Taotlus

SAKU VALLAVALITSUS

EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS

Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738 Saku 75501 www.sakuvald.ee HARJUMAA E-post: [email protected]

Keskkonnaamet

Põhja regioon

[email protected] 14.09.2022 nr 7-1/30-6

Põllumajandus- ja Toiduamet

[email protected]

Terviseamet

[email protected]

Seisukoha küsimine

Esitame Teile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6

alusel seisukoha esitamiseks Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Rail Baltica Saku

peatuse detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu. Palume

seisukoht anda 30 päeva jooksul. Kui seisukohta ei ole 30 päeva jooksul esitatud, loeme

eelnõu Teie poolt sobivaks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maire Laur

Ehitus- ja planeerimisteenistuse juht

Lisad:

1. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu

2. Korralduse lisa 1 lähteseisukohad

3. Korralduse lisa 2 KSH eelhinnang

4. Korralduse lisa 3 skeem

5. KSH eelhinnangu lisa

Karmen Jääger, 671 2441 [email protected]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 14.09.2022 17:28

Adressaat: Keskkonnaamet Põhja regioon <[email protected]>;

Põllumajandus- ja Toiduamet <[email protected]>; TA Info

<[email protected]>

Teema: Seisukoha küsimine

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu

saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere!Teile on saadetud Saku Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta

kaudu dokument &quot;Seisukoha küsimine&quot;, mis on registreeritud

14.09.2022, numbriga 7-1/30-6.

Saku VallavalitsusJuubelitammede tee 15, Saku, 75501 HARJUMAATel 671

2431e-post:

SAKU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Detailplaneeringu koostamise algatamine,

lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Saku ...... 2022 nr ..........

Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 10, § 33 lõike 2

punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 3 ning Saku Vallavolikogu 18. mai

2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 3

punktide 1 ja 3 alusel.

Rail Baltic Estonia OÜ on esitanud avalduse Saku vallas Kajamaa külas detailplaneeringu

algatamiseks Rail Baltica Saku peatuse rajamiseks.

Planeeritav ala asub Saku vallas Kajamaa külas Markuse (71801:006:0908, maatulundusmaa

100%), Männialuse (71801:006:1126, maatulundusmaa 100%) maaüksustel ning

juurdepääsutee (sh kergliiklustee) lahendatakse Sootee (71801:001:1556, transpordimaa

100%), Ristemäe (71801:006:0218, maatulundusmaa 100%), Välja (71801:006:0244,

maatulundusmaa 100%), Kungla (71801:006:0761, maatulundusmaa 100%), Loode

(71801:006:0125, maatulundusmaa 100%), ja Männiku tee 145 // Tallinn-Lelle 9,8-27,4 km

(71815:001:0003) maaüksustel. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 5,6 ha (vt lisa 3).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala kruntideks jaotamine ning

hoonestusala ja ehitusõiguse määramine Rail Baltica Saku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse

planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Vastavalt Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega

nr 22; edaspidi: üldplaneering) asub planeeritav ala hajaasustuses, mille juhtfunktsioon on

puhke- ja virgestusmaa ning mida läbib Harju maakonnaplaneeringuga (kehtestatud

13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41) määratud Rail Baltica raudtee trassikoridor. Harju

maakonnaplaneeringu kehtestamisega hakkasid kehtima Saku valla üldplaneeringus

trassikoridori asukohas maakonnaplaneeringuga sätestatud maakasutustingimused.

Detailplaneering on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringu ja Saku valla üldplaneeringuga.

Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8 vastuvõetud Saku valla üldplaneering näeb

samuti ette Rail Baltica kohaliku Saku peatuse asukoha käesoleva detailplaneeringu alale.

Detailplaneering on ka kooskõlas vastuvõetud Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti

10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju)

ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13

punkti 3 alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS § 33 lõike 2

punktist 4 peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu. Lähtudes

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju

puudub.

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha

andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega.

Keskkonnaamet on oma ....... kirjaga nr ......... seisukohal, et

Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse järgmised uuringud:

- Peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest) tingitud mürafooni hinnang ning

vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed.

Müratingimusi tagavate nõuete seadmine on üks detailplaneeringu ülesannetest (PlanS

§ 126 lg 1 p 12);

- Hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja planeerimiseks ja

projekteerimiseks vajalikud hüdrogeoloogilised tingimused. Uuringuga selguvad

täpsemad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse kohta (sh vajadusel

andmed lokaalse VK-süsteemi rajamiseks juhul, kui tulenevalt asukohast ei ole

otstarbekas või võimalik olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemiga

liituda).

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

1. Algatada Saku valla Kajamaa küla Rail Baltic Saku peatuse detailplaneering.

2. Anda lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Kajamaa küla Rail Baltic Saku peatuse

detailplaneeringu koostamiseks.

3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal

(lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

4. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus

(Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15).

5. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Eesti Päevaleht ning ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade

andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest

planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.

7. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda

tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel

http://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud.

8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Marti Rehemaa Siiri Raagmets

Vallavanem Vallasekretär

Lisa 2

Saku Vallavalitsuse . aprilli 2022

korraldusele nr

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Peatuse planeeritava ala andmed:

AADRESS Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Markuse

Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Männialuse

Katastritunnus: 71801:006:0908

71801:006:1126

Sihtotstarve: 100% maatulundusmaa

100% transpordimaa

Terve planeeringuga haaratud maa-ala: ca 5,6 ha.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus on võetud aluseks

Skepast&Puhkim OÜ poolt 2022.a koostatud töö „Rail Baltica kohalike peatuste

detailplaneeringu koostamine. Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu

koostamiseks. Aruanne“. Nimetatud töö on käesoleva eelhinnangu lisa ja kuulub

eelhinnangu juurde. Eelhinnangus on muuhulgas kasutatud nimetatud tööst pärinevat

informatsiooni ja analüüsi. Lisaks on eelhinnangus kasutatud Maa-ameti suunatud

kaardirakendustes ja keskkonnaregistris olevat informatsiooni. Eelhinnangusse on

kokkuvõtlikult koondatud peamised käsitlemist vajavad teemad ja järeldused, mis

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt eelhinnangus

kajastatud peavad olema.

Detailplaneeringu eesmärk:

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala kruntideks jaotamine ning

hoonestusala ja ehitusõiguse määramine Rail Baltica Saku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse

planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom

Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja

selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega.

Rail Baltic Estonia OÜ on esitanud avalduse Saku vallas Kajamaa külas detailplaneeringu

algatamiseks Rail Baltica Saku peatuse rajamiseks.

Planeeritav ala asub Saku vallas Kajamaa külas Markuse (71801:006:0908, maatulundusmaa

100%), Männialuse (71801:006:1126, maatulundusmaa 100%) maaüksustel ning

juurdepääsutee (sh kergliiklustee) lahendatakse Sootee (71801:001:1556, transpordimaa

100%), Ristemäe (71801:006:0218, maatulundusmaa 100%), Välja (71801:006:0244,

2

maatulundusmaa 100%), Kungla (71801:006:0761, maatulundusmaa 100%), Loode

(71801:006:0125, maatulundusmaa 100%), ja Männiku tee 145 // Tallinn-Lelle 9,8-27,4 km

(71815:001:0003) maaüksustel. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 5,6 ha (vt lisa 3).

RB trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi territooriumil 213 km.

Eestis läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. RB on 1435 mm rööpmelaiusega

kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline kiirraudtee koos kogu selle juurde kuuluva

infrastruktuuriga. RB kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile

peatuste võrgustik, mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade

konkurentsivõimet ning pakub võimaluse valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja

keskkonnasäästlikuma viisi. Detailplaneering koostatakse ainult juurdepääsuteedele,

välialadele ja hoonetele vastavalt planeerimisseadusele. Rail Balticu Saku kavandatava

peatuse asukoht on Harju maakonnas Saku vallas Kajamaa külas,

küla põhjaosas Vääna jõest ja vahetult Sooteest lõunas (Joonis 1 ). Kurtna peatus on nn tüüp

3, Basic peatus, mis hõlmab enda alla 430 m² ehitisealuse pinna. Peatuse väliala on

mõõtmetega 50 x 115 m, hinnanguline ruumivajadus 5750 m² suurusel alal. Sõiduautode

parkimiskohtade arv on 60. Juurdepääsutee hinnanguline pikkus on 200 m ja sõiduradade

laius 6-7 m. Kergliiklustee hinnanguline pikkus on 150 m ja laius 3 m. Altpääsuga

ooteplatvormid on mõõtmetega 220 x 6 kuni 8 m (Joonis 1).

Joonis 1. Detailplaneeringu algatamise eskiisi kohane Saku peatuse asukoht ja juurdepääs

Peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala parkimisalaga, juurdepääsu- ja

kergliiklustee. Ooteplatvormid ja altpääs ei ole detailplaneeringu osa.

Ehitustööde ettevalmistavad etapis eemaldatakse kasvupinnas. Võimalusel kasvupinnas

3

taaskasutatakse kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Ehitatakse

täisautomaatne hoone WC, koristusruumi ja ooteruumiga ning rajatakse vajalikud

tehnovõrgud. Parkimisala kaetakse kõvakattega ja rajatakse haljastus.

Planeeringuala on tasase reljeefiga ja asub Saku soo maaparandussüsteemi alal. Markuse

maaüksus on hoonestamata, Männialusel asub hoone, mis ei ole ehitisregistris registreeritud.

