Arvamuse edastamine


Kalle Laanet
Justiitsministeerium
[email protected]

Teie

20
a nr


Meie
19.02
2024
a nr 10-3/1-1



Halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõu


Lugupeetud justiitsminister,


Täname võimaluse eest avaldada arvamust halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõule.

Viru Maakohtus esitas eelnõu osas arvamuse kaks kohtunikku, kellest ühe arvamus on lisatud käesolevale kirjale.

Teine Viru Maakohtu kohtunik leidis, et: „võimalik, et uus TsMS § 59 lg 41 käib nii paber- kui digitoimiku kohta, samas jääb arusaamatuks, miks seletuskiri räägib vaid pabertoimikus lk-de märgistamisest. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas kohus saab tagada istungi ülekande mittesalvestamist. On arusaamatu ka, kuidas kohus saab küsida toimikuga tutvumise taotluse kohta poolte ja kolmandate isikute seisukohta ja nõuda õigustatud huvi põhistamist, kui nt ühte poolt ei ole mõistlikult võimalik enam kätte saada, lisaks kas ja kui pingsalt peab kohus pooli taga otsima, kas peab ühe poole arvamuse ka teisele poolele saatma ning kas sellest kujuneb omaette menetlus. Kui pool osales menetluses esindajaga, kas kohus kirjutab ainult esindajale ning kes finantseerib selle esindaja poolt seisukoha esitamisega seotud kulud? TsMS täiendatakse §-dega 6171 ja 6187. Eelnõu § 4 punktide 16 ja 17 muudatuse tulemusena peab kohus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjades ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjades tehtud kohtumäärused avalikustama arvutivõrgus. Nimetatud kohtulahendite puhul on tegemist suure avaliku huvi vaidlustega ja nende avalikustamine on olulise tähtsusega kohtupraktikaga tutvumise seisukohalt. Sõna „teenuste asjades“ on eksitav. „Teenused“ on sisuliselt nn kommunaalvõlad TsMS § 613 lg 1 p 1 mõttes. Lisaks on loetelus ka lg 1 p 4 järgi nn otsuste vaidlustamise asjad ja lg 2 järgi nn kasutuskorra avaldused. Kuna aga uus § 6171 käib kogu § 613 esitatud loetelu kohta, siis on vale öelda, et avalikustatakse vaid teenuste asjade lahendid. Lisaks peab kogu lahendite avalikustamise funktsionaalsus olema täisautomaatne, et vältida töökoormuse suurenemist“.

Peame vajalikuks märkida ka, et kohtumenetluste ja kohtulahendite avalikkus peab olema tagatud, samas ei saa seaduste muudatus kaasa tuua kohtute töökoormuse suurenemist.

Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et füüsiliste isikute nimede kohtulahenditest eemaldamist on võimalik automatiseerida või teise võimalusena, et kohtuistungi sekretär teeb kohtute infosüsteemi kaudu vajalikud toimingud selleks, et lahend avalikustada. Kui seaduste vastuvõtmise ajaks ei ole kohtutele tagatud toimivat automatiseeritud lahendust andmete lahenditest eemaldamiseks, toob see paratamatult kaasa kohtute töökoormuse ulatusliku suurenemise, arvestades kohtutes igapäevaselt tehtavate lahendite arvu. Muudatust ei tohiks teha olukorras, kus isikuandmete eemaldamiseks automatiseeritud süsteemi ei ole. Esmalt tuleb selline avalikustamise automatiseerimise süsteem luua ning praktikas läbi proovida. Ei ole mõeldav, et seadus muutub enne või vahetult enne seda, kui selline võimekus KIS-is luuakse.
Peame vajalikuks rõhutada ka, et isegi, kui selline isikuandmete automatiseerimise võimalus tekib, ei kao siiski täielikult ära lahendite isikuandmetest puhastamisel inimressurss. Lahendite automatiseerimine tagab teatud määral vaid nimede ja elukohtade asendamise tähemärkidega, kuid muud andmed, eeskätt terviseandmed või kuriteo toimepanemise aadressid, sõidukite registreerimisnumbrid jne, tuleb kohtutöötajal käsitsi eemaldada, mis eeldab lahendi tervikuna sisulist läbi lugemist. Seega ei muutu lahendi avalikustamine mitte mingil moel täisautomaatseks, kuna avalikustamine nõuab endiselt inimkätt.

Menetlusseadustikud ei sätesta täna tähtaega, millal peab olema kohtulahend Riigi Teatajas avalikustatud. See on vastavalt töökorraldusele kohtute enda otsustada, mis ajahetkel pärast lahendi jõustamist lahend avalikustatakse. Eelnõu seletuskirja kohaselt saab kohtulahendist huvitatud isikutel olema võimalik kohtulahendiga veebilehe kaudu tutvuda kohe lahendi tegemise järel. Seaduse muudatustega sätestatakse seega kohtutele kohustus avalikustada kohtulahend kohe lahendi tegemise järel.

