Harjumaa Kiili vald Luige alevik Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek

Lisa 2 Kiili Vallavalitsuse xx.xx.2021

korraldusele nr xx

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED – VIRAKU, LÄHTSE KÜLA

Luige alevik, Viljandi mnt 111, katastritunnusega 30401:001:2943, elamumaa sihtotstarbega 100%, 5578m2. Juurdepääs krundile on 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt.

Ehitusõigus ja arhitektuursed-ehituslikud tingimused: 1 Suurim ehitisealune pind krundil kokku – 300m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik

krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 38 lõikele 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile.

2 Suurim hoonete arv krundil kokku – 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone). Projekteeritavate ehitiste kasutamise otstarve – 11101 ja 12744.

3 Suurim korruselisus – 2 (üksikelamu), 1 (abihoone). 4 Suurim kõrgus maapinnast – 9m (üksikelamu), 4,5m (abihoone). Hoonete ± 0.00 kõrgus –

min. 0,30m maapinnast. Siduda abs. kõrgusega. 5 Katus – kaldkatus, katusekatte materjal: katusekaldele vastav ja arhitektuurselt sobiv. 6 Projekteeritavad hooned peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid

ning moodustama harmoonilise ansambli naabruses paiknevate ehitistega. Abihoone ja nende välisviimistlus peavad sobima üksikelamuga. Hoonetel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi). Välisviimistluses ei ole lubatud looduslikke materjale imiteerivate kunstmaterjalide (näiteks: plastik välisvoodrilaud) jmt plast- ning metallfassaadikattesüsteemide kasutamine. Esitada hoonete värvilahendused. Näidata hoonestuse kaugus krundi piiridest ja naaberhoonetest.

7 Piirded projekteerida naabruses olemasolevate piirdeaedade lahendustega kooskõlas. Teedepoolsed kuni 1,40m (läbipaistev puitaed), kruntide vaheline kuni 1,60m (võib ka olla võrkaed). Mitte rajada massiivpiirdeaeda (müüri, planku). Piirdega võib piirata elamut ümbritseva õueala kuni ca 2000m2. Esitada piirdeaia eskiislahendus.

8 Projekteerimisel lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”.

9 Liikluskorraldus ja juurdepääs: lahendada vastavalt projekteerimisnormidele. Teede planeerimisel lähtuda Eesti standardist. Projekteerimistingimuste alusel ei teki juurdepääsu tagavat asjaõigust. Projekteerimistingimustes näidatakse vaid avalikule teele juurdepääsutee võimalik asukoht. Katastriüksuse omanikul on õigus saada juurdepääs avalikule teele kokkuleppel üle võõra kinnisasja vastavalt asjaõigusseaduse § 156 lõikes 1 sätestatule või esitades vastavasisuline avaldus Harju Maakohtule. Kiili Vallavalitsus ei võta projekteerimistingimuste väljastamisega endale mistahes varalisi või mittevaralisi kohustusi, mis on seotud juurdepääsu tagamisega kinnisasjale või juurdepääsutee väljaehitamisega avalikult kasutatava teeni või selle tee hooldamisega seoses. Kõik sellised kohustused on kinnisasja omaniku ainukohustused.

10 Parkimine lahendada krundisiseselt. Näidata parkimiskohad asendiplaanil. 11 Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m2 suuruse ehitisealuse pinnaga

väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Alla 20m2 ehitised on keelatud paigutada krundi piirile lahemale kui 4m. Väikehoone ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna

arhitektuurse stiiliga). Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

12 Hoonete projekteerimisel arvestada olemasolevate kitsendustega. Kitsendustega on võimalik tutvuda maa-ameti kitsenduste kaardirakenduste lehel.

Keskkonnaalased ja tehnovarustuse n õuded: 13 Veevarustus ja kanalisatsioon (sh sademe- ja liigvesi): veevarustus lahendada kas

salvkaevuga või puurkaevuga. Puurkaevu jaoks taotleda ehitusluba. Reovee juhtimine kogumismahutisse (min mahtuvusega 10m3) või reoveepuhasti.

14 Välise tuletõrje veevarustuse tagamisel ehitistele lähtuda Eesti Standardist. 15 Vertikaalplaneerimine, sadeveed ja drenaaž: lahendada katastriüksuse piires. Välistada

sademevee valgumine naaberkruntidele. Projekti koosseisus esitada haljastuse ja vertikaalplaneerimise põhimõtteline lahendus kas asendiplaanil või eraldi joonisel.

16 Heakord ja jäätmed: lahendada ehitus- ja olmejäätmekonteineri(te) asukoht ja jäätmekäitlus. 17 Haljastus: säilitada olemasolev kõrghaljastus.

Nõuded projektide koostamiseks: 18 Asendiplaan esitada mõõtkavas 1:500 või 1:1000 koos maapealsete ja maa-aluste

tehnovõrkude, maakasutuse piiride, kõikide krundi kitsenduste, geodeetilise põhivõrgu punktide ja haljastusega kuni kahe aasta vanusel topo-geodeetilisel alusplaanil.

19 Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN).

20 Ehitusprojekti koosseisu lisada: 20.1 projekti lisada projekteerija poolt allkirjastatud kooskõlastuste koondtabel; 20.2 võrguvaldajate tehnilised tingimused. Kui projektiga ei nähta ette uusi tehnovõrke,

siis lisada projekti olemasolevate teenuslepingute koopiad; 20.3 fotod olemasolevast olukorrast; 20.4 energiamärgis.

