusel 240 km/h võimalikult otse lõunasse kulgev rong viiks

inimesed kiiresti ja mugavalt Riiga, Kaunasesse, Varssavisse ning

sealt edasi Kesk- ja Lõuna-Euroopasse või Euroopa nn

tuumpiirkondadesse. ... Rail Baltic väga oluline ka kaubaveo

seisukohalt. Aktiivne kaubavedu on selle raudtee pikaajalise

tasuvuse eelduseks“.

7 http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004D0884&rid=2.

8 http://archive-ee-2012.com/ee/v/2012-11-14_660282_33/22-09-2011-Kiirem-

raudteeühendus-Lääne-Euroopaga-Valitsus-ee/.

9 http://eesti2030.wordpress.com/.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 15

Üleriigiline planeering on koostatavate maakonnaplaneeringute

oluliseks lähtealuseks.

Skeem 1.1.1. Vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele on

kavandatav Rail Balticu raudteetrass üheks osaks

Euroopa Liidu maanteid, raudteid ja sadamaid koondava

transpordi-infrastruktuuri TEN-T põhivõrgu koridorist.

Skeemil on punase joonega tähistatud maanteed, must-

valge katkendjoonega raudteed.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 16

Planeeringu koostamise eesmärk on Rail Baltic raudteeliini trassi

koridori asukoha määramine koos trassi variantide võrdlusega.

Kuna tegemist on uue ja tehniliselt keeruka raudteega,

määratakse lisaks trassi koridori asukohale raudteeinfrastruktuuri

ja raudtee rajamisest tingitud ümberehituste (teedevõrk) vajadus

ja nende põhimõttelised asukohad. Raudtee ja

raudteeinfrastruktuuri konkreetsed asukohad, raudtee rajamisest

tingitud ümberehitused ja lahendused täpsustatakse raudtee

projekteerimise käigus.

Skeem 1.1.2. Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“

toodud transpordivõrgu põhistruktuur Eestis aastal 2030.

Eesti transpordivõrgu selgroo moodustab kvaliteedi

poolest tuntavalt paranenud raudteeliiklus. Skeemil on

punase joonega tähistatud kiire rongiühendus 240 km/h

Tallinn-Rapla-Pärnu ja sealt edasi Läti suunal.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 17

1.2. PLANEERINGUALA

Planeeringualaks on Pärnu maakond. Rail Baltic trassi koridori

rööbastee kogupikkuseks Pärnu maakonnas on ligikaudu 109 km.

Skeem 1.2.1. Rail Balticu trassi koridori alternatiivide

kulgemine. Trassi koridori alternatiivid on skeemil

tähistatud sinise joonega, trassi koridori alternatiividest

puudutatud kohalikud omavalitsused tuhmkollase

värviga.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 18

1.3. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA

LÄHTEMATERJALID

Maakonnaplaneeringu koostamise alused

Pärnu maakonna planeeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“ lähteseisukohad10;

Transpordi arengukava 2014-2020, 201311;

Arengustrateegia „Pärnumaa 2030+“, 201412;

Aruanne „Rail Baltic. Final Report“, 201113.

Planeeritavale alale varem koostatud planeeringud

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud 2012;

Pärnu maakonna planeering, kehtestatud 1998;

Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused, kehtestatud 2003;

Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4

(E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 92,0–170,0“, kehtestatud 2012;

Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering,

kehtestatud 2013;

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-

Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine",

kehtestatud 2016.

Trassi koridori alternatiividest puudutatud kohalike

omavalitsuste üld- ja detailplaneeringud

Kehtestatud kohalike omavalitsuste üldplaneeringud.

Maakonnaplaneeringu koostamisel on vaadatud ja võimalusel

arvestatud järgmiste üldplaneeringutega:

o Häädemeeste valla üldplaneering, kehtestatud 2013;

o Saarde valla üldplaneering, kehtestatud 2008;

o Surju valla üldplaneering, kehtestatud 2003;

10 http://railbaltic.info/et/.

11 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3210/2201/4001/arengukava.pdf.

12 http://parnu.maavalitsus.ee/arengukavad.

13 AECOM Limited koostatud uuring,

http://www.tja.ee/index.php?id=13468&highlight=aecom.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 19

o Paikuse valla üldplaneering, kehtestatud 2009;

o Tahkuranna valla üldplaneering, kehtestatud 2012;

o Pärnu linna üldplaneering, kehtestatud 2001;

o Sauga valla üldplaneering, kehtestatud 2016;

o Are valla üldplaneering, kehtestatud 2009;

o Vändra valla Kaisma piirkonna üldplaneering

„Kaisma valla üldplaneering“, kehtestatud 2009.

Ülevaade lahenduse sisseviimisest kohalike omavalitsuste

kehtestatud üldplaneeringutesse on antud peatükis 5.2.

Kehtestatud detailplaneeringud. Ülevaade raudtee trassi

koridoris paiknevatest ja raudtee rajamisest puudutatud

kehtestatud detailplaneeringutest on antud peatükis 5.3.

1.4. PLANEERINGU JA KSH UURINGUD

Planeeringu ja KSH koostamise käigus viidi läbi täiendavad

uuringud ja analüüsid, mis olid sisendiks planeeringulahenduse

ja leevendavate meetmete väljatöötamisel. Uuringud ja

analüüsid kuuluvad planeeringu ja KSH koosseisu, on nende osad

ning on esitatud planeeringu ja KSH aruande lisadena (kui

uuringu ja analüüsi juures ei ole märgitud teisiti).

Planeeringu raudtee trassi koridori asukoha alternatiivide

väljatöötamise etapis koostati analüüs „Olemasoleva raudtee

koridori kasutamise võimalikkus Rail Baltic raudtee trassi

asukohana“14. Analüüsi käigus võrreldi olemasoleva Lelle-Pärnu

raudtee koridori (lõigus Röa-Pärnu linn) teiste, juba kaardistatud

trassi koridori alternatiividega, võttes aluseks tehnilises

kirjelduses ette antud nõuded projektkiiruse ja trassi geomeetria

osas. Analüüsi tulemusena selgus, et olemasoleva raudtee

koridori kasutamine Rail Balticu trassi koridorina lõigul Röa-Pärnu

on komplitseeritud, sest: trass läbib raudteeäärseid

asustusalasid, kus raudtee väljaehitamisega muudetakse olulisel

määral väljakujunenud elukeskkonna toimimist (vajalik on

teedevõrgu ümberehitamine; eritasandiliste ristete

väljaehitamine, mis toob kaasa hoonete lammutamise vajaduse);

olemasoleva raudtee koridori geomeetria ei vasta sõidukiirusele

240 km/h kavandatava raudtee nõuetele ning vajab õgvendusi,

mis omakorda tähendab olemasoleva raudtee koridori

ümberehitamist ligikaudu 16 km (ca 17%) ulatuses; teekond

pikeneb ligikaudu 10 km; pikemast teekonnast ja keerukamatest

tehnilistest lahendustest tulenevalt suureneb maksumus; trass

14 Vt planeeringu lisa 1.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 20

kulgeb läbi Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala. Analüüsi käigus

läbiviidud arvutuste kohaselt on olemasolev raudteekoridor lõigul

Röa – Pärnu linn kasutatav Rail Balticu trassi koridori asukohana

üksnes ligikaudu 50% ulatuses. Kuna olemasolev raudteekoridor

lõigul Röa-Pärnu linn ei vastanud lähtealustele (vt peatükk 2.2)

ja ei võimalda rahvusvahelise elektrifitseeritud kiire

rongiühenduse loomist, ei lülitatud olemasoleva raudteekoridori

Röa – Pärnu linn lõiku trassi koridori alternatiivide võrdlusesse.

Planeeringu eskiislahenduse etapis koostati „Analüüs Rail Baltic

raudtee rajamisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude

hüvitamise võimalustest kinnisasjade omanikele ja kasutajatele“

advokaadibüroo Sorainen AS ja Eesti Rakendusuuringute Keskus

Centar OÜ 15 . Analüüsi käigus hinnati trassiäärsetele maa- ja

majaomanikele kahjude õiguspärase korvamise korraldust.

Planeeringu eskiislahenduse etapis viidi läbi arheoloogiline

eeluuring kahes etapis. I etapis kaardistati leiualad, II etapis

täpsustati leiualade piire ja täpsemate paiksete eeluuringute

läbiviimise vajadus.

KSH uuringud

KSH raames läbi viidud uuringute vajadus määratleti KSH

kriteeriume, nende mõju ulatust ja mõju olemust, samuti

problemaatiliste alade analüüsi tulemustest lähtuvalt. Uuringud

kuuluvad KSH aruande koosseisu ning on täies mahus esitatud

KSH aruande lisas 4. Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte

uuringute koostamise eesmärgist ja ülevaade uuringu käigus

käsitletud teemavaldkondadest.

Asustusstruktuuri uuring

Uuringu 16 eesmärk oli koguda ja süstematiseerida olemasolevad

alusandmed. Uuringu tulemused olid sisendiks Rail Balticu

maakonnaplaneeringute ja mõjude hindamise koostamise

erinevates etappides: trassivariantide võrdlemisel, valitud

trassivariandi elluviimisega kaasnevate võimalike

keskkonnamõjude hindamisel ning sisendiks planeeringu-

lahenduse väljatöötamisel.

Uuringus käsitleti järgmisi teemavaldkondi:

rahvastiku paiknemine;

15 Planeeringu koostamise protsessi jooksul oli materjal kättesaadav Rail Baltic

projekti portaalis http://railbaltic.info/et/materjalid/uuringud-ja-analueuesid.

16 Koostaja OÜ Hendrikson & Ko, 2014.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 21

töökohtade paiknemine;

teenuste paiknemine;

maa hind;

maakasutusfunktsioonide paiknemine;

olulisemate puhkepiirkondade paiknemine;

olulisemate ettevõtlusalade paiknemine.

Käsitletavate valdkondade määratlemisel lähtuti peamistest

asustusstruktuuri moodustavatest ja inimeste liikumist

mõjutavatest funktsioonidest.

Uuring ei asenda planeeringu ning mõjude hindamise dokumente,

vaid koondab nende koostamiseks vajalikud alusandmed ning

annab ülevaate peamistest asustusstruktuuri mõjutavatest

protsessidest.

Kultuuripärandi uuring

Uuringu17 eesmärk oli koguda ja süstematiseerida olemasolevad

alusandmed, tuua välja raudtee trassi kavandamisel kõige

kriitilisemaks osutuda võivad tegurid ülevaatlikul tasemel ning

nende esinemine/paiknemine uuringualal. Samuti esitada

tüüpiliselt kasutatavad leevendavad meetmed, mis võimaldavad

eeldatavalt välja töötada parim võimalik lahendus. Uuringu

tulemused olid sisendiks planeeringu koostamisel, sh raudtee

trassi koridori alternatiivide asukohtade määratlemisel, samuti

KSH koostamise erinevates etappides: trassi koridori asukoha

alternatiivide võrdlemisel ning valitud trassialternatiivi

elluviimisega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude

hindamisel.

Kultuuripärandina käsitleti:

kultuurimälestisi;

Muinsuskaitseameti poolt muudesse registritesse, lisaks riiklikule

kultuurimälestiste registrile, koondatud objekte (XX saj arhitektuur,

maaehituspärand, matmispaigad);

pärandkultuuriobjekte;

looduslikke pühapaikasid;

väärtuslikke maastikke;

miljööalasid;

kohalike omavalitsuste poolt kaitse alla võetud objekte ja alasid;

17 Koostaja OÜ Hendrikson & Ko, 2013.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 22

kalmistuid;

kirikuid.

Kultuuripärandi säästmise vajadusega arvestati ühe

kriteeriumina juba Rail Baltic raudtee trassi koridori alternatiivide

kulgemise kavandamisel ja alternatiivide võrdlemisel.

Arheoloogiline eeluuring

Kultuuripärandi uuringu täpsustuse ja täiendusena viidi läbi

arheoloogilise eeluuringu I etapp18. Täiendava uuringu vajadus

selgus kultuuripärandi uuringu koostamise protsessi raames

koostöös Muinsuskaitseametiga.

Uuringus vaadati läbi nii asjasse puutuvad arhiiviallikad kui ka

publitseeritud materjalid ning ajaloolised kaardid. Välja jäeti

Rootsiaegsete katastriplaanide analüüs, mida töömahukuse tõttu

polnud võimalik etteantud aja jooksul teostada.

Uuringus koondati informatsioon trassilõikude kaupa (kajastades

ka muistised, mis paiknevad trassi koridori läheduses) ja esitati

eksperdirühma arusaam selle kohta, millised alternatiivid oleksid

arheoloogilise pärandi suhtes kõige vähem destruktiivsed.

Samuti anti iga alternatiivi juures tegevuste loetelu, mis on

tarvilik läbi viia, kui valik langeb antud alternatiivi kasuks.

Planeeringu seletuskiri kirjeldab üldistatult objektide ja alade

paiknemist piirkondades (peatükk 3.5), kus uuringule vastavalt

tuleb läbi viia maastiku ülevaatus selgitamaks muistise olemasolu

ja arheoloogiliste väljakaevamiste vajadust. Uuringu koostamise

käigus kaardistatud infot planeeringu joonistel ei kajastata

(võimaliku muistise kaitse eesmärgil).

Eluslooduseuuring

Uuringu 19 eesmärk oli anda lisainformatsiooni raudtee trassi

koridorile sobivaima asukoha leidmiseks. Andmebaaside,

väliinventuuri ja elupaikade modelleerimise alusel hinnati

raudtee üldist mõju elusloodusele ja toodi välja konkreetsed

kohad, kus see mõjutaks tugevalt konkreetseid liike, ökoloogilisi

või taksonoomilisi gruppe.

Uuring toob välja raudtee rajamisega kaasneva üldise mõju

looduslikele populatsioonidele ja kooslustele ning leevendus-

meetmed, et säilitada suurimetajate populatsioonide ühendus

18 « Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul.

I etapp », Tartu Ülikool, prof Valter Lang, 2013. 19 Koostaja OÜ Rewild, Jaanus Remm jt, 2013-2014 Tartu

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 23

kahel pool raudteed. Selleks soovitavad uuringu läbiviinud

eksperdid rajada Tallinna ja Ikla vahelisele alale 20–30

loomaläbipääsu sõralistele ja suurkiskjatele. Läbipääsud võivad

olla spetsiaalselt ehitatud ökoduktid või kombineeritud

lahendused raudteesildade puhul, mis ületavad jõgesid või

väiksemaid teid. Kuna raudtee on suhteliselt kitsas joonobjekt, ei

põhjusta see ulatuslikku otsest elupaikade kadu või tingimuste

halvenemist, kuid mõju võib ekspertide hinnangul kohati olla

oluline.

1.5. PLANEERINGU KOOSSEIS

Planeering koosneb:

seletuskirjast ;

joonistest, milleks on:

o joonis nr 1. Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringud

Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Koondjoonis, M 1 : 220 000;

o joonis nr 2. Pärnu maakonnaplaneering Rail Balticu raudtee

trassi koridori asukoha määramiseks. Põhijoonis, M 1 : 80 000;

o joonised nr 3–13. Pärnu maakonnaplaneering Rail Balticu

raudtee trassi koridori asukoha määramiseks.

Planeeringulahendused Häädemeeste, Saarde, Surju,

Paikuse, Tahkuranna, Sauga, Are, Tori, Tootsi, Vändra valla

ja Pärnu linna osas. Täpsemad joonised kohalike omavalitsuste osas, M 1 : 20 000.

lisadest:

o lisa 1. Olemasoleva raudtee koridori kasutamise

võimalikkus Rail Baltic raudtee trassi asukohana;

o lisa 2. Tööprotsessi jooksul visandatud trassi koridori

alternatiividest ja võrreldud alternatiividest (skeem);

o lisa 3. Rail Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu

maakonnaplaneeringute võrreldavate trassi koridoride

võrdlustulemused20;

o lisa 4. Rail Balticu Pärnu maakonna lõunaosa

elektrilahenduse variandid.

20 Kajastab võrdlusetapi tulemusi. Eskiislahenduse väljatöötamise etapis on

lahendusi täpsustatud.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 24

Planeeringu juurde kuuluvad lisad 1, 3 ja 4 on esitatud

eraldiseisvate köidetena, lisa 2 käesoleva dokumendi lõpus.

Planeeringu lisa on KSH aruanne. KSH aruanne on koostatud Harju, Rapla ja Pärnu maakondade osas ühine ja koosneb:

KSH aruandest;

KSH aruande lisadest:

o lisa 1. Aruande lisad – võrdlustulemuste etapp. Kajastab

trassi koridori alternatiivide võrdlemisega seonduvat materjali;

o lisa 2. Aruande lisad – planeeringu lahenduse etapp.

Kajastab planeeringu lahenduse mõjuhindamise tulemusi ja

leevendusmeetmeid;

o lisa 3. Aruande lisad – eelprojekti etapp. Kajastab

eelprojekti etapi mõjuhindamise tulemusi ja leevendusmeetmeid;

o lisa 4. Natura hindamine. Kajastab Natura hindamisega seonduvaid hinnanguid ja materjale;

o lisa 5. Müra modelleerimine. Kajastab müra

modelleerimisega seonduvaid materjale, sh eelprojekti täpsusastmes müra modelleerimist;

o lisa 6. Uuringud. Kajastab KSH käigus täiendavalt koostatud uuringuid;

o lisa 7. KSH programm koos menetlusdokumentatsiooniga.

Kajastab KSH programmi ja selle koostamise etapi

menetlusdokumentatsiooni;

o lisa 8. Aruande protseduurilised lisad. Kajastab aruande koostamise etapi menetlusdokumentatsiooni.

KSH aruanne ja aruande lisad on esitatud eraldiseisva dokumendina.

1.6. PLANEERINGUS KÄSITLETAVAD MÕISTED JA

LÜHENDID

Baastegurid – olulised tingimused, mis üldjuhul ei võimalda

trassi koridori rajamist ning määravad selle kulgemist

olulisel määral (loetletud peatükis 2.2).

Ehitusprojekt – projekteerimise käigus koostatud dokument või

dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 25

teavet. Asjakohasel juhul kajastab ehitusprojekt ka ehitise

kasutamiseks ja korrashoiuks vajalikku teavet21.

Eelprojekt – ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise

arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste

põhimõtted, mida tellija kooskõlastuse korral detaili-

seeritakse projekteerimise järgmistes staadiumites22.

Hooldedepoo – hoone või hoonete kompleks, mis võimaldab

piisavas koguses rongide kohast ja korrapärast hooldamist

ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone.

Kaubajaam – rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab

rongide vastuvõtmist, ärasaatmist ja peatuseta

läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu

korraldamist ning manöövritöö tegemist. Kaubajaam on

mõeldud veoste vastuvõtmiseks ja väljaandmiseks, vastava

otstarbega raudteerajatiste ning raudteeinfrastruktuuri

hoonete olemasolul on seal võimalik tegeleda ka muude

raudteeliiklusega seotud tehniliste operatsioonidega.

Kitsad olud – planeeringuga määratav trassi koridori ala, kus

olemasolevast olukorrast tulenevalt ei ole teatud ulatuses

ja suunas raudteemaa ja selle kaitsevööndi nihutamine

trassi koridori sees lubatud.

Liinikoridor – planeeringuga määratav liinikoridor on elektri

õhuliini või maakaabelliini rajamiseks vajaminev maa koos

liini kaitsevööndiga. Kuna liini täpne asukoht selgub

projekteerimisel, on arvestatud võimaliku nihutamisruumi

vajadusega. Arvestades nihutamisruumi vajadust, on

planeeringus õhuliini liinikoridori laiuseks 100 m,

maakaabelliini liinikoridori laiuseks 40 m. Liini kaitsevöönd

tekib liini ehitamise järgselt kasutusloa andmisel, kuid

ruumivajadusega on arvestatud juba raudtee ja liinikoridori

planeerimise etapis.

KMH – keskkonnamõju hindamine.

KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Maaparandussüsteem – maatulundusmaa kuivendamiseks ja

niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste

21 Ehitusseadustik. Vastavalt Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele

nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt,

põhiprojekt ja tööprojekt.

22 Määrus „Nõuded ehitusprojektile“.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 26

kogum, mis on kantud maaparandussüsteemide

registrisse23.

Meldepunkt – koht, mis jaotab raudteeliini jaamavahedeks või

jaamavahe blokkpiirkondadeks. Meldepunktideks on

jaamad, teepostid, automaatblokeeringu läbisõidufoorid

ning iseseisva signalisatsiooni- ja sidevahendina

kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni blokk-

piirkondade piirid.

Möödasõidu jaam – koht üherajalisel rööbasteel, mis võimaldab

vastassuunas liikuvatel rongidel üksteisest mööduda.

Kaherajalisel rööbasteel võimaldab möödasõidu jaam

samas suunas erinevate kiirustega liikuvatel veeremitel

üksteisest mööduda. Tihti paiknevad möödasõidu jaamad

rongijaamade läheduses. Konstruktsioonilt on nad

enamasti mõlemast otsast põhirajaga ühendatud.

Müratundlik objekt – tervisemõjude hindamise seisukohast

kuuluvad müratundlike objektide hulka elu- ja

ühiskondlikud hooned ja -alad – elamud, koolid, lasteaiad,

puhke- ja virgestusmaad, haiglad jms. Lisaks

inimasustusele võib müra mõjutada ka liike (nt metsis),

nende elupaiku, kaitstavaid alasid ja Natura alasid.

Piirijaam – rööpmestikuga meldepunkt, mis oma omadustelt

(funktsionaalsus, tehniline võimekus) võimaldab veeremite

tehno- ja piirikontrolliks vajalike protsesside läbiviimist,

samuti kaubasaadetiste ning dokumentide kontrollimist.

Raudtee – maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt

terviklik rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele

toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest,

pöörmetest, liipritest ja ballastist24.

Raudteemaa – raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja

rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa.

Raudteeinfrastruktuur – raudtee ning selle majandamiseks

vajalikud hooned ja rajatised, mis on raudteega ehituslikult

või sihtotstarbeliselt seotud.

Raudtee kaitsevöönd – raudtee sihtotstarbelise toimimise ja

häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt

lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud

23 Maaparandusseadus.

24 Raudtee, raudteemaa, raudteeinfrastruktuuri ja raudteerajatise mõisted vastavalt

raudteeseadusele.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 27

maa-ala, mille laius äärmise rööpme teljest on 30 meetrit25.

Kaitsevöönd tekib raudtee ehitamise järgselt kasutusloa

andmisel, kuid ruumivajadusega on arvestatud juba

raudtee planeerimise etapis.

Raudteerajatis – raudtee, sillad, viaduktid, estakaadid,

tunnelid, tugiseinad, truubid, kontaktvõrgud, turvangu-,

side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised,

ülekäigu- ja ülesõidukohad, jaamad ja teised meldepunktid,

oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid ning muud

raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud

rajatised.

Regeneratiine energia - regeneratiivne pidurdus/

regeneratiivpidurdus ehk elektrilise ajamiga

pidurdamine, kus lisaks tavapärasele mehaanilisele

pidurdamisele kasutatakse ratastega pidurdamiseks ka

mootori pöörlemistakistust. Antud situatsioonis töötab

veduri mootor generaatorina, kus pöördejõu allikaks on

rongi inertsjõud.

Selliselt tekkiv kineetiline energia on võimalik muuta

elektrienergiaks. Regeneratiivne pidurdusenergia on

võimalik edastada raudtee nii kontaktvõrgu süsteemi,

kasutada rongisiseseks tarbimiseks, saadud energia

salvestada vms.

Vahelduvvoolu kasutavad energiavarustussüsteemid

projekteeritakse selliselt, et regeneratiivpidurdust oleks

võimalik kasutada nii, et elektrilisel pidurdamisel

vabanenud energia suunatakse sujuvalt teistele rongidele

või primaartoitevõrku26.

Reisijaam – rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab reisijate

teenindamist, rongide vastuvõtmist, ärasaatmist ja

peatusteta läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu

korraldamist ning vajalike manöövritööde tegemist,

vastavate raudteeinfrastruktuuri hoonete ning

raudteerajatiste olemasolul ka veoste vastuvõtmist ja

väljaandmist ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi

operatsioone.

25 Ehitusseadustik.

26 Allikad TTÜ 2015, “elektriraudtee ja selle mõjud elektrisüsteemi talitlusele”. Jako Kilter,

Triin Kangro, Tanel Sarnet, Ivo Palu; (EL) nr 1301/2014; https://www.thoughtco.com/what-is-regenerative-braking-85380.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 28

Rööbastee – pealisehitisest, muldkehast koos veeviimaritega ja

muudest rajatistest koosnev ehitis, mida mööda liigub

raudteeveerem.

Terminal – hoonete ja rajatiste kompleks, kus toimub

reisijate/kauba ümberlaadimine samaliigilisele või teisele

transpordivahendile (auto-, mere- õhutranspordivahendid,

erineva rööpmelaiusega raudteed). Reisiterminali

kompleksi kuulub terminali hoone, mis sisaldab vajalikke

funktsionaalsusi reisijate ohutuks ning mugavaks

teenindamiseks (ennekõike vastavad ülekäigusillad, liftid,

reisiveo telemaatilised rakendused jne).

Trassi koridor – planeeringuga määratav raudtee trassi koridor

on raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee

kaitsevöönd koos trassi „nihutamisruumiga”. Trassi koridori

laiuseks on 350 m. Pärnu linnas ning Tahkuranna valla Reiu

külas, kus trassi koridor kulgeb Pärnu maastikukaitsealast

välja tsoneeritud endise Pärnu-Riia raudtee koridoris, on

trassi koridori laiuseks 150 m.

Tundlik piirkond – planeeringuga määratletav piirkond raudtee

trassi koridoris või raudtee trassi koridori lähiala, kus elu-

ja puhkealade ning elamute- ja ühiskasutusega hoonete

juures võib raudteel toimuvast liiklusest tulenev müratase

ületada lubatud piirnorme. Planeeringus on need piirkonnad

määratletud kui võimalikud müra leevendusvajadusega

alad.

Veoalajaam – raudteerajatis27, mille primaarpool on ühendatud

kõrgepingevõrku ja selles muundatakse kõrgepinge

rongidele sobivaks pingeks ja/või muudetakse

energiavarustussüsteem rongidele sobivaks süsteemiks.

Sekundaarpoolel on alajaamad ühendatud raudtee

kontaktliinidega.

Ökodukt – raudtee kohale rajatud rohesild loomadele, mis on

kaetud pinnase ja taimedega. Ökoduktile istutatakse

ümbritsevate elupaigatüüpide taimed selliste ribadena, mis

võimaldavad loomadel häirimatult üle ökodukti minna.

Ökodukti laius võib olla erinev, optimaalseks peetakse

50 m.

27 Raudteeseaduse mõistes.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 29

2. TRASSI KORIDORI ALTERNATIIVIDE

VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED.

EELISTATUD TRASSI KORIDORI VALIKU

PÕHJENDUSED

2.1. TRASSI KORIDORI MÕISTE JA TÄHENDUS

PLANEERINGUS

Planeeringuga määratav trassi koridor on raudtee rajamiseks

vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd koos trassi

„nihutamisruumiga”. Trassi koridori laiuseks on määratud 350 m.

Trassi koridori laius 350 m ja „nihutamisruumi“ määramine28 on

põhjendatud vajadusega tagada vastavus trassi geomeetria

nõuetele ka siis, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise

käigus täpsustada 29 . Pärnu linnas, kus trassi koridor kulgeb

olemasoleva 1520 mm raudtee koridoris (tegemist on

väljakujunenud ehitatud keskkonnaga) ja Tahkuranna valla Reiu

külas, kus trassi koridor kulgeb endise Pärnu-Riia raudtee

koridoris30, on trassi koridori laiuseks määratud 150 m. Maade

kasutamise põhimõtted trassi koridori sees on esitatud peatükis

3.3.

Trassi koridori sees paikneb kavandatav raudteemaa koos

raudtee kaitsevööndiga, mille ulatus on üldjuhul 66 m ja millest

orienteerivalt 35 m on taraga eraldatud31. Projekteerimise käigus

raudtee asukohta täpsustades ei tohi raudteemaa koos

kaitsevööndiga (nn punane ala) väljuda raudtee „nihutamis-

ruumi” välispiirist ehk planeeringuga määratud trassi koridorist.

Raudteemaad koos raudtee kaitsevööndiga võib tehnilistest

vajadustest tulenevalt suurendada (nt kõrge mulde vajadus)

28 Nihutamisruum 350 m laiusel trassi koridoril on 142 m ja 150 m laiusel koridoril

42 m. Kõiki projekteerimisel vajalikke detaile ei ole võimalik maakonna-

planeeringu koostamisel arvestada tulenevalt regionaalplaneerimisele omasest

lähenemisviisist ja koostatavate jooniste üldistusastmest.

29 Nt on ilmnenud tundlike objektide ja alade olemasolu, mis trassi koridori

visandamise etapis ei olnud teada või tuleneb nihutamise vajadus projekteerimise

käigus läbiviidavate geoloogilistes väliuuringute tulemustest.

30 Endine Pärnu-Riia raudtee koridor on ligikaudu 30 m ulatuses ja 3,4 km pikkuses

lõigus Pärnu loodusalast välja tsoneeritud.

31 Üldjuhul on raudtee rajamiseks vajalik maa-ala ulatus ligikaudu 30–40 m.

Erisused raudtee rajamiseks vajalikus maa-ala ulatuses tulenevad eri- ja/või

tehnilisest lahendusest (nt kõrge mulde vajadus, meldepunktid vms) või maastiku

reljeefist. Maa-ala ulatus täpsustatakse projekteerimise käigus.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 30

trassi koridori sees, mida ei loeta planeeringu põhilahenduse

muudatuseks.

2.2. TRASSI KORIDORI ALTERNATIIVIDE KUJUNEMINE

JA NENDE VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED

Vastavalt planeerimisseadusele tuleb joonehitise trassi koridori

asukoha määramisel kaaluda mitut võimalikku asukohta. Mitme

võimaliku asukoha kaalumise eesmärk on leida trassi koridori

asukoht nii, et raudtee rajamine oleks tehniliselt teostatav ja

majanduslikult tasuv ning raudteest tulenevad mõjud ja

häiringud oleksid minimaalsed nii inim- kui looduskeskkonnale.

