Kiri

Tere!

Palun kooskõlastada Palmpro OÜ töö nr 326 „Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt, II etapp“.

Projekt on Dropboxis:

https://www.dropbox.com/scl/fi/b1ugtl4c8mwxoa1td6akl/326_PP_v01_Lohkva-Vanam-isa-JJT-2-OSA_2023-09-05.asice?rlkey=53sg22ufqktco8mvqthaxkqxy&dl=0

Märkused on parandatud ja lisatud teede projekteerija vastused:

1. Lõige 4-4 ei ole hetkel asjakohane, palume viia projektiga vastavusse.

Viidud vastavusse

1. PK 17+05 juures mahasõidule näidatud põrkepiirde osa – Piirde mahaviiku kaarega ei saa tehniliselt teostada, milline on piirdeosa lõpp, kuidas pöörderaadiusel olev piirdeosa on kavandatud ?

Asendatud 12 m pikkuse mahaviiguga

1. Liiklusmärgid nr 435 – neid ei paigaldata kinnistute mahasõitudele (näiteks Lõhmuse kinnistu, PK 20+00 – PK 20+25 juures). Liiklusmärk 435 paigaldatakse ristmikele. Palume vaadata kogu

projekteeritud JJT lõik üle ning kinnistute mahasõitude juures võtta liiklusmärgid 435 ära, näidata ainult liituvate teede ristmike juures.

Märkusega arvestatud

4. Projektist põrkepiire ja mahaviik näidatud ühise tingmärgina, ning ei selgu, milline mahaviik projekteeritud piirde lõppu ja mahasõidule.

Tingmärkidesse lisatud ka mahaviigu tingmärk

4. Projekteeritud põrkepiirdega lahendus ei ole sobilik. Vastavalt riigiteede ristlõike valimise juhendile tuleb tagada 1+1 teel 3,0 m sõidurada + kindlustatud peenar 0,5m + tugipeenar 0,5m, kokku teljest põrkepiirdeni 4,0m.

Antud projektlahendus seda ei arvesta ning vajalik ruum ei ole tagatud. Ristlõikes peab arvestama ka kahepoolse põrkepiirde laiusega ning selle ruumivajadusega. Põrkepiirde töölaius võib ulatatuda jalgtee liiklusruumi 1/3 ulatuses.

Kui kaustatakse N2W3 põrkepiiret, millel on töölaius 1,0m, siis see võib ulatuda 0,3m kergliiklusteele sellisel juhul peab ohuriba laius olema 0,7m pluss põrkepiire ning edasi juba sõidutee gabariidid.

Korrigeeritud vastavalt märkusele

6. Põrkepiire on projektis näidatud ühesuguse tingmärgiga – kuidas on lahendatud piire mahasõitude juures ning asukohtades kus piire lõpeb? Kas on projekteeritud mahaviigud, kui jah siis millised (kui pikad). Mahaviik tähistatakse

eraldi tingmärgiga. Kas on põrkeleevendid ette nähtud?

Mahasõitude juures on ette nähtud mahaviigud pikkusega 12 m.

7. Me soovitaks kasutada bussipeatuses AC 12 surf segu, lihtsam paigaldus.

Märkusega arvestatud

      8. Projekti tingmärkides on näidatud torupiirde paigaldamine – projektis seda ei leia. Kas tingmärk on ülearune? Kui on vajalik piirde paigaldamine, siis kindlasti ei tohi see olla torupiire vaid suletud kontuuriga piire.

Torupiirde tingmärk eemaldatud

      9. Projekteeritud eraomandis oleva Väike Kabina kinnistu (tunnus 43202:002:0038) mahasõit on oluliselt laiem ja suuremate pöörderaadisutega projekteeritud kui ca 60 m edasi riigiomandis oleva Kastre metskond 4 (tunnus 43202:003:0068) mahasõit.

Mille alusel on tehtud projektis sellised valikud ning miks eraomandis mahasõit projekteeritakse ja ehitatakse suuremate gabariitidega?

Väike kabina mahasõit on tehtud vastavalt detailplaneeringule "Väike-Kabina maaüksuse ning lähiala detailplaneering" Artes-Terrae OÜ töö nr 1820DP3

10. Projekteeritud JJT kokku viimine olemasoleva JJT-ga ei ole terviklik ja ei arvesta olemasoleva JJT kõrguseid – vertikaali lahendus on küsitav.