N õuded projektide esitamisele: 21 Enne projekti esitamist, kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega maa-ala geodeetiline alusplaan

Kiili Vallavalitsuse digitaalse mõõdistusfailide arhiivi kaudu. 22 Nõutavad kooskõlastused\arvamused: ehitusseadustikust tulenevalt on ehitusloa taotluse ja

ehitusteatise menetluste puhul ameti ülesanne edastada haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud taotluse esemega või arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Sujuvama menetluse huvides tuleb teatud juhtudel (nt. ehitusprojekti koostamisel) teha vajalike asutustega koostööd.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Nabala tee 2a

75401, Harju maakond, Kiili vald,

Kiili alev

Teie 20.07.2021 nr 8-4/886

Meie 10.08.2021 nr 7.1-2/21/17959-2

Luige alevik Viljandi mnt 111 kinnistu

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine

märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Kiili valla Luige aleviku

Viljandi mnt 111 kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu elamu ja abihoone püstitamiseks.

Kinnistu (katastritunnus 30401:001:2943) asub riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi km 8,31-8,38

kaitsevööndis.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame

projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega

haldusaktile.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.

2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja

välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud

riigitee lõigu teekaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut ehitada

ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

5. Juurdepääs kavandada riigitee 15 km 8,34 olemasoleva ristumiskoha kaudu. Informeerime, et

kinnistu jagamise või naaberkinnistuga liitmise korral muutub kinnistu liikluskorraldus

juurdepääsu lahenduse osas.

6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) ristumiskoha nähtavuskolmnurk ja riigitee

külgnähtavus vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7 ja tabel 2.14

lähtetasemel rahuldav.

7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

2 (2)

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute, sealhulgas

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete,

tagamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad

leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada meetmeid

riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Projekti

seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte

kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada

kinnisel meetodil.

10. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

11. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,

liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks

võib kasutada Maa-ameti väljavõtet

12. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Lähtudes EhS § 31 lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused

arvestamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa : Lisa 2_ PT_Viljandi mnt 111

Krista Einama

58627026, [email protected]

Lisa 2 Kiili Vallavalitsuse xx.xx.2021

korraldusele nr xx

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED – VIRAKU, LÄHTSE KÜLA

Luige alevik, Viljandi mnt 111, katastritunnusega 30401:001:2943, elamumaa sihtotstarbega 100%, 5578m2. Juurdepääs krundile on 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt.

Ehitusõigus ja arhitektuursed-ehituslikud tingimused: 1 Suurim ehitisealune pind krundil kokku – 300m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik

krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 38 lõikele 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile.

2 Suurim hoonete arv krundil kokku – 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone). Projekteeritavate ehitiste kasutamise otstarve – 11101 ja 12744.

3 Suurim korruselisus – 2 (üksikelamu), 1 (abihoone). 4 Suurim kõrgus maapinnast – 9m (üksikelamu), 4,5m (abihoone). Hoonete ± 0.00 kõrgus –

min. 0,30m maapinnast. Siduda abs. kõrgusega. 5 Katus – kaldkatus, katusekatte materjal: katusekaldele vastav ja arhitektuurselt sobiv. 6 Projekteeritavad hooned peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid

ning moodustama harmoonilise ansambli naabruses paiknevate ehitistega. Abihoone ja nende välisviimistlus peavad sobima üksikelamuga. Hoonetel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi). Välisviimistluses ei ole lubatud looduslikke materjale imiteerivate kunstmaterjalide (näiteks: plastik välisvoodrilaud) jmt plast- ning metallfassaadikattesüsteemide kasutamine. Esitada hoonete värvilahendused. Näidata hoonestuse kaugus krundi piiridest ja naaberhoonetest.

7 Piirded projekteerida naabruses olemasolevate piirdeaedade lahendustega kooskõlas. Teedepoolsed kuni 1,40m (läbipaistev puitaed), kruntide vaheline kuni 1,60m (võib ka olla võrkaed). Mitte rajada massiivpiirdeaeda (müüri, planku). Piirdega võib piirata elamut ümbritseva õueala kuni ca 2000m2. Esitada piirdeaia eskiislahendus.

8 Projekteerimisel lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”.

9 Liikluskorraldus ja juurdepääs: lahendada vastavalt projekteerimisnormidele. Teede planeerimisel lähtuda Eesti standardist. Projekteerimistingimuste alusel ei teki juurdepääsu tagavat asjaõigust. Projekteerimistingimustes näidatakse vaid avalikule teele juurdepääsutee võimalik asukoht. Katastriüksuse omanikul on õigus saada juurdepääs avalikule teele kokkuleppel üle võõra kinnisasja vastavalt asjaõigusseaduse § 156 lõikes 1 sätestatule või esitades vastavasisuline avaldus Harju Maakohtule. Kiili Vallavalitsus ei võta projekteerimistingimuste väljastamisega endale mistahes varalisi või mittevaralisi kohustusi, mis on seotud juurdepääsu tagamisega kinnisasjale või juurdepääsutee väljaehitamisega avalikult kasutatava teeni või selle tee hooldamisega seoses. Kõik sellised kohustused on kinnisasja omaniku ainukohustused.

