m² P -

2 Elamumaa 100% 8,5 2

500 500

4

9600 3

m² P -

1 Elamumaa 100% 8,5 2

500 500

4

16369 -

2K

2K

5,0

Kõrvalmaantee kaitsevöönd 30m

Veekaitsevöönd 10m

Ehituskeeluvöönd 50m

Piiranguvöönd 100m

Lõheliste kudemis-ja elupaigad

VE EH

AARDE SA

NITA ARKAITS

EA LA

5 0M

Kallasraja ulatus 4m

Riigitee katteserv

4,9

Kokkuviimine kruuskattega min. abs h= 59.72

abs h= 60.05

2, 7

P-3 Ehitusjoon 50m Tatra-Aarike teest

4,0

4,0

12 ,3

27,9

10 ,4

Vajadusel riigitee äärset hekki osaliselt eemaldamine või piirata vastavalt nähtavuskolmnurgale

Vajadusel riigitee äärset hekki osaliselt

eemaldamine või piirata vastavalt nähtavuskolmnurgale

Pu ur

ka ev

u m

ini m

aa lne

h oo

ldu sa

la 10

m

– r eo

stu so

ht lik

te ge

vu s k

ee lat

ud

Sa nit

aa rk

ait se

ala tä

pn e

ula tu

s

tä ps

us ta

ta ks

e pu

ur ka

ev u

pr oje

kti ga

.

Mahuti mahutavus ≥30 m³, veeühendus hüdrandiga tagab nõutud tuletõrjevee

vooluhulga vastavalt määrusele nr 104,0

4, 0

64 ,2

Ve es

ea du

s § 1

27 lg

1 ko

ha ne

h eit

ve e

pin na

se ss

e juh

tim ise

ke elu

ala 6

0 m

Olemasolev kõrvalmaantee 22134 Tatra-Aarike tee

Planeeritud mahasõit Urmi kinnistu ooteala

abs h= 60.06 abs h= 60.17 abs h= 60.05 abs h= 59.72

PIKIPROFIIL NÄIDIS 1:50

10,0 -> 2%6,4

Riigitee

AC 12 surf 70/100 või AC 16 surf 70/100 h=5cm Killustikalus h=20cm Liiv või kruusliiv alus h=20cm Jämedast kergest saviliivast mulle ja aluspinnas või parem materjal

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Katastriüksuse piir

Piiriettepanek

Olemasolev hoone

Olemasolev autoliikluse ala

Olemasolev kergliikluse ala

Olemasolev veekogu

Olemasolev puu

Olemasolev hekk

Krundi ehitusõigus

Projekteeritud tuletõrjehüdrant

Projekteeritud hüdrandi veemahuti 30 m3

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m

Eesti põhikaardile kantud veekogu piir

Veekogu kalda piiranguvööndi piir 100 m (Tatra jõgi)

Veekogu kalda ehituskeeluvööndi piir 50 m (Tatra jõgi)

Veekaitsevööndi piir 10 m (Tatra jõgi)

Tatra jõe kallasrada 4 m

Lõheliste kudemis-ja elupaigad

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30m

Projekteeritud ristmiku nähtavuskolmnruk

Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp) leiukoht

Aakaru püsielupaiga sihtkaitsevöönd EELIS kood: KLO3102672

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud autoliikluse ala (mahasõit riigimaanteelt)

Planeeritud kergliikluse ala

P-0 Parkimiskohtade arv

Haljasala

Autode võimalik juurdepääs krundile

Likvideeritav haljastus

Olemasolev veetoru

Olemasolev reovee kanalisatsioonitoru

Olemasolev madalpinge kaabel

Projekteeritud puurkaev

Planeeritud madalpinge kaablikoridor

Planeeritud kinnistusisene veetoru

Planeeritud reoveekanalisatsioonitoru

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

1-2K

Projekti nimetus ja aadress:

tellija:

AAKARU KÜLAS LOHU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Edith-Maria Urm

DP-J-4

1:500

Lohu, Aakaru küla, Kambja vald, Tartu maakond

koostas:

vastutav maastikuarhitekt (diplomeeritud maastikuarhitekt)

Britt Mäekuusk

Britt Mäekuusk plaani nimetus: joonise nr.:

mõõtkava:

kuupäev:

Põhijoonis

Here2Project OÜ, Reg. nr.16444897 Jasmiini tee 55, 11912 Tallinn

+372 53430017

12/02/2026 töö nr.:

01DP2024

objekti aadress:

KOKKU VIIMINE KRUUSKATTEGA

m² P -

2 Elamumaa 100% 8,5 2

500 500

4

9600 3

m² P -

1 Elamumaa 100% 8,5 2

500 500

4

16369 -

2K

2K

5,0

Kõrvalmaantee kaitsevöönd 30m

Veekaitsevöönd 10m

Ehituskeeluvöönd 50m

Piiranguvöönd 100m

Lõheliste kudemis-ja elupaigad

VE EH

AARDE SA

NITA ARKAITS

EA LA

5 0M

Kallasraja ulatus 4m

Riigitee katteserv

4,9

Kokkuviimine kruuskattega min. abs h= 59.72

abs h= 60.05

2, 7

P-3 Ehitusjoon 50m Tatra-Aarike teest

Reoveemahuti 5 m kuja, lokaalse kanalisatsiooni

mahuti ligikaudne asukoht

4,0

4,0

12 ,3

27,9

10 ,4

Vajadusel riigitee äärset hekki osaliselt eemaldamine või piirata vastavalt nähtavuskolmnurgale

Vajadusel riigitee äärset hekki osaliselt

eemaldamine või piirata vastavalt nähtavuskolmnurgale

Pu ur

ka ev

u m

ini m

aa lne

h oo

ldu sa

la 10

m

– r eo

stu so

ht lik

te ge

vu s k

ee lat

ud

Sa nit

aa rk

ait se

ala tä

pn e

ula tu

s

tä ps

us ta

ta ks

e pu

ur ka

ev u

pr oje

kti ga

.