Trassi koridori alternatiivide visandamisel lähtuti üldisest

strateegilisest eesmärgist – leida asukoht trassile Tallinn-Rapla-

Pärnu-riigipiir suunal – mis on sätestatud üleriigilises

planeeringus „Eesti 2030+“ ning AECOM-i uuringus. AECOM-i

uuring hõlmas Rail Balticu trassi asukoha põhimõttelist valikut ja

esialgset teostatavus-tasuvusanalüüsi, kuid analüüsis

teostatavust kõigis kolmes Balti riigis. Seetõttu seati Rail Baltic

maakonnaplaneeringutega eesmärgiks AECOM-i uuringus

väljapakutud trassi koridori asukohti täpsustada lähtuvalt

konkreetsest olukorrast maakasutuses Harju, Rapla ja Pärnu

maakonnas.

Trassi koridori alternatiivide visandamisel lähtuti

baasteguritest, mis üldjuhul ei võimalda raudtee rajamist

(baastegurid töötati välja lähteseisukohtade etapis ning neid

tutvustati avalikkusele koos trassi koridori alternatiividega),

Skeem 2.1.1. Raudtee trassi koridori üldskeem.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 31

trassi geomeetrianõuetest (nõutavad horisontaalraadiused

peavad vastama projektkiirusele 240 km/h, et võimaldada kiire

raudteeühenduse rajamist), lühimast võimalikust teekonnast

ning majanduslikust tasuvusest (mis on raudtee rajamise

eelduseks). Üksikutel juhtudel ei olnud võimalik baasteguritega

100%-liselt arvestada - selleks, et trassi koridor vastaks

geomeetrianõuetele ja võimaldaks eesmärgipäraselt kiire

rongiühenduse loomist, tuleb läbida kehtestatud

detailplaneeringute alasid ning tõenäoliselt Harju ja Rapla

maakonnas mõned hooned likvideerida.

Trassi koridori baastegurid32:

elamud jm hooned (sh ühiskondlikud, äri- ja, tootmishooned);

kalmistud;

looduskaitsealused objektid koos kaitsevööndiga;

Natura 2000 alad;

kultuurimälestised koos kaitsevööndiga;

kehtestatud detailplaneeringutega kaetud alad (juhul, kui ehitusluba on väljastatud).

Alternatiivide visandamise algetapis seati eesmärgiks välja

töötada võimalikult palju erinevaid alternatiive 33 , et välja

selgitada need, mis vastavad kõige paremini Rail Baltic

raudteeliini planeerimise ja ehitamise üldisele eesmärgile ning

ühtlasi arvestavad lähtealuseks olevate baastegurite ja

konkreetse olukorraga maakasutuses. Protsessi käigus erinevate

GIS-andmete ja alusuuringute lisandumisel ja läbitöötamisel

selgusid alternatiivid, mis lähtealustele34 ja planeeringu üldisele

eesmärgile ei vasta või vastavad vähem. Koostöös maavalitsuste,

kohalike omavalitsuste ja erinevate huvigruppidega (töögruppi

kuuluvad ametkonnad, keskkonnaoragnisatsioonid,

kodanikeühendused) analüüsiti esmaste alternatiivide

kasutamise võimalikkust Rail Baltic trassi koridorina, eemaldades

tööst lähtealustele ja planeeringu üldisele eesmärgile

mittevastavad või vähem vastavad. Tööprotsessi käigus

kohalikelt omavalitsustelt ja huvigruppidelt laekunud

ettepanekute ja info alusel (üld- ja detailplaneeringutega

32 Maakonnaplaneeringu täpsusastmele kohane alusinfo baasteguritest on kantud

kohalike omavalitsuste osas koostatud joonistele.

33 Tööprotsessi käigus visandatud ja võrdlusesse jäänud trassi koridori

alternatiividest Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas annab ülevaate planeeringu

lisas 2 esitatud skeemkaart (käesolevas dokumendis).

34 Ülevaade maakonnaplaneeringute koostamise alustest on esitatud dokumendis

„Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute

lähteseisukohad“, mis oli planeeringu koostamise protsessi jooksul kättesaadav

Rail Baltic projekti portaalis www.railbaltic.info.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 32

kavandatud arendused, elamute paiknemine, täiendavad trassi

kulgemise ettepanekud) alternatiive täpsustades/korrigeerides

ning ebasobivaid välistades selgusid võrreldavad trassi koridori

alternatiivid, mis võimaldavad rahvusvahelise elektrifitseeritud

kiire rongiühenduse loomist.

2.3. TRASSI KORIDORI ALTERNATIIVIDE

VÕRDLUSMETOODIKA

Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramiseks võrreldi

trassi koridori asukoha alternatiive kriteeriumigruppide lõikes:

KSH (inim- ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud), tehniline

teostatavus, ehitusmaksumus ning sotsiaal-majanduslik tulu ja

kulu. Kriteeriumid kriteeriumigruppides töötati välja arvestades

raudtee ja selle toimimiseks rajatava raudteeinfrastruktuuri

olemust ning trassi koridori asukoha võrdlemise etapiks

teadaolevate andmete olemasolu35. Lisaks lähtuti põhimõttest, et

alternatiivide võrdlemine annab sisulise tulemuse eelkõige

selliste kriteeriumite puhul, mille osas võib eeldada mõju

avaldumist ning erinevuste välja joonistumist erinevate

alternatiivide korral.

Võrdlemisel anti iga kriteeriumigrupi (KSH inim- ja

looduskeskkond, tehniline teostatavus, ehitusmaksumus,

sotsiaal-majanduslik tulu 30-aasta lõikes) kaupa eelistus, milline

trassi koridori alternatiiv on võrdluses otstarbekam. Kokkuvõtlik

eelistus kujundati erinevate kriteeriumigruppide eelistuste

kaalumise tulemusel.

Trassi koridori alternatiivide võrdlemine toimus etapiviisiliselt –

esmalt võrreldi n-ö alamalternatiive (väiksemaid lõike või lõikude

kombinatsioone) ja selgitati välja alamvõrdluse eelistus.

Eelistatud lõiguga liiguti edasi n-ö pikemate alternatiivsete

lõikude või lõigukombinatsioonide võrdlemisele ja selgitati välja

eelistus juba pikemates koridori lõikudes.

Järgnevalt on esitatud lühiülevaade trassi koridori võrdlemise

alustest ja kriteeriumite loetelu kriteeriumigruppide lõikes.

Põhjalikum ülevaade võrdlustulemustest on esitatud võrdlus-

dokumendis „Rail Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu

maakonnaplaneeringute võrreldavate trassi koridoride

võrdlustulemused“ (mis on planeeringu osa ja esitatud lisas 3)

ning KSH aruande lisas 1.

35 Põhjalikum ülevaade kriteeriumigruppidest on leitav dokumendis “Rail Baltic 1435

mm Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassi koridoride

võrdlustulemused”, mis on planeeringu osa ja esitatud lisas 3.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 33

2.3.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Võrdluskriteeriumid valiti teemavaldkondade lõikes, kus trassi

koridori asukoha alternatiivide elluviimisega võivad kaasneda

muutused keskkonnas võrreldes olemasoleva olukorraga ja/või

ilmnevad erinevused alternatiivide vahel.

Trassi koridori alternatiivide võrdlemisel analüüsitud

võrdluskriteeriumid36:

Natura 2000 võrgustiku alad (elupaikade hävimine ja

killustumine);

häiringud (elustikule avalduvad);

elupaikade kadu (muud väärtuslikud elupaigad peale Natura

2000 võrgustikku kuuluvate alade);

elupaikade killustumine (sh barjääriefektid, muud väärtuslikud

elupaigad peale Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade);

mõju põhjavee kvaliteedile (paiknemine veehaarete ja kaevude

suhtes);

mõju pinnavee kvaliteedile ja liikumisele (mõju pinnavee

liikumisele);

müra (müranivoo piirkonda jäävad hooned);

vibratsioon (ohtlikku piirkonda jäävad hooned);

õnnetuseoht (asukoht asustatud alade suhtes, päästevahendite

ligipääs raudteele);

kohalik identiteet ja kogukonna taluvusvõime (mõjutatavad

kogukonnad ja iseloom);

liikumisvõimalused, barjäärid (ligipääs olulistele sihtpunktidele);

kohaliku rongiliikluse rakendamise võimalused raudtee vaba

läbilaskevõime ulatuses (alternatiivi kohaliku transpordi

rakendamise võimalused);

ehitised lähinaabruses (eeldatavalt võõrandatavate ja raudtee

mõjualasse jäävate hoonete hulk);

kinnistute väärtus elamumaa osas (maa paiknemine raudtee

mõjuvööndis);

kinnistute väärtus muude maa otstarvete osas (maa

paiknemine raudtee mõjuvööndis – olenevalt kasutusotstarbest

võib maa väärtus suureneda);

36 Kriteeriumite valik on tehtud KSH programmi koostamisel. Põhjalikum ülevaade

analüüsitud võrdluskriteeriumitest on leitav dokumendist „Rail Baltic KSH

programm“, mis on KSH arunde lisa 7.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 34

maa põllumajanduslik kasutus (põllumajandusliku maa

hõlmamine);

põllumajandusmaade terviklikkus (tervikuna haritavate

põllumaade tükeldamine);

maa metsamajanduslik kasutus (erinevused metsamaa

hõlmamise ja omandi osas);

maavarad (erinevused maardlate hõlmamise osas);

mõju kohalikule majanduskeskkonnale (erinevused

alternatiivide asukohast, peatuste arvust ja asukohast

tulenevalt);

kultuurimälestised (riiklikusse registrisse kantud objektid/alad);

kaardistamata arheoloogiapärand (arheoloogilise eeluuringu

alusel vajalike uuringute ulatus ja probleemkohad);

väärtuslik maastik ja miljöö (kattuvus teemaplaneeringus

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

toodud väärtuslike maastikega, kohalike omavalitsuste üld- ja

teemaplaneeringuga määratud miljööaladega);

visuaalsed aspektid (eluhoonete juurest avanevate vaadete

mõjutamine);

muu kriitilise või tähelepanu vajava iseloomuga kultuuripärand

(kultuuripärandi uuringus määratletud kriitiliste või tähelepanu

vajavatena, kuid ei kajastu kultuurimälestiste, kaardistamata

arheoloogiapärandi ega väärtuslik maastik ja miljöö

kriteeriumite al: kirikud ja kalmistud, matmispaigad, XX sajandi

arhitektuuripärand, maaehituspärand);

muu leevendatava iseloomuga kultuuripärand (kultuuripärandi

uuringus määratletud leevendatava iseloomuga pärandina:

pärandkultuuriobjektid, kohaliku omavalitsuse poolt

väärtustatavad objektid, maakondlike teemaplaneeringutega

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

lisaks väärtuslikele maastikele määratletud maastikulised

väärtused).

KSH inim- ja looduskeskkonna eelistuse kujundamisel arvestati

26 kriteeriumiga, tuues iga kriteeriumi lõikes kaasneda võivad

muutused keskkonnas võrreldes olemasoleva olukorraga. Mida

väiksemad on muutused, seda eelistatum alternatiiv kriteeriumi

osas on.

2.3.2. TEHNILINE TEOSTATAVUS

Tehnilise teostatavuse eelistuse eristamise eesmärk oli välja tuua

raudtee ja raudteeinfrastruktuuri planeerimise eripära.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 35

Lähtudes planeeringu üldistusastmest ning selle koostamise

staadiumis teadaolevatest andmetest, hinnati trassi koridori

alternatiive tehnilise teostatavuse eelistuse kriteeriumite alusel:

trassigeomeetria (minimaalsed nõutavad horisontaalraadiused

on tagatud37; vastassuunaliste kõverate puudumine38);

kavandatavate rajatiste arv (viaduktid, tunnelid, ökoduktid jne);

piirkonna geoloogiline situatsioon (sood, rabad);

teekonna pikkus;

hilisema hoolduse keerukus/maksumus.

Tehnilise teostatavuse eelistuse kujundamisel oli

trassigeomeetria kõige olulisemaks kriteeriumiks, et

võimaldab kiire raudteeühenduse rajamist (projektkiirus

240 km/h).

2.3.3. EHITUSMAKSUMUS

Ehitusmaksumuse39 eelarve kujundati kriteeriumitest:

raudtee ja sellega seotud ehitusmaksumus;

rajatised: sillad, viaduktid, ökoduktid jne;

teedevõrk ja selle ümberehitus;

hoonete likvideerimine, kehtestatud detailplaneeringute

kompenseerimine juhtudel, kus detailplaneering ei ole

37 Raudtee trassi koridori alternatiivide valikul lähtutakse kiiret ühendust

võimaldavale raudteele esitatavatest nõuetest, kus vastavalt projektkiirusele

240 km/h väikseim horisontaalne raadius võib olla R(rec)>3000 m;

R(min)>2500 m. Vaata täpsemalt planeeringu lisa 3.

38 Vastassuunalised kõverad saavad määravaks eelkõige hilisemas

ekspluatatsioonis, mitte niivõrd projekteerimisel ja ehitamisel. Jooksva

korrashoiu käigus tuleb pidevalt jälgida välisrööpa kõrgenduse vastavust

kõverusraadiusele ja kehtestatud kiirusele, samuti loodi muutust üleminekul

sirgelt teeosalt kõverale ja vastupidi. Ekspluatatsiooni kuludes on oma koht ka

rööbaste kulumisel ja sellest tuleneval väljavahetamise vajadusel. Välimine

rööbas kulub rohkem kui sisemine, eriti väiksema raadiusega kõverikes. Sellest

tulenevalt on üks lauge kõver parem kui mitu järsemat.

39 Ehitusmaksumus on ligikaudne suurus (arvestatud maakonnaplaneeringu

täpsusastmes) ning esitatud trassi koridori alternatiivide võrdlemise etapis

eelkõige alternatiivide omavaheliseks võrdlemiseks. Eelarvestuse põhimõtted ja

täpsem ülevaade trassi koridori alternatiivide maksumustest on esitatud

dokumendi «Rail Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute

võrreldavate trassi koridoride võrdlustulemused» lisas 7. Täpsustatud

ehitusmaksumus arvestatakse eelistatud trassile projekteerimise käigus.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 36

realiseeritav (osaliselt või kogu mahus), suuremahuliste

tehnorajatiste ümberehitamine nende toimimise tagamiseks;

raudtee ja kaasneva raudteeinfrastruktuuri tarbeks maade

omandamise kulud40.

2.3.4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK TULU JA KULU

Sotsiaal-majandusliku tulu ja kulu võrdlus teostati lähtudes

juhendmaterjalist „Guide to Cost Benefit Analysis of Investment

projects, 2008“41. Planeeringu protsessis trassi koridori asukoha

alternatiivide võrdlemisel ei viidud läbi tasuvusanalüüsi täies

mahus. Läbi viidi 30-aastase arvestusperioodi jooksul ilmneva

tingliku sotsiaal-majandusliku tulu ja kulu võrdlemine,

võrdlemiseks kasutati olulisemaid sotsiaal-majanduslike

näitajaid. Kuna planeeringu etapis on teada trassi koridori

alternatiivide hinnangulised ehitus- ja hooldusmaksumused ning

rongide liikumiskiirused, on võimalik ja otstarbekas leida ainult

ligikaudsed ja alternatiivide võrdlemiseks kasutatavad suurused.

Trassi koridori alternatiivide võrdleval hindamisel võeti sotsiaal-

majandusliku tulu vaatenurgast aluseks näitajad, mida saab

väljendada rahalises väärtuses:

reisija ja kauba reisile kuluva aja väärtus42;

hooldusmaksumus43;

keskkonnakulud.

40 Võrdlemise etapis arvestati maade omandamise kulusid Maa-ameti

kinnisvaratehingute andmebaasi alusel http://www.maaamet.ee/kinnis-

vara/htraru/Start.aspx. Päringud tehti 3 viimase aasta (2011-2013) kinnisasja

ostu-müügi tehingute kohta maa sihtotstarbe järgi 27.11.2013 a seisuga. Täpsem

maa hinna tuletus ja kasutamine eelarvestuses võrdlemise etapis esitati

dokumendi «Rail Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute

võrreldavate trassi koridoride võrdlustulemused» lisas 7. Trassi koridoris

paiknevate maaüksuste omandamine raudtee rajamiseks vajalikus ulatuses

toimub raudtee projekti alusel. Raudtee rajamiseks vajaliku maa omandamise

põhimõtet ja maa hinna kujunemine on selgitatud peatükis 5.4.

41

http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/guides/cost/guide2008_e

n.pdf.

42 AECOMi uuringu ühikhinnad täpsustati ja/või arvestati ümber projekti

analüüsiperioodile. Kasutatud on järgmisi ühikhindu (ümberarvestatuna aastale

2025): kaubaveo ajaväärtus (euro/tonn/tund) – 0,21; reisijateveo ajaväärtus

(euro/reisija/tund) – 11,82. Vaata täpsemalt lisa 3.

43 Hooldusmaksumuse osas on aluseks AECOMi uuring (2011).

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 37

Vastavaid rahalisi väärtusi kasutati trassi koridori alternatiivide

omavahelisel võrdlemisel.

Võrdlemise alusel toodi välja hinnanguline summa, mille võrra

konkreetse trassi valimine on tinglikult tulusam ebasoodsaima

alternatiivi suhtes. Tinglik tulusus tuleneb väiksematest

pikaajalistest kuludest.

2.4. VÕRDLUSTULEMUSED. EELISTATUD TRASSI

KORIDORI VALIKU PÕHJENDUSED

Rail Baltic trassi koridori asukoha alternatiive võrreldi trassi kori-

dori alternatiivide võrdlemise etapis peatükis 2.3 toodud

kriteeriumite alusel. Võrdlustulemused on koondatud dokumenti

“Rail Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu

maakonnaplaneeringute võrreldavate trassi koridoride

võrdlustulemused”, mis on planeeringu osa ja esitatud lisas 3.

Alljärgnevalt on esitatud võrdlustulemuste kokkuvõte.

Eelistatud trassi valimine on kaalutlusotsus, mis võtab arvesse

KSH tulemusi nii inim- kui looduskeskkonna osas, tehnilis-

majanduslikke näitajaid ning sotsiaal-majanduslikke tulusid ja

kulusid. Eelistuse kujundamise olulisimaks aluseks on

eesmärgipärasus – trassi koridori alternatiivi sobivus kiire

rongiühenduse loomiseks, arvestades inim- ja

looduskeskkonna olulisemate kriteeriumitega.

Kiire rongiühenduse loomiseks sobivaima trassi koridori asukoha

väljaselgitamiseks Pärnu maakonnas võrreldi järgmisi trassi

koridori asukoha alternatiive ning võrdlemisel selgusid järgmised

tulemused (vt skeem 2.4.1):

lõigud 1A versus 1B Häädemeeste vallas;

Võrdluse tulemusena kujunes eelistatuks 1B. Eelistuse

kujundamisel osutus otsustavaks teguriks asustuse paiknemine.

Eelistatud trass kulgeb külades hajali paiknevatest

majapidamistest kaugemalt ida poolt mööda, säilitades välja

kujunenud külatervikud ning mõjutades kohaliku kogukonna

taluvusvõimet ja liikumisvõimalusi vähem. Alternatiiv 1B on ka

majanduslikult tulusam, kuna on ehitusmaksumuselt ligikaudu

3,3 miljoni eurot võrra soodsam ja sotsiaal-majandusliku tulu

võrdluses 30 aasta lõikes ligikaudu 1,1 miljoni euro võrra

tinglikult tulusam alternatiivist 1A (1B trassi valikuga kaasnevad

pikaajalised kulud on väiksemad).

lõigud 2A versus 2B Häädemeeste vallas;

Võrdluse tulemusena kujunes eelistatuks 2B. Eelistuse

kujundamisel osutus otsustavaks teguriks asustuse paiknemine.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 38

Eelistatud trass kulgeb külades hajali paiknevatest

majapidamistest ida poolt mööda, säilitades välja kujunenud

külatervikud ning mõjutades kohaliku kogukonna taluvusvõimet

ja liikumisvõimalusi vähem. Kuigi eelistatud trassi koridor on

majanduslikult ebatulusam nii ehitusmaksumuse (2B on

88 tuhande euro võrra kallim kui 2A) kui kaasnevate pikaajaliste

kulude poolest, on vahed väikesed.

lõigud 3A versus 3B Häädemeeste ja Surju vallas;

Võrdluse tulemusena kujunes eelistatuks 3A. Eelistuse

kujundamisel osutus otsustavaks teguriks Natura 2000 alade ja

asustuse paiknemine. Hoonestus jääb küll eelistatud trassist nii

ida kui lääne poole, kuid paikneb kaugemal kui alternatiivi 3B

korral. Eelistatud trass kulgeb ka Natura 2000 aladest eemalt,

samas kui alternatiiv 3B neid riivab. Kuigi eelistatud trassi koridor

on majanduslikult ebatulusam nii ehitusmaksumuse (3A on

413 tuhande euro võrra kallim kui 3B) kui kaasnevate

pikaajaliste kulude poolest (valitud trassiga kaasevad suuremad

pikaajalised kulud), on vahed väikesed.

lõigud 4B versus 4C versus 4H Surju ja Paikuse vallas;

Võrdluse tulemusena kujunes tehniliste parameetrite ja

ehitusmaksumust arvestades esialgu eelistatuks 4C, kuna 4C

vastab trassigeomeetria kriteeriumi osas kõige enam kiiret

rongiühendust võimaldavale raudteele esitatud nõuetele. 4C on

ka ehitusmaksumuselt kõige soodsam, olles 735 tuhande euro

võrra soodsam kõige ebasoodsamast alternatiivist 4H. Kuna

majandusliku tulususe poolest ei ole vahed väga suured ning KSH

ei toonud välja välistavaid tegureid, kujundati lõplik eelistus

strateegilise otsuse käigus asustuse paiknemist ja kohaliku

kogukonna poolt esitatud põhjendatud ettepanekuid arvestades.

Kuna alternatiivid kujunesid võrdlemise tulemusena suhteliselt

võrdseteks ning Surju Vallavalitsus asustuse paiknemist

arvestades toetas 4H eelistust, kujundati lõplik eelistus 4H

kasuks.

lõigud 4D versus 4E Pärnu linnas ning Tahkuranna ja Paikuse

vallas;

Võrdluse tulemusena kujunes eelistatuks 4D. Kuigi 4D on

majanduslikult ebatulusam nii ehitusmaksumuse (esialgsel kujul

4D oli ligikaudu 3,3 miljoni euro võrra kallim kui 4E) kui

kaasnevate pikaajaliste kulude poolest (4D-ga kaasnevad

suuremad pikaajalised kulud, st sotsiaal-majanduslik tulu võrdlus

30 aasta lõikes oleks 4E trass ligikaudu 4 miljoni võrra tinglikult

tulusam kui 4D). Samuti hinnati 4D ebasobivamaks

trassigeomeetria kriteeriumi lõikes, kuna projekteeritav

sõidukiirus on alternatiivist madalam, seega vastab vähem

projekti üldisele eesmärgile tagada kiire rongiühendus. Eelistus

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 39

trassile 4D kujunes Natura 2000 võrgustiku alast tulenevalt.

Alternatiiv 4E, mis on küll ehitusmaksumuse ja sotsiaal-

majandusliku tingliku tulu poolest oluliselt soodsam, läbib Natura

2000 võrgustikku kuuluvat Pärnu loodusala. KSH hinnangul

loodusalale raudtee rajamine avaldab olulist mõju

esmatähtsatele elupaigatüüpidele, mistõttu on KSH poolt selle

alternatiivi elluviimine välistatud. Samas 4D lõik on ligikaudu

30 m ulatuses ja 3,4 km pikkuses lõigus Pärnu loodusalast välja

tsoneeritud, mis võimaldab sinna raudtee rajamist.

Trassigeomeetria parandamiseks ja sõidukiiruse tõstmiseks

õgvendati võrdlemise etapis trassi 4D Reiu jõe piirkonnas

Tahkuranna ja Paikuse valla piiril, mis parandas Pärnu linna

läbimisel majanduslikke näitajaid ja tehnilist teostatavust:

õgvendus võimaldab projekteerida sõidukiirust 160–180 km/h,

trassi pikkus lühenes 0,21 km võrra, ehitusmaksumus vähenes

ligikaudu 1,5 miljoni euro võrra. Õgvendus parandab ka Pärnu

linna läbimise sotsiaal-majanduslikke tulude-kulude näitajaid.

Taimkatte väliuurimine selgitas, et kaitstavaid elupaigatüüpe

antud piirkonnas ei esine ning õgvendus on teostatav.

lõigud 4A + 4H + 4D + 4F versus 4G Surju, Paikuse, Tahkuranna,

Tori, Sauga vallas ja Pärnu linnas;

Alternatiivide võrdlemisel kujundati eelistus eelkõige

strateegilise, regionaalset arengut soodustava Pärnu

ühendamisvõimalust arvestades, eelistades 4A + 4H + 4D +

4F. Linna läbiv trassi koridor 4A + 4H + 4D + 4F on eelistatud

reisijateveo seisukohalt, mis sõltub suures osas siseriiklike

reisijate arvust Tallinn-Pärnu ja Pärnu-Tallinn suunal.

Prognoositav reisijate arv sõltub omakorda raudteejaama

asukohast ning täiendavast ajakulust sõidul raudteejaama.

Alternatiivide võrdlusloogikast 44 tulenevalt mõjutavad

varasemad alternatiivide võrdlused edaspidiseid tulemusi. Kuna

strateegilise otsuse alusel kujundati eelistatuks 4H,

trassigeomeetria parandamiseks õgvendati lõiku 4D ning Pärnu

Maavalitsuse antud hinnangu alusel arvestati 30 minuti

täiendava ajakuluga sõidul Pärnu linnast välja asuvasse

raudteejaama45, toetavad kõik eelnevad otsused trassi 4A + 4H

+ 4D + 4F valikut. Eelistatud 4A + 4H + 4D + 4F on küll ligikaudu

4 km pikem ja ehitusmaksumuselt ligikaudu 19 miljoni euro võrra

kallim kui alternatiiv 4G, kuid 4A + 4H + 4D + 4F on eelistatud

reisijateveo seisukohalt kui linna läbiv trass. Samuti on 4A + 4H

44 Esmalt võrreldakse lühemaid lõike n-ö alamvõrdluse teel mille tulemusena

eelistatud lõik liigub edasi järgmisessse võrdlusesse (võrdlusgruppi).

45 Alternatiivi 4G korral asuks reisijate jaam Sindi piirkonnas. Võttes aluseks

ühistranspordi keskmise sõiduaja, kuluks reisijatel sõiduks jaama Pärnu-Sindi

marsruudil 30 minutit.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 40

+ 4D + 4F sotsiaal-majanduslik tulu võrdlus 30 aasta lõikes

ligikaudu 12,5 miljoni euro võrra tinglikult tulusam alternatiivi 4G

suhtes.

lõigud 5A versus 5B Are ja Halinga vallas;

Võrdlemise tulemusena kujunes eelistatuks 5B. Eelistuse

kujundamisel on aluseks eelkõige asustuse ja põllumajandus-

maade paiknemine trassi suhtes. Kuigi 5B on ehitusmaksumuselt

kallim (vahe ligikaudu 2,5 miljonit eurot), ei ole majandusliku

tulususe poolest pikaajalisi kulusid arvestades alternatiivide

vahel olulisi erinevusi (sotsiaal-majanduslik tulu võrdluses 30

aasta lõikes on 5B trassi valimine 136 tuhande euro võrra

tinglikult tulusam alternatiivi 5A suhtes).

lõigud 5C versus 5D Are, Tori, Tootsi ja Vändra vallas;

Võrdlemise tulemusena kujunes eelistatuks 5C. Kuna 5C on

sirgem ja ligikaudu 2 km võrra lühem alternatiivist 5D, sai 5C

eelistuse nii tehnilise teostatavuse kui majanduslike näitajate

poolest – trassigeomeetria vastab paremini lähteülesandele, on

ehitusmaksumuselt ligikaudu 10,7 miljoni euro võrra soodsam ja

sotsiaal-majanduslik tulu võrdlus 30 aasta lõikes ligikaudu

6,1 miljoni euro võrra tinglikult tulusam alternatiivi 5D suhtes (st

5C valikuga kaasnevad pikaajalised kulud on väiksemad). 5C

eelistust mõjutas ka Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine,

kuna 5D trass külgneb Mõrdama loodusalaga (siiski on trassi ja

loodusala vahel olemasolev raudtee) ning Taarikõnnu loodusala

ja Taarikõnnu-Kaisma linnuala lahustükiga (Taarikõnnu loodus-

kaitseala). Seetõttu sai 5C eelistuse ka looduskeskkonna

seisukohalt.

Kohaliku eluolu ja majandustegevuse hoidmiseks ning

tasakaalustatud arengu jätkumiseks asus Pärnu maavanem

seisukohale, et Pärnumaa põhjaosas on sobivaim trassi

koridori asukoht 5D. Kuigi trassi koridori jäävate

majapidamiste arvud on 5D ja 5C korral samas suurusjärgus, on

see 5D korral siiski väiksem – 5D trassi koridori 350 m sees

paikneb 2 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 17 tootmis- ja

kõrvalhoonet, 5C korral 5 elu- ja ühiskondliku hoonet ning 20

tootmis- ja kõrvalhoonet. Samuti toetab 5D valikut kohaliku

majandustegevuse hoidmise seisukohalt põllumajandusmaa

osakaal trassi koridoris. 5D korral on trassi koridoris paiknevate

põllumaade osakaal väiksem 5C-st – vastavalt 8% ja 19%.

Positiivseks hinnati ka asjaolu, et 5D elluviimisel kaasneb vähem

olukordi, kus tükeldatakse ühe põllumajandustoetuse

taotlejaga 46 seotud maad. 5D trassi koridori valikut toetab

võimalus arendada terviklikult välja Tootsi Suursoo tuulepark

46 Vastavalt PRIA andmetele.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 41

ning kavandada peatuskoht kohaliku liikluse tarbeks 47

olemasoleva, 1520 mm raudteed teenindava, Tootsi jaama

piirkonnas48.

lõigud 5B + 6A + 7A versus 5C + 6B + 7B + 7C (pikad lõigud

kulgevad nii Pärnu kui Rapla maakonnas).

