Kiri

Eesti Rahvusraamatukogu

majandusaasta aruanne

01.01.2023 - 31.12.2023

Registrikood: 74000139

Aadress: Tõnismägi 2 15189 Tallinn

Telefon (info): 372 630 7100

Elektronpost: [email protected]

Kodulehekülg: www.rara.ee

Peadirektor: Martin Öövel

Audiitor: KPMG Baltics OÜ

Aastaaruanne 2023

2

SISUKORD

Tegevusaruanne ............................................................................................................................... 4 1. Aasta lühiülevaade .................................................................................................................. 4 2. Rahvusraamatukogu (RaRa) hoone rekonstrueerimine ........................................................... 7 3. Raamatukoguvõrgu arendus- ja kompetentsikeskus ............................................................... 7

3.1. Arendused ......................................................................................................................... 8 3.2. Raamatukogude statistika ..................................................................................................... 9

3.3. Andmehaldus ........................................................................................................................ 9

3.4. Digihumanitaaria ja uuenduslikud lahendused andmete kättesaadavaks tegemisel ............. 9 3.5. Raamatukoguvõrgu täiend- ja kutsekoolitus ...................................................................... 10

4. Raamatukogu kasutamine ......................................................................................................... 10 4.1. Külastused .......................................................................................................................... 11 4.2. Päringutele vastamine ........................................................................................................ 13

4.3. RaRa digiteenused – otsinguportaal ja DIGAR ................................................................. 13 5. Kogud ja säilitamine .................................................................................................................. 14 5.1. Kogude komplekteerimine ..................................................................................................... 14

5.2. Teenused kirjastajatele: säilituseksemplaride keskus ja standardnumbrite loovutamine ... 15 5.3. Kataloogimine ja rahvusbibliograafia ................................................................................ 15 5.4. Digitaalarhiiv DIGAR ja veebiarhiiv ................................................................................. 16

5.5. Digiteerimine ...................................................................................................................... 17

5.6. Autoriõiguste tuvastamine, kogude kättesaadavuse suurendamine ................................... 17 5.7. Füüsiliste kogude säilitamine ............................................................................................. 18

6. Humanitaarraamatukogu ........................................................................................................... 18

7. Parlamendiraamatukogu ............................................................................................................ 19 8. Pimedate raamatukogu .............................................................................................................. 21

9. Hoiuraamatukogu ...................................................................................................................... 21 10. Hariduskeskus ......................................................................................................................... 22 11. Digipööre, RaRa arendusportfelli ülevaade ............................................................................ 23 12. Organisatsioon ja personal ...................................................................................................... 24

13. Rahvusvaheline koostöö .......................................................................................................... 24

Raamatupidamise aastaaruanne ..................................................................................................... 27

Bilanss ....................................................................................................................................... 27 Tulemiaruanne ........................................................................................................................... 28

Rahavoogude aruanne ............................................................................................................... 29 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted .................................................................................................... 31 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................ 35

Lisa 3 Maksud ....................................................................................................................... 35 Lisa 4 Materiaalne põhivara .................................................................................................. 36 Lisa 5 Immateriaalne põhivara .............................................................................................. 37 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed ................................................................................................... 38 Lisa 7 Kasutusrent ................................................................................................................. 38

Lisa 8 Müügitulu ................................................................................................................... 39 Lisa 9 Sihtfinantseerimine ..................................................................................................... 39

Lisa 10 Majandamiskulud ..................................................................................................... 41 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud .................................................................................... 41 Lisa 12 Tööjõukulud ............................................................................................................. 41

Aastaaruanne 2023

3

Lisa 13 Seotud osapoolte tehingud ........................................................................................ 42

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ................................................................................................. 43 Majandusaasta aruande allkirjad ................................................................................................... 44

Aastaaruanne 2023

4

Tegevusaruanne

1. Aasta lühiülevaade

 2023. aasta oli Eesti Rahvusraamatukogule raamatukoguhoone rekonstrueerimise aasta.

Riigi Kinnisvara ASi juhtimisel jätkusid ehitustööd Tõnismäe hoones. Samas valmistus

terve RaRa tööpere rekonstrueerimisprojekti raames uude majja tagasikolimiseks.

Jätkuvalt püsib rahastusallikate probleem, sisustuskulude viimase hinnangu alusel on

kuludeks arvestatud 21 miljonit eurot.

 Hea meel on selle üle, et ka piiratud ruumide ja kogudega on RaRa kasutus püsinud üle

ootuste kõrge: külastuste arv on võrreldes 2022. a-ga kasvanud üle 14% ja raamatute

kojulaenutus 22%.

 Kommunikatsiooni- ja turundusvaldkonna töö tulemused kajastuvad rahvusraamatukogu

teenuste tulemusnäitajates. Valdkonna olulised eesmärgid on rahvusraamatukogu

sisuosakondade töö võimendamine ja teenuste sobivate sihtgruppideni viimine. 2023. a

tulemused näitavad, et koostöös rahvusraamatukogu teiste valdkondadega on eesmärgid

saavutatud suuremas mahus kui 2022. a.

 2023. a aprillis avasime uue veebilehe aadressiga rara.ee, mille kasutamine on tunduvalt

lihtsam ning mis annab raamatukogu laiahaardelisest tegevusest ülevaate

struktureeritumalt ja selgemalt. Samuti võimaldab uus veebileht luua vahelehti

(maandumislehti), mille kaudu saame paremini mõõta ja jälgida erinevate kampaaniate

ning teemapüstituste arvulisi tulemusi.

 Teavitustöö edukuse mõõdikuks loeme Eesti meedias ilmunud rahvusraamatukogu

tegevuse kajastuste hulka ja tooni. Monitooringufirmalt Balti Meediamonitooringu Grupp

(BMMG) tellitud meediaauditi tulemused näitavad, et kui 2022. a mainiti

rahvusraamatukogu 1116 artiklis, saates või uudises, siis 2023. a oli mainimisi juba 1240.

Märkimisväärne on tulemus juba seetõttu, et 2022. a vedasime me üleriigilist

raamatukogude teema-aastat ja seetõttu suurendasid juba seda kajastanud uudised

mainimiste hulka märkimisväärselt. Lisaks oli ka meid maininud artiklite emotsionaalne

foon positiivsem. Kui 2022. a oli artiklite üldise positiivse fooni osakaal 52%, siis 2023. a

juba 69%.

 2021. a liitus RaRa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitud projektiga

Bürokratt. Tehisintellekti tehnoloogial baseeruv rakendus pakub tulevikus 24/7 ajaraamis

nii riigi kui ka erasektori digiteenuseid isikliku virtuaalse assistendi abil ja võimaldab

kokku hoida töötajate aega. 2023. a lõpus liidestati teenus RaRa eestikeelse kodulehega,

edaspidi on kavas liidestused MIRKO platvormi ning uue digitaalarhiivi DIGAR

kasutajakeskkonnaga.

 Teenuste ja teeninduskvaliteet on püsinud väga kõrge, soovitusindeks on kasvanud üle

6% (88,35%) ja rahuloluindeks üle 5% (79,65%).

 RaRa digikogude kasutus on endiselt kõrge. Otsinguportaali ja RaRa teadusandmebaaside

kasutus kasvas võrreldes 2022. a-ga üle 9%, digitaalarhiivi DIGAR ja DIGARi Eesti

artiklite portaali kasutamine 3,7%.

Aastaaruanne 2023

5

 Kultuuriministeeriumi digipöörde projektide raames õnnestus saada rahastus DIGARi

kasutajakeskkondade uuendamiseks, projekt viiakse ellu 2024. a. Jätkus digitaalarhiivi

arhiveerimislahenduse juurutamine, andmete migratsioon viiakse lõpule 2024. a.

 Raamatukoguvõrgule suunatud teenuste arendus ja koostöö Kultuuriministeeriumiga

raamatukogureformi elluviimisel oli teguderohke. MIRKO platvorm laienes: lisandus e-

väljaannete laenutusteenus. Teenusega oli aasta lõpus liitunud 44 raamatukogu ja tehti üle

100 000 laenutuse.

 MIRKO teenus esitati Riigi Tugiteenuste Keskuse korraldatud eurotoetuste abil

rahastatud projektide konkursile „Südamega tehtud eurotegu“, kus see osutus

kultuurivaldkonna parimaks.

 Lõppes üleriigilise raamatukogusüsteemi detailanalüüs, mis andis olulise sisendi

raamatukogude ootustele vastava süsteemi tehniliste tingimuste osas. 2024. a on kavas

alustada hankeprotsessi.

 Uue ülesandena vastutab RaRa Kultuuriministeeriumi algatusel käivitunud

rahvaraamatukogude kiirendi korraldamise eest, kus raamatukogudel on võimalik

innovaatiliste ideede elluviimiseks saada toetust 500 000 euro ulatuses. Projektide maht

kokku oli 1,425 miljonit eurot ja toetust küsiti kokku 711 000 eurot.

 Uuenduslike ideede hea näide on digihumanitaaria valdkonna tegevuste laiendamine. 2023.

a avati avalikkusele RaRa digilabor eesmärgiga teha raamatukogude andmed digitaalselt

paremini kättesaadavaks ja kasutatavaks, edendada andmete väärindamist, teadust ja

innovatsiooni. Digilaboris saavad andmete kujul kokku kultuuripärand ja infotehnoloogia,

et pakkuda uusi võimalusi nii humanitaar- ja sotsiaalteadlastele, andmeteadlastele kui ka

õpilastele ja üliõpilastele.

 Raamatukoguhoidjate kutsekoolitusel lõpetas 2022/2023. a lend. Koolituse protsessid

läbisid põhjaliku analüüsi ning muudatused said õppeprogrammi sisse viidud, seetõttu oli

koolitus veelgi kvaliteetsem, mida kinnitab ka osalejate hinnang: soovitusindeks on 98,2%.

 Oluliselt kasvas viimasel kahel aastal hangitud välisraamatute kasutatavus (2023. a

102,1%, 2022. a 78,2%). See näitab, et hangime lugejatele vajalikke väljaandeid ning

pakume kasutajaile sobivaid viise nende laenutamiseks. Uue ülesandena alustati e-

väljaannete komplekteerimist MIRKO e-laenutuse teenuse pakkumiseks.

 Uuendamisel on kirjastajatele teenuseid pakkuv Kirjastajaportaal. Vastavalt planeeritud

ajakavale viidi läbi hankeprotsess, arendus valmib 2024. a lõpus. Hanke võitjaks osutus

OÜ Merada.

 Digitaalsete trükiste osakaal eesti väljaannetest (andmebaasi ERB alusel) kasvas

aruandeaasta jooksul 20%. RaRa digiteeris üle miljoni lehekülje ja lisaks arhiveeriti

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel juhitud massdigiteerimise projekti raames 3,5

miljonit lehekülje Eesti digitaalset trükipärandit.

 2023. a õnnestumiste hulka kuuluvad RaRa traditsioonilised üritused, mis aitavad

raamatukoguteenuse ja kogud sihtrühmadeni viia: saade „Räägime raamatutest“, 50.

sünnipäeva tähistavate kirjanike vestlussari, põnevikusõpru ühendav kirjandusklubi,

emakeelepäeva konverents „Tunnete keel ja tehnoloogia“ ja oskuskeelepäev „Tõhus

erialakeel raamatukogus“.

 Edukas oli meediapädevuse valdkonna arendamine ja koostöösuhete loomine. Toimusid

„Infomüra“ arutelud, salvestasime temaatilise taskuhäälingu ning Saksamaa Liitvabariigi

Aastaaruanne 2023

6

saatkonna rahastamisel valmis viis noortele suunatud videot. Toimus tehisintellekti

teemaline seminar ja meediapädevuse õpetamisele keskenduv konverents.

 2023. a liitus RaRa teenustega Hoiuraamatukogu, aasta jooksul toimus teenuste ühildamine

RaRa teenuste ja protsessidega.

 RaRa üheks strateegiliseks eesmärgiks on haridustegevuste laiendamine; aruandeaasta oli

edukas ja sellest annab tunnistust üle 33% kasvanud osalejate arv.

 RaRa digipöörde eesmärk on pärandvara vähendamine ja kasutajasõbralike teenuste

kujundamine. Aruandeaasta oli edukas, jätkusid mitmed arendused ning saime

Kultuuriministeeriumi digipöörde raamistikust rahastuse uute projektide elluviimiseks:

digiainese massloovutuse lahendus, DIGARi kasutajakeskkond, automaatse kataloogimise

ja märksõnastamise KRATT ning raamatukogude statistika kogumise juhtimistöölaua

projekt.

RaRa võtmenäitajad 2021‒2023

Mõõdik Muutu

s 2022

(%)

Tulemu

s 2023

Tulemu

s 2022

Tulemu

s 2021

Kasutajate rahulolu

Rahuloluindeks, RaRa (%) 5,99 79,65 75,15 81,00

Soovitusindeks, RaRa (%) 6,46 88,35 82,99 89,50

Raamatukogu kasutamine

Külastuste arv 14,25 69 095 60 475 80 907

Teavikute ringlus 0 0,2 0,2 -

Teemapäringute vastuste arv -25,08 239 319 394

Otsinguportaali ja litsentsiandmebaaside kasutamine 9,11 329 044 301 580 238 708

Digitaalarhiivi DIGAR ja DIGARi Eesti artiklite

portaali kasutamine

3,84 1 936

144

1 864

511

2 261

091

Haridustegevused ja üritused

Haridustegevustes osalejate arv 33,38 10 385 7 786 3 772

E-programmide kasutuste arv -4,72 186 442 195 685 24 166

Koolitusel osalenud raamatukoguhoidjate osakaal Eesti

raamatukoguhoidjate koguarvust (%)

20 12 10 20

RaRa üritustel osalejate arv -9,07 8 442 9 284 -

Digikogud

Segmenteeritud lehekülgede osakaal digiteeritud

lehekülgede mahust (%)

90 9,5 5 -

Digitaalsete trükiste osakaal eesti väljaannetest

(andmebaasi ERB alusel; %)

20 30 25 22

Üleriigiline laenutusteenus MIRKO

„Raamatud liikuma“ soovitusindeks (%) 9,48 80,28 73,33 -

„Raamatud liikuma“ rahuloluindeks (%) 5,62 70,42 66,67 -

E-väljaannete soovitusindeks (%) - 52,87 - -

E-väljaannete rahuloluindeks (%) - 18,62 - -

Laenutatud väljaannete arv - 107 611 904 -

Aastaaruanne 2023

7

2. Rahvusraamatukogu (RaRa) hoone rekonstrueerimine

Rahvusraamatukogu Tõnismäe hoone rekonstrueerimine kulges ootuspäraselt. Ehitaja OÜ Ehitus5ECO

andis endast parima, et püsida graafikus, kuid ehituslike konstruktsioonivigade tõttu lükkus projekti

plaanitud lõpp 6‒8 kuud edasi ja hoone valmib eeldatavalt 2025. a keskel.

