Lisa 1 TTJA hankekorra juurde

Sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni mall SÕLTUMATUSE JA KONFIDENTSIAALSUSE DEKLARATSIOON Riigihanke „………………………………………………………………“ korraldamise ja läbiviimisega seotud kohustuste täitmisel Käesolevaga kinnitan erapooletust ja sõltumatust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) hanke „………………………………………………………………“ läbiviimiseks, sealhulgas pakkumuste hindamiseks ja edukate pakkumuste valimiseks moodustatud komisjoni töös osalemisega seotud ülesannete täitmisel, samuti kinnitan, et:

 olen oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja erapooletu ning lähtun riigihangete seadusest (RHS) hanke alusdokumentidest ja TTJA hankekorrast;

 mul puudub RHS § 4 p 8 tähenduses otsene või kaudne rahaline, majanduslik või muu isiklik huvi, mida võib käsitada minu erapooletust või sõltumatust kahjustavana;

 mulle teadaolevalt ei esine muid asjaolusid ega seoseid pakkujate, nende esindajate või pakkumustega, mis võiksid mõjutada või näida mõjutavat minu sõltumatust ja erapooletust;

 täidan mulle riigihankes antud ülesandeid objektiivselt, võrdse kohtlemise põhimõtet järgides ja üksnes hanke alusdokumentides sätestatud tingimuste alusel;

 kasutan pakkumustes ja hankemenetluses saadud mitteavalikku teavet üksnes riigihanke läbiviimiseks ega avalda seda isikutele, kellel puudub õigus selle teabega tutvuda. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast riigihanke ja töö- või teenistussuhte lõppemist;

 huvide konflikti või selle kahtluse tekkimisel teavitan sellest viivitamata kirjalikult hanke eest vastutavat isikut ja/või oma vahetut juhti ning hoidun edasistest hankemenetlusega seotud toimingutest kuni taandumise küsimuse lahendamiseni.

(digitaalselt allkirjastatud) Hankekomisjoni liige ………………………….

Lisa 2 TTJA hankekorra juurde

Väikehanke pakkumuskutse mall PAKKUMUSKUTSE Hanke nimetus: ………………………….. Hankija: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Kuupäev: [pp.kk.aaaa] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet palub esitada pakkumuse alljärgnevatel tingimustel. 1. Hanke ese ja hankelepingu tingimused 1.1. Hanke eesmärk ja ese: [kirjelda lühidalt, mida TTJA soovib osta või tellida]. 1.2. Hanke maht ja peamised nõuded: [märgi kogus, tööde või teenuste ulatus, nõutav tulemus ning muud olulised tingimused]. 1.3. Täpsem tehniline kirjeldus sisaldub käesolevas pakkumuskutses või selle lisas [lisa number, kui kasutatakse eraldi tehnilist kirjeldust]. 1.4. Hankelepingu täitmise tähtaeg: [tähtaeg või lepingu kestus]. 1.5. Hankelepingu täitmise koht: [koht või märge, et töö tehakse kaugteel, kui see on asjakohane]. 1.6. Hankelepingu kavand on lisatud pakkumuskutsele. [Kui lepingu kavandit ei lisata, esita siin hankelepingu olulised tingimused, sealhulgas täitmise, üleandmise- vastuvõtmise, tasumise ja vajaduse korral vastutuse ning garantii tingimused.] 2. Pakkumusele esitatavad nõuded 2.1. Pakkumus peab sisaldama:

1. pakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid; 2. pakutava asja, teenuse või ehitustöö kirjeldust, millest nähtub vastavus

pakkumuskutses sätestatud nõuetele; 3. pakkumuse kogumaksumust eurodes ilma käibemaksuta; 4. [vajaduse korral hinnajaotust, ajakava, spetsialistide andmeid, töökorralduse

kirjeldust või muid hanke esemest tulenevaid dokumente]. 2.2. Pakkumuse maksumus peab hõlmama kõiki hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikke kulusid. Käibemaks näidatakse eraldi, kui see on asjakohane. 2.3. Pakkumus peab vastama pakkumuskutses ja selle lisades esitatud tingimustele. 2.4. Pakkumus peab olema jõus vähemalt [arv] kalendripäeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. 2.5. Pakkumuse koostamise ja esitamisega seotud kulud kannab pakkuja. 3. Pakkumuse esitamine ja selgituste küsimine 3.1. Pakkumus tuleb esitada hiljemalt [pp.kk.aaaa] kell [hh.mm] e-posti aadressile [e-posti aadress]. 3.2. Pakkumus esitatakse elektrooniliselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks PDF- või Microsoft Office'i failina. 3.3. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega saabunud pakkumusi ei hinnata. 3.4. Pakkumuskutse kohta saab esitada küsimusi kontaktisikule:

 Nimi: [ees- ja perekonnanimi]  E-post: [e-posti aadress]

 Telefon: [telefon, kui vajalik] Küsimused palume esitada hiljemalt [pp.kk.aaaa, kellaaeg]. TTJA edastab pakkumuskutset puudutavad olulised selgitused kõigile pakkumuskutse saanud ettevõtjatele. 3.5. TTJA võib vajaduse korral pikendada pakkumuste esitamise tähtaega, teavitades sellest kõiki pakkumuskutse saanud ettevõtjaid. 4. Pakkumuste kontrollimine ja hindamine 4.1. TTJA kontrollib pakkumuste vastavust pakkumuskutses sätestatud nõuetele ning hindab nõuetele vastavaid pakkumusi alljärgnevate hindamiskriteeriumide alusel. 4.2. TTJA võib küsida pakkujalt pakkumuse kohta selgitusi, kui see ei too kaasa pakkumuse sisulist muutmist ega pakkujate ebavõrdset kohtlemist. Variant A – madalaim hind Pakkumuste hindamise ainus kriteerium on pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta. Edukaks valitakse nõuetele vastav pakkumus, mille kogumaksumus ilma käibemaksuta on kõige madalam. Variant B – hind ja kvaliteet Pakkumusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

Hindamiskriteerium Maksimaalsed punktid

Pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta [X]

[Kvaliteedikriteerium või kriteeriumid] [Y]

Kokku 100

Hinna hindamine Madalaima maksumusega nõuetele vastav pakkumus saab hinna eest maksimaalsed [X] punkti. Teiste nõuetele vastavate pakkumuste hinnapunktid arvutatakse järgmise valemi alusel: Hinnapunktid = (madalaim pakkumuse maksumus / hinnatava pakkumuse maksumus) × [X]. Kvaliteedi hindamine Kvaliteeti hinnatakse järgmiste näitajate ja punktiskaalade alusel:

Hinnatav näitaja Maksimaalsed punktid

Punktide andmise täpne alus

[Näitajа 1] [arv] [Kirjelda, millisel juhul ja mitu punkti antakse]

[Näitajа 2, vajaduse korral]

[arv] [Kirjelda, millisel juhul ja mitu punkti antakse]

Kvaliteedinäitajate maksimaalsete punktide summa peab olema [Y]. Pakkumuse lõplik punktisumma saadakse hinna- ja kvaliteedipunktide liitmisel. Tulemused ümardatakse kahe kohani pärast koma. Edukaks valitakse nõuetele vastav pakkumus, mis saavutab kõige rohkem punkte. Võrdsete pakkumuste korral

Kui kaks või enam pakkumust osutuvad hindamiskriteeriumide alusel võrdseks, eelistatakse madalama kogumaksumusega pakkumust. Kui ka pakkumuste maksumused on võrdsed, selgitatakse edukas pakkumus välja liisuheitmise teel. TTJA teavitab asjaomaseid pakkujaid eelnevalt liisuheitmise ajast ja korrast ning võimaldab neil liisuheitmise juures viibida. 5. Läbirääkimised [Vali üks alljärgnevatest variantidest.] Variant A – läbirääkimisi ei peeta TTJA ei pea pakkujatega läbirääkimisi. Pakkumusi hinnatakse esitatud pakkumuste alusel. Variant B – läbirääkimised on lubatud TTJA võib pidada nõuetele vastava pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi järgmiste tingimuste üle: [täpsusta läbirääkimiste ese]. Läbirääkimiste käigus koheldakse pakkujaid võrdselt. TTJA võib pärast läbirääkimisi paluda esitada lõplikud pakkumused, määrates nende esitamiseks ühise tähtaja. Pakkumuste hindamise kriteeriume ega nende osakaale läbirääkimiste käigus ei muudeta. 6. Hanke tulemus ja hankelepingu sõlmimine 6.1. TTJA teavitab pakkumuse esitanud ettevõtjaid hanke tulemusest. 6.2. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud ettevõtjaga pakkumuskutses, selle lisades ja edukas pakkumuses sätestatud tingimustel, arvestades kohaldatavaid õiguslikke piiranguid. 6.3. TTJA võib põhjendatud juhul hanke lõpetada või kõik pakkumused tagasi lükata, sealhulgas juhul, kui pakkumused ei vasta hanke vajadusele või pakkumuste maksumus ületab hankeks kavandatud rahalisi vahendeid. TTJA teavitab pakkujaid vastavast otsusest ja selle põhjendusest. 7. Pakkumuskutse lisad

1. [Lisa 1 – tehniline kirjeldus, kui kasutatakse eraldi lisa] 2. [Lisa 2 – hankelepingu kavand, kui see lisatakse] 3. [Lisa 3 – hinnavorm või muu vajalik dokument, kui asjakohane]

Lisa 3

TTJA hankekorra juurde

Registrihanke korraldamise ja hanke-

komisjoni moodustamise käskkirja mall

[kuupäev] nr [number]

KÄSKKIRI

[Lihthanke / muu registrihanke] „[hanke nimetus]“ korraldamine ja hankekomisjoni

moodustamine

Riigihangete seaduse (RHS) § 15 lg 1 ja § 125 lg-te 1 ja 2, majandus- ja tööstusministri

30.03.2026 määruse nr 10 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 6 p-de

4 ja 5 ning TTJA hankekorra ja väljasttellimise strateegia alusel:

1. Kinnitan riigihanke „[hanke nimetus]“ korraldamise riigihangete registris [menetluse liik].

Hanke alusdokumendid on lisatud käesolevale käskkirjale.

