Ettekirjutus

ETTEKIRJUTUS Narva

30.07.2019 nr 7.2-6.4/1774

Päästeameti Ida päästekeskus toimetas 9.07.2019 paikvaatluse paikvaatluse Ovelan Invest

OÜ’le kuuluvates hoonetes, aadressil P. Kerese tn 38d, 38c ja A.-A. Tiimanni tn 1b, Narva linn,

Ida-Viru maakond. Paikvaatlusel tuvastati tuleohutusnõuete rikkumised, mis on kirjeldatud

paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.4/2082-1.

Andsime menetlusosalisele võimaluse esitada selgitused ja vastuväited kavandatava haldusakti

kohta, edastades isikule 23.07.2019 teatise kavandatavast haldusaktist nr 7.2-2.3/9158-1. Isikult

ei laekunud tähtajaks (29.07.2019) vastust, seega loeme, et tal puuduvad asja kohta vastuväited.

Natalja Eppik, Päästeameti Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor, võtnud

aluseks korrakaitseseaduse § 28 lõike 1, ning hinnanud haldusmenetluses kogutud tõendeid ja

välja selgitatud asjaolusid, otsustas: anda käesoleva haldusakti adressaadile – Ovelan Invest OÜ (registrikood: 11034410),

asukohaga: P. Kerese tn 38d, Narva linn, Ida-Viru maakond – järgmised ettekirjutused, mis

tuleb täita määratud tähtajaks:

1. Paigaldada P. Kerese tn 38d ja 38c, Narva linnas asuvasse administratiiv-töökoja

hoonesse kogu hoonet hõlmav automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteemi.

Põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punktide 4 ja 6 kohaselt on isik kohustatud tagama

ehitises nõuetavate tuleohutuspaigalduste (sh tulekahjusignalisatsioonisüsteemi) olemasolu ja

korrashoiu ning tagama ohutu evakuatsiooni. Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse

seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a kehtestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi siseministri määruse

nr 17) § 55 lõige 2 sätestab, et enne 7. aprilli 2017 a õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida

kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama sama määruse

§-des 29, 30, 32 ja 33 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6 alusel 7. jaanuaril 2013 kehtestatud siseministri

määruse nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteated juhtida Häirekeskusesse" (edaspidi

siseministri määrus nr 1) kohaselt on tulekahjusignalisatsioonisüsteem mõeldud tulekahju

avastamiseks ning inimeste teavitamiseks ohust, andes helisignaaliga märku nii ohust kui

algavast evakuatsioonist.

2 (10)

Siseministri määruse nr 17 § 30 lg 1 punkti 1 kohaselt peab automaatne

tulekahjusignalisatsioonisüsteem olema V kasutusviisiga hoones, mille pindala on üle 750 m2.

Lõike 2 kohaselt peab see olema VI ja VII kasutusviisiga hoones, kus olenevalt hoones

toimuvast tegevusest, hoone pindalast, korruselisusest või muudest põhjustest tingituna on

kasutajate turvalisus väike. Siseministri määruse nr 1 § 5 lõike 3 kohaselt projekteeritakse

ehitisele üldjuhul kogu hoonet hõlmav tulekahjusignalisatsioonisüsteem.

Paikvaatlusel (9.07.2019 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.4/2082-1) tuvastati, et P. Kerese tn 38d

administratiiv-töökoja hoone (suletud netopindala 1882,1 m2) juurde kuulub ühekorruseline

valvehoone, aadressiga P. Kerese tn 38c (suletud netopindala 53,3 m2). Komplekshoone on

omaniku poolt antud rendile erinevatele ettevõtetele, kellede töö ja tööajad on üksteisest

sõltumatud. Komplekshoone on varustamata tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga Seda

olukorda arvestades, eeldame, et ehitise töötajatel puudub igasugune ülevaade käitumisjuhistest

tulekahju puhkemisel, määramata on evakuatsiooni korraldaja ning ehitises töötavad inimesed

ei vii end igapäevaselt kurssi, kui palju inimesi täna hoones töötab ning kuidas tulekahju

avastamisel kõiki hoones viibivaid inimesi ohust teavitada. Samuti on raskendatud tulekahju

avastamine ehitise ruumist või alalt, kus inimesed ei ole veel tööle jõudnud.