Võrdlustulemuste alusel kujunes eelistatuks 5C + 6B + 7B +

7C49. Eelistust toetavad kõik kriteeriumigrupid. Kuna eelistatud

trassi koridor on sirgem ja 1 km võrra lühem, on selle rajamine

tehniliselt lihtsam ning majanduslikult tulusam – eelistatud trass

on ehitusmaksumuselt ligikaudu 11,4 miljoni euro võrra soodsam

ja sotsiaal-majanduslik tulu võrdluses 30 aasta lõikes ligikaudu

3,1 miljoni euro võrra tinglikult tulusam alternatiivi 5B + 6A + 7A

suhtes. 5C + 6B + 7B + 7C eelistust on positiivselt mõjutatud ka

inim- ja looduskeskkonna kriteeriumid – eelistatud trassi

koridoris ja selle vahetus läheduses asub alternatiiviga võrreldes

vähem eluhooneid, külatervikud on vähem killustatud,

liikumistrajektoorid on vähem mõjutatud, põllumajandusmaad

vähem killustatud alternatiiviga võrreldes jne.

Pärnu maakonnas kulgeb eelistatud trassi koridor lõunast

põhjasuunas Häädemeeste, Saarde, Surju, Paikuse, Tahkuranna,

Sauga, Are, Tori, Tootsi ja Vändra valla ning Pärnu linna

territooriumil. Kokkuvõttes on trassi koridori asukoha eelistuse

kujundamisel olulisemad mõjutegurid asustuse ja Natura 2000

võrgustikku kuuluvate alade ja kaitstavate loodusobjektide (I ja

II kategooria elupaigad) paiknemine ning tehniline teostatavus

ning Pärnu maavanema otsus 5D osas. Trassi koridor läbib Pärnu

linna ning möödub Tootsi alevikust ida poolt. Kuigi trassi koridori

asukoha alternatiivide (võrreldi, kas trassi koridor kulgeb läbi

Pärnu linna või Sindi linnast idapoolt) võrdlemisel ei toetanud

kõik kriteeriumigrupid trassi kulgemist läbi Pärnu linna

(ehitusmaksumuse, KSH inim- ja looduskeskkonna

47 Eraldiseisva koostatava Pärnu maakonna planeeringuga määratakse reisirongide

võimalikud peatuskohad kohaliku liikluse tarbeks Pärnu Maavalitsuse

ettepanekul. Võimaliku peatuskoha põhimõtteline asukoht on kavandatud ka

Tootsi piirkonda.

48 Eskiislahenuse väljatöötamise etapis on trassi koridori alternatiivi 5D kulgemist

Tootsi raudteejaama (olemasolevat 1520 mm raudteed teenindav) piirkonnas

täpsustatud viisil, mis võimaldab jaamahoone säilitamist senises asukohas.

Samas tuleb arvestada, et maakonnaplaneering üldistusastmest tulenevalt

määrab trassi koridori asukoha. Raudtee ja seda teenindava

raudteeinfratstruktuuri täpsed asukohad ja lahendused, sh vajadusel

likvideeritavad hooned, täpsustatakse projekteerimise etapis.

49 Trassi koridori alternatiivide võrdlemise etapis (võrdlustulemused Pärnumaal

valmisid suvel 2014) kujunes alamvõrdluses eelistatuks 5C. Võrdlusmetoodikast

lähtuvalt liiguti pikemate alternatiivsete lõikude võrdlemisel edasi 5C-ga. Pärnu

maavanem kujundas seisukoha trassi koridori alternatiivi 5D kasuks pärast trassi

koridori alternatiivide võrdlemise etappi, juunis 2015.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 42

kriteeriumigruppide lõikes oli eelistatud otsem, Sindi linnast

idapool kulgev alternatiiv), kujundati eelistus lähtudes Pärnu

linna strateegilise, regionaalset arengut soodustava Pärnu

ühendamisvõimaluse tõttu.

Eelistatud trassi koridor Pärnu maakonnas koosneb järgmistest

lõikudest: 1B + 2B + 3A + 4A + 4H + 4D + 4F + 5D + 6B (6B

kulgeb osaliselt Pärnu maakonnas). Täpsem trassi koridori

asukoha kirjeldus on esitatud kohalike omavalitsuste lõikes

peatükis 3.5.

Skeem 2.4.1. Rail Baltic trassi koridori asukoha

alternatiivid. Eelistatud trassi koridori asukoht on

kajastatud rohelise, võrdluses olnud trassialternatiivid

roosa joonega.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 43

3. RAIL BALTICU ARENDAMISE

PÕHIMÕTTED

3.1. KAVANDATAVA KIIRE RAUDTEE ÜLDINE ISELOOM

Rail Baltic on raudteeinfrastruktuuri objekt, kus paralleelselt

kulgevad kaks rööpapaari laiusega 1435 mm. Raudtee on kogu

ulatuses elektrifitseeritud. Kavandatavale raudteeliinile on

planeeritud kombineeritud kauba- ja reisijatevedu. Reisijateveo

seisukohalt on tegemist rahvusvahelise kiire rongiühendusega,

millel on peatused Tallinnas ja Pärnus ning perspektiivne

peatusevõimalus Raplas50. Rail Baltic raudtee trassi koridor on

kajastatud ka Harju maakonnaplaneeringus 2030+, millega on

kavandatud Tallinn-Helsingi perspektiivne raudteetunnel ja selle

ühendamine olemasolevate ja perspektiivsete raudteetrassidega.

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ näidatud raudtee

põhimõttelised koridorid kattuvad osaliselt Rail Balticu

raudteetrassi koridoriga ning võimaldavad Rail Balticu raudteed

tulevikus vajadusel ühendada ka Tallinn-Helsingi perspektiivse

raudteetunneliga.

Perspektiivne kaubaterminal koos kaubaveo veeremi

hooldedepooga on planeeritud Muuga sadama piirkonda,

reisijateveo veeremi hooldedepoo Ülemiste reisiterminali

lähedale Rae valda. Rööbastee hooldedepoo tehniline vajadus ja

asukoht täpsustatakse uuringu ning vajadusel eraldiseisva

planeeringu alusel.

Trassi koridor on planeeritud viisil, mis võimaldab üldjuhul

projekteeritavat sõidukiirust 240 km/h. Madalam sõidukiirus on

ette nähtud: Tallinna ja Pärnu linnas ja lähialadel, kus trassi

geomeetria ja asustus ei võimalda tagada projekteeritavat

sõidukiirust; kaubaraudteeharul; lõigul Rae ja Jõelähtme vallas,

kus Rail Baltic paigutatakse olemasoleva raudteega samasse

koridori.

Inimeste ja loomade raudteele sattumise vältimiseks on raudtee

ja seda teenindav infrastruktuur (orienteerivalt 30–40 m laiune

ala, olenevalt maastiku reljeefist) taraga eraldatud 51 .

50 AECOM Limited’i 2011. a tehtud uuring arvestas peatustega Tallinns ja Pärnus.

51 Raudteemaa tarastamise nõue vastavalt lähteülesandele. Põhi-/tööprojekti

koostamise etapis viiakse Tehnilise Järelevalve Ameti tellitud uuringu kohaselt

läbi analüüs (vt tegevuskava punkti 14 peatükis 5.7), mis kaardistab ja analüüsib

alternatiivsed tehnilised võimalused loomaläbipääsude lahendamiseks lisaks

olemasolevatele ökoduktidele baseeruvale lahendusele, arvestades samas

õnnetusjuhtumitest tuleneva ohu leevendamise vajadusega. Analüüs käsitleb

maailmapraktikas esinevaid/kasutatud lahendusi ning täpsustab asukohad ja

võimalused kaaluda alternatiivlahendusi ökoduktidele (tarakatkestus) suurulukite

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 44

Tarakatkestust kaalutakse Tahkuranna valla Reiu külas Pärnu

maastikukaitsealaga piirneval alal 52 . Raudteega paralleelselt

(taraga eraldatud ala sees) kulgeb raudtee teenindustee53, mis

raudteeohutuse seisukohalt pole avalik, vaid on mõeldud üksnes

sihtotstarbeliseks kasutuseks.

Raudtee on kavandatud reeglina maapinnal asuvale muldkehale.

Erisused (kõrgel muldel, estakaadil või süvendis, nõlva kalded

jne) täpsustatakse projekteerimise käigus.

Planeeringu koostamisel on arvestatud TEN-T määrusest ja

koostalitusvõime direktiivist54 tulenevate nõuetega raudteele.

3.2. KAVANDATAVA RAUDTEEINFRASTRUKTUURI

KIRJELDUS

3.2.1. RAUDTEEMAA JA RAUDTEE KAITSEVÖÖND

Raudteemaa on raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja

rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa (raudtee

muldkeha, kontaktvõrguliinid, hooldusteed, müratõkked,

tara jms). Raudteemaa ulatus on üldjuhul 30–40 m. Ulatuslikum

võib raudteemaa olla raudtee eri- ja tehniliste lahenduste korral

(nt jaamad, meldepunktid, veoalajaamad, lisarajad, raudtee

kulgemine süvendis või kõrgel muldel jms)55.

Raudtee kaitsevöönd on raudtee sihtotstarbelise toimimise ja

häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate

kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, mille laius

äärmise rööpme teljest on 30 meetrit. Kaitsevöönd tekib raudtee

ehitamise järgselt kasutusloa andmisel, kuid ruumivajadusega on

arvestatud juba raudtee planeerimise etapis. Tegevusi raudtee

kaitsevööndis reguleerib ehitusseadustik.

ülepääsude vajadustest lähtuvalt. Analüüsi tulemustest lähtuvalt võib teha põhi-

või tööprojekti faasis muudatusi eelprojekti lahenduse korrigeerimiseks.

52 Pärnu loodusala ja selle elustiku elupaikade killustatuse vähendamiseks.

Maastikukaitseala lõigul ökodukti või muu kahetasandilise riste rajamine ei ole

otstarbeks (eriti arvestades koosmõjuga olemasoleva maanteega ning maantee

arendamise perspektiividega) ning on kaitseväärtuste paiknemise tõttu ka

komplitseeritud, seega on vajalik kompromisslahendus, mis tagaks piisaval

tasemel inimturvalisuse, kuid võimaldaks ka suurimetajate liikumise.

53 Üldjuhul on teenindustee näol tegemist kruus- või killustikkattega teega.

54 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUri-

Serv.do?uri=OJ:L:2008:191:0001:0045:EN:PDF; Eesti keeles http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUri- Serv.do?uri=OJ:L:2008:191:0001:0045:ET:PDF.

55 Raudtee rajamiseks vajalik maa-ala ulatus täpsustatakse projekteerimise käigus.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 45

Raudteemaa koos raudtee kaitsevööndiga on planeeringus

üldjuhu 66 m laiune maa-ala trassi koridori sees.

Raudteemaale jäävad raudtee toimimiseks vajalike rajatistena ka

sidemastid. Sidemastide asukohad tuleb projekteerimise ajal

kooskõlastada Kaitseministeeriumiga kogu raudteetrassi

ulatuses, et tagada riigikaitseliste ehitiste töövõime.

Kavandatava raudteemaa iseloomu kirjeldab tüüpristlõige

(skeem 3.2.1.1) ning illustratiivne vaade (skeem 3.2.1.2).

Skeem 3.2.1.1. Raudteemaa tüüpristlõige.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 46

3.2.2. PÄRNU REISIJATE RAUDTEEJAAM

Planeeringuga on määratud Pärnu piirkonna reisijate raudtee-

jaama põhimõtteline asukoht Pärnu linnas Papiniidu piirkonnas.

Reisijate raudteejaama asukoha valikul kaaluti viit alternatiivset

asukohta - neist kaks asusid Pärnu linnas ning kolm linna lähialal

Tori ja Paikuse vallas. Analüüsimise ja kaalumise tulemusena

määrati reisijate raudteejaama põhimõtteliseks asukohaks Papi-

niidu piirkond, kuna see asub linnakeskusele kõige lähemal,

võimaldab Rail Baltic raudteejaama ja riigisisese 1520 mm rööp-

melaiusega olemasoleva Pärnu lõppjaama ühildamist ja jääb

olemasolevate taristuobjektide (Via Baltica maantee, Papiniidu

liiklussõlm, kergliiklustunnel) lähedusse. Maa-ala suurus vastab

nõutavatele tehnilistele tingimustele - võimaldab rajada 2 rööp-

mepaari olemasoleva raudtee kõrvale, rajada jaamahoone ja

arvestada parkimisvajadusega.

Raudteejaama rajatakse jaamahoone, lahendatakse juurde-

pääsud mootorsõidukitele, sh ühistranspordile ja kergliiklejatele

ning parkimine. Reisijate raudteejaama detailplaneeringuga tuleb

lahendada täpne krundijaotus ja hoonestusala paiknemine,

liiklus- ja parkimiskorraldus, toetav infrastruktuur, jalgratta- ja

jalgtunneli täpsed asukohad, müratõrjerajatiste asukohad ja

Skeem 3.2.1.2. Illustratiivne vaade planeeritavast Rail Balticu

raudteest.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 47

lahendused jm asjakohased ülesand56. Detailplaneering kajastab

muuhulgas raudteejaama ühendust Pärnu ühis- ja

linnatranspordisüsteemiga.

56 Detailplaneeringu koostamine on algatatud Pärnu Linnavalitsuse 30.09.2013

korraldusega nr 436.

Skeem 3.2.2.1. Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama

põhimõtteline asukoht Papiniidu piirkonnas.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 48

3.2.3. PÄRNU PIIRKONNA KAUBAJAAM

Käesoleva planeeringuga Pärnu piirkonna kaubajaama asukohta

ei valita. Pärnu maakonna planeering 2030+ näitab kaks Pärnu

kaubajaama (logistikakeskuse) tinglikku asukohta: Pärnu linnas,

praeguse kaubajaama piirkonnas ja Surju vallas Ilvese külas

Valga - Uulu maantee ääres.

Perspektiivse kaubajaama asukoha valikuks koostatakse Pärnu

kaubajaama vajaduse, asukoha ja tehnilise lahenduse uuring.

Uuring käsitleb ka reisirongide võimaliku peatuskoha rajamist Via

Baltica ja Valga-Uulu maanteede ristumiskohas Surju piirkonnas.

Detailplaneeringu koostamise vajadus otsustatakse hilisemas

etapis vastavalt planeerimisseadusele.

Skeem 3.2.2.2. Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama

detailplaneeringuga hõlmatud ala.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 49

3.2.4. MÖÖDASÕIDU JAAM/PIIRIJAAM

Möödasõidu jaam57 on kõrvaltee, mis võimaldab samas suunas

erineva kiirusega liikuvate veeremite üksteisest möödumist58.

Piirijaam võimaldab veeremite tehno- ja piirikontrolliks vajalike

protsesside läbiviimist, ning kaubasaadetiste ning dokumentide

kontrollimist.

Pärnu maakonda planeeritakse möödasõidu jaam / võimalik

piirijaam Häädemeeste valla lõunaossa Ikla või Metsapoole küla

piirkonda. Lisaks võimaldab veeremite üksteisest möödumist

Pärnu reisijate raudteejaam. Maakonna põhjaosas ei ole

möödasõidu jaama olemasolu vajalik, kuna veeremite üksteisest

möödumine on võimaldatud Järvakandi piirkonnas59.

Möödasõidu jaamade asukohad on määratud tulenevalt

kavandatavast liiklussagedusest ja vajadusest tagada nende

olemasolu ligikaudu 50 km vahemaa tagant. Asukohtades, kus

on võimalik ja hilisemalt otstarbekas möödasõidu jaam ühildada

kohaliku reisirongi peatuse asukohaga, võib möödasõidu jaama

asukoht täpsustuda ning jaamade vahelised kaugused ei pruugi

olla täpselt 50 km.

Möödasõidu jaamade asukohad täpsustatakse projekteerimise

etapis neid vajadusel juurde projekteerides/rajades.

3.2.5. TEEDEVÕRGU TOIMIMINE JA RAUDTEE

ÜLETUSVÕIMALUSED

Raudtee ristumised avalikult kasutatavate teedega 60 , mis

lahendatakse eritasandilisena (viaduktiga), on planeeringu

põhijoonisel ja kohalike omavalitsuste osas koostatud täpsematel

joonistel tähistatud sinise rõngaga. Rajatised projekteeritakse

57 Täiendavalt on möödasõidu jaama kirjeldatud KSH Lisa III-3 punktis 4.4.

58 Tihti paiknevad möödasõidu jaamad rongijaamade läheduses. Konstruktsioonilt

on nad enamasti mõlemast otsast põhirajaga ühendatud.

59 Järvakandi piirkonda planeeritakse möödasõidu jaam Rail Baltic Rapla

maakonnaplaneeringuga.

60 Vastavalt ehitusseadustikule on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite

või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt

ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised.

Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks

määratud eratee. Teedega ristumised, mis lahendatakse eritasandilisena, on

joonisel vastavalt tähistatud.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 50

vastavalt normidele arvestades seda kasutatavate

liiklusvahendite mõõtmetega ning eriveoste koridoridega61.

Samatasandilised ristumised on lubatud üksnes tehnoloogiliste

ülesõitude62 puhul. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel

on lähtutud eelkõige põhimõttest tagada liikumisvõimalused ja

piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus, samuti on arvestatud

liiklussagedust teedel ning asustuse paiknemist.

Madalama liiklussagedusega teede (kinnistutele

juurdepääsuteed, osad kohalikud teed ja metsateed) ristumisel

raudteega läbipääsud üldjuhul suletakse, kuna samatasandilised

ristumised ei ole ohutuse tagamiseks lubatud. Ristumiste

eritasandilistena väljaehitamine väikese vahemaa tagant ei ole

majanduslikult otstarbekas ja põhjendatud. Läbipääsude

sulgemine toob kaasa vajaduse uute teede rajamiseks uues

asukohas. Kavandatavate/ümberehitatavate teede kaudu

tagatakse teedevõrgu üldine sidusus ja rajatakse juurdepääsud

majapidamistele ning kinnistutele.

Planeeringuga määratakse Rail Baltic raudtee ehitamisest

tingitud teedevõrgu rajamise vajadus ja nende põhimõttelised

asukohad 63 . Teede konkreetsed asukohad, pikkus, metsa-

kvartalite majandamiseks vajalikud tagasipöördekohad,

tehnilised lahendused ja maavajadus täpsustatakse projek-

teerimise käigus, arvestades muuhulgas projekteerimise etapis

vajadusel tehtud nihutusi trassi koridoris raudteemaa ja raudtee

kaitsevööndi või ristete asukohtade osas. Eritasandilise riste

konkreetsest tehnilisest lahendusest (nt kas tee kulgeb üle

raudtee või raudtee alt) tulenevalt võib kavan-

datavate/ümberehitatavate teede pikkus (ulatus) ja täpne

61 Maanteeamet seab eriveoste koridoridega ristumiskohtades nõuded viaduktide

kõrge gabariidi tagamiseks eelprojekti koostamise etapis.

62 Vastavalt Teede- ja Sideministri määrusele „Raudtee tehnokasutuseeskirja

kinnitamine“ on tehnoloogiline ülesõit raudtee samatasandiline ristumiskoht

kinnisel territooriumil asuva teega, mis on ette nähtud asjaomase ettevõtja töö

kindlustamiseks.

63 Teede vajadus ja põhimõttelised asukohad on määratud arvestades kinnistute

piire ja paiknemist planeeringu koostamise etapis. Kui maade omandamise prot-

sessi käigus viiakse läbi ümberkruntimine (maakorraldustoimingute kogum,

millega omanike huvidest lähtuvalt korraldatakse ümber maakorralduspiirkonda

arvatud kinnisasjad ja moodustatakse ning kinnistatakse kõigile omanikele

maakorraldusseaduse sätetele vastavad uued kinnisasjad), võib ümberkruntimise

tulemusena juurdepääsuteede vajadus ja asukohad maakonnaplaneeringus näi-

datust erineda. Projekteerimisel tehtud täpsustused teedevõrgu osas

ümberkruntimistest või rajatiste asukohtadest ja lahendustest tulenevalt on lu-

batud. Juurdepääsuteede vajaduse ja asukoha täpsustamisel projekteerimisel

peab lähtuma üldisest põhimõttest, et raudtee rajamisest tingitud olemasoleva

juurdepääsutee sulgemisel tuleb juurdepääs kinnistule tagada Rail Baltic raudtee

välja ehitamise raames.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 51

asukoht projekteerimise tulemusena planeeringus näidatust

erineda. Projekteerimise käigus viiakse läbi tehnilised uuringud

(geoloogia, geodeesia, liiklusuuringud jne) mahus, mis on

aluseks asukohapõhiste tehniliste lahenduste väljatöötamisele.

Projekteerimise käigus tuleb lahenduste väljatöötamisel

arvestada päästevõimekusega tuginedes koostööle

Päästeametiga ning umbtee64 korral näha ette ümberpööramise

võimalus.

Teede rajamine toimub raudtee väljaehitamise etapis

samaaegselt muu raudteeinfrastruktuuri rajamisega.

3.2.5.1. RISTUMINE TEEDEGA NING RÖÖBASTEEDEGA

Ristumised teedega

Eelprojektiga täpsustatakse, kumb ristuvatest rajatistest (kas

raudtee või tee) paikneb maapinnal, kumb kõrgel muldel,

viaduktil või süvendis.

Kui raudtee rajatakse maapinnal asuvale muldkehale ja ristuv tee

viiakse üle raudtee, tuleb maanteeviadukti lahenduses tagada ka

kergliiklejatele ohutu ülepääs raudteest. Maanteedel, kus

liiklussagedus on suurem, on soovitatav jalgratta- ja jalgteed

muust liiklusest eraldada.

64 Rail Baltic maakonnaplaneeringuga kavandatav/ümberehitatav tee, mille teises

otsas puudub väljapääs (seotus olemasoleva teega).

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 52

Skeem 3.2.5.1.1 Näide põhimõttelisest tüüplahendusest Rail Baltic raudtee

ristumisel teega. Raudtee paikneb maapinnal ning tee on viidud kõrgele

muldele. Raudtee on taraga eraldatud. Paralleelselt raudteega kulgeb

teenindustee, millele juurdpääs toimub värava kaudu. Teenindustee on

mõeldud üksnes sihtotstarbeliseks kasutuseks.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 53

Jalgratta- ja jalgteed ning kergliiklejatele läbipääsud

Jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks planeeritakse

jalgratta- ja jalgteed ning raudteega ristuvaks läbipääsuks

kavandatakse jalgratta- ja jalgtee tunnelid. Tunnelite asukohad

Pärnu linnas on määratud arvestades olemasolevate tunnelite

paiknemist ning kergliiklejate harjumuspäraseid liikumissuundi

puhkealadele või marsruudil kodu-töö-kodu või kodu-teenus-

kodu. Tori valla Elbi külas on läbipääsu asukoht määratud

arvestusega tagada kergliiklejatele ohutu juurdepääs Tootsi

raudteejaamale (1520 mm raudteed teenindav).

Tunnelite täpne asukoht ja tunnelite lahendused täpsustatakse

projekteerimise käigus asukohapõhiselt.

Skeem 3.2.5.1.2. Näide põhimõttelisest tüüplahendusest Rail Baltic

raudtee ristumisel teega ja/või jõega. Tee paikneb maapinnal ning raudtee

on viidud kõrgele muldele. Konkreetses asukohas kulgevad tee ja jõgi

suhteliselt lähestikku, mis võimaldab lahendada tee ja jõe ületus ühe pika

viaduktiga.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 54

Ristumised rööbasteega

Raudtee põhitrass ristub olemasoleva 1520 mm rööbasteega

Pärnu linnas Kauba tn piirkonnas. Ristumine rööbasteega

lahendatakse eritasandilisena.

Põllumajandusega seotud liikumine

Kõik eritasandilised risted lahendatakse viisil, mis võimaldavad

liikumist põllumajandustehnikaga. Kariloomadele iseseisvaid

raudteeületusvõimalusi ei kavandata.

3.2.5.2. RISTUMINE VOOLUVEEKOGUDEGA

Sillad

Raudtee viiakse suuremast vooluveekogust üle sillaga. Sildade

konkreetsed asukohad ja lahendused (pikendatud sild, madal

sild jne) täpsustatakse projekteerimise käigus. Sildade

lahenduste väljatöötamisel tuleb lähtuvalt KSH hinnangust jätta

kergliiklejatele ja loomadele (arvestades nii suur- kui

väikeulukeid) piki looduslike vooluveekogude kallast liikumiseks

kaldariba (kõrgeimast veeseisust alates). Läbipääsu tagav kuiv

kaldariba leevendab raudtee rajamisega kaasnevat barjääri-

efekti. Kui rajatav sild on väiksem ning kaldariba ei ole võimalik

jätta, tuleb kaaluda silla alla seina külge käiguraja ehitamist

kõrgeimast veepiirist kõrgemale.

Skeem 3.2.5.1.3. Näide põhimõttelisest tüüplahendusest Rail

Baltic raudtee ristumisel jalgratta- ja jalgteega. Läbipääs

kergliiklejale on tagatud tunneli kaudu.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 55

Sildade lahendused tuleb projekteerida ja valida sellised, mis

tagavad veekogu hüdromorfoloogia ja vee-elustiku säilimise ning

sillaaluse toimimise eluslooduse ühenduskoridorina (KSH

hinnangust tulenevalt madal või kõrge sild vms).

Truubid

Planeeringu üldistusastet arvestades ei kajastu planeeringu

põhijoonisel (joonis 2) ega täpsemat lahendust kirjeldavatel

kohalike omavalitsuste osas koostatud joonistel (joonised 3–13)

ristumised väiksemate looduslike vooluveekogudega ja

maaparandussüsteemi eesvooludega. Need viiakse raudtee alt

üldjuhul läbi truubiga. Truupide konkreetsed asukohad ja

lahendused (truubi tüüp) täpsustatakse projekteerimise käigus.

Truupide lahendused tuleb projekteerida ja valida sellised, mis

tagavad veekogu hüdromorfoloogia ja vee-elustiku säilimise.

Lähtuvalt KSH hinnangust tuleb arvestada vajadusega tagada

läbipääsud kahepaiksetele, poolveelistele liikidele ja

väikeulukitele, kavandades truubid loodusliku põhja ja

käiguradadega.

3.2.5.3. ROHELISE VÕRGUSTIKU SIDUSUS.

RAUDTEEÜLETUSVÕIMALUSED ULUKITELE

Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt lõikab Pärnu maa-

konnas Rail Balticu raudtee trassi koridor rahvusvaheliselt ja

riiklikult olulist rohevööndit, riigi tasandi suurt ja väikest tuumala.

Riigi suuri ja väikseid tuumalasid täiendavad maakondlikud rohe-

lise võrgustiku struktuurelemendid, mis on määratud Pärnu

maakonna planeeringuga 2030+.

Riigi ja maakondliku tasandi rohelise võrgustiku

struktuurelementidega, nende sidususe ja toimimise tagamise

vajadusega on arvestatud. Kus Rail Baltic raudtee trassi koridor

lõikab erineva tasandi rohelise võrgustiku struktuurelemente, on

võrgustiku sidususe ja toimivuse ning loomade liikumisvõima-

luste tagamise leevendavateks meetmeteks ökoduktid, taradest

loobumine (seal, kus see on ohutuse seisukohalt võimalik), vaba

läbipääsuga kallasrajad, tarastamisel lahendused, mis võimalda-

vad väiksemate imetajate läbipääsu tara alt jne.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 56

KSH käigus viidi läbi eluslooduseuuring65, mis käsitles raudtee

rajamisega kaasnevat ohtu ja konfliktkohti loomapopulatsioonide

sidususele.

Toetudes läbiviidud uuringule, määratakse planeeringuga

piirkonnad, kus suurimetajate66 loomapopulatsioonide sidususe

ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning piirkonnas välja kujunenud

loomaelupaikade ja liikumisalade hoidmiseks tuleb tagada

suurimetajatele läbipääs – rajada ökoduktid ehk rohesillad67 või

leida alternatiivsed lahendused.

Ökodukti eeldatav asukoht (või alternatiivne lahendus) kohalike

omavalitsuste osas koostatud joonistel (joonised 3–13)

tähistatud suurimetajate läbipääsu piirkonnas 68 on määratud

eelprojekti täpsusastme hindamise tulemusena. Ökodukti

toimivuse tagamiseks on oluline säilitada ökodukti suudme

piirkonnas looduslikud kooslused ja mitte takistada loomade

liikumist. Ökodukti suudme piirkonnas ei tohi rajada piirdeaedu

ja muid ehitisi/rajatisi, mis takistaksid loomade liikumist

ökoduktile.

65 Koostaja OÜ Rewild, Jaanus Remm jt, 2013–2014, Tartu. Uuring sisaldas

andmebaaside analüüsi, välisuuringuid ja looduslike elupaikade modelleerimist.

66 KSH raames läbiviidud eluslooduseuuringus on suurimetejatena käsitletud sõralisi

(põder, hirv, metskits, metssiga jt) ja suurkiskjaid (karu, hunt, ilves).

67 Üle raudtee kulgev rajatis loodusliku loomastiku liikumisvõimaluste

ja populatsioonide sidususe tagamiseks. Ökodukti inimkasutust spetsiaalsete

võtetega (kergliiklusteed jms) ei soodustata, samas ei nähta ette ka juhuslikku

inimkasutust takistavaid meetmeid (keelumärgid jms).

68 Suurimetajate läbipääsu piirkond joonisel on määratud võrreldes ökodukti enda

mõõtmetega kümneid kordi ulatuslikum, piki raudteed mõõdetuna ligikaudu 600–

700 m.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 57

Lisaks tagatakse läbipääsud suurimetajatele nn kombineeritud

lahendusega. Nendeks on vooluveekogusid ületavad

raudteesillad, kus jäetakse loomadele piki loodusliku

vooluveekogu liikumiseks kaldariba (vt skeemi 3.2.5.1.2. Näide

põhimõttelisest tüüplahendusest Rail Baltic raudtee ristumisel

teega ja/või jõega).

Põhi-/tööprojekti koostamise etapis viiakse Tehnilise Järelevalve

Ameti tellitud uuringu kohaselt läbi analüüs (vt tegevuskava

punkti 14 peatükis 5.7), mis kaardistab ja analüüsib

alternatiivsed tehnilised võimalused loomaläbipääsude

lahendamiseks lisaks olemasolevatele ökoduktidele baseeruvale

lahendusele, arvestades samas õnnetusjuhtumitest tuleneva ohu

leevendamise vajadusega. Analüüs käsitleb maailmapraktikas

esinevaid/kasutatud lahendusi ning täpsustab asukohad ja

võimalused kaaluda alternatiivlahendusi ökoduktidele

(tarakatkestus) suurulukite ülepääsude vajadustest lähtuvalt.