2. Kinnitan hanke läbiviimiseks, pakkumuste kontrollimiseks ja hindamiseks ning eduka

pakkumuse valimise ettepaneku tegemiseks hankekomisjoni järgmises koosseisus:

2.1. komisjoni esimees: [ees- ja perekonnanimi, ametinimetus] – komisjoni liige, [hindaja];

2.2. komisjoni liige: [ees- ja perekonnanimi, ametinimetus] – [hindaja];

2.3. komisjoni liige: [ees- ja perekonnanimi, ametinimetus] – [hindaja];

2.4. [vajaduse korral täiendav komisjoni liige: ees- ja perekonnanimi, ametinimetus – komisjoni

liige / hindaja].

3. Määran hanke eest vastutavaks isikuks [ees- ja perekonnanimi, ametinimetus].

4. Hanke eeldatav maksumus on [summa] eurot käibemaksuta.

5. Pakkumuste hindamise kriteeriumid on:

5.1. pakkumuse maksumus – [X] %;

5.2. [proovitöö või muu kvaliteedikriteeriumi nimetus] – [Y] %.

Pakkumuste hindamine toimub hanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide ja

hindamismetoodika alusel.

6. [Kui kasutatakse kvaliteedikriteeriumi, mida hindavad eraldi määratud hindajad:]

Kvaliteedikriteeriumi [nimetus] hindab iga käesoleva käskkirja punktis 2 hindajaks määratud

hankekomisjoni liige eraldi, lähtudes hanke alusdokumentides sätestatud

hindamiskriteeriumidest ja punktitasemetest. Kvaliteedikriteeriumi lõplik punktisumma

kujuneb hindajate antud punktide aritmeetilise keskmisena.

7. Võrdsete hindamistulemuste korral määratakse pakkumuste paremusjärjestus hanke

alusdokumentides sätestatud korras.

8. [Vajaduse korral:] Määran hankelepingu allkirjastajaks [ees- ja perekonnanimi,

ametinimetus].

(allkirjastatud digitaalselt)

[peadirektori ees- ja perekonnanimi]

peadirektor

Lisa: Riigihanke alusdokumendid

Lisa 4

TTJA hankekorra juurde

Pakkumuste hindamise ja

valiku protokolli või memo mall

[kuupäev] nr [number]

PROTOKOLL

[Kui väikehankel komisjoni ei moodustatud, kasutada pealkirja „PAKKUMUSTE HINDAMISE

JA VALIKU MEMO“ ning jätta välja komisjoni koosoleku andmed.]

Tallinn, [kuupäev] nr [number]

Hankekomisjoni protokoll Hanke nimetus: „[hanke nimetus]“

Hanke liik: [väikehange / lihthange / muu registrihange]

RHR-i viitenumber: [number, registrihanke korral]

Toimumise aeg ja viis: [kuupäev, kellaaeg, koosolek / elektrooniliselt]

Juhatas: [nimi]

Protokollis: [nimi]

Osalesid: [komisjoni liikmete nimed]

Puudusid: [nimed või „puudusid ei olnud“]

Komisjon on otsustusvõimeline vastavalt TTJA hankekorra punktile 16.7.

Päevakord: Hankele „[hanke nimetus]“ laekunud pakkumuste kontrollimine ja hindamine

ning hanke tulemuse kohta otsuse või ettepaneku tegemine.

1. Hanke andmed ja laekunud pakkumused

Registrihanke korral: Riigihange viitenumbriga [number] avaldati riigihangete registris [kuupäev]. Pakkumuste

esitamise tähtpäev oli [kuupäev] kell [kellaaeg].

Tähtajaks laekus [arv] pakkumust, mis avati riigihangete registris.

Väikehanke korral: Pakkumuskutse edastati [kuupäev] [arv] ettevõtjale. Pakkumuskutse on registreeritud

dokumendihaldussüsteemis Delta [viide].

Pakkumuste esitamise tähtpäev oli [kuupäev] kell [kellaaeg]. Tähtajaks laekus [arv] pakkumust.

Laekunud pakkumused:

Pakkuja nimi ja

registrikood

Pakkumuse number või esitamise

kuupäev

Maksumus

käibemaksuta

[Pakkuja 1] [number / kuupäev] [summa] €

[Pakkuja 2] [number / kuupäev] [summa] €

[Pakkuja 3] [number / kuupäev] [summa] €

2. Pakkujate kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontroll

[Valida konkreetsele hankele sobiv variant. Kui kontrolli selles etapis ei tehta, ei tohi jätta

muljet, et see on juba tehtud.]

Variant A – kontroll on tehtud Pakkujate kõrvaldamise aluseid ja kvalifitseerimistingimustele vastavust kontrolliti vastavalt

[RHS-i asjakohased sätted ja/või hanke alusdokumentide punkt].

Kontrolli tulemused:

Pakkuja Kõrvaldamise aluste kontroll Kvalifikatsiooni kontroll

[Pakkuja 1] [tulemus] [tulemus]

[Pakkuja 2] [tulemus] [tulemus]

[Selgitada vajaduse korral kontrolli käigus tuvastatud asjaolusid ja lisada põhjendused.]

Variant B – kasutatakse pöördmenetlust, täielikku pöördmenetlust või kontroll tehakse

hiljem Hanke alusdokumentide punkti [number] kohaselt hinnatakse esmalt kõiki esitatud pakkumusi

ja selgitatakse välja majanduslikult soodsaim pakkumus. Pakkujate kõrvaldamise aluste

kontroll, kvalifitseerimine ja pakkumuse vastavuse kontroll tehakse hanke alusdokumentides

ning RHS-is sätestatud korras ainult majanduslikult soodsaima pakkumuse ja selle esitanud

pakkuja suhtes.

Käesolevas protokollis nimetatud kontrolli veel ei tehtud. Kontrolli tulemused

dokumenteeritakse eraldi.

Variant C – väikehankel ei olnud sellist kontrolli ette nähtud Pakkumuskutses ei kehtestatud eraldi kvalifitseerimistingimusi ega näha ette pakkujate

kõrvaldamise aluste kontrolli.

3. Pakkumuste vastavuse kontroll

Komisjon kontrollis laekunud pakkumuste vastavust hanke alusdokumentides või

pakkumuskutses sätestatud tingimustele.

Pakkumus / pakkuja Nõue 1 Nõue 2 Nõue 3 Koondtulemus

[Pakkuja 1] Vastab Vastab Vastab Vastab

[Pakkuja 2] Vastab Ei vasta Vastab Ei vasta

[Pakkuja 3] Vastab Vastab Vastab Vastab

[Asendada üldised veerunimetused tegelike nõuetega. Mahuka vastavuskontrolli korral võib

tabeli vormistada protokolli lisana.]

Vastavuskontrolli põhjendused: [Kirjeldada tuvastatud mittevastavused, viidata konkreetsetele nõuetele ning põhjendada

järeldusi. Kui kõik pakkumused vastavad nõuetele, piisab selle kinnitamisest.]

Komisjon leidis, et nõuetele vastavad järgmised pakkumused: [pakkujate nimed ja pakkumuste

numbrid].

Nõuetele mittevastavad järgmised pakkumused: [pakkujate nimed, pakkumuste numbrid ja

põhjendused / „puuduvad“].

4. Pakkumuste hindamine

Komisjon hindas nõuetele vastavaid pakkumusi hanke alusdokumentide või pakkumuskutse

punktis [number] sätestatud hindamiskriteeriumide ja hindamismetoodika alusel.

Hindamiskriteeriumid:

Kriteerium Osakaal

Pakkumuse maksumus [X] %

[Kvaliteedikriteerium, kui kasutatakse] [Y] %

Kokku 100%

Hindamise korraldus: [Kirjeldada lühidalt, kas hindamine toimus automaatse valemi, komisjoni ühise hinnangu või

individuaalsete hindajate hinnangute alusel.]

