Aruanne

Majandusaasta aruanne 2024

Majandusaasta aruanne 2024

2

SISUKORD ÜLDINFO EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU KOHTA ................................................................................ 3 TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................................. 4

Programmid ja toimetused ............................................................................................................................... 5 ETV ............................................................................................................................................................................. 5 ETV2 ........................................................................................................................................................................... 5 ETV+ ........................................................................................................................................................................... 5 Vikerraadio ............................................................................................................................................................... 6 Raadio 2 ..................................................................................................................................................................... 6 Klassikaraadio ........................................................................................................................................................... 7 Raadio 4 .................................................................................................................................................................... 7 Raadio Tallinn ........................................................................................................................................................... 8 Jupiter ....................................................................................................................................................................... 8 Uudiste- ja sporditoimetus ...................................................................................................................................... 8

Arhiivid ............................................................................................................................................................... 9 Tehniline areng ja investeeringud .................................................................................................................. 10 Uue telekompleksi ehitus ............................................................................................................................... 10 Kinnisvara- ja transpordiosakond................................................................................................................... 10 Struktuur ja personal ....................................................................................................................................... 11 Sisekontroll ja riskihaldus ............................................................................................................................... 12 Eelarve ja selle täitmine ...................................................................................................................................13

AUDITOORIUMI ÜLEVAADE .................................................................................................................. 15 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................................................................................... 19

Bilanss ............................................................................................................................................................... 19 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................. 20 Netovara muutuste aruanne ........................................................................................................................... 20 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................... 21 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD .............................................................................................. 22

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused ........... 22 Lisa 2 Raha ja pangakontod ................................................................................................................................... 26 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu ....................................................................................................................................27 Lisa 4 Maksud ..........................................................................................................................................................27 Lisa 5 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded ....................................................27 Lisa 6 Varud ............................................................................................................................................................. 28 Lisa 7 Pikaajalised ettemaksed .............................................................................................................................. 28 Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud ........................................................................................................................... 28 Lisa 9 Materiaalne põhivara .................................................................................................................................. 29 Lisa 10 Immateriaalne põhivara ............................................................................................................................. 29 Lisa 11 Kasutusrent .................................................................................................................................................. 30 Lisa 12 Võlad ja ettemaksed ................................................................................................................................... 30 Lisa 13 Tulevaste perioodide ettemakstud tulud .................................................................................................. 30 Lisa 14 Eraldised ...................................................................................................................................................... 30 Lisa 15 Tulud riigieelarvest ...................................................................................................................................... 31 Lisa 16 Tulud teenuste müügist ning muud tulud ................................................................................................. 31 Lisa 17 Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud ................................................................................. 33 Lisa 18 Juhtimis- ja halduskulud .............................................................................................................................. 33 Lisa 19 Muud kulud .................................................................................................................................................. 33 Lisa 20 Koosseisulised töötajad ............................................................................................................................. 34 Lisa 21 Bilansivälised varad ja siduvad tulevikukohustised ja tingimuslikud kohustised .................................. 34 Lisa 22 Tehingud seotud osapooltega....................................................................................................................35

RAHVUSRINGHÄÄLINGU JUHATUSE ALLKIRJAD ............................................................................... 36 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ......................................................................................... 37 AUDITIKOMITEE HINNANG ........................................................ Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. RAHVUSRINGHÄÄLINGU NÕUKOGU ALLKIRJAD ................................................................................ 41

Majandusaasta aruanne 2024

3

ÜLDINFO EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU KOHTA Nimetus: Eesti Rahvusringhääling (ERR) Juriidiline vorm: avalik-õiguslik juriidiline isik Postiaadress: Kreutzwaldi 14, 15029 Tallinn Telefon: +372 628 4100 Elektronpost: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.err.ee Registrikood: 74002322 KM kohustuslase registreerimisnumber: EE101148858 Majandusaasta: 01. jaanuar – 31. detsember 2024 Põhitegevusala: ringhäälinguprogrammide tootmine, edastamine

ja arhiveerimine Juhatus: Erik Roose (juhatuse esimees) Tiina Kaalep Toomas Luhats Mart Luik Joel Sarv Nõukogu: Rein Veidemann (nõukogu esimees) Vadim Belobrovtsev1 Peeter Espak Raimond Kaljulaid Valdo Randpere Marek Reinaas Priit Sibul Viktor Trasberg Sulev Valner Varro Vooglaid Korraldav ministeerium: Kultuuriministeerium Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Eesti Rahvusringhääling on EBU (European Broadcasting Union) liige.

1 Alates 15.02.2024, kuni 5.01.2024 oli nõukogu liige Andre Hanimägi

Majandusaasta aruanne 2024

4

TEGEVUSARUANNE

2024. aastal jätkusid eelmise aasta väljakutsed - pingeline geopoliitiline olukord, inflatsiooniline majanduskeskkond ja sellest tulenev tootmissisendite kallinemine aga ka ühiskonna - loe: rahvusringhäälingu auditooriumi - tugev polariseeritus sarnaselt paljude teiste lääneriikidega.

Viimane asjaolu kinnitab taas ERR-i rolli kestvat olulisust nii ühiskonna sidustaja kui usaldusväärse ja tasakaalustatud uudistestandardi tagajana.

2024. aasta mais vastu võetud Euroopa Meediavabaduse Määrus (EMFA) lisas täiendava põhjuse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muudatuste tegemiseks, mida Kultuuriministeerium on juba mitu aastat ette valmistanud. Tegevused selle vastu võtmiseks jätkuvad ka 2025. aastal.

Lõppenud aastal kajastas ERR jätkuvalt enamikke rahvast ühendavaid suursündmusi, olgu see Vabariigi aastapäeva ülekanded, Võidupüha, taasiseseisvumispäev jpt. Neile lisandus mitmeid 2024. aasta Euroopa Kultuuripealinnas Tartus toimunud üritusi. Samuti toimusid korralised Euroopa parlamendi valimised, mille kajastamine oli tasakaalukas ega tekitanud varasemalt ette tulnud pingeid poliitikute, erakondade ja meedia vahel. Ehk on seegi üks märk ühiskonnana Euroopa riigiks küpsemisest.

Erakorralisena ja pikemalt ette planeerimata võttis ERR kesksuvel üle kanda jalgpalli euroopa meistrivõistlused, kuna UEFA lepingupartner Go3 lõpetas ootamatult oma tegevuse. Märgiline oli seejuures sellise suurülekande jagamine TV3 grupiga. Selline avalik-õigusliku ja erameedia koostöö oli esmakordne, kuid tänu edukale kogemusele kaalub ERR sarnast ühistegevust suursündmuste puhuks kindlasti ka tulevikus.

Eelmainitud rahvusvaheline olukord ja kestev sõda Ukrainas sundis ERR-i töötama püsivalt ja intensiivselt ka oma toimepidevuse tagamise kallal. See tegevus kulmineerus oktoobris 2024 elutähtsa teenuse osutaja (ETO) staatuse omistamisega ERR-ile läbi Hädaolukorra seaduse. Seetõttu viidi läbi arvukalt küberõppusi, toimepidevusteste ja muid sellega seonduvaid tegevusi. Samuti toimus augustis Eesti, Läti ja Leedu avalik-õiguslike tele-ringhäälingute lauaõppus, mille tulemusena ehitati aasta lõpuks välja teineteise televäljastuste dubleerimise süsteem hädaolukordade tarbeks. Samuti alustati riigikaitse alamkava koostamise ja riigikaitseliste ametikohtade määratlemisega.

Kõik need tegevused toimusid 2025. aasta riigieelarvelise tegevustoetuse kärpekava teadmises, mis pani uue aasta eelarve ettevalmistamise päris keerulisse olukorda ja tõi aasta lõpus kaasa nii programmide mahu vähendamist kui mõnede ametikohtade koondamise.

Kõige positiivsema asjana jäi lõppenud aastasse ometi ERR-i uue telekompleksi rahastuslepingu sõlmimine Kultuurkapitaliga summas kuni 62 miljonit eurot ning eduka ehitushanke läbiviimine, mille tulemusena juba aasta lõpus asus ehitushanke võitja Nordecon uut telemaja ehitama. Vastavalt oktoobris 2024 sõlmitud lepingule peaks see valmima juba 36 kuu pärast ning kui kõik läheb plaanipäraselt, saab Eesti televisioon alustada saateid uuest majast juba 2028. aastal. Ehituse periood toob muidugi kaasa üksjagu ümberkorraldusi, muutunud logistikat ja stuudiote kolimisi seoses uudistemaja ja raadiomaja vahelise galerii lammutamisega, kuid lootus kaasaegsele ja säästlikule telemajale aitab säilitada kollektiivi entusiasmi kõikidest ebamugavustest hoolimata.

Majandusaasta aruanne 2024

5

Programmid ja toimetused ETV

Kirev kultuurielu, vaated ajalukku ja suured spordisündmused rikastasid ETV 2024. aasta programmi päevakajalise infovoo ja Eesti elu eri tahkude kajastamise kõrval.

Lõuna-Eesti kultuurisündmused olid fookuses läbi Tartu’24 Euroopa kultuuripealinna ürituste vahendamise, aga mitte ainult. Ühe sellise näitena võib esile tõsta Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia pälvinud dokumentaalfilmi „Tantsutajad“ ehk rahvatantsust Karksi- Nuia moodi tele-esilinastust. Tallinn oli seevastu legendaarse purjelaevade regati Tall Ships Races üheks võõrustajaks, mis sellega seotud melu vahendamise kõrval andis põhjust rääkida ka Eesti merekultuurist laiemalt. Uus saatesari „Kunstiskandaalid“ vaatles viimase 100 aasta vastuolulisemaid teoseid Eesti kunstiväljal, „Laste ööülikooli rännakud“ viis avastama põnevaid paiku ja teemasid ning ETV ekraanile jõudsid esmaesitusena teatrietendused „Osnap, Õhtu rannal“ ja „Praktiline Eesti ajalugu“.

Sooja vastuvõtu ja tunnustuse pälvinud saatesari „Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu“ võttis populaarteaduslikus vormis kokku Eesti aastatuhandete pikkuse ajaloo. Lähiminevikust tõukuva nõukogudeaegsete monumentide teema avas uus dokumentaalfilm „Monumendid ja apelsinid“ ning omal moel vaatas ajas tagasi ka saatesari „Maitse sünd“, mis viis Eesti tippkokad tagasi lapsepõlveaegadesse ja -kohtadesse. Tagasivaadeteks andis ainest ka 20 aasta möödumine Eesti liitumisest Euroopa Liidu ja NATOga.

Aktuaalsete päevateemade kajastamine on olnud ETV tugevus läbi aegade, tuntud ja hinnatud püsisaadete kõrval väärib uuena märkimist sari „Keel ja kool“, mis uuris eestikeelsele õppele üleminekut koolides. Loodusteemaliste uute saatesarjadena alustasid „Elu loomaaias“ ja „Saaremaal on zoo“, ETV reisisarjad viisid paljulapselise pere autoreisile läbi Euroopa („Segasummasuvila ratastel“) ja õhinapõhised Kuubale. ETV programmi lisasid jätkuvalt mitmekesisust ja värvi elamussaated: ülekanded pidulikelt sündmustelt, portreesaated kultuuri- ja avaliku elu tegelastest, kodumaised seriaalid (uuena „Elu võimalikkusest maal“) ja telemängud („Ainulaadne aastakäik“). Kõige eeltoodu tulemusena oli ETV 2024. aastal jätkuvalt Eesti vaadatuim ja suurima vaatajaskonnaga telekanal, samas on murettekitav omasaadete mahu jätkuv vähenemine, mis on tingitud eelarve stagnatsioonist kiire inflatsiooni tingimustes. Kui 2024. aastal ei paistnud saatesarjade hooaegade väikesed lühendamised, korduste ja hankeprogrammi mahu suurenemine auditooriumile ilmselt veel väga silma, siis 2025. aastaks planeeritud eelarvekärped toovad kaasa juba tuntavamad muudatused.

ETV2

ETV2 programmi teljeks oli ka 2024. aastal kultuurivöönd televisiooni parimal vaatamisajal ning sellele lisandus rikkalik valik spordiülekandeid ning mitmekülgne ja tasakaalukas lasteprogramm. Jätkuvalt moodustasid olulise osa ETV2 programmist hoolikalt ja teemapõhiselt valitud dokumentaal- ja mängufilmid, seriaalid ja teadussaated eelkõige Euroopa riikidest. ETV2 vahendas paljusid kultuuri- ja spordisündmusi: Kultuurkapitali aastapreemiate galat, Teatriauhindade galat, Kergejõustiku EM-i, suusaalade MM-i, jäähoki MM-i, iluuisutamise EM-i ja MM-i ning muid olulisi kohalikke ja rahvusvahelisi spordisündmusi. ETV2 hoidis ja arendas ka viipekeelt kasutavatele inimestele suunatud programmivalikut. ETV puhul juba viidatud eelarvete ahenemine mõjutas ETV2 programmi tuntavalt juba ka 2024. aastal.

ETV+

2024. aastal hoidis ETV+ liidripositsiooni Eesti venekeelsete telekanalite seas, kõrgeimaks tulemuseks 2,8% vaatamisaja üldosakaal ja 8,7% osakaal mitte-eestlaste seas mai kuus. Kanali vaatajaskond ületas konkurentide oma vähemalt kolmekordselt.

Majandusaasta aruanne 2024

6

Telekanali päevakajalistest formaatidest jätkasid eetris hommikuprogramm „Kohv+“, õhtune telemagasin „Horisont“, välispoliitiline „Orbiit“, „Nädala intervjuu“, vestlusaated „Oma tõde“, „Epitsenter“ ja „Narva stuudio: Rahvale tähtis“, tarbijasaade „Peegel“, uuriv „Insight“. Keskkonna teemasid käsitlev „Öko? Loogiline“, Eesti maaelu tutvustav „Mironovi talu“ ja meelelahutuslik talendisari „Rahvas laulab“ tulid välja uute hooaegadega.

Kevadel jõudis ekraanile täiesti uus mitmeosaline projekt „Maitserännak Eestimaal“, kus tuntud eesti tippkokad tutvustasid maitseelamuste läbi Eesti eripaikade kombeid ja traditsioone.

Sügisel tuli ETV+ välja uue eesti keele ja kultuuri populariseeriva 12-osalise projektiga „Keeleveski“, mis lisaks keeletundidele räägib ka eesti kirjanduse, muusika ja filmikunsti tähtsamatest teostest ja tegijatest. Projekt pälvis Integratsiooni sihtasutuse lõimumise valdkonna aastapreemia „Aasta sõnumikandja“.

Koostöös ETV-ga tõi ETV+ ekraanile Tallinna loomaaia elu käsitleva saatesarja „Elu loomaaias“ ning reisisarja „Route 66. Ameerika kahel pool maanteed“.

ETV+ kajastas ka mitmeid erisündmusi, nende hulgas Eesti Vabariigi aastapäeva üritused, Euroopa parlamendi valimiste debatid ja valimisteõhtu, Eesti laulu konkurss ja Eurovisioon, Euroopa päeva kontsert 9. mail, Võidupüha paraad, Eesti taasiseseisvumise aastapäeva üritused, Noorte Eurovisioon 2024 jt.

Traditsiooniliselt jõudsid ETV+ eetrisse „Jõulutunnel“ ja aasta kokkuvõtvad intervjuud ning vestlussaated. Aastavahetuseööl oli eetris pidulik programm ja traditsiooniline vabariigi presidendi pöördumine.

Spordisündmustest olid ETV+ eetris Laskesuusatamise MM-i otseülekanded, Jäähoki MM, Iluuisutamise EM ja MM, Jalgpalli EM ja Rahvuste liiga otseülekanded.

ETV+ ekraanile ilmusid ka uued telesarjad ja filmid, mitmed nendest Ukraina toodang.

Vikerraadio

Vikerraadio programmist võtsid kevadel tubli osa Euroopa Parlamendi valimistega seotud debatid ja üksikkandidaatide tutvustused. Suveprogrammist väärib esiletõstmist Vaiko Epliku raadiosari „Muusika nõudlikule maitsele“, mis tutvustas eesti popi- ja rockiklassikat ja Margit Kilumetsa ja Mart Mardisalu saatesari „Läks aga läände“, mis andis võimaluse mõtestada pöördelisi üheksakümnendaid Eestis. Sügisel lisandus programmi Piret Kriivani toimetatud ja juhitud uus raadiosari „Euroopa aeg“, kus tutvustatakse Euroopa kujunemise ajalugu.

Raadioteatri tegemistest tuleb esile tõsta 24. veebruariks loodud pidulikku kompositsiooni „Wabariigi aastapäev Kuld Tiigis“, mis teostus koostöös lavaka tudengitega. Märtsiküüditamise aastapäevaks valmis helirännak „Vabadusel ei ole piire“. Kevadtalvel oli kuulajatel võimalus osa saada satiirisarjast „Pohlad“. Sügisel pakuti kuulajatele helilist kompositsiooni maalikunstnik Konrad Mägi kirjadest.

Noorematele kuulajatele valmis ülimenukas teaduslik lühikuuldemängude sari „Reis loomariigis“. Sari valmis koostöös raadiojaamaga France Inter ja Prantsuse Riikliku Loodusmuuseumiga.

Raadio 2

Raadio 2 (R2) läbis esimesel poolaastal suure programmiuuenduse. Kogu toimetuslik ramm läks uue programmi käimajooksmisele. Uue programmi käivitamise kõrvalt oli R2 kevadel partneriks nii „Eesti Laulule“ kui ka uue muusika festivalile Tallinn Music Week. Samuti esitles Raadio 2 aasta alguses EBU uue muusika töögrupi liikmena Euroopa suurimal talendifestivalil Eurosonic Eesti artisti Daniel Levi. Selle kõrval tugevdati ka „R2 Minilaivi“ brändi, kus pakutakse igal nädalal kodumaistele artistidele otse-eetris musitseerimise võimalust. Kaasatud oli ERR-i portaal, kes aitas minilaivid videopildina ka üles salvestada. Peale ERR-i portaali said need väljundi nii Jupiteris kui ETV2 eetris.

Majandusaasta aruanne 2024

7

Sügisel värskendati R2 programmivõrku ning käivitati muusikalisi autorisaateid koondav „R2 laupäev“. Septembris toimus „Rahva oma kaitse“ avalik salvestus Fonoteegis.

Detsembris korraldati taas aasta suurim muusikaküsitlus „Aastahitt 2024“, mille lõpetas avalik üritus klubis D3. Detsembris tehti tihedat koostööd ka „Eest Lauluga“, R2 kuulajate abiga selgitati välja 16. finalist, kes pääses lõppvõistlusele.

Klassikaraadio

Aasta dominandid olid kultuurisaated ja kontserdiülekanded.

Enim järelkuulamisi kogusid kultuurimagasin „Delta“, muusikasaade „Fantaasia“ ja Tõnu Õnnepalu reisisari „Kõik nad on elada tahtnud“. Samuti sai palju kuulajate tähelepanu Lennart Lennuki „Looduse leksikon“ ning Tõnis Kahu „Pop-konspekt“. Need on saated, mida kuulatakse rohkesti ka järgnevatel aastatel. Üksikutest saadetest said enim kuulamisi Marju Lauristini Ööülikooli loeng ja Tõnu Õnnepalu sarja „Kõik nad on elada tahtnud“ avasaade Koeru kirikuaiast, mis kandideeris ka parima raadiohetke auhinnale Kuldmikrofonide üritusel.

Suvekava „Igavene suvi“ tipnes tehniliselt eksperimentaalse Klassikahommikute sarjaga, mis läks eetrisse saatejuhi Marius Petersoni metsatalust Pärnumaalt.

Klassikaraadio kavas oli 2024. aastal 149 kontserdiülekannet, neist 17 otseülekanded välismaalt, nende hulgas BBC Proms, Erkki-Sven Tüüri Oboekontserdi esiettekanne Hamburgis, Euroraadio jõulumuusika päev, ooperiülekanne Metropolitan Operast jm.

Eesti kontserdilavadelt sai üle kantud 132 kontserti. Nende hulgas Eesti ja Balti muusikapäevad 7 kontserdiga, sarja „Noorte stuudio“ orkestrikontserdid raadiostuudios, enamik ERSO kontserte, Jazzkaar, Nargenfestivali Pärdi päevad jm.

Üle pika aja salvestas Klassikaraadio tervikooperi, Vanemuises lavale toodud Ardo Ran Varrese „Põrgupõhja uus vanapagan“.

Unikaalseim ja erakordseim saade oli kolmes keeles otseülekanne Balti muusikapäevade sümfooniakontserdilt Tartus 28. aprillil. Kontsert oli korraga eetris kõigi kolme Balti riigi klassikaraadios.

Klassikaraadiol oli 2024. aastal keskmiselt 60 000 kuulajat nädalas.

Raadio 4

Aasta 2024 talvel ja kevadel oli Raadio 4 fookuses välispoliitika, Euroopa Parlamendi valimised, infosõda, võltsuudised ning kultuuriline mitmekesisus. Juba eelmistel aastatel suurendas Raadio 4 oluliselt oma sise- ja välispoliitiliste saadete osakaalu. Talvehooajal lisandus nendele saadetele globaalsele infosõjale pühendatud saade „Vaatleja“.

Talvel ja kevadel tähistas Raadio 4 Kultuuririkkuse aastat. Eetrisse on jõudnud 10-osaline saatesari „Kultuurikatel“. Saatesarja peategelasteks olid Eestis elavad välismaalased Ida- ja Lääne Euroopast, Aafrikast, Lähis-Idast ja Aasiast. Jaanuarist alustas Raadio hommikuprogrammi uue rubriigiga, mis on pühendatud „Euroopa Kultuuripealinnale 2024“.

