Täiendav seisukoht

Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn / info@rit.ee / www.rit.ee / Registrikood 77001613

vaidlustuskomisjoni juhataja

ANGELIKA TIMUSK

Riigihangete vaidlustuskomisjon

vako@fin.ee

Meie 12.04.2024 nr 5-7/24-36-11

Täiendav seisukoht

Austatud vaidlustuskomisjoni juhataja ANGELIKA TIMUSK Käesolevaga avaldab hankija oma täiendava seisukoha „Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja rentimine raamlepinguga“ (viitenumber 263728), osa 3 (sülearvuti klass 2 soetus) hankevaidlustuse osas.

1. Hankevaidlustuse menetluse käigus on vaidlustaja püüdnud iga hinna eest näidata hankija tegevust

kolmanda isiku pakkumuse hindamisel puudulikuna. Selle tarvis on vaidlustaja asunud manipuleerima

enda käsutuses olevate kinnituskirjadega ehkki talle on teada, et ettevõtted on rutakalt antud eksitava

sisuga kinnituskirjad (nt Eesti klaviatuuri puudumise kohta) tagasi võtnud. Hankija leiab, et vaidlustaja

selline tegevus on pahatahtlik.

2. Kogu vaidlustusmenetluse käigus pole vaidlustajal olnud soovi mõista hankija selgitusi. Hankija on

püüdnud selgitada ning jääb nende seisukohtade juurde (täielikult avaldatud esialgses seisukohas):

2.1. Eesti klaviatuur. Hankija on hinnanud kolmanda isiku pakkumust ning leiab, et pakutud klaviatuur

tuleb hinnata nõutud Eesti klaviatuuriks.

Asjaolu, et klahvidel on täiendavaid märke, ei muuda seda vaidlustaja sõnade kohaselt

„hübriidklaviatuuriks“. Hankija leiab, et vaidlustaja poolt menetlusse toodud väide hübriidklaviatuur on

ekslik ja eksitav. Ehkki hankija ei lähtunud standarditest, millele vaidlustaja on viidanud, tuleb mõista,

et vaidlustaja väide hübriidklaviatuurist just tema enda viidatud standardite tõttu ei pea paika.

Vaidlustaja viidatud hübriidklaviatuuri ei eksisteeri. Standardite kohaselt on kas Eesti klaviatuur või

Rootsi klaviatuur vms. Kui ühel klaviatuuril esinevad mitme klaviatuuri tunnused, siis tuleb mõistlikult

hinnata, et tegemist ongi nii Eesti kui ka Rootsi asetusega klaviatuuridega. Ka standardites öeldakse

üheselt, et Eesti klaviatuuri aluseks on algselt võetud Soome ja Rootsi klaviatuur ning kahe klaviatuuri

erinevus on üksnes viie klahvi osas.1 Kolmanda isiku pakutud seadmel ei ole erinevust ka viie klahvi

osas, kuivõrd need sisaldavad kahe standardi märke.

Viimase väite käsitluse juures tuleb siiski rõhutada, et hankija ei saanud ega tohtinud hindamisotsust

tehes lähtuda standarditest. Standardi rakendatavusele on hanke(vaidlustus)menetluse jooksul viidanud

üksnes vaidlustaja, tõlgendades hankija seatud tingimusi ebaõigesti.

Samuti on hankija esialgses seisukohas edastatud fotodelt tuvastatav klaviatuuri altvalgustus kõikide

klahvide puhul ning ilma silmale märgatava erinevuseta. Ka selles osas on vaidlustaja püüdnud ära

arvata esiteks kolmanda isiku pakkumust ning teiseks hankija hindamisotsuse vigu, püüdes luua

illusiooni asjaoludest, mida tegelikkuses kolmanda isiku pakkumuse puhul ei esine.

2.2. USB-saatja väljaulatus arvuti korpusest. Hankija on hinnanud kolmanda isiku pakkumust ning leiab,

et tal puudub alus pidada kolmanda isiku pakutud seadme USB-saatja väljaulatust arvuti korpusest

mittevastavaks.