[Kui hinnatakse üksnes pakkumuse maksumust, võib kvaliteedikriteeriumi ja selle hindamist

käsitleva osa kustutada.]

4.1. Maksumuse hindamine

Pakkumuste maksumust hinnati hanke alusdokumentide või pakkumuskutse punktis [number]

sätestatud valemi või meetodi alusel.

[Esitada hinnapunktid või viide lisatud hindamistabelile.]

4.2. Kvaliteedi hindamine

[Täita ainult juhul, kui kvaliteeti hinnatakse.]

Kvaliteedikriteeriumi „[nimetus]“ hindasid [hindajate nimed] vastavalt hanke alusdokumentide

punktis [number] esitatud hindamiskriteeriumidele ja punktitasemetele.

[Kirjeldada lühidalt hindamise läbiviimise ja punktide koondamise viis.]

Pakkuja Hindaja 1 Hindaja 2 Hindaja 3 Koondpunktid

[Pakkuja 1] [punktid] [punktid] [punktid] [punktid]

[Pakkuja 2] [punktid] [punktid] [punktid] [punktid]

Punktide andmise põhjendused on esitatud [käesolevas protokollis / individuaalsetel

hindamislehtedel, mis on protokolli lisad].

4.3. Pakkumuste koondtulemus

Koht Pakkuja Maksumus käibemaksuta Hinnapunktid Kvaliteedipunktid Kokku

1 [Pakkuja] [summa] € [punktid] [punktid] [punktid]

2 [Pakkuja] [summa] € [punktid] [punktid] [punktid]

3 [Pakkuja] [summa] € [punktid] [punktid] [punktid]

[Üksnes hinna alusel hindamisel piisab pakkuja, maksumuse ja paremusjärjestuse veergudest.]

Hindamistulemuste põhjal osutus majanduslikult soodsaimaks [pakkuja nimi] pakkumus nr

[number], mille [kogumaksumus on ... eurot käibemaksuta / kogutulemus on ... punkti].

5. Muud hindamisel tähtsust omanud asjaolud

[Täita vajaduse korral. Kui selliseid asjaolusid ei esinenud, võib punkti kustutada.]

[Kirjeldada näiteks pakkumuse maksumuse kontrolli, pakkujalt küsitud selgitusi, arvutusvigade

käsitlemist, võrdsete hindamistulemuste lahendamist või muid hindamise tulemust mõjutanud

asjaolusid.]

[Kui hankijal tekkis põhjendatud kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendamatu madaluse

suhtes, kirjeldada RHS-i kohaldumise korral seaduses nõutud selgituste küsimist, saadud

vastust ja põhjendatud järeldust.]

6. Komisjoni otsus või ettepanek

[Valida hanke liigile sobiv variant.]

Variant A – registrihange

Hankekomisjon teeb TTJA peadirektorile või tema volitatud isikule ettepaneku:

6.1. tunnistada hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele vastavaks järgmised

pakkumused: [pakkujad ja pakkumuste numbrid];

6.2. [vajaduse korral] lükata tagasi järgmised pakkumused: [pakkujad ja pakkumuste numbrid

koos põhjendustega];

6.3. kinnitada käesoleva protokolli punktis 4.3 esitatud pakkumuste hindamistulemused ja

paremusjärjestus;

6.4. tunnistada edukaks [pakkuja nimi, registrikood] pakkumus nr [number] maksumusega

[summa] eurot käibemaksuta, mis on hanke alusdokumentides sätestatud

hindamiskriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaim.

[Kui kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontroll tehakse pärast hindamist, lisada märge, et

vastav kontroll tuleb lõpule viia ning vajalikud otsused teha RHS-is ja hanke alusdokumentides

sätestatud korras.]

Variant B – väikehange, mille puhul on moodustatud hankekomisjon

Hankekomisjon otsustab:

6.1. võtta teadmiseks protokollis esitatud pakkumuste vastavuskontrolli ja hindamise

tulemused;

6.2. valida edukaks [pakkuja nimi, registrikood] pakkumus maksumusega [summa] eurot

käibemaksuta, sest see on pakkumuskutses sätestatud hindamiskriteeriumide kohaselt

majanduslikult soodsaim.

Variant C – väikehange, mille puhul hankekomisjoni ei moodustatud

Vastutav isik [nimi] kontrollis pakkumuste vastavust ja hindas nõuetele vastavaid pakkumusi

pakkumuskutses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.

Hindamise tulemusel valib vastutav isik vahetu juhi kooskõlastusel edukaks [pakkuja nimi,

registrikood] pakkumuse maksumusega [summa] eurot käibemaksuta.

Vahetu juhi kooskõlastus: [nimi, kuupäev / Delta kooskõlastuse viide].

Komisjoni seisukoht: [ühehäälne / hääletustulemus / eriarvamuse olemasolu].

(allkirjastatud digitaalselt)

[Protokollija nimi]

[Komisjonita väikehanke memo allkirjastab vastutav isik ja see kooskõlastatakse vahetu

juhiga.]

Protokolli lisad (olemasolu korral): 1. [Individuaalsed hindamislehed]

2. [Pakkumuste vastavuskontrolli detailne tabel]

3. [Hindamistulemuste koondtabel]

4. [Muud dokumendid]

KÄSKKIRI

30.10.2026 nr 1-2/26-078

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

hankekorra ja väljasttellimise strateegia

kinnitamine

Riigihangete seaduse (RHS) § 9 lõigete 1 ja 4 ning majandus- ja tööstusministri 30. märtsi

2026. a määruse nr 10 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 6

punktide 1 ja 4 alusel:

1. Kinnitan Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hankekorra ja väljasttellimise

strateegia (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori 27.11.2025

käskkirja nr 1-2/25-066 „Hankekorra ja väljasttellimise strateegia kinnitamine“ ning

21.06.2026 käskkirja nr 1-2/26-056 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

hankekorra ja väljasttellimise strateegia muutmine“.

3. Enne käesoleva käskkirja jõustumist alustatud riigihanke menetlus viiakse lõpuni menetluse

alustamise ajal kehtinud RHS-i ja TTJA hankekorra alusel. Hange loetakse alustatuks:

3.1. registrihanke puhul hanketeate või muu menetlust alustava teate registrile esitamisel ja

selle avaldamisel või RHS-is sätestatud muu alustava toimingu tegemisel;

3.2. registrivälise hanke puhul pakkumuskutse ettevõtjale saatmisel;

3.3. ühe ettevõtjaga läbirääkimiste korral läbirääkimiste alustamisel.

4. Korraldada käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud hankekorra avaldamine vastavalt RHS-

s sätestatule.

5. Käesolev käskkiri jõustub 01.11.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Koostas: Martti Kangur

2

Lisa 1

KINNITANUD peadirektor 30.10.2026

käskkirjaga nr 1-2/26-078

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hankekord

ja väljasttellimise strateegia

1. peatükk

Üldsätted

1. Reguleerimisala

1.1. Käesolev hankekord ja väljasttellimise strateegia (edaspidi hankekord) reguleerib

riigihangete planeerimist, ettevalmistamist, korraldamist, dokumenteerimist ning

hankelepingute sõlmimist ja täitmist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis

(edaspidi TTJA).

1.2. Hankekord määrab kindlaks hangete korraldamisega seotud isikute ülesanded,

otsustuspädevuse ja kooskõlastamise korra.

1.3. Hankekorda kohaldatakse kõigile rahaliste huvidega seotud tehingutele, millega TTJA

ostab, üürib, rendib või liisib asju, tellib teenuseid, ideelahendusi või ehitustöid või

sõlmib kontsessioonilepingu, sõltumata tehingu maksumusest.

1.4. Hankekorra infoturbe väljasttellimise strateegiat käsitlevat peatükki kohaldatakse

lisaks hangetele ka muudele lepingutele ja kokkulepetele, mille alusel antakse välisele

isikule ligipääs TTJA infosüsteemile, andmetele, isikuandmetele, konfidentsiaalsele

teabele või varadele või mille alusel välise isiku ülesandeks antakse TTJA jaoks olulise

teenuse osutamine.

1.5. Kõik hankekorras nimetatud summad on käibemaksuta.

1.6. Hankekorras kasutatakse riigihangete seaduses (RHS) määratletud mõisteid, kui

hankekorrast ei tulene teisiti.

1.7. Kui hankekorra ja õigusakti vahel esineb vastuolu, kohaldatakse õigusakti.

1.8. Kui hankekorras viidatakse RHS-is sätestatud piirmäärale ilma piirmäära summat

nimetamata, lähtutakse riigihanke menetluse alustamise ajal kehtinud RHS-is

sätestatud piirmäärast, arvestades RHS-i üleminekusätteid.

