Ettekirjutus

ETTEKIRJUTUS Narva

11.02.2019 nr 7.2-6.4/338

Päästeameti Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo toimetas 22.01.2019 paikvaatluse

OÜ’le Ovelan Invest kuuluval objekti, aadressil P. Kerese 38a ja A.-A. Tiimanni 1d, Narva

linn, Ida-Viru maakond. Paikvaatlusel tuvastati tuleohutusnõuete rikkumised, mis on

kirjeldatud paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.4/283-1.

Andsime menetlusosalisele võimaluse esitada selgitused ja vastuväited kavandatava haldusakti

kohta edastades e-postile ([email protected]; [email protected]) 3.02.2019 teatise

kavandatavast haldusaktist nr 7.2-2.3/1319-1. Isikult ei laekunud tähtajaks (8.02.2019) vastust,

mistõttu loetakse, et tal puuduvad asja kohta vastuväited.

Natalja Eppik, Päästeameti Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor, võtnud

aluseks korrakaitseseaduse § 28 lõike 1, ning hinnanud haldusmenetluses kogutud tõendeid ja

välja selgitatud asjaolusid, otsustas: anda käesoleva haldusakti adressaadile –OÜ Ovelan Invest (registrikood: 11034410),

asukohaga: P. Kerese tn 38d, Narva linn, Ida-Viru maakond – järgmised ettekirjutused, mis

tuleb täita määratud tähtajaks:

1. Korraldada sprinklersüsteemi regulaarsete iganädalaste kontrollide läbi viimine

vastavalt tootja hooldusjuhendile.

Põhjendus Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 punkti 4 kohaselt nimetatakse automaatset

tulekustutussüsteemi tuleohutuspaigaldiseks. Paragrahv 31 punktide 2 ja 3 kohaselt peab

tuleohutuspaigaldise omanik korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust,

kontrolli ja hooldust ning omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning

hoolduse kohta.

Tuleohutuse seaduse § 32 lõige 1 sätestab, et tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja

paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning

ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

Paikvaatlusel (22.01.2019 paikvaatluse protokolli nr 7.2-5.4/283-1) tuvastati, et automaatse

tulekustutussüsteemi (sprinkler) kohta koostatud hooldusplaan näeb ette lisaks muudele

kontrollidele ja hooldustele ka iga nädalasi kontrolle, mida ettevõte viib läbi kord kuus tehtavate

töödega. Juhul, kui tuleohutuspaigaldise kontrollimisel kaldutakse hooldusplaanist kõrvale, ei

2 (5)

saa olla kindel, et tuleohutuspaigaldist kontrollitakse ja hooldatakse piisavalt, et tagada selle

katkematu toimepidevus. Juhul, kui spriklersüsteem lakkab korrapäraselt töötamast, väheneb

ehitises esmaste kustutusvahendite tõhusus ohustades tulekahju kiiret arengut.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 31 punkt 2, § 32 lõige 2.

Täitmise tähtaeg: 31.03.2019

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 150,00 (ükssada viiskümmend) eurot.

2. Koostada ehitise automaatne tulekustutussüsteemi paigaldusjoonis.

Põhjendus Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 punkti 4 kohaselt nimetatakse automaatset

tulekustutussüsteemi (sh sprinklerit) tuleohutuspaigaldiseks. Paragrahv 31 punkti 3 kohaselt

peab tuleohutuspaigaldise omanik omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle

kontrolli ning hoolduse kohta.

Eesti standardi EVS-EN 12845:2015 „Paiksed tulekustutussüsteemid – automaatsed

sprinklersüsteemid – projekteerimine, paigaldamine ja hooldus“ kohaselt peab automaatse

tulekustutusüsteemi kohta olema koostatud installatsiooni paigaldusskeemid.

Paikvaatlusel (22.01.2019 paikvaatluse protokolli nr 7.2-5.4/283-1) tuvastati, et ehitis on

varustatud automaatse tulekustutussüsteemiga (sprinkler), ent selle kohta ei ole koostatud

paigaldusjooniseid. Jooniste puudumisel ei ole üldist ülevaadet süsteemi terviklikkuse kohta.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 31 punkt 3.

Täitmise tähtaeg: 31.05.2019

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 400,00 (nelisada) eurot.

3. Korraldada evakuatsioonivalgustuse regulaarsete igakuiste ja -aastaste hoolduste

läbi viimine vastavalt tootja hooldusjuhendile.

