Ettekirjutus

ETTEKIRJUTUS Narva

11.02.2019 nr 7.2-6.4/340

Päästeameti Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo toimetas 22.01.2019 paikvaatluse

OÜ’le Furnico kuuluval objekti, aadressiga A.-A. Tiimanni 1d, Narva linn, Ida-Viru maakond.

Paikvaatlusel tuvastati tuleohutusnõuete rikkumised, mis on kirjeldatud paikvaatluse

protokollis nr 7.2-5.4/282-1.

Andsime menetlusosalisele võimaluse esitada selgitused ja vastuväited kavandatava haldusakti

kohta edastades e-postile ([email protected]; [email protected];

[email protected]) 3.02.2019 teatise kavandatavast haldusaktist nr 7.2-2.3/282-1.

Isik esitas 8.02.2019 vastuse, milles palub pikendada osade nõuete täitmise tähtaegu, kuna

nende täitmine on kulukas ja aeganõudev ja sõltub ilmastikuoludest. Kusjuures ettevõte

planeerib tootmispindade renoveerimist, mis hõlmaks endas samade nõuete täitmist. Tegemist

on põhjendatud taotlusega, mistõttu sellega arvestatakse käesoleva haldusakti koostamisel.

Lisaks jäetakse käesolevast haldusaktist välja operatiivkaardi koostamisega seotud nõue, kuna

see on esitatud Päästeametile kooskõlastamiseks.

Natalja Eppik, Päästeameti Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor, võtnud

aluseks korrakaitseseaduse § 28 lõike 1, ning hinnanud haldusmenetluses kogutud tõendeid ja

välja selgitatud asjaolusid, otsustas: anda käesoleva haldusakti adressaadile – OÜ Furnico (registrikood: 10332430), asukohaga:

Valukoja tn 25, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond – järgmised ettekirjutused, mis

tuleb täita määratud tähtajaks:

1. Märgistada tulekustutite ja tuletõrje voolikusüsteemide asukohad ning tagada

nende ligipääs ja kerge kättesaadavus.

Põhjendus: Tuleohutuse seaduse 32 lõigete 4 ja 5 alusel 30. augustil 2010 kehtestatud

siseministri määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule,

paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ § 6 lg 5 punkti 3 ja § 14 lg 5 kohaselt peab

tulekustuti olema nähtav või leitav märgistuse järgi ning tuletõrje voolikusüsteemi kapp olema

märgistatud. Lähtuvalt § 9 lg 1 punktile 2 ja § 16 lõikele 2 ei tohi tulekustuti olla varjatud ning

tuletõrje voolikusüsteemi juurdepääs ei tohi olla takistatud.

Paikvaatlusel (22.01.2019 paikvaatluse protokolli nr 7.2-5.4/282-1) tuvastati, et osade

tulekustutitele ja tuletõrje voolikusüsteemi kappidele puudub kerge ligipääs ning need on

2 (8)

märgistamata. Juhul, kui tulekahju algstaadiumis ei ole esmaseid tulekustutusvahendeid

võimalik koheselt leida või kätte saada, võib väikesest tulekahjust areneda suurtulekahju, mille

kustutustööd kulgevad tavapärasest kauem. Sellega ohustatakse nii ehitises viibijate elu ja

tervist aga ka varakahjude ja keskkonnareostuse suurenemist.

Alus: Tuleohutuse seaduse 32 lõigete 4 ja 5 alusel 30. augustil 2010 kehtestatud siseministri

määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele,

tähistamisele ja korrashoiule“ § 6 lg 5 punt 3, § 9 lg 1 punkt 2, § 14 lõige 5 ning § 16 lõige 2.

Täitmise tähtaeg: 30.03.2019

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 150,00 (ükssada viiskümmend) eurot.

2. Teostada tuletõrje voolikusüsteemi tehnilise seisukorra ja selle veeandmisvõime

tõhususe kontroll.

Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 punkti 8 kohaselt nimetatakse tuletõrje voolikusüsteemi

tuleohutuspaigaldiseks. Sama seaduse § 31 punktid 2 ja 3 sätestavad, et tuleohutuspaigaldise

omanik peab korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust

ning omama selle kohta dokumentatsiooni.

Tuleohutuse seaduse § 32 lõigete 4 ja 5 alusel 30. augustil 2010 kehtestatud siseministri

määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele,

tähistamisele ja korrashoiule“ § 15 sätestab, et voolikusüsteemi korrashoiu tagamiseks tuleb

teostada selle regulaarset vaatlust, kontrolli ja hooldust, mille tulemused tuleb fikseerida kirjalikult

taasesitamist võimaldavas vormis. Kusjuures see on objekti omaniku kohustus. Määrus täpsustab

§ 17 lõikes 2, et voolikusüsteemi ja selle veeandmisvõime tõhusust kontrollitakse, kui vaatluse

tulemused seda nõuavad, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Kusjuures lõige 3 kohaselt

säilitatakse andmeid teostatud kontrolli ja hoolduse toimingute kohta vähemalt viis aastat.

Paikvaatlusel (10.10.2018 paikvaatluse protokolli nr 7.2-5.3/2775-1) tuvastati, et ehitise I

korrusel on tuletõrje voolikusüsteem, ent selle juures puuduvad kontrolli teostamise lipikud.

Menetlusosalisel ei olnud esitada ka dokumenti tuletõrje voolikusüsteemi tehnilise seisukorra

ja selle veeandmisvõime tõhususe kontrollimise kohta, mistõttu loetakse, et nimetatud tööd on

läbi viimata. Juhul, kui kontrollimata tuletõrje voolikusüsteemi ei ole kasutamiseks valmis,

väheneb ehitise osas oluliselt tuleohutusmeetmete tõhusus, mille tagajärjel võivad kustutustööd

kulgeda tavapärasest kauem tekitades hoone osas suuremaid varakahjusid ning seades ohtu

inimeste tervise ja elu.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 31 punktid 2 ja 3 ning sama seaduse § 32 lõigete 4 ja 5 alusel 30.

augustil 2010 kehtestatud siseministri määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja

voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ § 15 ja § 17

lõiked 2 ja 3.

Täitmise tähtaeg: 30.03.2019

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 150,00 (ükssada viiskümmend) eurot.

3 (8)

3. Viia läbi evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus ning koostada selle

kohta kirjalik kokkuvõte.

Põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 6 lõike 4 alusel 1. septembril 2010 kehtestatud siseministri

määruse nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral

tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded” (edaspidi siseministri määrus nr 43)

§ 15 lõige 2 sätestab, et enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohustusega asutuses

viiakse vähemalt üks kord aastas läbi evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus.

Lähtuvalt tuleohutuse seaduse § 4 lõike 4 alusel 10. veebruaril 2011 kehtestatud siseministri

määruse nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning

tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid” § 5 lõikes 1 toodud lisa 2 punktile

7.1 kuuluvad enam kui 1500 m2 pindalaga tööstus- ja laohooned, kus hoitakse või töödeldakse

peamiselt põlevmaterjali või plahvatusohtlikke aineid ning kus on tuleoht või plahvatusoht (2.

ja 3. tuleohuklassiga ehitised) enesekontrolli tuleohutusaruande kohuslasteks. Käesolev hoone

liigitub 2. tuleohuklassi tööstushooneks ning selle suletud netopindala on 12090,5 m2, seega

kuulub see enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohuslaseks ning peab vähemalt üks

kord aastas läbi viima evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse.

Siseministri määruse nr 43 § 18 lõige 1 sätestab, et tulekahjuõppuse kohta koostatakse õppuse

järgselt ühe kalendrikuu jooksul kirjalik kokkuvõte, milles käsitletakse: 1) õppuse läbiviimisega

seotud faktilisi andmeid; 2) tuvastatud asjaolusid; 3) eesmärkide täitmist; 4) ettepanekuid

tuleohutuskorralduse muutmiseks või täiendamiseks.