Arvestades kõrgusliku osa, siis kas siin ei tule korrigeerida ka 22251 ääres olemasoleva JJT katte osa. Projektis näidatud lahendus ei ole nõuetekohaselt teostatav.

Ettepanekuga arvestatud

Tere,

Palmpro OÜ on esitanud kooskõlastamiseks töö nr 326 „Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt, II etapp“.

• Projekteeritud Kitseoja JJT silla lahendus on sobilik.

Mõningad märkused JJT projekti osas:

1. Lõige 4-4 ei ole hetkel asjakohane, palume viia projektiga vastavusse.

2. PK 17+05 juures mahasõidule näidatud põrkepiirde osa – Piirde mahaviiku kaarega ei saa tehniliselt teostada, milline on piirdeosa lõpp, kuidas pöörderaadiusel olev piirdeosa on kavandatud ?

3. Liiklusmärgid nr 435 – neid ei paigaldata kinnistute mahasõitudele (näiteks Lõhmuse kinnistu, PK 20+00 – PK 20+25 juures). Liiklusmärk 435 paigaldatakse ristmikele. Palume vaadata kogu

projekteeritud JJT lõik üle ning kinnistute mahasõitude juures võtta liiklusmärgid 435 ära, näidata ainult liituvate teede ristmike juures.

4. Projektist põrkepiire ja mahaviik näidatud ühise tingmärgina, ning ei selgu, milline mahaviik projekteeritud piirde lõppu ja mahasõidule.

5. Projekteeritud põrkepiirdega lahendus ei ole sobilik. Vastavalt riigiteede ristlõike valimise juhendile tuleb tagada 1+1 teel 3,0 m sõidurada + kindlustatud peenar 0,5m + tugipeenar 0,5m, kokku teljest põrkepiirdeni 4,0m.

Antud projektlahendus seda ei arvesta ning vajalik ruum ei ole tagatud. Ristlõikes peab arvestama ka kahepoolse põrkepiirde laiusega ning selle ruumivajadusega. Põrkepiirde töölaius võib ulatatuda jalgtee liiklusruumi 1/3 ulatuses.

Kui kaustatakse N2W3 põrkepiiret, millel on töölaius 1,0m, siis see võib ulatuda 0,3m kergliiklusteele sellisel juhul peab ohuriba laius olema 0,7m pluss põrkepiire ning edasi juba sõidutee gabariidid.

6. Põrkepiire on projektis näidatud ühesuguse tingmärgiga – kuidas on lahendatud piire mahasõitude juures ning asukohtades kus piire lõpeb? Kas on projekteeritud mahaviigud, kui jah siis millised (kui pikad). Mahaviik tähistatakse

eraldi tingmärgiga. Kas on põrkeleevendid ette nähtud?

7. Me soovitaks kasutada bussipeatuses AC 12 surf segu, lihtsam paigaldus.

8. Projekti tingmärkides on näidatud torupiirde paigaldamine – projektis seda ei leia. Kas tingmärk on ülearune? Kui on vajalik piirde paigaldamine, siis kindlasti ei tohi see olla torupiire vaid suletud kontuuriga piire.

9. Projekteeritud eraomandis oleva Väike Kabina kinnistu (tunnus 43202:002:0038) mahasõit on oluliselt laiem ja suuremate pöörderaadisutega projekteeritud kui ca 60 m edasi riigiomandis oleva Kastre metskond 4 (tunnus 43202:003:0068) mahasõit.

Mille alusel on tehtud projektis sellised valikud ning miks eraomandis mahasõit projekteeritakse ja ehitatakse suuremate gabariitidega?

10. Projekteeritud JJT kokku viimine olemasoleva JJT-ga ei ole terviklik ja ei arvesta olemasoleva JJT kõrguseid – vertikaali lahendus on küsitav.

Arvestades kõrgusliku osa, siis kas siin ei tule korrigeerida ka 22251 ääres olemasoleva JJT katte osa. Projektis näidatud lahendus ei ole nõuetekohaselt teostatav.

Lugupidamisega

Herkki Rõõm

peaspetsialist

Planeerimise osakond

kooskõlastuste üksus

+372 521 9446

www.transpordiamet.ee

Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet