Arvamuse edastamine

Advokatuuri seisukohad HKMS jt seaduse muutmise seaduse eelnõu osas 19.02...docx

Lp Kalle Laanet
Justiitsminister Teie 15.01.2024 nr 8-1/550-1
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 19.02.2024 nr 1-8/35-1
[email protected]

Halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) osas seisukohtade edastamine

Lugupeetud hr Kalle Laanet

Täname, et annate Eesti Advokatuurile võimaluse halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) edastamine osas arvamust avaldada.

Advokatuur esitab oma seisukohad tuginedes mh advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT õiguse komisjoni ja haldusõiguse komisjoni sisenditele.

1. TsMS § 59 lg 3 muutmine

Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse TsMS § 59 lõike 3 sõnastust. Muudatuse kohaselt on menetlusvälisel isikul õigustatud huvi olemasolul võimalik taotleda kohtult toimikuga tutvumist ka kohtumenetluse ajal. Seni oli see võimalus pärast kohtumenetluse lõppu. Sisuliselt sama regulatsioon on ka HKMS § 89 lg-s 2. Eelnõu kohaselt TsMS § 59 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Menetlusväline isik, kellel on selleks õigustatud huvi, võib tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja kohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui tema huvi toimikuga tutvumiseks ja menetlusdokumendist ärakirja saamiseks on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. Kohus võib taotlejalt nõuda õigustatud huvi põhistamist. Toimikuga tutvumise ja menetlusdokumendist ärakirja saamise taotluse kohta küsib kohus poolte ja kolmandate isikute seisukohta“.

HKMS § 89 lg 2 teise lause järgi võib kohus taotlejalt nõuda ka õigusliku huvi tõendamist. Eelnõu järgi lisatakse KrMS-i § 1605, mille lg 1 järgi võib kohus taotlejalt nõuda õigustatud huvi tõendamist.

Seega on eelnõu järgi tsiviilasjades lävend menetlusvälisel isikul toimikuga tutvumiseks madalam, kui halduskohtumenetluses. See ei ole meie hinnangul põhjendatud. Kui haldus- ja kriminaalasjades võib olla avalikkuse huvi mõnevõrra suurem, siis mingil juhul ei ole seda võimalik eeldada tsiviilasjades. Tsiviilkohtumenetluses lahendatakse eraõigussuhtest tekkinud vaidlusi ning hõlmavad tihti privaatseid, konfidentsiaalseid ja delikaatseid küsimusi. Sh võivad toimikumaterjalid sisaldada ärisaladusega kaetud teavet, delikaatset informatsiooni perekonnaelu kohta, vms. Seega tsiviilkohtumenetluses on avalikkuse huvi toimiku materjalidega tutvumiseks eelduslikult alati väiksem võrreldes halduskohtumenetluse ja kriminaalkohtumenetlusega. Järelikult peaks lävend toimiku materjalidele ligipääsu saamiseks olema kõrgem või vähemalt samaväärne HKMS ja KrMS regulatsiooniga.

Eeltoodust lähtuvalt oleme seisukohal, et TsMS § 59 lg 3 sõnastuse muutmisel tuleb TsMS § 59 lg 3 teise lause sõnastust muuta selliselt, et kohus võib taotlejalt nõuda õigustatud huvi tõendamist, mitte üksnes põhistamist.

Alternatiivne võimalus oleks muuta ka HKMS sõnastust. Õigustatud huvi mõiste tuleneb IKÜM-ist ning IKÜM kohaselt saab õigustatud huvi hinnata, mitte tõendada. Seega suhetes IKÜM-iga on korrektsem sõnastus, mille järgi saab õigustatud huvi hinnata, mitte aga tõendada. Igal juhul peaks aga materjalidele ligipääsu saamise lävend olema tsiviilasjades kõrgem kui haldusasjades.

Ühtlasi oleme seisukohal, et kuna kohtuotsus on avalik, siis õigustatud huvi selgitamisel peaks huvitatud isik alati ära näitama, miks ei piisa nendest andmetest ja asjaoludest, mis on kohtuotsuses välja toodud. Avaliku õigusemõistmise puhul kehtib meie hinnangul eeldus, et kohus kirjeldab kohtuotsuses alati asjaolusid piisavalt ja selliselt, et kohtu lõpptulemus on jälgitav. Seega on asja lahendamisega seotud olulised asjaolud, faktid ja muud andmed kättesaadavad juba avalikust kohtuotsusest. Kui menetlusväline isik soovib lisaks tutvuda toimiku materjalidega, peaks ta põhistama ja ära näitama, miks kohtuotsus üksi ei ole piisav ning miks on täiendavalt vaja saada ligipääsu kohtutoimiku materjalidele.

Toimiku materjalid sisaldavad sageli menetlusosaliste (aga ka menetlusväliste isikute) kohta konfidentsiaalseid, delikaatseid või sensitiivseid andmeid, samuti sisu, mis kvalifitseerub eriliiki isikuandmeteks. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 9 lõige 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt on eriliiki isikuandmete töötlemine keelatud, v.a. kui saab kohaldada sama artikli lõikes 2 toodud erandit, mis annab erandina konkreetse õigusliku aluse eriliiki isikuandmete töötlemiseks. Seega on isikuandmete (ning eriti eriliiki isikuandmete) kaitsmist peetud Euroopa Liidu tasandil väga oluliseks. Samuti sätestab põhiõiguse eraelu puutumatusele Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26. Igasugusesse privaatsusõiguse riivesse tuleb suhtuda äärmiselt tõsiselt, arvestades PS § 11, mille järgi tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.

Seetõttu oleme seisukohal, et TsMS § 59 lg 3 sõnastuse muutmisel tuleb TsMS § 59 lg 3 muuta selliselt, et lisada kohustus, mille järgi peab toimikuga tutvumist taotlev pool põhistama, miks kohtuotsus ja kohtuotsuses toodud teave ei ole menetlusvälise isiku õigustatud huvide realiseerimiseks piisav ning miks vajab menetlusväline isik täiendavalt ligipääsu toimiku materjalidele.

Kokkuvõtlikult teeme ettepaneku, et TsMS § 59 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „Menetlusväline isik, kellel on selleks õigustatud huvi, võib tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja kohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui tema huvi toimikuga tutvumiseks ja menetlusdokumendist ärakirja saamiseks on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. Õigustatud huvi selgitamisel tuleb põhistada, miks ei ole kohtuotsuses toodud andmed töötlemise eesmärgi saavutamiseks piisavad. Kohus võib taotlejalt nõuda õigustatud huvi tõendamist. Toimikuga tutvumise ja menetlusdokumendist ärakirja saamise taotluse kohta küsib kohus poolte ja kolmandate isikute seisukohta“.

2. KrMS § 13 lg 4 muutmine

Eelnõu kohaselt täiendatakse KrMS-i ja lisatakse § 11 lg 11, mille järgi kohus võib otsustada veebiülekande õigusemõistmise huvides. Ühtlasi lisatakse KrMS § 13 lg 4, mille järgi veebiülekannet võib salvestada ainult kohtu loal. Oleme seisukohal, et KrMS § 13 lg 4 rakendamine praktikas on võimatu või väga keeruline. Veebiülekande toimumise korral ei ole võimalik rakendada kontrolli selle üle, kas ja kes veebiülekannet salvestab. Seega teeme ettepaneku loobuda eelnõus toodud KrMS § 13 lg 4 täiendusest.

3. Kohtuotsuste avaldamine enne nende jõustumist

Mõistame vajadust tagada PS § 24 lg-s 4 toodud kohustus kuulutada kohtuotsus avalikult. Halduskohtumenetluses ei kuulutata kohtuotsust avalikult, vaid see tehakse kättesaadavaks e-toimiku teel ning avalikus arvutivõrgus muutub otsus avalikuks alles peale jõustumist. Pooldame pigem otsuste avaldamist peale nende langetamist eeldusel, et jõustumata kuid avaldatud otsus tagab isikuandmete ja konfidentsiaalse info salajasuse. Praktikas on olnud juhtumeid, kus väga sarnastel asjaoludel ning sama õigusakti osas käib vaidlus mitmes kohtuasjas paralleelselt, kuid see info on teadmata näiteks kaebajale või ka isegi vastustajale ning lühikese vahega võib lugeda kohtuotsuseid, mis on halvimal juhul vasturääkivad, aga parimal juhul menetlusosaliste jaoks üllatuslikud. Kohtuotsuste avaldamine juba nende tegemise järgselt aitaks vähendada selliseid juhtumeid, samuti aitab kaasa õigusteaduse kiiremale arengule, sest juristkond on teadlik käimasolevatest vaidlustest ja nende võimalikest lahenduskäikudest. Otsuste avalikustamine nende tegemise hetkel on ette nähtud ka riigihangete vaidlustuskomisjoni otsustele ning Riigikohtu otsustele ja määrustele (isegi kui kohus ei lahenda asja lõplikult vaid saadab asja tagasi).

Vaatamata eeltoodule peame ka välja tooma murekohad, mis liigvarajase avaldamisega kaasneda võivad. Tänapäeva ühiskonnas ja meedias oleme täheldanud liigrutakat järelduste tegemist ehk jõustumata lahendist võidakse teha avalikkuses järeldusi, mis lõppastmes ei ole kohased. Arusaadavalt ei ole võimalik üksnes seadusandlusega kujundada ühiskonna hoiakuid ja eetikanorme, kuid riskide maandamiseks peame vajalikuks, et kohtuotsuste avaldamisel hoitaks ka kohtu poolt rangelt kinni kohtulahendite märgete ajakohastamises.

Peale märke „jõustumise ootel“ teeme ettepaneku lisada ka järgmised märgete kategooriad:

1) „edasi kaevatud“ – st kohtuotsus on edasi kaevatud, mis annab selge signaali, et avalikustatud lahend ei pruugi sellisel kujul kehtima jääda;
2) „tühistatud“;
3) „osaliselt tühistatud“;
4) „jõustunud“.

Märge võiks olla tehnoloogiliselt lahendatud (nt vesimärkena) kohtuotsuse failis välistamaks jõustumata kohtuotsuste ringlemist justkui „jõustunud kohtulahendina“.

4. Arvutivõrgus avalikustatud kohtulahendis ei avalikustata füüsilisest isikust menetlusosalise isikuandmeid

Toetame lahendites füüsiliste isikute vaikimisi pseudonüümimist, st ilma vastava taotluseta. Menetlusosalisest füüsilisele isikule peaks siiski jääma ainuotsustusõigus, kui ta seda mingil põhjusel ei soovi. Seetõttu peaks regulatsioon jätma kohtunikule vähe võimalusi vastupidise otsustamiseks.

Teine küsimus seondub kohtuotsuses kajastatavate füüsiliste isikutega, kes ei ole menetlusosalised, vaid tunnistajad, esindajad, ekspertarvamuse andjad jne. Advokaadid kui lepingulised esindajad ei vaja pseudonüümimist, kuivõrd kohtuasjas esindamine on advokaatide kutsetegevus ega puutu nende eraellu. Sama võiks eeldada ekspertarvamuse andjate osas.

5. Menetlusvälisel isikul võimaldatakse esitada kohtutoimikuga tutvumise taotlus tsiviil- ja halduskohtumenetluses kinnises menetluses arutatud kohtuasjas ning kriminaalmenetluses lõpetatud kohtuasjas.

Seletuskirjas on toodud, et halduskohtumenetluse seadustikust jäetakse välja kinnises menetluses toimikuga tutvumise keeld. Toimikuga tutvumise regulatsioon on sama nii avaliku kui ka kinnise menetluse korral. Kohus otsustab esitatud taotluse alusel konkreetse kohtuasja toimikuga tutvumisloa andmise või tutvumisloa andmisest keeldumise. Kohus võib taotlejalt nõuda ka õigustatud huvi tõendamist. Tutvumisloa andmisest keeldumine on vaidlustatav.