Käesoleval ajal eelneb lahendi avalikustamisele jõustumisperiood ja edasikaebekorral ooteaeg, kuni lahendi lõpliku jõustumiseni kõrgema astme kohtus. See võimaldab kohtul enda töökorraldust planeerida, eriti just pikkade või avalikku huvi pakkuvate lahendite avalikustamise korral. Muudatusega selline töö planeerimise võimalus kaob. Jõustumata kohtulahendite avalikustamisega kaasneks ametnikele lahendi avalikusutamisel ajaline surve ning nõuaks kohtute tööprotsesside muudatust. Samas ei ole võimalik enne põhjalikku töökoormuse analüüsi kaaluda ka võimalust panna selline mahukas töölõik, nagu lahendite avalikustamine, kohustuseks teisele ametigrupile. Kohtute niigi kokkuhoidva poliitika valguses ning olemasolevate ressursside optimeerimise tendentsis ei ole sedalaadi töökorralduslikud muutused hea suund, kuna see võib vastupidi nõuda täiendavat rahalist ressurssi.

Eelnõus on ka ette nähtud võimalus teha istungitest videoülekandeid, viidates samas sellele, et tehniliselt tuleks tagada, et ülekantavat istungit võib salvestada, pildistada või järelvaadata vaid kohtu loal. Ka sellised tehnilised võimalused peavad olema kohtutele kättesaadavad ning töötada tõrgeteta jube enne, kui seadusemuudatus vastu võetakse. Ka olukorras, kus tehnilised vahendid on olemas, kuid nende kasutamises esineb tõrkeid, siis täiendava ebakindla või pooliku tehnilise lahenduse loomine võib kaasa tuua kohtuistungite venimist.

Oluline on siinkohal rõhutada ka, et kohtusaalid ei ole täna täies ulatuses varustatud videokonverentsi seadmetega. Kohtuistungi ülekandmine veebis saab kõne alla tulla üksnes siis, kui kõik kohtusaalid saavad varustatud vastavate seadmetega. Arvestades, kui aeglaselt käib praktikas uute seadmete soetamine, ei saa lubada tekkida olukorral, mil kohtuistungi ülekandmise võimalikkus veebis sõltub konkreetsest kohtusaalist, kuhu kohtuistung määratakse.

Seletuskirjas on viidatud ka, et istungi ülekannet vaadata sooviv isik peab end vastavas keskkonnas autentima. Tekib küsimus, kas selline autentimine välistab võimaluse, et autenditud isikuga koos jälgib ülekannet veel keegi. Probleem tekib, kui sellisel viisil on võimalik jälgida kohtuistungit asjas veel nt üle kuulamata tunnistajal. Seletuskirjas on märgitud, et seni, kuni ei ole arendatud võimalust, et igaüks end autendib, peab kohus arvestama, et tal puudub võimalus salvestiste/ piltide hilisemal kasutamisel teha kindlaks, kes kohtu keelust üle astus. Olukord, kus kohtul kontroll puudub, muudab kohtu keelu sisutühjaks.

Kriminaalmenetluse seadustikus tehtavatest muudatustest on välja jäänud vajadus reguleerida ka menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda. Menetluse kestel saab isik toimikuga tutvuda kaitsja vahendusel, kuid seaduses on puudu regulatsioon, kuidas on isikul võimalik toimikuga tutvuda pärast menetluse lõppemist. Riigikohus on nimetatud probleemile mitmeid kordi viidanud. Riigikohtu 3.11.2016 määruses haldusasjas 3-3-1-58-16 on kolleegium korranud varem väljendatud seisukohta (vt haldusasi nr 3-3-1-84-15, p-d 17 ja 26), mille kohaselt ei tingi asjaolu, et andmed on kogutud kriminaalmenetluse toimingutega, iseenesest vältimatult asjassepuutuva regulatsiooni paiknemist menetlusseaduses. Õigusselguse huvides võiks kriminaal- ja kohtutoimikuga tutvumise kord, sh toimikuga tutvumine pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku arhiivimist (KrMS § 209), olla ammendavalt reguleeritud kriminaal­menetluse seadustikus. Seda sarnaselt halduskohtumenetluse seadustikule ja tsiviilkohtumenetluse seadustikule (TsMS), kus on toimikuga tutvumiseks kehtestatud kord, mis on käsitatav avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse suhtes eriregulatsioonina (vt HKMS §-d 88 ja 89 ning TsMS § 59). Kohtutele esitatakse igapäevaselt taotlusi toimikutest koopiate saamiseks. Täna puuduvad selged reeglid, millistel alustel nimetatud dokumente väljastama peaks ja see on tinginud ka halduskohtu vaidlused, mis suurendavad kohtute töökoormust, aga ka halduskohtute koormust. Leiame, et selgete reeglite sätestamine kriminaalmenetluse seadustikus võimaldaks tagada menetlusosaliste õiguste parema kaitse ning samuti leevendada kohtute halduskoormust.