Vaidlustaja on vaidlustusmenetluse algusest püüdnud väita, et mitte kuidagi pole võimalik, et kolmanda

isiku pakutud seadme puhul vastaks USB-saatja väljaulatus arvuti korpusest kriteeriumile maksimaalselt

0,7 cm.

Asjaolu on hankija poolt hinnatud vastavaks lähtuvalt tootja esindaja allkirjastatud kinnitusest. Hankija

ei sätestanud hankemenetluses alust mõõtmisteks ning mõõtmisi pakkumuste hindamisel ja seadmete

1 https://www.eki.ee/itstandard/2000/klaviatuur.shtml

2/3

testimisel läbi ei viidud. Samuti ei äratanud kolmanda isiku poolt pakutava seadme USB-saatja

väljaulatus seadme korpusest hankijas kahtlusi, et see ei pruugi vastata sätestatud kriteeriumile.

Vaidlustusmenetluse (osa 2 istungi eel) otsustas hankija mõõta kolmanda isiku pakutud seadme USB-

saatja väljaulatuvat osa. Mõõtmistulemus on käesolevale seisukohale lisatud (Foto 4 Hankija

mõõtmistulemus).

Vaidlustaja väited mõõtmistulemustest on eksitavad, kuivõrd hankija ja kolmas isik ega ka

vaidlustuskomisjon ei saa veenduda, et tegemist oleks kolmanda isiku poolt pakutud ning testimisele

esitatud demoseadmega. Arvesse võttes vaidlustaja pahatahtlikke püüdlusi andmetega manipuleerida, ei

saa hankija olla veendunud, et vaidlustaja ei jäta ka siinkohal asjassepuutuvaid faktilisi asjaolusid

lisamata.

Eelkõige jääb hankija oma esialgses seisukohas esitatu juurde (isegi kui jaatada mõõtmistulemusi) on

hankija kehtestatud täpsusklass kümnendiku täpsusega, mitte sajandiku täpsusega. Seega kõik näitajad

kuni 0,79(9)2 cm tuleb hinnata vastavaks. Hankijat heidutab mõttekäik, mille kohaselt hankija võib küll

kehtestada tingimused, aga seda tingimust laiendatakse meelevaldselt. Võib küsida, kas juhul kui hankija

mis iganes järgmises hankes on tingimus täpsusega 0,799 ühikut või 0,7999999 ühikut, võib tekkida

vaidlus järgmise taseme täpsusklassi üle (s.t mittevastavus vastavalt 0,7995 või 0,79999995 korral).

Eelnevast tulenevalt leiab, et kolmanda isiku pakkumus on hankija poolt ka selles osas õigesti vastavaks

tunnistatud.

2.3. Ekraani heledustugevus. Hankija on hinnanud kolmanda isiku pakkumust ning leiab, et pakutud

seadme ekraani heledustugevus tuleb hinnata vastavaks.

Ka ekraani heledustugevuse puhul on vaidlustaja esitanud mõõtmistulemused, mis ei ole saavutatud läbi

kolmanda isiku poolt hankemenetluses testimiseks toodud seadme mõõtmise.

Hankija leiab endiselt, et kuna alusdokumendid nägid ette kontrolli üksnes esitatud tõendite alusel, ei

olnud ega ole hankijal võimalik läbi viia kolmanda isiku toodud seadme ekraani heledustugevuse

mõõtmist.

Hankija lisab, et isegi vaidlustaja poolt läbi viidud mõõtmistulemuste jaatamise korral jääb keskmiseks

mõõdetud tulemuseks vähemalt 915 nitti, mis punktide seisu hankemenetluses ei mõjutaks.

Seega on hankija kolmanda isiku pakkumuse vastavust hinnanud õigesti.

2.4. Aku mahutavus. Hankija on hinnanud kolmanda isiku pakkumust ning leiab, et pakutud seadme aku

mahutavus tuleb hinnata vastavaks.