Paikvaatlusel (22.01.2019 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.4/282-2) tuvastati, et ehitise

töötajatele tuleb vähemalt üks kord aastas läbi viia evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise

õppus. Nimetatud õppus on viimati läbi viidud 2017 aastal. Õppusega edastatakse ehitise

kasutajatele teadmised ja oskused evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemiseks, sh

harjutatakse erinevate ehitise osades viibivate töötajate omavahelist koostööd. Juhul, kui

õppuse nii teoreetiline kui praktiline osa on jäänud osaliselt läbi viimata, ei saa olla kindel, et

kõik ehitise kasutajad oskavad tulekahju korral õigesti tegutseda, mitte ohustada enda või teiste

isikute elu või tervist.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 4 lõike 4 alusel 10. veebruaril 2011 kehtestatud siseministri

määruse nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning

tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid” lisa 2 vastavalt tuleohutuse

seaduse § 6 lõike 4 alusel 1. septembril 2010 kehtestatud siseministri määruse nr 43 „Tulekahju

korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse

korraldamisele esitatavad nõuded” § 15 lõige 2, § 18 lõige 1.

Täitmise tähtaeg: 31.03.2019

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 300,00 (kolmsada) eurot.

4 (8)

4. Tagada ehitise igalt alalt vähemalt kahe evakuatsioonipääsu kasutamisvalmidus.

Selleks tagada evakuatsioonipääsude juurdepääs, abivahenditeta (sh võtmeta)

avatavus ning märgistus evakuatsioonivalgustitega.

Põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu

evakuatsiooni. Paragrahv 6 lõige 1 täpsustab, et ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning

kergesti läbitav evakuatsioonitee. Lõike 2 kohaselt tuleb ehitises, kus on nõutud rohkem kui

üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, need tähistada vastava

tuleohutusmärgiga

Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a

kehtestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi siseministri määruse nr 17) § 55 lõige 2 sätestab, et enne

7. aprilli 2017 a õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud

kasutamise otstarbele, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva

määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3

lõikes 4 sätestatut.

Siseministri määruse nr 17 ptk 6 § 44 lõige 2 sätestab, et hoone igalt evakuatsioonialalt peab

üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt kahe hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni.

Kusjuures § 45 lg 2 punktide 1 ja 5 kohaselt peab evakuatsioonitee olema kergesti tuvastatav,

tähistatud vastava märgistusega, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav ning see ei tohi olla

takistatud. Evakuatsiooni- ja väljumisteel paiknevad uksed peavad § 49 lõike 1 kohaselt olema

varustatud evakuatsioonisulusega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning mille

liikumine ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale.

Siseministri määruse nr 17 § 32 lg 2 punkti 5 sätestab, et VI kasutusviisiga hoonesse, kui hoones

töötab samal ajal rohkem kui 50 inimest, paigaldatakse väljapääsutee valgustus minimaalse

toimimisajaga vähemalt üks tund. Kusjuures punktide 4 ja 8 kohaselt paigaldatakse see ka

evakuatsiooniteele ja väljumistee ühiskasutuses olevale alale.

Paikvaatlusel (22.01.2019 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.4/282-1) tuvastati, et

mööblitööstuses, suletud netopindalaga 12090,5 m2, on ehituslikult tagatud igalt

evakuatsioonialalt kahe evakuatsioonipääsu olemasolu, ent enamuses kohtadest ei ole tagatud

teise pääsu kasutamisvalmidus. Osad pääsud viivad läbi tõsteväravate, mille käiguuks on

lukustatud võtmele, evakuatsioonisulus puudub. Suurem osa aga on lukustatud, nende ees

hoitakse esemeid ja õuest lumi ja jääpurikad puhastamata ning need on märgistamata

evakuatsioonivalgustusega.