Analüüsi tulemustest lähtuvalt võib teha põhi- või tööprojekti

faasis muudatusi eelprojekti lahenduse korrigeerimiseks.

3.2.6. RAUDTEE TOIMIMISEKS VAJALIK ELEKTRITARISTU

Planeeringuga määratakse elektrivarustuse liitumispunktid

põhivõrguga ning liitumispunktidest lähtuvad liinikoridorid

Skeem 3.2.5.3.1. Näide võimalikust raudteeületusest

ulukitele – kolme avaga ökodukt. Tarastatud alal kulgeb

teenindustee, tarast väljas avalikuks kasutuseks rajatud tee.

Loomade ökoduktile suunamiseks on rajatud aed, mille ulatus

võib piirkonniti erineda. Samuti võib piirkonniti erineda

ökodukti laius.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 58

raudteed teenindavate veoalajaamadeni 69 . Liitumispunkti ja

veoalajaama ühendavad 110 kV nimipingega liinid on

raudteeinfrastruktuuri osaks ning nende põhimõttelised

asukohad kavandatakse käesoleva maakonnaplaneeringuga.

Veoalajaamadest lähtub raudtee sisene liinivõrk koos lokaalsete

alajaamadega. Raudtee sisene liinivõrk ja kohalikud alajaamad

ehitatakse raudteemaa ja selle kaitsevööndi koridori.

Eesti territooriumil kulgeva trassi kohta on planeeritud neli

veoalajaama ja liitumispunkti AS-i Elering hallatava põhivõrguga.

Veoalajaamast lähtub raudtee sisene liinivõrk. Veoalajaamade

asukohtade määramisel on lähtutud elektrivõrgu toimimise

ökonoomikat ja varustuskindlust tagavast vahemaast

(vahekaugus ligikaudu 60-80 km) ning põhivõrguga liitumise

võimaluse olemasolust. Kuna liitumispunkt ei ole raudtee

liinivõrgu osa, siis liitumispunkti tugevdamisega seotud töid

maakonnaplaneeringuga ei lahendata.

Pärnu maakonda planeeritakse kaks70 veoalajaama:

Urge veoalajaam Sauga valla Urge küla piirkonda, ühendamisega

projekteeritavasse Harku-Lihula-Sindi kõrgepingeliini.

Ühendamine toimub otseühendusega kõrgepingeliini raudtee

koridoriga ristumise piirkonnas, kuhu rajatakse alajaam (joonisel

tähistatud veoalajaama ja alajaama (liitumispunkti)

põhimõtteline asukoht). Alternatiivina võib veoalajaama ehitada

Sindi 330/110 kV põhivõrgu alajaama lähipiirkonda, eelneval

kokkuleppel maaomanikuga (kohaliku omavalitsuse osas

koostatud täpsemal joonisel on alternatiiv tähistatud

punktleppemärgiga, mis tähistab põhimõttelist asukohta). Selle

alternatiivi puhul puudub täiendava liinikoridori planeerimise

vajadus, kuna maakaabel rajatakse Pärnu maakonna

planeeringut täpsustava teemaplaneeringuga “Harku-Lihula-

69 Veoalajaam on raudteerajatis raudteeseaduse mõistes.

70 Lisaks Pärnu maakonda planeeritavatele veoalajaamadele planeeritakse üks Harju

ja üks Rapla maakonda.

Põhivõrgu liinivõrk

AS Elering

Veoalajaam

(Rail Baltic)

Põhivõrgu alajaam, liitumispunkt

AS Elering

Raudtee sisene liinivõrk

(Rail Baltic)

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 59

Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine” (edaspidi

Harku-Lihula-Sindi teemaplaneering) planeeritud liinikoridori;

Häädemeeste veoalajaam Nepste küla piirkonda, ühendamisega

Jaamakülas asuva põhivõrgu 330/110 kV nimipinge liiniga.

Veoalajaama asukoha valikul on täiendavaks kriteeriumiks

liitumisvõimaluse loomine olemasolevale jaotusvõrgu 35 kV

nimipingega liinile. Liinikoridor rajatakse kombineerituna

õhuliinist ja maakaabelliinist71.

Surju valla Metsaääre külasse on kavandatud jaotuspunkt.

Jaotuspunktis toimub õhuliini üleminek maakaabelliiniks ning

hilisem võimalik jaotusvõrgu liitumine. Maakaabelliin rajatakse

piirkonnas, kus olud asustusest ja maakasutusest tulenevalt on

keerukamad. Maakaabelliini rajamise vajadus lepiti kokku

kohalike elanikega, millest tulenevalt määrati jaotuspunkti

asukoht Metsaääre külas.

Nepste külla on veoalajaama piirkonda kavandatud alajaam

(joonisel tähistatud veoalajaama ja alajaama (liitumispunkti)

põhimõtteline asukoht), millest toimub ka jaotusvõrgu hilisem

liitumine.

Vajaduse korral on võimalus rekonstrueerida olemasolev 35 kV

nimipingega Kilingi-Nõmme – Häädemeeste liin 110 kV

nimipingega liiniks ning luua ühendus Kilingi-Nõmme 330/110 kV

alajaamast. Sellise lahenduse korral kulgeb üks ahel Surju

suunalt, Jaamakülas asuvast 330/110 kV nimipingega põhivõrgu

liinist ja teine ahel Kilingi-Nõmme suunalt, Kilingi-Nõmme

330/110 kV alajaamast.

71 Pärnu maakonna lõunaosa elektrilahenduse väljatöötamiseks kaaluti erinevaid

liinikoridori asukohtavariante. Põhjalik ülevaade võimalikest variantlahendustest,

võrdlustulemustest, liini tehnilistest andmetest ja liinikoridori

kasutustingimustest on esitatud eraldiseisva dokumendina „Rail Baltic Pärnu

maakonna lõunaosa elektrilahenduse variandid“. Vt planeeringu lisa 4.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 60

Planeeringuga määratakse liitumispunktidest lähtuva liinikoridori

asukoht, kui elektriliin kulgeb väljaspool raudtee trassi koridori.

Elektriliini (110 kV) võib nihutada planeeringuga määratud

liinikoridori sees.

Kui elektriliin kulgeb raudtee trassi koridoris, on planeeringu

põhijoonisel ja kohalike omavalitsuste osas koostatud täpsematel

joonistel esitatud põhimõtteline liinikoridori kulgemine ja laius.

Elektriliini võib nihutada raudtee trassi koridori (350 m) sees,

Skeem 3.2.6.1. Illustreeriv joonis liinikoridori

kulgemisest Lõuna-Pärnumaal.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 61

välja arvatud erisused72, mida on kirjeldatud peatükis 3.5.2 ja

3.5.3.

Lõuna-Pärnumaal Surju, Saarde ja Häädemeeste vallas on

liinikoridor koos kaitsevööndi ja puhveralaga planeeritud õhuliini

korral 100 m ja maakaabelliini korral 40 m. Ruumivajadus

elektriliini rajamiseks on väiksem: õhuliini korral 65…75 m 73 ,

maakaabelliini korral 12 m 74 . Puhverala võimaldab

projekteerimise etapis rajatava elektriliini asukoha täpsustamist.

Planeeringuga on määratud maakaablina lahendatava

liinikoridori vähim ulatus, maakaabli rajamine on lubatud ka

õhuliinina määratletud liinikoridori osas.

72 Erisused tulenevad majapidamiste või loodusväärtuste paiknemisest.

73 Õhuliini kaitsevöönd on 25 m liini välimise toiteahela teljest, toiteahelate telgede

omavaheline kaugus on 15…25 m.

74 Õhuliini kaitsevöönd on 25 m liini välimise toiteahela teljest, toiteahelate telgede

omavaheline kaugus on 15…25 m.

Skeem 3.2.6.2. Õhuliini koridor väljaspool raudtee trassi koridori.

.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 62

Põhja-Pärnumaal Sauga vallas on maakaabel planeeritud Harku-

Lihula-Sindi teemaplaneeringuga planeeritud õhuliini koridori (kui

veoalajaam ehitada Sindi 330/110 kV põhivõrgu alajaama

lähipiirkonda, eelneval kokkuleppel maaomanikuga). Maakaablist

tulenev kaitsevöönd ei välju Harku-Lihula-Sindi liini

kaitsevööndist, mistõttu ei ole vajalik täiendava liinikoridori

määramine. Ruumivajadus elektriliini rajamisel on maakaabelliini

korral 12 m.

Elektriliini täpne asukoht raudtee trassi koridoris või väljaspool

raudtee trassi koridori määratud liinikoridoris täpsustatakse liini

projekteerimisel. Projekteerimisel määratakse täpne maakaabli

asukoht, õhuliini korral mastide asukoht, liinide omavaheline

vahemaa ja kaugus muudest objektidest, raadatav metsaala jms

asjakohased lahendused.

Planeeringuga määratud liinikoridor kehtib kuni elektriliini

valmimiseni, pärast elektriliini kasutusloa väljastamist tekib

kaitsevöönd, kus tegevused on lubatud vastavalt kehtivatele

õigusaktidele.

Veoalajaamade, jaotuspunktide ja liitumispunktide ehitamiseks

on vajalik ligikaudu 1 ha suurune maa-ala. Kuna

maakonnaplaneeringu üldistusaste ei võimalda veoalajaamade,

Skeem 3.2.6.3. Maakaabelliini koridor väljaspool raudtee trassikoridori.

Skeem 3.2.6.4. Maakaabelliini koridor Harku-Lihula-Sindi teemaplaneeringuga planeeritud õhuliini koridoris.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 63

jaotus- ja liitumispunktide suurust ja täpset asukohta määrata,

antakse täpsed lahendused projekteerimise käigus.

Planeeringulahendus on koostatud põhimõttel, et regeneratiivset

energiat ei suunata raudtee sisesest liinivõrgust põhivõrku.

Regeneratiivse energia kasutamine väljaspool Rail Balticu

liinivõrku ei ole Eesti väiksemahulise raudteevõrgu puhul

majanduslikult otstarbekas, kuna selle kasutamine toob kaasa

suuremahulise põhivõrgu rekonstrueerimise vajaduse.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 64

Skeem 3.2.6.5. Veoalajaamade põhimõttelised

asukohad. Skeemil väljatoodud vahemaad kilomeetrites

tähistavad veoalajaama teenindusraadiusi.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 65

3.2.6.1. LIINIKORIDORI KASUTUSTINGIMUSED

Enne ehitamist elektriliini koridoris kehtivad piirangud

Planeeringuga ei muudeta elektriliini koridoris asuvate

katastriüksuste sihtotstarvet. Elektriliini koridori alal võib jätkuda

olemasolevate katastriüksuste sihtotstarbe kohane maakasutus

ning tuleb arvestada elektriliini rajamisega kuni elektriliini

ehitustegevuse alguseni. Maa ostmisel või rentimisel peab isik

arvestama elektriliini rajamisega.

Liinikoridori alal tuleb ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa

kohustuslike ehitiste kavandamise osas küsida seisukohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt.

Ehitamise ajal elektriliini koridoris kehtivad piirangud

Maaomanikke teavitatakse elektriliini ehitustööde toimumisest

kahel korral:

elektriliini projekteerimise käigus isikliku kasutusõiguse lepingu

sõlmimisel, mil lepitakse kokku aja periood, mille jooksul ehitama

võidakse tulla;

1 kuu enne ehitustöid.

Planeeringuga määratud elektriliini koridoris oleva kinnisasja

omanik või valdaja peab lubama trassi koridori alal:

metsa raadamist kaitsevööndi ulatuses;

elektriliini rajamist oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning

õhuruumis;

materjalide ladustamist;

ehitusmasinatega liikumist.

Üldjuhul ei võõrandata liinikoridori alust maad, ehitatava liini

aluse maa kasutamise eest makstakse talumistasu. Elektriliini

ehitamise ajal toimuvad liinikoridoris ehitustööd, olemasoleva

maaüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus saab jätkuda peale

elektriliini ehitamist mastidest vabal alal ja on liini kaitsevööndis

piiratud.

Pärast elektriliini rajamist kaitsevööndis kehtivad piirangud

Tegevusi elektriliini kaitsevööndis reguleerib vastav õigusakt75.

75 Määrus „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kait-

sevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 66

Elektriliini projekteerimise tingimused ja ülesanded

Planeeritud liinikoridor koosneb elektriliinist koos kaitsevööndiga

ja puhveralast.

Raudtee trassi koridorist väljapoole planeeritud liinikoridori

ulatuses võib projekteerimise käigus elektriliini koos kaitse-

vööndiga puhverala sees nihutada (õhuliini puhul on puhver

kokku kuni 35 m ja maakaabli puhul kokku kuni 30 m).

Raudtee trassi koridoris kulgevat elektriliini koos kaitsevööndiga

võib projekteerimise käigus nihutada raudtee trassi koridori

(350 m) piires, välja arvatud erisuste korral, mida on kirjeldatud

kohalike omavalitsuste lõikes peatükkides 3.5.2.-3.5.3.

Elektriliini projekteerimisel sõlmitakse iga maaomanikuga isiklik

kasutusõiguse leping, milles lepitakse kokku, et maaomanik

võimaldab oma maal liini ehitamist ning peale objekti valmimist

võimaldab igal hetkel juurdepääsu liinile. Lepingus fikseeritakse

trassi asukoht ja lepitakse kokku ka muud tingimused (nt tööde

teostamise aeg, tasu).

Elektriliini projekteerimise tingimused:

täpsustada planeeritava elektriliini maakaabli asukoht, õhuliini

korral mastide asukohad, vahekaugused ja kõrgused;

tagada ehitustegevuse ajal kasutatavatel teedel liikluskorraldus

ja näha ette ehituse käigus kasutatud teede taastamine vähemalt

tööde eelsesse olukorda;

pehmetele pinnastele rajada teenindusteed, nende ülesvõtmisel

lähtuda maaomaniku soovist (kas jätta alles või taastada

olemasolev olukord);

võimalusel vältida elektriliini kaitsevööndi kattumist

keskkonnakaitselise objektiga (nt kaitseala piir, vääriselupaik);

elektriliini asumisel looduskaitsealal, kaitsealal, hoiualal või

kaitstava liigi püsielupaigas kooskõlastada ehitusprojekt

Keskkonnaametiga;

lindudele avalduva võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks

kasutada õhuliini märgistamist, mis teeb liini lindudele paremini

nähtavaks;

õhuliini rajamisel ökoduktide piirkonnas tuleb liinikoridori

kasutusaegse hooldamise tingimused detailselt läbi töötada;

Reiu jõega ristumisel tuleb välistada jõe kitsendamist, tõkes-

tamist, veevoolu katkestamist, jõesängi ja kaldastruktuuri

rikkumist ning arvestada üleujutuste esinemisega. Soovitav on

rakendada lahendust, mis võimaldab veekaitsevööndi ulatuses

säilitada kalda senise loodusliku struktuuri. Välistada tuleb setete

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 67

kandumine jõkke (otsestel ehitustöödel, kuivendussüsteemide

rekonstrueerimisel). Vältida ehitustegevust suurvete perioodil

ning jõesilmu ja lõhilaste rände ja kudeperioodil;

peatükkides 3.5.2.–3.5.3. kirjeldatud loodusväärtuste asukoh-

tades tuleb õhuliin ehitada võimalikult raudtee lähedale, et

minimeerida raadatava ala ulatust;

õhuliini ja maantee kaitsevööndite kattumisel täpsustada

koostöös Maanteeametiga õhuliini tehnilised lahendused

ehitusprojekti koostamisel ning ehitusprojekt kooskõlastada

Maanteeametiga;

maaparandussüsteemidega aladel tuvastada drenaažikollektorite

ja kuivenduskraavide asukohad ning võimalusel vältida nendele

mastide projekteerimist. Maaparandussüsteemidega aladel

kooskõlastada ehitusprojekt Põllumajandusametiga;

liini mastide või kaabelliini projekteerimisel dreenkuivendusega

maaparandussüsteemi maa-alale tuleb elektriliini projekti lisada

peatükk, kus käsitletakse drenaaži taastamist ja antakse

torustike remondi tüüpjoonised ja üldised põhimõtted (remondiks

kasutatava toru materjal, ühenduskohtade tihendamine,

torualuse ehitus jne);

näha ette mastide ehitamise käigus eemaldatava pinnase samas

piirkonnas ära kasutamine maksimaalses ulatuses.

3.2.7. MÜRA LEEVENDUSVAJADUSEGA ALAD. VIBRATSIOON

Müra leevendusvajadusega alad

Müra modelleerimine viidi läbi KSH raames, modelleerimisega

seonduvad materjalid (sh eelprojekti täpsusastmes müra

modelleerimine) on KSH aruande osa ja esitatud aruande lisas 5.

Planeeringuga määratakse müra leevendusvajadusega alad

eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra modelleerimise

tulemuste alusel 76 , kus kavandatava raudtee tegevus võib

76 Põhjalikum ülevaade müra ja vibratsiooni teemast on esitatud KSH aruande lisas

5. Planeeringu koostamise esimeses etapis viidi KSH raames läbi müra esmane

hindamine, tulemused kajastati planeeringu eskiislahenduses (kohalike

omavalitsuste osas koostatud joonistel ning selgitusena seletuskirjas). Esmane

müra hindamine tõi välja, et esineda võib müra normväärtuste ületamisi ligikaudu

300–350 m ulatuses raudteest. Kuid samas selgitas, et olenevalt maastiku

reljeefist, hoonestustihedusest, konkreetse lõigu sõidukiirusest ja võimalikust

raudtee nihutamisvajadusest tingituna võis ohutu vahemaa asukohapõhiselt

erineda. Eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra modelleerimine täpsustas

esmase hindamise tulemusi müra leevendusvajadusega alade ja ulatuse osas.

Vastavalt modelleerimise tulemustele on leevendusvajadusega alad planeeringu

joonistel täpsustunud.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 68

põhjustada kumulatiivse liiklusmüra normväärtuste ületamist.

Mürataseme alandamiseks vähemalt normidega ettenähtud

tasemele tuleb müra leevendusvajadusega aladel ette näha müra

teket või levikut piiravad meetmed. Standardlahenduste hulka

võib lugeda müratõkkeseina või muldvalli, lisaks on võimalik ka

kombineeritud lahendus, kus valli tipus asub madal

müratõkkesein või haljastus. Üldreeglina kuuluvad müratõrje-

rajatised raudteeinfrastruktuuri koosseisu ning paiknevad

raudteemaal.

Müra leevendusvajadusega alad on määratud piirkonnas, kus

elu- ja puhkealade ning elamute- ja ühiskasutusega hoonete

juures võib raudteel toimuvast liiklusest tulenev müratase

ületada lubatud piirnorme (hinnanguliselt 200–250 m kaugusel

raudteest), arvestades kumulatiivset liiklusmüra. Modelleerimisel

lähtuti juba olemasolevate müratundlike objektide (elu- ja

puhkealad, elamud ja ühiskasutusega hooned) ning kehtestatud

detailplaneeringutega kavandatud perspektiivsete elamualade ja

projekteerimistingimuste alusel rajatavate hoonete paiknemisest

raudtee lähipiirkonnas. Modelleerimise tulemused on aluseks

projekteerimise etapis müratõrjerajatiste projekteerimisel.

Uute müratundlike objektide rajamisel pärast planeeringu

kehtestamist, kui need asuvad väljaspool planeeringuga

määratud müra leevendusvajadusega alasid, võtab normatiivset

mürataset tagavad meetmed kasutusele müratundliku objekti

rajaja.

Lisaks müratõrjerajatistele on ka muid võimalusi raudteemüra

vähendamiseks raudteeomaniku poolt: tehniliste meetmete

rakendamine raudtee infrastruktuuris (kummipuksid/klotsid

rööpa küljes, mürasummutusmatid, relsi vahetusse lähedusse

integreeritud madalad müratõkked), raudtee ja veeremi heas

korras tehnilise seisundi tagamine, perspektiivis kaubarongidele

müraemissiooni piirangute seadmine (üle-euroopaliselt on

kasutusel rangemad nõuded uutele ja uuendatavatele kauba-

vagunitele), olemasolevate hoonete heliisolatsiooni

parandamine, kaubarongide liikluskoormuse piiramine öisel ajal,

kaubarongide sõidukiiruse vähendamine öisel ajal, raudtee

süvendisse viimine jne. Lisaks on raudtee opereerimisperioodil

vajadusel (seire tulemusel) võimalik rakendada täiendavaid müra

vähendavaid meetmeid (lisatõkked, tehnilised meetmed

raudteel).

Kõrghaljastusel on maa- ja ruumikasutuse kujundamisel oluline

roll puhvertsoonide loojana, leevendamaks visuaalseid häiringuid

ja ülenormatiivset müra. Sellest tulenevalt tuleb kohalikel

omavalitsustel üldplaneeringu koostamisel kaaluda raudtee

ehitamisest tulenevalt vajadust seada asula või ehitiste kaitseks

müra eest lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 69

piiranguid. Arvestada tuleb, et müra leevendamiseks peab metsa

(haljasala) olema piisava laiusega (ca 50 m).

Lisaks inimasustusele võib müra mõjutada ka liike (nt metsis),

nende elupaiku, kaitstavaid alasid ja Natura alasid. KSH

tulemustele tuginedes ei ole Pärnu maakonnas trassi lähistel

mürast mõjutatud kaitstavaid loodusobjekte, mille korral on

vajadus leevendusmeetmeid rakendada.

Vibratsioon

Vastavalt KSH raames teostatud vibratsiooni mõju hindamise

tulemustele võib reaalse mõjuala laiuseks kujuneda ca 30-70 m

raudteest. Kui lähtuda ebasoodsatest oludest (head vibratsiooni

leviku tingimused), reaalsest prognoosist tihedamast liiklus-

graafikust ja tegelikust suuremast sõidukiirusest, võib võimaliku

vibratsiooni mõjualana käsitleda ca 100 m laiust tsooni

raudteest, reeglina jääb mõjuala väiksemaks. Projekteerimise

etapis tuleb eelkõige rööbastee tehnoloogiliste lahendustega

(massiivne ja elastne tugistruktuur, siledad kontaktpinnad,

vibratsiooni levikut piiravad ballastmatid ja muud vibratsiooni

isoleerivad lahendused, nt elastsed kinnitused) ette näha

vibratsiooni tekke vähendamine.

Vibratsiooni vähendamise meetmed jagunevad kolmeks:

vibratsiooni tekke piiramine raudtee tehnoloogiliste lahendustega

(kaasaegse raudtee puhul kuuluvad meetmed valdavalt juba

standardlahenduse hulka); vibratsiooni leviku piiramine

(tehnoloogilised lahendused ümbritsevasse pinnasesse jõudva

vibratsioonienergia piiramiseks ning leviku tõkestamiseks);

mõjutatud objektidega seotud meetmed (nt mõjutatud hoonete

vundamendi isoleerimine elastse toetusmaterjaliga piiramaks

hoonesse jõudvat vibratsiooni).

3.2.8. MAAPARANDUSSÜSTEEMIDE TOIMIMISE TAGAMISE

ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Raudtee projekteerimisel ja selle rajamise järgselt tuleb tagada

olemasolevate toimivate maaparandussüsteemide tõrgeteta

toimimine ja veerežiim arvestades maaparandusseaduses

sätestatut.

Kui raudtee rajamise käigus olemasolev drenaažisüsteem või

kraavitus rikutakse, tuleb kuivendatud maale raudtee rajamisel

maaparandussüsteemid rekonstrueerida kas enne (vajadusel)

raudteega seotud ehitustööde algust või hiljemalt Rail Baltic

raudtee ehitustööde läbiviimisel. Rail Baltic raudtee

kavandamisest mõjutatud maaparandussüsteemide rekonst-

rueerimise aluseks (sh vajadusel ka raudtee trassi koridorist välja

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 70

jäävas osas) on rekonstrueerimisprojekt, milles käsitletakse ka

eesvoolude rekonstrueerimise vajadust (sh vajadusel

süvendamist). Rekonstrueerimisprojekt koostatakse raudtee

projekteerimise käigus.

Skeem 3.2.8.1 Rail Baltic trassi koridori kulgemine ole-

masolevate maaparandussüsteemidega hõlmatud alade

suhtes. Skeemil on planeeringuga määratud trassi kori-

dor kajastatud tumerohelise joonega ning kuivendatud

alad kahvatu lilla värvitooniga.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 71

3.3. MAADE KASUTAMISE PÕHIMÕTTED JA ÜLDISED

EHITUSTINGIMUSED RAUDTEE TRASSI KORIDORIS

Planeeringuga määratakse Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoht ning trassi koridoris paiknevate maa-alade üldised

kasutamise põhimõtted ja tingimused enne raudtee rajamist,

ehitamise ajal ja pärast ehitamist. Raudtee trassi koridori

asukoht on planeerimis- ja KSH protsessi tulemusena määratud

viisil, mis võimaldab rajada kiiret rongiühendust pakkuv raudtee

loodus- ja inimkeskkonna tegureid arvestades sobivaimasse

asukohta.

Planeering on aluseks raudtee projekteerimisele, seetõttu

määratakse planeeringuga ülesanded, millega tuleb raudtee ja

raudteeinfrastruktuuri projekteerimisel arvestada.

3.3.1. ENNE RAUDTEE EHITAMIST TRASSI KORIDORIS KEHTIVAD

TINGIMUSED

Raudtee ehitamiseks ning raudtee ehitamisest tingitud

teedevõrgu ümberehitamiseks tuleb raudtee trassi koridor hoida

ehitistest vabana. Trassi koridori ja kavandatud teedevõrgu

(planeeringulahendust kajastavatel joonistel tähistatud kui Rail

Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav

tee) asukohtadega tuleb arvestada üld- ja detailplaneeringute

koostamisel.

Rail Baltic raudtee trassi koridori alal võib jätkuda olemasolevate

katastriüksuste ja kinnistute maakatastri sihtotstarbe kohane

maakasutus ning arvestada tuleb raudtee rajamisega kuni

raudtee ehitustegevuse alguseni. Maa ostmisel või rentimisel

peab isik arvestama raudtee rajamisega.

Kuni raudtee rajamiseks vajalike maade Eesti Vabariigile

omandamise protsessi läbiviimiseni tuleb raudtee trassi koridoris

ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslike ehitiste

kavandamisel küsida 77 tegevuse osas arvamust Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumilt.

3.3.2. RAUDTEE EHITAMISE AJAL KEHTIVAD TINGIMUSED

Kinnisasja omaniku või valdaja nõusolekul võib toimuda:

ehitusmaterjalide ladustamine;

77 Kohalikul omavalitsusel tuleb seisukohta küsida seaduses etteantud tähtaja

jooksul.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 72

ehitusmasinate liikumine ja erateede kasutamine.

3.3.3. PÄRAST RAUDTEE RAJAMIST RAUDTEE KAITSEVÖÖNDIS

LUBATUD TEGEVUSED

Tegevusi raudtee kaitsevööndis reguleerib ehitusseadustik.

Raudtee kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma

tegevuse või tegevusetusega ohustada liiklust ja takistada

nähtavust raudteel.

3.3.4. RAUDTEE PROJEKTEERIMISE JA RAJAMISE PÕHIMÕTTED

JA ÜLESANDED

Rail Baltic raudtee trassi koridori on kavandatud raudteemaa

koos raudtee kaitsevööndiga ning raudtee nihutamisruum.

Eelprojekti käigus on läbiviidavate uuringute alusel lubatud

raudteemaad koos raudtee kaitsevööndiga trassi koridori sees

nihutada.

Trassi koridori lõigud, kus raudteemaad koos kaitsevööndiga ei

ole üldjuhul võimalik Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade

või Pärnu Metsakalmistu asukohast tulenevalt nihutada, on

planeeringus markeeritud „kitsad olud“78.

Raudtee projekteerimise ülesanded:

täpsustada raudtee ja raudtee ehitamisest tingitud raudtee-

infrastruktuuri (jaamad, elektrimastid ja –liinid, veoalajaamad,

ülesõidud, sillad, truubid) asukohad ja nende tehnilised

lahendused;

täpsustada raudtee ehitamisest tingitud ümberehitamiste

(ülesõidud, teedevõrk, tagasipöördekohad metsateedel, umbtee

korral ümberpööramise võimalus vms) vajadus, asukohad ja

tehnilised lahendused;

teede ümberehitamisel analüüsida ja lahendada taristu

lahendused tervikuna (sh bussipeatused, jalgratta- ja

jalgteed jms);

täpsustada, kus raudtee paikneb tavalise kõrgusega muldkehal,

kõrgel muldel, estakaadil või süvendis;

täpsustada teedega ristumisel, kas viaduktile projekteeritakse

tee või raudtee;

78 Kitsad olud on markeeritud selle olemasolu korral täpsemat planeeringulahendust

kajastava kohaliku omavalitsuse joonisel ning kirjeldatud peatükis 3.5.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 73

täpsustada olemasoleva raudteega ristumisel, kumb raudtee

projekteeritakse viaduktile;

täpsustada ökoduktide ja müratõrjerajatiste asukohad ja

tehnilised lahendused;

täpsustada vajadusel rööbastee tehnoloogilised lahendused

(massiivne ja elastne tugistruktuur, siledad kontaktpinnad,

vibratsioonitõkkematid ja muud vibratsiooni isoleerivad

lahendused, elastsed kinnitused, ballastmatid) vibratsiooni tekke

vähendamiseks;

anda lahendused maaparandussüsteemide toimimiseks;

täpsustada raudteemaa ja raudtee kaitsevööndi ulatus;

raudtee projekteerimisel kitsastes oludes (joonisel tähistus

„kitsad olud“) arvestada olemasoleva olukorraga Natura 2000

võrgustikku kuuluvate alade ja Pärnu Metsakalmistu paiknemisel.

Raudteed ei tohi nihutada Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele

aladele ja Metsakalmistule;

täpsustada sidemastide asukohad Kaitseministeeriumiga

lähtudes riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise vajadusest;

anda tehniline lahendus ristumisel erinevate tehnovõrkudega.

Ülesanded lahendatakse üldjuhul eelprojekti staadiumis.

Tehnilised lahendused võivad täpsustuda projekteerimise

järgnevates staadiumites.

