Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisa vaidemenetlus) eelnõu esitamine

1

EELNÕU

03.03.2020

Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

(viisa vaidemenetlus)

§ 1. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesolevas seaduses sätestatud viisamenetlustele ning viisataotluse või viibimisaja

pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegemata jätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisele ei

kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.“;

2) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse

õigeks ajaks tegemata jätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks

tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

otsuse vaidlustamiseks esitatud avalduse (edaspidi vaie) läbivaatamine;“;

3) paragrahvi 97 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Viisataotluse“ sõnadega „viibimisaja

pikendamise taotluse“;

4) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse

taotlejat kirjalikult, esitades selle põhjendused.“;

5) paragrahvi 1001 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1001. Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise,

viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise, viisataotluse või

viibimisaja pikendamise taotluse õigeaegselt tegemata jätmise, viibimisaja pikendamisest

keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamine

(1) Viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuses ning viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuses peab olema viide

sellele, millised on otsuse vaidlustamise võimalused, koht, tähtaeg ja kord.

(2) Välismaalane võib 30 päeva jooksul viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa

kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse

lõpetamise otsuse (edaspidi käesolevas alljaotises ka otsus) teatavakstegemise päevast arvates

esitada vaide otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

2

(3) Välismaalane võib 30 päeva jooksul viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuse teatavakstegemise päevast arvates esitada vaide, et tema taotlus

läbivaadataks.

(4) Välismaalane võib 30 päeva jooksul viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse läbi

vaatamata jätmise päevast arvates esitada vaide tema taotluse suhtes otsuse tegemiseks.

(5) Vaide esitamise tähtaega ei ennistata.“;

6) paragrahvi 1002 pealkirjas ja tekstis, § 1003 lõigetes 1 ja 2 ning § 1004 pealkirjas asendatakse

sõna „avaldus“ sõnaga „vaie“ vastavas käändes;

7) paragrahvi 1003 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1003. Vaidele esitatavad nõuded ja puuduste kõrvaldamine“;

8) paragrahvi 1003 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:

„(3) Vaie esitatakse käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(4) Kui välismaalane ei ole vaides esitanud nõutud andmeid või kõiki dokumente, vaie ei vasta

nõuetele või vaides on muid puudusi, annab haldusorgan välismaalasele puuduste kõrvaldamise

tähtaja, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib haldusorgan jätta

vaide läbi vaatamata.

(5) Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse vaie tähtajaks esitatuks. Kui

puudust tähtajaks ei kõrvaldata, võib haldusorgan jätta vaide läbi vaatamata, teavitades sellest

välismaalast.

(6) Puuduste kõrvaldamise ajaks vaide lahendamise tähtaeg peatub.“;

9) paragrahvi 1004 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Otsuse vaidlustamiseks esitab välismaalane vaide otsuse teinud haldusorganile.

(2) Viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise või otsuse õigeks

ajaks tegemata jätmise vaidlustamiseks esitab välismaalane vaide haldusorganile, kellele esitati

viisataotlus või viibimisaja pikendamise taotlus.“;

10) paragrahv 1005 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1005. Vaide läbivaatamise pädevus

(1) Kui viisataotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või viisa andmisest keeldumise, viisa

tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegi või jättis õigeks ajaks tegemata Eesti

välisesindus, vaatab vaide läbi Eesti välisesindus.

3

(2) Kui viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

otsuse tegi Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet, vaatab vaide läbi vastavalt

Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.

(3) Kui viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või

viisa andmisest keeldumise või viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse tegi või jättis

õigeks ajaks tegemata Politsei- ja Piirivalveamet, vaatab vaide läbi Politsei- ja Piirivalveamet.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega volitada käesoleva seaduse § 1006

lõigetes 3 ja 7 nimetatud ülesandeid täitma Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse.

(5) Käesoleva seaduse § 1006 lõikes 9 nimetatud juhul võib valdkonna eest vastutav minister

määrusega volitada vaiet läbi vaatama ja lahendama Siseministeeriumi valitsemisala

valitsusasutuse.

11) paragrahv 1006 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1006. Vaide läbivaatamise menetlus

(1) Vaide läbivaatamisel kontrollib pädev haldusorgan viisataotluse või viibimisaja

pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegemata jätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse õiguspärasust ja

otstarbekust.

(2) Kui viisa andmisest keeldumise otsuse peale esitatud vaide läbivaatamisel Eesti

välisesinduses ilmneb, et valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi

valitsemisala asutus (edaspidi Siseministeeriumi valitsemisala asutus) välismaalase

viisataotlust ei kooskõlastanud, edastab Eesti välisesindus vaide viivitamata koos selle aluseks

olevate lisade ja seotud menetlusdokumentidega läbivaatamiseks ja lahendamiseks

Välisministeeriumile.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul kaasab Välisministeerium menetlusse

Siseministeeriumi, kes kontrollib Siseministeeriumi valitsemisala asutuse menetluse

õiguspärasust viisa andmise kooskõlastamisel ja kooskõlastamata jätmise asjaolusid ning

edastab oma seisukoha Välisministeeriumile.

(4) Kui Eesti välisesindus leiab, et vaie on põhjendatud, rahuldab ta selle vaideotsusega.

(5) Kui Eesti välisesinduse hinnangul ei ole vaie põhjendatud, edastab ta vaide koos selle

aluseks olevate lisade, seotud menetlusdokumentidega ja oma seisukohaga

Välisministeeriumile läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

(6) Kui viisa andmisest keeldumise otsuse peale esitatud vaide läbivaatamisel Politsei- ja

Piirivalveametis ilmneb, et Siseministeeriumi valitsemisala asutus ei kooskõlastanud

välismaalase viisataotlust, edastab Politsei- ja Piirivalveamet vaide viivitamata koos selle

aluseks olevate lisade ja seotud menetlusdokumentidega läbivaatamiseks ja lahendamiseks

Siseministeeriumile.

4

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul kontrollib Siseministeerium vaide

läbivaatamise menetluse käigus ka Siseministeeriumi valitsemisala asutuse menetluse

õiguspärasust ja otstarbekust viisa andmise kooskõlastamisel, samuti kooskõlastamata jätmise

asjaolusid.

(8) Kui Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet leiab, et vaie on põhjendatud, rahuldab

vastavalt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet selle ise vaideotsusega.

(9) Kui Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti hinnangul ei ole vaie põhjendatud,

edastab vastavalt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet vaide, selle aluseks olevad

lisad, seotud menetlusdokumendid ja oma seisukoha Siseministeeriumile läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

(10) Vaide esitamisel võib välismaalane haldusorganile esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

(11) Haldusorgani nimel tegutsev isik ei või vaidemenetlusest osa võtta, kui esinevad

haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatud taandamise alused.“;

12) paragrahv 1007 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠1007. Vaideotsus ja selle teatavaks tegemine

(1) Eesti välisesindus, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib vaideotsusega:

1) vaide rahuldada ja tunnistada otsuse kehtetuks ning teha uue otsuse;

2) vaide rahuldada ja vaadata viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse läbi;

3) vaide rahuldada ja teha viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse suhtes otsuse.

(2) Siseministeerium või Välisministeerium võib vaideotsusega:

1) vaide rahuldada ja tunnistada otsuse kehtetuks ning teha ettekirjutuse uue otsuse tegemiseks

või asja uuesti läbivaatamiseks;

2) vaide rahuldada ja teha ettekirjutuse viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse

läbivaatamiseks;

3) vaide rahuldada ja teha ettekirjutuse viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse suhtes

otsuse tegemiseks;

4) jätta vaie rahuldamata ja otsus muutmata.

(3) Välismaalasele ega muule isikule ei avaldata vaideotsuse aluseks olevaid asjaolusid,

vaideotsuse tegemise põhjendusi ega muud sellega seonduvat teavet, välja arvatud viisaeeskirja

lisas VI sätestatud andmed.

(4) Vaideotsus tehakse välismaalasele või tema esindajale teatavaks tema poolt vaides märgitud

kontaktandmete järgi.“;

13) paragrahvid 1008 ja 1009 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 10010 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Välismaalasel on õigus esitada viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegemata jätmise või viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest

5

keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale kaebus (edaspidi käesolevas

alljaotises kaebus) halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras,

arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Kaebuse võib esitada, kui välismaalane on esitanud vaide Eesti välisesindusele, Politsei- ja

Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile ning see on jäetud läbi vaatamata, rahuldamata või

tähtajaks lahendamata.

(3) Kaebuse, apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse läbivaatamisel ei kohaldata esialgset

õiguskaitset.

(4) Kohtumenetluses ei avaldata kaebajale ega menetlusvälisele isikule viisataotluse või

viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks

tegemata jätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks

tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

otsuse aluseks olevaid asjaolusid, otsuse põhjendusi ega otsusega seonduvat muud teavet.

(5) Halduskohus, ringkonnakohus ja Riigikohus teeb otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Resolutsioonina vormistatud otsust täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osaga, kui

menetlusosaline teatab kohtule 15 päeva jooksul otsuse resolutsiooni avalikult

teatavakstegemisest arvates soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või

kassatsioonkaebus. Selline otsus tuleb tervikuna avalikult teatavaks teha 30 päeva jooksul

soovi esitamisest arvates. Kirjeldusi ja põhjendusi kaebajale ega menetlusvälisele isikule ei

avaldata.“;

15) paragrahv 10011 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 10011. Kaebuse esitanud välismaalase õiguslik seisund

Kohtule kaebuse esitamine või kohtuistungi korraldamine kaebuse läbivaatamiseks ei ole

aluseks välismaalase saabumiseks Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile,

jätkuvaks viibimiseks Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil ega lükka

Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkumise kohustuse täitmist edasi.“;

16) paragrahvid 10012–10018 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 10019 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 10019. Viisa andmisest või viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamise

erisus

Kui välismaalane on esitanud vaide või esitanud kaebuse halduskohtule, apellatsioonkaebuse

ringkonnakohtule või kassatsioonkaebuse Riigikohtule ja esitab varasema viisataotluse või

viibimisaja pikendamise taotlusega samal alusel uue taotluse, jäetakse tema hilisem viisataotlus

või viibimisaja pikendamise taotlus läbi vaatamata.“;

18) paragrahvi 101 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse

õigeks ajaks tegemata jätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks

6

tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

otsuse kohta vaide esitamise nõuded, vaides esitatavate andmete ja lisatavate tõendite loetelu

ning vaide läbivaatamise tähtajad.“.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 276 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse

õigeks ajaks tegemata jätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks

tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

otsuse vaidlustamiseks esitatud vaide läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot.“;

2) paragrahvi 276 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks.

Henn Põlluaas

Riigikogu esimees

Tallinn, „…“ ……………2020. a

_________________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

Tallinn, „…“ ……………2020. a

1

Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse (viisa vaidemenetlus)

eelnõu seletuskirja lisa 1

EELNÕU

KAVAND

SISEMINISTER

MÄÄRUS

2020. a nr

Viisa ja viibimisaja pikendamise menetlustes vaide esitamise ja läbivaatamise kord

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 1005 lõigete 11 ja 14 ning § 101 lõike 1 punkti

9 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse:

1) viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse

õigeaegselt tegemata jätmise või andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks

tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

otsuse vaide (edaspidi käesolevas määruses vaie) esitamise nõuded;

2) vaides esitatavate andmete ja vaidele lisatavate dokumentide loetelu;

3) vaide läbivaatamise tähtajad;

4) vaide läbivaatamiseks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutused;

5) vaide mittekooskõlastuse asjaolude hindamiseks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala

valitsusasutused.

§ 2. Vaide esitamine

(1) Viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse

õigeaegselt tegemata jätmise või andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks

tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

otsuse vaidlustaja (edaspidi vaidlustaja) esitab vaide, millele on lisatud käesolevas määruses

sätestatud dokumendid.

(2) Vaie võetakse menetlusse selle haldusorganis esitamise päeval. Posti või e-posti teel esitatud

vaie võetakse menetlusse hiljemalt selle haldusorganisse saabumise päevale järgneval

tööpäeval.

§ 3. Vaide täitmise nõuded

(1) Vaie peab olema täidetud loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti, inglise või vene keeles ning

trükitähtedega.

2

(2) Vaides ei tohi olla parandusi ning esitatud peavad olema kõik käesolevas määruses

ettenähtud andmed. Vaide väljad peab täitma tumedas kirjas.

(3) Vaides peab isiku nimi olema kirjutatud vastavalt vaidlustaja isikut tõendavas dokumendis

esitatud ladinatähelisele nimekujule.

§ 4. Riigilõivu tasumine

(1) Vaide esitamisel lisatakse vaidele riigilõivu tasumist tõendav dokument või tasutakse

riigilõiv kohapeal.

(2) Riigilõivu tasumist tõendava dokumendi asemel võib isik esitada riigilõivu tasumise kohta

kirjalikult järgmised andmed:

1) selle isiku nimi, kes riigilõivu tasus;

2) selle isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti;

3) viitenumber;

4) kuupäev, millal riigilõiv tasuti;

5) krediidiasutuse nimi ja arvelduskonto number, millele ja millelt riigilõiv tasuti;

6) tasutud summa eurodes.

