Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (viisa vaidemenetlus)

1

EELNÕU 27.05.2019

Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

(viisa vaidemenetlus)

§ 1. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesolevas seaduses sätestatud viisamenetlustele ning viisa või viibimisaja pikendamise

taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegemata jätmise või viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisele ei

kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.“;

2) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks

ajaks tegemata jätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks

tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

otsuse vaidlustamiseks esitatud avalduse (edaspidi käesolevas seaduses vaie) läbivaatamine;“;

3) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat

kirjalikult tuues välja selle põhjendused.“;

4) paragrahvi 1001 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuses ning viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuses peab olema viide

otsuse vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta.

(2) Välismaalane võib 30 päeva jooksul viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa

kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse

lõpetamise otsuse (edaspidi käesolevas alljaotises ka otsus) teatavakstegemise päevast arvates

esitada vaide otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

(3) Välismaalane võib 30 päeva jooksul viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuse teatavakstegemise päevast arvates esitada vaide tema taotluse

läbivaatamiseks.

(4) Välismaalane võib 30 päeva jooksul viisa või viibimisaja pikendamise taotluse

läbivaatamise tähtaja möödumise päevast arvates esitada vaide tema taotluse suhtes otsuse

tegemiseks.

2

(5) Vaide esitamise tähtaega ei ennistata.“;

5) paragrahvi 1002 pealkirjas ja tekstis ja § 1003 lõigetes 1 ja 2 ning § 1004 pealkirjas

asendatakse sõna „avaldus“ sõnaga „vaie“ vastavas käändes;

6) paragrahvi 1003 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1003. Vaidele esitatavad nõuded ja puuduste kõrvaldamine“;

7) paragrahvi 1003 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:

„(3) Vaie esitatakse käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(4) Kui välismaalane ei ole vaides esitanud nõutud andmeid või kõiki dokumente, vaie ei vasta

nõuetele või vaides on muid puudusi, annab haldusorgan välismaalasele puuduste kõrvaldamise

tähtaja, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral vaiet läbi ei vaadata.

(5) Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse vaie tähtajaks esitatuks. Kui

puudust tähtajaks ei kõrvaldata, võib haldusorgan jätta vaide läbi vaatamata, teavitades sellest

välismaalast.

(6) Puuduste kõrvaldamise ajaks vaide lahendamise tähtaeg peatub.“;

8) paragrahvi 1004 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Otsuse vaidlustamiseks esitab välismaalane vaide otsuse teinud haldusorganile.

(2) Viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise või otsuse õigeks ajaks

tegemata jätmise vaidlustamiseks esitab välismaalane vaide haldusorganile, kellele esitati viisa

või viibimisaja pikendamise taotlus.“;

9) paragrahv 1005 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1005. Vaide läbivaatamise pädevus ja menetlus

(1) Vaide läbivaatamisel kontrollib pädev haldusorgan viisa või viibimisaja pikendamise

taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegemata jätmise või viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse õiguspärasust ja

otstarbekust.

(2) Kui viisa taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või viisa andmisest keeldumise, viisa

tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegi või jättis tähtajaks tegemata Eesti

välisesindus, vaatab vaide läbi Eesti välisesindus.

(3) Kui viisa andmisest keeldumise otsuse peale esitatud vaide läbivaatamisel Eesti

välisesinduses ilmneb, et valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi

valitsemisala asutus (edaspidi Siseministeeriumi valitsemisala asutus) välismaalase

viisataotlust ei kooskõlastanud, edastab Eesti välisesindus vaide viivitamata koos selle aluseks

3

olevate lisade ja seotud menetlusdokumentidega läbivaatamiseks ja lahendamiseks

Välisministeeriumile.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul kaasab Välisministeerium menetlusse

Siseministeeriumi, kes kontrollib Siseministeeriumi valitsemisala asutuse tegevuse

õiguspärasust viisa andmise kooskõlastusmenetluse läbiviimisel, kooskõlastamata jätmise

asjaolusid ja edastab oma seisukoha Välisministeeriumile.

(5) Kui Eesti välisesindus leiab, et vaie on põhjendatud, rahuldab ta selle vaideotsusega.

(6) Kui Eesti välisesinduse hinnangul ei ole vaie põhjendatud, edastab ta vaide koos selle

aluseks olevate lisade, seotud menetlusdokumentidega ja oma seisukohaga

Välisministeeriumile läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

(7) Kui viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

otsuse tegi Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet, vaatab vaide läbi vastavalt

Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.

(8) Kui viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või viisa

andmisest keeldumise või viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse tegi või jättis tähtajaks

vastu võtmata Politsei- ja Piirivalveamet, vaatab vaide läbi Politsei- ja Piirivalveamet.

(9) Kui viisa andmisest keeldumise otsuse peale esitatud vaide läbivaatamisel Politsei- ja

Piirivalveametis ilmneb, et Siseministeeriumi valitsemisala asutus ei kooskõlastanud

välismaalase viisataotlust, edastab Politsei- ja Piirivalveamet vaide viivitamata koos selle

aluseks olevate lisade ja seotud menetlusdokumentidega läbivaatamiseks ja lahendamiseks

Siseministeeriumile.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud juhul kontrollib Siseministeerium vaide

läbivaatamise menetluse käigus lisaks Siseministeeriumi valitsemisala asutuse tegevuse

õiguspärasust ja otstarbekust viisa andmise kooskõlastusmenetluse läbiviimisel, samuti

kooskõlastamata jätmise asjaolusid.

(11) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega volitada käesoleva paragrahvi lõigetes 4

ja 10 nimetatud ülesandeid täitma Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse.

(12) Kui Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet leiab, et vaie on põhjendatud,

rahuldab vastavalt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet selle ise vaideotsusega.

(13) Kui Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti hinnangul ei ole vaie põhjendatud,

edastab vastavalt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet vaide, selle aluseks olevad

lisad, seotud menetlusdokumendid ja oma seisukoha Siseministeeriumile läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

(14) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud juhul võib valdkonna eest vastutav minister

määrusega volitada vaiet läbi vaatama ja lahendama Siseministeeriumi valitsemisala

valitsusasutuse.

(15) Vaide esitamisel võib välismaalane haldusorganile esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

4

(16) Haldusorgani nimel tegutsev isik ei või vaidemenetlusest osa võtta, kui esinevad

haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatud taandamise alused.“;

10) paragrahv 1006 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahv 1007 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠1007. Vaideotsus ja selle teatavaks tegemine

(1) Eesti välisesindus, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib vaideotsusega:

1) vaide rahuldada ja tunnistada otsuse kehtetuks ning teha uue otsuse;

2) vaide rahuldada ja tunnistada viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata

jätmise otsus kehtetuks ning vaadata taotlus läbi;

3) vaide rahuldada ja teha viisa või viibimisaja pikendamise taotluse suhtes otsuse.

(2) Siseministeerium või Välisministeerium võib vaideotsusega:

1) vaide rahuldada ja tunnistada otsuse kehtetuks ning teha ettekirjutuse uue otsuse tegemiseks

või asja uuesti läbivaatamiseks;

2) vaide rahuldada ja tunnistada viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata

jätmise otsus kehtetuks ning teha ettekirjutuse taotluse läbivaatamiseks;

3) vaide rahuldada ja teha ettekirjutuse viisa või viibimisaja pikendamise taotluse suhtes otsuse

tegemiseks;

4) jätta vaie rahuldamata ja otsus muutmata.

(3) Välismaalasele ega muule isikule ei avaldata vaideotsuse aluseks olevaid asjaolusid,

vaideotsuse tegemise põhjendusi ega muud sellega seonduvat teavet.

(4) Vaideotsus tehakse välismaalasele või tema esindajale teatavaks tema poolt vaides märgitud

kontaktandmete kohaselt.“;

12) paragrahvid 1008 ja 1009 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 10010 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Välismaalasel on õigus esitada viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata

jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegemata jätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa

tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale kaebus (edaspidi käesolevas alljaotises kaebus)

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas

seaduses sätestatud erisusi. Kaebuse võib esitada kui välismaalane on esitanud vaide Eesti

välisesindusele, Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile ning see on jäetud läbi

vaatamata, rahuldamata või tähtajaks lahendamata.

(2) Kaebuse, apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse läbivaatamisel ei kohaldata esialgset

õiguskaitset.

(3) Kohtumenetluses ei avaldata kaebajale ega menetlusvälisele isikule viisa või viibimisaja

pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegemata jätmise

või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

5

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse aluseks olevaid

asjaolusid, otsuse põhjendusi ega otsusega seonduvat muud teavet.

(4) Halduskohus, ringkonnakohus ja Riigikohus teeb otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Resolutsioonina vormistatud otsust täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osaga, kui

menetlusosaline teatab kohtule 15 päeva jooksul otsuse resolutsiooni avalikult

teatavakstegemisest arvates soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse või

kassatsioonkaebuse. Selline otsus tuleb tervikuna avalikult teatavaks teha 30 päeva jooksul

soovi esitamisest arvates. Kirjeldusi ja põhjendusi kaebajale ega menetlusvälisele isikule ei

avaldata.“;

14) paragrahv 10011 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 10011. Kaebuse esitanud välismaalase õiguslik seisund

Kohtule kaebuse esitamine või kohtuistungi korraldamine kaebuse läbivaatamiseks ei ole

aluseks välismaalase saabumiseks Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile,

jätkuvaks viibimiseks Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil ega lükka

Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkumise kohustuse täitmist edasi.

15) paragrahvid 10012–10018 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 10019 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui välismaalane on esitanud vaide või esitanud kaebuse halduskohtule, apellatsioonkaebuse

ringkonnakohtule või kassatsioonkaebuse Riigikohtule ja esitab varasema viisa või viibimisaja

pikendamise taotlusega samal alusel uue taotluse, jäetakse tema hilisem viisa või viibimisaja

pikendamise taotlus läbi vaatamata.“;

17) paragrahvi 101 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks

ajaks tegematajätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks

tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

otsuse vaide esitamise nõuded, vaides esitatavate andmete ja lisatavate tõendite loetelu ning

vaide läbivaatamise tähtajad.“;

18) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ja volitatud töötleja määratakse

andmekogu põhimääruses.“.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 276 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks

ajaks tegemata jätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks

6

tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

otsuse vaidlustamiseks esitatud vaide läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot.“;

2) paragrahvi 276 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks.

Henn Põlluaas

Riigikogu esimees

Tallinn, „…“ ……………2019. a

_________________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

Tallinn, „…“ ……………2019. a

1

Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse (viisa vaidemenetlus)

eelnõu seletuskirja lisa 2

EELNÕU

KAVAND

SISEMINISTER

MÄÄRUS

2019. a nr

Viisa ja viibimisaja pikendamise menetlustes vaide esitamise ja läbivaatamise kord

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 101 lõike 1 punkti 9, § 101 lõike 3 punkti 21 ja

1005 lõigete 11 ja 14 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse:

1) viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse

õigeaegselt tegemata jätmise või andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks

tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

otsuse vaide (edaspidi käesolevas määruses vaie) esitamise nõuded;

2) vaides esitatavate andmete ja vaidele lisatavate dokumentide loetelu;

3) vaide läbivaatamise tähtajad;

4) vaide läbivaatamiseks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutused;

5) vaide mittekooskõlastuse asjaolude hindamiseks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala

valitsusasutused.