Põhjendus Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 punkti 5 kohaselt nimetatakse turvavalgustust (sh

evakuatsioonivalgustus) tuleohutuspaigaldiseks. Paragrahv 31 punktide 2 ja 3 kohaselt peab

tuleohutuspaigaldise omanik korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust,

kontrolli ja hooldust ning omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning

hoolduse kohta.

Tuleohutuse seaduse § 32 lõige 1 sätestab, et tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja

paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning

ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

Paikvaatlusel (22.01.2019 paikvaatluse protokolli nr 7.2-5.4/283-1) tuvastati, et

evakuatsioonivalgustuse hooldusplaani kohaselt peab tuleohutuspaigaldist kontrollima kord

kuus ning hooldama kord aastas, ent dokumentide põhjal on alust arvata, et tegelikkuses

kontrollitakse tuleohutuspaigaldist vaid kord kvartalis. Juhul, kui tuleohutuspaigaldist

3 (5)

kontrollimisel kaldutakse hooldusplaanist kõrvale, ei saa olla kindel, et tuleohutuspaigaldist

kontrollitakse ja hooldatakse piisavalt, et tagada selle katkematu toimepidevus. Juhul, kui

evakuatsioonivalgustus lakkab korrapäraselt töötamast, ei ole tagatud evakuatsioonipääsude

valgustatus, mis tulekahju korral võib ohustada evakuatsioonipääsude leitavust pimedas ja/või

suitsu täis alalt.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 31 punkt 2, § 32 lõige 2.

Täitmise tähtaeg: 31.03.2019

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 150,00 (ükssada viiskümmend) eurot.

4. Koostada ehitise evakuatsioonivalgustuse paigaldusjoonis.

Põhjendus Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 punkti 5 kohaselt nimetatakse turvavalgustust (sh

evakuatsioonivalgustus) tuleohutuspaigaldiseks. Paragrahv 31 punkti 3 kohaselt peab

tuleohutuspaigaldise omanik omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli

ning hoolduse kohta.

Eesti standardi EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“ kohaselt tuleb

evakuatsioonivalgustuse paigaldustööde lõppedes koostada evakuatsiooni

hädavalgustussüsteemi paigaldusjoonised ning kindlustada nende kättesaadavus kohapeal.

Joonised peavad vastama standardi HD 384.5 alampunktile 514.5.1.

Paikvaatlusel (22.01.2019 paikvaatluse protokolli nr 7.2-5.4/283-1) tuvastati, et ehitis on

varustatud evakuatsioonivalgustusega, ent selle kohta ei ole koostatud paigaldusjooniseid.

Jooniste puudumisel ei ole üldist ülevaadet süsteemi terviklikkuse kohta.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 31 punkt 3.

Täitmise tähtaeg: 31.05.2019

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 400,00 (nelisada) eurot.

5. Tagada A.-A. Tiimanni 1d, Narva hoone igalt alalt vähemalt kahe

evakuatsioonipääsu olemasolu. Selleks rajada uued evakuatsioonipääsud või

korraldada olemasolevate käikude kasutamisvalmidus ning märgistada need

evakuatsioonivalgustitega.

Põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu

evakuatsiooni. Paragrahv 6 lõige 1 täpsustab, et ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning

kergesti läbitav evakuatsioonitee. Lõike 2 kohaselt tuleb ehitises, kus on nõutud rohkem kui

üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, need tähistada vastava

tuleohutusmärgiga

Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a

kehtestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi siseministri määruse nr 17) § 55 lõige 2 sätestab, et enne

4 (5)

7. aprilli 2017 a õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud

kasutamise otstarbele, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva

määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3

lõikes 4 sätestatut.

Siseministri määruse nr 17 ptk 6 § 44 lõige 2 sätestab, et hoone igalt evakuatsioonialalt peab

üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt kahe hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni.

Kusjuures § 44 lg 3 punkti 5 kohaselt ei ole tööstushoones, mille suletud netopindala on üle

500 m2 lubatud omada üht evakuatsioonipääsu.

Lisaks peab siseministri määruse nr 17 § 45 lg 2 punktide 1 ja 5 kohaselt evakuatsioonitee

olema kergesti tuvastatav, tähistatud vastava märgistusega, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav

ning see ei tohi olla takistatud. Evakuatsiooni- ja väljumisteel paiknevad uksed peavad § 49

lõike 1 kohaselt olema varustatud evakuatsioonisulusega, mis peab olema alati avatav ilma

abivahenditeta ning mille liikumine ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale.