§ 5. Vaidele lisatavad dokumendid

(1) Vaide esitamisel esitatakse:

1) vaie;

2) dokumendid, mis tõendavad vaides nimetatud asjaolusid;

3) vaidlustaja või tema seadusliku esindaja isikut tõendava dokumendi koopia, kui vaie

esitatakse posti teel või volitatud esindaja kaudu;

4) volitatud esindaja isikut tõendava dokumendi koopia, kui volitatud esindaja esitab vaide

posti teel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid on:

1) külastatava eraisiku või juriidilise isiku kinnitus;

2) diplomaatiline noot või rahvusvahelise organisatsiooni kirjalik pöördumine;

3) kohtukutse;

4) turismiteenuse kasutamist tõendavad dokumendid või nende koopiad;

5) meelelahutusteenuse kasutamist tõendavad dokumendid või nende koopiad;

6) dokument, mis tõendab õigust siseneda järgmisesse transiidiriiki;

7) autoveo teostamist tõendavad dokumendid;

8) Eestis töötamist tõendavad dokumendid;

9) Eestis õppimist tõendavad dokumendid;

10) lennu- või sõidupiletid;

11) tõend püsiva või viisa taotlemise perioodiks kehtiva reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu

kohta;

12) terviseseisundit tõendav dokument;

13) muud tõendid.

§ 6. Vaides esitatavad andmed

(1) Vaidlustaja kohta esitatakse vaides järgmised andmed:

3

1) eesnimi või -nimed;

2) perekonnanimi või -nimed;

3) sünniaeg;

4) kontaktandmed, sealhulgas postiaadress ja riik, telefoninumber, e-posti aadress.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele esitatakse vaides järgmised

andmed:

1) selle haldusorgani nimi, kellele vaie esitatakse;

2) vaidlustatava toimingu liik ja number;

3) märge selle kohta, kas otsus vaidlustatakse esimest või teist korda;

4) vaide esitamise põhjus.

(3) Kui vaiet ei esita vaidlustaja isiklikult, esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud andmetele vaidlustaja esindaja kohta järgmised andmed:

1) eesnimi või -nimed;

2) perekonnanimi või -nimed;

3) sünniaeg;

4) kontaktandmed, sealhulgas postiaadress ja riik, telefoninumber, e-posti aadress.

(4) Vaidlustaja või tema seaduslik esindaja kinnitab allkirjaga, et Eesti Vabariigi või teise

Schengeni konventsiooni liikmesriigi välisesindusele ei ole esitatud uut viisataotlust samal

alusel.

§ 7. Vaide läbivaatamise tähtajad

(1) Vaide vaatab Eesti välisesindus, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet läbi ja

vaide rahuldamise korral teeb vaideotsuse 15 päeva jooksul vaide menetlusse võtmise päevast

arvates.

(2) Välismaalaste seaduse §1005 lõigetes 6 ja 13 nimetatud juhul edastab välisesindus, Politsei-

ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet vaide koos selle aluseks olevate lisade ja seotud

menetlusdokumentidega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul vastavalt

Siseministeeriumile või Välisministeeriumile.

(3) Siseministeerium või Välisministeerium vaatab vaide läbi ja teeb vaideotsuse 30 päeva

jooksul vaide Siseministeeriumile või Välisministeeriumile edastamise päevast arvates.

(4) Välismaalaste seaduse § 1005 lõikes 4 nimetatud juhul edastab Siseministeerium

Välisministeeriumile seisukoha viisa andmise mittekooskõlastuse kohta 15 päeva jooksul

Siseministeeriumi kaasamise päevast arvates.

(5) Haldusorgan võib vaide läbivaatamise või seisukoha esitamise tähtaega pikendada, kui

vaideotsuse tegemiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine või tõendite kogumine ei

ole võimalik käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud tähtaegade jooksul.

(6) Vaide läbivaatamise tähtaja igakordsel pikendamisel ei tohi haldusorgani määratav uus

tähtaeg ületada esialgset menetlustähtaega.

§ 8. Vaide läbivaatamise või mittekooskõlastuse asjaolude hindamise volitamine

4

(1) Välismaalaste seaduse § 1006 lõigetes 3 ja 7 nimetatud juhul hindavad mittekooskõlastuse

asjaolusid vastavalt Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Välismaalaste seaduse § 1006 lõikes 9 nimetatud juhul lahendab ja vaatab vaide läbi

vastavalt Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 9. Määruse kehtetuks tunnistamine

Siseministri 4.12.2005 määrus nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa

kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse

lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“ tunnistatakse

kehtetuks.

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub _____________ 2020. aastal.

Mart Helme

Siseminister

Lauri Lugna

Kantsler

1

Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse (viisa vaidemenetlus)

eelnõu seletuskirja lisa 2

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Rahandusministeerium

Rahandusministeerium kooskõlastab

välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse. Samas juhime teie

tähelepanu asjaolule, et riigilõivu seaduse

§ 276 lõikes 9 räägitakse samuti viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise,

viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise otsuse

vaidlustamise käigus tehtud otsuse peale

esitatud avaldusest. Selguse huvides oleks

mõistlik ka siinkohal asendada sõna

„avaldus“ sõnaga „vaidlustus“.

Marlen Piskunov 6113810

[email protected]

Arvestatud. Eelnõu sõnastust on

muudetud.

Välisministeerium

1. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt esitab

välismaalane edaspidi viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise, viisa

kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise otsuse

vaidlustamise avalduse haldusorganile,

kes edastab selle vajadusel ise

Siseministeeriumile või

Välisministeeriumile ning välismaalane ei

pea enam teist korda avaldust esitama.

Samuti kaotatakse ära riigilõiv avalduse

teistkordse läbivaatamise eest. Kuna

riigilõivu tuleb maksta edaspidi ainult üks

kord, aga menetluse sisu oluliselt ei

muutu, teeb Välisministeerium ettepaneku

kehtestada avalduse läbivaatamise eest

riigilõivuks 40 eurot (riigilõivuseaduse §

276 lg 9). Samuti tuleks riigilõivuseaduse

§ 276 lõikest 9 jätta välja sõna

„esmakordse“.

Arvestatud. Eelnõud on täiendatud.

Välisministeeriumi kinnitus

muudatustega arvestamise sobivuse osas

on saadud e-maili teel 19.10.2018 (Tiina

Nirk, [email protected]).

2. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse

paragrahvi 1005. Kui viisa andmisest

keeldumise otsuse peale esitatud

vaidlustuse läbivaatamisel selgub, et

Siseministeeriumi valitsemisala asutus ei

Arvestatud. Eelnõud on täiendatud.

2

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

ole kooskõlastanud välismaalasele viisa

andmist, edastab eelnõu kohaselt Eesti

välisesindus viisataotluse koos muude

asjakohaste dokumentidega uuesti sellele

asutusele kooskõlastamiseks. Reeglina

jääb nimetatud asutus ka teistkordselt

samale seisukohale ning sel juhul edastab

Eesti välisesindus vaidlustuse

Välisministeeriumile, kes viivitamata

kaasab menetlusse Siseministeeriumi.

Välisministeerium teeb ettepaneku

kaasata Siseministeeriumi menetlusse

kohe, kui viisa andmisest keeldumise

otsuse peale esitatud vaidlustuse

läbivaatamisel selgub, et kooskõlastamata

on jätnud Siseministeeriumi valitsemisala

asutus.

3. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetava

paragrahvi 1006 kohaselt vaatab Eesti

välisesindus, Politsei- ja Piirivalveamet

või Kaitsepolitseiamet välismaalase

esitatud vaidlustuse läbi ja vaidlustuse

rahuldamise korral teeb otsuse 15 päeva

jooksul. Juhul, kui vaidlustus ei ole

eelpool nimetatud asutuste hinnangul

põhjendatud, edastatakse otsus ja

vaidlustus Siseministeeriumile või

Välisministeeriumile, kes teeb otsuse 30

päeva jooksul. Seega, otsustamiseks on

sisuliselt kaks erinevat tähtaega.

Positiivne otsus esinduselt 15 päeva

jooksul ja pigem negatiivne otsus

ministeeriumilt veel lisaks 30 päeva

jooksul. Välisministeerium teeb

ettepaneku kehtestada üks tähtaeg, mille

jooksul saaks esindus anda otsuse (kas siis

positiivse või ministeeriumi vormistatud

negatiivse). Pakume võimaliku tähtajana

40 päeva.

Liina Martinson 6377428

[email protected]

Mittearvestatud. Siseministeeriumi

hinnangul ei ole põhjendatud § 1006

lõikes 1 nimetatud tähtaja muutmine

pikemaks kui eelnõus toodud 15 päeva.

Kui Eesti välisesindus, Politsei- ja

Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet

vaidlustuse lahendamisel kaldub pigem

positiivse otsuse ehk vaidlustuse

rahuldamise poole, siis tõenäoliselt on

kaasuse asjaolud sellised, mis

võimaldavad asja kiiremat otsustamist,

näiteks ilmselgete vigade olemasolu.

Märgime, et eelnõus on tehtud muudatus,

mille kohaselt on tähtaegade

kehtestamine viidud määruse tasandile,

nii nagu see on teistes välismaalaste

seaduse alusel läbiviidavates

menetlustes. Alus tuleneb välismaalaste

seaduse §-st 33, mille kohaselt

välismaalaste seadusest tulenevate

menetluste läbiviimise tähtajad

sätestatakse käesoleva seaduse alusel

antavate määrustega.

Justiitsministeerium (mitteametlikud märkused)

1. Eelnõu § 1 p 5, kavandatava §-ga 1003

viiakse vaidlustuse esitamise nõuded[3]

Arvestatud. Volitusnormi sõnastust on

eelnõus muudetud. Kehtiva VMS § 1003

[3] Kehtiv VMS: „§ 1003. Nõuded avaldusele

(1) Avaldus esitatakse isiklikult, posti teel või esindaja kaudu.

(2) Avaldus esitatakse kirjalikult.“

3

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

ministri määrusesse. Kuna VMS § 101 lg

1 p 9 lubab volitusnormina ministril

kehtestada üksnes avalduse vormi,

avalduses esitatavate andmete ja

avaldusele lisatavate tõendite loetelu,

oleks volitusnorm selle muutmata kujul

ebapiisav. Kuna vaidlustuse esitamise

nõuetel on mitte üksnes menetlus- vaid ka

materiaalõiguslik olemus, on nende

sobivam koht põhiõiguste kaitse eesmärgil

jätkuvalt seaduses. Seletuskirjas

kirjeldatud isikute jaoks senisest parema

selguse saamiseks võiks need kaks normi

vajadusel viiteliselt kokku siduda.

lõikeid 1 ja 2 siiski eelnõuga ei muudeta

ning paragrahvi on täiendatud lõikega 3 –

seega on isiku jaoks olemas viide

määrusele, millega on kehtestatud viisa

või viibimisaja pikendamise taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuse või otsuse

õigeaegselt tegemata jätmise või viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise,

viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaide

esitamise nõuded, vaides esitatavate

andmete ja lisatavate tõendite loetelu

ning vaide läbivaatamise tähtajad.

2. Eelnõu § 1 p 8, kavandatava § 10010 lg

5 järgi ei saa kohus kontrollida

haldusorgani viisa andmisest keeldumise

jt § 1001 lõikes 1 nimetatud otsuste

õiguspärasust, vaid kohus saab hinnata

üksnes vaidlustusmenetluses tehtud

menetlus- või vormistusviga. Juhime

esiteks tähelepanu sellele, et kui kohus

tunnistab vaidlustusotsuse kehtetuks, siis

ei ole sellel automaatset mõju

haldusorgani esialgse ehk § 1001 lõikes 1

nimetatud otsuse kehtivusele. Seetõttu

tuleb regulatsiooni selles osas täiendada.

Näiteks võib § 10010 lg 1 sõnastada nii:

„Välismaalasel on õigus esitada viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise,

viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale

kaebus halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud alustel ja korras tingimusel, et

välismaalane on esitanud vaidlustuse Eesti

välisesindusele, Politsei- ja

Piirivalveametile või

Kaitsepolitseiametile ning see on jäetud

läbi vaatamata, rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata või rahuldatud

osaliselt.“.

Arvestatud.

3. Eelnõu § 1 p 11, kavandatava § 10019

lõiked 1 ja 2 – teeme ettepaneku sõnastada

sätted ümber ühelõikelisena näiteks

selliselt: „Kui välismaalane on esitanud

vaidlustuse või vaidlustusotsuse peale

kaebuse halduskohtule või

Arvestatud.

4

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule ja

esitab varasema viisataotlusega samal

alusel uue viisataotluse, jäetakse tema

hilisem viisataotlus läbi vaatamata.“

Sellisel kujul on esiteks välismaalasel

võimalik esitada viisataotlus muul alusel

(kavandatud lg 2 eesmärk). Teiseks oleks

säte sellisel kujul selge ja kooskõlas

väljakujunenud kohtupraktikaga, et kui

isik esitab samasisulise taotluse ajal, mil

kaebetähtaeg ei ole möödunud või vaidlus

on pooleli, siis ei ole see olemuselt taotlus

(seda ka siis, kui see on nii pealkirjastatud

ja sõnastatud), vaid kas vaidlustus, kaebus,

selle muudatus või selle täiendus.

4. Palume lisaks muuta seletuskirjas

eelnõu koostamise eesmärki. Selleks ei ole

mitte niivõrd vajadus viia Eesti õigus

kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, vaid

anda isikutele vajalik õiguskaitse, mille

vajadus tuleneb mh Euroopa Liidu

õigusest.

