Harju maakonna Saue Vallavalitsuse Jõgisoo küla Pele katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise teade

3717

R50.0

Pos121500 m 2

Pos131500 m2

Pos141500m2

Pos151500 m2

Pos161500 m2

Pos171500 m 2

Pos181500 m 2

Pos191511 m2

Pos19799 m2

Pos51500 m2

Pos71500m 2

Pos81500 m2

Pos91500m2

Pos214930 m2

Pos222133 m2

Pos61500m2

20 boksi,koormusindeks 495

Pos12450 m2

Pos22450 m 2

Pos32450 m 2

Pos42450 m 2

Pos231211 m2

Pos111510 m2

Pos101996m 2

4.0

8.0

9.0

2.0

2.0

2.0

13.0

13.0

Pos2410395 m2

Pos204327 m 2

0 20 50 100 m10

PELE KINNISTU KRUNDISTRUKTUUR

05.10.2023 1 1 1:1000 A2

EESTI METSAMEISTER OÜ

X

Priit Paalo

Kadri Kattai

Kreete Lääne, Triinu Sinimets Erki Kõnd ESKIIS

kavandatava ala piir kavandatud krundipiir olemasolev krundipiir

TINGMÄRGID

olemasolev maakaablisse paigaldatav elektriõhuliin 1-20 kV (2023. a juuli seisuga Maa-ameti andmeil elektriõhuliin) elektripaigaldise kaitsevöönd 2 m (maakaabli korral)

3717 olemasolev puurkaev (katastri nr) ja selle sanitaarkaitseala

olemasolev teekaitsevöönd 30 m

kavandatud juurdepääs

Märkused: 1. Joonise aluskaardina on ka utatud Maa-ameti ortofotot.

Väljavõte kehtivast Saue valla üldplaneeringu koondplaanist. Kollasega tähistatud pere- ja ridaelamumaa

kavandatud avalik ruum

kavandatud hoonestusala (täisehitusprotsent kuni 25%, maksimaalselt tuleb säilitada kõrghaljastust)

olemasolev tee serv

2023. a juuli seisuga olemasolev maakaabel vastavalt teostusjoonisele

KRUNDI ANDMETE JA EHITUSÕIGUSE TABEL

planeeritud asfaltbetoonkattega sõidutee

planeeritud haljasala

planeeritud asfaltbetoonkatega kõnnitee

kavandatud ülekäigurada

illustratiivne ridaelamu (612 m2)

illustratiivne üksikelamu (375 m2)

kavandatud mänguväljak/spordiplats

kavandatud jalgrattaparkla

HALDUSLEPING

detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta

ja

KOKKULEPPED

detailplaneeringu realiseerimisega, sh infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste

ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta

Kokkuleppe sõlmimise kuupäev digitaalallkirjas.

Saue Vallavalitsus (edaspidi Vald), mida esindab Saue valla põhimääruse alusel vallavanem

Andres Laisk ning Smartbroker OÜ (registrikood 14700439), mida esindab juhatuse liige

Sander Rikken (edaspidi koos nimetatud kui Arendaja) ning omakorda koos Vallaga

nimetatakse ühiselt Pooled ja eraldi Pool, võttes arvesse, et:

- Arendaja (planeerimisseaduse mõistes huvitatud isik), olles Saue vallas Jõgisoo külas

asuva Pele (72601:001:0226) kinnistu omanik ning olles huvitatud detailplaneeringu

algatamisest, vastuvõtmisest ja kehtestamisest ning on seoses sellega nõus kandma kõik

detailplaneeringu koostamisega ning korraldamisega ja realiseerimisega kaasnevad

kulud;

- Arendaja on nõus detailplaneeringu kohase avaliku ruumi ja tehnilise infrastruktuuri

väljaehitamisega omal kulul käesolevas kokkuleppes sätestatud tingimustel ja korras;

- Vallal puuduvad piisavad rahalised vahendid, et tagada Arendaja tegevusest tulenevalt

valla haldusterritooriumile uute elanike potentsiaalsel elama asumisel kõikidele

soovijatele piisavalt lasteaia- ja koolikohti või mõne muu antud piirkonnas vajaliku

sotsiaalobjekti väljaehitamist;

- Euroopa Parlamendi prioriteetide hulka kuulub vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete

propageerimine. Nende hulgas on olulisel kohal ettevõtete poolne panustamine kohalike

küsimuste lahendamisse;

- Valla arengukava ei näe ette Arendaja poolt planeeritava arenduspiirkonna rajamist,

mistõttu ei ole valla eelarves investeeringuna ette nähtud kavandatava

detailplaneeringuga hõlmatud alale ja selle teenindamiseks kavandatud avalikult

kasutatavate teede ehitamiseks vajalikke rahalisi vahendeid;

- Käesoleva kokkuleppe sõlmimine on oluliseks eelduseks käesoleva kokkuleppe objektiks

oleva detailplaneeringu algatamise taotluse edasise menetlemise, detailplaneeringu

algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise otsustamiseks ning detailplaneeringu

elluviimiseks;

- Pooled peavad vajalikuks leppida käesolevaga kokku detailplaneeringu koostamise ja

elluviimise tingimustes, mis arvestab avalike huvidega ning mis loob eelduse

planeeringualal säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks.

