Kiri

Töö nr 6922

Kinnistute juurdepääsuteed

Põhiprojekt

Mihkli ja Paunamäe, Jälgimäe, Saku vald, Harju maakond

KOOSTAJA

ViaVelo Inseneribüroo OÜ

Valukoja 10, 11415 Tallinn

Telefon +372 661 5661

MTR: EEP003424; ELK000063; EPE001115

E-post [email protected]

Vastutav täitja: Roland Mäe

Kutsetunnistus nr 116859

[email protected]

TELLIJA

Merindorf OÜ

A. H. Tammsaare tee 47, Kristiine linnaosa, Harju maakond, 11316

E-post: [email protected]

Telefon: +372 6645665

Tallinn 2023

Töö nr: 6922 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Kinnistute juurdepääsuteed

ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 2 / 13

Sisukord 1. Üldosa .............................................................................................................................................. 3

1.1 Lähtematerjalid ....................................................................................................................... 4

1.2 Uuringud .................................................................................................................................. 4

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ....................................................................................................... 5

2.1 Uuringu tulemuste kokkuvõte ................................................................................................. 6

2.1.1 Geodeesia ........................................................................................................................ 6

2.1.2 Geoloogia......................................................................................................................... 6

3. Projektlahendus............................................................................................................................... 6

3.1 Plaanilahendus ........................................................................................................................ 6

3.2 Vertikaalplaneering ................................................................................................................. 6

3.3 Muldkeha ja katend ................................................................................................................. 6

3.3.1 Muldkeha ......................................................................................................................... 6

3.3.2 Katendid .......................................................................................................................... 7

3.3.3 Nõuded materjalidele ...................................................................................................... 8

3.4 Veeviimarid .............................................................................................................................. 9

3.5 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ........................................................................................ 9

3.5.1. Liiklusmärgid .......................................................................................................................... 9

3.5.2. Teekattemärgised ................................................................................................................ 10

3.6 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd .......................................................................... 10

3.7.1. Haljastus .............................................................................................................................. 10

3.7.4. Jäätmekava .......................................................................................................................... 10

4. Tööde teostamine ......................................................................................................................... 11

4.1 Üldosa .................................................................................................................................... 11

4.2 Ehitusaegne liikluskorraldus .................................................................................................. 11

4.3 Ettevalmistustööd ................................................................................................................. 11

4.4 Mullatööd .............................................................................................................................. 12

4.5 Katendi ehitus ........................................................................................................................ 13

4.6 Tehnovõrgud ......................................................................................................................... 13

4.7 Liikluskorraldusvahendid ....................................................................................................... 13

Töö nr: 6922 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Kinnistute juurdepääsuteed

ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 3 / 13

Joonised

Joonis Nimetus Mõõtkava

6922_PP_TL-4-01

6922_PP_TL-4-02

6922_PP_TL-4-03

6922_PP_TL-6-01

Asendiplaan koos Vertikaalplaneeringuga

Asendiplaan koos Vertikaalplaneeringuga

Katete taastamine

Ristlõige 1-1, 1-2, 1-3

1:500

1:500

1:500

1:100

1. Üldosa Objekti nimetus: Kinnistute juurdepääsuteed

Objekti asukoht: Mihkli ja Paunamäe, Jälgimäe, Saku vald, Harju maakond

Mihkli ja Paunamäe asuvad Jälgimäel, Saku vallas. „HC Betoon Laagri“ vahetus läheduses.

Objekti täpsem asukoht on näidatud alljärgnevatel joonistel.

Töö nr: 6922 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Kinnistute juurdepääsuteed

ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 4 / 13

1.1 Lähtematerjalid Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning

juhendeid, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee,

Standardikeskus www.standard.ee ning Transpordiameti veebilehel www.transpordiamet.ee

rubriigist „Juhendid ja juhised“.

Põhiprojekti koostamisel on aluseks võetud:

• RoadConsult OÜ koostatud Eelprojekt aadressile Mihkli ja Paunamäe katastriüksustele

tunnustega 71801:001:1801 ja 71801: 001: 1272

• Stuudio Beeta OÜ koostatud Detailplaneering aadressile Mihkli ja Paunamäe

katastriüksustele tunnustega 71801:001:1801 ja 71801: 001: 1272

Põhiprojekti koostamisel on arvestatud mh järgmiste õigusaktide, standardite ja juhenditega:

• majandus- ja taristuministri 09.01.2020. aasta määrus nr 2 „Tee ehitusprojektile

esitatavad nõuded“;

• majandus- ja taristuministri 03.08.2015. aasta määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi

nõuded“ (edaspidi kvaliteedinõuded);

• ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018. aasta määrus nr 28 „Puudega

inimeste erivajadusest tulenevad nõuded ehitistele“

• EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“;

• EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine“;

• EVS 901-1 „Tee-ehitus. Osa1 : Asfaltsegude täitematerjalid;

• EVS 901-2 „Tee-ehitus. Osa 2: bituumensideained;

• EVS 901-3 „Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud;

• EVS 901-20 „Tee-ehitus. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine;

• Maanteeameti peadirektori 31.12.2015. aasta käskkirjaga nr 0314 kinnitatud juhend

„Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“;

• Maanteeameti peadirektori 06.12.2016. aasta käskkirjaga nr 0234 kinnitatud juhend

„Teetööde tehniline kirjeldus“.

1.2 Uuringud

Nimetus Valmimise aeg Töö number Ettevõtte nimetus/koostaja

Geodeesia 2022 3423 Hades OÜ Ehitusgeoloogia Mai 2022 GE-3265 Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeodeesia

Inseneribüroo OÜ

Töö nr: 6922 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Kinnistute juurdepääsuteed

ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 5 / 13

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Projekteeritav teelõik asub Harju maakonnas, Saku vallas, Jälgimäel ning hõlmab Mihkli ja

Paunamäe kinnistut katastriüksuse tunnustega 71801:001:1801 ja 71801: 001: 1272. Mihkli ja

Paunamäe kinnistud ei ole hoonestatud. Mõlemad kinnistud on 100% maatulundusmaa.

Käsitletavatest kinnistustest itta jääb HC Betoon Laagri, mis on 100% tootmismaa

sihtotstarbega. Sellel kinnistul paikneb olemasolev betoontehas. Projektiga hõlmatud alast itta

jääb ka Jälgimäe tee .

Töö nr: 6922 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Kinnistute juurdepääsuteed

ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 6 / 13

2.1 Uuringu tulemuste kokkuvõte

2.1.1 Geodeesia

Põhiprojekti koostamisel lähtuti Hades OÜ poolt mõõdistatud geodeesia tööst nr 3423

2.1.2 Geoloogia

Mihkli ja Paunamäe TL osa projekteerimisel lähtuti Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeodeesia

Inseneribüroo OÜ tööst nr GE-3265. Järgnevalt väljavõtte geoloogilisest uuringust.

3. Projektlahendus

3.1 Plaanilahendus Kinnistutele juurdepääsutee on projekteeritud olemasolevalt Urde teelt (K-Projekt, töö nr

08111, 2009,a), mis ühendub Jälgimäe teega. Projekteeritava ala sees on planeeritud üks

transpordimaa sihtotstarbega krunt, mille kaudu toimub juurdepääs kõigile perspektiivsetele

kruntidele.

Projekteeritud on 7m lai sõidutee. Teed lõppevad ümberpööramisplatsidega. Säilitatud on

olemasolevad juurdepääsuteed Allika kinnistule. Kõigi projekteeritud sõiduteede kõrvale on

ette nähtud 2m laiused kergliiklusteed 3 meetrise ohutusribaga.

Projektiga hõlmatakse ka Jälgimäe/Tänassilma ristmik, kuhu on projekteeritud ülekäigurada,

mis ühendab Jälgimäe tee äärse olemasoleva ning projekteeritava kergliiklustee. Ülekäigurada

Jälgimäe/Tänassilma ristmikul on lahendatud sarnaselt olemasolevatele ülekäiguradadele

Jälgimäe teel.

Projekt hõlmab ka katete taastamist Jälgimäe tee lõigul(71801:001:0796), 11340 Tallinn- Saku-

Laagri teel asuval kergliiklusteel ja Tänasilma teel (71901:001:0524).

3.2 Vertikaalplaneering Vertikaalplaneeringu projekteerimisel arvestati olemasolevaid maapinna kõrgusi ja kõrval

asuvate kinnistu kõrgusi. Projekteeritud sõiduteelt ja kergliiklusteelt on sadevete suunatud

haljasalale ja haljasaladel asuvatesse restkaevudesse. Projekteeritud sõidutee on kahepoolse

põikkaldega 2,5%. Kõnnitee on projekteeritud 2% põikkaldega. Sõidutee pikikalded jäävad

vahemiku 1%-3,6%. Kõnnitee pikikalded jäävad vahemiku 0,9%-5%.

3.3 Muldkeha ja katend

3.3.1 Muldkeha

Teekatendi aktiivtsooni ülemises osas (asfaltbetoonkatendi puhul vähemalt 1,0 m) tuleb

kasutada täitematerjale, mis on külmakindlad ning vastavate dreenivate omadustega.

Külmakerkelised ja nõrgad aluspinnased tuleb eemaldada ja asendada nõuetekohase

täitematerjaliga. Muld tuleb tee alt eemaldada.

Töö nr: 6922 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Kinnistute juurdepääsuteed

ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 7 / 13

3.3.2 Katendid

Käesolevas töös on kasutatud järgmiseid katendi konstruktsioone:

Tüüp 1: Sõidutee asfaltbetoonkate

Katendi kiht Kihi paksus

Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf h=5 cm

Kuum poorne asfaltbetoon AC 32 base h=7 cm

Kiilutud paekillustik fr 32/63 + kiilumine h=25 cm

Dreenkiht TM_120, Kt 0,98 h=20cm

Täitematerjal, k=0,5 m/ööp h=vastavalt

vajadusele

Olemasolev aluspinnas

Tüüp 2: Kergliiklustee asfaltbetoon kate

Katendi kiht Kihi paksus

Tihe kuum asfaltbetoon AC 8 surf h=5 cm

Ridakillustik fr 4/63 või 4/32 h=20 cm

Dreenkiht TM_120, Kt 0,98 h=20cm

Täitematerjal, k=0,5 m/ööp h=vastavalt

vajadusele

Olemasolev aluspinnas

Tüüp 3: Ohutussaare betoonkivi kate

Katendi kiht Kihi paksus

Betoonkivi h=6 cm

Liiv-tsement segu 5:1 h=3 cm

Ridakillustik fr 4/63 või 4/32 h=20 cm

Olev liivast alus

Tüüp 4: Sõidutee ülekate

Katendi kiht Kihi paksus

Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf h=5 cm

Olemasolev asfaldist alus

Tüüp 5: Murukärjega tugevdatud katend

Katendi kiht Kihi paksus

Murukülv

Murukärg koos kasvumullaga h=4 cm

Paigalduskiht liivast h=3cm

Killustikalus fr 4/63 h= 25 cm

Täitematerjal, k=0,5 m/ööp h=vastavalt

vajadusele

Olemasolev aluspinnas

Töö nr: 6922 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Kinnistute juurdepääsuteed

ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 8 / 13

Tüüp 6: Haljasala

Katendi kiht Kihi paksus

Murukülv

Kasvupinnas hmin=15cm

Täitematerjal (vajadusel), k=0,5 m/ööp

3.3.3 Nõuded materjalidele

Tee katendi ehitamisel kasutatavad materjalid peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktide,

standardite ja juhenditega.

Täitematerjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Dreenkihis kasutatava

keskliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1 m/ööp. Filtratsioonimoodul tuleb määrata

vastavalt standardile EVS 901-20.

Töö nr: 6922 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Kinnistute juurdepääsuteed

ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 9 / 13

Killustikalustes ja asfaltsegudes kasutatav materjal peab vastama tüüpkatendi juhendis

kehtestatud järgmistele nõuetele:

o Kiilutud paekillustik fr 32/63 (tüüp 1): tabeli 5 koormusklass D4.

o Ridakillustik fr 4/63 või 4/32 (tüüp 2,3): tabel 6 koormusklass E5.

• Asfaltsegudes kasutatav materjal peab vastama järgmisele nõuetele:

o Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf (tüüp 1,4): tabel 7 koormusklass C3.

o Tihe kuum asfaltbetoon AC 32 base (tüüp 1): tabel 7 koormusklass C3.

o Tihe kuum asfaltbetoon AC 8 surf (tüüp 2), tardkivim 45%.

Sõiduteede tugipeenrad kindlustada kivikillutikust seguga fr 0/16 . Fr 0/16 peab üle 4mm teri

>30 ning peenisosiste sisaldus 8-15% ja killustik peab vastama nõuetele LA 35 ning C90/3.

Betoonist äärekivid peavad olema valmistatud tardkivikillustiku baasil ja vastama standardile

EVS 1340.

3.4 Veeviimarid Sadevee kokku kogumiseks on projekteeritud restkaevud

3.5 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid Projektiga on ettenähtud uute liiklusmärkida ning teekattemärgistuse rajamine.

3.5.1. Liiklusmärgid

Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt asendiplaani ja liikluskorralduse joonisele.

Liiklusmärgid ja nende paigaldus peab olema kooskõlas standardiga EVS 613 „Liiklusmärgid

ja nende kasutamine“. Projekteeritud liiklusmärgid kuuluvad I suurusgruppi.

Märgid valmistatakse vähemalt 1,8 mm paksustel alumiiniumalustel ning kaetakse II klassi

valgustpeegeldava kilega.

Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN

12899-1 kirjeldatud koormustele.

Sõidutee ääres märkide üldine paigalduskõrgus arvestamata lisatahvlit on 2,0 m.

Bussiplatvormile paigaldatava märgi 541 kõrgus on 2,2 m. Märgid 421 paigaldatakse 60 cm

kõrgusele äärekivist.

Ülekäiguraja märgid 543 ja 544 peavad olema sõidutee äärekivist 0,5-2,0 meetri kaugusel. Kui

märgid 543 ja 544 paigaldatakse ülekäiguraja valgusti mastile, mis asub jalgratta- ja jalgtee

taga, siis tuleb märgid kinnitada küljega posti külge sõidutee poole. Kõrgus jalgratta- ja jalgtee

pinnast peab olema 2,5 meetrit.

Töö nr: 6922 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Kinnistute juurdepääsuteed

ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 10 / 13

3.5.2. Teekattemärgised

Teekate märgistatakse vastavalt standardile EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine“.

Teekattemärgistusena kasutada termoplastikut. Märgistamisel tuleb lisada plastikule klaaskuule

vastavalt „Riigiteede teekattemärgistuse valiku, paigaldamise, kontrollimise ja eemaldamise

juhendi“ nõuetele.

3.6 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult

piirnevail aladel vastavalt seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele.

3.7.1. Haljastus

Muruseeme peab olema varustatud sertifikaadiga. Seemne kulu on 2-2,5 kg/100 m² kohta.

Seemneid tuleb säilitada kuivas ja valguse eest kaitstud kohas. Ehitustööde ajal vastutab

säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Rajatavat haljastust kasta korrapäraselt.

Vajadusel teostada umbrohutõrjet.

Haljasalad rajada nõuetele vastavalt ettevalmistatud kasvupinnasele. Kasvupinnase

projekteeritud paksus on keskmiselt 15 cm. Muru klass III. Kohaliku objektilt saadava mulla

nõuetele vastavust tõendatakse vajadusel täiendava mullaanalüüsiga. Kasvumuld peab olema

taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi

sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juurumbrohte.

Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada.

3.7.4. Jäätmekava

Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb

koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele

ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus.

Ehitus ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele veoks,

taaskasutamiseks või ladestamiseks. Riigi Keskkonnaameti poolt väljastatud jäätmeluba ja/või

registreerimisõiend on vajalik ehitus- ja lammutusjäätmete (va pinnase) eeltöötluseks ja

taaskasutamiseks täitematerjalina või ehitusmaterjalina jäätmetekke kohas.

Likvideeritavate puude ja võsa kännud juurida ja utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohutus

lasub ehitajal. Puitmaterjali likvideerimise kohustus on Töövõtjal, kui maaomanikuga ei ole

teisiti kokku lepitud.

Töö nr: 6922 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Kinnistute juurdepääsuteed

ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 11 / 13

4. Tööde teostamine

4.1 Üldosa Käesolevas peatükis on kirjeldatud üldiseid tööde teostamise põhimõtteid. Tööde teostamisel

tuleb juhinduda teetööde tehnilises kirjelduses ja materjalide tootjate juhendites toodust.

Kasutada võib ainult tooteid, milliste toimivus on tõendatud.

Tööde teostamisel tuleb juhinduda Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seadustest,

standarditest, normdokumentidest ja juhenditest. Tööde kvaliteet peab vastama teetööde

tehnilistele kirjeldustele ning asjakohastele normidele ja juhenditele.

Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse

8.detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”.

Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu

ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad

olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama

Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde

ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse

mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad

oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud

töötamiseks vajalike kaitsevahenditega.

Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt

projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise

määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike eritingimuste

seaduslikkusest ja põhjendatusest.

Tellija, Ehitaja, Projekteerija ja Omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult

avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest

abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.

4.2 Ehitusaegne liikluskorraldus Ajutised ehitusaegsed liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja

vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Liiklus tuleb korraldada vastavalt

majandus- ja taristuministri 13.07.2018. aasta määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“. Ajutine liikluskorraldus peab olema kooskõlastatud tee omanikuga.

4.3 Ettevalmistustööd Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide

tehnovõrkude valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi

asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb

edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude

paigaldamise teostusjoonised.

