Lembit-Alo Kippar
Teie: 18.09.2026 kiri nr 8-1/25-075/15949-2
Transpordiamet
Meie: kiri nr 046_2602, 06.10.2026
Ehituse projektijuht

[email protected]



Priit Hainoja

AS Infragate Eesti

Omanikujärelevalve esindaja

[email protected]



Objekt: Riigitee 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 78,8-85,3 Konuvere-Päärdu lõigu 2+2 sõidurajaga maantee projekteerimine ja ehitamine

Teema: Ehitusgeoloogiliste uuringute võrdlus

TÖÖVÕTULEPING nr 3.2-3/26/291-1

Vastusena teie 18.09.2026 kirjale nr 8-1/25-075/15949-2 esitame alljärgnevad seisukohad ehitusgeoloogiliste uuringute andmete ja nende põhjal tehtavate tööde käsitluse kohta.

Nõustume, et hankedokumentide kohaselt tuli põhiprojekti koostamiseks teha täiendavad geoloogilised uuringud. See kohustus ei tähenda siiski, et hankemenetluses esitatud lähteandmete õigsuse risk oleks üle läinud Töövõtjale. „Projekteerimise tehnilise kirjelduse“ punktis 5.4.1 on märgitud, et eelprojekti raames on teostatud geotehnilisi uuringuid ja nendega tuleb arvestada ning punktis 5.4.2 on ette nähtud täiendavate uuringute teostamine põhiprojekti koostamiseks. Töövõtjal oli pakkumuse koostamisel õigus lähtuda sellest, et Tellija poolt hankemenetluses esitatud andmed on tõesed. Samal ajal oli Töövõtjale teada, et eelprojekti raames tehtud uuringud olid teostatud mahus, mis oli vajalik eelprojekti koostamiseks, ning et põhiprojekti koostamine koos selleks vajalike täiendavate uuringutega jäi Töövõtja ülesandeks. Sellest ei tulene aga, et Töövõtja oleks pidanud arvestama võimalusega ega saanud arvestada, et Tellija esitatud lähteandmed ei vasta tegelikele pinnaseoludele, mis tuvastati täiendavate ja põhjalikemate uuringutega.

Täiendavate uuringute käigus ilmnes, et hankedokumentatsiooni koosseisus esitatud geoloogiliste uuringute andmed osade pinnakihtide ulatuses kirjeldavad pinnaseolusid Töövõtjale soodsamatena kui need faktiliselt on. Küsimus ei ole selles, et eelprojekti staadiumis pidanuks kõik asjaolud olema käsitletud põhiprojektiga samas detailsuses. Hankedokumentides esitatud andmed peavad olema õiged ning kõik pakkujad peavad saama neile pakkumuse koostamisel tugineda.

Töövõtja koostatud geoloogiliste uuringute kavas märgitu ei anna alust vastupidiseks järelduseks. Uuringukava koostati enne täiendavate uuringute tegemist ning selle eesmärk oli kavandada „Projekteerimise tehnilise kirjelduse“ punktist 5.4.2 tulenev töö. Asjaolu, et Töövõtja nägi ette täiendavad uuringud ja võimaluse uuringumahtu vajaduse korral kohandada, oli tavapärane professionaalne ettevaatusabinõu. Sellest ei saa järeldada, et Töövõtja oleks võtnud enda kanda Tellija esitatud lähteandmete sisulise ebaõigsuse riski.

Samuti ei saa Töövõtja hinnangut varasemate uuringute piisavusele käsitada nõustumisena sellega, et nende uuringute andmed võivad tegelikkusele mitte vastata. Piisavus tähendas üksnes seda, et varasemate uuringute maht oli eelprojekti koostamiseks piisav. See ei tähendanud ega saanud tähendada, et Töövõtja nõustus Tellija esitatud andmete võimaliku ebaõigsusega. Töövõtja lähtus uuringukava koostamisel Tellija esitatud andmetest ning eeldas nende õigsust. Täiendavate uuringutega selgus aga, et see eeldus ei pidanud kõikjal paika.