Arvestatud.

5. Eelnõus kasutatakse mõiste „vaie“

asemel mõistet „vaidlustus“ (nii on see ka

riigihangete seaduses). Eripärase

vaidemenetluse puhul mõne teise

nimetuse kasutamine ei ole keelatud,[2]

kuigi esimese valikuna tuleks ühe ja sama

mõtte edasiandmisel kasutada sama

väljendit ning enamlevinud terminit

(normitehnika eeskirja § 15 ja 17). Palume

sellele aspektile täiendavalt mõelda ja

vajadusel täiendada seletuskirja.

Arvestatud.

Ettepanekud, mille JuM esitas 20.09.2018

kohtumisel:

6. Vormikohase avalduse nõude

kaotamine- JuM ei toeta nõuet, mille

kohaselt tuleb vaideavaldus esitada

määruse lisaga kehtestatud avalduse

vormis.

Arvestatud. Avalduse vormi võib luua,

kuid see peab olema vabatahtlik (nii nagu

nt täna elamisloa taotluste puhul) – st

määrusega avalduse vormi ei kinnitata.

Seega juhul, kui isik esitab vabas vormis

avalduse ning selles on kõik määruses

loetletud andmed, siis tuleb avaldus

töösse võtta.

7. Jätta seadusest välja vaide

läbivaatamise tähtajad- sarnaselt üldisele

suunale teistes seadustes ja

haldusmenetlustes, kaotada viisa vaide

puhul seadusega sätestatud tähtajad vaide

läbivaatamiseks. Selle asemel tuleks

Mittearvestatud. Tähtaegade

määramisel lähtume juba praegu

põhimõttest, et vaatame vaide läbi

võimalikult kiiresti, aga mitte hiljem kui

sätestatud tähtajad. Nii on inimese jaoks

selge, mis on hilisem aeg, millal ta

[2] Vrdl täitemenetluse seaduse § 217 kaebus, sj on kogu menetlus kirjas vaid ühes paragrahvis.

5

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

sätestada, et menetlus tuleb läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides

üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele. Juhul, kui jääme seisukoha

juurde, et tähtaegade sätestamine on

vajalik, siis tuleb need kindlasti sätestada

seaduses, mitte määruses.

haldusorganilt vastuse saab. Lisaks on

tagatud see, et menetlusaeg ei veni isiku

jaoks liialt pikaks tulenevalt haldusorgani

suurest töökoormusest vms. Lisaks

märgime, et eelnõuga viiakse tähtajad

määruse tasandile, nii nagu see on teistes

välismaalaste seaduse alusel

läbiviidavates menetlustes. Alus tuleneb

välismaalaste seaduse §-st 33, mille

kohaselt välismaalaste seadusest

tulenevate menetluste läbiviimise

tähtajad sätestatakse käesoleva seaduse

alusel antavate määrustega. Seejuures

arvestame HMS § 5 lõiget 2, mille

kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides

üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele.

8. Viisa vaide puhul piirduda otsuse

õiguspärasuse kontrolliga. Kehtiva VMS-i

kohaselt kontrollitakse vaide

läbivaatamisel nii otsuse õiguspärasust kui

ka otstarbekust. Sellega on JuM hinnangul

riik läinud kaugemale kui otseselt vajalik

ning laiendatud isiku õigusi võrreldes

tavapäraste haldusmenetlustega.

Mittearvestatud. Siseministeeriumi

hinnangul on arvestades välismaalastega

seotud haldusmenetluste eripära

põhjendatud hinnata nii otsuse

õiguspärasust kui otstarbekust.

9. Lisada välismaalaste seadusesse

taandamiskohustus.

Arvestatud.

10. Jätta eelnõust välja siseministri õigus

volitada vaide või mittekooskõlastuse

läbivaatamise oma allasutustele.

Mittearvestatud. Eelnõu kohaselt võib

minister volitada vaide või

mittekooskõlastuse läbivaatamise oma

allasutustele, st KAPO-le ja/või PPA-le.

Kuna eelnõu kohaselt hindab kohus

lisaks menetlusnõuete järgmisele ka

negatiivsete viisaotsuste sisulist poolt, on

igakülgselt tagatud ka viisaotsuste

erapooletu kontroll.

11. Ettepanek, et teatud toiminguid või

menetlustoiminguid saab isik

vaidemenetluses vaidlustada.

Arvestatud. Eelnõud on täiendatud

selliselt, et vaideorganis saab vaidlustada

sama, mida halduskohtus.

12. Ettepanek kohtulahendi suhtes

1) kohus koostab küll põhistatud lahendi,

kuid avalikult teeb teatavaks üksnes

resolutsiooni, ning

2) kohus koostab lihtmenetlusele omase

lahendi kirjeldava ja põhjendava osata.

Arvestatud.

6

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Helen Kranich 620 8110

[email protected]

Mirjam Rannula 620 8195

[email protected]

Justiitsministeerium (ametlikud märkused 1.07.2019)

Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu,

kui muudetakse vaide lahendamise

korraldust ja menetlust

Justiitsministeeriumi esitatud märkust nr 3

arvestades. Palume kooskõlastada uus

lahendus Justiitsministeeriumiga. Oleme

valmis koostööks.

Siseministeeriumi hinnangul on

KAPO-le ja PPA-le vaide

läbivaatamise õiguse andmine

kooskõlas haldusmenetluse seadusega

(HMS) ning sisuliselt on tagatud otsuse

erapooletu läbivaatamine.

1. Eelnõu § 1 p 1 (VMS § 12 lg 2) -

nõustume, et viisa ja viibimisajaga

seonduvatele otsustustele ei pea laienema

haldusmenetluse seaduse (HMS)

tavapärased lahendused ega ulatuslik

vaidemenetlus. Siiski on nende otsusteni

jõudmine nii haldusmenetlus kui ka

eriliigiline vaidemenetlus, mille

läbiviimisel riivatakse Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 14 õigust korraldusele ja

menetlusele ning kohustusliku

vaidemenetluse korral § 15 lg 1 kohtusse

pöördumise õigust.1 Seetõttu kohaldub PS

§ 14 konkretiseeriv HMS üldosa (nt

õiguste kaitse, kaalutlusõigus,

eesmärgipärasus, menetluse alguse normi

rakendamine, andmekaitse,

taandamiskohustus, puuduste

kõrvaldamine, tõlgi kasutamine,

haldusmenetluse keel, menetlustähtaegade

arvutamine jm) menetlusele ka siis, kui

välismaalaste seadus viimase sõnaselgelt

välistab. Küll on neil kontekstist tulenev

olemus ja eesmärk, mida silmas pidada nt

kaalutlusõigust teostades ja menetlust läbi

viies. Sellest tulenevalt soovitame

kaaluda, kas säte on eesmärgi

saavutamiseks vajalik.

Võtame teadmiseks.

Justiitsministeerium esitas samasisulise

märkuse ka oma 15.08.2018 e-kirjaga.

Sellest tulenevalt sai eelnõu üle vaadatud

ning täiendatud näiteks

taandamiskohustusega, mis välismaalaste

seadusest puudus. Muud erisused

võrdluses haldusmenetluse seaduse

üldosaga on käesolevas eelnõus ja

kehtivas välismaalaste seaduses

sätestatud.

2. Eelnõu § 1 p 7 (VMS § 1003 lõiked 3 ja

4) – eelnõu lõike 4 järgi selgitatakse

välismaalasele, et puuduste kõrvaldamata

jätmisel vaiet läbi ei vaadata. See on

imperatiiv, mis ei võimalda edasist

kaalumist. Lõikes 5 aga on kirjas

kaalutlusõigus. Palume sätted ühtlustada

nii, et mõlemas sättes on kirjas läbi

Arvestatud.

7

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

vaatamata jätmine kaalutlusõiguse

võimalusena.

3. Eelnõu § 1 p 9 (VMS § 1005 lg-d 11 ja

14) – eelnõu § 1005 lõigetes 11 ja 14

antakse valdkonna eest vastutavale

ministrile järgmised volitused:

1) õigus määrusega volitada viisa

kooskõlastamata jätmise asjaolusid

hindama Siseministeeriumi valitsemisala

valitsusasutuse ja

2) õigus määrusega volitada vaiet läbi

vaatama ja lahendama Siseministeeriumi

valitsemisala valitsusasutuse.

Seletuskirjas on märgitud „Vaide

lahendamise delegeerimine tähendab

praktikas seda, et taotluse tagasi lükanud,

otsuse tegemata jätnud või otsuse teinud

ametnikud PPA-s ja KAPO-s või mõlemas

vaatavad oma algse otsuse üle.

/…/

Justiitsministeerium on seisukohal, et

viisa vaidlustamisel tuleb tagada kõikide

välismaalaste võrdne õiguskaitse. Selleks

olgu vaiet lahendavaks organiks kas

Välisministeerium või Siseministeerium.

Seletuskirjas on välja toodud, et senise

kaheastmelise menetluse asemel

üheastmelise menetluse kehtestamine

suurendab ministeeriumide töökoormust,

sest ministeerium peab üle vaatama kõik I

astme vaided, mida haldusorgani

hinnangul ei tuleks rahuldada. Märgime,

et põhiõigus õiguskaitsele (PS § 15) on

suurema kaaluga kui ministeeriumide

mõningane töökoormuse kasv. Eelnõu

seletuskirja lk-l 12 olevast tabelist, mis

sisaldab aastatel 2013–2018 ja perioodil

01.01.2019–07.04.2019 esitatud

viisavaideid, nähtub, et vaideid ei esine

massiliselt.

/…/

Mittearvestatud.

Siseministeeriumi hinnangul on KAPO-

le ja PPA-le vaide läbivaatamise õiguse

andmine kooskõlas haldusmenetluse

seadusega (HMS) ning sisuliselt on

tagatud otsuse erapooletu läbivaatamine.

4. Eelnõu § 1 p 11 (VMS § 1007 lg 1 p 2)

– eelnõuga kavandatakse lahendust, kus

vaideotsuses tunnistatakse taotluse läbi

vaatamata jätmise otsus kehtetuks. Kuna

läbi vaatamata jätmine on

menetlustoiming, siis seda ei saa kehtetuks

tunnistada. Menetlustoimingu

õigusvastasuse tuvastamise tulemuseks

Arvestatud

8

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

võib olla menetlustoimingu sooritamine

ehk siis taotluse läbi vaatamine. Sama

märkus lg 2 kohta.

Normitehnilised ja keelemärkused 5. Üldine küsimus eelnõu läbiva

sõnastuse kohta: kas silmas peetakse

viisataotlust või viisa pikendamise

taotlust?

Nt eelnõu § 1 p 1 (VMS § 12 lg 2):

Käesolevas seaduses sätestatud

viisamenetlustele ning viisa või

viibimisaja pikendamise taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuse või ..

Kui õige on viisataotlus, siis tuleks

kasutada sidekriipsu või sõnakordust: kas

.. viisa- või viibimisaja pikendamise

taotluse .. või .. viisataotluse või

viibimisaja pikendamise taotluse ..

Sama märkus kehtib kogu eelnõu kohta

(juhul kui mõeldud on viisataotlust).

Arvestatud.

6. Eelnõu § 1 p 2 (VMS § 41 lg 1 p 6) –

sulgudes olevad sõnad „käesolevas

seaduses“ jätta välja kui tarbetud.

Arvestatud.

7. Eelnõu § 1 p 3 (VMS § 97 lg 3) – § 97

pealkiri ning lg-d 1 ja 2 ei käsitle

viibimisaja pikendamise taotlust, mille

põhjendamist kavandatud lg 3 käsitleb.

Lisaks: puudu koma; välja tooma asemel

parem esitama: .. läbi vaatamata jätmisest

teavitatakse taotlejat kirjalikult, esitades

selle põhjendused.

Arvestatud.

8. Eelnõu § 1 p 4 (VMS § 1001) – eelnõu

seletuskirja 2. osas on märgitud, et „Peale

senise kaheastmelise vaidemenetluse

asemel üheastmelise vaidemenetluse

kehtestamisega võimaldatakse vaie

esitada ka viisa või viibimisaja

pikendamise taotluse läbi vaatamata

jätmise otsuse või otsuse õigeaegselt

tegemata jätmise kohta.“.

Paragrahvi 1001 pealkirja ei ole täiendatud

sõnadega või otsuse õigeaegselt tegemata

jätmise, samuti ole kursiivis esitatud

sõnadega täiendatud ka lõiget 1. Seega on

paragrahvi pealkiri ja lõige 1 kitsamad, kui

seletuskirjas märgitud. Samuti ei nähtu

pealkirjast ka lõikes 1 olevat Viisa või

Arvestatud

9

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

viibimisaja pikendamise taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuse ning.

Palume paragrahvi pealkirja ja lõiget 1

täiendada, et esineks ka seletuskirjas toodu

ning et paragrahvi pealkiri ja lõige 1 ei

oleks kitsamad, kui kavandatud ning, et

paragrahvi pealkiri ei oleks kitsam lõikest

1.

9. Eelnõu § 1 p 4 (VMS § 1001 lg 1) –

parem sõnastada sujuvamalt: .. otsuses

peab olema viide sellele, millised on

otsuse vaidlustamise võimalused, koht,

tähtaeg ja kord.

Arvestatud.