Töö nr: 6922 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Kinnistute juurdepääsuteed

ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 12 / 13

Maa omanikke tuleb informeerida ehitustööde algusest tema kinnistul ja selle vahetusläheduses

(nt likvideerimistöödest - aiad, hekk, puud jms). Omaniku soovi korral võimaldada neil

likvideerimistööd endal teostada.

Piirinaabreid tuleb töövõtjal teavitada kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui

ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve (nt mahasõitude ehitus, piirirajatistega seotud

tööd jne). Kinnistuomanikke tuleb teavitada ka kraavide puhastamisest nende maal.

Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt

tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine, juhul kui see

osutub võimatuks tuleb sellest teavitada maaomanikku ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik

tööde käigus hävinud piirimärgid.

Maa-ala tuleb puhastada puudest, võsast, kividest, prügist jms. Tööpiirkonnas tuleb likvideerida

vastavalt käesolevale projektile puud ning põõsad. Raietöid tuleb teostada vastavalt teetööde

tehnilisele kirjeldusele. Enne puude langetamist tuleb töövõtjal hankida asjakohased load.

Tee maa-alalt juuritud kännud veetakse kohalike omavalitsuste ja Keskkonnaameti poolt

kooskõlastatavasse mahapaneku kohta. Raiutud põõsad ja peenmets veetakse kokku ning

purustatakse hakkepuiduks. Jäätmed ladustatakse selleks ettenähtud alale.

4.4 Mullatööd Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama neilt

kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Et töid

saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad.

Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja poolt

rajatud veekogumiskohtadesse

Projekteeritava tee muldkeha alla jääv kasvupinnas tuleb eemaldada kogu paksuses.

Tee alla jääva mullakihi ja mullase täitepinnase kihi peab eemaldama. Katendi aluspinnases

tuleb täita lohud, alus planeerida ja tihendada selleks ette nähtud mehhanismidega. Katendile

lähemal kui 0,5 m ei tohi kasutada täitepinnast, mis sisaldab üle 20 cm suuruseid osiseid.

Aluspinnase vähim tihendustegur peab olema vähemalt muldkeha töökihi alumises osas

(Hk+0,4<h<1,5m) vähemalt 0,96 ning ülemises osas (h<Hk+0,4m) vähemalt 0,98. Muudest

pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihedust elastsusmooduli mõõtmise teel

LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega. Profileeritud ja tihendatud aluspinnasele

paigaldatakse geotekstiil NGS4.

Töö nr: 6922 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Kinnistute juurdepääsuteed

ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 13 / 13

4.5 Katendi ehitus Liivpinnase tihendustegur peab olema vähemalt 0,98. Liivpinnase elastsusmoodul, mõõdetuna

teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa.

Profileeritud ja tihendatud liivast aluskihi pealispinnale tuleb ehitada killustikust alus, vastavalt

konstruktsiooni tüübile toodud paksustele.

Äärekivid tuleb rajada kogu pikkuses 6 cm paksusele betoonalusele C16/20. Betoonkihi alla

ehitada killustikust vähemalt 15cm paksune tihendatud alus. Äärekivi aluse killustikaluse

elastsusmoodul peab olema vähemalt 140 MPa mõõdetuna INSPECTOR- või LOADMAN-

tüüpi seadmega. Äärekivide esiservad tuleb faasida ning äärekivide vaheline vuuk ei tohi olla

suurem kui 5 mm. Äärekivi allalaskmisel ei tohi kõnniteel kalded ületada 6%. Äärekivi tuleb

viia madaldatud kõrguseni 2 kivi pikkuselt, erandkonnas võib seda teha ka 1 meetri ulatuses.

Killustikalus ehitada vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ nõuetele.

Killustikaluse elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi

seadmisega peab tihendatud aluse pinnal olema: sõiduteel vähemalt 170 MPa ja kergliiklusteel

vähemalt 140MPa

Asfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2021, EVS 901-2:2021, EVS 901-3:2021 ja

„Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, TA 2021“ esitatud nõuetest. Asfaltbetoonkatte

pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Asfaldi paigaldamine ja vuukide töötlemine

teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Iga asfaldikihi puhul

arvestada hinna sees ka vajadusel aluspinna kruntimisega. Töömaa piiridel viia uued katted

sujuvalt olemasoleva katte pinnaga kokku.

Töödega haaratud ala kogu laiuses heakorrastatakse selliselt, et maa-ala oleks võimalik

hooldada.

4.6 Tehnovõrgud Tehnovõrgud ehitada vastavalt asjakohastele projektidele.

4.7 Liikluskorraldusvahendid Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt asendiplaani ja liikluskorralduse joonistele. Tööde

teostamisel peavad olema täidetud standardi EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“

nõuded.

Teekattemärgistuse paigaldamisel tuleb juhinduda standardi EVS 614 „Teemärgised ja nende

kasutamine“ nõuetest.

40.80 40.90

41.00

41.10

41.2041.30

41.30

41.30

41.40

41.50

41.70

41.20

41.30 41.40

41.50 41.60

41.70

544 (II)

544 (II)

544

544 (II)

421 (II)

687 (II)

421 (II)

687 (II)

Äärekivi kahe

kivi ulatuses

kokku viia

olemasoleva

äärekiviga

35.90

36 .0

0

36 .0

0

36.00

36 .1

0

36 .2

0

36 .3

0

36 .4

0

36 .5

0

36 .6

0 36

.7 0

36 .8

0 36

.9 0

37 .0

0 37

.1 0

37.20 37.30

37.40 37.50

37.60

37 .7

0 37

.8 0

37 .9

0 38

.0 0

38 .10

38 .20

38 .30

38.40 38.50

38.60 38.70

38.80 38.90

39.00

35.50 35.60

35.70 35.80 35.90 36.00 36.10 36.20 36.30 36.40

36 .50 36.60

36.70 36.80

36.90 37.00

37.10

35.50

35.60

35.70

35.80

35.90 36.00 36.10

36.20

36.30

36.40

36.50

36.60

36.70

36.80

36.90

37.00

37.10

37.20

37.30

36.30

36.40

36.50

36.60

36 .70

36 .80

36 .90

37 .00

37 .10

37 .20

37 .30

37.30

37 .40

38.40

38.50

38.60

38.70

38.80

38.90

39 .00

37.50

37.60

37.70

37.80

37.90

38.00

38.10

38.10

37.20 37.30

37.40

35.80

37.40

38.30

38.20

38.10

35.90 36.00

37.60

37.70

41.00

36.20

37 .40

35.40

35.40

35.50

35.50 35.60

35.60

35.70

35.70

35.40

35.30

1 1

2 2

543 (II)

543 (II)

37.80

37.90

38.00

38.10

38.20

38.30

38.40

38.50

38.60

38.70

38.80

38.90

39.00

39.10

39.20

39.30

39.40

39.50

39.60

39.70

39.80

39.90

40.00

40.10

40.20

40.30

40.40 40.50

40.60

40.70

40.80 40.90

41.10

7.00

7.00

7.00

8.00

2.00

20.00

7. 00

20 .0

0

2.00

2. 00

8. 00

7.00

2.04

4.56 4.83

3.50

7.00

3. 50

2. 50

1. 00

3.42

H=38.25

H=36.10

H=35.60 H=37.30

R10 .00

R10.00

R 8.00

R8 .0

0

R5.00

R5.0 0

R1 5.

00

R1 5.

00

R10.00

R2 0.

00

K2K2

K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K1K1

K1

V1V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1V1V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1

KS1KS1 KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1

KS1KS1KS1

Ø110 L=47.1 Ø110 L=47.2

Ø110 L=20.3 Ø160 L=19.5

Ø500 L=18.8

Ø110 L=57.

K1 K1

K1 K1

K1

Ø160 L=42.9

Ø110 L=17.8 V1

V1 V1

K1 K1

K1 K2

K2 K2

V1 V1K1 K1

Ø63 L=17.3

Ø1 10

L =4

9.1

Ø2 50

L =4

9.2

K2 K1

K1V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

Ø110 L=40.2 Ø110 L=9.8

V1 V1

Ø1 10

L =1

2.3

KPJ-1

Proj. kanalisatsioonipumpla

TÄNASSILMA TEE

JÄLG IM

ÄE TEE

PR3 8|1 m

PR4 8|1 m

PR5 8|1 m

PR6 8|1 m

PR7 8|1 m

PR88|1 m

PR98|1 m

PR108|1 m

PR11 8|1 m

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W1.1

W 1.1W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

/

SK -4

SK -5

/ /

//

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

SK-7

/ /

/ /

/

/ /

/ /

/ /

/ SK

-6 /

/ /

/

Ø250 L=25.2

Ø160 L=24.5 Ø63 L=23.8

Ø160 L=16.6

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

Proj. survetorustikud paiknevad hülsstorus (rajatakse kinnisel meetodil)

K2 K2

K2

K2Ø560 L=31.4

Ø2 00

L =1

0.3

Ø560 L=7.6

K2 Ø200 L=10.8

K2

Ø200 L=10.7

1 2

Ø110 L=17.112

Ø110 L=60.1

1 2

1

2

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1

Ø160 L=64.0

D1 D1

D1 D1

D1 D1

Ø160 L=54.2

D1D1

Ø160 L=18.2

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

Ø1 60

L =4

3.2

D 1

D 1

D 1

D 1

Ø1 60

L =5

3.2

SK SK

SK SK

1

2

12 K2 Ø250 L=10.8

POS 2

POS 3 POS 4

POS 5

POS 7

Ø160 L=49.4

1

2

1 2

1 2

1 2

1

2

1

2

33.50 (33.50)

12

V1 V1 Ø6

3 L =1

7.5

K1 K1 Ø1

60 L

=1 6.8K2

Ø2 50

L =1

6.1

Ø1 10

L =1

0.0

Ø63 L=17.0

V1 V1

V1 V1

V1 V1

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

Ø160 L=51.4

1 2

Ø160 L=28.1

Ø110 L=50.7

1 2 3

4

1 2

3

1

2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

1 2

3

Ø500 L=28.1

K2

K2

K2

K2

K2

K2

Ø560 L=49.6

Ø560

L=6.4 1

2

1 2 3

1 2 3

1 2 3

4

1 2

1 2

3

12

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

Ø160 L=40.7

1 2

1

2

1 2

1

2

12

Ø160 L=16.312

Ø2 50

L =2

1.6

Ø250 L=15.5 12

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

1

2

Ø1 60

L =7

1.9

1

2

1

23

1

2

1

2

1

23

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1

1

2

1 2

1 2

3

4

1

2

3

1 2

3

4

12

12

1 2

3

Ø110 L=30.0Ø110 L=30.2 12

3,25 km

2.00

2. 60

1.00

531S(II)

531S(II)

38.77

PROJ.TRUUP 1 d=1000, l=7m plast

38.84-38.77

41.00

40.90

40.80

40.9040.80

40 .8

0

40 .9

0

3.50

9.61

6. 09

41.20

41.20

41.10 41.20

41 .3

0

41.10

41.20

41 .20

8.93

10.00

LEPPEMÄRGID Viavelo IB OÜ töö nr 6922

Kinnistu piir

Projekteeritud katte serv

Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 1

Projekteeritud kõnnitee ab-katend Tüüp 2

Projekteeritud betoonkivikatend Tüüp 3

Projekteeritud sõidutee ülekate Tüüp 4

Projekteeritud teepeenar fr 0/16.

Projekteeritud tugevdatud alusega mururiba Tüüp 5

Projekteeritud haljasalade murukate Tüüp 6

Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=10 cm)

Projekteeritud kõnnitee äärekivi 150x290 (h=0 cm)

Projekteeritud liiklusmärk

Olemasolev liiklusmärk

Projekteeritud liiklusmärgi post

Likvideeritavad objektid

Perspektiivne lahendus

Projekteeritud Vertikaal

Olemasolev vertikaal

30 351

351

30

30 7.00

7.00

TINGMÄRGID Mõõdistatud maaregistritunnuse saanud krunt

Proj. olmekanalisatsioon Proj. majandus-joogivee torustik Proj. survekanalisatsioon

Proj. kanalisatsioonipumpla koos kujaga(R=20m)

Olemasolev keskpingekaabel

Olemasolev kanalisatsioon Olemasolev majandus-joogivee veetorustik

Olemasolev sidekanalisatsiooni trass Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev drenaaž Olemasolev sademeveetorustik

Proj. drenaaž

Proj. hüdrant ( raadius r=100m)

Proj. majandus-joogivee torustik ( rajatakse kinnisel meetodil) Proj. survekanalisatsioon ( rajatakse kinnisel meetodil)

Planeeritud kinnistute piirid

Merindorf OÜ, töö nr 022016 ALLIANSS ARHITEKTID OÜ, töö nr. 2116

KINNISTU PIIR

PROJEKTEERITUD HOONE

PERSPEKTIIVNE HOONESTUS

OL.OLEV/PROJEKTEERITAV KÕRGUSMÄRK

HOONE NURGAPUNKT

OL.OL. ASFALTKATEND

PEASISSEPÄÄSUD / LISASISSEPÄÄS

OL.OL. SÄILITATAV KÕRGHALJASTUS NING JUURESTIKU KAITSEVÖÖND

1

PROJEKTEERITAV JALGRATTAPARKLA LAMMUTATAV HOONE - LAMMUTUSPROJEKT ERALDI MENETLUSES

±0.00=8.50

OLMEJÄÄTMETE KOGUMISKOHT/PIIRDEAED 1100L olmeprügi konteiner 1100L paberi- ja papi konteiner 600-700 L biojäätmete konteiner 1100L pakendi konteiner

OLEMASOLEV VALGUSTUSPOST

ÜMBERPAIGUTATAV VALGUSTUSPOST

PINGID

PROJEKTEERITAVA ALA PIIR KOOS AVALIKUS KASUTUSES VÄLJAKUGA

PROJEKTEERITAV KATENDI KÕRGUSMÄRK

TUGIMÜÜR

DP EHITUSÕIGUS RÄSTA 17/19: PLANEERITUD KINNISTU KOKKU: 4786 m2 MAAPEALNE EHITUSALA 2180 m2 MAAALUNE EHITUSALA 2700 m2 MAAPEALNE BRUTO MAX 8550 m2 R19 HOONE H=22m (5k) R17 PERSPEKTIIVNE HOONESTUS H=11m (2k) RÄSTA 17 DP JÄRGI MOODUSTATAV KINNISTU 4786 m2

PROZHEKTORID NIMESILDILE h=20-30cm 5tk POLLARVALGUSTI PARKLAS h=kuni 30cm 7tk

7.95 7.70

HOONE NULL ABS KÕRGUSMÄRK

PROJEKTEERITUD ISTUTUSALA METALLSERV PROJEKTEERITUD MULTŠKATEND

Projekteeritud okaspuu (serbia kuusk)

Projekteeritud lehtpuu (sahhalini kirsipuu)

Projekteeritud lehtpõõsas (punapaju 'Nana')

Projekteeritud lehtpõõsas (kaselehine enelas 'Tor')

Säilitatav puittaim võraprojektsiooni ja positsiooni numbriga

HALJASTUSPROJEKTI TINGMÄRGID PUITTAIMED

(dendroloogilise hinnangu järgi)

Projekteeritud lehtpuu (harilik haab 'Erecta')

2

1

Olemasolev II väärtusklassi puittaim võra projektsiooniga Olemasolev III väärtusklassi puittaim võra projektsiooniga Olemasolev IV väärtusklassi puittaim võra projektsiooniga Olemasolev V väärtusklassi puittaim võra projektsiooniga

Geoalusel puuduv puittaim

Puittaime positsiooninumber

Looduses puuduv puittaim

Olemasolev II väärtusklassi puittaim võra projektsiooniga

Loodusliku tasakaalu ohustava pargitatra (Reynoutria) leviala

EVELYN HIIELO, töö nr. 03_202201

HeatConsult OÜ töö nr 22019

VASTUTAVPROJEKTEERIS

OBJEKT

KUUP.