Lugupidamisega,


Liina Naaber-Kivisoo
Viru Maakohtu esimees

Jaanika Kõrgmaa
Viru Maakohtu süüteoosakonna juhataja

Angelina Abol
Viru Maakohtu tsiviilosakonna juhataja

1) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Õigusemõistmise huvides võib kohus otsustada kohtuistungi ülekandmise veebilehel.“;
- kui on tegemist olulise õigusvaidlusega, millel võib oli suur avalikkuse huvi, siis on sellise muudatuse sisseviimine põhjendatud. Kuigi tegemist on avaliku kohtuistungiga, peaks kohtunik seda siiski eelnevalt menetlusosalistega arutama ja istungiga peaks olema tagatud isikuandmete kaitse.
2) paragrahvi 59 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Menetlusväline isik, kellel on selleks õigustatud huvi, võib tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja kohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui tema huvi toimikuga tutvumiseks ja menetlusdokumendist ärakirja saamiseks on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. Kohus võib taotlejalt nõuda õigustatud huvi põhistamist. 5 Toimikuga tutvumise ja menetlusdokumendist ärakirja saamise taotluse kohta küsib kohus poolte ja kolmandate isikute seisukohta.“;
- minu arvates väga hea muudatus (kaalukam huvi kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. Samas paneb see kohtunikule kohustuse olema suutlik sellist kaalutlust tegema.
3) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41 ) Kui toimikus olev menetlusdokument või muu teave sisaldab andmeid, mille kohta on seadusega ette nähtud juurdepääsupiirang, võimaldatakse menetlusvälisel isikul dokumendiga tutvuda osas, milles see ei sisalda piiratud juurdepääsuga teavet, või kujul, milles tal ei ole võimalik sellise teabega tutvuda.“;
- ühelt poolt on see muudatus arusaadav, teiselt poolt nõuab see kohtunikult väga hoolikat tegevust, et see osa, mis ei sisalda piirangut ja antakse tutvumiseks, ei sisalda andmeid, mis võivad siiski sisaldada viiteid/vihjeid piirangutega osa sisu kohta;
4) paragrahvi 59 lõike 5 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui kohus ei määra teisiti, hoitakse riigisaladust ja salastatud välisteavet asja menetlevas kohtus toimikust eraldi ümbrikus või köites riigisaladuse ja salastatud välisteabe ning salastatud teabekandja töötlemisele esitatavate nõuete kohaselt.“
- Siin võiks olla selgitus selle kohta, kuidas toimida digimenetluses.
5) paragrahvi 343 pealkirjas asendatakse sõnad „avaldamine kohtu veebilehel“ sõnadega „avalikustamine Riigi Teatajas“;
- see on seotud lg.3 muudatusega ;
6) paragrahvi 343 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohtuistungi toimumise aeg avalikustatakse Riigi Teatajas, märkides tsiviilasja numbri, menetlusosaliste nimed ja tsiviilasja üldise kirjelduse. Füüsilisest isikust menetlusosalise nimi asendatakse tähemärkidega. Kinnise kohtuistungi kohta avalikustatakse üksnes toimumise aeg, tsiviilasja number ja märge, et kohtuistung on kinnine. Kohtuistungi toimumise aeg eemaldatakse Riigi Teatajast seitsme päeva möödumisel kohtuistungi toimumisest.“;
-ilmselt mõistlik muudatus, sest Riigi Teataja on üleriigiline andmekogu, kohtu veebileht pigem piiratud/vähem tuntud infoallikas, kust puudutatud isik ei oskaks tema kohta käivaid andmeid otsida.
7) ) paragrahvi 452 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja selle muutmine avalikustatakse Riigi Teatajas viivitamata pärast aja kindlaksmääramist, märkides tsiviilasja numbri, menetlusosaliste nimed ja tsiviilasja üldise kirjelduse. Füüsilisest isikust menetlusosalise nimi asendatakse tähemärkidega. Kinnises menetluses tehtud otsuse kohta avalikustatakse üksnes otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja selle muutmine, tsiviilasja number ning märge, et menetlus on kinnine. Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg eemaldatakse Riigi Teatajast 30 päeva möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.“;
-ilmselt mõistlik muudatus, sest Riigi Teataja on üleriigiline andmekogu, kohtu veebileht pigem piiratud/vähem tuntud infoallikas, kust puudutatud isik ei oskaks tema kohta käivaid andmeid otsida.
8) paragrahvi 462 pealkirjast jäetakse välja sõna „Jõustunud“;
- muudatus on tingitud 462 sisu muudatustest;
