Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ragn-Sells AS

[email protected]

Suur-Sõjamäe 50a

11415, Tallinn

Teie 02.10.2026 nr 3-5.4/45

Meie 19.10.2026 nr 13-3/2222-34

Vastuskiri

Täname täiendavate küsimuste eest Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu

kohta. Selgitame alljärgnevalt Väätsa jäätmekäitluskeskuse juurdepääsutee, pääste- ja

avariiteenistuste ligipääsu ning planeeringulahenduse valikul arvestatud asjaolusid.

Juurdepääsutee rekonstrueerimine ja laiendamine

Väätsa jäätmekäitluskeskuse juurdepääsutee rekonstrueerimine, kandevõime parandamine või

laiendamine ei ole Eesti–Läti neljanda elektriühenduse rajamiseks vajalik ega riigi

eriplaneeringuga kavandatav objekt. Riigi eriplaneeringuga kavandatakse Eesti–Läti neljanda

elektriühenduse rajamiseks vajalik ruumilahendus ning määratakse selle projekteerimise,

ehitamise ja kasutamise tingimused. Seetõttu ei ole planeeringus ega KSH aruandes eraldi

hinnatud Väätsa jäätmekäitluskeskuse juurdepääsutee rekonstrueerimise või laiendamise

vajadust ega koostatud sellele tehnilist lahendust.

Juurdepääsutee on planeeritava elektriühenduse seisukohalt olemasolev taristu, millega tuleb

elektriliini edasisel projekteerimisel arvestada. Planeeringu seletuskirja üldtingimuste kohaselt

tuleb elektriühenduse lahendus projekteerida nii, et sekkumine olemasolevasse taristusse oleks

võimalikult väike. Trassikoridori kattumised olemasoleva ja kavandatava taristuga

lahendatakse projekteerimise käigus koostöös taristu valdajatega ning tehniline lahendus peab

säilitama olemasolevate rajatiste toimimise. Ehitusprojektis tuleb vajaduse korral lahendada

muu hulgas teede kaitsmine, ümberlahendamine või taastamine.

Seega, kui Väätsa jäätmekäitluskeskuse juurdepääsutee rekonstrueerimine või laiendamine

toimub enne elektriliini projekteerimist või sellega paralleelselt, tuleb elektriliini

projekteerimisel selle lahendusega arvestada. Planeering näeb ette ka võimaluse täpsustada

õhuliini ja mastide paiknemist trassikoridori sees, muu hulgas selleks, et vähendada mõju

teedele ja muule olemasolevale taristule. Teedega ristumised lahendatakse projekteerimisel

tehniliste tingimuste ja nõutavate ohutusvahemaade alusel.

Samuti tuleb tagada jäätmekäitluskeskuse juurdepääsu toimimine elektriliini ehitamise ajal.

Planeeringu seletuskirja kohaselt tuleb ehitamise ajal tagada juurdepääs kinnisasjadele,

ettevõtetele ja avalikult kasutatavatele teedele kogu ehitustööde vältel. Kui juurdepääsu tuleb

2

ehitustööde tõttu ajutiselt piirata, peab ehitaja korraldama alternatiivse juurdepääsu või tuleb

piirang maaomaniku või tee valdajaga eelnevalt kokku leppida. Ehitustööde käigus kahjustatud

teed ja muu taristu tuleb taastada vähemalt samaväärses seisukorras.

Eeltoodust tulenevalt ei ole Väätsa jäätmekäitluskeskuse juurdepääsutee võimalikku

rekonstrueerimist või laiendamist käsitletud planeeringus eraldiseisva tehnilise lahendusena.

Tegemist on olemasoleva või perspektiivselt muudetava taristuga, millega elektriühenduse

projekteerimisel tuleb arvestada selliselt, et juurdepääsutee toimimine, sealhulgas

jäätmekäitluskeskuse teenindamine, oleks tagatud ka elektriliini ehitamise ajal.

Pääste- ja avariiteenistuste ligipääs ning ohutus

Väätsa jäätmekäitluskeskuse pääste- ja avariiteenistuste ligipääsu ei ole KSH aruandes

eraldiseisva mõjuobjektina hinnatud. Selle põhjuseks on asjaolu, et Väätsa

jäätmekäitluskeskuse juurdepääsutee ei ole Eesti–Läti neljanda elektriühenduse rajamiseks

vajalik ega planeeringuga kavandatav objekt, vaid olemasolev taristu, mille toimimisega tuleb

elektriühenduse projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel arvestada. Planeeringu ülesanne ei

ole seetõttu lahendada nimetatud tee rekonstrueerimist ega pääste- ja avariiteenistuste

juurdepääsu eraldiseisva lahendusena, vaid seada tingimused, mis tagavad, et elektriühenduse

rajamine ei välista olemasoleva juurdepääsu toimimist.