Sootee on trandpordimaa. Sootee ääres on olemasolevad elektriliinid (Elektriõhuliin 1-20 kV

(Keskpingeliin) K1321019) ja sidekaabid (SK460H Kiili LKS - Saku GJJ haru sidekaabel;

155864026). Lähimad vee- ja kanalisatsioonitorustikud asuvad Saku aleviku kortermajade

piirkonnas. Uus-Esko maaüksusel asub gaasitorustik (T435H Saku GJJ haru, T435H).

Juurdepääs planeeritavale alale on Sooteelt (katastritunnus: 71801:001:1556).

Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa

Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Vastavalt Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega

nr 22; edaspidi: üldplaneering) asub planeeritav ala hajaasustuses, mille juhtfunktsioon on

puhke- ja virgestusmaa ning mida läbib Harju maakonnaplaneeringuga (kehtestatud

13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41) määratud Rail Baltica raudtee trassikoridor. Harju

maakonnaplaneeringu kehtestamisega hakkasid kehtima Saku valla üldplaneeringus

trassikoridori asukohas maakonnaplaneeringuga sätestatud maakasutustingimused.

Detailplaneering on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringu ja Saku valla üldplaneeringuga.

Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8 vastuvõetud Saku valla üldplaneering näeb

samuti ette Rail Baltica kohaliku Saku peatuse asukoha käesoleva detailplaneeringu alale.

Detailplaneering on ka kooskõlas vastuvõetud Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa

(ehk planeeritava ala) kohta. Detailplaneeringu planeerimisseaduse kohane üldine eesmärk on

üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. See on

lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu

koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. Praegusel

juhul saab antud detailplaneering edaspidi planeeritavate maaüksuste ehitusprojekti aluseks.

Kuna tegemist on enamuses kahe maaüksuse (millele lisanduvad juurdepääsuteega seotud

maaüksused) piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole võimalik luua otseseid olulisi

seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega, sest tegemist on

väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritavate maaüksuste detailplaneering ei

mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat.

Raudtee projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses

üleeuroopaliste raudtee koostalitlusvõime tehniliste nõuetega, võimaldades reisi- ja

kaubarongi liiklust samal raudteel.

4

Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab

planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste

strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukava 2012-2025, Saku valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029 ja Saku valla

jäätmekava 2018-2021. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv

ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev lahendus.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on

detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja

analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult

varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks

riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike

normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest

keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise

planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §is 126

detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

Planeeritav ala ja selle lähiümbrus

Planeeringuala piirneb Ristemäe (71801:006:0218), Välja (71801:006:0244), Kungla

(71801:006:0761), Loode (71801:006:0125), Kruusiaugu (71801:006:0107), Soobergi

(71801:006:0177), Räägu (71801:006:1080), Karu-Välja (71901:001:0401), Välja-Karu

(71901:001:0403), Elektri (71801:001:2060), Sooheina (71801:006:1091), Iidase

(71801:006:0304), Kablimäe (71801:006:1092), Soo-Allika (71801:006:0373), Teetammi

(71801:005:0638), Uus-Kopli (71901:001:0109), Sootee L1 (71901:001:0088) ja Uus-Esko

(71801:006:0379) maaüksustega.

Planeeritava ala tingimused ja kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja

mõjud

Kavandatavast peatusest vahetult põhjas asub Vääna jõgi (Vääna vanajõgi), mis jääb

planeeritavast alast väljapoole. Maa-ameti andmetel on planeeritaval ala kitsendusteks:

maaparandussüsteemi alad (4109450020030001, 4109520020020001), elektriliin ja selle

kaitsevöönd ning Sooteel sidekaabel ja selle kaitsevöönd.

Kõigi alal kehtivate piirangutega tuleb planeerimisel arvestada.

Muid kitsendusi (vt joonis 2) Maa-ameti andmetel ei esine.

5

Joonis 2. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud kollase

joonega)

Piirkonna Reljeef on tasane, maapinna absoluutkõrgusega 37 kuni 38 m. Pinnakatte

moodustavad vaadeldaval alal 5 m paksuse kihina madalsooturvas ja moreen. Aluspõhi

koosneb lubjakivist (Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Vasalemma kihistu lausdetriitne

rifilubjakivi).

Planeeritaval alal või selle vahetus läheduses ei asu keskkonnaregistri, Maa-ameti ja EELISe

kaartide andmetel olulisi looduskaitselisi või muinsuskaitselisi objekte ning

looduskaitsealuseid liike. Seega nendes valdkondades mõju ei saa tekkida.

Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide, kaitstavate

loodusobjektide, sh Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Planeeritava tegevusega ei

teki olulist keskkonnamõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest planeeritav ala ei asu Natura

2000 alal või selle vahetusläheduses. Lähimad Natura 2000 alad on 8 km kaugusel lõunas

asuv Kurtna-Vilivere loodusala (RAH0000344) ja 9 km kaugusel kagus asuv Rahaaugu

loodusala (RAH0000338), mis jäävad piisavalt kaugele.

Planeeringualal ega lähipiirkonnas ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekt. Lähim

kaitseala asub ca 1,8 km loodes asub Saku mõisa park (KLO1200457). Vaadeldaval alal ja

selle lähiümbruses ei ole keskkonnaregistri andmetel registreeritud kaitsealuste looma- ja

taimeliikide esinemist. Alast 2,6 edelas asub III kategooria kaitsealuse linnuliigi värbkakk

(Glaucidium passerinum) elupaik (KLO9123857). 3,1 km kirdes on sookure (Grus grus)

6

(KLO9115398) ning rukkiräägu (Crex crex) (KLO9115419) leiukohad. 3,7 km kirdes asuvad

händkaku (Strix uralensis) (KLO9115381) ja hiireviu (Buteo buteo) (KLO9115382) elupaigad

I ja II kategooria kaitstavaid liike pole vaadeldaval alal ja vähemalt 1 km raadiuses

registreeritud. Lähimad on väike-konnakotka, merikotka ja kõre elupaigad. Vaadeldaval alal ja

selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähim hoiuala on lõunas 8 km kaugusel asuv

Kurtna-Vilivere hoiuala (Harju) (KLO2000144). Lähim vääriselupaik on vaadeldavast alast

1,7 km kaugusel loodes männi-kuuse segamets (VEP154059). Kuna need objektid ei asu

planeeritaval alal ega selle vahetus lähiümbruses, siis eeldatav oluline mõju puudub.

Kavandatava tegevuse alal ei asu väärtuslikku taimkatet ega loomadele olulisi elupaiku.

Põllukultuuride kasvatamise võimalus kaob ala hoonestamise ja parkimisala ehitamisega.

Mõju loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise, häiringute ja võimaliku otsese

suremuse. Mõju avaldavad nii peatuse rajamiseks vajalik ehitamine, aga ka hilisem

kasutusaegne peatuse töötamisest tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Kuna

vaadeldav ala asub põllu- ja metsamaa piiril, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Kavandatava tegevuse alal ning selle läheduses ei ole registreeritud kultuurimälestisi.

Lähimad on 600 m kaugusel idas asuv kivikalme nr12 18914, 1,7 km kaugusel läänes asuv

asulakoht nr 18913 ja 900 m kaugusel kirdes asuv arheoloogiamälestis nr 18924.

Vaadeldav ala asub rohevõrgustikust 60 m kaugusel läänes ning plaanitav peatuse hoone

parkimisalaga seda ei kata. Kuna kavandatava peatuse hoone asukohas ja parkimisalal puudub

rohevõrgustik, siis mõju rohevõrgustikule eeldada ei ole.

Vaadeldaval alal ja lähiümbruses paikseid heiteallikaid eelhinnangu koostamise ajal

registreeritud ei ole. Vaadeldavale alale lähemad paiksed heiteallikad asuvad 2 km kaugusel

loodes,

Saku alevikus- Saku Õlletehase Aktsaselts ja Saku Maja AS. Liikluse osas on välisõhu

saasteainete seisukohast olulisemad tihedama liiklussagedusega teed. Kavandatava tegevuse

piirkonnas on selleks tugimaantee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi. Mõju piirkonna välisõhu

kvaliteedile on seotud peatuse ehitusetapiga. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu (tahkete

osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde

lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadele ning seda on

võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde

teostamisel, materjali niisutamine vms). Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet

kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju kohta välisõhu kvaliteedile.

Müra kaasneb nii peatuse rajamise kui ka kasutamisega. Ehitamise perioodil esineb ajutine

ehitusaegne müra (transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde

korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega

ja korraldada tööd viisil, et tagatud on normidest kinnipidamine. Kavandatud tegevusega

seotud ehitusaegne müra on ajutine. Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid

päevasel ajal. Kuna läheduses asuvad loomade elupaigad (mets), siis ehitustööde

7

kavandamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada sellega, et mürarikkad tööd ei satuks loomade

jaoks tundlikule kevadsuvisele perioodile (poegimine, pesitsemine).

Peatuse kasutamisajal tekib müra parkimisala kasutava liikluse poolt. Peatuse rajamisega

muutub piirkonna müraolukord võrreldes olemasolevaga, kuid kuna andmed lisanduvast

liiklusest lähtuva müra ja selle leviku kohta puuduvad, siis ei ole muutuse ulatus teada.