3.4. RAIL BALTIC TRASSI KASUTAMINE KOHALIKU

TRANSPORDI EESMÄRGIL

Reisirongiliiklus

Rail Baltic on planeeritud eelkõige rahvusvahelise kiire

raudteena, kuid Rail Baltic raudteed on vaba läbilaskevõime

ulatuses võimalik kasutada ka reisirongide kohalikuks liikluseks

Tallinn-Pärnu-Riia suunal. Reisirongide põhimõttelised peatus-

kohad 79 kohaliku liikluse tarbeks näidatakse eraldiseisva

koostatava Pärnu maakonna planeeringuga 80 . Pärnu

79 Nõuetekohaselt ehitatud ja tähistatud reisirongide peatuskoht jaamavahel. Pea-

tuskoht on oma eesmärgilt mõeldud ainult reisirongide peatumiseks, mis

võimaldab reisijatel ohutult liikuda rongile ja rongilt maha. Lisaks kuuluvad pea-

tuskoha koosseisu juurdepääsuteed ning muud ohutusest tingitud lahendused (nt

„pargi ja reisi“).

80 Planeerimisseaduse § 10 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus algatas maakonna-

planeeringute, sh Pärnu maakonna planeeringu, koostamise 18.07.2013

korraldusega nr 337.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 74

Maavalitsuse ettepanek peatuste põhimõtteliste asukohtade osas

on esitatud skeemil 3.4.1.81

Reisirongide kohaliku liikluse arendamine Rail Baltic raudteel on

perspektiivi arvestav, kuid see vajab käimasolevast

planeeringust hilisemat eraldi riigipoolset otsust. Rail Balticu

rajamisega seoses ei ole hetkel kavandatud rahalisi vahendeid

kohaliku rongiliikluse peatuskohtade projekteerimiseks,

väljaehitamiseks ega selleks vajaliku veeremi soetamiseks (kuna

see ei ole Rail Balticu projekti esmaste eesmärkide

81 Käesolev planeering kohalike peatuste vajadust ja teostatavust ei käsitle. Kiiret

ja rahvusvahelist rongiühendust võimaldava trassi planeerimisel ei ole arvestatud

kohalike peatuste vajaduse ja tehnilise teostatavusega.

Skeem 3.4.1. Pärnu Maavalitsuse ettepanek

võimalike kohalike peatuste põhimõtteliste

asukohtade osas.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 75

saavutamiseks hädavajalik). Kohaliku rongi opereerimise

vajaduse ja võimalikkuse lõplikuks otsustamiseks on

perspektiivis vajalik kogumina analüüsida potentsiaalset

reisijanõudlust, kohaliku rongiühenduse käivitamiseks ja

opereerimiseks vajalikku investeeringute mahtu, võimalikku

dotatsiooni suurust, sotsiaal-majanduslikke tulusid ja kulusid

ning olemasoleva 1520 mm raudteetaristu ja teiste

transpordiliikide (bussiühendus, olemasolevad rongiliinid, jmt)

poolt pakutavaid võimalusi.

Kohaliku liikluse arendamisel tulevikus tuleb arvestada, et

reisirongide peatuskohti Rail Baltic peatee äärde ohutuse

vajalikkusest lähtuvalt planeerida ei tohi. Peatuskohtade

rajamiseks tuleb rajada möödasõidu jaamad (põhimõtet kirjeldab

skeem 3.4.2.).

Rail Baltic raudtee rajamine ja kohalike reisirongide

peatuskohtade väljaehitamine võib pikas perspektiivis kaasa

tuua seni renoveerimata 1520 mm Lelle-Pärnu raudteetrassi

likvideerimise. Lelle-Pärnu raudteelõik on kasutuses vähemalt

kuni Rail Balticu raudtee valmimiseni. Võimalik, et peale Rail

Balticu valmimist on Lelle-Pärnu 1520 mm ühendus kasutuses ka

Rail Balticuga paralleelselt, et vajadusel tagada Tallinn-Pärnu

Skeem 3.4.2. Põhimõtteline võimalik lahendus reisirongi

peatuse kavandamisel Rail Balticu trassile.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 76

reisirongiliikluse sujuv üleminek vana raudtee kasutuselt Rail

Balticu raudteele.

Konkreetsed otsused Lelle-Pärnu vahelise olemasoleva raudtee

kohta tehakse hiljemalt uue raudtee valmimisel.

Kaubavedu

Maakonnaplaneeringuga ei planeerita tööstusalade

integreerimiseks vajalikke raudteeharusid Rail Baltic raudteega,

kuna planeeringu koostamise eesmärk on raudtee trassi koridori

määramine kiire raudteeühenduse rajamiseks. Kuid Rail Baltic

raudtee olemasolu loob eeldused tulevikus olemasolevate ja

kavandatavate tööstusalade ja logistikakeskuste ühendamiseks

Rail Baltic raudteega.

Kaubajaama(de) asukoha täpsustamiseks koostatakse Pärnu

kaubajaama vajaduse, asukoha ja tehnilise lahenduse uuring.

Lisaharud tööstusalade ja logistikaparkide ühendamiseks

planeeritakse eraldiseisvate planeeringutega koostöös

ettevõtjatega.

3.5. LAHENDUSE KIRJELDUS KOHALIKE

OMAVALITSUSTE LÕIKES

Lahenduse kirjeldus kohalike omavalitsuste lõikes koosneb

tekstiosast ja joonisest (arvestades 2017. a haldusreformi eelseid

piire), mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

Joonisel 82 kajastatakse raudtee trassi koridori asukoht,

planeeringuga määratud raudteeinfrastruktuuri põhimõttelised

asukohad (sillad, viaduktid, tunnelid, alajaamad, reisijate

raudteejaam), raudtee trassi ehitamisest tingitud

kavandatavad/ümberehitatavad teed, jalgratta- ja jalgteed ning

–tunnelid, KSH-st tulenevad müra leevendusvajadusega alad

(võttes aluseks eelprojekti täpsusastmes läbi viidud

modelleerimise tulemused) ja piirkonnad, kus tuleb tagada

suurimetajatele läbipääs. Lisaks kajastatakse joonisel

taustainfona hoonete ja õuealade paiknemine, olemasolev

teedevõrk, kaitstavate loodusobjektide, kinnismälestiste,

maardlate asukohad ja muu oluline informatsioon, millega on

planeerimisprotsessis trassi koridori asukoha alternatiivide ja

eelistatud trassi koridori osas täpsema lahenduse väljatöötamisel

arvestatud83.

82 Täpsemat lahendust kirjeldavad joonised on koostatud iga kohaliku omavalitsuse

kohta eraldi ja vormistatud mõõtkavas 1 : 20 000.

83 Kasutatud on Keskkonnateabe Keskuse Keskkonnaregistri ja EELISe, Maa-ameti

ETAK Põhikaardi, Kultuurimälestiste riikliku registri, Põllumajandusameti, Pärnu

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 77

Tekstiosas kirjeldatakse planeeringuga välja valitud raudtee

trassi koridori kulgemist kohaliku omavalitsuse territooriumil

arvestades 2017. a haldusreformi eelseid piire. Selleks, et

planeeringuga kavandatav oleks kohaliku elaniku jaoks hästi

jälgitav, on lahendust kirjeldatud iga kohaliku omavalitsuse osas

eraldi. Nii on hõlpsamalt mõistetav, kuidas planeeritav

raudteeinfrastruktuur konkreetse kohaliku omavalitsuse

territooriumi ning seal elavaid inimesi ja paiknevaid

objekte/maa-alasid mõjutab. Iga kohaliku omavalitsuse osas

kirjeldatakse, kuidas tagatakse teedevõrgu toimimine, milliste

teedega ristumine lahendatakse eritasandiliselt (raudtee- või

maanteeviaduktiga), millised vooluveekogud ületatakse

raudteesillaga. Samuti tuuakse ära, millistes piirkondades tuleb

lahendada suurulukite läbipääs, kus ei tohi raudteemaad trassi

koridori sees nihutada Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade

tõttu (kitsad olud), kas ja kuidas lahendus mõjutab riikliku kaitse

all olevaid kultuurimälestisi ja arheoloogilise eeluuringu käigus

tuvastatud kaardistamata arheoloogiapärandit, kas raudtee trass

läbib keskkonnaregistris arvel olevaid maardlaid.

Trassi koridori kulgemist kohaliku omavalitsuse territooriumil

kirjeldab skeem. Skeemil on trassi koridor tähistatud lilla

joonega, eritasandiliste ristete asukohad (ristumine teedega, mis

lahendatakse raudtee- või maanteeviaduktiga) mummudena.

Asustuse paiknemine hoonete ja õuealadena on tähistatud

tumehalli värviga. Täppidega alad iseloomustavad Natura 2000

võrgustikku kuuluvate linnualade ja helerohelised alad

loodusalade paiknemist.

Trassi koridoris ja selle mõjualas paiknevad kaitstavad

loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad on

kantud kohalike omavalitsuste osas koostatud joonistele

(joonised 3–13). Kaitstavate loodusobjektide ja Natura alade

loetelu on esitatud maakonna lõikes seletuskirja peatükis 3.6,

täpsem ülevaade Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade osas

esitatud KSH aruande lisas IV Natura hindamine (vt tabel 1).

Nimetatud lisas IV on Natura alade lõikes antud alade

iseloomustus ning määratletud otsese ja kaudse mõju ilmnemise

võimalused, soovitused ja vajadus leevendusmeetmete

rakendamiseks ning Natura eel- ja/või asjakohase hindamise

vajadus.

Piirkonnad, kus tuleb tagada suurulukite läbipääs, ökoduktide

asukohad ning võimalikud müra leevendusvajadusega alad on

planeeritud KSH tulemuste alusel. Põhjalikum ülevaade KSH

maakonna teemaplaneeringute andmeid ning võrguhaldajate poolt edastatud

andmekihte tehnilse taristu piaknemise kohta. Kuna joonisel kajastuv taustainfo on

ajas muutuv (andmed seisuga aastast 2013-2016), tuleb projekteerimise

järgmistes etappides lähtuda ajakohasest informatsioonist ja registrite andmetest.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 78

käigus läbi viidud mõjude hindamisest, mõjude hindamise

metoodikatest ning KSH-ga määratud leevendusmeetmetest on

esitatud KSH aruandes ning aruande lisades.

Skeem 3.5.1. Rail Baltic trassi koridori asukoht Pärnu

maakonnas arvestades 2017. a haldusreformi eelseid

ja järgseid piire.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 79

3.5.1. HÄÄDEMEESTE VALD

(vt joonis 3 Planeeringulahendus Häädemeeste valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõigud 1B, 2B, 3A) Häädemeeste valla

territooriumil kulgeb Tallinn-Pärnu-Ikla maanteest ida pool, läbib

Ikla, Metsapoole, Treimani, Orajõe, Majaka, Massiaru, Penu,

Krundiküla, Arumetsa ja Nepste küla. Kogu Häädemeeste valla

ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 350 m. Trass kulgeb

valdavalt metsamaal, asustusest ida poolt. Hooneid trassi

Skeem 3.5.1.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht

Häädemeeste valla territooriumil.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 80

koridoris ei paikne. Häädemeeste vallast kulgeb trass edasi

Saarde valda.

Trassi koridori asukohavalik Eesti-Läti piiril toimus tihedas

koostöö Läti Vabariigiga. Koostöös Läti Transpordi-

ministeeriumiga on kokku lepitud piiriületuse koridor 2 km

ulatuses84.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi ca

200–250 m raadiuses raudteest. Häädemeeste vallas ei asu

trassi koridoris ja selle vahetus läheduses müratundlike objekte,

kus müra modelleerimise tulemusena oleks planeeringu tasandil

vajalik ette nähtud mürakaitsemeetmete vajadus.

Teedevõrgu toimimine ja ristumine teedega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena,

on põhijoonisel ja joonisel 3 Planeeringulahendus Häädemeeste

valla osas tähistatud sinise rõngaga.

Kui raudtee rajatakse maapinnal asuvale muldkehale ja ristuv tee

viiakse üle raudtee, tuleb maanteeviadukti lahenduses tagada ka

kergliiklejatele ohutu ülepääs raudteest. Väiksemad

juurdepääsuteed ja metsateed ristumisel raudteega

läbipääsudena suletakse. Juurdepääsuks majapidamistele ja

kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks planeeritakse

uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga.

Planeeringuga kavandatavad /ümberehitatavad teed koos

olemasoleva teedevõrguga on kantud joonisele 3

Planeeringulahendus Häädemeeste valla osas.

Häädemeeste vallas ristub Rail Baltic trassi koridor

riigimaanteede, metsateede, kohalike teede ja erateedega.

Eritasandilised lahendused rajatakse ristumisel järgmiste

teedega:

Raudtee (eratee nr 7560543) tee Metsapoole ja Treimani küla piiril;

Loigu tee (kohalik tee nr 2130022) Majaka küla;

Kabli-Massiaru tee (riigimaantee nr 19336) Penu küla;

Jaagupi-Urissaare tee (riigimaantee nr 19335) Krundiküla;

Tõitoja-Häädemeeste tee (riigimaantee nr 19330) Nepste küla.

84 Koridor 2 km ulatuses on kantud täpsemat lahendust kajastavale joonisele 3

Planeeringulahendus Häädemeeste valla osas.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 81

Ristumine vooluveekogudega

Häädemeeste vallas on kaks suuremat vooluveekogu, millega

ristumisel viiakse raudtee üle vooluveekogu sillaga. Raudteesillad

rajatakse järgmiste vooluveekogudega ristumisel:

Lemmejõgi (Natura 2000 võrgustikku kuuluv loodusala);

Rannametsa jõgi.

Rannametsa jõele plaanitav sild on kavandatud nn

maastikusillana. Maastikusild on oma olemuselt kõrge

raudteesild, mille all püsivad looduslikud elupaigad ja

ökosüsteem sidusana. Rannametsa maastikusilla alt kulgeb jõgi

koos looduslike laiade kallasradadega.

Raudteeületusvõimalused ulukitele

Piirkond hõlmab metsaelupaikade tuumikut, mis on ülioluline

suurimetajate eluala ja liikumispiirkond. Trass läbib olulist

suurimetajate liikumisala, mille piires on suurimetajate

liikumisvõimalustega arvestamine eriti oluline loomapopu-

latsioonide suureulatusliku sidususe ja jätkusuutlikkuse

tagamiseks. Suurimetajatele läbipääsu tagamiseks planeeritakse

neli ökodukti ja üks maastikusild:

ökodukt Treimani külas;

ökodukt Orajõe külas;

ökodukt Penu külas;

ökodukt Krundikülas;

maastikusild Nepste külas.

Üldplaneeringu koostamisel rohevõrgustiku toimimist tagavate

tingimuste täpsustamisel tuleb arvestada suurulukite

liikumisaladega, et tagada ökoduktide toimimine. Ökodukti ega

maastikusilla suudme piirkonnas ei tohi rajada piirdeaedu ja muid

ehitisi/rajatisi, mis takistaksid loomade liikumist

ökoduktile/sillaalusele.

Veoalajaam ja elektriliini koridor

Liitumiseks põhivõrguga on planeeritud veoalajaama põhi-

mõtteline asukoht Nepste küla piirkonda. Nepste külla

veoalajaama piirkonda planeeritakse alajaam (joonisel tähistatud

veoalajaama ja alajaama (liitumispunkti) põhimõtteline

asukoht), millest toimub ka jaotusvõrgu hilisem liitumine.

Ühendamiseks Jaamakülas asuva 330/110 kV põhivõrgu liiniga

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 82

planeeritakse liinikoridor, mis kulgeb õhuliinina raudtee trassi ko-

ridoris. Projekteerimisel võib elektriliini koos kaitsevöönditega

nihutada raudtee trassi koridori (350 m) sees.

Võimalik on ka Kilingi-Nõmme – Häädemeeste 35 kV elektriliini

rekonstrueerimine 110 kV liiniks ning veoalajaama ühendamine

ühe ahelaga Surju ja teise ahelaga Kilingi-Nõmme suunal. Kilingi-

Nõmme – Häädemeeste 35 kV elektriliini rekonstrueerimisel 110

kV liiniks ei suurene liini kaitsevöönd.

Kohaliku transpordi eesmärgil planeeritakse 85 reisirongide

võimalik peatuskoht Häädemeeste piirkonda. Samas piirkonnas

on ka veoalajaama asukoht. Elektriliini ning veoalajaama ja

alajaama projekteerimisel tuleb arvestada reisirongi võimaliku

peatuse ruumivajadusega.

Maardlad

Häädemeestes vallas ei asu trassi koridoris maardlaid.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja

kaardistamata arheoloogiapärand

Häädemeeste vallas ei asu trassi koridoris riikliku kaitse all

olevaid kultuurimälestisi.

Arheoloogilise eeluuringu kohaselt läbis trass pärimuslikku

pakkteed Treimani külas, mis ühendab rannikut Kivikupitsa-

nimelise kohaga sisemaal. Arheoloogilise eeluuringu II etapi

käigus läbi viidud maastikuseire tulemusena ei avastatud alalt

kultuurkihti ega kultuuriväärtuslikke leide. Edasised detailsemad

uurimistööd ei ole selles piirkonnas vajalikud.

85 Eraldiseisva koostatava Pärnu maakonna planeeringuga.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 83

Kitsad olud Metsapoole külas

Trass külgneb Läti

Vabariigis paikneva

metsiselupaikade

kaitseks loodud

Mernieku Dumbraij

kaitsealaga.

Metsiselupaikade

kaitseks tuleb hoida

trassi koridor võimalikult

kitsas, lubatud ei ole

raudteemaa nihutamine

trassi koridori sees ida

suunas.

Kitsad olud Orajõe ja Penu külas

Trass külgneb kahes

punktis (ülemisel väljavõttel

Orjajõe küla ja alumisel Penu

küla piirkond) Põhja-

Liivimaa linnualaga.

Põhja-Liivimaa linnustiku

elupaikade kaitseks tuleb

antud lõigus hoida trassi

koridor võimalikult kitsas

– lubatud ei ole

raudteemaa nihutamine

ida suunas.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 84

3.5.2. SAARDE VALD

(vt joonis 4 Planeeringulahendus Saarde valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõik 3A) Saarde valla territooriumil läbib

Laiksaare küla loodenurka, kulgedes metsamaal. Kogu Saarde

valla ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 350 m. Lähim

asustus trassile on Laiksaare küla hoonestatud ala, mis paikneb

trassist enam kui 2 km kaugusel. Saarde vallast kulgeb trass

Surju valda.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi ca

200–250 m raadiuses raudteest. Saarde vallas ei asu trassi

Skeem 3.5.2.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht Saarde

valla territooriumil.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 85

koridoris ja selle vahetus läheduses müratundlike objekte, kus

müra modelleerimise tulemusena oleks planeeringu tasandil

vajalik ette nähtud mürakaitsemeetmete vajadus.

Teedevõrgu toimimine ja ristumine teedega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena,

on põhijoonisel ja joonisel 4 Planeeringulahendus Saarde valla

osas tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse maapinnal

asuvale muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb

maanteeviadukti lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu

ülepääs raudteest. Väiksemad juurdepääsuteed ja metsateed

ristumisel raudteega läbipääsudena suletakse. Juurdepääsuks

majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe

tagamiseks planeeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva

teedevõrguga. Planeeringuga kavandatavad/ümberehitatavad

teed koos olemasoleva teedevõrguga on kantud joonisele 4

Planeeringulahendus Saarde valla osas.

Saarde vallas ristub Rail Baltic trassi koridor Saarde ja Surju valla

piiril kulgeva Timmkanali teega (metsatee nr 2130004), mis

lahendatakse eritasandilisena.

Ristumine vooluveekogudega

Ristumisel nimeta vooluveekoguga viiakse raudtee üle veekogu

sillaga.

Elektriliini koridor

Lõunast põhja suunas kulgeb 110 kV õhuliin Laiksaare loodusalast

mööda lääne pool raudteed kuni Tolkuse loodusala servani.

Tolkuse loodusala piirkonnas viiakse õhuliin raudteest ida poole,

kus see kulgeb raudtee trassi koridoris edasi Surju valda.

Projekteerimisel võib raudtee trassi koridoris asuvat elektriliini

koos kaitsevöönditega nihutada raudtee trassi koridori (350 m)

piires, välja arvatud Laiksaare ja Tolkuse loodusala piirkonnas.

Lubatud ei ole elektriliini loodusalale nihutada.

Maardlad

Saarde vallas ei asu trassi koridoris maardlaid.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja

kaardistamata arheoloogiapärand

Saarde vallas ei asu trassi koridoris riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi. Samuti ei ole arheoloogilise eeluuringu käigus

tuvastatud arheoloogiliselt huvipakkuvaid alasid trassi koridoris.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 86

Kitsad olud Laiksaare külas

Häädemeeste ja Saarde valla

piiril külgneb trass

Laiksaare loodusalaga,

möödub ala vahetust

lähedusest.

Metsaelupaigatüüpide

kaitseks tuleb hoida trassi

koridor võimalikult kitsas,

lubatud ei ole raudteemaa ja

elektriliini nihutamine

loodusalale. Elektriliini

rajamine on lubatud lääne

poole raudteed.

Surju ja Saarde valla piiril

külgneb trass metsaelu-

paigatüüpide, samuti vee-

elustiku ja elupaigatüüpide

kaitseks loodud Tolkuse

loodusalaga.

Metsaelupaigatüüpide, vee-

elustiku ja elupaigatüüpide

kaitseks tuleb hoida trassi

koridor võimalikult kitsas,

lubatud ei ole raudteemaa ja

elektriliini nihutamine

loodusalale. Elektriliin tuleb

ehitada raudteele võimalikult

lähedale (liinikoridor hoida

võimalikult kitsana,

arvestades projekteeritava

tee asukohaga).

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 87

3.5.3. SURJU VALD

(vt joonis 5 Planeeringulahendus Surju valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõigud 3A, 4A, 4H) Surju valla

territooriumil läbib Kõveri, Ilvese, Rabaküla ja Metsaääre küla.

Kogu Surju valla ulatuses on planeeritud trassi koridori laius

350 m. Trass kulgeb Kõveri ja Ilvese külas Urajõest lääne poolt,

valdavalt riigimetsa maadel. Rabakülas ning Metsaääre küla

lõunaosas, Valga-Uulu tee ja Reiu jõe äärsetel aladel, paikneb

trassi koridoris ka põllumaad, kuid valdavas osas kulgeb trass ka

Metsaääre külas riigimetsa maadel. Vaskjõge ületades suundub

trass Paikuse valda.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi ca

200–250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel

määrati müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb

projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõke

või muldvall või kombineeritud lahendus). Surju valla osas

Skeem 3.5.3.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht Surju

valla territooriumil.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 88

koostatud joonisel on need piirkonnad kajastatud kui müra

leevendusvajadusega alad.

Teedevõrgu toimimine ja ristumine teedega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena,

on põhijoonisel ja joonisel 5 Planeeringulahendus Surju valla osas

tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse maapinnal

asuvale muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb

maanteeviadukti lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu

ülepääs raudteest. Väiksemad juurdepääsuteed ja metsateed

ristumisel raudteega läbipääsudena suletakse. Juurdepääsuks

majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe

tagamiseks planeeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva

teedevõrguga. Planeeringuga kavandatavad /ümberehitatavad

teed koos olemasoleva teedevõrguga on kantud joonisele 5

Planeeringulahendus Surju valla osas.

Surju vallas ristub Rail Baltic trassi koridor riigimaantee,

metsateede, kohalike teede ja erateedega. Eritasandilised

lahendused planeeritakse ristumisel järgmiste teedega:

Timmkanali tee (metsatee nr 2130004) Surju ja Saarde valla

piiril;

Venemurru tee (metsatee nr 7560545) Ilvese küla;

Soometsa tee (kohalik tee nr 7560014) Ilvese küla;

Valga - Uulu tee (riigimaantee 6) Rabakülas;

Laadi tee (metsatee nr 7560704) Metsaääre küla.

Paremate liikumisvõimaluste loomiseks Surju valla Metsaääre

küla elanikkonnale soovitab maakonnaplaneering perspektiivis

ümber ehitada Laadi sild üle Reiu jõe. Laadi tee koos sillaga

paiknevad Rail Baltic trassi koridorist väljas. Rail Baltic raudtee

rajamine ei too kaasa muudatusi olemasolevas olukorras ja

rajatis ei ole funktsionaalselt raudteega seotud.

Ristumine vooluveekogudega

Surju vallas on kaks suuremat vooluveekogu, millega ristumisel

viiakse raudtee üle veekogu sillaga. Raudteesillad planeeritakse

järgmiste veekogudega ristumisel:

Reiu jõgi (Natura 2000 võrgustikku kuuluv loodusala);

Vaskjõgi (kulgeb Surju ja Paikuse valla piiril).

Vaskjõe ja Reiu jõe puhul tuleb arvestada üleujutuste esinemisega.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 89

Raudteeületusvõimalused ulukitele

Piirkond hõlmab metsamaastikke, kusjuures valla lõunaosa tuleb

pidada väga oluliseks suurimetajate liikumisalaks

metsaelupaikade tuumikus. Suurimetajatele läbipääsu

tagamiseks on planeeritud kolm ökodukti, mis asuvad Ilvese

külas Surju metskonna maadel.

Üldplaneeringu koostamisel rohevõrgustiku toimimist tagavate

tingimuste täpsustamisel tuleb arvestada suurulukite

liikumisaladega, et tagada ökoduktide toimimine. Ökodukti

suudme piirkonnas ei tohi rajada piirdeaedu ja muid

ehitisi/rajatisi, mis takistaksid loomade liikumist ökoduktile.

Elektriliini koridor

Lõunast põhja suunas kulgeb liinikoridor valdavas ulatuses

raudtee trassi koridoris. Üldjuhul võib 110 kV elektriliini koos

kaitsevööndiga raudtee trassi koridori (350 m) sees nihutada,

välja arvatud erisused, mis tulenevad majapidamiste ja

kaitstavate loodusobjektide paiknemisest.

Arvestades, et Ilvese küla

põhjaosas asuvad maja-

pidamised raudtee trassi koridori

piiril, peab õhuliini viima

võimalike mõjude vältimiseks

lääne poole raudteed. Selles

piirkonnas on lubatud projek-

teerimise etapis elektriliini koos

kaitsevööndiga nihutada üksnes

lääne pool raudteed, raudtee

trassi nihutamisruumi (142 m)

piires.

Enne Soometsa teega ristumist viiakse õhuliin taas ida poole

raudteed, kus see kulgeb esmalt raudtee trassi koridoris.

Ligikaudu 1 km pärast Soometsa teega ristumist suundub õhuliin

trassi koridorist välja, kulgedes edela-kirde suunaliselt õhuliinina

kuni Valga-Uulu maanteeni. Enne ristumist Valga-Uulu

maanteega viiakse liin maakaablisse. Maakaablina kulgeb liin

kuni Metsaääre külasse kavandatud jaotuspunktini. Jaotuspunkti

piirkond on hiljem võimaliku kohaliku võrgu tugevdamise

liitumispunktiks. Jaotusvõrgu hilisemal liitumisel tuleb piirkonda

rajada ka alajaam. Jaotuspunktis toimub taas üleminek

õhuliiniks, õhuliinina kulgeb liinikoridor kuni liini alguspunktini

Jaamakülas.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 90

Maardlad

Surju vallas ei asu trassi koridoris maardlaid.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja

kaardistamata arheoloogiapärand

Surju vallas ei asu trassi koridoris riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi.

Arheoloogilise eeluuringu kohaselt ristus trassi koridor kahe

arheoloogiliselt huvipakkuva alaga Reiu jõe ja Vaskjõe ääres.

Arheoloogilise eeluuringu II etapi käigus läbi viidud maastikuseire

tulemusena alalt kultuurkihti ega kultuuriväärtuslikke leide ei

avastatud. Detailsemad uurimistööd ei ole selles piirkonnas

vajalikud. Tagada tuleb ehitusaegne järelevalve.

Kitsad olud Kõveri ja Ilvese külas

Trassi koridor koos elektriliini

koridoriga läbib metsise

elupaika ja mänguala.

Elupaiga ja mänguala

kahjustamise vältimiseks

tuleb elektriliin rajada

võimalikult raudtee lähedale,

et minimeerida raadatava

metsaala ulatust.

Kitsad olud Ilvese külas

Raudtee trassi koridor koos

elektriliini koridoriga piirneb

Luitemaa linnualaga.

Elektriliin tekitab potent-

siaalset kokkupõrkeriski ja

hukkumisohtu kaitstavale

linnustikule. Lisaks lõikavad

raudtee trassi koridor koos

elektriliini koridoriga kahte

vääriselupaika. Soovitav

on, linnualaga piirneval

lõigul, elektriliin rajada

raudteest ida poole.

Piirkonnas, kus raudtee ja

elektriliin läbivad vääris-

elupaiku, tuleb elektriliin

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 91

rajada raudteele võimalikult

lähedale.

Kitsad olud Ilvese külas

Trassi koridor kulgeb

Luitemaa linnu- ja

loodusala vahetus läheduses.

Elupaikade kahjustamise

vältimiseks tuleb hoida trassi

koridor võimalikult kitsas,

lubatud ei ole raudteemaa ja

elektriliini nihutada linnu- ja

loodusalale. Elektriliin tuleb

rajada ida poole raudteed.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 92

3.5.4. PAIKUSE VALD

(vt joonis 6 Planeeringulahendus Paikuse valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõigud 4H ja 4D) Paikuse valla

territooriumil läbib Vaskrääma ja Silla küla. Trassi koridori laius

kogu Paikuse valla osas on 350 m. Trass kulgeb Vaskrääma külas

endise kitsarööpmelise raudtee tammist lääne poolt, metsamaal.

Silla külas paikneb trassi koridoris lisaks metsamaale ka

põllumaad, eelkõige Servaku-Vaskrääma tee (nr 5680067) ja

Reiu jõe äärses piirkonnas. Reiu jõge ületades suundub trass

Tahkuranna valda.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi ca

200–250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel

määrati müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb

projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõke

või muldvall või kombineeritud lahendus). Paikuse valla osas

koostatud joonisel on need piirkonnad kajastatud kui müra

leevendusvajadusega alad.

Teedevõrgu toimimine ja ristumine teedega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena,

on põhijoonisel ja joonisel 6 Planeeringulahendus Paikuse valla

osas tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse maapinnal

Skeem 3.5.4.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht Paikuse

valla territooriumil.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 93

asuvale muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb

maanteeviadukti lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu

ülepääs raudteest. Väiksemad juurdepääsuteed ja metsateed

ristumisel raudteega läbipääsudena suletakse. Juurdepääsuks

majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe

tagamiseks planeeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva

teedevõrguga. Planeeringuga kavandatavad /ümberehitatavad

teed koos olemasoleva teedevõrguga on kantud joonisele 6

Planeeringulahendus Paikuse valla osas.