Veebruarist juunini oli Raadio 4 fookuses Euroopa Liidu poliitika ja Euroopa Parlamendi valimised, mida Raadio 4 kajastas, korraldades väitlussaateid, reportaaže teistest EL-i riikidest ning kasutades muid audio- ja videoformaate. Juunis korraldas Raadio 4 koostöös telekanaliga ETV+ valimisteõhtu ning saadet edastati samaaegselt nii teles kui raadios.

Suvi algas Eesti kultuuri ja ajaloo lainel. Eetrisse on jõudnud saatesari „Tuuletiivad“ (kokku 12 saadet), mis rääkis Eesti tuuleveskite põnevast ajaloost. Suve traditsiooni jätkates, oli Raadio 4 esindatud Kaitseliidu Võidupüha paraadil Narvas, Hansapäevadel Viljandis ning juulis tegi otsesaateid Viljandi pärimusmuusika festivalilt. Juuni alguses korraldas Raadio 4 jalgrattamatka läbi Lõuna-Eesti, et kuulajatele seda piirkonda tutvustada.

Majandusaasta aruanne 2024

8

Sügishooajal jõudis Raadio 4 eetrisse uus saatesari „Kapital“ (kokku 8 saadet), milles räägiti maailma suurimatest majandustest ja nende edu võtmetest. Oktoobris tähistas Raadio 4 Rahvusvahelist muusikapäeva ning koos Klassikaraadioga korraldas muusikapäeva viktoriini.

Oktoobrist 2024 käivitas Raadio 4 visuaalse raadio süsteemi (Visual Radio), pakkudes veebikuulajatele võimalust jälgida stuudios toimuvat reaalajas. Detsembris pakkus Raadio 4 oma kuulajaskonnale kahte uut lühikest saatesarja. Eetrisse on jõudnud Ameerika bluusi ajaloost rääkiv saatesari „Suure Jõe bluus“ ja Tallinna sõpruslinnast Carcassonnest jutustav saatesari „Bon Passage!“

Detsembris toimus juba 31. korda Raadio 4 heategevuskampaania „Jõulurõõmu kuulutus“. 2024. aastal tegi Raadio 4 koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga, et toetada haruldaste haigustega laste ravi. Telefoni- ja otseannetuste abil on kogunenud kõigi aastate suuruselt teine summa – üle 27 000 eurot.

Raadio Tallinn

Tallinnas ja selle lähiümbruses sagedusel 103,5 MHz kuulatav Raadio Tallinn pakub päevasel ajal (kell 7–22) mõnusat taustamuusikat ning igal täistunnil on eetris rahvusringhäälingu raadiouudised. Õhtust hommikuni on eetris välismaised uudiste- ja infosaated (BBC, RFI). Väljaspool Tallinna on Raadio Tallinn kuulatav interneti vahendusel.

Jupiter

2024 aasta suurim arendustöö Jupiteris oli ETV, ETV2 ja ETV+i telelehtede integreerimine Jupiteri portaali. Kõikide kanalite video sisu on koondunud nüüd ühte kohta, mida on optimaalsem edaspidi arendada ning hoiab kasutajakogemuse ühtlasena.

Uuendati otsingumootorit Jupiteris, Jupiter+is ning Lasteekraanis, mis on nüüdsest veelgi täpsem.

Serverite uuendamise tulemusel oli võimalik taastada pildikvaliteet 1080p resolutsioonis, mis oli varasemalt piiratud 720p peale.

Sündmuste kajastamise osas olid tähtsamateks Eesti Vabariigi aastapäeva ülekanded, Eesti Laul 2024, Taasiseseisvumise ülekanded ning mahukas jõuluprogramm, mis toimusid käsikäes lineaarkanalitega.

Uudiste- ja sporditoimetus

Uudiste- ja sporditoimetuse tegevus lähtub rahvusringhäälingu eesmärgist ühendada Eestit ning pakkuda kõige kvaliteetsemat ja usaldusväärsemat eestikeelset ajakirjanduslikku sisu maailmas.

2024. aasta kesksed sündmused olid Eesti vaates jätkuv sõda Ukrainas, presidendivalimised USA-s, Iisraeli ja Hamasi konflikt, Euroopa Parlamendi valimised, uue valitsuse moodustamine Eestis ning eelarve-, energeetika- ja julgeolekupoliitika arengud. ERR-i uudistetoimetus kajastas kõike seda ja veel väga paljusid teisi olulisi uudiseid lähtuvalt meie auditooriumi huvidest, operatiivselt ja mitmekülgselt.

Sõda Ukrainas kajastas uudistetoimetus jätkuvalt lisaks igapäevaste uudiste vahendamisele erikorrespondentide meeskonna roteeruvate külastustega Ukrainasse, sealhulgas rindele ja riigi teistesse olulistesse piirkondadesse. Peale Eesti inimeste jõudis meie kolleegide Ukrainas loodud sisu EBU uudistevahetuse kaudu paljude Euroopa riikide televaatajateni.

USA valimiste selgitamiseks saatis uudistetoimetus Ühendriikidesse valimiseelseks perioodiks täiendava operaatori, kelle toel püsivalt seal töötav korrespondent sai teha rohkem ja põhjalikumat tööd kiiresti muutunud ajaloolise tähtsusega kampaania kajastamisel. Tulemus oli vaatamata piiratud ressursile võrreldav näiteks Soome Yle ja Rootsi SVT pakutuga. Koostöös Associated Pressiga pakkus err.ee presidendivalimiste häältelugemise reaalajalist kajastust.

Majandusaasta aruanne 2024

9

Euroopa Parlamendi valimisteks tõi uudistetoimetus lisaks tavapärasele tegevusele koostöös arendusosakonnaga välja uuendatud reaalajalise tulemusgraafika. See leidis väga suurt kasutust ja toimis laitmatult.

Uue valitsuse moodustamisel ning sellele eelnenud ja järgnenud uudistetsüklis andis ERR uudistetoimetus väga suure osa Eesti ajakirjanduses ilmunud eksklusiivsetest lugudest.

Aasta teises pooles valmistas uudistetoimetus ette ja viis läbi 2025. aasta eelarvekärpest tulenevad kokkuhoiumeetmed, sealhulgas koondamised.

err.ee ehk rahvusringhäälingu portaal on eelkõige uudistekeskne, pakkudes päevakajalist meediasisu eesti, vene ja inglise keeles. Lisaks on portaalis alamrubriigid kultuur, teadus, arvamus, sport jt, kus käsitletakse ka laiemaid ja ajatumaid teemasid. Loetavuse näitajad olid ka 2024. aastal head ning kinnitasid auditooriumi huvi keeruliste teemade ja põhjalike käsitluste vastu. Portaali põhiülesanne on pakkuda ajakirjanduslikku sisu sellele osale ühiskonnast, kes muutunud käitumisharjumustest tulenevalt ei kasuta infoallikana raadiot ja televisiooni, kuid kellele ERR peab meediateenust pakkuma, nii nagu igale teisele maksumaksjale.

Rahvusringhäälingu sporditoimetus vahendas 2024. aastal ERR-i kanalites 220 spordisündmuste otseülekannet. Olulisemate suurprojektidena: laskesuusatamine ja suvebiatlon (101 ülekannet), jäähoki (35 ülekannet), kahevõistluse MK (36 ülekannet), jalgpall, sh jalgpalli EM (74 ülekannet), kergejõustiku EM (18 ülekannet), iluuisutamise EM ja MM (16 ülekannet), Eesti võrkpallikoondise mängud (16 ülekannet), Eesti käsipalli rahvuskoondise valikmängud (6 ülekannet). Lisaks ülekannetele, jätkuvalt Eesti vaadatumate telesaadete hulka kuuluvad, igaõhtused spordiuudised ETV-s, raadiouudised Vikerraadios ning pidev uudistevoog ERR-i spordiportaalis. Otseülekannete ja uudiste kõrval pakub sporditoimetus spordipublitsistikat esmajoones iganädalaste raadiosaadete näol: „Spordipühapäev“, „Võimla“ ning üle kahe nädala eetrisse jõudev „Spordis ainult tüdrukud“. Traditsiooniliselt valmib aasta lõpuks telesaade 2024. spordiaasta tipphetkede kokkuvõttega (1 saade). Oluline on siinkohal välja tuua ka koolinoorte saatesari „TV 10 Olümpiastarti“ (5 osa), mis 2024. aastal alustas juba 54. hooaega. 2024. aasta parima spordiuudise auhinna pälvisid Eesti spordiajakirjanduse konkursil ERR-i ajakirjanikud. Samuti tunnustati aasta parimate audiovisuaalse pressi ülekannetena ERR-i spordiülekandeid kergejõustiku EM-ilt ja laskesuusatamise MM-ilt.

Arhiivid

Arhiivides jätkati analoogmaterjalide digiteerimise ja restaureerimistöödega ning ERRis alalisele säilitamisele kuuluvate paberkandjatel olevate autorilepingute digiteerimist ja registrisse kandmist.

Järgnevad joonised annavad ülevaate ERR-i arhiivide kogumahust, selle juba digiteeritud osast ning 2024. aasta jooksul täiendavalt digiteeritud mahust.

Majandusaasta aruanne 2024

10

Tehniline areng ja investeeringud

Koostöös teiste Balti riikide avaõiguslike ringhäälingutega (ERR, LTV, LRT) loodi ja testiti võimekus telepildi edastamise tehnilise ahela toimimiseks kriisiolukorras, kui kohalikul ringhäälingul selleks võimakus puudub.

Raadio 4 stuudiotes loodi visual radio võimekus, mis võimaldab kuulajatel veebi vahendusel jälgida raadiostuudios toimuvat.

Raadio 2-s mindi üle uuele tarkvarapõhisele heliväljundi lõppkompressiooni tehnoloogiale, mis võimaldas oluliselt parandada kanali helipilti. Plaanis on sarnase lahenduse juurutamine ka teistel raadioprogrammidel.

Jätkus AI-tehnoloogiate juurutamine protsesside automatiseerimiseks ja parandamaks programmide kättesaadavust eri puuetega ühiskonnagruppidele. Masintõlke abil varustatakse nüüd venekeelsed otsesaated järelvaatamises eestikeelsete subtiitritega. Heli tekstiks (speech- to-text) tehnoloogiat kasutatakse nii raadio- ja telesaadete uudisartikliteks kirjutamisel kui arhiivisaadete transkriptsioonide loomisel, mis võimaldab arhiivimaterjalides tekstiotsingut kasutada. Tekst heliks (text-to-speech) tehnoloogia abil on uudisteportaalis vaegnägijatel tekstilisi uudiseid kuulata etteloetuna.

Arendati edasi kriisiteavituse võimekust koostöös Päästeameti ja Kaitseväega. Kriisiteavitus- sõnumeid on võimalik nüüd edastada lisaks tele- ja raadioeetritele ka kõikidesse ERR portaalidesse.

Teleprogrammide internetiportaalid integreeriti Jupiteriga, edaspidi saab visuaalprogramme avaliku internetiteenuse vaates arendada ühe tervikuna.

Välise andmesidekanali ribalaiust laiendati kahekordseks (kokku 40 Gbit/s). Laiem andmesidekanal võimaldab Jupiteri ja teleprogrammide sisu näidata varasemast oluliselt paremas kvaliteedis, nüüd on otse- ja järelvaatamine võimalik 1080p resolutsioonis.

Küberturbe parandamiseks võeti kasutusele Trendmicro lõppkasutajaseadmete kaitse lahendus.

Arendati edasi teleuudiste mobiilset režiilahendust.

Uue telekompleksi ehitus

2024. aasta kevadel täiendati Riigikogu Kultuurikomisjoni poolt riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja, mille tulemusena tekkis Kultuurkapitalil võimalus rahastada riiklikult tähtsa kultuuriehitusena Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehitust. Rahastusleping uue telemaja ehituseks Eesti Kultuurkapitaliga sõlmiti 01.07.2024.

Mai kuus kuulutati koostöös AS Riigi Kinnisvaraga välja rahvusvaheline riigihange „Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehitustööd“. Riigihanke tulemusena sõlmiti uue telemaja ehitustööde leping AS Nordeconiga 12.11.2024.

Augustis kuulutati välja riigihange „Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja tööprojektile ekspertiisi tegemine ja ehitustööde aegne omanikujärelevalve“. Leping riigihanke parima pakkumuse tegija Sweco EST OÜ-ga sõlmiti 11.11.2024.

Uue telemaja ehituse alguskuupäevaks on 12.11.2024.

Kinnisvara- ja transpordiosakond

ERR Kinnisvara halduse ülesandeks on ERRi kinnistute, hoonete ja seadmete (liftid, ventilatsiooni-, kütte-, ja jahutusseadmete) korrashoid ja remont. Samuti hoonete igapäevase korrashoiu, valve ning heakorra tagamine.

Viimase paari aasta inflatsioon väljendus hooldusteenuste sisseostu hinna keskmises tõusus 30%. Kahjuks ei väljendu inflatsioonist tulenev hinnatõus kinnisvaraosakanna eelarvereal.

Majandusaasta aruanne 2024

11

2024. aasta suurimaks väljakutseks oli tagada tehnosüsteemide minimaalne vajaminev hooldus keerulistes eelarve olukorras.

Eesti Rahvusringhäälingule kuulus 2023 aasta lõpu seisuga 34 registreeritud sõiduvahendit, alates ülekandebussidest kuni korrespondentide autodeni. Uusi autosid aastal 2024 ei soetanud.

Suurema nõudluse korral korraldatakse transport veoteenuse ja/või taksolepingu raames.

Struktuur ja personal

ERR-i juhtimisstruktuuri põhialused sätestab Eesti Rahvusringhäälingu seadus. 2024. aastal struktuuris muudatusi ei tehtud.

Eesti Rahvusringhäälingu aasta keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale, arvestamata juhatuse liikmeid, oli 595,9 (2023. aastal 602,0), sh kõrgharidust nõudval või sellega võrdsustatud ametikohal töötavaid kultuuritöötajaid 502,1 (2023 508,0).

Programmides jt loomingulistes üksustes oli 313,6 (313,8), tehnilistes ja tugiüksustes 214,6 (220,2), kinnisvara ja selle haldusega seotud üksustes 48,5 (48,5), administratiivüksustes 19,2 (19,5) töötajat (aasta keskmine taandatuna täiskoormusele).

2024. aasta tõi kaasa koosseisu vähenemised mitmes üksuses tulenevalt 2025. aasta kärpe- eelarvest ning nii vähe uusi töötajaid, kui aastal 2024, ei ole ERRis olnud mitmeid aastaid.

Koosseisulistele töötajatele arvestatud brutotasud aastas (koos hüvitiste ja lisatasudega) olid 15,801 mln eurot (2023. aastal 15,792 mln) ja puhkusetasud 1,760 mln eurot (1,783). Juhatuse ja nõukogu tasud koos puhkusetasude ja hüvitistega olid 656,1 tuhat eurot (588,1). Mittekoosseisuliste tasude maht oli 1,549 mln eurot (1,556). Töötasudelt aasta jooksul arvestatud tööandja maksukulude summa oli 6,639 mln eurot (6,596).

Instari tehtud tööandjate maineuuringus hinnati ERR humanitaarvaldkonna tudengite seas neljandaks kõige atraktiivsemaks tööandjaks Haridus- ja teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli ja HARNO järel.

Koolitustegevustest jätkus ERR-i ja YLE vaheline praktikaprogramm, mille käigus saavad mõlema organisatsiooni töötajad käia kuni nädalaks tutvumas teise organisatsiooni tööga. Yle kolleegid käisid meil külas nii Tallinnas kui Tartus nii ühekaupa kui grupina. ERRi suurem delegatsioon oli venekeelse hommikuprogrammi toimetuse visiit Yle-sse, aga käidi tutvumas ka UMK muusikavõistluse korraldusega. Jätkusid eetrikeele ja kõnetehnika koolitused nii eesti- kui venekeelsetele programmidele, rõhuga uuematele saadetele ja uuemate kolleegidele tele- ja raadioeetris. Osaleti õigusvaldkonna, andmekaotse arhiivinduse, teabehalduse, finantsvaldkonna, töötervishoiuteemalistel koolitustel ning EBU korraldatavatel konverentsidel ja koolitustel, IBC konverentsil Amsterdamis. Juhtidele toimus strateegiakoolitus Annika Arasega ning 1:1 vestluste koolitus psühholoog Viktoria Saadiga. Vikerraadio korraldas kohtumise ja koolituse Hommikumõtiskluse läbiviijatele. Vähemalt kord aastas korraldab ERR esmaabikoolituse, kus lisaks määratud esmaabi andjatele saavad osaleda kõik soovijad. Püsivalt jälgib ja nõustab televisioonitöötajaid eetrinõustaja Marite Kallasma.

Mitu korda aastas käivad ERRi tööga tutvumas venekeelsed tudengid ning nende õpetajad ning sageli on ERRi ajakirjanikud oodatud külalised erinevate koolide meediatundides üle Eesti.

Tavapäraselt käis aasta jooksul ERR-is praktikal palju tudengeid, kõige suurem osa neist suvel uudistetoimetuses, aga praktikante oli ka väljastusosakonnas, Vikerraadios, Klassikaraadios, Raadio 2-s, turundusosakonnas ja mujal.

ERR-i töötajad suhtuvad teadlikult oma tervisesse: käiakse kohustuslikes tervisekontrollides ning kasvab sportimisvõimaluste kompenseerimise kasutamine. Neljandat aastat on olnud terviselahenduse võimalus alternatiivina sportimisvõimaluste kompensatsioonile. ERR-i töötajatel on võimalik vaimse tervise murede korral saada kolm nõustamist tööandja kulul.

Majandusaasta aruanne 2024

12

Tehnikaüksusele, kus on vahetustega töö ning mitme võtte vahele võib jääda paus, sisustati magamisvõimalusega puhketuba, millest oldi pikalt puudust tuntud.

Sisekontroll ja riskihaldus

ERR-i kontrollikeskkond on määratletud õigusaktide, organisatsioonisiseste kordade ja juhenditega ning hõlmab ka väärtusi, head tava ja organisatsioonikultuuri laiemalt.

Nende järgimine iga töötaja/kaastöötaja ning keskastmejuhtide poolt tagab ERR-i toimimise vastavuses seatud eesmärkide ja ülesannetega. Teisene kontroll vastavuse tagamisel on tugiüksuste (õigus- ja teabehaldusosakond, personaliosakond, finantsosakond) ja juhatuse ülesanne. Lisaks tagavad kontrollikeskkonna toimimise kolmandas astmes kaks seadusega määratud ametipidajat – eetikanõunik ja siseaudiitor – ning auditikomitee, kes annavad oma tegevusest regulaarselt ülevaateid nõukogule. ERR-i majandusarvestuse ja aastaaruande nõuetekohasust hindab iga-aastaselt väline audiitor ning vastavalt oma riskihinnangutele ka Riigikontroll jt välised kontrollinstitutsioonid.

Dokumendiringlus ERR-is on peamiselt elektrooniline, kuigi paberdokumente kasutatakse lepingute sõlmimisel välisriikide partneritega ning vähesel määral muude isikutega, kes ei kasuta digitaalset allkirjastamist. Organisatsioonisiseses asjaajamises kasutatakse dokumendihaldussüsteemi, mille kaudu antavad kinnitused on juhatuse korraldusega võrdsustatud allkirjastamisega.

ERR-is hinnatakse riskiregistri abil, kuidas tuvastada, analüüsida, jälgida ja vajadusel leevendada riske, mis võivad oluliselt mõjutada tegevuse tulemuslikkust. Riskiregistrit uuendatakse igal aastal.

Välisvaluutas kohustuste ja nõuete maht on ERR-i tegevuse üldmahuga võrreldes väga väike, mistõttu valuutakursside kõikumine tegevusele olulist mõju ei avalda (ERR-il on regulaarselt arveldusi Šveitsi frankides, vahel ka Ühendkuningriigi naelades, USA dollarites, Skandinaaviamaade kroonides ja muudes valuutades).

ERR-il ei olnud 2024. aastal laenukohustusi. Väärtpabereid ERR ei oma ning keerukamaid finantsinstrumente aruandeaastal ega sellele eelnenud aastal ei kasutatud.