§ 2. Vaide esitamine

(1) Viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse

õigeaegselt tegemata jätmise või andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks

tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

otsuse vaidlustaja (edaspidi vaidlustaja) esitab vaide, millele on lisatud käesolevas määruses

sätestatud dokumendid.

(2) Vaie võetakse menetlusse selle haldusorganis esitamise päeval. Posti teel esitatud vaie

võetakse menetlusse hiljemalt selle haldusorganisse saabumise päevale järgneval tööpäeval.

§ 3. Vaide täitmise nõuded

(1) Vaie peab olema täidetud loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti, inglise või vene keeles ning

suurtähtedega.

2

(2) Vaides ei tohi olla parandusi ning esitatud peavad olema kõik käesolevas määruses

ettenähtud andmed. Vaide väljad peab täitma tumedas kirjas.

(3) Vaides peab isiku nimi olema kirjutatud vastavalt vaidlustaja isikut tõendavas dokumendis

esitatud ladinatähelisele nimekujule.

§ 4. Riigilõivu tasumine

(1) Vaide esitamisel lisatakse vaidele riigilõivu tasumist tõendav dokument või tasutakse

riigilõiv kohapeal.

(2) Riigilõivu tasumist tõendava dokumendi asemel võib isik esitada riigilõivu tasumise kohta

kirjalikult järgmised andmed:

1) selle isiku nimi, kes riigilõivu tasus;

2) selle isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti;

3) viitenumber;

4) kuupäev, millal riigilõiv tasuti;

5) krediidiasutuse nimi ja arvelduskonto number, millele ja millelt riigilõiv tasuti;

6) tasutud summa eurodes.

§ 5. Vaidele lisatavad dokumendid

(1) Vaide esitamisel esitatakse:

1) vaie;

2) dokumendid, mis tõendavad vaides nimetatud asjaolusid;

3) vaidlustaja või tema seadusliku esindaja isikut tõendava dokumendi koopia, kui vaie

esitatakse posti teel või volitatud esindaja kaudu;

4) volitatud esindaja isikut tõendava dokumendi koopia, kui volitatud esindaja esitab vaide

posti teel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid on:

1) külastatava eraisiku või juriidilise isiku kinnitus;

2) diplomaatiline noot või rahvusvahelise organisatsiooni kirjalik pöördumine;

3) kohtukutse;

4) turismiteenuse kasutamist tõendavad dokumendid või nende koopiad;

5) meelelahutusteenuse kasutamist tõendavad dokumendid või nende koopiad;

6) dokument, mis tõendab õigust siseneda järgmisesse transiidiriiki;

7) autoveo teostamist tõendavad dokumendid;

8) Eestis töötamist tõendavad dokumendid;

9) Eestis õppimist tõendavad dokumendid;

10) lennu- või sõidupiletid;

11) tõend püsiva või viisa taotlemise perioodiks kehtiva reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu

kohta;

12) terviseseisundit tõendav dokument;

13) muud tõendid.

§ 6. Vaides esitatavad andmed

(1) Vaidlustaja kohta esitatakse vaides järgmised andmed:

3

1) eesnimi või -nimed;

2) perekonnanimi või -nimed;

3) sünniaeg;

4) kontaktandmed, sealhulgas postiaadress ja riik, telefoninumber, e-posti aadress.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele esitatakse vaides järgmised

andmed:

1) selle haldusorgani nimi, kellele vaie esitatakse;

2) vaidlustatava toimingu liik ja number;

3) märge selle kohta, kas otsus vaidlustatakse esimest või teist korda;

4) vaide esitamise põhjus.

(3) Kui vaiet ei esita vaidlustaja isiklikult, esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud andmetele vaidlustaja esindaja kohta järgmised andmed:

1) eesnimi või -nimed;

2) perekonnanimi või -nimed;

3) sünniaeg;

4) kontaktandmed, sealhulgas postiaadress ja riik, telefoninumber, e-posti aadress.

(4) Vaidlustaja või tema seaduslik esindaja kinnitab allkirjaga, et Eesti Vabariigi või teise

Schengeni konventsiooni liikmesriigi välisesindusele ei ole esitatud uut viisataotlust samal

alusel.

§ 7. Vaide läbivaatamise tähtajad

(1) Vaide vaatab Eesti välisesindus, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet läbi ja

vaide rahuldamise korral teeb vaideotsuse 15 päeva jooksul vaide menetlusse võtmise päevast

arvates.

(2) Välismaalaste seaduse §1005 lõigetes 6 ja 13 nimetatud juhul edastab välisesindus, Politsei-

ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet vaide koos selle aluseks olevate lisade ja seotud

menetlusdokumentidega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul vastavalt

Siseministeeriumile või Välisministeeriumile.

(3) Siseministeerium või Välisministeerium vaatab vaide läbi ja teeb vaideotsuse 30 päeva

jooksul vaide Siseministeeriumile või Välisministeeriumile edastamise päevast arvates.

(4) Välismaalaste seaduse § 1005 lõikes 4 nimetatud juhul edastab Siseministeerium

Välisministeeriumile seisukoha viisa andmise mittekooskõlastuse kohta 15 päeva jooksul

Siseministeeriumi kaasamise päevast arvates.

(5) Haldusorgan võib vaide läbivaatamise või seisukoha esitamise tähtaega pikendada, kui

vaideotsuse tegemiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine või tõendite kogumine ei

ole võimalik käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud tähtaegade jooksul.

(6) Vaide läbivaatamise tähtaja igakordsel pikendamisel ei tohi haldusorgani määratav uus

tähtaeg ületada esialgset menetlustähtaega.

§ 8. Vaide läbivaatamise või mittekooskõlastuse asjaolude hindamise volitamine

4

(1) Välismaalaste seaduse § 1005 lõigetes 4 ja 10 nimetatud juhul hindavad mittekooskõlastuse

asjaolusid vastavalt Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Välismaalaste seaduse § 1005 lõikes 13 nimetatud juhul lahendab ja vaatab vaide läbi

vastavalt Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 9. Määruse kehtetuks tunnistamine

Siseministri 4.12.2005 määrus nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa

kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse

lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“ tunnistatakse

kehtetuks.

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub _____________ 2019. aastal.

Mart Helme

Siseminister

Lauri Lugna

Kantsler

1

Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse (viisa vaidemenetlus)

eelnõu seletuskirja lisa 2

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Rahandusministeerium

Rahandusministeerium kooskõlastab

välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse. Samas juhime teie

tähelepanu asjaolule, et riigilõivu seaduse

§ 276 lõikes 9 räägitakse samuti viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise,

viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise otsuse

vaidlustamise käigus tehtud otsuse peale

esitatud avaldusest. Selguse huvides oleks

mõistlik ka siinkohal asendada sõna

„avaldus“ sõnaga „vaidlustus“.

Marlen Piskunov 6113810

[email protected]

Arvestatud. Eelnõu sõnastust on

muudetud.

Välisministeerium

1. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt esitab

välismaalane edaspidi viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise, viisa

kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise otsuse

vaidlustamise avalduse haldusorganile,

kes edastab selle vajadusel ise

Siseministeeriumile või

Välisministeeriumile ning välismaalane ei

pea enam teist korda avaldust esitama.

Samuti kaotatakse ära riigilõiv avalduse

teistkordse läbivaatamise eest. Kuna

riigilõivu tuleb maksta edaspidi ainult üks

kord, aga menetluse sisu oluliselt ei

muutu, teeb Välisministeerium ettepaneku

kehtestada avalduse läbivaatamise eest

riigilõivuks 40 eurot (riigilõivuseaduse §

276 lg 9). Samuti tuleks riigilõivuseaduse

§ 276 lõikest 9 jätta välja sõna

„esmakordse“.

Arvestatud. Eelnõud on täiendatud.

Välisministeeriumi kinnitus

muudatustega arvestamise sobivuse osas

on saadud e-maili teel 19.10.2018 (Tiina

Nirk, [email protected]).

2. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse

paragrahvi 1005. Kui viisa andmisest

keeldumise otsuse peale esitatud

Arvestatud. Eelnõud on täiendatud.

2

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

vaidlustuse läbivaatamisel selgub, et

Siseministeeriumi valitsemisala asutus ei

ole kooskõlastanud välismaalasele viisa

andmist, edastab eelnõu kohaselt Eesti

välisesindus viisataotluse koos muude

asjakohaste dokumentidega uuesti sellele

asutusele kooskõlastamiseks. Reeglina

jääb nimetatud asutus ka teistkordselt

samale seisukohale ning sel juhul edastab

Eesti välisesindus vaidlustuse

Välisministeeriumile, kes viivitamata

kaasab menetlusse Siseministeeriumi.

Välisministeerium teeb ettepaneku

kaasata Siseministeeriumi menetlusse

kohe, kui viisa andmisest keeldumise

otsuse peale esitatud vaidlustuse

läbivaatamisel selgub, et kooskõlastamata

on jätnud Siseministeeriumi valitsemisala

asutus.

3. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetava

paragrahvi 1006 kohaselt vaatab Eesti

välisesindus, Politsei- ja Piirivalveamet

või Kaitsepolitseiamet välismaalase

esitatud vaidlustuse läbi ja vaidlustuse

rahuldamise korral teeb otsuse 15 päeva

jooksul. Juhul, kui vaidlustus ei ole

eelpool nimetatud asutuste hinnangul

põhjendatud, edastatakse otsus ja

vaidlustus Siseministeeriumile või

Välisministeeriumile, kes teeb otsuse 30

päeva jooksul. Seega, otsustamiseks on

sisuliselt kaks erinevat tähtaega.

Positiivne otsus esinduselt 15 päeva

jooksul ja pigem negatiivne otsus

ministeeriumilt veel lisaks 30 päeva

jooksul. Välisministeerium teeb

ettepaneku kehtestada üks tähtaeg, mille

jooksul saaks esindus anda otsuse (kas siis

positiivse või ministeeriumi vormistatud

negatiivse). Pakume võimaliku tähtajana

40 päeva.

Liina Martinson 6377428

[email protected]

Mittearvestatud. Siseministeeriumi

hinnangul ei ole põhjendatud § 1006

lõikes 1 nimetatud tähtaja muutmine

pikemaks kui eelnõus toodud 15 päeva.

Kui Eesti välisesindus, Politsei- ja

Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet

vaidlustuse lahendamisel kaldub pigem

positiivse otsuse ehk vaidlustuse

rahuldamise poole, siis tõenäoliselt on

kaasuse asjaolud sellised, mis

võimaldavad asja kiiremat otsustamist,

näiteks ilmselgete vigade olemasolu.