Hankemenetluse keskne eeldus on võrreldavate pakkumuste saamine. See eeldab, et kõik pakkujad saavad lähtuda samadest ja õigetest lähteandmetest. Geoloogilisi andmeid on võimalik sisuliselt kontrollida üksnes välitöödega, sh pinnasesse puuraukude tegemisega ja sondeerimisega, ning pinnaseproovide laboratoorsete katsetustega. Pakkujalt ei saa aga eeldada ega nõuda, et ta teeks hankemenetluse ajal selliseid uuringuid võõrastel kinnistutel; selline tegevus ei ole ilma vastava õigusliku aluseta lubatud. Seetõttu tuleb pakkujal lähtuda ja pakkuja saab lähtuda andmetest, mille Tellija on hankemenetluses esitanud. Kui hankedokumentides sisalduvad geoloogilised andmed osutuvad oluliselt erinevaks pinnaseoludest, mis tuvastatakse töövõtulepingu täitmise ajal täiendavate uuringutega, ei ole tegemist pelgalt põhiprojekti koostamisel tehtava täpsustusega. Tegemist on lähteandmete mittevastavusega tegelikule olukorrale ning sellise riski kandmist ei saa lugeda Töövõtja tavapärase hinnariski hulka kuuluvaks.

Tellija viidatud hankemenetluse käigus antud selgitused puudutasid olukordi, kus projekti täpsustamisel võib tekkida vajadus näha ette täiendavaid meetmeid, muuta eelprojektis pakutud lahendusi või rakendada muid lahendusi hankelepingu eesmärgi saavutamiseks. Need selgitused ei saa siiski tähendada, et Tellija poolt hankemenetluses esitatud ebaõigete lähteandmete tagajärjed jäävad Töövõtja kanda. Selline käsitlus oleks vastuolus ka Riigikohtu praktikast tuleneva põhimõttega, mille kohaselt ei saa eeldada, et töövõtja kannab hinna- ja töömahu riski olukorras, kus tellija on andnud töövõtjale valed andmed või andmete puudulikkus ilmneb alles tööde tegemise käigus. Töövõtja arvestab, et projekteerimis-ehitustööde puhul võib projekti koostamisel tekkida vajadus tehnilisi lahendusi täpsustada. Käesoleval juhul on aga määrav see, et täiendavate uuringute tulemusel ilmnes Tellija esitatud osade geoloogiliste andmete mittevastavus tegelikele pinnaseoludele. Pinnaste omadused on kehvemad, mis suurendavad Töövõtja kulutusi hankelepingu täitmisel.

Seda käsitlust toetab ka Riigikohtu 19.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15662, milles kohus märkis: „Ka professionaalsel töövõtjal peab olema võimalik temale kättesaadava teabe alusel majandus- või kutsetegevuses tavalist hoolsust rakendades arvestada, milliste tööde tegemine võib lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikuks osutuda. Kui aga tellija on töövõtjale andnud sootuks valed andmed või andmete puudulikkus on võimalik avastada alles ehitamise käigus, siis ei saa eeldada, et sellest tulenevat hinnariski kannaks töövõtja.“ Käesolevas olukorras ilmnes lähteandmete mittevastavus tegelikkusele alles pärast lepingu sõlmimist täiendavate geoloogiliste uuringute tegemisel.

Ulatuses, milles tööd tuleb teha teisiti või teha täiendavaid töid põhjusel, et Tellija poolt hankemenetluses esitatud alusandmed ei vasta tegelikele pinnaseoludele, on tegemist Töövõtja jaoks muudatus- või lisatööga. Sellise muudatus- või lisatööga kaasneb Töövõtjale täiendav rahaline kulu, mille Tellija peab Töövõtjale hüvitama. Tegemist on hinnariski realiseerumisega, mille kohta on Riigikohus selgelt leidnud, et see ei kuulu töövõtja kanda olukorras, kus tellija on andnud töövõtjale valed andmed või andmete puudulikkus ilmneb alles tööde tegemise käigus.