Majandusaasta aruanne 2024

13

Eelarve ja selle täitmine Kulude kokkuvõttes lõppes 2024. aasta positiivse tulemiga. Osaliselt võib selle põhjuseks lugeda ka asjaolu, et 2025. aastaks vajalikke säästumeetmeid hakati rakendama juba 2024. aasta sügisel, kui kärpevajadus oli juba teada. Paraku mõjutas programmimahtude koomaletõmbamine aasta lõpupoole ka tootmise siseteenuste kasutamist, mis väljendus aasta kokkuvõttes miinustulemina tootmisteenistuse eelarves. Seda omakorda aitas tasakaalustada sääst muudes tehnikaüksustes. Sporditoimetuse kulude mahtu suurendas aasta kestel ootamatult tekkinud võimalus omandada ja koostöös TV3-ga näidata Eesti publikule (tasulist tellimust nõudmata) Euroopa meistrivõistlusi Jalgpallis. Kinnisvaraarendusega seotud planeeritust väiksemad tulud tulenesid eeldatust pisut aeglasemast tempost uue telekompleksi ehitusel, mistõttu Kultuurkapitali planeeritud 2 mln euro suurusest toetusest kasutati 2024. aastal ainult 622 tuhat eurot. Hanketoimetuse koondreal sisalduva Eesti Telefilmi arendusprojektidest tehti ka 2024. aastal tootjatele ettemakseid, mis kajastuvad kuludes alles järgmistes perioodides, kui sarjad on valminud ning jõuavad vaatajateni. Kinnisvaraosakonna kulusid aitas eeldatust madalamana hoida eelkõige suhteliselt soe kütteperiood. Tulenevalt aasta lõpus alanud uue telekompleksi arenduse aktiivsest faasist on hoitud selleks vajalikke reserve (sh 2019. a müüdud Tuisu tn kinnistu eest saadud raha) ja seetõttu on tavaolukorrast kõrgemad ERR-i likviidsuskordajad. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on 2,78 (2023 2,19) ja maksevõime kordaja 2,25 (1,88). ERR-i tegevuse jätkusuutlikkusega seoses on murettekitav, et 2021–2024 aastate kiire inflatsioon on ületanud oluliselt tulude kasvu, millele lisandus 2025. aastaks 4%-line eelarvekärbe, mistõttu ei ole auditooriumile võimalik pakkuda senises mahus ja kvaliteedis sisu. Arvestades seda, et seisuga 01.01.2024 elas Eestis 1 374 687 inimest (allikas statistikaamet), oli ERR-i riigieelarvest rahastatavate tegevuste kulu elaniku kohta 31,06 eurot aastas ehk 2,59 eurot kuus või 8,5 senti päevas. See summa jaotub olulisemate tegevusvaldkondade lõikes järgmiselt:

eurot elaniku kohta aastas kuus päevas

programmide sisu 19,73 1,64 0,054

sh ETV 4,48 0,37 0,012

ETV2 0,55 0,05 0,001

ETV+ 1,96 0,16 0,005

Hankeprogramm & Jupiter 0,95 0,08 0,003

Vikerraadio 0,90 0,08 0,002

Raadio 2 0,46 0,04 0,001

Klassikaraadio 0,47 0,04 0,001

Raadio 4 0,78 0,07 0,002

Uudised 4,72 0,39 0,013

Sport 1,64 0,14 0,004

programmide edastamine 2,43 0,20 0,007

tehnika ja tugiteenused 8,08 0,67 0,022

juhtimiskulud 0,83 0,07 0,002

Majandusaasta aruanne 2024

14

ERR TEKKEPÕHINE EELARVE 2024 ja selle täitmine TULUD 12 kuu eelarve 12 kuu tegelik vahe

Toetus riigieelarvest tegevuskulude katteks 42 151 487 42 151 487 0

Eraldised riigieelarvest investeeringuteks 1 949 305 1 949 305 0

Sihtotstarbelised eraldised ja annetused 2 850 334 1 578 354 -1 271 981

sh Kultuurkapitalilt uue telekompleksi ehituseks 2 000 000 622 683 -1 377 317

sh muud sihtotstarbelised eraldised riigilt 75 000 75 000 0

sh sihtotstarbelised projektitoetused 775 334 880 671 105 336

Teenused ja tooted 3 691 541 3 236 935 -454 606

Rent jm hoonetulud 217 800 210 876 -6 924

Teenused 3 267 186 2 791 316 -475 870

Õiguste litsenseerimine ja müük 206 555 234 743 28 188

Muud äritulud ja kasumid 2 400 8 224 5 824

Finantstulud 100 000 437 255 337 255

TULUD KOKKU 50 745 067 49 361 559 -1 383 508

KULUD 12 kuu eelarve

s.h

omatulude

arvel

12 kuu tegelik

s.h

omatulude

arvel

eelarvelise

ressursi

ala/ülekulu

Programmid, toimetused ja arhiiv

Programmi üldkulu & reserv 1 779 127 292 245 1 505 555 289 447 270 774

ETV ja saated 7 846 828 1 618 175 7 635 861 1 473 251 66 044

ETV2 ja saated 868 374 59 400 810 769 59 400 57 605

ETV+ ja saated 2 758 231 70 830 2 769 208 72 647 -9 159

Kultuuritoimetus ja kultuuriportaal 314 223 0 297 937 3 738 20 024

Päevakajaliste saadete toimetus 73 728 0 63 285 0 10 444

Elamussaadete toimetus 161 495 0 166 368 4 025 -849

Produtsentide osakond 140 234 0 137 523 0 2 711

Programmiteenistus, tõlkekulud 1 376 851 0 1 292 805 0 84 046

Ligipääsetavusteenus 36 000 0 53 983 0 -17 983

Vikerraadio 1 323 566 38 310 1 270 405 32 081 46 931

Raadio 2 649 106 1 800 628 664 867 19 509

Klassikaraadio 655 564 3 000 647 900 1 530 6 194

Raadio 4 1 108 408 35 500 1 113 821 37 441 -3 472

Raadio Tallinn 34 577 0 33 145 0 1 432

Uudiste- ja sporditoimetus 9 121 784 590 935 9 094 412 351 944 -211 618

sh Sport 2 501 044 482 575 2 493 602 241 518 -233 616

Jupiter 295 082 0 291 043 0 4 039

Hankeprogramm 2 309 783 1 074 000 2 093 050 1 076 772 219 505

Arhiivid ja müügiosakond 738 820 96 300 721 166 103 900 25 255

Programmitootmise otsesed kulud kokku 31 591 782 3 880 495 30 626 899 3 507 045 591 432

Tootmine, tehnika ja hooned

Tootmisteenistus 1 088 449 200 000 1 311 421 134 614 -288 357

Väljastusosakond 910 401 25 617 892 211 15 586 8 160

IT osakond 625 417 0 617 442 1 471 9 445

Arendusosakond 528 125 0 463 185 0 64 940

Edastamiskulu 3 368 160 0 3 337 214 0 30 946

Tehnika üldkulud & arendusprojektid 3 948 073 106 080 3 333 085 67 825 576 733

Kinnisvara- ja transpordiosakond 3 098 925 223 507 2 970 443 216 821 121 796

Kinnisvara arendus ja remondifond 776 956 2 075 000 337 667 839 858 -795 853

Tootmise, tehnika ja hoonekulud kokku 14 344 506 2 630 204 13 262 668 1 276 175 -272 191

Üldosakonnad

Turundus- ja meediauuringute osakond 1 200 121 31 176 1 072 929 31 676 127 692

Õigus- ja teabehaldusosakond 300 556 0 295 831 0 4 725

Finantsteenistus 312 194 0 324 431 0 -12 237

Personaliosakond, koolitus- ja töötervishoiukulud 368 781 0 362 387 8 385 14 779

EBU koostöö 559 684 0 537 829 16 21 871

Üldkulud & reserv 459 980 102 400 340 215 437 470 454 835

Üldosakonnad kokku 3 201 315 133 576 2 933 621 477 547 611 666

Juhtimine ja kontroll

Nõukogu 288 854 0 286 381 0 2 472

Juhatus 643 420 0 643 585 0 -164

Siseaudiitor, nõunikud ja nõukoda 235 190 0 208 259 0 26 931

Juhtimis- ja kontrollfunktsioonid kokku 1 167 464 0 1 138 225 0 29 239

KULUD KOKKU 50 305 067 6 644 275 47 961 413 5 260 767 960 146

TULEM 440 000 1 400 146

Majandusaasta aruanne 2024

15

AUDITOORIUMI ÜLEVAADE Eesti rahvusringhäälingut usaldas 2024. aasta IV kvartalis 72 protsenti 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. 2023. aasta sama perioodiga võrreldes on see näitaja kahanenud 1 protsendipunkti võrra. Rahvusringhäälingut mitteusaldanute osakaal, 20 protsenti, oli 2023. aastaga võrreldes 1 protsendipunkti võrra väiksem.

Eesti keelt peamise keelena kõnelejatest usaldas rahvusringhäälingut 83 protsenti, mis on 1 protsendipunkti võrra vähem kui aasta varem — 2023. aastal usaldas rahvusringhäälingut 84 protsenti eesti keelt peamise keelena kasutavatest inimestest vanuses 15+. Rahvusringhäälingut mitte-usaldanute osakaal selles sihtrühmas on 13 protsenti, mida on 1 protsendipunkti võrra vähem kui 2023. aastal.

Muu suhtluskeelega inimeste hulgast 47 protsenti usaldab rahvusringhäälingut, mis on 3 protsendipunkti vähem kui aasta varem. Mitteusaldajate hulk, 36 protsenti, on suurem kui varasematel aastatel, olles Ukraina sõja eelse ajaga võrreldes tõusnud enam kui 11 protsendipunkti võrra.

Joonis 1. ERR-i usaldusväärsus 2020-2024 IV kvartal (protsentides, Eesti elanikud vanuses 15+)

Allikas: Turu-uuringute AS

Iga-aastases Kantar Emori meediabrändide meeldivuse uuringus oli eestlaste seas edetabeli esimesel kohal ETV, teisel ERR. Eestlastele kõige rohkem meeldinud raadiobränd oli Vikerraadio, edetabeli esikümnesse mahtus ka Jupiter. Muust rahvusest inimestele meeldis enim ETV+, ERR oli teine.

Eesti rahvusringhäälingu telekanaleid vaatas 2024. aastal reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas 562 tuhat 4-aastast ja vanemat Eesti elanikku. ERRi telekanalite 2024. aasta vaatajate arv jääb mullusele tulemusele 24 tuhandega alla. Otsevaatajate arvu langust mõjutasid konkurents tele- ja voogedastusteenuste turul ning meediatarbimisharjumuste jätkuv muutumine järel- ja veebivaatamise kasuks.

ETV kanalit vaatas reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas keskmiselt 469 tuhat inimest, ETV2 kanalit keskmiselt 245 tuhat inimest vanuses 4+. Nii ETV kui ETV2 nädalaste järelvaatajate arv on viimastel aastatel kasvanud, ulatudes 2024. aastal 15 protsendini kanali kõikidest vaatajatest.

ETV+ vaatas reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas keskmiselt 106 tuhat inimest vanuses 4+. 2023. aastaga võrreldes on ETV+ nädalane otsevaatajate arv vähenenud 14 tuhande inimese võrra, samas lisandus järelvaatamisest 15 protsenti vaatajaid.

72

20

83

47

13

36

Usaldab (kokku)

Ei usalda (kokku)

Usaldab (suhtluskeel:

eesti)

Usaldab (suhtluskeel:

muu)

Ei usalda (suhtluskeel:

eesti)

Ei usalda (suhtluskeel:

muu)

2020

2021

2022

2023

2024

Majandusaasta aruanne 2024

16

Kui liita reaalaja vaatajatele ka need, kes jälgivad ERR telekanaleid kordus-tv, salvestusteenuste, ajamasina jms kaudu, kasvab vaatajate koguarv nädalas 58 tuhande võrra. ETV puhul lisandub 55 tuhat vaatajat, ETV2 puhul 42 tuhat vaatajat ja ETV+ puhul 16 tuhat vaatajat.

Joonis 2. ERR-i telekanalite vaatajate arv nädalas perioodil 2020-2024 (Eesti elanikud vanuses 4+, kes vaatasid telerit vähemalt 15 minutit nädalas reaalajas, tuhandetes)

Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuring

ETV vaatamine moodustas 2024. aastal suurima osa vähemalt 4-aastaste Eesti elanike reaalajas telerivaatamisele pühendatud ajast. ETV aasta keskmine osakaal oli 15,1% (2023. aastal 16,3%). ETV2 vaatamisele pühendasid Eesti elanikud 2024. aastal keskmiselt 2,0 protsenti (aasta varem 2,2%) ning ETV+ vaatamisele 2,1 protsenti (sama nagu aasta varem).

Joonis 3. ERR-i ja teiste suurte telekanalite vaatamisaja osakaal 2020-2024 (Eesti elanikud vanuses 4+, protsentides)

Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuring

Vikerraadiol oli 2024. aastal 12-74-aastaste hulgas keskmiselt 233 tuhat kuulajat nädalas. Raadio 4 kuulajate arv nädalas oli 81 tuhat. Nii Vikerraadio kui Raadio 4 on jätkuvalt suurima auditooriumiga eesti- ja venekeelsed raadiod. Samuti olid mõlemad igapäevaste raadiokuulajate arvestuses Eesti kõige suurema kuulajate arvuga raadiojaamad.

Raadio 2 kuulas nädalas 95 tuhat inimest vanuses 12-74. Klassikaraadiol oli kuulajaid keskmiselt 57 tuhat, Raadio Tallinna kuulas nädalas keskmiselt 20 tuhat inimest.

9 4

0

500

600

700

800

900

1000

1100

Kogu televaatamine

562

469

245

106

0

100

200

300

400

500

600

700

800

ERR ETV ETV2 ETV+

2020 2021 2022 2023 2024

15,1

2 2,1

10,9

5,0

14,6

ETV ETV2 ETV+ Kanal 2 TV3 Järel- vaatamine

2020

2021 2022

2023 2024

Majandusaasta aruanne 2024

17

Joonis 4. ERR-i raadiokanalite kuulajate arv perioodil 2020-2024 (Eesti elanikud vanuses 12-74, tuhandetes)

Allikas: Kantar Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring.

Vikerraadio kuulamine moodustas 2024. aastal 16,9 protsenti 12-74-aastaste Eesti elanike raadiokuulamisele pühendatud ajast ning oli sellega Eesti raadiojaamadest esikohal. Raadio 4 kuulamisele pühendasid Eesti elanikud keskmiselt 4 protsenti, mis oli venekeelsetest raadiojaamadest kõige kõrgem tulemus.

Joonis 5. ERR-i raadiokanalite kuulamisaja osakaal raadiokuulamisele pühendatud ajast perioodil 2020-2024 (Eesti elanikud vanuses 12-74, protsentides)

Allikas: Kantar Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring.

ERR portaali külastatavus on viimastel aastatel olnud kasvutrendis ning Jupiteri veebikeskkonna ja teleriäppide kasutajate arv on järjepidevalt kasvanud. 2024. aastal külastas ERR portaale nädalas keskmiselt 804 tuhat unikaalset külastajat, suhteliselt kiirema kasvuga Jupiteril oli nädalas 123 tuhat külastajat.

8 3

5

500

550

600

650

700

750

800

850

900

Raadiojaamad

233

81 95

57

20

0

50

100

150

200

250

300

Vikerraadio Raadio 4 Raadio 2 Klassikaraadio Raadio Tallinn

2020

2021

2022

2023

2024

16,9

4 2,4

0,9 0,7

Vikerraadio Raadio 4 Raadio 2 Klassikaraadio Raadio Tallinn

2020

2021

2022

2023

2024

Majandusaasta aruanne 2024

18

Joonis 6. ERR-i portaali unikaalsete külastajate arv nädalas aastatel 2020-2024 (tuhandetes)

Allikas: Gemius Eesti, gemiusPrism

Joonis 7. ERR-i portaali unikaalsete külastajate arv nädalas alamportaalide lõikes aastatel 2022-2024 (tuhandetes)

Allikas: Gemius Eesti. gemiusPrism

713

771 789

754

804

2020 2021 2022 2023 2024

6 3

2

0

100

200

300

400

500

600

700

ERR uudised

123

9

23

53

14 6 6

1

21

0

20

40

60

80

100

120

140

Jupiter Jupiter+ Laste- ekraan

Viker- raadio

Raadio 2 Raadio 4 Klassika- raadio

Raadio Tallinn

Arhiiv

2022

2023

2024

Majandusaasta aruanne 2024

19

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Bilanss

(tuhandetes eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa

VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 11 204 9 590 2

Nõuded ostjate vastu 453 478 3

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded

788 895 5

Varud 2 002 776 6

Käibevara kokku 14 447 11 739 Põhivara Pikaajalised ettemaksed 245 489 7

Kinnisvarainvesteeringud 563 581 8

Materiaalne põhivara 24 676 26 007 9

Immateriaalne põhivara 1 120 984 10

Põhivara kokku 26 604 28 061 VARAD KOKKU 41 051 39 800 KOHUSTISED JA NETOVARA Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 5 076 5 049 12

Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud 68 194 13

Lühiajalised eraldised 43 46 14

Muud lühiajalised kohustised 0 69 14

Lühiajalised kohustised kokku 5 187 5 358 Pikaajalised kohustised Pikaajalised eraldised ja muud kohustised 156 164 14

Pikaajalised kohustised kokku 156 164 KOHUSTISED KOKKU 5 343 5 522 Netovara Kapital 4 062 4 062 Eelmiste perioodide tulem 30 216 29 278 Aruandeaasta tulem 1 430 938 NETOVARA KOKKU 35 708 34 278 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 41 051 39 800

Majandusaasta aruanne 2024

20

Tulemiaruanne

(tuhandetes eurodes)

2024 2023 Lisa

Tulud Tulud riigieelarvest 44 243 46 329 15

Tulud kaupade ja teenuste müügist 3 237 2 997 16

Muud tulud 1 444 864 16

Tulud kokku 48 924 50 190 Kulud Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud 42 281 43 466 17

Juhtimis- ja halduskulud 5 633 5 413 18

Muud kulud 17 583 19

Kulud kokku 47 931 49 462 Tegevustulem 993 728 Finantstulud 437 210

Aruandeaasta tulem 1 430 938

Netovara muutuste aruanne

(tuhandetes eurodes)

Kapital Eelmiste perioodide

tulem

Kokku

Saldo 31.12.2022 4 062 29 278 33 340 Aruandeaasta tulem 0 938 938 Saldo 31.12.2023 4 062 30 216 34 278 Aruandeaasta tulem 0 1 430 1 430 Saldo 31.12.2024 4 062 31 646 35 708

Majandusaasta aruanne 2024

21

Rahavoogude aruanne

(tuhandetes eurodes) 2024 2023 Lisa

Rahavood majandustegevusest Tegevustulem 993 728 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 319 3 415 8,9,10,17,18 Kahjum põhivara mahakandmisest 11 578 19

Majandustegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus

376 559 3,5,7

Varude muutus -1 226 -14 6

Majandustegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus

-342 -1 546 12,13,14

Saadud intressid 437 210

Kokku rahavood majandustegevusest 3 568 3 930 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -1 954 -3 877 9,10,12

Kokku rahavood investeerimistegevusest -1 954 -3 877 Rahavood kokku 1 614 53 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 9 590 9 537 2

Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 614 53 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 11 204 9 590 2

Majandusaasta aruanne 2024

22

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Eesti Rahvusringhäälingu (lühendina ERR) 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja koostatud kasutades soetusmaksumuse printsiipi, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Finantsaruandluse standardite põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Tulenevalt ERR-i põhitegevusest ei sobi EV raamatupidamise seaduse lisades toodud tootmis- ja äriettevõtetele mõeldud kasumiaruande skeemid Eesti Rahvusringhäälingu majandustegevuse asjakohaseks ja tõepäraseks esituseks. Seepärast on juhtkond, tuginedes raamatupidamise seaduse §18 lõige 4-le, koostanud organisatsiooni tegevusega sobiva tulemiaruande skeemi. Raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes.

Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes arvelduskontode jääke.

Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõudeid ostjate vastu on bilansis hinnatud lähtuvalt summade laekumise tõenäosusest. Seejuures hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad arved on bilansis alla hinnatud tõenäoliselt laekuva summani. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.

Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.

Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude soetamise või tootmisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses, sealhulgas otsesed veokulud, mittetagastatavad maksud ning tootmisväljaminekud. Hankefilmide litsentside varu Ostetud hankeprogramm kantakse kuludesse esmaesituse järgi vastavalt litsentsilepingus määratud kehtivuse perioodil. Litsentsilepingu kehtivusaja ületanud ja eetris olemata hankeprogramm kantakse kuludesse. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimisväärtus leitakse arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Bilansis on varude kuluks kandmisel kasutatud kaalutud keskmise meetodit, välja arvatud hankefilmide litsentside varud (vt põhimõte ülal).

Lühi- ja pikaajalised ettemaksed ülekandeõiguste eest Lühi- ja pikaajaliste ettemaksetena on üldjuhul kajastatud järgmiste perioodide ülekandeõiguste ettemaksed. Ülekandeõiguste ettemaksed kantakse kuludesse perioodil, mil ülekanne toimub.

Majandusaasta aruanne 2024

23

Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud kinnisvaraobjekte (maa, hoone), mida ERR hoiab renditulu teenimiseks või väärtuse kasvu eesmärgil, ja mida ei kasutata enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses (vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile), mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Hoonete puhul, mida kasutatakse nii oma majandustegevuseks kui ka väljarentimiseks, klassifitseeritakse väljarenditule proportsionaalne osa hoone soetusmaksumusest ja akumuleeritud kulumist igal aruandekuupäeval ümber kinnisvarainvesteeringuks. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. ERR-i kinnisvarainvesteeringutele rakendatav amortisatsioonimäärade vahemik on 2-10% aastas, maad ei amortiseerita. Hilisemad kulutused on lisatud kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele juhul, kui on tõenäoline, et ERR saab seoses kulutustega tulevikus majanduslikku kasu ning kulutuste soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muud hilisemad kulutused (näiteks remont, hooldus) on kajastatud aruandeperioodi kuludes. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatava komponendi jääkmaksumus kantakse bilansist maha.

Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse vara soetamise hetkel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle, soetusmaksumusega 1 000-9 999,99 eurot, peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtusest tulenevad allahindlused, välja arvatud maa ja ehitised, mida kajastatakse ümberhinnatud väärtuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetest ei kapitaliseerita materiaalse põhivara soetusmaksumusse mittetagastatavat käibemaksu, vaid kajastatakse see aruandeperioodi kuludes. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgmisest näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet „Varade väärtuse langus“). Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm selle kasuliku eluea alusel. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised:

Ehitised 2–12,5%

Majandusaasta aruanne 2024

24

Masinad ja seadmed 10–40% Muu inventar ja sisseseade 6,5–20%

Maad ei amortiseerita.

Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse vara soetamise hetkel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle, soetusmaksumusega 1 000-9 999,99 eurot, peetakse arvestust bilansiväliselt. Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena. Muu immateriaalse põhivara (kaubamärgid, litsentsid) kulutused kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadav tulu. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendi nõuetest ei kapitaliseerita immateriaalse põhivara soetusmaksumusse mittetagastatavat käibemaksu, vaid kajastatakse perioodi kuludes. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäärad aastas immateriaalsele põhivarale on järgmised:

Tarkvara 25–30%

Ostetud litsentsid, kaubamärgid jne. 10–20%

Asutamis- ja uurimisväljaminekuid ei kapitaliseerita. Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet „Varade väärtuse langus“).