Märgime, et eelnõus on tehtud muudatus,

mille kohaselt on tähtaegade

kehtestamine viidud määruse tasandile,

nii nagu see on teistes välismaalaste

seaduse alusel läbiviidavates

menetlustes. Alus tuleneb välismaalaste

seaduse §-st 33, mille kohaselt

välismaalaste seadusest tulenevate

menetluste läbiviimise tähtajad

sätestatakse käesoleva seaduse alusel

antavate määrustega.

Justiitsministeerium (mitteametlikud märkused)

1. Eelnõu § 1 p 5, kavandatava §-ga 1003

viiakse vaidlustuse esitamise nõuded[3]

Arvestatud. Volitusnormi sõnastust on

eelnõus muudetud. Kehtiva VMS § 1003

[3] Kehtiv VMS: „§ 1003. Nõuded avaldusele

3

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

ministri määrusesse. Kuna VMS § 101 lg

1 p 9 lubab volitusnormina ministril

kehtestada üksnes avalduse vormi,

avalduses esitatavate andmete ja

avaldusele lisatavate tõendite loetelu,

oleks volitusnorm selle muutmata kujul

ebapiisav. Kuna vaidlustuse esitamise

nõuetel on mitte üksnes menetlus- vaid ka

materiaalõiguslik olemus, on nende

sobivam koht põhiõiguste kaitse eesmärgil

jätkuvalt seaduses. Seletuskirjas

kirjeldatud isikute jaoks senisest parema

selguse saamiseks võiks need kaks normi

vajadusel viiteliselt kokku siduda.

lõikeid 1 ja 2 siiski eelnõuga ei muudeta

ning paragrahvi on täiendatud lõikega 3 –

seega on isiku jaoks olemas viide

määrusele, millega on kehtestatud viisa

või viibimisaja pikendamise taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuse või otsuse

õigeaegselt tegemata jätmise või viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise,

viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaide

esitamise nõuded, vaides esitatavate

andmete ja lisatavate tõendite loetelu

ning vaide läbivaatamise tähtajad.

2. Eelnõu § 1 p 8, kavandatava § 10010 lg

5 järgi ei saa kohus kontrollida

haldusorgani viisa andmisest keeldumise

jt § 1001 lõikes 1 nimetatud otsuste

õiguspärasust, vaid kohus saab hinnata

üksnes vaidlustusmenetluses tehtud

menetlus- või vormistusviga. Juhime

esiteks tähelepanu sellele, et kui kohus

tunnistab vaidlustusotsuse kehtetuks, siis

ei ole sellel automaatset mõju

haldusorgani esialgse ehk § 1001 lõikes 1

nimetatud otsuse kehtivusele. Seetõttu

tuleb regulatsiooni selles osas täiendada.

Näiteks võib § 10010 lg 1 sõnastada nii:

„Välismaalasel on õigus esitada viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise,

viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale

kaebus halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud alustel ja korras tingimusel, et

välismaalane on esitanud vaidlustuse Eesti

välisesindusele, Politsei- ja

Piirivalveametile või

Kaitsepolitseiametile ning see on jäetud

läbi vaatamata, rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata või rahuldatud

osaliselt.“.

Arvestatud.

3. Eelnõu § 1 p 11, kavandatava § 10019

lõiked 1 ja 2 – teeme ettepaneku sõnastada

Arvestatud.

(1) Avaldus esitatakse isiklikult, posti teel või esindaja kaudu.

(2) Avaldus esitatakse kirjalikult.“

4

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

sätted ümber ühelõikelisena näiteks

selliselt: „Kui välismaalane on esitanud

vaidlustuse või vaidlustusotsuse peale

kaebuse halduskohtule või

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule ja

esitab varasema viisataotlusega samal

alusel uue viisataotluse, jäetakse tema

hilisem viisataotlus läbi vaatamata.“

Sellisel kujul on esiteks välismaalasel

võimalik esitada viisataotlus muul alusel

(kavandatud lg 2 eesmärk). Teiseks oleks

säte sellisel kujul selge ja kooskõlas

väljakujunenud kohtupraktikaga, et kui

isik esitab samasisulise taotluse ajal, mil

kaebetähtaeg ei ole möödunud või vaidlus

on pooleli, siis ei ole see olemuselt taotlus

(seda ka siis, kui see on nii pealkirjastatud

ja sõnastatud), vaid kas vaidlustus, kaebus,

selle muudatus või selle täiendus.

4. Palume lisaks muuta seletuskirjas

eelnõu koostamise eesmärki. Selleks ei ole

mitte niivõrd vajadus viia Eesti õigus

kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, vaid

anda isikutele vajalik õiguskaitse, mille

vajadus tuleneb mh Euroopa Liidu

õigusest.

Arvestatud.

5. Eelnõus kasutatakse mõiste „vaie“

asemel mõistet „vaidlustus“ (nii on see ka

riigihangete seaduses). Eripärase

vaidemenetluse puhul mõne teise

nimetuse kasutamine ei ole keelatud,[2]

kuigi esimese valikuna tuleks ühe ja sama

mõtte edasiandmisel kasutada sama

väljendit ning enamlevinud terminit

(normitehnika eeskirja § 15 ja 17). Palume

sellele aspektile täiendavalt mõelda ja

vajadusel täiendada seletuskirja.

Arvestatud.

Ettepanekud, mille JuM esitas 20.09.2018

kohtumisel:

6. Vormikohase avalduse nõude

kaotamine- JuM ei toeta nõuet, mille

kohaselt tuleb vaideavaldus esitada

määruse lisaga kehtestatud avalduse

vormis.

Arvestatud. Avalduse vormi võib luua,

kuid see peab olema vabatahtlik (nii nagu

nt täna elamisloa taotluste puhul) – st

määrusega avalduse vormi ei kinnitata.

Seega juhul, kui isik esitab vabas vormis

avalduse ning selles on kõik määruses

[2] Vrdl täitemenetluse seaduse § 217 kaebus, sj on kogu menetlus kirjas vaid ühes paragrahvis.

5

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

loetletud andmed, siis tuleb avaldus

töösse võtta;

7. Jätta seadusest välja vaide

läbivaatamise tähtajad- sarnaselt üldisele

suunale teistes seadustes ja

haldusmenetlustes, kaotada viisa vaide

puhul seadusega sätestatud tähtajad vaide

läbivaatamiseks. Selle asemel tuleks

sätestada, et menetlus tuleb läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides

üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele. Juhul, kui jääme seisukoha

juurde, et tähtaegade sätestamine on

vajalik, siis tuleb need kindlasti sätestada

seaduses, mitte määruses.

Mittearvestatud. Tähtaegade

määramisel lähtume juba praegu

põhimõttest, et vaatame vaide läbi

võimalikult kiiresti, aga mitte hiljem kui

sätestatud tähtajad. Nii on inimese jaoks

selge, mis on hilisem aeg, millal ta

haldusorganilt vastuse saab. Lisaks on

tagatud see, et menetlusaeg ei veni isiku

jaoks liialt pikaks tulenevalt haldusorgani

suurest töökoormusest vms. Lisaks

märgime, et eelnõuga viiakse tähtajad

määruse tasandile, nii nagu see on teistes

välismaalaste seaduse alusel

läbiviidavates menetlustes. Alus tuleneb

välismaalaste seaduse §-st 33, mille

kohaselt välismaalaste seadusest

tulenevate menetluste läbiviimise

tähtajad sätestatakse käesoleva seaduse

alusel antavate määrustega. Seejuures

arvestame HMS § 5 lõiget 2, mille

kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides

üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele.

8. Viisa vaide puhul piirduda otsuse

õiguspärasuse kontrolliga. Kehtiva VMS-i

kohaselt kontrollitakse vaide

läbivaatamisel nii otsuse õiguspärasust kui

ka otstarbekust. Sellega on JuM hinnangul

riik läinud kaugemale kui otseselt vajalik

ning laiendatud isiku õigusi võrreldes

tavapäraste haldusmenetlustega.

Mittearvestatud. Siseministeeriumi

hinnangul on arvestades välismaalastega

seotud haldusmenetluste eripära

põhjendatud hinnata nii otsuse

õiguspärasust kui otstarbekust.

9. Lisada välismaalaste seadusesse

taandamiskohustus.

Arvestatud.

10. Jätta eelnõust välja siseministri õigus

volitada vaide või mittekooskõlastuse

läbivaatamise oma allasutustele.

Mittearvestatud. Eelnõu kohaselt võib

minister volitada vaide või

mittekooskõlastuse läbivaatamise oma

allasutustele, st KAPO-le ja/või PPA-le.

Kuna eelnõu kohaselt hindab kohus

lisaks menetlusnõuete järgmisele ka

negatiivsete viisaotsuste sisulist poolt, on

igakülgselt tagatud ka viisaotsuste

erapooletu kontroll.

6

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

11. Ettepanek, et teatud toiminguid või

menetlustoiminguid saab isik

vaidemenetluses vaidlustada.

Arvestatud. Eelnõud on täiendatud

selliselt, et vaideorganis saab vaidlustada

samu asju, mis halduskohtus.

12. Ettepanek kohtulahendi suhtes

1) kohus koostab küll põhistatud lahendi,

kuid avalikult teeb teatavaks üksnes

resolutsiooni, ning

2) kohus koostab lihtmenetlusele omase

lahendi kirjeldava ja põhjendava osata.

Arvestatud.

Helen Kranich 620 8110

[email protected]

Mirjam Rannula 620 8195

[email protected]

Eriarvamus JUM-ga on ühes

põhimõttelises küsimuses - vaide

lahendamise pädevus. Esimesele

kooskõlastuse ringile saadetud eelnõus

olid sees sätted, mille kohaselt, juhul kui

otsuse teinud haldusorgan leiab, et ta

vaiet ei rahuldaks, lahendab vaide kas

Välisministeerium või Siseministeerium.

Selline kord toob kaasa töökoormuse

kasvu ministeeriumile ning KAPO

otsuste puhul suurendab ka salastatud

teabega kokkupuutuvate isikute arvu.

Eelnevast lähtuvalt soovib SIM eelnõus

sisse viia muudatuse, mille kohaselt võib

minister volitada vaide või

mittekooskõlastuse läbivaatamise oma

allasutustele, st KAPO-le ja/või PPA-le.

Volituse andmist KAPO ja PPA toetavad.

21.05.2019 edastas JUM

Siseministeeriumile kinnituse, et

kohtukaebeõiguse piirangu osas

erimeelsusi enam ei ole- st, et eelnõu

kohaselt on kohtul ka sisulise

õiguspärasuse kontrolli õigus.

Taust: VTK kooskõlastamise käigus tegi

JUM märkuse, mille kohaselt tuleb viisa

otsuste vaidlustamisel välismaalasel

võimaldada vaidlustada kohtus üksnes

viisamenetluse vorminõudeid. JUM

märkusega arvestati ning I kooskõlastuse

ringile saatis SIM eelnõu, mille kohaselt

piirdub kaebeõigus üksnes

protseduurireeglite vaidlustamisega.