Pooled sõlmivad käesoleva kokkuleppe (edaspidi Kokkulepe) alljärgnevas:

1. Mõisted

Kokkuleppes kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1.1 Tehniline infrastruktuur – Detailplaneeringuga määratud kütte-, veevarustus-,

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud, telekommunikatsiooni-, nõrkvoolu- ja

elektrivõrgud, küttegaasi- ja elektripaigaldised, surveseadmestikud ja nende

teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus, sademete-, drenaaživee ning muu

pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitised;

1.2 Avalik ruum – Detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatav tee, kergliiklustee,

liikluskorralduslik ja parkimislahendus, spordi- ja mänguväljakud ning haljasalad;

1.3 Detailplaneeringu ala –konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus,

millega määratakse maakasutus- ja ehitustingimused.

2. Kokkuleppe objekt

2.1 Planeerimisseaduse § 4 lõike 1, § 128 lõike 1 ja § 130 lõike 1 alusel on Kokkuleppe

objektiks Saue vallas Jõgisoo külas asuva Pele kinnistu detailplaneeringu (edaspidi

Detailplaneering) koostamise korraldamise osaline üleandmine Detailplaneeringu

koostamise tellimise osas ning Planeeringu koostamise korraldamise protsessi

finantseerimise kohustuse võtmine käesolevas Kokkuleppes sätestatud ulatuses;

2.2 Planeerimisseaduse § 131 lõike 1, 2 ja 2¹, Saue Vallavolikogu 25.01.2018 määruse nr 9

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas peatüki 2¹ alusel ja

Poolte kokkuleppel Detailplaneeringuga kavandatud krunte teenindava Detailplaneeringu

kohase Avaliku ruumi ja Tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine kuni planeeringujärgsete

katastriüksusteni; Avaliku ruumi Vallale üleandmine ja Arendaja poolt valla

sotsiaalobjektide rahastamine.

3. Poolte kohustused

3.1 Arendaja kohustused seoses punktis 2.1 sätestatud Kokkuleppe objektiga:

3.1.1 Arendaja kohustub koostama Detailplaneeringu või tellima Detailplaneeringu

koostamise vastavat õigust omavalt isikult. Planeerimisseaduse § 6 lõike 10 kohaselt on

planeerija geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele

vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik,

kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse;

3.1.2 Detailplaneering vormistada vastavalt riigihalduse ministri poolt kinnitatud 17.

oktoobril määrusega nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“;

3.1.3 Detailplaneeringu koostamine seisneb järgmises: tekstiosa ja jooniste koostamine ja

vormistamine, kooskõlastuste hankimine, tekstis ja joonistes täienduste ning paranduste

tegemine lähtudes avaliku väljapaneku, avaliku arutelu ja kooskõlastuste käigus

laekunud ettepanekutest ning Valla juhistest;

3.1.4 Arendaja kohustub tagama, et Detailplaneering koostatakse kooskõlas

planeerimisseaduse, Saue valla üldplaneeringu ja Detailplaneeringu algatamise

korraldusega ning arvestades kehtivaid ja koostatavaid naaberalade detailplaneeringuid

ja Valla korraldusi;

3.1.5 Arendaja kohustub Detailplaneeringu koostamisel tegema koostööd planeeritava maa-

ala ning külgnevate kontaktalade kinnisasjade omanike ja teiste huvitatud isikutega ning

olemasolevate või Detailplaneeringu alaga seoses arendajast sõltumatult kavandatavate

uute tehnovõrkude omanikega või valdajatega, et tagada planeeritava maa-ala

varustatus tehnovõrkudega;

3.1.6 Arendaja esitab Detailplaneeringu materjalid Vallale vastuvõtmiseks ning kehtestamise

otsuse tegemiseks elektroonilisel kujul dwg ja pdf formaadis ning paberkandjal ühes

eksemplaris, mis on originaalallkirjadega;

3.1.7 Arendaja on kohustatud Valla nõudmisel osalema Detailplaneeringu lähteülesannet ja

eskiislahendusi tutvustavatel aruteludel ja avalikel väljapanekutel seletuste andmiseks;

3.1.8 Arendaja kohustub finantseerima oma vahenditest Detailplaneeringu koostamise

korraldamist, st tasuma kõik Detailplaneeringu koostamise ja koostamise tellimisega (sh

vajalike uuringute ja ekspertiisidega, sealhulgas keskkonnamõjude hindamisega) ning

Detailplaneeringu avalikustamisega (teadete avaldamine ajalehtedes Eesti Päevaleht ja

Saue Valdur) seotud kulud;

3.1.9 Arendaja kohustub tasuma Vallale Detailplaneeringu avalikustamise korraldamisest

tulenevate otseste kulutuste eest Valla poolt esitatud arvete alusel viie kalendripäeva

jooksul arve kättesaamisest arvates; kui Arendaja ei hüvita otseseid kulusid õigeaegselt,

siis on Vallal õigus viivitada omapoolsete menetlustoimingutega nii kaua, kuni Arendaja

on eelnimetatud arved tasunud.

3.2 Detailplaneering algatatakse ja menetletakse eeldusel, et Detailplaneeringu kehtestamise

korral täidab Arendaja punktis 2.2 sätestatud Kokkuleppe objektiga seotud järgmised

kohustused:

3.2.1 Arendaja kohustub omadest vahenditest välja ehitama Detailplaneeringu järgse

Tehnilise infrastruktuuri ja Avaliku ruumi ning võõrandama Detailplaneeringuga

avalikuks kasutuseks määratud Avaliku ruumi kinnistud tasuta Vallale.