STAADIUM

TELLIJA

PROJEKT

MÕÕTKAVA

JOONISE NIMI

JOONISE NR REV

TÖÖ NR

29.08.2023 ViaVelo Inseneribüroo OÜ; reg.kood 11712139; Valukoja 10, 11415 Tallinn; Tel: 5172182, [email protected]; www.viavelo.ee; MTR: EEK001192; EPE001115; ELK000063; EEP003424

0

PõhiprojektR.MäeM.E.Eik

1:500 6922_PP_TL-4-01

Asendiplaan koos Vertikaalplaneeringuga 6922

Mihkli ja Paunamäe, Jälgimäe, Saku vald, Harju maakond Mihkli ja Paunamäe teed Merindorf OÜ, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn

N

S

EW

41.10

41.20

41.30

41.40

39.80 39.80

39.90

39 .90

40 .00

40.00 40.10

41.50 41.60

41.00

38.40 38.50

38.60 38.70

38.80 38.90

39.00 39.10

39.20 39.30

39.40 39.50

39.60 39.70

39.80 39.90

40 .00

38.40

38.50

38.60

38.70

38.80

38.90

39 .00

39 .10

39 .20

39 .30

39 .40

39 .50

39 .60

39 .70

39 .80

39 .90

40 .00

40 .10

40 .20

40 .30

40.40

40.50

40.10

38.30

40 .0

0

40 .10

40.20

40.30

40.40

40.50

40.60 40.70 40.80

40.20

40.30

40.40

40.50 40.40

40.50 40.60

40 .60

40.70

40 .70 40.90

221 (I)

40.50

40.60

40.60

39 .9

0

1 1

7. 00

7.00

7.00

2.00

3.11

3 3

41.70 41.80

41.90

42.00

42.10

41.00

41.10

41.20

41.30 41.40

41.50 41.60

41.70

41.80

41.90

40.90 40.80

41.00

41.10

41.20

41.30

41.40

41.50

41.60

41.70

41.80

41.90

41.70

41.60

41.50

41.80

42.00

41.43

H=38.25

R15.00

R12.00

R 8.00

R8.00

R 2.50

K2 K2

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1 V1 V1 V1

K2 K1

K1V1 V1

V1 V1

Ø1 10

L =1

2.3

JÄLG IM

ÄE TEE W

1.1

W 1.1

PR1

8|1 m

PR2 8|1 m

PR3 8|1 m

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

SK -1

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/

/ / / / / /

SK -3

Proj. sidevarustuse liitumispunkt olemasolevas Telia Eesti AS sidekaevus nr 16843

/ /

/ /

/ /

/ /

/

SK -4

/ /

/ /

SK-2

Proj. välisvalgustus ühendada olemasoleva tänavavalgustuse võrgu toitele

Proj. survetorustik paikneb hülsstorus (rajatakse kinnisel meetodil)

K2

Ø200 L=10.7

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

Ø1 60

L =5

3.2

D 1

D 1

D 1

D 1

Ø1 60

L =4

0.1

Ø110 L=71.6

Ø110 L=40.3

POS 1

1

2

Ø1 10

L =1

0.0

Ø63 L=17.0

Ø1 10

L =7

0.8

Ø160 L=16.312

Ø2 50

L =2

1.6

Ø250 L=15.5 12

K1 K1

1

2

1

2

1

23

3,10 km

3. 37 6.

76

2. 65

R10.00

3.02

TINGMÄRGID Mõõdistatud maaregistritunnuse saanud krunt

Proj. olmekanalisatsioon Proj. majandus-joogivee torustik Proj. survekanalisatsioon

Proj. kanalisatsioonipumpla koos kujaga(R=20m)

Olemasolev keskpingekaabel

Olemasolev kanalisatsioon Olemasolev majandus-joogivee veetorustik

Olemasolev sidekanalisatsiooni trass Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev drenaaž Olemasolev sademeveetorustik

Proj. drenaaž

Proj. hüdrant ( raadius r=100m)

Proj. majandus-joogivee torustik ( rajatakse kinnisel meetodil) Proj. survekanalisatsioon ( rajatakse kinnisel meetodil)

Planeeritud kinnistute piirid

Merindorf OÜ, töö nr 022016 ALLIANSS ARHITEKTID OÜ, töö nr. 2116

KINNISTU PIIR

PROJEKTEERITUD HOONE

PERSPEKTIIVNE HOONESTUS

OL.OLEV/PROJEKTEERITAV KÕRGUSMÄRK

HOONE NURGAPUNKT

OL.OL. ASFALTKATEND

PEASISSEPÄÄSUD / LISASISSEPÄÄS

OL.OL. SÄILITATAV KÕRGHALJASTUS NING JUURESTIKU KAITSEVÖÖND

1

PROJEKTEERITAV JALGRATTAPARKLA LAMMUTATAV HOONE - LAMMUTUSPROJEKT ERALDI MENETLUSES

±0.00=8.50

OLMEJÄÄTMETE KOGUMISKOHT/PIIRDEAED 1100L olmeprügi konteiner 1100L paberi- ja papi konteiner 600-700 L biojäätmete konteiner 1100L pakendi konteiner

OLEMASOLEV VALGUSTUSPOST

ÜMBERPAIGUTATAV VALGUSTUSPOST

PINGID

PROJEKTEERITAVA ALA PIIR KOOS AVALIKUS KASUTUSES VÄLJAKUGA

PROJEKTEERITAV KATENDI KÕRGUSMÄRK

TUGIMÜÜR

DP EHITUSÕIGUS RÄSTA 17/19: PLANEERITUD KINNISTU KOKKU: 4786 m2 MAAPEALNE EHITUSALA 2180 m2 MAAALUNE EHITUSALA 2700 m2 MAAPEALNE BRUTO MAX 8550 m2 R19 HOONE H=22m (5k) R17 PERSPEKTIIVNE HOONESTUS H=11m (2k) RÄSTA 17 DP JÄRGI MOODUSTATAV KINNISTU 4786 m2

PROZHEKTORID NIMESILDILE h=20-30cm 5tk POLLARVALGUSTI PARKLAS h=kuni 30cm 7tk

7.95 7.70

HOONE NULL ABS KÕRGUSMÄRK

PROJEKTEERITUD ISTUTUSALA METALLSERV PROJEKTEERITUD MULTŠKATEND

Projekteeritud okaspuu (serbia kuusk)

Projekteeritud lehtpuu (sahhalini kirsipuu)

Projekteeritud lehtpõõsas (punapaju 'Nana')

Projekteeritud lehtpõõsas (kaselehine enelas 'Tor')

Säilitatav puittaim võraprojektsiooni ja positsiooni numbriga

HALJASTUSPROJEKTI TINGMÄRGID PUITTAIMED

(dendroloogilise hinnangu järgi)

Projekteeritud lehtpuu (harilik haab 'Erecta')

2

1

Olemasolev II väärtusklassi puittaim võra projektsiooniga Olemasolev III väärtusklassi puittaim võra projektsiooniga Olemasolev IV väärtusklassi puittaim võra projektsiooniga Olemasolev V väärtusklassi puittaim võra projektsiooniga

Geoalusel puuduv puittaim

Puittaime positsiooninumber

Looduses puuduv puittaim

Olemasolev II väärtusklassi puittaim võra projektsiooniga

Loodusliku tasakaalu ohustava pargitatra (Reynoutria) leviala

EVELYN HIIELO, töö nr. 03_202201 LEPPEMÄRGID Viavelo IB OÜ töö nr 6922

Kinnistu piir

Projekteeritud katte serv

Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 1

Projekteeritud kõnnitee ab-katend Tüüp 2

Projekteeritud betoonkivikatend Tüüp 3

Projekteeritud sõidutee ülekate Tüüp 4

Projekteeritud teepeenar fr 0/16.

Projekteeritud tugevdatud alusega mururiba Tüüp 5

Projekteeritud haljasalade murukate Tüüp 6

Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=10 cm)

Projekteeritud kõnnitee äärekivi 150x290 (h=0 cm)

Projekteeritud liiklusmärk

Olemasolev liiklusmärk

Projekteeritud liiklusmärgi post

Likvideeritavad objektid

Perspektiivne lahendus

Projekteeritud Vertikaal

Olemasolev vertikaal

30 351

351

30

30 7.00

7.00

HeatConsult OÜ töö nr 22019

VASTUTAVPROJEKTEERIS

OBJEKT

KUUP.

STAADIUM

TELLIJA

PROJEKT

MÕÕTKAVA

JOONISE NIMI

JOONISE NR REV

TÖÖ NR

29.08.2023 ViaVelo Inseneribüroo OÜ; reg.kood 11712139; Valukoja 10, 11415 Tallinn; Tel: 5172182, [email protected]; www.viavelo.ee; MTR: EEK001192; EPE001115; ELK000063; EEP003424

0

PõhiprojektR.MäeM.E.Eik

1:500 6922_PP_TL-4-02

Asendiplaan koos Vertikaalplaneeringuga 6922

Mihkli ja Paunamäe, Jälgimäe, Saku vald, Harju maakond Mihkli ja Paunamäe teed Merindorf OÜ, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn

N

S

EW

41.10

41.20

41.30 41.40 41.50 41.60

41.00

40.70 40.80 40.90

3.11

3 3

41.70 41.80

41.90

42.00

42.10

41.00

41.10

41.20

41.30 41.40

41.50 41.60

41.70 41.80 41.90

40.90 40.80

41.00

41.10

41.20

41.30

41.40

41.50

41.60

41.70

41.80

41.90

41.70

41.60

41.50

41.80

42.00

41.43

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1 V1 V1 V1JÄLG IM

ÄE TEE

/ /

/ /

/ /

/

/

/

/

/

/

/

/

SK -1

/ /

/ /

/

/ / / / / /

Proj. sidevarustuse liitumispunkt olemasolevasTelia Eesti AS sidekaevus nr 16843

SK-2

Proj. survetorustik paikneb hülsstorus

Ø110 L=71.6

Ø110 L=40.3

3,10 km

3. 37 6. 76

2. 65R

10.00

3.02

40.80 40.90

41.00

41.10

41.20 41.30

41.30

41.30

41.40

41.50

41.70

41.20 41.30

41.40 41.50

41.60 41.70

41.10

7.00

2.04

4.56 4.83

3.50

7.00

3.42

V1 V1

V1 V1

V1V1V1 KS1

KS1 KS1

KS1KS1KS1

Ø110 L=47.1Ø110 L=47.2

TÄNASSILMA TEEJÄLG IM

ÄE TEE

Proj. survetorustikud paiknevad hülsstorus(rajatakse kinnisel meetodil)

SK SK

SK SK

Ø110 L=30.0Ø110 L=30.2 12

3,25 km

1.00

41.00

40.90

40.80

3.50

9.61

6. 09

41.20

41.20

41.10

41.20

41 .30

41.10

41.20

41 .20

8.93

10.00

K1 K1

K1 K1

K1

Ø160 L=42.9

KPJ-1 Proj. kanalisatsioonipumpla

PR108|1 m

PR11 8|1 m

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

/ /

K2 K2

K2

K2Ø560 L=31.4

Ø2 00

L =1

0.3

Ø560 L=7.6

1 2

D1 D1

D1 D1

Ø160 L=64.0

POS 3

1 2

33.50 (33.50)

K1 K2

Ø2 50

L =1

6.1

1 2

4

K2

K2

K2

K2

K2

K2

Ø560 L=49.6

Ø560

L=6.4 1

2

1 2 3

1 2 3

4

1 2 3

KS1

KS1 KS1

KS1

1 2

12

LEPPEMÄRGID KATETE TAASTAMINE Viavelo IB OÜ töö nr 6922

Kinnistu piir

Projekteeritud tee servajoon

Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 1

Projekteeritud kõnnitee ab-katend Tüüp 2

Projekteeritud sõidutee ülekate Tüüp 4

Projekteeritud teepeenra taastamine fr 0/16

Projekteeritud haljasala taastamine Tüüp 6

Projekteeritud Vertikaal

Olemasolev vertikaal

Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 h=10cm

Projekteeritud kaeviku tsoon

Likvideeritavad objektid

Perspektiivne lahendus

7.00

30 7.00

TINGMÄRGID Mõõdistatud maaregistritunnuse saanud krunt

Proj. olmekanalisatsioon Proj. majandus-joogivee torustik Proj. survekanalisatsioon

Proj. kanalisatsioonipumpla koos kujaga(R=20m)

Olemasolev keskpingekaabel

Olemasolev kanalisatsioon Olemasolev majandus-joogivee veetorustik

Olemasolev sidekanalisatsiooni trass Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev drenaaž Olemasolev sademeveetorustik

Proj. drenaaž

Proj. hüdrant ( raadius r=100m)

Proj. majandus-joogivee torustik ( rajatakse kinnisel meetodil) Proj. survekanalisatsioon ( rajatakse kinnisel meetodil)

Planeeritud kinnistute piirid

Merindorf OÜ, töö nr 022016 ALLIANSS ARHITEKTID OÜ, töö nr. 2116

KINNISTU PIIR

PROJEKTEERITUD HOONE

PERSPEKTIIVNE HOONESTUS

OL.OLEV/PROJEKTEERITAV KÕRGUSMÄRK

HOONE NURGAPUNKT

OL.OL. ASFALTKATEND

PEASISSEPÄÄSUD / LISASISSEPÄÄS

OL.OL. SÄILITATAV KÕRGHALJASTUS NING JUURESTIKU KAITSEVÖÖND

1

PROJEKTEERITAV JALGRATTAPARKLA LAMMUTATAV HOONE - LAMMUTUSPROJEKT ERALDI MENETLUSES

±0.00=8.50

OLMEJÄÄTMETE KOGUMISKOHT/PIIRDEAED 1100L olmeprügi konteiner 1100L paberi- ja papi konteiner 600-700 L biojäätmete konteiner 1100L pakendi konteiner

OLEMASOLEV VALGUSTUSPOST

ÜMBERPAIGUTATAV VALGUSTUSPOST

PINGID

PROJEKTEERITAVA ALA PIIR KOOS AVALIKUS KASUTUSES VÄLJAKUGA

PROJEKTEERITAV KATENDI KÕRGUSMÄRK

TUGIMÜÜR

DP EHITUSÕIGUS RÄSTA 17/19: PLANEERITUD KINNISTU KOKKU: 4786 m2 MAAPEALNE EHITUSALA 2180 m2 MAAALUNE EHITUSALA 2700 m2 MAAPEALNE BRUTO MAX 8550 m2 R19 HOONE H=22m (5k) R17 PERSPEKTIIVNE HOONESTUS H=11m (2k) RÄSTA 17 DP JÄRGI MOODUSTATAV KINNISTU 4786 m2

PROZHEKTORID NIMESILDILE h=20-30cm 5tk POLLARVALGUSTI PARKLAS h=kuni 30cm 7tk

7.95 7.70

HOONE NULL ABS KÕRGUSMÄRK

PROJEKTEERITUD ISTUTUSALA METALLSERV PROJEKTEERITUD MULTŠKATEND

Projekteeritud okaspuu (serbia kuusk)

Projekteeritud lehtpuu (sahhalini kirsipuu)

Projekteeritud lehtpõõsas (punapaju 'Nana')

Projekteeritud lehtpõõsas (kaselehine enelas 'Tor')

Säilitatav puittaim võraprojektsiooni ja positsiooni numbriga

HALJASTUSPROJEKTI TINGMÄRGID PUITTAIMED

(dendroloogilise hinnangu järgi)

Projekteeritud lehtpuu (harilik haab 'Erecta')

2

1

Olemasolev II väärtusklassi puittaim võra projektsiooniga Olemasolev III väärtusklassi puittaim võra projektsiooniga Olemasolev IV väärtusklassi puittaim võra projektsiooniga Olemasolev V väärtusklassi puittaim võra projektsiooniga

Geoalusel puuduv puittaim

Puittaime positsiooninumber

Looduses puuduv puittaim

Olemasolev II väärtusklassi puittaim võra projektsiooniga

Loodusliku tasakaalu ohustava pargitatra (Reynoutria) leviala

EVELYN HIIELO, töö nr. 03_202201

HeatConsult OÜ töö nr 22019

VASTUTAVPROJEKTEERIS

OBJEKT

KUUP.

STAADIUM

TELLIJA

PROJEKT

MÕÕTKAVA

JOONISE NIMI

JOONISE NR REV

TÖÖ NR

29.08.2023 ViaVelo Inseneribüroo OÜ; reg.kood 11712139; Valukoja 10, 11415 Tallinn; Tel: 5172182, [email protected]; www.viavelo.ee; MTR: EEK001192; EPE001115; ELK000063; EEP003424

0

PõhiprojektR.MäeM.E.Eik

1:500 6922_PP_TL-4-03

Katete taastamine 6922

Mihkli ja Paunamäe, Jälgimäe, Saku vald, Harju maakond Mihkli ja Paunamäe teed Merindorf OÜ, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn

N

S

EW

N

S

EW

N

S

EW

37.00

38.00

39.00

41.00

42.00

43.00

2.5%2.5% 4.0%4.0%

Te e

te lg

4.0%4.0%

2.0%

4.0%

K in

dl us

ta m

at a

pe en

ar

K in

dl us

ta m

at a

pe en

ar

O l.o

l k in

ni st

up iir

Te em

aa p

iir

2.00 3.00 7.00 4.450.50 0.50 SõiduteeHaljasalaKergliiklustee Haljasala

AC 16 surf h-5cm Tüüp 1

Killustikalus fr 32/63+kiilumine, h-30cm kulu 25kg/m²(Emin 170MPa)

Olev pinnas, Kt 0,94

AC 32 base h-7cm

Keskliiv, TM_120, h-30cm

Olev maapindOlev maapind

AC 8 surf h-5cm Tüüp 2

Killustikalus fr 4/63 või 4/3, h-20cm kulu 25kg/m²(Emin 140MPa)

Olev pinnas, Kt 0,94

Peenliiv, TM_90 h-20cm

3.00 Haljasala

Lõige 1-1

Täitepinnas, Kt 0,98 (vajadusel) (filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

Täitepinnas, Kt 0,98 (vajadusel) (filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

Killustif fr 0/16 h-12cm

Killustif fr 0/16 h-12cm

Tüüp 6 Haljastus: Muru külv(III klass) Kasvupinnas hmin-15cm

Tüüp 6 Haljastus: Muru külv(III klass) Kasvupinnas hmin-15cm

39.00

40.00

41.00

42.00

43.00

44.00

Kergliiklustee 2.04

Ohutussaar

AC 8 surf h-5cm Tüüp 2

Killustikalus fr 4/63 või 4/32, h-20cm kulu 25kg/m²(Emin 140MPa)

Olemasolev pinnas

Peenliiv, TM_90 h-20cm

Jälgimäe tee Jälgimäe tee

Betoonkivi h-6cm Tüüp 3

Killustikalus fr 4/63 või 4/32, h-20cm kulu 25kg/m²(Emin 140MPa) Olemasolev pinnas

bet.äärekivi h=0cm (150*290*800)

Täitepinnas, Kt 0,98 hmin-50cm (filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

Lõige 2-2

Olev maapind

4.56

Olev maapind

4.83

AC 8 surf h-5cm Tüüp 2

Killustikalus fr 4/63 või 4/32, h-20cm kulu 25kg/m²(Emin 140MPa)

Peenliiv, TM_90 h-20cm

Täitepinnas, Kt 0,98 hmin-50cm (filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

9.61 2.52 Kergliiklustee Ol.ol kergliiklustee

K at

as tri

ük su

se p

iir

K at

as tri

ük su

se p

iir

K at

as tri

ük su

se p

iir

39.00

40.00

41.00

42.00

43.00

44.00

V1

SK

Lõige 3-3 Jälgimäe tee lõik

Projekteeritud trass Kaeviku põhi tihendada 90% tiheduseni

Hoiatuslint

3 :1

3:1

3:1

3 :1

Täiteliiv, Kt 0,95

Täiteliiv, Kt 0,98

olev tee pind

olev asfaltkate

Kergliiklustee Sõidutee

Te e

te lg

2.65 3.37

Olev maapind

AC 8 surf h-5cm Tüüp 2

Killustikalus fr 4/63 või 4/32, h-20cm kulu 25kg/m²(Emin 140MPa)

Peenliiv TM_90 h-20cm

Olemasolev aluspinnas

Töömahtude piir Kaeviku tagasitäide

Töömahtude piir ViaVelo OÜ

AC 16 surf h-5cm Tüüp 1

Killustikalus fr 32/63+kiilumine, h-25cm kulu 25kg/m²(Emin 170MPa)

AC 32 base h-7cm

Keskliiv, TM_120 h-25cm

2.0%

Olemasolev aluspinnas

Töömahtude piir Kaeviku tagasitäide

0.30 0.30

0.50

Tüüp 6 Haljastus: Muru külv(III klass) Kasvupinnas hmin-15cm

O l.o

l k in

ni st

up iir

Taastamine

VASTUTAVPROJEKTEERIS

OBJEKT

KUUP.