Liikluskorralduse põhimõtete määramine on üks detailplaneeringu ülesannetest (PlanS § 126

lg 1 p 12). Olulisemat keskkonnamõju piirkonnale avaldab kavandatav RB raudtee, mille

müra mõjusid on hinnatud raudtee põhiprojektis. Detailplaneeringu koostamise käigus

teostatakse peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest) tingitud mürafooni hinnang ning

vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed.

Müratingimusi tagavate nõuete seadmine on üks detailplaneeringu ülesannetest (PlanS § 126

lg 1 p 12). Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise

mõju koht piirkonna müratasemele.

Peatuse ehitustööde ajal võivad põhjustada vibratsiooni teatud tööd, kuid samas ei ole

tegemist töödega, mis põhjustaksid märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni.

Juhul, kui peatuse rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset

põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei

ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud

sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Igal juhul on ehitusaegne

vibratsioon ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Peatuse ehitamis- ja

kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva vibratsiooni näol

eeldada ei ole. Kasutusaegses etapis esineb RB rongiliikluse poolt tekitatud vibratsiooni. Selle

mõju on hinnatud raudtee põhiprojekti detailsusastmes.

Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb reeglina valgusallika lähistele, kuid sõltub ka

konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Peatuse ehitamisetapis on

tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei ulatu reeglina

ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on mõju ajutine. Mõju on

võimalik vähendada korralduslike meetmetega – ehitusplatside valgustamisel tuleb jälgida, et

valgusallikad on suunatud kohta, mida tuleb valgustada ning kavandatud nii, et valgustus ei

häiri liiklust ega ümberkaudsete objektide kasutamist. Peatuse kasutamisega seotud

valgusreostust on võimalik vältida projekteerimise käigus, kui nähakse ette reguleeritava

valgustugevusega valgustussüsteemid (mis on ühtlasi energiasäästlikud) ning välditakse

häirivat valgustamist (nt sinise valgusega LED valgustid, agressiivse valgusega

reklaamtahvlid jms). Peatusele lähimad elamud jäävad sellest vähemalt 200 m kaugusele.

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise

valgusreostuse tekke kohta piirkonnas.

Kuna planeeritaval alal või selle naabruses ei asu maardlat, siis maardlale mõju ei teki.

Kavandatava peatuse alal ei ole arvele võetud maavarasid ega maardlaid. Lähim maardla on

Saku turbamaardla, mis asub alast 250 m kaugusel läänes, 760 m põhjas ja 1500 m idas.

8

Lähimad mäeeraldised on ja Tammemäe III liivakarjäär 2,9 km kaugusel põhjas, Väike-

Kõrnomaa kruusakarjäär 3,6 km kaugusel lõunas ja Sausti turbatootmisala 4,2 km kaugusel

idas. Kaudne mõju on selles, et ehituseks tuleb maavarasid (liiv, kruus jne) siiski kasutada.

Tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Vaadeldaval alal kaeve ei asu. Lähimad

puurkaevud on ca 270 m kaugusel idas (PRK0017908 ja PRK0017487). Vaadeldava alal ja

selle läheduses reoveekogumisalasid ei ole. Lähim reoveekogumisala on 1,7 km kaugusel

loodes, Saku alevikus.

Kuna kavandatava tegevuse alal ja piirkonnas ei ole puur- ja salvkaeve, siis olulist negatiivset

mõju nende vee kvaliteedile ei ole. Reovee lahendus selgub detailplaneeringu koostamise

käigus. Reovee käitlemisel kas lokaalselt või kanaliseerimise teel tuleb järgida

keskkonnameetmeid. Detailplaneeringu käigus teostatakse hüdrogeoloogiline uuring, mille

käigus selgitatakse välja planeerimiseks ja projekteerimiseks vajalikud hüdrogeoloogilised

tingimused. Uuringuga selguvad täpsemad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse

kohta (sh vajadusel andmed lokaalse VK-süsteemi rajamiseks juhul, kui tulenevalt asukohast

ei ole otstarbekas või võimalik olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemiga

liituda). Seega praeguse teabe kohaselt eeldatavalt pinnasele ja põhjaveele ohtu ei teki.

Kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus ja sagedus ei ole ümbritsevale

keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, sest planeeritakse

piisavalt väikese mõjuga keskkonnale ohutut tegevust (RB peatuse rajamine). Planeeringu

elluviimisel võib kaasneda ehitustegevusega ajutine müra ja vibratsioon, mis on mööduvad.

Kavandatava tegevusega ei seata eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu ja vara.

Kumulatiivset ja piiriülest mõju ei esine. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab

tegevuseks kasutatav tehnika.

Eeldatavalt positiivselt mõjutatav elanikkond on kogu RB raudteed kasutama hakkavad

inimesed. RB rongiliikluse kasutamise võimaluste mõju on hinnatud koostamisel olevates RB

raudteetrasside ehitusprojektide KMH aruannetes. RB raudteetrassi lõigu „Kangru- Harju ja

Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti KMH aruande eelnõu kohaselt ühendab kiirraudtee kiire

ja mugava liikumisvõimalusega trassile jäävad suuremad linnad – Tallinna, Pärnu, Riia ja

kaugemad keskused. Oluline on kohalike peatuste olemasolu, sest need aitavad inimestel

liikuda kiiremini ja mugavalt kohalikul tasandil nt kodu ja töökoha või kooli vahel.

Negatiivselt mõjutatav elanikkonna moodustavad need, kes jäävad raudteepeatuse lähedusse.

Lähimad elamud paiknevad ca 200 m kaugusel, mis on eeldatavalt piisav, et vahetuid olulisi

mõjusid vältida.

Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja

ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustiku, kruusa ja liiva. Tallinna lähiümbruses ja

Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale

kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Tee katmiseks

kasutatakse asfaltbetooni. Seega ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele.

9

Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust

oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitise hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi

ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid ei teki. Kui jäätmekäitlus

toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas eeldatavat

olulist mõju ei kaasne. Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või

keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket

minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane

jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult

olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maasikukujunduses.

Eesti pinnase radooniriski kaardi2 järgi jääb kavandatav tegevus alale, kus radoonisisaldus

pinnaseõhus on normaalne (vahemikus 10–50 kBq/m³). Seega eeldatavalt radooni teemal ohtu

ei teki.

Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei

kaasne kavandatava tegevuse elluviimisega olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.

Töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisega on võimalik vältida olulist

negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, pinnaveele, maaparandussüsteemidele, joogivee

kvaliteedile, samuti valgusreostuse tekkimist. Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu

Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid

looduse üksikobjekte, vääriselupaiku, väärtuslikku põllumajandusmaad, rohevõrgustikku,

pärandkultuuriobjekte ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile oluline negatiivne mõju.

Maavarade kasutamisele olulist negatiivset mõju eeldada ei ole. Kavandatava tegevusega ei

ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe. Eeldada ei ole sellist

visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt mõjutada inimeste heaolu. Sellest tulenevalt ja

olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline ulatus,

kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning

taastumisvõimet, sest planeeritakse väikese mõjuga tegevust tavatingimustes (st puuduvad

olulised keskkonnapoolsed piirangud).

Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse järgmised uuringud:

- Peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest) tingitud mürafooni hinnang ning

vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed.

Müratingimusi tagavate nõuete seadmine on üks detailplaneeringu ülesannetest (PlanS

§ 126 lg 1 p 12);

- Hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja planeerimiseks ja

projekteerimiseks vajalikud hüdrogeoloogilised tingimused. Uuringuga selguvad

täpsemad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse kohta (sh vajadusel

andmed lokaalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks juhul, kui tulenevalt

asukohast ei ole otstarbekas või võimalik olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

süsteemiga liituda).

10

Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on minimaalne,

sest detailplaneeringu ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse ja planeeritav tegevus ise

endast eeldatavalt ohtu ei kujuta. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on Saku vallas 1

ohtlik ettevõte, C-kategooria ohuga Saku Õlletehas AS (Tabel 2). Ettevõtte ohuala piir jääb

vaadeldavast alast 1,8 km kaugusele loode suunas.

Asjaomase asutuse seisukoht

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha

andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega.

Keskkonnaamet on oma ….. a kirjaga nr …. seisukohal, et ….

Kokkuvõte

Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt

ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine vajalik.