10. Eelnõu § 1 p 4 (VMS § 1001 lg 3) –

lause liiga kokku surutud, lausest ei selgu

hästi suhted kahe tegija vahel, soovitame

nt: Välismaalane võib […] esitada vaide,

et tema taotlus läbi vaadataks.

Arvestatud.

11. Eelnõu § 1 p 4 (VMS § 1001 lg 4) –

sõnastuse ühtlustamiseks on parem § 1005

lg-te 1, 2 ja 8 eeskujul sõnastada

järgmiselt: Välismaalane võib 30 päeva

jooksul viisa või viibimisaja pikendamise

taotluse läbi vaatamata jätmise päevast

arvates esitada vaide ..

Arvestatud.

12. Eelnõu § 1 p 5 (muutmisvormel) – ja

asemel parem koma: paragrahvi 1002

pealkirjas ja tekstis, § 1003 lõigetes 1 ja 2

ning § 1004 pealkirjas ..

Arvestatud.

13. Eelnõu § 1 p 9 (VMS § 1005) –

seletuskirja lk 5 kohaselt muudetakse

VMS §-i 1005, kuhu selguse eesmärgil on

koondatud vaide läbivaatamise pädevus-

ja menetlusnormid. Vaide läbivaatamise

menetlusnormid on kehtivas VMS-s

sätestatud §-s 1006, kuid see tunnistatakse

eelnõuga kehtetuks.

Kõnealune paragrahv koosneb 16 lõikest.

Juhime tähelepanu, et vastavalt HÕNTE §

16 lõikele 4 välditakse mahukaid lõikeid.

Seega tuleb ka käesolevas eelnõus hoida

pädevus- ja menetlusnormid eraldi.

Arvestatud.

14. Eelnõu § 1 p 9 (VMS § 1005 lg-d 2 ja

8) – ühtlustada VMS § 1005 lõikega 1:

(2) Kui viisa taotluse läbi vaatamata

jätmise otsuse või viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise või viisa

kehtetuks tunnistamise otsuse tegi või

Arvestatud.

10

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

jättis õigeks ajaks tegemata Eesti

välisesindus, vaatab vaide läbi Eesti

välisesindus.

(8) Kui viisa või viibimisaja pikendamise

taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või

viisa andmisest keeldumise või

viibimisaja pikendamisest keeldumise

otsuse tegi või jättis õigeks tegemata

Politsei- ja Piirivalveamet, vaatab vaide

läbi Politsei- ja Piirivalveamet.

15. Eelnõu § 1 p 9 (VMS § 1005 lg 2) –

viisataotlus kirjutatakse kokku: Kui

viisataotluse läbi vaatamata jätmise

otsuse või ..

Arvestatud.

16. Eelnõu § 1 p 9 (VMS § 1005 lg 4) –

parem sõnastada ilma sõnata läbi viima;

koma asemel parem ja, ja asemel ning:

Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

juhul kaasab Välisministeerium

menetlusse Siseministeeriumi, kes

kontrollib Siseministeeriumi valitsemisala

asutuse menetluse õiguspärasust viisa

andmise kooskõlastamisel ja

kooskõlastamata jätmise asjaolusid ning

edastab oma seisukoha

Välisministeeriumile; sama märkus lg 10

kohta.

Arvestatud.

17. Eelnõu § 1 p 11 (VMS § 1007 lg 4) –

kohaselt asemel parem järgi: Vaideotsus

tehakse välismaalasele või tema

esindajale teatavaks tema poolt vaides

märgitud kontaktandmete järgi.

Arvestatud.

18. Eelnõu § 1 p 13 (VMS § 10010 lg 1) –

puudu koma: Kaebuse võib esitada, kui

välismaalane on esitanud vaide ..

Arvestatud.

19. Eelnõu § 1 p 13 (VMS § 10010 lg 1) –

palume kõnealuse lõike teine lause viia

eraldi lõikeks, sest esimeses lauses

reguleeritakse kuhu ja mis alusel on õigus

kaebus esitada ning teine lause sätestab

kaebuse esitamise eelduse.

Arvestatud.

20. Eelnõu § 1 p 13 (VMS § 10010 lg 4) –

õige on soov esitada kaebus, mitte soov

esitada kaebuse: .. menetlusosaline teatab

kohtule [..] soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus või

kassatsioonkaebus.

Arvestatud.

11

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

21. Eelnõu § 1 p 14 (VMS § 10011) –

muutmispunkt lõpetada jutumärkide ja

semikooloniga.

Arvestatud.

22. Eelnõu § 1 p 16 (VMS § 10019) –

kõnealuse paragrahvi pealkiri on „Viisa

andmisest keeldumise otsuse

vaidlustamise erisus“, kui eelnõus esitatud

tekstis esineb ka „viibimisaja“. Palume

paragrahvi tekst ja pealkiri vastavusse

viia.

Arvestatud.

23. Eelnõu § 1 p 17 (VMS § 101 lg 1 p 9)

– tegemata jätmine kirjutatakse siin lahku,

parem lisada sõna kohta: viisa või

viibimisaja pikendamise taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks

ajaks tegemata jätmise või […] otsuse

kohta vaide esitamise nõuded ..

Arvestatud.

24. Eelnõu § 1 p 18 (VMS § 102 lg 8) –

kõnealune muutmispunkt on tarbetu ja

tuleb välja jätta, sest sama sisuga VMS §

102 lõige 8 on olemas ja jõustunud

15.03.2019.

Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja mõjude osa

25. Seletuskirja mõjude osas ei ole välja

toodud mõju, mis eelnõul on sihtrühmale,

st välismaalastele, kes esitavad vaide viisa

või viibimisaja pikendamise taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuse või otsuse

õigeaegselt tegemata jätmise või viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise,

viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise otsuse suhtes.

Olgugi, et tegemist on hinnanguliselt

väikse sihtrühmaga, ligikaudu 100–200

isikut aastas, oleks asjakohane välja tuua

otsene mõju, mida eelnõu neile avaldab.

Arvestatud.

26. Eelnõu eesmärk on anda isikutele

vajalik õiguskaitse viisaotsuste

vaidlustamiseks (seletuskiri lk 2), mis

osaliselt on tagatud, sest lisatakse õigus

esitada viisa või viibimisaja pikendamise

taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või

otsuse õigeks ajaks tegemata jätmise või

viisa andmisest keeldumise, viisa

tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise,

viibimisaja pikendamisest keeldumise ja

viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

Arvestatud.

12

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

otsuse peale kaebus halduskohtule (eelnõu

§ 10010 lg 1). Seeläbi suurendab eelnõu

välismaalaste võimalusi oma õiguste eest

seista.

27. Eelnõuga lihtsustatakse viisaotsuse

kohta vaide esitamise korda nii, et

välismaalane esitab otsuse kohta vaide

haldusorganile, kes edastab selle vajaduse

korral ise Sise- või Välisministeeriumile.

See tähendab, et vaiet ei tule teistkordselt

esitada ja protsess muutub sihtrühma jaoks

lihtsamaks. Siinkohal tuleb aga arvestada

meie märkuses nr 3 sisalduvat.

Arvestatud.

28. Eelnõuga suurendatakse viisaotsuse

vaidlustamiseks esitatud vaide

läbivaatamise riigilõivu 20 eurolt 40

euroni. Kuigi põhjendusena on välja

toodud, et riigilõivu ei võeta avalduse

teistkordse läbivaatamise eest, nagu see on

kehtiva regulatsiooni järgi, tuleb arvesse

võtta, et vaid keskmiselt 5% juhtudel

esitatakse II astme vaideid. Seega on mõju

sihtrühmale otsene – riigilõiv suureneb

kahekordselt.

Arvestatud.

29. Eelnõu seletuskirja lk-l 13 on

märgitud, et „Kuna praegu ei ole JUM

andmeid, kuidas siinne eelnõu mõjutab

kohtute tegevust, täiendame seletuskirja,

kui oleme need andmed saanud.“

Märgime, et muudatuste mõju kohtute

töökoormusele ei ole käesoleval ajal

võimalik hinnata. Arvame, et tõenäoliselt

võib eelnõu jõustumisel kohtusse

pöörduda rohkem kui seletuskirjas

märgitud 5–10 inimest. Seda selletõttu, et

negatiivseid otsustusi tuleb pädevatel

asutustel hakata põhjendama ja

vaidlustamisvõimaluste hulk laieneb ning

koos teadlikkuse kasvuga suureneb

kindlasti ka halduskohtusse pöördujate

arv.

Praegu on seletuskirjas hinnatud

halduskohtute töökoormuse kasvuks ca

0,3–0,5%. Kõike eelnevat arvesse võttes

võib hinnata, et rakendumise järgselt

kasvab koormus ca 3% töökoormuse

kogumahust (halduskohtutesse laekub

aastas ca 3000 kaebust). Märgime, et

Arvestatud.

13

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

täpsemad andmed on võimalik saada

mõned aastad pärast seaduse jõustumist.

Eelnõu seletuskiri 30. Esitame eelnõu seletuskirja kohta

järgmised märkused:

a) Seletuskirja 7. osa – sellist osa HÕNTE

§ 40 ette ei näe. Näited teiste riikide kohta

palume esitada seletuskirja 3. osas, sest

kui eelnõu väljatöötamisel on olnud

eeskujuks teiste riikide seaduses,

kommenteeritakse nende rakendamise

kogemust 3. osas (HÕNTE § 43 lõige 7

punkt 7). Sellest tulenevalt tuleb muuta ka

seletuskirja järgnevate osade

numeratsiooni.

b) Seletuskirja 8. osa (eelnevast märkusest

tulenevalt 7. osa) pealkiri peab olema

„Seaduse rakendamisega seotud riigi ja

kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud“.

c) Rakendusakti preambulis tuleb

volitusnormid esitada järjekorras – VMS §

1005 lõiked 11 ja 14 peaksid olema

esimesed.

d) Rakendusakti preambulis on

volitusnormina märgitud ka VMS § 101

lõige 3 punkt 21 – juhime tähelepanu, et

sellist punkti ei ole kehtivas redaktsioonis,

tuleviku redaktsioonides ega ka eelnõus.

Kärt Põder 620 8239, [email protected]

Helen Kranich 620 8110,

[email protected]

Mari Koik 620 8270, [email protected]

Laidi Surva 620 8160,

[email protected]

Külli Luha 680 3110, [email protected]

Justiitsministeeriumi kinnitus

muudatustega arvestamise sobivuse (v.a.

märkus nr 3) osas on saadud e-maili teel

15.10.2019 (Kärt Põder).

Arvestatud.

1

Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisa vaidemenetlus)

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte

Välismaalaste seaduse ja riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) välja

töötamise vajadus tuleneb Euroopa Kohtu 13 detsembri 2017. a otsusest

eelotsuseasjas C-403/16, millega kohus leidis, et liidu õigus kohustab liikmesriike ette nägema

viisa andmisest keeldumise otsuste vaidlustamise menetluse, mis peab teatavas

menetlusstaadiumis tagama võimaluse neid otsuseid kohtus vaidlustada.

Eestis seevastu on riigisiseses õiguses välismaalaste seadusega (edaspidi VMS) kehtestatud

kaheastmeline vaidlustamise süsteem ja halduskohtul ei ole kehtiva korra kohaselt pädevust üle

vaadata viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse

vaidlustamise käigus tehtud otsuseid (VMS-i § 10018). Vaidlustamise regulatsiooni kohaselt

saab välismaalane esmalt esitada avalduse otsuse teinud asutusele ja seejärel vajaduse korral

ministeeriumile. Välisministeerium ja Siseministeerium kontrollivad vastavalt oma pädevusele

otsuste formaalset ja materiaalset õiguspärasust.

Negatiivsete viisaotsuste vaidlustamise küsimuses on Eesti suhtes algatatud ka

rikkumismenetlus (2012/2242). 21. veebruaril 2013. aastal saatis komisjon Eestile Euroopa

Liidu toimimise lepingu kohase ametliku teate, milles teatas, et Eesti õigusaktidega kehtestatud

süsteem, mille eesmärk on tagada õigus vaidlustada viisa andmisest keeldumine, viisa

tühistamine ja viisa kehtetuks tunnistamine, ei ole komisjoni arvates kooskõlas Euroopa Liidu

lepinguga osas, millega ei nähta ette võimalust viisa vaidemenetluse tulemusena tehtud otsust

kohtus vaidlustada. Ühtlasi on Euroopa Komisjon oma 21. detsembri 2017. aastal Eestile

edastatud kirjas viidanud mainitud kohtuotsusele ning palunud esimesel võimalusel esitada

vajalike muudatustega eelnõu ja selle jõustumise ajakava. Siseministeerium on Euroopa

Komisjoniga pidevalt suhelnud, seejuures edastanud eelnõu kavandi ning plaanitava eelnõu

menetlemise ajakava.

Eelnõuga on kavandatud muuta senist kaheastmelist haldusesisest vaidemenetluse korda nii, et

edaspidi saab välismaalane pärast üheastmelist kohustuslikku haldusesisest vaidemenetlust

esitada kaebuse halduskohtule. Kohtumenetlus on kolmeastmeline.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamisel osalesid Siseministeeriumi kodakondsus- ja

rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus (tel 612 5120, [email protected])

ja sama osakonna nõunikud Killu Christine Vantsi (teenistussuhe peatunud) ja Jana Laane (tel

612 5072, [email protected]). Eelnõu kohtumenetlust puudutavate sätete

väljatöötamisel osalesid Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mirjam Rannula

(tel 620 8195, [email protected]) ja Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse

nõunik Helen Kranich (tel 620 8257, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist

kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna

õigusnõunik Doris Uudelt (tel 612 5248, [email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi

Kapanen (tel 612 5241, [email protected]).