STAADIUM

TELLIJA

PROJEKT

MÕÕTKAVA

JOONISE NIMI

JOONISE NR REV

TÖÖ NR

29.08.2023 ViaVelo Inseneribüroo OÜ; reg.kood 11712139; Valukoja 10, 11415 Tallinn; Tel: 5172182, [email protected]; www.viavelo.ee; MTR: EEK001192; EPE001115; ELK000063; EEP003424

0

PõhiprojektR.MäeM.E.Eik

1:100 6922_PP_TL-6-01

Ristprofiil 6922

Mihkli ja Paunamäe, Jälgimäe, Saku vald, Harju maakond Mihkli ja Paunamäe teed Merindorf OÜ, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn

ASFALDIST KATENDIKIHTIDE

EHITAMISE JUHIS

TA 2021

2

Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................................ 3

1 Üldosa ......................................................................................................................................................... 4

2 Asfaltsegude koostis ................................................................................................................................... 5

2.1 Seguretsept ......................................................................................................................................... 5

2.2 Täitematerjalid.................................................................................................................................... 6

2.3 Sideained ............................................................................................................................................ 7

2.4 Lisandid .............................................................................................................................................. 7

2.5 Asfaldi korduvkasutamine - ringlussevõetud asfalt............................................................................ 7

2.6 Muud asfaltbetoonis taaskasutatavad lähtematerjalid ........................................................................ 8

3 Asfaltsegude valmistamine ......................................................................................................................... 9

3.1 AC, SMA segude valmistamine ......................................................................................................... 9

3.2 Seguri mustsegude valmistamine ..................................................................................................... 10

4 Objektil asfaltsegust proovide võtmine ja katsetamine ............................................................................ 11

4.1 Sideaine sisaldus ja terastikuline koostis .......................................................................................... 11

4.2 Deformatsiooni- ja kulumiskindlus .................................................................................................. 12

4.3 Karbonaatanalüüs ............................................................................................................................. 13

5 Asfaltsegude transport .............................................................................................................................. 13

6 Asfaltsegude paigaldus ............................................................................................................................. 15

6.1 Laotamine ......................................................................................................................................... 15

6.2 Vuugid, servad.................................................................................................................................. 17

6.3 Tihendamine ..................................................................................................................................... 19

6.4 Kattekihi esialgse libeduse kõrvaldamine (gritting ehk karestamine killustikuga) .......................... 20

7 Asfaltkatete regenereerimine .................................................................................................................... 20

7.1 Põhimõisted ...................................................................................................................................... 20

7.2 Asfaltkatete kuumtaastamine ........................................................................................................... 20

7.3 Kuumtaastuste tehnoloogiad ............................................................................................................ 22

7.3.1. Remix (REM) ........................................................................................................................... 22

7.3.2. Asfaltbetoonkihtide ribataastamine (Rooparemix) ................................................................... 22

7.3.3. Asfalteerimine kuumfreesitud alusele (AKA) .......................................................................... 22

7.3.4. Asfalteerimine kuumfreesitud ja trumlis segatud alusele (REM+) .......................................... 22

8 Nõuded asfalt- ja mustkatetele ................................................................................................................. 23

8.1 Lubatud kõrvalekalded projektist ..................................................................................................... 23

9 Tööde vastuvõtmine ................................................................................................................................. 25

Lisa 1 – Proovivõtuprotokolli näidis ................................................................................................................ 26

Lisa 2 – Asfalteerimistööde vahetuse aruanne ................................................................................................. 27

3

Sissejuhatus

Käesolev „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise“ (edaspidi Juhis) versioon on „Asfaldist

katendikihtide ehitamise juhise“ 2015.a versiooni parandatud ja täiendatud variant, mis arvestab

normides toimunud muudatusi ning Transpordiameti poolt omandatud täiendavaid kogemusi Eesti

riigimaanteede asfaldist katendikihtide ehitus- ja remonditöödel. Juhise tõlgendamise õigus kuulub

Transpordiametile. Tulenevalt Majandus- ja taristuministri määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi

nõuded“ (edaspidi kvaliteedimäärus), sisaldab Juhis täiendavaid nõudeid asfaltsegudele ja nendest

ehitatud katetele.

Juhises on esitatud minimaalsed asfaltsegude ja -katete kvaliteedinõuded. Sõltuvalt objekti

eripäradest võib Tellija rakendada nõudeid, mis erinevad käesolevas juhendis esitatust.

Juhise sisu on arutatud koostöös Eesti Asfaldiliidu töögrupiga, millede tulemused on sisse viidud

ühistele arvamustele jõutud kohtades. Transpordiamet tänab erinevaid osapooli nende panuse eest,

mille tulemusel oodatakse ühiselt riigimaanteede kvaliteedi ja kestvuse paranemist tulevikus.

4

1 Üldosa

1.1. Käesolevas Juhises käsitletakse:

 AC (surf, bin, base) ja SMA tüüpi asfaltsegusid ning nendest ehitatud katteid;

 Seguriga toodetud MSE tüüpi segusid ja nendest ehitatud katteid;

 Kuumtaastatud katteid.

1.2. Asfaltsegude all mõistetakse EVS 901-3 nõuetele vastavaid asfaltbetoonsegusid,

killustikmastiksasfalt segusid ja mustsegusid ning asfalt- ja mustkatete all nendest segudest

valmistatud katteid.

1.3. Lisaks kvaliteedimäärusele tuleb järgida Transpordiameti töödel ka käesolevas Juhises

kehtestatud lisanõudeid.

1.4. Kvaliteedimäärusest ja Juhisest tulenevaid nõudeid järgides on asfaltkatete projekteeritud eluead

sõltuvalt kasutuskohast katendikonstruktsioonis ja konkreetse objekti aasta keskmisest ööpäevasest

liiklussagedusest (edaspidi AKÖL) järgmised:

a) tingimusel AKÖL ≥ 12 000 on kulumiskihi projektseks elueaks vähemalt 7 aastat ja eluea

lõpuks ei ole maksimaalne roopa sügavus suurem kui 15 mm.

b) tingimusel 6000 ≤ AKÖL < 12 000 on kulumiskihi projektseks elueaks vähemalt 10 aastat

ja eluea lõpuks ei ole maksimaalne roopa sügavus suurem kui 15 mm;

c) tingimusel AKÖL < 6000 on kulumiskihi projektseks elueaks vähemalt 12 aastat ja eluea

lõpuks ei ole maksimaalne roopa sügavus suurem kui 17 mm;

d) sõltumata AKÖL tingimustest on regenereerimistehnoloogiaga (sh. kuumtaastamine)

taastatud kulumiskihi asfaltkatte eluiga 7 aastat ja eluea lõpuks ei ole maksimaalne roopa

sügavus suurem kui 15 mm;

e) kandev- ja siduvkihtide asfaltkatete projektseks elueaks on vähemalt 20 aastat.

1.5. AKÖL X (X-aastate arv) on katte valmimisest ennustuslik X-nda aasta vaadeldavat tee ristlõiget

läbinud sõidukite arv jagatuna päevade arvuga aastas. Näiteks AKÖL 20 on katte valmimisest

ennustuslik 20. aasta vaadeldavat tee ristlõiget läbinud sõidukite arv jagatuna päevade arvuga aastas.

1.6. Katendikihtides kasutatavate asfaltsegude liigid ja konstruktsioonikihtide paksused määratakse

projektis või muudes tehnilistes kirjeldustes lähtudes katendi tugevusarvutusest või katendi

tüüplahendustest. Ühekordselt paigaldatava asfaltsegu kihi minimaalsed ja maksimaalsed tihendatud

paksused on välja toodud EVS 901-3.

1.7. Teedel, mille valmimisaasta AKÖL on ≥ 1500 a/ööp, tuleb kulumiskihis AC surf tüüpi segude

puhul kasutada vähemalt 16 mm terasuurusega kulumiskihi asfaltsegusid v.a. õhukesekihilised

kuumsegamisega asfaltkatete taastamised. Sobilikud kasutuskohad väiksema terasuurusega AC surf

asfaltsegude jaoks on esitatud standardis EVS 901-3.

1.8. Teedel, mille valmimisaasta AKÖL on ≥ 3000 a/ööp, tuleb kulumiskihis SMA tüüpi segude puhul

kasutada vähemalt 12 mm terasuurusega asfaltsegusid v.a. õhukesekihilised kuumsegamisega

asfaltkatete taastamised. Sobilikud kasutuskohad väiksema terasuurusega killustikmastiksasfalti

jaoks on esitatud standardis EVS 901-3.

1.9. Teedel, mille kulumiskihina on projekteeritud SMA tüüpi segust kate, on kahekihilise katte

alakihis või mitmekihilise katte siduvkihis kohustuslik kasutada AC bin asfaltsegu. Teedel, millele

5

kulumiskihina on projekteeritud SMA tüüpi segust kate, kuid mille SMA kihi rajamine toimub kolme

või enama aasta pärast peale objekti valmimist, tuleb siduvkihi asfaltseguna kasutada AC surf tüüpi

asfaltsegu.

1.10. Juhul kui AC base segust katendikiht jääb talveperioodiks liikluse alla, tuleb vähendada

naatriumkloriidi kasutamist libedustõrjel. Vahetult enne järgmise kihi paigaldamist tuleb teostada

kihi ülevaatus Inseneri ja/või Tellija juuresolekul. Töövõtja peab arvestama, et kloriidide mõjul võib

AC base asfaltsegusse talveperioodil tekkida defekte ning need kuuluvad likvideerimisele lisatasu

nõudmata.

1.11. Kui karbonaatsetest settekivimitest jämetäitematerjaliga asfaltsegudest kulumiskihi puhul, mille

terasuurus on ≥ 12 mm, on vajalik pindamine, siis tuleb see välja tuua lepingus. Juhul, kui

libedustõrjeks kasutatakse kloriide, on samal aastal pindamine kohustuslik. Pindamise tüüp,

tehnoloogia ja ulatus peavad olema määratud hankedokumentides ning valikul tuleb lähtuda

Transpordiameti kehtivast Pindamisjuhisest.

1.12. Nõuded asfaltsegudele ja nende lähtematerjalidele on kirjeldatud lepingu dokumentides ja

standardites EVS 901-1, EVS 901-2 ja EVS 901-3 ning nendes ette nähtud materjalid ja nende

omadused on tööde teostamise aluseks. Objektide valmimisaasta AKÖL-i ning valmimisaasta

raskeliikluse osakaalu annab ette Tellija, kui see ei ole määratud projektis.

2 Asfaltsegude koostis

2.1 Seguretsept

2.1.1. Seguretsept koos asfaltsegu omadustega peab vastama standardile EVS 901-3, arvestades

projektis või hanke tehnilises kirjelduses ja käesolevas Juhises toodud lisanõudeid. Transpordiamet

võib lepingus kasutada erilahendustena standardi EVS 901-3 ja käesoleva Juhise nõuetes ettenähtust

erinevaid asfaltsegusid, millede puhul võib rakendada ka teisi nõudeid.

2.1.2. Enne asfalteerimistöödega alustamist esitab Töövõtja asfaltsegu retsepti, mis koosneb retsepti

esilehest (vt. EVS 901-3), asfaltsegu toimivusdeklaratsioonist ja asfaltsegu katsetulemustest.

Ringlussevõetud asfaldi kasutamisel tuleb lisada ka ringlussevõetud asfaldi deklaratsioon. Asfaltsegu

retsept tuleb Töövõtjal kooskõlastada Inseneriga ja esitada teadmiseks Tellijale. Kõik asfaltsegus

kasutatavad täitematerjalid, sideained ja lisandid tuleb retsepti esilehel välja tuua.

2.1.3. Seguretsept tuleb koostada nii, et oleks tagatud paigaldatavale asfaltbetoonkihile esitatud

nõuded.

Kooskõlastamiseks esitatava seguretsepti soovitatav projekteeritud jäävpoorsus peaks olema

kulumiskihi ja siduvkihi asfaltsegudel (AC surf, AC bin, SMA) vähemalt 1% väiksem, kui vastava

segu maksimaalne lubatud jäävpoorsus ja aluskihisegudel (AC base) vähemalt 2% väiksem, kui

vastava segu maksimaalne lubatud jäävpoorsus.

2.1.4. Juhul, kui objekti kvaliteedi tagamise plaanis pole kajastatud järgmisi alapunkte, siis tuleb

esitada ka järgmised dokumendid:

 kasutatavate mehhanismide ja tööjõu loetelu;

 isikute vastutuse loetelu;

 paigaldamise tehnoloogiline kirjeldus;

 Kõikide asfaltkatete paanide laotamisskeem ja/või vuukide paigutuse tehnoloogiline kirjeldus

(näit. ristmikud; 2+1 objektid; 2+2 objektid; laiendused jms), kus on näidatud kõikide

asfaltsegu kihtide vuukide paigutus ristlõikes. Arvestada tuleb, et ühegi paigaldatava kihi

pikivuuk ei tohi sattuda põhilise liiklusvoo sõidujälge. Erandlike olukordade puhul võib

eelneva kooskõlastuse korral Tellija ja Inseneriga antud reeglit eirata.

6

2.1.5. Asfaltsegu retsept esitatakse Tellijale teadmiseks ja Insenerile kooskõlastamiseks vähemalt viis

tööpäeva enne segu paigaldamise algust. Insener peab retsepti kooskõlastama või tagasi lükkama

kolme tööpäeva jooksul pärast selle saamist.

2.1.6. Kui tööde käigus on vaja varem kooskõlastatud retsepti muuta, siis tuleb muudetud seguretsept

Töövõtjal esitada uuesti Tellijale teadmiseks ja Insenerile kooskõlastamiseks vähemalt kolm

tööpäeva enne segu paigaldamise algust. Insener peab retsepti kooskõlastama või tagasi lükkama

kolme tööpäeva jooksul pärast selle saamist.

2.2 Täitematerjalid

2.2.1. Enne asfaltsegu retsepti koostamist tuleb retsepti koostajal laboris kontrollida asfaltsegus

kõikide kasutatavate täitematerjalide vastavust nõuetele. Retsepti koostajal pole kohustust materjalide

katseprotokolle (terastikuline koostis, peenosiste sisaldus- f, plaatsustegur- FI, Los Angelese tegur-

LA, vajadusel kulumiskindlus- AN, külmakindlus- F või FNaCl, terade näivtihedus, vajadusel

purustatud pinnad- C) koos retseptiga esitada, kuid need peavad olemas olema ning Tellijal või

Inseneril on õigus neid põhjendatud soovi korral küsida. Esitamisel ei tohi katseprotokollides olevad

katsetulemused olla vanemad, kui 12 kuud.

2.2.2. Täitematerjal tuleb valida selliselt, et peale sideainekile maha kulumist on tagatud katte ühtlane

värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti, st. tuleb vältida objekti ulatuses nn. „malelaua“

tekkimist.

2.2.3. Täitematerjalide segamine füüsikaliste ja keemiliste omaduste (EVS-EN 13043 mõistes)

muutmiseks on keelatud, v.a. filler.

2.2.4. Tingimusel AKÖL ≥ 6000 AC bin kihis karbonaatset päritolu (sealhulgas kruusast toodetud

täitematerjalid, mis sisaldavad karbonaatset päritolu täitematerjale) fraktsioneerimata täitematerjalide

kasutamine ei ole lubatud, v.a. juhul, kui Tellija pole tehnilises kirjelduses teisiti ette näinud. AC bin

asfaltsegus kasutatava fraktsioneerimata täitematerjali (v.a. liiv) omadused (plaatsustegur- FI, Los

Angelese tegur- LA, külmakindlus- F või FNaCl, vajadusel purustatud pinnad- C) peavad vastama

vastava AKÖL-i järgsele asfaltsegu jämetäitematerjali omadustele, kui Tellija pole tehnilises

kirjelduses teisiti ette näinud. Liiva definitsioon on esitatud standardis EVS 901-3.