Samuti võib tulekahju korral saatuslikuks olla asjaolu, et II korruselt, mida kasutatakse

administratiivosana, on vaid üks evakuatsioonipääs. Teine väljapääsu võimalus on korraldatud

läbi ühes tiivas asuva kabineti akna, kust on võimalik jõuda valvehoone katusele. Olgugi, et

ehitises on hädaväljapääs, inimesed eelistavad kasutada peamiseid hoone läbikäiguteid,

sõltumata sellest, et see võib olla suitsu ja/või tuld täis.

Ehitise I korrusel asuvaid boksiruume kasutatakse erineval otstarbel – osad on kasutusel laona,

teistes remonditakse mootorsõidukeid. Osades boksides viiakse läbi keevitustöid, mis oma

tegevusest tulenevalt on tuleohtlikud protsessid.

Kogu hoonet hõlmava tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamata jätmisel ei ole loodud

tingimusi tulekahju avastamiseks selle algstaadiumis igal alal ja ruumis ilma inimese

juuresolekuta. Sellest tulenevalt ka kogu hoones viibivate inimeste varane teavitamine

võimalikust ohust, et nad jõuaksid võtta kasutusele vajalikud meetmed tulekahju korral,

seadmata ohtu enda või teiste inimeste elu ja tervist.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punktid 4 ja 6 ning ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja

tuleohutuse seaduse §23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017 a kehtestatud siseministri määruse nr

17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lõige 2

vastavalt § 30 lg 1 punktid 1 ja 2 ning tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6 alusel 7.

jaanuaril 2013 kehtestatud siseministri määruse nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsiooni-

süsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteated

juhtida Häirekeskusesse" § 5 lõige 3.

Täitmise tähtaeg: 31.03.2020

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 2000,00 (kaks tuhat) eurot.

3 (10)

2. Moodustada P. Kerese tn 38d hoone administratiivosas olevast evakuatsiooniteest

terviklik tuletõkkesektsioon. Selleks täita elektrijaotla ja evakuatsioonitee vahele

jäävat seina läbivate juhtmete läbiviigud tulekindla seguga ning asendada I

korruse laost trepikotta viiv uks vähemalt EI30 nõuetele vastava tuletõkkeuksega

või müürida ukseava kinni vähemalt REI60 nõuetele vastava materjaliga.

Põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu

evakuatsiooni. Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel

30. märtsil 2017. a kehtestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi siseministri määruse nr 17)

§ 55 lõige 2 sätestab, et enne 7. aprilli 2017 a õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse

vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama sama määruse §-des 29, 30,

32 ja 33 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Siseministri määruse nr 17 ptk 6 § 41 lõike 2 kohaselt peab evakuatsiooni tagamiseks hoones

olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende

liikumisvõimekusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid,

evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg peab olema

hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Evakuatsiooni- ja väljumistee ei või läbida

tehnoseadmete või muid tehnilisi ruume. Sama määruse § 12 lg 6 punktide 1 ja 2 kohaselt

eraldatakse hoones omaette tuletõkkesektsiooniks evakuatsioonitee, -trepikojad.

Määruse seletuskirja kohaselt jaotatakse hoone tuletõkkesektsioonideks tulekahju mõjude ja

leviku vähendamiseks ning evakuatsiooni ja päästetööde edukamaks läbiviimiseks. Seetõttu

peab tuletõkkesektsioonidega seonduvaid nõudeid, mis on seotud otseselt evakuatsiooniga,

täitma ka olemasolevates hoonetes.

Lisaks ütleb tuleohutuse seadus § 5 lõige 3, et ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule

leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet. Siseministri määruse nr 1

§ 14 lõike 9 kohaselt peab tuletõkkesektsiooni täielikult või osaliselt läbiva tehnosüsteemi

tulepüsivusaeg olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast.

Paikvaatlusel (9.07.2019 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.4/2082-1) tuvastati, et P. Kerese tn 38d

hoone II korruse administratiivosast on üks evakuatsioonipääs ja üks hädaväljapääs.

Evakuatsioonipääs algab II korruse koridorist ning kulgeb avatud trepikoja kaudu otse õue.

Antud evakuatsiooniteele jääb elektrijaotla, millest on moodustatud omaette

tuletõkkesektsioon. Ent ruumi ja evakuatsioonitee vahele jäävas seinas on juhtmete läbiviigud

täitmata. Samuti tuvastati, et I korruse ühest laoboksist on läbikäik otse evakuatsiooniteele

jäävale avatud trepikojale. Antud läbikäigul olev puidust uks ei ole tuletõkkeuks. Tulenevalt

eeltoodust ei ole ehitise evakuatsiooniteest moodustatud terviklikku tuletõkkesektsiooni.