SIM tänane eesmärk on eelnõusse sisse

viia muudatus ning anda kohtule

viisavaide küsimustes sisulise

õiguspärasuse kontrolli õigus. Siseministeeriumi hinnangul ei oleks

7

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

kohtukaebeõigusele seatav piirang

kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega.

Euroopa Kohtu otsuse C-403/16 punktid

39 ja 42 näevad ette, et kohtul peab

olema pädevus lahendada kõiki

asjassepuutuvaid küsimusi.

1

Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisa vaidemenetlus)

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte

Välismaalaste seaduse ja riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) välja

töötamise vajadus tuleneb Euroopa Kohtu 13 detsembri 2017. a otsusest

eelotsuseasjas C-403/16, millega kohus leidis, et liidu õigus kohustab liikmesriike ette nägema

viisa andmisest keeldumise otsuste vaidlustamise menetluse, mis peab teatavas

menetlusstaadiumis tagama võimaluse neid otsuseid kohtus vaidlustada.

Eestis seevastu on riigisiseses õiguses välismaalaste seadusega (edaspidi VMS) kehtestatud

kaheastmeline vaidlustamise süsteem ja halduskohtul ei ole kehtiva korra kohaselt pädevust üle

vaadata viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse

vaidlustamise käigus tehtud otsuseid (VMS-i § 10018). Vaidlustamise regulatsiooni kohaselt

saab välismaalane esmalt esitada avalduse otsuse teinud asutusele ja seejärel vajaduse korral

ministeeriumile. Välisministeerium ja Siseministeerium kontrollivad vastavalt oma pädevusele

otsuste formaalset ja materiaalset õiguspärasust.

Negatiivsete viisaotsuste vaidlustamise küsimuses on Eesti suhtes algatatud ka

rikkumismenetlus (2012/2242). 21. veebruaril 2013. aastal saatis komisjon Eestile Euroopa

Liidu toimimise lepingu kohase ametliku teate, milles teatas, et Eesti õigusaktidega kehtestatud

süsteem, mille eesmärk on tagada õigus vaidlustada viisa andmisest keeldumine, viisa

tühistamine ja viisa kehtetuks tunnistamine, ei ole komisjoni arvates kooskõlas Euroopa Liidu

lepinguga osas, millega ei nähta ette võimalust viisa vaidemenetluse tulemusena tehtud otsust

kohtus vaidlustada. Ühtlasi on Euroopa Komisjon oma 21. detsembri 2017. aastal Eestile

edastatud kirjas viidanud mainitud kohtuotsusele ning palunud esimesel võimalusel esitada

vajalike muudatustega eelnõu ja selle jõustumise ajakava.

Eelnõuga on kavandatud muuta senist kaheastmelist haldusesisest vaidemenetluse korda nii, et

edaspidi saab välismaalane pärast üheastmelist kohustuslikku haldusesisest vaidemenetlust

esitada kaebuse halduskohtule. Kohtumenetlus on kolmeastmeline.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamisel osalesid Siseministeeriumi kodakondsus- ja

rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus (tel 612 5120, [email protected])

ja sama osakonna nõunikud Killu Christine Vantsi ja Jana Laane (tel 612 5079,

[email protected]). Eelnõus kohtumenetlust puudutavate sätete väljatöötamisel

osalesid Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mirjam Rannula (tel 620 8195,

[email protected]) ja Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse nõunik Helen

Kranich (tel 620 8257, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Doris

Uudelt (tel 612 5248, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241,

[email protected]).

1.3. Märkused

2

Eelnõu järgi muudetakse VMS-i 15. märtsil 2019 jõustunud redaktsiooni, mis on avaldatud

Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 197 ja riigilõivuseaduse 1. mail 2019

jõustunud redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 19.03.2019,

42. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõul on puutumus järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EU) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega

kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)1 (edaspidi viisaeeskiri);

2) Euroopa Liidu põhiõiguste harta2.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna

muudetakse kohtumenetlusega seonduvaid sätteid.

2. Seaduse eesmärk

Muudatuste eesmärk on anda isikutele vajalik õiguskaitse viisaotsuste vaidlustamiseks.

Vajadus seda teha tuleneb muu hulgas Euroopa Liidu õigusest. Muudatustega soovitakse

saavutada olukord, kus viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse

või otsuse õigeks ajaks tegemata jätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa

kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse

lõpetamise otsuse (edaspidi ka otsus) peale võib pärast kohustuslikku vaidemenetlust esitada

kaebuse halduskohtule.

Ühtlasi muudetakse kehtivat viisa vaidlustamise regulatsiooni nii, et edaspidi esitab

välismaalane vaide üksnes haldusorganile (Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile

või Eesti välisesindusele). Kui vaiet ei rahuldata, edastab haldusorgan vaide lahendamiseks

Siseministeeriumile või Välisministeeriumile. Peale senise kaheastmelise vaidemenetluse

asemel üheastmelise vaidemenetluse kehtestamisega võimaldatakse vaie esitada ka viisa või

viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeaegselt tegemata

jätmise kohta.

Enne eelnõu ette valmistamist koostati väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK)3, mis saadeti

tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ja huvirühmadele 2018. aasta

märtsis. Eelnõu koostamisel arvestati Justiitsministeeriumi (edaspidi JUM) ja

Sotsiaalministeeriumi poolt VTK kohta esitatud ettepanekuid.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, §-ga 1 muudetakse VMS-i ja §-ga 2 riigilõivuseadust.

Esmalt märgime, et viisaeeskiri kohustab liikmesriike võimaldama välismaalasele ainult

lühiajaliste viisade negatiivsete otsuste kohtus vaidlustamise, st lühiajalise viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise ning lühiajalise viisa pikendamise

otsuse vaidlustamise. Kehtiva vaidlustamise regulatsiooni väljatöötamise raames 2010. aastal

leiti, et regulatsiooni kompaktsuse huvides on mõistlik laiendada sama vaidemenetlust

kõikidele viisamenetlustele, sh pikaajalise viisa menetlustele ja viisavaba viibimisõiguse

pikendamise menetlusele. Ka edaspidi on mõistlik, et seesama viisa vaidlustamise kord,

sh kohtukaebeõigus, kohaldub peale lühiajaliste viisade ka pikaajaliste viisade ja viisavaba

1 ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58. 2 vt http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET (18.10.2018) 3 Siseministeeriumi 12. märtsi 2018. a kiri nr 1-6/1576-1

3

viibimise puhul. See tähendab, et ka eelnõuga sätestatav regulatsioon laieneb nii viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamise kui

viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisele. Seega on välismaalasel õigus

kõiki loetletud menetluste otsuseid vaidlustada ja esitada vaie ühtse vaidemenetluse korras.

Samuti on laiendatud kehtivat viisa vaidlustamise regulatsiooni nii, et peale viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest

keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise, on välismaalasel

õigus esitada haldusorganile edaspidi vaie ka siis, kui viisa või viibimisaja pikendamise taotlus

otsustatakse jätta läbi vaatamata või seda otsust ei tehta õigeks ajaks. Selline muudatus tehakse

põhjusel, et välismaalasel oleks haldusorgani juures võimalik vaidlustada samu toiminguid ja

menetlusi, mis halduskohtuski. Mõistlik on luua olukord, kus haldusorgan saab enne

võimalikku kohtukaebust üle hinnata asjaolud, miks otsustati taotlus jätta läbi vaatamata või

miks ei tehtud otsust õigeks ajaks.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse VMS-i § 12 lõiget 2 nii, et ka viisa või viibimisaja

pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegemata jätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse kohta vaide

esitamisele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid. Muudatuse tegemisel on lähtutud

viisamenetluse põhimõtetest, mille järgi ei kohaldu ka VMS-s reguleeritud viisamenetlustele

haldusmenetluse seadus. Selle eriliigilise vaidemenetluse menetlusnormid tulenevad VMS-st.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse VMS-i § 41. Muudatus on vajalik, kuna edaspidi esitab

välismaalane otsuse kohta vaide haldusorganile, kes edastab selle vajaduse korral ise

Siseministeeriumile või Välisministeeriumile. Seega ei pea välismaalane vaiet enam teist korda

esitama, peale selle kaotatakse riigilõiv avalduse teistkordse läbivaatamise eest. Samasugune

muudatus tehakse riigilõivuseaduse §-s 276 (eelnõu § 2).

Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse §-i 97 lõige 3, mille kohaselt peab viisataotluse ja viibimisaja

pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmisest taotlejat kirjalikult teavitama ja esitama läbi

vaatamata jätmise põhjendused. See täiendus on seotud eelnõu muudatusega, mille kohaselt

võib välismaalane haldusaktist eraldi vaidlustada ka viisa või viibimisaja pikendamise taotluse

läbi vaatamata jätmise otsust.

Eelnõu § 1 punktiga 4 esitatakse VMS-i § 1001 uues sõnastuses, seejuures tehakse termini- ja

keeleparandusi (lõiked 1 ja 2) ning sisu poolest on uued sätted lõigetes 3 ja 4.

Kavandatava lõike 1 kohaselt peab edaspidi olema ka viisa või viibimisaja pikendamise taotluse

läbi vaatamata jätmise otsuses viide otsuse vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra

kohta. Kehtiva seaduse kohaselt peab teave vaidlustamise võimaluste kohta olema üksnes

otsuses, millega on viisa andmisest keeldutud, viisa tühistatud, viisa kehtetuks tunnistatud,

viibimisaja pikendamisest keeldutud või Eestis viibimise aeg enne tähtaega lõpetatud.

Kavandatava lõike 2 kohaselt võib välismaalane esitada haldusorganile vaide 30 päeva jooksul

arvates päevast, kui talle tehti teatavaks viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa

kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse

lõpetamise otsus. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid sätte asukoha muutmise (kehtivas

lõige 11) ja sõnastusparandusega.

4

Kavandatavad lõiked 3 ja 4 on seotud eelnõu § 1 punkti 2 muutmisega. Nende lõigete kohaselt

võib välismaalane haldusaktist eraldi vaidlustada ka viisa või viibimisaja pikendamise taotluse

läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegematajätmise. Sellisel juhul saab

välismaalane nõuda, et tema taotlus vaadatakse läbi või selle suhtes tehakse otsus. Muudatuste

kohaselt tuleb välismaalasel vaie esitada samuti 30 päeva jooksul taotluse läbi vaatamata

jätmise otsuse teatavakstegemise päevast arvates või 30 päeva jooksul arvates taotluse

läbivaatamise tähtaja möödumisest.

Kavandatavas lõikes 5 on esitatud põhimõte, mille kohaselt vaide esitamise tähtaega ei

ennistada. Tegemist ei ole sisult uue normiga, kuid terve paragrahvi muutmise tõttu on

muutunud lõike asukoht (kehtivas lõige 2) ning termin „avaldus“ on asendatud terminiga

„vaie“. Edaspidi nimetatakse välismaalase avaldust negatiivse viisaotsuse läbivaatamise

vaideks.