9) paragrahvi 462 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohtuotsus avalikustatakse Riigi Teatajas. See ei mõjuta otsuse jõustumist. Jõustumata kohtuotsus avalikustatakse koos märkega, et avalikustatud on jõustumise ootel kohtuotsus.“;
- ei mõista muudatuse vajalikkust. Pigem võib jõustumata otsuse avalikustamine kahjustada menetlusosaliste õigusi.
10) paragrahvi 462 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11 ) Kohus asendab füüsilisest isikust menetlusosalise ja tunnistaja ning tema füüsilisest isikust seadusliku esindaja nime tähemärkidega ning ei avalikusta nende isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad isiku otseselt või kaudselt tuvastada. (12 ) Füüsilisest isikust menetlusosalise taotlusel avalikustab kohus arvutivõrgus avalikustatavas kohtuotsuses tema nime ja muud isikuandmed. Kohus ei rahulda taotlust juhul, kui 6 menetlusosalise andmetega otsuse avalikustamine võib oluliselt kahjustada teise isiku eraelu puutumatust.“;
- muudatus on arusaadav, kui jään siiski eelmises punktis toodud seisukohale;
11) paragrahvi 462 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Juriidilisest isikust menetlusosalise põhistatud taotluse alusel või kohtu omal algatusel asendab kohus kohtuotsuses juriidilise isiku nime tähemärkidega ning ei avalikusta tema registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt tuvastada.“;
- kas andmesubjekt ja juriidiline isik on üks ja sama mõiste. Pigem eeldaks, et andmesubjekt on laiem mõiste.
12) paragrahvi 462 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „andmesubjekti“ sõnadega „füüsilisest isikust menetlusosalise“ ja arv „2“ arvuga „11 “;
- taas leian, et andmesubjekt on laiem mõiste ning muudatus on arusaamatu.
13) paragrahvi 462 lõikest 4 jäetakse välja sõna „jõustunud“;
- vajaks selgitust, kas reso avaldatakse nii nagu see on lahendis või isikute puhul, viisil, mis ei võimalda nende tuvastamist (tähemärgid, koodideta, aadressita jne.
14) paragrahvi 466 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Määrus, millega menetlus lõpetatakse või hagi jäetakse läbi vaatamata, avalikustatakse Riigi Teatajas käesoleva seadustiku §-s 462 sätestatud korras. Käesoleva seadustiku § 430 lõikes 1 nimetatud kompromissi kinnitamise määrust Riigi Teatajas ei avalikustata.“;
- muudatus on arusaadav;
15) paragrahvi 479 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hagita asjas tehakse määrus avalikult teatavaks üksnes seaduses ettenähtud juhul. Avalikult teatavaks tehtavad määrused avalikustatakse Riigi Teatajas käesoleva seadustiku §-s 462 sätestatud korras. Ringkonnakohtu ja Riigikohtu hagita menetlust lõpetavad määrused ja neis asjus tehtud maakohtu määrused avalikustatakse Riigi Teatajas ka juhul, kui neid ei tehta avalikult teatavaks.“;
-muudatus on arusaadav;
16) seadustikku täiendatakse §-ga 6171 järgmises sõnastuses: „§ 6171 . Määruse avalikustamine
- ei mõista muudatuse vajalikkust (vt 462 selgitus)
17) ) seadustiku 61 1 . peatükki täiendatakse §-ga 6187 järgmises sõnastuses: „§ 6187 . Määruse avalikustamine
- ei mõista muudatuse vajalikkust (vt 462 selgitust);
18) paragrahvi 679 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Riigikohtu veebilehel avalikustatakse viivitamata kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemus, märkides tsiviilasja numbri, menetlusosaliste nimed ja hagi eseme üldise kirjelduse. Füüsilisest isikust menetlusosalise nimi asendatakse tähemärkidega. Kinnises menetluses esitatud kaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise kohta tehakse veebilehel teatavaks üksnes taotluse lahendamise tulemus ja tsiviilasja number koos viitega kinnisele menetlusele. Veebilehel ei avalikustata menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et kaebus ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja seetõttu tagastati. Kaebuse menetlusse 7 võtmise taotluse lahendamise andmed eemaldatakse veebilehelt 30 päeva möödumisel taotluse lahendamise avalikustamisest.“;
- jätan selle muudatuse põhjendatuse riigikohtunike selgitada;
19) paragrahvi 694 pealkirjas asendatakse sõna „avaldamine“ sõnaga „avalikustamine“ ja lõikes 1 asendatakse sõna „avaldatakse“ sõnaga „avalikustatakse“.
- jätan selle muudatuse põhjendatuse riigikohtunike selgitada.