Varade väärtuse langus Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash- generating unit). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.

Vara väärtuse langus avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul Lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ei koostata varade väärtuse teste ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks

Majandusaasta aruanne 2024

25

vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.

Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Finantskohustised liigitatakse lühiajalisteks, kui nende tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast või ERR-il pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajalisteks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

Rendiarvestus Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara kajastatakse rentniku bilansis vara kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul, kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik kasutusiga. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning rentniku poolt kuluna.

Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendel perioodidel, kui kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud, toimuvad. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodil, millal sihtfinantseerimine toimus. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui on piisav kindlus, et ERR vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud olulised tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendid kohustisena. Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustisi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustistena. Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimist kajastatakse tulevaste perioodide ettemakstud tulude koosseisus real „Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimine“. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärk ei ole omanikule kasumit teenida, toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Sihtfinantseerimise põhivarade soetamiseks saamise tekkepõhiseks kuupäevaks loetakse põhivarade soetamise kuupäeva. Põhivarade sihtfinantseerimise korral võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Soetatud põhivara amortiseeritakse sarnaselt muu põhivaraga tema kasuliku eluea jooksul.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult

Majandusaasta aruanne 2024

26

kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud) hinnatakse aruandekuupäeval ümber arvestusvaluutasse aruandekuupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes.

Tulude arvestus

Tegevustoetused Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetusi, mida antakse ERR-ile, lähtudes tegevusülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel.

Kaupade ja teenuste müük Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldisena aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud ERR-i kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus, mis nõuab varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel lähtutakse juhatuse hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Täpsem info avalikustatud lisas 14. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus on alla 50%, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.

Rahavoogude aruanne Põhitegevuse rahavood on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on majandustegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute, investeerimis- ja finantseerimistehingute mõju ja majandustegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustiste saldode muutused.

Tehingud seotud osapooltega Osapooli loetakse seotuks, kui ühel osapoolel on teise osapoole üle kontroll või oluline mõju. Samuti on seotud osapoolteks kõik organisatsioonid, kus riigil on kontroll või valitsev mõju, mille kohta seotud tehinguid lisas 22 avalikustatud ei ole. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks ERRi nõukogu ja juhatuse liikmed ning nendega seotud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted.

Lisa 2 Raha ja pangakontod

31.12.2024 31.12.2023

Raha ja pangakontod 11 204 9 590 sh tähtajalised hoiused* 8 000 8 000

* - Tegemist on hoiustega, mida on võimalik vajadusel ennetähtaegselt lõpetada.

Majandusaasta aruanne 2024

27

Lisa 3 Nõuded ostjate vastu 31.12.2024 31.12.2023

Ostjate tasumata arved 454 479 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -1 -1

Kokku nõuded ostjate vastu 453

478

Lisa 4 Maksud 31.12.2024 31.12.2023 Maksuliik Ettemaks ja

tagasinõue Maksuvõlg Ettemaks ja

tagasinõue Maksuvõlg

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (lisa 5)

37 0 36 0

Sotsiaalmaks 0 1 098 0 1 129 Kinnipeetud tulumaks 0 656 0 642 Käibemaks 0 174 0 120 Töötuskindlustusmakse 0 72 0 74 Kogumispensioni makse 0 54 0 46 Erijuhtude tulumaks 0 8 0 11 Litsentsitasude tulumaks 0 1 0 2

Kokku 37 2 063 36 2 024

Maksuvõlad (lisa 12) sisaldavad deklareeritud ja deklareerimata makse.

Lisa 5 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded 31.12.2024 31.12.2023

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 607 711 Muud lühiajalised nõuded 139 142 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (lisa 4) 37 36 Viitlaekumised 5 6

Kokku ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded

788 895

31.12.2024 31.12.2023

Muud ettemaksed 246 363 Saadete tootmine 240 348 Kergejõustik 87 0 Iluuisutamise MM 34 0

Kokku ettemakstud tulevaste perioodide kulud

607 711

Majandusaasta aruanne 2024

28

Lisa 6 Varud 31.12.2024 31.12.2023

Ettemaks hankijatele 1 445 387 Hankefilmide litsentside varu 553 385 Tooraine ja materjal 4 4

Kokku varud 2 002 776

Lisa 7 Pikaajalised ettemaksed 31.12.2024 31.12.2023

Spordiülekannetega seotud ettemaksed 124 50 Filmilitsentsidega seotud ettemaksed 73 380 Muu teenus 48 59

Kokku 245 489

Spordiülekannete TV-õiguste siduvad pikaajalised kohustised on kajastatud lisas 21.

Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud 31.12.2024 31.12.2023

Soetusmaksumus 905 905 sh hoone 584 584 maa 321 321 2024 2023 Amortisatsioonikulu -18 -17 31.12.2024 31.12.2023

Akumuleeritud kulum -342 -324 Jääkmaksumus 563 581 sh hoone 242 260 maa 321 321

2024 2023

Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 166 169 Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud 230 224

Netotulem kinnisvarainvesteeringute rentimisest

-64 -55

Kinnisvarainvesteeringuteks on ümber liigitatud see osa ERR-ile kuuluvatest kinnistutest, mida ERR ei kasuta oma põhitegevuseks, vaid renditulu teenimiseks, või hoiab vara väärtuse kasvu eesmärgil. Kinnisvarainvesteering sisaldab proportsionaalset osa maast, mida ei amortiseerita.

Majandusaasta aruanne 2024

29

Lisa 9 Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja

seadmed Muu

inventar ja sisseseade

Lõpetamata ehitised ja

ettemaksed

Kokku

Saldo seisuga 31.12.2023

Soetusmaksumus 5 996 14 997 23 874 1 194 1 930 47 991

Akumuleeritud kulum 0 -5 488 -15 413 -1 083 0 -21 984

Jääkmaksumus 5 996 9 509 8 461 111 1930 26 007

2024. a. toimunud muutused

Ostud ja parendused 0 0 984 29 543 1 556

Amortisatsioonikulu 0 -518 -2 292 -73 0 -2 883

Mahakandmised jääkmaksumuses 0 -2 -2 0 0 -4

Saldo seisuga 31.12.2024

Soetusmaksumus 5 996 14 976 24 334 1 211 2 473 48 990

Akumuleeritud kulum 0 -5 987 -17 183 -1 144 0 -24 313

Jääkmaksumus 5 996 8 989 7 151 67 2 473 24 676

Vt. ka lisad 17, 18 ja 19.

Lisa 10 Immateriaalne põhivara Tarkvara

Saldo seisuga 31.12.2023

Soetusmaksumus 4 209

Akumuleeritud kulum -3 224

Jääkmaksumus 985

2024. a. toimunud muutused

Ostud ja parendused 561

Amortisatsioonikulu -419 Mahakandmised jääkmaksumuses -7

Saldo seisuga 31.12.2024

Soetusmaksumus 4 652

Akumuleeritud kulum -3 532

Jääkmaksumus 1 120

Vt. ka lisad 17, 18 ja 19.

Majandusaasta aruanne 2024

30

Lisa 11 Kasutusrent

ERR-is renditakse kasutusrendi tingimustel autosid ja ruume.

31.12.2024 31.12.2023

Ruumide rendi võlakohustised kokku 407 433 sh kuni 1 aastat 88 83 1>5 aastat 260 240 üle 5 aasta 59 110

2024. aasta ruumide rendikulu oli kokku 158 (2023. aastal 156) tuhat eurot. Ruumide üürilepingu saab lõpetada enamikust lepingutest kuni kahekuulise etteteatamisega, ühe lepingu puhul on etteteatamise tähtaeg kuus kuud. Üks leping on sõlmitud ka tähtajaliselt, rendiperioodi lõppemisega 2030. aastal.

31.12.2024 31.12.2023

Autode kasutusrendi võlakohustised kokku 112 171 sh kuni 1 aastat 44 58 1>4 aastat 66 89 üle 4 aasta 2 24

2024. aasta autode rendikulu oli kokku 49 (2023. aastal 50) tuhat eurot. Rendiperioodi lõppemisel sõiduki väljaostu kohustust ei ole.

Lisa 12 Võlad ja ettemaksed 31.12.2024 31.12.2023 Lisa

Võlad hankijatele sh võlg põhivara eest

1 629 191

1 584 28

Maksuvõlad 2 063 2 024 4

Võlad töövõtjatele 1 348 1 420 Muud võlad 36 21

Kokku võlad ja ettemaksed 5 076 5 049

Lisa 13 Tulevaste perioodide ettemakstud tulud 31.12.2024 31.12.2023

Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimine

62 139

Muud ette laekunud tulevaste perioodide tulud 6 55

Kokku tulevaste perioodide ettemakstud tulud 68 194

Lisa 14 Eraldised 2024. aastal on kajastatud pensionäride lahkumishüvitiste eraldis kokku summas 199 (2023. aastal 210) tuhat eurot, millest on lühiajaline osa 43 (2023. aastal 46) ja pikaajaline osa 156 (2023. aastal 164) tuhat eurot. Aruandeaastal maksti eraldisest pensionäride lahkumishüvitist 29 (2023. aastal 59) tuhat eurot. Seisuga 31.12.2024 klassifitseeriti ümber pensionäride pikaajalisest reservist lühiajaliseks 8 tuhat eurot ja suurendati lühiajalise reservi osa 19 tuhat eurot.

Majandusaasta aruanne 2024

31

ERR ja organisatsioonis tegutsevad kolm ametiliitu on kokku leppinud, et ERR-ist pensionile minevad üle 20-aastase tööstaažiga töötajad saavad lahkumishüvitise, mille suurus on võrdne ERRi poolteisekordse keskmise kuutasuga ja kolmekordse keskmise kuutasuga, kui töötajal on staaži üle 25 aasta ja vanus pensionile jäämisel alla 70 aasta. Vastavalt on arvutatud ka lahkumishüvitiste eraldis. Pensionäride hüvitiste eraldis kajastatakse töötaja pensionile mineku õiguse tekkimise kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul. Eelduseks on võetud pensionile mineku realiseerumine võrdsetes osades viie aasta jooksul ning vastavalt on kohustis jagatud lühiajaliseks ja pikaajaliseks. Eraldise pikaajaline osa on diskonteeritud määraga 4%. Eraldise suuruse aluseks olevad hinnangud vaatab juhatus üle igal aruandekuupäeval ning vajadusel tehakse vastavad korrigeerimised.

Lisa 15 Tulud riigieelarvest 2024 2023

Toetus tegevuskuludeks 42 294 43 101 Sihtfinantseerimine põhivara soetusteks 1 949 3 228

Kokku 44 243 46 329 Sihtfinantseerimisega ei ole seotud täiendavaid tingimuslike kohustisi.

Lisa 16 Tulud teenuste müügist ning muud tulud Tulud geograafiliste piirkondade lõikes 2024 2023

Müük Euroopa Liidu riikidele kokku 3 172 2 949 sh Eesti 3 087 2 854 Belgia 53 68 Soome 11 15 Saksamaa 7 1 Rootsi 5 0 Läti 5 7 Ungari 3 0 muud Euroopa Liidu riigid 1 4 Müük väljapoole Euroopa Liidu piire kokku 65 48 sh Šveits 48 22 Suurbritannia 10 10 Island 4 0 Aserbaidžaan 2 0 muud riigid väljaspool Euroopa Liitu 1 16

Kokku 3 237 2 997

Tulud tegevusalade lõikes 2024 2023

Koostööprojektid 1 410 1 279 Muud teenused 1 391 1 210 Hoone üüritulu 166 169 Tootmisteenus 160 225 ERR toodangu ja arhiivimaterjali müük 110 114

Kokku 3 237 2 997

Majandusaasta aruanne 2024

32

Muude tulude jagunemine 2024 2023 Projektikulude sihtfinantseerimine

813 838 Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 623 0 Muud tulud 8 26 Kokku 1 444 864

Projektikulude sihtfinantseerimine finantseerijate lõikes

Finantseerija 2024 2023

Euroopa Parlament 179 0

Kliimaministeerium 176 114

Eesti Kultuurkapital 144 3

Eesti Teadusagentuur SA 99 111

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus SA 40 0

Haridus-ja Teadusministeerium 33 10

Ameerika Ühendriikide Suursaatkond 30 18

Eesti Käsipalliliit 28 16

EELK Kirikupäeva ja laulupeo sihtasutus 25 0

Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 16 12

Eesti Muusikanõukogu MTÜ 15 0

Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond 8 34

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis 8 70 Briti Rahvaste Ühenduse, Välisasjade ja Arengu büroo (FCDO) 7 3

Muud finantseerijad 3 52

Eurosonic Noorderslag 1 1

Eesti Keele Instituut 1 1

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 0 100

Hiiumaa Kultuuri Selts 0 79

Riigikantselei 0 75

Kaitseliit 0 58

Konrad Mägi Sihtasutus 0 38

Kaitseministeerium 0 25

Eesti Olümpiakomitee MTÜ 0 18

Kokku 813 838

Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks Finantseerija

2024 2023 Eesti Kultuurkapital 623 0 Kokku 623 0

Aruandeperioodil kasutamata sihtfinantseerimistoetusi ei tagastatud (2023. aastal tagastati 6 tuhat eurot).

Majandusaasta aruanne 2024

33

Lisa 17 Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud

Kululiik 2024 2023

Tööjõukulu sh mittekoosseisuline 22 908 22 951

Autoritasud 3 673 3 872

Hankekulu 3 139 3 461

Programmi levitamiskulu 2 840 3 004 Põhivahendite ja kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt ka lisad 9, 10 ja 18) 2 708 2 807

Mittetagastatav käibemaks 2 460 2 694

Muude teenuste kulu 2 177 2 294

Lähetuskulu 440 399

Lavastuskulu 433 373

Tootmis-tehniline kulu 373 497

Informatsiooni ost 275 198

Transpordikulu 272 273

Ruumide üüri- ja turvateenuse kulu 240 300

Turundus- ja reklaamikulu 231 219

Sidekulu 101 109

Salvestuskulu 11 15

Kokku 42 281 43 466

Lisa 18 Juhtimis- ja halduskulud Kululiik 2024 2023

Tööjõukulu sh mittekoosseisuline 3 211 3 064 Kommunaalteenused ning hoone remont 1 009 1 045 Põhivahendite amortisatsioon (vt ka lisad 9, 10 ja 17)

611 608

Muu halduskulu 423 465 Mittetagastatav käibemaks 379 231

Kokku 5 633 5 413 Juhtimis- ja halduskulud sisaldavad kinnisvara arendusega seotud kulusid summas 336 tuhat eurot (2023. aastal 200 tuhat eurot).

Lisa 19 Muud kulud 2024 2023

Kahjum põhivara allahindlusest ja mahakandmisest (jääkväärtus) (lisa 9 ja 10)

11

578

Kahjutasud, viivised ja valuuta kursivahed 6 5

Kokku 17 583

Majandusaasta aruanne 2024

34

Lisa 20 Koosseisulised töötajad 2024 2023

Palgakulu 18 007 17 993 Sotsiaal- ja töötuskindlustus 6 068 6 063

Kokku 24 075 24 056

Keskmine töötajate arv 601 607

Palgakulu ning sotsiaal- ja töötuskindlustus sisaldavad endas kapitaliseeritud palgakulusid, kuid ei sisalda pensionieraldise suurendamise kulusid.

Lisa 21 Bilansivälised varad ja siduvad tulevikukohustised ja tingimuslikud kohustised

• Seisuga 31.12.2024 on bilansiväliselt arvele võetud väheväärtuslikku vara (soetusmaksumusega alla 10 000 euro) kokku soetusmaksumuses 4 545 tuhat eurot (seisuga 31.12.2023 soetusmaksumuses 4 658 tuhat eurot).

• ERR-il on spordiülekannete TV-õiguste ostmisega seotud kohustisi järgmiselt: Lühiajalisi 31.12.2024 31.12.2023

Milano Cortina Taliolümpia 2026 96 48

Suusaalade MM 84 0

Jäähoki 84 0

Kergejõustik 76 120

Laskesuusatamine 69 69

Los Angeles Suveolümpia 2028 61 0

Muud spordialad 58 0

Pariisi OM 2024 0 65 Kokku 528 302

Pikaajalisi 31.12.2024 31.12.2023

Brisbane Suveolümpia 2032 389 389

Kergejõustiku, sisekergejõustiku MM/EM 316 427

Laskesuusatamine 292 361

Tali OM 2030 260 260

Jäähoki MM 2024-2028 252 0

Los Angeles Suveolümpia 2028 239 299

FIBA korvpall EM/MM 2025-2027 234 0

Iluuisutamise EM/MM 34 0

Milano Cortina Taliolümpia 2026 7 104

Suusaalade MM 0 55

Mäesuusatamise MM 0 15 Kokku 2 023 1 910

Spordiülekannete TV-õiguste pikaajaliste kohustiste eest tasutud ettemaksed on kajastatud lisas 7.

• Maksuhalduril on õigus kontrollida ERRi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ERR-ile olulise täiendava maksusumma.

Majandusaasta aruanne 2024

35

Lisa 22 Tehingud seotud osapooltega

Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikmetele arvestati aruandeaastal tasu koos sotsiaalmaksuga 594 tuhat eurot (2023. aasta tasu 550 tuhat eurot). Juhatuse liikme lahkumishüvitist võidakse maksta 4 kuu ulatuses nõukogu otsusega lepingu lõppedes. Juhatuse hinnangul ei vaja reservi moodustamist.

Rahvusringhäälingu nõukogu liikmetele arvestati tasu koos sotsiaalmaksuga 274 tuhat eurot (2023. aastal rahvusringhäälingu nõukogu tasu 232 tuhat eurot).

Juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud isikutele arvestati töö- ja autoritasu koos maksudega 1 tuhat eurot (2023. aastal 1 tuhat eurot).

Müügitehinguid seotud osapooltega tehti aruandeperioodil summas 1 tuhat eurot (2023. aastal ei tehtud), millest seisuga 31.12.2024 nõudeid ei ole (31.12.2023 nõudeid ei olnud).

Ostutehinguid seotud osapooltega tehti aruandeperioodil summas 1 tuhat eurot (2023. aastal ei tehtud), millest seisuga 31.12.2024 kohustisi ei ole (31.12.2023 kohustisi ei olnud).

Aruandeperioodil ja 2023. a. ei saadud sihtfinantseerimistoetusi.

Tehingud seotud osapooltega on toimunud tavapärastel turutingimustel. Seotud osapoolte vastu puuduvad 2024. aastal ja 2023. aastal nõuete allahindlused.

Majandusaasta aruanne 2024

36

RAHVUSRINGHÄÄLINGU JUHATUSE ALLKIRJAD Eesti Rahvusringhäälingu juhatus on koostanud 2024. majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.

Erik Roose Juhatuse esimees

Tiina Kaalep Juhatuse liige

Toomas Luhats Juhatuse liige

Mart Luik Juhatuse liige

Joel Sarv Juhatuse liige

Tallinn, 28. märts 2025

/allkirjastatud digitaalselt/

Majandusaasta aruanne 2024

37

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Majandusaasta aruanne 2024

38

Majandusaasta aruanne 2024

39

Majandusaasta aruanne 2024

40

AUDITIKOMITEE LÕPPHINNANG

2024. majandusaastal tegutses auditikomitee lähtuvalt oma kehtivast töökorrast ning selle alusel kavandatud ja nõukogu poolt kinnitatud tööplaanist. Auditikomitee on täitnud täies mahus talle määratud ülesandeid ning kohustusi. Meie tegevusele ei ole seatud mingeid piiranguid ja meile on tehtud kättesaadavaks soovitud informatsioon. Auditikomitee tegevuse käigus kujunenud seisukohtadest oleme korrapäraselt teavitanud ERR-i nõukogu ja juhatust.

2024. majandusaasta kohta oleme kujundanud oma hinnangud järgmiste tegevuste suhtes:

1) finantstegevuse korraldus; 2) riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusus; 3) raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsess; 4) audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatus ja tegevuse vastavust teistele seaduse nõuetele.

Auditikomiteele ei ole teada läbiviidud ja esitatud välis- ja siseauditite ning muude kontrolltegevuste tulemustest lähtuvalt ühtegi niivõrd kriitilist asjaolu, mis ohustaks sisekontrollisüsteemi mõjusust, majandustegevuse jätkuvust või põhjustaks mõne protsessi ja/või funktsiooni toimivuse katkemise ja/või võiks avaldada olulist mõju ERR-i 2024. majandusaasta aruandele.

Auditikomitee rõhutab, et eelarvekärbete tingimustes peab ERR põhjalikult hindama oma suutlikkust täita talle pandud ülesandeid Eesti Rahvusringhäälingu seaduse ja arengukava raamistikus. Auditikomitee hinnangul ei ole ERR-i finantspositsiooni võimalik enam üksnes tegevuskulude kokkuhoiuga parandada viisil, mis tagaks seadusest tulenevate eesmärkide nõuetekohase täitmise. Kasvavate kulude ja piiratud ressursside tingimustes võib osutuda vajalikuks ERR-i rahastusmudeli ümberkujundamine ning talle pandud ülesannete või prioriteetide ümberhindamine.

Soovitame ERR-i nõukogul majandusaasta aruanne kinnitada.

Viktor Trasberg auditikomitee esimees

Taavi Saat auditikomitee liige

Tõnis Vahesaar auditikomitee liige

/Allkirjastatud digitaalselt/

Majandusaasta aruanne 2024

41

RAHVUSRINGHÄÄLINGU NÕUKOGU ALLKIRJAD Eesti Rahvusringhäälingu 2024. a majandusaasta aruandele

Kiidame heaks Eesti Rahvusringhäälingu 2024. a majandusaasta aruande, mille on kinnitanud juhatus 28. märtsil 2025 ning auditeerinud AS PricewaterhouseCoopers.