10 Parkimine lahendada krundisiseselt. Näidata parkimiskohad asendiplaanil. 11 Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m2 suuruse ehitisealuse pinnaga

väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Alla 20m2 ehitised on keelatud paigutada krundi piirile lahemale kui 4m. Väikehoone ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna

arhitektuurse stiiliga). Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

12 Hoonete projekteerimisel arvestada olemasolevate kitsendustega. Kitsendustega on võimalik tutvuda maa-ameti kitsenduste kaardirakenduste lehel.

Keskkonnaalased ja tehnovarustuse n õuded: 13 Veevarustus ja kanalisatsioon (sh sademe- ja liigvesi): veevarustus lahendada kas

salvkaevuga või puurkaevuga. Puurkaevu jaoks taotleda ehitusluba. Reovee juhtimine kogumismahutisse (min mahtuvusega 10m3) või reoveepuhasti.

14 Välise tuletõrje veevarustuse tagamisel ehitistele lähtuda Eesti Standardist. 15 Vertikaalplaneerimine, sadeveed ja drenaaž: lahendada katastriüksuse piires. Välistada

sademevee valgumine naaberkruntidele. Projekti koosseisus esitada haljastuse ja vertikaalplaneerimise põhimõtteline lahendus kas asendiplaanil või eraldi joonisel.

16 Heakord ja jäätmed: lahendada ehitus- ja olmejäätmekonteineri(te) asukoht ja jäätmekäitlus. 17 Haljastus: säilitada olemasolev kõrghaljastus.

Nõuded projektide koostamiseks: 18 Asendiplaan esitada mõõtkavas 1:500 või 1:1000 koos maapealsete ja maa-aluste

tehnovõrkude, maakasutuse piiride, kõikide krundi kitsenduste, geodeetilise põhivõrgu punktide ja haljastusega kuni kahe aasta vanusel topo-geodeetilisel alusplaanil.

19 Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN).

20 Ehitusprojekti koosseisu lisada: 20.1 projekti lisada projekteerija poolt allkirjastatud kooskõlastuste koondtabel; 20.2 võrguvaldajate tehnilised tingimused. Kui projektiga ei nähta ette uusi tehnovõrke,

siis lisada projekti olemasolevate teenuslepingute koopiad; 20.3 fotod olemasolevast olukorrast; 20.4 energiamärgis.

N õuded projektide esitamisele: 21 Enne projekti esitamist, kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega maa-ala geodeetiline alusplaan

Kiili Vallavalitsuse digitaalse mõõdistusfailide arhiivi kaudu. 22 Nõutavad kooskõlastused\arvamused: ehitusseadustikust tulenevalt on ehitusloa taotluse ja

ehitusteatise menetluste puhul ameti ülesanne edastada haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud taotluse esemega või arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Sujuvama menetluse huvides tuleb teatud juhtudel (nt. ehitusprojekti koostamisel) teha vajalike asutustega koostööd.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Nabala tee 2a

75401, Harju maakond, Kiili vald,

Kiili alev

Teie 20.07.2021 nr 8-4/886

Meie 10.08.2021 nr 7.1-2/21/17959-2

Luige alevik Viljandi mnt 111 kinnistu

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine

märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Kiili valla Luige aleviku

Viljandi mnt 111 kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu elamu ja abihoone püstitamiseks.

Kinnistu (katastritunnus 30401:001:2943) asub riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi km 8,31-8,38

kaitsevööndis.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame

projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega

haldusaktile.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.

2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja

välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud

riigitee lõigu teekaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut ehitada

ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

5. Juurdepääs kavandada riigitee 15 km 8,34 olemasoleva ristumiskoha kaudu. Informeerime, et

kinnistu jagamise või naaberkinnistuga liitmise korral muutub kinnistu liikluskorraldus

juurdepääsu lahenduse osas.

6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) ristumiskoha nähtavuskolmnurk ja riigitee

külgnähtavus vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7 ja tabel 2.14

lähtetasemel rahuldav.

7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

2 (2)

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute, sealhulgas

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete,

tagamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad

leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada meetmeid

riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Projekti

seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte

kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada

kinnisel meetodil.

10. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

11. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,

liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks

võib kasutada Maa-ameti väljavõtet

12. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Lähtudes EhS § 31 lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused

arvestamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa : Lisa 2_ PT_Viljandi mnt 111

Krista Einama

58627026, [email protected]

Lisa 1 Kiili Vallavalitsuse 12.10.2021

korralduse nr 444 juurde

Seletuskiri

Ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed, sh katastritunnus ja koha-aadress Luige alevik, Viljandi mnt 111, katastritunnusega 30401:001:2943, elamumaa sihtotstarbega 100%, 5578m2.

Alusdokumendid 16.05.2013 kehtestas Kiili Vallavolikogu otsusega nr 26 Kiili valla üldplaneeringu.

Ehitisregistri andmed Ehitisregistri kood Ehitis Ehitise nimetus Esmane kasutus Korruste arv Ehitisealune pind (m2)

116007774 Hoone Elamu 1923 1 84

Taotluse andmed 03.06.2021 esitati Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 2111002/08428, millega soovitakse projekteerimistingimusi Viljandi mnt 111 (katastritunnus 30401:001:2943) krundile elamu ja abihoonete püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata.