Nagu seletuskirjas toodud, tuleb eristada haldusasja kinniseks kuulutamist tervikuna või osaliselt. Kohtuasja tervikuna kinniseks kuulutamiseks on seetõttu olnud tõsised kaalutlused ning juhul kui kohtule laekub kinniseks kuulutatud asjas toimikuga tutvumise taotlus, siis peaks kohtul olema kohustus küsida seisukohta isikult, kelle eraelu või ärisaladuse või muu konfidentsiaalse teabe kaitseks menetlus kinniseks kuulutati.

6. Õigusemõistmise huvides võib kohtu algatusel teha kohtuistungist ülekande veebilehel.

Seletuskirjas on toodud, et istungite avalik ülekanne saab toimuda järgmistel tingimustel:

1) ülekande tegemiseks on kohtu luba;
2) ülekanne tehakse juhul, kui tegemist on õigusemõistmisega seotud vajadusega;
3) istungeid saab vaadata vaid isik, kes on end vastavas keskkonnas nõuetekohaselt autentinud;
4) istungi ülekannet ei tohi salvestada, pildistada ega järelvaadata (v.a kui kohus on teisiti otsustanud);
5) info istungi veebiülekande toimumise kohta avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel kohtuistungite nimekirjas.

Eelnõu näeb ette istungite avalikku ülekandmist veebilehe kaudu vaid tsiviilkohtumenetluses ja kriminaalmenetluses, kuid toetame istungite ülekandmist veebilehe kaudu ka halduskohtumenetluses.

Samas peab olema tagatud tehniline võimekus selleks. Praktikas tehakse tänase päevani nö hübriidistungeid, kus saab peale kohtusaali osaleda istungil ka videolahenduse kaudu, mis on tervitatav lahendus isikute jaoks, kes istungil füüsiliselt osaleda ei saa. Täna kasutusel olev lahendus ei võimalda eristada videoistungil menetlusosalisi ja nende esindajaid nö vabakuulajatest (näiteks büroo juristid või menetlusosalise teised töötajad, kes on videoistungist teadlikud). Kui istungeid hakatakse ka videoülekande teel üle kandma, mis tõstab videoistungil osalejate arvu, peaks tehniline lahendus kindlasti muutuma.

Videoistungil isikusamasuse tuvastamine on täna toimunud läbi videopildi ID kaardi kuvamise, kuid see ei vasta tänapäevastele nõutele ja võimalustele isikusamasuse tuvastamiseks veebikeskkonnas. Samas ei ole meie hinnangul hädavajalik vabakuulajate autentimine, sest kohtusaalis istungit jälgides ei ole vaja enda isikut tõendada. Kohtumajja sisenemisel isikut tõendava dokumendi näitamine on pigem seotud kohtumaja turvalisusega, mitte istungil osalevate isikute üles märkimisega.

Täpsustamist vajab see, kuidas tagatakse ülekande salvestamise, pildistamise ja järelvaatamise keelu täitmine. Kui seda tegelikkuses tagada ei ole võimalik ning puudub ka sanktsioon, ei ole regulatsioonil sellisel moel sisulist tähendust.

Oluline oleks reguleerida ka olukordi, kus videoülekande tehniline lahendus ei toimi või tõrgub, s.o läbi tuleks mõelda see, kas sellisel juhul on kohtul võimalik veebiülekanne katkestada ning jätkata istungit või tähendaks see ühtlasi istungi katkestamist arvestades PS §-s 24 toodud kohtuistungi avalikkuse põhimõtet. Istungi katkestamine oleks ilmselt ebaproportsionaalne, arvestades, et isikutel on jätkuvalt võimalik kohustistungil ka kohapeal viibida. Samas võib olla otstarbekas vaidluste vältimiseks see küsimus seaduse tasandil reguleerida.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Jürgen
Esimees

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Lugupeetud Justiitsministeerium

Eesti Advokatuur esitab teile seisukohad halduskohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) osas.

Lugupidamisega

Merit Aavekukk-Tamm

jurist

Advokatuuri seisukohad HKMS jt seaduse muutmise seaduse eelnõu osas 19.02...docx

Lp Kalle Laanet
Justiitsminister Teie 15.01.2024 nr 8-1/550-1
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 19.02.2024 nr 1-8/35-1
[email protected]

Halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) osas seisukohtade edastamine

Lugupeetud hr Kalle Laanet

Täname, et annate Eesti Advokatuurile võimaluse halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) edastamine osas arvamust avaldada.

Advokatuur esitab oma seisukohad tuginedes mh advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT õiguse komisjoni ja haldusõiguse komisjoni sisenditele.

1. TsMS § 59 lg 3 muutmine

Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse TsMS § 59 lõike 3 sõnastust. Muudatuse kohaselt on menetlusvälisel isikul õigustatud huvi olemasolul võimalik taotleda kohtult toimikuga tutvumist ka kohtumenetluse ajal. Seni oli see võimalus pärast kohtumenetluse lõppu. Sisuliselt sama regulatsioon on ka HKMS § 89 lg-s 2. Eelnõu kohaselt TsMS § 59 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Menetlusväline isik, kellel on selleks õigustatud huvi, võib tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja kohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui tema huvi toimikuga tutvumiseks ja menetlusdokumendist ärakirja saamiseks on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. Kohus võib taotlejalt nõuda õigustatud huvi põhistamist. Toimikuga tutvumise ja menetlusdokumendist ärakirja saamise taotluse kohta küsib kohus poolte ja kolmandate isikute seisukohta“.

HKMS § 89 lg 2 teise lause järgi võib kohus taotlejalt nõuda ka õigusliku huvi tõendamist. Eelnõu järgi lisatakse KrMS-i § 1605, mille lg 1 järgi võib kohus taotlejalt nõuda õigustatud huvi tõendamist.

