Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Saku Vallvalitsus

[email protected]

Teie 14.09.2022 nr 7-1/30-6

Meie 29.09.2022 nr 9.3-1/22/7630-2

Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla,

Rail Baltica Sakupeatuse detailplaneeringu

koostamise algatamise, lähteseisukohtade

andmise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmise korralduse

eelnõule seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha esitamiseks Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Rail Baltica

Saku peatuse detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata jätmise korralduse eelnõu.

Planeeritav ala asub Saku vallas Kajamaa külas Markuse (71801:006:0908, maatulundusmaa 100%),

Männialuse (71801:006:1126, maatulundusmaa 100%) maaüksustel ning juurdepääsutee (sh

kergliiklustee) lahendatakse Sootee (71801:001:1556, transpordimaa 100%), Ristemäe

(71801:006:0218, maatulundusmaa 100%), Välja (71801:006:0244, maatulundusmaa 100%), Kungla

(71801:006:0761, maatulundusmaa 100%), Loode (71801:006:0125, maatulundusmaa 100%), ja

Männiku tee 145 // Tallinn-Lelle 9,8-27,4 km (71815:001:0003) maaüksustel. Planeeritava ala suurus on

ligikaudu 5,6 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala kruntideks jaotamine ning

hoonestusala ja ehitusõiguse määramine Rail Baltica Saku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse

planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneering on kooskõlas Saku valla

üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu KSH eelhinnangus on muuhulgas välja toodud järgnev:

 „Peatuse ehitustööde ajal võivad põhjustada vibratsiooni teatud tööd, kuid samas ei ole tegemist

töödega, mis põhjustaksid märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni. Juhul, kui

peatuse rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat

ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks

normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri

17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Igal juhul on ehitusaegne vibratsioon ajutise

iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset

keskkonnamõju maapinna kaudu leviva vibratsiooni näol eeldada ei ole. Kasutusaegses etapis

esineb RB rongiliikluse poolt tekitatud vibratsiooni. Selle mõju on hinnatud raudtee põhiprojekti

detailsusastmes.“

 „Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb reeglina valgusallika lähistele, kuid sõltub ka

konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Peatuse ehitamisetapis on

tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei ulatu reeglina ehitusplatsi territooriumist

märkimisväärselt kaugemale. Samuti on mõju ajutine. Mõju on võimalik vähendada

korralduslike meetmetega – ehitusplatside valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad on

suunatud kohta, mida tuleb valgustada ning kavandatud nii, et valgustus ei häiri liiklust ega

ümberkaudsete objektide kasutamist. Peatuse kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik

2 / 2

vältida projekteerimise käigus, kui nähakse ette reguleeritava valgustugevusega

valgustussüsteemid (mis on ühtlasi energiasäästlikud) ning välditakse häirivat valgustamist (nt

sinise valgusega LED valgustid, agressiivse valgusega reklaamtahvlid jms).“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega, ei esita vastuväiteid KSH algatamata jätmisele ning märgib

järgmist:

 Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1

toodud normtasemeid.

 KSH eelhinnangus on kirjutatud: „Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse peatuse

müraallikatest (sh juurdepääsuteedest) tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra

normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed.“ Amet pooldab eelpool

nimetatud hinnangu koostamist ning märgib, et mürahinnangu koostamisel tuleb arvestada

keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil

planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“

 KSH eelhinnangus on välja toodud: „Peatuse kasutamisajal tekib müra parkimisala kasutava

liikluse poolt. Peatuse rajamisega muutub piirkonna müraolukord võrreldes olemasolevaga,

kuid kuna andmed lisanduvast liiklusest lähtuva müra ja selle leviku kohta puuduvad, siis ei ole

muutuse ulatus teada. Liikluskorralduse põhimõtete määramine on üks detailplaneeringu

ülesannetest (PlanS § 126 lg 1 p 12). Olulisemat keskkonnamõju piirkonnale avaldab

kavandatav RB raudtee, mille müra mõjusid on hinnatud raudtee põhiprojektis.“ Arvestada, et

liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85

dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes

muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest

võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel

ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 KSH eelhinnangus on kirjutatud: „Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale

kehtestatud müra normtasemetega ja korraldada tööd viisil, et tagatud on normidest

kinnipidamine. Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine. Häiringute

vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal.“ Amet täpsustab, et ehitusmüra tasemed

ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas

1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 KSH eelhinnangus on välja toodud: „Eesti pinnase radooniriski kaardi2 järgi jääb kavandatav

tegevus alale, kus radoonisisaldus pinnaseõhus on normaalne (vahemikus 10–50 kBq/m³). Seega

eeldatavalt radooni teemal ohtu ei teki.“ Amet juhib tähelepanu asjaolule, et radoonisisaldus ei

ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks

detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada

radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

[email protected]