Rein Veidemann nõukogu esimees

Vadim Belobrovtsev nõukogu liige

Peeter Espak nõukogu liige

Raimond Kaljulaid nõukogu liige

Valdo Randpere nõukogu liige

Marek Reinaas nõukogu liige

Priit Sibul nõukogu liige

Viktor Trasberg nõukogu liige

Sulev Valner nõukogu liige

Varro Vooglaid nõukogu liige

/allkirjastatud digitaalselt/

Majandusaasta aruanne 2024

Majandusaasta aruanne 2024

2

SISUKORD ÜLDINFO EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU KOHTA ................................................................................ 3 TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................................. 4

Programmid ja toimetused ............................................................................................................................... 5 ETV ............................................................................................................................................................................. 5 ETV2 ........................................................................................................................................................................... 5 ETV+ ........................................................................................................................................................................... 5 Vikerraadio ............................................................................................................................................................... 6 Raadio 2 ..................................................................................................................................................................... 6 Klassikaraadio ........................................................................................................................................................... 7 Raadio 4 .................................................................................................................................................................... 7 Raadio Tallinn ........................................................................................................................................................... 8 Jupiter ....................................................................................................................................................................... 8 Uudiste- ja sporditoimetus ...................................................................................................................................... 8

Arhiivid ............................................................................................................................................................... 9 Tehniline areng ja investeeringud .................................................................................................................. 10 Uue telekompleksi ehitus ............................................................................................................................... 10 Kinnisvara- ja transpordiosakond................................................................................................................... 10 Struktuur ja personal ....................................................................................................................................... 11 Sisekontroll ja riskihaldus ............................................................................................................................... 12 Eelarve ja selle täitmine ...................................................................................................................................13

AUDITOORIUMI ÜLEVAADE .................................................................................................................. 15 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................................................................................... 19

Bilanss ............................................................................................................................................................... 19 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................. 20 Netovara muutuste aruanne ........................................................................................................................... 20 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................... 21 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD .............................................................................................. 22

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused ........... 22 Lisa 2 Raha ja pangakontod ................................................................................................................................... 26 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu ....................................................................................................................................27 Lisa 4 Maksud ..........................................................................................................................................................27 Lisa 5 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded ....................................................27 Lisa 6 Varud ............................................................................................................................................................. 28 Lisa 7 Pikaajalised ettemaksed .............................................................................................................................. 28 Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud ........................................................................................................................... 28 Lisa 9 Materiaalne põhivara .................................................................................................................................. 29 Lisa 10 Immateriaalne põhivara ............................................................................................................................. 29 Lisa 11 Kasutusrent .................................................................................................................................................. 30 Lisa 12 Võlad ja ettemaksed ................................................................................................................................... 30 Lisa 13 Tulevaste perioodide ettemakstud tulud .................................................................................................. 30 Lisa 14 Eraldised ...................................................................................................................................................... 30 Lisa 15 Tulud riigieelarvest ...................................................................................................................................... 31 Lisa 16 Tulud teenuste müügist ning muud tulud ................................................................................................. 31 Lisa 17 Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud ................................................................................. 33 Lisa 18 Juhtimis- ja halduskulud .............................................................................................................................. 33 Lisa 19 Muud kulud .................................................................................................................................................. 33 Lisa 20 Koosseisulised töötajad ............................................................................................................................. 34 Lisa 21 Bilansivälised varad ja siduvad tulevikukohustised ja tingimuslikud kohustised .................................. 34 Lisa 22 Tehingud seotud osapooltega....................................................................................................................35

RAHVUSRINGHÄÄLINGU JUHATUSE ALLKIRJAD ............................................................................... 36 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ......................................................................................... 37 AUDITIKOMITEE HINNANG .................................................................................................................. 40 RAHVUSRINGHÄÄLINGU NÕUKOGU ALLKIRJAD ................................................................................ 41

Majandusaasta aruanne 2024

3

ÜLDINFO EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU KOHTA Nimetus: Eesti Rahvusringhääling (ERR) Juriidiline vorm: avalik-õiguslik juriidiline isik Postiaadress: Kreutzwaldi 14, 15029 Tallinn Telefon: +372 628 4100 Elektronpost: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.err.ee Registrikood: 74002322 KM kohustuslase registreerimisnumber: EE101148858 Majandusaasta: 01. jaanuar – 31. detsember 2024 Põhitegevusala: ringhäälinguprogrammide tootmine, edastamine

ja arhiveerimine Juhatus: Erik Roose (juhatuse esimees) Tiina Kaalep Toomas Luhats Mart Luik Joel Sarv Nõukogu: Rein Veidemann (nõukogu esimees) Vadim Belobrovtsev1 Peeter Espak Raimond Kaljulaid Valdo Randpere Marek Reinaas Priit Sibul Viktor Trasberg Sulev Valner Varro Vooglaid Korraldav ministeerium: Kultuuriministeerium Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Eesti Rahvusringhääling on EBU (European Broadcasting Union) liige.

1 Alates 15.02.2024, kuni 5.01.2024 oli nõukogu liige Andre Hanimägi

Majandusaasta aruanne 2024

4

TEGEVUSARUANNE

2024. aastal jätkusid eelmise aasta väljakutsed - pingeline geopoliitiline olukord, inflatsiooniline majanduskeskkond ja sellest tulenev tootmissisendite kallinemine aga ka ühiskonna - loe: rahvusringhäälingu auditooriumi - tugev polariseeritus sarnaselt paljude teiste lääneriikidega.

Viimane asjaolu kinnitab taas ERR-i rolli kestvat olulisust nii ühiskonna sidustaja kui usaldusväärse ja tasakaalustatud uudistestandardi tagajana.

2024. aasta mais vastu võetud Euroopa Meediavabaduse Määrus (EMFA) lisas täiendava põhjuse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muudatuste tegemiseks, mida Kultuuriministeerium on juba mitu aastat ette valmistanud. Tegevused selle vastu võtmiseks jätkuvad ka 2025. aastal.

Lõppenud aastal kajastas ERR jätkuvalt enamikke rahvast ühendavaid suursündmusi, olgu see Vabariigi aastapäeva ülekanded, Võidupüha, taasiseseisvumispäev jpt. Neile lisandus mitmeid 2024. aasta Euroopa Kultuuripealinnas Tartus toimunud üritusi. Samuti toimusid korralised Euroopa parlamendi valimised, mille kajastamine oli tasakaalukas ega tekitanud varasemalt ette tulnud pingeid poliitikute, erakondade ja meedia vahel. Ehk on seegi üks märk ühiskonnana Euroopa riigiks küpsemisest.

Erakorralisena ja pikemalt ette planeerimata võttis ERR kesksuvel üle kanda jalgpalli euroopa meistrivõistlused, kuna UEFA lepingupartner Go3 lõpetas ootamatult oma tegevuse. Märgiline oli seejuures sellise suurülekande jagamine TV3 grupiga. Selline avalik-õigusliku ja erameedia koostöö oli esmakordne, kuid tänu edukale kogemusele kaalub ERR sarnast ühistegevust suursündmuste puhuks kindlasti ka tulevikus.

Eelmainitud rahvusvaheline olukord ja kestev sõda Ukrainas sundis ERR-i töötama püsivalt ja intensiivselt ka oma toimepidevuse tagamise kallal. See tegevus kulmineerus oktoobris 2024 elutähtsa teenuse osutaja (ETO) staatuse omistamisega ERR-ile läbi Hädaolukorra seaduse. Seetõttu viidi läbi arvukalt küberõppusi, toimepidevusteste ja muid sellega seonduvaid tegevusi. Samuti toimus augustis Eesti, Läti ja Leedu avalik-õiguslike tele-ringhäälingute lauaõppus, mille tulemusena ehitati aasta lõpuks välja teineteise televäljastuste dubleerimise süsteem hädaolukordade tarbeks. Samuti alustati riigikaitse alamkava koostamise ja riigikaitseliste ametikohtade määratlemisega.

Kõik need tegevused toimusid 2025. aasta riigieelarvelise tegevustoetuse kärpekava teadmises, mis pani uue aasta eelarve ettevalmistamise päris keerulisse olukorda ja tõi aasta lõpus kaasa nii programmide mahu vähendamist kui mõnede ametikohtade koondamise.

Kõige positiivsema asjana jäi lõppenud aastasse ometi ERR-i uue telekompleksi rahastuslepingu sõlmimine Kultuurkapitaliga summas kuni 62 miljonit eurot ning eduka ehitushanke läbiviimine, mille tulemusena juba aasta lõpus asus ehitushanke võitja Nordecon uut telemaja ehitama. Vastavalt oktoobris 2024 sõlmitud lepingule peaks see valmima juba 36 kuu pärast ning kui kõik läheb plaanipäraselt, saab Eesti televisioon alustada saateid uuest majast juba 2028. aastal. Ehituse periood toob muidugi kaasa üksjagu ümberkorraldusi, muutunud logistikat ja stuudiote kolimisi seoses uudistemaja ja raadiomaja vahelise galerii lammutamisega, kuid lootus kaasaegsele ja säästlikule telemajale aitab säilitada kollektiivi entusiasmi kõikidest ebamugavustest hoolimata.

Majandusaasta aruanne 2024

5

Programmid ja toimetused ETV

Kirev kultuurielu, vaated ajalukku ja suured spordisündmused rikastasid ETV 2024. aasta programmi päevakajalise infovoo ja Eesti elu eri tahkude kajastamise kõrval.

Lõuna-Eesti kultuurisündmused olid fookuses läbi Tartu’24 Euroopa kultuuripealinna ürituste vahendamise, aga mitte ainult. Ühe sellise näitena võib esile tõsta Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia pälvinud dokumentaalfilmi „Tantsutajad“ ehk rahvatantsust Karksi- Nuia moodi tele-esilinastust. Tallinn oli seevastu legendaarse purjelaevade regati Tall Ships Races üheks võõrustajaks, mis sellega seotud melu vahendamise kõrval andis põhjust rääkida ka Eesti merekultuurist laiemalt. Uus saatesari „Kunstiskandaalid“ vaatles viimase 100 aasta vastuolulisemaid teoseid Eesti kunstiväljal, „Laste ööülikooli rännakud“ viis avastama põnevaid paiku ja teemasid ning ETV ekraanile jõudsid esmaesitusena teatrietendused „Osnap, Õhtu rannal“ ja „Praktiline Eesti ajalugu“.

Sooja vastuvõtu ja tunnustuse pälvinud saatesari „Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu“ võttis populaarteaduslikus vormis kokku Eesti aastatuhandete pikkuse ajaloo. Lähiminevikust tõukuva nõukogudeaegsete monumentide teema avas uus dokumentaalfilm „Monumendid ja apelsinid“ ning omal moel vaatas ajas tagasi ka saatesari „Maitse sünd“, mis viis Eesti tippkokad tagasi lapsepõlveaegadesse ja -kohtadesse. Tagasivaadeteks andis ainest ka 20 aasta möödumine Eesti liitumisest Euroopa Liidu ja NATOga.

Aktuaalsete päevateemade kajastamine on olnud ETV tugevus läbi aegade, tuntud ja hinnatud püsisaadete kõrval väärib uuena märkimist sari „Keel ja kool“, mis uuris eestikeelsele õppele üleminekut koolides. Loodusteemaliste uute saatesarjadena alustasid „Elu loomaaias“ ja „Saaremaal on zoo“, ETV reisisarjad viisid paljulapselise pere autoreisile läbi Euroopa („Segasummasuvila ratastel“) ja õhinapõhised Kuubale. ETV programmi lisasid jätkuvalt mitmekesisust ja värvi elamussaated: ülekanded pidulikelt sündmustelt, portreesaated kultuuri- ja avaliku elu tegelastest, kodumaised seriaalid (uuena „Elu võimalikkusest maal“) ja telemängud („Ainulaadne aastakäik“). Kõige eeltoodu tulemusena oli ETV 2024. aastal jätkuvalt Eesti vaadatuim ja suurima vaatajaskonnaga telekanal, samas on murettekitav omasaadete mahu jätkuv vähenemine, mis on tingitud eelarve stagnatsioonist kiire inflatsiooni tingimustes. Kui 2024. aastal ei paistnud saatesarjade hooaegade väikesed lühendamised, korduste ja hankeprogrammi mahu suurenemine auditooriumile ilmselt veel väga silma, siis 2025. aastaks planeeritud eelarvekärped toovad kaasa juba tuntavamad muudatused.

ETV2

ETV2 programmi teljeks oli ka 2024. aastal kultuurivöönd televisiooni parimal vaatamisajal ning sellele lisandus rikkalik valik spordiülekandeid ning mitmekülgne ja tasakaalukas lasteprogramm. Jätkuvalt moodustasid olulise osa ETV2 programmist hoolikalt ja teemapõhiselt valitud dokumentaal- ja mängufilmid, seriaalid ja teadussaated eelkõige Euroopa riikidest. ETV2 vahendas paljusid kultuuri- ja spordisündmusi: Kultuurkapitali aastapreemiate galat, Teatriauhindade galat, Kergejõustiku EM-i, suusaalade MM-i, jäähoki MM-i, iluuisutamise EM-i ja MM-i ning muid olulisi kohalikke ja rahvusvahelisi spordisündmusi. ETV2 hoidis ja arendas ka viipekeelt kasutavatele inimestele suunatud programmivalikut. ETV puhul juba viidatud eelarvete ahenemine mõjutas ETV2 programmi tuntavalt juba ka 2024. aastal.

ETV+

2024. aastal hoidis ETV+ liidripositsiooni Eesti venekeelsete telekanalite seas, kõrgeimaks tulemuseks 2,8% vaatamisaja üldosakaal ja 8,7% osakaal mitte-eestlaste seas mai kuus. Kanali vaatajaskond ületas konkurentide oma vähemalt kolmekordselt.

Majandusaasta aruanne 2024

6

Telekanali päevakajalistest formaatidest jätkasid eetris hommikuprogramm „Kohv+“, õhtune telemagasin „Horisont“, välispoliitiline „Orbiit“, „Nädala intervjuu“, vestlusaated „Oma tõde“, „Epitsenter“ ja „Narva stuudio: Rahvale tähtis“, tarbijasaade „Peegel“, uuriv „Insight“. Keskkonna teemasid käsitlev „Öko? Loogiline“, Eesti maaelu tutvustav „Mironovi talu“ ja meelelahutuslik talendisari „Rahvas laulab“ tulid välja uute hooaegadega.

Kevadel jõudis ekraanile täiesti uus mitmeosaline projekt „Maitserännak Eestimaal“, kus tuntud eesti tippkokad tutvustasid maitseelamuste läbi Eesti eripaikade kombeid ja traditsioone.

Sügisel tuli ETV+ välja uue eesti keele ja kultuuri populariseeriva 12-osalise projektiga „Keeleveski“, mis lisaks keeletundidele räägib ka eesti kirjanduse, muusika ja filmikunsti tähtsamatest teostest ja tegijatest. Projekt pälvis Integratsiooni sihtasutuse lõimumise valdkonna aastapreemia „Aasta sõnumikandja“.

Koostöös ETV-ga tõi ETV+ ekraanile Tallinna loomaaia elu käsitleva saatesarja „Elu loomaaias“ ning reisisarja „Route 66. Ameerika kahel pool maanteed“.

ETV+ kajastas ka mitmeid erisündmusi, nende hulgas Eesti Vabariigi aastapäeva üritused, Euroopa parlamendi valimiste debatid ja valimisteõhtu, Eesti laulu konkurss ja Eurovisioon, Euroopa päeva kontsert 9. mail, Võidupüha paraad, Eesti taasiseseisvumise aastapäeva üritused, Noorte Eurovisioon 2024 jt.

Traditsiooniliselt jõudsid ETV+ eetrisse „Jõulutunnel“ ja aasta kokkuvõtvad intervjuud ning vestlussaated. Aastavahetuseööl oli eetris pidulik programm ja traditsiooniline vabariigi presidendi pöördumine.

Spordisündmustest olid ETV+ eetris Laskesuusatamise MM-i otseülekanded, Jäähoki MM, Iluuisutamise EM ja MM, Jalgpalli EM ja Rahvuste liiga otseülekanded.

ETV+ ekraanile ilmusid ka uued telesarjad ja filmid, mitmed nendest Ukraina toodang.

Vikerraadio

Vikerraadio programmist võtsid kevadel tubli osa Euroopa Parlamendi valimistega seotud debatid ja üksikkandidaatide tutvustused. Suveprogrammist väärib esiletõstmist Vaiko Epliku raadiosari „Muusika nõudlikule maitsele“, mis tutvustas eesti popi- ja rockiklassikat ja Margit Kilumetsa ja Mart Mardisalu saatesari „Läks aga läände“, mis andis võimaluse mõtestada pöördelisi üheksakümnendaid Eestis. Sügisel lisandus programmi Piret Kriivani toimetatud ja juhitud uus raadiosari „Euroopa aeg“, kus tutvustatakse Euroopa kujunemise ajalugu.

Raadioteatri tegemistest tuleb esile tõsta 24. veebruariks loodud pidulikku kompositsiooni „Wabariigi aastapäev Kuld Tiigis“, mis teostus koostöös lavaka tudengitega. Märtsiküüditamise aastapäevaks valmis helirännak „Vabadusel ei ole piire“. Kevadtalvel oli kuulajatel võimalus osa saada satiirisarjast „Pohlad“. Sügisel pakuti kuulajatele helilist kompositsiooni maalikunstnik Konrad Mägi kirjadest.

Noorematele kuulajatele valmis ülimenukas teaduslik lühikuuldemängude sari „Reis loomariigis“. Sari valmis koostöös raadiojaamaga France Inter ja Prantsuse Riikliku Loodusmuuseumiga.

Raadio 2

Raadio 2 (R2) läbis esimesel poolaastal suure programmiuuenduse. Kogu toimetuslik ramm läks uue programmi käimajooksmisele. Uue programmi käivitamise kõrvalt oli R2 kevadel partneriks nii „Eesti Laulule“ kui ka uue muusika festivalile Tallinn Music Week. Samuti esitles Raadio 2 aasta alguses EBU uue muusika töögrupi liikmena Euroopa suurimal talendifestivalil Eurosonic Eesti artisti Daniel Levi. Selle kõrval tugevdati ka „R2 Minilaivi“ brändi, kus pakutakse igal nädalal kodumaistele artistidele otse-eetris musitseerimise võimalust. Kaasatud oli ERR-i portaal, kes aitas minilaivid videopildina ka üles salvestada. Peale ERR-i portaali said need väljundi nii Jupiteris kui ETV2 eetris.

Majandusaasta aruanne 2024

7

Sügisel värskendati R2 programmivõrku ning käivitati muusikalisi autorisaateid koondav „R2 laupäev“. Septembris toimus „Rahva oma kaitse“ avalik salvestus Fonoteegis.

Detsembris korraldati taas aasta suurim muusikaküsitlus „Aastahitt 2024“, mille lõpetas avalik üritus klubis D3. Detsembris tehti tihedat koostööd ka „Eest Lauluga“, R2 kuulajate abiga selgitati välja 16. finalist, kes pääses lõppvõistlusele.

Klassikaraadio

Aasta dominandid olid kultuurisaated ja kontserdiülekanded.

Enim järelkuulamisi kogusid kultuurimagasin „Delta“, muusikasaade „Fantaasia“ ja Tõnu Õnnepalu reisisari „Kõik nad on elada tahtnud“. Samuti sai palju kuulajate tähelepanu Lennart Lennuki „Looduse leksikon“ ning Tõnis Kahu „Pop-konspekt“. Need on saated, mida kuulatakse rohkesti ka järgnevatel aastatel. Üksikutest saadetest said enim kuulamisi Marju Lauristini Ööülikooli loeng ja Tõnu Õnnepalu sarja „Kõik nad on elada tahtnud“ avasaade Koeru kirikuaiast, mis kandideeris ka parima raadiohetke auhinnale Kuldmikrofonide üritusel.

Suvekava „Igavene suvi“ tipnes tehniliselt eksperimentaalse Klassikahommikute sarjaga, mis läks eetrisse saatejuhi Marius Petersoni metsatalust Pärnumaalt.

Klassikaraadio kavas oli 2024. aastal 149 kontserdiülekannet, neist 17 otseülekanded välismaalt, nende hulgas BBC Proms, Erkki-Sven Tüüri Oboekontserdi esiettekanne Hamburgis, Euroraadio jõulumuusika päev, ooperiülekanne Metropolitan Operast jm.

Eesti kontserdilavadelt sai üle kantud 132 kontserti. Nende hulgas Eesti ja Balti muusikapäevad 7 kontserdiga, sarja „Noorte stuudio“ orkestrikontserdid raadiostuudios, enamik ERSO kontserte, Jazzkaar, Nargenfestivali Pärdi päevad jm.

Üle pika aja salvestas Klassikaraadio tervikooperi, Vanemuises lavale toodud Ardo Ran Varrese „Põrgupõhja uus vanapagan“.

Unikaalseim ja erakordseim saade oli kolmes keeles otseülekanne Balti muusikapäevade sümfooniakontserdilt Tartus 28. aprillil. Kontsert oli korraga eetris kõigi kolme Balti riigi klassikaraadios.

Klassikaraadiol oli 2024. aastal keskmiselt 60 000 kuulajat nädalas.

Raadio 4

Aasta 2024 talvel ja kevadel oli Raadio 4 fookuses välispoliitika, Euroopa Parlamendi valimised, infosõda, võltsuudised ning kultuuriline mitmekesisus. Juba eelmistel aastatel suurendas Raadio 4 oluliselt oma sise- ja välispoliitiliste saadete osakaalu. Talvehooajal lisandus nendele saadetele globaalsele infosõjale pühendatud saade „Vaatleja“.