Tuletõkkesektsioonide moodustamisega luuakse eeldused tule ja suitsu leviku takistamiseks eri

osade vahel ettenähtud aja vältel, millega ühtlaselt hõlbustakse evakuatsiooni läbi viimist.

Terviklike tuletõkkesektsioonide puudumisega võib võimaliku tulekahju korral ehitises või

selle osas viibivate inimeste evakuatsioon olla ohtlik inimese tervisele ja elule, seda eriti juhul,

kui ainus evakuatsioonitee või -trepikoda on suitsu ja/või tuld täis. Samuti suurenevad

tuletõkkesektsioonide puudumisel tulekahju korral hoone varakahjud.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkt 6 ja § 5 lõige 3 ning ehitusseadustiku § 11 lõike 4

alusel ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. aastal kehtestatud siseministri

määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55

lõige 2 vastavalt § 41 lõikele 2 ja § 12 lõikele 1 ja lõike 6 punktidele 1, 2 ning § 14 lõige 9.

4 (10)

Täitmise tähtaeg: 1.11.2019

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 1000,00 (üks tuhat) eurot.

3. Teostada P. Kerese tn 38d, Narva linnas asuvas hoones evakuatsioonivalgustuse

aasta kontroll ja vajadusel hooldus ning korraldada edaspidiste igakuiste kontrollide läbi viimine ja tulemuste fikseerimine hoolduspäevikus.

Põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 punkti 5 kohaselt nimetatakse turvavalgustust (sh

evakuatsioonivalgustus) tuleohutuspaigaldiseks. Paragrahv 31 punktid 1-3 sätestavad, et

tuleohutuspaigaldise omanik peab tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu

toimepidevuse, selleks tuleb korraldada tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust,

mille kohta peab omama dokumentatsiooni. Sama seaduse § 32 lõige 1 sätestab, et

tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada

vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et

tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

Eesti standardi EVS-EN 50172:2005 punkti 7 kohaselt tuleb turvavalgustust kontrollida

igakuiselt ja –aastaselt. Kusjuures punkti 7.2.4 kohaselt tuleb iga-aastase turvavalgustuse

kontrolli teostamisel testida kõikide valgustite ja seestpoolt valgustatavate märkide

funktsioneerimist normaalvalgustuse toitepinge katkestuse simuleerimisel pingestades neid

sisemiselt akult nii kaua, et oleks võimalik veenduda kõikide valgustite korrasolekus.

Simuleeritud pingekatkestus tuleb läbi viia kogu nominaalse funktsioneerimisaja jooksul,

vastavalt tootja instruktsioonidele.

Sama standardi punkti 7.1 kohaselt peab hoone omanik määrama turvavalgustussüsteemi

hooldustööde eest vastutava kompetentse järelevaataja, kellele tuleb anda täielikud volitused,

mis võimaldavad tal tagada süsteemi korras hoidmiseks vajalike tööde teostamise. Punkti 6.3

kohaselt tuleb süsteemi hoolduspäevikusse kanda järgnev informatsioon:

 süsteemi käikulaskmise kuupäev, millele lisatakse kõik aktid tehtud muudatuste kohta;

 kõikide perioodiliste kontrollimiste ja testimiste kuupäevad;

 kõikide tehtud hooldustööde, kontrollimiste ja testide kuupäevad ja lühikirjeldused;

 kõikide rikete ja parandustööde tegemise kuupäevad ja lühikirjeldused;

 kõikide hädavalgustussüsteemi paigalduses tehtud muudatuste kuupäevad ja

lühikirjeldused;

 kui kasutatakse ükskõik millist automaatset testseadet, siis tuleb kirjeldada selle

põhiparameetreid ja töörežiime;

 muud turvalisust ohustavad sündmused;

 andmed vahetatud osade kohta.

Paikvaatlusel (9.07.2019 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.4/2082-1) tuvastati, et P. Kerese tn

38d, Narva linna administratiivosast õue viiv evakuatsioonitee ja –pääsud on märgistatud

evakuatsioonivalgustitega, ent tuleohutuspaigaldise hooldusdokumenti esitada ei olnud. Sellest

tulenevalt loetakse, et tuleohutuspaigaldise regulaarne hooldus on läbi viimata..