2.2.5. AC surf asfaltegudes AKÖL ≥ 900; AC bin asfaltsegudes AKÖL ≥ 6000 ja SMA asfaltsegudes

tuleb kasutada EVS 901-1 nõuetele vastavat fillerit.

2.2.5.1. Ainult lubjakivifilleri kasutamisel tuleb seda kasutada määral, mis tagab valmissegu

peenosiste (<0,063 mm) hulgas karbonaatsete ühendite (CaCO3 ja MgCO3) sisalduse vähemalt 33%.

Tellijal on õigus kontrollida filleri olemasolu karbonaatanalüüsiga. 100% karbonaatset päritolu

täitematerjalidest (v.a. liiv ja ringlussevõetud asfalt) toodetud AC surf ja AC bin asfaltsegudes nõue

karbonaatsete ühendite sisaldusele ei rakendu. AC base asfaltsegudes nõue karbonaatsete ühendite

sisaldusele ei rakendu.

2.2.5.2. Karbonaatsete ühendite sisalduse 33% nõue asfaltsegu peenosises ei kehti, kui asfaltsegu

tootmisel kasutatakse lubjakivifilleri asemel või lisaks:

1) kustutatud lupja;

2) tsementi;

3) EVS-EN 13043 kohast segatud fillerit.

Kõigil neil juhtudel peab kustutatud lubja või tsemendi sisaldus asfaltsegu täitematerjali massis

olema ≥1,0%. Kui kustutatud lubja või tsemendi sisaldus asfaltsegu täitematerjali massis on ˂1,0%,

siis peab olema tagatud karbonaatsete ühendite 33% sisaldus asfaltsegu peenosises. Töövõtjal tuleb

7

tõendada kustutatud lubja, tsemendi või segatud filleri kasutamine retseptis näidatud mahus, esitades

Insenerile saatelehed ja tehase tooteraportid.

2.3 Sideained

2.3.1. Enne asfaltsegu retsepti koostamist tuleb retsepti koostajal laboris kontrollida asfaltsegus

kasutatava sideaine vastavust nõuetele. Retsepti koostajal pole kohustust sideaine katseprotokolle

koos retseptiga esitada, kuid need peavad olemas olema ning Tellijal või Inseneril on õigus neid

põhjendatud soovi korral küsida. Katseprotokollid ei tohi olla vanemad kui 12 kuud. Sideainete

valikul tuleb lähtuda EVS 901-3 nõuetest. Teebituumenil kontrollitakse penetratsiooni vähemalt üks

kord iga 300 tonni sideaine kohta.

2.3.2. Käesolevas Juhises mõeldakse polümeermodifitseeritud bituumenite (PMB) puhul SBS-iga

(elastomeer) modifitseeritud bituumeneid.

2.3.3. Polümeermodifitseeritud bituumenite kasutamine asfaltsegudes otsustatakse projekteerimise

käigus või Tellija poolt enne ehitushanget sõltuvalt objekti liiklussagedusest, -koormusest ja -

iseloomust. Asfaltsegu nõuete saavutamiseks võib Töövõtja Tellija nõusolekul kasutada teebituumeni

asemel polümeermodifitseeritud bituumenit. Polümeermodifitseeritud bituumenite kasutamine on

õigustatud AC bin ja AC base asfaltsegudes nihke- ja tõmbepingetest tekkivate defektide

vähendamiseks ja väsimuskindluse parandamiseks. Samuti sobib polümeermodifitseeritud bituumen

sideaine vananemise vähendamiseks pikema elueaga kulumiskihtides.

2.3.4. Polümeermodifitseeritud bituumenite kasutamisel kontrollitakse sideaine penetratsiooni,

pehmenemistäppi, elastset taastuvust 10 ˚C juures ja murdumistäppi (vastavalt tootestandardis EVS-

EN 14023 kirjeldatule) vähemalt üks kord iga 200 tonni sideaine kohta. Elastse taastuvuse

määramisel standardi EVS-EN 13398 kohaselt peab venivuse pikkus olema 200 mm (ei tohi katkeda

varem). Kõikidest bituumenist võetakse A- ja B-proov. Kui A-proovi tulemuse osas tekib erimeelsusi,

siis avatakse B-proov. B- proovi katsetulemus loetakse lõplikuks ja vaidlustamisele ei kuulu. Kui

asfaltbetooni tootmiseks kasutatakse polümeermodifitseeritud bituumenit, siis tingimusel AKÖL ≥

12 000 peab polümeermodifitseeritud bituumenite elastne taastuvus 10 ˚C juures olema ≥ 75% ning

murdumistäpp ≤ -15 ˚C ning pehmenemistäpp ≥ 65 °C. Tingimusel AKÖL < 12 000 peab

polümeermodifitseeritud bituumen vastama EVS 901-2 tabel 6 nõuetele v.a. murdumistäpp, mis peab

olema ≤ -12 °C.

2.4 Lisandid

2.4.1. Kõikide lisandite, sh. naket parandatavate lisandite kasutamisel tuleb lähtuda EVS 901-3

kirjeldatust.

2.4.2. Kõik asfaltsegus kasutatavad lisandid (sealhulgas naket parandavad lisandid, sideaine

elavdajad, töödeldavust parandavad lisandid, segu paigaldustemperatuuri alandavad lisandid,

pigmendid jne) tuleb segu retseptis välja tuua.

2.4.3. Parafiinsetel vahadel põhinevaid töödeldavust parandavaid lisandeid asfaltsegudes kasutada ei

tohi.

2.5 Asfaldi korduvkasutamine - ringlussevõetud asfalt

Korduvkasutatava asfaldi (edaspidi ringlussevõetud asfalt) puhul tuleb lähtuda EVS 901-3

kirjeldatust. Lisaks EVS 901-3 kirjeldatule tuleb järgida järgnevat:

8

2.5.1. Ringlussevõetud asfalti ei või Transpordiameti objektidel kasutada kulumiskihtide

asfaltsegudes (SMA ja AC surf tüüpi segud).

2.5.2. Ringlussevõetud asfaldi kasutamisel AC bin, AC base ja MSE segudes tuleb lähtuda standardis

EVS 901-3 esitatud asfaltsegude nõuetest. Maksimaalne lubatav ringlussevõetud asfaldi osakaal AC

bin ja AC base segudes on 30%.

2.5.3. Juhul kui ringlussevõetud asfaldi osakaal AC base ja AC bin segus ületab 20%, siis tuleb

sideaine omaduste arvutuskäik esitada seguretsepti lisana. Sõltumata ringlussevõetud asfaldi

osakaalust AC base või AC bin segus, peab sihtsegu arvutuslik penetratsioon vastama sihtsegus

nõutud bituumeni margile. Sihtsegu nõutud bituumenimargi saavutamiseks võib olla vajalik

pehmema bituumeni (näit. 100/150 või 160/220) kasutamine asfaltbetooni tootmisel.

2.5.4. Põlevkivibituumenit sisaldavat ringlussevõetud asfalti kasutada ei tohi.

2.5.5. Ringlussevõetud asfalti sisaldava asfaltsegu kohta kehtivad samad laotamis- ja

tihendamisnõuded, mis sama segutüübi puhul ilma ringlussevõetud asfaldita.

2.5.6. Asfaltsegudesse lisatava ringlussevõetud asfaldi omadused tuleb deklareerida vastavalt

standardile EVS-EN 13108-8 ja määratud peavad olema vähemalt: sideaine tüüp ja sisaldus,

keskmine penetratsioon ja täitematerjali omadused. Määratavad täitematerjalide omadused:

terastikuline koostis iga sihtsegu kontrollsõelte läbindite protsendina, peenosiste sisaldus- f, Los

Angelese tegur- LA, külmakindlus- F (juhul, kui veeimavus on üle 1%) või FNaCl, plaatsustegur- FI,

terade näivtihedus- ρa, veeimavus- W24, lihtsustatud petrograafiline koostis ning võõrlisandite

sisaldus, mille kategooria on vähemalt F5.

2.5.7. Ringlussevõetud asfalt katsetatakse partiide kaupa ja katseprotokollid kehtivad 24 kuud.

2.6 Muud asfaltbetoonis taaskasutatavad lähtematerjalid

Eesmärk on eelkõige suurendada katendikihtides eelduslikult kasutuskõlbulike lähtematerjalide

valikut, mille omadused ei kahjusta või ei langeta võrreldes tavapäraste täitematerjalidega katendikihi

omadusi ega üldist funktsionaalsust. Kliimaneutraalsuse ja CO2 jalajälje vähendamiseks tuleb rohkem

ringlusse võtta taaskasutatavaid materjale, kui need ei põhjusta lõpptoote eluea lühenemist.

Taaskasutatavate lähtematerjalide all mõeldakse eelkõige taaskasutatavaid täitematerjale ja

sideaineid, mida on tõenäoliselt võimalik kasutada asfaltsegude tootmisel tavapärase täitematerjali

või sideaine osalise asendusena.

EVS-EN 13043 sõnastuses taaskasutatav täitematerjal - täitematerjal, mis on saadud varem ehituses

kasutatud anorgaanilise materjali ümbertöötlemise tulemusena.

Taaskasutatava lähtematerjali kasutuselevõtu eelduseks on:

 Materjalil on tõenäoline suur kasutusvõimalus asfaltsegudes.

 Materjali kasutamiseks ei ole vaja eraldi keskkonnaluba.

 Materjali kvaliteeti kontrollitakse heaks kiidetud kvaliteedikontrolli baasil.

 Materjal ei kahjusta või ei halvenda lõpptoote (asfaltsegu) omadusi.

 Materjali kasutamise riskid on teada ja maandatud.

 Materjali uuringute, katsete ja proovitöödega ning pikemaajalise kasutuskogemusega on

tõestatud materjali kasutuskõlblikus asfaltsegudes.

 Materjalil on Tellija heakskiit.

Olulisemad taaskasutatavate lähtematerjali omadused lisaks tavapärastele omadustele, millele

tähelepanu pöörata:

9

 mahukahanemine;

 mahupaisumine;

 võõrkehade sisaldus.

Kõik taaskasutatavad lähtematerjalid ja nende kasutamine tuleb Tellijaga kooskõlastada.

Taaskasutatavate lähtematerjalide uuringu katseobjektideks sobivad hästi näiteks karjääride

ligipääsuteed, kus ei ole suurt avalikku liiklust. Samuti sobivad kergliiklusteed ning eraldussaared

või mahasõidud põhiteedelt. Kokkuleppe saavutamisel Tellijaga võib katseobjektideks kasutada ka

väiksema liiklussagedusega teid (nt. liiklussagedusega kuni 1500 a/ööp). Katseobjektide

mõõtetulemuste analüüsiks on vajalik ehitada samade liikluskoormustega tavapäraste

lähtematerjalidega võrdluslõik. Vajalik on, et tekiks võrdlus- nn. referentsobjekt, milledel

samaaegselt mõõdetakse ja määratakse laboratoorselt ning ekspluatatsioonis samu parameetreid,

mida taaskasutatavate lähtematerjalidega. Eesmärk on, et tekiks taaskasutatava lähtematerjaliga

toodetud asfaltsegu võrdlusobjekt tavapärase asfaltseguga. Võrdluste analüüsi baasil võib

tõenäolisemalt öelda, kas uuringu all olev materjal võiks leida laialdasemat kasutamist avalikel

teedeehitus objektidel, peab materjali kohta tegema põhjalikemaid analüüse, sobib materjal

kasutamiseks piiratud liikluskoormusega objektidel või ei sobi materjal kasutamiseks. Üldjuhul

kaasneb proovitöödega mitmeaastane uurimustöö.

3 Asfaltsegude valmistamine

3.1 AC, SMA segude valmistamine

3.1.1. Asfaltsegu valmistatakse tsükkel- või pidevtoimega, statsionaarses või teisaldatavas seguris,

mis peab võimaldama toota seguretseptile vastavat püsivate omadustega asfaltsegu. Asfalditehasest

peab olema võimalik võtta kasutatava sideaine kontrollproove vastavalt EVS-EN 58 nõuetele.

3.1.2. Asfalditehase automaatjuhtimissüsteem peab võimaldama tooteraporti väljastamist

paberkandjal või digitaalselt ning peab sisaldama andmeid kõikide kasutatud lisandite, tootmisaegade

ja asfaltsegu temperatuuride kohta. Objektile tarnitava asfaltsegu tootmisraportid tuleb säilitada

digitaalselt kuni objekti garantiiaja lõpuni. Põhjendatud soovi korral tuleb tootmisraportid esitada

Tellijale ja/või Insenerile.

3.1.3. Asfaltsegudesse või bituumenitesse doseeritavate lisandite käitlemisel, hoiustamisel ja

doseerimisel tuleb lähtuda lisandi tootjapoolsetest nõuetest. Kui lisandi tootja on ette näinud

soovitusliku minimaalse doseeritava koguse, siis alla selle koguse ei tohi lisandit doseerida.

3.1.4. Sideained hoiustatakse termomeetriga varustatud mahutites markide kaupa.

Polümeermodifitseeritud sideainete käitlemisel ja säilitamisel tuleb järgida sideaine tootjapoolseid

nõudeid ning mahutites tuleb tagada polümeermodifitseeritud sideaine mittekihistumine.

3.1.5. Kulumiskihi asfaltsegusid ei tohi hoida tehase kogumispunkris üle nelja tunni.

10

3.2 Seguri mustsegude valmistamine

Tehases segatud mustsegude valmistamisel tuleb lähtuda EVS 901-3 nõuetest. Lisaks EVS 901-3

välja toodule tuleb järgida:

3.2.1. Mustsegude segamistemperatuur sõltuvalt kasutatavast sideainest tuleb valida vastavalt EVS-

EN 13108-1 või EVS-EN 13108-3 välja toodud temperatuuridele.

3.2.2. Mustsegu valmistamisel pikemaajaliseks hoidmiseks jahutatakse see laos ringilaadimisega kuni

30 °C-ni. Soovitavaks ladustamiskõrguseks on ≤ 2 m.

3.2.3. Mustsegus kasutatav täitematerjal peab vastama standardis EVS 901-3 esitatud nõuetele.

Mustsegus võib kasutada uue jämetäitematerjali lisamisel ringlussevõetud asfalti, mille täitematerjali

terasuurus D ei ole suurem, kui vastava mustsegu suurim terasuurus D.

11

4 Objektil asfaltsegust proovide võtmine ja katsetamine

Kõik asfaltsegude proovid tuleb võtta vastavuses standardiga EVS-EN 12697-27 (erisused standardist

tuleb märkida proovivõtu protokolli). Vältida tuleb proovide saastumist igas etapis (proovivõtt,

proovi transport, proovide ladustamine, säilitamine, proovide katsetamine), mis võivad mõjutada

katsetulemusi. Insenerile üle antavate proovide vähendamine laboriproovideks võidakse teostada

objektil, kuid see ei ole kohustuslik. Proovide võtmise kohta koostatakse proovivõtuprotokoll (Lisa

1) vähemalt kolmes eksemplaris, mille osapooled (Töövõtja ja Insener) allkirjastavad ja millest üks

eksemplar antakse laborile. Sõltumata proovivõtu sagedustest on Tellijal võimalus igal ajal võtta

lisaproove. Lisaproovide tulemusi arvestatakse kvaliteedi hindamisel.

Töövõtja peab võtma Inseneri juuresolekul asfalt- või mustsegu proovid segu laotamise ajal vastavalt

standardile EVS-EN 12697-27 kas paigaldatud, kuid tihendamata asfaltsegust (v.a. kulumiskihi

segud), laoturi kolust või laoturi tiguvõllide juurest, arvestusega:

 lahustuva sideaine sisalduse ja terakoostise omaduste määramiseks võetakse 1 proov, mis

koosneb kahest koguproovist (A- ja B-proov) iga ühe kilomeetri pikkuse laotatud paani kohta

või vähemalt 1 kord päevas igast paigaldatavast segust. Kui paigaldatava ühe kilomeetri

pikkuse paani maht ületab 5000m2 ja Töövõtja avaldab selleks eelnevalt Insenerile ja/või

Tellijale soovi, võib võtta lisaks ühe koguproovi paani kohta, mis antakse üle Insenerile.

Kergliiklustee, kõnnitee, jalgtee jms. katte paigaldamisel võetakse üks proov ühe kilomeetri

pikkuse laotatud paani kohta või vähemalt 1 kord päevas.

 Deformatsiooni- ja kulumiskindluse omaduste määramiseks võetakse üks koguproov (A- ja

B-proov) iga viie kilomeetri pikkuse laotatud paani kohta või vähemalt üks koguproov 30 000

m2 paigaldatud asfaltsegu kohta. Iga objektil kooskõlastatud seguretsepti kohta tuleb võtta

vähemalt üks koguproov.

 asfaltsegu, mille arvestus objektil käib tonnidega, tuleb deformatsiooni- ja kulumiskindluse

omaduste määramiseks võtta 1 koguproov iga 3000 tonni kohta.

Märkus: AC 8 surf asfaltsegu puhul deformatsiooni- ja kulumiskindluse nõuded ei kehti.

4.1 Sideaine sisaldus ja terastikuline koostis

4.1.1. Objektil võetav proov koosneb kahest koguproovist (A- ja B-proov) või objektil vähendatud

proovidest (A- ja B-proov), mis kõik antakse üle Insenerile. Vajadusel viiakse vähendamine läbi

vastavalt standardile EVS-EN 12697-28.