Paikuse vallas ristub Rail Baltic trassi koridor metsateede ja

kohalike teedega. Eritasandilised lahendused planeeritakse

ristumisel järgmiste teedega:

Lüdigi tee (kohalik tee nr 5680073) Vaskrääma küla;

Servaku-Vaskrääma tee (metsatee nr 5680067) Silla küla;

Servaku-Vaskrääma tee (kohalik tee nr 5680067) Silla külas.

Pärnu maavanem kehtestas 2012. a Pärnu maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla

(Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“,

millega määratakse I klassi maantee trassi asukoht. Planeeritud

Pärnu suur ümbersõit läbib Paikuse valda, ümbersõidu trassi

koridor ristub Rail Baltic raudtee trassi koridoriga.

I klassi maantee ristumine raudteega tuleb lahendada

eritasandilisena, vastavad lahendused tuleb ette näha tee-

ehitusprojektiga. Paikuse valla osas koostatud joonisel on

maantee ja raudtee trassi koridoride ristumine tähistatud kui

eritasandiline ristumine perspektiivse teega.

Paremate liikumisvõimaluste loomiseks Silla küla elanikkonnale

soovitab maakonnaplaneering perspektiivis ümber ehitada vana

raudteesild üle Reiu jõe (endise Pärnu-Riia raudtee koridoris).

Endine Pärnu-Riia raudtee koridor koos raudteesillaga paiknevad

Rail Baltic trassi koridorist väljas. Rail Baltic raudtee rajamine ei

too kaasa muudatusi olemasolevas olukorras ja rajatis ei ole

funktsionaalselt raudteega seotud. Paikuse ja Tahkuranna valla

joonisel on ümber ehitamist vajav tee ja sild tähistatud kui

perspektiivne tee ja sild.

Ristumine vooluveekogudega

Paikuse vallas on kaks suuremat vooluveekogu, millega

ristumisel viiakse raudtee üle veekogu sillaga. Raudteesillad

planeeritakse järgmiste veekogudega ristumisel:

Vaskjõgi (kulgeb Surju ja Paikuse valla piiril);

Reiu jõgi (kulgeb Paikuse ja Tahkuranna valla piiril).

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 94

Raudteeületusvõimalused ulukitele

Suurimetajatele läbipääsu tagamiseks on planeeritud üks

ökodukt Vaskrääma külasse Surju metskonna maadele.

Üldplaneeringu koostamisel rohevõrgustiku toimimist tagavate

tingimuste täpsustamisel tuleb arvestada suurulukite

liikumisalaga, et tagada ökodukti toimimine. Ökodukti suudme

piirkonnas ei tohi rajada piirdeaedu ja muid ehitisi/rajatisi, mis

takistaksid loomade liikumist ökoduktile.

Maardlad

Paikuse vallas ei asu trassi koridoris maardlaid.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja

kaardistamata arheoloogiapärand

Paikuse vallas ei asu trassi koridoris riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi.

Arheoloogilise eeluuringu kohaselt ristus trassi koridor

arheoloogiliselt huvipakkuva alaga Reiu jõe ääres. Arheoloogilise

eeluuringu II etapi käigus läbi viidud maastikuseire tulemusena

alalt kultuurkihti ega kultuuriväärtuslikke leide ei avastatud.

Detailsemad uurimistööd ei ole selles piirkonnas vajalikud.

Tagada tuleb ehitusaegne järelevalve.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 95

3.5.5. TAHKURANNA VALD

(vt joonis 7 Planeeringulahendus Tahkuranna valla osas)

Skeem 3.5.5.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht

Tahkuranna valla territooriumil.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 96

Rail Baltic trassi koridor (lõik 4D) Tahkuranna valla territooriumil

läbib Reiu küla. Trassi koridori laius Reiu jõest Pärnu

maastikukaitseala piirini on 350 m, endise Pärnu-Riia raudtee

koridoris 150 m. Trass Reiu jõge ületades läbib hoonestamata

„Silla elamud detailplaneeringu ala“. Edasi kulgeb trass endise

Pärnu-Riia raudtee koridoris. Paide maanteed ületades suundub

trass Pärnu linna.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi ca

200–250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel

määrati müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb

projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõke

või muldvall või kombineeritud lahendus). Tahkuranna valla osas

koostatud joonisel on need piirkonnad kajastatud kui müra

leevendusvajadusega alad.

Teedevõrgu toimimine ja ristumine teedega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena,

on põhijoonisel ja joonisel 7 Planeeringulahendus Tahkuranna

valla osas tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse

maapinnal asuvale muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee,

tuleb maanteeviadukti lahenduses tagada ka kergliiklejatele

ohutu ülepääs raudteest. Väiksemad juurdepääsuteed ja

metsateed ristumisel raudteega läbipääsudena suletakse.

Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu

sidususe tagamiseks planeeritakse uued teed, mis seotakse

olemasoleva teedevõrguga. Planeeringuga kavandatavad

/ümberehitatavad teed koos olemasoleva teedevõrguga on

kantud joonisele 7 Planeeringulahendus Tahkuranna valla osas.

Eritasandilised lahendused planeeritakse ristumisel järgmiste

teedega:

Silla tee (kohalik tee nr 8480003) pikendus Reiu külas;

Taimla tee (kohalik tee nr 8480023) Reiu külas.

Paremate liikumisvõimaluste loomiseks Paikuse valla Silla küla

elanikkonnale soovitab maakonnaplaneering perspektiivis ümber

ehitada vana raudteesild üle Reiu jõe (endise Pärnu-Riia raudtee

koridoris). Endine Pärnu-Riia raudtee koridor koos raudteesillaga

paiknevad Rail Baltic trassi koridorist väljas. Rail Baltic raudtee

rajamine ei too kaasa muudatusi olemasolevas olukorras ja

rajatis ei ole funktsionaalselt raudteega seotud. Paikuse ja

Tahkuranna valla joonisel on ümber ehitamist vajav tee ja sild

tähistatud kui perspektiivne tee ja sild.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 97

Parkimine

Pärnu maastikukaitseala on osa Pärnu linna rohelise vööndi

metsamaastikust ning tunnustatud spordiürituste toimumise

paik. Alal asuvad populaarsed terviserajad, mis pakuvad häid

võimalusi puhkamiseks ja sportimiseks. Alal kulgevaid

terviseradasid raudtee rajamine ei ohusta, kuna terviserajad

kulgevad maastikukaitsealal, kuhu raudteed ja raudtee-

infrastruktuuri rajade ei ole lubatud.

Rail Baltic raudtee rajamisel tuleb tagada Tahkuranna valla ja

Pärnu linna piiril asuva terviseradade kasutajaid teenindava

parkla parkimiskohad vähemalt tänases mahus.

Kui raudtee ning maanteeviadukti rajamine Paide mnt-ga

ristumisel (Paide-Tori (nr 59) maantee) toob kaasa parkla

likvideerimise, tuleb lähipiirkonda rajada täiendavad parkimis-

kohad raudtee ehitamise etapis. Planeeringuga määratakse

põhimõtteline parkla asukoht, et võimaldada vajadusel

parkimiskohtade rajamine. Täpsemad lahendused antakse

raudtee projekteerimise käigus.

Ristumine vooluveekoguga

Ristumisel Reiu jõega (Natura 2000 võrgustikku kuuluv

loodusala) viiakse raudtee üle veekogu sillaga. Arvestada tuleb

üleujutuse esinemisega.

Maardlad

Tahkuranna vallas ei asu trassi koridoris maardlaid.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja

kaardistamata arheoloogiapärand

Tahkuranna vallas ei asu trassi koridoris riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi.

Arheoloogilise eeluuringu kohaselt ristus trassi koridor

arheoloogiliselt huvipakkuva alaga Reiu jõe ääres. Arheoloogilise

eeluuringu II etapi käigus läbi viidud maastikuseire tulemusena

alalt kultuurkihti ega kultuuriväärtuslikke leide ei avastatud.

Detailsemad uurimistööd ei ole selles piirkonnas vajalikud.

Tagada tuleb ehitusaegne järelevalve.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 98

Kitsad olud Reiu külas

Trassi koridor kulgeb endise

Pärnu-Riia raudtee koridoris,

mõlemal pool trassi koridori

paikneb Pärnu loodusala.

Raudteed ning sellega seotud

infrastruktuurielemente ei tohi

Pärnu loodusalale rajada (välja

arvatud õgvendus kaguotsas

ning Taimla tee ristel, kus

raudtee rajamine otseselt ei

mõjuta ala kaitseväärtusteks

olevaid elupaiku).

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 99

3.5.6. PÄRNU LINN

(vt joonis 8 Planeeringulahendus Pärnu linna osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõigud 4D, 4F) Pärnu linna lõunaosas

kulgeb olemasoleva raudtee koridoris, Papiniidu sillast põhjapool

uues asukohas. Kuna raudtee trassi koridor järgib üldjoontes

olemasolevate infrastruktuuriobjektide (maantee, raudtee)

kulgemise suunda, ei too raudtee rajamine kaasa olulist

väljakujunenud keskkonna iseloomu muutust. Kogu Pärnu linna

ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 150 m. Pärnu

piirkonna reisijate raudteejaam on planeeritud Papiniidu

piirkonda (vt peatükk 3.2.2.), mis on logistiliselt hea asukoht.

Pärnu jõe ületamiseks rajatakse uus raudteesild olemasoleva silla

kõrvale. Jõest põhja pool läbib trass Niidu maastikukaitseala.

Trass kulgeb Sauga valda Kauba tn piirkonnas, kus ristumine

olemasoleva 1520 mm raudteega lahendatakse eritasandilisena.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi ca

Skeem 3.5.6.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht Pärnu

linna territooriumil.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 100

200–250 m raadiuses raudteest. Kuna Pärnu linnas kulgeb trassi

koridor osaliselt olemasolevate infrastruktuuriobjektidega samas

koridoris, ei ole müra puhul tegemist täiesti uue häiringuga. Siiski

asub trassi koridori vahetus läheduses mürast mõjutatud hooneid

ja puhkealasid. Modelleerimise tulemusel määrati müra

leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette

näha müratõrjerajatised (müratõke või muldvall või

kombineeritud lahendus). Pärnu linna osas koostatud joonisel on

need piirkonnad kajastatud kui müra leevendusvajadusega alad.

Pärnu reisijate raudteejaama detailplaneeringu ala ulatuses on

müratõrjerajatiste vajadus, asukohad ja lahendused võimalik

täpsustada detailplaneeringuga. Modelleerimine on aluseks

müratõrjerajatiste projekteerimisele, detailplaneeringu ala

ulatuses arvestatakse detailplaneeringu ja selle raames läbi

viidud müra modelleerimise tulemustega.

Pärnu reisijate raudteejaam

Planeeringuga on määratud Pärnu piirkonna reisijate

raudteejaama põhimõtteline asukoht Papiniidu piirkonnas.

Teedevõrgu toimimine ning ristumised teedega ja

rööbasteega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena,

on põhijoonisel ja joonisel 8 Planeeringulahendus Pärnu linna

osas tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse maapinnal

asuvale muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb

maanteeviadukti lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu

ülepääs raudteest. Väiksemad juurdepääsuteed ristumisel

raudteega läbipääsudena suletakse. Juurdepääsuks

majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe

tagamiseks planeeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva

teedevõrguga. Planeeringuga kavandatavad /ümberehitatavad

teed koos olemasoleva teedevõrguga on kantud joonisele 8

Planeeringulahendus Pärnu linna osas.

Pärnu linnas ristub Rail Baltic trassi koridor riigimaanteedega,

kohaliku teega ja väiksemate juurdepääsuteedega.

Eritasandilised lahendused planeeritakse ristumisel järgmistel

teedega ja rööbasteega:

Paide mnt (riigimaantee Pärnu-Tori maantee (nr 59));

Papiniidu silla alt kulgev juurdepääsutee Pärnu reisijate

raudteejaamale;

Tammiste tee (riigimaantee Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee (nr 5));

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 101

Kauba tn (kohalik tee nr 6250069) ja olemasolev 1520 mm

raudtee;

Tammiste teest ja reisijate raudteejaama juurdepääsuteest

viiakse raudtee üle raudteesillaga, mis kulgeb ühtlasi ka üle

Pärnu jõe.

Kauba tn piirkonda on planeeritud rajada raudteeviadukt, millega

viiakse raudtee üle nii teest kui olemasolevast 1520 mm

raudteest. Konkreetsed lahendused täpsustatakse

projekteerimise käigus.

juurdepääs Pärnu piirkonna reisijate raudteejaama

detailplaneeringu alale Liivi teelt.

Juurdepääs lahendatakse detailplaneeringuga. Rail Baltic raudtee

eelprojektiga tagatakse tehniline valmisolek juurdepääsu

rajamiseks hilisemas etapis.

Läbipääs kergliiklejatele

Pärnu linna territooriumile on kavandatud kolm jalgratta- ja

jalgtee tunnelit järgmistes piirkondades:

Pärnu Metsakalmistu lähistel;

Saare tn pikendus (olemasoleva tunneli rekonstrueeri-

mine/pikendamine);

Pärnu piirkonna reisijate raudteejaam (asukoht jm lahendatakse

täpsemalt detailplaneeringuga).

Kergliiklejate ohutuse tagamiseks on kavandatud jalgratta- ja

jalgteed Paide mnt äärde.

Ristumine vooluveekoguga

Ristumisel Pärnu jõega (Natura 2000 võrgustikku kuuluv

loodusala) viiakse raudtee üle veekogu sillaga.

Maardlad

Pärnu linnas ei asu trassi koridoris maardlaid.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja

kaardistamata arheoloogiapärand

Pärnu linnas ei asu trassi koridoris riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi. Trassi koridori lähedusse jääb kultuurimälestis

nr 27187 – Raeküla algkooli hoone. Hoone paikneb trassi

telgjoonest ligikaudu 170 m kaugusel, Paide mnt ristmiku

(maanteeviadukti) läheduses. Vibratsiooni tekke vähendamine

tuleb tagada rööbastee tehnoloogiliste lahendustega (massiivne

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 102

ja elastne tugistruktuur, siledad kontaktpinnad), vajadusel

tugevdada lähimate hoonete välispiirete konstruktsioone.

Arheoloogilise eeluuringu kohaselt ristus trassi koridor

arheoloogiliselt huvipakkuva alaga Pärnu jõe ääres.

Arheoloogilise eeluuringu II etapi käigus läbi viidud välitööde

tulemusena alalt kultuurkihti ega kultuuriväärtuslikke leide ei

avastatud. Detailsemad uurimistööd ei ole selles piirkonnas

vajalikud. Tagada tuleb ehitusaegne järelevalve.

Kitsad olud Pärnu linnas

Trass möödub Pärnu

Metsakalmistu vahetust

lähedusest.

Kalmistu piir jääb trassi

telgjoonest vahemikus

15-50 m kaugusele.

Ehitustöödest mõjutata-

vate alade täpsemal

kavandamisel tuleb

tagada kalmistu terri-

tooriumi puutumatus.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 103

3.5.7. SAUGA VALD

(vt joonis 9 Planeeringulahendus Sauga valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõigud 4F, 5D) Sauga valla territooriumil

läbib Tammiste, Kilksama, Kiisa, Urge ja Rütavere küla. Kogu

Sauga valla ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 350 m.

Trass kulgeb Sauga vallas valdavalt metsamaadel, Urge külas

paikneb trassi koridoris ka põllumaad. Lõuna poolt Sauga valda

sisenedes läbib trassi koridor Rääma raba (Kilksama küla).

Kilksama küla idaosas paiknevatest elamualadest (Pähkli tee,

Kaselehe tee, Tulbiaia) möödub trassi koridor ida poolt,

suundudes üle Rütavere küla metsamaade Are valda.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi ca

200–250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel

määrati müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb

projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõke

või muldvall või kombineeritud lahendus). Sauga valla osas

Skeem 3.5.7.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht Sauga

valla territooriumil.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 104

koostatud joonisel on need piirkonnad kajastatud kui müra

leevendusvajadusega alad.

Teedevõrgu toimimine ja ristumine teedega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena,

on põhijoonisel ja joonisel 9 Planeeringulahendus Sauga valla

osas tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse maapinnal

asuvale muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb

maanteeviadukti lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu

ülepääs raudteest. Väiksemad juurdepääsuteed ja metsateed

ristumisel raudteega läbipääsudena suletakse. Juurdepääsuks

majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe

tagamiseks planeeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva

teedevõrguga. Planeeringuga kavandatavad /ümberehitatavad

teed koos olemasoleva teedevõrguga on kantud joonisele 9

Planeeringulahendus Sauga valla osas.

Sauga vallas ristub Rail Baltic trassi koridor riigimaanteede,

metsateede, kohalike teede ja erateedega. Eritasandilised

lahendused rajatakse ristumisel järgmiste teedega:

Jänesselja-Urge tee (riigimaantee nr 19214) Urge küla;

Kivisilla tee (kohalik tee nr 7300270) Rütavere küla;

Pärnu maavanem kehtestas 2012. a Pärnu maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla

(Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“,

millega määratakse I klassi maantee trassi asukoht. I klassi

maantee trassi koridor läbib Sauga valda, ümbersõidu trassi

koridor ristub Rail Baltic raudtee trassi koridoriga. I klassi

maantee ristumine raudteega tuleb lahendada eritasandilisena,

vastavad lahendused tuleb ette näha tee-ehitusprojektiga. Sauga

valla osas koostatud joonisel on maantee ja raudtee trassi

koridoride ristumine tähistatud kui eritasandiline ristumine

perspektiivse teega.

Raudteeületusvõimalused ulukitele

Suurimetajatele läbipääsu tagamiseks planeeritakse Sauga valda

kokku kolm ökodukti. Neist kaks planeeritakse Rääma raba

põhja- ja lõunaserva, kus suurimetajate liikumisvõimalustega

arvestamine on esmatähtis (Rääma raba on maakondlik suur

rohetuumala). Kolmas ökodukt on planeeritud Rütavere külasse

Taali metskonna maadel, kus trassi koridor läbib maakonna suurt

rohetuumala.

Üldplaneeringu koostamisel rohevõrgustiku toimimist tagavate

tingimuste täpsustamisel tuleb arvestada suurulukite

liikumisaladega, et tagada ökoduktide toimimine. Ökodukti

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 105

suudme piirkonnas ei tohi rajada piirdeaedu ja muid

ehitisi/rajatisi, mis takistaksid loomade liikumist ökoduktile.

Veoalajaam ja maakaabelliin

Liitumiseks põhivõrguga on planeeritud veoalajaama ja alajaama

(liitumispunkti) põhimõtteline asukoht Urge küla piirkonnas,

ühendamisega projekteeritavasse Harku-Lihula-Sindi

kõrgepingeliini. Ühendamine toimub otseühendusega

kõrgepingeliini raudtee koridoriga ristumise piirkonnas, kuhu

rajatakse alajaam (joonisel tähistatud veoalajaama ja alajaama

(liitumispunkti) põhimõtteline asukoht). Alternatiivina võib

veoalajaama ehitada Sindi 330/110 kV põhivõrgu alajaama

lähipiirkonda, eelneval kokkuleppel maaomanikuga. Selle

alternatiivi puhul puudub täiendava liinikoridori planeerimise

vajadus, kuna maakaabel rajatakse Pärnu maakonna

planeeringut täpsustava teemaplaneeringuga “Harku-Lihula-

Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine” (edaspidi

Harku-Lihula-Sindi teemaplaneering) planeeritud liinikoridori.

Maardlad

Trassi koridor läbib kohaliku tähtsusega Rääma turbamaardla

plokke nr 9 ja 10, mis on liigitatud aktiivseks reservvaruks. Trassi

kulgemisel üle maavara varu on vajalik eelprojekteerimise etapis

leida vastavad tehnilised lahendused, et raudtee ehitus- ning

kasutusetapis oleks tagatud maavara optimaalne ja säästlik

kasutus, arvestades nii tehnilis-majanduslikult optimaalse

lahenduse kui selle mõjuga keskkonnale.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja

kaardistamata arheoloogiapärand

Sauga vallas ei paikne trassi koridoris riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi.

Arheoloogilise eeluuringu kohaselt lõikus Kilksama külas trassi

koridor pärimusliku Oti teega. Arheoloogilise eeluuringu II etapi

käigus läbi viidud välitööde tulemusena selgus, et teest ei ole

säilinud jälgi, mistõttu edasised arheoloogilised uuringud

piirkonnas ei ole vajalikud.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 106

3.5.8. ARE VALD

(vt joonis 10 Planeeringulahendus Are valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõik 5D) Are valla territooriumil läbib

Võlla, Suigu ja Murru küla kaguserva. Kogu Are valla ulatuses on

planeeritud trassi koridori laius 350 m. Trass kulgeb Võlla ja

Suigu küla hajali paiknevatest majapidamistest ida poolt,

valdavalt metsamaadel. Suigu külast põhja poole suundudes

läbib trass vahepeal Tori valla Kuiaru ja Selja küla, suundub

uuesti Are valda, kus riivab Murru küla kaguserva. Edasi suundub

trass uuesti Tori valda.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi ca

200–250 m raadiuses raudteest. Are vallas ei asu trassi koridoris

Skeem 3.5.8.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht Are

valla territooriumil.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 107

ja selle vahetus läheduses müratundlike objekte, kus müra

modelleerimise tulemusena oleks planeeringu tasandil vajalik

ette nähtud mürakaitsemeetmete vajadus.

Teedevõrgu toimimine ja ristumine teedega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena,

on põhijoonisel ja joonisel 10 Planeeringulahendus Are valla osas

tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse maapinnal

asuvale muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb

maanteeviadukti lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu

ülepääs raudteest. Võlla külas mõned väiksemad metsateed

ristumisel raudteega läbipääsudena suletakse. Juurdepääsuks

kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks planeeritakse

uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga.

Planeeringuga kavandatavad/ümberehitatavad teed koos

olemasoleva teedevõrguga on kantud joonisele 10

Planeeringulahendus Are valla osas.

Are vallas ristub Rail Baltic trassi koridor riigimaanteede,

metsateede ja kohalike teedega. Eritasandilised lahendused

rajatakse ristumisel järgmiste teedega:

Are-Suigu tee (riigimaantee nr 19203) Suigu küla;

Kaseküla tee (kohalik tee nr 1490910) Are ja Tori valla piiril.

Raudteeületusvõimalused ulukitele

Vastavalt suurimetajate läbipääsuvajaduse uuringule on

suurimetajate läbipääsuvõimalustega arvestamine esmatähtis

Suigu küla kaguosas. Suurimetajatele läbipääsu tagamiseks

planeeritakse ökodukt Are-Suigu teest kirde suunas.

Üldplaneeringu koostamisel rohevõrgustiku toimimist tagavate

tingimuste täpsustamisel tuleb arvestada suurulukite liikumis-

alaga, et tagada ökodukti toimimine. Ökodukti suudme

piirkonnas ei tohi rajada piirdeaedu ja muid ehitisi/rajatisi, mis

takistaksid loomade liikumist ökoduktile.

Maardlad

Are vallas ei paikne trassi koridoris maardlaid.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja

kaardistamata arheoloogiapärand

Are vallas ei paikne trassi koridoris riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi. Samuti ei ole arheoloogilise eeluuringu käigus

tuvastatud arheoloogiliselt huvipakkuvaid alasid trassi koridoris.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 108

3.5.9. TORI VALD

(vt joonis 11 Planeeringulahendus Tori valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõik 5D) Tori valla territooriumil läbib

Kuiaru, Selja ja Elbi küla, kulgedes valdavalt metsamaal. Kogu

Tori valla ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 350 m. Elbi

küla kirdeosas suundub trass olemasoleva 1520 mm raudtee

koridori.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi ca

200–250 m raadiuses raudteest. Tori vallas ei asu trassi koridoris

ja selle vahetus läheduses müratundlike objekte, kus müra

modelleerimise tulemusena oleks planeeringu tasandil vajalik

ette nähtud mürakaitsemeetmete vajadus.

Teedevõrgu toimimine ja ristumine teedega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena,

on põhijoonisel ja joonisel 11 Planeeringulahendus Tori valla osas

tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse maapinnal

asuvale muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb

Skeem 3.5.9.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht Tori

valla territooriumil.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 109

maanteeviadukti lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu

ülepääs raudteest. Juurdepääsuks kinnistutele ning teedevõrgu

sidususe tagamiseks planeeritakse uued teed, mis seotakse

olemasoleva teedevõrguga. Planeeringuga

kavandatavad/ümberehitatavad teed koos olemasoleva

teedevõrguga on kantud joonisele 11 Planeeringulahendus Tori

valla osas. Väiksemad juurdepääsuteed ja metsateed ristumisel

raudteega läbipääsudena suletakse.

Tori vallas ristub Rail Baltic trassi koridor riigimaantee, kohalike

teede, metsateede ja erateedega. Eritasandilisi lahendusi Tori

valla territooriumile ei planeerita. Tootsi jaama tee (riigitee nr

19284) ühendatakse uue, rajatava tee kaudu Tootsi-Piistaoja

(riigitee nr 19271) teega.

Läbipääs kergliiklejatele

Tootsi raudteejaama piirkonda (olemasolevat 1520 mm raudteed

teenindav) kavandatakse kergliiklejate läbipääs ning jalgratta- ja

jalgtee.

Ristumine vooluveekoguga

Ristumisel Sauga jõega viiakse raudtee üle veekogu sillaga.

Raudteeületusvõimalused ulukitele

Suurimetajatele läbipääsuks planeeritakse ökodukt Sauga jõest

lõuna suunas.

Üldplaneeringu koostamisel rohevõrgustiku toimimist tagavate

tingimuste täpsustamisel tuleb arvestada suurulukite

liikumisalaga, et tagada ökodukti toimimine. Ökodukti suudme

piirkonnas ei tohi rajada piirdeaedu ja muid ehitisi/rajatisi, mis

takistaksid loomade liikumist ökoduktile.

Maardlad

Tori vallas ei paikne trassi koridoris maardlaid.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja

kaardistamata arheoloogiapärand

Elbi külas paikneb trassi koridoris kaitsealune kalmistu (reg

nr 11825). Raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd jäävad kalmistu

kaitsevööndi alale, kuid mälestis ise asub väljaspool raudtee

ehitustöödest mõjutatavat ala. Otsene mõju mälestisele puudub.

Kuid ka ümbrus võib olla arheoloogiliselt huvipakkuv, seetõttu

tuleb viia läbi arheoloogiline maastiku ülevaatus mälestise

ümbruses raudtee ehitustöödest mõjutatud alal ulatuses.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 110

Väärtuste leidumise korral raudtee ehitustööde alal tuleb tagada

nende säilimine vastavalt Muinsuskaitseseadusele.

Arheoloogilise eeluuringu kohaselt tuli viia läbi maastiku

ülevaatus Sauga jõe piirkonnas. Arheoloogilise eeluuringu II etapi

käigus läbiviidud välitööde tulemusena alalt kultuurkihti ega

kultuuriväärtuslikke leide ei avastatud. Edasised detailsemad

uurimistööd ei ole selles piirkonnas vajalikud.

3.5.10. TOOTSI VALD

(vt joonis 12 Planeeringulahendus Tootsi valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõik 5D) riivab Tootsi alevi kaguserva

maanteede ristumiskohas. Planeeritud trassi koridori laius on 350

m. Tootsi vallast suundub trass Vändra valda.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi

ligikaudu 200–250 m raadiuses raudteest. Tootsi vallas ei asu

Skeem 3.5.10.1. Rail Baltic trassi koridori asukoht Tootsi

valla territooriumil.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 111

trassi koridoris ja selle vahetus läheduses müratundlike objekte,

kus müra modelleerimise tulemusena oleks planeeringu tasandil

vajalik ette nähtud mürakaitsemeetmete vajadus.

Teedevõrgu toimimine

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena,

on põhijoonisel ja joonisel 12 Planeeringulahendus Tootsi valla

osas tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse maapinnal

asuvale muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb

maanteeviadukti lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu

ülepääs raudteest. Tootsi ja Vändra valla piiril ristub Rail Baltic

trassi koridor riigi kõrvalmaanteega Tootsi-Piistaoja (nr 19271),

mis lahendatakse eritasandilisena.

Kuna Rail Baltic trassi koridor puudutab valla territooriumi

minimaalses ulatuses, ei ristu trassi koridor valla territooriumil

vooluveekogudega, trassi koridoris ei asu maardlaid,

kinnismälestisi ega arheoloogiliselt huvipakkuvaid alasid. Samuti

puudub vajadus tagada suurulukite läbipääs Tootsi valla

territooriumi puudutavas osas.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 112

3.5.11. VÄNDRA VALD

(vt joonis 13 Planeeringulahendus Vändra valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõik 5D, osaliselt 6B) Vändra valla

territooriumil läbib Viluvere, Sohlu, Kaisma ja Kõnnu küla. Kogu

Vändra valla ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 350 m.

Viluvere küla lõunaosas kulgeb trassi koridor olemasoleva

1520 mm raudtee koridoris, põhjaosas suundub Kergu ja

Taarikõnnu looduskaitsealade vahelt läbi Sohlu külasse. Möödub

Sohlu küla majapidamistest ida poolt. Rapla-Järvakandi-Kergu

teed ületades lõikab Kaisma küla kirdenurka ning suundub läbi

Kõnnu küla, majapidamistest lääne poolt, Rapla maakonda.

Lõunaosas paiknevad trassi koridoris valdavalt metsamaad,

põhjaosas jääb trassi koridori ka põllumajandusmaad.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi ca

200–250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel

Skeem 3.5.11.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht

Vändra valla territooriumil.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 113

määrati müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb

projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõke

või muldvall või kombineeritud lahendus). Vändra valla osas

koostatud joonisel on need piirkonnad kajastatud kui müra

leevendusvajadusega alad.

Teedevõrgu toimimine ja ristumine teedega ja

rööbasteedega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena,

on põhijoonisel ja joonisel 13 Planeeringulahendus Vändra valla

osas tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse maapinnal

asuvale muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb

maanteeviadukti lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu

ülepääs raudteest. Väiksemad juurdepääsuteed ja metsateed

ristumisel raudteega läbipääsudena suletakse. Juurdepääsuks

majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe

tagamiseks planeeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva

teedevõrguga. Planeeringuga kavandatavad /ümberehitatavad

teed koos olemasoleva teedevõrguga on kantud joonisele 13

Planeeringulahendus Vändra valla osas.