Mahuti mahutavus ≥30 m³, veeühendus hüdrandiga tagab nõutud tuletõrjevee

vooluhulga vastavalt määrusele nr 104,0

4, 0

64 ,2

Ve es

ea du

s § 1

27 lg

1 ko

ha ne

h eit

ve e

pin na

se ss

e juh

tim ise

ke elu

ala 6

0 m

Puurkaev

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Katastriüksuse piir

Piiriettepanek

Olemasolev hoone

Olemasolev autoliikluse ala

Olemasolev kergliikluse ala

Olemasolev veekogu

Olemasolev puu

Olemasolev hekk

Krundi ehitusõigus

Projekteeritud tuletõrjehüdrant

Olemasolev puurkaev

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m

Eesti põhikaardile kantud veekogu piir

Veekogu kalda piiranguvööndi piir 100 m (Tatra jõgi)

Veekogu kalda ehituskeeluvööndi piir 50 m (Tatra jõgi)

Veekaitsevööndi piir 10 m (Tatra jõgi)

Tatra jõe kallasrada 4 m

Lõheliste kudemis-ja elupaigad

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30m

Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp) leiukoht

Aakaru püsielupaiga sihtkaitsevöönd EELIS kood: KLO3102672

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud kergliikluse ala

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Haljasala

Autode võimalik juurdepääs krundile

Olemasolev veetoru

Olemasolev reovee kanalisatsioonitoru

Olemasolev madalpinge kaabel

Olemasolev tehnovõrgu (elektripaigaldise) kaitsevöönd (ID:224293079) Olemasolev tehnovõrgu (elektripaigaldise) kaitsevöönd (ID:224090353)

Projekteeritud puurkaev

Planeeritud madalpinge kaablikoridor

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Planeeritud kinnistusisene veetoru

Planeeritud reoveekanalisatsioonitoru

Projekteeritud septik

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

1-2K

Projekti nimetus ja aadress:

tellija:

AAKARU KÜLAS LOHU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Edith-Maria Urm

DP-J-5

1:500

Lohu, Aakaru küla, Kambja vald, Tartu maakond

koostas:

vastutav maastikuarhitekt (diplomeeritud maastikuarhitekt)

Britt Mäekuusk

Britt Mäekuusk plaani nimetus: joonise nr.:

mõõtkava:

kuupäev:

Tehnovõrgud ja kitsendused

Here2Project OÜ, Reg. nr.16444897 Jasmiini tee 55, 11912 Tallinn

+372 53430017

12/02/2026 töö nr.:

01DP2024

objekti aadress:

AAKARU KÜLAS LOHU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Lohu, Aakaru küla, Kambja vald Detailplaneering Töö nr: 01DP2024 Kuupäev: 16.04.2026

SELETUSKIRI

Projekteerija: Here2Project OÜ Koostaja: Britt Mäekuusk Vastutav maastikuarhitekt: Britt Mäekuusk Diplomeeritud maastikuarhitekt [email protected]

Planeeringu koostamise korraldaja Kambja vallavalitsus Planeeringu koostamisest huvitatud isik Edith-Maria Urm

Tallinn 2026

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

2 / 22

I KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI ........................................................................................ 4

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ............................ 4

2 ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID JA ALUSPLAANID ........... 5

3 PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED .... 6

4 OLEMASOLEV OLUKORD ..................................................................... 6

5 PLANEERINGULAHENDUS ................................................................... 9

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

3 / 22

KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ....................................... 22

II JOONISED

1 Situatsiooniskeem 1:10 000 DP-J-1

2 Olemasolev olukord 1:1000 DP-J-2

3 Planeeringu kontaktvöönd funktsionaalsed seosed 1:2000 DP-J-3

4 Põhijoonis 1:500 DP-J-4

5 Tehnovõrgud ja kitsendused 1:500 DP-J-5

6 Illustreeriv joonis 1:500 DP-J-6

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

4 / 22

I SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kambja Vallavalitsuse 18.12.2024 korraldus nr 68 „Aakaru

külas asuva Lohu (28203:001:0012) maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade

kinnitamine.’’

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Lohu (28203:001:0012) maaüksus kaheks krundiks

(elamumaa 100% ja elamumaa 100%) ning kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete

projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Planeeringuga lahendatakse haljastus, heakord, juurdepääsuteed, liikluskorralduse põhimõtted.

Planeeritava ala suurus on ca 2,6 ha.

Kehtivad detailplaneeringud planeeritava ala ulatuses puuduvad. Detailplaneeringu eesmärgid on

kooskõlas Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40 kehtestatud Kambja valla

üldplaneeringuga. Planeeringulahendus ei sisalda ettepanekut Kambja valla üldplaneeringu

muutmiseks.

Kambja valla üldplaneeringu järgi asub kinnistu Aakaru külas, Kambja aleviku läheduses.

Väljavõte 1. Kambja valla üldplaneeringu keskkonnakaardilt (planeeringuala piiritletud sinise joonega).

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

5 / 22

Üldplaneeringu keskkonnakaardi järgi asub kinnistu maakondlikult väärtuslikul maastikul. Kinnistul

asub osaliselt kaitsealuste taimede leiukoht, mis kajastub ka kehtivas üldplaneeringus.

Ehitisregistri andmetel asuvad alal üksikelamu ja majapidamisabihoone.

Tabel 1. Olemasolevalt maa-alal asuv kinnistu

Nr Aadress Pindala

m²

Registri-osa

nr

Katastritunnus Siht-

otstarve

Omanik

1 Lohu 25969 470704 28203:001:0012

Maa-

tulundusmaa

100%

Erasik

2 ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID JA ALUSPLAANID

• Tartu maakonnaplaneering;

• Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40 kehtestatud Kambja valla üldplaneering;

• Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

• Aakaru külas asuva Mäe kinnistu detailplaneering (kehtestatud Kambja Vallavolikogu

30.03.2006 otsusega nr 34);

• Kambja Vallavolikogu 16.11.2022 määrus nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“.

• EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd;

• Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

• Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ riigitee

nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8.

Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa,

heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

• Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha

veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee

alusele maaüksusele.

• Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri

03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu

koostamise kohta esitatavad nõuded“.

• keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

Detailplaneeringu koostamise aluseks on maa-ala plaan tehnovõrkudega täpsusastmega 1:500.

Koostaja Radiaan OÜ, MTR REG NR: EEG000321, töö nr 2127G24 (aprill 2024). Koordinaadid L-

EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

6 / 22

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on lähtutud planeerimisseadusest, 17.10.2019

määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatavad nõuded“. Arvestatud on

Siseministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“.