3.2.2 Arendaja kohustub omal kulul projekteerima ning välja ehitama kõik Detailplaneeringu

kohased teed, tehnovõrgud- ja rajatised, sh juurdepääsuteed koos kergliiklusteedega,

vee- ja kanalisatsioonitrassid vee-ettevõtja poolt määratava liitumispunktini,

välisvalgustuse, elektrivarustuse, sidevõrgu ning drenaažisüsteemi detailplaneeringuga

ettenähtud ulatuses ning taotlema eelnimetatud rajatistele kasutusload.

3.2.3 Arendaja kohustub projekteerima ja välja ehitama Detailplaneeringuga kavandatud

asfaltbetoonkattega juurdepääsutee (asfaltbetoon min AC 16 surf, 45% graniit,

paksusega 6 cm) katendi laiusega vähemalt 4,5 m + kindlustamata peenrad 2*0,4m koos

LED-optilise maakaabelliiniga tänavavalgustusega.

3.2.4 Arendaja kohustub omal kulul projekteerima ja välja ehitama Detailplaneeringualal

asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 45% graniit, paksusega 5 cm) kergliiklusteed

(kogu kergliiklusteede võrgustik detailplaneeringualal, lisaks Krundi Pos 22 kaudu

jalgteeühendus 11116 Kanama-Jõgisoo tee äärde rajatava kergteeni, Sepametsa tee ääres

jalgteeühendus kuni 11116 Kanama-Jõgisoo tee äärde rajatava kergteeni), teekatte

minimaalse laiusega 2 m.

3.2.5 Arendaja kohustub rekonstrueerima, asfalteerima ja laiendama Vahetee L1

(72601:001:0222) ja L2 (72601:001:0227) ühenduse kuni ristmikuni (planeeringualale

sissesõiduni) asfaltbetoon min AC 16 surf, 45% graniit, paksusega 6 cm, katendi laiusega

vähemalt 4,5 m + kindlustamata peenrad 2*0,4m koos LED-optilise maakaabelliiniga

tänavavalgustusega ja projekteerima ning välja ehitama selle tee kõrvale kergliiklustee

asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 45% graniit, paksusega 5 cm), teekatte

minimaalse laiusega 2m.

3.2.6 Arendaja on teadlik ja kohustub hüvitama vallale 11116 Kanama-Jõgisoo tee äärde

rajatava kergliiklustee ehitamisega seotud kulud (Pele kinnistu piiresse jääva osa).

Hüvitis tuleb Vallale tasuda enne esimesele Detailplaneeringu kohasele hoonele

ehitusloa väljastamist.

3.2.7 Pooled on nõustunud ja leppinud kokku, et Arendaja on kohustatud planeeringualale

kavandama avaliku ruumi (üldkasutatava maa krunt, põhijoonisel märgitud pos nr 21)

ning rajama oma kuludega laste mänguväljaku vastavalt lepingu lisale 1 Tehnilised

tingimused mänguväljakule ning selle juurde jalgrattaparklad. Mänguväljakulahendus

kooskõlastada valla avaliku ruumi spetsialistiga.

3.2.8 Pooled on nõustunud ja leppinud kokku, et Arendaja kohustub täitma punktis 3.2.7

nimetatud mänguväljaku rajamise kohustuse hiljemalt selleks ajaks, kui planeeringualale

on väljastatud 50% hoonete ehituslubadest.

3.2.9 Arendaja on nõustunud ja kohustub omal kulul liituma ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga

(edaspidi ÜVK) ning lahendama Detailplaneeringuala ÜVK-ga liitumiseks veevarustuse

ja kanalisatsiooni lähima liitumispunktini, ehitades välja vee-ja kanalisatsioonitrassid

eelvooluni. ÜVK-ga liitumine on katastriüksuse kruntimise ja ehitusloa väljastamise

eeltingimuseks, enne ÜVK-ga liitumist kinnistut lahti ei krundita. Veega varustamiseks ei

ole lubatud kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning ei ole lubatud kasutada reovee

kogumiseks kogumismahuteid.

3.2.10 Arendaja kohustub Detailplaneeringuga kavandatud transpordimaa ja sotsiaalmaa

katastriüksused tasuta üle andma Vallale koheselt pärast Detailplaneeringu

kehtestamist, arvestades maamõõtmistöödeks kuluva mõistliku ajaga. Arendaja nõustub

ja on teadlik, et Vald ei väljasta Detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslube, kui

üleandmise kohustus on täitmata.

3.2.11 Arendaja on teadlik ja kohustub lahendama Detailplaneeringualal sademevee

ärajuhtimise kinnistutel, halvendamata naaberkinnistute niiskusrežiimi.

3.2.12 Arendaja on kohustatud peale Detailplaneeringuga ettenähtud vee- ning

kanalisatsioonirajatiste väljaehitamist ja eelnimetatud rajatistele kasutuslubade saamist

andma need tasuta üle kohalikule piirkonna vee-ettevõtjale AS Kovek ning muud

Detailplaneeringus ettenähtud ja rajatud tehnovõrgud ja rajatised tuleb Arendajal ja

vastavate teenuste pakkujatel omavahel saavutatud kokkulepete alusel võõrandada

edasi võrguettevõtjatele.