Vändra vallas ristub Rail Baltic trassi koridor riigimaanteede,

metsateede ja erateedega. Eritasandilised lahendused rajatakse

ristumisel järgmiste teedega:

Tootsi-Piistaoja tee (riigimaantee nr 19271) Tootsi ja Vändra

valla piiril;

Aluste-Kergu tee (riigimaantee nr 58) Sohlu küla;

Rapla-Järvakandi-Kergu tee (riigimaantee nr 27) Sohlu ja Kaisma küla piiril.

Paremate liikumisvõimaluste loomiseks Viluvere küla elanik-

konnale soovitab maakonnaplaneering perspektiivis rajada tee,

mis ühendab Oja tee 1520 mm raudteest ida pool asuva

metsateega (registris nr 9300502). Metsateid ühendav

perspektiivne tee paikneb Rail Baltic trassi koridorist väljas ning

rajatis ei ole funktsionaalselt raudteega seotud. Vändra valla

joonisel on tee tähistatud kui perspektiivne tee86.

86 Arvestada tuleb, et iga uue raudteeülesõidu (antud juhul oleks tegemist III

kategooria ülesõiduga) rajamine peab olema põhjendatud ning äärmiselt vajalik

ja vältimatu ümbritsevat keskkonda arvestades. Uus ülesõidukoht (sh kõik riskid

on hinnatud ja maandatud) on täiendav riski allikas kuna ülesõidu kasutaja

poolset eksimust ülesõidul ei ole võimalik viia kunagi olematuks.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 114

Raudteeületusvõimalused ulukitele

Vastavalt suurimetajate läbipääsuvajaduse uuringule jääb valda

kolm piirkonda, kus suurimetajate läbipääsuvõimalustega

arvestamine on esmatähtis piirkonnas välja kujunenud loomade

elupaikade ja liikumisalade hoidmiseks. Trassi koridor läbib

maakondliku väikese rohetuumala Kergu looduskaitseala lähistel,

põhjaosas ning Pärnu ja Rapla maakonna piirialal äärmiselt olulist

Vahe-Eesti suurimetajate liikumisala. Suurimetajatele läbipääsu

tagamiseks planeeritakse Vändra valda kolm ökodukti:

Kergu looduskaitseala lähistel Viluvere külas;

Sohlu küla põhjaosas;

Kõnnu külas.

Üldplaneeringu koostamisel rohevõrgustiku toimimist tagavate

tingimuste täpsustamisel tuleb arvestada suurulukite

liikumisaladega, et tagada ökoduktide toimimine. Ökodukti

suudme piirkonnas ei tohi rajada piirdeaedu ja muid

ehitisi/rajatisi, mis takistaksid loomade liikumist ökoduktile.

Maardlad

Trassi koridor kattub osaliselt Aruniidu turbamaardla

hästilagunenud turba passiivse reservvaru plokkidega 2 ja 4 ning

vähelagunenud turba passiivse reservvaru plokiga 5. Trassi

kulgemisel üle maavaravaru on vajalik eelprojekteerimise etapis

leida vastavad tehnilised lahendused, et raudtee ehitus- ning

kasutusetapis oleks tagatud maavara optimaalne ja säästlik

kasutus, arvestades nii tehnilis-majanduslikult optimaalse

lahenduse kui selle mõjuga keskkonnale.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja

kaardistamata arheoloogiapärand

Vändra vallas ei paikne trassi koridoris riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi.

Arheoloogilise eeluuringu kohaselt möödub trassi koridor Sohlu

ja Kõnnu küla vahel Lõo raba kõrge serva vahetust lähedusest.

Arheoloogilise eeluuringu II etapi käigus läbi viidud maastikuseire

tulemusena alalt kultuurkihti ega kultuuriväärtuslikke leide ei

avastatud. Edasised detailsemad uurimistööd ei ole selles

piirkonnas vajalikud.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 115

Kitsad olud Viluvere külas

Trassi koridor osaliselt kattub

Viluvere Väike-konnakotka

püsielupaigaga.

Väike-konnakotka elupaiga

kaitseks tuleb hoida trassi

koridor võimalikult kitsas,

lubatud ei ole raudteemaa

nihutamine trassi koridori sees

ida suunas.

3.6. RAUDTEE TRASSI KORIDORI JA SELLE MÕJUALASSE

JÄÄVAD KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA NATURA

2000 VÕRGUSTIKKU KUULUVAD ALAD

Kaitstavad loodusobjektid

Rail Baltic trassi mõjusfääris kaardistati Keskkonnaregistri EELIS

(LKS) järgsed kaitstavad loodusobjektid, mis jäävad raudtee

trassi koridori nihutusruumi (350 m) või/ja kaitsevööndisse

(66 m). Linnukaitseliste väärtuste puhul rakendati lisaks

planeeritud raudteest mõlemale poole 1 km puhvrit. Sellesse

puhvrisse jäävad linnukaitselised väärtused on tabelis märgitud

rohelise värviga. Loodusväärtusi ei ole dubleeritud, st

keskkonnaregistri eri andmekihtidel leiduvat sama infot kajastab

tabel ühekordselt.

Alljärgnev tabel kajastab kaitstavaid loodusobjekte Pärnu

maakonnas, esitatud andmed on eristatavad värvikoodide alusel

järgmiselt: punane – raudtee ja/või selle kaitsevöönd (66 m)

läbib objekti; kollane – objekt asub raudtee nihutusvööndis

(350 m); roheline – linnukaitseline objekt, mis asub raudteest

mõlemale poole kuni 1 km puvertsoonis87.

87 Loomastiku/linnustiku alaste analüüside läbi viimisel KSH raames lähtuti raudtee

mõju ulatuse hindamisel raudtee eeldatavast ekvivalentsest müratasemest

(LAeq, 24h), mis metsamaastikus on hinnanguliselt 40 dB(A) 600-650 m

kaugusel raudteest. On leitud, et raudteemüra on lindudele häiriv alates tasemest

42-49 dB(A) ja inimese kohalolu on tundlikumatele metsalindudele häiriv

tavaliselt mitte rohkem kui 750 m kaugusel. Sellele tuginedes analüüsiti

metsalinnustikule olulisi kohti kuni 800 m kaugusel trassist. Kotkapesade

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 116

Täpsem ülevaade kaitstavate loodusobjektide kaitseväärtustest

ja nende kaitseks sätestatud meetmetest on esitatud KSH

aruande lisas II-7.

Tabel 3.6.1. Kaitstavad loodusobjektid

NR Kaitstav loodus- objekt

Keskkonna-registri kood

Asukoht trassil

1 Kivikupitsa MKA KLO1000330 Paikneb lõigu 1B 6. km 1000 m puhvris, ca 500 m raudteest

2 Kiusumetsa hoiuala KLO2000242 Paikneb lõigu 1B 7 km ja 3A alguses raudtee nihu- tusruumis, raudteest vastavalt 100 ja 31 m kaugusel

3 LK II valgeselg- kir- jurähn

KLO9113800 Paikneb lõigu 2B 2. km juures osaliselt raudtee nihu- tusruumis (raudteest ca 100 m)

4 LK III väike-kärbsenäpp*

KLO9113824 Paikneb lõigu 2B 2-3 km. Piirkonnas

5 Laulaste LKA KLO1000318 Paikneb trassilõigu 2B 3. km 1000 m puhvris, ca 750 m raudteest

6 LK III värbkakk KLO9119006 Paikneb trassilõigu 2B 3. km 1000 m puhvertsoonis, raudteest 870 m

7 Lemmejõe hoiuala KLO9200089 Ristub raudteega lõigu 2B 3. km

8 LK II laanerähn KLO9104088 Paikneb lõigu 2B 5. km raudtee 1000m puhvris (raudteest ca 180 m)

9 LK III väike-kärbse- näpp

KLO9113828 Paikneb lõigu 2B 5. km ja jääb osaliselt raudtee kaitsevööndisse

10 LK III laanepüü KLO9113785 Paikneb lõigu 2B 5. km raudtee 1000 m puhvris (raudteest ca 180 m)

11 LK III händkakk väike-kärbsenäpp hiireviu sulgjas õhik

KLO9113849 KLO9113830 KLO9111239 KLO9400590

Paikneb lõigu 2B 6. km ja 3A alguses

12 LK II valgeselg-kirju- rähn LK III musträhn hallpea-rähn

KLO9113805 KLO9113814 KLO9113843

Paikneb lõigu 3A alguses raudtee nihutusruumis, raudteest ca 100 m

13 LK III hiireviu Väike-kärbsenäpp LK II valgeselg-kirju- rähn laanerähn

KLO9113794 KLO9113826 KLO9113804 KLO9104089

Paikneb lõigu 3A alguses, 1000 m puhvris (raudteest ca 750m)

14 LK II laanerähn KLO9104090 Paikneb lõigul 3A 4. km 1000 m puhvris (raudteest ca 250 m)

15 LK III teder

KLO9108085 Paikneb lõigul 3A 4. km 1000 m puhvris (raudteest ca 400 m)

16 Kavandatav Krundi- küla LKA

- Paikneb lõigu 3A ca 7. km 1000 m puhvris (raudteest ca 560 m)

17 Häädemeeste meri- kotka PEP

KLO3001287 Paikneb osaliselt lõigu 3A ca 7. km 1000 m puhvris, raudteest ca 950 m kaugusel

18 LK III lodukannike KLO9337046 Paikneb lõigu 3A ca 9. km

19 LK II Kanakull LK III väike-kärbsenäpp

KLO9118973 KLO9112671

Paikneb lõigu 3A ca 9. km 1000 m puhvris (raudteest ca 560 m)

20 Kavandatav Nepste metsise PEP

PLO1000616 Paikneb lõigu 3A ca km11 1000 m puhvris (ca 230 m raudteest)

21 LK III laanepüü KLO9118993 Paikneb lõigu 3A 11. km 1000 m puhvris (ca 870 m raudteest)

inventuur viidi läbi teadaolevatel pesitsusterritooriumitel otsides pesi

trassijoonest vähemalt 1 km kauguseni (vt ka KSH aruande Lisa VI-4).

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 117

NR Kaitstav loodus- objekt

Keskkonna-registri kood

Asukoht trassil

22 LK III hiireviu KLO9121043 Paikneb lõigu 3A ca km 14 1000 m puhvris (ca 290 m raudteest)

23 LK II karvasjalg- kakk

KLO9119858 Paikneb lõigu 3A 15. km 1000 m puhvris (ca 810 m raudteest)

24 LK III sulgjas õhik KLO9400865 Paikneb lõigu 3A km 15

25 LK II valgeselg-kirju- rähn

KLO9115063 Paikneb lõigu 3A ca km 15 1000 m puhvris (ca 700 m raudteest)

26 LK II karvasjalg- kakk LK III musträhn sulgjas õhik

KLO9118983 KLO9119004 KLO9400848

Paikneb lõigu 3A km 16

27 LK III händkakk

KLO9119026 Paikneb lõigu 3A km 16. 1000 m puhvris (ca 800 m raudteest)

28 LK II laanerähn KLO9119009 LKA Paikneb lõigu 3A 17. km nihutusruumis (raud- teest ca 60 m)

29 Laiksaare LKA KLO1000237

LKA Paikneb lõigu 3A 17. km nihutusruumis, kuni kaitsevööndi piirini

30 LK III händkakk

KLO9119023 Paikneb lõigu 3A km 18. 1000 m puhvris (ca 220 m raudteest)

31 Kavandatav Laik- saare kanakulli PEP

PLO1000790 Paikneb lõigu 3A ca 20. km 1000 m puhvris, raud- teest ca 600 m

32 Tolkuse LKA

KLO1000332

Paikneb lõigu 3A 19-20 km nihutusruumis ulatudes kuni kaitsevööndi piirini Tolkuse LKA kattub Tolkuse LoA-ga

33 LK II karvasjalg- kakk

KLO9118979

Paikneb lõigu 3A 19 km 1000 m puhvris (raudteest 180 m)

34 LK II laanerähn LK III laanepüü

KLO9119008 KLO9118988

Paikneb lõigu 3A 20 km nihutusruumis (kuni kait- sevööndini)

35 LK II Laanerähn Karvasjalg-kakk LK III harilik kopsusamblik sulgjas õhik

KLO9104117 KLO9119869 KLO9700481 KLO9400654

Paikneb lõigu 3A km 20 raudtee nihutusruumis ja ulatub pea raudtee kaitsevööndi piirini (raudteest 36 m)

36 LK III musträhn KLO9115019 Paikneb lõigu 3A km 20 1000 m puhvris, raudteest

ca 500 m

37 LK II händkakk kar- vasjalg- kakk

KLO9119025 KLO9118982

Paikneb lõigu 3A km 21 ja ulatub raudtee kait- sevööndisse

38 LK II metsis KLO9102127 Paikneb lõigu 3A km 22 nihutusruumis, raudteest ca 130 m (suur osa jääb Tolkuse LoA-le)

39 LK II metsis KLO9119028 Raudteelõik 3A lõpp ja 4A algus läbivad metsise elu- paika ca 1,5 km pikkusel lõigul

40 Luitemaa LKA

KLO1000282

Paikneb lõigu 4A 3-4 km ja 4H lõigu alguses. Viima- ses asukohas ulatub ka kaitsevööndisse. Luitemaa LKA kattub Luitemaa LoA ja Luitemaa LiA-ga

41 LK I linnuliik merikotkas

KLO9115357

Merikotka elupaik asub raudtee 1000 m puhvris, ca 550 m raudteest

42 LK I must-toonekurg

KLO9101132

Paikneb lõigu 4A 5. km raudtee 1000 m puhvris, ca 670 m raudteest

43 LK II valgeselg- kir- jurähn

KLO9114509 KLO9114508

Paiknevad lõigu 4A 4. km raudtee nihutusruumis, lä- him ca 100 m raudteest

44 LKII linnuliigid: metsis, laanerähn, kanakull

KLO9119029 KLO9119017 KLO9119016 KLO9118971

Paiknevad lõigu 4A 5. km raudtee 1000 m puhvris

45 LK II valgeselg-kirjurähn

KLO9118997 Paikneb lõigu 4H 6. km raudtee 1000 m puhvris (780 m raudteest)

46 LK II jäälind*

KLO9118984 Paikneb lõigu 4H alguses ulatudes raudtee kait- sevööndisse

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 118

NR Kaitstav loodus- objekt

Keskkonna-registri kood

Asukoht trassil

47 LK III soo-neiuvaip

KLO9330682 Paikneb lõigu 4H km 2 nihutusruumis (raudteest ca 160 m)

48 Reiu jõe hoiuala KLO2000294 Ristub lõigu 4H 4. km ja 4D 1. km. Käsitletakse

49 LK III rohe-vesihobu

KLO9200359 Ristub lõigu 4H 4. km Reiu jõega, kus on määratud liigi elupaik

50 Kavandatav Reiu Jõeküla hoiuala

-

Paikneb lõigu 4H 10. km nihutusruumis ulatudes ka kaitsevööndisse

51 LK II laanerähn

KLO9104141 Laanerähni leiukoht jääb 4H lõigu 10. km nihutus- ruumi, ca 120 m raudteest

52 Sillaküla must-toonekure PEP* Kavandatav Sillaküla must-toonekure PEP

KLO3000501 Paikneb osaliselt lõigu 4D ca 1. km 1000 m puhvris, raudteest ca 380 m kaugusel

53 LK II Pargi-nahkhiir Põhja-nahkhiir Suurvidevlane veelendlane

KLO9114050 KLO9114057 KLO9114058 KLO9114059

Paikneb Reiu jõe piirkonnas lõigu 4D km 1, kus raudtee ristub elupaikadena määratud alaga

54 LK II kivisisalik

KLO9110481 Paikneb lõigu 4D km 3-4 piirkonnas, kus raudtee- trass seda läbib

55 LK III vööt-põõsalind

KLO9106467 Paikneb lõigu 4D km 3 1000 m puhvris (raudteest ca 930 m)

56 Pärnu MKA (kavan- datav samades piirides)

KLO1000603

Paikneb lõigu 4D 2-5 km nihutusruumis ja ka kait- sevööndis

57 LK III Hoburästas Õõnetuvi Raudkull Hiireviu Lõopistrik Roomav öövilge*

KLO9110482 KLO9110483 KLO9110493 KLO9110488 KLO9110487 KLO9110496 KLO9321976

Paiknevad lõigu 4D 2-5 km nii nihutusruumis kui osaliselt ka kaitsevööndis

58 Pärnu jõe hoiuala Ristub lõigu 4F 2. km. Käsitletakse

59 LK II pargi-nahkhiir põhja-nahkhiir suurkõrv veelendlane tiigilendlane suurvidevlane hõbe-nahkhiir

KLO9114053 KLO9114051 KLO9114056 KLO9114055 KLO9114039 KLO9114052 KLO9114054 KLO9114049 KLO9113965 KLO9115806 KLO9108756 KLO9113966

Paikneb lõigu 4F 0-2 km

60 Niidu MKA KLO1000321 Paikneb 4F 2. km raudtee kaitsevööndis

61 LK II niidu-kuremõõk LK III siberi võhumõõk

KLO9321776 KLO9321779

Paikneb lõigu 4F km 3

62 LK III Hiireviu*

KLO9107841 Paikneb lõigu 4F km 3

63 Kavandatav Tamm- iste kassikakku PEP*

PLO1000863 Paikneb 4F 4. km 1000 m puhvris (ca 380 m raud- teest)

64 Kavandatav Rääma kassikakku PEP*

PLO1000860 Paikneb 4F 5. km 1000 m puhvris (ca 260 m raud- teest)

65 LK II laanerähn

KLO9104109 Paikneb 4F 5. km nihutusruumis (ca 90 m raudteest)

66 LKIII rüüt punajalg-tilder mudatilder sookurg hänilane suurkoovitaja

KLO9111956 KLO9111986 KLO9111978 KLO9111932 KLO9111946 KLO9111948 KLO9111950

Paikneb lõigu 4F km 5-7

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 119

NR Kaitstav loodus- objekt

Keskkonna-registri kood

Asukoht trassil

väikekoovitaja punaselg-õgija teder

KLO9111937 KLO9111964

67 Urge väike-konna- kotka PEP

KLO3001311 Paikneb lõigu 4F km 8 1000 m puhvris, raudteest ca 550 m

68 LK II kanakull

KLO9114646 Paikneb lõigu 4F km 8 1000 m puhvris, raudteest ca 760 m

69 LK III väike-kärbsenäpp*

KLO9120071 Paikneb lõigu 5D km 1

70 LK III händkakk laanepüü väike-kärbsenäpp hiireviu

KLO9115059 KLO9115042 KLO9115044 KLO9115043 KLO9115058 KLO9115057 KLO9115066

Paiknevad lõigu 5D km 2-5 lähedal, 1000 m puhvris vähemalt 480 m raudteest

71 LK II valgeselg-kirjurähn LK III hallpea- rähn laanepüü

KLO9115052 KLO9115025 KLO9115022

Paikneb lõigu 5D km 6 lähedal, 1000 m puhvris raudteest ca 820 m

72 LK III musträhn

KLO9108053 Paikneb lõigu 5D km 14 1000 m puhvris, raudteest ca 880 m

73 LK III musträhn

KLO9108081 Paikneb lõigu 5D km 15 1000 m puhvris, raudteest ca 220 m

74 LK III laanepüü

KLO9108051 Paikneb lõigu 5D km 16 1000 m puhvris, raudteest ca 980 m

75 Viluvere metsise PEP KLO3000669 Paikneb lõigu 5D km 14-16 1000 m puhvris raud-

teest ca 800 m

76 Tootsi must-toone- kure PEP

KLO3000772 Paikneb lõigu 5D ca km 17 nihutusruumis, raudteest ca 50 m

77 LK III händkakk

KLO9108032 Paikneb lõigu 5D ca km 17 1000 m puhvris, raud- teest ca 210 m

78 Mõrdama hoiuala KLO2000279 Paikneb lõigu 5D ca km 17 nihutusruumis (ca 240 m raudteest)

79 LK II laanerähn

KLO9115035 Paikneb lõigu 5D km 17 nihutusruumis ja ulatub pea kaitsevööndi piirini

80 LK II laanerähn

KLO9114980 Paikneb lõigu 5D km 19 1000 m puhvris (raudteest ca 640 m)

81 LK II eesti soojumikas

KLO9330831 Paikneb lõigu 5D km 21 nihutusruumis (raudteest ca 150 m)

82 Kergu LKA KLO1000582 Paikneb lõigu 5D km 21-22 nihutusruumis raudtee kaitsevööndi piiril

83 LK II eesti soojumikas

KLO9330834 Paikneb lõigu 5D km 22 nihutusruumis (raudteest ca 40 m)

84 LK III laanepüü musträhn

KLO9115028 KLO9115032

Paikneb lõigu 5D km 21 1000m puhvris raudteest ca 680 m

85 LK III hallpea-rähn

KLO9115039 Paikneb lõigu 5D km 21 1000 m puhvris, raudteest ca 330 m

86 LK I must-toonekurg

KLO9118618 Paikneb lõigu 5D km 22 1000m puhvris raudteest ca 770 m

87 Viluvere väike-kon- nakotka PEP

KLO3001718 Paikneb lõigu 5D ca km 24,rautee läbib püsielupaika, pesa jääb raudtee kaitsevööndist ca 60 m

88 Taarikõnnu LKA KLO1000058 Paikneb lõigu 5D 27. km nihutusruumis (ca 50 m raudteest)

89 LK III männi-käbilind

hallõgija suurkoovitaja väikekoovitaja heletilder soo-loorkull punajalg-tilder sookurg mudatilder rüüt

KLO9111943 KLO9111939

KLO9111947 KLO9111951 KLO9111979 KLO9111924 KLO9111985 KLO9111928 KLO9111976 KLO9111958

Paikneb lõigu 5D 27-28 km 1000 m puhvris (ca 180 m raudteest)

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 120

NR Kaitstav loodus- objekt

Keskkonna-registri kood

Asukoht trassil

90 LK II metsis

KLO9102155 Paikneb lõigu 5D km 28-29 piirkonnas raudtee 1000 m puhvris (raudteest ca 300 m)

91 Mõisaaru must-toonekure

PEP

KLO3000500 Paikneb lõigu 5D ca 31. km 1000m puhvris (ca 800 m raudteest)

92 LK II eesti soojumikas

KLO9330828 Paikneb lõigu 6B alguses

93 LK III händkakk

KLO9120030 Paikneb lõigu 6B 1. km ulatudes kaitsevööndisse

Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

Pärnu maakonnas paiknevad planeeritud raudteest mõlemale

poole 1 km ulatuses järgmised Natura 2000 võrgustikku

kuuluvad alad:

Taarikõnnu loodusala (EE0020315) – otsene mõju puudub,

kaudne mõju võimalik läbi veerežiimi negatiivse mõjutamise,

kuid mõju leevendamine on projekteerimisega võimalik;

Kaisma loodusala (EE0040306) – otsene ja kaudne mõju puudub;

Laulaste loodusala (EE0040309) – otsene ja kaudne mõju

puudub;

Kivikupitsa loodusala (EE0040317) – otsene ja kaudne mõju

puudub;

Kuiaru loodusala (EE0040320) – otsene mõju puudub; kaudne

mõju võimalik läbi veerežiimi negatiivse mõjutamise, kuid mõju

leevendamine on projekteerimisega võimalik;

Laiksaare loodusala (EE0040322) – otsene mõju puudub; kaudne

mõju võimalik läbi veerežiimi negatiivse mõjutamise, kuid mõju

leevendamine on võimalik;

Mõrdama loodusala (EE0040331) – otsene ja kaudne mõju

puudub;

Lemmejõe loodusala (EE0040342) – otsene ja kaudne mõju

võimalik ebasoovitava tehnilise lahenduse korral, kuid tehniliste

lahendustega tuleb tagada, et sild ja selle lahendus ei too kaasa

negatiivset mõju;

Tolkuse loodusala (EE0040359) – otsene mõju puudub; kaudne

mõju võimalik läbi veerežiimi negatiivse mõjutamise, kuid mõju

leevendamine on projekteerimisega võimalik;

Reiu jõe loodusala (EE0040384) – otsene ja kaudne mõju

võimalik ebasoovitava tehnilise lahenduse korral, kuid tehniliste

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 121

lahendustega tuleb tagada, et sild ja selle lahendus ei too kaasa

negatiivset mõju;

Pärnu loodusala (EE0040347) – otsene ja kaudne mõju võimalik

ebasoodsa tehnilise lahenduse korral. Tuleb leida tehnilisi

lahendusi, mis leevendaksid raudtee rajamisest ja selle

toimimisest tulenevat loodusala killustatust ning häiringuid;

Luitemaa loodusala (EE0040351) – otsene mõju puudub; kaudne

mõju võib avalduda elupaikadele, mis asuvad vahetult loodusala

servas või läbi veerežiimi negatiivse mõjutamise. Tehnilistes

lahendustes tuleb rakendada linnustiku häirimist vähendavaid

meetmeid ning vältida veerežiimi muutusi piirkonnas;

Pärnu jõe loodusala (EE0040345) – otsene ja kaudne mõju

võimalik ebasoovitava tehnilise lahenduse korral, kuid tehniliste

lahendustega tuleb tagada, et sild ja selle lahendus ei too kaasa

negatiivset mõju;

Taarikõnnu-Kaisma linnuala (EE0020340) – otsene mõju

puudub; raudtee rajamisest ja toimimisest tulenev häiringutsoon

ulatub linnuala territooriumile ja võib mõjutada elupaikade

kvaliteeti, kuid mõjud on projekteerimisel leevendatavad;

Põhja-Liivimaa linnuala (EE0040344) – raudteemüra mõjutsoon

ulatub linnualale ning elupaikadele, seega kaasnevad kaudsed

mõjud lindude elupaikadele, kuid mõjud on projekteerimisel

leevendatavad;

Luitemaa linnuala (EE0040351) – otsene mõju puudub; raudtee

rajamise ja toimimisega võib kaasneda lindude elupaikade

kvaliteeti halvendavaid häiringuid, kuid mõjud on leevendatavad.

Täpsem ülevaade alade iseloomustusest ning otsese ja kaudse

mõju ilmnemise võimalustest, soovitused ja vajadus

leevendusmeetmete rakendamiseks ning Natura eel- ja/või

asjakohase hindamise vajadusest on antud KSH aruande lisas IV

Natura hindamine (vt tabel 1). Dokumendis on esitatud loetelu

Natura alade kohta kõigi võrdluses olnud trassi koridori

asukohaalternatiivide suhtes.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 122

4. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST

HINDAMISEST TULENEVAD

LEEVENDAVAD MEETMED

Raudtee ja raudteerajatiste rajamisega kaasnevate võimalike

keskkonnamõjude leevendamiseks määratakse keskkonna-

tingimused ja leevendavad meetmed planeeringuga kavandatava

elluviimiseks vastavalt KSH-s toodule. Meetmete register KSH

aruande lisas III 6 on Rail Baltic maakonnaplaneeringute

lahutamatuks osaks. KSH käigus läbi viidud mõjude hindamine,

ülevaade mõjude hindamise metoodikatest ning määratud

leevendusmeetmetest on koondatud KSH aruandesse ning selle

lisadesse.

Lähtudes otstarbekuse ja ettevaatuse printsiibist, välditi reeglina

trassi koridori asukohaalternatiivide kavandamist Natura 2000

aladele (välja arvatud loodusalade hulka kuuluvate jõgede

ületused) ja kaitstavatele loodusobjektidele.

Trassi koridori asukohaalternatiivide, sh tehnoloogiliste

lahendusvariantide, valikul valiti trassi koridor, millel ei ole

eeldada ebasoodsat mõju Natura aladel kaitstavatele väärtustele.

Samas arvestati leevndusmeetmete rakendamise

võimalikkusega juhtudel, kus osad tehnoloogilised lahendused

võivad olla olulise mõjuga.

Natura eel- ja asjakohast hindamist puudutavad materjalid on

kättesaadavad KSH aruande lisas IV Natura hindamine.

Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb Natura 2000 võrgustiku

aladele ja nende kaitse-eesmärkidele ebasoodsa mõju tekkimise

vältimiseks rakendada projektide tehnilise lahenduse

väljatöötamisel ning ehitus- ja kasutusaegselt mõju ennetavaid

leevendavaid meetmeid.

Ülevaade kaitstavate loodusobjektide kaitseväärtustest ja nende

kaitseks sätestatud meetmetest on esitatud KSH aruande

lisas II-7.

4.1. PLANEERIMISEL ARVESTATUD

KESKKONNAKAITSELISED MEETMED

KSH-st tulenevalt arvestati planeerimisel keskkonnatingimusi ja

kasutati järgmisi leevendavaid meetmeid:

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 123

trassi koridori asukohaalternatiivide väljatöötamisel püüti

kaitstavaid loodusobjekte ja Natura 2000 alasid vältida.

Valdavatel juhtudel on trassivalikuga viidud minimaalseks otsese

negatiivse mõju esinemisvõimalus. Eelprojekti hindamise etapis

antakse vajadusel täpsemad mõjuhinnangud ja leevendavate

meetmete soovitused mõjude minimeerimiseks ja vältimiseks;

liigikaitsenõuete järgimine lähtuvalt LKSi §-st 55 ja

Loodusdirektiivi88 artiklitest 12–13. Aladel, kus isendi kaitset LKSi

§-st 55 ja loodusdirektiivi artiklitest 12–13 lähtuvalt pole võimalik

tagada, pakutakse välja kompensatsioonimeetmed

(ümberasustamise vajaduse kaalumine ja läbiviimine; asendus-

elupaiga loomine; tööde ajastamise nõue; keskkonnatingimuste

tagamine vastavalt liigi nõudlusele) nende looduskaitseseaduse

alusel kaitstavate loodusobjektide ja loodusdirektiivi lisas IV

nimetatud liikide kohta, mille puhul kavandatud tegevus läheb

isendikaitse nõuetega vastuollu. Vajadusel tuuakse välja

tegevuse rakendamiseks ettepanekud kaitse-eeskirjade

muutmiseks;

määrati potentsiaalselt mõjutatavad alad/konfliktkohad seoses

Natura 2000 võrgustikku kuuluvate aladega ja Pärnu

Metsakalmistuga (nn kitsad olud), kus trassi nihutamine

projekteerimise käigus ei ole soovitav;

arvestati rohevõrgustiku ning loomade liikumisteede sidususe

säilimise vajadusega. Määratletud olulisemad loomade

(suurimetajate) liikumiskoridorid ning selle alusel välja töötatud

lahendused loomade liikumisvõimaluste tagamiseks (ökoduktid,

taradest loobumine seal, kus ohutuse seisukohalt võimalik,

kombineeritud lahendused vms);

määrati võimalikud müra leevendusvajadusega alad;

määrati ristete asukohad, kus eritasandiliste lahendustega

(viaduktiga) tagatakse raudteest alt- või ülepääs; täiendavalt

planeeritud teedevõrk (kavandatavad/ümberehitatavad teed)

teedevõrgu sidususe, liikumisvõimaluste ja juurdepääsude

tagamiseks;

määratleti riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised;

88 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku

ja taimestiku kaitse kohta. Loodusdirektiivi art 12 ja 13 reguleerivad direktiivi IV

lisa looma- ja taimeliikide kaitset. Sellisteks liikideks näiteks on kivisisalik ja kõre.