Tabel 1. Kõik näidatud summad on käibemaksuta. Lihtostu ja väikehanke puhul järgitakse käesolevas hankekorras

sätestatud menetlusreegleid. RHS-i lihthanke piirmäärast alates kohaldatakse vastavalt hanke esemele RHS §-s

125, 126 või muus asjakohases sättes ette nähtud menetluskorda. Kontsessioonide, ideekonkursside ning kaitse-

ja julgeolekuvaldkonna hangete puhul lähtutakse RHS-is sätestatud erireeglitest.

2. Riigihanke korraldamise põhimõtted

2.1. Hanke korraldamisel järgitakse sõltumata hanke maksumusest RHS-is sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

Hanke ese Lihtost (TTJA) Väikehange (TTJA) RHS kohane menetlus alates

Asjad ja

tavateenused Kuni 29 999,99 € 30 000–49 999,99 € 50 000 €

Ehitustööd Kuni 29 999,99 € 30 000–99 999,99 € 100 000 €

Eriteenused Kuni 29 999,99 € 30 000–99 999,99 € 100 000 €

Sotsiaalteenused Kuni 29 999,99 € 30 000–499 999,99 € 500 000 €

3

2.2. Hanke korraldamisel:

2.2.1. tegutsetakse läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt;

2.2.2. koheldakse ettevõtjaid võrdselt ja välditakse põhjendamatuid või

ebaproportsionaalseid tingimusi;

2.2.3. kasutatakse olemasolevat konkurentsi efektiivselt;

2.2.4. välditakse huvide konflikti;

2.2.5. kasutatakse rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt;

2.2.6. lähtutakse parimast võimalikust hinna ja kvaliteedi suhtest;

2.2.7. arvestatakse võimaluse korral sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni,

julgeolekuriskide ja keskkonnahoidlike lahendustega.

2.3. Hanke menetlusreeglid ja hankedokumendid peavad olema hanke eesmärgi, olemuse,

maksumuse ja riskidega proportsionaalsed.

2.4. Madalaima hinnaga pakkumuse valimine ei ole kohustuslik, kui hanke eesmärki

arvestades on põhjendatud hinnata ka kvaliteeti, töökorraldust, tähtaega,

keskkonnamõju, kogukulu või muid kriteeriume.

3. Hanke osadeks jaotamine, turu-uuring ja huvide konflikt

3.1. Hanget ei või jaotada osadeks eesmärgiga vältida RHS-is või hankekorras sätestatud

menetlusreegleid.

3.2. Ühe tervikliku vajaduse, sama eesmärgi saavutamiseks vajalike või funktsionaalselt

koos toimivate asjade, teenuste või ehitustööde eeldatav maksumus arvestatakse

üldjuhul koos.

3.3. Hanke võib objektiivselt põhjendatud juhul jagada osadeks või korraldada eraldi

hangetena, järgides RHS-is sätestatud eeldatava maksumuse arvutamise reegleid.

3.4. Enne hanke alustamist võib hanke eest vastutav isik teha turu-uuringu, et:

3.4.1. selgitada välja turul pakutavad lahendused;

3.4.2. määrata hanke eeldatav maksumus;

3.4.3. hinnata võimalike pakkujate arvu;

3.4.4. koostada proportsionaalsed tehnilised ja lepingulised tingimused.

3.5. Turu-uuringu tegemine ja saadud teabe kasutamine ei või anda ühelegi ettevõtjale

põhjendamatut eelist.

3.6. Hanke korraldamisega seotud isik peab olema erapooletu ja vältima olukorda, kus tema

isiklikud, majanduslikud või muud huvid võivad mõjutada hanke tulemust.

3.7. Vastutav isik ja hankekomisjoni liikmed kinnitavad huvide konflikti puudumist:

3.7.1. väikehanke ja registris korraldatava hanke puhul sõltumatuse deklaratsiooniga või

riigihangete registris (edaspidi RHR) antava kinnitusega;

3.7.2. lihtostu puhul kirjaliku kinnitusega, kui hanke asjaoludest või isikute seostest

tulenevalt võib esineda huvide konflikti risk.

3.8. Huvide konflikti tekkimisest või selle ohust teavitatakse viivitamata vastutavat isikut

ja vahetut juhti. Huvide konfliktis olev isik taandub hankega seotud toimingutest.

2. peatükk

Hanke planeerimine ja eeldatava maksumuse määramine

4. Eelarve, hankeplaan ja ostukava

4.1. Hanke korraldamise eelduseks on hankevajaduse olemasolu ja selleks vajalike rahaliste

vahendite olemasolu.

4.2. Planeeritavad hanked kajastatakse eelarves, eelarve kasutusplaanis, hankeplaanis või

ostukavas.

4.3. Hankeplaani kantakse hanked, mille eeldatav maksumus on vähemalt 50 000 eurot.

4.4. Hankeplaani koostamiseks annavad sisendi vastutavad isikud. Sisendi õigeaegse

esitamise eest vastutab vastava büroo juhataja.

4

4.5. Hankeplaanis märgitakse vähemalt:

4.5.1. hanke nimetus ja lühikirjeldus;

4.5.2. hanke eeldatav maksumus;

4.5.3. kavandatav menetluse liik;

4.5.4. hanke alustamise eeldatav aeg;

4.5.5. vastutav struktuuriüksus ja/või vastutav isik.

4.6. Hankeplaani koostab õigusnõunik koostöös finantsnõunikuga. Hankeplaani kinnitab

peadirektor hiljemalt kahe nädala jooksul TTJA eelarve kinnitamisest arvates.

4.7. Hankeplaan avaldatakse RHS-is sätestatud korras.

4.8. Hankeplaani muutmine ei ole nõutav, kui:

4.8.1. hanke alustamise aeg või eeldatav maksumus muutub ebaoluliselt;

4.8.2. hanke vajadus langeb ära;

4.8.3. tekib hankeplaanis kajastamata hankevajadus, mille korraldamiseks on saadud

käesoleva korra kohane heakskiit.

4.9. Hankeplaanis kajastamata hanke puhul:

4.9.1. kontrollib finantsnõunik rahaliste vahendite olemasolu;

4.9.2. kuni 49 999,99 euro suurune ost lisatakse vajaduse korral ostukavasse;

4.9.3. vähemalt 50 000 euro suuruse hanke korraldamise kiidab heaks TTJA peadirektor

käskkirjaga.

4.10. Ostukavasse kantakse hankeplaanis, eelarves või eelarve kasutusplaanis

kajastatud ostude hulka mittekuuluv ost eeldatava maksumusega kuni 49 999,99 eurot,

välja arvatud koolitusplaani, meediaplaani või muu eraldi kinnitatud plaani alusel

tehtavad ostud ning eraldi volituse alusel tehtavad ostud.

4.11. Ostukavas märgitakse vähemalt:

4.11.1. ostu taotleja;

4.11.2. ostetava asja või tellitava teenuse kirjeldus;

4.11.3. ostu eeldatav maksumus;

4.11.4. rahastamisallikas;

4.11.5. ostu vajalikkuse põhjendus;

4.11.6. finantsnõuniku otsus.

4.12. Ostukava haldamise ja ostukavasse kantud tavapäraste ostude korraldamise eest

vastutab büroo- ja personalitöö koordinaator, kui ostu iseloomust või kokkulepitud

tööjaotusest ei tulene teisiti.

5. Hanke eeldatava maksumuse määramine

5.1. Hanke eeldatava maksumuse määrab vastutav isik enne menetluse liigi valimist.

5.2. Eeldatava maksumuse määramisel lähtutakse hanke alustamise aja turuhinnast ja RHS-

is sätestatud reeglitest.

5.3. Eeldatava maksumuse määramisel tuleb lähtuda vähemalt:

5.3.1. hankelepingu kogu kehtivusaja maksumusest;

5.3.2. lepingu pikendamisest, uuendamisest, tulevikus tekkivatest kohustustest ja

valikuvõimaluste maksumusest;

5.3.3. hankelepingu täitmiseks vajalikest seotud asjadest, teenustest või ehitustöödest;

5.3.4. samalaadsetest järjestikustest või regulaarsetest ostudest, mida on võimalik

mõistlikult ette näha;

5.3.5. raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kogu eeldatavast mahust.

5.4. Eeldatava maksumuse määramise alus peab olema vajaduse korral hiljem kontrollitav.

5.5. Kui vastutaval isikul tekib kahtlus hanke liigi, eeldatava maksumuse või ostude

summeerimise suhtes, konsulteerib ta enne hanke alustamist õigusnõunikuga.

5.6. Kui laekunud pakkumuste hinnad ületavad oluliselt eeldatavat maksumust, hindavad

vastutav isik ja vajaduse korral õigusnõunik:

5.6.1. kas eeldatav maksumus oli määratud õigesti;

5

5.6.2. kas valitud menetluse liik võimaldab lepingu sõlmida;

5.6.3. kas hankelepinguks on olemas rahalised vahendid;

5.6.4. kas hange tuleb kehtetuks tunnistada ja korraldada uuesti.

