Arvamus

Lisa 1

1/4

Riigikohtu arvamus1 halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse (kohtumenetluse avalikkuse) eelnõu kohta

Riigikohus toetab eelnõus väljapakutud lahendusi kohtumenetluse avalikkuse suurendamise

kohta, ent mitmed olulised küsimused on lahendatud puudulikult või lahendamata. Esitame

järgmised märkused ja palume arvestada meie varem esitatud ettepanekuid (väljatoodud all):

1. Eelnõujärgne regulatsioon ei taga PS § 24 lg-s 4 sätestatud otsuse avaliku kuulutamise

nõuete täitmist kirjalikus menetlusese (nagu ka ei vasta kehtiv regulatsioon ja praktika).

Kohtulahendi avalik kuulutamine PS mõistes eeldab avalikkuse võimalust saada teada

otsusest konkreetsete isikute kohta, mitte anonüümitud kaasusest. Pooldades lahendite

avalikustamist, ei saa õigeks pidada nende lausanonüümimist. PS § 24 lg 4 ei ole

isikuandmete kaitse põhimõtte poolt kõrvale tõrjutud. Olukorras, kus suulisi istungeid on

üha vähem, muutub lahendite avaliku teatavakstegemise teema üha enam aktuaalsemaks.

Internetis võiks avalikustada lahendid nii, et need vastavad kuulutamise nõuetele.

Anonüümida võiks vaid PS § 24 lg 4 järgi perekonnaasjad, muud asjad võiks anonüümida

esmajoones isiku põhjendatud taotlusel, mis peaks olema esitatud enne lahendi tegemist

(abstraktne põhjendus eraelust ja teiste Euroopa riikide praktikast ei ole piisav). Põhiseadus

näeb ette avatud menetluse, mida ei saa ignoreerida.

2. Eelnõu seletuskirjas lk 7 seisab, et eelnõu muudatuse kohaselt on nii ajakirjanikel kui ka

avalikkusel võimalik saada ajakohast infot kohtulahendi jõustumise kohta veebilehelt ilma

kohtu poole pöördumata. Eelnev väide eeldab, et kohtuotsus on Riigi Teatajas üleval vahetult

pärast kuulutamist. Praeguse praktika kohaselt teevad pressiesindajad avalikkust huvitava

jõustumata kohtuotsuse kokkuvõtte samal päeval, vahetult pärast kuulutamist. Seega, kui

otsust samal päeval ei jõuta Riigi Teatajasse üles panna, jätkavad pressiesindajad otsuste

kokkuvõtete tegemist tulevikuski. Selleks, et otsuse avalikustamine Internetis võrdsustada

otsuse kuulutamisega, peaks see toimuma siiski samaaegselt otsuse tegemisega. Kohtute

aega võtab see eelnevalt paratamatult rohkem.

3. Tsiviil-ja haldusasjades nime anonüümimise kohta pressiteadetes tahame rõhutada, et

pressiteadete tegemine ja kommentaaride jagamine lahendite kohta on kohtute üks oluline

tegevuse osa. Vältida tuleks olukorda, et kohtunik või kohus avaldab teate kohtulahendi

kohta, kuid lahend ise on tähemärkidega. Kui pressiteates on toodud asja number, saab selle

lihtsalt Riigi Teataja tekstiga kokku viia. Eelnõu koostajad on varasemalt selgitanud, et

tsiviil- ja haldusasjades ei avalikustata Riigi Teatajas istungite nimekirjas füüsiliste isikute

nimesid, mis laieneb üksnes Riigi Teatajas avaldatud otsusele, kuid ei puuduta pressiteadet,

mida reguleerib endiselt isikuandmete kaitse seaduse § 4. Eelnõus on tõepoolest rõhutatud:

Riigi Teatajas füüsilisest isikust menetlusosalise isikuandmed avalikustamisele ei kuulu

(eelnõu seletuskiri, lk 2) ning tsiviil- ja haldusasjades ei avalikustata Riigi Teatajas istungite

nimekirjas füüsiliste isikute nimesid (eelnõu seletuskiri, lk 4). Lisaks on eelnõus kirjeldatud:

Samuti toodi välja, et õigustatud huvi korral tuleb võimaldada menetlusvälisel isikul tutvuda

ka isikustatud kohtuotsusega ning EIK on pidanud põhjendatuks, et isikule, kes suudab

tõendada õigustatud huvi kohtuasja vastu, võimaldatakse tervikotsusega tutvuda (eelnõu

seletuskiri, lk 6). IKS § 4 (isikuandmete töötlemine ajakirjanduslikul eesmärgil) järgi võib

isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige

avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult

kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.