Eelhinnangu koostas:

Maigi Tenisson

Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

tel 6712 421

[email protected]

Siiri Raagmets

vallasekretär

Töö number: 2021_0096

Tellija OÜ Rail Baltic Estonia

Endla 16, 10142 Tallinn

e-post: [email protected]

Registrikood: 12734109

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 15.01.202215.03.2022

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE

DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu

koostamiseks. Aruanne

Versioon Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

1 / 28

Kuupäev 15.01.202215.03.2022

Koostanud: Keskkonnaekspert Ingo Valgma

GIS spetsialist Marko Lauri

Kontrollinud Aide Kaar (litsents KMH0123)

Projekti nr 2021_0096

Esikaane foto Algatamise ettepanek. Rail Baltica kohalikud peatused - Saku peatuse

detailplaneering

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

2 / 28

Sisukord

1. Sissejuhatus .................................................................................................................. 3

2. Kavandatava tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad .................................... 4

2.1. Maakasutus ................................................................................................................... 4

2.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ....................................................................................... 7

3. Tegevuse asukoha kirjeldus, sh eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus ........................ 8

3.1. Looduskeskkond ............................................................................................................ 8

3.1.1. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus ........................................................................... 8

3.1.2. Radoonioht ................................................................................................................. 9

3.1.3. Maavarad ja maardlad ................................................................................................. 9

3.1.4. Põhjavesi ................................................................................................................... 10

3.1.5. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid .................................................................... 12

3.1.6. Kaitstavad loodusobjektid............................................................................................ 13

3.1.7. Kaitsealad ................................................................................................................. 13

3.1.8. Kaitsealused liigid ....................................................................................................... 14

3.1.9. Natura 2000 võrgustiku alad ....................................................................................... 15

3.1.10. Taimestik ja loomastik .............................................................................................. 15

3.1.11. Vääriselupaigad ........................................................................................................ 16

3.1.12. Rohevõrgustik .......................................................................................................... 16

3.1.13. Maaparandussüsteemid................................................................................................... 17

3.1.14. Piirkonna välisõhu kvaliteet ....................................................................................... 18

3.2. Kultuuripärand .............................................................................................................. 19

3.3. Üleujutusalad................................................................................................................ 20

3.4. Keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted ............................................................ 20

4. Olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ... 21

4.1. Eeldatav mõju looduskeskkonnale ................................................................................... 21

4.1.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ............................................................................ 21

4.1.2. Mõju kaitsealustele liikidele ......................................................................................... 21

4.1.3. Mõju taimestikule ja loomastikule ................................................................................ 21

4.1.4. Mõju rohevõrgustikule ................................................................................................ 21

4.1.5. Hoiualad .................................................................................................................... 21

4.1.6. Püsielupaigad ............................................................................................................. 21

4.1.7. Kaitstavad looduse üksikobjektid.................................................................................. 22

4.1.8. Väärtuslik põllumajandusmaa ...................................................................................... 22

4.2. Eeldatav mõju inimese tervisele, heaolule ja varale .......................................................... 22

4.2.1. Välisõhu kvaliteet ....................................................................................................... 22

4.2.2. Müra ......................................................................................................................... 22

4.2.3. Vibratsioon ................................................................................................................ 23

4.2.4. Joogivee kvaliteet ....................................................................................................... 23

4.2.5. Radoon ..................................................................................................................... 24

4.2.6. Valgusreostus ............................................................................................................ 24

5. Kavandatavad keskkonnameetmed ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju

vältimiseks või leevendamiseks....................................................................................... 25

5.1.1. Põhjavesi ................................................................................................................... 25

5.1.2. Pinnaveekogud ........................................................................................................... 25

6. Kokkuvõte .................................................................................................................... 27

7. Kasutatud materjalid ................................................................................................... 28

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

3 / 28

1. Sissejuhatus

Käesolev töö on koostatud teabe andmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnangu koostamiseks Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel Rail Balticu kohalike peatuste

detailplaneeringute koostamiseks. Kavandatav peatus asub Harju maakonnas Saku vallas Kajamaa

külas.

Käesoleva töö aluseks on Tellija poolt esitatud tehniline kirjeldus.

Töös käsitletakse kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid

keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise

või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina KSH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Teabe koondamisel on lähtutud KeHJS §-ist 61.

Eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kohta info andmisel on lähtutud järgmistest

määratlustest (KeHJS-e § 21 ja § 22):

• keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja

heaolule, kultuuripärandile või varale;

• keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara.

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/KeHJS

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

4 / 28

2. Kavandatava tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised

näitajad

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel

moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku

peatuse rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringu lõpplahenduses peab edasiseks projekteerimiseks olema loodud vähemalt

järgmised eeldused:

• funktsionaalsus lähtuvalt peatuse ja teenindavate rajatiste otstarbest;

• vastavus õigusaktidele, kehtivatele alusdokumentidele ja tehnilises kirjelduses esitatud

tehnilistele nõuetele;

• vastavus kõiki kaasava elukeskkonna ja universaalse disaini põhimõtetele;

• keskkonnasäästlikkus;

• peatusega seotud hoone, teenindavate rajatiste ja tehnosüsteemide pikk kasutusiga;

• ehituskulude optimaalsus.

Detailplaneering koostatakse ainult juurdepääsuteedele, välialadele ja hoonetele vastavalt

planeerimisseadusele.

2.1. Maakasutus

Rail Baltic on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline kiirraudtee

koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on rahvusvahelisel

reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h. Raudtee

projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses üleeuroopaliste raudtee

koostalitlusvõime tehniliste nõuetega, võimaldades reisi- ja kaubarongi liiklust samal raudteel. Rail

Balticu trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi territooriumil 213 km. Eestis

läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem asukoht on määratletud

kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa).

Rail Balticu kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik,

mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse

valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete (kohalike)

rongide peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta. Lisaks on peatused ette nähtud

rahvusvahelistesse terminalidesse Tallinnas ja Pärnus.

Kavandatavad kohalikud peatused Eesti Vabariigi territooriumil:

• Harjumaa – Assaku, Luige, Saku, Kurtna;

• Harjumaa – Kohila, Rapla, Järvakandi;

• Pärnumaa – Kaisma, Tootsi, Urge, Surju, Häädemeeste.

Harju maakonnas asuvate kavandatavate peatuste asukohad vt Tabel 1.

Tabel 1. Kavandatavate Harjumaa peatuste asukohad. Allikas: Tehniline kirjeldus

Objektid Saku peatus

Asukoht Kajamaa küla, Saku vald

Objektidega eelduslikult hõlmatud

kinnistud

Männialuse (71801:006:1126)

Esko (71801:006:1125)

Markuse (71801:006:0908)

Sootee (71801:001:1556)

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

5 / 28

Kohalik omavalitsus Saku Vallavalitsus

Rail Balticu Saku kavandatava peatuse asukoht on Harju maakonnas Saku vallas Kajamaa külas,

küla põhjaosas Vääna jõest ja vahetult Sooteest lõunas (Joonis 1, Joonis 2 ja Joonis 3). Rail Balticu

Saku kohaliku peatuse objektidega eelduslikult hõlmatud kinnistud on Männialuse

(71801:006:1126), Esko (71801:006:1125), Markuse (71801:006:0908) ja Sootee

(71801:001:1556). Kinnistute maa sihtotstarbed on vastavalt Männialuse, Esko ja Markuse 100%

maatulundusmaa ning Sootee on 100% transpordimaa. Vaadeldavat ala ümbritseb maatulundusmaa.

Detailplaneeringu koostamise käigus vaadatakse üle olemasolev maakasutus ning sihtotstarbe

muutmise teel moodustatakse vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on

vajalikud kohalike peatuste rajamiseks.

Joonis 1. Harju maakonnaplaneeringuga kavandatav Rail Balticu trassikoridor. Allikas:

Harju maakonnaplaneering 2030+

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

6 / 28

Joonis 2. Koostatav Saku valla üldplaneering RB Saku peatusega Allikas: Koostatav Saku

valla üldplaneering

Vastavalt töö aluseks olevale tehnilisele kirjeldusele on Saku peatus kavandatud tüüp 3, basic peatus,

mis hõlmab enda alla 430 m2 ehitisealuse pinna. Peatuse väliala (tüüp 2) on mõõtmetega

50 x 115 m, hinnanguline ruumivajadus 5750 m2 suurusel alal. Sõiduautode parkimiskohtade arv on

60. Juurdepääsutee hinnanguline pikkus on 200 m ja sõiduradade laius 6-7 m. Kergliiklustee

hinnanguline pikkus on 150 m ja laius 3 m. Altpääsuga ooteplatvormid on mõõtmetega 220 x 6 kuni

8 m (Joonis 3).

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

7 / 28

Joonis 3. Saku peatuse asukoht ja juurdepääs. Allikas: Tehniline kirjeldus

2.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala parkimisalaga, juurdepääsu- ja kergliiklustee.

Ooteplatvormid ja altpääs ei ole detailplaneeringu osa.

Ehitustööde ettevalmistavad etapis eemaldatakse kasvupinnas. Võimalusel kasvupinnas

taaskasutatakse kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Ehitatakse

täisautomaatne hoone WC, koristusruumi ja ooteruumiga, rajatakse vajalikud tehnovõrgud.

Parkimisala kaetakse kõvakattega ja rajatakse haljastus.

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

8 / 28

3. Tegevuse asukoha kirjeldus, sh eeldatavalt

mõjutatava ala tundlikkus

Eeldatavalt mõjutatava ala ja selle tundlikkuse kohta teabe koondamiseks on kasutatud riiklike

registreid (Keskkonnaregister) ja Maa-ameti kaardiserverit.

3.1. Looduskeskkond

3.1.1. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus

Reljeef on tasane, maapinna absoluutkõrgusega 37 kuni 38 m. Pinnakatte moodustavad vaadeldaval

alal 5 m paksuse kihina madalsooturvas ja moreen (Joonis 4).

Joonis 4. Pinnakatte geoloogia. Allikas: Maa-ameti geoloogiline baaskaart 1:50 000,

seisuga 20.01.2022

Aluspõhi koosneb lubjakivist (Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Vasalemma kihistu lausdetriitne

rifilubjakivi).

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

9 / 28

3.1.2. Radoonioht

Eesti pinnase radooniriski kaardi2 järgi jääb kavandatav tegevus alale, kus radoonisisaldus

pinnaseõhus on normaalne (vahemikus 10–50 kBq/m³). Vt Joonis 5.