3. peatükk

Menetlustasemed

6. Menetluse liigi valimine

6.1. Hanke menetlus valitakse hanke eeldatava maksumuse, hanke eseme, riskide ja RHS-

is sätestatud piirmäärade alusel.

6.2. TTJA-s kasutatakse järgmisi menetlustasemeid:

6.2.1. lihtost – hange eeldatava maksumusega kuni 29 999,99 eurot;

6.2.2. väikehange – hange eeldatava maksumusega vähemalt 30 000 eurot, kuid alla RHS-

is vastavale hankelepingu liigile sätestatud lihthanke piirmäära;

6.2.3. lihthange – RHS-is sätestatud lihthanke piirmääraga võrdne või seda ületav hange,

mille eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära;

6.2.4. rahvusvahelist piirmäära ületav riigihange – hange, mille eeldatav maksumus

võrdub rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda;

6.2.5. sotsiaal- või eriteenuste hange, kontsessioon, ideekonkurss, kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna hange või muu erimenetlus, mille korral lähtutakse RHS-is

sätestatud erireeglitest.

6.3. Vastutav isik võib rakendada hankekorras nõutust rangemat menetlust, kui see on hanke

maksumust, eset, riske ja/või turuolukorda arvestades põhjendatud. Riigihanke

vabatahtlikul alustamisel RHR-s järgitakse RHS-is sätestatud riigihanke menetluse

korda.

7. Lihtost

7.1. Lihtost on hange, mille eeldatav maksumus on kuni 29 999,99 eurot.

7.2. Lihtostu puhul valib tehingupartneri vastutav isik. Lihtostu puhul ei ole kohustuslik

võtta võrdlevaid pakkumusi, kui vastutav isik veendub, et:

7.2.1. tehingu hind on turutingimusi arvestades mõistlik;

7.2.2. ost vastab Ameti vajadusele;

7.2.3. valitud lahendusel on mõistlik hinna ja kvaliteedi suhe;

7.2.4. järgitakse RHS-i üldpõhimõtteid.

7.3. Hinna mõistlikkust võib kontrollida muu hulgas:

7.3.1. avalike hinnakirjade või veebipoodide võrdlusega;

7.3.2. varasemate samalaadsete ostude andmetega;

7.3.3. turu-uuringuga;

7.3.4. ühe või mitme hinnapakkumuse küsimisega;

7.3.5. raamlepingu, keskse hanke või muu kontrollitava hinnataseme alusel.

7.4. Lihtostu puhul ei ole eraldi hanketoimiku avamine kohustuslik. Registreeritakse

dokumendid, millel on tõendamisväärtus või mille registreerimine tuleneb

dokumendihalduse korrast.

7.5. Lihtostu puhul sõlmitakse hankeleping hankekorra punktides 21.1 ja 21.2 sätestatud

juhtudel.

8. Väikehange

8.1. Väikehange on hange, mille eeldatav maksumus on vähemalt 30 000 eurot, kuid alla

RHS-is vastavale hankelepingu liigile sätestatud lihthanke piirmäära.

8.2. Väikehanke puhul küsib vastutav isik kirjaliku pakkumuse üldjuhul vähemalt kolmelt

sõltumatult ettevõtjalt, kui turul on piisav konkurents.

8.3. Väikehanke dokumentidest peab nähtuma vähemalt:

6

8.3.1. ostu ese;

8.3.2. eeldatav maksumus;

8.3.3. valitud ettevõtja(d);

8.3.4. hinna mõistlikkuse kontrollimise viis;

8.3.5. pakkumise valiku lühike põhjendus.

8.4. Vähemalt kolme ettevõtja poole pöördumine ei tähenda kohustust saada vähemalt kolm

pakkumust. Hanke võib lõpule viia ka juhul, kui tähtajaks laekub vähem pakkumusi.

8.5. Kui pakkumust ei ole võimalik või otstarbekas küsida vähemalt kolmelt ettevõtjalt,

koostab vastutav isik kirjaliku põhjenduse, milles kirjeldab vähema arvu ettevõtjate

poole pöördumise aluseid.

8.6. Punktis 8.5 nimetatud põhjendus:

8.6.1. kooskõlastatakse enne pakkumuskutse saatmist või, kui asjaolu selgub hiljem, enne

hankelepingu sõlmimist vastutava isiku vahetu juhiga;

8.6.2. registreeritakse dokumendihaldussüsteemis Delta hanke asjatoimikus või seotakse

asjaomase ostutaotluse või hankelepinguga.

8.7. Kui pakkumust küsitakse ainult ühelt ettevõtjalt ainuõiguse, tehnilise ainulaadsuse,

ühildumise, konkurentsi puudumise või muu samalaadse põhjuse tõttu,

kooskõlastatakse põhjendus lisaks õigusnõunikuga.

8.8. Vähema arvu ettevõtjate poole pöördumine võib olla põhjendatud eelkõige juhul, kui:

8.8.1. turul tegutseb vähem kui kolm sobivat ettevõtjat;

8.8.2. hanke tehnilised või ühilduvusnõuded piiravad võimalike pakkujate ringi;

8.8.3. esineb ainuõigus või muu objektiivne konkurentsi puudumise põhjus;

8.8.4. hanke kiireloomulisus tuleneb ettenägematutest asjaoludest;

8.8.5. varasem turu-uuring või ebaõnnestunud hange näitab, et rohkemate ettevõtjate poole

pöördumine ei ole otstarbekas;

8.8.6. esineb muu objektiivne ja kontrollitav põhjus.

8.9. Pakkumuskutses esitatakse vähemalt:

8.9.1. hanke eseme kirjeldus;

8.9.2. pakkumusele esitatavad nõuded;

8.9.3. pakkumuse esitamise tähtaeg ja viis;

8.9.4. pakkumuste hindamise kriteeriumid;

8.9.5. hankelepingu kavand või hankelepingu olulised tingimused;

8.9.6. vajaduse korral läbirääkimiste pidamise võimalus ja kord.

8.10. Pakkumused avatakse ja neid hinnatakse pärast pakkumuste esitamise tähtaja

möödumist.

8.11. Eduka pakkumuse valib pakkumuskutses avaldatud hindamiskriteeriumide

alusel hankekomisjon või juhul, kui hankekomisjoni ei ole moodustatud, vastutav isik

vahetu juhi kooskõlastusel.

8.12. Väikehanke puhul maksumusega 30 000-49 999,99 eurot otsustab hanke-

komisjoni moodustamise büroo juhataja, lähtudes hanke keerukusest ja riskidest.

9. Lihthange ja rahvusvahelist piirmäära ületav riigihange

9.1. Alates RHS-is vastavale hankelepingu liigile sätestatud lihthanke piirmäärast

korraldatakse hange RHS-is sätestatud korras.

9.2. Lihthange viiakse läbi RHR-s RHS § 125 alusel, kui RHS-ist ei tulene teistsugust

menetlust.

9.3. Rahvusvahelist piirmäära ületava hanke puhul valitakse RHS-is lubatud menetlusliik,

lähtudes hanke esemest ja asjaoludest.

9.4. Registris läbiviidava hanke korral:

9.4.1. kinnitatakse hanke korraldamine peadirektori käskkirjaga;

9.4.2. moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline hankekomisjon;

9.4.3. kooskõlastatakse hanke alusdokumendid õigusnõunikuga;

7

9.4.4. toimub hankijapoolne suhtlus ettevõtjatega üldjuhul registri kaudu;

9.4.5. tehakse otsused ja esitatakse teated RHS-is sätestatud korras.

9.5. Registrihanke võib korraldada pöördmenetlusena või täieliku pöördmenetlusena, kui

see on RHS-i järgi lubatud ja vastav võimalus on hanke alusdokumentides sätestatud.

9.6. Konkreetse menetlusliigi, tähtaegade, ooteaja, kõrvaldamise aluste, kvalifitseerimise,

pakkumuste kontrollimise, lepingu sõlmimise ja aruandluse puhul lähtutakse RHS-ist,

vajadusel tuleb konsulteerida õigusnõunikuga.

10. Sotsiaal- ja eriteenused ning muud erimenetlused

10.1. Sotsiaal- ja eriteenus määratakse RHS-i ja selle aluseks olevate Euroopa Liidu

õigusaktide kohaselt.

10.2. Sotsiaal- või eriteenuse hanke puhul kohaldatakse alla RHS-is vastavale

teenusele sätestatud lihthanke piirmäärani käesoleva korra punktis 7 või 8 sätestatud

korda vastavalt hanke eeldatavale maksumusele ning alates nimetatud piirmäärast RHS

§-s 126 sätestatud korda.

10.3. Kontsessiooni, ideekonkursi, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hanke või muu

erimenetluse korral määratakse kohaldatav menetlus koostöös õigusnõunikuga.

11. RHS-i kohaldamisest vabastatud tehingud

11.1. RHS §-s 11 nimetatud erandi kohaldamisel ei pea järgima RHS-is sätestatud

hankemenetlust, kuid tehingu tegemisel järgitakse võimalikult suures ulatuses RHS-i

üldpõhimõtteid.