2023. a alguses analüüsiti 2022. a läbi viidud raamatukogu ruumi teenusedisaini programmi eesmärgiga

viia uued lahendused vastavusse ehituse tööprojektiga. Valmistudes kogude tagasikolimiseks Tõnismäele,

tegeleti 2023. a hoidlate planeerimisega ja täpsustati kogude paigutust hoidlate kaupa.

2023. a tegevusi saab iseloomustada märksõnaga planeerimine. Analüüsiti raamatukogu toimimist

rekonstrueeritud hoones ja 2024. a on kavas teenusmudelite täpsustamine. Koostati ligipääsetavuse

põhimõtete ja turvakontseptsiooni alusdokumendid. Tõnismäe hoone sihtgruppide ootustest lähtudes

uuendati kogude kujundamise põhimõtteid ning täiendati teeninduskoodeksit. Kaardistati teenuste

pakkumiseks vajalikud IT-projektid ja täpsustati eelnevalt planeeritud eelarveid.

Teenuste kujundamisel jätkati teenusedisaini metoodika alusel kasutajate kaasamist. RaRa osales EKA

programmis Laetus, kus üliõpilased mõtestasid RaRa praeguseid ja tulevikuteenuseid. Kaasamistegevuste

paremaks eesmärgistamiseks toimusid RaRa-s sihtgruppide ja kasutajaprofiilide (persoonade) kujundamise

mõttetalgud. Toimusid eelläbirääkimised mitme partneriga, kellega koostöös on kavas hoones pakutavate

teenuste ringi veelgi laiendada.

RaRa eesmärk on mitmekordistada raamatukogu külastajate arvu, sihiks on 3000 külastust päevas. Võtame

eeskuju maailma tippraamatukogudest ja kujundame raamatukogu kultuurikeskkonnaks, kus olulisel kohal

on uuenduslik lähenemine haridusele ja inimkeskne avalik ruum. 2023. a lõpuks valmis RaRa

kultuurikeskkonna visioon. Meie unikaalne väärtuspakkumine seisneb rikkalike kogude, kasutajasõbraliku

ruumi ja sisuka ürituste programmi oskuslikus kombineerimises, kus võtmeelemendiks on näitus(ed),

millega fikseerime oma põhinarratiivi ja toetame haridus- ning raamatukoguteenuseid. Uuendatud hoonest

kujuneb esitluskeskus nii avaliku kui erasektori organisatsioonidele. Kultuurikeskkonna visioon määratleb

täpsemalt kümme alamprojekti, mille kaudu visioon teostub. 2024. a valmib põhjalikum ülevaade ka RaRa

üritus- ja konverentsikeskkonna tegevustest.

RaRa kultuurikeskkonna visioon lähtub RaRa missioonist ja visioonist ning toetub Lennart Meri 11.

septembril 1993 Tõnismäe hoone avamisel lausutud sõnadele: „Täna asume me keset Gutenbergi

galaktikat... Needsamad trepikäsipuud asuvad keset Gutenbergi galaktikat, mille teljeks on lõputult uuenev

eesti kultuur.“ Lähtume ideest, et raamatud on inimkonna mälu ja trükikunst on meie mälu käepikendus.

Hariduskorrusele koostame püsinäituse „Gutenbergi galaktika“, mis tutvustab kirjakultuuri- ja raamatulugu

laiemalt. Näitusel on esindatud nii „käed külge“ kui digitaalne element ning ühendatud on globaalne ja

kohalik vaade. Kõik näitused ja tegevused on „Gutenbergi galaktikaga“ aktiivses dialoogis või lähtuvad

otseselt sellest.

3. Raamatukoguvõrgu arendus- ja kompetentsikeskus

Läbi aasta osales rahvusraamatukogu Kultuuriministeeriumi eestvedamisel rahvaraamatukogude

reformi eeltegevustes. Novembris, rahvaraamatukogude nõukogu koosolekul kinnitati üleriigiliste

raamatukoguteenuste arendusüksuseks rahvusraamatukogu. Teenusmudelite ja tegevuste sisu

analüüs jätkub 2024. a.

Koostöö edendamiseks toimus ka traditsiooniline mäluasutuste suveseminar, mis seekord oli

pühendatud digiturvalisusele ja kasutajasõbralike digilahenduste loomisele fookusega arutelul,

kuidas kasutajad need lahendused üles saaksid leida ja kuidas uusi ärimudeleid kultuurivaldkonnas

rakendada.

Aastaaruanne 2023

8

3.1. Arendused

Raamatukogude arendus- ja kompetentsikeskusena jätkati üleriigiliste teenuste arendamise,

analüüsi ja teenusedisaini projektidega.

Rahvaraamatukogude kiirendi. Kultuuriministeeriumi algatusel käivitus 2023. a

rahvaraamatukogude kiirendi, mille eesmärk on võimendada omavalitsuste investeeringuid

raamatukogude arendusse kaasfinantseeringu ja nõustamisega. Esimeses taotlusvoorus kasutas

võimalust investeeringuteks toetust küsida 32 omavalitsust 79-st. Projektide maht kokku oli 1,425

miljonit eurot ja toetust küsiti kokku 711 000 eurot.

URRAMi tarkvara parendamine ja täiustamine vastavalt kasutajate ja raamatukogude

vajadustele on lõpetatud edukalt. Tulemus: iseteenindusautomaadid on teenusega liidestatud.

Üleriigiline raamatukogusüsteem. Koostöös teiste raamatukogude ja Kultuuriministeeriumiga

on käivitatud tervikprojekt, mille eesmärk on liita kõigi Eesti raamatukogude kogud ühte ühisesse

e-kataloogi ja võimaldada raamatukogude töötajatel kasutada seda toetavat ühtset

raamatukogusüsteemi. Tervikprojekti raames viidi varem läbi analüüsid uurimaks ühtse

raamatukogusüsteemi vajadust ja võimalikkust. 2023. a jõuti tervikprojekti ajakavas

raamatukogusüsteemi detailanalüüsini, mille viis läbi Eesti Rahvusraamatukogu koostöös

konsultatsioonifirmaga Ernst & Young Baltics. Lisaks olid töötubade, intervjuude ja aruteludega

projekti kaasatud teised raamatukogud ning olemasolevate raamatukogusüsteemide (RIKS,

URRAM, Sierra) esindajad. Eesmärk oli välja töötada tehnilised nõuded ja turuanalüüsi käigus

selgitada välja lahendused, mille alusel on võimalik ühtset raamatukogusüsteemi 2024. a hankima

hakata.

Üleriigiline laenutusteenus Minu Raamatukogu (MIRKO)

2023. a oli üleriigilise laenutusteenuse käivitamise aasta. Lisaks 2022. a loodud võimalusele

laenutada raamatuid Eesti erinevatest raamatukogudest ühe platvormi kaudu lisandus 2023. a

veebruaris võimalus laenutada sama teenuse kaudu e-raamatuid ja audioraamatuid. Kuna

kasutasime arenduseks ESFi rahastust, olime sõltuvad kokkulepitud tähtajast; tänu paindlikule

arendusele avasime keskkonna avalikkusele kohe, kui süsteemi oli võimalik kasutama hakata.

Protsessist võtame kaasa teadmise, et juhul, kui peame arenduse enneaegselt lõppkasutajatele

avama, on mõistlik esitleda uut teenust beetaversioonina, mille valmistooteks arendamisse

soovime kaasata lõppkasutajaid. Praegu saame kasutajate tagasiside põhjal tõdeda, et teenus on

stabiilne ja hõlpsasti kättesaadav. Soovitusindeks oli 2023. a alguses peale teenuse avamist 20%

piirimail, aasta lõpuks oli number tänu pidevale koostööle kasutajatega tõusnud 53%-ni.

Nutirakenduste tellimine ja koostöö arendajaga oli RaRa-le esmakordne kogemus. Arenduse üheks

peamiseks eesmärgiks oli pakkuda kasutajatele raamatute internetiühenduseta (offline) lugemise ja

kuulamise võimalust. E-väljaannete laenutusteenuse arendaja oli OÜ Net Group.

Teenus kogus esimese aastaga 20 079 kasutajat ja tehti 107 611 laenutust. Teenusega on liitunud

44 raamatukogu ja laenutamiseks on võimalik valida 1 997 000 teose hulgast. Teenusega liitus ka

kaks kõrgkooliraamatukogu, kes soovivad edaspidi MIRKO keskkonna kaudu pakkuda e-

väljaandeid oma õppuritele ja õppejõududele. Aasta jooksul hangiti 3682 e-raamatut, 356

audioraamatut ja 11 ajakirja, kokku osteti teenusesse 170 810 kasutuskorda. Vabakasutusena

pakuti lisaks juurdepääsu 367 nimetusele. Teenus on pidevas arengus. 2024. a lisandub pimedate

raamatukogu veebiraamatukogu oma ainesega ja nende kasutajad, kasutusmugavust parandatakse

peale MIRKO kasutuskeskkonna kasutajakogemuse (UX) ja kasutajaliidese (UI) disaini ning

digitaalarhiivi DIGAR liitumisega.

MÕÕDIK 2022 2023

Aastaaruanne 2023

9

Üle-eestiline laenutus (MIRKO) 904 2 357

E-väljaannete laenutus (MIRKO) - 105 254

Liitunud raamatukogud 31 44

MIRKO teenus esitati Riigi Tugiteenuste Keskuse korraldatud eurotoetuste abil rahastatud

projektide konkursile „Südamega tehtud eurotegu“, kus see osutus kultuurivaldkonnas parimaks.

Pimedate raamatukogu audiofailide kättesaadavaks tegemine laiemale üldsusele

Pimedate raamatukogu liitumine RaRa-ga lõi õigusliku eelduse võimalusele teha pimedate

raamatukogu lugejate jaoks loodud helifailid (ca 4000) koostöös kirjastajatega avalikkusele

kättesaadavaks. Tegevuse eesmärk on elavdada eesti audioraamatute tootmist. Müügist saadud tulu

suunab RaRa tagasi audioraamatute ostmiseks. 2023. a koostati koostöös audioraamatute

kirjastajatega teenus- ja ärimudel ning toimusid kooskõlastused Eesti Näitlejate Liiduga. RaRa on

audiofailide müügis kirjastustele fonogrammitootja rollis. Teenus avatakse kirjastajatele 2024. a

alguses. Koostöö kirjastajatega aitab tulevikus üleriigiliselt vältida dubleerimist audioraamatute

tootmises ning suurendab koostööd rahvusraamatukogu ja kirjastuste vahel.

3.2. Raamatukogude statistika

Statistika kogumine kulges plaanipäraselt, andmed esitati Statistikaametile jt koostööpartneritele

kokkulepitud tähtajaks. Ressurssi nõudis raamatukogude esitatud aruannete kontrollimine ja

raamatukogude nõustamine tagasilükatud aruannete parandamisel. Statistika kogumise praegune

keskkond RSTAT on vananenud, andmete esitamine toimub manuaalselt, muudatusi ei ole seal

enam otstarbekas teha. Aasta algul koostati ESFile arendusprojekti rahastamistaotlus. Kuna

otsused laekusid alles sügisel, siis muutus projekti ajakava ning aasta jooksul tegeleti peamiselt

ärinõuete kaardistamisega. Statistika esitamise ja jälgimise lahenduse uus arendusprojekt viiakse

ellu aastatel 2024‒2025, rakendus saab valmis 2025. a juulis.

3.3. Andmehaldus

Andmehalduse sisutegevuste eesmärk on standardida ja kontrollida raamatukogu loodavaid ja

kogutavaid andmeid, kindlustada nende taas- ja ristkasutus ning tagada koosvõime RaRa ja riigi

infosüsteemides. Teenuse eesmärkide ja töökava aluseks on RaRa andmestrateegia. 2023. a lõpuks

oli eesmärk jõuda kuue andmekogu osas küpsustasemeni 3 (kõik teenusega seotud spetsialistid on

koolitatud). Seatud eesmärk täideti ainult kolme andmekogu osas, kuna kõik andmekogude

haldamisega seotud spetsialistid ei saanud andmehalduse koolitusel osaleda ning uue

digitaalarhiivi juurutamine ja andmete migratsioon on pooleli. Otsustati, et vanades DIGARi

süsteemides ei ole andmehaldusega seotud arendusi mõistlik teha. 2023. a viidi läbi rakenduse

tarkvarade analüüs ja valiti välja RaRa vajadustele vastav lahendus, mille juurutamise tähtaeg on

2024. a esimene pool.

3.4. Digihumanitaaria ja uuenduslikud lahendused andmete kättesaadavaks tegemisel

2023. a alguses avati avalikkusele RaRa digilabor aadressil https://digilab.rara.ee. Leht sai uue

kujunduse ning värskendati andmeid ja sisu. Andme- ja tekstikaeve on tehtud lihtsamaks ja

mugavamaks, koostatud on juhendid ja õppematerjalid. Digihumanitaaria juhtumiuuringute

Aastaaruanne 2023

10

tutvustamisega populariseeriti RaRa andmeid ja valdkonda laiemalt. 2023. a avaldamistempo oli

üks juhtumiuuring 1‒2 kuu tagant ja postitused olid seotud erinevate koostööprojektidega.

RaRa andmed on ajakohased ja avaandmetena kättesaadavad. Andmete kirjeldused Eesti

avaandmete teabeväravas on ajakohastatud. Uue veebikeskkonna loomisega saavutati täiesti uus

kvaliteet, mis on selgelt orienteeritud kasutajale ja tänu millele tõusis veebikeskkonna kasutus

112% (eesmärk oli 4000 sessiooni). Hüppeline tõus saavutati kahenädalase kampaaniaga

Google’is reklaamides.

2023. a oli kavas alustada projekti „KRATT: automaatne kataloogimine ja märksõnastamine“, mille

eesmärk on töötada välja masinõppel tuginevad meetodid digitaalsete teavikute kataloogimiseks ja

märksõnastamiseks. Arenduse eesmärk on vähendada tööjõukulu ja andmeid rikastada. Töötava lahenduse

leidmiseks viidi eelnevalt läbi analüüsiprojektid: raamatute automaatse märksõnastamise KRATT, KRATT

„Automaatne artiklite märksõnastamine“ ja „Digitaalsete objektide kirjeldamine tehisintellekti abil“.

Projekti tulemusena valmib rakendus, mida saab kasutada digiainese (sh trükieelsed failid, artiklid jne)

kirjeldamiseks. Kuna saime ESFi rahastusotsuse kinnituse oktoobris 2023, lükkub kogu projekt 2024/2025.

aastasse.