Eelnõu § 1 punktiga 5 asendatakse VMS-i §-des 1002–1004 õigusselguse huvides sõna

„avaldus“ sõnaga „vaie“. Paragrahvis 1002 kehtib edasi oluline põhimõte, et vaide esitamine ei

ole aluseks välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile saabumiseks,

jätkuvaks Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil viibimiseks ega lükka

Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkumise kohustuse täitmist edasi.

Sätte eesmärk on välistada, et kunstlikult ei loodaks välismaalasele alust Eestisse saabuda või

luua talle Eestis viibimise õiguslik alus olukorras, kus välismaalasel sellist õiguslikku alust ei

ole, sest viisa andmisest on keeldutud, viisa on tühistatud või kehtetuks tunnistatud, viibimisaja

pikendamisest on keeldutud või viibimisaeg on enne tähtaega lõpetatud.

Eelnõu § 1 punktiga 6 tehakse terminiparandus VMS-i § 1003 pealkirjas, kus sõna „avaldus“

on asendatud sõnaga „vaie“.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse VMS-i § 1003 lõigetega 3–6.

Kavandatava lõikega 3 sätestatakse selgelt, et vaie esitatakse VMS-i § 101 lõike 1 punkti 9

alusel kehtestatud korra kohaselt, milles on kirjeldatud vaide esitamise kord, avaldusele

lisatavate dokumentide loetelu ja vaide läbivaatamise tähtajad. Sel moel on isikule kohe selge,

mida ja millal ta peab tegema, ning ta leiab hõlpsasti siseministri määruse, kus on info vaide

esitamise korra kohta.

Kavandatavates lõigetes 4 ja 5 sätestatakse vaide puuduste kõrvaldamine, kui välismaalane on

jätnud vaides esitamata nõutud andmed, ei ole esitanud kõiki dokumente, vaie ei vasta nõuetele

või vaides on muid puudusi. Kui välismaalane puudust või puudusi tähtajaks ei kõrvalda, võib

haldusorgan jätta vaide läbi vaatamata, teavitades sellest välismaalast. Üldpõhimõtte kohaselt

pikendab puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg menetlustähtaega.

Kuna puudulikku taotlust ei menetleta, on lõikes 6 sätestatud, et puuduste kõrvaldamise ajaks

vaide lahendamise tähtaeg peatub. Kuna praktikas võimaldatakse välismaalasel vaide puudusi

kõrvaldada, viiakse muudatusega seaduse sätestatud regulatsioon praktikaga kooskõlla.

Eelnõu § 1 punktiga 8 kehtestatakse § 1004 kahelõikelisena (kehtivas sättes on neli lõiget),

kuna kehtiva paragrahvi sisu ei vasta eelnõuga kehtestatava vaidemenetluse regulatsioonile.

Kavandatavas lõikes 1 sätestatakse üldpõhimõte, mille kohaselt esitab välismaalane vaide

otsuse teinud haldusorganile. Seega näiteks, kui otsuse on teinud Eesti välisesindus, PPA või

5

KAPO, esitab välismaalane vaide vastavalt Eesti välisesindusele, PPA-le või KAPO-le.

Võrreldes kehtiva korraga sätestatakse õigusselguse huvides, et haldusorgan, kellele vaie

esitatakse, ei ole seotud asjaoluga, kus välismaalane asub, vaid asjaoluga, mis haldusorgan

otsuse tegi. See ei ole sisuline muudatus, kuivõrd ka kehtiva põhimõtte kohaselt esitatakse vaie

otsuse teinud haldusorganile.

Kavandatav lõige 2 on seotud eelnõu § 1 punkti 2 muudatusega, mille kohaselt võib

välismaalane haldusaktist eraldi vaidlustada ka viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegematajätmise. Muudatuse kohaselt võib

välismaalane taotluse läbi vaatamata jätmise või otsuse õigeks ajaks tegematajätmise

vaidlustamiseks esitada vaide haldusorganile, kellele ta esitas viisa või viibimisaja pikendamise

taotluse.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse VMS-i § 1005, kuhu selguse eesmärgil on koondatud vaide

läbivaatamise pädevus- ja menetlusnormid. Vaide läbivaatamise menetlusnormid on kehtivas

VMS-s sätestatud §-s 1006, kuid see tunnistatakse eelnõuga kehtetuks (eelnõu § 1 punkt 9).

Kavandatava lõike 1 kohaselt kontrollib vaide läbivaatamisel pädev haldusorgan viisa või

viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks

tegematajätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks

tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

otsuse õiguspärasust ja otstarbekust. Samasugune säte on ka kehtivas VMS-s (§ 1006 lg 1), kuid

eelnõuga on lisatud täiendus, et see kehtib ka viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegematajätmise kohta, kuna eelnõu kohaselt

saab neid toiminguid vaidlustada haldusaktist eraldi. Samal põhjusel on täiendatud eelnõus

§ 1005 lõiget 2. Kehtiva korra kohaselt kontrollitakse vaide läbivaatamisel nii otsuse

õiguspärasust kui ka otstarbekust- seda põhimõtet eelnõuga ei muudeta.

Kavandatud lõigetega 2–14 sätestatakse vaide läbivaatamise ja kooskõlastamata jätmise

asjaolude hindamise pädevus. Samamoodi nagu kehtivas regulatsioonis, on vaide läbivaatamise

pädevus sellel haldusorganil, kes tegi otsuse viisa andmisest keelduda, viisa tühistada, viisa

kehtetuks tunnistada, viibimisaja pikendamisest keelduda ja viibimisaeg enne tähtaega

lõpetada, vastavalt kas Eesti välisesindus, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) või

Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO). Sama kehtib viisa või viibimisaja pikendamise taotluse

läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegematajätmise kohta – vaide vaatab läbi

haldusorgan, kellele taotlus esitati. Üldised pädevusnormid on kavandatud lõigetes 2, 7 ja 8.

Kui haldusorgan leiab, et vaie on põhjendatud, on tal eelnõu muudatuste kohaselt õigus see ise

vaideotsusega rahuldada (kavandatud lõigetes 5 ja 12). Kui aga haldusorgan asub seisukohale,

et välismaalase vaie ei ole põhjendatud, edastab ta vaide, selle aluseks olevad lisad ja seotud

menetlusdokumendid ning oma seisukoha4 läbivaatamiseks ja lahendamiseks vastavalt

pädevusele kas Välisministeeriumile või Siseministeeriumile (kavandatavad lõiked 6 ja 13).

Siinkohal on oluline märkida, et kui vaide läbivaatamise käigus ilmneb, et välismaalasele viisa

andmist ei ole kooskõlastanud valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi

valitsemisala asutus (PPA või KAPO), edastab konsul vaide koos selle aluseks olevate

materjalidega viivitamata Välisministeeriumile lahendamiseks, kes kaasab kooskõlastamata

4 muu hulgas viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsus või viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise otsus (eelnõus kavandatav VMS-i § 1001 lg 1) või selgitused otsuse tähtajaks tegemata

jätmise kohta

6

jätmise asjaolude hindamiseks Siseministeeriumi (kavandatavad lõiked 3 ja 4).

Siseministeerium kontrollib vaide läbivaatamise menetluse käigus Siseministeeriumi

valitsemisala asutuse tegevuse õiguspärasust viisa andmise kooskõlastamismenetluse

läbiviimisel ja edastab oma seisukoha Välisministeeriumile (kavandatavad lõiked 4 ja 10).

Vaideotsuse teeb sellisel juhul Välisministeerium, kuid kooskõlastamata jätmise asjaolusid

hindab Siseministeerium. Samamoodi, kui vaie esitati PPA-le ja selle läbivaatamise käigus

ilmneb, et vaide jättis kooskõlastamata Siseministeeriumi valitsemisala asutus, edastab PPA

vaide koos selle aluseks olevate materjalidega viivitamata Siseministeeriumile lahendamiseks

(kavandatud lõige 9). Vaideotsuse teeb sel juhul Siseministeerium. Täpsustame, et eelnõu

sõnastuses märgitud „ei kooskõlastanud“ all on mõeldud, et kooskõlastav asutus andis

negatiivse vastuse viisa andmise kohta.

Kui haldusorgan või ministeerium vaide rahuldab, peab välismaalane pöörduma haldusorgani

(PPA, välisesindus) poole, et saada uus viisakleebis. Uut viisataotlust selleks esitama ei pea.

Juhul, kui viisa tunnistati kehtetuks ning välismaalane on välisriigis, tuleb tal pöörduda Eesti

välisesinduse poole viisakleebise saamiseks või väljastatakse talle uus viisakleebis piiril.

Vaide läbivaatamise tähtajad on sätestatud VMS-i § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud

määrusega. Tähtaegade määramisel on lähtutud haldusmenetluse põhimõttest, et haldusorgan

vaatab vaide läbi võimalikult kiiresti, aga mitte hiljem kui määruses ette nähtud tähtajaks. Nii

on inimesele selge, mis on kõige hilisem aeg, mil ta haldusorganilt vastuse saab. Peale selle on

tagatud, et menetlusaeg ei veni isikule liiga pikaks näiteks haldusorgani suure töökoormuse

tõttu. Tähtaegade kehtestamine on viidud määruse tasandile, nii nagu see on teisteski

välismaalaste seaduse alusel läbiviidavates menetlustes. Alus tuleneb välismaalaste seaduse

§-st 33, mille kohaselt nähakse välismaalaste seadusest tulenevate menetluste läbiviimise

tähtajad ette välismaalaste seaduse alusel antavate määrustega.

Lõigetega 11 ja 14 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile järgmised volitused:

1) õigus määrusega volitada viisa kooskõlastamata jätmise asjaolusid hindama

Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse;

2) õigus määrusega volitada vaiet läbi vaatama ja lahendama Siseministeeriumi

valitsemisala valitsusasutuse.

Viisa kooskõlastamata jätmisega seotud volituse sätestamise eesmärk on võimaldada

halduskoormuse vähendamiseks siseministril soovi korral volitada KAPO-t või PPA-d või

mõlemat läbi vaatama kooskõlastamata jätmise asjaolusid või lahendama vaiet. Sel juhul peab

asutus tagama asjaolude objektiivse ja erapooletu hindamise. Näiteks lahendab vaiet või hindab

selle kooskõlastamata jätmise asjaolusid asutuse muu üksus, komisjon vms.

Vaide lahendamise delegeerimine tähendab praktikas seda, et taotluse tagasi lükanud, otsuse

tegemata jätnud või otsuse teinud ametnikud PPA-s ja KAPO-s või mõlemas vaatavad oma

algse otsuse üle. Kui nende hinnangul ei tule vaiet rahuldada, vaadatakse vaie üle teist korda.