4.1.2. Proovi võtmise kohta tuleb täita proovivõtuprotokoll (näidis lisas 1). Juhul, kui üks proov

koosneb mitmest osaproovist, mis on eraldi proovivõtu nõudes, tuleb laboritellimuse esitajal teavitada

akrediteeritud laborit, et nendest osaproovidest tuleb kokku moodustada esinduslik proov. Kõik ühe

koguproovi alla kuuluvad osaproovid peab viima laborisse ning laborile tuleb üle anda ka proovi

juurde käiv proovivõtuprotokoll.

4.1.3. Insener toimetab teelt võetud ühe koguproovi (A-proov) akrediteeritud laborisse, kus

määratakse lahustuv sideaine sisaldus ja terastikuline koostis vastavalt katsestandarditele EVS-EN

12697-1 ja EVS-EN 12697-2. Teise koguproovi (B-proov) annab Insener Tellijale vastutavale hoiule

kuni objekti üleandmistähtaja saabumiseni.

4.1.4. Lahkarvamuste esinemisel tööde kvaliteedi hindamisel katsetatakse akrediteeritud laboris

Inseneri poolt vastutavale hoiule võetud B-proov. Katsetulemuste põhjal arvutatakse keskmised

tulemused. A- ja B-proovi keskmised katsetulemused on lõplikud ja vaidlustamisele ei kuulu.

12

4.1.5. Asfaltsegude A- ja B-proovi katsetamisel määratakse alati nii terastikuline koostis kui ka

lahustuva sideaine sisaldus. Sideaine sisalduste keskmiste tulemuste arvestamisel esitatakse

tulemused täpsusega 1 koht peale koma.

4.1.6. Terastikulise koostise katsetulemus võib kooskõlastatud asfaltsegu retseptis esitatud

normkoostisest hälbida tabelis 1 esitatud hälvete võrra. Lahustuva sideaine sisalduse katsetulemus

võib kooskõlastatud asfaltsegu retseptis esitatud sisaldusest erineda tabelis 1 antud massiprotsendi

võrra, kuid ei või olla väiksem kui EVS 901-3 antud vastava asfaltsegu ja bituumenimargi Bmin.

Tabel 1. Terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse lubatud hälbed

Sõela ava, mm SMA AC surf AC bin AC base MSE

segurisegud

0,063 ± 2 ± 2 ± 2 ± 2 ± 2

0,5 ± 4 ± 4 ± 4 ± 4 ± 4

2 ± 5 ± 5 ± 5 ± 5 ± 5

D/2 või

iseloomulik

jämesõel

± 6 ± 6 ± 6 ± 7 ± 7

D -8…+5 -8…+5 -8…+5 -8…+5 -8…+5

Lahustuv sideaine

sisaldus ± 0,2 ± 0,3 ± 0,3 ± 0,3 ± 0,3

Märkus: sõela ava D/2 ei ole sobilik kõikide segude jaoks. Iseloomulik jämesõel on märgitud EVS

901-3 segutabelites paksendatud kirjas.

4.2 Deformatsiooni- ja kulumiskindlus

4.2.1. Proov koosneb vähemalt ühest koguproovist (A- ja B-proov). Proovid tuleb võtta Inseneri

juuresolekul ja anda Inseneri kätte vastutavale hoiule.

4.2.2. Proovi võtmise kohta tuleb koostada EVS-EN 12697- 27 kohane proovivõtuprotokoll (näidis

lisas 1).

4.2.3. Insener toimetab teelt võetud proovi (A-proov) akrediteeritud laborisse, kus määratakse

kulumiskindlus (AbrA) ja deformatsioonikindlus (WTSAIR ja PRDAIR) vastavalt katsestandarditele

EVS-EN 12697-16 ja EVS-EN 12697-22. Deformatsioonikindlusega koos tuleb katseprotokolli kirja

panna ka segu jäävpoorsus, mahumass ja erimass (segu mahumassi ja erimassi määramise protseduuri

valikul tuleb juhinduda standardis EVS-EN 13108-20 esitatud nõuetest. Lisaks tuleb juhinduda

katsestandarditest EVS-EN 12697-5, EVS-EN 12697-6, EVS-EN 12697-8.

Teise proovi (B-proov) annab Insener Tellijale vastutavale hoiule kuni objekti üleandmistähtaja

saabumiseni.

4.2.4. Kui A-proovi katsetulemuse osas on lahkarvamusi, tuleb kaasata keskmise arvutusse ka B-

proovi tulemus ning sellisel juhul on lõplikuks tulemuseks A- ja B-proovi katsetulemuste arvutuslik

keskmine tulemus, mis on lõplik ja vaidlustamisele ei kuulu. B-proov tuleb katsetada akrediteeritud

laboris, mis on võimalusel erinev A-proovi katselaborist.

13

4.3 Karbonaatanalüüs

4.3.1. Asfaldiproov võetakse segust vastavalt standardile EVS-EN 12697-27. Asfaltsegust eraldatud

peenosisele (fr. 0/0,063 mm) määratakse karbonaatsete ühendite (CaCO3 ja MgCO3) sisaldus EVS-

EN 196-2 või XRF meetodiga määratud CaO ja MgO tulemuste järgi arvutatud CaCO3 ja MgCO3.

5 Asfaltsegude transport

5.1. Asfaltsegusid transporditakse ainult selleks ette nähtud ümara kastipõhjaga veokitega ning

koormad peavad asfaltsegude transportimise ajal olema alati kaetud.

5.2. Asfaltsegude transpordiks kasutatavate veokite kaste võib töödelda ainult selliste ainete ja

materjalidega, mis ei muuda asfaltsegus sisalduva sideaine omadusi. Keelatud on kasutada näiteks

diislit ja petrooleumi jms.

5.3. Asfaltsegude transportimisel ei tohi veose kaal ületada seaduses ette nähtud teljekoormusi ja

täismassi piirmäärasid. Liiklemine objektil peab olema korraldatud selliselt, et värskelt paigaldatud

kattele ei tekiks nn seisujälgi.

5.4. Asfaltsegude transport objektile peab toimuma viisil, mis ei segaks paigaldusprotsessi ning

asfaltsegu tuleb paigaldada võimalikult kiiresti peale objektile saabumist.

5.5. Kõikide kihtide (AC base, AC bin, AC surf või SMA) asfalteerimistöödel tuleb kasutada

eelsöötjat segu etteandmiseks asfaldilaoturi punkritesse, kui on täidetud kõik järgmised kolm

tingimust:

 Objekti valmimisaasta AKÖL on ≥ 1500;

 Paigaldatava asfaldikihi (va. kiirendus- aeglustus rajad, bussitaskud, jms.) järjestikune

maht on ≥ 5000 m2;

 Objektile tarnitava asfaltsegu veomaa kaugus (tehase ja objekti kaugeima punkti

vahemaa) on ≥ 60 km või asfaltsegu laotamine toimub kvaliteedimääruse ja Juhise

piirmääradest madalamatel temperatuuridel.

5.6. Kui tehnoloogiliselt on võimalik, siis lisaks eelsöötjale tuleb alati kasutada asfaldilaoturis selleks

ette nähtud asfaltsegu vastuvõtu punkrit.

5.7. Kõikide kihtide (AC base, AC bin, AC surf või SMA) asfalteerimistöödel tuleb kasutada

soojustatud ja ümardatud kastiga veokeid juhtudel, kui on täidetud järgmised kaks tingimust:

 Objekti valmimisaasta AKÖL on ≥ 1500;

 Objektile tarnitava asfaltsegu veomaa kaugus (tehase ja objekti kaugeima punkti

vahemaa) on ≥ 60 km või asfaltsegu laotamine toimub kvaliteedimääruse ja Juhise

piirmääradest madalamatel temperatuuridel.

5.8. Põhjendatud olukorras võib tehnoloogilisest vajadusest lähtuvalt Tellija kooskõlastusel punktide

5.1., 5.5. ja 5.7. ette antud kriteeriumeid eirata.

5.9. Olukorras, kui punktis 5.7 tingimused on täidetud, tuleb asfaltsegude (AC base, AC bin, AC surf

või SMA) transportimisel kasutada veokikaste, mis vastavad järgmistele tingimustele:

14

 Veokikasti piirete (küljed, otsasein, luuk, põhi) soojatakistus R on ≥ 1,65 m2 K/W (20°C

juures). Soojatakistust tõendatakse veokikasti tootja sertifikaadi alusel, mis peab olema seotud

haagise/veoki VIN-koodiga;

 Veokikasti soojustamisel kasutatud isolatsioonimaterjal peab omama sõltumatu osapoole

sertifikaati toimivuse kohta;

 Veokikasti isolatsioonimaterjal peab olema suuteline taluma pikemaajaliselt temperatuuri 200

°C;

 Isolatsioonimaterjal peab olema väljast kaetud plastikuga, plekiga, alumiiniumiga vms;

 Asfaltsegu transportimise ajal asfalditehasest objektile peavad koormad olema kaetud ning

segu ja katte vahele peab jääma õhuvahe. Vältida tuleb koorma kate kokku puutumist

asfaltseguga.

 Eelistatud on nn. poolringi-kujulise ristlõikega veokikastide kasutamine, kuid lubatud on ka

veokikastid, mille kasti põhja horisontaalse osa laius ei ole suurem kui 1200 mm ning kasti

põhja ja külje üleminek on tehtud vähemalt neljast segmendist (ühe segmendi laius max 400

mm) ja üleminek ulatub vähemalt 1/3 kasti külje kõrguseni.

Joonis 1. Asfaltsegude transpordiks mõeldud termoisoleeritud veokikast

15

6 Asfaltsegude paigaldus

6.1 Laotamine

6.1.1. Asfaltsegu paigaldatakse kuivale ja puhtale aluspinnale, mille kõrgused, kalded ja tasasus on

kontrollitud ning nõuetekohased. Aluspinna pikiroopad ja löökaugud tuleb enne katte paigaldamist

parandada, higistavad kohad kõrvaldada ja lahtised praod täita. Projektkõrguste, kallete ja tasasuste

lubamatute hälvete puhul tuleb alus enne katte paigaldamist parandada. Kui alusele on ette nähtud

tasandus- või profiilkihi rajamine, millega eelpool nimetatud puudused likvideeritakse, siis

projektkõrguste, kallete ja tasasuste hälbeid parandama ei pea. Tasandus- või profiilkiht tuleb teha

võimalikult jämedateralisest surf või bin segust. Minimaalselt võib kasutada 12 mm teramõõduga

asfaltsegu. Pindamisobjektidel võib tasandus- ja profiilkihti rajada ka AC 8 surf või AC 8 bin

asfaltseguga.

6.1.2. Tasandusfreesimise korral kontrollitakse kogu lõik koos Inseneriga üle. Tasandusfreesitud

aluspinna ulatuses ei tohi ebatasasused mõõdetuna 3 m latiga ületada:

 20 mm, kui ülekate teostatakse kahekihilisena (nt AC base ja AC surf või AC bin ja AC surf);

 10 mm, kui ülekate teostatakse ühekihilisena (nt AC surf või SMA).

Juhul kui eelpoolmainitud piirnorme ületatakse, freesitakse need kohad eraldi vajaliku sügavuseni

ja/või täidetakse asfaltseguga, et saavutada ühtlane pind enne kogu ulatuses järgmise kihi

paigaldamist. Kasutusele tuleb võtta kõik meetmed, et enne asfalteeritava kihi paigaldamist ei oleks

aluskihi peal vett. Põhjendatud tingimustel võib tasandusfreesimise teostada ka peale tasandus- või

profiilkihi rajamist.

6.1.3. Katendikihtide omavahelise nakke parandamiseks tuleb asfalt- ja mustkatte aluskihte kruntida

bituumeni või bituumenemulsiooniga. Asfaltkatete korral, mis laotatakse vahetult stabiliseeritud

alusele, on kruntimise soovitatav kulunorm arvestatuna puhtale bituumenile vähemalt 0,3 kg/m2.

Asfaltkatte laotamisel pinnatud katendikihtidele on kulunorm arvestatuna puhtale bituumenile

vähemalt 0,1 kg/m2. Jälgida tuleb, et nn. „higistavaid“ kohtasid ei krundita.

Poorsematel aluspindadel tuleb kasutada suuremaid kulunorme. Asfaltkatete omavaheliseks

kruntimiseks ettenähtud kulunorm arvestatuna puhtale bituumenile on minimaalselt 0,15 kg/m2.

Tasandusfreesitud aluse kruntimise soovituslik kulunorm arvestatuna puhtale bituumenile on

minimaalselt 0,2 kg/m2. Kulunormi kontrollimisel tuleb lähtuda katsestandardist EVS-EN 12272-1.

Eelpool kirjeldatud kulunormidest väiksemate koguste kasutamise otsustab Insener.

Killustikaluse puhul võib kruntida paigaldatava katte servade alla jäävat pinda kui kattekihi

paigaldamise ajal hakkavad kihid teineteise suhtes „libisema“ ja paigalduse käigus tekivad praod.

Kruntimiseks kasutatav sideaine tuleb valida selline, et see ei kahjustaks katte ja aluse omadusi. Krunt

peab katma aluspinna ühtlaselt ja tungima aluse peentesse pragudesse, mis on eriti oluline vanade

katete kruntimisel. Emulsioonis sisalduv vesi peab enne kihi laotamist olema välja aurunud.

Kruntimiseks kasutatav emulsioon ei tohi koguneda krunditaval pinnal nn lompidesse. Sellise

olukorra ilmnemisel tuleb emulsioon harjaga taas laiali ajada. Vältimaks pehmematest

baasbituumenitest (näiteks margiga 160/220) emulsioonidega kaasnevat veoautode rataste külge

kleepumist, võib kasutada sitkematest baasbituumenitest valmistatud emulsioone.

6.1.4. Kruntimiseks kasutatava gudronaatori kõik pihustid peavad olema töökorras. Krunditav pind

peab olema emulsiooniga ühtlaselt kaetud.

16

6.1.5. Asfaltsegu paigaldatakse laoturiga, mille veojõud ja tööorgani laius on sobivad teostatava töö

iseloomuga. Laotur peab olema võimeline laotama asfaltsegu nõuetele vastavate paksustega ja

kalletega.

6.1.6. Laotatud kihi pinnal ei tohi olla visuaalseid märke asfaltsegu segregeerumisest, segu

kaasatõmbamisest tingitud pragudest ja kõrvetamistest.

6.1.7. Ühepoolse kaldega teedel alustatakse üldjuhul asfaltsegu paanide laotamist katte madalama

ääre poolt arvestamata laiendusi. Platside ja väljakute asfaltsegu laotamise kavandamisel lähtutakse

vertikaalplaneeringu veelahkmejoontest ja tööde tegemist kitsendavatest teguritest.

6.1.8. Asfaltsegud tuleb laotada nii piki- kui põikprofiili järgimise automaatjuhtimissüsteemiga

varustatud laoturi abil, mis tagaks paigaldatud kihile esitatud nõutavad omadused. Kohtades, kus

automaatjuhtimissüsteemi kasutamine pole võimalik või otstarbekas, ei pea

automaatjuhtimissüsteemi kasutama (nt. mahasõidud, laiendused, kõnniteed jms).

6.1.9. Asfaltsegud laotatakse ühtlase tempoga, reguleerides seguri ja laoturi jõudlust nii, et laotamisel

ja segu tootmisel ei tekiks seisakuid. Väheste, mööduvate vihmasadude korral võib töid Töövõtja

omal vastutusel erandkorras jätkata, kuid vihmaga paigaldatud asfaltkate asukohad fikseeritakse

vahetusaruandes või päevikus. Asfaltsegu paigaldamine tuleb kindlasti peatada, kui asfalteeritavatele

kihtidele jääb sademete tõttu vesi vms, mida ei ole võimalik eemaldada enne laotamist.

6.1.10. Käsitsi laotatakse asfaltsegu ainult erandkorras väikesemahuliste tööde puhul. Kohtades, kus

käsitsi laotamine toimub paralleelselt laoturi kõrval ja samal paanil, tuleb tihendamine teostada sama

tööprotsessi käigus.

6.1.11. Asfaltsegu laotamine ristisuunas põhilise projekteeritud liiklusvooluga on keelatud.

6.1.12. Laotatavate asfaldikihtide minimaalsed ja maksimaalsed tehnoloogilised kihipaksused on

välja toodud EVS 901-3. Minimaalse paksuse nõue ei kehti tasandus- ja profiilkihtide ehitamisel ning

asfalteerimisel kuumtaastatud alustele.

6.1.13. Insener peab segu temperatuuri kontrollima iga saabuva veoki kastist enne selle tühjendamist

laoturisse. Veokikasti asfaltsegu temperatuuri mõõteavade olemasolul võib segu temperatuuri mõõta

varrastermomeetriga nende avade kaudu enne asfaltsegu laoturisse tühjendamist. Õigeks segu

temperatuuriks loetakse neljast punktist mõõdetavate temperatuuride keskmist väärtust. Veoki kastist

mõõdetud temperatuurid tuleb fikseerida. Inseneri ja Töövõtja vaheliste erimeelsuste korral tuleb

temperatuuride mõõtmine teostada veoki kastist vastavuses standardiga EVS-EN 12697-13.

6.1.14. Laoturi punkris või veoki kastis ei tohi teebituumeniga kuuma asfaltsegu temperatuur olla üle

10 °C madalam EVS 901-3 esitatud minimaalsetest segamistemperatuuridest.