3.5. Raamatukoguvõrgu täiend- ja kutsekoolitus

2023. a toimus 13 koolitust, kus osales 218 raamatukoguhoidjat, s.o 12% kõigist Eesti

raamatukoguhoidjatest (2022. a 179, 10% kõigist raamatukoguhoidjatest). Eesmärk oli liikuda koolitustega

Põhja-Eestist kaugemale, esmakordselt korraldati RaRa avatud registreerimisega täienduskoolitus

Viljandis. Jätkati hariduskeskuse väljasõite, mille peateema oli haridustegevus raamatukogus. RaRa jagas

teadmisi ja kogemusi kolleegidele Rapla Keskraamatukogus, viies praktilise näitena läbi RaRa

haridusprogramme kohalikes koolides.

MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Täienduskoolituste arv 9 16 14 16 13 13

Koolitusel osalenud raamatukoguhoidjate

osakaal Eesti raamatukoguhoidjate koguarvust

(%)

33 21 20 10 12

Raamatukoguhoidjate kutsekoolitusel lõpetas 2022/2023. a lend. Vastu võeti 21 raamatukoguhoidjat ja

kevadel anti välja 24 tunnistust, sh kolmele varasemal kursusel osalejale. Eelmisel aastal kaardistatud

kutsekoolituse etapid ja protsessid läbisid põhjaliku analüüsi ning muudatused said õppeprogrammi sisse

viidud. 2023/2024. õppeaasta koolitus on tänu sellele kvaliteetsem, mida kinnitab osalejate hinnang:

soovitusindeks on 98,2%. Kutsekoolituse heade tulemuste näitena võib välja tuua, et ERÜ 2023. a nooreks

raamatukoguhoidjaks valiti meie eelmise aasta kutsekoolituse vilistlane Ambla raamatukogust ja aasta teoks

Jõgeva Linnaraamatukogu „Kummikeksu akadeemia“, mis sündis kutsekoolituse õppeprojekti ülesandest.

RaRa korraldas maakonnaraamatukogude direktoritele kogemusreisi Norrasse, kus nädalase programmi

jooksul tutvuti sealse raamatukogumaastikuga ning metoodilisi ülesandeid lahendades saadi uusi teadmisi

ja praktilisi kogemusi. Õppereisi tulemusena pidid osalejad lahendama ruumile keskendunud

projektiülesande oma raamatukogus, virtuaalsel analüüsil jagas nõuandeid tunnustatud sisearhitekt Maarja

Valk-Falk.

4. Raamatukogu kasutamine

RaRa hoonete külastus kasvas aruandeaastal võrreldes 2022. a-ga üle 14%, kokku oli külastusi 69

095 (2022. a 60 475). Rahvusraamatukogu väike maja Narva mnt-l oli avatud 290 päeva ja

Aastaaruanne 2023

11

keskmiselt oli lugemisala külastusi päevas 150. Solarise keskuse esindus oli avatud ka pühapäeviti

(kokku aastas 339 päeva) ja keskmiselt oli külastusi päevas 64. 2023. a oli lugemisalade külastusi

keskmiselt 204. Solarise keskuse esinduse külastusi oli 21 850 (2022. a 17 999), mis moodustas

31,6% kõikidest külastustest.

Külastustel ja teenuste kasutamisel on olulisel kohal lihtne ja mugav info leidmine teenuste kohta.

2023. a aprillis avasime uue RaRa veebilehe, mille kasutamine on tunduvalt lihtsam ning

raamatukogu laiahaardelised tegevused seeläbi lihtsasti leitavad. Aasta

kommunikatsioonieesmärke saab siduda RaRa kajastamisega meediaväljaannetes.

Meediamonitooringu teenust pakub RaRa-le Balti Meediamonitooringu Grupp (BMMG) ning

aruandeid on tellitud alates 2022. a-st. RaRa kajastuste arv on kahe viimase aasta jooksul kasvanud

ca 5% aastas.

4.1. Külastused

Lugemisala külastused 2013‒2023

MÕÕDIK 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Lugemisala

külastused

136

076

144

587

133

274

132

080

135

125

169

228

200

483

132

542

83

974

60

475

69

095

Hea on tõdeda, et viimasel kahel aastal on külastajad raamatukogu ruumi ja teenuseid aktiivselt

kasutanud. Kuigi raamatukogu avalik ruum vähenes ligi 20 korda (Tõnismäel oli üle 40 000 m² ja

Narva mnt-l on 2000 m²), siis on kasutajanumbrid üle ootuste head.

RaRa Narva mnt hoones on kahel korrusel 70 lugejakohta, mis on pidevalt hõivatud. Vaikse alana

on võimalik kasutada õppeklassi 26 kohta; lugejate käsutuses on kuus arvutit, sh kaks

autoriseeritud töökohta. 2023. a aprillis valmis autoriseeritud töökohtade arendus, mille eesmärk

oli parandada kasutusmugavust, ligipääsetavust ja digitaalarhiivi kättesaadavust. Autoriseeritud

töökoha teenustele lisandus veebiarhiiv, millele siiani juurdepääs puudus. Tagatud on juurdepääs

vaegnägijatele ning vaegkuuljatele lisandus võimalus silmuskõlari abil kuulata audio- ja videofaile

DIGARist või veebiarhiivist. Oluliselt paranes ka otsingu kiirus.

Soovitus- ja rahuloluindeks Klientide usaldusest ja lojaalsusest ning teeninduse kõrgest kvaliteedist annab tunnistust kõrgena

püsiv soovitusindeks 88,35% (2022. a 82,1%), seda vaatamata keskkonna muutumisele ning

tõsiasjale, et 90% kogudest on lugejatele suletud.

Soovitus- ja rahuloluindeks 2018‒2023

MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023

RaRa soovitusindeks (%) 73 87 90 90 82 88,35

RaRa rahuloluindeks (%) - - - 81 75 79,65

Rahuloluindeks väljendab üldist kliendirahulolu, mille kohta küsitakse arvamust pärast teenuse

kasutamisel toimunud kliendikontakti; see võimaldab koguda klientide arvamusi ja teha

muudatusi, et suurendada nende rahulolu toodete ja teenustega. Võrreldes asendusruumides

tegutsemise esimese aastaga on rahuloluindeks tõusnud 79,65%-ni (2022. a 75,15%).

Teeninduskvaliteet 2023. a viidi läbi teeninduskvaliteedi projekt, mille tulemusena uuendati teeninduskoodeksi

kokkuleppeid ning keskenduti personaalse ja proaktiivse teenindusmõttelaadi kujundamisele.

RaRa teenindustaseme hindamiseks toimus teenindajate personaalne hindamine testostude

meetodil, kus lisasime hindamisteemade hulka küsimused aktiivse teeninduse kohta. Seetõttu

leidsime üles kitsaskohad; uute teemade lisamine mõjutas ka uuringu tulemust, mis oli madalam

Aastaaruanne 2023

12

võrreldes 2022. a-ga (2023. a 89,4%, 2022. a 92,2%). Arvestades muutunud keskkonda ja

arengutrende, on kavas liikuda edasi proaktiivse teenindushoiaku kujundamisega.

Raamatukoguteenuste kasutajaks registreerumine Vaatamata Narva mnt maja piiratud võimalustele ja füüsiliste kogude mahu vähenemisele on uute

lugejate arv püsinud stabiilsena ning isegi tõusnud 5%: lisandus 5400 uut RaRa teenuste kasutajat

(2022. a 5139). 2023. a-ks seatud uute registreerujate arvuline eesmärk 5500 (tulemus 5400) jäi

saavutamata, nagu ka veebi vahendusel registreerumise eesmärk 80% (tulemus 75%). Siingi võib

põhjuseks olla teavikute kättesaadavuse vähesus.

Veebis registreerus 2023. a 75% uutest kasutajatest (4067), mis on 8% rohkem kui eelneval aastal (3509).

Tõusu mõjutas kindlasti ka 2023. a valminud uus juurdepääsulahendus, millele on lisatud kasutajate

oodatud Smart-ID tugi. Uue teenusega liidestati e-kataloog ESTER ja RaRa koduleht ning üleriigiline

laenutusteenus MIRKO. Süsteemi liidestamine otsinguportaali jt RaRa e-teenustega jätkub järk-järgult

2024. a.

Uued registreeritud kasutajad 2013‒2023

MÕÕDIK 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Uued registreeritud

kasutajad 8784 7585 6353 7433 8065 6732 7431 8830 6545 5139 5400

Registreerunutest olid 68% naised ja 32% mehed, mis on olnud valdav trend ka varasematel

aastatel. Registreerunud kasutajad määratlesid põhierialaks juht/spetsialist (14%) või

üliõpilane/magistrant (14%). Huvivaldkondadest valiti enim humanitaarteadused (12%) ning

teisena sotsiaalteadused (8%). Järeldada võib, et RaRa peamine kasutaja on nii sel kui varasematel

aastatel naisterahvas, kes on kõrgharitud spetsialist ning kelle huvi on humanitaarteadused.

Teavikute laenutamine 2023. a toimis laenuteenus edukalt. Raamatute kojulaenutus kasvas 22%; laenutusi oli 33 731, mis

on 6179 laenutust rohkem kui eelmisel aastal (2022. a 27 552). Kuna 2023. a ei ole

rahvusraamatukogus enam hoidlaid, siis võrdluses on välja toodud 2022. a ja varasemate aastate

avakogude laenutused. Kojulaenutuse aasta sihttasemeks seatud 31 000 ületati 2731 laenutusega

ehk eesmärk täideti 109%.

Raamaturingluse näitaja 0,2 on võrreldes 2022. a-ga jäänud samaks. RaRa mõõdab teavikute

ringluse näitaja abil kasutajatele kättesaadavate kogude laenutuste mahtu eesmärgiga jälgida, kas

piiratud kättesaadavusega kogude laenutamine asendusruumides püsib stabiilne.

Kojulaenutused 2013‒2023

MÕÕDIK 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Kojulaenutuste arv 46

073

44

661

40

384

44

295

46

309

33

701

40

982

49

265

47

339

27

549

33

731

Laenutuste osakaal on jagunenud järgmiselt: 33% humanitaaria ja kunstide raamatukogu, 32%

Solarise lugemissaali kogu, 27% sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu. Sarnane laenutuste osakaal

on püsinud kahel viimasel aastal. Nagu aasta varemgi, moodustas ilukirjandus kõigist laenutustest

pea poole (2022. a 44%, 2023. a 45%), laenutuste arvu kasv on toimunud eelkõige

teaduskirjanduse osas.

Raamatukappide kasutamine oli endiselt populaarne. Viru ja Ülemiste Keskuse raamatukappide

ning Omniva vahendusel laenutati ja tagastati 3994 teost. Kasutajad eelistavad mugavusteenusena

tagastamist kappidesse. 2023. a laenutati Viru Keskuse kapist 1162 raamatut (2022. a 1214) ning

Ülemiste Keskuse kapist 563 raamatut (2022. a 474). Omniva vahendusel laenutati RaRa-st 255

korda, mis on 35 võrra vähem kui eelmisel aastal (2022. a 290).

Aastaaruanne 2023

13

Raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) teenuse vahendusel telliti 2023. a teistest

raamatukogudest 202 teavikut (2022. a 181) ning raamatukogudele saadeti laenutamiseks 117

teavikut (2022. a 73). Võlglastega tegeleti 2023. a vastavalt vajadusele, ettekirjutusi tehti 179.

Lugejad maksid välja 61 teavikut ja asendasid 22 teavikut.

4.2. Päringutele vastamine

Raamatukogu üheks põhiteenuseks on kasutajate päringutele vastamine. 2023. a registreeriti 239

mahukamat päringut (2022. a 319). Võtmenäitaja peegeldab päringuid, millele vastamiseks kulub

infospetsialistil aega rohkem kui pool tundi. Viimase kolme aasta võrdluses on päringute arv

pidevalt vähenenud. Ühelt poolt võivad põhjuseks olla RaRa piiratud kogud, aga teisalt on info

erinevates meediumites hõlpsasti leitav ja selle leidmist toetab inimeste digioskuste tõus. RaRa

eesmärk on arendada võimalikult lihtsalt ja loogiliselt kasutatavaid teenuseid ja jätkata

iseteenindusliku raamatukogu kujundamist eesmärgiga vähendada otsekontaktide arvu

teenindusprotsessis.

Päringud 2018‒2023

MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Päringute arv 430 363 414 394 319 239

Veebivestlused 2018‒2023 MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Veebivestluste arv 750 1271 2566 2262 1301 1025

2021. a liitus RaRa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitud projektiga Bürokratt.

Tehisintellekti tehnoloogial baseeruv Bürokratt pakub tulevikus nii riigi kui ka erasektori

digiteenuseid isikliku virtuaalse assistendi abil, võimaldab kokku hoida töötajate aega ning

parandada samas ka raamatukoguteenuse toimimist. 2023. a lõpus liidestati teenus RaRa

eestikeelse kodulehega, 2024. a on kavas liidestada MIRKO platvorm ning DIGARi uus

kasutajakeskkond.

4.3. RaRa digiteenused – otsinguportaal ja DIGAR

RaRa otsinguportaal võimaldab ligipääsu võõrkeelsetele teadusandmebaasidele. Portaalis oli 2023.

a juurdepääs 521 (2022. a 420) võõrkeelsele andmekogule, sh RaRa hangitud 33 (2022. a 32)

teadusandmebaasile. Kokku on portaalis leitavad 684 418 (2022. a 445 381) võõrkeelset e-raamatut

ja 140 458 (2022. a 130 766) e-ajakirja. Portaali kaudu on kõikidel Eesti isikukoodi omanikel

võimalik kasutada teadusandmebaase ka väljaspool raamatukogu hoonet.

2023. a parandati soovitusindeksi küsitlusega kogutud kasutajate ettepanekute alusel

otsinguportaali kasutusmugavust. Keskkond kujundati täistekst-digimaterjalide leidmise

keskkonnaks ja avalehel toodi välja võõrkeelsete andmebaaside otseteed.

Portaali kasutati aruandeaastal 44 843 korda (2022. a 61 457 korda). Kasutuse 27%-line langus on

tõenäoliselt seotud RaRa uue kodulehega, kus kasutajad ei pruugi teenust üldisest otsinguaknast üles leida.