Projekteerimistingimuste andmise võimalikkus ja põhjendatus Planeerimisseadus (PlanS) sätestab detailplaneeringu koostamise kohustuse § 125 lõikes 1 ja lõikes 2. PlanS § 125 lõikes 5 on toodud võimalus, et teatud tingimuste olemasolul võib nimetatud paragrahvi lõikes 1 ja 2 toodud üldplaneeringu kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse nõudest loobuda, andes välja projekteerimistingimused. Erandit saab kasutada vaid juhul, kui ehitustegevus on kooskõlas üldplaneeringuga. PlanS § 125 lõikes 5 on toodud erand, millistel tingimustel võib kohaliku omavalituse üksus üldplaneeringukohase detailplaneeringu koostamise nõudest loobuda. See on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus.

PlanS § 125 lõike 5 alusel võib kohaliku omavalituse üksus lubada püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:

• ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;

• üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

Erinevalt planeeringust on projekteerimistingimustega ehitusõiguse määratlemisel piiriks üldplaneeringus sätestatud ehituslikud tingimused ja projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud ala ümbruskonnas väljakujunenud keskkonnatingimused. Nii saab projekteerimistingimusi kasutada eelkõige nn ühe krundi planeeringute asemel aladel, kus on kõik ehitusõiguse määramiseks olulised tingimused juba varem välja kujunenud.

Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule detailplaneeringut ei nõuta juhul kui (lk 18): • kavandatava tegevuse tulemusel ei teki kompaktse hoonestuse ja intensiivse

maakasutusega ala.

1/3

Kuigi antud juhul on tegemist kinnistuga, mis asub detailplaneeringu kohustusega alas ei täida ta üldplaneeringus esitatud detailplaneeringu kohustusega kompaktse hoonestuse ja intensiivse maakasutusega ala nõudeid (lk 19):

• Kompaktse hoonestusega, tänavate ja ühiste tehnovõrkudega aleviku- või külaosa; • Suvila või aiandusühistu maa-ala; • Ühepereelamute aiamajade või suvilate grupp, mis koosneb enam kui kolmest nimetatud

hoonest, millede omavaheline kaugus on alla 100m (rohelise võrgustiku aladel 200m); • Eraldiseisev rida- või sektsioonelamu(te) ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga • Eraldiseisev üle 1000m2 ehitusalase kogupinnaga tootmishoone(te) või laohoone(te) ala

koos selle teenindamiseks vajaliku maaga; • Kämpingu või motelli maa-ala; • Puhkeküla või puhkebaasi maa-ala; • Spordikompleksi või supelranna maa-ala; • Väljaspool asulat asuva mõisa süda koos selle juurde kuuluva pargi maa-alaga; • Väljaspool asulat paikneva lennuvälja, autoteenindusjaama või bensiinijaama ala koos

nende teenindamiseks vajaliku maaga.

Antud juhul on tegemist olemasoleva hoonestatud kinnistuga. Arvestades eeltoodut (hoonestatud, suurusega 5578m2, tasuta ligipääs avalikult kasutatavalt 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt) saab väita, et krundile üksikelamu ja abihoonete püstitamine ei ole vastuolus üldplaneeringus määratud väikeelamumaale (EV) esitatud tingimustega (lk 21-22):

• Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300m². • Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15m. • Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks üksikelamu (ühe korteriga elamu) ja

üks abihoone. • Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00m ning

abihoonel 4,5m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga. • Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite

ühise kirjaliku kokkuleppe alusel. • Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.

Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt kohustub kohalik omavalitsuse üksus haldusmenetluse viima läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Käesoleval juhul on projekteerimistingimuste kaudu ehitusõiguse andmine isiku suhtes kõige efektiivsem, lihtsam ja kiirem viis eesmärgi saavutamiseks, mis ei riiva avalikku huvi ja on kooskõlas kehtiva õigusega.

Üksikelamu ja selle juurde kuuluvate abihoonete ehitamisega ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Sammuti ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 2 ja Vabariigi Valitsuse 29. august 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondadele, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” nimetatud tegevuste hulka. Seega puudub Kiili Vallavalitsusel kohustus eelhinnangu läbiviimiseks.

15.06.2021 vaatas antud ettepaneku läbi Kiili valla projektikomisjon ning on seisukohal, et uute hoonete püstitamine ei ole planeerimisseaduse ja Kiili valla üldplaneeringuga vastuolus, kuna hoonestus sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda. Edaspidisel krundi jagamisel tuleb koostada detailplaneering.

Kokkuvõttes ei esine Kiili Vallavalitsuse hinnangul põhjuseid, mis tingiksid projekteerimistingimuste andmata jätmise.

2/3

Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena Puutumust isikute õigustega selgitas vallavalitsus avatud menetluse käigus. Avatud menetlusel lähtuti haldusmenetluse seaduse 3. peatükist.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

3/3

Lisa 2 Kiili Vallavalitsuse 12.10.2021

korraldusele nr 444

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED – VILJANDI MNT 111, LUIGE ALEVIK

Luige alevik, Viljandi mnt 111, katastritunnusega 30401:001:2943, elamumaa sihtotstarbega 100%, 5578m2. Juurdepääs krundile on 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt.