Planeeringu koostamise käigus toimunud koostöö, kirjavahetus ning teised dokumendid asuvad lisade

kaustas.

3 PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED

SEOSED

Planeeringuala asub Tartu maakonnas Kambja vallas Aakaru külas. Kaugus Tartu kesklinnast ca 18,1

km.

Planeeringualast põhja pool asub 22134 Tatra-Aarike tee, kuhu on üldplaneeringu kohaselt planeeritud

jalgrattatee ning mida läbib valla bussiliin. Lõunast piirab kinnistut Tatra-Veskijärvest alguse saav oja

ning üldplaneeringu järgi säilitatav metsamaa. Idas ja läänes asuvad elamumaa sihtotstarbega

maaüksused.

Tabel 2. Planeeringuala piirinaabrid.

Aadress Katastritunnus Pindala m² Katastriüksuse sihtotstarve

Tuule 28203:001:0055 13007

Elamumaa 100%

Pihlaka 28203:001:0009 12823

Elamumaa 100%

- 28301:001:0782 122817

Maatulundusmaa 100%

22134 Tatra-

Aarike tee 28203:001:0029

16694 Transpordimaa 100%

Lähim alevik on Kambja, seal asuvad ka lähimad haridusasutused – lasteaed Mesimumm ja Kambja

Ignatsi Jaagu kool.

Lähimad ühistranspordipeatused asuvad Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel (Keraamika peatus, 1,4

km).

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on toodud joonisel DP-J-3.

4 OLEMASOLEV OLUKORD

Asukoht ja üldiseloomustus

Detailplaneeringuala moodustab Aakaru külas asuv Lohu maaüksus (katastritunnus

28203:001:0012). Planeeringuala pindala on ligikaudu 2,6 ha.

Planeeringualale on olemas juurdepääs riigiteelt nr 22134 Tatra–Aarike tee. Maa-ala on

valdavalt ühtlase kaldega lõuna suunas, kus paikneb Tatra–Veskijärvest alguse saav oja.

Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 59,41–40,06 m. Planeeringuala edelaosas asub

olemasolev tiik.

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

7 / 22

Ala paikneb hajaasustusega piirkonnas, kus ümbritsevad maaüksused on valdavalt elamumaa

sihtotstarbega. Planeeringuala kuulub maakondliku tasandi väärtusliku maastiku K5 (Tatra org

ja Kambja) koosseisu ning rohevõrgustiku tugiala/koridori K23 alasse.

Väljavõte 2. Maa ja Ruumiameti fotolaost, 13.03.2022 (planeeringuala märgitud lilla tooniga).

Hoonestus ja tehnovõrgud

Planeeringualal paikneb olemasolev üksikelamu ning majapidamishoone. Üksikelamut

kasutatakse püsielamuna.

Kinnistul on olemas vee- ja kanalisatsioonitrass, mille kaitsevöönd on 2 m. Madalpingekaabel

(piiranguvöönd 1 m) kulgeb ühenduskilbist majapidamishoonesse ning sealt edasi

üksikelamusse.

Juurdepääs planeeringualale riigiteelt on välja ehitatud olemasoleva ristumiskoha kaudu.

Olemasolevad tehnovõrgud ja juurdepääsud on kajastatud joonisel DP-J-2.

Haljastus ja looduslik keskkond

Planeeringuala on kaetud peamiselt loodusliku rohumaaga, mis ei ole aktiivses

põllumajanduslikus kasutuses. Üksikelamust põhja pool paiknevad viljapuud ja põõsad, idas ja

lõunas kasvavad suuremad puud.

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

8 / 22

Ala lõunaosas paikneb oja ning edelaosas tiik. Üldplaneeringu kohaselt on ala lõunaosas

säilitatav metsamaa.

Planeeringualal väärtuslikku haljastust ei esine. Kinnistu lõunaosas on üldplaneeringu

keskkonnakaardil viirutusega tähistatud ettepanek maa-ala kaitse alla võtmiseks. Lisaks asub

alal kaitsealuste taimede leiukoht, kuid planeeringualal endal kaitsealuste taimede kasvukohti

ei esine. Naaberkinnistul paikneb III kaitsekategooria liigi – balti sõrmkäpp (Dactylorhiza

baltica) – leiukoht, mis ei ole kaitse alla võetud.

Planeeringuala paikneb osaliselt veekogu kalda piiranguvööndis ning maantee kaitsevööndis.

Olemasolev olukord on kajastatud joonisel DP-J-2.

Looduskaitselised piirangud ja väärtused

Planeeringuala kaguosa kattub Aakaru püsielupaiga sihtkaitsevööndiga (EELIS registrikood

KLO3102672) ning alal esineb elupaigatüüp 6430 – niiskuslembelised kõrgrohustud (EELIS

registrikood ELP0029924). Püsielupaiga piir on kantud planeeringu joonistele vastavalt EELIS

andmetele. Planeeringulahendusega ei kavandata tegevusi püsielupaiga alal.

Planeeringuala ulatusse jäävad Tatra jõe (EELIS registrikood VEE1045500) kalda

kaitsevööndid:

10 m laiune veekaitsevöönd vastavalt Veeseadus § 118 lg 2 p 2,

50 m laiune ehituskeeluvöönd vastavalt Looduskaitseseadus § 38 lg 1 p 4,

100 m laiune piiranguvöönd vastavalt LKS § 37 lg 1 p 2.

Kavandatud hoonestusala paikneb väljaspool nimetatud kaitsevööndeid ning nendes vööndites

ehitustegevust ega maapinna olulist muutmist ei kavandata.

Püsielupaiga kaitse-eeskirja kohaselt ei kooskõlasta püsielupaiga valitseja tegevusi, mis võivad

kahjustada püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit (Püsielupaiga

kaitse-eeskiri § 7 lg 1). Püsielupaigas ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta

kehtestada detailplaneeringut (LKS § 14 lg 1 p 5). Käesoleva planeeringuga püsielupaigas

tegevusi ei kavandata ning hoonestus jääb sellest väljapoole.