Joonis 5. Eesti pinnase radooniriski kaart. Allikas: Radooniriski kaardirakendus. Eesti

Geoloogiateenistus. Andmed 2020. aasta seisuga. Vaadatud 03.01.2022

3.1.3. Maavarad ja maardlad

Kavandatava peatuse alal ei ole arvele võetud maavarasid ega maardlaid (Joonis 6). Lähim maardla

on Saku turbamaardla, mis asub alast 250 m kaugusel läänes, 760 m põhjas ja 1500 m idas. Lähimad

mäeeraldised on ja Tammemäe III liivakarjäär 2,9 km kaugusel põhjas, Väike-Kõrnomaa

kruusakarjäär 3,6 km kaugusel lõunas ja Sausti turbatootmisala 4,2 km kaugusel idas.

2 Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus. https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd. Andmed

2020. aasta seisuga. Vaadatud 26.01.2022

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

10 / 28

Joonis 6. Mäeeraldiste, maardlate ja levialade paiknemine kavandatava tegevuse suhtes.

Allikas: Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 26.01.2022

3.1.4. Põhjavesi

Põhjavesi on vaadeldaval alal ja piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-

või hajureostuse suhtes (Joonis 7). Vaadeldaval alal on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi survepinna

kõrgus merepinnast 36-37 m, aluspõhja kivimite kõrgus 32-33 m ja maapinna kõrgus 37,5 m.

Põhjavesi liigub loode suunas.

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

11 / 28

Joonis 7. Põhjavee kaitstus vaadeldaval alal ja piirkonnas. Allikas: Maa-ameti geoloogiline

baaskaart 1:50 000, seisuga 17.01.2022

Vaadeldaval alal kaeve ei asu. Lähimad puurkaevud on 270 m kaugusel idas sanitaarkaitsealadega

50 m (PRK0017908, manteltoru 7 m, veetase 2,5 m) ja 10 m (PRK0017487, veetase 2,8 m)(Joonis

9).

Vaadeldava alal ja selle läheduses reoveekogumisalasid ei ole. Lähim reoveekogumisala on 1,7 km

kaugusel loodes, Saku alevikus (Joonis 8)3.

3 Keskkonnaregister 2022

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

12 / 28

Joonis 8. Reoveekogumisalad vaadeldava ala ümbruses. Allikas: Keskkonnaregister,

seisuga 06.01.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022

3.1.5. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid

Kavandatavast peatusest vahetult põhjas asub Vääna jõgi (Vääna vanajõgi). Vääna jõe valgala on

315 km2, pikkus 64,3 km (koos lisaharudega 69,5 km)4. Jõgi saab alguse allikatiigist Paekna külas

Kiili vallas ja suubub Lohusalu lahes merre. Alamjooksul on aasta keskmine vooluhulk5 1,94 m3/s.

Veekogu kuulub lõikudena riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu ning kuulub lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Vääna jõe veekogumi Vääna_1

(1094500_1, Vääna Saku paisuni (Tallinna mnt); veekogum, mida RB trass ületab) koondseisund

käsitletavas piirkonnas 2020. aasta seisuga on kesine (keemiline seisund hindamata ja ökoloogiline

seisund kesine). Veekogumil Vääna_1 paikneb 2 paisu, millest 0 on hinnatud ületamatuks või raskesti

ületatavaks (tõkestamatuse hinne 26). Paisude mõju veerežiimile - hinne 2. Jõe morfoloogia

4 Keskkonnaregister (vaadatud 22.10.2021) 5 Ajaloolised vooluhulgad. Riigi ilmateenistus 2021 6 Hüdromorfoloogilise hinnangu (HÜMO) hinnangu andmiseks on kasutatud 5 palli skaalat (1 kõige looduslikum, 5 inimese poolt kõige enam muudetud). Allikas: Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi

analüüs. Seletuskiri. Keskkonnaagentuur 2019

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

13 / 28

(looklevus, põllumaa ja kõvakattega alade osakaal veekaitsevööndist, jõe ja lammi seos) - hinne 3.

Veekogumi Vääna_1 hüdromorfoloogilise seisundi koondhinne on 4 ehk halb (lähtudes

kvaliteedinäitaja halvimast hinnangust).

Vääna jõel kehtib kalda piiranguvöönd ulatusega 100 m, ehituskeeluvöönd ulatusega 50 m,

veekaitsevöönd ulatusega 10 m ja veekogu kallasrada ulatusega 4 m. Vööndid ei ulatu vaadeldavale

alale. Vaadeldaval alal asub maaparandusehitise reguleeriv võrk SAKU SOO (4109450020030) ja

lõunas alla 10 km2 valgalaga eesvool (Saku soo kraav, 4109520020020). Kraavi veekaitsevöönd on

10 m.

Joonis 9. Vooluveekogud, puurkaevud ja kitsendused. Allikas: Keskkonnaregister seisuga

26.01.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022

3.1.6. Kaitstavad loodusobjektid

Alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte.

3.1.7. Kaitsealad

Lähim kaitseala asub 1,8 km loodes asub Saku mõisa park (KLO1200457) (Joonis 10).

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

14 / 28

Joonis 10. Kaitstavad alad ja objektid vaadeldava ala (punase kontuuriga) piirkonnas

Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 29.01.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022

3.1.8. Kaitsealused liigid

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei ole keskkonnaregistri andmetel seisuga 09.02.2022

registreeritud kaitsealuste looma- ja taimeliikide esinemist.

Alast 2,6 edelas asub III kategooria kaitsealuse linnuliigi värbkakk (Glaucidium passerinum) elupaik

(KLO9123857). 3,1 km kirdes on sookure (Grus grus) (KLO9115398) ning rukkiräägu (Crex crex)

(KLO9115419) leiukohad. 3,7 km kirdes asuvad händkaku (Strix uralensis)(KLO9115381) ja hiireviu

(Buteo buteo) (KLO9115382) elupaigad.

I ja II kategooria kaitstavaid liike pole vaadeldaval alal ja vähemalt 1 km raadiuses registreeritud.

Lähimad on väike-konnakotka, merikotka ja kõre elupaigad. Liigi asukohta ei ole joonisel näidatud,

kuna looduskaitseseaduse kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha

avalikustamine massiteabevahendites keelatud (looduskaitseseaduse § 53 lg 17).

7 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

15 / 28

3.1.9. Natura 2000 võrgustiku alad

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimad Natura 2000

alad on 8 km kaugusel lõunas asuv Kurtna-Vilivere loodusala (RAH0000344) ja 9 km kaugusel kagus

asuv Rahaaugu loodusala (RAH0000338)8 (Joonis 11).

Joonis 11. Natura 2000 võrgustiku alad ja hoiualad vaadeldava ala ümbruses. Allikas:

Keskkonnaregister, seisuga 29.01.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022

3.1.10. Taimestik ja loomastik

Vaadeldaval alal on osaliselt tegemist haritava maaga, kus kasvatatakse põllukultuure. Idapoolsel

osal on ühe mitteelukondliku hoonega maatulundusmaa, kus kasvavad puud. Alal võib liikuda nii

põllumajandus- kui metsloomi.

8 Keskkonnaregister, seisuga 22.12.2021

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

16 / 28

3.1.11. Vääriselupaigad

Lähim vääriselupaik (Joonis 12) on vaadeldavast alast 1,7 km kaugusel loodes männi-kuuse

segamets (VEP154059)9.

Joonis 12 Vääriselupaigad vaadeldava ala ümbruses. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga

22.01.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022

3.1.12. Rohevõrgustik

Harjumaa roheline võrgustik on määratud koosmõjus naabermaakondade rohelise võrgustikuga.

Harju maakonna roheline võrgustik on esmalt määratud maakonna 2003.a kehtestatud

teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Seejärel on

määratud rohelist võrgustikku täpsustatud omavalitsuste üldplaneeringutes. Maakonnaplaneeringu

koostamisel on võetud aluseks nii eelnev teemaplaneering kui ka üldplaneeringud ning analüüsides

rohelise võrgustiku sidusust ja toimivust, on korrigeeritud rohelise võrgustiku koridoride piire,

vältimaks nende kulgemist üle tiheasustusalade. Pindalaliselt ei ole rohelist võrgustikku kahandatud,

pigem on rohelise võrgustikuga kaetud alad suurenenud (laienenud) alale liidetud roheliste

koridoridega paralleelselt kulgevate ribastruktuuride (jõed, kraavid) ja nende kaldapealsete arvelt.

9 Keskkonnaregister, seisuga 17.01.2022

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

17 / 28

Harju maakonnaplaneeringuga on määratud rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused.

Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku

koridore. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud,

kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine.

Vaadeldav ala asub rohevõrgustikust 60 m kaugusel läänes ning plaanitav peatuse hoone

parkimisalaga seda ei kata (Joonis 13).

Joonis 13. Rohevõrgustiku paiknemine kavandatava ala suhtes. Allikas: Harju

maakonnaplaneering

3.1.13. Maaparandussüsteemid

Seoses Saku peatuse rajamisega vajab toimivuse tagamist peatuse alal olev maaparandusehitise

reguleeriv võrk SAKU SOO (4109450020030) ja eesvool (Saku soo kraav, 4109520020020)(Joonis

9). Maaparandussüsteemi rekonstrueerimisega seonduvaid küsimusi (projekteerimistingimused,

vajalikud load) menetleb Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Lähtudes maaparandusseaduse § 28

lõikest 1 peab rajatist rajada sooviv isik esitama PTA-le maaparandussüsteemide

rekonstrueerimiseks vajalikud projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa taotlused.