3.2.13 Arendaja on nõustunud ja kohustub toetama Valla sotsiaalobjektide väljaehitamist

arvestuslikus väärtuses 4000 € (neli tuhat) eurot iga Detailplaneeringuga kavandatud

eluaseme kohta (üksikelamu, ridaelamu boksi või paarismaja osa kohta). Ühe ridaelamu

või paarismaja kohta tuleb tasuda kõikide eluasemete (kavandatud eluasemete arv) eest

korraga ühe osamaksena, mis vastaks kavandatud eluasemete arvule (4000 € korrutada

eluasemete arvuga) ning saadud summa tasutakse Valla Swedbank AS arveldusarvele nr

EE532200001120155821 enne iga Detailplaneeringuga kavandatud hoonele ehitusloa

väljastamist või enne Detailplaneeringu alas kavandatud kinnistu(te) võõrandamist

kolmanda(te)le isiku(te)le

3.2.14 Pooled lepivad kokku, et Arendaja kohustub kõiki punktis 3.2 loetletud tegevusi

finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda Vallalt

Detailplaneeringus ettenähtud Avaliku ruumi tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist

teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest.

3.2.15 Arendaja on teadlik ja nõustub, et uute Detailplaneeringukohaste elamumaa

katastriüksuste moodustamine saab toimuda maakorralduslike jagamistoimingutena

alles siis, kui Arendaja poolt on täidetud elamute ehituslubade väljastamiseks vajalikud

eeltingimused ehk välja on ehitatud vastavate elamute teenindamiseks vajalikud teed ja

tehniline infrastruktuur ja nendele väljaehitatud rajatistele on väljastatud Valla poolt ka

kasutusload, enne Vald ehituslube Detailplaneeringukohastele hoonetele ei väljasta.

3.2.16 Pooled lepivad kokku, et kui Arendaja soovib taotleda elamukruntide lahtimõõdistamist

ning hoonete ehituslube enne Tehnilise infrastruktuuri ja Avaliku ruumi rajatiste

valmisehitamist, siis on Arendajal võimalus tagada rajatiste valmisehitamist deposiidiga.

Seda on lubatud kasutada alles siis, kui Pele kinnistule on loodud ÜVK liitumisvõimalus,

sh kinnistu piirini on valminud ÜVK liitumiseks vajalikud eelvoolu magistraaltorud.

Vastavalt Arendaja poolt tellitud ja Valla poolt heaks kiidetud kalkulatsioonile

deponeerib Arendaja summa koos 10% reserviga Valla kontole ning Vald väljastab

hoonete ehitusload. Deposiidiga tagatud ehitustööd teostab Arendaja ise paralleelselt

hoonete ehitamisega ning taotleb Vallalt järk-järgult deposiidi vabastamist, vastavalt

Arendaja poolt tegelikkuses teostatud töödele ja nende maksumusele. Deposiidist

vabastamise aluseks on infrastruktuuri rajatiste väljaehitamisel tööde tellija (Arendaja),

ehitaja ja järelevalveinseneri poolt allkirjastatud vastuvõtuakt, mis esitatakse Vallale

koos osalise deposiidi vabastamise taotlusega.

4. Valla õigused ja kohustused

4.1 Vallal on õigus jätta Detailplaneeringu kohasele hoonetele ehitusload ja kasutusload

väljastamata, juhul kui Arendaja poolt ei ole täidetud käesoleva Kokkuleppe punktis 3.2.1-

3.2.16 nimetatud kohustused, mis on Arendaja ja Valla vahelisel Kokkuleppel ehitusloa ja

kasutusloa taotlemise ja väljastamise eelduseks.

4.2 Vald ei ole kohustatud Arendajale hüvitama käesoleva Kokkuleppe täitmisega seonduvalt

Arendaja poolt tehtud kulutusi sh ei teki vallal Arendaja ees mingeid rahalisi kohustusi

juhul, kui Detailplaneering jääb vastu võtmata või kehtestamata vallast mitte sõltuvatel

asjaoludel (kolmandate isikute keeldumine kooskõlastamisest, võimalikud lahendamata

vaided).

4.3 Vald kinnitab, et Detailplaneering on planeerimisseadusega kooskõlas ning Vald kohustub

korraldama Detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise asjatute viivitusteta pärast

Kokkuleppe sõlmimist ning kohustuma omaltpoolt heas usus tegema kõik mõistlikult

vajaliku selleks, et Detailplaneering saaks esimesel võimalusel kehtestatud.

4.4 Vallal on õigus Detailplaneering kehtetuks tunnistada punkti 4.5 alusel.

4.5 Vallal on õigus loobuda Detailplaneeringu elluviimise soovist ja lõpetada Detailplaneeringu

menetlus või kehtestatud Detailplaneering kehtetuks tunnistada planeerimisseaduse § 140

lõike 1 punkti 2 alusel, kui Arendaja ei täida punktis 5.1 sätestatud kohustust tagada

Kokkuleppe ülevõtmine Detailplaneeringu alal kinnistu omandanud kolmanda isiku poolt

ja Detailplaneeringu ala omandanud kolmas isik ei sõlmi Vallaga käesoleva Kokkuleppega

samasisulist kokkulepet.

5. Kokkuleppe üleminek

5.1 Kui Arendaja soovib Detailplaneeringu ala, selle osa (sh eraldiseisvat kinnistut või

kinnistuid) või sellega seotud õigust (asjaõigus, hoonestusõigus jne) enne

Detailplaneeringu elluviimist ja kõigi Kokkuleppest tulenevate Arendaja kohustuste

täitmist võõrandada, siis kohustub Arendaja enne Detailplaneeringu ala võõrandamist

täitma kõik Kokkuleppes sätestatud Arendaja kohustused, sh tagama käesoleva

Kokkuleppe punktist nr 3.2.13 tuleneva kohustuse täitmise või tagama Kokkuleppe täieliku

(kõigi Arendaja õiguste ja kohustuste) ülevõtmise kolmanda(te) isiku(te) poolt, kellele

Detailplaneeringu ala võõrandatakse.