Ehitusõigus ja arhitektuursed-ehituslikud tingimused: 1 Suurim ehitisealune pind krundil kokku – 300m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik

krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 38 lõikele 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile.

2 Suurim hoonete arv krundil kokku – 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone). Projekteeritavate ehitiste kasutamise otstarve – 11101 ja 12744.

3 Suurim korruselisus – 2 (üksikelamu), 1 (abihoone). 4 Suurim kõrgus maapinnast – 9m (üksikelamu), 4,5m (abihoone). Hoonete ± 0.00 kõrgus –

min. 0,30m maapinnast. Siduda abs. kõrgusega. 5 Katus – kaldkatus, katusekatte materjal: katusekaldele vastav ja arhitektuurselt sobiv. 6 Projekteeritavad hooned peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid

ning moodustama harmoonilise ansambli naabruses paiknevate ehitistega. Abihoone ja nende välisviimistlus peavad sobima üksikelamuga. Hoonetel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi). Välisviimistluses ei ole lubatud looduslikke materjale imiteerivate kunstmaterjalide (näiteks: plastik välisvoodrilaud) jmt plast- ning metallfassaadikattesüsteemide kasutamine. Esitada hoonete värvilahendused. Näidata hoonestuse kaugus krundi piiridest ja naaberhoonetest.

7 Piirded projekteerida naabruses olemasolevate piirdeaedade lahendustega kooskõlas. Teedepoolsed kuni 1,40m (läbipaistev puitaed), kruntide vaheline kuni 1,60m (võib ka olla võrkaed). Mitte rajada massiivpiirdeaeda (müüri, planku). Piirdega võib piirata elamut ümbritseva õueala kuni ca 2000m2. Esitada piirdeaia eskiislahendus.

8 Projekteerimisel lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”.

9 Liikluskorraldus ja juurdepääs: lahendada vastavalt projekteerimisnormidele. Teede planeerimisel lähtuda Eesti standardist. Projekteerimistingimuste alusel ei teki juurdepääsu tagavat asjaõigust. Projekteerimistingimustes näidatakse vaid avalikule teele juurdepääsutee võimalik asukoht. Katastriüksuse omanikul on õigus saada juurdepääs avalikule teele kokkuleppel üle võõra kinnisasja vastavalt asjaõigusseaduse § 156 lõikes 1 sätestatule või esitades vastavasisuline avaldus Harju Maakohtule. Kiili Vallavalitsus ei võta projekteerimistingimuste väljastamisega endale mistahes varalisi või mittevaralisi kohustusi, mis on seotud juurdepääsu tagamisega kinnisasjale või juurdepääsutee väljaehitamisega avalikult kasutatava teeni või selle tee hooldamisega seoses. Kõik sellised kohustused on kinnisasja omaniku ainukohustused.

10 Parkimine lahendada krundisiseselt. Näidata parkimiskohad asendiplaanil. 11 Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m2 suuruse ehitisealuse pinnaga

väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Alla 20m2 ehitised on keelatud paigutada krundi piirile lahemale kui 4m. Väikehoone ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna

arhitektuurse stiiliga). Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

12 Hoonete projekteerimisel arvestada olemasolevate kitsendustega. Kitsendustega on võimalik tutvuda maa-ameti kitsenduste kaardirakenduste lehel.

Transpordiameti n õuded: 13 Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. 14 Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja

välimisest servast. 15 Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud riigitee lõigu teekaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut ehitada ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse.

16 Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

17 Juurdepääs kavandada riigitee 15 km 8,34 olemasoleva ristumiskoha kaudu. Informeerime, et kinnistu jagamise või naaberkinnistuga liitmise korral muutub kinnistu liikluskorraldus juurdepääsu lahenduse osas.

18 Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) ristumiskoha nähtavuskolmnurk ja riigitee külgnähtavus vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7 ja tabel 2.14 lähtetasemel rahuldav.

19 Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

20 Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada meetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

21 Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

22 Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

23 Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa-ameti väljavõtet

24 Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Keskkonnaalased ja tehnovarustuse n õuded: 25 Veevarustus ja kanalisatsioon (sh sademe- ja liigvesi): veevarustus lahendada kas

salvkaevuga või puurkaevuga. Puurkaevu jaoks taotleda ehitusluba. Reovee juhtimine kogumismahutisse (min mahtuvusega 10m3) või reoveepuhasti.

26 Välise tuletõrje veevarustuse tagamisel ehitistele lähtuda Eesti Standardist. 27 Vertikaalplaneerimine, sadeveed ja drenaaž: lahendada katastriüksuse piires. Välistada

sademevee valgumine naaberkruntidele. Projekti koosseisus esitada haljastuse ja vertikaalplaneerimise põhimõtteline lahendus kas asendiplaanil või eraldi joonisel.

28 Heakord ja jäätmed: lahendada ehitus- ja olmejäätmekonteineri(te) asukoht ja jäätmekäitlus. 29 Haljastus: säilitada olemasolev kõrghaljastus.

Nõuded projektide koostamiseks: 30 Asendiplaan esitada mõõtkavas 1:500 või 1:1000 koos maapealsete ja maa-aluste

tehnovõrkude, maakasutuse piiride, kõikide krundi kitsenduste, geodeetilise põhivõrgu punktide ja haljastusega kuni kahe aasta vanusel topo-geodeetilisel alusplaanil.