Seega on eelnõu järgi tsiviilasjades lävend menetlusvälisel isikul toimikuga tutvumiseks madalam, kui halduskohtumenetluses. See ei ole meie hinnangul põhjendatud. Kui haldus- ja kriminaalasjades võib olla avalikkuse huvi mõnevõrra suurem, siis mingil juhul ei ole seda võimalik eeldada tsiviilasjades. Tsiviilkohtumenetluses lahendatakse eraõigussuhtest tekkinud vaidlusi ning hõlmavad tihti privaatseid, konfidentsiaalseid ja delikaatseid küsimusi. Sh võivad toimikumaterjalid sisaldada ärisaladusega kaetud teavet, delikaatset informatsiooni perekonnaelu kohta, vms. Seega tsiviilkohtumenetluses on avalikkuse huvi toimiku materjalidega tutvumiseks eelduslikult alati väiksem võrreldes halduskohtumenetluse ja kriminaalkohtumenetlusega. Järelikult peaks lävend toimiku materjalidele ligipääsu saamiseks olema kõrgem või vähemalt samaväärne HKMS ja KrMS regulatsiooniga.

Eeltoodust lähtuvalt oleme seisukohal, et TsMS § 59 lg 3 sõnastuse muutmisel tuleb TsMS § 59 lg 3 teise lause sõnastust muuta selliselt, et kohus võib taotlejalt nõuda õigustatud huvi tõendamist, mitte üksnes põhistamist.

Alternatiivne võimalus oleks muuta ka HKMS sõnastust. Õigustatud huvi mõiste tuleneb IKÜM-ist ning IKÜM kohaselt saab õigustatud huvi hinnata, mitte tõendada. Seega suhetes IKÜM-iga on korrektsem sõnastus, mille järgi saab õigustatud huvi hinnata, mitte aga tõendada. Igal juhul peaks aga materjalidele ligipääsu saamise lävend olema tsiviilasjades kõrgem kui haldusasjades.

Ühtlasi oleme seisukohal, et kuna kohtuotsus on avalik, siis õigustatud huvi selgitamisel peaks huvitatud isik alati ära näitama, miks ei piisa nendest andmetest ja asjaoludest, mis on kohtuotsuses välja toodud. Avaliku õigusemõistmise puhul kehtib meie hinnangul eeldus, et kohus kirjeldab kohtuotsuses alati asjaolusid piisavalt ja selliselt, et kohtu lõpptulemus on jälgitav. Seega on asja lahendamisega seotud olulised asjaolud, faktid ja muud andmed kättesaadavad juba avalikust kohtuotsusest. Kui menetlusväline isik soovib lisaks tutvuda toimiku materjalidega, peaks ta põhistama ja ära näitama, miks kohtuotsus üksi ei ole piisav ning miks on täiendavalt vaja saada ligipääsu kohtutoimiku materjalidele.

Toimiku materjalid sisaldavad sageli menetlusosaliste (aga ka menetlusväliste isikute) kohta konfidentsiaalseid, delikaatseid või sensitiivseid andmeid, samuti sisu, mis kvalifitseerub eriliiki isikuandmeteks. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 9 lõige 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt on eriliiki isikuandmete töötlemine keelatud, v.a. kui saab kohaldada sama artikli lõikes 2 toodud erandit, mis annab erandina konkreetse õigusliku aluse eriliiki isikuandmete töötlemiseks. Seega on isikuandmete (ning eriti eriliiki isikuandmete) kaitsmist peetud Euroopa Liidu tasandil väga oluliseks. Samuti sätestab põhiõiguse eraelu puutumatusele Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26. Igasugusesse privaatsusõiguse riivesse tuleb suhtuda äärmiselt tõsiselt, arvestades PS § 11, mille järgi tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.

Seetõttu oleme seisukohal, et TsMS § 59 lg 3 sõnastuse muutmisel tuleb TsMS § 59 lg 3 muuta selliselt, et lisada kohustus, mille järgi peab toimikuga tutvumist taotlev pool põhistama, miks kohtuotsus ja kohtuotsuses toodud teave ei ole menetlusvälise isiku õigustatud huvide realiseerimiseks piisav ning miks vajab menetlusväline isik täiendavalt ligipääsu toimiku materjalidele.

Kokkuvõtlikult teeme ettepaneku, et TsMS § 59 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „Menetlusväline isik, kellel on selleks õigustatud huvi, võib tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja kohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui tema huvi toimikuga tutvumiseks ja menetlusdokumendist ärakirja saamiseks on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. Õigustatud huvi selgitamisel tuleb põhistada, miks ei ole kohtuotsuses toodud andmed töötlemise eesmärgi saavutamiseks piisavad. Kohus võib taotlejalt nõuda õigustatud huvi tõendamist. Toimikuga tutvumise ja menetlusdokumendist ärakirja saamise taotluse kohta küsib kohus poolte ja kolmandate isikute seisukohta“.

2. KrMS § 13 lg 4 muutmine

Eelnõu kohaselt täiendatakse KrMS-i ja lisatakse § 11 lg 11, mille järgi kohus võib otsustada veebiülekande õigusemõistmise huvides. Ühtlasi lisatakse KrMS § 13 lg 4, mille järgi veebiülekannet võib salvestada ainult kohtu loal. Oleme seisukohal, et KrMS § 13 lg 4 rakendamine praktikas on võimatu või väga keeruline. Veebiülekande toimumise korral ei ole võimalik rakendada kontrolli selle üle, kas ja kes veebiülekannet salvestab. Seega teeme ettepaneku loobuda eelnõus toodud KrMS § 13 lg 4 täiendusest.