Evakuatsioonivalgustuse hoolduse tegemata jätmisega ei pruugi evakuatsioonivalgustus

korralikult põleda ning evakuatsiooniteid ja –pääse valgustada üldvalgustuse katkemise korral

talle ette nähtud aja jooksul. Sellega seoses võidakse raskendada ehitise kasutajatel lahkuda

ohustatud kohast, eriti pimedal ajal või suitsu täis ruumist/alast ning enne lahkumist lõpetada

või peatada ohtlikud protsessid.

5 (10)

Alus: Tuleohutuse seaduse § 31 punktid 2 ja 3 ning § 32 lõige 1.

Täitmise tähtaeg: 1.11.2019

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 200,00 (kakssada) eurot.

4. Varustada P. Kerese tn 38d, Narva hoone administratiivossa jäävast trepikojast

sisehoovi viiv evakuatsioonipääsuuks evakuatsioonisulusega, mis tagab ukse avamise abivahenditeta, sh võtmeteta.

Põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu

evakuatsiooni. Paragrahv 6 lõige 1 täpsustab, et ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning

kergesti läbitav evakuatsioonitee.

Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a

kehtestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi siseministri määruse nr 17) § 55 lõige 2 sätestab, et enne

7. aprilli 2017 a õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud

kasutamise otstarbele, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva

määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3

lõikes 4 sätestatut.

Siseministri määruse nr 17 ptk 6 § 48 lg 1 punkt 3 sätestab, et evakuatsiooni- ja väljumisteel

paiknev uks peab olema hõlpsasti avatav kõikidele kasutajatele. Kusjuures § 49 lõike 1 kohaselt

peavad need uksed olema varustatud evakuatsioonisulusega, mis peab olema alati avatav ilma

abivahenditeta ning mille liikumine ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale. Kusjuures

lõike 2 kohaselt tuleb evakuatsioonisuluse valikul arvestatakse hoone või ruumi

kasutusotstarbega, hoone või ruumi kasutajate arvuga ning nende teadmistega hoonest ja

evakuatsiooniteedest.

Siseministri määruse nr 17 toob välja miinimumnõuded evakuatsioonisuluse valiku põhimõttes.

Nimelt peab kuni 30 inimese evakuatsiooniks ette nähtud uks olema avatav võtmeta avatava

sulusega, nagu väändenupp, 31-149 inimese puhul lingi või surunupuga ning 150 või enama

inimese puhul tuleb kasutada horisontaalse latiga evakuatsioonisuluseid ehk paanikasuluseid.

Paikvaatlusel (9.07.2019 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.4/2082-1) tuvastati, et P. Kerese tn 38d

Narva hoone II korrusel asuvast administratiivosast on tagatud ühe evakuatsioonipääsu ja ühe

hädaväljapääsu olemasolu. Evakuatsioonipääsuni jõudmiseks tuleb liikuda mööda koridori

ning sealt edasi mööda avatud trepikoda alla sisehoovi. Sisehoovi viiv evakuatsioonipääsuuks

on seestpoolt varustatud puutevõtme lugejaga, ilma Exit nuputa. Uksel puudub

evakuatsioonisulus ning seda on võimalik avada vaid puutevõtme või uksevõtme abil. Uksevõti

on paigutatud trepikoja seinale kasti. Juhul, kui tulekahju korral ei võta inimene puutevõtit

kaasa ning karbist on uksevõti kadunud, siis ei ole võimalik anutud pääsu kaudu hoonest

väljuda.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkt 6 ja § 6 lõige 1 ning ehitusseadustiku § 11

lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a kehtestatud siseministri

määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55

lõige 2 vastavalt ptk 6 § 48 lg 1 punktile 3 ja § 49 lõigetele 1 ja 2.

6 (10)

Täitmise tähtaeg: 1.11.2019

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 500,00 (viissada) eurot.

5. Tagada A.-A. Tiimanni tn 1b laohoone ja A.-A. Tiimanni tn 1d tööstushoone

vahelise seina vastavus tulemüürile, mis vastab nõudele REI120. Selleks asendada

tulemüüris olev käiguvärav EI120 nõuetele vastava tuletõkkeväravaga.

Põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu

evakuatsiooni. Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel

30. märtsil 2017. a kehtestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi siseministri määruse nr 17)

§ 55 lõige 2 sätestab, et enne 7. aprilli 2017 a õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse

vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama sama määruse §-des 29, 30,

32 ja 33 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Siseministri määruse nr 17 ptk 6 § 41 lõike 2 kohaselt peab evakuatsiooni tagamiseks hoones

olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende

liikumisvõimekusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid,

evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg peab olema

hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Evakuatsiooni- ja väljumistee ei või läbida

tehnoseadmete või muid tehnilisi ruume.

Määruse seletuskirja kohaselt jaotatakse hoone tuletõkkesektsioonideks tulekahju mõjude ja

leviku vähendamiseks ning evakuatsiooni ja päästetööde edukamaks läbiviimiseks. Seetõttu

peab tuletõkkesektsioonidega seonduvaid nõudeid, mis on seotud otseselt evakuatsiooniga,

täitma ka olemasolevates hoonetes.

Siseministri määruse nr 17 § 21 lõike 1 kohaselt peab välisseina projekteerima ja ehitama nii,

et tuli ei leviks mööda välisseina välispinda, välisseina konstruktsioonis ning välisseina ja

tuletõkkekonstruktsioonide ühenduskohtade kaudu. Kusjuures § 22 lõike 2 kohaselt juhul, kui

hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike

abinõuetega. Erinevatel kinnistutel paiknevate hoonete vahelise tulemüüri tulepüsivus peab

§ 23 lg 2 punkti 6 kohaselt olema REI120. Kusjuures lõike 4 kohaselt võib põhjendatud juhtudel

tulemüüri paigaldada käigust, ent sellisel juhul peab see olema tuletõkkeuks, mille tulepüsivus

vastab teda ümbritseva tulemüüri tulepüsivusele, v.a kandevõime ja löögikindluse osas.

Paikvaatlusel (9.07.2019 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.4/2082-1) tuvastati, et A.-A. Tiimanni

tn 1b, Narva linna laohoone külgneb teistel kinnistutel asuvate hoonetega. Ida ilmakaarde jääva

A.-A. Tiimanni tn 1a mööblikaupluse ja laohoone vaheline ühine sein vastab REI120 nõuetele.

Seinas olev käiguvärav on varustatud EI120 nõuetele vastava tuletõkkeuksega. Ent loode

ilmakaarde jääva A.-A. Tiimanni tn 1d tekstiili tööstushoone ja laohoone vaheline lõunapoolne

ühine sein ei vasta terviklikult REI120 nõuetele, kuna seinas olev käiguvärav ei vasta

tulepüsivuse nõudele. Antud ala läheduses asub selle laohooneosa evakuatsioonipääs ning

päästemeeskonna sisenemistee automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadmega.

Tuletõkkekonstruktsiooni põhieesmärk on takistada tule ja suitsu levikut eri osade vahel

ettenähtud aja vältel, millega ühtlaselt hõlbustatakse evakuatsiooni läbi viimist. Terviklike

tuletõkkesektsioonide puudumisega võib võimaliku tulekahju korral ehitise varakahjud

suureneda, tuli ja suits võivad levida naaberehitisse ning mõlemas ehitises viibivate inimeste

7 (10)

evakuatsioon võib osutuda ohtlikuks inimeste tervisele ja elule, kui evakuatsiooniteed on suitsu

ja/või tuld täis.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkt 6 ning ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse

seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a kehtestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lõige 2 vastavalt ptk 6

§ 41 lõikele 2 ja § 11 lõige 1, § 21 lõige 1, § 22 lõige 2 ning § 23 lg 2 punkt 6 ja lõige 4.

Täitmise tähtaeg: 31.03.2020

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 2000,00 (kaks tuhat) eurot.

6. Paigaldada A.-A. Tiimanni tn 1b, Narva linna laohoone evakuatsiooniteedele ja –

pääsudele vähemalt ühe tunnise toimimisajaga väljapääsutee valgustus.

Põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu

evakuatsiooni. Paragrahv 6 lõige 2 kohaselt tuleb ehitises, kus on nõutud rohkem kui üks

evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, need tähistada vastava

tuleohutusmärgiga

Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a

kehtestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi siseministri määruse nr 17) § 55 lõige 2 sätestab, et enne

7. aprilli 2017 a õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud

kasutamise otstarbele, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva

määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3

lõikes 4 sätestatut.