Hankijal puudub alus kahelda tootja kinnituses aku mahutavuse kohta ning vaidlustaja ei ole lisanud

menetlusse ka asjakohast tõendusmaterjali millele vastu vaielda. Hankija on kontrolli teostamisel

lähtunud alusdokumentides sätestatust, seega tuvastanud vastavuse õigesti.

Hankija viitab, et kolmas isik oma 8. aprilli 2024.a täiendavas seisukohas on viidanud asjakohaselt

samalaadsele välistusele ka teiste seadmete puhul. Aku mahutavuse varieerumine on tehniliselt niivõrd

kompleksne nähtus, et kõik akude tootjad on sunnitud võimalike õigusvaidluste vältimiseks lisama oma

testimise tulemusele klausli aku mahutavuse varieerumise kohta.

2.5. Pakkuja usaldamine. Hankija mõistab nii vaidlustaja kui ka kolmanda isiku ärilisi huve, kuid leiab, et

käesolevas vaidlustuses püütakse avada dimensioon, mille tagajärgi osapooled valmis taluma ei ole.

Kogu vaidlustusmenetluse jooksul heidetakse hankijale ette pakkuja (seekord kolmanda isiku)

usaldamist. Hankija leiab, et pakkuja usaldamine (ja pakkuja usaldusväärsus) on hankemenetluse üks

olulisemaid elemente. Olukorras, kus hankijad peavad kahtlema kõiges, mida pakkujad deklareerivad

ning dokumentaalselt tõendavad, jääb hankijale tõepoolest üle nõuda kas pakkujatelt endilt kõige osas

kinnitusi ja tõendeid või tellida ise ekspertiise. Selliselt muutub riigi jaoks (aga ka pakkujate jaoks juhul

kui hankija nõuab nt sertifitseeritud mõõtmistulemusi hankemenetluse käigus, aga pakkumine ei osutu

vastavaks või edukaks) hankimine äärmiselt ebasoodsaks. Tõenäoliselt vähendaks selline tegevus

üleüldse ettevõtjate huve hankemenetluses osaleda ning sellisel juhul pole ka riigihangete

aluspõhimõtete kohane konkurents tagatud.

Eelnevast tulenevalt palub hankija vaidlustuskomisjonil jätta rahuldamata vaidlustusega esitatud

mõtteline taotlus hankija poolt mitte usaldada pakkujaid ning kinnitada seeläbi hankijale, et pakkujate

usaldamine hankemenetluses on lubatav.

3. Kokkuvõtvalt leiab hankija, et vaidlustus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustaja menetluskulud tuleb

jätta tema enda kanda.

3.1. Alternatiivselt, vaidlustuse rahuldamise ning hankija otsuste kehtetuks tunnistamise korral palub

hankija vaidlustuskomisjonil hinnata vaidlustaja menetluskulude mahtu objektiivselt ning neid olulisel

2 (9)- lõpmatus

3/3

määral vähendada, kuivõrd vaidlustaja on vaidlustusmenetluse käigus esitanud korduvalt samu tõendeid

ning oma seisukohti venitanud üksnes enda eelmiste seisukohtade kopeerimise arvelt lisades üksikuid

uusi väiteid. Sellise tegevusega on vaidlustaja koormanud nii vaidlustuskomisjoni kui ka teisi

menetlusosalisi jättes mulje mahukast menetlusest ning suurest tehtud tööst. Hankija hinnangul on

vaidlustaja 08.04.2024.a 16-leheküljelises seisukohas üksnes 4 punkti, mida vaidlustaja pole sellises

sõnastuses varasemalt menetluses avaldatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Fredy Bogomolov

jurist

Lisad: Foto 4 Hankija mõõtmistulemus

Lisaadressaadid: ATEA AS (vaidlustaja) Advokaadibüroo HEED Entsik

Ühispakkujad Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising (kolmas isik)