5.2 Kokkuleppe ülevõtmine Detailplaneeringu ala omandavate kolmandate isikute poolt peab

olema sõlmitud eraldi kirjaliku kokkuleppega Arendaja ja Detailplaneeringu ala omandava

kolmanda isiku vahel enne Detailplaneeringu ala kinnistute võõrandamist. Kokkuleppe

ülevõtmine peab sisaldama Detailplaneeringu ala kinnistu(te) notariaalses

võõrandamislepingus. Kokkuleppe ülevõtmise jõustumiseks peab Vald selle heaks kiitma

kirjaliku nõusolekuga. Valla võib kaasata Kokkuleppe ülevõtmisesse kolmanda osapoolena,

millisel juhul ei ole eraldi kirjaliku nõusoleku andmine Valla poolt vajalik.

5.3 Arendaja kohustub teavitama Detailplaneeringu ala omandavat kolmandat isikut

notariaalses võõrandamislepingust Kokkuleppest ja selle sisust, sh Valla õigusest lõpetada

Detailplaneeringu menetlus või Detailplaneeringu kehtetuks tunnistada, kui kolmas isik

Arendajalt Kokkulepet üle ei võta või Vallaga samasisulist uut Kokkulepet ei sõlmi ning

punktis 3.2.13 tulenevast kohustusest.

5.4 Punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud kohustuste täitmiseks on Arendaja kohustatud Valda

kirjalikult teavitama Detailplaneeringu ala võõrandamise ja Kokkuleppe üleandmise

kavatsusest või selle toimumisest. Teavitus koos Kokkuleppe ülevõtmist sisaldava

kokkuleppega või notariaalse võõrandamislepinguga tuleb edastada Valla ametlikule e-

postiaadressile. Teavitamiskohustus loetakse täidetuks, kui Arendaja on informeerinud

Valda kirjalikult e-posti või tähtkirja teel või allkirja vastu. Arendaja kohustub e-posti teel

saadetud teavituse kättesaamist kontrollima, küsides selle kohta e-kirja teel kinnituse.

5.5 Punktis 5 sätestatud Arendaja kohustuste täitmata jätmisel kohustub Arendaja tasuma

Valla kirjalikul nõudmisel leppetrahvi suuruses kuni 200 000 (ükssada kakskümmend viis

tuhat) eurot. Enne leppetrahvi kohaldamist on Vald kohustatud andma Arendajale

mõistliku tähtaja eelnimetatud kohustuste täitmiseks.

6. Kokkuleppe jõustumine, muutmine ja lõpetamine

6.1 Kokkulepe jõustub ja loetakse sõlmituks selle allkirjastamisel mõlema Poole poolt.

Kokkuleppe sõlmimise päev on viimase (digitaal)allkirja andmise päev.

6.2 Kokkulepet muudetakse Poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse Kokkuleppe

lisana. Lisad jõustuvad pärast nende allkirjastamist Poolte esindajate poolt.

6.3 Kokkulepet muuta sooviv Pool esitab muudatusettepanekud teisele Poolele kirjalikult.

Muudatusettepanek peab olema põhjendatud. Teine pool on kohustatud nimetatud

ettepaneku läbi vaatama ja ettepaneku esitanud poolele kirjalikult vastama hiljemalt 30

kalendripäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest. Ettepaneku mitterahuldamise otsus

peab olema põhjendatud.

6.4 Kui õigusaktide muutumisega muutub mõni Kokkuleppe punkt osaliselt või täielikult

kehtetuks, siis kohustuvad Pooled esimesel võimalusel õigusaktiga vastuolus oleva

punkti viima kooskõlla kehtivate õigusaktidega.

6.5 Kokkulepe kehtib kuni:

6.5.1 Pooled on oma Kokkuleppest tulenevad kohustused täitnud ja Detailplaneering on ellu

viidud või;

6.5.2 Vald lõpetab Detailplaneeringu menetluse ja jätab Detailplaneeringu kehtestamata või;

6.5.3 Kokkuleppe ühepoolse ülesütlemiseni Poole poolt,

6.5.4 Kokkuleppe lõpetamiseni Poolte kokkuleppel.

6.6 Vallal on õigus Kokkulepe ühepoolse kirjaliku avaldusega üles öelda, kui esineb asjaolu,

mis takistab Arendajal Kokkuleppes ettenähtud ülesannet või kohustust täita, muuhulgas

juhul, kui Arendaja ei ole enam Detailplaneeringu ala kinnistute omanik ja ta ei ole

Kokkulepet punkti 5 kohaselt Detailplaneeringu ala kinnistute uuele omanikule üle

andnud või Vald tunnistab Detailplaneeringu kehtetuks enne selle elluviimist.

6.7 Arendajal on õigus Kokkulepe ühepoolse kirjaliku avaldusega üles öelda, kui ta loobub

Detailplaneeringu menetlemisest ja kehtestamisest.