Siseministri määruse nr 17 § 32 lg 2 punktide 4 ja 8 kohaselt paigaldatakse sõltumata hoone

kasutusviisist ja kasutajate arvust, vähemalt ühe tunnise toimimisajaga väljumistee valgustus

evakuatsiooniteele ja väljumistee ühiskasutuses olevale alale.

Paikvaatlusel (9.07.2019 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.4/2082-1) tuvastati, et A.-A: Tiimanni

tn 1b laohoone koosneb avaratest ja kõrgete lagedega aladest, kus ladustatakse suures koguses

kergesti süttivat põlevmaterjali. Laoaladel puudub igasugune organiseeritud ladustamine

riiulitel ning sellest tulenevalt paigutatakse kaup põrandale vabale kohale. Antud olukord võib

tuua endaga kaasa põlevmaterjali jätmise ühiskasutuses olevatele väljapääsuteedele ja

evakuatsiooniteedele või kitsendada neid. Ehitises puudub evakuatsioonivalgustus, sh

väljapääsutee valgustus.

Väljumistee valgustus evakuatsiooniteedel ja väljumistee ühiskasutuses oleval alal tagab

üldvalgustuse katkemise korral nende nähtavuse, võimaldades seeläbi kasutajatel ohu korral

iseseisvalt, turvaliselt ja kiirelt lahkuda ohustatud kohast ning leida kiireim ja lühim tee

evakuatsioonipääsuni. Selle puudumine võib raskendada evakuatsiooniteedel ja väljumistee

ühiskasutuses oleval alal ohutu liikumistee tuvastamise pimedas või suitsu täis ruumis, mistõttu

võivad ohtu sattuda inimeste elu ja tervis.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkt 6 ja § 6 lõige 2 ning ehitusseadustiku § 11

lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a kehtestatud siseministri

määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55

8 (10)

lõige 2 vastavalt § 32 lg 2 punktide 4ja 8.

Täitmise tähtaeg: 1.11.2019

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 1000,00 (üks tuhat) eurot.

7. Varustada kõik A.-A. Tiimanni tn 1b, Narva laohoonest õue viivate väravate

käiguuksed evakuatsioonisulustega, mis tagavad käiguuste abivahenditeta, sh võtmeta avatavuse. Sealhulgas eemaldada evakuatsioonipääsuks ette nähtud ustelt tabalukud.

Põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu

evakuatsiooni. Paragrahv 6 lõige 1 täpsustab, et ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning

kergesti läbitav evakuatsioonitee.

Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a

kehtestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi siseministri määruse nr 17) § 55 lõige 2 sätestab, et enne

7. aprilli 2017 a õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud

kasutamise otstarbele, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva

määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3

lõikes 4 sätestatut.

Siseministri määruse nr 17 ptk 6 § 48 lg 1 punkt 3 sätestab, et evakuatsiooni- ja väljumisteel

paiknev uks peab olema hõlpsasti avatav kõikidele kasutajatele. Kusjuures § 49 lõike 1 kohaselt

peavad need uksed olema varustatud evakuatsioonisulusega, mis peab olema alati avatav ilma

abivahenditeta ning mille liikumine ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale. Kusjuures

lõike 2 kohaselt tuleb evakuatsioonisuluse valikul arvestatakse hoone või ruumi

kasutusotstarbega, hoone või ruumi kasutajate arvuga ning nende teadmistega hoonest ja

evakuatsiooniteedest.

Siseministri määruse nr 17 toob välja miinimumnõuded evakuatsioonisuluse valiku põhimõttes.

Nimelt peab kuni 30 inimese evakuatsiooniks ette nähtud uks olema avatav võtmeta avatava

sulusega, nagu väändenupp, 31-149 inimese puhul lingi või surunupuga ning 150 või enama

inimese puhul tuleb kasutada horisontaalse latiga evakuatsioonisuluseid ehk paanikasuluseid.

Paikvaatlusel (9.07.2019 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.4/2082-1) tuvastati, et Tiimanni tn 1b

Narva laohoone evakuatsioonipääsud kulgevad läbi väravate, milles on käiguuksed.

Käiguuksed on lukustatud võtmele, evakuatsioonisulused puuduvad. Kusjuures SmartMööbli

alalt sisehoovi viiv evakuatsioonipääsu käiguuks on lukustatud tabalukule väljaspoolt.

Nimetatud ehitise osades ei viibi tavapäraselt üle 30, mistõttu võib ustel kasutada väändenuppu.