Siseministri määruse nr 17 § 32 lg 2 punkt 5 sätestab, et VI kasutusviisiga hoonesse, kui hoones

töötab samal ajal rohkem kui 50 inimest, paigaldatakse väljapääsutee valgustus minimaalse

toimimisajaga vähemalt üks tund. Kusjuures punktide 4 ja 8 kohaselt paigaldatakse see

sõltumata hoone kasutajate arvust evakuatsiooniteele ja väljumistee ühiskasutuses olevale alale.

Paikvaatlusel (22.01.2019 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.4/283-1) tuvastati, et A.-A. Tiimanni

1d, Narva tööstushoone, suletud netopindalaga 2920 m2, I (tennisereketite tehas) ja II

(õmblustöökoda) korrusetelt ei ole korraldatud teise evakuatsioonipääsu võimalus.

Evakuatsioonipääsudena saaks kasutada pääse, mis viivad kõrvahoone omaniku alale ja sealt

välja, ent vastavat kokkulepet omanike vahel ei ole sõlmitud. Need uksed on lukustatud võtmele

ning usteni viivatel teedel hoitakse põlevmaterjalist esemeid (eriti II korrusel). Sellega seoses

ei ole teised pääsud märgistatud.

Ebapiisava arvuga evakuatsioonipääsude korral võib tulekahju puhkemisel evakuatsioon olla

ohtlik inimeste elule ja tervisele, kui tulekolde asukoha tõttu tuleb läbida tuld ja/või suitsu täis

ala või tulekolde asukoha tõttu ei ole võimalik evakuatsioonialalt lahkuda.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkt 6 ja § 6 lõiked 1 ja 2 ning ehitusseadustiku § 11

lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a kehtestatud siseministri

määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55

lõige 2 vastavalt ptk 6 § 44 lõikele 2, § 45 lg 2 punktidele 1 ja 5, § 49 lõikele 1 ning § 32 lg 2

punktidele 4, 5 ja 8.

Täitmise tähtaeg: 31.05.2019

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 800,00 (kaheksasada) eurot.

6. Asendada A.-A. Tiimanni 1d, Narva erinevate hooneomanike vahele jäävas seinas

olev puituks, vähemalt EI120 nõuetele vastava tuletõkkeuksega.

Põhjendus: Tuleohutuse seadus § 5 lõige 3 sätestab, et ehitise kasutamisel tuleb tagada, et

suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet.

Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a

kehtestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

5 (5)

tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi siseministri määruse nr 17) kohaselt on tuletõkkesektsiooni

eesmärk tõkestada tule levikut tuletõkkesektsioonist välja- või sissepoole ettenähtud aja

jooksul. Kusjuures tuletõkkesektsioon moodustatakse erinevatest hoone osadest, sh ustest,

seintest, läbiviigu tinditest ja teistest ehitise osadest. Paragrahv 23 lõike 4 kohaselt peab

tulemüüri paigaldatud käiguukse tulepüsivus olema sama teda ümbritseva tulemüüri

tulepüsivusega.

Paikvaatlusel (22.01.2019 paikvaatluse protokolli nr 7.2-5.4/283-1) tuvastati, et A.-A. Tiimanni

1d, Narva erinevate hooneomanike vahele jääva I korruse seinas (pumbaruumi ja töökojaruumi

vahel) ehk tulemüüris olev uks on puidust tavauks. Juhul, kui hoonete vaheline osa ei moodusta

terviklikku tuletõkkesektsiooni, ei ole tagatud tule ja suitsu leviku tõkestamine erinevate

hooneomanikele kuuluvate ehitiseosade vahel. Võimaliku tulekahju korral võidakse ohustada

kõrvalhoones töötavaid isikuid ning naabri vara.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 5 lõige 3 ning ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse

§ 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a kehtestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“§ 23 lõige 4.

Täitmise tähtaeg: 31.12.2019

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 800,00 (kaheksasada) eurot.

Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluses on rikutud tema

õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124

Tallinn, [email protected]) või kaebus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (Kooli 2A, 41532

Jõhvi, [email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta

vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

Ettekirjutuse täitmisest palume informeerida meid kirjalikult postiaadressil Päästeameti Ida

päästekeskus, Vahtra 3, 21003 Narva linn, Ida-Viru maakond või digitaalselt allkirjastatud

dokumendina e-posti aadressile [email protected].

(allkirjastatud digitaalselt)

Natalja Eppik

ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor

Ida päästekeskus

Käesolev haldusakt edastatakse elektroonselt:

1. OÜ Ovelan Invest, [email protected];

2. OÜ Ovelan Invest, Nikolai Mazanajev, [email protected].

Natalja Eppik

+372 5886 2375

[email protected]