11.2. Erandile tugineda sooviv isik koostab ja registreerib dokumendihaldussüsteemis

enne lepingu sõlmimist memo, milles märgitakse vähemalt:

11.2.1. tehingu ese ja eeldatav maksumus;

11.2.2. kohaldatav erand ja selle faktilised asjaolud;

11.2.3. valitud lepingupartner ja valiku põhjendus;

11.2.4. hinna mõistlikkuse hindamise viis;

11.2.5. rahastamisallikas.

11.3. Erandi kohaldamise memo kooskõlastatakse:

11.3.1. vastutava isiku vahetu juhiga;

11.3.2. õigusnõunikuga;

11.3.3. finantsnõunikuga;

11.3.4. vähemalt 50 000 euro suuruse tehingu puhul peadirektoriga või tema volitatud

isikuga.

11.4. Erandi alusel tehtava tehingu puhul sõlmitakse kirjalikus või kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis leping sõltumata tehingu maksumusest.

11.5. Kõik erandi kohaldamisega seotud dokumendid registreeritakse

dokumendihaldussüsteemis.

4. peatükk

Hanke korraldamisega seotud isikud ja otsustuspädevus

12. Vastutav isik

12.1. Lihtostu ja väikehanke eest vastutava isiku määrab büroo juhataja. Riigihangete

registris korraldatava hanke eest vastutava isiku määrab peadirektor või tema volitatud

isik hanke alustamise otsuses.

12.2. Vastutav isik on üldjuhul ka hankelepingu täitmise eest vastutav isik, kui

hankelepingus või hanke alustamise otsuses ei ole määratud teisiti.

12.3. Vastutav isik:

12.3.1. kirjeldab hankevajaduse ja hanke eesmärgi;

12.3.2. kontrollib hanke kajastamist eelarves, hankeplaanis või ostukavas;

8

12.3.3. määrab hanke eeldatava maksumuse;

12.3.4. teeb vajaduse korral turu-uuringu;

12.3.5. koostab tehnilise kirjelduse, kvalifitseerimis-, vastavus- ja hindamistingimused ning

muu vajaliku sisendi;

12.3.6. valmistab ette pakkumuskutse ja hankelepingu;

12.3.7. korraldab registrivälise hanke menetluse;

12.3.8. annab õigusnõunikule registrihanke korraldamiseks vajaliku sisendi;

12.3.9. korraldab hanke dokumenteerimise;

12.3.10. jälgib hankelepingu täitmist;

12.3.11. kontrollib asja või teenuse vastuvõtmist ning arve vastavust lepingule;

12.3.12. algatab vajaduse korral lepingu muutmise, nõude esitamise või lepingu

lõpetamise.

12.4. Vastutav isik esitab registrihanke või keerukama väikehanke dokumendid

õigusnõunikule kooskõlastamiseks piisava ajavaruga, üldjuhul vähemalt 20

kalendripäeva enne hanke kavandatavat alustamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

13. Vahetu juht ja büroo juhataja

13.1. Vahetu juht või büroo juhataja:

13.1.1. kinnitab hankevajaduse;

13.1.2. tagab vajaliku sisendi õigeaegse esitamise;

13.1.3. määrab lihtostu ja väikehanke eest vastutava isiku ja teeb vajaduse korral ettepaneku

registris korraldatava hanke eest vastutava isiku määramiseks;

13.1.4. kooskõlastab vähema kui kolme ettevõtja poole pöördumise põhjenduse;

13.1.5. otsustab hankekomisjoni moodustamise 30 000-49 999,99 euro suuruse väikehanke

puhul, lähtudes hanke keerukusest, hindamiskriteeriumidest ja riskidest;

13.1.6. kooskõlastab väikehanke pakkumuse valiku, kui hankekomisjoni ei ole

moodustatud;

13.1.7. jälgib vastutava isiku ülesannete täitmist.

14. Finantsnõunik

14.1. Finantsnõunik:

14.1.1. kontrollib rahaliste vahendite olemasolu;

14.1.2. nõustab rahastamisallika ja eelarveliste tingimuste küsimustes;

14.1.3. kooskõlastab hankeplaanivälise hanke rahastamise;

14.1.4. kooskõlastab RHS-i erandi kohaldamise rahaliste vahendite kasutamise seisukohast;

14.1.5. osaleb vajaduse korral hankedokumentide finantstingimuste koostamisel.

14.2. Finantsnõuniku kooskõlastus kinnitab rahaliste vahendite olemasolu ega tähenda

hankevajaduse, pakkumuse valiku või hankelepingu tingimuste kinnitamist.

15. Õigusnõunik

15.1. Õigusnõunik nõustab vajadusel vastutavat isikut menetluse liigi valikul, hanke

ettevalmistamisel, läbiviimisel ja hankelepingu täitmisel.

15.2. Õigusnõuniku kohustuslik kooskõlastus on vajalik vähemalt:

15.2.1. registris läbiviidava hanke puhul;

15.2.2. ühe ettevõtja poole pöördumisel, kui põhjendus tugineb ainuõigusele, tehnilisele

ainulaadsusele või objektiivsele konkurentsi puudumisele;

15.2.3. RHS § 11 erandi kohaldamisel;

15.2.4. mittestandardse hankelepingu või ettevõtja lepingumalli kasutamisel;

15.2.5. hankelepingu muutmisel, kui muudatuse lubatavus sõltub RHS-ist;

15.2.6. hanke kehtetuks tunnistamisel;

15.2.7. vaidlustuse, kaebuse või olulise lepingurikkumise korral.

15.3. Õigusnõunik:

9

15.3.1. koordineerib registrihanke tehnilisi toiminguid;

15.3.2. kontrollib registrisse esitatavaid dokumente ja teateid;

15.3.3. korraldab vajaduse korral hankija otsuste vormistamise;

15.3.4. nõustab hankekomisjoni;

15.3.5. koordineerib vaidlustusmenetlusega seotud tegevusi;

15.3.6. jälgib RHS-ist tulenevate registri- ja aruandluskohustuste täitmist.

15.4. Kui hankekorras ei ole sätestatud teisiti, ei pea õigusnõunik olema

hankekomisjoni liige, kui tema osalemine komisjonis ei ole hanke keerukust või riske

arvestades vajalik.

16. Hankekomisjon

16.1. Hankekomisjon moodustatakse:

16.1.1. registris läbiviidava hanke puhul;

16.1.2. väikehanke puhul, kui see on põhjendatud arvestades hanke keerukust,

hindamiskriteeriumeid ja/või riske.

16.2. Hankekomisjonis on üldjuhul vähemalt kolm liiget. Hangetel alates lihthanke

piirmäärast on soovitav, et üks komisjoni liikmetest on õigusnõunik.

16.3. Üks hankekomisjoni liige on vastutav isik. Vastutav isik on üldjuhul komisjoni

esimees.

16.4. Hankekomisjon:

16.4.1. kontrollib pakkumuste vastavust;

16.4.2. küsib vajaduse korral pakkujatelt selgitusi;

16.4.3. hindab ja võrdleb pakkumusi;

16.4.4. kontrollib kõrvaldamise aluseid ja kvalifitseerimistingimuste täitmist, kui see on

asjakohane;

16.4.5. valib väikehanke puhul eduka pakkumuse ning teeb registris läbiviidava hanke

puhul peadirektorile või tema volitatud isikule ettepaneku eduka pakkumuse

valimiseks;

16.4.6. täidab muid hanke alustamise otsuses või hankedokumentides määratud ülesandeid.

16.5. Hankekomisjoni tegevus dokumenteeritakse protokollis, milles märgitakse

otsustamisel osalenud komisjoniliikmed, tehtud otsused ja nende põhjendused ning

vajaduse korral hääletustulemused ja eriarvamused. Protokolli allkirjastab

hankekomisjoni liige, kes protokolli koostas.

16.6. Kui pakkumusi hinnatakse kvalitatiivsete või subjektiivsete kriteeriumide alusel,

peab antud punktide põhjendus olema kontrollitav.

16.7. Kui hankekomisjoni moodustamise otsuses ei ole sätestatud teisiti, on

hankekomisjon otsustusvõimeline, kui otsustamisel osaleb vähemalt pool (50%)

komisjoni liikmetest.

17. Peadirektor

17.1. Peadirektor kinnitab hankeplaani.

17.2. Peadirektor või tema volitatud isik otsustab:

17.2.1. registris läbiviidava hanke alustamise;

17.2.2. registris läbiviidava hanke tulemuse hankekomisjoni ettepaneku alusel;

17.2.3. vähemalt 50 000 euro suuruse RHS § 11 erandi alusel tehtava tehingu;

17.2.4. muu hanke korraldamise, kui hanke asjaoludest tulenev oluline õiguslik, rahaline,

infoturbe- ja/või mainerisk seda nõuab.