Ebapiisava arvuga evakuatsioonipääsude korral võib tulekahju puhkemisel evakuatsioon olla

ohtlik inimeste elule ja tervisele, kui tulekolde asukoha tõttu tuleb läbida tuld ja/või suitsu täis

ala või tulekolde asukoha tõttu ei ole võimalik evakuatsioonialalt lahkuda.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkt 6 ja § 6 lõiked 1 ja 2 ning ehitusseadustiku § 11

lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a kehtestatud siseministri

määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55

lõige 2 vastavalt ptk 6 § 44 lõikele 2, § 45 lg 2 punktidele 1 ja 5, § 49 lõikele 1 ning § 32 lg 2

punktidele 4, 5 ja 8.

Täitmise tähtaeg: 27.02.2020

5 (8)

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 1800,00 (üks tuhat kaheksasada) eurot.

5. Korraldada automaatse tulekustutusüsteemi (sprinkler) hooldusel tuvastatud

puuduste kõrvaldamine.

Põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 punkti 4 kohaselt nimetatakse automaatset

tulekustutussüsteemi tuleohutuspaigaldiseks. Paragrahv 31 punktide 1-3 kohaselt peab

tuleohutuspaigaldise omanik tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu

toimepidevuse, korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja

hooldust ning omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse

kohta.

Tuleohutuse seaduse § 32 lõige 1 sätestab, et tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja

paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning

ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

Paikvaatlusel (22.01.2019 paikvaatluse protokolli nr 7.2-5.4/282-1) tuvastati, et automaatse

tulekustutussüsteemi (sprinkler) hooldusakti kohaselt tuvastas OÜ Tamreks Ohutuse 2017 a

juulis puudused, mis ilmnesid juba sama aasta veebruaris OÜ Insafety poolt teostatud

hooldusel. Tuvastatud puudused on hooldajalt omanikule e-posti teel mitmeid kordi edastatud,

ent tuvastatud puuduste kõrvaldamise kohta info puudub. Sellest tulenevalt loetakse, et

puudused on tänaseni kõrvaldamata.

Automaatse tulekustutussüsteemi hooldamisel tuvastatud puuduse kõrvaldamine on vajalik, et

tagada tuleohutuspaigaldise kõikide osade töökorrasolek. Juhul, kui tuleohutuspaigaldis või

selle ei ole töökorras, ei ole loodud eeldusi, et see täidab oma eesmärki, võimaldades süsteemil

aegsasti ja efektiivselt tuld kustutada või lokaliseerida.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 31 punkt 1, § 32 lõige 2.

Täitmise tähtaeg: 31.03.2020

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 800,00 (kaheksasada) eurot.

6. Korraldada sprinklersüsteemi regulaarne hooldus vastavalt tootja

hooldusjuhendile.

Põhjendus Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 punkti 4 kohaselt nimetatakse automaatset

tulekustutussüsteemi tuleohutuspaigaldiseks. Paragrahv 31 punktide 2 ja 3 kohaselt peab

tuleohutuspaigaldise omanik korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust,

kontrolli ja hooldust ning omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning

hoolduse kohta.

Tuleohutuse seaduse § 32 lõige 1 sätestab, et tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja

paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning

ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

6 (8)

Paikvaatlusel (22.01.2019 paikvaatluse protokolli nr 7.2-5.4/282-1) tuvastati, et automaatse

tulekustutussüsteemi (sprinkler) kohta OÜ Tamrex Ohutuse poolt koostatud hooldusplaan näeb

ette iga nädalasi, -kuiseid, -kvartaalseid, -poolaasta, -aasta, -kolmeaasta ja -kümneaasta

hooldusi, ent dokumentide põhjal on alust arvata, et tegelikkuses teostatakse ettevõtte poolt vaid

igakuiseid ja –kvartali hoolduseid. Juhul, kui tuleohutuspaigaldist kontrollimisel kaldutakse

hooldusplaanist kõrvale, ei saa olla kindel, et tuleohutuspaigaldist kontrollitakse ja hooldatakse

piisavalt, et tagada selle katkematu toimepidevus. Juhul, kui spriklersüsteem lakkab

korrapäraselt töötamast, väheneb ehitises esmaste kustutusvahendite tõhusus ohustades

tulekahju kiiret arengut.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 31 punkt 2, § 32 lõige 2.

