Leping

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/169, 08.02.2024

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja MTÜ Eesti Kirjastuste Liit (edaspidi toetuse saaja),

edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu

(edaspidi leping) alljärgnevas.

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2024. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2023 käskkirja nr 267 alusel, kooskõlas 2024. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Pooled lähtuvad toetuse kasutamisel rahastaja ootuste dokumendist, mis on lepingu lisa 2. Toetuse

kasutamise tulemusi hinnatakse indikaatorite alusel, mis on ära toodud tabelis lisas 3.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.–31.12.2024 tegevustoetust Eesti osalemise

korraldamiseks rahvusvahelistel raamatumessidel, sh Bologna LRM 2025 peakülalise ettevalmistuseks

summas 392 000 eurot.

2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja:

2.2.1. 16.02.2024 – 200 000 eurot;

2.2.2. 17.06.2024 – 192 000 eurot.

2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva

enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Toetuse aruande esitamise tähtpäev on 30.01.2025. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav

Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande

puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust.

3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevusega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid

ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada toetuse andjale sellekohane põhjendus;

2 / 3

4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.3 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

3 / 3

6.6. Leping lõpeb:

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Asta Trummel [email protected], 628 2223;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Kaidi Urmet, [email protected], 506 7423. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium MTÜ Eesti Kirjastuste Liit

Registrikood: 70000941 Registrikood: 80039464

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE782200221010123895

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar Kaidi Urmet

kantsler tegevjuht

Partnerlusootused. Lisa. MTÜ EKL. Mõõdikud selgitustega Algtase

Võtmeindikaator / tegevus TulemusindikaatorSeireindikaator 2024 2025 2026 2027 Märkused

Põhitegevus 3.1. -Eesti raamatute ja kirjanduse

tutvustamine maailmas, info vahendamine,

rahvusvaheline koostöö

aktiivsete kontaktide

arv välispartneritega

messidel 130 175 150 130 erinevatel messidel aasta jooksul (Bologna 2025 peakülaline)

Põhitegevus 3.1. - info vahendamine messidel

inglise keelse eesti

kirjandusajakirja

jaotuseksemplaride

arv 200

erinevatel messidel aasta jooksul (2024. aastal ilmub viimane

number ELM'i, uut ajakirja veel pole, edaspidised tasemed

selguvad 2024 aasta lõpuks, kui uus ajakiri on ilmunud)

Põhitegevus 3.2. - Korraldab Eesti stende ja

väljapanekuid ning osaleb stendide töös

rahvusvahelistel messidel

messidel Eesti

kirjanduse ja kultuuri

kohta info jagamine 250 300 250 250

Indikaator näitab kontaktide ja infopäringute arvu messidel

aasta jooksul (2025 aasta suurem number on tingitud Eesti

osalemisest Bologna messil peakülalisena)

Põhitegevus 3.2. - Korraldab Eesti stende ja

väljapanekuid ning osaleb stendide töös

rahvusvahelistel messidel

Stendide

väljapanekus Eesti

autorite teoste arv

stendi kohta

keskmiselt aastas 150 150 150 150

teoste arv sõltub riiulite arvust ja see omakorda stendi

suurusest. Stendi suurused sõltuvad nii rahalistest

vahenditest, kui ka stendi optimaalsest suurusest erinevatel

messidel

Põhitegevus 3.3 - kirjastab ja levitab trükiseid Eesti

kirjastuste kohta

trükiste nimetuste

arv keskmiselt messi

kohta aastas 10 15 12 12 2025 on Eesti Bolognas peakülaline, sellest tingituna on 2025.