31 Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN).

32 Ehitusprojekti koosseisu lisada: 32.1 projekti lisada projekteerija poolt allkirjastatud kooskõlastuste koondtabel; 32.2 võrguvaldajate tehnilised tingimused. Kui projektiga ei nähta ette uusi tehnovõrke,

siis lisada projekti olemasolevate teenuslepingute koopiad; 32.3 fotod olemasolevast olukorrast; 32.4 energiamärgis.

N õuded projektide esitamisele: 33 Enne projekti esitamist, kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega maa-ala geodeetiline alusplaan

Kiili Vallavalitsuse digitaalse mõõdistusfailide arhiivi kaudu. 34 Nõutavad kooskõlastused\arvamused: ehitusseadustikust tulenevalt on ehitusloa taotluse ja

ehitusteatise menetluste puhul ameti ülesanne edastada haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud taotluse esemega või arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Sujuvama menetluse huvides tuleb teatud juhtudel (nt. ehitusprojekti koostamisel) teha vajalike asutustega koostööd.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 12. oktoober 2021 nr 444

Projekteerimistingimuste määramine ehitusprojekti koostamiseks Viljandi mnt 111, Luige alevik

Korraldus antakse ehitusseadustiku § 26 lg 2 p 1, planeerimisseaduse § 125 lg 5 p 1 ja p 2 ja Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsuse nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine” alusel, arvestades 09.04.2021 esitatud taotlust nr 2111002/05408. 03.06.2021 esitati Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 2111002/08428, millega soovitakse projekteerimistingimusi Viljandi mnt 111 (katastritunnus 30401:001:2943) krundile elamu ja abihoonete püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata. Projekteerimistingimuste andmise võimalikkus ja põhjendatus on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 1. Kokkuvõttes ei esine Kiili Vallavalitsuse hinnangul põhjuseid, mis tingiksid projekteerimistingimuste andmata jätmise.

1. Väljastada projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks asukohaga Kiili vald, Luige alevik, Viljandi mnt 111, katastritunnus 30401:001:2943.

2. Edaspidisel krundi jagamisel tuleb koostada detailplaneering.

3. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisad: 1. Seletuskiri 12.10.2021 korralduse nr 444 juurde 2. Projekteerimistingimused

Lisa 1 Kiili Vallavalitsuse 12.10.2021

korralduse nr 444 juurde

Seletuskiri

Ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed, sh katastritunnus ja koha-aadress Luige alevik, Viljandi mnt 111, katastritunnusega 30401:001:2943, elamumaa sihtotstarbega 100%, 5578m2.

Alusdokumendid 16.05.2013 kehtestas Kiili Vallavolikogu otsusega nr 26 Kiili valla üldplaneeringu.

Ehitisregistri andmed Ehitisregistri kood Ehitis Ehitise nimetus Esmane kasutus Korruste arv Ehitisealune pind (m2)

116007774 Hoone Elamu 1923 1 84

Taotluse andmed 03.06.2021 esitati Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 2111002/08428, millega soovitakse projekteerimistingimusi Viljandi mnt 111 (katastritunnus 30401:001:2943) krundile elamu ja abihoonete püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata.

Projekteerimistingimuste andmise võimalikkus ja põhjendatus Planeerimisseadus (PlanS) sätestab detailplaneeringu koostamise kohustuse § 125 lõikes 1 ja lõikes 2. PlanS § 125 lõikes 5 on toodud võimalus, et teatud tingimuste olemasolul võib nimetatud paragrahvi lõikes 1 ja 2 toodud üldplaneeringu kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse nõudest loobuda, andes välja projekteerimistingimused. Erandit saab kasutada vaid juhul, kui ehitustegevus on kooskõlas üldplaneeringuga. PlanS § 125 lõikes 5 on toodud erand, millistel tingimustel võib kohaliku omavalituse üksus üldplaneeringukohase detailplaneeringu koostamise nõudest loobuda. See on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus.

PlanS § 125 lõike 5 alusel võib kohaliku omavalituse üksus lubada püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:

• ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;

• üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

Erinevalt planeeringust on projekteerimistingimustega ehitusõiguse määratlemisel piiriks üldplaneeringus sätestatud ehituslikud tingimused ja projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud ala ümbruskonnas väljakujunenud keskkonnatingimused. Nii saab projekteerimistingimusi kasutada eelkõige nn ühe krundi planeeringute asemel aladel, kus on kõik ehitusõiguse määramiseks olulised tingimused juba varem välja kujunenud.

Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule detailplaneeringut ei nõuta juhul kui (lk 18): • kavandatava tegevuse tulemusel ei teki kompaktse hoonestuse ja intensiivse

maakasutusega ala.