Polümeermodifitseeritud sideainet sisaldava kuuma asfaltsegu temperatuur ei tohi laoturi punkris olla

alla 140 ˚C, v.a kui polümeermodifitseeritud bituumeni tootja ei ole öelnud teisiti. Töödeldavust

parandavate lisandite ja vahtbituumeni kasutamisel võib lähtuda teistsugustest temperatuuridest.

6.1.15. Asfaltsegu ei tohi laotada madalamatel õhutemperatuuridel, kui on vastava segu puhul välja

toodud kvaliteedimääruses. Töödeldavust parandavate lisandite kasutamisel võib asfaltbetoonsegusid

laotada ka madalamatel õhutemperatuuridel.

6.1.16. Arvestada tuleb objektil tuulekülmaga. Töövõtja peab objektil külmematel perioodidel

mõõtma tuulekiirust. Kui samaaegselt on täidetud mõlemad tingimused, et õhutemperatuur on ≤ +7

°C ja pidev tuule kiirus objektil ≥ 8 m/s, tohib asfaltbetoonsegusid laotada ainult töödeldavust

parandavate lisandite kasutamisel. Tuleb vältida asfaltbetoonsegude paigaldamist, kui

õhutemperatuur on ≤ 1 °C ja pidev tuule kiirus objektil on ≥ 10 m/s. Informatiivsed tuulekülma

temperatuurid on esitatud tabelis 2.

17

Tabel 2. Tuulekülma indeks (informatiivne)

Tuule

kiirus m/s

Õhutemperatuur °C

10 7 4 1 -2

2 9,2 5,7 2,2 -1,3 -4,8

3 8,5 4,9 1,3 -2,3 -5,9

4 8,0 4,3 0,6 -3,1 -6,8

5 7,6 3,8 0,1 -3,7 -7,4

6 7,2 3,4 -0,4 -4,2 -8,0

7 6,9 3,1 -0,8 -4,6 -8,5

8 6,7 2,8 -1,1 -5,0 -8,9

9 6,4 2,5 -1,5 -5,4 -9,3

10 6,2 2,2 -1,8 -5,7 -9,7

11 6,0 2,0 -2,0 -6,0 -10,0

12 5,8 1,8 -2,3 -6,3 -10,0

13 5,6 1,6 -2,5 -6,6 -11,0

14 5,5 1,4 -2,7 -6,8 -11,0

15 5,3 1,2 -2,9 -7,0 -11,0

16 5,2 1,0 -3,1 -7,2 -11,0

17 5,0 0,9 -3,3 -7,5 -12,0

18 4,9 0,7 -3,5 -7,6 -12,0

19 4,8 0,6 -3,6 -7,8 -12,0

20 4,7 0,4 -3,8 -8,0 -12,0

21 4,5 0,3 -3,9 -8,2 -12,0

22 4,4 0,2 -4,1 -8,3 -13,0 (Allikas: Terviseamet https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/haridusasutused/tuule-kulma-

indeks)

6.2 Vuugid, servad

6.2.1. Laotatud paani pikiservad lõigatakse plaaniliselt sirgelt ja vertikaalseks või vertikaalist 30–45º

nurga all kaldu. Pikiservade lõikamiseks võib kasutada valtsrulli külge kinnitatud lõiketera. Vuukide

lõikamisest üle jääv asfaltsegu koristatakse ja serv puhastatakse.

6.2.2. Kui vuugid moodustatakse vastu jahtunud paani serva, tuleb need eelnevalt

infrapunakiirguriga soojendada. Infrapunakiirguri järel peab soojendatud paanide servade

temperatuur jääma vahemikku 100-150 ˚C. Vuugiservade soojendamisel ei tohi leek katte pinnaga

kokku puutuda.

6.2.3. Kohtades, kus jahtunud paaniservade soojendamine on ebamõistlik, võib vuuke kruntida sitke

naftabituumeni, naftabituumenemulsiooni või spetsiaalse vuugiliimiga. Kulumiskihtide vuukide

kruntimiseks kohtades, kus eelnev soojendamine on võimatu, tuleb kasutada spetsiaalset vuugiliimi

ning liimi paigaldamisel tuleb kinni pidada tootjapoolsetest juhistest. Samuti võib kasutada selleks

ettenähtud vuugilinte või elastseid mastikseid. Nende kasutamist tuleks soosida kohtades, kus tekib

palju jahtunud põik- või pikivuuke ning sõltuvalt liikluse iseloomust pole võimalik tagada korrektseid

seotud ühendusi asfaldikihi jätkude vahel (näit. asulavahelised ristmikud, keerulisemad

18

liiklussõlmed). Tellija nõudmisel tuleb taolist vuugilintide ja mastiksite tehnoloogiat kasutada ka

katete remontimisel.

6.2.4. Juhul kui Töövõtja on paigutanud kulumiskihi pikivuugi nii, et vuuk satub põhilise liiklusvoo

sõidujälge, siis töid vastu ei võeta ja tööd tuleb ümber teostada v.a. juhul, kui lahendus on eelnevalt

kokku lepitud Inseneri ja Tellijaga.

6.2.5. Kui paigaldamine katkeb ja on võimalus, et asfaltsegu jahtub alla punktis 6.1.14. kirjeldatud

temperatuuri, tuleb laotur tühjendada ja teha põikvuuk.

6.2.6. Põikvuuk tehakse sirge ja risti sõidurajaga või sellest kuni 30˚ nurga all. Paigaldamise

jätkamiseks tuleb juba paigaldatud paani otsast eemaldada pealesõiduramp ja nii palju varajasemalt

paigaldatud katet, et kate oleks jätku kohalt tasane, ühtlase koostisega ning nõutud tihedusega.

Seisaku pikkus, mille korral säilib paigaldatava asfaltsegu töödeldavus sõltub ilmast, kasutatava

asfaltsegu ja sideaine omadustest ning kihi paksusest.

6.2.7. Tööde vaheaegadeks tuleb liikluse all kattekonstruktsioonide ehitamisel laotatava paani

lõpetamisel ehitada pealesõiduramp kaldega 1:20 või laugem. Ramp eemaldatakse vahetult enne

töödega uuesti alustamist ja alakihi kruntimist.

6.2.8. Laotatava kihi ühendamiseks oleva kattega tuleb olevast kattest freesimisega eemaldada

laotatava kihi paksune piisavalt pikk lõik, et tagada ühenduskoha sujuvus, mis oleks vastavuses

esitatud tasasusnõuetele. Kokkuviimise pikkuse lepib Töövõtja kokku Inseneri ja/või Tellijaga.

6.2.9. Ebatasasused, k.a. rambid, tuleb tähistada vastavalt määrusele ,,Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“ nõuetele.

6.2.10. Kulumiskihi pikivuugid tuleb paigutada sõiduradade eraldusjoonele, vähendamaks vuukidele

tulevat liikluskoormust. Katendi laiendustel (näiteks ristmikud, bussipeatused jm) tuleb asfaltsegu

laotada nii, et põhilise liiklusvoo sõidujäljed ei satuks pikivuukidele. Laotatavate paanide arv

ristlõikes peab olema optimaalne.

6.2.11. Mitmekihilise ühepoolse kaldega asfaltkatte puhul tuleb iga järgneva kihi pikivuuk nihutada

vähemalt 15 cm võrra eelnevate asfaldikihtide pikivuukide suhtes.

6.2.12. Kahepoolse kaldega kahe- või enamarajalise sõidutee katte alumise ja ülemise kihi

murdepunktil asuvad pikivuugid peavad olema üksteise suhtes nihutatud vähemalt 5 cm.

6.2.13. Tellijal või Inseneril on õigus vajadusel nõuda pikivuukide töötlemist sideaine ja tardkivist

toodetud peentäitematerjali või fraktsioneerimata täitematerjali (mille D ≤ 5 mm) puistega (nn.

vuukide „mannatamine”) või vuugikaitse materjalidega.

19

6.3 Tihendamine

6.3.1. Tihendamisel peab kate saavutama nõutava tiheduse ja tasasuse. Katte tihendustegur ja

jäävpoorsus peab vastama Juhise tabelis 3 toodud nõuetele. Valmis kattel ei tohi olla rullimisjälgi, nn

seisujälgi, pragusid ega libedaid kohti. Kulumiskihil peab olema tagatud vee äravool.

Tabel 3. Kattekihi tihendusteguri ja jäävpoorsuse nõuded

Seguliik EVS

901-3

Katteproovi keskmine Vuugiproov

Tihendustegur Jäävpoorsus, % Tihendustegur Jäävpoorsus, %

*

MSE 16

MSE 20

MSE 32

≥ 0,96 5,0 - 10,0 ≥ 0,90 ≤ 14,0

AC 16 base

AC 20 base

AC 32 base

≥ 0,97 4,0 - 10,0 ≥ 0,92 ≤ 13,0

AC 8 bin

AC 12 bin

≥ 0,97 1,5-5,0 ≥ 0,94 ≤ 8,0

AC 16 bin

AC 20 bin

≥ 0,97 2,0 -5,0 ≥ 0,94 ≤ 8,0

AC 8surf ≥0,98 1,0- 5,0 ≥ 0,94 ≤ 8,0

AC 12 surf

AC 16 surf

AC 20 surf

≥0,98 1,5- 5,0 ≥ 0,94 ≤ 8,0

SMA 8

SMA 12

SMA 16

≥ 0,98

1,5 - 5,0

1,5 -5,0

1,5 -5,0

≥ 0,94 ≤ 8,0

*- segurisegud

6.3.2. Rullid ja nende arv tuleb valida nii, et kiht oleks nõuetekohaselt tihendatud enne asfaltsegu

jahtumist. Rullimist alustatakse kohe, kui paigaldatud kihi temperatuur seda võimaldab. Asfaltsegu

ei tohi rulli ees nihkuda ega moodustada lainet ning praguneda. Katte ala- ja ületihendamise

vältimiseks on soovitatav tihendamise käiku spetsiaalse tihedusmõõturiga pidevalt kontrollida ja

vajadusel korrigeerida.

6.3.3. Rullid peavad liikuma sujuvalt ega tohi peatuda veel lõplikult tihendamata kihil muul otstarbel

kui suuna muutmiseks. Vibrorullide vibraator tuleb enne sõidusuuna muutmist välja lülitada. Iga

järgmine rulli käik peab eelmist katma umbes 30 cm ulatuses. Jälge tuleb vahetada jahtunud osal.

6.3.4. Asfaltsegu kleepumise vältimiseks rulli valtsidele tuleb neid veega või erilahusega niisutada.

Keelatud on kasutada diislit, petrooleumi või muid bituumenit lahustavaid või asfaltsegu materjale

kahjustavaid vedelikke.

6.3.5. Tihendamist soodustab kõrgem temperatuur, soe ja kuiv ilm. Niiske, jahe ja tuuline ilm

jahutavad segu, mistõttu on õhukesi kihte raskem tihendada. SMA tüüpi segu ja polümeerset sideainet

sisaldavate segude tihendamisel on soovitatav, et esimene rull liigub vahetult laoturi taga.

20

6.3.6. Liikluse võib kattele lubada, kui katte temperatuur on langenud alla +40 ˚C ja SMA puhul alla

+60 ˚C. Kuumade päikesepaisteliste ilmade puhul, kui katte temperatuur langeb aeglaselt või katte

temperatuur ei langegi alla lubatud piirmäära, võib Töövõtja enese riisikol avada liikluse paigaldatud

asfaltkattele ka kõrgematel temperatuuridel. Peab vältima liikluse peatumist/seismist lubatust

kõrgema temperatuuriga oleval paigaldatud asfaltkattel ning läbiv liiklus peab olema nihutatud

kõrvale võrreldes tavapärase sõidujäljega normaalliiklustingimustes.

6.4 Kattekihi esialgse libeduse kõrvaldamine (gritting ehk karestamine killustikuga)

6.4.1. Bituumensideaine laikude tekkimisel võib paigaldataval asfaltsegul tekkinud laigule koheselt

peale puistata karestamiseks ette nähtud peeneteralist bituumeniga kaetud killustikku.

6.4.2. Grittingu teostamisel puistatakse laotatud paanile soovituslikult rulli teisel kuni neljandal

läbikul kitsa fraktsiooniga jämetäitematerjali, näiteks 2–5 mm, kulunormiga 1–3 kg/m² ning rullitakse

jahtumata kihti sisse (soovitatav trummel-tüüpi puisteseade).

6.4.3. Laotatava killustiku paremaks nakkumiseks seguga on soovitatav kasutada bituumeniga

eelnevalt töödeldud killustikku ehk mustkillustikku. Karestuskillustikuna kasutatav jämetäitematerjal

ei tohi olla nõrgem kulumiskihi asfaltsegus kasutatava jämetäitematerjali omadustest.

6.4.4. Mustkillustiku tootmisel võib kasutada tavalist teebituumenit. Sideaine kogus mustkillustikus

tuleb valida selline, et killustiku terad oleks sideainega ühtlaselt kaetud.

6.4.5. Peale mustkillustiku valmistamist jahutatakse materjal ning klompumise vältimiseks segatakse

korduvalt läbi.

6.4.6. Peale katte jahtumist eemaldatakse vajadusel katte pinnalt lahtine materjal harjamise teel.

7 Asfaltkatete regenereerimine

7.1 Põhimõisted

Juhises mõistetakse asfaltkatete regenereerimise all nende esialgsete omaduste taastamist. Selleks on

järgmised võimalused:

 asfaldi korduvkasutamine – freesitud või muul viisil saadud asfaldipuru segatakse seguris

vajaliku täitematerjali ja sideainega ning segu paigaldatakse teele nagu tavalist asfaltsegu;

 asfaltkatete kuumsegamisega taastamine - teekate soojendatakse, freesitakse, vajadusel

lisatakse kohapeal liikursegurisse asfaltsegu või täitematerjal ja/või sideaine ning

paigaldatakse;

 asfalteerimine kuumtaastatud alusele - teekate soojendatakse, freesitakse, tasandatakse ning

seejärel paigaldatakse uus kiht.

7.2 Asfaltkatete kuumtaastamine

7.2.1. Kuumtaastamine hõlmab olemasoleva katte pinna soojendamist, kobestamist, tasandamist, uue

materjali lisamist ja tihendamist.

7.2.2. Enne kuumtaastustöödega alustamist tuleb defektsed (võrkpraod, alumised paljandunud

sidumata kihid jne) kohad, mida ainult kuumtaastamisega pole võimalik taastada, välja freesida ning

tagasi täita enne kuumutamist.

21

7.2.3. Ülekattega kuumtaastamise korral laotatakse tihendamata ja jahtumata kuumtaastuskihile

õhuke kiht uut segu ja mõlemad kihid tihendatakse samaaegselt. Uus asfaldikiht laotatakse kas sama

seadmega (kui see on võimalik) või vahetult taastusmasina järel liikuva asfaldilaoturiga. Lisatava uue

segu paksus on minimaalselt 2 cm.

7.2.4. Katte taassegamisel (remix) soojendatud kate freesitakse, segatakse uue asfaldiga ja

paigaldatakse. Katte taassegamisel on võimalik muuta asfaldi koostist.

7.2.5. Asfaltkatete kuumtaastamisel lubatakse kasutada kütteõliga, vedelgaasiga või elektriliselt

töötavaid infrapuna kuumuteid. Lahtise leegiga töötavate kuumutite kasutamine on keelatud.

7.2.6. Kuumutatava pealispinna temperatuur vahetult kuumuti järel ei tohi olla üle 250 °C.

Sügavkuumutuseks ei tohi suurendada pinna temperatuuri, vaid tuleb pikendada kuumutusaega.

Selleks kasutatakse vajaduse korral kahte või enamat üksteise järel liikuvat kuumutit. Töövõtja

paigaldusmeeskond peab olema varustatud kalibreeritud temperatuuri mõõtevahendiga koos selle

juurde kuuluva kalibreerimistunnistusega.

7.2.7. Põlevkivibituumeneid sisaldavate katete kuumtaastamine on keelatud.

7.2.8. Pindamiskihi ja termoplastist liiklussaarte olemasolul tuleb need enne kuumutamist maha

freesida, nn „kassisilmad“ eemaldada. Üksikuid termoplastist telgjooni maha freesida vaja ei ole.

7.2.9. Vältimaks bituumeni ülekuumenemist on optimaalseks kuumutussügavuseks 3 cm, mis on

üldjuhul kuumtaastamise maksimaalpaksus. Töötlemissügavus 5 cm saadakse kaheastmelise

protsessiga, kus esimene mehhanism soojendab ja freesib katte pealiskihi, teine korjab freesitud kihi,

soojendab aluse, freesib selle, segab ja laotab kogu materjali.

7.2.10. Lisatava sideaine mark valitakse arvestades olemasolevas kattes oleva sideaine ja

projekteeritava katte omadusi. Uue ja vana bituumeni segu peab vastama EVS 901-3 nõuetele.

Lisatava sideainena kasutatakse bituumenit penetratsiooniga 100 – 900, sõltuvalt olemasoleva katte

bituumeni omadustest.

7.2.11. Kuumtaastatud asfaltsegud laotatakse ja tihendatakse vastavalt Juhise punktide 6.1, 6.2 ja 6.3

nõuetele. Rullid peavad olema vahetult laoturi taga, et segu ei jahtuks. Kõigepealt rullitakse jätkud,

ühendamaks tihedalt uue ja veel sooja vana katte servad.