Täitmise tähtaeg: 31.05.2019

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 150,00 (ükssada viiskümmend) eurot.

7. Tagada ehitise tuletõkkesektsioonide terviklikkus. Selleks asendada

tuletõkkesektsioonis olevad pääsud tuletõkkeustega, täita seintes olevad augud ja

läbiviigud tulekindla materjaliga ning viimistleda tulekindla vahuga täidetud

läbiviigud.

Põhjendus: Tuleohutuse seadus § 5 lõige 3 sätestab, et ehitise kasutamisel tuleb tagada, et

suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet.

Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a

kehtestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi siseministri määruse nr 17) kohaselt on tuletõkkesektsiooni

eesmärk tõkestada tule levikut tuletõkkesektsioonist välja- või sissepoole ettenähtud aja

jooksul. Kusjuures tuletõkkesektsioon moodustatakse erinevatest hoone osadest, sh ustest,

seintest, läbiviigu tinditest ja teistest ehitise osadest.

Määruse § 14 lõike 9 kohaselt peab tuletõkkesektsiooni täielikult või osaliselt läbiva

tehnosüsteemi tulepüsivusaeg olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud

tulepüsivusajast. Ent § 23 lõike 4 kohaselt peab tulemüüri paigaldatud käiguukse tulepüsivus

olema sama teda ümbritseva tulemüüri tulepüsivusega.

Paikvaatlusel (22.01.2019 paikvaatluse protokolli nr 7.2-5.4/282-1) tuvastati, et ehitises on

moodustatud omaette tuletõkkesektsioonid madratsite laost, pealülitiga elektrikilbiruumist,

serveriruumist, kahest kasutusel olevast evakuatsioonitrepikojast ning II korruse

õmblustöökojast, ent osad neist tuletõkkesektsioonidest ei ole terviklikud. Nimelt I korruse

õmblustööde ruumist evakuatsioonitrepikotta viiv uks on tavaline puidust uks. Teisest

trepikojast tööstusalale viiva tuletõkkeukse läbiviigud on täidetud tulekindla vahuga, mis on

pealt viimistlemata ning samas seinas on läbiv auk. Teise korruse õmblustöökoja ukse kohal

seinas on endise ventilatsioonisüsteemi kanalite kohal läbiv auk, mis on kaetud restiga.

Kusjuures samast ruumist on teisigi otsepääse kontorialale, ent need ei ole eraldatud

tuletõkkeustega. Elektrikilbi jaotuspunktis olevastes seintes on üksikud juhtmete läbiviigud,

mis on täitmata tulekindla materjaliga. Kusjuures erinevate omanike vahelise pumbaruumi

seinas (tulemüüris) olev uks on samuti puidust tavauks.

7 (8)

Tuletõkkesektsiooni põhieesmärk on takistada tule ja suitsu levikut eri osade vahel ettenähtud

aja vältel, millega ühtlaselt hõlbustatakse evakuatsiooni läbi viimist. Terviklike

tuletõkkesektsioonide puudumisega võib võimaliku tulekahju korral ehitise või ehitise osas

varakahjud suureneda, tuli ja suits võivad levida naaberehitisse ning ehitises viibivate inimeste

evakuatsioon võib osutuda ohtlikuks inimese tervisele ja elule, kui evakuatsiooniteed on suitsu

ja/või tuld täis.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 5 lõige 3 ning ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse

§ 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a kehtestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“§ 14 lõige 9 ja § 23 lõige 4.

Täitmise tähtaeg: 31.01.2020

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 2800,00 (kaks tuhat kaheksasada) eurot.

8. Täiendada ehitises olemasolevat automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

nii, et see hõlmaks kõiki hoones olevaid ruume.