3. Kohtuotsuste avaldamine enne nende jõustumist

Mõistame vajadust tagada PS § 24 lg-s 4 toodud kohustus kuulutada kohtuotsus avalikult. Halduskohtumenetluses ei kuulutata kohtuotsust avalikult, vaid see tehakse kättesaadavaks e-toimiku teel ning avalikus arvutivõrgus muutub otsus avalikuks alles peale jõustumist. Pooldame pigem otsuste avaldamist peale nende langetamist eeldusel, et jõustumata kuid avaldatud otsus tagab isikuandmete ja konfidentsiaalse info salajasuse. Praktikas on olnud juhtumeid, kus väga sarnastel asjaoludel ning sama õigusakti osas käib vaidlus mitmes kohtuasjas paralleelselt, kuid see info on teadmata näiteks kaebajale või ka isegi vastustajale ning lühikese vahega võib lugeda kohtuotsuseid, mis on halvimal juhul vasturääkivad, aga parimal juhul menetlusosaliste jaoks üllatuslikud. Kohtuotsuste avaldamine juba nende tegemise järgselt aitaks vähendada selliseid juhtumeid, samuti aitab kaasa õigusteaduse kiiremale arengule, sest juristkond on teadlik käimasolevatest vaidlustest ja nende võimalikest lahenduskäikudest. Otsuste avalikustamine nende tegemise hetkel on ette nähtud ka riigihangete vaidlustuskomisjoni otsustele ning Riigikohtu otsustele ja määrustele (isegi kui kohus ei lahenda asja lõplikult vaid saadab asja tagasi).

Vaatamata eeltoodule peame ka välja tooma murekohad, mis liigvarajase avaldamisega kaasneda võivad. Tänapäeva ühiskonnas ja meedias oleme täheldanud liigrutakat järelduste tegemist ehk jõustumata lahendist võidakse teha avalikkuses järeldusi, mis lõppastmes ei ole kohased. Arusaadavalt ei ole võimalik üksnes seadusandlusega kujundada ühiskonna hoiakuid ja eetikanorme, kuid riskide maandamiseks peame vajalikuks, et kohtuotsuste avaldamisel hoitaks ka kohtu poolt rangelt kinni kohtulahendite märgete ajakohastamises.

Peale märke „jõustumise ootel“ teeme ettepaneku lisada ka järgmised märgete kategooriad:

1) „edasi kaevatud“ – st kohtuotsus on edasi kaevatud, mis annab selge signaali, et avalikustatud lahend ei pruugi sellisel kujul kehtima jääda;
2) „tühistatud“;
3) „osaliselt tühistatud“;
4) „jõustunud“.

Märge võiks olla tehnoloogiliselt lahendatud (nt vesimärkena) kohtuotsuse failis välistamaks jõustumata kohtuotsuste ringlemist justkui „jõustunud kohtulahendina“.

4. Arvutivõrgus avalikustatud kohtulahendis ei avalikustata füüsilisest isikust menetlusosalise isikuandmeid

Toetame lahendites füüsiliste isikute vaikimisi pseudonüümimist, st ilma vastava taotluseta. Menetlusosalisest füüsilisele isikule peaks siiski jääma ainuotsustusõigus, kui ta seda mingil põhjusel ei soovi. Seetõttu peaks regulatsioon jätma kohtunikule vähe võimalusi vastupidise otsustamiseks.

Teine küsimus seondub kohtuotsuses kajastatavate füüsiliste isikutega, kes ei ole menetlusosalised, vaid tunnistajad, esindajad, ekspertarvamuse andjad jne. Advokaadid kui lepingulised esindajad ei vaja pseudonüümimist, kuivõrd kohtuasjas esindamine on advokaatide kutsetegevus ega puutu nende eraellu. Sama võiks eeldada ekspertarvamuse andjate osas.

5. Menetlusvälisel isikul võimaldatakse esitada kohtutoimikuga tutvumise taotlus tsiviil- ja halduskohtumenetluses kinnises menetluses arutatud kohtuasjas ning kriminaalmenetluses lõpetatud kohtuasjas.

Seletuskirjas on toodud, et halduskohtumenetluse seadustikust jäetakse välja kinnises menetluses toimikuga tutvumise keeld. Toimikuga tutvumise regulatsioon on sama nii avaliku kui ka kinnise menetluse korral. Kohus otsustab esitatud taotluse alusel konkreetse kohtuasja toimikuga tutvumisloa andmise või tutvumisloa andmisest keeldumise. Kohus võib taotlejalt nõuda ka õigustatud huvi tõendamist. Tutvumisloa andmisest keeldumine on vaidlustatav.

Nagu seletuskirjas toodud, tuleb eristada haldusasja kinniseks kuulutamist tervikuna või osaliselt. Kohtuasja tervikuna kinniseks kuulutamiseks on seetõttu olnud tõsised kaalutlused ning juhul kui kohtule laekub kinniseks kuulutatud asjas toimikuga tutvumise taotlus, siis peaks kohtul olema kohustus küsida seisukohta isikult, kelle eraelu või ärisaladuse või muu konfidentsiaalse teabe kaitseks menetlus kinniseks kuulutati.

6. Õigusemõistmise huvides võib kohtu algatusel teha kohtuistungist ülekande veebilehel.

Seletuskirjas on toodud, et istungite avalik ülekanne saab toimuda järgmistel tingimustel:

1) ülekande tegemiseks on kohtu luba;
2) ülekanne tehakse juhul, kui tegemist on õigusemõistmisega seotud vajadusega;
3) istungeid saab vaadata vaid isik, kes on end vastavas keskkonnas nõuetekohaselt autentinud;
4) istungi ülekannet ei tohi salvestada, pildistada ega järelvaadata (v.a kui kohus on teisiti otsustanud);
5) info istungi veebiülekande toimumise kohta avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel kohtuistungite nimekirjas.

Eelnõu näeb ette istungite avalikku ülekandmist veebilehe kaudu vaid tsiviilkohtumenetluses ja kriminaalmenetluses, kuid toetame istungite ülekandmist veebilehe kaudu ka halduskohtumenetluses.

Samas peab olema tagatud tehniline võimekus selleks. Praktikas tehakse tänase päevani nö hübriidistungeid, kus saab peale kohtusaali osaleda istungil ka videolahenduse kaudu, mis on tervitatav lahendus isikute jaoks, kes istungil füüsiliselt osaleda ei saa. Täna kasutusel olev lahendus ei võimalda eristada videoistungil menetlusosalisi ja nende esindajaid nö vabakuulajatest (näiteks büroo juristid või menetlusosalise teised töötajad, kes on videoistungist teadlikud). Kui istungeid hakatakse ka videoülekande teel üle kandma, mis tõstab videoistungil osalejate arvu, peaks tehniline lahendus kindlasti muutuma.