Juhul, kui ehitises osades ette nähtud evakuatsioonipääsude kudu ei ole võimalik ohu korral

evakueeruda või evakueerumisele kulub tavapärasest rohkem aega, võib inimeste elu ja tervis

suitsu ja/või tulekolde asukoha tõttu kannatada.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkt 6 ja § 6 lõige 1 ning ehitusseadustiku § 11

lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a kehtestatud siseministri

määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55

lõige 2 vastavalt ptk 6 § 48 lg 1 punktile 3 ja § 49 lõigetele 1 ja 2.

9 (10)

Täitmise tähtaeg: 1.11.2019

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 500,00 (viissada) eurot.

8. Määrata igast A.-A. Tiimanni tn 1b, Narva linna laohoones tegutsevast ettevõtetest

isikud, kes täidavad automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga seotuid

ülesandeid ning viia neile läbi esmane süsteemi kasutamise juhendamine.

Põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6 alusel 7. jaanuaril 2013 vastu

võetud siseministri määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus

tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“

§ 25 lg 2 punkt 10 sätestab, et automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku

ülesandeks on tagada ühe või mitme füüsilise isiku määramine automaatse tulekahju-

signalisatsiooniga seotud ülesannete täitmiseks ning nende isikute nimede registreerimine

päevikusse.

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 2 punkti 3 kohaselt on ettevõtte või asutuse juht kohustatud tagama

töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kättesaadavuse ja kasutamisoskuse.

Automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi loetakse samuti tuleohutuspaigaldiseks.

Paikvaatlusel (9.07.2019 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.4/2082-1) tuvastati, et A.-A. Tiimanni

tn 1b laohoone on varustatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga, ent hoones

tegutsevad ettevõtted ei oska süsteemi kasutada, ega mõista selle täheldusrikkust. Juhul, kui

hoones puudub isik, kes oskab tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kasutada, siis ei ole tagatud

tuleohutuspaigaldise seisukorra kontroll, õige reageerimine erinevatele süsteemi teadetele, sh

toimetamine keskseadme paneelil ning sünduste fikseerimine hoolduspäevikus.

Ainuüksi tulekahjusignalisatsioonisüsteemi toimepidevuse kontrolli puudumine võib tuua

olukorrani, kus jäetakse märkamata, et tulekahjusignalisatsioonisüsteem lakkas töötamast.

Selle asjaolu märkamata jätmine, ei taga ka selle töökorda seadmise ning tuleohutuspaigaldis

lihtsalt ei täida oma funktsiooni eesmärgipäraselt st ei avasta tulekahju selle algstaadiumis ning

ei teavita inimesi evakuatsiooni vajadusest. Sellest lähtuvalt võivad ohtu sattuda hoones

viibivate inimeste elu ja tervis.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 2 punkt 3 ning § 39 ning korrakaitseseaduse § 30 lõige 3.

Tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6 alusel 07.01.2013 vastu võetud siseministri

määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ § 25 lg 2 punkt 10.

Täitmise tähtaeg: 30.09.2019

Sunniraha hoiatus: ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 1 ning tuleohutuse seaduse § 40 alusel

adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 200,00 (kakssada) eurot.

10 (10)

Lisaks pöörame tähelepanu, et P. Kerese tn 38d, 38c ja A.-A. Tiimanni tn 1b hoonete

elektripaigaldise tehnilise seiskorra kontrolli auditid on teostamata. Päästeametil puudub

õiguslik alus nõuda nende läbi viimist. Samas täheldame, et elektripaigaldised on üks

peamisi tulekahju tekke põhjustajaid, mistõttu palume Teil eelnimetatud auditid läbi viia.

Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluses on rikutud tema

õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124

Tallinn, [email protected]) või kaebus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (Kooli 2A, 41532

Jõhvi, [email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta

vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

Ettekirjutuse täitmisest palume informeerida meid kirjalikult postiaadressil Päästeameti Ida

päästekeskus, Vahtra 3, 21003 Narva linn, Ida-Viru maakond või digitaalselt allkirjastatud

dokumendina e-posti aadressile [email protected].

(allkirjastatud digitaalselt)

Natalja Eppik

ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor

Ida päästekeskus

Käesolev haldusakt edastatakse elektroonselt:

1. Ovelan Invest OÜ, [email protected];

2. Ovelan Invest OÜ, Nikolai Mazanajev, [email protected].

Natalja Eppik

+372 5886 2375

[email protected]