Kalle Laanet
Justiitsministeerium
[email protected]
Teie
20
a nr
Meie
19.02
2024
a nr 10-3/1-1
Halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõu
Lugupeetud justiitsminister,
Täname võimaluse eest avaldada arvamust halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõule.
Viru Maakohtus esitas eelnõu osas arvamuse kaks kohtunikku, kellest ühe arvamus on lisatud käesolevale kirjale.
Teine Viru Maakohtu kohtunik leidis, et: „võimalik, et uus TsMS § 59 lg 41 käib nii paber- kui digitoimiku kohta, samas jääb arusaamatuks, miks seletuskiri räägib vaid pabertoimikus lk-de märgistamisest. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas kohus saab tagada istungi ülekande mittesalvestamist. On arusaamatu ka, kuidas kohus saab küsida toimikuga tutvumise taotluse kohta poolte ja kolmandate isikute seisukohta ja nõuda õigustatud huvi põhistamist, kui nt ühte poolt ei ole mõistlikult võimalik enam kätte saada, lisaks kas ja kui pingsalt peab kohus pooli taga otsima, kas peab ühe poole arvamuse ka teisele poolele saatma ning kas sellest kujuneb omaette menetlus. Kui pool osales menetluses esindajaga, kas kohus kirjutab ainult esindajale ning kes finantseerib selle esindaja poolt seisukoha esitamisega seotud kulud? TsMS täiendatakse §-dega 6171 ja 6187. Eelnõu § 4 punktide 16 ja 17 muudatuse tulemusena peab kohus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjades ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjades tehtud kohtumäärused avalikustama arvutivõrgus. Nimetatud kohtulahendite puhul on tegemist suure avaliku huvi vaidlustega ja nende avalikustamine on olulise tähtsusega kohtupraktikaga tutvumise seisukohalt. Sõna „teenuste asjades“ on eksitav. „Teenused“ on sisuliselt nn kommunaalvõlad TsMS § 613 lg 1 p 1 mõttes. Lisaks on loetelus ka lg 1 p 4 järgi nn otsuste vaidlustamise asjad ja lg 2 järgi nn kasutuskorra avaldused. Kuna aga uus § 6171 käib kogu § 613 esitatud loetelu kohta, siis on vale öelda, et avalikustatakse vaid teenuste asjade lahendid. Lisaks peab kogu lahendite avalikustamise funktsionaalsus olema täisautomaatne, et vältida töökoormuse suurenemist“.
Peame vajalikuks märkida ka, et kohtumenetluste ja kohtulahendite avalikkus peab olema tagatud, samas ei saa seaduste muudatus kaasa tuua kohtute töökoormuse suurenemist.
Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et füüsiliste isikute nimede kohtulahenditest eemaldamist on võimalik automatiseerida või teise võimalusena, et kohtuistungi sekretär teeb kohtute infosüsteemi kaudu vajalikud toimingud selleks, et lahend avalikustada. Kui seaduste vastuvõtmise ajaks ei ole kohtutele tagatud toimivat automatiseeritud lahendust andmete lahenditest eemaldamiseks, toob see paratamatult kaasa kohtute töökoormuse ulatusliku suurenemise, arvestades kohtutes igapäevaselt tehtavate lahendite arvu. Muudatust ei tohiks teha olukorras, kus isikuandmete eemaldamiseks automatiseeritud süsteemi ei ole. Esmalt tuleb selline avalikustamise automatiseerimise süsteem luua ning praktikas läbi proovida. Ei ole mõeldav, et seadus muutub enne või vahetult enne seda, kui selline võimekus KIS-is luuakse.
Peame vajalikuks rõhutada ka, et isegi, kui selline isikuandmete automatiseerimise võimalus tekib, ei kao siiski täielikult ära lahendite isikuandmetest puhastamisel inimressurss. Lahendite automatiseerimine tagab teatud määral vaid nimede ja elukohtade asendamise tähemärkidega, kuid muud andmed, eeskätt terviseandmed või kuriteo toimepanemise aadressid, sõidukite registreerimisnumbrid jne, tuleb kohtutöötajal käsitsi eemaldada, mis eeldab lahendi tervikuna sisulist läbi lugemist. Seega ei muutu lahendi avalikustamine mitte mingil moel täisautomaatseks, kuna avalikustamine nõuab endiselt inimkätt.
Menetlusseadustikud ei sätesta täna tähtaega, millal peab olema kohtulahend Riigi Teatajas avalikustatud. See on vastavalt töökorraldusele kohtute enda otsustada, mis ajahetkel pärast lahendi jõustamist lahend avalikustatakse. Eelnõu seletuskirja kohaselt saab kohtulahendist huvitatud isikutel olema võimalik kohtulahendiga veebilehe kaudu tutvuda kohe lahendi tegemise järel. Seaduse muudatustega sätestatakse seega kohtutele kohustus avalikustada kohtulahend kohe lahendi tegemise järel.