7. Arendaja kinnitused

Arendaja kinnitab, et on teadlik sellest, et:

7.1 Kokkuleppe alusel ei saa Vallal tekkida Arendaja ees rahalisi kohustusi ja Arendajal

õiguspärast ootust, hoolimata kantud kulutustest, et Detailplaneering võetakse vastu või

kehtestatakse;

7.2 Detailplaneeringu menetlemine, Arendaja Detailplaneeringu alal asuva Avaliku ruumi ja

Tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine ning nimetatud Avaliku ruumi Vallale

üleandmine toimub ainult Arendaja kulul ning Vald ei ole kohustatud Arendajale

hüvitama käesoleva Kokkuleppe täitmisega seonduvalt Arendaja poolt tehtud kulutusi;

7.3 Vallal on õigus planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 1 alusel Detailplaneeringu

kehtetuks tunnistada, kui Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis

aastat ja Detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima;

7.4 Vallal on õigus planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel Detailplaneeringu

kehtetuks tunnistada, kui Detailplaneeringu koostamise korraldaja või planeeritava

kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda, milliseks loetakse käesoleva

Kokkuleppe alusel ka olukorda, kui Arendaja ei ole Kokkulepet Detailplaneeringu ala

võõrandamisel punkti 5 alusel üle andnud ja Detailplaneeringu ala omandanud kolmas

isik ei sõlmi Vallaga käesoleva Kokkuleppega samasisulist kokkulepet.

8. Muud tingimused

8.1 Kokkuleppe pooled peavad Kokkulepet täitma heas usus, vastavuses heade kommete ja

hea tavaga.

8.2 Vaidlused, mis tekivad Kokkuleppe täitmise käigus, lahendatakse läbirääkimiste teel ja

kokkuleppel. Kui Pooled kokkulepet ei saavuta, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi

õigusaktidega ettenähtud korras.

8.3 Kokkuleppe on koostatud elektroonselt ja allkirjastatud Poolte poolt digitaalselt.

Andres Laisk Sander Rikken

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Saue vallavanem Arendaja

KORRALDUS

Saue linn 22. november 2023 nr 1066

Jõgisoo külas Pele katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu algatamine

I. Taotluse sisu

Saue Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Jõgisoo külas Pele

(72601:001:0226, suurusega 5.35 ha, maatulundusmaa 100%) katastriüksusel, eesmärgiga

katastriüksuse kruntimiseks, maa sihtotstarbe muutmiseks, ehitusõiguse määramiseks hoonete

püstitamiseks ning sotsiaalmaa ja transpordimaa eraldamiseks.

II. Katastriüksuse asukoha kirjeldus, kontaktvöönd ja olemasolev olukord

Pele katastriüksus asub Jõgisoo külas, Saue vallas. Planeeritud ala piirneb idast elamumaaga,

läänest kehtiva Sepa 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga elamurajooni väljaarendamiseks,

põhjapool Kanama-Jõgisoo teega (11116) ning lõunast riigile kuuluva metsamaaga.

Katastriüksuse põhjaosa läbib maakaablisse paigaldatav elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin).

Pele katastriüksus on hoonestamata. Planeeritava maa-ala suuruseks on ca 5,35 ha.

III. Toimunud menetlused

Pele katastriüksus asub Saue Vallavalitsuse 28. oktoober 2008. aasta korraldusega nr 747

algatatud Jõgisoo küla Välja 4, Saare, Õitse, Vahtra, Vahtra II, Urgardi, Vääna, Välja, Raja, Välja 2,

Keila mnt 11a ja Keila mnt 11 kinnistute detailplaneeringu alal, millega sooviti määrata

tehnorajatiste maa-ala ning liita detailplaneeringu alasse Tooma 1 kinnistu detailplaneering, mis

on algatatud 21. märtsil 2006 Saue Vallavalitsuse korraldusega nr 259 “Detailplaneeringu

algatamine Jõgisoo külas Tooma 1 maaüksusel”. Peale detailplaneeringu algatamist 28. oktoober

2008. aastal ei ole planeeringuga edasisi toiminguid tehtud ja rohkem menetlusi sellega seoses

ei ole.

IV. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Pele katastriüksus 19 elamumaa krundiks,

nendele määrata ehitusõigus 15 üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks ning 4 ridaelamu (4

boksiga) püstitamiseks. Lisaks eraldada transpordimaa ja sotsiaalmaa katastriüksused

(üldkasutatav maa). Ühtlasi määratakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus.

V. Taotluse vastavus üldplaneeringule

Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala tiheasustusalas.

Elamukrundid on planeeritud pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega alale. Detailplaneeringu

algatamise eesmärk on kooskõlas Saue valla üldplaneeringus toodud nõuetega.

Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal

on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Detailplaneeringu algatamise ajal ei olnud veel

piirkonnas ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitaristut välja arendatud, sellest tulenevalt on nii

lepingus kui detailplaneeringu algatamise korralduses nõue, et Arendaja on nõustunud ja

kohustub omal kulul liituma ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) ning lahendama

detailplaneeringuala ÜVK-ga liitumiseks veevarustuse ja kanalisatsiooni lähima

liitumispunktini, ehitades välja vee- ja kanalisatsioonitrassid eelvooluni. ÜVK-ga liitumine on

katastriüksuse kruntimise ja ehitusloa väljastamise eeltingimuseks, enne ÜVK-ga liitumist

kinnistut lahti ei krundita. Veega varustamiseks ei ole lubatud kasutada lokaalseid (puur)kaeve

ning ei ole lubatud kasutada reovee kogumiseks kogumismahuteid.

VI. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused

Detailplaneering viiakse ellu vastavalt halduslepingus nr 12-2.14/12/2023 märgitud

põhimõtetele. Vallal on õigus jätta detailplaneeringu kohastele hoonetele ehitusload ja

kasutusload väljastamata, juhul kui arendaja ei täida halduslepingus nimetatud kohustusi, mis

on arendaja ja valla vahelisel kokkuleppel ehitusloa ja kasutusloa taotlemise ja väljastamise

eelduseks. Seega, vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule

kokkuleppele, kaasneb arendajal kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest

vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur

(detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavad juurdepääsuteed koos

tänavavalgustusega, tehnovõrgud- ja rajatised, vee- ja kanalisatsioonitrassid veeettevõtja poolt

määratavate liitumispunktideni, sadevee-ja drenaažisüsteem, elektrivarustus, sidevõrk) ja

avalik ruum ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi

katastriüksuste tasuta võõrandamine vallale. Arendajal ei ole õigust nõuda vallalt

detailplaneeringus ettenähtud sotsiaalmaa ja transpordimaa tasulist võõrandamist ega tasu või

hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest.