Kalle Laanet
Justiitsministeerium
[email protected]

Teie

20
a nr


Meie
19.02
2024
a nr 10-3/1-1



Halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõu


Lugupeetud justiitsminister,


Täname võimaluse eest avaldada arvamust halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõule.

Viru Maakohtus esitas eelnõu osas arvamuse kaks kohtunikku, kellest ühe arvamus on lisatud käesolevale kirjale.

Teine Viru Maakohtu kohtunik leidis, et: „võimalik, et uus TsMS § 59 lg 41 käib nii paber- kui digitoimiku kohta, samas jääb arusaamatuks, miks seletuskiri räägib vaid pabertoimikus lk-de märgistamisest. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas kohus saab tagada istungi ülekande mittesalvestamist. On arusaamatu ka, kuidas kohus saab küsida toimikuga tutvumise taotluse kohta poolte ja kolmandate isikute seisukohta ja nõuda õigustatud huvi põhistamist, kui nt ühte poolt ei ole mõistlikult võimalik enam kätte saada, lisaks kas ja kui pingsalt peab kohus pooli taga otsima, kas peab ühe poole arvamuse ka teisele poolele saatma ning kas sellest kujuneb omaette menetlus. Kui pool osales menetluses esindajaga, kas kohus kirjutab ainult esindajale ning kes finantseerib selle esindaja poolt seisukoha esitamisega seotud kulud? TsMS täiendatakse §-dega 6171 ja 6187. Eelnõu § 4 punktide 16 ja 17 muudatuse tulemusena peab kohus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjades ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjades tehtud kohtumäärused avalikustama arvutivõrgus. Nimetatud kohtulahendite puhul on tegemist suure avaliku huvi vaidlustega ja nende avalikustamine on olulise tähtsusega kohtupraktikaga tutvumise seisukohalt. Sõna „teenuste asjades“ on eksitav. „Teenused“ on sisuliselt nn kommunaalvõlad TsMS § 613 lg 1 p 1 mõttes. Lisaks on loetelus ka lg 1 p 4 järgi nn otsuste vaidlustamise asjad ja lg 2 järgi nn kasutuskorra avaldused. Kuna aga uus § 6171 käib kogu § 613 esitatud loetelu kohta, siis on vale öelda, et avalikustatakse vaid teenuste asjade lahendid. Lisaks peab kogu lahendite avalikustamise funktsionaalsus olema täisautomaatne, et vältida töökoormuse suurenemist“.

Peame vajalikuks märkida ka, et kohtumenetluste ja kohtulahendite avalikkus peab olema tagatud, samas ei saa seaduste muudatus kaasa tuua kohtute töökoormuse suurenemist.

Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et füüsiliste isikute nimede kohtulahenditest eemaldamist on võimalik automatiseerida või teise võimalusena, et kohtuistungi sekretär teeb kohtute infosüsteemi kaudu vajalikud toimingud selleks, et lahend avalikustada. Kui seaduste vastuvõtmise ajaks ei ole kohtutele tagatud toimivat automatiseeritud lahendust andmete lahenditest eemaldamiseks, toob see paratamatult kaasa kohtute töökoormuse ulatusliku suurenemise, arvestades kohtutes igapäevaselt tehtavate lahendite arvu. Muudatust ei tohiks teha olukorras, kus isikuandmete eemaldamiseks automatiseeritud süsteemi ei ole. Esmalt tuleb selline avalikustamise automatiseerimise süsteem luua ning praktikas läbi proovida. Ei ole mõeldav, et seadus muutub enne või vahetult enne seda, kui selline võimekus KIS-is luuakse.
Peame vajalikuks rõhutada ka, et isegi, kui selline isikuandmete automatiseerimise võimalus tekib, ei kao siiski täielikult ära lahendite isikuandmetest puhastamisel inimressurss. Lahendite automatiseerimine tagab teatud määral vaid nimede ja elukohtade asendamise tähemärkidega, kuid muud andmed, eeskätt terviseandmed või kuriteo toimepanemise aadressid, sõidukite registreerimisnumbrid jne, tuleb kohtutöötajal käsitsi eemaldada, mis eeldab lahendi tervikuna sisulist läbi lugemist. Seega ei muutu lahendi avalikustamine mitte mingil moel täisautomaatseks, kuna avalikustamine nõuab endiselt inimkätt.

Menetlusseadustikud ei sätesta täna tähtaega, millal peab olema kohtulahend Riigi Teatajas avalikustatud. See on vastavalt töökorraldusele kohtute enda otsustada, mis ajahetkel pärast lahendi jõustamist lahend avalikustatakse. Eelnõu seletuskirja kohaselt saab kohtulahendist huvitatud isikutel olema võimalik kohtulahendiga veebilehe kaudu tutvuda kohe lahendi tegemise järel. Seaduse muudatustega sätestatakse seega kohtutele kohustus avalikustada kohtulahend kohe lahendi tegemise järel.