Planeeringulahenduse mõju looduskeskkonnale

Kavandatav hoonestusala paikneb väljaspool püsielupaika, elupaigatüüpi 6430 ning Tatra jõe

kaitsevööndeid. Planeeringu elluviimine ei põhjusta olulist negatiivset mõju Tatra jõe

seisundile, kuna ehitustegevus kavandatakse väljapoole veekaitsevööndit ning reovesi

lahendatakse lokaalselt lekkekindlate süsteemidega vastavalt kehtivatele nõuetele. Sademevesi

immutatakse krundisiseselt ja juhitakse hajutatult pinnasesse, vältides reostuskoormuse

kandumist veekogusse.

Planeeringulahendus ei avalda olulist negatiivset mõju Aakaru püsielupaiga kaitse-

eesmärkidele ega elupaigatüübile 6430, kuna hoonestus ja sellega seotud tegevused jäävad

kaitstavast alast väljapoole ning ei muuda ala veerežiimi, maastiku struktuuri ega taimkatte

koosseisu.

Planeeringu realiseerimisel järgitakse kehtivaid keskkonna- ja veekaitsenõudeid ning tagatakse,

et kavandatav tegevus ei kahjusta kaitstavaid loodusobjekte ega nende seisundit.

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

9 / 22

Väljavõte 3. Kambja valla üldplaneeringu keskkonnakaardilt.

5 PLANEERINGULAHENDUS

Ruumilise lahenduse eesmärgid

Planeeringuala ruumilise lahenduse planeerimisel ning maakasutuse põhimõtete määramisel on lähtutud

põhimõttest, et arendatava ala puhul on tegemist kompaktse ja eraldiseisva uue kahe elamumaaga.

Arvestatud on olemasoleva ja varem planeeritud keskkonnaga, millest lähtudes on kõrval olevad

kinnistud ka elamumaad koos üksikelamutega.

Ruumiline lahendus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga planeeritud maakasutustingimustega ning

Transpordiameti poolt väljastatud tingimustega.

Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse Lohu maaüksusest kokku 2 elamumaa krunti.

Planeeritud kruntide pindalad ja kasutamise sihtotstarbed on toodud põhijoonisel (joonis 4) ehitusõiguse

tabelis. Kruntide pindalad täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus, kuid esialgseteks pindalad oleksid

16 369 m2 ja 9600 m2.

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

10 / 22

Krundi ehitusõigus

Krundi planeeritud ehitusõigus on näidatud põhijoonisel toodud ehitusõiguse tabelis. Ehitusõigusega on

määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim

lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus. Elamumaa sihtotstarbega kruntidele on

ehitusõigusega lubatud rajada üks üksikelamu ning kaks abihoonet. Lisaks on lubatud püstitada 1 kuni

20 m² suurune ja kuni 5 m kõrgune hoone.

Krundi suurim lubatud ehitisealune pind: kuni 500 m² (abihooned ei tohi olla suuremad kui elamu).

Hoonete suurim lubatud kõrgus: elamul kuni 8,5 m maapinnast, abihoone kuni 6 m maapinnast.

Planeeritud ehitise kasutamise otstarbed määrata projekteerimisel vastavalt krundi kasutamise

sihtotstarvetele.

Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud

hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundipiiridega on näidatud põhijoonisel nr DP-

J-4. Transpordiameti poolt hallatavate transpordimaadega piirnevad hoonestusala kaugused vastavalt

Transpordiameti tingimustele. Kohustuslik ehitusjoon on 50-55 m Tatra-Aarike teest.

Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused

Tabelis 3 on toodud üldised arhitektuurinõuded ehitistele, millega tuleb arvestada hoonete edasise

projekteerimise käigus.

Tabel 3. Arhitektuurinõuded ehitisele

Üksikelamu

(põhihoone/abihoone,

kõrvalmahud, nt garaaž,

varikatus)

Maksimaalne

korruselisus 2 (teine korrus katusealune) /1

Katusekalle 15 - 30 kraadi / 0-15 kraadi

Katusetüüp viilkatus, kelpkatus, kaldkatus

Katusekatte materjalid katuseplekk, katusekivi

Välisviimistlusmaterjalid

puit, kivi, krohv, klaas, metall,

betoon (soovituslikult

kombineeritult), bituumen (vaid

abihoonel). Keelatud on

imiteerivate materjalide

(plastvooder jmt) kasutamine

Kohustuslik ehitusjoon 50-55 m Tatra-Aarike teest

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

11 / 22

Hoonete minimaalne

tulepüsivusklass TP3

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi.

Tuleb lähtuda tingimusest, et arhitektuur oleks kõrgetasemeline, kaasaegne, arvestades ümbruskonna

ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse keskkonda, ohutu inimestele, varale ja keskkonnale.

Viimistlusmaterjalide valikul kasutada kvaliteetseid, nõuetele vastavaid ja atraktiivseid materjale.

Lubatud on mitmekesine viimistlus – puit, krohv, fassaadplaat, kivi jne. Soovitatav on kasutada hoonete

juures rahulikke ja pastelseid toone.

Lubamatud on imiteerivad materjalid, palk välisviimistlusena või imiteerida palkmaja ilmet. Lubamatud

on erksad, intensiivsed ja „ultra“-värvitoonid.

Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22134 Tatra-Aarike tee km 0,694-0,802, kust on ka planeeritud

juurdepääs kinnistule. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus antud asukohas on 239

sõidukit. Juurdepääsuna kasutatakse olemasolevaid ristumiskohtasid – hetkel hoonestatud kinnistu

ristumiskohta, mis on kasutuses ning riigitee 0,736 km ristumiskohta, mis on amortiseerunud.

Planeeringu realiseerimise eelduseks selle remontimine – kasvupinnase eemaldamine ning selle

asendamine sobiva teekonstruktsiooniga.

Teekaitsevööndi ulatus on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Riigiteekaitsevööndis on keelatud

EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist

ehitist. Täiendavaid ehitisi teekaitsevööndisse (30 m maantee äärmise sõiduraja servast) ei ole

planeeritud.

Riigitee ristumiskoht peab olema remonditud hiljemalt enne planeeringualale kavandatava mistahes

ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise

teatise esitamist pädevale isikule).

Väljasõitudel riigiteele on nähtavuskolmnurgad 5 m x 140 m. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja nähtavuse

parandamiseks ristumiskohtadel on vajalik hekkide, puude, põõsaste, piirdeaedade vms osaline

likvideerimine, kärpimine või teisaldamine (alus EhS§ 72 lg 2).