1/3

Kuigi antud juhul on tegemist kinnistuga, mis asub detailplaneeringu kohustusega alas ei täida ta üldplaneeringus esitatud detailplaneeringu kohustusega kompaktse hoonestuse ja intensiivse maakasutusega ala nõudeid (lk 19):

• Kompaktse hoonestusega, tänavate ja ühiste tehnovõrkudega aleviku- või külaosa; • Suvila või aiandusühistu maa-ala; • Ühepereelamute aiamajade või suvilate grupp, mis koosneb enam kui kolmest nimetatud

hoonest, millede omavaheline kaugus on alla 100m (rohelise võrgustiku aladel 200m); • Eraldiseisev rida- või sektsioonelamu(te) ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga • Eraldiseisev üle 1000m2 ehitusalase kogupinnaga tootmishoone(te) või laohoone(te) ala

koos selle teenindamiseks vajaliku maaga; • Kämpingu või motelli maa-ala; • Puhkeküla või puhkebaasi maa-ala; • Spordikompleksi või supelranna maa-ala; • Väljaspool asulat asuva mõisa süda koos selle juurde kuuluva pargi maa-alaga; • Väljaspool asulat paikneva lennuvälja, autoteenindusjaama või bensiinijaama ala koos

nende teenindamiseks vajaliku maaga.

Antud juhul on tegemist olemasoleva hoonestatud kinnistuga. Arvestades eeltoodut (hoonestatud, suurusega 5578m2, tasuta ligipääs avalikult kasutatavalt 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt) saab väita, et krundile üksikelamu ja abihoonete püstitamine ei ole vastuolus üldplaneeringus määratud väikeelamumaale (EV) esitatud tingimustega (lk 21-22):

• Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300m². • Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15m. • Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks üksikelamu (ühe korteriga elamu) ja

üks abihoone. • Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00m ning

abihoonel 4,5m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga. • Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite

ühise kirjaliku kokkuleppe alusel. • Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.

Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt kohustub kohalik omavalitsuse üksus haldusmenetluse viima läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Käesoleval juhul on projekteerimistingimuste kaudu ehitusõiguse andmine isiku suhtes kõige efektiivsem, lihtsam ja kiirem viis eesmärgi saavutamiseks, mis ei riiva avalikku huvi ja on kooskõlas kehtiva õigusega.

Üksikelamu ja selle juurde kuuluvate abihoonete ehitamisega ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Sammuti ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 2 ja Vabariigi Valitsuse 29. august 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondadele, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” nimetatud tegevuste hulka. Seega puudub Kiili Vallavalitsusel kohustus eelhinnangu läbiviimiseks.

15.06.2021 vaatas antud ettepaneku läbi Kiili valla projektikomisjon ning on seisukohal, et uute hoonete püstitamine ei ole planeerimisseaduse ja Kiili valla üldplaneeringuga vastuolus, kuna hoonestus sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda. Edaspidisel krundi jagamisel tuleb koostada detailplaneering.

Kokkuvõttes ei esine Kiili Vallavalitsuse hinnangul põhjuseid, mis tingiksid projekteerimistingimuste andmata jätmise.

2/3

Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena Puutumust isikute õigustega selgitas vallavalitsus avatud menetluse käigus. Avatud menetlusel lähtuti haldusmenetluse seaduse 3. peatükist.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

3/3

Lisa 2 Kiili Vallavalitsuse 12.10.2021

korraldusele nr 444

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED – VILJANDI MNT 111, LUIGE ALEVIK

Luige alevik, Viljandi mnt 111, katastritunnusega 30401:001:2943, elamumaa sihtotstarbega 100%, 5578m2. Juurdepääs krundile on 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt.

Ehitusõigus ja arhitektuursed-ehituslikud tingimused: 1 Suurim ehitisealune pind krundil kokku – 300m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik

krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 38 lõikele 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile.

2 Suurim hoonete arv krundil kokku – 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone). Projekteeritavate ehitiste kasutamise otstarve – 11101 ja 12744.

3 Suurim korruselisus – 2 (üksikelamu), 1 (abihoone). 4 Suurim kõrgus maapinnast – 9m (üksikelamu), 4,5m (abihoone). Hoonete ± 0.00 kõrgus –

min. 0,30m maapinnast. Siduda abs. kõrgusega. 5 Katus – kaldkatus, katusekatte materjal: katusekaldele vastav ja arhitektuurselt sobiv. 6 Projekteeritavad hooned peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid

ning moodustama harmoonilise ansambli naabruses paiknevate ehitistega. Abihoone ja nende välisviimistlus peavad sobima üksikelamuga. Hoonetel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi). Välisviimistluses ei ole lubatud looduslikke materjale imiteerivate kunstmaterjalide (näiteks: plastik välisvoodrilaud) jmt plast- ning metallfassaadikattesüsteemide kasutamine. Esitada hoonete värvilahendused. Näidata hoonestuse kaugus krundi piiridest ja naaberhoonetest.

7 Piirded projekteerida naabruses olemasolevate piirdeaedade lahendustega kooskõlas. Teedepoolsed kuni 1,40m (läbipaistev puitaed), kruntide vaheline kuni 1,60m (võib ka olla võrkaed). Mitte rajada massiivpiirdeaeda (müüri, planku). Piirdega võib piirata elamut ümbritseva õueala kuni ca 2000m2. Esitada piirdeaia eskiislahendus.

8 Projekteerimisel lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”.

9 Liikluskorraldus ja juurdepääs: lahendada vastavalt projekteerimisnormidele. Teede planeerimisel lähtuda Eesti standardist. Projekteerimistingimuste alusel ei teki juurdepääsu tagavat asjaõigust. Projekteerimistingimustes näidatakse vaid avalikule teele juurdepääsutee võimalik asukoht. Katastriüksuse omanikul on õigus saada juurdepääs avalikule teele kokkuleppel üle võõra kinnisasja vastavalt asjaõigusseaduse § 156 lõikes 1 sätestatule või esitades vastavasisuline avaldus Harju Maakohtule. Kiili Vallavalitsus ei võta projekteerimistingimuste väljastamisega endale mistahes varalisi või mittevaralisi kohustusi, mis on seotud juurdepääsu tagamisega kinnisasjale või juurdepääsutee väljaehitamisega avalikult kasutatava teeni või selle tee hooldamisega seoses. Kõik sellised kohustused on kinnisasja omaniku ainukohustused.