Lisa 1

2/4

põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti

õigusi. Seega seaduse mõte peaks olema selles, et kui tsiviil- või haldusasjas on tegemist

avaliku huvi all oleva asjaga, mis on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, siis kohtute

pressiesindajad võivad pressiteates kasutada täisnime. Eelnõust seda üheselt välja ei loe. Kui

mõte on eelkirjeldatu, peaks selle kindlasti selgemalt kirja panema.

4. KrMS § 4081 lg 2 uus redaktsioon täpsustab senist korda isiku nime avalikustamisel

kohtulahendis. Riigi- või KOV asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku

võimu kandja andmeid kohtlahendis ei varjata. Kas mõeldud on üksnes asutusi või ka nende

nimel osalevaid isikuid? Samuti vajaks selgust, kas varjamata tuleb jätta ka riigi õigusabi

osutava advokaadi nimi, varjata aga lepingulise kaitsja nimi?

5. Selleks, et muuta kaasused äratundmatuks, ei saa anonüümimine lähiajal olla automaatne, st

lisaks initsiaalidele vaja on ilmselt veel andmeid välja jätta. Kaalumist vääriks ka mõte

asendada füüsilisest isikust menetlusosaliste nimed tähemärkidega juba kohtuotsuse

kirjutamisel, mitte alles avaldamisel. Kuivõrd nimede asendamine tähemärkidega võib

vastavalt otsusest olla väga ajamahukas töö, saaks seda tööd vältida, kui algusest peale oleks

otsustes kasutatud vaid tähemärke. Ideaalis võtaks kohtuotsuse avalikustamine sellevõrra

vähem aega.

6. Selgusetuks jääb, miks on vaja muuta TsMS reeglit, et hagimenetluse asjadega saab kolmas

isik tutvuda vaid poolte nõusolekul? Mis on muudatuse põhjendused ja mida soovitakse

saavutada? Kas eelnõu koostajatel on esitada mingi konkreetne juhtum või probleem, mis

sellega seoses on tekkinud? See on poolte asi ja ajakirjanikud ei peaks sinna saama niisama

tungida.

7. Toimikuga tutvumise regulatsioon menetlusseadustikes tuleks üle vaadata tervikuna, kuidas

tagada kohtuasjadega tutvumine KIS-s, olgu tööalaselt kohtutöötajatel või ka nt

akadeemiliste uurimuste raames. Selgelt tuleks õigusakti (põhiküsimustes vähemalt seaduse)

tasandil paika panna, kes ja mis alusel mis andmetega võib tutvuda, kuidas tagatakse ligipääs

nt meediale, m is andmeid tohib süsteemist välja võtta ja edasi kasutada/töödelda. Praegune

regulatsioon baseerub pabertoimikuga tutvumisel.

8. TsMS § 42 täiendamine lõikega 11. Seletuskirjas on märgitud, et VTK menetlemise raames

esitatud tagasisides rõhutati vajadust tagada tehnilised tingimused, mis võimaldaksid kohtul

kontrollida, et istungi ülekannet ei salvestata, pildistata ega järelvaadata. Seletuskirjas ei ole

selle tagasiside kohta aga seisukohta võetud, sh kas selliste tehniliste tingimuste

kehtestamine oleks üldse võimalik. Lihtsalt salvestamise keeld, sh trahviähvardusega, ei taga

salvestamata jätmist.

9. TsMS § 462 lg 1 muutmine. Eelnõu näeb ette ka jõustumata kohtuotsuse avalikustamise

Riigi Teatajas. Jõustumata kohtuotsus avalikustatakse koos märkega, et avalikustatud on

jõustumise ootel kohtuotsus. Ettepanek on see märge esitada sellisel kujul, et see oleks

kohtuotsusega tutvuda soovijale, sh ajakirjandusele esimese asjana silmatorkav.

10. Seaduseelnõu § 1 p 5 sõnastus ei võimalda üheselt järeldada, kas märge „avalikustatud

on jõustumise ootel kohtuotsus“ lisatakse üksnes veebilehele või ka kohtulahendi faili.

Seletuskirjast nähtub, et märge on lahendil (p-d 1.1, 2.1, lk 17). Vastav märge peaks olema

lisatud kindlasti kohtulahendi faili. Vastasel korral tekib oht, et kohtulahendi staatuse kohta

levib valeinfo (nt kui keegi salvestab ilma märketa faili).