aasta number ka suurem

Põhitegevus 3.4. - korraldab mitmesuguseid üritusi,

viib ellu Eesti raamatute tutvustamisele suunatud

projekte üritused ja projektid,

kus liit osaleb või

mida ise korraldab 5 5 5 5

Korraldatavate sündmuste hulka kuuluvad 25 kaunima

raamatu ja 5 kaunima lasteraamatu konkurss, Balti

kauneimate raamatute konkurss, raamatute saatmine maailma

kauneimate raamatute konkursile, Tallinna raamatumessi

jõulumüük, osalemine erinevatel kirjandusfestivalidel jne

Põhitegevus 3.4. - korraldab erinevaid üritusi, viib ellu

Eesti raamatute tutvustamisele suunatud projekte Partnerite

rahulolu

indikaator

töötatakse

2024 välja

Rahulolu mõõdab KuM recommy meetodil EKLiga kokku

lepitud teenuste lõikes nende lõppedes otse. Annab

tagasisidet, aitab rahulolu kaudu hinnata ürituste arendamise

vajadust.

Töötajate

keskmise palga

suhe

kõrgharidusega

kultuuritöötaja

miinimumi 1,1 1,1 1,1 1,1

Täistööajale taandatud palga suhe kehtivasse sektori

kokkuleppelisse miinimumi. Aitab hinnata konkurentsivõimet

tööandjana.

Teenuste turvalisuse ABC (digiriigiakadeemia.ee)

https://www.ria.ee/kuberturvalisus/kuberruumi-

analuus-ja-ennetus/kubertest

Infoturbe koolituse

ja testi läbinud

töötajate arv 1 1 1 1

Eeldab asutuse liitumist RIA kübertesti keskkonnaga (tasuta),

võimaldab seejärel KuMil otse monitoorida testi sooritajate

arvu. Kübertest tuleks läbida kord aastas. Aitab tagada

infoturbe baasteadmisi ja vältida küberohte.

Koostöö-

partnerite

rahulolu

Mõõdik on

väljatöötam

isel

Rahulolu mõõdab KuM recommy meetodil EKLiga

kokkulepitud koostööpartneritega kord aastas. Aitab

parandada koostööd, hinnata tegevuste asjakohasust ja

kvaliteeti

Tegevusaruannete

korrapärane

esitamine ja

tulemuste analüüs

Tegevusaruande esitamine ning hindamine käesolevast

tabelist lähtudest koostöös ministeeriumiga. Aitab vastastikku

ootusi juhtida ja tegevusi planeerida.

Finants- ja juhtimisindikaatorid

Rahastaja ootused mittetulundusühingule Eesti Kirjastuste Liit Eesti väljapanekute

korraldamiseks rahvusvahelistel raamatumessidel

Kultuuriministeerium peab oluliseks MTÜ Eesti Kirjastuste Liit tegevust Eesti väljapanekute

korraldamisel rahvusvahelistel raamatumessidel, Eesti raamatute ja kirjanduse

tutvustamisele kaasaaitamises, Eesti kirjanduse atraktiivse maine kujundamisel

rahvusvahelisel kultuuriväljal ning eraldab Liidule sihtotstarbelist tegevustoetust vastavalt

riigieelarves kinnitatud vahenditele.

Ühtlasi seab Kultuuriministeerium Liidule rahastamisega seotud eesmärgid ja ootused, mis

tulenevad strateegiatest „Kultuuri arengukava 2021-2030“, „Eesti 2035“ ja teistest riiklikest

arengukavadest.

Ootused väljendavad ühiselt kokkulepitud eesmärke Eesti Kirjastuste Liidu jätkusuutlikuks

toimimiseks ja arenguks ning on kooskõlas Liidu põhikirjaga. Eesmärkide ja ootuste

täitmiseks tegutseb MTÜ Eesti Kirjastuste Liit vastavalt kokkulepitule ja eelarvevõimalustele.