Käesoleval ajal eelneb lahendi avalikustamisele jõustumisperiood ja edasikaebekorral ooteaeg, kuni lahendi lõpliku jõustumiseni kõrgema astme kohtus. See võimaldab kohtul enda töökorraldust planeerida, eriti just pikkade või avalikku huvi pakkuvate lahendite avalikustamise korral. Muudatusega selline töö planeerimise võimalus kaob. Jõustumata kohtulahendite avalikustamisega kaasneks ametnikele lahendi avalikusutamisel ajaline surve ning nõuaks kohtute tööprotsesside muudatust. Samas ei ole võimalik enne põhjalikku töökoormuse analüüsi kaaluda ka võimalust panna selline mahukas töölõik, nagu lahendite avalikustamine, kohustuseks teisele ametigrupile. Kohtute niigi kokkuhoidva poliitika valguses ning olemasolevate ressursside optimeerimise tendentsis ei ole sedalaadi töökorralduslikud muutused hea suund, kuna see võib vastupidi nõuda täiendavat rahalist ressurssi.
Eelnõus on ka ette nähtud võimalus teha istungitest videoülekandeid, viidates samas sellele, et tehniliselt tuleks tagada, et ülekantavat istungit võib salvestada, pildistada või järelvaadata vaid kohtu loal. Ka sellised tehnilised võimalused peavad olema kohtutele kättesaadavad ning töötada tõrgeteta jube enne, kui seadusemuudatus vastu võetakse. Ka olukorras, kus tehnilised vahendid on olemas, kuid nende kasutamises esineb tõrkeid, siis täiendava ebakindla või pooliku tehnilise lahenduse loomine võib kaasa tuua kohtuistungite venimist.
Oluline on siinkohal rõhutada ka, et kohtusaalid ei ole täna täies ulatuses varustatud videokonverentsi seadmetega. Kohtuistungi ülekandmine veebis saab kõne alla tulla üksnes siis, kui kõik kohtusaalid saavad varustatud vastavate seadmetega. Arvestades, kui aeglaselt käib praktikas uute seadmete soetamine, ei saa lubada tekkida olukorral, mil kohtuistungi ülekandmise võimalikkus veebis sõltub konkreetsest kohtusaalist, kuhu kohtuistung määratakse.
Seletuskirjas on viidatud ka, et istungi ülekannet vaadata sooviv isik peab end vastavas keskkonnas autentima. Tekib küsimus, kas selline autentimine välistab võimaluse, et autenditud isikuga koos jälgib ülekannet veel keegi. Probleem tekib, kui sellisel viisil on võimalik jälgida kohtuistungit asjas veel nt üle kuulamata tunnistajal. Seletuskirjas on märgitud, et seni, kuni ei ole arendatud võimalust, et igaüks end autendib, peab kohus arvestama, et tal puudub võimalus salvestiste/ piltide hilisemal kasutamisel teha kindlaks, kes kohtu keelust üle astus. Olukord, kus kohtul kontroll puudub, muudab kohtu keelu sisutühjaks.
Kriminaalmenetluse seadustikus tehtavatest muudatustest on välja jäänud vajadus reguleerida ka menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda. Menetluse kestel saab isik toimikuga tutvuda kaitsja vahendusel, kuid seaduses on puudu regulatsioon, kuidas on isikul võimalik toimikuga tutvuda pärast menetluse lõppemist. Riigikohus on nimetatud probleemile mitmeid kordi viidanud. Riigikohtu 3.11.2016 määruses haldusasjas 3-3-1-58-16 on kolleegium korranud varem väljendatud seisukohta (vt haldusasi nr 3-3-1-84-15, p-d 17 ja 26), mille kohaselt ei tingi asjaolu, et andmed on kogutud kriminaalmenetluse toimingutega, iseenesest vältimatult asjassepuutuva regulatsiooni paiknemist menetlusseaduses. Õigusselguse huvides võiks kriminaal- ja kohtutoimikuga tutvumise kord, sh toimikuga tutvumine pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku arhiivimist (KrMS § 209), olla ammendavalt reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus. Seda sarnaselt halduskohtumenetluse seadustikule ja tsiviilkohtumenetluse seadustikule (TsMS), kus on toimikuga tutvumiseks kehtestatud kord, mis on käsitatav avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse suhtes eriregulatsioonina (vt HKMS §-d 88 ja 89 ning TsMS § 59). Kohtutele esitatakse igapäevaselt taotlusi toimikutest koopiate saamiseks. Täna puuduvad selged reeglid, millistel alustel nimetatud dokumente väljastama peaks ja see on tinginud ka halduskohtu vaidlused, mis suurendavad kohtute töökoormust, aga ka halduskohtute koormust. Leiame, et selgete reeglite sätestamine kriminaalmenetluse seadustikus võimaldaks tagada menetlusosaliste õiguste parema kaitse ning samuti leevendada kohtute halduskoormust.
Lugupidamisega,
Liina Naaber-Kivisoo
Viru Maakohtu esimees
Jaanika Kõrgmaa
Viru Maakohtu süüteoosakonna juhataja
Angelina Abol
Viru Maakohtu tsiviilosakonna juhataja