Seda teeb KAPO ja PPA või mõlema muu tasandi ametnik või üksus, et tagada vaide

läbivaatamise erapooletus. Eelnõu autori hinnangul on selline volitus kooskõlas HMS-ga ja on

tagatud otsuse erapooletu läbivaatamine. HMS-i § 73 lg 3 näeb ette, et kui haldusorgani üle teeb

teenistuslikku järelevalvet minister, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud

haldusorgan, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vabariigi Valitsuse seaduse § 95 lg 1

kohaselt teeb minister teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste,

ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi

hallatavate riigiasutuste tegevuse üle. Seega, kui soovitakse vaidlustada mõne sellise

haldusorgani akt või toiming, lahendab vaide akti andnud või toimingu sooritanud organ ise.

7

Minister vaiet ei lahenda. HMS § 73 lõikest 3 võib eriseadusega teha erandi, kuid

Siseministeeriumi hinnangul ei ole sellise erandi tegemine vajalik sest:

- on võimalik ja vajalik luua Siseministeeriumi ja allasutuste vajadustele vastav

viisaotsuste vaidemenetluse regulatsioon, kus salajase teabega kokkupuutuvate isikute

arv ei laiene,

- Siseministeeriumi töökoormus tulenevalt II astme vaiete läbivaatamisest ning

mittekooskõlastuse hindamistest tulenevalt ei tõuse ja

- KAPO-s ja PPA-s on sisemise töökorraldusega II astme vaiete läbivaatamisel tagatud

erapooletus, ning lisaks on kohtutel sisulise vaideotsuse läbivaatamise õigus.

Lisaks on PPA põhimääruse § 3 lg 1 kohaselt amet aruandekohustuslik valdkonna eest

vastutava ministri ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teeb ameti üle

õigusaktides sätestatud korras järelevalvet. Seega, kui siseminister volitab määrusega vaide

läbivaatamise ja kooskõlastamata jätmise asjaolude hindamise oma valitsemisala

valitsusasutustele, vaatab vaide KAPO või PPA, vastavalt sellele, kes tegi algse otsuse.

Kavandatava lõikega 15 sätestatakse välismaalase õigus esitada vaides uusi asjaolusid ja

tõendeid lisaks viisa või viibimisaja algses menetluses esitatud tõenditele. Näiteks olukorras,

kus viisa andmisest on keeldutud, kuna taotluse esitamise ajal ei olnud välismaalasel

nõuetekohast tervisekindlustust, võib välismaalane esitada vaide uuesti läbivaatamisel tõendi,

et vaide esitamise hetkeks on tal nõuetekohane tervisekindlustus olemas. Sellises olukorras on

haldusorganil võimalik hinnata, kas vaie rahuldada, võttes arvesse menetlusökonoomia

põhimõtet ja kaaludes vaide asjaolusid tervikuna.

Kavandatavas lõikes 16 on lisatud seadusesse menetlusest taandamise kohustus, mida kehtivas

VMS-s ei ole. Vajadus tuleneb sellest, et HMS-i ei kohaldu viisa vaide menetlustele.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse VMS-i § 1007.

Kavandatavas lõikes 1 tehakse kehtiva õigusega võrreldes sisu-, termini- ja keeleparandused.

Viimase tõttu on kogu lõikes asendatud sõna „avaldus“ sõnaga „vaie“. Sisulised muudatused

on tehtud seetõttu, et haldusaktist eraldi saab vaidlustada taotluse läbi vaatamata jätmise ning

otsuse õigeks ajaks tegematajätmise. Seega, edaspidi võib haldusorgan (PPA, KAPO või

välisesindus) vaide läbivaatamisel vaideotsusega teha järgmist:

1) vaide rahuldada ja tunnistada otsuse kehtetuks ning teha uue otsuse;

2) vaide rahuldada ja tunnistada kehtetuks viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi

vaatamata jätmise otsus ning vaadata taotlus läbi;

3) vaide rahuldada ja teha viisa või viibimisaja pikendamise taotluse suhtes otsus.

Kuivõrd vaide rahuldamata jätmise korral edastab haldusorgan vaide lahendamiseks vastavalt

Siseministeeriumile või Välisministeeriumile, ei saa haldusorgan vaideotsusega jätta vaiet

rahuldamata.

Võrreldes kehtiva seadusega on muudetud ka lõiget 2, kus on sõnaselgelt sätestatud, et

Siseministeerium või Välisministeerium võib vaide rahuldada ja tunnistada otsuse kehtetuks

ning teha ettekirjutuse uue otsuse tegemiseks või asja uuesti läbivaatamiseks. Muudatusega on

lõikesse lisatud õigus teha ettekirjutus ja seejuures on lähtutud HMS-i §-st 85, kus on loetletud

võimalikud otsused, mida võib haldusorgan vaide läbivaatamise tulemusena teha. Nende

volituste vahel valimine sõltub peamiselt vaides esitatavast taotlusest ja sellest, kas haldusorgan

selle rahuldab. Samamoodi lõikega 1 on sisu muudetud seepärast, et haldusaktist eraldi saab

vaidlustada taotluse läbi vaatamata jätmise ja otsuse õigeks ajaks tegematajätmise. Nagu ka

8

kehtivas seaduses, võib Siseministeerium või Välisministeerium jätta vaide rahuldamata ja

otsuse muutmata.

Kavandatava lõike 3 kohaselt ei avaldata välismaalasele ega muule isikule vaideotsuse aluseks

olevaid asjaolusid, põhjendusi ega muud sellega seonduvat teavet. Kuid välismaalast

teavitatakse keeldumise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikust alusest. Nimelt,

viisaeeskirja artikli 32 lõige 2 näeb ette, et viisa andmisest keeldumine esitatakse

välismaalasele vormikohase otsusena, milles on loetletud viisa andmisest keeldumise alused

ning viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral tehakse

vastava keeldumise aluse ees olevasse lahtrisse märge. Sama ankeeti kasutatakse välismaalase

teavitamisel viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral. Seega välistab viisaeeskiri

välismaalasele nende faktiliste asjaolude ja kaalutluste avaldamise, millest haldusorgan on

vaideotsuse tegemisel lähtunud, küll on viisaeeskirjas ette nähtud, et välismaalast tuleb

teavitada otsuse õiguslikust alusest. Eeltoodust lähtudes on ebasoovitav olukord, kus

välismaalasele avaldatakse otsuse aluseks olevate põhjenduste või kaalutlustega seotud info

juhul, kui otsus vaidlustatakse. Sel juhul on välismaalasel olemas vajalikud andmed kaebuse

esitamiseks.

Kavandatava lõike 4 kohaselt tehakse vaideotsus välismaalasele teatavaks tema vaideavalduses

näidatud kontaktandmete kohaselt (lõige 4). Paragrahvis on tehtud terminiparandus ja

asendatud sõna „avaldus“ sõnaga „vaie“. Sätet on täiendatud nii, et samadel tingimustel võib

otsuse teha teatavaks ka välismaalase esindajale.

Eelnõu § 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks VMS-i §-d 1008 ja 1009, kuna nendes

sisalduvad sätted on koondatud § 1007.

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse VMS-i § 10010, millega võimaldatakse vaideotsuse peale

esitada kaebus halduskohtusse.

Kaebeõiguse regulatsiooni loomine VMS-i on seotud Euroopa Kohtu 13. detsembri 2017. aasta

otsusega eelotsuseasjas C-403/16, millega kohus leidis, et liidu õigus kohustab liikmesriike ette

nägema viisa andmisest keeldumise otsuste vaidlustamise menetluse, mis peab teatavas

menetlusstaadiumis tagama võimaluse see otsus kohtus vaidlustada. Sama kaasuse kohtujuristi

hinnangul tuleb liidu viisaeeskirja tõlgendada nii, et see jätab igale liikmesriigile võimaluse

otsustada viisa andmisest keeldumise otsuste vaidlustamise menetluse laadi üle. Seda

tingimusel, et menetlus vastab võrdväärsuse ja tõhususe põhimõttele. EL-i põhiõiguste harta

artikli 47 kohaselt ei saa liikmesriigid siiski välistada viisa andmisest keeldumise otsuste

kohtulikku kontrolli ELTL-i artikli 267 tähenduses. Kohtujurist täpsustas, et liidu õigusest ei

tule isikutele subjektiivset õigust viisa saamiseks.

Euroopa Kohus leidis, et liidu õigus kohustab liikmesriike ette nägema viisa andmisest

keeldumise otsuste vaidlustamise menetluse, mis peab teatavas menetlusstaadiumis tagama

kohtus vaidlustamise võimaluse. Menetluse üksikasjalikud eeskirjad tuleb kehtestada iga

liikmesriigi õiguskorras, järgides võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid5. Samas tõi kohus

otsuse C-403/16 punktides 39 ja 42 esile, et kohtul peab olema pädevus lahendada kõiki

asjassepuutuvaid küsimusi.

5 Internetis kättesaadav aadressil

http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=197721&pageIndex=0&doclang=ET&mode=ls

t&dir=&occ=first&part=1&cid=824233 (17.10.2018).

9

Justiitsministeerium esitas 2018. aasta aprillis eelnõu väljatöötamiskavatsusele märkuse, mille

kohaselt toetavad kohtuliku kaebe õigust üksnes ulatuses, mis käsitleb viisaotsuse tegemise

protseduuri. JuM märkusega arvestati ja esimesel kooskõlastusringil käis eelnõu, mille kohaselt

kontrollib kohus kaebuse lahendamisel üksnes haldusorgani poolt vaidlustusotsuse tegemisel

menetlusnõuete järgimist ja otsuse vastavust vorminõuetele. Siseministeeriumi hinnangul ei

oleks kohtukaebeõigusele seatav piirang kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega. Euroopa Kohtu

otsuse C-403/16 punktid 39 ja 42 näevad ette, et kohtul peab olema pädevus lahendada kõiki

asjassepuutuvaid küsimusi. Võimalikku vastuolu EL õigusega toetab ka asjaolu, et nii Nõukogu

õigusteenistus ning Komisjoni õigusteenistus on mõlemad andnud EL viisa töörühma

kohtumistel seisukoha, et piirang, millega oleks kohtukaebeõigus üksnes protseduuri üle, oleks

vastuolus Euroopa Kohtu otsusega. Seejuures juhtis Õigusteenistus tähelepanu, et viisaeeskiri

on teisene õigusakt, millega ei saa muuta EL aluslepingust ja Hartast tulenevaid õigusi. Seega

ei saa EL ka omaenda õigusaktiga ehk siis viisaeeskirjaga seada kohtulikule vaidlustamisele

piiranguid. Eeltoodust tulenevalt on käesolevast eelnõust välja jäetud kohtuliku kontrolli

piirang, mille kohaselt piirduks kaebeõigus üksnes protseduurireeglite vaidlustamisega. 21.

mail 2019. a saatis JuM Siseministeeriumile e-kirja, milles nõustuvad, et eelnõu kohaselt on

kohtul sisulise õiguspärasuse kontrolli õigus.