Selle tagamiseks on planeeringu seletuskirjas sätestatud konkreetsed projekteerimis- ja

ehitustingimused. Punkti 4.2.1.8 kohaselt tuleb elektriühendus projekteerida nii, et sekkumine

olemasolevasse maakasutusse ja taristusse oleks võimalikult väike ning muu hulgas

vähendataks teede koormamist ja ehitusaegseid häiringuid. Punkt 4.2.1.9 nõuab, et

trassikoridori kattumine olemasoleva ja kavandatava taristuga lahendatakse projekteerimisel

koostöös asjaomaste asutuste ja taristu valdajatega ning lahendus peab tagama nii

elektriühenduse rajamise kui ka olemasoleva taristu toimimise. Punkti 4.2.1.13 kohaselt tuleb

tehniline lahendus kavandada viisil, mis säilitab olemasolevate rajatiste toimimise, ning

ehitusprojektis tuleb lahendada muu hulgas teede kaitse ja vajaduse korral nende

ümberlahendamine või taastamine.

Õhuliini täpne paiknemine määratakse projekteerimise käigus selliselt, et olemasoleva taristuga

oleks võimalik tehniliselt sobivalt arvestada. Punkti 4.3.1.11 kohaselt kavandatakse õhuliini

ristumised teede ja teiste taristuobjektidega ohutute vahekauguste ning asjaomaste tehniliste

tingimuste alusel ning tehnilised tingimused küsitakse taristu omanikult või valdajalt. Punkt

4.3.1.16 määrab seejuures teedega ristumisel minimaalsed õhkvahemikud – maantee puhul 10

m, tänava või muu tee puhul 8,5 m ning raja või katendita tee puhul 7,5 m. Tingimused

võimaldavad projekteerimisel arvestada ka tee kasutamiseks vajaliku gabariidi ja ohutusega.

Pääste- ja avariiteenistuste ligipääsu seisukohalt on oluline eelkõige seletuskirja punkt 4.2.2.5,

mille kohaselt tuleb kogu ehitustööde ajal tagada juurdepääs ettevõtetele ja avalikult

kasutatavatele teedele. Kui ehitustööde tõttu tuleb juurdepääsu ajutiselt piirata, peab ehitaja

korraldama alternatiivse juurdepääsu või tuleb piirang tee valdaja või maaomanikuga eelnevalt

kokku leppida. Lisaks nõuab punkt 4.2.2.4, et ehitustööd korraldataks viisil, mis vähendab muu

hulgas ettevõtlusele ja kohalikele teedele avalduvaid häiringuid ning ajutisi ligipääsupiiranguid.

Punktid 4.2.2.6 ja 4.2.2.7 nõuavad olemasolevate teede kaitsmist ehitustööde ajal ning

kahjustatud teede ja muu taristu taastamist. Need tingimused kohalduvad ka Väätsa

3

jäätmekäitluskeskuse juurdepääsule. Arvestades keskuse iseloomu ja pääste- ning

avariiteenistuste juurdepääsuvajadust, tuleb projekteerimisel ja ehitustööde korraldamisel

lahendus valida selliselt, et operatiivne ligipääs säiliks. Kui tavapärase juurdepääsu ajutine

kasutamine ei ole võimalik, tuleb enne tööde tegemist tagada sobiv alternatiivne juurdepääs.

Ka elektriliini hilisem hooldamine ja avariitööd ei anna alust sulgeda olemasolevat taristut

püsivalt. Punkti 4.2.3.12 kohaselt tuleb olukorras, kus elektripaigaldise kaitsevöönd kattub

kohaliku tee või muu kohaliku tähtsusega rajatisega, lahendada kasutusaegsed hooldus-,

juurdepääsu- ja ohutusküsimused selliselt, et nii elektriühenduse kui ka kohaliku taristu

kasutamine jääb võimalikuks. Punkt 4.2.3.13 nõuab võrguettevõtjalt hooldus- ja võimalike

avariitöödega seotud teavitamist ulatuses, mis on vajalik ohutuse, maakasutuse jätkumise ja

häiringute vähendamise tagamiseks.

Juurdepääsutee võimaliku tulevase rekonstrueerimise või laiendamise osas ei kehtesta

planeering lahendust, mis sellise tegevuse iseenesest välistaks. Projekteerimisel kasutatakse

trassikoridori sisest nihutamisruumi muu hulgas olemasolevale taristule avalduva mõju

vähendamiseks ning õhuliini ja mastide täpne asukoht määratakse alles ehitusprojektis. Pärast

õhuliini valmimist ei jää kehtima kogu 140 m laiune planeeringukoridor, vaid maa kasutamisel

lähtutakse valminud elektripaigaldisest ja selle tegelikust kaitsevööndist. Seda sätestab

seletuskirja punkt 4.3.3.1. Juurdepääsutee rekonstrueerimine või laiendamine on seega ka

edaspidi võimalik, kuid juhul, kui kavandatav lahendus ulatub elektripaigaldise kaitsevööndisse

või mõjutab elektripaigaldist, tuleb tee tehniline lahendus kooskõlastada võrguettevõtjaga ning

tagada mõlema taristu ohutu toimimine.