Lugupidamisega

Lauri Kanarbik
Töövõtja projektijuht
GRK Eesti AS

Lembit-Alo Kippar
Teie: 18.09.2026 kiri nr 8-1/25-075/15949-2
Transpordiamet
Meie: kiri nr 046_2602, 06.10.2026
Ehituse projektijuht

[email protected]



Priit Hainoja

AS Infragate Eesti

Omanikujärelevalve esindaja

[email protected]



Objekt: Riigitee 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 78,8-85,3 Konuvere-Päärdu lõigu 2+2 sõidurajaga maantee projekteerimine ja ehitamine

Teema: Ehitusgeoloogiliste uuringute võrdlus

TÖÖVÕTULEPING nr 3.2-3/26/291-1

Vastusena teie 18.09.2026 kirjale nr 8-1/25-075/15949-2 esitame alljärgnevad seisukohad ehitusgeoloogiliste uuringute andmete ja nende põhjal tehtavate tööde käsitluse kohta.

Nõustume, et hankedokumentide kohaselt tuli põhiprojekti koostamiseks teha täiendavad geoloogilised uuringud. See kohustus ei tähenda siiski, et hankemenetluses esitatud lähteandmete õigsuse risk oleks üle läinud Töövõtjale. „Projekteerimise tehnilise kirjelduse“ punktis 5.4.1 on märgitud, et eelprojekti raames on teostatud geotehnilisi uuringuid ja nendega tuleb arvestada ning punktis 5.4.2 on ette nähtud täiendavate uuringute teostamine põhiprojekti koostamiseks. Töövõtjal oli pakkumuse koostamisel õigus lähtuda sellest, et Tellija poolt hankemenetluses esitatud andmed on tõesed. Samal ajal oli Töövõtjale teada, et eelprojekti raames tehtud uuringud olid teostatud mahus, mis oli vajalik eelprojekti koostamiseks, ning et põhiprojekti koostamine koos selleks vajalike täiendavate uuringutega jäi Töövõtja ülesandeks. Sellest ei tulene aga, et Töövõtja oleks pidanud arvestama võimalusega ega saanud arvestada, et Tellija esitatud lähteandmed ei vasta tegelikele pinnaseoludele, mis tuvastati täiendavate ja põhjalikemate uuringutega.

Täiendavate uuringute käigus ilmnes, et hankedokumentatsiooni koosseisus esitatud geoloogiliste uuringute andmed osade pinnakihtide ulatuses kirjeldavad pinnaseolusid Töövõtjale soodsamatena kui need faktiliselt on. Küsimus ei ole selles, et eelprojekti staadiumis pidanuks kõik asjaolud olema käsitletud põhiprojektiga samas detailsuses. Hankedokumentides esitatud andmed peavad olema õiged ning kõik pakkujad peavad saama neile pakkumuse koostamisel tugineda.

Töövõtja koostatud geoloogiliste uuringute kavas märgitu ei anna alust vastupidiseks järelduseks. Uuringukava koostati enne täiendavate uuringute tegemist ning selle eesmärk oli kavandada „Projekteerimise tehnilise kirjelduse“ punktist 5.4.2 tulenev töö. Asjaolu, et Töövõtja nägi ette täiendavad uuringud ja võimaluse uuringumahtu vajaduse korral kohandada, oli tavapärane professionaalne ettevaatusabinõu. Sellest ei saa järeldada, et Töövõtja oleks võtnud enda kanda Tellija esitatud lähteandmete sisulise ebaõigsuse riski.

Samuti ei saa Töövõtja hinnangut varasemate uuringute piisavusele käsitada nõustumisena sellega, et nende uuringute andmed võivad tegelikkusele mitte vastata. Piisavus tähendas üksnes seda, et varasemate uuringute maht oli eelprojekti koostamiseks piisav. See ei tähendanud ega saanud tähendada, et Töövõtja nõustus Tellija esitatud andmete võimaliku ebaõigsusega. Töövõtja lähtus uuringukava koostamisel Tellija esitatud andmetest ning eeldas nende õigsust. Täiendavate uuringutega selgus aga, et see eeldus ei pidanud kõikjal paika.