Ristumiskoht 2 tuleb rekonstrueerida enne planeeringualal ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise

ehitamise alustamist.

Remondi käigus taastatakse riigitee ristumiskoht laiusega 4,9 m ja pöördekõveratega R=20 m.

Ristumiskoha kate – 2x pinnatud freespurukate või kruuskate.

Ristmiku rekonstrueerimise eesmärk on tagada ohutu juurdepääs riigiteele vastavalt Transpordiameti

nõuetele.

Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul on võimalik, et

Transpordiamet annab nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Riigiteega ristuvad

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

12 / 22

tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude

ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

Parkimislahendus

Parkimine on lahendatud oma kinnistul, parkimiskohad POS1 on olemasolevalt kujunenud

parkimiskohad (vajalik 3 parkimiskohta) ja parkimiskohti POS2 on planeeritud 3. Parkimine lahendada

oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Haljastus

Alal on olemasolevalt kõrg- ja madalhaljastust, kus vähemalt 10% krundi pindalast haljastatud, millest

50% on kõrghaljastus. Raieid planeeritud ei ole. Eesmärk on, et säiliks olukord, kus vähemalt 10%

krundi pindalast haljastatud, millest 50% on kõrghaljastus.

Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete sademete sageduse

kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest

vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ning anda võimalus sademevee hajutamiseks.

Projekteerimisel tuleb ette näha asukohad ka varju andvale kõrghaljastusele minimaalselt 5% ulatuses

krundi pindalast (arvestada täiskasvanud puude liitunud võradest, viljapuud loetakse kõrghaljastuse

hulka).

Haljastuse lahendus on soovitatav ette näha võimalikult vähe hooldust nõudvana, sh kavandada alasid,

mida ei niideta, vajadusel ainult paar korda suve jooksul, mis aitaks kaasa elurikkuse tõusule. Kui

ehitusprojektiga projekteerida uushaljastus, siis eelistada kodumaiseid liike.

Piirded

Kruntide piiramiseks on lubatud rajada kuni 1,5m kõrgused piirded, kus peab min. 25% piirdest

paistma läbi. Keelatud on läbipaistmatud piirded (nt. müüride ja plankaedade rajamine). Piire peab

olema paigaldatud teemaast min. 2m kaugusele ning väravad ei tohi avaneda teemaa suunas.

Piirded peavad haakuma hoonete arhitektuurse lahendusega ning tänavate lõikes tuleb kasutada ühtse

põhimõttega (kõrgus, materjal, paigutus jms) lahendusi.

Heakord ja jäätmete kogumine

Heakorra tagamisel tuleb järgida Kambja valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid. Projekteerimisel

arvestada vajadusega kavandada elamu krundile jäätmete liigiti kogumiseks.

Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeritav ala on ühtlase kaldega lõuna suunas, kus asub oja. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku

59.41…40.06. Planeeringualal on ka tiik, mis asub kinnistu edela nurgas. Maapinna oluline tõstmine ei

ole lubatud. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida ulatuses, et tagada isevoolse kanalisatsiooni

toimimine ning sademevee ärajuhtimine. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

13 / 22

käigus. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ja teede

aladele.

Riigiteelt ooteala/sissesõidu vertikaalne kalle projekteerida vähemalt esimesed 10 m 2%.

Väljavõte 4. Näide punktidele 5.6 ja 5.9. Transpordiameti poolt saadetud näidislahendus (Tõlgitud väljavõte

Soome juhendmaterjalist ’Yksityisten teiden liittymät maanteihin’’ TIEH 21000050-07 joonis 6-2).

Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Detailplaneeringu alal on olemasolevad tehnovõrgud Lohu (POS 1) kinnistul. Planeeritaval Urmi (POS

2) kinnistul puuduvad tehnovõrkude ühendused. Planeeringualale on kavandatud elamukompleks, mis

vajab elektri- ja veeühendust ning mille puhul peab olema tagatud reovee kogumine ja sademevee

käitlemine krundisiseselt.

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel DP-J-5. Planeeritud lahendus on põhimõtteline ning seda

täpsustatakse projekteerimise käigus.

Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Planeeringuala piirkonnas puudub ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteem, mistõttu lahendatakse

veevarustus ja reoveekäitlus lokaalselt.

Lohu maaüksusel on olemasolev lokaalne veevarustus Pihlaka ja Kalda kinnistute vahel paiknevast

puurkaevust, mida kasutavad kolm majapidamist. Planeeritud Urmi (POS 2) kinnistu veevarustus

lahendatakse uue puurkaevu rajamisega.

Arvestuslik veevajadus on ca 120 l inimese kohta ööpäevas. Arvestades keskmiselt nelja elanikku krundi

kohta, on ööpäevane veevajadus ligikaudu 0,48 m³.

Vastavalt Veeseaduse § 148 lg 2 ei moodustata põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala juhul, kui vett

võetakse alla 10 m³ ööpäevas. Sellisel juhul moodustatakse puurkaevule 10 m hooldusala.

Planeeritud puurkaevu hooldusala on kantud joonistele. Puurkaevu asukoha määramisel on arvestatud

võimalike reostusallikate paiknemisega ning tagatud nõuetekohased kujad.

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

14 / 22

Kruntide reoveekäitlus lahendatakse lokaalselt lekkekindla kogumismahutiga. Reoveemahuti

ligikaudne asukoht on näidatud tehnovõrkude joonisel DP-J-5. Reoveemahuti paikneb puurkaevust

ligikaudu 64,2 m kaugusel.

Vastavalt Veeseaduse § 127 lg 1 ei ole heitvee pinnasesse juhtimine lubatud puurkaevu hooldusalal ega

lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist. Planeeringulahendusega heitvett pinnasesse ei juhita.

Sademevee pinnasesse immutamine lahendatakse krundisiseselt looduslähedaste lahendustega, vältides

sademevee juhtimist naaberkinnistutele või teemaa-alale. Vajadusel võib rajada drenaaži.