2

1.3. Märkused

Eelnõu järgi muudetakse VMS-i 1. jaanuaril 2020. aastal jõustunud redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 83 ja riigilõivuseaduse 1. aprillil 2020. aastal jõustuvat

redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 12.02.2020, 4. Eelnõu

ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõul on puutumus järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EU) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega

kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)1 (edaspidi viisaeeskiri);

2) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2019/1155, 20. juuni 2019, , millega

muudetakse määrust (EÜ) nr 810/20019, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri2.

3) Euroopa Liidu põhiõiguste harta3.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna

muudetakse kohtumenetlusega seonduvaid sätteid.

2. Seaduse eesmärk

Muudatuste eesmärk on anda isikutele vajalik õiguskaitse viisaotsuste vaidlustamiseks.

Vajadus seda teha tuleneb muu hulgas Euroopa Liidu õigusest. Muudatustega soovitakse

saavutada olukord, kus viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse

või otsuse õigeks ajaks tegemata jätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa

kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse

lõpetamise otsuse (edaspidi ka otsus) peale võib pärast kohustuslikku vaidemenetlust esitada

kaebuse halduskohtule.

Ühtlasi muudetakse kehtivat viisa vaidlustamise regulatsiooni nii, et edaspidi esitab

välismaalane vaide üksnes haldusorganile (Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile

või Eesti välisesindusele). Kui vaiet ei rahuldata, edastab haldusorgan vaide lahendamiseks

Siseministeeriumile või Välisministeeriumile. Peale senise kaheastmelise vaidemenetluse

asemel üheastmelise vaidemenetluse kehtestamisega võimaldatakse vaie esitada ka

viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse

õigeaegselt tegemata jätmise kohta.

Enne eelnõu ette valmistamist koostati väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK)4, mis saadeti

tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ja huvirühmadele 2018. aasta

märtsis. Eelnõu koostamisel arvestati Justiitsministeeriumi (edaspidi JUM) ja

Sotsiaalministeeriumi poolt VTK kohta esitatud ettepanekuid.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, §-ga 1 muudetakse VMS-i ja §-ga 2 riigilõivuseadust.

Esmalt märgime, et viisaeeskiri kohustab liikmesriike võimaldama välismaalasele ainult

lühiajaliste viisade negatiivsete otsuste kohtus vaidlustamise, st lühiajalise viisa andmisest

1 ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58. 2 Vt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1155&from=EN. 3 vt http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET (18.10.2018). 4 Siseministeeriumi 12. märtsi 2018. a kiri nr 1-6/1576-1.

3

keeldumise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise ning lühiajalise viisa pikendamise

otsuse vaidlustamise. Kehtiva vaidlustamise regulatsiooni väljatöötamise raames 2010. aastal

leiti, et regulatsiooni kompaktsuse huvides on mõistlik laiendada sama vaidemenetlust

kõikidele viisamenetlustele, sh pikaajalise viisa menetlustele ja viisavaba viibimisõiguse

pikendamise menetlusele. Ka edaspidi on mõistlik, et seesama viisa vaidlustamise kord,

sh kohtukaebeõigus, kohaldub peale lühiajaliste viisade ka pikaajaliste viisade ja viisavaba

viibimise puhul. See tähendab, et ka eelnõuga sätestatav regulatsioon laieneb nii viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamise kui

viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisele. Seega on välismaalasel õigus

kõiki loetletud menetluste otsuseid vaidlustada ja esitada vaie ühtse vaidemenetluse korras.

Samuti on laiendatud kehtivat viisa vaidlustamise regulatsiooni nii, et peale viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest

keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise, on välismaalasel

õigus esitada haldusorganile edaspidi vaie ka siis, kui viisa või viibimisaja pikendamise taotlus

otsustatakse jätta läbi vaatamata või seda otsust ei tehta õigeks ajaks. Selline muudatus tehakse

põhjusel, et välismaalasel oleks haldusorgani juures võimalik vaidlustada samu toiminguid ja

menetlusi, mis halduskohtuski. Mõistlik on luua olukord, kus haldusorgan saab enne

võimalikku kohtukaebust üle hinnata asjaolud, miks otsustati taotlus jätta läbi vaatamata või

miks ei tehtud otsust õigeks ajaks.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse VMS-i § 12 lõiget 2 nii, et ka viisataotluse või viibimisaja

pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegemata jätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse kohta vaide

esitamisele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid. Muudatuse tegemisel on lähtutud

viisamenetluse põhimõtetest, mille järgi ei kohaldu ka VMS-s reguleeritud viisamenetlustele

haldusmenetluse seadus. Selle eriliigilise vaidemenetluse menetlusnormid tulenevad VMS-st.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse VMS-i § 41. Muudatus on vajalik, kuna edaspidi esitab

välismaalane otsuse kohta vaide haldusorganile, kes edastab selle vajaduse korral ise

Siseministeeriumile või Välisministeeriumile. Seega ei pea välismaalane vaiet enam teist korda

esitama, peale selle kaotatakse riigilõiv avalduse teistkordse läbivaatamise eest. Samasugune

muudatus tehakse riigilõivuseaduse §-s 276 (eelnõu § 2).

Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 muudetakse §-i 97 pealkirja ja lisatakse lõige 3, mille kohaselt

peab viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmisest taotlejat

kirjalikult teavitama ja esitama läbi vaatamata jätmise põhjendused. See täiendus on seotud

eelnõu muudatusega, mille kohaselt võib välismaalane haldusaktist eraldi vaidlustada ka

viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsust.

Eelnõu § 1 punktiga 5 esitatakse VMS-i § 1001 uues sõnastuses, seejuures tehakse termini- ja

keeleparandusi (lõiked 1 ja 2) ning sisu poolest on uued sätted lõigetes 3 ja 4.

Kavandatava lõike 1 kohaselt peab edaspidi olema ka viisa või viibimisaja pikendamise taotluse

läbi vaatamata jätmise otsuses viide otsuse vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra

kohta. Kehtiva seaduse kohaselt peab teave vaidlustamise võimaluste kohta olema üksnes

otsuses, millega on viisa andmisest keeldutud, viisa tühistatud, viisa kehtetuks tunnistatud,

viibimisaja pikendamisest keeldutud või Eestis viibimise aeg enne tähtaega lõpetatud.

4

Kavandatava lõike 2 kohaselt võib välismaalane esitada haldusorganile vaide 30 päeva jooksul

arvates päevast, kui talle tehti teatavaks viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa

kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse

lõpetamise otsus. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid sätte asukoha muutmise (kehtivas

lõige 11) ja sõnastusparandusega.

Kavandatavad lõiked 3 ja 4 on seotud eelnõu § 1 punkti 2 muutmisega. Nende lõigete kohaselt

võib välismaalane haldusaktist eraldi vaidlustada ka viisataotluse või viibimisaja pikendamise

taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegematajätmise. Sellisel juhul

saab välismaalane nõuda, et tema taotlus vaadatakse läbi või selle suhtes tehakse otsus.

Muudatuste kohaselt tuleb välismaalasel vaie esitada samuti 30 päeva jooksul taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuse teatavakstegemise päevast arvates või 30 päeva jooksul arvates

taotluse läbivaatamise tähtaja möödumisest.

Kavandatavas lõikes 5 on esitatud põhimõte, mille kohaselt vaide esitamise tähtaega ei

ennistata. Tegemist ei ole sisult uue normiga, kuid terve paragrahvi muutmise tõttu on

muutunud lõike asukoht (kehtivas lõige 2) ning termin „avaldus“ on asendatud terminiga

„vaie“. Edaspidi nimetatakse välismaalase avaldust negatiivse viisaotsuse läbivaatamise

vaideks.

Eelnõu § 1 punktiga 6 asendatakse VMS-i §-des 1002–1004 õigusselguse huvides sõna

„avaldus“ sõnaga „vaie“. Paragrahvis 1002 kehtib edasi oluline põhimõte, et vaide esitamine ei

ole aluseks välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile saabumiseks,

jätkuvaks Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil viibimiseks ega lükka

Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkumise kohustuse täitmist edasi.

Sätte eesmärk on välistada, et kunstlikult ei loodaks välismaalasele alust Eestisse saabuda või

luua talle Eestis viibimise õiguslik alus olukorras, kus välismaalasel sellist õiguslikku alust ei

ole, sest viisa andmisest on keeldutud, viisa on tühistatud või kehtetuks tunnistatud, viibimisaja

pikendamisest on keeldutud või viibimisaeg on enne tähtaega lõpetatud.

Eelnõu § 1 punktiga 7 tehakse terminiparandus VMS-i § 1003 pealkirjas, kus sõna „avaldus“

on asendatud sõnaga „vaie“.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse VMS-i § 1003 lõigetega 3–6.

Kavandatava lõikega 3 sätestatakse selgelt, et vaie esitatakse VMS-i § 101 lõike 1 punkti 9

alusel kehtestatud korra kohaselt, milles on kirjeldatud vaide esitamise kord, avaldusele

lisatavate dokumentide loetelu ja vaide läbivaatamise tähtajad. Sel moel on isikule kohe selge,

mida ja millal ta peab tegema, ning ta leiab hõlpsasti siseministri määruse, kus on info vaide

esitamise korra kohta.

Kavandatavates lõigetes 4 ja 5 sätestatakse vaide puuduste kõrvaldamine, kui välismaalane on

jätnud vaides esitamata nõutud andmed, ei ole esitanud kõiki dokumente, vaie ei vasta nõuetele

või vaides on muid puudusi. Kui välismaalane puudust või puudusi tähtajaks ei kõrvalda, võib

haldusorgan jätta vaide läbi vaatamata, teavitades sellest välismaalast. Üldpõhimõtte kohaselt

pikendab puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg menetlustähtaega.

Kuna puudulikku taotlust ei menetleta, on lõikes 6 sätestatud, et puuduste kõrvaldamise ajaks

vaide lahendamise tähtaeg peatub. Kuna praktikas võimaldatakse välismaalasel vaide puudusi

kõrvaldada, viiakse muudatusega seaduse sätestatud regulatsioon praktikaga kooskõlla.

5

Eelnõu § 1 punktiga 9 kehtestatakse § 1004 kahelõikelisena (kehtivas sättes on neli lõiget),

kuna kehtiva paragrahvi sisu ei vasta eelnõuga kehtestatava vaidemenetluse regulatsioonile.

Kavandatavas lõikes 1 sätestatakse üldpõhimõte, mille kohaselt esitab välismaalane vaide

otsuse teinud haldusorganile. Seega näiteks, kui otsuse on teinud Eesti välisesindus, PPA või

KAPO, esitab välismaalane vaide vastavalt Eesti välisesindusele, PPA-le või KAPO-le.

Võrreldes kehtiva korraga sätestatakse õigusselguse huvides, et haldusorgan, kellele vaie

esitatakse, ei ole seotud asjaoluga, kus välismaalane asub, vaid asjaoluga, mis haldusorgan

otsuse tegi. See ei ole sisuline muudatus, kuivõrd ka kehtiva põhimõtte kohaselt esitatakse vaie

otsuse teinud haldusorganile.

Kavandatav lõige 2 on seotud eelnõu § 1 punkti 2 muudatusega, mille kohaselt võib

välismaalane haldusaktist eraldi vaidlustada ka viisataotluse või viibimisaja pikendamise

taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegematajätmise. Muudatuse

kohaselt võib välismaalane taotluse läbi vaatamata jätmise või otsuse õigeks ajaks

tegematajätmise vaidlustamiseks esitada vaide haldusorganile, kellele ta esitas viisa või

viibimisaja pikendamise taotluse.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse VMS-i § 1005, kus on sätestatud vaide läbivaatamise

pädevusnormid. Vaide läbivaatamise menetlusnormid on nii kehtivas VMS-s kui ka eelnõus

sätestatud §-s 1006 (eelnõu § 1 punkt 11).

Pädevusnormid.

Kavandatud lõigetega 1–5 sätestatakse vaide läbivaatamise ja kooskõlastamata jätmise

asjaolude hindamise pädevus. Samamoodi nagu kehtivas regulatsioonis, on vaide läbivaatamise

pädevus sellel haldusorganil, kes tegi otsuse viisa andmisest keelduda, viisa tühistada, viisa

kehtetuks tunnistada, viibimisaja pikendamisest keelduda ja viibimisaeg enne tähtaega

lõpetada, vastavalt kas Eesti välisesindus, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) või

Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO). Sama kehtib viisataotluse või viibimisaja pikendamise

taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegematajätmise kohta – vaide

vaatab läbi haldusorgan, kellele taotlus esitati. Üldised pädevusnormid on kavandatud lõigetes

1–3.

Lõigetega 4 ja 5 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile järgmised volitused:

1) õigus määrusega volitada viisa kooskõlastamata jätmise asjaolusid hindama

Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse;

2) õigus määrusega volitada vaiet läbi vaatama ja lahendama Siseministeeriumi

valitsemisala valitsusasutuse.

