Arvamuse avaldamine eelnõule

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Kalle Laanet

Justiitsministeerium

[email protected]

Teie: 15.01.2024 nr 8-1/550-1 Meie: 01.02.2024 nr 1.2.-4/24/150-2

Arvamuse avaldamine eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks

„Halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse“ (kohtumenetluse

avalikkuse) eelnõu.

Alustuseks jääb Andmekaitse Inspektsioon kõigi enda põhjalike 2020. aastal VTK-le esitatud

kommentaaride juurde (reg.nr 1.2.-4/20/4204). Arvamuse avaldamiseks edastatud eelnõu osas

on Andmekaitse Inspektsioonil järgmisel tähelepanekud, millega palume eelnõu menetlemisel

arvestada.

1. Andmekaitsealane mõjuhinnang

08.12.2020 arvamuses VTK-le märkis Andmekaitse Inspektsioon, et käesolevat eelnõud

koostades tuleb koostada ka andmesubjektidele avalduvate riskide ja neid riske maandavate

meetmete analüüs ehk andmekaitsealane mõjuhinnang isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) art 35 kohaselt.

Kahetsusväärselt ei ole edastatud eelnõu materjalidest endiselt võimalik leida

andmekaitsealast mõjuhinnangut. Samas ei ole andmetöötlusega kaasnevaid riske hinnatud ka

selliseks, et andmesubjektidele õigustele ei tekiks muudatustega suurt ohtu. Arvestades, et

planeeritavad muudatused hõlmavad mh tehnoloogilisi uuendusi (vt IKÜM art 35 lg 1) ning

kohtud töötlevad enda töö käigus kahtlemata ka eriliigilisi isikuandmeid ning süüteoasjadega

seotud isikuandmeid (vt IKÜM art 35 lg 3 p „b“), on käesoleva eelnõu edasiseks

menetlemiseks vajalik sellise mõjuhinnangu koostamine. Ilma selleta pole andmesubjektidele

kaasneda võivate riskide osas võimalik põhjalikke kommentaare esitada.

2. Kohtulahendite avaldamine

Praktikas võib esineda olukordi, kus isikuandmed on küll kohtulahendis (otsuses või

määruses) asendatud tähemärkidega või jäetud avalikustamata, kuid kohtulahendi sisu järgi on

võimalik muude andmete alusel füüsiline isik siiski tuvastada. Kavandatava HKMS § 175 lg 3

ja TsMS § 462 lg 11 kohaselt ei avalikustata muuhulgas muid andmeid, mis võimaldavad

isikut otseselt või kaudselt tuvastada.

Eelnõus on HKMS § 175 lg-le 4 viidates märgitud, et kui otsus sisaldab eriliigilisi

isikuandmeid või muid andmeid, mille avalikustamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu

2 (3)

puutumatust1, ning eraelu puutumatuse kahjustamist ei ole võimalik vältida ka HKMS § 175

lg-s 3 sätestatut järgides, avalikustab kohus füüsilise isiku taotlusel või omal algatusel otsuse

ilma eraelu puutumatust kahjustavate andmeteta, avalikustab üksnes otsuse resolutsiooni või

ei avalikusta otsust. Sarnane sõnastus on toodud ka TsMS § 462 lg-s 3.

Eeltoodud normid kaitsevad füüsilise isiku õigust perekonna ja eraelu puutumatusele. Eelnõu

kohaselt tuleb kohtulahendite avalikustamisel tagada eriliiki isikuandmete kaitse ning see, et

eraelu puutumatust ei kahjustataks. Seetõttu nähakse ette kohtulahendite avalikustamine

arvutivõrgus ilma füüsilisest isikust menetlusosaliste nimede ja muude isikuandmeteta. Seega

kui kohtulahendi avalikustamisel on füüsiline isik kasvõi kaudselt tuvastatav, siis see

kahjustab tema eraelu puutumatust.

Eelnõust ei tule välja, kuidas HKMS § 175 lg 3 suhestub sama sätte lg-ga 4 (analoogselt

vastavalt TsMS § 462 lg 11 ja lg 3). Kui lg 3 ütleb, et ei avalikustata andmeid, mis

võimaldavad isikut kasvõi kaudselt tuvastada, siis lg 4 rakendumiseks peab olema muude

andmete puhul täidetud ka eeldus, et selliste andmete avalikustamine võib oluliselt

kahjustada isiku eraelu puutumatust.