Eelnõuga kavandatava VMS § 10010 lõike 1 kohaselt on välismaalasel edaspidi õigus otsus

edasi kaevata halduskohtusse. Tegemist on tavapärase kohtumenetlusega ehk kohus peaks

asuma kaebust lahendama vastavalt asja kohtusse saabumise järjekorrale. Kaebuse saab esitada

ka taotluse läbi vaatamata jätmise ning otsuse õigeaegselt tegemata jätmise suhtes. Esialgset

haldusorgani tehtud negatiivset otsust ta kohtusse vaidlustama minna ei saa. Seda eelkõige

põhjusel, et negatiivse viisaotsuse vaidlustamisel on haldusorganil endal õigus ilmselged vead

ära parandada ning teha uus otsus või, asudes seisukohale, et vaie ei ole põhjendatud, edastada

vaie lahendamiseks Siseministeeriumile või Välisministeeriumile, kellel on samuti õigus teha

asjas uus otsus.

VMS-i loodav kohtus vaidlustamise regulatsioon on kooskõlas võrdväärsuse ja tõhususe

põhimõttega ning üldise kohustusega tagada isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste kohtulik

kaitse. Samuti on arvestatud asjaoluga, et viisaeeskirja sätteid tõlgendatakse EL-i põhiõiguste

hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid järgides. Harta artikkel 47 näeb aga sõnaselgelt

ette, et igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis

kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Ühtlasi sätestab

viidatud artikkel, et igaühel on õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus kohtus. Selle

õiguse järgimine eeldab, et niisuguse haldusasutuse otsust, kes ei täida sõltumatuse ja

erapooletuse nõuet, saaks hiljem kontrollida kohus, kes muu hulgas peab olema pädev

lahendama kõiki asjassepuutuvaid küsimusi6. Järelikult kehtestab EL-i põhiõiguste harta

artikkel 47 liikmesriikidele kohustuse tagada teatavas menetlusstaadiumis võimaluse pöörduda

viisa andmisest keeldumise lõpliku otsusega seotud asjaga kohtusse7.

Isik saab oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda viisa või viibimisaja pikendamise taotluse

läbi vaatamata jätmise otsuse või selle otsuse õigeks ajaks tegematajätmise või viisa andmisest

6 Internetis kättesaadav aadressil

http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=197721&pageIndex=0&doclang=ET&mode=ls

t&dir=&occ=first&part=1&cid=824233 (17.10.2018). 7 Internetis kättesaadav aadressil

http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=197721&pageIndex=0&doclang=ET&mode=ls

t&dir=&occ=first&part=1&cid=824233 (17.10.2018).

10

keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest

keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale.

Kohtusse pöördumise tingimus on, et läbitud peab olema esialgse viisataotluse läbi vaatamata

jätmise otsuse, otsuse õigeks ajaks tegematajätmise või tehtud otsuse vaidemenetlus. Seda

eelkõige põhjusel, et vaidemenetlus on nii riigile kui ka välismaalasele vähem kulukas, lihtsam

ja kiirem kui kohtumenetlus. Lisaks on kohustusliku vaidemenetluse eesmärk välistada konsuli

ja PPA eksimused. Need võib otsuse teinud haldusorgan korrigeerida ise.

Lisaks on eesmärk välistada, et kunstlikult ei loodaks välismaalasele õiguslikku alust Eestisse

saabuda või Eestis viibida olukorras, kus välismaalasel selleks õiguslikku alust ei ole, sest viisa

andmisest on keeldutud, viisa on tühistatud või kehtetuks tunnistatud, viibimisaja

pikendamisest on keeldutud või viibimisaeg on ennetähtaegselt lõpetatud (eelnõu § 1

punktiga 14 muudetav VMS-i § 10011). Eesmärgipäratuks ja ebasoovitavaks tuleb pidada

olukorda, kus välismaalasele, kellel puudub põhiõigus Eestisse saabumiseks ja kellele on nt

keeldutud viisa andmisest seetõttu, et tema Eestisse saabumine on ebasoovitav, luuakse Eestisse

saabumise ja viisa saamise õigus menetlusõiguste kaudu: välismaalane osaleb kohtuistungil,

kus arutatakse tema olematu põhiõiguse väidetavat rikkumist.

Põhiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud õigus on seaduse reservatsioonita põhiõigus, mille

piiramine on õigustatud teiste põhiseaduslike väärtuste kaitseks, nagu avalik kord ja riigi

julgeolek. Arvestades tagajärgi, mis võivad kaasneda ebasoovitava välismaalase Eestisse

saabumise ja Eestis viibimisega, ning kohtumenetluse kestust ja kulukust, on eesmärgipärane

ja põhjendatud sätestada, et halduskohtule kaebuse esitamine või kohtuistungi korraldamine

kaebuse läbivaatamiseks ei ole aluseks välismaalase saabumiseks Schengeni konventsiooni

liikmesriikide territooriumile, jätkuvaks viibimiseks Schengeni konventsiooni liikmesriikide

territooriumil ega lükka Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkumise

kohustuse täitmist edasi.

Eeltoodud põhjendustel on välistatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine kohtumenetluses

(kavandatav lõige 2). Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 kohaselt võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kuid vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda märkimisväärselt raskemaks või võimatuks. Ehkki võib arvata, et olukorda arvesse

võttes ei kohaldaks kohus esialgset õiguskaitset niikuinii, on õigusselguse huvides põhjendatud

kehtestada seaduses selge alus esialgse õiguskaitse kohaldamatuse kohta.

Kohtumenetlus haldusorgani tegevusetuse või otsuse peale kaebamiseks on kolmeastmeline.

Kavandatava lõikega 3 sätestatakse otsuse aluseks olevate asjaolude, otsuse tegemise

põhjenduste ja sellega seonduva teabe avaldamise piirang, mis kehtib nii välismaalase kui ka

muu isiku suhtes. Viisaeeskirja artikli 32 lõikes 2 on ette nähtud, et viisa andmisest keeldumine

esitatakse välismaalasele vormikohase otsusena, milles on loetletud viisa andmisest keeldumise

alused ning viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral

tehakse vastava keeldumise aluse ees olevasse lahtrisse märge. Seega on viisaeeskirjaga

välistatud, et välismaalasele avaldataks faktilised asjaolud ja kaalutlused, millest haldusorgan

on asjakohase otsuse tegemisel lähtunud. Eeltoodu tõttu on ebasoovitav olukord, kus

välismaalasele avaldatakse selline info juhul, kui otsus vaidlustatakse. See tähendab

muu hulgas seda, et ei kaebajal ega menetlusvälisel isikul ole õigust tutvuda ka

menetlustoimikuga.

11

Kavandatavas lõikes 4 sätestatakse erand kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ja

avaldamise kohta. Kehtiva õiguse kohaselt on kohtul õigus teatud juhtudel avaldada üksnes

otsuse resolutsioon või jätta otsus üldse avaldamata. Seda siis, kui otsus sisaldab eriliiki

isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu

puutumatust, eraelu puutumatuse kahjustamist ei ole võimalik vältida või kui otsus sisaldab

teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang ja selliste andmeteta ei ole

otsust võimalik avaldada (halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lõiked 4 ja 5). Õigusselguse

huvides on ka kirjeldatud juhul põhjendatud kehtestada selge norm, millega korraldatakse

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine ja avaldamine.

Haldusorgan ja ministeerium peavad tagama nende kohtule esitatavate materjalide ja

dokumentide tõlke eesti keelde, millega tahetakse välismaalase väiteid ja argumente tõendada

või ümber lükata. Dokumentide tõlke, mis välismaalane kohtule esitab, peab välismaalane ise

tagama. Seega tagab tõlke kohtule asutus, kes dokumendi esitas. Oluline on, et haldusorgan ja

ministeerium ei ole kohustatud esitama üksnes vandetõlgi tõlget, vaid kohus aktsepteeriks ka

tõlkebüroosid.

Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks VMS-i §-d 10012˗10018, kuna välismaalane

esitab edaspidi vaide üksnes haldusorganile (PPA-le, KAPO-le või Eesti välisesindusele), kes

ise edastab selle vajaduse korral lahendamiseks Siseministeeriumile või Välisministeeriumile.

Seega ei pea välismaalane enam teist korda vaiet ministeeriumitele esitama ja need sätted

tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse VMS-i § 10019 lõiget 1 nii, et kui välismaalane on

esitanud vaide haldusorganile või esitanud kaebuse halduskohtule ja ta esitab uue viisataotluse

Eesti välisesindusele või PPA-le, jäetakse tema hilisem viisataotlus läbi vaatamata, kuni

esialgse viisataotluse suhtes haldusorgani otsuse või kohtu lõpliku otsuse tegemiseni. Selle

piirangu eesmärk on see, et kui haldusorgan või kohus otsustab, et menetluses tehti viga ja

seetõttu tuleb otsus üle vaadata, ei tekiks olukorda, kus konsul või PPA juba annab isikule viisa

ning siis tehakse vana viisa otsus ümber ja isikule väljastatakse ka teine viisa. Üldpõhimõttena

peab isikul olema üks seadusliku viibimise alus.

Kavandatavas lõikes 2 aga on sätestatud erisus, mille kohaselt saab välismaalane taotleda viisat

üksnes muul alusel kui esialgne viisataotlus, mille otsuse kohta on välismaalane esitanud vaide.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse VMS-i §-s 101 sätestatud volitusnormi tulenevalt

eelnõuga kavandatud võimalusest välismaalasel esitada vaie teatud toimingu peale.

Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse VMS §-102 lõikega 8. Sarnaselt teiste kodakondsus- ja

rändevaldkonna andmekogude vastutava töötleja sätestamisega seaduse tasandil andmekaitse

valdkonna muudatuste käigus, on ka välismaalaste seaduses antud eelnõuga sätestatud

andmekogu vastutav töötleja edaspidi andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil.

Andmekogu vastutav töötleja on eelnõu kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud

töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse riigilõivuseadust. Punktiga 1 muudetakse § 276 lõike 9 sõnastust

nii, et välja on jäetud sõna „esmakordne“ ning sõnastust on korrigeeritud, kuna edaspidi esitab

välismaalane viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse

õigeaegselt tegemata jätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks

tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

12

otsuse vaide haldusorganile, kes edastab selle vajaduse korral ise Siseministeeriumile või

Välisministeeriumile, ning välismaalane ei pea vaiet enam teist korda esitama. Seega puudub

vajadus rõhutada esmakordset vaideavalduse esitamist. Suurendatud on ka riigilõivu summat

20-lt eurolt 40 euroni, kuivõrd riigilõivu tuleb maksta edaspidi ainult üks kord, aga menetluse

sisu oluliselt ei muutu.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 276 lõige 10, milles oli sätestatud, et viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest

keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise käigus tehtud otsuse

peale esitatud avalduse teistkordse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. Seda

põhjusel, et eelnõuga tehakse mudatus, mille kohaselt ei pea välismaalane enam negatiivse

viisaotsuse vaidlustamiseks teist korda vaideavaldust esitama ja seetõttu kaotatakse riigilõiv

vaideavalduse teistkordse läbivaatamise eest.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EU) nr 810/2009, 13. juuli

2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri), ja Euroopa Liidu põhiõiguste

hartaga.