Eeltoodud tingimuste kohaselt tuleb elektriliini projekteerimisel ja ehitustööde korraldamisel

käsitleda Väätsa jäätmekäitluskeskuse juurdepääsu toimiva olemasoleva taristuna ning tagada

keskuse teenindamiseks, sealhulgas pääste- ja avariiteenistustele, vajalik ligipääs.

Avalike huvide kaalumine ja jäätmekäitluskeskuse võimalik tulevane areng

Väätsa jäätmekäitluskeskuse olemasolu on mõjuhindamisel arvesse võetud. KSH aruandes on

märgitud, et Järvakandi–Paide 3 trassikoridorist ligikaudu 240 m kaugusel paikneb Väätsa

jäätmekäitluskeskus ning kirjeldatud selle olemasolevaid jäätmekäitlustegevusi. Keskuse

olemasoleva tegevuse jätkumist välistavat mõju ei ole tuvastatud.

Ragn-Sells AS-i kirjeldatud võimalikku tulevast laienemist keskuse kõrval paiknevatele

riigimaadele ei ole alternatiivide võrdluses eraldi hinnatud. Planeeringu koostamisel saab

sisuliselt arvestada olemasolevaid või piisava konkreetsusastmega teadaolevaid arendusplaane.

Kui puudub konkreetne ruumiline lahendus või piisavalt määratletud arendusplaan, ei ole

võimalik selle ruumivajadust ega võimalikku konflikti elektriliiniga sellise täpsusega hinnata,

mis võimaldaks seda alternatiivide võrdluses sisuliselt arvesse võtta.

Oluline on ka see, et planeering ei reserveeri kogu 140 m trassikoridori alaliselt. Seletuskirja

punkti 4.1.11 kohaselt lõpevad pärast elektriühenduse kasutuslubade väljastamist piirangud

kogu trassikoridori ulatuses ning edaspidi lähtutakse valminud elektripaigaldisest ja selle

tegelikust kaitsevööndist.

4

Kui Väätsa jäätmekäitluskeskuse laiendamine tulevikus konkreetseks arendusplaaniks kujuneb,

saab selle ruumilise lahenduse elektriliini projekteerimisega ühildada. Seletuskirja punktid

4.2.1.8–4.2.1.13 nõuavad olemasoleva ja kavandatava taristuga arvestamist ning lahenduste

koordineerimist projekteerimisel.

Trassikoridori valikul kaaluti erinevaid ruumilisi mõjusid kogumis, sealhulgas mõju

olemasolevale maakasutusele, elamutele, eramaadele ja taristule. Väätsa jäätmekäitluskeskuse

kõrval paiknevate riigimaade võimalikku tulevast kasutamist keskuse laiendamiseks ei

käsitletud seejuures olemasoleva ega piisavalt konkretiseerunud arendusena, mistõttu ei olnud

võimalik seda alternatiivide võrdluses samal alusel hinnata kui olemasolevat maakasutust ja

hoonestust.

Vastuses kasutatud väljend „võtame teadmiseks“

Väljend „võtame teadmiseks“ ei tähenda antud juhul üksnes Ragn-Sells AS-i esitatud asjaolu

registreerimist. Väätsa jäätmekäitluskeskuse juurdepääsutee olemasolu ja elektriliini ristumine

selle juurdepääsuga on planeeringulahenduse koostamisel arvesse võetud kui olemasoleva

taristuga ristumine, mille toimimine tuleb elektriliini edasisel projekteerimisel tagada. Selleks

kohaldatakse eespool kirjeldatud planeeringu seletuskirjas sätestatud projekteerimis-, ehitus- ja

kasutustingimusi.

Ragn-Sells AS-i arusaam on õige selles osas, et juurdepääsutee võimalikku tulevast

rekonstrueerimist, kandevõime parandamist või laiendamist ei ole planeeringus eraldi tehnilise

projektina analüüsitud. Nende tööde konkreetne tehniline lahendus ei olnud planeeringu

koostamise ajal määratud. Kui tee rekonstrueerimise või laiendamise lahendus konkretiseerub

elektriliini projekteerimise ajal, tuleb seda käsitleda olemasoleva või kavandatava taristuna ning

tee ja elektriliini lahendused omavahel ühildada. Ehitusaegse kasutuse osas nõuab seletuskirja

punkt 4.2.2.5, et juurdepääs ettevõtetele ja teedele oleks tagatud kogu ehitustööde vältel. Ajutise

piirangu korral tuleb korraldada alternatiivne juurdepääs või piirang eelnevalt tee valdajaga

kokku leppida.

Kokkuvõttes ei välista riigi eriplaneeringu lahendus Väätsa jäätmekäitluskeskuse

juurdepääsutee rekonstrueerimist või laiendamist. Planeering määrab tingimused, millest tuleb

elektriliini edasisel projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel lähtuda, et olemasoleva taristu

toimimine ja vajalik juurdepääs säiliksid. Elektriliini ning juurdepääsutee täpsed tehnilised

lahendused ja nende omavaheline sobitamine lahendatakse projekteerimisel vastavalt tegelikule

olukorrale ning selleks ajaks teadaolevatele ja konkretiseerunud taristulahendustele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Monika Korolkov +372 5884 7055

[email protected]