Väljatöötatud lahendus esitatakse kontrollimiseks PTA-le. Riiklik järelevalve planeeringulahenduse ja

sellele järgnevate projekteerimis- ja ehitustööde üle tagab maaparandussüsteemide ja nende

eesvoolude jätkuva toimimise. Kui maaparandussüsteem planeeritakse, projekteeritakse, ehitatakse

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

18 / 28

välja ja võetakse kasutusse vastavalt PTA tingimustele ja ameti järelevalve all, siis ei ole olulise

keskkonnamõju tekkimine tõenäoline.

3.1.14. Piirkonna välisõhu kvaliteet

Välisõhu kvaliteedi pidevseiret kavandatava tegevuse piirkonnas ei teostata. Välisõhu kvaliteeti

mõjutavad paiksed heiteallikad ja liiklus.

Vaadeldaval alal ja lähiümbruses paikseid heiteallikaid teabedokumendi koostamise ajal

registreeritud ei ole. Vaadeldavale alale lähemad paiksed heiteallikad asuvad 2 km kaugusel loodes,

Saku alevikus- Saku Õlletehase Aktsaselts ja Saku Maja AS (Joonis 14).

Joonis 14. Kavandatava tegevuse asukoht piirkonna paiksete heiteallikate suhtes.

Heiteallikate asukoht ja arv on tähistatud sinisega, kavandatava tegevuse ala piir punase

joonega. Allikas: KOTKAS heiteallikate register, seisuga 18.01.2022

Liikluse osas on välisõhu saasteainete seisukohast olulisemad tihedama liiklussagedusega teed.

Kavandatava tegevuse piirkonnas on selleks tugimaantee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi, mille aasta

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

19 / 28

keskmine liiklussagedus 2020. aasta loendusandmete põhjal oli 7166 sõidukit ööpäevas. Teine,

väiksema liiklussagedusega tee on kõrvalmaantee nr 11342 Saku - Tõdva, mille aasta keskmine

liiklussagedus 2020. aasta loendusandmete põhjal oli 2050 sõidukit ööpäevas10.

3.2. Kultuuripärand

Kavandatava tegevuse alal ning selle läheduses ei ole registreeritud kultuurimälestisi11. Lähimad on

600 m kaugusel idas asuv kivikalme nr12 18914, 1,7 km kaugusel läänes asuv asulakoht nr 18913

ja 900 m kaugusel kirdes asuv arheoloogiamälestis nr 18924 (Joonis 15).

Joonis 15. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid kavandatava tegevuse

piirkonnas. Allikas: Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 03.01.2022

10 Teeregister 11 Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 26.01.2022 12 Kultuurimälestiste registrinumber https://register.muinas.ee 26.01.2022

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

20 / 28

3.3. Üleujutusalad

Vaadeldaval alal ei ole prognoositud üleujutusi.13

3.4. Keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted

Vaadeldaval alal ja selle ümbruses ei ole ühtegi ohtlikku ega suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Ka ei

kattu kavandatava tegevuse ala ühegi ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualaga.

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on Saku vallas 1 ohtlik ettevõte, C-kategooria ohuga Saku

Õlletehas AS (Tabel 2). Ettevõtte ohuala piir jääb vaadeldavast alast 1,8 km kaugusele loode suunas.

Tabel 2. Saku valla ohtlik ettevõte. Allikas: Maa-ameti ohtlike käitiste kaardirakendus,

seisuga 18.01.2022

Ohukate-

gooria ja ohuala

ulatus, m

Ettevõtte nimi Käideldav kemikaal ja ohu tüüp

1 C

98

Saku Õlletehas AS,

külmhoone

Naatriumhüdroksiid(30.0); Ammoniaak(2.88);

Diiselkütus(20.0); Piiritus(1.0); Lämmastikhape(3.4);

Esteraldehüüdfraktsioon(1.0); Väävelhape(3.0);

Naatriumhüpokloriti vesilahus(0.4)

Mürgistusoht

13 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 03.01.2022

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

21 / 28

4. Olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva

olulise keskkonnamõju kohta

4.1. Eeldatav mõju looduskeskkonnale

4.1.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele

Natura 2000 võrgustiku alasid piirkonnas ei ole. Seega ebasoodsa mõju Natura 2000 võrgustiku

alale, selle terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele võib välistada.

4.1.2. Mõju kaitsealustele liikidele

Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib avalduda läbi objekti hävimise või füüsilise

kahjustamise, liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise, alade kaitse-eesmärgiks

olevate elupaigatüüpide/liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib

avalduda läbi tingimuste (nt vee- või valgusrežiim, häiringud) ebasoodsamaks muutumise.

Kuna alal ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele

loodusobjektidele puudub. Arvestades lähemate kaitstavate loodusobjektide asukohti ja kaugust

kavandatavast tegevusest, siis ei ole eeldada ka kaudset negatiivset mõju.

4.1.3. Mõju taimestikule ja loomastikule

Kavandatava tegevuse alal ei asu väärtuslikku taimkatet ega loomadele olulisi elupaiku.

Põllukultuuride kasvatamise võimalus kaob ala hoonestamise ja parkimisala ehitamisega.

Mõju loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise, häiringute ja võimaliku otsese suremuse.

Mõju avaldavad nii peatuse rajamiseks vajalik ehitamine, aga ka hilisem kasutusaegne peatuse

töötamisest tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Kuna vaadeldav ala asub põllu- ja

metsamaa piiril, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Lisandub ka Rail Balticu raudteetaristu (kontaktliinid, tarad, raudteemulle jms) ehitus- ja

kasutuaegne mõju taimestikule ja loomastikule. Saku peatus on seotud RB trassilõiguga Kangru-

Harju ja Rapla maakonna piir, mille mõjusid hinnatakse põhitrassi KMH raames..

4.1.4. Mõju rohevõrgustikule

Vaadeldav ala asub rohevõrgustiku naabruses. Kuna kavandatava peatuse hoone asukohas ja

parkimisalal puudub rohevõrgustik, siis mõju rohevõrgustikule eeldada ei ole.

4.1.5. Hoiualad

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähim hoiuala on lõunas 8 km kaugusel asuv

Kurtna-Vilivere hoiuala (Harju) (KLO2000144) (Joonis 11). Hoiualadele mõju eeldada ei ole.

4.1.6. Püsielupaigad

Püsielupaiku alal ega piirkonnas pole.

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

22 / 28

4.1.7. Kaitstavad looduse üksikobjektid

Alal ega piirkonnas kaitstavaid looduse üksikobjekte registreeritud ei ole (Joonis 10).

4.1.8. Väärtuslik põllumajandusmaa

Harju maakonnaplaneeringus loetakse Harjumaal väärtuslikeks põllumajandusmaadeks haritav maa

ja looduslik rohumaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on võrdne või suurem Harjumaa

põllumajandusmaa kaalutud keskmisest reaalboniteedist 39. Kavandatava tegevuse alale

väärtuslikku põllumajandusmaad ei jää. Lähim väärtusliku põllumajandusmaa massiiv asub üle 4 km

kaugusel edelas. Väärtuslikule põllumajandusmaale mõju eeldada ei ole.

4.2. Eeldatav mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Peatuse kasutamise ajal paraneb liikuvus, võimalik ühistranspordi eelistamine ning üldine inimeste

heaolu.

4.2.1. Välisõhu kvaliteet

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud peatuse ehitusetapiga. Ehitusaegne mõju on seotud

tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde ajal ning kaob pärast

tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadele ning seda on

võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel,

materjali niisutamine vms). Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega

kaasneva olulise mõju kohta välisõhu kvaliteedile.

4.2.2. Müra

Müra kaasneb nii peatuse rajamise kui ka kasutamisega.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse

välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad

paiksed müraallikad ning liiklusmüra on regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus.

Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra

ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra (transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud

müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega

ja korraldada tööd viisil, et tagatud on normidest kinnipidamine. Kavandatud tegevusega seotud

ehitusaegne müra on ajutine.

Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra on

normeeritud vastavalt mürakategooriatele, mis määratakse üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarbe alusel. Vastavalt määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena

ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Tööde

tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist.

Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal. Kuna läheduses asuvad loomade

elupaigad (mets), siis ehitustööde kavandamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada sellega, et

mürarikkad tööd ei satuks loomade jaoks tundlikule kevadsuvisele perioodile (poegimine,

pesitsemine).

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

23 / 28

Peatuse kasutamisajal tekib müra parkimisala kasutava liikluse poolt. Peatuse rajamisega muutub

piirkonna müraolukord võrreldes olemasolevaga, kuid kuna andmed lisanduvast liiklusest lähtuva

müra ja selle leviku kohta puuduvad, siis ei ole muutuse ulatus teada. Liikluskorralduse põhimõtete

määramine on üks detailplaneeringu ülesannetest (PlanS § 126 lg 1 p 12).

Olulisemat keskkonnamõju piirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille müra mõjusid

on hinnatud raudtee põhiprojekti detailsusastmes14. Vastavalt RB raudtee müra modelleerimise

tulemustele on Kurtna peatuse piirkonda raudteemüra leevendamise meetmena ette nähtud

müratõke läänepoolsele raudteeküljele, et tagada müra normtase.

Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest)

tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja

leevendusmeetmed. Müratingimusi tagavate nõuete seadmine on üks detailplaneeringu ülesannetest

(PlanS § 126 lg 1 p 12).

Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju kohta

piirkonna müratasemele.