Käesoleval ajal eelneb lahendi avalikustamisele jõustumisperiood ja edasikaebekorral ooteaeg, kuni lahendi lõpliku jõustumiseni kõrgema astme kohtus. See võimaldab kohtul enda töökorraldust planeerida, eriti just pikkade või avalikku huvi pakkuvate lahendite avalikustamise korral. Muudatusega selline töö planeerimise võimalus kaob. Jõustumata kohtulahendite avalikustamisega kaasneks ametnikele lahendi avalikusutamisel ajaline surve ning nõuaks kohtute tööprotsesside muudatust. Samas ei ole võimalik enne põhjalikku töökoormuse analüüsi kaaluda ka võimalust panna selline mahukas töölõik, nagu lahendite avalikustamine, kohustuseks teisele ametigrupile. Kohtute niigi kokkuhoidva poliitika valguses ning olemasolevate ressursside optimeerimise tendentsis ei ole sedalaadi töökorralduslikud muutused hea suund, kuna see võib vastupidi nõuda täiendavat rahalist ressurssi.

Eelnõus on ka ette nähtud võimalus teha istungitest videoülekandeid, viidates samas sellele, et tehniliselt tuleks tagada, et ülekantavat istungit võib salvestada, pildistada või järelvaadata vaid kohtu loal. Ka sellised tehnilised võimalused peavad olema kohtutele kättesaadavad ning töötada tõrgeteta jube enne, kui seadusemuudatus vastu võetakse. Ka olukorras, kus tehnilised vahendid on olemas, kuid nende kasutamises esineb tõrkeid, siis täiendava ebakindla või pooliku tehnilise lahenduse loomine võib kaasa tuua kohtuistungite venimist.

Oluline on siinkohal rõhutada ka, et kohtusaalid ei ole täna täies ulatuses varustatud videokonverentsi seadmetega. Kohtuistungi ülekandmine veebis saab kõne alla tulla üksnes siis, kui kõik kohtusaalid saavad varustatud vastavate seadmetega. Arvestades, kui aeglaselt käib praktikas uute seadmete soetamine, ei saa lubada tekkida olukorral, mil kohtuistungi ülekandmise võimalikkus veebis sõltub konkreetsest kohtusaalist, kuhu kohtuistung määratakse.

Seletuskirjas on viidatud ka, et istungi ülekannet vaadata sooviv isik peab end vastavas keskkonnas autentima. Tekib küsimus, kas selline autentimine välistab võimaluse, et autenditud isikuga koos jälgib ülekannet veel keegi. Probleem tekib, kui sellisel viisil on võimalik jälgida kohtuistungit asjas veel nt üle kuulamata tunnistajal. Seletuskirjas on märgitud, et seni, kuni ei ole arendatud võimalust, et igaüks end autendib, peab kohus arvestama, et tal puudub võimalus salvestiste/ piltide hilisemal kasutamisel teha kindlaks, kes kohtu keelust üle astus. Olukord, kus kohtul kontroll puudub, muudab kohtu keelu sisutühjaks.

Kriminaalmenetluse seadustikus tehtavatest muudatustest on välja jäänud vajadus reguleerida ka menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda. Menetluse kestel saab isik toimikuga tutvuda kaitsja vahendusel, kuid seaduses on puudu regulatsioon, kuidas on isikul võimalik toimikuga tutvuda pärast menetluse lõppemist. Riigikohus on nimetatud probleemile mitmeid kordi viidanud. Riigikohtu 3.11.2016 määruses haldusasjas 3-3-1-58-16 on kolleegium korranud varem väljendatud seisukohta (vt haldusasi nr 3-3-1-84-15, p-d 17 ja 26), mille kohaselt ei tingi asjaolu, et andmed on kogutud kriminaalmenetluse toimingutega, iseenesest vältimatult asjassepuutuva regulatsiooni paiknemist menetlusseaduses. Õigusselguse huvides võiks kriminaal- ja kohtutoimikuga tutvumise kord, sh toimikuga tutvumine pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku arhiivimist (KrMS § 209), olla ammendavalt reguleeritud kriminaal­menetluse seadustikus. Seda sarnaselt halduskohtumenetluse seadustikule ja tsiviilkohtumenetluse seadustikule (TsMS), kus on toimikuga tutvumiseks kehtestatud kord, mis on käsitatav avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse suhtes eriregulatsioonina (vt HKMS §-d 88 ja 89 ning TsMS § 59). Kohtutele esitatakse igapäevaselt taotlusi toimikutest koopiate saamiseks. Täna puuduvad selged reeglid, millistel alustel nimetatud dokumente väljastama peaks ja see on tinginud ka halduskohtu vaidlused, mis suurendavad kohtute töökoormust, aga ka halduskohtute koormust. Leiame, et selgete reeglite sätestamine kriminaalmenetluse seadustikus võimaldaks tagada menetlusosaliste õiguste parema kaitse ning samuti leevendada kohtute halduskoormust.