Inspektsioon mõistab seda selliselt, et kui esineb olukord, kus konkreetne füüsiline isik on

kasvõi kaudselt tuvastatav kohtulahendi sisust lähtudes, tuleb kohtul jätta sellised isiku

tuvastamist võimaldavad andmed avalikustamata HKMS § 175 lg 3 järgi. Samas kui eraelu

puutumatuse kahjustamist ei ole võimalik vältida HKMS § 175 lg-s 3 sätestatut järgides, tuleb

kohtul HKMS § 175 lg 4 rakendamiseks täiendavalt tuvastada isiku eraelu puutumatuse

oluline kahjustamine. Juhul kui see nii on, tuleks seda muuta ja lahendada olukord sarnaselt

KrMS-ga, kus olulise kahjustamise eeldust ei eksisteeri.

KrMS § 4081 lg 3 kohaselt (kavandatavas sõnastuses) kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav

osa sisaldab eriliiki isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud

muu juurdepääsupiirang ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele,

et nimed ja muud isikuandmed on asendatud tähemärgiga, avalikustab kohus omal algatusel

või andmesubjekti taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa.

3. Kohtuistungi ülekandmine veebilehel

Kavandatava KrMS § 11 lg 11 ja TsMS § 42 lg 11 kohaselt võimaldatakse õigusemõistmise

huvides kohtul otsustada kohtuistungi ülekandmine veebilehel.

Kavandatava KrMS § 13 lg 4 kohaselt võib veebilehel toimuvat kohtuistungi ülekannet

salvestada, pildistada või järelvaadata vaid kohtu loal (analoogselt kehtiva

TsMS § 42 lg-ga 1). Seletuskirja kohaselt tuleb muudatuse rakendamiseks luua tehnilised

tingimused selleks, et kohus saaks kontrollida, et veebilehel toimuvat istungi ülekannet ei

salvestata ega pildistata kohtu loata. Samas isegi kui luuakse tehnilised tingimused, mille abil

on kohtul võimalik tuvastada veebilehel ülekantava kohtuistungil osaleja isik, ei võimalda see

kontrollida, kas kohtu salvestamiskeeldu tegelikkuses järgitakse või mitte. Tänapäeval on

võimalik ekraanipilti ilma suurema vaevata salvestada nii seadmel oleva tarkvaraga kui ka

väliste salvestusseadmetega.

Seega kuni ei suudeta tagada, et istungi ülekannet ei salvestata ega pildistata, võib veebilehel

ülekande tegemisel tekkida oht, et ülekandest võidakse teha foto- või videosalvestus, mida

võidakse hakata valimatult levitama ja avalikustama, tuues hiljem nii menetlusosalistele kui

1 Tegelikult ka siin möönavad eelnõu koostajad, et muudatused võivad oluliselt kahjustada andmesubjekti õigusi

ja vabadusi, mis samuti kinnitab andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamise vajadust.

3 (3)

õigust mõistvale kohtule võimalikke probleeme. Eelnõus ei ole analüüsitud, kas sellist

tehnoloogilist lahendust veebiülekande puhul on üldse võimalik luua, arvestades

tänapäevaseid salvestusvõimalusi. Hetkel jääb kohtule võimalus veebilehel ülekannet mitte

teha või kui seda teha, siis ühtlasi lubades kohtuistungit salvestada ja pildistada. Viimane ei

ole aga kooskõlas seaduse eesmärgiga – suurendada kohtumenetluse avalikkust, tagades

samaaegselt füüsiliste isikute isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse.

3. Kohtutoimikuga tutvumine menetlusvälise isiku poolt

Kui toimikus olev menetlusdokument või muu teave sisaldab andmeid, mille kohta on

seadusega ette nähtud juurdepääsupiirang, võimaldatakse menetlusvälisel isikul dokumendiga

tutvuda osas, milles see ei sisalda piiratud juurdepääsuga teavet, või kujul, milles tal ei ole

võimalik sellise teabega tutvuda (kavandatav TsMS § 59 lg 41 ja KrMS § 1605 lg 2). Tuleks

arvestada ka võimalusega, et kirjeldatud moel dokumendi „puhastamisel“ võib füüsiline isik

olla dokumendi sisu abil siiski kaudselt tuvastatav.

4. AvTS § 28 lg 1 p 29 kohustab teabevaldajat avalikustama tema ülesannetega seotud

olemasoleva teabe jõustunud kohtulahendite kohta seadusest tulenevate piirangutega. Seoses

kohtulahendite avalikustamisega Riigi Teatajas ja eelnõu eesmärgiga suurendada

kohtmenetluse avalikkust, puudub vajadus säilitada nõuet, et ka kohtumenetluse osapooleks

olev haldusorgan peaks hakkama samu kohtulahendeid avalikustama. Kohtumenetluse

seadustikud on eriregulatsioonid AvTS-i suhtes ja tuleks kaaluda nimetatud sätte kehtetuks

tunnistamist. Seda enam, et praktikas võtaks haldusorgan juba „puhastatud“ kohtulahendi

Riigi Teatajast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Andres Kudrjavtsev

[email protected]

627 4109