Hankemenetluse keskne eeldus on võrreldavate pakkumuste saamine. See eeldab, et kõik pakkujad saavad lähtuda samadest ja õigetest lähteandmetest. Geoloogilisi andmeid on võimalik sisuliselt kontrollida üksnes välitöödega, sh pinnasesse puuraukude tegemisega ja sondeerimisega, ning pinnaseproovide laboratoorsete katsetustega. Pakkujalt ei saa aga eeldada ega nõuda, et ta teeks hankemenetluse ajal selliseid uuringuid võõrastel kinnistutel; selline tegevus ei ole ilma vastava õigusliku aluseta lubatud. Seetõttu tuleb pakkujal lähtuda ja pakkuja saab lähtuda andmetest, mille Tellija on hankemenetluses esitanud. Kui hankedokumentides sisalduvad geoloogilised andmed osutuvad oluliselt erinevaks pinnaseoludest, mis tuvastatakse töövõtulepingu täitmise ajal täiendavate uuringutega, ei ole tegemist pelgalt põhiprojekti koostamisel tehtava täpsustusega. Tegemist on lähteandmete mittevastavusega tegelikule olukorrale ning sellise riski kandmist ei saa lugeda Töövõtja tavapärase hinnariski hulka kuuluvaks.

Tellija viidatud hankemenetluse käigus antud selgitused puudutasid olukordi, kus projekti täpsustamisel võib tekkida vajadus näha ette täiendavaid meetmeid, muuta eelprojektis pakutud lahendusi või rakendada muid lahendusi hankelepingu eesmärgi saavutamiseks. Need selgitused ei saa siiski tähendada, et Tellija poolt hankemenetluses esitatud ebaõigete lähteandmete tagajärjed jäävad Töövõtja kanda. Selline käsitlus oleks vastuolus ka Riigikohtu praktikast tuleneva põhimõttega, mille kohaselt ei saa eeldada, et töövõtja kannab hinna- ja töömahu riski olukorras, kus tellija on andnud töövõtjale valed andmed või andmete puudulikkus ilmneb alles tööde tegemise käigus. Töövõtja arvestab, et projekteerimis-ehitustööde puhul võib projekti koostamisel tekkida vajadus tehnilisi lahendusi täpsustada. Käesoleval juhul on aga määrav see, et täiendavate uuringute tulemusel ilmnes Tellija esitatud osade geoloogiliste andmete mittevastavus tegelikele pinnaseoludele. Pinnaste omadused on kehvemad, mis suurendavad Töövõtja kulutusi hankelepingu täitmisel.

Seda käsitlust toetab ka Riigikohtu 19.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15662, milles kohus märkis: „Ka professionaalsel töövõtjal peab olema võimalik temale kättesaadava teabe alusel majandus- või kutsetegevuses tavalist hoolsust rakendades arvestada, milliste tööde tegemine võib lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikuks osutuda. Kui aga tellija on töövõtjale andnud sootuks valed andmed või andmete puudulikkus on võimalik avastada alles ehitamise käigus, siis ei saa eeldada, et sellest tulenevat hinnariski kannaks töövõtja.“ Käesolevas olukorras ilmnes lähteandmete mittevastavus tegelikkusele alles pärast lepingu sõlmimist täiendavate geoloogiliste uuringute tegemisel.

Ulatuses, milles tööd tuleb teha teisiti või teha täiendavaid töid põhjusel, et Tellija poolt hankemenetluses esitatud alusandmed ei vasta tegelikele pinnaseoludele, on tegemist Töövõtja jaoks muudatus- või lisatööga. Sellise muudatus- või lisatööga kaasneb Töövõtjale täiendav rahaline kulu, mille Tellija peab Töövõtjale hüvitama. Tegemist on hinnariski realiseerumisega, mille kohta on Riigikohus selgelt leidnud, et see ei kuulu töövõtja kanda olukorras, kus tellija on andnud töövõtjale valed andmed või andmete puudulikkus ilmneb alles tööde tegemise käigus.







Lugupidamisega

Lauri Kanarbik
Töövõtja projektijuht
GRK Eesti AS