17.3. Peadirektori otsus vormistatakse käskkirjana, kui see tuleneb RHS-ist,

käesolevast hankekorrast või dokumendihalduse korrast või kui otsuse olulisus seda

eeldab.

10

5. peatükk

Hankedokumendid, dokumenteerimine ja hankeleping

18. Hankedokumendid

18.1. Hankedokumendid peavad olema selged, täpsed, üheselt mõistetavad ning hanke

eesmärgi suhtes proportsionaalsed.

18.2. Hankedokumentides kirjeldatakse sõltuvalt hanke liigist vähemalt:

18.2.1. hanke ese ja tehnilised nõuded;

18.2.2. pakkumuse esitamise viis ja tähtaeg;

18.2.3. pakkujale esitatavad nõuded;

18.2.4. pakkumuse vastavuse kontrollimise kord;

18.2.5. hindamiskriteeriumid ja pakkumuse edukaks tunnistamise kord;

18.2.6. hankelepingu olulised tingimused;

18.2.7. vajaduse korral läbirääkimiste pidamise kord;

18.2.8. vajaduse korral hanke lõpetamise või kõigi pakkumuste tagasilükkamise alused.

18.3. Nõudeid pakkuja majanduslikule seisundile, kogemusele, personalile või

sertifikaatidele kehtestatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik hankelepingu

nõuetekohase täitmise tagamiseks.

18.4. Kui hankelepingu sõlmimine on kohustuslik, lisatakse hankelepingu kavand

üldjuhul pakkumuskutsele või hanke alusdokumentidele.

19. Hanke dokumenteerimine

19.1. Hanke dokumentide koostamine, registreerimine, säilitamine ja arhiveerimine

toimub TTJA dokumendihalduse korra ja Delta juhendi kohaselt.

19.2. Alates 30 000 euro suurusest väikehankest avatakse dokumendihaldussüsteemis

hanke asjatoimik.

19.3. Hanke asjatoimikusse lisatakse või sellega seotakse vähemalt:

19.3.1. hanke alustamise ja rahastamise kooskõlastused;

19.3.2. eeldatava maksumuse määramise alus, kui see ei nähtu muudest dokumentidest;

19.3.3. turu-uuringu tulemused, kui turu-uuring tehti;

19.3.4. pakkumuskutse või hanke alusdokumendid;

19.3.5. ettevõtjatega peetud oluline kirjavahetus;

19.3.6. laekunud pakkumused;

19.3.7. sõltumatuse deklaratsioonid;

19.3.8. hindamisprotokollid, otsused ja memod;

19.3.9. hankeleping ja selle muudatused;

19.3.10. lepingu täitmist ja lõpetamist tõendavad olulised dokumendid.

19.4. Lihtostu dokumenteerimisel lähtutakse hankekorra punktist 7.

19.5. Välisabi või muu sihtotstarbelise rahastuse kasutamisel säilitatakse kõik toetuse

abikõlblikkuse tõendamiseks vajalikud dokumendid sõltumata hanke maksumusest.

19.6. Registris olemasolevaid dokumente ei pea Deltas dubleerima, kui tagatud on

nende säilimine ja üheselt mõistetav seos Delta hanke asjatoimikuga.

20. Hanke alustamise ja tulemuse otsus

20.1. Hanke alustamise otsuses määratakse vajaduse korral:

20.1.1. hanke nimetus ja ese;

20.1.2. eeldatav maksumus;

20.1.3. menetluse liik;

20.1.4. vastutav isik;

20.1.5. hankekomisjoni koosseis;

20.1.6. hindamiskriteeriumid;

20.1.7. hankelepingu allkirjastaja;

11

20.1.8. muud hanke korraldamiseks vajalikud tingimused.

20.2. Hanke tulemuse otsuses või protokollis märgitakse vähemalt:

20.2.1. esitatud pakkumused;

20.2.2. pakkumuste vastavuse kontrollimise tulemus;

20.2.3. hindamise tulemus;

20.2.4. eduka pakkumuse valik ja selle põhjendus;

20.2.5. vajaduse korral kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrollimise tulemus.

20.3. Hanke kehtetuks tunnistamine või lõpetamine põhjendatakse kirjalikult.

20.4. Lihtostu puhul eraldi tulemuse otsust ei vormistata. Väikehanke puhul ei

vormistata eraldi tulemuse otsust, kui pakkumuse valik ja selle põhjendus nähtuvad

vastutava isiku koostatud dokumendist või hankekomisjoni protokollist. Registris

läbiviidava hanke tulemuse otsustab peadirektor või tema volitatud isik

hankekomisjoni ettepaneku alusel.

21. Hankeleping

21.1. Hankeleping sõlmitakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, kui hankelepingu maksumus on vähemalt 20 000 eurot või muul hankekorras

sätestatud juhul.

21.2. Sõltumata maksumusest sõlmitakse leping kirjalikus või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, kui:

21.2.1. oluline on täpselt kokku leppida teenuse mahus, kvaliteedis, tähtajas, garantiis või

vastutuses;

21.2.2. töödeldakse isikuandmeid või konfidentsiaalset teavet;

21.2.3. teenuseosutajale antakse ligipääs TTJA infosüsteemile või varale;

21.2.4. lepinguga antakse üle või litsentsitakse intellektuaalomandi õigusi;

21.2.5. leping sõlmitakse füüsilise isikuga;

21.2.6. lepingut rahastatakse välisabist või muust sihtotstarbelisest rahastusest ja

rahastamistingimused seda nõuavad;

21.2.7. leping on vajalik muul põhjendatud juhul.

21.3. Hankeleping peab vastama pakkumuskutses, hanke alusdokumentides ja edukas

pakkumuses sätestatud tingimustele.

21.4. Kui ettevõtja pakkumus sisaldab kõiki olulisi lepingutingimusi, võib

hankelepingu sõlmida pakkumuse kirjaliku aktsepteerimisega.

21.5. Hankeleping ja selle lisad registreeritakse majanduslepingute sarjas ning

olemasolu korral seotakse hanke asjatoimikuga.

21.6. Ettevõtja lepingumalli kasutatakse üksnes põhjendatud juhul ja see

kooskõlastatakse õigusnõunikuga.

21.7. Raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisel järgitakse raamlepingus ja RHS-

is sätestatud tingimusi.

21.8. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu andmed esitatakse RHR-le RHS-is

sätestatud korras.

21.9. Hankelepingu allkirjastab peadirektor või tema volitatud isik. Hankelepingu

allkirjastamine ei asenda käesoleva korra kohast pakkumuste menetlemist või valimist

ega registrihanke tulemuse otsust.

22. Hankelepingu täitmine, muutmine ja lõpetamine

22.1. Hankelepingu täitmise eest vastutav isik:

22.1.1. jälgib lepingu tähtaegset ja nõuetekohast täitmist, teeb vajadusel ettepanekuid

õiguskaitsevahendite rakendamiseks;

22.1.2. kontrollib üleantud asja, osutatud teenuse või tehtud ehitustöö vastavust lepingule;

22.1.3. korraldab vajaduse korral üleandmis-vastuvõtmisakti koostamise;

22.1.4. kontrollib arve vastavust lepingule ja tegelikult vastu võetud sooritusele;

12

22.1.5. jälgib garantiide, hoolduse ja muude lepingujärgsete kohustuste täitmist;

22.1.6. registreerib lepingu täitmisega seotud olulise kirjavahetuse.

22.2. Arve kinnitamisega kinnitab lepingu täitmise eest vastutav isik, et arvel märgitud

asi, teenus või ehitustöö on lepingule vastavas ulatuses vastu võetud ja arve kuulub

tasumisele.

22.3. Arve või selle menetluse juures märgitakse võimaluse korral hankelepingu

number ning registrihanke puhul RHR-i viitenumber.

22.4. Hankelepingu muudatust ei lepita ettevõtjaga kokku enne, kui on hinnatud

muudatuse lubatavust, mõju maksumusele ja rahaliste vahendite olemasolu.

22.5. Registrihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu muutmine kooskõlastatakse

õigusnõunikuga.

22.6. Hankelepingu muutmise, täitmise või lõpetamise andmed esitatakse registrile

RHS-is sätestatud juhul ja tähtajal.

6. peatükk

Infoturbe juhtimissüsteemi nõuetega seotud väljasttellimise strateegia

23. Reguleerimisala ja eesmärk

23.1. Käesolevat peatükki kohaldatakse, kui välisele teenuseosutajale:

23.1.1. antakse ligipääs TTJA infosüsteemile, võrgule või taristule;

23.1.2. antakse üle TTJA andmeid, isikuandmeid või konfidentsiaalset teavet;

23.1.3. antakse ülesanne hallata TTJA vara või infotöötlusvahendit;

23.1.4. antakse ülesanne osutada TTJA tegevuse järjepidevuse seisukohast olulist teenust;

23.1.5. tellitakse pilve-, majutus-, tarkvara-, arendus-, hooldus- või muu infoturberiskiga

teenus.