4.2.3. Vibratsioon

Peatuse ehitustööde ajal võivad põhjustada vibratsiooni teatud tööd, kuid samas ei ole tegemist

töödega, mis põhjustaksid märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni. Juhul, kui peatuse

rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat

ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks

normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17.

mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Igal juhul on ehitusaegne vibratsioon ajutise iseloomuga ning selle

mõju on mööduv.

Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva

vibratsiooni näol eeldada ei ole.

Kasutusaegses etapis esineb Rail Balticu rongiliikluse poolt tekitatud vibratsiooni. Selle mõju on

hinnatud raudtee põhiprojekti detailsusastmes15.

4.2.4. Joogivee kvaliteet

Põhjavesi on vaadeldaval alal ja piirkonnas nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või

hajureostuse suhtes. Peatuse alal ja läheduses ei ole registreeritud puurkaeve.

Reovee käitlemisel kas lokaalselt või kanaliseerimise teel tuleb järgida keskkonnameetmeid (ptk

5.1.1. ).

Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju kohta

piirkonna joogivee kvaliteedile.

14 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ. 2021 15 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ. 2021

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

24 / 28

4.2.5. Radoon

Radoon on ohtlik õhuga sisse hingates, põhjustades kopsuvähi tekke riski. Kõrget radoonitaset

hoonete siseõhus tekitab kõrge radoonisisaldus pinnases. Lisaks kõrge radoonisisaldusega aladele

tuleb tähelepanu pöörata ka sellega vahetult piirnevatele normaalse radoonisisaldusega aladele, sest

sellistes kohtades võib esineda olukord, kus radoonitase on tegelikult lokaalselt kõrge.

Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on

normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole.

4.2.6. Valgusreostus

Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb reeglina valgusallika lähistele, kuid sõltub ka konkreetse

valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju

inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimise ning võimalike avariide põhjustamisega

pimestamise tulemusena.

Peatuse ehitamisetapis on tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei ulatu reeglina

ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on mõju ajutine. Mõju on võimalik

vähendada korralduslike meetmetega – ehitusplatside valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad

on suunatud kohta, mida tuleb valgustada ning kavandatud nii, et valgustus ei häiri liiklust ega

ümberkaudsete objektide kasutamist.

Peatuse kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik vältida projekteerimise käigus, kui nähakse

ette reguleeritava valgustugevusega valgustussüsteemid (mis on ühtlasi energiasäästlikud) ning

välditakse häirivat valgustamist (nt sinise valgusega LED valgustid, agressiivse valgusega

reklaamtahvlid jms).

Arvestades, et peatusele lähimad elamud jäävad sellest vähemalt 200 m kaugusele, siis olulist

negatiivset mõju valgusreostuse näol neile eeldada ei ole. Teabedokumendi koostamise ajal ei ole

teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise valgusreostuse tekke kohta piirkonnas.

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

25 / 28

5. Kavandatavad keskkonnameetmed ilmneda võiva

olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

leevendamiseks

5.1.1. Põhjavesi

Negatiivne mõju põhjaveele on võimalik läbi saasteainete põhjavette sattumise, mis võib ohustada

põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib aset leida nii ehitus- kui ka

kasutusetapis.

Kuna kavandatava tegevuse alal ja piirkonnas ei ole puur- ja salvkaeve, siis olulist negatiivset mõju

nende vee kvaliteedile ei ole. Lähimad puurkaevud asuvad piisavalt kaugusel ja on kaitstud

manteltorudega. Sarnaselt pinnasega, on saasteainete sattumine põhjavette nii ehitus- kui ka

kasutusetapis võimalik avariiliste juhtumite tulemusena. Negatiivset mõju on võimalik vältida

töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Kuna kavandatava tegevuse ala asub

nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, tuleb tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate ja seadmete,

ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke ained.

Kajamaa külas, kavandatava peatuse piirkonnas puudub ühisveevarustus- ja

ühiskanalisatsioonisüsteem.

Saku aleviku ja Kajamaa-Tõdva reoveekogumisalad on kavandatavast peatuse alast u 1,7 km

kaugusel (Joonis 8).

Detailplaneeringu koostamise käigus lahendatakse reovee käitlemine kas lokaalselt või

kanaliseerimise teel. Detailplaneeringu käigus teostatakse hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus

selgitatakse välja planeerimiseks ja projekteerimiseks vajalikud hüdrogeoloogilised tingimused.

Uuringuga selguvad täpsemad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse kohta (sh vajadusel

andmed lokaalse VK-süsteemi rajamiseks juhul, kui tulenevalt asukohast ei ole otstarbekas või

võimalik olemasoleva ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni süsteemiga liituda). Kui detailplaneeringuga

nähakse ette lokaalse kanalisatsiooni lahendus, siis tuleb see planeerida, projekteerida ja rajada

vastavalt veeseaduse, määruse jt asjakohaste õigusaktide ja juhendite nõuetest lähtuvalt,

arvestades ka piirkonna põhjavee kaitstust.

Nõuded reovee puhastamiseks ja suublasse juhtimiseks on sätestatud keskkonnaministri 08.11.2019

määrusega nr 6116. Määruse järgi võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse

immutada ööpäevas kuni 10 m3 bioloogiliselt puhastatud reovett. Heitvee immutussügavus peab

olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma

hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Kui detailplaneeringuga nähakse ette reovee käitlemine alal selle kanaliseerimise teel, siis

lahendatakse nõuetekohaselt liitumine. Kanaliseerimine on parim võimalik lahendus põhjavee (sh

joogivee) kaitseks selle võimaliku reostumise eest.

5.1.2. Pinnaveekogud

Vaadeldaval alal asub maaparandusehitise reguleeriv võrk SAKU SOO (4109450020030) ja lõunas

alla 10 km2 valgalaga eesvool (Saku soo kraav, 4109520020020). Kraavi veekaitsevöönd on 10 m.

Maaparandussüsteemi toimimine ja kaitse tagatakse raudteeehituse raames. Ehitusetapis ei saa

16 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused1“

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

26 / 28

eeldada jäätmete, ehitusmaterjali jääkide vms jäätmete sattumist pinnaveekogudesse, sest selline

tegevus ei ole lubatav ja ehitajal tuleb seda vältida. Negatiivne mõju pinnaveele on võimalik juhul,

kui avariilise juhtumi tulemusena juhitakse sademeveega saasteaineid ümbritsevasse keskkonda.

Detailplaneeringu koostamisel selgitatakse välja olemasoleva ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga

liitumise võimalikkus ja otstarbekus lähtudes peatuse asukohast. Kui detailplaneeringuga nähakse

ette lokaalse kanalisatsiooni lahendus, siis tuleb see planeerida, projekteerida ja rajada vastavalt

veeseaduse, määruse17 jt asjakohaste õigusaktide ja juhendite nõuetest lähtuvalt.

Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle

tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks kasutatavad

looduslähedased lahendused on rohealade, viibetiikide, vihmaaedade, imbkraavide ja muude

lahenduste kasutamine, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise

kaudu, vältides sademevee reostumist. Kui põhjavee (pinnasevee) tase seda võimaldab, tuleb puhas

sademevesi immutada pinnasesse.

Saku valla ÜVK arengukava18 kohaselt tuleb sademevee süsteemide arendamisel rakendada

sademevee võimalikult suurt immutamist, kus see on võimalik. Sademevett tuleb maksimaalselt ära

kasutada, kogutud vee kasutamine suvel kastmisel kui ka pikemas perspektiivis osaliselt olmeveena.

17 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused1“ 18 Saku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020.

www.riigiteataja.ee/akt/419092019037

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

27 / 28

6. Kokkuvõte

Eeltoodud peatükkides kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei

kaasne kavandatava tegevuse elluviimisega olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.

Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju regionaalse ühendatuse ja piirkondade

konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret,

ohutut ja keskkonnasäästlikumat viisi.

Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid

liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku, väärtuslikku

põllumajandusmaad, rohevõrgustikku, pärandkultuuriobjekte ega kultuurimälestisi. Seega puudub

neile oluline negatiivne mõju.

Maavarade kasutamisele olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisega on võimalik vältida olulist negatiivset mõju

pinnasele, põhjaveele, pinnaveele, maaparandussüsteemidele, joogivee kvaliteedile, samuti

valgusreostuse tekkimist.

Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise ja häiringute. Mõju avaldavad

nii peatuse rajamiseks vajalik ehitustegevus, aga ka hilisem kasutusaegne peatuse töötamisest

tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Kuna vaadeldav ala asub põllumaa ja loodusliku

ala piirialal, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on

normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole.

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe.

Eeldada ei ole sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt mõjutada inimeste heaolu.

Kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete

käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja

jäätmekäitlusega ei teki.

Õhukvaliteedi olulist halvenemist ning olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole.

Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning olulist keskkonnamõju ei kaasne.

Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse peatuse müraallikatest tingitud mürafooni hinnang

ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Müra eelneva

modelleerimise tulemusena on peatuse alale ette nähtud müratõke. Sellest lähtuvalt kasutamisajal

olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole.

Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva

vibratsiooni näol eeldada ei ole.

Käesolevas töös on hinnatud, kas kavandataval tegevusel võiks olla eeldatavalt oluline

keskkonnamõju, kuid otsuse KSH algatamise või algatamata jätmise kohta teeb otsustaja

(tegevusloa andja).

Teabe andmine Saku peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

28 / 28

7. Kasutatud materjalid

• Tellija poolt edastatud tehniline kirjeldus kavandatava tegevuse kohta

• Asjakohased õigusaktid elektroonilises Riigi Teatajas, https://www.riigiteataja.ee/

• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”

• Harju maakonnaplaneering 2030+

• Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“

• Saku valla üldplaneering 2009.