11. Leiame (jätkuvalt), et muudatustega kohtutele kaasnevat töökoormust on seletuskirjas

alahinnatud. Nt kehtib juba 2014. a KrMS § 189 lg 4, mille järgi saavad (peavad) menetlejad,

sh kohtud lahendada RÕA tasutaotluse digitaalselt KIS-is. Sellist funktsionaalsust pole

KIS-is aga tänase päevani. Järelikult on põhjendatud alus karta, et kõik lubatud tehnilised

Lisa 1

3/4

võimalused ei pruugi seaduse vastuvõtmisel ja jõustumisel kohtute käsutuses olla.

Olukorras, kus vajalikud tehnilised lahendused ei ole veel valmis, on eelnõu jõutumise aeg

liiga optimistlik.

12. Eelnõu ja seletuskiri ei anna vastust Riigikohtu varasemas arvamuses tehtud järgmistele

märkustele (vt eelnõu 578 SE seletuskirja lisa (märkused ja ettepanekud))

15 Kehtiva KrMS § 12 lg-s 41 otsesõnu nimetatud määruse põhistatuse

nõue võib tekitada raskusi olukorras, kus kohus peab saladuse

hoidmise kohustust rakendama n-ö käigu pealt, kaitsmaks istungil

ettearvamatult kõlanud konfidentsiaalse info saladusse jäämist (nt

räägib tunnistaja ootamatult lapsendamissaladusega kaetud

asjaoludest ja kohus pole enne saladuse hoidmise kohustust

rakendanud). Seetõttu peaks kohtul olema võimalik kehtestada

saladuse hoidmise kohustus ka viivitamatult n-ö protokollilise

määrusega, lisades kirjalikud põhjendused näiteks 48 tunni jooksul

määruse tegemisest.

TV

Justiitsministeerium

analüüsib

ettepanekut ning vajadusel

algatab uue eelnõu.

21 Seoses eelnõus pakutud jõustumata kohtulahendite

avalikustamisega tuleb üle vaadata (või ümber sisustada) ka

KrMS § 317 lg 1 ls 1, mis näeb ette, et pärast kohtuotsuse

kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus.

TV

Justiitsministeerium

analüüsib

ettepanekut ning vajadusel

algatab uue eelnõu.

22 Süüteomenetluses toimikuga tutvumise regulatsiooni

ettevalmistamisel palusime kaaluda võimalust ja vajadust näha ette

avaliku teabe seadusega analoogne säte (AvTS § 23 lg 2 p 3): kui

toimiku ettevalmistamine tutvumiseks (juurdepääsupiiranguga

andmete katmine) on mahu vmt tõttu äärmiselt koormav, siis võib

toimiku tutvustamisest keelduda. Riigikohus rõhutas, et toimiku

tutvustamine pärast lahendi kuulutamist ja avalikult

kättesaadavaks tegemist on haldusülesanne, mille täitmine ei tohi

takistada kohtu põhiülesande, s.o õigusemõistmise teostamist.

MA

Toimikuga tutvumise

keeldumise põhjuseks ei

saa olla kohtu liigne

töökoormus.

Kavandamisel on

toimikuga tutvumisel

kasutada digitaalse

toimiku võimalusi ja

arendada vastav võimekus

digitoimikus.

Menetlusseadustike alusel

teabele juurdepääsu

võimaldamine erineb

AvTS alusel juurdepääsu

võimaldamisest kahes

aspektis. Esiteks puudub

võimalus lükata

tutvumistaotlus tagasi selle

liigse mahukuse tõttu.

Kuid teiseks puudub

taotluse rahuldamise

tähtaeg – kes küsib liiga

palju, peab arvestama, et

taotluse rahuldamine võtab

liiga kaua aega.

26 Seadusega tuleks välistada veebiülekande tegemise määruse

vaidlustamine ka juhul, kui kohus teeb kõnesoleva määruse omal

algatusel.

TV

Justiitsministeerium

analüüsib

ettepanekut pärast

kohtupraktika tekkimist

ning vajadusel

algatab uue eelnõu.

Lisa 1

4/4

28 Eelnõus ja seletuskirjas ei ole reageeritud VTK-le antud arvamuses

osutatud vajakajäämisele, et kohtumenetluse avalikkusega

seonduv vajab läbitöötamist ja reguleerimist või muutmist ka

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses, sh PSJKS-is.

TV

Justiitsministeerium

analüüsib

ettepanekut ning algatab

uue eelnõu.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiitsministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste

muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse (kohtumenetluse avalikkuse) eelnõu kohta

Teie 15.01.2024 nr 8-3/550-1

Meie 20.02.2024 nr 6-6/24-2