Põhjavee kaitstuse kaardi (Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 geoloogiline baaskaart) alusel paikneb

planeeringuala nõrgalt kuni keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringulahenduse koostamisel on

arvestatud põhjavee kaitse nõuetega ning välditud võimalike reostusallikate paiknemist puurkaevude

hooldusalade läheduses. Reoveekäitlus lahendatakse lekkekindlate kogumismahutitega ning heitvett

pinnasesse ei juhita.

Elektrivarustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 490147

(välja antud 13.02.2025, kehtivad kuni 13.02.2027).

Detailplaneeringu ala toide planeerida Paali: (Kuuste) alajaama fiidril F3 paiknevast liitumiskilbist

138880LK. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja

jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena

teealasse. Projekteerimisel arvestada, et kilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist maaüksusele ehitatavate objektideni tuleb näha ette maakaabliga.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi

katastriüksusi mitte moodustada.

Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.

Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud projekteerida teisi

kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida

liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud katastriüksuste aadressid.

Välisvalgustus

Planeeringulahendus ei näe ette välisvalgustuse lahenduse rajamist riigi- ja vallatee äärde. POS1 ja

POS2 maaüksuste sise- ja väli valgustuse projekteerimisel näha ette võimalikult energiasäästlikud

lahendused, säilitada maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring

elusloodusele ja elanikele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud valgustust,

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

15 / 22

valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks, reguleerida see minimaalsele

võimsusele)

Soojavarustus

Planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas ja soojavarustus on ette nähtud lokaalsena. Kasutada tuleb

süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud küttelahendused on vedel- või tahkeküte ja

soojuspumbad, sh maaküte, ning taastuvenergia või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused.

Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad kombinatsioonid, et

tagada toasoe ka nt elektrikatkestuste ajal. Maaküttelahenduse valikul tuleb arvestada põhjaveevarude

ja nende kvaliteedi hoidmiskohustusega. Maakütte kavandamisel arvestada, et horisontaalse kollektori

alal ei ole võimalik säilitada või kavandada sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastust.

Telekommunikatsioonivarustus

Sideühendus on ette nähtud lahendada mobiilsidega.

Tuleohutus

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonevaheliste kujadega.

Erinevatel kruntidel paiknevate ehitiste minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Juhul, kui

hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude

abinõudega.

Planeeritud elamud on I kasutusviisiga ning nende vähim lubatud tulepüsivusklass on TP3. Edasise

projekteerimise käigus, kui on selgunud hoonete täpsed mahud, tuleb tulepüsivusklass määrata vastavalt

kehtivatele tuleohutusnõuetele ja käsitletavatele normidele.

Tuletõrje veevarustuse lahendus peab vastama siseministri 18.02.2021. a määrusele nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord“. Veevõtukoht ei tohi olla hoonestusest kaugemal kui 400 m mööda teed mõõdetuna.

Käesoleval hetkel ei ole piisavas kauguses toimivat hüdranti ega tuletõrje veevõtukohta, seega tuleb

rajada uus tuletõrje veevõtukoht. Planeeringualale on kavandatud üks kuivhüdrant kinnistule sissesõidu

juurde koos mahutiga. Mahuti paikneb hüdrandi läheduses (ca 5–10 m), et tagada nõutud vooluhulk ja

kiire ühendus voolikuga. Mahuti maht on vähemalt 30 m³ ning selle täitmine toimub voolikuga.

Keskkonnatingimusi tagavad nõuded

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus

ette nähtut ja maaüksuse igakordsed omanikud peavad rangelt kinni seadusega sätestatud

keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse

ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.

Varjualuste asukoht peab olema näidatud ehitusprojektide asendiplaanidel.

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

16 / 22

Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine

Planeeringuala paikneb Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi kohaselt nõrgalt kuni

keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud põhjavee kaitse

nõuetega ning võimalike reostusallikate paiknemisel on tagatud nõuetekohased kujad puurkaevude

suhtes. Reoveekäitlus lahendatakse lekkekindlate kogumismahutitega ning heitvett pinnasesse ei juhita.

Seetõttu ei ole kavandataval tegevusel olulist negatiivset mõju põhja- ega pinnavee seisundile.

Energiatõhusus

Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse seaduses,

ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 ’’Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded’’. Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele

ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja

alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise

lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide

(toodavad elektrit) kasutamine.

Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Paneelide paigaldamine

on lubatud nii hoonete katustele kui seina tasapinnale ja ka maapinnale. Hoonete külge kavandatavad

päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad

kavandada osaks arhitektuursetest elementidest).

Müra ja vibratsioon

Planeeringuala asub riigitee ääres, kus liikluskoormus on pigem madal.

Kambja valla mürauuringu (Kajaja Acoutics OÜ, töö nr. 19304, 2021.a.) kohaselt on Tatra-Aarike

maanteeliikluse müratase päeval (07-23) kuni 50 dB ja öösel (23-07) kuni 40 dB.

Summaarne liiklusmüra (autoliiklus, raudteeliiklus) päeval (07-23) kuni 45 dB (kohati isegi 50 dB) ja

öösel (23-07) kuni 40 dB.

Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest.

Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria alaks

(haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaaalad), kus liiklusmüra

piirväärtus päeval on 60 dB ja 55 dB öösel; sihtväärtus 55 dB päeval ja 50 dB öösel.

Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel.

Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

17 / 22

Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest, ei ole eeldada, et Lohu ja Urmi maaüksusel ületataks

kehtivaid müranorme, sh ei tõuse ühe perekonna lisandumisel piirkonda liikluskoormus tuntavalt ka

olemasolevatele lähipiirkonna elanikele. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa

tuua müra normtaseme ületamist, mistõttu puudub vajadus mürahinnangu (mürakaardid seletuskirjaga)

koostamiseks. Ümbritsev situatsioon ei eelda maaüksusel välisõhus liiklusmüra piiramise meetmete

rakendamist, samuti ei ole hoonestusala projekteeritud Tatra-Aarike tee kaitsevööndisse.

Tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

Piirkonna liikluskoormuste juures ei kujune planeeringualal ja lähipiirkonnas probleemseks liiklusest

tingitud saasteainete konstsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon, kuna sõiduteed on kõva katte all

ja heas korras.

Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud

keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi

muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni

piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Tervisekaitsenormidele

vastavad tingimused on hoonestusalal võimalik tagada (piirnevad sõiduteed on heaskorras), mistõttu

piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.

Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberelamute paiknemisega ning et

tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maaaladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada määruses nr

71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib

teha tööpäevadel kella 07.00–19.00.

Planeeringu elluviimisega kaasnevad ehitustegevused tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt

heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm

ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Arvestades, et planeeringuala naabermaaüksustel

asuvad valdavalt elamud, tuleb ehitustöödest põhjustatud müra ja vibratsiooni leevendamiseks kasutada

järgmiseid töövõtteid:

• Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 -

18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus);

• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada

määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel

kella 07.00-19.00;

• Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust,

katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada eenduvat materjali, perioodiliselt

puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

18 / 22

• Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga

tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta

ohtu ümbritsevatele hoonetele.

Planeeringu elluviimine

Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa, veeressurss, energia,

ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse

vähenemist mujal.

Nõuetekohase reovee lahenduse korral ja ette nähtud kujasid järgides on riskid veekeskkonnale

negatiivsete mõjude tekkimiseks väga väikesed. Täiendavat reostusohtu ega piirkonna

hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha.

Detailplaneeringu lahendusega kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus,

mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju.

Detailplaneeringu lahendusega kavandatav tegevus, kui peetakse kinni kehtivatest nõuetest, ei avalda

olulist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud

on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid.

Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse väikest mahtu, ei ole ehitustööde

korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet on eelduslikult

hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne lahenduse realiseerimisega olulist liikluskoormust ning

sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu,

soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. Olulist negatiivset sotsiaalmajanduslikku mõju või mõju

tervisele ei ole ette näha.

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse täpsemalt ehitusprojekti koostamisel. Kaalumisel on

järgmised individuaalsed küttelahendused:

• Õhk-vesi soojuspump – energiatõhus ja sobilik uutele elamutele, eriti kui soovitakse

madalatemperatuurilist põrandakütet.

• Maasoojuspump – suure investeeringuga, kuid väga säästlik pikaajaliselt; sobib hästi suurema

krundi korral.

• Pelletikatel – puidugraanulitel põhinev taastuvenergiaallikas; vajab eraldi katlaruumi ja

regulaarset hooldust.

• Elektriküte (nt põrandaküte või katel) – lihtne paigaldada, aga kõrgemate

ekspluatatsioonikuludega.

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

19 / 22

• Kombineeritud lahendused (nt päikesepaneelid + soojuspump) – võimalus tagada osaline

energia isetootmine.

Kõigi eespool nimetatud lahenduste puhul on tegemist individuaalsete küttesüsteemidega, mille

negatiivne keskkonnamõju on marginaalne ning piirdub üksikute majapidamiste mõjuga lokaalselt.

Lõplik lahendus valitakse vastavalt hoone energiatõhususele, krundi eripäradele ning tulevase kasutaja

eelistustele.

Detailplaneeringu elluviimine muudab vähesel määral visuaalset maastikupilti, seda eelkõige

hoonestuse kavandamise tõttu praegu hoonestamata alale. Planeeringuala asukohta võib pidada

visuaalselt sobivaks elamuala rajamiseks.

Planeeringus on määratud maakasutus- ja ehitustingimused ning arhitektuursed nõuded, mis tagavad

hoonestuse sobitumise olemasolevasse asustusstruktuuri ning rikastavad keskkonda (nõuded

uushaljastuse rajamisele).

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel planeeringualal ja lähinaabruses mälestised puuduvad.

Seega otsene mõju kultuuriväärtustele planeeringulahenduse realiseerimisel puudub.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale.

Vaatamata sellele, et planeeringualal ja selle mõjualas on loodusväärtusega alad või objektid.

Planeeringuga on ei ole sätestatud uushaljastuse, sh kõrghaljastuse istutamise kohustus. Kui

uushaljastamisel projekteeritud, tuleb seda teha piirkonnas levinud looduslike liikidega ja viljapuudega.

Nimetatud nõuded aitavad tagada kliimamuutustega kohanemist ja luua elurikkust.

Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku finantsiliste

võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. Kohalikule omavalitsusele planeeringu elluviimisega

kohustusi, ka hilisemaid, ei kaasne.

Planeeringu elluviimise kokkulepped

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele isikutele põhjustada kahjusid. Rajatavate ehitiste

kavandamisel ja ehitamisel tuleb tagada, et need ei kahjusta naabermaaüksuste kasutamise võimalusi

ega riku kehtivaid sihtotstarbeid, servituute või muid õigusi.

Ehitus- ja kasutusperioodil tuleb vältida nii otseseid (nt füüsilised kahjustused, varinguohud) kui ka

kaudseid (nt müra, tolmu, vibratsiooni, valgusreostuse) mõjusid naaberomanditele.

Kui ehitamise või kasutamise käigus tekib siiski kahju, hüvitatakse see vastavalt Tsiviilseadustiku

üldosa seadusele, Ehitusseadustikule, Keskkonnaseadustiku üldosale ja teistele kehtivatele

õigusaktidele. Hüvitamiskohustus lasub isikul, kelle tegevusest kahju tekkis.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de) koostamisel. Kõik edasised tegevused

planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning

heale projekteerimistavale.

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

20 / 22

Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isik on kohustatud välja ehitama kõik detailplaneeringus

ette nähtud rajatised ja kõik rajatised, mis ei asu detailplaneeringu alal, kuid on planeeringulahenduse

realiseerimiseks vajalikud ja sellega funktsionaalselt seotud.

Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):

1. Kruntide moodustamine vastavalt kinnitatud planeeringulahendusele.

Kruntimine tuleb läbi viia enne ehituslike tööde kavandamist ja juurdepääsude rajamist.

2. Riigitee ristumiskoht tuleb remontida, nähtavust piiravad takistused kõrvaldada ning

kinnistusisene juurdepääsutee rajada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale kavandatava

mis tahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist. (Lisaks riigitee

ristumiskoha nähtavusalas paremal pool kasvavale põõsale on vajalik regulaarselt piirata ka

ristumiskohast vasakut kätt istutatud hekki, mis asub osaliselt riigitee alusel maaüksusel, ning

mis piirab ristumiskohalt nähtavust vasakule.

3. Hoonestuse ja selle teenindamiseks vajaliku taristu (veeühendus, reoveelahendus,

elektrivarustus) projekteerimine.