• Saku valla üldplaneering. Eelnõu

• Saku valla arengukava 2035+

• Saku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020.

https://www.riigiteataja.ee/akt/419092019037

• Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus.

https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f

6dcd. 2020

• Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ. 2021

• Keskkonnamõju eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017

• Keskkonnaregister

• Teeregister

• Ehitisregister

• Maa-ameti kaardirakendused

• KOTKAS heiteallikate register

• KAUR interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur

• EELIS andmebaas

Lisa 3

Saku Vallavalitsuse

korraldusele nr

Saku vald

Kajamaa küla

Rail Baltic Saku peatuse

planeeringuala skeem

Tingmärgid

maaüksuse piir

planeeringuala piir

Rail Baltic raudtee teekoridor

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Raagmets

Vallasekretär

Koostas: Karmen Jääger, planeeringuspetsialist

Lisa 1

Saku Vallavalitsuse

korraldusele nr

LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

Harju maakonna Saku valla Kajamaa küla

Rail Baltic Saku peatuse detailplaneering

I LÄHTEANDMED

1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu

koostamise tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks;

1.2 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamiselepingu sõlmimiseks;

1.3 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ (kehtestatud Rahandusministeeriumi 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41);

1.4 Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22;

edaspidi: üldplaneering);

1.5 Saku valla üldplaneering (vastuvõetud Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8)

1.6 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3: „Ehitus- ja

planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas“;

1.7 Planeerimisseadus;

1.8 Maaüksuse plaan;

1.9 EVS 843:2016 „Linnatänavad“ standard.

II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK

Rail Baltic Estonia OÜ on esitanud avalduse Saku vallas Kajamaa külas detailplaneeringu

algatamiseks Rail Baltica Saku peatuse rajamiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala kruntideks jaotamine ning hoonestusala ja

ehitusõiguse määramine Rail Baltica Saku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega

varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,6 ha (vt lisa 3).

Vastavalt Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22;

edaspidi: üldplaneering) asub planeeritav ala hajaasustuses, mille juhtfunktsioon on puhke- ja

virgestusmaa ning mida läbib Harju maakonnaplaneeringuga (kehtestatud 13.02.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/41) määratud Rail Baltica raudtee trassikoridor. Harju maakonnaplaneeringu

kehtestamisega hakkasid kehtima Saku valla üldplaneeringus trassikoridori asukohas

maakonnaplaneeringuga sätestatud maakasutustingimused. Detailplaneering on kooskõlas Harju

maakonnaplaneeringu ja Saku valla üldplaneeringuga.

Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8 vastuvõetud Saku valla üldplaneering näeb samuti

ette Rail Baltica kohaliku Saku peatuse asukoha käesoleva detailplaneeringu alale. Detailplaneering

on ka kooskõlas vastuvõetud Saku valla üldplaneeringuga.

III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Kajamaa külas Markuse (71801:006:0908, maatulundusmaa

100%), Männialuse (71801:006:1126, maatulundusmaa 100%) maaüksustel ning

juurdepääsutee (sh kergliiklustee) lahendatakse Sootee (71801:001:1556, transpordimaa 100%),

Ristemäe (71801:006:0218, maatulundusmaa 100%), Välja (71801:006:0244, maatulundusmaa

100%), Kungla (71801:006:0761, maatulundusmaa 100%), Loode (71801:006:0125,

maatulundusmaa 100%), ja Männiku tee 145 // Tallinn-Lelle 9,8-27,4 km (71815:001:0003)

maaüksustel).

3.2 Planeeringuala piirneb Ristemäe (71801:006:0218), Välja (71801:006:0244), Kungla

(71801:006:0761), Loode (71801:006:0125), Kruusiaugu (71801:006:0107), Soobergi

(71801:006:0177), Räägu (71801:006:1080), Karu-Välja (71901:001:0401), Välja-Karu

(71901:001:0403), Elektri (71801:001:2060), Sooheina (71801:006:1091), Iidase

(71801:006:0304), Kablimäe (71801:006:1092), Soo-Allika (71801:006:0373), Teetammi

(71801:005:0638), Uus-Kopli (71901:001:0109), Sootee L1 (71901:001:0088) ja Uus-Esko

(71801:006:0379) maaüksustega.

3.3 Planeeritava ala suurus on ca 5,6 ha (vt lisa 3).

3.4 Planeeringuala üldiseloomustus: ala on tasase reljeefiga, asub Saku soo maaparandussüsteemi

alal.

3.5 Markuse maaüksus on hoonestamata, Männialusel asub hoone, mis ei ole ehitisregistris.

Sootee on trandpordimaa.

3.6 Sootee ääres on olemasolevad elektriliinid (Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)

K1321019) ja sidekaabid (SK460H Kiili LKS - Saku GJJ haru sidekaabel; 155864026).

Lähimad vee- ja kanalisatsioonitorustikud asuvad Saku aleviku kortermajade piirkonnas. Uus-

Esko maaüksusel asub gaasitorustik (T435H Saku GJJ haru, T435H).

3.7 Maa-ameti andmetel on planeeritaval ala kitsendusteks: maaparandussüsteemi alad

(4109450020030001, 4109520020020001), elektriliin ja selle kaitsevöönd ning Sooteel

sidekaabel ja selle kaitsevöönd.

3.8 Juurdepääs planeeritavale alale on Sooteelt (katastritunnus: 71801:001:1556).

IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

4.1. Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000).

4.2. Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil

mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava

krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad

insenerivõrgud ja juurdepääsuteed. Vastavalt vajadusele suurendada geodeetilise alusplaani

ulatust, et alusplaanil oleks kajastatud planeeringu koostamiseks oluline informatsioon.

4.3. Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule.

4.4. Detailplaneeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning

näidata ka lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda.

4.5. Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega.

4.6. Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve,

hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

maksimaalne kõrgus maapinnast); hoonete maksimaalne korruselisus ning paiknemise suund;

ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad, tänavate

maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja

heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest

tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal.

4.7. Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise

eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded:

• hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel

kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoone paigutus jms);

• kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne

kõrgus maapinnast);

• konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus);

• hoonete välisviimistlus;

• krundi piirded.

4.8. Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side)

varustamise lahendus.

4.9.Projekteerida ja ehitada Sootee ja kõnnitee lõigus Sootee L1 (71901:001:0088) kuni Rail Baltic

Saku kohaliku peatuseni. Sõidutee kavandada 6,0 meetri laiusena 1+1 (3,0 + 3,0 meetrit) koos

teepeenarde (0,5 + 0,5 meetrit) ja kraavitusega. Sõiduteel tuleb tagada vajalik kandevõime ning

kattekihina kasutada asfaltkatet. Kõnnitee planeerida valgustatud 3 meetri laiuse ühekordse

asfaltkattega Sootee sõidutee lõunaküljalele. Sõidutee ja kõnnitee vahele näha ette haljasriba.

Kõnnitee ühendada Manniku tee 145/7 Tallinn-Lelle 9,8-27,4 (71815:001:0003) maaüksusel

paikneva kõnniteega, näha ette sujuv, kergliiklejaid arvestav teeületus. Projekteerimisel

arvestada, et teetamm rajatakse soisele pinnasele.

4.10. Detailplaneeringu lahenduses tuleb ette näha, et väliruumi, sh haljastuse ja heakorra

planeerimiseks on vajalik kaasata 7. taseme maastikuarhitekt. Väliruumi kujundamisel tuleb

tähelepanu pöörata ka selle hoolduse võimalustele.

4.11. Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.12. Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

4.13. Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.14. Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras.

4.15. Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline

ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.

4.16. Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse järgmised uuringud:

- Peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest) tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel

(müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Müratingimusi

tagavate nõuete seadmine on üks detailplaneeringu ülesannetest (PlanS § 126 lg 1 p 12);

- Hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja planeerimiseks ja

projekteerimiseks vajalikud hüdrogeoloogilised tingimused. Uuringuga selguvad täpsemad

andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse kohta (sh vajadusel

andmed lokaalse VK-süsteemi rajamiseks juhul, kui tulenevalt asukohast ei ole otstarbekas

või võimalik olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemiga liituda).

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS

5.1.Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.

5.2.Lähtuvalt PlanS § 127 lõike 2 ja lõike 3 alusel kaasatakse detailplaneeringu koostamisse

naabermaaüksuste omanikud.

5.3.Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametiga, Transpordiametiga, Põllumajandus- ja Toiduametiga. Sõltuvalt

detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Saku

Vallavalitsus.

5.4.Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.

5.5.Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad

menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud, võrguvaldajate tehnilised

tingimused, kooskõlastused jms.

5.6.Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla

üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide

seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/uldplaneeringud.

5.7.Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõudeds

5.8.Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt

Saku valla geoinfosüsteemis EVALD: https://service.eomap.ee/sakuvald/.

5.9.Detailplaneeringu põhijoonis, tugiplaan ja geodeetiline alusplaane esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg

failidena.

5.10. Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega

kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse

poolt.

5.11. Koos detailplaneeringu eskiislahendusega esitab detailplaneeringu koostaja tõendi, et ta

vastab planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile.

5.12. Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende

kaasajastamist, kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei

ole vastuvõetud.

Lähteseisukohad koostas:

Karmen Jääger

Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

tel 671 2441

[email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Raagmets

vallasekretär