23.2. Peatükki kohaldatakse sõltumata sellest, kas leping sõlmitakse riigihanke

tulemusena, RHS-i erandi alusel või muul viisil.

23.3. Väljasttellimise eesmärk on võimaldada TTJA-l kasutada välise teenuseosutaja

teadmisi, tehnoloogiat ja ressursse viisil, mis tagab teenuse kvaliteedi, kulutõhususe,

järjepidevuse ja piisava turvalisuse.

23.4. Väljasttellimine ei vabasta TTJA-d vastutusest talle pandud ülesannete,

andmete, infoturbe ega teenuse järjepidevuse eest.

24. Riskide hindamine ja vastutavate isikute kaasamine

24.1. Enne punktis 23.1 nimetatud teenuse tellimist määrab vastutav isik koostöös

digiteenuste bürooga teenuse kaitsetarbe ja riskitaseme.

24.2. Vajaduse korral kaasatakse riskide hindamisse:

24.2.1. infoturbejuht;

24.2.2. õigusnõunik;

24.2.3. andmekaitse eest vastutav isik;

24.2.4. teenuse või infosüsteemi omanik;

24.2.5. muu asjakohase pädevusega isik.

24.3. Riskide hindamisel arvestatakse vähemalt:

24.3.1. töödeldavate andmete liiki ja tundlikkust;

24.3.2. teenuse mõju TTJA põhiülesannete täitmisele;

24.3.3. teenuse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse vajadust;

24.3.4. teenuseosutaja ja tema alltöövõtjate ligipääsu ulatust;

24.3.5. andmete asukohta ja piiriülest töötlemist;

24.3.6. teenusekatkestuse, andmekao ja teenuseosutajast sõltuvuse riski;

24.3.7. teenuse lõpetamise või teisele teenuseosutajale ülemineku võimalust;

24.3.8. TTJA riskiregistrit, E-ITS-i ja muid kohalduvaid nõudeid.

24.4. Riskihindamise ulatus peab olema teenuse riski ja mõjuga proportsionaalne.

13

24.5. Kõrgema riskiga teenuse puhul dokumenteeritakse riskihindamine ning

kavandatud riskimaandamismeetmed enne hanke alustamist või lepingu sõlmimist.

25. Teenuseosutaja valik

25.1. Teenuseosutaja valikul hinnatakse sõltuvalt teenuse riskist vähemalt:

25.1.1. teenuse tehnilist ja sisulist sobivust;

25.1.2. teenuseosutaja kogemust ja personali pädevust;

25.1.3. teenuseosutaja usaldusväärsust ja mainet;

25.1.4. teenuseosutaja majanduslikku jätkusuutlikkust;

25.1.5. rakendatavaid infoturbe- ja andmekaitsemeetmeid;

25.1.6. alltöövõtjate kasutamist;

25.1.7. teenuse järjepidevuse ja taastamise võimekust;

25.1.8. andmete tagastamise, kustutamise ja teenuselt väljumise võimalusi.

25.2. Kvalifitseerimis- või vastavusnõuded peavad olema teenuse riskiga

proportsionaalsed.

25.3. E-ITS auditi järeldusotsust, ISO/IEC 27001 sertifikaati või muud sertifikaati

nõutakse üksnes juhul, kui see on teenuse kaitsetarvet ja riske arvestades põhjendatud.

25.4. Sertifikaadi puudumisel võib teenuseosutaja esitada muu samaväärse tõendi

rakendatud turvameetmete kohta, kui õigusaktist ei tulene teisiti.

25.5. Teenuseosutaja sobivuse hindamine peab olema hiljem kontrollitav.

26. Turvanõuded hankedokumentides ja pakkumuses

26.1. Hankedokumentides või lepingu sõlmimise aluseks olevates dokumentides

määratakse riskihindamise põhjal teenusele kohalduvad turvanõuded.

26.2. Teenuseosutajalt võib nõuda muu hulgas:

26.2.1. teenuse tehnilist ja organisatsioonilist kirjeldust;

26.2.2. kinnitust TTJA turvanõuete täitmise kohta;

26.2.3. andmete eraldamise kirjeldust;

26.2.4. ligipääsuõiguste haldamise kirjeldust;

26.2.5. infoturbeintsidentide käsitlemise korda;

26.2.6. järjepidevuse ja taastamise plaani;

26.2.7. andmete asukoha ja alltöövõtjate andmeid;

26.2.8. auditi-, sertifitseerimis- või testimistulemusi;

26.2.9. teenuselt väljumise ja andmete tagastamise kirjeldust.

26.3. Nõuded peavad võimaldama hinnata teenuse tegelikku vastavust TTJA

vajadustele ega või piirduda üksnes üldise kinnitusega.

27. Väljasttellimise lepingu tingimused

27.1. Väljasttellimise lepingus reguleeritakse vastavalt teenuse olemusele ja riskile

vähemalt:

27.1.1. teenuse ulatus, kvaliteet ja teenustase;

27.1.2. poolte õigused, kohustused ja vastutus;

27.1.3. konfidentsiaalsus ja andmekaitse;

27.1.4. ligipääsuõigused ja autentimine;

27.1.5. infoturbe- ja turvameetmed;

27.1.6. andmete eraldamine, säilitamine, varundamine, tagastamine ja kustutamine;

27.1.7. alltöövõtjate kasutamise tingimused;

27.1.8. intsidentidest ja rikkumistest teavitamine;

27.1.9. teenuse seire, audit ja kontrolliõigus;

27.1.10. teenuse järjepidevus ja taastamine;

27.1.11. intellektuaalomandi õigused;

27.1.12. teenuse muutmise kord;

14

27.1.13. lepingu lõpetamine ja teenuselt väljumine;

27.1.14. vastutavad kontaktisikud.

27.2. TTJA-l peab olema õigus kontrollida teenuseosutaja lepinguliste ja

infoturbealaste kohustuste täitmist.

27.3. Teenuseosutaja kohustub TTJA-d viivitamata teavitama infoturbeintsidendist,

andmekaitserikkumisest, olulisest teenusekatkestusest või muust asjaolust, mis võib

mõjutada TTJA andmeid või ülesannete täitmist.

27.4. Lepingu lõpetamise tingimused peavad võimaldama teenuse mõistliku aja

jooksul TTJA-le või uuele teenuseosutajale üle anda.

28. Teenuse seire

28.1. Lepingu täitmise eest vastutav isik jälgib teenuse vastavust lepingule ja

kokkulepitud riskitasemele.

28.2. Kõrgema riskiga teenuse vastavust hinnatakse regulaarselt ja üldjuhul vähemalt

kord aastas.

28.3. Seiresse kaasatakse vajaduse korral digiteenuste büroo, infoturbejuht,

õigusnõunik või muu pädev isik.

28.4. Teenuse tingimused ja turvameetmed vaadatakse täiendavalt üle:

28.4.1. pärast olulist infoturbeintsidenti;

28.4.2. teenuse või riskimaastiku olulisel muutumisel;

28.4.3. õigusaktide või turvanõuete muutumisel;

28.4.4. enne lepingu pikendamist või olulist muutmist.

28.5. Puuduste ilmnemisel määratakse teenuseosutajale tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks või rakendatakse lepingus sätestatud muid õiguskaitsevahendeid.

7. peatükk

Riigihangete register ja aruandlus

29. Riigihangete registri kasutamine

29.1. RHR-i peakasutaja õigused on õigusbüroo juhatajal ja riigihangete valdkonnaga

tegeleval õigusnõunikul.

29.2. Registrihankega seotud isikud logivad registrisse sisse ja salvestavad oma

kasutajaandmed enne hankega sidumist.

29.3. Hankega seotud kasutajate lisamise ja eemaldamise korraldab RHR-i

peakasutaja.

29.4. Registris tehtavate toimingute tööjaotuse määravad vastutav isik ja õigusnõunik.

29.5. Vastutav isik annab õigusnõunikule registritoimingute tegemiseks vajaliku

sisendi ja teavitab viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutada registriandmeid või

seadusest tulenevaid tähtaegu.

30. Registriandmed ja aruandlus

30.1. Hanke ja hankelepingu andmed esitatakse registrile RHS-is sätestatud ulatuses

ja tähtajal.

30.2. Vastutav isik edastab õigusnõunikule andmed vähemalt:

30.2.1. hankelepingu sõlmimise;

30.2.2. raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise;

30.2.3. hankelepingu muutmise;

30.2.4. hankelepingu täitmise;

30.2.5. hankelepingu lõpetamise kohta.

30.3. Kui RHS nõuab hankelepingu andmete registrile esitamist enne arve

raamatupidamisele menetlemiseks saatmist, tagab vastutav isik andmete õigeaegse

edastamise õigusnõunikule.

15

8. peatükk

Lisad

Lisa 1 – sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni mall

Lisa 2 – pakkumuskutse mall

Lisa 3 – hanke alustamise käskkirja mall

Lisa 4 – pakkumuste hindamise ja valiku memo või protokolli mall