10 Parkimine lahendada krundisiseselt. Näidata parkimiskohad asendiplaanil. 11 Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m2 suuruse ehitisealuse pinnaga

väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Alla 20m2 ehitised on keelatud paigutada krundi piirile lahemale kui 4m. Väikehoone ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna

arhitektuurse stiiliga). Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

12 Hoonete projekteerimisel arvestada olemasolevate kitsendustega. Kitsendustega on võimalik tutvuda maa-ameti kitsenduste kaardirakenduste lehel.

Transpordiameti n õuded: 13 Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. 14 Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja

välimisest servast. 15 Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud riigitee lõigu teekaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut ehitada ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse.

16 Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

17 Juurdepääs kavandada riigitee 15 km 8,34 olemasoleva ristumiskoha kaudu. Informeerime, et kinnistu jagamise või naaberkinnistuga liitmise korral muutub kinnistu liikluskorraldus juurdepääsu lahenduse osas.

18 Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) ristumiskoha nähtavuskolmnurk ja riigitee külgnähtavus vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7 ja tabel 2.14 lähtetasemel rahuldav.

19 Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

20 Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada meetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

21 Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

22 Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

23 Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa-ameti väljavõtet

24 Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Keskkonnaalased ja tehnovarustuse n õuded: 25 Veevarustus ja kanalisatsioon (sh sademe- ja liigvesi): veevarustus lahendada kas

salvkaevuga või puurkaevuga. Puurkaevu jaoks taotleda ehitusluba. Reovee juhtimine kogumismahutisse (min mahtuvusega 10m3) või reoveepuhasti.

26 Välise tuletõrje veevarustuse tagamisel ehitistele lähtuda Eesti Standardist. 27 Vertikaalplaneerimine, sadeveed ja drenaaž: lahendada katastriüksuse piires. Välistada

sademevee valgumine naaberkruntidele. Projekti koosseisus esitada haljastuse ja vertikaalplaneerimise põhimõtteline lahendus kas asendiplaanil või eraldi joonisel.

28 Heakord ja jäätmed: lahendada ehitus- ja olmejäätmekonteineri(te) asukoht ja jäätmekäitlus. 29 Haljastus: säilitada olemasolev kõrghaljastus.

Nõuded projektide koostamiseks: 30 Asendiplaan esitada mõõtkavas 1:500 või 1:1000 koos maapealsete ja maa-aluste

tehnovõrkude, maakasutuse piiride, kõikide krundi kitsenduste, geodeetilise põhivõrgu punktide ja haljastusega kuni kahe aasta vanusel topo-geodeetilisel alusplaanil.

31 Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN).

32 Ehitusprojekti koosseisu lisada: 32.1 projekti lisada projekteerija poolt allkirjastatud kooskõlastuste koondtabel; 32.2 võrguvaldajate tehnilised tingimused. Kui projektiga ei nähta ette uusi tehnovõrke,

siis lisada projekti olemasolevate teenuslepingute koopiad; 32.3 fotod olemasolevast olukorrast; 32.4 energiamärgis.

N õuded projektide esitamisele: 33 Enne projekti esitamist, kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega maa-ala geodeetiline alusplaan

Kiili Vallavalitsuse digitaalse mõõdistusfailide arhiivi kaudu. 34 Nõutavad kooskõlastused\arvamused: ehitusseadustikust tulenevalt on ehitusloa taotluse ja

ehitusteatise menetluste puhul ameti ülesanne edastada haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud taotluse esemega või arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Sujuvama menetluse huvides tuleb teatud juhtudel (nt. ehitusprojekti koostamisel) teha vajalike asutustega koostööd.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 12. oktoober 2021 nr 444

Projekteerimistingimuste määramine ehitusprojekti koostamiseks Viljandi mnt 111, Luige alevik

Korraldus antakse ehitusseadustiku § 26 lg 2 p 1, planeerimisseaduse § 125 lg 5 p 1 ja p 2 ja Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsuse nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine” alusel, arvestades 09.04.2021 esitatud taotlust nr 2111002/05408. 03.06.2021 esitati Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 2111002/08428, millega soovitakse projekteerimistingimusi Viljandi mnt 111 (katastritunnus 30401:001:2943) krundile elamu ja abihoonete püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata. Projekteerimistingimuste andmise võimalikkus ja põhjendatus on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 1. Kokkuvõttes ei esine Kiili Vallavalitsuse hinnangul põhjuseid, mis tingiksid projekteerimistingimuste andmata jätmise.

1. Väljastada projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks asukohaga Kiili vald, Luige alevik, Viljandi mnt 111, katastritunnus 30401:001:2943.

2. Edaspidisel krundi jagamisel tuleb koostada detailplaneering.

3. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisad: 1. Seletuskiri 12.10.2021 korralduse nr 444 juurde 2. Projekteerimistingimused