Väheseks jäi ka avaliku reklaami osakaal ning portaali kasutuse suurendamiseks ei piisanud selle

tutvustamisest ainult haridustegevuste kaudu. Samas näeme, et portaali peamine eesmärk teha teadusinfo

lihtsalt ja mugavalt kättesaadavaks täideti. RaRa hangitud teadusandmebaase (33) kasutati aruandeaastal

otsinguportaali vahendusel 284 201 korda (2022. a 240 123 korda). Andmebaaside suuremale kasutusele

aitas kaasa ka infospetsialistide koolitamine, portaali kõrval tutvustati ka andmebaaside sisu ja võimalusi.

Aastaaruanne 2023

14

Digitaalarhiivi DIGAR, DIGARi Eesti artiklite portaali ja veebiarhiivi kasutus Digitaalarhiivi DIGAR külastati 2023. a 1 936 144 korda (sh DIGAR 478 175 korda, DIGARi

Eesti artiklid 1 457 969 korda). Võrreldes 2022. a-ga kasvas kasutus 4% (2022. a 1 864 511).

Kasutusstatistika kogumisel rakendati alates 1. oktoobrist 2023 GA4 lahendust (varem Google

Analytics) ning üleminekuperioodil võis osa kasutussessioone jääda mõõtmata. Samuti loetakse

uues lahenduses ainult küpsistega nõustutud kasutuskordi. 2023. a keskenduti uuele

digitaalarhiivile ülemineku projektile, mis sisaldas andmete migratsiooni, testimist ja metaandmete

ühtlustamist. Käivitus ka uue DIGARi kasutuskeskkonna projekt, mille esimene etapp

(kasutajauuringud, prototüüp) oli väga edukas ning hoolimata tihedast ajagraafikust lõpetati

tähtajaks. Uue kasutusliidese juurutusprojekt lõpeb 2024. a ning kasutusliides saab nähtavaks

2025. a alguses. Projekti tulemusena on kõik DIGARi keskkonnad kasutajatele kättesaadavad ühes

lahenduses. Veebiarhiivi kasutusliides on vananenud ja enamik sisust on kättesaadav vaid

autoriseeritud töökohal. Veebiarhiivi kasutati 2023. a 3482 korda (2022. a 4641).

Otsinguportaali, teadusandmebaaside ja digitaalarhiivi DIGAR kasutus 2018‒2023

MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Otsinguportaali, litsentsiandmebaaside,

DIGARi ja DEA kasutus

1 883

623

2 299 181 2 808 452 2 499 799 2 166 091 2 265 188

Otsinguportaali kasutamine 103 462 78 077 80 987 86 363 61 457 44 843

Litsentsiandmebaaside kasutamine 87 987 117 664 169 692 152 345 240 123 284 201

DIGARi kasutamine 365 942 434 069 566 279 596 494 530 363 478 175

DIGARi Eesti artiklite kasutamine 1 326

232

1 669 371 1 991 494 1 664 597 1 334 148 1 457 969

5. Kogud ja säilitamine

RaRa kogudega seotud tegevustes keskenduti kogude kujundamise arengukava eesmärkide

täitmisele. Jätkati kogude kujundamist vastavalt rahvusraamatukogu ülesannetele eesti

kultuuripärandi koguja ja säilitajana, sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu kasutajate vajadustele

vastava väljaannete kogu täiendamist ning andmebaaside hankimist.

RaRa kogude suurus 2013‒2023

MÕÕDIK 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Füüsilised

kogud

3 417

458

3 419

273

3 389

471

3 381

072

3 370

285

3 383

363

3 234

366

3 230

589

3 269

807

3 281

591

3 848

395

E-kogud 158 319 164 775 179 975 380 445 426 519 460 287 603 775 664 666 718 760 875 860

1 179

773

5.1. Kogude komplekteerimine

Komplekteerimisteenuse eesmärk on teavikute hankimine kogudesse vastavalt klientide

vajadustele ja raamatukogu profiilile. 2023. a keskenduti lisaks tavapärastele tegevustele e-

laenutuskeskkonda MIRKO väljaannete hankimise töövoo kujundamisele, samuti hoone

rekonstrueerimise aega plaanitud annetuste ja kogude läbitöötamisele.

Aastaga võeti arvele 144 771 ehk varasematest aastatest oluliselt rohkem teavikuid (2022. a 11

516, 2021. a 36 077). Kasvu põhjustas RaRa-ga liitunud Hoiuraamatukogu ja Pimedate

Raamatukogu kogude lisandumine ning arvelevõetud Eesti teavikute hulk (2023. a 20 608, 2022.

a 8064, 2021. a 20 179).

Jätkati humanitaarraamatukogu ning sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu kasutajate vajadustele

vastavate väljaannete ja litsentsiandmebaaside hankimist. Jätkuvalt langes andmebaaside

kasutuskorra keskmine hind (2023. a 2,73; 2022. a 4,0; 2021. a 4,7 eurot), suurima panuse andis

Aastaaruanne 2023

15

võõrkeelse perioodika andmebaasi PressReader suur kasutus. Ühe kasutuskorra hinna langus

kinnitas, et komplekteerime kasutajaile vajalikke andmebaase ning teeme seda kulutõhusalt.

Oluliselt kasvas viimasel kahel aastal hangitud välisraamatute kasutatavus (2023. a 102,1%; 2022.

a 78,2%; 2021. a 87,6%). Indikaator näitab, kui paljusid hangitud raamatutest kasutajad viimasel

kahel aastal on laenutanud. Veidi kasvas ka komplekteerimiseelarve osakaal RaRa eelarves: 2023.

a 5%, 2022. a 4,4%, 2021. a 5%. Väga edukaks saab pidada välisraamatute komplekteerimist, kuna

uute raamatute kasutatavuse näitaja sihttase (80%) ületati oluliselt. See näitab, et hangime

lugejatele vajalikke väljaandeid ning pakume kasutajaile sobivaid viise nende laenutamiseks.

E-väljaannete komplekteerimisel MIRKO platvormile juhinduti e-laenutuse nõukoja suunistest;

väljaannete hankimisel arvestati kasutajate soovidega, väljaannete kasutuskordade arvuga ning

jälgiti, et erinevad sisuvaldkonnad oleks kaetud (ilukirjandus, teatmekirjandus, tarbekirjandus,

õppe- ja teaduskirjandus). Audioraamatute väga suure populaarsuse ning kõrgema hinna tõttu

kulus neile eelarvest 74% ja e-raamatutele 26%. Audioraamatu keskmiseks litsentsihinnaks

kujunes 39 eurot ja e-raamatul 14 eurot.

Kogudesse hangitud kõige unikaalsem rahvustrükis oli 1814. a Tallinnas ilmunud lasteraamat

„Piddage meles Jesust Kristust…“, mille restaureerimist kajastas ajaleht Postimees. Väärt täiendust

said kogud ka Rahvusarhiivi annetusest ja Raamatupalati pisitrükiste kogu läbitöötamisest, mis

toimus kavakohaselt.

5.2. Teenused kirjastajatele: säilituseksemplaride keskus ja standardnumbrite loovutamine

Säilituseksemplaride keskuse eesmärk on parendada koostööd kirjastajate ja säilituseksemplare

saavate raamatukogudega ning tagada teavikute kiire loovutamine kirjastajate poolt, teenuse töö

sujus tõrgeteta. Kokku koostati kolm ettekirjutust, mille tulemus oli positiivne ehk nõutud failid

loovutati. Novembris tuli kokku säilituseksemplari nõukoda, kus arutati ka ettepanekuid

säilituseksemplari seaduse muutmiseks, anti ülevaateid pisitrükiste töövoost ja mängudest

säilituseksemplarina teiste riikide kogemuste põhjal. Mängudeteemaline arutelu jätkub 2024. a.

2023. a eesmärk oli saavutada trükifailide hankimise osakaaluks 100% võrreldes füüsilisel kandjal

hangitud teavikutega. Tulemus oli 148%, kasvades aastases võrdluses 45%. Raamatute trükifailide

hankimise protsent oli 161, selle muudavad kõrgeks välismaistes portaalides müüdavad AI abil

tehtud nõudetrüki-raamatute failid, mille trükiseid ei hangita (seda sarnaselt 2021. a-le).

Kuna Kirjastajaportaali tarkvaralahendus on sisuliselt pärandvara, siis alustati uue lahenduse

loomist: vastavalt planeeritud ajakavale viidi läbi hankeprotsess ja arendustegevus algas aasta

lõpus. Hanke võitjaks osutus OÜ Merada ning arendus valmib 2024. a lõpus.

Standardnumbreid väljastati 2023. a 12 593 (2022. a 11 737). Enim mõjutas Kirjastajaportaalist

väljastatud numbrite arvu suurenemist ISBNi numbrite kasv, mille põhjustas kahe kirjastuse

edastatud üle 800 taotluse rohkem kui 2022. a.

2021 2022 2023

Standardnumbreid KOKKU 9810 11 737 12 593

Kirjastajaportaali kaudu 5676 5470 5902

Käsitsi digikoopiatele 4134 6267 7051

5.3. Kataloogimine ja rahvusbibliograafia

Teavikute kataloogimine ja rahvusbibliograafia koostamine jätkus katkestusteta. Kokku

kataloogiti 2023. a 10 654 väljaannet.

Aastaaruanne 2023

16

2020 2021 2022 2023

Kataloogitud teavikuid KOKKU 32 323 14 025 9252 10 654

Rahvusteavik (trükis) 7392 7420 7400 8829

Rahvusteavik (e-raamat) 1818 2096 1773 3013

Rahvusteavikutest on raamatute kataloogimisel varasemate aastatega võrreldes suurenenud

trükifailide ja nõudetrükkide alusel kataloogitud väljaannete (2023. a 430) ning e-raamatute

osakaal (2023. a 3013). Seoses MIRKO platvormi avamisega lisandus audioraamatute

kataloogimine (2023. a 294).

RaRa haldab koostöös ELNETi raamatukogudega märksõnade normandmestikku „Eesti

märksõnastik“ (EMS). Seoses teema- ja vormimärksõnade ühise identifikaatori

kasutuselevõtmisega dubleeriti kõik vormimärksõnad ka teemamärksõnadeks. Seetõttu lisandus

EMSi varasemate aastatega võrreldes rohkem uusi märksõnu. 2023. a lisandus EMSi 1095 uut

märksõna (2022. a 340, 2021. a 370).

Jätkus uue kataloogimisstandardi RDA juurutamine ja raamatukoguvõrgu koolitamine. Uus

standard on tulevikku suunatud rahvusvaheline andmeelementide pakett teavikute

kirjeldusandmete koostamiseks, mis loob eelduse kujundada kasutajakeskseid, automatiseeritud

töövoogudele ja lingitud andmetele tuginevaid teenuseid. RaRa ettevalmistatud nootide,

muusikaliste auviste, muusikateoste eelispealkirjade, videosalvestiste, mittemuusikaliste

helisalvestiste ja lõimväljaannete uued juhendid kinnitati ELNETi kataloogimise töörühmas.

Toimusid muusikateoste kataloogimise ja RDA kataloogimispõhimõtete koolitused

(erialaraamatukogude teabepäeval) ning märksõnastamise veebiseminar raamatukoguvõrgule.

5.4. Digitaalarhiiv DIGAR ja veebiarhiiv

Digitaalse kultuuripärandi pikaajalise säilitamise tagamiseks jätkus uue arhiivitarkvara

juurutusprojekt, keskenduti andmete migratsioonile ja toimus materjali üldine korrastamine.

Teenuse säilitustegevuste mõõdikuid on võimalik hinnata alates 2026. a algusest, sest migratsiooni

käigus selekteeritakse materjali tehnilised vead, mis on säilitamiseks vajalik eeltegevus.

Migratsioon kestab 2024. a lõpuni. 2023. a. seisuga oli digitaalarhiivi maht kokku 1024 TB (2022.

a. 750 TB), sisaldades arhiivitarkvara, säilituskeskkondi, töötluspinda ja kasutajakeskkondi. 2024. a lõpuks on eeldatav mahu kasv 1566 TB, kuid suur osa mahust on dubleeritud, sest oleme just üle

läinud uuele digiarhiivisüsteemile Rosetta ja vanade süsteemide andmed ei ole kustutatud. Seega on

eeldatavalt 2025. a maht 1325 TB, sest dubleeritud andmed on kustutatud ning vana arhiivi tarkvarad ja

pinnad on suletud.

Veebiarhiivi aasta fookus oli eelkõige arhiveerimise töövoogude juurutamisel, seetõttu vähenes

märgatavalt veebiarhiivi sisutegevuste maht ning tegemata jäi iga-aastane kogu Eesti veebi

arhiveerimine (u 75 000 saiti). Eelkõige oli vähenemine seotud sellega, et kogu meeskond oli

hõivatud uue arhiivitarkvara (Rosetta) projektiga ja seni ainult veebiarhiiviga tegelenud

spetsialistid olid suures mahus kaasatud arendusprojekti eesmärkide täitmisesse.

Eesti trükipärandi massdigiteerimise projektis toimus 16. novembril 2023 paikvaatlus, mille käigus

hindas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium projekti tulemeid. RaRa roll projektis oli

kogu ainese arhiveerimine digitaalarhiivis DIGAR. Projekt loeti õnnestunuks ja paikvaatlus lõppes

edukalt. Praegu jätkab TLÜAR varem üle antud perioodika parandustellimuste esitamist, sest

tellimustes oli palju segmenteerimisvigu. Monograafiaprojekt on lõpusirgel, ootame viimaste

aktide laekumist. Vigade parandamiseks on aega kuni kaks aastat pärast projekti lõppu.

Aastaaruanne 2023

17

Novembris toimus koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahvusarhiiviga säilitusseminar „Sahvrist

serverisse: digitaalne kultuuripärand tehisintellekti ajastul“. Seminari eesmärk on valdkondliku

võrgustiku töö edendamine ja aktuaalsete teemade analüüs.

Pikaajalise säilitamise võrgustiku spetsialistidele korraldati koostöös Rahvusarhiiviga novembris

juba seitsmendat korda digiarhiivinduse seminar, kus keskenduti eelkõige teadmiste jagamisele,

keerukatele projektidele ning aktuaalsete probleemide lahendamisele.

5.5. Digiteerimine

2023. a eesmärk oli suurendada digitaalselt kättesaadavate kogude hulka ehk aastateks 2022‒

2025 koostatud reprodutseerimiskava täitmisel digiteerida üks miljon lehekülge. 2023. a

tulemus oli 1 209 794 lk.

Kokku täideti 416 (2022. a 396) koopiatellimust, kasutajatele tehti 24 663 lk (2022. a 69 601 lk)

digikoopiaid. DIGARist edastati 687 (2022. a 451) juba varem arhiveeritud faili. Suurimateks

tellijateks olid Tilde, Norra-Eesti Ühing, TLÜ Haapsalu kolledž ja kirjastused (Eesti Raamat, Hea

Lugu, Kultuurileht). EOD-tellimusi oli 47 (2022. a 50), piiratud juurdepääsu tõttu sai neist täita

vaid 13 mahuga 1746 lk (2022. a 20 – 3 068 lk). Valguskoopiaid telliti kokku 3286 lehte (2022. a

8782 lehte).