Viisa kooskõlastamata jätmisega seotud volituse sätestamise eesmärk on võimaldada

halduskoormuse vähendamiseks siseministril soovi korral volitada KAPO-t või PPA-d või

mõlemat läbi vaatama kooskõlastamata jätmise asjaolusid või lahendama vaiet. Sel juhul peab

asutus tagama asjaolude objektiivse ja erapooletu hindamise. Näiteks lahendab vaiet või hindab

selle kooskõlastamata jätmise asjaolusid asutuse muu üksus, komisjon vms.

Vaide lahendamise delegeerimine tähendab praktikas seda, et taotluse tagasi lükanud, otsuse

tegemata jätnud või otsuse teinud ametnikud PPA-s ja KAPO-s või mõlemas vaatavad oma

algse otsuse üle. Kui nende hinnangul ei tule vaiet rahuldada, vaadatakse vaie üle teist korda.

Seda teeb KAPO ja PPA või mõlema muu tasandi ametnik või üksus, et tagada vaide

läbivaatamise erapooletus. Eelnõu autori hinnangul on selline volitus kooskõlas HMS-ga ja on

6

tagatud otsuse erapooletu läbivaatamine. HMS-i § 73 lg 3 näeb ette, et kui haldusorgani üle teeb

teenistuslikku järelevalvet minister, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud

haldusorgan, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vabariigi Valitsuse seaduse § 95 lg 1

kohaselt teeb minister teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste,

ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi

hallatavate riigiasutuste tegevuse üle. Seega, kui soovitakse vaidlustada mõne sellise

haldusorgani akt või toiming, lahendab vaide akti andnud või toimingu sooritanud organ ise.

Minister vaiet ei lahenda. HMS § 73 lõikest 3 võib eriseadusega teha erandi, kuid

Siseministeeriumi hinnangul ei ole sellise erandi tegemine vajalik sest:

- on võimalik ja vajalik luua Siseministeeriumi ja allasutuste vajadustele vastav

viisaotsuste vaidemenetluse regulatsioon, kus salajase teabega kokkupuutuvate isikute

arv ei laiene,

- Siseministeeriumi töökoormus tulenevalt II astme vaiete läbivaatamisest ning

mittekooskõlastuse hindamistest tulenevalt ei tõuse ja

- KAPO-s ja PPA-s on sisemise töökorraldusega II astme vaiete läbivaatamisel tagatud

erapooletus, ning lisaks on kohtutel sisulise vaideotsuse läbivaatamise õigus.

Lisaks on PPA põhimääruse § 3 lg 1 kohaselt amet aruandekohustuslik valdkonna eest

vastutava ministri ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teeb ameti üle

õigusaktides sätestatud korras järelevalvet. Seega, kui siseminister volitab määrusega vaide

läbivaatamise ja kooskõlastamata jätmise asjaolude hindamise oma valitsemisala

valitsusasutustele, vaatab vaide KAPO või PPA, vastavalt sellele, kes tegi algse otsuse.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse §-is 1006 sätestatud vaide läbivaatamise menetlusnorme.

Kavandatava § 1006 lõike 1 kohaselt kontrollib vaide läbivaatamisel pädev haldusorgan viisa

või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks

tegematajätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks

tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

otsuse õiguspärasust ja otstarbekust. Samasugune säte on ka kehtivas VMS-s, kuid eelnõuga on

lisatud täiendus, et see kehtib ka viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata

jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegemata jätmise kohta, kuna eelnõu kohaselt saab neid

toiminguid vaidlustada haldusaktist eraldi. Samal põhjusel on täiendatud eelnõus § 1005

lõiget 1. Kehtiva korra kohaselt kontrollitakse vaide läbivaatamisel nii otsuse õiguspärasust kui

ka otstarbekust- seda põhimõtet eelnõuga ei muudeta.

Kui haldusorgan leiab, et vaie on põhjendatud, on tal eelnõu muudatuste kohaselt õigus see ise

vaideotsusega rahuldada (kavandatud lõigetes 4 ja 8). Kui aga haldusorgan asub seisukohale,

et välismaalase vaie ei ole põhjendatud, edastab ta vaide, selle aluseks olevad lisad ja seotud

menetlusdokumendid ning oma seisukoha5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks vastavalt

pädevusele kas Välisministeeriumile või Siseministeeriumile (kavandatavad lõiked 5 ja 9).

Siinkohal on oluline märkida, et kui vaide läbivaatamise käigus ilmneb, et välismaalasele viisa

andmist ei ole kooskõlastanud valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi

valitsemisala asutus (PPA või KAPO), edastab konsul vaide koos selle aluseks olevate

materjalidega viivitamata Välisministeeriumile lahendamiseks, kes kaasab kooskõlastamata

jätmise asjaolude hindamiseks Siseministeeriumi (kavandatav lõige 2). Siseministeerium

kontrollib vaide läbivaatamise menetluse käigus Siseministeeriumi valitsemisala asutuse

tegevuse õiguspärasust viisa andmise kooskõlastamismenetluse läbiviimisel ja edastab oma

5 muu hulgas viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsus või viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise otsus (eelnõus kavandatav VMS-i § 1001 lg 1) või selgitused otsuse tähtajaks tegemata

jätmise kohta.

7

seisukoha Välisministeeriumile (kavandatav lõige 3). Vaideotsuse teeb sellisel juhul

Välisministeerium, kuid kooskõlastamata jätmise asjaolusid hindab Siseministeerium.

Samamoodi, kui vaie esitati PPA-le ja selle läbivaatamise käigus ilmneb, et vaide jättis

kooskõlastamata Siseministeeriumi valitsemisala asutus, edastab PPA vaide koos selle aluseks

olevate materjalidega viivitamata Siseministeeriumile lahendamiseks (kavandatud lõige 6).

Vaideotsuse teeb sel juhul Siseministeerium. Täpsustame, et eelnõu sõnastuses märgitud „ei

kooskõlastanud“ all on mõeldud, et kooskõlastav asutus andis negatiivse vastuse viisa andmise

kohta.

Kui haldusorgan või ministeerium vaide rahuldab, peab välismaalane pöörduma haldusorgani

(PPA, välisesindus) poole, et saada uus viisakleebis. Uut viisataotlust selleks esitama ei pea.

Juhul, kui viisa tunnistati kehtetuks ning välismaalane on välisriigis, tuleb tal pöörduda Eesti

välisesinduse poole viisakleebise saamiseks või väljastatakse talle uus viisakleebis piiril.

Vaide läbivaatamise tähtajad on sätestatud VMS-i § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud

määrusega. Tähtaegade määramisel on lähtutud haldusmenetluse põhimõttest, et haldusorgan

vaatab vaide läbi võimalikult kiiresti, aga mitte hiljem kui määruses ette nähtud tähtajaks. Nii

on inimesele selge, mis on kõige hilisem aeg, mil ta haldusorganilt vastuse saab. Peale selle on

tagatud, et menetlusaeg ei veni isikule liiga pikaks näiteks haldusorgani suure töökoormuse

tõttu. Tähtaegade kehtestamine on viidud määruse tasandile, nii nagu see on teisteski

välismaalaste seaduse alusel läbiviidavates menetlustes. Alus tuleneb välismaalaste seaduse

§-st 33, mille kohaselt nähakse välismaalaste seadusest tulenevate menetluste läbiviimise

tähtajad ette välismaalaste seaduse alusel antavate määrustega.

Kavandatava lõikega 10 sätestatakse välismaalase õigus esitada vaides uusi asjaolusid ja

tõendeid lisaks viisa või viibimisaja algses menetluses esitatud tõenditele. Näiteks olukorras,

kus viisa andmisest on keeldutud, kuna taotluse esitamise ajal ei olnud välismaalasel

nõuetekohast tervisekindlustust, võib välismaalane esitada vaide uuesti läbivaatamisel tõendi,

et vaide esitamise hetkeks on tal nõuetekohane tervisekindlustus olemas. Sellises olukorras on

haldusorganil võimalik hinnata, kas vaie rahuldada, võttes arvesse menetlusökonoomia

põhimõtet ja kaaludes vaide asjaolusid tervikuna.

Kavandatavas lõikes 11 on lisatud seadusesse menetlusest taandamise kohustus, mida kehtivas

VMS-s ei ole. Vajadus tuleneb sellest, et HMS-i ei kohaldu viisa vaide menetlustele.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse VMS-i § 1007.

Kavandatavas lõikes 1 tehakse kehtiva õigusega võrreldes sisu-, termini- ja keeleparandused.

Viimase tõttu on kogu lõikes asendatud sõna „avaldus“ sõnaga „vaie“. Sisulised muudatused

on tehtud seetõttu, et haldusaktist eraldi saab vaidlustada taotluse läbi vaatamata jätmise ning

otsuse õigeks ajaks tegematajätmise. Seega, edaspidi võib haldusorgan (PPA, KAPO või

välisesindus) vaide läbivaatamisel vaideotsusega teha järgmist:

1) vaide rahuldada ja tunnistada otsuse kehtetuks ning teha uue otsuse;

2) vaide rahuldada ja vaadata viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse läbi;

3) vaide rahuldada ja teha viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse suhtes otsuse.

Kuivõrd vaide rahuldamata jätmise korral edastab haldusorgan vaide lahendamiseks vastavalt

Siseministeeriumile või Välisministeeriumile, ei saa haldusorgan vaideotsusega jätta vaiet

rahuldamata.

8

Võrreldes kehtiva seadusega on muudetud ka lõiget 2, kus on sõnaselgelt sätestatud, et

Siseministeerium või Välisministeerium võib vaide rahuldada ja tunnistada otsuse kehtetuks

ning teha ettekirjutuse uue otsuse tegemiseks või asja uuesti läbivaatamiseks. Muudatusega on

lõikesse lisatud õigus teha ettekirjutus ja seejuures on lähtutud HMS-i §-st 85, kus on loetletud

võimalikud otsused, mida võib haldusorgan vaide läbivaatamise tulemusena teha. Nende

volituste vahel valimine sõltub peamiselt vaides esitatavast taotlusest ja sellest, kas haldusorgan

selle rahuldab. Samamoodi lõikega 1 on sisu muudetud seepärast, et haldusaktist eraldi saab

vaidlustada taotluse läbi vaatamata jätmise ja otsuse õigeks ajaks tegematajätmise. Nagu ka

kehtivas seaduses, võib Siseministeerium või Välisministeerium jätta vaide rahuldamata ja

otsuse muutmata.

Kavandatava lõike 3 kohaselt ei avaldata välismaalasele ega muule isikule vaideotsuse aluseks

olevaid asjaolusid, põhjendusi ega muud sellega seonduvat teavet, välja arvatud viisaeeskirja

lisas VI sätestatud andmed. Seega igakordselt teavitatakse välismaalast viisa keeldumise,

tühistamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikust alusest. Nimelt, viisaeeskirja artikli 32

lõige 2 näeb ette, et viisa andmisest keeldumine esitatakse välismaalasele vormikohase

otsusena, milles on loetletud viisa andmisest keeldumise alused ning viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral tehakse vastava keeldumise

aluse ees olevasse lahtrisse märge. Sama ankeeti kasutatakse välismaalase teavitamisel viisa

tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral (sh pikaajalise viisa, viisavaba viibimisõiguse

ennetähtaegse lõpetamise ja pikendamise menetlustes). Seega välistab viisaeeskiri

välismaalasele nende faktiliste asjaolude ja kaalutluste avaldamise, millest haldusorgan on

vaideotsuse tegemisel lähtunud, küll on viisaeeskirjas ette nähtud, et välismaalast tuleb

teavitada otsuse õiguslikust alusest. Eeltoodust lähtudes on ebasoovitav olukord, kus

välismaalasele avaldatakse otsuse aluseks olevate põhjenduste või kaalutlustega seotud info

juhul, kui otsus vaidlustatakse. Sel juhul on välismaalasel olemas vajalikud andmed kohtule

kaebuse esitamiseks.

Kavandatav teabe avaldamise piirang ei mõjuta asjaolu, et viisa andmisest keeldumine peab

olema piisavalt põhjendatud, proportsionaalne ja vastama EL-i põhiõiguste harta artiklile 47.

Kavandatava lõike 4 kohaselt tehakse vaideotsus välismaalasele teatavaks tema vaideavalduses

näidatud kontaktandmete järgi (lõige 4). Paragrahvis on tehtud terminiparandus ja asendatud

sõna „avaldus“ sõnaga „vaie“. Sätet on täiendatud nii, et samadel tingimustel võib otsuse teha

teatavaks ka välismaalase esindajale.

Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks VMS-i §-d 1008 ja 1009, kuna nendes

sisalduvad sätted on koondatud §-i 1007. VMS §-s 1008 oli sätestatud avalduse alusel tehtud

otsuse põhjendamine ja välismaalasele viisa otsusega seotud teabe avaldamise piirang. VMS §-

s 1009 oli sätestatud avalduse alusel tehtud otsuse teatavaks tegemine.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse VMS-i § 10010, millega võimaldatakse vaideotsuse peale

esitada kaebus halduskohtusse peale kohustusliku vaidemenetluse läbimist.