Lugupidamisega,


Liina Naaber-Kivisoo
Viru Maakohtu esimees

Jaanika Kõrgmaa
Viru Maakohtu süüteoosakonna juhataja

Angelina Abol
Viru Maakohtu tsiviilosakonna juhataja

1) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Õigusemõistmise huvides võib kohus otsustada kohtuistungi ülekandmise veebilehel.“;
- kui on tegemist olulise õigusvaidlusega, millel võib oli suur avalikkuse huvi, siis on sellise muudatuse sisseviimine põhjendatud. Kuigi tegemist on avaliku kohtuistungiga, peaks kohtunik seda siiski eelnevalt menetlusosalistega arutama ja istungiga peaks olema tagatud isikuandmete kaitse.
2) paragrahvi 59 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Menetlusväline isik, kellel on selleks õigustatud huvi, võib tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja kohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui tema huvi toimikuga tutvumiseks ja menetlusdokumendist ärakirja saamiseks on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. Kohus võib taotlejalt nõuda õigustatud huvi põhistamist. 5 Toimikuga tutvumise ja menetlusdokumendist ärakirja saamise taotluse kohta küsib kohus poolte ja kolmandate isikute seisukohta.“;
- minu arvates väga hea muudatus (kaalukam huvi kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. Samas paneb see kohtunikule kohustuse olema suutlik sellist kaalutlust tegema.
3) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41 ) Kui toimikus olev menetlusdokument või muu teave sisaldab andmeid, mille kohta on seadusega ette nähtud juurdepääsupiirang, võimaldatakse menetlusvälisel isikul dokumendiga tutvuda osas, milles see ei sisalda piiratud juurdepääsuga teavet, või kujul, milles tal ei ole võimalik sellise teabega tutvuda.“;
- ühelt poolt on see muudatus arusaadav, teiselt poolt nõuab see kohtunikult väga hoolikat tegevust, et see osa, mis ei sisalda piirangut ja antakse tutvumiseks, ei sisalda andmeid, mis võivad siiski sisaldada viiteid/vihjeid piirangutega osa sisu kohta;
4) paragrahvi 59 lõike 5 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui kohus ei määra teisiti, hoitakse riigisaladust ja salastatud välisteavet asja menetlevas kohtus toimikust eraldi ümbrikus või köites riigisaladuse ja salastatud välisteabe ning salastatud teabekandja töötlemisele esitatavate nõuete kohaselt.“
- Siin võiks olla selgitus selle kohta, kuidas toimida digimenetluses.
5) paragrahvi 343 pealkirjas asendatakse sõnad „avaldamine kohtu veebilehel“ sõnadega „avalikustamine Riigi Teatajas“;
- see on seotud lg.3 muudatusega ;
6) paragrahvi 343 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohtuistungi toimumise aeg avalikustatakse Riigi Teatajas, märkides tsiviilasja numbri, menetlusosaliste nimed ja tsiviilasja üldise kirjelduse. Füüsilisest isikust menetlusosalise nimi asendatakse tähemärkidega. Kinnise kohtuistungi kohta avalikustatakse üksnes toimumise aeg, tsiviilasja number ja märge, et kohtuistung on kinnine. Kohtuistungi toimumise aeg eemaldatakse Riigi Teatajast seitsme päeva möödumisel kohtuistungi toimumisest.“;
-ilmselt mõistlik muudatus, sest Riigi Teataja on üleriigiline andmekogu, kohtu veebileht pigem piiratud/vähem tuntud infoallikas, kust puudutatud isik ei oskaks tema kohta käivaid andmeid otsida.
7) ) paragrahvi 452 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja selle muutmine avalikustatakse Riigi Teatajas viivitamata pärast aja kindlaksmääramist, märkides tsiviilasja numbri, menetlusosaliste nimed ja tsiviilasja üldise kirjelduse. Füüsilisest isikust menetlusosalise nimi asendatakse tähemärkidega. Kinnises menetluses tehtud otsuse kohta avalikustatakse üksnes otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja selle muutmine, tsiviilasja number ning märge, et menetlus on kinnine. Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg eemaldatakse Riigi Teatajast 30 päeva möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.“;
-ilmselt mõistlik muudatus, sest Riigi Teataja on üleriigiline andmekogu, kohtu veebileht pigem piiratud/vähem tuntud infoallikas, kust puudutatud isik ei oskaks tema kohta käivaid andmeid otsida.
8) paragrahvi 462 pealkirjast jäetakse välja sõna „Jõustunud“;
- muudatus on tingitud 462 sisu muudatustest;