VII. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Kavandatav tegevus (katastriüksuse jagamine, maa sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse

määramine on kooskõlas üldplaneeringuga) ei ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering,

s.o detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti

pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4

sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

"Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul

kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks

eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata

jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 128

lõiked 1 ja 5-7, § 131 lõiked 1, 2 ja 2¹, § 139 lõike 2, haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2 ja § 72

lõike 2, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja

ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1 ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, peatükk 2¹,

Saue valla üldplaneeringu, Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel 13. oktoobril 2023. aastal

sõlmitud kokkuleppe (nr 12-2.14/12/2023) detailplaneeringu realiseerimisega, sh

infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning võttes

arvesse Pele katastriüksuse omaniku taotluse, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva

k o r r a l d u s e :

1. Algatada Harju maakonnas Saue vallas Jõgisoo külas Pele (72601:001:0226) katastriüksuse

ja lähiala detailplaneering eesmärgiga katastriüksuse kruntimiseks, maa sihtotstarbe

muutmiseks, ehitusõiguse määramiseks hoonete püstitamiseks ning sotsiaalmaa ja

transpordimaa eraldamiseks.

2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Saue valla üldplaneeringu nõuetega ning järgmiste

lisanõuetega:

2.1. Üksikelamu krundile võib ette näha ühe kuni 2-korruselise elamu, kõrgusega maapinnast

katuseharjani kuni 9,0 m ja 1-korruselised abihooned, kõrgusega maapinnast katuseharjani

kuni 5,0 m. Krundi täisehituse protsent võib olla kuni 25%;

2.2. Ridaelamukrundile võib ette näha ühe (kuni 4 boksiga) 2-korruselise elamu, kõrgusega

maapinnast katuseharjani kuni 9,0 m. Abihooneid mitte kavandada (sh kasvuhooned).

Ridaelamu mahus kavandada abiruumid. Ridaelamu bokside vahele võib kavanda kuni 1,0

m kõrgusega piirde aia ja/või heki vastavalt kaasomanike omavahelistele kokkulepetele

(tulenevalt asjaõigusseadusest);

2.3. Kui planeeritava ridaelamu kütmiseks kavandatakse kasutada hoone fassaadile

paigutatavaid soojuspumpade välimooduleid, tuleb need mürahäiringu minimeerimiseks

paigutada ridaelamu tänavapoolsele küljele, samuti arvestada häiringute vältimist

naaberelamute õuealade suhtes. Vajadusel tuleb koostada müra modelleerimine;

2.4. Parkimine lahendada oma krundi piires ning igale ridaelamuboksile näha ette vähemalt

kaks parkimiskohta. Parkimiskohtade planeerimisel tuleb arvestada ka külaliste

parkimiskohtadega. Ridaelamutel iga eluaseme kohta tuleb arvestada 2 parkimiskohta

jalgratastele.

2.5. Hoonestuse rajamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega

ümbritsevasse keskkonda ning arvestada olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse

säilitamisega;

2.6. Veevarustus, sadevesi ja kanalisatsioon lahendada vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS

Kovek poolt väljastatud tehnilistele tingimustele;

2.7. Planeeringuga anda tuletõrje veevarustuse ja sademevee ärajuhtimise lahendus;

2.8. Planeeringus kavandada asfaltbetoonkattega juurdepääsutee (asfaltbetoon min AC 16 surf,

45% graniit, paksusega 6 cm) katendi laiusega vähemalt 4,5 m + kindlustamata peenrad

2*0,4m koos LED-optilise maakaabelliiniga tänavavalgustusega.

2.9. Planeeringus kavandada asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 45% graniit,

paksusega 5 cm) kergliiklusteed (kogu kergliiklusteede võrgustik detailplaneeringualal,

lisaks Krundi Pos 22 kaudu jalgteeühendus 11116 Kanama-Jõgisoo tee äärde rajatava

kergteeni, Sepametsa tee ääres jalgteeühendus kuni 11116 Kanama-Jõgisoo tee äärde

rajatava kergteeni), teekatte minimaalse laiusega 2 m.

2.10. Planeeringuga kavandada Vahetee L1 (72601:001:0222) ja L2 (72601:001:0227)

rekonstrueerimine, asfalteerimine ja laiendamine kuni ristmikuni (planeeringualale

sissesõiduni) asfaltbetoon min AC 16 surf, 45% graniit, paksusega 6 cm, katendi laiusega

vähemalt 4,5 m + kindlustamata peenrad 2*0,4m koos LED-optilise maakaabelliiniga

tänavavalgustusega ja projekteerima ning välja ehitama selle tee kõrvale kergliiklustee

asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 45% graniit, paksusega 5 cm), teekatte

minimaalse laiusega 2m.

2.11. Arendaja on teadlik ja kohustub hüvitama vallale 11116 Kanama-Jõgisoo tee äärde

rajatava kergliiklustee ehitamisega seotud kulud (Pele kinnistu piiresse jääva osa). Hüvitis

tuleb Vallale tasuda enne esimesele Detailplaneeringu kohasele hoonele ehitusloa

väljastamist.