Säilitamise eesmärgil planeeriti digiteerida 50 000 lk teavikuid, aga digiteeriti 73 197 lk, millega

ületati sihttase 46%. Peamise ainese moodustasid endisesse Raamatupalati pisitrükiste kogusse

kuulunud müürilehed, diplomid ja tuhmuvate tekstidega trükised (rotaatorpaljundused) ning

konserveeritud trükised, väikeses mahus ka haruldased raamatud ja järelkomplekteeritud plakatid.

Reprodutseerimiskava täitmise eesmärkidest oli suuremahulisemaks tööks Raamatupalatist

liigsetena kustutatud raamatute digiteerimine, kokku 609 452 lk. Digiteeriti üleminekuaja ajalehti:

Postimees 1991‒2006 (27 068 lk) ja Äripäev 1989‒2008 (27 975 lk). Oluline oli kollektsiooni

„Eesti eksliibrised“ digiteerimine/arhiveerimine (DIGARis 10 230 eks). Lisaks digiteeriti 587

nimetust raamatu/perioodika säilituseksemplari ja 198 plakati säilituseksemplari ning 5540 RaRa

fotot. Uue töövoona jätkus pisitrükiste digiteerimine: 2042 nimetust (69 111 lk) säilituseksemplari

ja 29 093 nimetust (14 723 lk) Raamatupalati pisitrükiseid.

2023. a alustasime digiteerimise töövoo ümberkujundamist eesmärgiga kogu digiaines tulevikus

segmenteerituna kättesaadavaks teha. Lisaks jooksvale perioodikale alustasime pisitrükiste

töötlemist. Segmenteeritud materjalist on võimalik eraldada tekste, artikleid, pilte jt sisuobjekte.

Andmeteadlastele, keeletehnoloogidele, tudengitele jt avanevad täiendavad võimalused trükiste

sisu analüüsimiseks ning tervikuna muudame kultuuripärandi kasutajatele kättesaadavamaks ja

mitmekesistame digiainese kasutusvaldkondi.

5.6. Autoriõiguste tuvastamine, kogude kättesaadavuse suurendamine

Autoriõigusega kaitstud teoste kättesaadavaks tegemist jätkati autoriõiguse seadusest tulenevalt

hoolika otsingu alusel. Teoste vabakasutuse valimi aluseks koostati autoriõiguse tähtaegu arvestav

valem, mida igal aastal muutes saab taaskasutada. Kokku avati 725 autoriõigusega kaitstud teost,

mida oli 225 teost enam kui planeeritud. Vabakasutuses teoste arv kasvas märgatavalt (2021. a 52

000, 2022. a 832, 2023. a 184 000). Päringute sisu analüüs näitas, et järjest enam tuntakse huvi

Eesti autoriõiguse regulatsioonide, eriti kultuuripärandiasutustele rakenduvate erandite kohta.

Pimedate raamatukogule koostati õigus- ja mõjuanalüüs, mis on aluseks teoste kättesaadavaks

tegemisel soodustatud isikutele ja lubade omajate loal kõigile lugejatele.

Aastaaruanne 2023

18

5.7. Füüsiliste kogude säilitamine

Füüsiliste kogude pikaajalise säilitamisega seotud eesmärgid lähtusid asendusruumide

võimalustest. Peamine oli tagada arhiiv- ja harulduste kogusse lisanduva materjali optimaalne

hoiustamine Narva mnt hoidlaruumis ning korrastamiseks kaasa võetud teavikute säilitustegevuste

jätkamine. Isikuarhiivide ja tagatiskoopiate kogu pikaajalise säilitamise protsessid on peatatud

kuni Tõnismäe hoonesse tagasikolimiseni.

Teavikute konserveerimise aastasihid olid võrreldes eelmise aastaga (15 000 lehte ja 350 köidet)

mõnevõrra väiksemad, kuna 2023. a vähenes tööjõu ressurss 0,5 FTEd. Samas jõuti lähedale

rekonstrueerimiseelsetele tulemustele (2023. a sihttase 12 000 lehte ületati 22% võrra ‒ 14 720

lehte), köiteid konserveeriti 429, eesmärk oli 200. Tulemustest lähtuvalt tõsteti 2024. a mahu

eesmärke 13 000 leheni ja 300 köitele.

2023. a lõpuks oli arhiivkogus arvel 740 227 eksemplari (2022 ‒ 731 331) ja haruldaste raamatute

kogus 37 314 eksemplari (2022 ‒ 36 939). Sarnaselt 2022. a-ga oli tagatiskoopiate kogus 5812

eksemplari teavikuid ning isikuarhiivide kogus 38 arhiivi, neist korrastatud 23, kus oli arvel 8648

säilikut ja 410 eset. 6. Humanitaarraamatukogu

Aruandeaastal kasvasid humanitaarsaali laenutused võrreldes remondieelse ajaga (2019) 13%. Uue

väliskirjanduse hankimisel moodustasid ekspertide soovitused 49% tellitust (2022. a 42%, 2021. a

44%). 2023. a avakogusse laekunud väliskirjandusest laenutati enim keskkonnahumanitaaria- ja

kartograafiakirjandust, vastavalt 47% ja 86%. Kui kõikidest humanitaarsaali avakogu teavikutest

laenutati aasta jooksul välja 13%, siis viimase kahe aasta jooksul ilmunud kirjandusest 37%.

Laenutuste edetabelit juhib nii eesti- kui võõrkeelse kirjanduse osas 2022. a Nobeli

kirjandusauhinna pälvinud Annie Ernaux.

Välkraamatukogudega osaleti kaheksal eriilmelisel üritusel (2022. a 8, 2021. a 3, 2021. a 3):

traditsiooniks kujunenud Tallinna ja Hiiumaa kirjandusfestivalidel, GIS-päeval ja Disainiööl.

Uutena lisandusid DJ kultuuri- ja linnaruumifestival.

Toimusid ja jätkusid mitmed kultuuriüritused: sari „Räägime raamatutest“, 50. sünnipäeva

tähistavate kirjanike vestlussari, põnevikusõpru ühendav kirjandusklubi, Valter Ojakääru

bibliograafia esitlus koos kontserdiga, traditsiooniks kujunenud emakeelepäeva konverents

„Tunnete keel ja tehnoloogia“ ning oskuskeelepäev „Tõhus erialakeel raamatukogus“. Tänu

koostööle Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna ja Prima Vista festivaliga pakkusime eesti

lugejale võimalust kohtuda rahvusvaheliselt tuntud kirjanikuga, korraldades saksa kirjaniku Jenny

Erpenbecki autoriõhtu. Kultuuriürituste sarjad ja toimumise rütm on kujunenud viimase kahe aasta

jooksul asendusruumides tegutsedes, samal ajal Tõnismäele tagasi kolimist silme ees hoides.

Koostöö partneritega toimus nii Eestis kui välismaal. Panustasime Eesti muusikaauhindade ja

Kultuurkapitali kirjandusauhindade määramisse ning aasta filmiajakirjaniku valimisse. Koostati ülevaated

Eesti Teatri Agentuurile ja Eesti Jazziliidule, Kultuurkapitali auhindade žüriile ja ajakirja Looming

aastaülevaadete kirjutajatele (Eesti romaan, lühiproosa, tõlgitud mõttekirjandus, esseistika, luule).

Koostöös Eesti suursaatkonnaga Haagis loodi Amsterdami linnaraamatukogus Eestit tutvustav

kollektsioon, mille kevadel pidulikult avas Vabariigi President. ERASMUS+ õpirände projekt andis

neljateistkümnele RaRa töötajale võimaluse tutvuda Põhjamaade ja Hollandi raamatukogudega.

Rahvusvahelisse RILMi andmebaasi lisati 110 eesti muusikaraamatu ja -artikli kirjet. Kevadel sisestati

rahvusraamatukogu kaheksa inkunaablit suurimasse rahvusvahelisse inkunaablite andmebaasi MEI.

Koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga (ERÜ) korraldati terminoloogiatoimkonna tööd. Ajakirjas

Raamatukogu algatati regulaarne rubriik uute terminite tutvustamiseks.

Aastaaruanne 2023

19

Rändinstallatsioon „Looduse nõud ja jõud. Inimene ja loodus Eesti algupärases kooliõpikus“ liikus poolteist

aastat mööda Eestimaad ning jõudis üheksasse raamatukokku. Toimusid kohtumised huvilistega ning

koolitused raamatukoguhoidjatele. Näitus propageeris loodushoidu, jätkusuutlikkust ja rohelist mõtteviisi

ning ühtlasi näitas raamatukogusid keskkonnateadliku mõtteviisi edendajatena. Projekt leidis äramärkimist

IFLA Green Library auhinna raames ning toodi esile maailma kaheksa õnnestunuima projekti seas. Ühtlasi

on projekt esitatud ERÜ teadusraamatukogu aasta teo auhinnale. Aasta jooksul ilmus viis artiklit, sh

Ingerimaa rahvusküsimusest, varauusaegsetest eestikeelsetest kirikulauludest ning lasteraamatukogudest

esimese Eesti Vabariigi ajal.

Humanitaarraamatukogu arvudes

Muutus

2022/2023

(%)

Tulemus 2023 Tulemus

2022

Kogude uurimine: artiklid 67 5 3

Kogude uurimine: ettekanded 33 8 6

Sotsiaalmeediapostituste arv 65 84 51

Ajakirjas Raamatukogu ilmunud artiklid uutest terminitest - 6 -

Välkraamatukogude arv 0 8 8

Narva mnt II korruse avakogu laenutuste arv 18 10 954 9 285

Pöördumiste arv II korruse lugemissaalis -10 7 299 8 115

Kogude uurimine: lugemissaali väljapanekud 17 14 12

Ürituste arv, sh kultuuriüritused ja muud programmid, HKRK 0 27 27

Koostööpartnerite arv 3 82 80

Aasta jooksul tutvustatud raamatute arv 14 121 106

Avakogu teavikute arv, HKRK 4 58 689 56 608

Uute teavikute arv lugemissaalis, HKRK 49 2 736 1 831

7. Parlamendiraamatukogu

2023. a keskenduti parlamendi lugemissaali nähtavuse suurendamisele, sotsiaalteaduste valdkonna

spetsialistide toetamisele ning meediapädevuse valdkonna arendamisele. 2023. a sihiks oli

suurendada parlamendi lugemissaali tuntust kasutajate seas, jätkata vastavalt ajakavale

parlamendiväljaannete koostamist ja kirjastamist ning uuele Riigikogu koosseisule ja ametnikele

raamatukoguteenuste tutvustamist; 37% kasvas Riigikogu liikmete artiklite ja intervjuude

monitoorimise maht. Riigikogu liikmetele ja kantselei ametnikele korraldati viis teenuste

tutvustamise üritust.

Riigikogu koosseisu vahetumisega mitmekordistus parlamendiväljaannete koostamise maht, mis

oli 2149 lk (2022. a 380 lk). Laenutuste maht jäi alla varasemate aastate tasemele. Tulemust

mõjutab kindlasti asjaolu, et rahvusraamatukogu teavikud ei ole praegu nii kättesaadavad kui

varem.

Parlamenditeenindus 2021 2022 2023

Kogu suurus 7543 9200 9505

Laenutused 655 594 562

Riigikogu veebilehele lisatud kirjed 1352 1498 2060

Aastaaruanne 2023

20

Pöördumised 507 523 557

Parlamendiväljaannete maht (lk) 686 380 2149

Üks eesmärke oli jätkuvalt toetada spetsialiste sotsiaalteaduste valdkonna infoga. Kasvas uuringute

andmebaaside Ühiskonnauuringud ja Summaria Iuridica kasutamine (2023. a 17 149, 2022. a 9545

kasutust), seda tänu süsteemsetele teavitustele ja info lihtsale kättesaadavusele RaRa veebilehel.

Suurt huvi äratasid selle aasta fookusteemad, nt obstruktsioon parlamenditöös ja automaks.

Hüppeliselt kasvas uuringute veebilehe kasutus (2023. a 20 023, 2022. a 1636). Ka

Ühiskonnauuringute infokiri sai 2023. a juurde hulga tellijaid. Uuringute monitoorimine

erinevatelt veebilehtedelt ja ühte keskkonda koondamine võimaldab huvilisel leida teadus- ja

andmepõhist infot.

2023. a langes 42% Eesti õigusbibliograafia (BIE) andmebaasi kasutus (2023. a kasutus 4726,

2022. a 8075). Hoolimata laiahaardelisest ja põhjalikust tööst Eestit puudutavate õigusalaste

kirjutiste koondamisel oleme samal ajal konkureerimas digiteeritud, sh ka täistekstinfoga veebis

ning eeldatavalt ei vasta artiklite andmebaasi ISE keskkond kasutajate kaasaegsetele ootustele.

Stabiilsel kasutustasemel püsib Vabariigi Presidendi bibliograafia andmebaas (VPB). Kasutust

leidis ka Parlafoni blogi, vaatamata sellele, et 2023. a viisime sisu ja postitusi üle RaRa blogisse.

Suhteliselt kõrge püsib veebinäituse „Meie parlament ja aeg“ külastuste arv.

Andmebaaside kasutus 2021 2022 2023

BIE 7782 8075 4726

VPB 1360 1290 1263

Summaria Iuridica 19 967 9545 17 149

Ühiskonnauuringud 1529 1636 20 023

Meie parlament ja aeg 13 411 9392 8841

Parlafon 4810 4552 3802

Sotsiaalteaduste valdkonna päringutele vastamine on üldiselt olnud langustrendis, moodustades

siiski 47% kogu RaRa päringutest. 17% on langenud riigiasutustelt saabunud küsimuste hulk

(2022. a 64, 2023. a 53). 15% kasvas Narva mnt hoone sotsiaalteaduste lugemissaali laenutuste arv

(2022. a 7262, 2023. a 8388).

Edukas oli meediapädevuse valdkonna arendamine ja koostöösuhete loomine. Kasvas valdkonna

uudiskirja tellijate arv (lisandus 163), toimusid „Infomüra“ arutelud, salvestati temaatilisi

taskuhäälinguid ning Saksamaa Liitvabariigi saatkonna rahastamisel valmis viis noortele suunatud

videot. 2023. a toimus koostöös partneritega kaks suuremat üritust: tehisintellekti teemaline

seminar ja meediapädevuse õpetamisele keskenduv konverents meediapädevuse nädala raames.