6. Seaduse mõjud

Sihtrühm: välismaalased, kes esitavad vaide viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeaegselt tegemata jätmise või viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest

keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse suhtes. Ligikaudu on selliseid

välismaalasi 100–200 isikut aastas. Kehtiv õigus võimaldab välismaalasel esitada vaide esmalt

haldusorganile, kellele esitati taotlus või kes tegi otsuse (nn I astme vaie), ning juhul, kui vaiet

ei rahuldata, uue vaide pädevale ministeeriumile (nn II astme vaie). 2017. a esitas I astmes

vaide 132 välismaalast ning 38 vaiet rahuldati. 94 tagasi lükatud vaidest esitas II astmesse vaide

8 välismaalast. Muudatustega võimaldatakse neil välismaalastel, kes on läbinud kohustusliku

üheastmelise vaidemenetluse, pöörduda kaebusega ka halduskohtu poole.

Tabel. Esitatud viisavaided aastatel 2013–2018

2013 2014 2015 2016 2017 2018

I astme vaided kokku 175 81 100 111 132 159

rahuldatud 55 23 43 59 38 52

tagasi lükatud 120 58 57 52 94 107

II astme vaided kokku 9 4 1 4 8 12

rahuldatud 1 1 0 0 2 2

tagasi lükatud 8 3 1 4 6 10 allikas: Välisministeerium, Siseministeerium, PPA

*1.01.2019˗7.04.2019

Välisministeerium PPA Siseministeerium

13

I aste 54 (1 otsus tegemata) 5

rahuldatud 13 1

ei rahuldatud 40 4

II aste 6 (2 otsust tegemata) 5

rahuldatud 2 1

ei rahuldatud 2 4

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Viisaotsuste vaidemenetluse muudatustega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu

õigusega, mistõttu omab muudatus positiivset mõju riigi välissuhetele.

Lähtudes EL-i Kohtu 13. detsembri 2017. aasta otsusest eelotsuseasjas C-403/16, milles kohus

leidis, et liidu õigus kohustab liikmesriike ette nägema viisa andmisest keeldumise otsuste

vaidlustamise menetluse, mis peab teatavas menetlusstaadiumis tagama võimaluse see otsus

kohtus vaidlustada, muudetakse Eesti asjakohaseid seadusi nii, et kaebajal oleks võimalus otsus

kohtus vaidlustada. Kohtukaebeõiguse tagamise tõttu on Euroopa Komisjon Eesti suhtes

algatanud rikkumismenetluse nr 2012/2242. Eelnõu muudatustega rikkumismenetluse aluseks

olev küsimus lahendatakse.

Regulatsiooni väljatöötamisel on tähtis tagada, et kohtukaebeõigus ei oleks aluseks siseneda

riiki isikul, kellele keelduti viisa väljastamisest või kelle viisa tühistati, kuna tema Eestisse

saabumine või siin viibimine on ebasoovitav. Ebasoovitava mõju vältimiseks on vajalik

välismaalasele võimaldada üksnes kirjalik kohtumenetlus – nii on eelnõuga plaanitud ka

sätestada.

Välismaalastel tekib õigus vaidlustada viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeaegselt tegemata jätmise või viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamise ja

viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsus vaidemenetluses ning esitada selle peale

halduskohtusse kaebus. Eespool kirjeldatu tagab välismaalasele tehtud otsuse õiguspärasuse

kontrolli.

Mõju riigiasutustele

Muudatused toovad kaasa lisakoormuse nii pädevatele asutustele kui ka ministeeriumitele. Kui

varem vaatasid haldusorganid läbi üksnes viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa

kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse

lõpetamise otsused, siis edaspidi tuleb neil läbi vaadata ka vaided, mis on esitatud viisa või

viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegemata

jätmise suhtes. Senise kaheastmelise menetluse asemel üheastmelise menetluse kehtestamine

suurendab ka ministeeriumite töökoormust. Kui varem vaatas ministeerium läbi üksnes need

vaided, mille välismaalane esitas II astmes, siis edaspidi peab ministeerium üle vaatama kõik

I astme vaided, mida haldusorgani hinnangul ei tuleks rahuldada.

Mõju kohtutele

Kui lähtuda eeldusest, et kohtusse pöörduvad üksnes need välismaalased, kes seni esitasid

II astme vaide, on potentsiaalselt kohtusse pöörduvate välismaalaste arv umbes 5–10 isikut

aastas8. Kuna praegu ei ole JUM andmeid, kuidas siinne eelnõu mõjutab kohtute tegevust,

täiendame seletuskirja, kui oleme need andmed saanud.

8 vt tabelit lk 12 ja 13.

14

7. Liikmesriikide praktika viisa vaidlustamisel Läti, Soome, Rootsi, Tšehhi ja Poola näitel

Läti, Soome, Rootsi, Tšehhi ja Poola on välisriikide praktika näideteks valitud seetõttu, et Läti,

Soome ja Rootsi puhul on tegemist Eesti naaberriikidega, kes on ajalooliselt ja

halduskorralduslikult Eestile lähedased. Tšehhi ja Poola muudavad samamoodi Eestiga,

lähtudes Euroopa Kohtu otsusest eelotsuseasjas C-403/16, oma riigisisest korda, et võimaldada

viisataotlejale kohtus kaebeõigus.

Lätis, Rootsis ja Soomes on kehtestatud kaheastmeline vaidemenetluse süsteem ja kohtul on

õigus üle vaadata nii otsuse tegemise käik kui ka otsuse sisu. Lätis tuleb esmalt esitada kaebus

Välisministeeriumile. Juhul kui Välisministeerium vaiet ei rahulda, on taotlejal võimalik

esitada kaebus 30 päeva jooksul halduskohtule. Rootsis tuleb esmalt esitada kaebus otsuse

teinud asutusele (eelkõige välisesindused) ning kui haldusorgan vaiet ei rahulda, edastab ta

vaide automaatselt Migratsioonivaidlustuse Kohtule läbivaatamiseks. Soomes tuleb

vaidlustajal esmalt esitada vaie otsuse teinud asutusele (eelkõige välisesindused) ning kui pädev

asutus vaiet ei rahulda, on õigus esitada kaebus halduskohtule.

Tšehhis ja Poolas, samamoodi Eestiga, on kehtestatud haldusmenetlus, kus kaebajal ei ole

õigust negatiivset viisaotsust kohtus vaidlustada. Lähtudes Euroopa Kohtu otsusest

eelotsuseasjas C-403/16 on mõlemad riigid muutmas oma riigisisest korda. Poola kavandab

kehtestada viisaotsuse vaidlustamise kaheastmelise süsteemi, kus esmalt esitatakse kaebus

otsuse teinud asutusele (eelkõige välisesindused), ja kui haldusorgan vaiet ei rahulda, on kaebus

võimalik esitada halduskohtule. Kohtul on õigus üle vaadata nii otsuse tegemise käik kui ka

otsuse sisu. Ka Tšehhi kavandab kehtestada vaide esitamise korra, kus enne halduskohtu poole

pöördumist tuleb vaidlustajal läbida haldusmenetlus. Kohtule soovitakse anda õigus üle vaadata

üksnes otsuse tegemise käik.

8. Seaduse rakendamise eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega seotud eeldatavat rahalist tulu ei ole. Seaduse rakendamisega

seonduvate kulude osa kohtutele täiendatakse JuM-i andmete põhjal.

PPA-le, KAPO-le ja välisesindustele muudatuste rakendamine lisakulusid kaasa ei too, kuna

juba praegu menetlevad nad viisavaideid. Samuti ei too eelnõu kaasa kulusid

Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile, sest kehtiva õiguse järgi menetlevad teise astme

vaideid ministeeriumid. Kuigi kaheastmelise menetluse asemele tekitatakse üks, siis sisult jääb

haldusorganitele ikkagi viisa vaidlustamise kaheastmeline kord. Vajadust teha IT-arendusi

eelnõu muudatuse rakendamine kaasa ei too.

9. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks on vaja muuta siseministri 4. detsembri 2015 määrust nr 64 „Viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord

ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“ (lisa 1). Kuivõrd määruses on palju muudatusi, on

otstarbekam ja õigusselgem koostada uus terviktekst.

10. Seaduse jõustumine

15

Eelnõu jõustub üldises korras, kuna eelnõuga reguleeritavas küsimuses on Eesti suhtes

algatatud rikkumismenetlus ning muudatuste jõustumisega on kiire.

11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Välisministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja

Piirivalveametile ning kokkuleppeliselt samaaegselt ka Justiitsministeeriumile.

Justiitsministeerium oli kaasatud eelnõu väljatöötamisesse kohtumenetlust puudutavate sätete

osas ning jooksvalt on eelnõusse sisse viidud arutelude käigus esitatud ja e-maili teel saadetud

ettepanekuid. Märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale (lisa 2). Eelnõu esitatakse

kooskõlastamiseks teisele kooskõlastusringile Justiitsministeeriumile.

Eelnõu saadeti mitteametlikult ettepanekute esitamiseks ka kohtutele. Ettepanekutega on

osaliselt eelnõus arvestatud, kuid soovime ka Justiitsministeeriumi sisendit, kuivõrd kohtute

ettepanekud ja märkused puuduvad valdavalt halduskohtumenetlust. Siseministeerium viis

eelnõusse sisse kohtute alljärgnevad ettepanekud:

- välja on jäetud kohtuliku kontrolli piirang;

- välja on jäetud kirjaliku menetluse kohustuslikkus;

- kohtumenetlus on eelnõus kolmeastmeline;

- vaidemenetluses kontrollib haldusorgan otsuse õiguspärasust ja otstarbekust;

- eelnõus on täpsustatud VMS § 100`10 lõigete 2 ja 4 adressaate;

- eelnõus on reguleeritud, millise tähtaja jooksul peab kohus kirjeldava ja põhjendava

osaga otsuse tegema.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus .................2019

(allkirjastatud digitaalselt)

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiitsministeerium

12.06.2019 nr 1-6/1843-1

Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seadus (viisa vaidemenetlus)

Siseministeerium esitab Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks „Välismaalaste seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seadus (viisa vaidemenetlus)“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab

tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee.

Kokkuleppeliselt saadeti eelnõu Justiitsministeeriumile tutvumiseks juba esimeses

kooskõlastusringis koos teiste ministeeriumitega. Kuivõrd eelnõu on kiireloomuline ning

Justiitsministeerium on eelnõu välja töötamisesse olnud kaasatud, palume kooskõlastust 7

tööpäeva jooksul alates eelnõu EISi lisamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Helme

siseminister

Teadmiseks:

Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitsepolitseiamet

Välisministeerium

Lisa:

eelnõu 6 lehel;

eelnõu seletuskiri 15 lehel;

seletuskirja lisa 1 (rakendusakti kavand),

seletuskirja lisa 2 (kooskõlastustabel).

Doris Uudelt 6125248

[email protected]