Videoistungil isikusamasuse tuvastamine on täna toimunud läbi videopildi ID kaardi kuvamise, kuid see ei vasta tänapäevastele nõutele ja võimalustele isikusamasuse tuvastamiseks veebikeskkonnas. Samas ei ole meie hinnangul hädavajalik vabakuulajate autentimine, sest kohtusaalis istungit jälgides ei ole vaja enda isikut tõendada. Kohtumajja sisenemisel isikut tõendava dokumendi näitamine on pigem seotud kohtumaja turvalisusega, mitte istungil osalevate isikute üles märkimisega.

Täpsustamist vajab see, kuidas tagatakse ülekande salvestamise, pildistamise ja järelvaatamise keelu täitmine. Kui seda tegelikkuses tagada ei ole võimalik ning puudub ka sanktsioon, ei ole regulatsioonil sellisel moel sisulist tähendust.

Oluline oleks reguleerida ka olukordi, kus videoülekande tehniline lahendus ei toimi või tõrgub, s.o läbi tuleks mõelda see, kas sellisel juhul on kohtul võimalik veebiülekanne katkestada ning jätkata istungit või tähendaks see ühtlasi istungi katkestamist arvestades PS §-s 24 toodud kohtuistungi avalikkuse põhimõtet. Istungi katkestamine oleks ilmselt ebaproportsionaalne, arvestades, et isikutel on jätkuvalt võimalik kohustistungil ka kohapeal viibida. Samas võib olla otstarbekas vaidluste vältimiseks see küsimus seaduse tasandil reguleerida.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Jürgen
Esimees

SE Kohtumenetluse avalikkus vastuskiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

IMBI JÜRGEN PNOEE-47408314910 2024-02-19 17:44:17

Advokatuuri seisukohad HKMS jt seaduse muutmise seaduse eelnõu osas 19.02.2024.pdf

Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Lp Kalle Laanet

Justiitsminister Teie 15.01.2024 nr 8-1/550-1

Justiitsministeerium

[email protected] Meie 19.02.2024 nr 1-8/35-1

[email protected]

Halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(kohtumenetluse avalikkus) osas seisukohtade edastamine

Lugupeetud hr Kalle Laanet

Täname, et annate Eesti Advokatuurile võimaluse halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) edastamine osas arvamust

avaldada.

Advokatuur esitab oma seisukohad tuginedes mh advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT

õiguse komisjoni ja haldusõiguse komisjoni sisenditele.

1. TsMS § 59 lg 3 muutmine

Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse TsMS § 59 lõike 3 sõnastust. Muudatuse kohaselt on

menetlusvälisel isikul õigustatud huvi olemasolul võimalik taotleda kohtult toimikuga

tutvumist ka kohtumenetluse ajal. Seni oli see võimalus pärast kohtumenetluse lõppu. Sisuliselt

sama regulatsioon on ka HKMS § 89 lg-s 2. Eelnõu kohaselt TsMS § 59 lõige 3 muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt: „Menetlusväline isik, kellel on selleks õigustatud huvi, võib tutvuda

toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja kohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui tema huvi

toimikuga tutvumiseks ja menetlusdokumendist ärakirja saamiseks on kaalukam kui poole või

kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. Kohus võib taotlejalt nõuda õigustatud huvi

põhistamist. Toimikuga tutvumise ja menetlusdokumendist ärakirja saamise taotluse kohta

küsib kohus poolte ja kolmandate isikute seisukohta“.

HKMS § 89 lg 2 teise lause järgi võib kohus taotlejalt nõuda ka õigusliku huvi tõendamist.

Eelnõu järgi lisatakse KrMS-i § 1605, mille lg 1 järgi võib kohus taotlejalt nõuda õigustatud

huvi tõendamist.

Seega on eelnõu järgi tsiviilasjades lävend menetlusvälisel isikul toimikuga tutvumiseks

madalam, kui halduskohtumenetluses. See ei ole meie hinnangul põhjendatud. Kui haldus- ja

kriminaalasjades võib olla avalikkuse huvi mõnevõrra suurem, siis mingil juhul ei ole seda

võimalik eeldada tsiviilasjades. Tsiviilkohtumenetluses lahendatakse eraõigussuhtest tekkinud

vaidlusi ning hõlmavad tihti privaatseid, konfidentsiaalseid ja delikaatseid küsimusi. Sh võivad

toimikumaterjalid sisaldada ärisaladusega kaetud teavet, delikaatset informatsiooni

perekonnaelu kohta, vms. Seega tsiviilkohtumenetluses on avalikkuse huvi toimiku

materjalidega tutvumiseks eelduslikult alati väiksem võrreldes halduskohtumenetluse ja

kriminaalkohtumenetlusega. Järelikult peaks lävend toimiku materjalidele ligipääsu saamiseks

olema kõrgem või vähemalt samaväärne HKMS ja KrMS regulatsiooniga.

Eeltoodust lähtuvalt oleme seisukohal, et TsMS § 59 lg 3 sõnastuse muutmisel tuleb TsMS §

59 lg 3 teise lause sõnastust muuta selliselt, et kohus võib taotlejalt nõuda õigustatud huvi

tõendamist, mitte üksnes põhistamist.

Alternatiivne võimalus oleks muuta ka HKMS sõnastust. Õigustatud huvi mõiste tuleneb

IKÜM-ist ning IKÜM kohaselt saab õigustatud huvi hinnata, mitte tõendada. Seega suhetes

IKÜM-iga on korrektsem sõnastus, mille järgi saab õigustatud huvi hinnata, mitte aga tõendada.

Igal juhul peaks aga materjalidele ligipääsu saamise lävend olema tsiviilasjades kõrgem kui

haldusasjades.