Meediapädevuse valdkonnas on Eestis hästi toimiv võrgustik, kus RaRa-l on kandev roll. Ürituste

osas keskendusime eelkõige spetsiifilise sisuga, spetsialistidele suunatud ürituste korraldamisele,

seetõttu on vähenenud ka osalejate arv (2023. a 2045, 2022. a 6644).

Tegevus 2021 2022 2023

Riigiraamatukogu päringud 75 64 53

Laenutused - 1. korrus 5919 7262 8388

Pöördumised - 1. korrus - 12 430 12 194

Litsentsiandmebaaside keskmine kasutus kuus 5320 4731 6526

Päringud (sotsiaalteadused) 159 140 113

Üritustel osalejate arv 3816 6644 2045

Aastaaruanne 2023

21

8. Pimedate raamatukogu

Pimedate raamatukogu lugejate arv on viimase viie aasta jooksul pidevalt kasvanud. 2023. a lisandus 104

inimest, lugejaid oli kokku 1106 (2019. a 902). Samas on laenutuste üldarv viie aasta jooksul igal aastal

vähenenud, seda just mittetagastatavate heliraamatute laenutuste osas (2019. a 15 983, neist

mittetagastatavad heliraamatud 15 592, 2023. a 11 688 ja 11 230). Laenutuste arv raamatukogus kohapeal

on aastate lõikes olnud suhteliselt püsiv ehk umbes 400 (2019. a 391, 2023. a 458).

Uued lugejad, eriti noored, kasutavad veebiraamatukogu ning CD-l raamatuid posti teel koju ei telli, samas

on kasvanud veebiraamatukogu kasutajate arv (2019. a 458, 2023. a 734). Märgata on düsleksiaga laste ja

noorte lisandumist. Samas näeme, et allalaadimiste arv veebiraamatukogus on viimastel aastatel vähenenud

(2021. a 20 771, 2022. a 19 680, 2023. a 19 382). Ilmselt eelistavad kasutajad järjest enam voogedastuse

võimalust, kuid selle kohta statistilisi andmeid ei ole. Pimedate raamatukogu 2023. a toodetud raamatute arv

on aastate lõikes jäänud samaks: eestikeelseid heliraamatuid aastas 141‒183 nimetust. Nõudlus punktkirjas

raamatute järele on vähenenud, eestikeelseid antakse aastas välja 7‒15 nimetust, venekeelseid 1‒3.

2023. aastat saab nimetada teenuse analüüsi ja arenduste kavandamise aastaks. 2023. a toimus

veebilehe arendus ja ettevalmistused pimedate raamatukogu heliraamatute müügiks kirjastustele,

mis saab teoks 2024. a. 2023. a oli kavas pimedate raamatukogu ühendamine e-väljaannete

laenutusteenusega, MIRKOga liitumine saab teoks 2024. a lõpuks. Raamatukogu uue nime teemal

toimus ideekorje, avalikustamine otsustati ajastada uue veebilehe avamisega 2024. a.

9. Hoiuraamatukogu

Hoiuraamatukogu liitmine RaRa struktuuri elavdas ja mitmekesistas hoiuteenuse kasutust. Aasta tõi kaasa

muudatusi kõigis protsessides, oli palju õppimist ja uute oskuste omandamist. Koostöös

teadusraamatukogudega töötati välja pikaajalise säilitamise põhimõtted ning teadus- ja

erialaraamatukogudele koostati juhend trükiste suunamiseks RaRa hoiukogusse. Komplekteerimise, trükiste

arvele võtmise ja kataloogimise töölõigud anti juunis üle kogude arenduse osakonnale.

Aruandeaastal kasvas nii külastuste, päringute kui ka koopiatellimuste arv. Paljundustööde mahu

järkjärguline suurenemine (2023. a 3987 lk, 2022. a 3294 lk, 2021. a 644 lk) oli osaliselt seotud RaRa

peamaja sulgemise ja vanemate võõrkeelsete ajalehtede (sh venekeelsed) piiratud kättesaadavusega teistes

raamatukogudes. Prognoositud laenutuste arv jäi saavutamata, kuigi aasta jooksul tehti ettevalmistusi, et anda

lugejatele võimalus hoiukogu teavikute kojulaenutamiseks sarnaselt RaRa teiste harukogudega. Uuenduste

rakendamine lükkus tehnilistel põhjustel 2024. aastasse, seega moodustasid ka aruandeaastal laenutuste arvu

vaid kohalkasutused (256 laenutust).

2023. a laienes raamatute taaskasutuse propageerimine, kasvas raamaturinglus ja

reisiraamatukogude arv ning kahanes jäätmekäitlusesse saadetavate teavikute hulk. 2023. a võeti

vahetuskogusse vastu 376 271 eksemplari teavikuid (2022. a 426 345, 2021. a 337 745). Jätkuvalt

kasvas eraisikute annetuste osakaal, moodustades 2023. a 65% (246 020 eksemplari) annetustest

(2022. a 61%, 2020. a 51%). Samas on järk-järgult vähenenud raamatukogudelt saabunud

üleliigsete trükiste hulk: 2021. a 33%, 2022. a 22% ja 2023. a vaid 17% vastuvõetud teavikutest.

Sarnaselt eelmise aastaga moodustasid kirjastuste jäägid 9% annetustest (2023. a 34 773 eksemplari,

2022. a 40 361, 2021. a 23 733). Peaaegu sama palju (32 319 eksemplari) võttis hoiuraamatukogu

teavikuid vastu ka muudelt asutustelt (2022. a 34 510 eksemplari, 2021. a 29 685).

VASTUVÕETUD

TEAVIKUD 2021 2022 2023

Eestikeelsed raamatud 223 114 348 099 295 140

Võõrkeelsed raamatud 75 541 71 273 61 421

Aastaaruanne 2023

22

Raamatud kokku 298 655 419 372 356 561

Eestikeelne perioodika 26 179 2 669 3 577

Võõrkeelne perioodika 7 822 637 573

Perioodika kokku 34 001 3 306 4 150

Muud laadid 5 089 3 667 15 560

Kokku 337 745 426 345 376 271

Vastuvõetud teavikute koguarvu vähenemise põhjuseks on hoiuraamatukogu viimaste aastate aktiivne

taaskasutuse ja raamaturingluse propageerimine, sh raamatukogudes korraldatud raamatute teabepäevad, mis

võimaldavad üleliigseks muutunud trükistele anda uue elu juba kogukonna sees. Kirjastuste lattu jäänud

teavikute kogused vähenesid tänu trükiste ületootmise vähenemisele. Raamatute kõige aktiivsemateks

annetajateks olid eraisikud, kelle teadlikkus hoiuraamatukogu rollist raamaturingluses kasvas aruandeaastal

veelgi.

ÜLEANTUD

TEAVIKUD 2021 2022 2023

Eestikeelsed raamatud 66 265 97 554 129 743

Võõrkeelsed raamatud 16 885 15 983 19 308

Raamatud kokku 83 150 113 537 149 051

Eestikeelne perioodika 7 018 2 396 1 495

Võõrkeelne perioodika 968 994 115

Perioodika kokku 7 986 3 390 1 610

Muud laadid 4 217 7 138 12 502

KOKKU 95 353 124 065 163 163

2023. a anti taaskasutuseks sihtrühmadele üle 163 163 teavikut, s.o 39 098 eksemplari rohkem kui eelneval

aastal: raamatukogudele 75 066 teavikut (46% üleantud teavikutest), mis on 4% rohkem kui aastal 2022.

Trükistest 42% läks seltside, ühiskondlike organisatsioonide ning reisi- ja suveraamatukogude

varustamiseks, sh 29 894 teavikut reisiraamatukogudele (Hiiumaa praamid Leiger ja Tiiu, Tallinna, Tartu,

Rakvere, Jõhvi ja Haapsalu bussijaamad ning A-Terminal). 10% üleantud teavikutest läks filmistuudiotele,

teatritele ja muuseumitele. 1000 eksemplari või vähem viisid vahetuskogust kaasa haiglad, vanglad ja

ministeeriumid. Taaskasutusse antud teavikute arvu kasvu soodustas ka vahetuskogu hoidlate suurem

korrastatus ja trükiste parem leitavus.

10. Hariduskeskus

2023. a keskenduti koostöö laiendamisele haridusasutustega ja alustati koostöömudeli väljatöötamist

riigigümnaasiumidega. Uurimistööd toetavate haridusprogrammide läbiviimisega jätkati Tabasalu ja

Paide Riigigümnaasiumis, mitmekülgsemat koostööd alustati Tallinna Tõnismäe

Riigigümnaasiumiga (TORG). Õpetajate infopädevuse suurendamiseks korraldati mitu üritust: Tallinna

Tõnismäe Riigigümnaasiumis toimus õpetajate koostööpäev, kus sai osaleda infopädevust arendavate

tundide õpiampsudes; Eesti Teadusagentuuri korraldatud infopäeval põhikooli loovtöö ja

gümnaasiumi uurimistöö juhendajatele tutvustati hariduskeskuse programme ja nõustamisteenust,

RaRa digilabori tööriistu ning viidi läbi programm „Kiirtee usaldusväärse uurimistööni“.

Aastaaruanne 2023

23

Aruandeaastal viidi läbi 473 haridustegevust (2022. a 338) eesmärgiga arendada õpilaste infopädevust ja

kriitilise mõtlemise oskust, suunata kasutama ja usaldama teaduspõhist kirjandust ja RaRa rikkalikke

kogusid. Erinevates haridusprogrammides, sh „RaRa ratastel“ pakettides, veebitundides ja Narva mnt majas

toimuvates programmides oli kokku 10 385 osalejat, mis kasvas võrreldes 2022. a (7786 osalejat) 33%.

Tudengitele viidi läbi 13 erialateabe (veebi)koolitust õigusinfo, majandusinfo ja kunstiinfo allikate teemal,

neis osales 175 tudengit. Haridusprogrammide kõige aktiivsemad osalejad on alg- ja põhikoolide õpilased.

Õpetajad on väga tänulikud „RaRa ratastel“ pakettide eest, mis pakuvad neile uusi võimalusi elavdada

koolipäevi põnevate raamatukogutundidega, hoiavad kokku klassiga koolist välja mineku aega ning

Tallinnast kaugemalasuvate koolide puhul ka raha.

Haridustegevused, osalejad ja e-programmide kasutus 2018‒2023

MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Haridustegevuste arv 170 398 182 174 338 473

Haridusprogrammides osalejate arv 3 226 7 737 3 145 3 772 7 786 10 385

E-programmide kasutuste arv

17 324 24 166 195 685 186 442

Koostöös Apollo raamatupoega korraldati Solarise keskuses eelkooliealistele kümme perehommikut,

osalejaid oli kokku 697 (2022. a 586).

Hariduskeskuse veebipesa viidi üle RaRa uude välisveebi ning täiendati RaRa kogudel põhinevate,

õppekavaga haakuvate e-õppematerjalidega. Olemasolevaid mänge ajakohastati: veebimängud on uuel

lehel kategoriseeritud, struktureeritud ja märksõnastatud. Aruandeaastal loodi 19 uut veebimaterjali. E-

materjale kasutas 186 442 külastajat (2022. a 195 685). Koostöös Vabaduse Kooli õpetajatega töötati välja

eesti keele A1-taseme haridusprogramm ukrainakeelsele elanikkonnale, A1-keeletaseme mängus osales 100

õpilast.

Hariduskeskus täitis oma eesmärgi pakkuda eri sihtrühmadele kõrge kvaliteediga

haridusprogramme ning harivaid tegevusi, seda väljendavad soovitusindeksi ja rahuloluindeksi

tulemused (vastavalt 93,46% ja 83,18%). Tagasiside on positiivne kõikide programmide lõikes, ollakse

rahul nii RaRa programmide mitmekesise valiku, sisu, ülesehituse kui ka läbiviimisega.

11. Digipööre, RaRa arendusportfelli ülevaade

2023. a IT-tegevuste peamine eesmärk oli digipöördeks vajalike strateegiliste tegevuste

kinnistamine: IT-organisatsiooni arendamine ja teenuste haldusmudelite väljatöötamine, teenuste

ümbertõstmine pilvelahendustesse ja pärandvara likvideerimise jätkamine. Tänaseks on kõikide

RaRa halduses olevate rakenduste ja võrguseadmete administreerimine partnerite toel

jätkusuutlikult tagatud. Teenuste ja arendustegevuste juhtimiseks on loodud Atlassiani platvormil

toimiv uus keskne lahendus, mida kasutatakse laiemalt terves organisatsioonis nii strateegiliste kui

ka operatiivtasandi tegevuste eesmärgistamiseks ja analüüsimiseks.

2023. a lõppes edukalt 11 projekti:

 viis suurprojekti (juurdepääsulahendus teenustele I etapp, e-väljaannete laenutuse

rakendamine, RaRa kodulehe arendus, riigiteenuse Bürokratt kasutuselevõtt, uus

raamatukogusüsteem: detailanalüüs);

 neli väikeprojekti (MIRKO veeb, Open Digital Libraries for Creative Users (ODL),

autoriseeritud töökohtade teenuse kaasajastamine, URRAMi liidestamine

iseteenindusautomaatidega);

Aastaaruanne 2023

24

 kaks infraprojekti (monitooringulahenduse juurutamine, URRAMi rakenduse

väljakolimine RaRa infrast).

Projektide keskmine esialgse ja tegeliku tähtaja vaheline erinevus on neli kuud. Projektide

keskmine kestus (ettevalmistus ja elluviimine) on 14,5 kuud. Projektide ettevalmistava etapi

keskmine kestus oli viis kuud.

2024. a jätkuvad ja algavad järgmised IT-arendusprojektid: digitaalarhiivi juurutamine, pimedate

raamatukogu uus veeb, andmehalduse tarkvara rakendamine, pimedate raamatukogu

veebiraamatukogu üleviimine MIRKO e-väljaannete laenutusteenusesse, digitaalarhiivi

kasutajakeskkond, kirjastajaportaali arendused, rekonstrueerimisega seotud IT-lahenduste

loomine, failide massloovutuse lahendus, CRM-lahenduse kasutuselevõtt kliendiandmebaasina,

raamatukogude juhtimistöölaud, automaatse kataloogimise ja märksõnastamise KRATT ning uus

raamatukogusüsteem. 12. Organisatsioon ja personal

Rahvusraamatukogu nõukogu valis oma 31. juuli 2023. a istungil rahvusraamatukogu uueks

peadirektoriks Martin Ööveli, kes alustas tööd 17. septembril 2023.

