Puittaimede maksumuse hinnang 23092HI2
AB Artes Terrae
9
G. Tekkeviis – looduslikult kasvama hakanud või istutatud. Istutatud puudegrupis on üldjuhul jäetud
puudele kasvuks ruumi. Looduslikult kasvava hakanud puud paiknevad ebaühtlaselt jaotunud
kasvuruumiga gruppides, kus puud konkureerivad kasvuruumi pärast, on seetõttu lähestikku kasvades
ühekülgsed, teistesse võradesse kasvanud, valguse poole kasvades viltuseks ja kõveraks muutunud jne.
Istutatud puu tekkeviisi kordaja on 1, looduslikult kasvama hakanud puul 0,5. Kordaja määramise
aluseks on eksperthinnang, sest juhendmaterjal „Tree Assessor. Valuation of trees“10 kirjeldab vaid
istutatud puude hindamist.
H. Aastase juurdekasvu hind on arvestatud eurodes.
I. Vanuse kordaja – on arvutatud 1,3 m kõrguselt mõõdetud diameetri põhjal, kus läbimõõdu
sentimeetri kohta on arvestatud puu kasvukiirusele vastavalt kasvuaastaid (aastarõnga paksuseks on
antud juhul hinnatud 0,3 cm)11. Tüvediameetri põhist vanuse kordajat on kasutatud keskealiste ja
vanemate ning seega kõrgete puude vanuse määramiseks mõõtmisandmetest, kui kõrguse andmed
enamusel puudel tavapäraselt mõõtmisandmetest puuduvad. Vanemate puude vanust on sageli raske
täpselt määrata kõrguskasvude järgi, sest need pole piisavalt hästi näha, sellisel juhul kasutatakse
vanuse hindamisel tüvediameetrit „Tree Assessor. Valuation of trees“ kordaja „B“, lk 21.
J. Puu kasvuruumi hinnakordaja – kui puu kasvab lagedal, siis kordaja on 1, kui puu kasvab teiste
puude võrade all, siis kordaja on 0,5. Asukoha kordaja kirjeldab osa puu haljastuslikust väärtusest.
Hinnakordaja on antud juhul asendatud asukoha hinnakordajaga juhendis „Tree Assessor. Valuation of
trees“ kordaja „C“, lk 24 (eksperthinnangul modifitseeritud). Teiste puude võrade all kasvav puu omab
üldjuhul vähem haljastuslikku väärtust, sest võra paistab vähem välja ning on ka varjavate võrade tõttu
hõredam ja sageli ka vähem ühtlase kujuga.
K. Võra seisukorra hinnakordaja – tuleneb otseselt puu väärtusklassist, kui väärtusklass on 2, siis võra
hinnakordaja on 1,25, kui 3, siis 1,0, kui 4, siis 0,75, kui 5, siis 0 „Tree Assessor. Valuation of trees“
kordaja „D“, lk 26. Väärtusklassi 1 kasutatakse vaid nende puude tähistamisel, mida pole lubatud
raiuda, seetõttu 1. väärtusklassi hinna arvutamisel ei kasutata.
L. Puu üldseisundi hinnakordaja - tuleneb otseselt puu seisundiklassist, kui seisundiklass on 1, siis
üldseisundi hinnakordaja on 1, kui 2, siis 0,75, kui 3, siis 0,5, kui 5, siis 0,25 „Tree Assessor. Valuation
of trees“ kordaja „E“, lk 26.
M. Puuliigi väärtus (hinna)kordaja – kirjeldab puu kasvatamise lihtsust või keerukust. Kodumaisel
kiirekasvulisel puuliigil on hinnakordaja 0,75, kodumaisel aeglasekasvulisel puuliigil on kordaja 1 ning
võõrliigil 1,25 „Tree Assessor. Valuation of trees“ kordaja „M“, lk 27 (eksperthinnangul
modifitseeritud).
N. Puu hind eurodes vastavalt arvutuskäigule.
O. Märkused – Puu iseärasuste ja kahjustuste kirjeldused, mis selgitavad väärtusklassi ja
seisundiklassi määramist.
P. Puu kõrgus meetrites – on kasutusel väiksemate istutatud puude hinna määramisel. Puu
kõrguse järgi võetakse istiku hind puukooli müüginimekirjast.
10 https://fakopp.com/treeassessor/en_o4_valuation-of-trees.pdf
11 T. Krigul, Taksaatori teatmik 1969, lk 59