2024. aasta eelarves nähakse ette lisaks tavapärastel messidel osalemise ettevalmistusele ja korraldusele ka ettevalmistusi 2025. aastal peakülaliseks olemisele Bologna rahvusvahelisel lasteraamatumessil. Rahastaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist mittetulundusühingu üldkogu poolt. Tulemuste saavutamise eest vastutab mittetulundusühingu juhatus. Rahastaja ootusi uuendatakse vajaduse korral. I EESMÄRGID 0. Kultuuriministeerium ja MTÜ Eesti Kirjastuste Liit lepivad kokku järgnevates strateegilistes

eesmärkides:  Eesti Kirjastuste Liit toetab oma tegevusega, korraldades Eesti stende ja väljapanekuid

rahvusvahelistel raamatumessidel, Eesti raamatute ja kirjanduse professionaalset nähtavust, tutvustab Eesti raamatuid ja kirjandust rahvusvahelisel areenil, levitab rahvusvaheliselt aktiivselt ja süstemaatiliselt teavet Eesti kirjanduse, kirjastuste, kirjanike, tõlkijate, finantstoetuse, aga ka trükivõimaluste kohta.

 Eesti Kirjastuste Liit kujundab ja seisab hea Eesti raamatute ja kirjanduse atraktiivse

maine eest rahvusvahelisel kirjandusväljal.

 Eesti Kirjastuste Liit on Kultuuriministeeriumile strateegiliseks partneriks vastutades

muuhulgas Eesti rahvusvahelise nähtavuse eest rahvusvahelistel raamatumessidel

aidates nii kultuuripoliitikat ellu viia.

1. Strateegilised lähtekohad Eesti Kirjastuste Liidu rahastamisel

Eesti Kirjastuste Liit panustab strateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide „Inimene“ ja „Ühiskond“ saavutamisesse:

 Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmiste himuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks.

 Koostöömeelne ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisesse. Avatud ühiskond toetab ühist väärtust loovaid muutusi ja tuleb toime riigi ja rahva ees seisvate proovikividega. Sealjuures on eesti kultuur ja kogukonnad tugevad, hoolivad ja koostöömeelsed ning inimesed kultuuriteadlikud.

Liidu tegevus toetab „Kultuuri arengukava 2021–2030“ üldeesmärki – Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus – ja kahte alaeesmärki:

 Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv.  Kultuuri ja loovuse roll on ühiskonna arengus on väärtustatud.

Lisaks panustatakse „Kultuuri arengukava 2021-2030“ lisas 5 toodud valdkondliku arengu jaoks oluliste eesmärkide saavutamisse erilise fookusega järgmistel teemadel (järjekord arengukava ülesehitusest lähtuv):

 Eesti kirjandus on laialdaselt kättesaadav.  Eesti kirjandus on tugevalt esindatud rahvusvahelisel areenil.  Eesti kirjandust tõlgitakse paljudesse keeltesse ning maailmakirjanduse paremik

jõuab Eesti lugejateni kvaliteetsetes tõlgetes.  Eestis toimub mitmeid kõrgetasemelisi ja eriilmelisi kirjandusfestivale ja

- sündmusi. II TEGEVUSED Tegevuste indikaatorite lähte- ja sihttasemeid kajastab tabel lisas 1. 2. Tegevustoetusega rahastatud põhitegevused prioriteetsuse järjekorras Eesti Kirjastuste Liidu eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud põhitegevused, mis on kaetud riigieelarvelise tegevustoetuse vahenditest, on järgmised:

2.1. Eesti raamatute ja kirjanduse tutvustamine maailmas, info vahendamine ja rahvusvaheline koostöö. Tulemusindikaatorid: aktiivsete kontaktide arv välispartneritega - erinevatel messidel on koostööpartneritel (Teabekeskus, Lastekirjanduse Keskus, kirjastajad, trükikojad); ingliskeelse eesti kirjandusajakirja jaotuseksemplaride arv messidel aastas.