Talvel ja kevadel tähistas Raadio 4 Kultuuririkkuse aastat. Eetrisse on jõudnud 10-osaline saatesari „Kultuurikatel“. Saatesarja peategelasteks olid Eestis elavad välismaalased Ida- ja Lääne Euroopast, Aafrikast, Lähis-Idast ja Aasiast. Jaanuarist alustas Raadio hommikuprogrammi uue rubriigiga, mis on pühendatud „Euroopa Kultuuripealinnale 2024“.

Veebruarist juunini oli Raadio 4 fookuses Euroopa Liidu poliitika ja Euroopa Parlamendi valimised, mida Raadio 4 kajastas, korraldades väitlussaateid, reportaaže teistest EL-i riikidest ning kasutades muid audio- ja videoformaate. Juunis korraldas Raadio 4 koostöös telekanaliga ETV+ valimisteõhtu ning saadet edastati samaaegselt nii teles kui raadios.

Suvi algas Eesti kultuuri ja ajaloo lainel. Eetrisse on jõudnud saatesari „Tuuletiivad“ (kokku 12 saadet), mis rääkis Eesti tuuleveskite põnevast ajaloost. Suve traditsiooni jätkates, oli Raadio 4 esindatud Kaitseliidu Võidupüha paraadil Narvas, Hansapäevadel Viljandis ning juulis tegi otsesaateid Viljandi pärimusmuusika festivalilt. Juuni alguses korraldas Raadio 4 jalgrattamatka läbi Lõuna-Eesti, et kuulajatele seda piirkonda tutvustada.

Majandusaasta aruanne 2024

8

Sügishooajal jõudis Raadio 4 eetrisse uus saatesari „Kapital“ (kokku 8 saadet), milles räägiti maailma suurimatest majandustest ja nende edu võtmetest. Oktoobris tähistas Raadio 4 Rahvusvahelist muusikapäeva ning koos Klassikaraadioga korraldas muusikapäeva viktoriini.

Oktoobrist 2024 käivitas Raadio 4 visuaalse raadio süsteemi (Visual Radio), pakkudes veebikuulajatele võimalust jälgida stuudios toimuvat reaalajas. Detsembris pakkus Raadio 4 oma kuulajaskonnale kahte uut lühikest saatesarja. Eetrisse on jõudnud Ameerika bluusi ajaloost rääkiv saatesari „Suure Jõe bluus“ ja Tallinna sõpruslinnast Carcassonnest jutustav saatesari „Bon Passage!“

Detsembris toimus juba 31. korda Raadio 4 heategevuskampaania „Jõulurõõmu kuulutus“. 2024. aastal tegi Raadio 4 koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga, et toetada haruldaste haigustega laste ravi. Telefoni- ja otseannetuste abil on kogunenud kõigi aastate suuruselt teine summa – üle 27 000 eurot.

Raadio Tallinn

Tallinnas ja selle lähiümbruses sagedusel 103,5 MHz kuulatav Raadio Tallinn pakub päevasel ajal (kell 7–22) mõnusat taustamuusikat ning igal täistunnil on eetris rahvusringhäälingu raadiouudised. Õhtust hommikuni on eetris välismaised uudiste- ja infosaated (BBC, RFI). Väljaspool Tallinna on Raadio Tallinn kuulatav interneti vahendusel.

Jupiter

2024 aasta suurim arendustöö Jupiteris oli ETV, ETV2 ja ETV+i telelehtede integreerimine Jupiteri portaali. Kõikide kanalite video sisu on koondunud nüüd ühte kohta, mida on optimaalsem edaspidi arendada ning hoiab kasutajakogemuse ühtlasena.

Uuendati otsingumootorit Jupiteris, Jupiter+is ning Lasteekraanis, mis on nüüdsest veelgi täpsem.

Serverite uuendamise tulemusel oli võimalik taastada pildikvaliteet 1080p resolutsioonis, mis oli varasemalt piiratud 720p peale.

Sündmuste kajastamise osas olid tähtsamateks Eesti Vabariigi aastapäeva ülekanded, Eesti Laul 2024, Taasiseseisvumise ülekanded ning mahukas jõuluprogramm, mis toimusid käsikäes lineaarkanalitega.

Uudiste- ja sporditoimetus

Uudiste- ja sporditoimetuse tegevus lähtub rahvusringhäälingu eesmärgist ühendada Eestit ning pakkuda kõige kvaliteetsemat ja usaldusväärsemat eestikeelset ajakirjanduslikku sisu maailmas.

2024. aasta kesksed sündmused olid Eesti vaates jätkuv sõda Ukrainas, presidendivalimised USA-s, Iisraeli ja Hamasi konflikt, Euroopa Parlamendi valimised, uue valitsuse moodustamine Eestis ning eelarve-, energeetika- ja julgeolekupoliitika arengud. ERR-i uudistetoimetus kajastas kõike seda ja veel väga paljusid teisi olulisi uudiseid lähtuvalt meie auditooriumi huvidest, operatiivselt ja mitmekülgselt.

Sõda Ukrainas kajastas uudistetoimetus jätkuvalt lisaks igapäevaste uudiste vahendamisele erikorrespondentide meeskonna roteeruvate külastustega Ukrainasse, sealhulgas rindele ja riigi teistesse olulistesse piirkondadesse. Peale Eesti inimeste jõudis meie kolleegide Ukrainas loodud sisu EBU uudistevahetuse kaudu paljude Euroopa riikide televaatajateni.

USA valimiste selgitamiseks saatis uudistetoimetus Ühendriikidesse valimiseelseks perioodiks täiendava operaatori, kelle toel püsivalt seal töötav korrespondent sai teha rohkem ja põhjalikumat tööd kiiresti muutunud ajaloolise tähtsusega kampaania kajastamisel. Tulemus oli vaatamata piiratud ressursile võrreldav näiteks Soome Yle ja Rootsi SVT pakutuga. Koostöös Associated Pressiga pakkus err.ee presidendivalimiste häältelugemise reaalajalist kajastust.

Majandusaasta aruanne 2024

9

Euroopa Parlamendi valimisteks tõi uudistetoimetus lisaks tavapärasele tegevusele koostöös arendusosakonnaga välja uuendatud reaalajalise tulemusgraafika. See leidis väga suurt kasutust ja toimis laitmatult.

Uue valitsuse moodustamisel ning sellele eelnenud ja järgnenud uudistetsüklis andis ERR uudistetoimetus väga suure osa Eesti ajakirjanduses ilmunud eksklusiivsetest lugudest.

Aasta teises pooles valmistas uudistetoimetus ette ja viis läbi 2025. aasta eelarvekärpest tulenevad kokkuhoiumeetmed, sealhulgas koondamised.

err.ee ehk rahvusringhäälingu portaal on eelkõige uudistekeskne, pakkudes päevakajalist meediasisu eesti, vene ja inglise keeles. Lisaks on portaalis alamrubriigid kultuur, teadus, arvamus, sport jt, kus käsitletakse ka laiemaid ja ajatumaid teemasid. Loetavuse näitajad olid ka 2024. aastal head ning kinnitasid auditooriumi huvi keeruliste teemade ja põhjalike käsitluste vastu. Portaali põhiülesanne on pakkuda ajakirjanduslikku sisu sellele osale ühiskonnast, kes muutunud käitumisharjumustest tulenevalt ei kasuta infoallikana raadiot ja televisiooni, kuid kellele ERR peab meediateenust pakkuma, nii nagu igale teisele maksumaksjale.

Rahvusringhäälingu sporditoimetus vahendas 2024. aastal ERR-i kanalites 220 spordisündmuste otseülekannet. Olulisemate suurprojektidena: laskesuusatamine ja suvebiatlon (101 ülekannet), jäähoki (35 ülekannet), kahevõistluse MK (36 ülekannet), jalgpall, sh jalgpalli EM (74 ülekannet), kergejõustiku EM (18 ülekannet), iluuisutamise EM ja MM (16 ülekannet), Eesti võrkpallikoondise mängud (16 ülekannet), Eesti käsipalli rahvuskoondise valikmängud (6 ülekannet). Lisaks ülekannetele, jätkuvalt Eesti vaadatumate telesaadete hulka kuuluvad, igaõhtused spordiuudised ETV-s, raadiouudised Vikerraadios ning pidev uudistevoog ERR-i spordiportaalis. Otseülekannete ja uudiste kõrval pakub sporditoimetus spordipublitsistikat esmajoones iganädalaste raadiosaadete näol: „Spordipühapäev“, „Võimla“ ning üle kahe nädala eetrisse jõudev „Spordis ainult tüdrukud“. Traditsiooniliselt valmib aasta lõpuks telesaade 2024. spordiaasta tipphetkede kokkuvõttega (1 saade). Oluline on siinkohal välja tuua ka koolinoorte saatesari „TV 10 Olümpiastarti“ (5 osa), mis 2024. aastal alustas juba 54. hooaega. 2024. aasta parima spordiuudise auhinna pälvisid Eesti spordiajakirjanduse konkursil ERR-i ajakirjanikud. Samuti tunnustati aasta parimate audiovisuaalse pressi ülekannetena ERR-i spordiülekandeid kergejõustiku EM-ilt ja laskesuusatamise MM-ilt.

Arhiivid

Arhiivides jätkati analoogmaterjalide digiteerimise ja restaureerimistöödega ning ERRis alalisele säilitamisele kuuluvate paberkandjatel olevate autorilepingute digiteerimist ja registrisse kandmist.

Järgnevad joonised annavad ülevaate ERR-i arhiivide kogumahust, selle juba digiteeritud osast ning 2024. aasta jooksul täiendavalt digiteeritud mahust.

Majandusaasta aruanne 2024

10

Tehniline areng ja investeeringud

Koostöös teiste Balti riikide avaõiguslike ringhäälingutega (ERR, LTV, LRT) loodi ja testiti võimekus telepildi edastamise tehnilise ahela toimimiseks kriisiolukorras, kui kohalikul ringhäälingul selleks võimakus puudub.

Raadio 4 stuudiotes loodi visual radio võimekus, mis võimaldab kuulajatel veebi vahendusel jälgida raadiostuudios toimuvat.

Raadio 2-s mindi üle uuele tarkvarapõhisele heliväljundi lõppkompressiooni tehnoloogiale, mis võimaldas oluliselt parandada kanali helipilti. Plaanis on sarnase lahenduse juurutamine ka teistel raadioprogrammidel.

Jätkus AI-tehnoloogiate juurutamine protsesside automatiseerimiseks ja parandamaks programmide kättesaadavust eri puuetega ühiskonnagruppidele. Masintõlke abil varustatakse nüüd venekeelsed otsesaated järelvaatamises eestikeelsete subtiitritega. Heli tekstiks (speech- to-text) tehnoloogiat kasutatakse nii raadio- ja telesaadete uudisartikliteks kirjutamisel kui arhiivisaadete transkriptsioonide loomisel, mis võimaldab arhiivimaterjalides tekstiotsingut kasutada. Tekst heliks (text-to-speech) tehnoloogia abil on uudisteportaalis vaegnägijatel tekstilisi uudiseid kuulata etteloetuna.

Arendati edasi kriisiteavituse võimekust koostöös Päästeameti ja Kaitseväega. Kriisiteavitus- sõnumeid on võimalik nüüd edastada lisaks tele- ja raadioeetritele ka kõikidesse ERR portaalidesse.

Teleprogrammide internetiportaalid integreeriti Jupiteriga, edaspidi saab visuaalprogramme avaliku internetiteenuse vaates arendada ühe tervikuna.

Välise andmesidekanali ribalaiust laiendati kahekordseks (kokku 40 Gbit/s). Laiem andmesidekanal võimaldab Jupiteri ja teleprogrammide sisu näidata varasemast oluliselt paremas kvaliteedis, nüüd on otse- ja järelvaatamine võimalik 1080p resolutsioonis.

Küberturbe parandamiseks võeti kasutusele Trendmicro lõppkasutajaseadmete kaitse lahendus.

Arendati edasi teleuudiste mobiilset režiilahendust.

Uue telekompleksi ehitus

2024. aasta kevadel täiendati Riigikogu Kultuurikomisjoni poolt riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja, mille tulemusena tekkis Kultuurkapitalil võimalus rahastada riiklikult tähtsa kultuuriehitusena Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehitust. Rahastusleping uue telemaja ehituseks Eesti Kultuurkapitaliga sõlmiti 01.07.2024.

Mai kuus kuulutati koostöös AS Riigi Kinnisvaraga välja rahvusvaheline riigihange „Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehitustööd“. Riigihanke tulemusena sõlmiti uue telemaja ehitustööde leping AS Nordeconiga 12.11.2024.

Augustis kuulutati välja riigihange „Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja tööprojektile ekspertiisi tegemine ja ehitustööde aegne omanikujärelevalve“. Leping riigihanke parima pakkumuse tegija Sweco EST OÜ-ga sõlmiti 11.11.2024.

Uue telemaja ehituse alguskuupäevaks on 12.11.2024.

Kinnisvara- ja transpordiosakond

ERR Kinnisvara halduse ülesandeks on ERRi kinnistute, hoonete ja seadmete (liftid, ventilatsiooni-, kütte-, ja jahutusseadmete) korrashoid ja remont. Samuti hoonete igapäevase korrashoiu, valve ning heakorra tagamine.

Viimase paari aasta inflatsioon väljendus hooldusteenuste sisseostu hinna keskmises tõusus 30%. Kahjuks ei väljendu inflatsioonist tulenev hinnatõus kinnisvaraosakanna eelarvereal.

Majandusaasta aruanne 2024

11

2024. aasta suurimaks väljakutseks oli tagada tehnosüsteemide minimaalne vajaminev hooldus keerulistes eelarve olukorras.

Eesti Rahvusringhäälingule kuulus 2023 aasta lõpu seisuga 34 registreeritud sõiduvahendit, alates ülekandebussidest kuni korrespondentide autodeni. Uusi autosid aastal 2024 ei soetanud.

Suurema nõudluse korral korraldatakse transport veoteenuse ja/või taksolepingu raames.

Struktuur ja personal

ERR-i juhtimisstruktuuri põhialused sätestab Eesti Rahvusringhäälingu seadus. 2024. aastal struktuuris muudatusi ei tehtud.

Eesti Rahvusringhäälingu aasta keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale, arvestamata juhatuse liikmeid, oli 595,9 (2023. aastal 602,0), sh kõrgharidust nõudval või sellega võrdsustatud ametikohal töötavaid kultuuritöötajaid 502,1 (2023 508,0).

Programmides jt loomingulistes üksustes oli 313,6 (313,8), tehnilistes ja tugiüksustes 214,6 (220,2), kinnisvara ja selle haldusega seotud üksustes 48,5 (48,5), administratiivüksustes 19,2 (19,5) töötajat (aasta keskmine taandatuna täiskoormusele).

2024. aasta tõi kaasa koosseisu vähenemised mitmes üksuses tulenevalt 2025. aasta kärpe- eelarvest ning nii vähe uusi töötajaid, kui aastal 2024, ei ole ERRis olnud mitmeid aastaid.

Koosseisulistele töötajatele arvestatud brutotasud aastas (koos hüvitiste ja lisatasudega) olid 15,801 mln eurot (2023. aastal 15,792 mln) ja puhkusetasud 1,760 mln eurot (1,783). Juhatuse ja nõukogu tasud koos puhkusetasude ja hüvitistega olid 656,1 tuhat eurot (588,1). Mittekoosseisuliste tasude maht oli 1,549 mln eurot (1,556). Töötasudelt aasta jooksul arvestatud tööandja maksukulude summa oli 6,639 mln eurot (6,596).

Instari tehtud tööandjate maineuuringus hinnati ERR humanitaarvaldkonna tudengite seas neljandaks kõige atraktiivsemaks tööandjaks Haridus- ja teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli ja HARNO järel.

Koolitustegevustest jätkus ERR-i ja YLE vaheline praktikaprogramm, mille käigus saavad mõlema organisatsiooni töötajad käia kuni nädalaks tutvumas teise organisatsiooni tööga. Yle kolleegid käisid meil külas nii Tallinnas kui Tartus nii ühekaupa kui grupina. ERRi suurem delegatsioon oli venekeelse hommikuprogrammi toimetuse visiit Yle-sse, aga käidi tutvumas ka UMK muusikavõistluse korraldusega. Jätkusid eetrikeele ja kõnetehnika koolitused nii eesti- kui venekeelsetele programmidele, rõhuga uuematele saadetele ja uuemate kolleegidele tele- ja raadioeetris. Osaleti õigusvaldkonna, andmekaotse arhiivinduse, teabehalduse, finantsvaldkonna, töötervishoiuteemalistel koolitustel ning EBU korraldatavatel konverentsidel ja koolitustel, IBC konverentsil Amsterdamis. Juhtidele toimus strateegiakoolitus Annika Arasega ning 1:1 vestluste koolitus psühholoog Viktoria Saadiga. Vikerraadio korraldas kohtumise ja koolituse Hommikumõtiskluse läbiviijatele. Vähemalt kord aastas korraldab ERR esmaabikoolituse, kus lisaks määratud esmaabi andjatele saavad osaleda kõik soovijad. Püsivalt jälgib ja nõustab televisioonitöötajaid eetrinõustaja Marite Kallasma.

Mitu korda aastas käivad ERRi tööga tutvumas venekeelsed tudengid ning nende õpetajad ning sageli on ERRi ajakirjanikud oodatud külalised erinevate koolide meediatundides üle Eesti.

Tavapäraselt käis aasta jooksul ERR-is praktikal palju tudengeid, kõige suurem osa neist suvel uudistetoimetuses, aga praktikante oli ka väljastusosakonnas, Vikerraadios, Klassikaraadios, Raadio 2-s, turundusosakonnas ja mujal.

ERR-i töötajad suhtuvad teadlikult oma tervisesse: käiakse kohustuslikes tervisekontrollides ning kasvab sportimisvõimaluste kompenseerimise kasutamine. Neljandat aastat on olnud terviselahenduse võimalus alternatiivina sportimisvõimaluste kompensatsioonile. ERR-i töötajatel on võimalik vaimse tervise murede korral saada kolm nõustamist tööandja kulul.

Majandusaasta aruanne 2024

12

Tehnikaüksusele, kus on vahetustega töö ning mitme võtte vahele võib jääda paus, sisustati magamisvõimalusega puhketuba, millest oldi pikalt puudust tuntud.

Sisekontroll ja riskihaldus

ERR-i kontrollikeskkond on määratletud õigusaktide, organisatsioonisiseste kordade ja juhenditega ning hõlmab ka väärtusi, head tava ja organisatsioonikultuuri laiemalt.

Nende järgimine iga töötaja/kaastöötaja ning keskastmejuhtide poolt tagab ERR-i toimimise vastavuses seatud eesmärkide ja ülesannetega. Teisene kontroll vastavuse tagamisel on tugiüksuste (õigus- ja teabehaldusosakond, personaliosakond, finantsosakond) ja juhatuse ülesanne. Lisaks tagavad kontrollikeskkonna toimimise kolmandas astmes kaks seadusega määratud ametipidajat – eetikanõunik ja siseaudiitor – ning auditikomitee, kes annavad oma tegevusest regulaarselt ülevaateid nõukogule. ERR-i majandusarvestuse ja aastaaruande nõuetekohasust hindab iga-aastaselt väline audiitor ning vastavalt oma riskihinnangutele ka Riigikontroll jt välised kontrollinstitutsioonid.

Dokumendiringlus ERR-is on peamiselt elektrooniline, kuigi paberdokumente kasutatakse lepingute sõlmimisel välisriikide partneritega ning vähesel määral muude isikutega, kes ei kasuta digitaalset allkirjastamist. Organisatsioonisiseses asjaajamises kasutatakse dokumendihaldussüsteemi, mille kaudu antavad kinnitused on juhatuse korraldusega võrdsustatud allkirjastamisega.

ERR-is hinnatakse riskiregistri abil, kuidas tuvastada, analüüsida, jälgida ja vajadusel leevendada riske, mis võivad oluliselt mõjutada tegevuse tulemuslikkust. Riskiregistrit uuendatakse igal aastal.

Välisvaluutas kohustuste ja nõuete maht on ERR-i tegevuse üldmahuga võrreldes väga väike, mistõttu valuutakursside kõikumine tegevusele olulist mõju ei avalda (ERR-il on regulaarselt arveldusi Šveitsi frankides, vahel ka Ühendkuningriigi naelades, USA dollarites, Skandinaaviamaade kroonides ja muudes valuutades).

ERR-il ei olnud 2024. aastal laenukohustusi. Väärtpabereid ERR ei oma ning keerukamaid finantsinstrumente aruandeaastal ega sellele eelnenud aastal ei kasutatud.