Seisuga 31. detsember 2023 oli meie töötajate keskmine arv 201,5 ning töötajate arv 200. Pärast

kuue aasta pikkust vähenemist on need arvud võrreldes 2022. a 31. detsembri seisuga veidi

suurenenud, selle põhjuseks on Hoiuraamatukogu ja Pimedate Raamatukogu liitumine meiega.

2023. a asus rahvusraamatukogus tööle 31 ja lahkus töölt 18 töötajat. Värbamiskonkurssidel osales

keskmiselt 25 kandidaati, minimaalse kandidaatide arvuga konkursil 8 ja maksimaalse

kandidaatide arvuga konkursil 71 inimest.

2023. a oli töötajate koguvoolavus 8,9% ning vabatahtlik personalivoolavus 2%, need arvud on

võrreldes eelmise kahe aastaga languses. Rahvusraamatukogu töötajate keskmine vanus oli 50,25

ja keskmine staaž 15,5 aastat.

Rahvusraamatukogu töötajatest 83% on kõrgharidusega, sh teise taseme kõrgharidusega (magistri-

ja doktorikraad) 76%. Töötajate koolitus ja arendamine on meie eesmärkide saavutamises väga

olulise tähtsusega, 2023. a oli keskmine koolituspäevade arv töötaja kohta 5,4.

Rahvusraamatukogu töötajate keskmine palk 2023. a oli 1904 ja mediaanpalk 1750 eurot.

Töötajate rahulolu-uuringus osalemise protsent oli 72, rahulolu organisatsiooni ja juhtimise

erinevate valdkondadega 86%.

2023. a esimesel poolel viisime läbi CAF-mudelil põhineva organisatsiooni enesehindamise,

millega (ja tänu 36 kolleegi osalemisele) saime väga hea sisehinnangu organisatsiooni, selle

põhimõtete ja protsesside toimimisele ning hulgaliselt sisukaid ettepanekuid parenduseks.

2023. a toimusid hoiuraamatukogu ja pimedate raamatukogu teenuste analüüsid, mille eesmärk oli

siduda protsessid RaRa teenustega ja koostada uute teenuste haldamiseks vajalikud alusmaterjalid

vastavalt RaRa-s kokku lepitud teenuste portfelli juhtimise põhimõtetele. Teenuspõhise

organisatsiooni toimimise põhimõtete alusel koostati teenusejuhtidele juhendmaterjal

„Teenusejuhi käsiraamat“. Teenuste efektiivsuse ja hinnastamise eesmärgil jätkati asutuseülese

ajakaardistusega, kogutud andmeid kasutatakse 2024. a toimuvas kõikide teenuste analüüsis. 13. Rahvusvaheline koostöö

 Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents (Conference of Directors of National

Libraries, CDNL);

 Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents (Conference of European National

Librarians, CENL);

 IFLA rahvusraamatukogude sektsioon (National Libraries Section) ja statistika sektsioon

(Statistics and Evaluation Section);

 EURIG (European RDA Interest Group);

 VIAF Council;

Aastaaruanne 2023

25

 NAPLE e-raamatu töörühm;

 Saksa, Austria ja Šveitsi saatkonnad ‒ kogude komplekteerimine ja kultuurivahetus;

 standardnumbrite rahvusvahelised keskused (ISBN, ISSN, ISMN);

 Euroopa Parlamentide Uurimis- ja Dokumentatsioonikeskus (European Centre for

Parliamentary Research and Documentation, ECPRD);

 rahvusvaheline andmekogu RILM – muusikakirjanduse annoteeritud andmebaas;

 Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO) ‒ kogude komplekteerimine ja

pimedate raamatukogus toodetud venekeelsete heliraamatute kättesaadavaks tegemine;

 CENLi juurde loodud tehisintellekti arendamise töögrupp CENL AI in Libraries Working

Group;

 LIBERi autoriõiguse töögrupp LIBER Copyright & Legal Matters Working Group;

 Rahvusvaheline Veebiarhiveerimise Konsortsium (International Internet Preservation

Consortium, IIPC);

 IIIF Konsortsium;

 Ex Librise toodete kasutajate koostöövõrgustik (International Group of Ex Libris Users,

IGeLU);

 koostöövõrgustik Europeana Copyright Community.

Aastaaruanne 2023

26

FINANTSNÄITAJAD

(tuhandetes eurodes) 2023 2022

Bilansimaht 61 554 33 216

Käibevara 8 126 4 455

Põhivara 53 428 28 762

Lühiajalised kohustised 6 003 2 715

Netovara 55 552 30 501

Müügitulu 134 104

Eraldised riigieelarvest 10 257 8 066

Muud sihtfinantseeringud 31 194 23 776

Tegevuskulud 16 647 16 024

Tulem 25 051 15 931

SUHTARVUD 2023 2022

Käibevara/lühiajalised kohustised 135% 164%

Põhivara/bilansimaht 87% 87%

Netovara/bilansimaht 90% 92%

Müügitulu/ tegevustoetuste – ja sihtfinantseerimise tulu 0% 0%

2023. aastal töötas Eesti Rahvusraamatukogus keskmiselt 201 töötajat; töölepingu alusel

töötavatele isikutele arvestatud töötasude üldsumma oli 4 637 126 eurot. Peadirektori töötasu oli

98 728 eurot.

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Nõukogu liikmetele maksti tasu

2023. aastal kokku 10 363 eurot.

Aastaaruanne 2023

27

Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss

(eurodes)

AKTIVA (vara) lisa 31.12.2023 31.12.2022

Käibevara

Raha 7 366 696 1 851 147

Nõuded ja ettemaksed 2 756 018 2 599 688

Varud 3 229 3 854

Käibevara kokku 8 125 943 4 454 689

Põhivara

Materiaalne põhivara 4 52 258 061 27 752 606

Immateriaalne põhivara 5 1 170 050 1 009 105

Põhivara kokku 53 428 111 28 761 711

AKTIVA (vara) KOKKU 61 554 054 33 216 400

PASSIVA (kohustised ja netovara )

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 6 6 002 534 2 715 438

Lühiajalised kohustised kokku 6 002 534 2 715 438

Kohustised kokku 6 002 534 2 715 438

Netovara 55 551 520 30 500 962

PASSIVA (kohustised ja netovara) KOKKU 61 554 054 33 216 400

Aastaaruanne 2023

28

Tulemiaruanne

(eurodes)

lisa 2023 2022

Müügitulu 8 134 309 103 524

Tegevustoetus 10 257 363 8 066 177

Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 9 29 725 606 21 847 163

Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks 9 1 468 640 1 928 405

sh välisabi 112 578 215 791

Muud tegevustulud 17 760 9 533

Kokku tegevustulud

41 603 678 31 954 802

Kaubad, toore, materjal ja teenused

(majandamiskulud) 10 -4 408 073 -3 575 546

Mitmesugused tegevuskulud 11 -5 543 499 -4 055 451

Tööjõukulud 12 -6 291 593 -5 197 887

Põhivara kulum ja väärtuse langus kokku 4,5 -403 606 -3 195 576

Kokku tegevuskulud -16 646 771 -16 024 460

Tegevustulem 24 956 907 15 930 342

Finantstulud ja –kulud

Intressitulu 93 561 173

Finantstulud ja –kulud kokku 93 651 173

Aruandeaasta tulem 25 050 558 15 930 515

Aastaaruanne 2023

29

Rahavoogude aruanne

(eurodes)

lisa 2023 2022

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem 24 956 907 15 930 342

Korrigeerimised:

Põhivara kulum ja väärtuse langus 4,5 403 606 3 195 576

Põhivara soetamiselt käibemaksukulu 4 952 983 3 666 365

Sihtfinantseerimise tulud põhivara soetamiseks 9 -29 725 606 -21 847 163

Kasum/kahjum põhivara müügist 0 -2800

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 901 501 -1 221 360

Varude muutus 625 10 485

Põhitegevusega seotud võlgade ja ettemaksete muutus 163 435 -54 422

Kokku rahavood põhitegevusest 1 653 451 -322 977

Rahavood investeerimistegevusest

Materiaalse ja immateriaalse põhivara

soetamisel tasutud -26 752 767 -20 219 622

müügist laekunud 0 2 800

Laekunud sihtfinantseerimised põhivara soetamiseks 30 521 214 20 968 517

Laekunud intressid ja muu finantstulu 93 651 173

Kokku rahavood investeerimistegevusest 3 862 098 751 868

Rahavood kokku 5 515 549 428 891

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 1 851 147 1 422 256

Raha ja selle ekvivalentide muutus 5 515 549 428 891

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 7 366 696 1 851 147

Aastaaruanne 2023

30

Netovara muutuste aruanne

(eurodes)

Akumuleeritud tulem Netovara kokku

31.12.2021 14 570 447 14 570 447

Aruandeaasta tulem 15 930 515 15 930 515

31.12.2022 30 500 962 30 500 962

Aruandeaasta tulem 25 050 558 25 050 558

31.12.2023 55 551 520 55 551 520

Aastaaruanne 2023

31

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti

finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning selle

põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti

Raamatupidamise Toimkonna juhendid.

Lisaks eeltoodule on Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku

raamatupidamise aastaaruande koostamisel arvestatud avaliku sektori finantsarvestuse ja –

aruandluse juhendis sätestatud nõuete ja arvestuspõhimõtetega. Juhul, kui Raamatupidamise

Toimkonna juhendites esitatud arvestuspõhimõtted erinevad avaliku sektori finantsarvestuse ja –

aruandluse juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse avaliku sektori juhendis sätestatud

põhimõtetest.

Vara ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliste varadena on näidatud

varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal. Lühiajaliste kohustistena on

näidatud kohustised, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Ülejäänud varad

ja kohustised on näidatud pikaajalistena.

Tulemiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande

skeemist nr 1.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha ja rahavoogude aruanne

Raha ja raha ekvivalentidena rahavoogude aruandes näidatakse raha kassas ja arvelduskontode

jääke. Rahavoogude aruande põhitegevuse koostamisel on kasutatud kaudset meetodit,

investeerimis ja finantseerimistegevuse rahavoogudel otsest meetodit.

Finantsvarad ja -kohustised

Finantsvaraks loetakse raha, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid.

Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi

kohustisi.

Finantsvarad ja -kohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud

finantsvara või -kohustise eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus

sisaldab kõiki finantsvara või -kohustisega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustised

kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses.

Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui Rahvusraamatukogu kaotab õiguse finantsvarast

tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood

Aastaaruanne 2023

32

ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustis eemaldatakse bilansist

siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud.

Nõuded ostjate vastu

Ostjatelt laekumata nõudeid kajastatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest, hinnates iga

arve laekumise tõenäosust võimalusel eraldi. Leppetrahvide arvestus toimub bilansiväliselt.

Varud

Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud

otsestest kuludest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis

lähtuvalt sellest, kumb on madam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.

Materiaalne põhivara

Materiaalne põhivara on vara, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta ja mille maksumus ületab

10 000 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast,

mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest

väljaminekutest. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendile ei lisata

põhivara soetusmaksumusele tagastamisele mittekuuluvat käibemaksu, käibemaks kantakse

aruandeperioodi kuludesse. Vara, mille maksumus ei ületa 10 000 eurot, loetakse väheolulise

maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kuludesse.

Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele

ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise

kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva

hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul kui materiaalse

põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus

objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis

kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei

olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne

soetusmaksumus (ja sellest tulenevalt tänane bilansiline jääkmaksumus) ei ole teada, siis seda

hinnatakse, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha

hinnangulise kulumi.

Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud

kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Põhivaragruppide

amortisatsiooninormid on järgmised:

Hooned 2 - 5% aastas

Masinad ja seadmed 10 - 50% aastas

Transpordivahendid 20% aastas

Info- ja kommunikatsioonivahendid 20 - 50% aastas

Muu inventar 10 - 25% aastas

Aastaaruanne 2023

33

Teavikud ja kunstiväärtused võetakse arvele soetusmaksumuses, nende puhul piirväärtust ei

rakendata. Maad, teavikud ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. Teavikud ja kunstiväärtused kantakse

bilansist maha siis, kui need on kasutamiskõlbmatud või hävinenud.

Rahvusraamatukogu ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale

väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud

selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel

juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava väärtuse test. Juhul, kui põhivara kaetav

väärtus (so kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või

vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalsete põhivarade

objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.

Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse

amortisatsiooniperioodi. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu-

(renoveerimis-) plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara

soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja

järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Juhul, kui põhivara objekt koosneb üksteisest

eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid

raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule

elueale eraldi amortisatsioonimäärad. Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis

saamise hetkest (st alates hetkest, mil ta on kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse

kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mille kasutusiga on pikem, kui üks aasta ja

mille maksumus ületab 10 000 eurot. Immateriaalset vara kajastatakse soetusmaksumuses, millest

on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust

tööeast. Tarkvara amortiseeritakse 10 - 25% aastas.

Rendid

Kapitalirendina kajastatakse rendilepinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seotud riskid

ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina.

Kapitalirendi kohustist vähendatakse põhiosa tagasimaksetega, intressikulu kajastatakse

kasumiaruandes finantskuluna. Kasutusrendimaksed kajastatakse kasumiaruandes rentnikuna

kuluna ja rendileandjana tuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.

Tulu

Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist

kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja

tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse

osutamisel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.

Aastaaruanne 2023

34

Toetused, sh sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks ja põhivara soetuseks

Tegevustoetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja

arengudokumentides määratud eesmärkidest, kajastatakse raha laekumisel tulemiaruandes tuluna.

Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või

sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval.

Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil,

kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk.

Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse lähtuvalt tulude-kulude vastavuse

printsiibist. Selliseid laekunud sihtfinantseerimise summasid, millele vastavad kulud tekivad

järgmisel perioodil, näidatakse bilansi real „Võlad ja ettemaksed“.

Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil.

Tasuta saadud teenused

Teistelt avaliku sektori üksuselt saadud tasuta teenuseid kajastatakse lähtuvalt avaliku sektori

finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi § 32 lg 6 tegevuskuluna ja sihtfinantseerimise tuluna.

Välisvaluutas toimuvate tehingute kajastamine

Välisvaluutas toimuvad tehingud kajatatakse tehingu toimumise päeval kehtiva Euroopa

Keskpanga valuutakursiga. Välisvaluuta tehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud

kasumiaruandes. Välisvaluutas fikseeritud vara ja kohustised on ümber hinnatud eurodesse

bilansipäeva valuutakursside alusel.

Seotud osapoolte tehingud

Rahvusraamatukogus loetakse seotud osapoolteks peadirektor ja töötajad, kellel on õigus sõlmida

Rahvusraamatukogu nimel lepinguid ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed (sh

elukaaslased ja lapsed) ning kõigi eelpool nimetatud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise

mõju all olevad ettevõtted.

Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud

ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse

raamatupidamise aastaruandes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta

õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulisi vara ja kohustiste hindamist mõjutavaid asjaolusid,

mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul ning on seotud aruandeperioodi

või eelnevate perioodide tehingutega. Olulisi bilansipäevajärgseid sündmusi, mis ei ole seotud

aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega, ei kajastata bilansis, nende olemasolul on

nende sisu avalikustatud aastaaruande lisades.

Aastaaruanne 2023

35

Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed

lisa 31.12.2023 31.12.2022

Nõuded ostjate vastu 106 735 92 976

Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded -62 -632

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 12 564 10 621

Sihtfinantseerimise nõuded 9 309 855 2 169 648

Saamata seadusandlusest tulenevad toetused 0 84

Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 326 894 326 848

Muud lühiajalised nõuded 32 143

Kokku 756 018 2 599 688

Muude ettemakstud tulevaste perioodide kuludena on kajastatud järgnevateks perioodideks tellitud

perioodika, andmebaaside kasutamise litsentside jms eest tehtud ettemaksed.

Lisa 3 Maksud

31.12.2023 31.12.2022

lisa ettemaks võlg ettemaks võlg

Ettemaksukonto 2 12 564 0 10 621 0

Käibemaks 0 38 025 0 23 833

Erisoodustuste tulumaks 0 2 497 0 3 791

Üksikisiku tulumaks 0 69 731 0 55 342

Sotsiaalmaks 0 130 636 0 112 132

Töötuskindlustusmaks 0 8 536 0 7 120

Kogumispensioni makse 0 5 365 0 4 509

Kokku ettemaksed 2 12 564 0 10 621 0

Kokku võlad 6 0 254 790 0 206 727

Aastaaruanne 2023

36

Lisa 4 Materiaalne põhivara

Maa Ehitised

Masinad

ja

seadmed

Infotehno-

loogia ja

muu

inventar

Kunsti-

väärtused Teavikud

Ette-

maksed ja

lõpetamata

põhivara

Kokku

Soetusmaksumus

31.12.2022 666 017 9 901 978 306 961 646 240 71 160 5 401 667 18 938 148 35 932 171

Akumuleeritud kulum

31.12.2022 0 -7 427 392 -289 082 -463 091 0 0 0 -8 179 565

Jääkmaksumus

31.12.2022 666 017 2 474 586 17 879 183 149 71 160 5 401 667 18 938 148 27 752 606

Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 171 211 24 475 053 24 646 264

Arvestatud kulum 0 -95 400 -9 968 -85 182 0 0 0 -190 550

Mahakandmine 0 0 0 0 0 -6 346 0 -6 346

Ümberklassifitseerimine 0 7 084 907 0 0 0 0 -7 084 907 0

Saadud mitterahaline

sihtfinantseerimine 0 0 0 0 0 71 923 0 71 923

Muud muutused 0 0 0 -15 836 0 0 0 -15 836

Soetusmaksumus

31.12.2023 666 017 16 986 885 260 244 487 152 71 160 5 638 455 36 328 294 60 438 207

Akumuleeritud kulum

31.12.2023 0 -7 522 792 -252 333 -405 021 0 0 0 -8 180 146

Jääkmaksumus

31.12.2023 666 017 9 464 093 7 911 82 131 71 160 5 638 455 36 328 294 52 258 061

Rahvusraamatukogu hoone renoveerimisprojekti raames tehtud töödest lisandus lõpetamata

põhivarasse 2023. aastal 24 475 053 eurot. Rahvusraamatukogu hoone maksumusse

kapitaliseeriti 2023 aastal lõpetamata põhivaradest:

 aknad maksumusega 1 685 000 eurot

 katusekatted 2 613 776 eurot

 soojustrassid 25 000 eurot

 vee- ja kanalisatsioonitrassid 334 300 eurot

 välisseinad summas 2 426 831 eurot

Kogumaksumusega 7 084 907 eurot.

Teavikute ostmiseks kulus majandusaastal 171 211 eurot. Rahvusraamatukogule annetati

teavikuid aruandeperioodil summas 71 923 eurot (lisa 9).

Aastaaruanne 2023

37

01.01.2023 jõustus Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatus, millega

kehtestati materiaalse ja immateriaalse põhivara arvelevõtmise alampiiriks 10 000 eurot.

Muudatust rakendati alates 2023.aastast, põhivara soetusmaksumusega alla 10 000 euro kanti

Eesti Rahvusraamatukogu bilansist välja varade jääkmaksumuses 31.12.2022 seisuga.

Arvestuspõhimõtte muutusest tulenevalt välja kantud varade soetusmaksumus oli 206 451 eurot

ja jääkväärtuses 16 260 eurot.

Lisa 5 Immateriaalne põhivara

Tarkvara

Muu

immateriaalne

põhivara

Kasutusele

võtmata

tarkvara

Kokku

Soetusmaksumus

31.12.2022 997 111 0 365 155 1 362 266

Akumuleeritud kulum

31.12.2022 -353 161 0 0 -353 161

Jääkmaksumus

31.12.2022 643 950 0 365 155 1 009 105

Ostud ja parendused 0 20 600 331 218 351 818

Arvestatud kulum 2023 -171 872 -18 576 0 -190 448

Ümberklassifitseerimine 573 252 114 721 -687 973 0

Muud muutused -424 0 0 -424

Soetusmaksumus

31.12.2023 1 490 931 135 321 8 400 1 634 652

Akumuleeritud kulum

31.12.2023 -446 025 -18 576 0 -464 601

Jääkmaksumus

31.12.2023 1 044 906 116 745 8 400 1 170 051

Aastaaruanne 2023

38

Lisa 6 Võlad ja ettemaksed

lisa 31.12.2023 31.12.2022

Võlad tarnijatele 5 662 816 2 319 223

Võlad töövõtjatele 60 032 45 744

Maksuvõlad 3 254 790 206 727

Muud viitvõlad 135 5 658

Muud kohustised 285 1 864

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 9 24 476 136 222

Kokku 6 002 534 2 715 438

Lisa 7 Kasutusrent

Kasutusrendi tulu aruandeaastal lisa 2023 2022

Parkla 0 280

Ruumide rent ja majandamine 453 3 985

Kokku 8 453 4 265

Kasutusrendi kulu aruandeaastal lisa 2023 2022

Asenduspinna rent 1 085 714 1 068 957

Ruumide rent 274 712 0

Sõidukid 2 913 3 155

Kontoritehnika 420 152

Kokku 1 363 759 1 072 264

Järgmiste perioodide kasutusrendi kulu

mittekatkestatavatest lepingutest lisa 2023 2022

Ruumide rent, 12 kuu jooksul 1 536 777 1 172 860

Ruumide rent, 1-5 aasta jooksul 2 017 619 1 812 510

Ruumide rent, 6 aastat ja enam 1 328 996 0

Kokku 4 883 392 2 985 370

Renoveerimistööde ajaks on Eesti Rahvusraamatukogu sõlminud lepingud asenduspindade

rendiks: Narva mnt 11 - teeninduspind ja kontoriruumid – tulevaste perioodide rent

mittekatkestatavas osas summas 1 139 tuh eurot; kogude hoidla 713 tuh eurot ning Solarise

Keskuses oleva pinna rendi kohustus mittekatkestatavas osas 6 tuh eurot.

Aastaaruanne 2023

39

Lisa 8 Müügitulu

2023 2022

Müügitulu tululiikide lõikes Lisa summa summa

Raamatute laenutusteenus 36 728 27,4% 3 151 3,0%

Köitmine ja restaureerimine 28 023 21,0% 17 543 16,9%

Kirjastusteenused 25 030 18,6% 16 242 15,7%

Koolitused 21 809 16,2% 17 020 16,4%

Konverentsiteenus 7 977 5,9% 13 735 13,4%

Digiteerimine, skaneerimine 7 373 5,5% 23 182 22,4%

Infoteenused 6 219 4,6% 8 331 8,0%

Muud 697 0,5% 55 0,1%

Üüritulu ja parkimisplatsi rent 7 453 0,3% 4 265 4,1%

Kokku 134 309 100% 103 524 100,0%

Lisa 9 Sihtfinantseerimine

Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine Lisa 2023 2022

Kultuuriministeerium 29 650 869 21 338 568

Annetatud teavikud 4 71 923 37 395

Koninklijke Bibliotheek 8 928 3 960

Rahandusministeerium 0 135 440

Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 0 76 800

Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 -6 114 255 000

Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine kokku 29 725 606 21 847 163

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2023 2022

Kultuuriministeerium 1 353 065 1 520 568

Haridus- ja Noorteamet 45 240 0

Euroopa Komisjon 25 882 23 022

Koninklijke Bibliotheek 24 897 23 776

Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond 12 500 0

Tartu Ülikool 8 980 21 270

Muud 261 400

Rahandusministeerium 0 174 333

Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 0 130 749

Eesti Kultuurkapital 0 7 829

Riigikantselei 0 7 245

CENL Secretariat 0 4 360

Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 -2 185 14 853

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kokku 1 468 640 1 928 405

Aastaaruanne 2023

40

Saadud rahalisest sihtfinantseerimisest moodustab enamuse Kultuuriministeeriumi toetused.

Kultuuriministeeriumilt saadi 2023. aastal sihtfinantseeringut Rahvusraamatukogu hoone

rekonstrueerimiseks summas 31 964 295 eurot, sh 1 767 609 eurot tegevuskuludeks asenduspinnal.

E-raamatukogu arendamist toetati 232 000 euroga. Uue raamatukogusüsteemi detailianalüüsi

jaoks saadi toetust 147 060 eurot. Digiteerimiskava 2.0 elluviimist toetati 192 712 euroga.

Digiarhiivi toetus oli summas 175 000 eurot. URRAMi laenutusmasina funktsionaalsuse

täiendarenduste teostamise toetus oli 34 680 eurot. Lisaks väiksemad sihtotstarbelised toetused.

Sihtfinantseerimise nõuded 31.12.2023 31.12.2022

Kultuuriministeerium 281 900 1 933 564

Koninklijke Bibliotheek 19 067 0

Haridus- ja Noorteamet 8 888 0

Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 0 122 311

Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 0 92 504

Tartu Ülikool 0 21 269

Nõuded sihtfinantseerimise osas kokku 309 855 2 169 648

Sihtfinantseerimise ettemaksed 31.12.2023 31.12.2022

Euroopa Komisjon 19 762 45 644

Eesti Kultuurkapital 4 200 0

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 514 664

Kultuuriministeerium 0 74 657

Koninklijke Bibliotheek 0 14 757

Tartu Ülikool 0 500

Kohustused sihtfinantseerimise osas kokku 24 476 136 222

Aastaaruanne 2023

41

Lisa 10 Majandamiskulud

2023 2022

Kinnistute ja hoonete majandamiskulud ja remont -1 856 789 -1 628 053

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -1 231 269 -864 641

Teavikute ja perioodikaga seotud kulud -697 214 -550 977

Administreerimiskulud -152 264 -94 732

Lähetused -85 596 -47 541

Ürituste ja näituste korraldamise kulud -82 958 -124 179

Koolitused -80 091 -52 182

Reklaami ja kommunikatsiooni kulud -76 758 -53 005

Sõidukite majandamiskulud -18 254 -12 426

Inventar ja inventari remondikulud -18 139 -22 043

Muud -108 741 -125 767

Kokku -4 408 073 -3 575 546

Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud

2023 2022

Maksud, lõivud (käibe-, maa-, ettevõttetulumaks jms) -5 536 843 -4 054 407

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (sh leppetrahvid ) -3 062 -632

Muud tegevuskulud -3 594 -412

Kokku -5 543 499 -4 055 451

Lisa 12 Tööjõukulud

2023 2022

Töötasud kokku -4 672 003 -3 848 123

Erisoodustused -26 563 -31 336

Sotsiaalkindlustusmaksed -1 593 027 -1 318 428

Kokku -6 291 593 -5 197 887

Kõrgharidusega kultuuritöötajad 120,94 119,08

Juhid 15,42 14,77

Keskastmespetsialistid 36,61 29,32

Nooremspetsialistid 4 4,35

Tippspetsialistid 23,48 22,83

Töölised 1 2,33

Keskmine töökohtade arv 201,45 192,68

Aastaaruanne 2023

42

2023 2022

Peadirektori tasud 98 728 66 300

Nõukogu liikmete tasud 10 363 1 235

Kokku 109 090 67 535

Lisa 13 Seotud osapoolte tehingud

Eesti Rahvusraamatukogu ei ole seotud osapooltega 2023. aastal teinud avalikustamisele

kuuluvaid õigusaktidele, aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või

turutingimustele mittevastavaid tehinguid.

Aastaaruanne 2023

43

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

Aastaaruanne 2023

44

Majandusaasta aruande allkirjad

Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest.

Majandusaasta aruanne on kinnitanud nõukogu poolt .aprillil 2024. aastal.

Peadirektor:

.........................................

Martin Öövel

Nõukogu esimees:

..........................................

KPMG Baltics OÜ Narva mnt 5 Tallinn 10117 Estonia

Telephone +372 6 268 700 Fax +372 6 268 777 Internet www.kpmg.ee

KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogule

Arvamus

Oleme auditeerinud Eesti Rahvusraamatukogu (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2023, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab lehekülgedel 26 kuni 42 esitatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt asutuse finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme asutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas asutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad asutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

2

• teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

• omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks asutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

• teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust asutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

Tallinn, 12. aprill 2024

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Randmann

Vandeaudiitori number 661

KPMG Baltics OÜ

Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17

Narva mnt 5, 10117 Tallinn

Kultuuriministeeriumi riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu muutmise

avaldus

KULTUURIMINISTEERIUMI RIIGIEELARVELISE TOETUSE

KASUTAMISE LEPINGU MUUTMISE AVALDUS

Lepingu pool (toetuse saaja) Eesti Rahvusraamatukogu

Lepingu sõlmimise kuupäev 09.01.2024

Lepingu nr 7-8/5089-1

Taotletav muutus (aruande esitamise tähtaja pikendamine või sihtotstarbe muutmine) ja selle põhjendus

Palun pikendada Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu poolt kinnitatud aruande esitamise tähtaega kuni 13. maini.

Põhjuseks on Rahvusraamatukogu peadirektori haigestumine, mille tõttu toimub Rahvusraamatukogu nõukogu

istung 7. mail 2024.

Taotlusele on lisatud Rahvusraamatukogu poolt koostatud majandusaasta aruanne (Lisa 1).

Avalduse esitaja nimi ja ametikoht Allkiri / võib saata ka digitaalselt

allkirjastatuna Kuupäev

Martin Öövel, Eesti Rahvusraamatukogu

peadirektor

22.04.2024