Ühtlasi oleme seisukohal, et kuna kohtuotsus on avalik, siis õigustatud huvi selgitamisel peaks

huvitatud isik alati ära näitama, miks ei piisa nendest andmetest ja asjaoludest, mis on

kohtuotsuses välja toodud. Avaliku õigusemõistmise puhul kehtib meie hinnangul eeldus, et

kohus kirjeldab kohtuotsuses alati asjaolusid piisavalt ja selliselt, et kohtu lõpptulemus on

jälgitav. Seega on asja lahendamisega seotud olulised asjaolud, faktid ja muud andmed

kättesaadavad juba avalikust kohtuotsusest. Kui menetlusväline isik soovib lisaks tutvuda

toimiku materjalidega, peaks ta põhistama ja ära näitama, miks kohtuotsus üksi ei ole piisav

ning miks on täiendavalt vaja saada ligipääsu kohtutoimiku materjalidele.

Toimiku materjalid sisaldavad sageli menetlusosaliste (aga ka menetlusväliste isikute) kohta

konfidentsiaalseid, delikaatseid või sensitiivseid andmeid, samuti sisu, mis kvalifitseerub

eriliiki isikuandmeteks. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 9 lõige 1 sätestab

üldreegli, mille kohaselt on eriliiki isikuandmete töötlemine keelatud, v.a. kui saab kohaldada

sama artikli lõikes 2 toodud erandit, mis annab erandina konkreetse õigusliku aluse eriliiki

isikuandmete töötlemiseks. Seega on isikuandmete (ning eriti eriliiki isikuandmete) kaitsmist

peetud Euroopa Liidu tasandil väga oluliseks. Samuti sätestab põhiõiguse eraelu puutumatusele

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26. Igasugusesse privaatsusõiguse riivesse tuleb suhtuda

äärmiselt tõsiselt, arvestades PS § 11, mille järgi tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega.

Seetõttu oleme seisukohal, et TsMS § 59 lg 3 sõnastuse muutmisel tuleb TsMS § 59 lg 3 muuta

selliselt, et lisada kohustus, mille järgi peab toimikuga tutvumist taotlev pool põhistama, miks

kohtuotsus ja kohtuotsuses toodud teave ei ole menetlusvälise isiku õigustatud huvide

realiseerimiseks piisav ning miks vajab menetlusväline isik täiendavalt ligipääsu toimiku

materjalidele.

Kokkuvõtlikult teeme ettepaneku, et TsMS § 59 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„Menetlusväline isik, kellel on selleks õigustatud huvi, võib tutvuda toimikuga ja saada

menetlusdokumendi ärakirja kohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui tema huvi toimikuga

tutvumiseks ja menetlusdokumendist ärakirja saamiseks on kaalukam kui poole või kolmanda

isiku huvi teabe kaitsmiseks. Õigustatud huvi selgitamisel tuleb põhistada, miks ei ole

kohtuotsuses toodud andmed töötlemise eesmärgi saavutamiseks piisavad. Kohus võib

taotlejalt nõuda õigustatud huvi tõendamist. Toimikuga tutvumise ja menetlusdokumendist

ärakirja saamise taotluse kohta küsib kohus poolte ja kolmandate isikute seisukohta“.

2. KrMS § 13 lg 4 muutmine

Eelnõu kohaselt täiendatakse KrMS-i ja lisatakse § 11 lg 11, mille järgi kohus võib otsustada

veebiülekande õigusemõistmise huvides. Ühtlasi lisatakse KrMS § 13 lg 4, mille järgi

veebiülekannet võib salvestada ainult kohtu loal. Oleme seisukohal, et KrMS § 13 lg 4

rakendamine praktikas on võimatu või väga keeruline. Veebiülekande toimumise korral ei ole

võimalik rakendada kontrolli selle üle, kas ja kes veebiülekannet salvestab. Seega teeme

ettepaneku loobuda eelnõus toodud KrMS § 13 lg 4 täiendusest.

3. Kohtuotsuste avaldamine enne nende jõustumist

Mõistame vajadust tagada PS § 24 lg-s 4 toodud kohustus kuulutada kohtuotsus avalikult.

Halduskohtumenetluses ei kuulutata kohtuotsust avalikult, vaid see tehakse kättesaadavaks e-

toimiku teel ning avalikus arvutivõrgus muutub otsus avalikuks alles peale jõustumist.

Pooldame pigem otsuste avaldamist peale nende langetamist eeldusel, et jõustumata kuid

avaldatud otsus tagab isikuandmete ja konfidentsiaalse info salajasuse. Praktikas on olnud

juhtumeid, kus väga sarnastel asjaoludel ning sama õigusakti osas käib vaidlus mitmes

kohtuasjas paralleelselt, kuid see info on teadmata näiteks kaebajale või ka isegi vastustajale

ning lühikese vahega võib lugeda kohtuotsuseid, mis on halvimal juhul vasturääkivad, aga

parimal juhul menetlusosaliste jaoks üllatuslikud. Kohtuotsuste avaldamine juba nende

tegemise järgselt aitaks vähendada selliseid juhtumeid, samuti aitab kaasa õigusteaduse

kiiremale arengule, sest juristkond on teadlik käimasolevatest vaidlustest ja nende võimalikest

lahenduskäikudest. Otsuste avalikustamine nende tegemise hetkel on ette nähtud ka

riigihangete vaidlustuskomisjoni otsustele ning Riigikohtu otsustele ja määrustele (isegi kui

kohus ei lahenda asja lõplikult vaid saadab asja tagasi).

Vaatamata eeltoodule peame ka välja tooma murekohad, mis liigvarajase avaldamisega

kaasneda võivad. Tänapäeva ühiskonnas ja meedias oleme täheldanud liigrutakat järelduste

tegemist ehk jõustumata lahendist võidakse teha avalikkuses järeldusi, mis lõppastmes ei ole

kohased. Arusaadavalt ei ole võimalik üksnes seadusandlusega kujundada ühiskonna hoiakuid

ja eetikanorme, kuid riskide maandamiseks peame vajalikuks, et kohtuotsuste avaldamisel

hoitaks ka kohtu poolt rangelt kinni kohtulahendite märgete ajakohastamises.

Peale märke „jõustumise ootel“ teeme ettepaneku lisada ka järgmised märgete kategooriad:

1) „edasi kaevatud“ – st kohtuotsus on edasi kaevatud, mis annab selge signaali, et avalikustatud

lahend ei pruugi sellisel kujul kehtima jääda;

2) „tühistatud“;

3) „osaliselt tühistatud“;

4) „jõustunud“.