2.12. Detailplaneeringuga kavandatud sotsiaalmaa katastriüksusele (üldkasutatav maa,

põhijoonisel märgitud Pos 21) rajada mänguväljak vastavalt lepingu lisale 1 Tehnilised

tingimused mänguväljakule ning jalgrattaparklad.

2.13. Kõikidele kinnistut läbivatele või paiknevatele tehnovõrkudele seada vajalikud

notariaalsed servituudid võrguvaldajate kasuks;

2.14. Planeeringuga näha ette ja kavandada maakonnaliini bussipeatuste tarbeks bussitaskud;

2.15. Detailplaneeringuga kavandatud sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) ja transpordimaa

katastriüksused anda tasuta üle vallale;

2.16. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada;

2.17. Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd Transpordiametiga ja Elektrilevi OÜ-ga ning

arvestada nende poolt saadetud seisukohtadega. Lisakooskõlastuste vajaduse määrab Saue

Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel;

2.18. Detailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda.

3. Jätta Pele katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamine algatamata.

4. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul teavitada

detailplaneeringu algatamisest ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Saue Valdur, Saue valla

veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning

tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates korralduse

vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu detailplaneeringu

kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu

vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni.

6. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule

õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või

kehtestamine).

7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Elis Haav

jurist

vallasekretäri ülesannetes

3717

R50.0

Pos121500 m 2

Pos131500 m2

Pos141500m2

Pos151500 m2

Pos161500 m2

Pos171500 m 2

Pos181500 m 2

Pos191511 m2

Pos19799 m2

Pos51500 m2

Pos71500m 2

Pos81500 m2

Pos91500m2

Pos214930 m2

Pos222133 m2

Pos61500m2

20 boksi,koormusindeks 495

Pos12450 m2

Pos22450 m 2

Pos32450 m 2

Pos42450 m 2

Pos231211 m2

Pos111510 m2

Pos101996m 2

4.0

8.0

9.0

2.0

2.0

2.0

13.0

13.0

Pos2410395 m2

Pos204327 m 2

0 20 50 100 m10

PELE KINNISTU KRUNDISTRUKTUUR

05.10.2023 1 1 1:1000 A2

EESTI METSAMEISTER OÜ

X

Priit Paalo

Kadri Kattai

Kreete Lääne, Triinu Sinimets Erki Kõnd ESKIIS

kavandatava ala piir kavandatud krundipiir olemasolev krundipiir

TINGMÄRGID

olemasolev maakaablisse paigaldatav elektriõhuliin 1-20 kV (2023. a juuli seisuga Maa-ameti andmeil elektriõhuliin) elektripaigaldise kaitsevöönd 2 m (maakaabli korral)

3717 olemasolev puurkaev (katastri nr) ja selle sanitaarkaitseala

olemasolev teekaitsevöönd 30 m

kavandatud juurdepääs

Märkused: 1. Joonise aluskaardina on ka utatud Maa-ameti ortofotot.

Väljavõte kehtivast Saue valla üldplaneeringu koondplaanist. Kollasega tähistatud pere- ja ridaelamumaa

kavandatud avalik ruum

kavandatud hoonestusala (täisehitusprotsent kuni 25%, maksimaalselt tuleb säilitada kõrghaljastust)

olemasolev tee serv

2023. a juuli seisuga olemasolev maakaabel vastavalt teostusjoonisele

KRUNDI ANDMETE JA EHITUSÕIGUSE TABEL

planeeritud asfaltbetoonkattega sõidutee

planeeritud haljasala

planeeritud asfaltbetoonkatega kõnnitee

kavandatud ülekäigurada

illustratiivne ridaelamu (612 m2)

illustratiivne üksikelamu (375 m2)

kavandatud mänguväljak/spordiplats

kavandatud jalgrattaparkla

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Kütise tn 8

76505, Harju maakond, Saue vald,

Saue linn

Teie 16.10.2023 nr 5-5/8265

Meie 03.11.2023 nr 7.2-2/23/21746-2

Seisukohtade väljastamine Saue vald Jõgisoo

küla Pele kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud arvamust Saue vald Jõgisoo küla Pele kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

(katastritunnus 72601:001:0226, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on elamuala ja teenindava taristu rajamine. Planeeritav ala külgneb

riigiteega nr 11116 Kanama - Jõgisoo km 2,5-2,76. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus

on 271 autot/ööpäevas.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs alale kavandada riigitee olemasolevate ristumiskohtade kaudu km 2,305 (7270392

Vahetee) ja 2,762 (Sepametsa tee) vastavalt lisatud eskiislahendusele. Arvestada tuleb

juurdepääsude lahendamisel, et Vahetee ühendus põhimaanteega 4 on kavas perspektiivelt

sulgeda vastavalt kehtivale Harju maakonnaplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km

12,0 – 44,0“.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristumiskohad planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda

ristmike väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses.

Kavandada ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva liiklussageduse vastuvõtmiseks.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

2 (3)

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste

kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega, sh Harju

maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu –

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0 – 44,0“.

6. Kergliiklusteede kavandamisel riigitee äärde tuleb kergliiklustee siduda tõmbepunktidega ja

ühendada bussipeatustega sh väljapoole planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb

kergliiklustee eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda

kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhendile „Ristmike

vahekauguste ja nähtavusalade määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Planeeringu koosseisus

kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda

Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud

põhimõtetest.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

3 (3)

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Einama

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Krista Einama

58627026, [email protected]