Majandusaasta aruanne 2024

13

Eelarve ja selle täitmine Kulude kokkuvõttes lõppes 2024. aasta positiivse tulemiga. Osaliselt võib selle põhjuseks lugeda ka asjaolu, et 2025. aastaks vajalikke säästumeetmeid hakati rakendama juba 2024. aasta sügisel, kui kärpevajadus oli juba teada. Paraku mõjutas programmimahtude koomaletõmbamine aasta lõpupoole ka tootmise siseteenuste kasutamist, mis väljendus aasta kokkuvõttes miinustulemina tootmisteenistuse eelarves. Seda omakorda aitas tasakaalustada sääst muudes tehnikaüksustes. Sporditoimetuse kulude mahtu suurendas aasta kestel ootamatult tekkinud võimalus omandada ja koostöös TV3-ga näidata Eesti publikule (tasulist tellimust nõudmata) Euroopa meistrivõistlusi Jalgpallis. Kinnisvaraarendusega seotud planeeritust väiksemad tulud tulenesid eeldatust pisut aeglasemast tempost uue telekompleksi ehitusel, mistõttu Kultuurkapitali planeeritud 2 mln euro suurusest toetusest kasutati 2024. aastal ainult 622 tuhat eurot. Hanketoimetuse koondreal sisalduva Eesti Telefilmi arendusprojektidest tehti ka 2024. aastal tootjatele ettemakseid, mis kajastuvad kuludes alles järgmistes perioodides, kui sarjad on valminud ning jõuavad vaatajateni. Kinnisvaraosakonna kulusid aitas eeldatust madalamana hoida eelkõige suhteliselt soe kütteperiood. Tulenevalt aasta lõpus alanud uue telekompleksi arenduse aktiivsest faasist on hoitud selleks vajalikke reserve (sh 2019. a müüdud Tuisu tn kinnistu eest saadud raha) ja seetõttu on tavaolukorrast kõrgemad ERR-i likviidsuskordajad. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on 2,78 (2023 2,19) ja maksevõime kordaja 2,25 (1,88). ERR-i tegevuse jätkusuutlikkusega seoses on murettekitav, et 2021–2024 aastate kiire inflatsioon on ületanud oluliselt tulude kasvu, millele lisandus 2025. aastaks 4%-line eelarvekärbe, mistõttu ei ole auditooriumile võimalik pakkuda senises mahus ja kvaliteedis sisu. Arvestades seda, et seisuga 01.01.2024 elas Eestis 1 374 687 inimest (allikas statistikaamet), oli ERR-i riigieelarvest rahastatavate tegevuste kulu elaniku kohta 31,06 eurot aastas ehk 2,59 eurot kuus või 8,5 senti päevas. See summa jaotub olulisemate tegevusvaldkondade lõikes järgmiselt:

eurot elaniku kohta aastas kuus päevas

programmide sisu 19,73 1,64 0,054

sh ETV 4,48 0,37 0,012

ETV2 0,55 0,05 0,001

ETV+ 1,96 0,16 0,005

Hankeprogramm & Jupiter 0,95 0,08 0,003

Vikerraadio 0,90 0,08 0,002

Raadio 2 0,46 0,04 0,001

Klassikaraadio 0,47 0,04 0,001

Raadio 4 0,78 0,07 0,002

Uudised 4,72 0,39 0,013

Sport 1,64 0,14 0,004

programmide edastamine 2,43 0,20 0,007

tehnika ja tugiteenused 8,08 0,67 0,022

juhtimiskulud 0,83 0,07 0,002

Majandusaasta aruanne 2024

14

ERR TEKKEPÕHINE EELARVE 2024 ja selle täitmine TULUD 12 kuu eelarve 12 kuu tegelik vahe

Toetus riigieelarvest tegevuskulude katteks 42 151 487 42 151 487 0

Eraldised riigieelarvest investeeringuteks 1 949 305 1 949 305 0

Sihtotstarbelised eraldised ja annetused 2 850 334 1 578 354 -1 271 981

sh Kultuurkapitalilt uue telekompleksi ehituseks 2 000 000 622 683 -1 377 317

sh muud sihtotstarbelised eraldised riigilt 75 000 75 000 0

sh sihtotstarbelised projektitoetused 775 334 880 671 105 336

Teenused ja tooted 3 691 541 3 236 935 -454 606

Rent jm hoonetulud 217 800 210 876 -6 924

Teenused 3 267 186 2 791 316 -475 870

Õiguste litsenseerimine ja müük 206 555 234 743 28 188

Muud äritulud ja kasumid 2 400 8 224 5 824

Finantstulud 100 000 437 255 337 255

TULUD KOKKU 50 745 067 49 361 559 -1 383 508

KULUD 12 kuu eelarve

s.h

omatulude

arvel

12 kuu tegelik

s.h

omatulude

arvel

eelarvelise

ressursi

ala/ülekulu

Programmid, toimetused ja arhiiv

Programmi üldkulu & reserv 1 779 127 292 245 1 505 555 289 447 270 774

ETV ja saated 7 846 828 1 618 175 7 635 861 1 473 251 66 044

ETV2 ja saated 868 374 59 400 810 769 59 400 57 605

ETV+ ja saated 2 758 231 70 830 2 769 208 72 647 -9 159

Kultuuritoimetus ja kultuuriportaal 314 223 0 297 937 3 738 20 024

Päevakajaliste saadete toimetus 73 728 0 63 285 0 10 444

Elamussaadete toimetus 161 495 0 166 368 4 025 -849

Produtsentide osakond 140 234 0 137 523 0 2 711

Programmiteenistus, tõlkekulud 1 376 851 0 1 292 805 0 84 046

Ligipääsetavusteenus 36 000 0 53 983 0 -17 983

Vikerraadio 1 323 566 38 310 1 270 405 32 081 46 931

Raadio 2 649 106 1 800 628 664 867 19 509

Klassikaraadio 655 564 3 000 647 900 1 530 6 194

Raadio 4 1 108 408 35 500 1 113 821 37 441 -3 472

Raadio Tallinn 34 577 0 33 145 0 1 432

Uudiste- ja sporditoimetus 9 121 784 590 935 9 094 412 351 944 -211 618

sh Sport 2 501 044 482 575 2 493 602 241 518 -233 616

Jupiter 295 082 0 291 043 0 4 039

Hankeprogramm 2 309 783 1 074 000 2 093 050 1 076 772 219 505

Arhiivid ja müügiosakond 738 820 96 300 721 166 103 900 25 255

Programmitootmise otsesed kulud kokku 31 591 782 3 880 495 30 626 899 3 507 045 591 432

Tootmine, tehnika ja hooned

Tootmisteenistus 1 088 449 200 000 1 311 421 134 614 -288 357

Väljastusosakond 910 401 25 617 892 211 15 586 8 160

IT osakond 625 417 0 617 442 1 471 9 445

Arendusosakond 528 125 0 463 185 0 64 940

Edastamiskulu 3 368 160 0 3 337 214 0 30 946

Tehnika üldkulud & arendusprojektid 3 948 073 106 080 3 333 085 67 825 576 733

Kinnisvara- ja transpordiosakond 3 098 925 223 507 2 970 443 216 821 121 796

Kinnisvara arendus ja remondifond 776 956 2 075 000 337 667 839 858 -795 853

Tootmise, tehnika ja hoonekulud kokku 14 344 506 2 630 204 13 262 668 1 276 175 -272 191

Üldosakonnad

Turundus- ja meediauuringute osakond 1 200 121 31 176 1 072 929 31 676 127 692

Õigus- ja teabehaldusosakond 300 556 0 295 831 0 4 725

Finantsteenistus 312 194 0 324 431 0 -12 237

Personaliosakond, koolitus- ja töötervishoiukulud 368 781 0 362 387 8 385 14 779

EBU koostöö 559 684 0 537 829 16 21 871

Üldkulud & reserv 459 980 102 400 340 215 437 470 454 835

Üldosakonnad kokku 3 201 315 133 576 2 933 621 477 547 611 666

Juhtimine ja kontroll

Nõukogu 288 854 0 286 381 0 2 472

Juhatus 643 420 0 643 585 0 -164

Siseaudiitor, nõunikud ja nõukoda 235 190 0 208 259 0 26 931

Juhtimis- ja kontrollfunktsioonid kokku 1 167 464 0 1 138 225 0 29 239

KULUD KOKKU 50 305 067 6 644 275 47 961 413 5 260 767 960 146

TULEM 440 000 1 400 146

Majandusaasta aruanne 2024

15

AUDITOORIUMI ÜLEVAADE Eesti rahvusringhäälingut usaldas 2024. aasta IV kvartalis 72 protsenti 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. 2023. aasta sama perioodiga võrreldes on see näitaja kahanenud 1 protsendipunkti võrra. Rahvusringhäälingut mitteusaldanute osakaal, 20 protsenti, oli 2023. aastaga võrreldes 1 protsendipunkti võrra väiksem.

Eesti keelt peamise keelena kõnelejatest usaldas rahvusringhäälingut 83 protsenti, mis on 1 protsendipunkti võrra vähem kui aasta varem — 2023. aastal usaldas rahvusringhäälingut 84 protsenti eesti keelt peamise keelena kasutavatest inimestest vanuses 15+. Rahvusringhäälingut mitte-usaldanute osakaal selles sihtrühmas on 13 protsenti, mida on 1 protsendipunkti võrra vähem kui 2023. aastal.

Muu suhtluskeelega inimeste hulgast 47 protsenti usaldab rahvusringhäälingut, mis on 3 protsendipunkti vähem kui aasta varem. Mitteusaldajate hulk, 36 protsenti, on suurem kui varasematel aastatel, olles Ukraina sõja eelse ajaga võrreldes tõusnud enam kui 11 protsendipunkti võrra.

Joonis 1. ERR-i usaldusväärsus 2020-2024 IV kvartal (protsentides, Eesti elanikud vanuses 15+)

Allikas: Turu-uuringute AS

Iga-aastases Kantar Emori meediabrändide meeldivuse uuringus oli eestlaste seas edetabeli esimesel kohal ETV, teisel ERR. Eestlastele kõige rohkem meeldinud raadiobränd oli Vikerraadio, edetabeli esikümnesse mahtus ka Jupiter. Muust rahvusest inimestele meeldis enim ETV+, ERR oli teine.

Eesti rahvusringhäälingu telekanaleid vaatas 2024. aastal reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas 562 tuhat 4-aastast ja vanemat Eesti elanikku. ERRi telekanalite 2024. aasta vaatajate arv jääb mullusele tulemusele 24 tuhandega alla. Otsevaatajate arvu langust mõjutasid konkurents tele- ja voogedastusteenuste turul ning meediatarbimisharjumuste jätkuv muutumine järel- ja veebivaatamise kasuks.

ETV kanalit vaatas reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas keskmiselt 469 tuhat inimest, ETV2 kanalit keskmiselt 245 tuhat inimest vanuses 4+. Nii ETV kui ETV2 nädalaste järelvaatajate arv on viimastel aastatel kasvanud, ulatudes 2024. aastal 15 protsendini kanali kõikidest vaatajatest.

ETV+ vaatas reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas keskmiselt 106 tuhat inimest vanuses 4+. 2023. aastaga võrreldes on ETV+ nädalane otsevaatajate arv vähenenud 14 tuhande inimese võrra, samas lisandus järelvaatamisest 15 protsenti vaatajaid.

72

20

83

47

13

36

Usaldab (kokku)

Ei usalda (kokku)

Usaldab (suhtluskeel:

eesti)

Usaldab (suhtluskeel:

muu)

Ei usalda (suhtluskeel:

eesti)

Ei usalda (suhtluskeel:

muu)

2020

2021

2022

2023

2024

Majandusaasta aruanne 2024

16

Kui liita reaalaja vaatajatele ka need, kes jälgivad ERR telekanaleid kordus-tv, salvestusteenuste, ajamasina jms kaudu, kasvab vaatajate koguarv nädalas 58 tuhande võrra. ETV puhul lisandub 55 tuhat vaatajat, ETV2 puhul 42 tuhat vaatajat ja ETV+ puhul 16 tuhat vaatajat.

Joonis 2. ERR-i telekanalite vaatajate arv nädalas perioodil 2020-2024 (Eesti elanikud vanuses 4+, kes vaatasid telerit vähemalt 15 minutit nädalas reaalajas, tuhandetes)

Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuring

ETV vaatamine moodustas 2024. aastal suurima osa vähemalt 4-aastaste Eesti elanike reaalajas telerivaatamisele pühendatud ajast. ETV aasta keskmine osakaal oli 15,1% (2023. aastal 16,3%). ETV2 vaatamisele pühendasid Eesti elanikud 2024. aastal keskmiselt 2,0 protsenti (aasta varem 2,2%) ning ETV+ vaatamisele 2,1 protsenti (sama nagu aasta varem).

Joonis 3. ERR-i ja teiste suurte telekanalite vaatamisaja osakaal 2020-2024 (Eesti elanikud vanuses 4+, protsentides)

Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuring

Vikerraadiol oli 2024. aastal 12-74-aastaste hulgas keskmiselt 233 tuhat kuulajat nädalas. Raadio 4 kuulajate arv nädalas oli 81 tuhat. Nii Vikerraadio kui Raadio 4 on jätkuvalt suurima auditooriumiga eesti- ja venekeelsed raadiod. Samuti olid mõlemad igapäevaste raadiokuulajate arvestuses Eesti kõige suurema kuulajate arvuga raadiojaamad.

Raadio 2 kuulas nädalas 95 tuhat inimest vanuses 12-74. Klassikaraadiol oli kuulajaid keskmiselt 57 tuhat, Raadio Tallinna kuulas nädalas keskmiselt 20 tuhat inimest.

9 4

0

500

600

700

800

900

1000

1100

Kogu televaatamine

562

469

245

106

0

100

200

300

400

500

600

700

800

ERR ETV ETV2 ETV+

2020 2021 2022 2023 2024

15,1

2 2,1

10,9

5,0

14,6

ETV ETV2 ETV+ Kanal 2 TV3 Järel- vaatamine

2020

2021 2022

2023 2024

Majandusaasta aruanne 2024

17

Joonis 4. ERR-i raadiokanalite kuulajate arv perioodil 2020-2024 (Eesti elanikud vanuses 12-74, tuhandetes)

Allikas: Kantar Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring.

Vikerraadio kuulamine moodustas 2024. aastal 16,9 protsenti 12-74-aastaste Eesti elanike raadiokuulamisele pühendatud ajast ning oli sellega Eesti raadiojaamadest esikohal. Raadio 4 kuulamisele pühendasid Eesti elanikud keskmiselt 4 protsenti, mis oli venekeelsetest raadiojaamadest kõige kõrgem tulemus.

Joonis 5. ERR-i raadiokanalite kuulamisaja osakaal raadiokuulamisele pühendatud ajast perioodil 2020-2024 (Eesti elanikud vanuses 12-74, protsentides)

Allikas: Kantar Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring.

ERR portaali külastatavus on viimastel aastatel olnud kasvutrendis ning Jupiteri veebikeskkonna ja teleriäppide kasutajate arv on järjepidevalt kasvanud. 2024. aastal külastas ERR portaale nädalas keskmiselt 804 tuhat unikaalset külastajat, suhteliselt kiirema kasvuga Jupiteril oli nädalas 123 tuhat külastajat.

8 3

5

500

550

600

650

700

750

800

850

900

Raadiojaamad

233

81 95

57

20

0

50

100

150

200

250

300

Vikerraadio Raadio 4 Raadio 2 Klassikaraadio Raadio Tallinn

2020

2021

2022

2023

2024

16,9

4 2,4

0,9 0,7

Vikerraadio Raadio 4 Raadio 2 Klassikaraadio Raadio Tallinn

2020

2021

2022

2023

2024

Majandusaasta aruanne 2024

18

Joonis 6. ERR-i portaali unikaalsete külastajate arv nädalas aastatel 2020-2024 (tuhandetes)

Allikas: Gemius Eesti, gemiusPrism

Joonis 7. ERR-i portaali unikaalsete külastajate arv nädalas alamportaalide lõikes aastatel 2022-2024 (tuhandetes)

Allikas: Gemius Eesti. gemiusPrism

713

771 789

754

804

2020 2021 2022 2023 2024

6 3

2

0

100

200

300

400

500

600

700

ERR uudised

123

9

23

53

14 6 6

1

21

0

20

40

60

80

100

120

140

Jupiter Jupiter+ Laste- ekraan

Viker- raadio

Raadio 2 Raadio 4 Klassika- raadio

Raadio Tallinn

Arhiiv

2022

2023

2024

Majandusaasta aruanne 2024

19

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Bilanss

(tuhandetes eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa

VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 11 204 9 590 2

Nõuded ostjate vastu 453 478 3

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded

788 895 5

Varud 2 002 776 6

Käibevara kokku 14 447 11 739 Põhivara Pikaajalised ettemaksed 245 489 7

Kinnisvarainvesteeringud 563 581 8

Materiaalne põhivara 24 676 26 007 9

Immateriaalne põhivara 1 120 984 10

Põhivara kokku 26 604 28 061 VARAD KOKKU 41 051 39 800 KOHUSTISED JA NETOVARA Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 5 076 5 049 12

Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud 68 194 13

Lühiajalised eraldised 43 46 14

Muud lühiajalised kohustised 0 69 14

Lühiajalised kohustised kokku 5 187 5 358 Pikaajalised kohustised Pikaajalised eraldised ja muud kohustised 156 164 14

Pikaajalised kohustised kokku 156 164 KOHUSTISED KOKKU 5 343 5 522 Netovara Kapital 4 062 4 062 Eelmiste perioodide tulem 30 216 29 278 Aruandeaasta tulem 1 430 938 NETOVARA KOKKU 35 708 34 278 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 41 051 39 800

Majandusaasta aruanne 2024

20

Tulemiaruanne

(tuhandetes eurodes)

2024 2023 Lisa

Tulud Tulud riigieelarvest 44 243 46 329 15

Tulud kaupade ja teenuste müügist 3 237 2 997 16

Muud tulud 1 444 864 16

Tulud kokku 48 924 50 190 Kulud Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud 42 281 43 466 17

Juhtimis- ja halduskulud 5 633 5 413 18

Muud kulud 17 583 19

Kulud kokku 47 931 49 462 Tegevustulem 993 728 Finantstulud 437 210

Aruandeaasta tulem 1 430 938

Netovara muutuste aruanne

(tuhandetes eurodes)

Kapital Eelmiste perioodide

tulem

Kokku

Saldo 31.12.2022 4 062 29 278 33 340 Aruandeaasta tulem 0 938 938 Saldo 31.12.2023 4 062 30 216 34 278 Aruandeaasta tulem 0 1 430 1 430 Saldo 31.12.2024 4 062 31 646 35 708

Majandusaasta aruanne 2024

21

Rahavoogude aruanne

(tuhandetes eurodes) 2024 2023 Lisa

Rahavood majandustegevusest Tegevustulem 993 728 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 319 3 415 8,9,10,17,18 Kahjum põhivara mahakandmisest 11 578 19

Majandustegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus

376 559 3,5,7

Varude muutus -1 226 -14 6

Majandustegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus

-342 -1 546 12,13,14

Saadud intressid 437 210

Kokku rahavood majandustegevusest 3 568 3 930 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -1 954 -3 877 9,10,12

Kokku rahavood investeerimistegevusest -1 954 -3 877 Rahavood kokku 1 614 53 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 9 590 9 537 2

Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 614 53 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 11 204 9 590 2

Majandusaasta aruanne 2024

22

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Eesti Rahvusringhäälingu (lühendina ERR) 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja koostatud kasutades soetusmaksumuse printsiipi, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Finantsaruandluse standardite põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Tulenevalt ERR-i põhitegevusest ei sobi EV raamatupidamise seaduse lisades toodud tootmis- ja äriettevõtetele mõeldud kasumiaruande skeemid Eesti Rahvusringhäälingu majandustegevuse asjakohaseks ja tõepäraseks esituseks. Seepärast on juhtkond, tuginedes raamatupidamise seaduse §18 lõige 4-le, koostanud organisatsiooni tegevusega sobiva tulemiaruande skeemi. Raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes.

Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes arvelduskontode jääke.

Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõudeid ostjate vastu on bilansis hinnatud lähtuvalt summade laekumise tõenäosusest. Seejuures hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad arved on bilansis alla hinnatud tõenäoliselt laekuva summani. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.

Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.

Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude soetamise või tootmisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses, sealhulgas otsesed veokulud, mittetagastatavad maksud ning tootmisväljaminekud. Hankefilmide litsentside varu Ostetud hankeprogramm kantakse kuludesse esmaesituse järgi vastavalt litsentsilepingus määratud kehtivuse perioodil. Litsentsilepingu kehtivusaja ületanud ja eetris olemata hankeprogramm kantakse kuludesse. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimisväärtus leitakse arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Bilansis on varude kuluks kandmisel kasutatud kaalutud keskmise meetodit, välja arvatud hankefilmide litsentside varud (vt põhimõte ülal).

Lühi- ja pikaajalised ettemaksed ülekandeõiguste eest Lühi- ja pikaajaliste ettemaksetena on üldjuhul kajastatud järgmiste perioodide ülekandeõiguste ettemaksed. Ülekandeõiguste ettemaksed kantakse kuludesse perioodil, mil ülekanne toimub.

Majandusaasta aruanne 2024

23

Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud kinnisvaraobjekte (maa, hoone), mida ERR hoiab renditulu teenimiseks või väärtuse kasvu eesmärgil, ja mida ei kasutata enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses (vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile), mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Hoonete puhul, mida kasutatakse nii oma majandustegevuseks kui ka väljarentimiseks, klassifitseeritakse väljarenditule proportsionaalne osa hoone soetusmaksumusest ja akumuleeritud kulumist igal aruandekuupäeval ümber kinnisvarainvesteeringuks. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. ERR-i kinnisvarainvesteeringutele rakendatav amortisatsioonimäärade vahemik on 2-10% aastas, maad ei amortiseerita. Hilisemad kulutused on lisatud kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele juhul, kui on tõenäoline, et ERR saab seoses kulutustega tulevikus majanduslikku kasu ning kulutuste soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muud hilisemad kulutused (näiteks remont, hooldus) on kajastatud aruandeperioodi kuludes. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatava komponendi jääkmaksumus kantakse bilansist maha.

Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse vara soetamise hetkel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle, soetusmaksumusega 1 000-9 999,99 eurot, peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtusest tulenevad allahindlused, välja arvatud maa ja ehitised, mida kajastatakse ümberhinnatud väärtuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetest ei kapitaliseerita materiaalse põhivara soetusmaksumusse mittetagastatavat käibemaksu, vaid kajastatakse see aruandeperioodi kuludes. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgmisest näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet „Varade väärtuse langus“). Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm selle kasuliku eluea alusel. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised:

Ehitised 2–12,5%

Majandusaasta aruanne 2024

24

Masinad ja seadmed 10–40% Muu inventar ja sisseseade 6,5–20%

Maad ei amortiseerita.

Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse vara soetamise hetkel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle, soetusmaksumusega 1 000-9 999,99 eurot, peetakse arvestust bilansiväliselt. Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena. Muu immateriaalse põhivara (kaubamärgid, litsentsid) kulutused kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadav tulu. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendi nõuetest ei kapitaliseerita immateriaalse põhivara soetusmaksumusse mittetagastatavat käibemaksu, vaid kajastatakse perioodi kuludes. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäärad aastas immateriaalsele põhivarale on järgmised:

Tarkvara 25–30%

Ostetud litsentsid, kaubamärgid jne. 10–20%

Asutamis- ja uurimisväljaminekuid ei kapitaliseerita. Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet „Varade väärtuse langus“).

Varade väärtuse langus Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash- generating unit). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.

Vara väärtuse langus avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul Lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ei koostata varade väärtuse teste ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks

Majandusaasta aruanne 2024

25

vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.

Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Finantskohustised liigitatakse lühiajalisteks, kui nende tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast või ERR-il pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajalisteks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

Rendiarvestus Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara kajastatakse rentniku bilansis vara kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul, kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik kasutusiga. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning rentniku poolt kuluna.

Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendel perioodidel, kui kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud, toimuvad. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodil, millal sihtfinantseerimine toimus. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui on piisav kindlus, et ERR vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud olulised tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendid kohustisena. Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustisi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustistena. Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimist kajastatakse tulevaste perioodide ettemakstud tulude koosseisus real „Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimine“. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärk ei ole omanikule kasumit teenida, toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Sihtfinantseerimise põhivarade soetamiseks saamise tekkepõhiseks kuupäevaks loetakse põhivarade soetamise kuupäeva. Põhivarade sihtfinantseerimise korral võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Soetatud põhivara amortiseeritakse sarnaselt muu põhivaraga tema kasuliku eluea jooksul.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult

Majandusaasta aruanne 2024

26

kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud) hinnatakse aruandekuupäeval ümber arvestusvaluutasse aruandekuupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes.

Tulude arvestus

Tegevustoetused Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetusi, mida antakse ERR-ile, lähtudes tegevusülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel.

Kaupade ja teenuste müük Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldisena aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud ERR-i kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus, mis nõuab varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel lähtutakse juhatuse hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Täpsem info avalikustatud lisas 14. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus on alla 50%, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.

Rahavoogude aruanne Põhitegevuse rahavood on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on majandustegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute, investeerimis- ja finantseerimistehingute mõju ja majandustegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustiste saldode muutused.

Tehingud seotud osapooltega Osapooli loetakse seotuks, kui ühel osapoolel on teise osapoole üle kontroll või oluline mõju. Samuti on seotud osapoolteks kõik organisatsioonid, kus riigil on kontroll või valitsev mõju, mille kohta seotud tehinguid lisas 22 avalikustatud ei ole. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks ERRi nõukogu ja juhatuse liikmed ning nendega seotud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted.

Lisa 2 Raha ja pangakontod

31.12.2024 31.12.2023

Raha ja pangakontod 11 204 9 590 sh tähtajalised hoiused* 8 000 8 000

* - Tegemist on hoiustega, mida on võimalik vajadusel ennetähtaegselt lõpetada.

Majandusaasta aruanne 2024

27

Lisa 3 Nõuded ostjate vastu 31.12.2024 31.12.2023

Ostjate tasumata arved 454 479 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -1 -1

Kokku nõuded ostjate vastu 453

478

Lisa 4 Maksud 31.12.2024 31.12.2023 Maksuliik Ettemaks ja

tagasinõue Maksuvõlg Ettemaks ja

tagasinõue Maksuvõlg

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (lisa 5)

37 0 36 0

Sotsiaalmaks 0 1 098 0 1 129 Kinnipeetud tulumaks 0 656 0 642 Käibemaks 0 174 0 120 Töötuskindlustusmakse 0 72 0 74 Kogumispensioni makse 0 54 0 46 Erijuhtude tulumaks 0 8 0 11 Litsentsitasude tulumaks 0 1 0 2

Kokku 37 2 063 36 2 024

Maksuvõlad (lisa 12) sisaldavad deklareeritud ja deklareerimata makse.

Lisa 5 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded 31.12.2024 31.12.2023

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 607 711 Muud lühiajalised nõuded 139 142 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (lisa 4) 37 36 Viitlaekumised 5 6

Kokku ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded

788 895

31.12.2024 31.12.2023

Muud ettemaksed 246 363 Saadete tootmine 240 348 Kergejõustik 87 0 Iluuisutamise MM 34 0

Kokku ettemakstud tulevaste perioodide kulud

607 711

Majandusaasta aruanne 2024

28

Lisa 6 Varud 31.12.2024 31.12.2023

Ettemaks hankijatele 1 445 387 Hankefilmide litsentside varu 553 385 Tooraine ja materjal 4 4

Kokku varud 2 002 776

Lisa 7 Pikaajalised ettemaksed 31.12.2024 31.12.2023

Spordiülekannetega seotud ettemaksed 124 50 Filmilitsentsidega seotud ettemaksed 73 380 Muu teenus 48 59

Kokku 245 489

Spordiülekannete TV-õiguste siduvad pikaajalised kohustised on kajastatud lisas 21.

Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud 31.12.2024 31.12.2023

Soetusmaksumus 905 905 sh hoone 584 584 maa 321 321 2024 2023 Amortisatsioonikulu -18 -17 31.12.2024 31.12.2023

Akumuleeritud kulum -342 -324 Jääkmaksumus 563 581 sh hoone 242 260 maa 321 321

2024 2023

Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 166 169 Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud 230 224

Netotulem kinnisvarainvesteeringute rentimisest

-64 -55

Kinnisvarainvesteeringuteks on ümber liigitatud see osa ERR-ile kuuluvatest kinnistutest, mida ERR ei kasuta oma põhitegevuseks, vaid renditulu teenimiseks, või hoiab vara väärtuse kasvu eesmärgil. Kinnisvarainvesteering sisaldab proportsionaalset osa maast, mida ei amortiseerita.

Majandusaasta aruanne 2024

29

Lisa 9 Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja

seadmed Muu

inventar ja sisseseade

Lõpetamata ehitised ja

ettemaksed

Kokku

Saldo seisuga 31.12.2023

Soetusmaksumus 5 996 14 997 23 874 1 194 1 930 47 991

Akumuleeritud kulum 0 -5 488 -15 413 -1 083 0 -21 984

Jääkmaksumus 5 996 9 509 8 461 111 1930 26 007

2024. a. toimunud muutused

Ostud ja parendused 0 0 984 29 543 1 556

Amortisatsioonikulu 0 -518 -2 292 -73 0 -2 883

Mahakandmised jääkmaksumuses 0 -2 -2 0 0 -4

Saldo seisuga 31.12.2024

Soetusmaksumus 5 996 14 976 24 334 1 211 2 473 48 990

Akumuleeritud kulum 0 -5 987 -17 183 -1 144 0 -24 313

Jääkmaksumus 5 996 8 989 7 151 67 2 473 24 676

Vt. ka lisad 17, 18 ja 19.

Lisa 10 Immateriaalne põhivara Tarkvara

Saldo seisuga 31.12.2023

Soetusmaksumus 4 209

Akumuleeritud kulum -3 224

Jääkmaksumus 985

2024. a. toimunud muutused

Ostud ja parendused 561

Amortisatsioonikulu -419 Mahakandmised jääkmaksumuses -7

Saldo seisuga 31.12.2024

Soetusmaksumus 4 652

Akumuleeritud kulum -3 532

Jääkmaksumus 1 120

Vt. ka lisad 17, 18 ja 19.

Majandusaasta aruanne 2024

30

Lisa 11 Kasutusrent

ERR-is renditakse kasutusrendi tingimustel autosid ja ruume.

31.12.2024 31.12.2023

Ruumide rendi võlakohustised kokku 407 433 sh kuni 1 aastat 88 83 1>5 aastat 260 240 üle 5 aasta 59 110

2024. aasta ruumide rendikulu oli kokku 158 (2023. aastal 156) tuhat eurot. Ruumide üürilepingu saab lõpetada enamikust lepingutest kuni kahekuulise etteteatamisega, ühe lepingu puhul on etteteatamise tähtaeg kuus kuud. Üks leping on sõlmitud ka tähtajaliselt, rendiperioodi lõppemisega 2030. aastal.

31.12.2024 31.12.2023

Autode kasutusrendi võlakohustised kokku 112 171 sh kuni 1 aastat 44 58 1>4 aastat 66 89 üle 4 aasta 2 24

2024. aasta autode rendikulu oli kokku 49 (2023. aastal 50) tuhat eurot. Rendiperioodi lõppemisel sõiduki väljaostu kohustust ei ole.

Lisa 12 Võlad ja ettemaksed 31.12.2024 31.12.2023 Lisa

Võlad hankijatele sh võlg põhivara eest

1 629 191

1 584 28

Maksuvõlad 2 063 2 024 4

Võlad töövõtjatele 1 348 1 420 Muud võlad 36 21

Kokku võlad ja ettemaksed 5 076 5 049

Lisa 13 Tulevaste perioodide ettemakstud tulud 31.12.2024 31.12.2023

Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimine

62 139

Muud ette laekunud tulevaste perioodide tulud 6 55

Kokku tulevaste perioodide ettemakstud tulud 68 194

Lisa 14 Eraldised 2024. aastal on kajastatud pensionäride lahkumishüvitiste eraldis kokku summas 199 (2023. aastal 210) tuhat eurot, millest on lühiajaline osa 43 (2023. aastal 46) ja pikaajaline osa 156 (2023. aastal 164) tuhat eurot. Aruandeaastal maksti eraldisest pensionäride lahkumishüvitist 29 (2023. aastal 59) tuhat eurot. Seisuga 31.12.2024 klassifitseeriti ümber pensionäride pikaajalisest reservist lühiajaliseks 8 tuhat eurot ja suurendati lühiajalise reservi osa 19 tuhat eurot.

Majandusaasta aruanne 2024

31

ERR ja organisatsioonis tegutsevad kolm ametiliitu on kokku leppinud, et ERR-ist pensionile minevad üle 20-aastase tööstaažiga töötajad saavad lahkumishüvitise, mille suurus on võrdne ERRi poolteisekordse keskmise kuutasuga ja kolmekordse keskmise kuutasuga, kui töötajal on staaži üle 25 aasta ja vanus pensionile jäämisel alla 70 aasta. Vastavalt on arvutatud ka lahkumishüvitiste eraldis. Pensionäride hüvitiste eraldis kajastatakse töötaja pensionile mineku õiguse tekkimise kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul. Eelduseks on võetud pensionile mineku realiseerumine võrdsetes osades viie aasta jooksul ning vastavalt on kohustis jagatud lühiajaliseks ja pikaajaliseks. Eraldise pikaajaline osa on diskonteeritud määraga 4%. Eraldise suuruse aluseks olevad hinnangud vaatab juhatus üle igal aruandekuupäeval ning vajadusel tehakse vastavad korrigeerimised.

Lisa 15 Tulud riigieelarvest 2024 2023

Toetus tegevuskuludeks 42 294 43 101 Sihtfinantseerimine põhivara soetusteks 1 949 3 228

Kokku 44 243 46 329 Sihtfinantseerimisega ei ole seotud täiendavaid tingimuslike kohustisi.

Lisa 16 Tulud teenuste müügist ning muud tulud Tulud geograafiliste piirkondade lõikes 2024 2023

Müük Euroopa Liidu riikidele kokku 3 172 2 949 sh Eesti 3 087 2 854 Belgia 53 68 Soome 11 15 Saksamaa 7 1 Rootsi 5 0 Läti 5 7 Ungari 3 0 muud Euroopa Liidu riigid 1 4 Müük väljapoole Euroopa Liidu piire kokku 65 48 sh Šveits 48 22 Suurbritannia 10 10 Island 4 0 Aserbaidžaan 2 0 muud riigid väljaspool Euroopa Liitu 1 16

Kokku 3 237 2 997

Tulud tegevusalade lõikes 2024 2023

Koostööprojektid 1 410 1 279 Muud teenused 1 391 1 210 Hoone üüritulu 166 169 Tootmisteenus 160 225 ERR toodangu ja arhiivimaterjali müük 110 114

Kokku 3 237 2 997

Majandusaasta aruanne 2024

32

Muude tulude jagunemine 2024 2023 Projektikulude sihtfinantseerimine

813 838 Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 623 0 Muud tulud 8 26 Kokku 1 444 864

Projektikulude sihtfinantseerimine finantseerijate lõikes

Finantseerija 2024 2023

Euroopa Parlament 179 0

Kliimaministeerium 176 114

Eesti Kultuurkapital 144 3

Eesti Teadusagentuur SA 99 111

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus SA 40 0

Haridus-ja Teadusministeerium 33 10

Ameerika Ühendriikide Suursaatkond 30 18

Eesti Käsipalliliit 28 16

EELK Kirikupäeva ja laulupeo sihtasutus 25 0

Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 16 12

Eesti Muusikanõukogu MTÜ 15 0

Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond 8 34

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis 8 70 Briti Rahvaste Ühenduse, Välisasjade ja Arengu büroo (FCDO) 7 3

Muud finantseerijad 3 52

Eurosonic Noorderslag 1 1

Eesti Keele Instituut 1 1

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 0 100

Hiiumaa Kultuuri Selts 0 79

Riigikantselei 0 75

Kaitseliit 0 58

Konrad Mägi Sihtasutus 0 38

Kaitseministeerium 0 25

Eesti Olümpiakomitee MTÜ 0 18

Kokku 813 838

Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks Finantseerija

2024 2023 Eesti Kultuurkapital 623 0 Kokku 623 0

Aruandeperioodil kasutamata sihtfinantseerimistoetusi ei tagastatud (2023. aastal tagastati 6 tuhat eurot).

Majandusaasta aruanne 2024

33

Lisa 17 Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud

Kululiik 2024 2023

Tööjõukulu sh mittekoosseisuline 22 908 22 951

Autoritasud 3 673 3 872

Hankekulu 3 139 3 461

Programmi levitamiskulu 2 840 3 004 Põhivahendite ja kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt ka lisad 9, 10 ja 18) 2 708 2 807

Mittetagastatav käibemaks 2 460 2 694

Muude teenuste kulu 2 177 2 294

Lähetuskulu 440 399

Lavastuskulu 433 373

Tootmis-tehniline kulu 373 497

Informatsiooni ost 275 198

Transpordikulu 272 273

Ruumide üüri- ja turvateenuse kulu 240 300

Turundus- ja reklaamikulu 231 219

Sidekulu 101 109

Salvestuskulu 11 15

Kokku 42 281 43 466

Lisa 18 Juhtimis- ja halduskulud Kululiik 2024 2023

Tööjõukulu sh mittekoosseisuline 3 211 3 064 Kommunaalteenused ning hoone remont 1 009 1 045 Põhivahendite amortisatsioon (vt ka lisad 9, 10 ja 17)

611 608

Muu halduskulu 423 465 Mittetagastatav käibemaks 379 231

Kokku 5 633 5 413 Juhtimis- ja halduskulud sisaldavad kinnisvara arendusega seotud kulusid summas 336 tuhat eurot (2023. aastal 200 tuhat eurot).

Lisa 19 Muud kulud 2024 2023

Kahjum põhivara allahindlusest ja mahakandmisest (jääkväärtus) (lisa 9 ja 10)

11

578

Kahjutasud, viivised ja valuuta kursivahed 6 5

Kokku 17 583

Majandusaasta aruanne 2024

34

Lisa 20 Koosseisulised töötajad 2024 2023

Palgakulu 18 007 17 993 Sotsiaal- ja töötuskindlustus 6 068 6 063

Kokku 24 075 24 056

Keskmine töötajate arv 601 607

Palgakulu ning sotsiaal- ja töötuskindlustus sisaldavad endas kapitaliseeritud palgakulusid, kuid ei sisalda pensionieraldise suurendamise kulusid.

Lisa 21 Bilansivälised varad ja siduvad tulevikukohustised ja tingimuslikud kohustised

• Seisuga 31.12.2024 on bilansiväliselt arvele võetud väheväärtuslikku vara (soetusmaksumusega alla 10 000 euro) kokku soetusmaksumuses 4 545 tuhat eurot (seisuga 31.12.2023 soetusmaksumuses 4 658 tuhat eurot).

• ERR-il on spordiülekannete TV-õiguste ostmisega seotud kohustisi järgmiselt: Lühiajalisi 31.12.2024 31.12.2023

Milano Cortina Taliolümpia 2026 96 48

Suusaalade MM 84 0

Jäähoki 84 0

Kergejõustik 76 120

Laskesuusatamine 69 69

Los Angeles Suveolümpia 2028 61 0

Muud spordialad 58 0

Pariisi OM 2024 0 65 Kokku 528 302

Pikaajalisi 31.12.2024 31.12.2023

Brisbane Suveolümpia 2032 389 389

Kergejõustiku, sisekergejõustiku MM/EM 316 427

Laskesuusatamine 292 361

Tali OM 2030 260 260

Jäähoki MM 2024-2028 252 0

Los Angeles Suveolümpia 2028 239 299

FIBA korvpall EM/MM 2025-2027 234 0

Iluuisutamise EM/MM 34 0

Milano Cortina Taliolümpia 2026 7 104

Suusaalade MM 0 55

Mäesuusatamise MM 0 15 Kokku 2 023 1 910

Spordiülekannete TV-õiguste pikaajaliste kohustiste eest tasutud ettemaksed on kajastatud lisas 7.

• Maksuhalduril on õigus kontrollida ERRi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ERR-ile olulise täiendava maksusumma.

Majandusaasta aruanne 2024

35

Lisa 22 Tehingud seotud osapooltega

Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikmetele arvestati aruandeaastal tasu koos sotsiaalmaksuga 594 tuhat eurot (2023. aasta tasu 550 tuhat eurot). Juhatuse liikme lahkumishüvitist võidakse maksta 4 kuu ulatuses nõukogu otsusega lepingu lõppedes. Juhatuse hinnangul ei vaja reservi moodustamist.

Rahvusringhäälingu nõukogu liikmetele arvestati tasu koos sotsiaalmaksuga 274 tuhat eurot (2023. aastal rahvusringhäälingu nõukogu tasu 232 tuhat eurot).

Juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud isikutele arvestati töö- ja autoritasu koos maksudega 1 tuhat eurot (2023. aastal 1 tuhat eurot).

Müügitehinguid seotud osapooltega tehti aruandeperioodil summas 1 tuhat eurot (2023. aastal ei tehtud), millest seisuga 31.12.2024 nõudeid ei ole (31.12.2023 nõudeid ei olnud).

Ostutehinguid seotud osapooltega tehti aruandeperioodil summas 1 tuhat eurot (2023. aastal ei tehtud), millest seisuga 31.12.2024 kohustisi ei ole (31.12.2023 kohustisi ei olnud).

Aruandeperioodil ja 2023. a. ei saadud sihtfinantseerimistoetusi.

Tehingud seotud osapooltega on toimunud tavapärastel turutingimustel. Seotud osapoolte vastu puuduvad 2024. aastal ja 2023. aastal nõuete allahindlused.

Majandusaasta aruanne 2024

36

RAHVUSRINGHÄÄLINGU JUHATUSE ALLKIRJAD Eesti Rahvusringhäälingu juhatus on koostanud 2024. majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.

Erik Roose Juhatuse esimees

Tiina Kaalep Juhatuse liige

Toomas Luhats Juhatuse liige

Mart Luik Juhatuse liige

Joel Sarv Juhatuse liige

Tallinn, 28. märts 2025

/allkirjastatud digitaalselt/

Majandusaasta aruanne 2024

37

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Majandusaasta aruanne 2024

38

Majandusaasta aruanne 2024

39

Majandusaasta aruanne 2024

40

AUDITIKOMITEE HINNANG

Majandusaasta aruanne 2024

41

RAHVUSRINGHÄÄLINGU NÕUKOGU ALLKIRJAD

AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Eesti Rahvusringhäälingu nõukogule Meie arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti Rahvusringhäälingu (Rahvusringhäälingu) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Rahvusringhäälingu raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • bilanssi seisuga 31. detsember 2024; • tulemiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat

infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Rahvusringhäälingust sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab üldinfot Eesti Rahvusringhäälingu kohta, tegevusaruannet, auditooriumi ülevaadet ja auditikomitee hinnang (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

2

Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle

aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande või muu informatsiooni osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes või muus informatsioonis on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Rahvusringhäälingu valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Rahvusringhäälingu jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Rahvusringhäälingu likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Rahvusringhäälingu finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi

tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;

• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Rahvusringhäälingu sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;

3

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;

• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Rahvusringhäälingu jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Rahvusringhäälingu tegevuse jätkumise lõppemist;

• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Rahvusringhäälingu valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers /allkirjastatud digitaalselt/

Rando Rand Vandeaudiitor, litsents nr 617 28. märts 2025 Tallinn, Eesti

Majandusaasta aruanne 2024

41

RAHVUSRINGHÄÄLINGU NÕUKOGU ALLKIRJAD Eesti Rahvusringhäälingu 2024. a majandusaasta aruandele Kiidame heaks Eesti Rahvusringhäälingu 2024. a majandusaasta aruande, mille on kinnitanud juhatus 28. märtsil 2025 ning auditeerinud AS PricewaterhouseCoopers. Rein Veidemann nõukogu esimees Vadim Belobrovtsev nõukogu liige Peeter Espak nõukogu liige Raimond Kaljulaid nõukogu liige Valdo Randpere nõukogu liige Marek Reinaas nõukogu liige Priit Sibul nõukogu liige Viktor Trasberg nõukogu liige Sulev Valner nõukogu liige Varro Vooglaid nõukogu liige /allkirjastatud digitaalselt/