9) paragrahvi 462 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohtuotsus avalikustatakse Riigi Teatajas. See ei mõjuta otsuse jõustumist. Jõustumata kohtuotsus avalikustatakse koos märkega, et avalikustatud on jõustumise ootel kohtuotsus.“;
- ei mõista muudatuse vajalikkust. Pigem võib jõustumata otsuse avalikustamine kahjustada menetlusosaliste õigusi.
10) paragrahvi 462 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11 ) Kohus asendab füüsilisest isikust menetlusosalise ja tunnistaja ning tema füüsilisest isikust seadusliku esindaja nime tähemärkidega ning ei avalikusta nende isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad isiku otseselt või kaudselt tuvastada. (12 ) Füüsilisest isikust menetlusosalise taotlusel avalikustab kohus arvutivõrgus avalikustatavas kohtuotsuses tema nime ja muud isikuandmed. Kohus ei rahulda taotlust juhul, kui 6 menetlusosalise andmetega otsuse avalikustamine võib oluliselt kahjustada teise isiku eraelu puutumatust.“;
- muudatus on arusaadav, kui jään siiski eelmises punktis toodud seisukohale;
11) paragrahvi 462 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Juriidilisest isikust menetlusosalise põhistatud taotluse alusel või kohtu omal algatusel asendab kohus kohtuotsuses juriidilise isiku nime tähemärkidega ning ei avalikusta tema registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt tuvastada.“;
- kas andmesubjekt ja juriidiline isik on üks ja sama mõiste. Pigem eeldaks, et andmesubjekt on laiem mõiste.
12) paragrahvi 462 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „andmesubjekti“ sõnadega „füüsilisest isikust menetlusosalise“ ja arv „2“ arvuga „11 “;
- taas leian, et andmesubjekt on laiem mõiste ning muudatus on arusaamatu.
13) paragrahvi 462 lõikest 4 jäetakse välja sõna „jõustunud“;
- vajaks selgitust, kas reso avaldatakse nii nagu see on lahendis või isikute puhul, viisil, mis ei võimalda nende tuvastamist (tähemärgid, koodideta, aadressita jne.
14) paragrahvi 466 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Määrus, millega menetlus lõpetatakse või hagi jäetakse läbi vaatamata, avalikustatakse Riigi Teatajas käesoleva seadustiku §-s 462 sätestatud korras. Käesoleva seadustiku § 430 lõikes 1 nimetatud kompromissi kinnitamise määrust Riigi Teatajas ei avalikustata.“;
- muudatus on arusaadav;
15) paragrahvi 479 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hagita asjas tehakse määrus avalikult teatavaks üksnes seaduses ettenähtud juhul. Avalikult teatavaks tehtavad määrused avalikustatakse Riigi Teatajas käesoleva seadustiku §-s 462 sätestatud korras. Ringkonnakohtu ja Riigikohtu hagita menetlust lõpetavad määrused ja neis asjus tehtud maakohtu määrused avalikustatakse Riigi Teatajas ka juhul, kui neid ei tehta avalikult teatavaks.“;
-muudatus on arusaadav;
16) seadustikku täiendatakse §-ga 6171 järgmises sõnastuses: „§ 6171 . Määruse avalikustamine
- ei mõista muudatuse vajalikkust (vt 462 selgitus)
17) ) seadustiku 61 1 . peatükki täiendatakse §-ga 6187 järgmises sõnastuses: „§ 6187 . Määruse avalikustamine
- ei mõista muudatuse vajalikkust (vt 462 selgitust);
18) paragrahvi 679 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Riigikohtu veebilehel avalikustatakse viivitamata kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemus, märkides tsiviilasja numbri, menetlusosaliste nimed ja hagi eseme üldise kirjelduse. Füüsilisest isikust menetlusosalise nimi asendatakse tähemärkidega. Kinnises menetluses esitatud kaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise kohta tehakse veebilehel teatavaks üksnes taotluse lahendamise tulemus ja tsiviilasja number koos viitega kinnisele menetlusele. Veebilehel ei avalikustata menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et kaebus ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja seetõttu tagastati. Kaebuse menetlusse 7 võtmise taotluse lahendamise andmed eemaldatakse veebilehelt 30 päeva möödumisel taotluse lahendamise avalikustamisest.“;
- jätan selle muudatuse põhjendatuse riigikohtunike selgitada;
19) paragrahvi 694 pealkirjas asendatakse sõna „avaldamine“ sõnaga „avalikustamine“ ja lõikes 1 asendatakse sõna „avaldatakse“ sõnaga „avalikustatakse“.
- jätan selle muudatuse põhjendatuse riigikohtunike selgitada.