Märge võiks olla tehnoloogiliselt lahendatud (nt vesimärkena) kohtuotsuse failis välistamaks

jõustumata kohtuotsuste ringlemist justkui „jõustunud kohtulahendina“.

4. Arvutivõrgus avalikustatud kohtulahendis ei avalikustata füüsilisest isikust

menetlusosalise isikuandmeid

Toetame lahendites füüsiliste isikute vaikimisi pseudonüümimist, st ilma vastava taotluseta.

Menetlusosalisest füüsilisele isikule peaks siiski jääma ainuotsustusõigus, kui ta seda mingil

põhjusel ei soovi. Seetõttu peaks regulatsioon jätma kohtunikule vähe võimalusi vastupidise

otsustamiseks.

Teine küsimus seondub kohtuotsuses kajastatavate füüsiliste isikutega, kes ei ole

menetlusosalised, vaid tunnistajad, esindajad, ekspertarvamuse andjad jne. Advokaadid kui

lepingulised esindajad ei vaja pseudonüümimist, kuivõrd kohtuasjas esindamine on

advokaatide kutsetegevus ega puutu nende eraellu. Sama võiks eeldada ekspertarvamuse

andjate osas.

5. Menetlusvälisel isikul võimaldatakse esitada kohtutoimikuga tutvumise taotlus tsiviil-

ja halduskohtumenetluses kinnises menetluses arutatud kohtuasjas ning

kriminaalmenetluses lõpetatud kohtuasjas.

Seletuskirjas on toodud, et halduskohtumenetluse seadustikust jäetakse välja kinnises

menetluses toimikuga tutvumise keeld. Toimikuga tutvumise regulatsioon on sama nii avaliku

kui ka kinnise menetluse korral. Kohus otsustab esitatud taotluse alusel konkreetse kohtuasja

toimikuga tutvumisloa andmise või tutvumisloa andmisest keeldumise. Kohus võib taotlejalt

nõuda ka õigustatud huvi tõendamist. Tutvumisloa andmisest keeldumine on vaidlustatav.

Nagu seletuskirjas toodud, tuleb eristada haldusasja kinniseks kuulutamist tervikuna või

osaliselt. Kohtuasja tervikuna kinniseks kuulutamiseks on seetõttu olnud tõsised kaalutlused

ning juhul kui kohtule laekub kinniseks kuulutatud asjas toimikuga tutvumise taotlus, siis peaks

kohtul olema kohustus küsida seisukohta isikult, kelle eraelu või ärisaladuse või muu

konfidentsiaalse teabe kaitseks menetlus kinniseks kuulutati.

6. Õigusemõistmise huvides võib kohtu algatusel teha kohtuistungist ülekande veebilehel.

Seletuskirjas on toodud, et istungite avalik ülekanne saab toimuda järgmistel tingimustel:

1) ülekande tegemiseks on kohtu luba;

2) ülekanne tehakse juhul, kui tegemist on õigusemõistmisega seotud vajadusega;

3) istungeid saab vaadata vaid isik, kes on end vastavas keskkonnas nõuetekohaselt autentinud;

4) istungi ülekannet ei tohi salvestada, pildistada ega järelvaadata (v.a kui kohus on teisiti

otsustanud);

5) info istungi veebiülekande toimumise kohta avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel

kohtuistungite nimekirjas.

Eelnõu näeb ette istungite avalikku ülekandmist veebilehe kaudu vaid tsiviilkohtumenetluses

ja kriminaalmenetluses, kuid toetame istungite ülekandmist veebilehe kaudu ka

halduskohtumenetluses.

Samas peab olema tagatud tehniline võimekus selleks. Praktikas tehakse tänase päevani nö

hübriidistungeid, kus saab peale kohtusaali osaleda istungil ka videolahenduse kaudu, mis on

tervitatav lahendus isikute jaoks, kes istungil füüsiliselt osaleda ei saa. Täna kasutusel olev

lahendus ei võimalda eristada videoistungil menetlusosalisi ja nende esindajaid nö

vabakuulajatest (näiteks büroo juristid või menetlusosalise teised töötajad, kes on videoistungist

teadlikud). Kui istungeid hakatakse ka videoülekande teel üle kandma, mis tõstab videoistungil

osalejate arvu, peaks tehniline lahendus kindlasti muutuma.

Videoistungil isikusamasuse tuvastamine on täna toimunud läbi videopildi ID kaardi kuvamise,

kuid see ei vasta tänapäevastele nõutele ja võimalustele isikusamasuse tuvastamiseks

veebikeskkonnas. Samas ei ole meie hinnangul hädavajalik vabakuulajate autentimine, sest

kohtusaalis istungit jälgides ei ole vaja enda isikut tõendada. Kohtumajja sisenemisel isikut

tõendava dokumendi näitamine on pigem seotud kohtumaja turvalisusega, mitte istungil

osalevate isikute üles märkimisega.

Täpsustamist vajab see, kuidas tagatakse ülekande salvestamise, pildistamise ja järelvaatamise

keelu täitmine. Kui seda tegelikkuses tagada ei ole võimalik ning puudub ka sanktsioon, ei ole

regulatsioonil sellisel moel sisulist tähendust.

Oluline oleks reguleerida ka olukordi, kus videoülekande tehniline lahendus ei toimi või tõrgub,

s.o läbi tuleks mõelda see, kas sellisel juhul on kohtul võimalik veebiülekanne katkestada ning

jätkata istungit või tähendaks see ühtlasi istungi katkestamist arvestades PS §-s 24 toodud

kohtuistungi avalikkuse põhimõtet. Istungi katkestamine oleks ilmselt ebaproportsionaalne,

arvestades, et isikutel on jätkuvalt võimalik kohustistungil ka kohapeal viibida. Samas võib olla

otstarbekas vaidluste vältimiseks see küsimus seaduse tasandil reguleerida.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Jürgen

Esimees