Kaebeõiguse regulatsiooni loomine VMS-i on seotud Euroopa Kohtu 13. detsembri 2017. aasta

otsusega eelotsuseasjas C-403/16, millega kohus leidis, et liidu õigus kohustab liikmesriike ette

nägema viisa andmisest keeldumise otsuste vaidlustamise menetluse, mis peab teatavas

menetlusstaadiumis tagama võimaluse see otsus kohtus vaidlustada. Sama kaasuse kohtujuristi

hinnangul tuleb liidu viisaeeskirja tõlgendada nii, et see jätab igale liikmesriigile võimaluse

otsustada viisa andmisest keeldumise otsuste vaidlustamise menetluse laadi üle. Seda

tingimusel, et menetlus vastab võrdväärsuse ja tõhususe põhimõttele. EL-i põhiõiguste harta

artikli 47 kohaselt ei saa liikmesriigid siiski välistada viisa andmisest keeldumise otsuste

9

kohtulikku kontrolli ELTL-i artikli 267 tähenduses. Kohtujurist täpsustas, et liidu õigusest ei

tule isikutele subjektiivset õigust viisa saamiseks.

Euroopa Kohus leidis, et liidu õigus kohustab liikmesriike ette nägema viisa andmisest

keeldumise otsuste vaidlustamise menetluse, mis peab teatavas menetlusstaadiumis tagama

kohtus vaidlustamise võimaluse. Menetluse üksikasjalikud eeskirjad tuleb kehtestada iga

liikmesriigi õiguskorras, järgides võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid6. Samas tõi kohus

otsuse C-403/16 punktides 39 ja 42 esile, et kohtul peab olema pädevus lahendada kõiki

asjassepuutuvaid küsimusi.

Justiitsministeerium esitas 2018. aasta aprillis eelnõu väljatöötamiskavatsusele märkuse, mille

kohaselt toetavad kohtuliku kaebe õigust üksnes ulatuses, mis käsitleb viisaotsuse tegemise

protseduuri. JuM märkusega arvestati ja esimesel kooskõlastusringil käis eelnõu, mille kohaselt

kontrollib kohus kaebuse lahendamisel üksnes haldusorgani poolt vaidlustusotsuse tegemisel

menetlusnõuete järgimist ja otsuse vastavust vorminõuetele. Siseministeeriumi hinnangul ei

oleks kohtukaebeõigusele seatav piirang kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega. Euroopa Kohtu

otsuse C-403/16 punktid 39 ja 42 näevad ette, et kohtul peab olema pädevus lahendada kõiki

asjassepuutuvaid küsimusi. Võimalikku vastuolu EL õigusega toetab ka asjaolu, et nii Nõukogu

õigusteenistus ning Komisjoni õigusteenistus on mõlemad andnud EL viisa töörühma

kohtumistel seisukoha, et piirang, millega oleks kohtukaebeõigus üksnes protseduuri üle, oleks

vastuolus Euroopa Kohtu otsusega. Seejuures juhtis Õigusteenistus tähelepanu, et viisaeeskiri

on teisene õigusakt, millega ei saa muuta EL aluslepingust ja Hartast tulenevaid õigusi. Seega

ei saa EL ka omaenda õigusaktiga ehk siis viisaeeskirjaga seada kohtulikule vaidlustamisele

piiranguid. Eeltoodust tulenevalt on käesolevast eelnõust välja jäetud kohtuliku kontrolli

piirang, mille kohaselt piirduks kaebeõigus üksnes protseduurireeglite vaidlustamisega.

21. mail 2019. a saatis JuM Siseministeeriumile e-kirja, milles nõustuvad, et eelnõu kohaselt

on kohtul sisulise õiguspärasuse kontrolli õigus.

Eelnõuga kavandatava VMS § 10010 lõike 1 kohaselt on välismaalasel edaspidi õigus otsus

edasi kaevata halduskohtusse. Tegemist on tavapärase kohtumenetlusega ehk kohus peaks

asuma kaebust lahendama vastavalt asja kohtusse saabumise järjekorrale. Kaebuse saab esitada

ka taotluse läbi vaatamata jätmise ning otsuse õigeaegselt tegemata jätmise suhtes. Esialgset

haldusorgani tehtud negatiivset otsust ta kohtusse vaidlustama minna ei saa. Seda eelkõige

põhjusel, et negatiivse viisaotsuse vaidlustamisel on haldusorganil endal õigus ilmselged vead

ära parandada ning teha uus otsus või, asudes seisukohale, et vaie ei ole põhjendatud, edastada

vaie lahendamiseks Siseministeeriumile või Välisministeeriumile, kellel on samuti õigus teha

asjas uus otsus.

VMS-i loodav kohtus vaidlustamise regulatsioon on kooskõlas võrdväärsuse ja tõhususe

põhimõttega ning üldise kohustusega tagada isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste kohtulik

kaitse. Samuti on arvestatud asjaoluga, et viisaeeskirja sätteid tõlgendatakse EL-i põhiõiguste

hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid järgides. Harta artikkel 47 näeb aga sõnaselgelt

ette, et igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis

kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Ühtlasi sätestab

viidatud artikkel, et igaühel on õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus kohtus. Selle

õiguse järgimine eeldab, et niisuguse haldusasutuse otsust, kes ei täida sõltumatuse ja

erapooletuse nõuet, saaks hiljem kontrollida kohus, kes muu hulgas peab olema pädev

6 Internetis kättesaadav aadressil

http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=197721&pageIndex=0&doclang=ET&mode=ls

t&dir=&occ=first&part=1&cid=824233 (17.10.2018).

10

lahendama kõiki asjassepuutuvaid küsimusi7. Järelikult kehtestab EL-i põhiõiguste harta

artikkel 47 liikmesriikidele kohustuse tagada teatavas menetlusstaadiumis võimaluse pöörduda

viisa andmisest keeldumise lõpliku otsusega seotud asjaga kohtusse8.

Isik saab oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda viisa või viibimisaja pikendamise taotluse

läbi vaatamata jätmise otsuse või selle otsuse õigeks ajaks tegemata jätmise või viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest

keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale.

Kohtusse pöördumise tingimus on, et läbitud peab olema esialgse viisataotluse läbi vaatamata

jätmise otsuse, otsuse õigeks ajaks tegematajätmise või tehtud otsuse vaidemenetlus

(kavandatav lõige 2). Seda eelkõige põhjusel, et vaidemenetlus on nii riigile kui ka

välismaalasele vähem kulukas, lihtsam ja kiirem kui kohtumenetlus. Lisaks on kohustusliku

vaidemenetluse eesmärk välistada konsuli ja PPA eksimused. Need võib otsuse teinud

haldusorgan korrigeerida ise.

Kohtumenetlus haldusorgani tegevusetuse või otsuse peale kaebamiseks on kolmeastmeline.

Eelnõuga kavandatava § 10010 lõikega 3 on välistatud esialgse õiguskaitse kohaldamine

kohtumenetluses. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 kohaselt võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kuid vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda märkimisväärselt raskemaks või võimatuks. Ehkki võib arvata, et olukorda arvesse

võttes ei kohaldaks kohus esialgset õiguskaitset niikuinii, on õigusselguse huvides põhjendatud

kehtestada seaduses selge alus esialgse õiguskaitse kohaldamatuse kohta.

Kavandatava lõikega 4 sätestatakse otsuse aluseks olevate asjaolude, otsuse tegemise

põhjenduste ja sellega seonduva teabe avaldamise piirang, mis kehtib nii välismaalase kui ka

muu isiku suhtes. Viisaeeskirja artikli 32 lõikes 2 on ette nähtud, et viisa andmisest keeldumine

esitatakse välismaalasele vormikohase otsusena, milles on loetletud viisa andmisest keeldumise

alused ning viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral

tehakse vastava keeldumise aluse ees olevasse lahtrisse märge. Seega on viisaeeskirjaga

välistatud, et välismaalasele avaldataks faktilised asjaolud ja kaalutlused, millest haldusorgan

on asjakohase otsuse tegemisel lähtunud. Eeltoodu tõttu on ebasoovitav olukord, kus

välismaalasele avaldatakse selline info juhul, kui otsus vaidlustatakse. See tähendab

muu hulgas seda, et ei kaebajal ega menetlusvälisel isikul ole õigust tutvuda ka

menetlustoimikuga.

Kavandatavas lõikes 5 sätestatakse erand kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ja

avaldamise kohta. Kehtiva õiguse kohaselt on kohtul õigus teatud juhtudel avaldada üksnes

otsuse resolutsioon või jätta otsus üldse avaldamata. Seda siis, kui otsus sisaldab eriliiki

isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu

puutumatust, eraelu puutumatuse kahjustamist ei ole võimalik vältida või kui otsus sisaldab

teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang ja selliste andmeteta ei ole

7 Internetis kättesaadav aadressil

http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=197721&pageIndex=0&doclang=ET&mode=ls

t&dir=&occ=first&part=1&cid=824233 (17.10.2018). 8 Internetis kättesaadav aadressil

http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=197721&pageIndex=0&doclang=ET&mode=ls

t&dir=&occ=first&part=1&cid=824233 (17.10.2018).

11

otsust võimalik avaldada (halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lõiked 4 ja 5). Õigusselguse

huvides on ka kirjeldatud juhul põhjendatud kehtestada selge norm, millega korraldatakse

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine ja avaldamine.

Haldusorgan ja ministeerium peavad tagama nende kohtule esitatavate materjalide ja

dokumentide tõlke eesti keelde, millega tahetakse välismaalase väiteid ja argumente tõendada

või ümber lükata. Dokumentide tõlke, mis välismaalane kohtule esitab, peab välismaalane ise

tagama. Seega tagab tõlke kohtule asutus, kes dokumendi esitas. Oluline on, et haldusorgan ja

ministeerium ei ole kohustatud esitama üksnes vandetõlgi tõlget, vaid kohus aktsepteeriks ka

tõlkebüroosid.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse VMS §-i 10011. Eesmärk on välistada, et kunstlikult ei

loodaks välismaalasele õiguslikku alust Eestisse saabuda või Eestis viibida olukorras, kus

välismaalasel selleks õiguslikku alust ei ole, sest viisa andmisest on keeldutud, viisa on

tühistatud või kehtetuks tunnistatud, viibimisaja pikendamisest on keeldutud või viibimisaeg

on ennetähtaegselt lõpetatud. Eesmärgipäratuks ja ebasoovitavaks tuleb pidada olukorda, kus

välismaalasele, kellel puudub põhiõigus Eestisse saabumiseks ja kellele on nt keeldutud viisa

andmisest seetõttu, et tema Eestisse saabumine on ebasoovitav, luuakse Eestisse saabumise ja

viisa saamise õigus menetlusõiguste kaudu: välismaalane osaleb kohtuistungil, kus arutatakse

tema olematu põhiõiguse väidetavat rikkumist.

Põhiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud õigus on seaduse reservatsioonita põhiõigus, mille

piiramine on õigustatud teiste põhiseaduslike väärtuste kaitseks, nagu avalik kord ja riigi

julgeolek. Arvestades tagajärgi, mis võivad kaasneda ebasoovitava välismaalase Eestisse

saabumise ja Eestis viibimisega, ning kohtumenetluse kestust ja kulukust, on eesmärgipärane

ja põhjendatud sätestada, et halduskohtule kaebuse esitamine või kohtuistungi korraldamine

kaebuse läbivaatamiseks ei ole aluseks välismaalase saabumiseks Schengeni konventsiooni

liikmesriikide territooriumile, jätkuvaks viibimiseks Schengeni konventsiooni liikmesriikide

territooriumil ega lükka Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkumise

kohustuse täitmist edasi.

Eelnõu § 1 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks VMS-i §-d 10012˗10018, kuna välismaalane

esitab edaspidi vaide üksnes haldusorganile (PPA-le, KAPO-le või Eesti välisesindusele), kes

ise edastab selle vajaduse korral lahendamiseks Siseministeeriumile või Välisministeeriumile.

Seega ei pea välismaalane enam teist korda vaiet ministeeriumitele esitama ja need sätted

tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse VMS-i §-i 10019 nii, et kui välismaalane on esitanud vaide

haldusorganile või esitanud kaebuse halduskohtule ja ta esitab uue viisataotluse Eesti

välisesindusele või PPA-le, jäetakse tema hilisem viisataotlus läbi vaatamata, kuni esialgse

viisataotluse suhtes haldusorgani otsuse või kohtu lõpliku otsuse tegemiseni. Selle piirangu

eesmärk on see, et kui haldusorgan või kohus otsustab, et menetluses tehti viga ja seetõttu tuleb

otsus üle vaadata, ei tekiks olukorda, kus konsul või PPA juba annab isikule viisa ning siis

tehakse vana viisa otsus ümber ja isikule väljastatakse ka teine viisa. Üldpõhimõttena peab

isikul olema üks seadusliku viibimise alus.

Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse ja korrastatakse VMS-i § 101 lõike 1 punktis 9 sätestatud

volitusnormi sõnastust – nt kasutatakse edaspidi termini „avaldus“ asemel terminit „vaie“ ning

eelnõuga on kavandatud muudatus, et välismaalasel on võimalus esitada vaie ka teatud

toimingute peale (nt taotluse läbi vaatamata jätmine või otsuse õigeks ajaks tegemata jätmine).

12

Eelnõu §-ga 2 muudetakse riigilõivuseadust. Punktiga 1 muudetakse § 276 lõike 9 sõnastust

nii, et välja on jäetud sõna „esmakordne“ ning sõnastust on korrigeeritud, kuna edaspidi esitab

välismaalane viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse

õigeaegselt tegemata jätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks

tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

otsuse vaide haldusorganile, kes edastab selle vajaduse korral ise Siseministeeriumile või

Välisministeeriumile, ning välismaalane ei pea vaiet enam teist korda esitama. Seega puudub

vajadus rõhutada esmakordset vaideavalduse esitamist. Suurendatud on ka riigilõivu summat

20-lt eurolt 40 euroni, kuivõrd riigilõivu tuleb maksta edaspidi ainult üks kord, aga menetluse

sisu oluliselt ei muutu.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 276 lõige 10, milles oli sätestatud, et viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest

keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise käigus tehtud otsuse

peale esitatud avalduse teistkordse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. Seda

põhjusel, et eelnõuga tehakse mudatus, mille kohaselt ei pea välismaalane enam negatiivse

viisaotsuse vaidlustamiseks teist korda vaideavaldust esitama ja seetõttu kaotatakse riigilõiv

vaideavalduse teistkordse läbivaatamise eest.

Liikmesriikide praktika viisa vaidlustamisel Läti, Soome, Rootsi, Tšehhi ja Poola näitel

Läti, Soome, Rootsi, Tšehhi ja Poola on välisriikide praktika näideteks valitud seetõttu, et Läti,

Soome ja Rootsi puhul on tegemist Eesti naaberriikidega, kes on ajalooliselt ja

halduskorralduslikult Eestile lähedased. Tšehhi ja Poola pidid sarnaselt Eestiga, lähtudes

Euroopa Kohtu otsusest eelotsuseasjas C-403/16, muutma oma riigisisest korda, et võimaldada

viisataotlejale kohtus kaebeõigus.

Lätis, Rootsis ja Soomes on kehtestatud kaheastmeline vaidemenetluse süsteem ja kohtul on

õigus üle vaadata nii otsuse tegemise käik kui ka otsuse sisu. Lätis tuleb esmalt esitada kaebus

Välisministeeriumile. Juhul kui Välisministeerium vaiet ei rahulda, on taotlejal võimalik

esitada kaebus 30 päeva jooksul halduskohtule. Rootsis tuleb esmalt esitada kaebus otsuse

teinud asutusele (eelkõige välisesindused) ning kui haldusorgan vaiet ei rahulda, edastab ta

vaide automaatselt Migratsioonivaidlustuse Kohtule läbivaatamiseks. Soomes tuleb

vaidlustajal esmalt esitada vaie otsuse teinud asutusele (eelkõige välisesindused) ning kui pädev

asutus vaiet ei rahulda, on õigus esitada kaebus halduskohtule.

Tšehhis ja Poolas, samamoodi Eestiga, oli kehtestatud haldusmenetlus, kus kaebajal ei ole

õigust negatiivset viisaotsust kohtus vaidlustada. Lähtudes Euroopa Kohtu otsusest

eelotsuseasjas C-403/16 on mõlemad riigid muutnud oma riigisisest korda. Poola kehtestas

viisaotsuse vaidlustamise kaheastmelise süsteemi, kus esmalt esitatakse kaebus otsuse teinud

asutusele (eelkõige välisesindused), ja kui haldusorgan vaiet ei rahulda, on kaebus võimalik

esitada halduskohtule. Kohtul on õigus üle vaadata nii otsuse tegemise käik kui ka otsuse sisu.

Muudatused jõustusid 4. märtsil 2019. aastal.

Ka Tšehhi kehtestas vaide esitamise korra, kus enne halduskohtu poole pöördumist tuleb

vaidlustajal läbida haldusmenetlus. Peale vaidemenetluse läbimist on isikul õigus pöörduda

kohtusse, kuid Tšehhi kehtestas kohtukaebeõigusele piirangu, mille kohaselt ei saa kohtusse

pöörduda, kui viisa andmisest keelduti põhjusel, et taotleja

1) on isik, kelle kohta on SISis antud hoiatusteade sisenemise keelamiseks;

2) on ohuks mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele

Schengeni piirieeskirjade artikli 2 punkti 19 tähenduses või rahvusvahelistele suhetele,

13

eelkõige juhul, kui tema kohta on liikmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud

hoiatusteade sisenemise keelamiseks samadel põhjustel.

Muudatused jõustusid 31. juulil 2019. aastal.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EU) nr 810/2009, 13. juuli

2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri), ja EL-i põhiõiguste hartaga.

6. Seaduse mõjud

Sihtrühm: välismaalased, kes esitavad vaide viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeaegselt tegemata jätmise või viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest

keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse suhtes. Ligikaudu on selliseid

välismaalasi 100–200 isikut aastas. Kehtiv õigus võimaldab välismaalasel esitada vaide esmalt

haldusorganile, kellele esitati taotlus või kes tegi otsuse (nn I astme vaie), ning juhul, kui vaiet

ei rahuldata, uue vaide pädevale ministeeriumile (nn II astme vaie). 2017. a esitas I astmes

vaide 132 välismaalast ning 38 vaiet rahuldati. 94 tagasi lükatud vaidest esitas II astmesse vaide

8 välismaalast. Muudatustega võimaldatakse neil välismaalastel, kes on läbinud kohustusliku

üheastmelise vaidemenetluse, pöörduda kaebusega ka halduskohtu poole.

Tabel. Esitatud viisavaided aastatel 2013–2018

2013 2014 2015 2016 2017 2018

I astme vaided kokku 175 81 100 111 132 159

rahuldatud 55 23 43 59 38 52

tagasi lükatud 120 58 57 52 94 107

II astme vaided kokku 9 4 1 4 8 12

rahuldatud 1 1 0 0 2 2

tagasi lükatud 8 3 1 4 6 10 allikas: Välisministeerium, Siseministeerium, PPA

1.01.2019˗31.12.2019

Välisministeerium PPA Siseministeerium

I aste 229 30

rahuldatud 66 10

ei rahuldatud 163 20

II aste 9 6

rahuldatud 3 1

ei rahuldatud 6 5

Mõju sihtrühmale

Eelnõu eesmärk on anda isikutele vajalik õiguskaitse viisataotluste suhtes tehtud otsuste

vaidlustamiseks lisades õiguse esitada kaebus halduskohtusse. Seeläbi suurendab eelnõu

välismaalaste võimalusi oma õiguste eest seista ning on igakülgselt tagatud põhiseaduse §-s 15

14

sätestatud põhiõigus õiguskaitsele. Kuna kavandatud muudatuste tulemusena esitab

välismaalane vaideavalduse haldusorganile vaid ühel korral senise kahekordse vaideavalduse

esitamise protsessi asemel, siis muutub viisaotsuse vaidlustamise protsess sihtrühma jaoks

lihtsamaks.

Eelnõuga suurendatakse viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata

jätmise otsuse või otsuse õigeaegselt tegemata jätmise või viisa andmisest keeldumise, viisa

tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale esitatud vaide läbivaatamise riigilõivu 20 eurolt 40

euroni, mistõttu muutub viisaotsuse vaidlustamine välismaalasele kallimaks. Muudatus ei

mõjuta aga kõiki välismaalasi, sest juba täna esitab umbes 5 % neist vaideavalduse nii esimesse

kui teise astmesse tasudes mõlemas astmes riigilõivu 20 eurot ehk kokku kogu vaidemenetluse

raames 40 eurot.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Viisaotsuste vaidemenetluse muudatustega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu

õigusega, mistõttu omab muudatus positiivset mõju riigi välissuhetele.

Lähtudes EL-i Kohtu 13. detsembri 2017. aasta otsusest eelotsuseasjas C-403/16, milles kohus

leidis, et liidu õigus kohustab liikmesriike ette nägema viisa andmisest keeldumise otsuste

vaidlustamise menetluse, mis peab teatavas menetlusstaadiumis tagama võimaluse see otsus

kohtus vaidlustada, muudetakse Eesti asjakohaseid seadusi nii, et kaebajal oleks võimalus otsus

kohtus vaidlustada. Kohtukaebeõiguse tagamise tõttu on Euroopa Komisjon Eesti suhtes

algatanud rikkumismenetluse nr 2012/2242. Eelnõu muudatustega rikkumismenetluse aluseks

olev küsimus lahendatakse.

Regulatsiooni väljatöötamisel on tähtis tagada, et kohtukaebeõigus ei oleks aluseks siseneda

riiki isikul, kellele keelduti viisa väljastamisest või kelle viisa tühistati, kuna tema Eestisse

saabumine või siin viibimine on ebasoovitav. Ebasoovitava mõju vältimiseks on vajalik

välismaalasele võimaldada üksnes kirjalik kohtumenetlus – nii on eelnõuga plaanitud ka

sätestada.

Välismaalastel tekib õigus vaidlustada viisa või viibimisaja pikendamise taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeaegselt tegemata jätmise või viisa andmisest

keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamise ja

viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsus vaidemenetluses ning esitada selle peale

halduskohtusse kaebus. Eespool kirjeldatu tagab välismaalasele tehtud otsuse õiguspärasuse

kontrolli.

Mõju riigiasutustele

Muudatused toovad kaasa lisakoormuse nii pädevatele asutustele kui ka ministeeriumitele. Kui

varem vaatasid haldusorganid läbi üksnes viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa

kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse

lõpetamise otsused, siis edaspidi tuleb neil läbi vaadata ka vaided, mis on esitatud viisa või

viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse või otsuse õigeks ajaks tegemata

jätmise suhtes. Senise kaheastmelise menetluse asemel üheastmelise menetluse kehtestamine

suurendab ka ministeeriumite töökoormust. Kui varem vaatas ministeerium läbi üksnes need

vaided, mille välismaalane esitas II astmes, siis edaspidi peab ministeerium üle vaatama kõik

I astme vaided, mida haldusorgani hinnangul ei tuleks rahuldada.

Mõju kohtutele

15

Muudatuste mõju kohtute töökoormusele ei ole käesoleval hetkel võimalik täpselt hinnata. Kui

lähtuda eeldusest, et kohtusse pöörduvad üksnes need välismaalased, kes seni esitasid II astme

vaide, on potentsiaalselt kohtusse pöörduvate välismaalaste arv umbes 10–15 isikut aastas9.

Arvestades, et vaidlustusvõimalused laienevad, suureneb tõenäoliselt halduskohtusse

pöördujate arv ja halduskohtute töökoormus. JuM-i hinnangul võib seadusemuudatuse

rakendumise järgselt kasvada halduskohtute koormus kuni 3 protsenti töökoormuse

kogumahust (halduskohtusse laekub keskmiselt 3000 kaebust aastas).

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega seotud eeldatavat rahalist tulu ei ole. Seaduse rakendamisega

seonduvate kulude osa kohtutele täiendatakse JuM-i andmete põhjal.

PPA-le, KAPO-le ja välisesindustele muudatuste rakendamine lisakulusid kaasa ei too, kuna

juba praegu menetlevad nad viisavaideid. Samuti ei too eelnõu kaasa kulusid

Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile, sest kehtiva õiguse järgi menetlevad teise astme

vaideid ministeeriumid. Kuigi kaheastmelise menetluse asemele tekitatakse üks, siis sisult jääb

haldusorganitele ikkagi viisa vaidlustamise kaheastmeline kord. Vajadust teha IT-arendusi

eelnõu muudatuse rakendamine kaasa ei too.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks on vaja muuta siseministri 4. detsembri 2015 määrust nr 64 „Viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord

ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“ (lisa 1). Kuivõrd määruses on palju muudatusi, on

otstarbekam ja õigusselgem koostada uus terviktekst.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras, kuna eelnõuga reguleeritavas küsimuses on Eesti suhtes

algatatud rikkumismenetlus ning muudatuste jõustumisega on kiire.

11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Välisministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja

Piirivalveametile ning kokkuleppeliselt samaaegselt ka Justiitsministeeriumile.

Justiitsministeerium oli kaasatud eelnõu väljatöötamisesse kohtumenetlust puudutavate sätete

osas ning jooksvalt on eelnõusse sisse viidud arutelude käigus esitatud ja e-maili teel saadetud

ettepanekuid. Eelnõu kooskõlastati Justiitsministeeriumiga ka ametlikult. Märkustega

arvestamise tabel ja selgitused on lisatud seletuskirjale (lisa 2).

Eelnõu saadeti mitteametlikult ettepanekute esitamiseks ka kohtutele. Siseministeerium viis

eelnõusse sisse kohtute alljärgnevad ettepanekud:

- välja on jäetud kohtuliku kontrolli piirang;

- välja on jäetud kirjaliku menetluse kohustuslikkus;

9 vt tabelit lk 13.

16

- kohtumenetlus on eelnõus kolmeastmeline;

- vaidemenetluses kontrollib haldusorgan otsuse õiguspärasust ja otstarbekust;

- eelnõus on täpsustatud VMS § 10010 lõigete 2 ja 4 adressaate;

- eelnõus on reguleeritud, millise tähtaja jooksul peab kohus kirjeldava ja põhjendava

osaga otsuse tegema.

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus .................2020

(allkirjastatud digitaalselt)

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

10.03.2020 nr 1-6/1843-2

Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse (viisa vaidemenetlus) eelnõu esitamine

Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks „Välismaalaste seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisa vaidemenetlus)“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Helme

siseminister

Teadmiseks:

Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitsepolitseiamet

Välisministeerium

Lisa:

eelnõu 6 lehel;

eelnõu seletuskiri 16 lehel;

seletuskirja lisa 1 4 lehel;

seletuskirja lisa 2 13 lehel

Doris Uudelt 6125248

[email protected]

Jana Laane 6125072

[email protected]