Põhjendus Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 punkti 3 kohaselt nimetatakse automaatset

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleohutuspaigaldiseks. Sama seaduse § 32 lõike 1 kohaselt

tuleb tuleohutuspaigaldist projekteerida ja paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada

vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhistele ning ohutusnõuetest selliselt, et

tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

Tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6 alusel 7. jaanuaril 2013 a kehtestatud

siseministri määruse nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb

automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteated juhtida Häirekeskusesse" § 5

lõike 3 kohaselt projekteeritakse ehitisele üldjuhul kogu hoonet hõlmav

tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Kusjuures lõike 1 kohaselt lähtutakse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimisel samast määrusest ja tootjapoolsetest

juhistest, asjakohalisest tehnilisest spetsifikatsioonist ja standardist, sh CEN/TS 54-14 toodud

põhimõtetest.

Siseministri määruse nr 1 § 6 lõikest 2 tuleneva erisuse kohaselt võib automaatse

tulekustutussüsteemiga kaitstud tuletõkkesektsiooni jätta kaitsmata automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga, kui on tagatud tulekahju kiire avastamine inimeste

ohutuks evakuatsiooniks. Sellisel juhul varustatakse automaatse tulekustutussüsteemiga

kaitstud alad tulekahjuteatenuppudega ja alarmseadmetega ning samas hoones paiknevate

automaatse kustutussüsteemiga kaitsmata ruumid tuleb varustada automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga.

Paikvaatlusel (22.01.2019 paikvaatluse protokolli nr 7.2-5.4/282-1) tuvastati, et ehitise

kasutusel olev ala on varustatud nii automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi

ATS) kui automaatse tulekustutussüsteemiga (edaspidi sprinkler). ATS paigaldamisel on

arvestatud erisusega, millest tulenevalt varustati sprinkleriga kaitstud alad vaid

tulekahjuteatenuppude ja alarmseadmetega. Samas osad ruumid ja alad, mis ei ole sprinkleriga

kaitstud, on jäänud varustamata tulekahjusignalisatsioonianduritega.

8 (8)

Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi põhieesmärk on tagada tulekahju varane

avastamine ja sellest kiire teavitamine kogu ehitises viibivate isikute ohutuse nimel. Ehitise

osas, kus ei ole tagatud tulekahju kiire avastamine ja teavitamine, võib

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi puudumise tõttu olla tulekahju raskesti avastatav, selle

võimalikult varases staadiumis. Sellest tulenevalt ka inimeste varajane teavitamine võimalikust

ohust, et hoone kasutajad jõuaksid võtta kasutusele vajalikud meetmed tulekahju korral,

seadmata ohtu enda või teiste inimeste elu ja tervist.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 32 lõige 1 ja sama seaduse § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6

alusel 7. jaanuaril 2013 kehtestatud siseministri määruse nr 1 "Nõuded

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsiooni-

süsteemi tulekahjuteated juhtida Häirekeskusesse" § 5 lõige 3 ja § 6 lõige 2.

Täitmise tähtaeg: 31.12.2019

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 2800,00 (kaks tuhat kaheksasada) eurot.

Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluses on rikutud tema

õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124

Tallinn, [email protected]) või kaebus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (Kooli 2A, 41532

Jõhvi, [email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta

vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

Ettekirjutuse täitmisest palume informeerida meid kirjalikult postiaadressil Päästeameti Ida

päästekeskus, Vahtra 3, 21003 Narva linn, Ida-Viru maakond või digitaalselt allkirjastatud

dokumendina e-posti aadressile [email protected].

(allkirjastatud digitaalselt)

Natalja Eppik

ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor

Ida päästekeskus

Käesolev haldusakt edastatakse elektroonselt:

1. OÜ Furnico, [email protected];

2. OÜ Furnico, Juri Potapenko, [email protected];

3. OÜ Furnico, Dmitri Zavjortkin, [email protected].

Natalja Eppik

+372 5886 2375

[email protected]