Seisukohtade väljastamine Meremehe tn 2a ja Viljandi mnt 113 detailplaneeringu koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Nabala tee 2a

75401, Harju maakond, Kiili vald,

Kiili alev

Teie 27.12.2021 nr 46

Meie 25.01.2022 nr 7.1-2/21/30493-2

Seisukohtade väljastamine Meremehe tn 2a

ja Viljandi mnt 113 detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud Transpordiametit Luige alevikus Meremehe tn 2a ja Viljandi mnt 113

detailplaneeringu (katastritunnused 30501:001:0398 ja 30501:001:0397, edaspidi planeering)

algatamisest. Planeering on algatatud Kiili Vallavolikogu 16.12.2021 otsusega nr 46. Märgime ära,

et Kiili Vallavolikogu otsuses on kirjeldatud planeeringuala katastriüksusena „Viljandi mnt 109“,

kuid praeguseks hetkeks moodustavad planeeringuala katastriüksused Meremehe tn 2a ja Viljandi

mnt 113.

Planeeringuga soovitakse luua eeldused ärihoone rajamiseks. Planeeritav ala külgneb riigiteega

nr 15 Tallinn–Rapla–Türi km 8,212–8,312. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on

7863 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 8,212 ning näha ette selle

ümberehitamine vastavalt punktile 3. Täiendavaid ristumiskohti riigiteele mitte planeerida.

2. Planeeringualalt tagada juurdepääs Viljandi mnt 111 (30401:001:2943) kinnistule. Planeeringu

koostamise käigus teha koostööd Luige alevik Viljandi mnt 111 detailplaneeringu (algatatud

Kiili Vallavolikogu 11.01.2022 otsusega nr 14) korraldaja ja koostajaga. Juurdepääs Viljandi

mnt nr 111 ja Viljandi mnt 113 kinnistule tagada läbi Mehemehe tn 2a kinnistu või Masti tn

kaudu.

3. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7. Soovitame

lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise kohustust planeeringu kehtestamise otsuses. Hinnata arendusega kaasnevat

liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee

ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel

arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega.

Kavandada ristmiku ümberehitus kasvava/planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse

vastuvõtmiseks. Ristmik kanaliseerida ning näha ette ohutud teeületused/ ohutussaartega

teeületuskohad. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning

ühendada bussipeatustega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

2 (3)

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

4. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

5. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

Parkimisalad ja muud külgnähtavust piiravaid rajatisi mitte kavandada riigitee

külgnähtavusalasse.

6. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

7. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala.

8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

9. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

10. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi

olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks

kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb

need kavandada kinnisel meetodil ning lähtuda Transpordiameti juhendist „Nõuded

tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“

11. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse.

12. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust

piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS

§ 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

15. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla

jms.

16. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 „Välisõhus

leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute,

sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud

müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata

joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee

3 (3)

omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99

lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

19. Ehitusseadustik § 102 lg 1 alusel täidab Transpordiamet riigiteedel Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivis 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamisel pädeva

asutuse ülesandeid ning korraldab üleeuroopalise teedevõrgu teedel Eestis direktiivi nõudeid

täites muuhulgas liiklusohutusele avalduva mõju hindamist. Seetõttu palume arvestada

võimalusega riigi tugimaantee nr 15 ümberehitust sisaldava planeeringu liikusskeemi

liiklusohutusele avalduva mõju hindamise vajadusega vastavalt majandus- ja taristuministri

19.05.2015 määrusele nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded

mõju hindamisele“. Transpordiamet korraldab liiklusohutusele avalduva mõju hindamist ning

huvitatud isik tasub seotud kulud.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Hans Keskrand

59819102, [email protected]