4. Servituutide (isiklike kasutusõiguste) seadmine. Kanded kinnistusraamatusse tuleb teha enne

hoone(te)le ehituslubade väljastamist.

5. Ehituslubade väljastamine hoonete ning neid teenindava taristu (sh vee- ja

kanalisatsioonilahendused, elektrivarustus, mahasõidud) rajamiseks toimub alles pärast

planeeringu elluviimise varasemate etappide täitmist.

Enne ehitusloa väljastamist tuleb:

• tagada planeeringuga määratud juurdepääsude rajamine ning nähtavust piiravate

takistuste kõrvaldamine vastavalt Ehitusseadustiku § 72 lg 2;

• koostada hoonestuse ja vajaliku taristu projekteerimiseks nõuetekohased

ehitusprojektid;

• teha vajalikud kanded servituutide kohta kinnistusraamatusse.

Ehitusload antakse kooskõlas Ehitusseadustiku ja planeeringus sätestatud tingimustega.

Hoonete ehitus võib alata üksnes juhul, kui eeltingimused on täidetud ja projekt vastab kehtivale

detailplaneeringule.

6. Kasutuslubade väljastamine (hoone(d), hoonestusele vajalik taristu).

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist,

on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, tuleb menetlusse kaasata Transpordiamet.

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

21 / 22

Here2Project

OÜ

Töö nr 01DP2024

Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneering

Kuupäev:

18.06.2026

22 / 22

KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrkude valdajate ja naaberkruntide

omanikega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis.

Isiku või

asutuse

nimetus

Kuupäev Koostöö või

kooskõlastaja

nimi

Seisukoht

kaustas

Märkused

Elektrilevi

OÜ

30.03.2026 nr

3814243334

M.Erik

Lisade

kaustas

Kooskõlastatud.

* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Transpordi-

amet

16.09.2025 nr

7.2-

2/25/22006-4

Tuuli Tsahkna

-peaspetsialist

planeerimise

osakonna

kooskõlastuste

üksus

Lisade

kaustas

Kooskõlastanud tingimustega.

Planeeringu elluviimisel palume arvestada

järgnevaga.

1. Kõik riigitee ka. tsevööndis kavandatud

ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada meile nõusoleku saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab

planeeringualal projekteerimistingimusi EhS

§ 27 alusel või kavandatakse muudatusi

riigitee kaitsevööndis, siis palume meid

kaasata menetlusse.

Päästeamet 09.01.2026 P.Vorobjov Lisade

kaustas

Digitaalselt kooskõlastatud planeeringu failid

Keskkonna-

amet

20.03.2026 nr

6-2/26/459-4

M.Holtsmann -

juhtivspetsialist

looduskasutuse

osakond

Lisade

kaustas

Kooskõlastatud.

Esitatud planeeringus on arvestatud

Keskkonnaameti poolt 09.02.2026

varasemalt kirjaga nr 6-2/26/459-2 esitatud

seisukohtadega ning detailplaneeringu

jooniseid ning seletuskirja on täiendatud

märkuste kohaselt. Detailplaneeringuga

kavandatud hoonestusala jääb väljapoole

püsielupaika ning Tatra jõe kaitsevööndeid

ning planeeringulahendusega ei kavandata

nimetatud aladel tegevusi. Eelnevast

tulenevalt ei kahjusta planeering kaitseala

kaitse väärtuseid, mistõttu nõustume Kambja

vallas Aakaru külas asuva katastriüksuse

Lohu detailplaneeringu lahendusega ning

kooskõlastame selle.

≥ 1 0 m

R=6m

0.3m

≥ 0 . 6 m

L TRUUBI PIKKUS L

Truubipäise kindlustus

s v

TRUUBIPÄISTE

KINDLUSTUS²

PIKKUS

(m)

TRUUBI

LÄBIMÕÕT

(m)

L Ls v

0.3-0.5

0.6-1.0

1.2-1.6

1.0

1.5

2.0

2.0

3.0

4.0

Asfaltbetoonkate

Purustatud kruus või

killustik

1.0

KOKKU VIIMINE KRUUSKATTEGA

RISTLÕIGE TRUUBI KOHAL

R=6m

Truup

Kraav

8

0

°

-

1

0

0

°

A

A

LÕIGE A-A

ASENDIPLAAN

Tähispost

Killustikalus

Liiv või kruusliiv alus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP II

Eramute mahasõidud ja sõiduauto parklad

20 cm

20 cm

≥ 5 cm AC 12 surf 70/100 või AC 16 surf 70/100

Freespuru+ 2x pindamine

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-b

Freespurukate+2x pindamine bituumensideainega

20 cm

12 cm

Purustatud kruus

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-a

Kruusateed

20 cm

12 cm

Riigitee katte serv

>3.0% kruuskatte kalle

PIKIPROFIIL

3 ,5

-4 ,5 m

0 .5

m

0 ,5

m

2.5%ühepoolne kalle

1.0% truubi kalle

RISTUMISKOHA NÄIDISLAHENDUSE JOONIS

20.03.2020/1

Märkused:

1) Truubi pikkus arvutatakse ehitaja poolt järgmiselt: muldkeha laiuse projektsioon koos nõlvadega

aluspinnal+varu 0,3m truubi otstes.

2) Truubipäiste kindlustuse pikkused ei tohi olla väiksemad tabelis estitatud pikkustest.

3)Truup paigaldada riigitee katte servast servast 2-8m kaugusele.

4) Tagada minimaalne tagasitäite kõrgus truubi peal, mis võimaldab konstruktsiooni tihendamist, s.h.

tuleb arvestada truubi tootja nõudeid ning vajadusel ette näha täiendav kaitsmine.

Kasutatakse ristmikel, kus on peamiselt sõiduautoliiklus

ning liituva tee liiklussagedus on alla 20 auto ööpäevas.

Niisugused on elamurajoonide krundiristmikud ja vähese

liiklusega erateede ristmikud.

NB! tegemist on esimese versiooniga. Märkuste ja ettepanekute olemasolul palume saata need hiljemalt 02.11.2020 aadressile [email protected]

Tõlgitud väljavõte Soome juhendmaterjalist "Yksityisten teiden liittymät maanteihin" TIEH 2100050-07 joonis 6-2