2.2. Korraldab Eesti messibokse ja väljapanekuid ning osaleb stendide töös rahvusvahelistel raamatumessidel Frankfurdis, Helsingis, Londonis ja Bolognas, võimalusel ja vajadusel ka teistel raamatumessidel või kirjandusfestivalidel. Tulemusindikaator: messidel Eesti kirjanduse ja kultuuri kohta info jagamine; stendide väljapanekus olevate teoste arv stendi kohta keskmiselt aastas.

2.3. Kirjastab ja levitab trükiseid Eesti kirjastuste kohta. Messidel ja festivalidel jagatakse üldinformatsiooni Eesti väljaandjate kohta (kataloog) ning lisaks erinevate Eesti kirjastuste ning trükikodade infot omavaid trükiseid Tulemusindikaator: trükiste nimetuste arv keskmiselt messi kohta aastas.

2.4. Korraldab mitmesuguseid üritusi, viib ellu Eesti raamatute tutvustamisele suunatud projekte. Eesti raamatud osalevad Balti riikide ja maailma kauneimate raamatute konkurssidel, Liit korraldab ka Tallinna raamatumessi jõulumüüki, jm. Seireindikaator: üritused ja projektid, kus liit osaleb või mida ise korraldab. Partnerite rahulolu.

3. Tegevuspõhimõtted

4.2 Liit teeb kirjandusvaldkonnaga laiapõhjalist koostööd. 4.2 Liit esitab riigile tegevustoetuse ja majandusaasta aruanded tähtaegselt. 4.3 Liit jälgib oma tegevuste korraldamisel säästliku arengu ja keskkonnasäästu

põhimõtteid. 4.3 Liit peab siinses kokkuleppes loetletud strateegilisi eesmärke silmas kogu oma tegevuse

ulatuses.

4. Ootuste täitmiseks vajalike tegevustega kaasnev töömaht Kirjeldatud tegevuste elluviimiseks on vajalik 1 professionaalse ettevalmistusega eksperdi panus.

2024. aasta seisuga on ministeerium ette näinud MTÜ Eesti Kirjastuste Liit rahastamise mahuks 177 000 eurot rahvusvahelistel messidel osalemiseks Londonis, Bolognas, Frankfurdis, Helsingis; Balti ja maailma kauneimate raamatute konkursil ning 215 000 eurot 2025. aasta peakülalise ettevalmistusteks Bologna lasteraamatute messil. Mõlemad osapooled mõistavad, et kõikide seatud eesmärkide parimaks täitmiseks oleks vaja täiendavaid ressursse, kuid mille tagamiseks puuduvad hetkel riigieelarves võimalused. 5. Rahastamise alused

 Tegevustoetust makstakse MTÜ Eesti Kirjastuste Liidule riigieelarves ette nähtud mahus, lähtudes käesolevast kokkuleppest ning tegevuste prioriteetsusest. Vajaduse korral vaadatakse erinevatel messidel osalemise prioriteetsus ja eelarveline teostatavus üle lepingu sõlmimise eel.

 Eesti Kirjastuste Liidu töö sisu riigi strateegilise partnerina korraldades Eesti väljapanekuid ja stende riigi rahvusvahelist nähtavust suurendades, on oma olemuselt mittetulunduslik ja ei võimalda teenida omatulu.

6. Finantseesmärgid MTÜ majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult. Eesmärkide saavutamiseks tuleb eraldatud rahaliste vahenditega opereerida võimalikult kokkuhoidlikult.

7. Juhtimiskvaliteedi eesmärgid MTÜ on kaasaegne ja avatud juhtimisega usaldusväärne organisatsioon, mis peab oluliseks tegevuste ligipääsetavust, keskkonnasäästlikkust ning võrdse kohtlemise põhimõtteid. Juhtimiskvaliteeti mõõdetakse järgmiste indikaatoritega: töötajate keskmise palga suhe kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi; infoturbe koolituse ja testi läbinud töötajate arv; koostööpartnerite rahulolu. Tulemusindikaator on tegevusaruannete korrapärane esitamine ja tulemuste analüüs.