Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 21.03.2024 nr 7-1/30-45

Meie 17.04.2024 nr 9.3-1/24/3076-2

Saku valla Kajamaa küla Rail Baltica Saku

peatuse detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 1, § 133 lõikele 1 ja

Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a. määruse nr 133: „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise

kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 kooskõlastamiseks Saku Vallavalitsuse 20.12.2022

korraldusega nr 732 algatatud Saku valla Kajamaa küla Rail Baltica Saku peatuse detailplaneeringu.

Planeeritav ala asub Harju maakonnas Saku vallas Kajamaa külas. Ala paikneb Kajamaa küla põhjaosas.

Planeeringuala hõlmab Markuse (71901:001:0845) ja Männialuse (71801:006:1126) maaüksusi ning

lisaks lahendatakse juurdepääsutee (sh kergliiklustee) Sootee (71801:001:1556), Ristemäe

(71801:006:0218), Välja (71801:006:0244), Kungla (71801:006:0761), Loode (71801:006:0125) ja

Männiku tee 145 // Tallinn-Lelle 9,8-27,4 km (71815:001:0003) maaüksustel. Planeeringu koostamise

käigus on tehtud ettepanek laiendada planeeringuala läänesuunas arvestades tegelikku raudteekompleksi

toimimise tagamiseks vajalikku maavajadust. Lisaks arvestatakse Sootee reokonstrueerimiseks vajaliku

ruumivajadusega. Eeltoodust tulenevalt on tehtud ettepanek planeeringuala piiri korrigeerimiseks, et see

kulgeks loogiliselt seoses planeeringu lahendusega. Planeeringuala piiriettepaneku suuruseks on ca 6,0

ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala kruntideks jaotamine ning hoonestusala ja

ehitusõiguse määramine Rail Baltica Saku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus. Detailplaneering on kooskõlas Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu materjalid sisaldasid Kajaja Acoustics OÜ poolt koostatud keskkonnamüra hinnangut

( töö nr 22075-04; 11.08.2023). Töö eesmärk on hinnata Rail Balticu Saku peatuse detailplaneeringu

koosseisus kavandatava tegevusega kaasnevat müraolukorda projektiala läheduses asuvatele

müratundlikele hoonetele ja aladele perspektiivses olukorras. Antud piirkonnas on peamisteks

perspektiivse olukorra liiklusmüra allikateks Rail Balticu raudteetrass ning peatust teenindav Soo tee nr

7180280. Põhitrassi liikluskoormusena on kasutatud Rail Baltica poolt koostatud opereerimiskavast

saadud liiklussageduste andmeid. Kasutatud on 2046. aasta prognoosi - rongide koosseis, pikkused,

kiirused, ööpäevane jagunemine, rongide võimalikud tüübid. Vastavalt opereerimiskavale toimub

rongiliikluse sageduste järkjärguline kasv alates opereerimise alustamisest. Olemasoleva Tallinn-

Viljandi suunalise 1520 mm trassi perspektiivse raudtee reisirongide müra modelleerimisel on lähtutud

samadest algandmetest kui põhitrassi keskkonnamõju hindamise koosseisus tehtud müra leviku

hindamises (Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir - Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamüra hinnang (Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 18091-05,

03.06.2022)). Kohalikku peatust teenindavate teede ning kohaliku peatuse mõjualasse jäävate teede

liiklussageduste osas on lähtutud Skepast&Puhkim OÜ koostatud liiklusuuringust „Rail Baltica

kohalikud peatused - Saku peatuse liiklusuuring“ (töö nr 2022_0007_05, 26.05.2023). Kasutatud on

2046. aasta liiklusprognoosi tulemusi.

Lähimad müratundlikud hooned (Esko, Nurga ja Robeni) asuvad planeeritava kohaliku peatuse

asukohast ja perspektiivsest Rail Balticu raudteetrassist ca ≥300 m kaugusel idasuunas. Lisaks asub

planeeringuala läänepoolses otsas hoonestamata elamumaa Soo tee 3 // 5, mis jääb planeeritava kohaliku

2(2)

peatuse asukohast ja perspektiivsest Rail Balticu raudteetrassist ca ≥1500 m kaugusel läänesuunda, kuid

piirneb vahetult peatust teenindava tee Soo teega.

Elamumaa-alale rakenduvad KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria liiklusmüra

piirväärtused, mis päeval 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB), öösel 55 dB

(müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB). Mürakaartidelt selgub, et raudtee- ja autoliiklusest tingitud

hinnatud müratase elamumaa-aladeni ulatub päevasel ajaperioodil kuni 54 dB. Öisel ajal levib

elamumaa-aladeni hinnatud müratase kuni 54 dB. Eeltoodust tulenevalt vastavad liiklusmüra tasemed

elamumaa-aladel nii päevasel kui ka öisel ajal KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud piirväärtustele.

Detailplaneeringu materjalid sisaldasid muu hulgas Radoon.ee poolt läbi viidud radooni

mõõtmisaruannet (21.12.2022). Pinnaseõhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine viidi läbi

Markuse kinnistul (71801:006:0908). Teostatud mõõtmise kohaselt on pinnaseõhu radoonisisaldus kuni

10 kBq/m³ ning see liigitub normaalse radooni tasemega pinnaseks. Siseruumides tuleb tagada

radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ toodule.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muu hulgas välja toodud järgnev:

 „Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas

1 toodud normtasemeid.“

 „Arvestada, et liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi

ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).“

 „Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid

lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.““

 „Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00- 07.00 ületada

KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha

tööpäevadel kella 07.00-19.00.“

 „Kohaliku peatuse projekteerimisel peab olema tehnoseadmete valik ja paigutus tehtud selliselt,

et lähimate müratundlike kinnistuteni leviv müra oleks madalam kui keskkonnaministri määruse

nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemed.“

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu.

Täiendavalt juhime tähelepanu järgnevale:

 Jälgida, et ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

[email protected]