Loodusdirektiivist tulenevalt on keelatud nende liikide tahtlik häirimine, eriti

paljunemise, järglaste üleskasvatamise, talvitumise ja rändeperioodil, samuti

paljunemispaikade või puhkekohtade hävitamine või nende seisundi

halvendamine.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 124

määratleti kaardistamata arheoloogiapärandi potentsiaalsed

leiualad.

4.2. PROJEKTEERIMISEL ARVESTATAVAD

KESKKONNAKAITSELISED MEETMED

KSH-st tulenevalt peab planeeringu elluviimisel arvestama

keskkonnatingimusi ja kasutama järgmisi leevendavaid

meetmeid:

kaitstavate loodusobjektide ja Natura 2000 võrgustikku

kuuluvate alade naabruses loodusliku veerežiimi säilitamine

(kuivendamise vältimine, pinnasevete liikumise tagamine

raudteetammi tehniliste lahenduste kasutamisel), puhver-

tsoonide moodustamine ja nende kujundamine (nt soovitused

trassiäärsete alade taimkatte, metsa säilitamisele või

kujundamisele);

liigikaitsenõuete järgmine lähtuvalt LKSi §-st 55 ja

loodusdirektiivi artiklitest 12–13. Aladel, kus isendi kaitset LKSi

§-st 55 ja loodusdirektiivi artiklitest 12–13 lähtuvalt pole võimalik

tagada, välja pakutud kompensatsioonimeetmete rakendamine;

Natura 2000 linnualade puhul häiringute minimeerimiseks

vajalike nõuetega arvestamine, sh nõuetega tööde ajastamise

kohta;

vooluveekogude puhul hüdromorfoloogilise režiimi ja seeläbi

ökoloogilise seisundi säilitamiseks vajalike tingimustega

arvestamine, sh nõuetega tööde ajastamise kohta;

lahenduste andmine suurimetajate läbipääsude (tara-

katkestused 89 , ökoduktid, maastikusillad, kallasrajad,

kombineeritud risted) tagamiseks. Tarastamise kavandamisel

tagada lahendustega väiksemate imetajate läbipääs tarast (tara

alt). Tarakatkestuste korral kokkupõrkeohu vähendamiseks

peletus- või häiremehhanismide rakendatavuse kaalumine;

lahenduste andmine olulistes kahepaiksete ja roomajate

elupaikades läbipääsude tagamiseks nende liikide rännete

89 Põhi-/tööprojekti koostamise etapis viiakse läbi analüüs (vt tegevuskava punkti

14 peatükis 5.7), mis kaardistab ja analüüsib alternatiivsed tehnilised võimalused

loomaläbipääsude lahendamiseks lisaks olemasolevatele ökoduktidele

baseeruvale lahendusele, arvestades samas õnnetusjuhtumitest tuleneva ohu

leevendamise vajadusega. Analüüs käsitleb maailmapraktikas

esinevaid/kasutatud lahendusi ning täpsustab asukohad ja võimalused kaaluda

alternatiivlahendusi ökoduktidele (tarakatkestus) suurulukite ülepääsude

vajadustest lähtuvalt. Analüüsi tulemustest lähtuvalt võib teha põhi- või

tööprojekti faasis muudatusi eelprojekti lahenduse korrigeerimiseks.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 125

toimimiseks. Veekogude ristete lahendustega tagada vajadusel

poolveeliste liikide jaoks sobivad läbipääsud, tagada vee-elustiku

liikumisvõimalused;

lahenduse andmine vajadusel/võimalusel puurkaevude sanitar-

kaitseala vähendamiseks (vastavalt veeseadusele on

majandustegevus puurkaevu sanitaarkaitsealas keelatud) või

puurkaevu tamponeerimiseks ning tarbijate joogiveega

varustamine mõnel muul viisil;

tehniliste lahendustega loodusliku veerežiimi ja

maaparandussüsteemide toimimise tagamine. Veerežiimi

seisukohalt tundlike objektide piirkonnas välistada nii liigne

kuivendamine kui äravoolu piiramine;

sildade osas lahenduste loomine, mis arvestab veekogude

hüdromorfoloogia ja vee-elustiku säilitamise vajadustega,

eelkõige arvestada kaitsealuste (Natura 2000 võrgustiku

loodusalad) või elustiku poolest tundlike veekogudega:

o Lemmejõe ja Reiu jõe loodusalade puhul tuleb välistada

jõgede kitsendamist, tõkestamist, veevoolu katkestamist,

jõesängi ja kaldastruktuuri rikkumist. Soovitav on

rakendada nn pikka silda, mis võimaldab säilitada

kaldavööndi struktuuri ning tagab pool-veeliste liikide ja

maismaaimetajate liikumisteed. Välistada tuleb setete

kandumine jõkke (otsestel ehitustöödel, kuivendus-

süsteemide rekonstrueerimisel). Vältida ehitustegevust

suurvete perioodil ning jõesilmu ja lõheliste rände

kudeperioodil;

o nahkhiirte elupaikade tõttu Pärnu jõe kallastel ning

puistutes, tuleb säilitada maksimaalselt olemasolevaid

puuderibasid ja metsatukki. Raudteesilla rajamisel tagada

nahkhiirte lennuvõimalused ülal- või allpool silda. Niidu

maastikukaitsealal tuleb trass hoida võimalikult kitsas (eriti

idaservas mitte raiuda trassiserva puistut) ja paigutada

trass võimalikult olemasoleva raudtee lähedusse, tagada

piirkonna veerežiimi säilimine, vajadusel teostada otseselt

trassile jäävate kaitstavate taimeliikide ümberistutamine

ning kompenseerida elupaigakadu.

vastavalt modelleerimise tulemustele müratundlikel aladel näha

ette müratõkkebarjäärid, muldvallid, haljastuslahendused,

kiiruspiirang kaubarongidele, raudteetehnilised lahendused

(elastsed rööpakinnitused, mürasummutusmatid);

rööbastee tehnoloogiliste lahendustega (massiivne ja elastne

tugistruktuur, siledad kontaktpinnad, vibratsioonitõkkematid ja

muud vibratsiooni isoleerivad lahendused, elastsed kinnitused,

ballastmatid) vibratsiooni tekke vähendamine;

lahenduste andmine (teed, sillad, tunnelid) ligipääsu tagamiseks

päästevahenditele (ohtlike ettevõtete ohutsoonides summaarne

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 126

riskimäär ei tohi kasvada). Antakse soovitused raudtee

kasutusfaasiks õnnetuseohu minimiseerimiseks;

lahenduste andmine infrastruktuuri (teed, trassid) toimimise

tagamiseks ehitusperioodiks. Likvideeritav infrastruktuur ei tohi

takistada infrastruktuuri funktsioneerimist naaberaladel;

lahenduste andmine uuringute ja väljakaevamiste käigus

tuvastatud kaardistamata arheoloogiapärandi kaitseks;

visuaalsete häiringute minimeerimiseks on soovitatav leida

võimalikult vähedomineerivad lahendused eritasandilistele

objektidele – sildadele, viaduktidele, ökoduktidele – näiteks

võimalusel eelistada lahendust/materjale, mis võimaldavad

mõõtudelt väiksemat, õhulisemat tulemust. Müratõkkeseinad

kavandada keskkonda sobituvast materjalist (puit, looduskivi),

säilitamaks rongiakendest avanevate vaadete kvaliteeti. Vajadusel

kaaluda maastikuarhitekti vm vastava spetsialisti kaasamist

projekteerimise etapis;

keskkonnakorralduskava järgimine;

Pärnu maastikukaitsealal ja selle piirkonnas arvestada

meetmetega (põhjalikum ülevaade meetmetest KSH aruandes):

o tagada trassi mahtumine endise Pärnu-Riia raudtee koridori,

hoida trassi koridor võimalikult kitsas; säilitada veeržiim;

vältida tarastamist või kasutada kompromisslahendust, mis

tagab loomade liikumise, kuid tagab piirkonda kasutatavate

inimeste ohutuse;

o Natura kaitseväärtuste säilimise kindlustamiseks raudtee

teenindustee kavandada raudtee kirdeserva;

o rakendada meetmeid linnustiku kokkupõrgete ärahoimiseks

(lindudele enammärgatavad tarastuse lahendused,

kontaktliinide märgistamine);

o maastikukaitseala kontakttsoonis mitte teostada olulisi

ehitustöid lindude pesitsusperioodil (14.03.-1.07.), samal

perioodil vältida hooldustööde läbiviimist;

o rakendada kivisisaliku elupaiga kao

kompensatsioonimeetmeid.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 127

4.3. EHITAMISEL ARVESTATAVAD

KESKKONNAKAITSELISED MEETMED

KSH-st tulenevalt peab planeeringu elluviimisel arvestama

keskkonnatingimusi ja kasutama järgmisi leevendavaid

meetmeid:

arvestatakse KSH-s seatud keskkonnatingimustega ehitustööde

läbiviimisel, ehitusmaterjalide hankimisel, transpordil ja

ladustamisel. Arvestatakse veekogude kaitsevajadusega, ladus-

tamisel välditakse veekogude kaldavööndeid, märgalasid,

regulaarselt üleujutatavaid või liigniiskuse all kannatavaid alasid,

või rakendatakse vastavaid erimeetmeid;

liigikaitsenõuete järgmine lähtuvalt LKSi §-st 55 ja

loodusdirektiivi artiklitest 12–13. Aladel, kus isendi kaitset LKSi

§-st 55 ja loodusdirektiivi artiklitest 12–13 lähtuvalt pole

võimalik tagada, välja pakutud kompensatsioonimeetmete

rakendamine;

kaitstavate loodusobjektide piirkonnas ehitustööde korraldamine

selliselt, et ehitustegevuse käigus (juurdepääsuteed) ei

kahjustataks elupaiku. Kaitsealustel aladel ei tohi

ehitustehnikaga liikuda ega ehitusmaterjale ladustada, järgitakse

ehitustööde ajastamisega seotud nõudeid;

kaitstavate loodusobjektide piirkonnas hoitakse raudteetrass

võimalikult kitsana, st mitte raiuda lagedaks ulatuslikke piirkondi

trassi ääres;

müra- ja vibratsioonirikkad tööd teostatakse ainult päevasel ajal;

nähakse ette ehitusaegsed muutused liikluskorralduses ja

räägitakse need läbi kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga;

ehitustööde läbiviimisest ja korraldamisest teavitatakse

kohalikku kogukonda;

ehitusprotsess korraldatakse võimalusel selliselt, et kohalik

infrastruktuur (teed, trassid) on kasutatavad ka ehitusperioodil.

Likvideeritav infrastruktuur ei tohi takistada infrastruktuuri

funktsioneerimist naaberaladel (näiteks maaparandussüsteemide

funktsioneerimine tuleb säilitada/taastada);

arvestatakse kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega,

tehnika hoitakse korras, et vähendada pinnasereostumise ning

seeläbi ka põhjavee reostumise riski;

ehitustööde järgselt maastik korrastatakse;

keskkonnakorralduskava järgimine.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 128

4.4. KASUTAMISEL ARVESTATAVAD

KESKKONNAKAITSELISED MEETMED

liigikaitsenõuete järgmine lähtuvalt LKSi §-st 55 loodusdirektiivi

artiklitest 12–13. Aladel, kus isendi kaitset LKSi §-st 55 ja

loodusdirektiivi artiklitest 12–13 lähtuvalt pole võimalik tagada,

välja pakutud kompensatsioonimeetmete rakendamine;

oluliste hooldustööde teostamisel vajadusel ajaliste piirangute

seadmine, kui see on vajalik inimestega, linnustikuga või

kalastikuga seotud häiringute vältimiseks;

kaitsealustel aladel ei tohi hooldustööde teostamisel hooldus-

tehnikaga liikuda ega vajalike materjale ladustada. Järgitakse

ehitustööde ajastamisega seotud nõudeid;

keskkonnakorralduskava järgimine.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 129

5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

5.1. ELLUVIIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Rail Baltic maakonnaplaneeringuga on välja valitud raudtee trassi

koridori asukoht Pärnu maakonnas. Planeering on aluseks raud-

tee projekteerimisele, eelprojektiga määratakse raudteemaa

ulatus ja omandatava maa täpne vajadus. Raudtee ja raudtee

ehitamisest tingitud teede ehitamise aluseks on ehitusprojekt.

Kohalike omavalitsuste tegevus (roll) projektide koostamisel ja

ehituslubade väljastamisel toimub vastavalt ehitusseadustikus

ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusseaduses

sätestatule. Raudtee ja raudteeinfrastruktuuri väljaehitamisel

tuleb tagada kõigi raudtee toimimiseks vajalike rajatiste ja

raudtee rajamisega kaasnevate ümberehituste rajamine

(vt tegevuskava peatükk 5.7.).

Planeering ei määratle Rail Baltic raudtee rajamisest tingitud ka-

vandatavate/ümberehitatavate teede ja viaduktide

omandikuuluvust. Kohalikest ning avalikest huvidest lähtuvalt

teeb planeering ettepaneku määrata maanteeviaduktid nende

valmisehitamise järgselt riigi omandisse. Teede riigi omandisse

määramine nende valmisehitamise järgselt otsustatakse üksik-

juhtumi põhiselt avalikest huvidest lähtuvalt.

5.2. LAHENDUSE SISSEVIIMINE KEHTESTATUD

KOHALIKE OMAVALITSUSTE

ÜLDPLANEERINGUTESSE

Et tagada raudtee ehitamiseks vajaliku maa-ala olemasolu, tuleb

planeeringu kehtestamisel arvestada järgmist:

kohalike omavalitsuste kehtestatud üldplaneeringutesse kanda

trassi koridori asukoht vastavalt planeerimisseadusele koos

reisijate raudteejaamaga ja suurimetajate läbipääsu piirkonnaga.

Trassi koridoris tehniliste rajatiste (alajaamad, eritasandilised

ristumised (viaduktid, sillad) jms) projekteerimiseks ei ole vajalik

detailplaneeringu koostamine;

kohalikul omavalitsusel edasisel planeerimis- ja ehitustegevusel

arvestada planeeringuga määratud trassi koridori,

raudteeinfrastruktuuri ja raudtee rajamisest tingitud

ümberehituste (nt teed) vajaduste ja nende põhimõtteliste

asukohtadega. Planeeringuga määratud raudtee trassi koridor

kehtib kuni raudtee valmimiseni, pärast raudtee kasutusloa

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 130

väljastamist tekib raudtee kaitsevöönd, kus on lubatud

tegevused vastavalt kehtivatele õigusaktidele;

kohalike omavalitsuste kehtestatud üldplaneeringutesse kanda

Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatavad

/ümberehitatavad teed, sh trassi koridorist väljas asuv (joonisel

kajastatud kui Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud

kavandatav/ümberehitatav tee), koos 100 m laiuse puhvriga90.

Kavandatavate/ümberehitatavate teede rajamise vajadusega

tuleb arvestada edasisel planeerimis- ja ehitustegevusel;

kohalike omavalitsuste kehtestatud üldplaneeringutesse kanda

elektrilahenduse liinikoridor koos veoalajaamadega (põhivõrguga

liitumispunkti ja raudteed teenindava veoalajaama vaheline

liinikoridor). Liinikoridori ja veoalajaamade rajamise vajadusega

tuleb arvestada edasisel planeerimis- ja ehitustegevusel.

Planeeringuga määratud liinikoridor kehtib kuni elektriliini

valmimiseni, pärast elektriliini kasutusloa väljastamist tekib

kaitsevöönd, kus on lubatud tegevused vastavalt kehtivatele

õigusaktidele.

5.3. TRASSI KORIDORIS PAIKNEVAD JA RAIL BALTIC

RAUDTEE RAJAMISEST PUUDUTATUD KEHTESTATUD

DETAILPLANEERINGU ALAD. NENDE KEHTETUKS

TUNNISTAMISE VAJADUS VÕI REALISEERITAVUSE

VÕIMALIKKUS

Trassi koridor läbib Tahkuranna valla Reiu külas paiknevaid

kehtestatud detailplaneeringuid (Silla elamud detailplaneeringu

ala ja Silla Elamud Teine muutmine detailplaneering).

Detailplaneeringute piires on moodustatud 35 üksikelamu ja

1 ridaelamu krunt, 1 krunt spordi- ja mänguväljakutele ja

1 krunt, kraavitusele ning puhke- ja virgestusaladele, kuhu on

valmis ehitatud tehnovõrgud.

Ala on varustatud tehnovõrkudega, raudtee projekteerimisel

tuleb tagada tehnovõrkude tõrgeteta toimimine naaberaladel.

Raudteemaa ulatus ja detailplaneeringu realiseeritavuse ulatus

selgub raudtee projekteerimise etapis. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, kaasates kohalikku

omavalitsust, analüüsib maade omandamise käigus detail-

planeeringutega kavandatava tegevuse realiseeritavust. Kui

detailplaneeringutega kavandatav ei ole realiseeritav (kas täies

mahus või osaliselt) räägitakse omanikuga läbi kaasnevate

kulude kompenseerimise võimalused ja ulatus (detailplaneeringu

90 Kavandatavale/ümberehitatavale teele on kummalegi poole teed määratud puhver

50 m ulatuses, et tagada mulde rajamiseks vajaliku maa-ala olemasolu.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 131

kehtetuks tunnistamine vms). Detailplaneeringute täielikult või

osaliselt kehtetuks tunnistamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses.

Raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd kulgeb läbi detailplaneerin-

gutega kavandatud elamumaa kruntide. KSH müra

modelleerimine lähtus eeldusest, et ilmselt realiseeritavad ei ole

krundid raudteest põhja pool ning tavajuhul ka need elamumaa

krundid, mida raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd läbib.

Modelleerimise tulemuse alusel määras maakonnaplaneering

müra leevendusvajadusega ala, et tagada piirkonnas

mürataseme alandamine vähemalt normidega ettenähtud

tasemele.

Kui hilisemas, maade omandamise etapis, otsustatakse läbi-

rääkimiste tulemusena müra modelleerimise aluseks olevaid

eelduseid muuta (nt loobutakse detailplaneeringuga kavandatud

elamumaa realiseerimisest üldse; koostatakse alale uus detail-

planeering, mille raames moodustatakse uued krundid vms),

tuleb uuesti teha müra modelleerimine ja määrata leevendus-

meetmed vastavalt läbirääkimiste tulemusena kokku lepitud

lahendusele. Muudatustega leevendusmeetmete osas tuleb

arvestada projekteerimise järgmises etapis (põhi- või

tööprojekt).

Skeem 5.3.1. Rail Baltic raudtee koridori paiknemine

kehtestatud detailplaneeringute suhtes. Silla elamud

detailplaneeringu ala piir on skeemil kajastatud sinise joonega,

krundijaotus halliga ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

kollasega.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 132

5.4. TRASSI KORIDORIS PAIKNEVATE MAAÜKSUSTE

OMANDAMISE PÕHIMÕTTED

Rail Balticu maakonnaplaneering, millega määratakse trassi

koridor, ei ole üldisest täpsusastmest tulenevalt maade

omandamise otseseks aluseks. Trassi koridoris paiknevate

maaüksuste Eesti Vabariigile omandamine raudtee rajamiseks

vajalikus ulatuses toimub raudtee eelprojekti alusel, millega

määratakse raudtee rajamiseks vajaliku maa-ala ulatus. Maa

omandamiseks peab Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeerium läbirääkimisi kinnistu omanikega. Trassi koridorist

väljaspool raudteemaad üldjuhul ei omandata, erisused (kui

raudteemaa omandamise järgselt halveneb märgatavalt või

muutub ebamõistlikuks järelejäänud kinnisasja kasutamine)

lepitakse kokku raudteemaa omandamise etapis läbirääkimiste

käigus.

Riigile kuuluvate maade puhul lähtutakse riigivaraseadusest, mis

võimaldab riigivara valitsejate vahel sõlmida ka asja kasutamise

kokkuleppe, millega reguleeritakse asja või selle osa kasutamist

teise riigivara valitseja poolt.

Maade omandamise menetlust alustades tellitakse litsentseeritud

ja atesteeritud maa hindajalt eksperdihinnang raudtee

ehitamiseks vajalike maa-alade turuväärtuse leidmiseks, mille

alusel alustatakse läbirääkimisi maaomanikega maa

vabatahtlikuks võõrandamiseks. Läbirääkimiste eesmärk

maade omandamise protsessis on vabatahtliku

kokkuleppe saavutamine maa võõrandamise tingimuste

osas.

Läbirääkimiste käigus kuulatakse maaomanike selgitusi ja

põhjendusi, tutvustatakse maa hindaja koostatud

eksperdihinnangu sisu ning täpsustatakse maa võõrandamise

tingimusi (hind, valduse üleandmise aeg, saagi koristamise ja

metsa raiumise võimalus ning muud tingimused). Läbirääkimistel

protokollitakse maaomaniku soovid ja maa võõrandamise

tingimused. Kui maa võõrandamises jõutakse maaomanikuga

kokkuleppele, sõlmitakse notariaalselt tõestatud leping maa Eesti

Vabariigile omandamiseks. Kõik maade omandamisega seotud

kulutused (maamõõdutööd, müügilepingute notaritasud ja

riigilõivud) tasub huvitatud poolena riik.

5.5. SUNDVÕÕRANDAMINE

Vaid juhul, kui korduvad läbirääkimised vabatahtlikuks

võõrandamiseks ei anna soovitud tulemusi ning maaomanik

keeldub maa võõrandamisest, on Eesti Vabariigil õigus algatada

sundvõõrandamismenetlus. Sundvõõrandamine on äärmuslik

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 133

abinõu, mille läbiviimine toimub vastavalt kinnisasja

sundvõõrandamise seadusele. Sundvõõrandamise viib läbi

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

5.6. VARASEMATE TOETUSTE ABIL TEHTUD

INVESTEERINGUD

Kui seoses Rail Baltic raudtee ehitamisega tuleb ennetähtaegselt

likvideerida või ümber ehitada varem toetuse saanud objekt(id),

tuleb likvideerimisele võimalusel eelistada ümberehitamist või

muul moel algsel sihtotstarbel kasutatavuse tagamist.

Ümberehitamisel peab säilima objekti esialgne otstarve/tegevus

ning võrgustike puhul (teed, trassid) funktsionaalsus ka

ümberehituste järgselt.

Kui raudtee ehitamisega seoses tuleb likvideerida hoone või

rajatis, mille rajamiseks on kasutatud struktuurivahendite

/avaliku sektori toetust ning mille puhul toetuse abikõlblikkuse

perioodi lõpust 5 (teatud juhtudel 3) aastat ei ole veel möödunud

ja seda hoonet või rajatist ei asendata Rail Baltic projekti raames,

on toetuse saajal valik, kas objekt ise taastada rajatava raudtee

trassist eemal või osa toetusest tagasi maksta. Toetuse saaja

saab seda teha riigi makstava hüvitise abil. Igal üksikul juhul

oleneb lahendus konkreetsest olukorrast. Rail Baltic raudtee

rajamisest tulenevast sekkumisest varem toetust saanud projekti

kohustuste täitmisse või sellekohase kahtluse korral tuleb

esimesel võimalusel informeerida toetuse andmise otsuse teinud

asutust ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

meiliaadressil [email protected].

Kui objekt on ümber ehitatud või osaliselt likvideeritud, aga

tervikuna on ta endiselt samas mahus funktsionaalne ning

kasutusel sihipäraselt (kokku 5 aastat arvestades maha

peatumise ümberehitamise ajal), siis ei ole struktuurivahendite91

kasutamise reegleid rikutud.

91 Struktuurivahenditest toetatud vara kestliku kasutamise kohustus tuleneb

vastava perioodi struktuuritoetuse seadusest, millele määruses, mille alusel

toetust anti, ja igas toetuse andmise otsuses viidatakse:

Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 22

https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015052;

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 24 punkt 14

https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001?leiaKehtiv;

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 134

5.7. TEGEVUSKAVA

Tegevus Orienteeruv

tähtaeg

Vastutaja Märkused

Uuringud ja analüüsid

1. Rail Baltic maakonnaplaneeringute kehtestamine 2017 Maavanem

2. Rail Baltic raudtee eelprojekti koostamine 2016–2017 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

3. Arheoloogilise uuringute läbiviimine 2015–2016 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Reaalselt vajalik enne

ehituse algust

4. Rail Baltic tasuvusuuringu uuendamine 2016–2017 Rail Baltic raudtee

rahvusvaheline ühisettevõte

Reaalselt vajalik enne

ehituse algust

Ehitus- ja arendustegevus

5. Maade omandamine raudtee ehitamiseks 2016–2018 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Vajalik ehitustöödega

alustamiseks terve

trassi ulatuses

6. Raudtee ehitamise ettevalmistustööd

(ehitusaegsete kompensatsioonimeetmete

rajamine, metsa raadamine jms)

2016–2020 Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

Lähtuvalt KSH/KMH

aruandes ettenähtud

tegevustest

7. Raudtee tehnilise projekti koostamine 2017–2018 Rail Baltic rahvusvaheline Alustatakse pärast

eelprojekti valmimist

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 135

Tegevus Orienteeruv

tähtaeg

Vastutaja Märkused

ühisettevõte kolme Balti riigi

ülesena

8. Terminalihoonete ehitus 2018–2020 täpsustub

9. Raudtee ehitamine, sh 2018–2025 Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

Alustatakse pärast

tehnilise projekti

valmimist kolme Balti

riigi ülesena

raudtee ja raudteeinfrastruktuuri ehitamine

maaparandus- ja metsakuivendussüsteemide

rekonstrueerimine

kavandatavate/ümberehitatavate teede (sh

viaduktid, sillad, kergliiklejate läbipääsud,

kergliiklusteed) ehitamine

ökoduktide, müratõrjevahendite jt

leevendusmeetmete ehitamine

10. Ehitustegevuse korraldus (nt liiklus), sh tööde

järgne olukorra tagamine

2017–2026 Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 136

Tegevus Orienteeruv

tähtaeg

Vastutaja Märkused

11. Müra (elu- ja puhkealade ning elamute- ja

ühiskasutusega hoonete paiknemist arvestades)

seire (kontrollmõõtmine) ja vajadusel täiendavate

leevendusmeetmete rakendamine

2020 – jooksvalt

raudtee

opereerimisel

Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

12. Trassi mõjupiirkonda jäävate kaitstavate liikide

elupaikade seire ja vajadusel täiendavate

leevendusmeetmete rakendamine

2020 – jooksvalt

raudtee

opereerimisel

Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

13. Rail Balticu trassi koridori piiresse jäävate

kehtivate detailplaneeringute realiseeritavuse

analüüs (Pärnu maakonnas keskendutakse Silla

elamud ja Silla Elamud Teine muutmine

detailplaneeringutele)

2017–2018 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

14. Analüüsi läbiviimine põhi-/tööprojekti koostamise

etapis, mis kaardistab ja analüüsib alternatiivsed

tehnilised võimalused loomaläbipääsude

lahendamiseks lisaks olemasolevatele

ökoduktidele baseeruvale lahendusele

2017–2018 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

15. Rail Balticu ehitusliku kontseptsiooni loomine ja

ehituslogistika lahendused

2016–2018 Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 137

Tegevus Orienteeruv

tähtaeg

Vastutaja Märkused

16. Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring92 2016–2017 Tehnilise Järelevalve Amet

17. Pärnu kaubajaama vajaduse, asukoha ja tehnilise

lahenduse uuring

2016-2019 Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

18. Keskkonnakorralduskava 2018- jooksvalt

raudtee

opereerimisel

Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

92 https://www.tja.ee/et/valdkonnad-teenused/rail-balticu-uuringud

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 138

5.8. MAASTIKUKAITSEALA JA PÜSIELUPAIGA KAITSE- EESKIRJA MUUTMISE ETTEPANEK

Raudtee läbib Niidu ja Pärnu maastikukaitseala ning kattub

osaliselt Viluvere väike-konnakotka püsielupaigaga. Kavandatava

tegevuse planeerimine maastikukaitsealadele ja püsielupaigale ei

ole kooskõlas kaitse-eeskirjadega, mistõttu teeb planeering

ettepaneku kaitse-eeskirjade muutmiseks93.

Kaitse-eeskirjade muudatused peavad olema kinnitatud enne

raudtee ehitusloa väljastamist.

93 Muutmise ettepanek sisustatakse vastavalt looduskaitseseadusele Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 139

6. PLANEERINGU JOONISED

LISAD

LISA 1. OLEMASOLEVA RAUDTEE KORIDORI KASUTAMISE

VÕIMALIKKUS RAIL BALTIC RAUDTEE TRASSI

ASUKOHANA

Esitatud eraldiseisva köitena.

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 140

LISA 2. ÜLEVAATLIK SKEEMKAART TÖÖPROTSESSI JOOKSUL

VISANDATUD TRASSI JOONTEST JA VÕRRELDUD

ALTERNATIIVIDEST

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” 141

LISA 3. RAIL BALTIC 1435 MM HARJU, RAPLA JA PÄRNU

MAAKONNAPLANEERINGUTE VÕRRELDAVATE

TRASSI KORIDORIDE VÕRDLUSTULEMUSED

Esitatud eraldiseisva köitena.

LISA 4. RAIL BALTIC PÄRNU MAAKONNA LÕUNAOSA

ELEKTRILAHENDUSE VARIANDID

Esitatud eraldiseisva köitena.