7.2.12. Liikluse võib kattele lubada, kui katte temperatuur on langenud alla +40 ˚C ja SMA puhul alla

+60 ˚C. Kuumade päikesepaisteliste ilmade puhul, kui katte temperatuur langeb aeglaselt või katte

temperatuur ei langegi alla lubatud piirmäära, võib Töövõtja enese riisikol avada liikluse paigaldatud

asfaltkattele ka kõrgematel temperatuuridel. Peab vältima liikluse peatumist/seismist lubatust

kõrgema temperatuuriga oleval paigaldatud asfaltkattel ning läbiv liiklus peab olema nihutatud

kõrvale võrreldes tavapärase sõidujäljega normaalliiklustingimustes.

7.2.13. Kuumtaastatud alusele paigaldatud uus asfaltkiht peab vastama tabelis 3 esitatud jäävpoorsuse

ja tihendusteguri nõuetele.

7.2.14. Kuumutamine peab olema teostatud vähemalt 100 mm (50 mm mõlemast äärest) laiemalt kui

läbi segatava asfaltkihi laius. Jälgida tuleb, et ei kahjustataks kuumutamisega olemasolevat alles

jäävat katte markeeringut. Kui markeering on kahjustatud, tuleb see taastada. Freesimissügavus

sõltub roopa sügavusest. Kuumfreesitakse nii sügavalt, et freesimispõhi oleks tasane. Peale laotatav

asfaldikiht ei pea olema samast asfaltsegust, mis kuumfreesitud asfalt. Pealmist kihti ei tohi

kuumutada nii sügavalt, et see hakkaks kahjustama alumist kihti.

7.2.15. Kuumfreesitud ja laotatud freespurult ära sõitva auto ratastelt pudenenud kuum asfaldipuru

tuleb uuelt kattelt eemaldada enne liikluse uuele kattele lubamist.

22

7.2.16. Kuumade vuukide saamiseks tuleb laienduste korral asfalteerida kõigepealt laiendused ning

seejärel kuumtaastuse paan.

7.2.17. Kuumtaastamist tuleb vältida alades, kus jäävad ette tehnovõrkude kaevud.

7.3 Kuumtaastuste tehnoloogiad

7.3.1. Remix (REM)

Olemasolev teekate kuumutatakse nii, et pinnatemperatuur ei ületaks +250 °C. Kuumutussügavus

peab olema suurem kui kuumfreesimissügavus. Seejärel freesitakse umbes 4 cm sügavuselt ning

freespurule lisatakse liikurseadme seguris vastavalt projektile uut asfaltsegu või täitematerjali ja

sideainet, ning paigaldatakse ja tihendatakse. Segamistsüklis lisatakse vajadusel veel bituumenit (nt

B800 nn bituumeni „elustamiseks“). Pinnatemperatuur vahetult peale laotamist peab olema ≥ +110

°C ja SMA segudel ≥ +130 °C.

7.3.2. Asfaltbetoonkihtide ribataastamine (Rooparemix)

Töölaius on 1 kuni 1,25 m olenevalt kasutatavast tehnikast. Taastatav kate kuumutatakse

pinnatemperatuurini +250 °C ja kuumutatud asfalt freesitakse nõutud sügavuseni (max sügavus 4

cm). Lisatakse puuduolev asfaltsegu (kogused tulenevad Juhise tabelist 4) ja vajadusel eraldi ka

sideainet. Rooparemixi asfaltsegu täitematerjali suurim lubatud terasuurus on 16 mm. Vastavuse

kontroll teostatakse visuaalselt ja 1,5 m latiga. Kui hankes ei ole terasuurust täpsustatud, siis jääb

Töövõtja valikuks, kas lisatav uus asfaltsegu on 12 mm või 16 mm terasuurusega, kuid lisatava uue

asfaltsegu AbrA ja PRDAIR peavad vastama vastava AKÖL-i järgse 16 mm terasuurusega asfaltsegu

nõuetele.

Rooparemixide puhul uues lisatavas asfaltsegus polümeermodifitseeritud bituumeneid ei kasutata.

Tabel 4. Orienteeruvad asfaltsegu lisatavad kogused Rooparemix-meetodil

Remonditava defekti

liik

Lisatava asfaltsegu

kogus kg/m2

Sideaine lisamine

kg/m2

Kulumisroopad 5- 30

üldiselt ei lisata Deformatsiooniroopad 10 – 20

Võrkpraod 10 – 40

7.3.3. Asfalteerimine kuumfreesitud alusele (AKA)

Asfaltkate kuumutatakse ja freesitakse kuni roopasügavuseni. Freesitud materjal planeeritakse ühe

laoturiga ja teise laoturiga paigaldatakse kohe kuuma ja planeeritud freespuru peale uus asfaltkiht

ning tihendatakse. Vahetult peale esimest laoturit peab kuumfreesitud ja planeeritud kuumtaastatud

aluse pinnatemperatuur olema vähemalt +100 °C. Vahetult enne uue asfaldikihi paigaldust peab

kuumfreesitud ja planeeritud aluse pinnatemperatuur olema vähemalt +60 °C. Planeeritud aluse

pinnatemperatuuri vahetult enne asfaldikihi paigaldust fikseerib Insener iga 100 jm tagant. Lubatust

madalamate temperatuuridega paigaldatud lõigud võetakse garantiiaja jooksul Inseneri ja Tellija

poolt jälgimise alla.

7.3.4. Asfalteerimine kuumfreesitud ja trumlis segatud alusele (REM+)

Asfaltkate kuumutatakse ja freesitakse kuni roopasügavuseni. Freesitud materjal segatakse ning

sellele lisatakse vajadusel bituumenit. Seejärel laotatakse freespuru uuesti tagasi. Sama käigu jooksul

laotatakse ka uus kulumiskiht ning seejärel tihendatakse. Uue kulumiskihi paksus valitakse

kasutatava täitematerjali terasuuruse järgi. Kulumiskihi segumark ei pea olema sama, mis freesitud

asfaldil.

23

8 Nõuded asfalt- ja mustkatetele

8.1 Lubatud kõrvalekalded projektist

Suurimad lubatud geomeetrilised hälbed paigaldatud asfaltsegu kihtidele on toodud

kvaliteedimääruses. Teekatte tasasust ja haardetegurit mõõdetakse mitte varem kui kaks nädalat

pärast katte paigaldamist. Teekatte tasasust hinnatakse IRI alusel ning see peab vastama Juhise tabelis

5 esitatud nõuetele. Ühekihilisi (tasanduskihiga, tasandusfreesimisega ja ilma) ning kuumtaastuste

ülekatteid hinnatakse IRI4-ga ja selle piirväärtused on 0,3 võrra väiksemad tabelis 5 esitatud

väärtustest. Kohtades kus IRI määramine on võimatu (mõõte kiirus alla 50 km/h) või geomeetrilistest

tingimused lähtuvalt (raadius kuni 50, sildade- ja viaduktide vuugid, äärekivide või olemasoleva

asfaldi vaheline ala, tehnovõrkude kaevud, bussipeatused, tee profiil vastab erandlikele nõuetele)

tuleb katte tasasust hinnata 3-meetrise latiga (EVS-EN 13036-7) kvaliteedimääruse lisas esitatud

tabeli alusel.

Rooparemix-meetodil teostatud katte tasasust hinnatakse kvaliteedimääruse lisas 2 esitatud tabeli

alusel.

Tabel 5 Katte pealiskihi tasasusnõue, mõõtmisel IRI arvuna 20 meetrise lõigu keskmisena

Tee kirjeldus Suurim lubatud IRI1 väärtus mm/m

Mustkate Asfaltkate

Uutel ja remonditud kahe- ja enamkihilistel katetel

teedel, millel on mõlemas suunas kaks või enam

sõidurada või AKÖL 20 ≥ 6000 autot/ööpäevas

ei ehitata 1,1

AKÖL 20 ≥ 1500 kuni 6000 ei ehitata 1,3/1,7

AKÖL 20 ≥ 900 kuni 1500 2,2 1,5/1,9

AKÖL 20 < 900 2,6 2/2,2

Asulaid läbivatel riigimaanteedel lubatud

sõidukiirusel kuni 50 km/h - 2,4

Asulaid läbivatel riigimaanteedel lubatud

sõidukiirusel 50-70 km/h, mille sadevete äravool on

lahendatud saehamba kujulise pikiprofiiliga

- 1,7

Märkused: 1 IRI - tasasusnäitaja (inglise keeles International Roughness Index).

Selgitus lahtrile „Asfaltkate“: Murru lugejas - nõuded uuele kahekihilisele ja taastatud kattele,

nimetajas - ühekihilisele uuele kattele killustik- , kruus- või stabiliseeritud alusel.

8.1.1. Asfalt- ja mustkattega teel kontrollitakse katte geomeetriat iga 25 m tagant ja tee telje kõrguse

erinevus projektis esitatud kõrgusega võib hälbida ± 20 mm piires (mõõdetuna ehitamiseks rajatud

mõõdistusvõrgu lähima punkti suhtes).

8.1.2. Katte paksust kontrollitakse kas puurkehade kaudu, induktsiooni meetodil või hinnatakse

keskmist paksust objektile tarnitud segu koguste järgi. Valiku, millist nendest meetoditest

rakendatakse, otsustab Tellija enne hanget. Katte tihedust

ja jäävpoorsust kontrollitakse Juhise joonise 2 kohaselt kattest võetud puurkehade abil või maaradari

mõõtmisandmete põhjal. Puurkehade võtmisel peab arvestama asjaolu, et vuukidest võetakse üks

proov iga 250 m järel. Puurkehad võetakse Inseneri, Töövõtja ja soovitavalt Tellija esindaja

juuresolekul. Puurkehade võtmise alguspunkti fikseerib Insener. Puurkehade võtmise ajal koostatakse

protokoll, kus on fikseeritud puurkehade võtmise asukohad. Kasutades katte tiheduse ja jäävpoorsuse

määramiseks maaradari mõõtmisandmeid, tuleb kattekihi paksus määrata kas induktsiooni meetodil,

puurimise teel või hinnatakse kattekihi keskmist paksust objektile tarnitud segukoguste järgi.

24

Induktsiooni meetodil kattekihi paksuse mõõtmist ei tehta objektidel ja kihtide osas, mis

paigaldatakse freesitud pinnale või uue asfaltseguga tasandatud kihile, kui tasanduskihi pealne pind

ei võimalda korrektselt paigaldada reflektoreid. Kas pinnale reflektorit saab või ei saa panna

otsustavad Töövõtja, Insener ja Tellija koostöös peale freespinna tekkimist. Kui induktsiooni

meetodil saadud üksik mõõtetulemus erineb nõutust rohkem kui 10%, siis võib Tellija nõusolekul

teha mõõtetulemuse osas kordusmõõtmise. Kui kordusmõõtmine erineb samuti 10%, siis on Tellija

nõusolekul võimalik teha üksikutes asukohtades kontrollpuurimine.

8.1.3. Kui objekti osa või konstruktsioonikihi asfalteerimistööde pindala on ≤ 500 m2, peab

puurproovid võtma ainult Tellija ja/või Inseneri nõudmisel.

Joonis 2. Kattest võetavate puurproovide skeem

Märkused:

k - objekti algusest kuni proovivõtukohani (k≤250 m)

s - proovivõtukohast kuni objekti lõpuni (s≤250 m)

- proov võetakse vuugi olemasolul sammuga 250 m sõltumata vuugi temperatuurist

tihendamise ajal

8.1.4. Puurkehade mõõtmis- ja katsetulemuste põhjal tekkinud paigaldatud kattekihi kvaliteedi

hindamise eriarvamuste lahendamiseks võetakse ühekordne kordusproov Töövõtja valitud kauguselt

vaidlusalustest puuraukudest piketaaži kulgemise suunas. Kordusproovide katsetulemused kehtivad

kuni järgmiste puuraukudeni.

8.1.5. Puurkehade jäävpoorsuste ja tihendustegurite arvutamiseks tuleb kasutada puurproovide

katsetamisel saadud erimassi ja mahumassi väärtusi või samalt objektilt võetud seguproovide

erimassi ja mahumassi katselisi väärtusi.

8.1.6. Asfaltkatete jäävpoorsust ja tihendustegurit võib hinnata ka maaradariga vastavalt kehtiva

„Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning

mõõteseadmetele esitatavad nõuded“ kirjeldatud metoodikale.

8.1.7. Puuraugud taastatakse töödeks sobivate ilmastikuolude korral kolme tööpäeva jooksul peale

puurkehade võtmist, sama paksuse kihiga kui puurauk. Kasutada tuleb kas uuritava kihi ehitamiseks

kasutatud asfaltsegu, külma parandussegu, tardkivist AC 8 surf või AC 12 surf tüüpi asfaltsegu.

Puuraukude tagasitäide peab olema tehtud viisil, mis tagab paigaldatud segu tihendatusse. Tagasitäide

ei tohi põhjustada ebatasasusi teekattel.

25

8.1.8. Kui paigaldatud pealmise kattekihi pindala on väiksem kui 5000 m², kontrollitakse

tihendamist kattest võetud puurkehade katsetamisega. Kui pealmise kattekihi pindala on suurem kui

5000 m², võib katte jäävpoorsust kontrollida maaradariga juhul, kui Tellija ja Töövõtja ei lepi kokku

teisiti. Maaradarit võib kasutada kui on täidetud järgmised tingimused:

• katte pind on kuiv,

• on olemas andmed paigaldatud segu koguste kohta,

• on Tellija nõusolek.

9 Tööde vastuvõtmine

Asfaltkatte kihid võetakse reeglina vastu kihtide kaupa, iga kiht eraldi. Kihi üleandmisel esitatakse

Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrusele nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele,

ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle

hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded” ning ,,Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirja“

kohaselt vormistatud aktid koos katte mõõtmise aruandega, akrediteeritud labori katseprotokollidega

vastuvõetavas kihis kasutatud materjalide ja puurkehade katsetamise kohta ning asfalteerimistööde

vahetuse aruannetega (lisa 2).

26

Lisa 1 – Proovivõtuprotokolli näidis

Protokolli numeratsioon: MMDD/n, kus M - kuu; D- päev; n - jrk nr.

LISA VÄLITÖÖDE PROTOKOLLILE NR

PROOVIVÕTU ASUKOHA SKEEM

*- kohustuslik väli

Insener Allkiri:

Muud kommentaarid:

Tootja / tarnija / ettevõtja*:

Esindaja nimi: Allkiri:

Inseneri nimi: Allkiri:

Tootja / tarnija / ettevõtja esindaja: Allkiri:

Üksikproovi mass: kg; üksikproovide arv*: tk

Proovide vähendamise meetod:

Transport*:

Proovivõtja nimi ja allkiri*:

Partii liik ja suurus:

Kasutusotstarve:

PROOVI KIRJELDUS Ilmastikutinguimused proovi võtmisel:

Proovivõtu kohad*: Proovivõtu protseduur ja vahendid*:

Materjali nimetus*:

Proovi kirjeldus*:

PROOVIVÕTU PROTOKOLL NR ________/_____

PROOVIVÕTU KIRJELDUS

Proovivõtu kuupäev*: __________. 20__ Kellaaeg*:

Proovi tähis*: Pakendite arv*: Proovivõtu plaan*: koostati / ei koostatud

27

Lisa 2 – Asfalteerimistööde vahetuse aruanne

Tee nr. Kood

Algus Lõpp Tee Muud Kokku Max Min

Segu liik Kogus kg Pikett

Kood: Ühik Kogus Ühiku hind

Nr

Liik kg kg

Pindala

(m 2 ) gr/m Märkused:

Temp (˚C):

Segisti töötas:

Laotur töötas:

Töövõtja:

(kuup. ) (nimi ) (allkiri)

Järelevalve:

(kuup.) (nimi ) (allkiri)

Tee nimetus: Km

Asfalditöövõtu vahetuse aruanne

Lepingu nr: Töövõtja: Kuupäev:

Tellija: Tellija järelevalve: Kell:

Asfalditehas:

SEGU LAOTAMINE

Segu liik Pikett Paan

v/p

Laius

(m)

Projektne

asf.kihi

paksus

(mm)

Kaetud (m 2 )

Kulu

(kg/m 2 )

Laotustemp (˚C)

Segu

kogus

(t)

SEGUPROOVID

KÕLBMATU SEGU

Põhjus:

LISATÖÖD

Töö liik: Kokku

KRUNTIMINE, KUUMUTAMINE JA FREESIMINE

Saabunud sideaine Kasutatud sideaine ja/või laotatud m2

Saateleht Liik Kulunorm

Katkestused ja põhjused:

MÄRKUSED

MUUD ANDMED VAHTUSE AJAL

˚C Ilm:

Katkestused ja põhjused:

Proovi võttis:

Kell:

Võetud proovid Proovivõtuprotokolli nr: Katsetaja:

Asukoht:

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 30.08.2023 nr 338736

Meie 18.09.2023 nr 7.1-1/23/14285-4

Mihkli ja Paunamäe kinnistute tee ehitusloa

eelnõu kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Harju maakonna Saku valla

Jõelähtme küla Mihkli ja Paunamäe kinnistu tee ehitusloa eelnõu (menetlus nr 338736).

Kinnistud (vastavalt katastritunnused 71801:001:1272 ja 71801:001:1801) asuvad riigitee nr

11424 Tallinn-Saku-Laagri tee (edaspidi riigitee) km 2,500-2,900 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse kinnistute juurdepääsuteede ehitamiseks (ehitusregistri kood 291671858).

Ehitusloa aluseks on ViaVelo Inseneribüroo OÜ koostatud projekt „Kinnistute juurdepääsuteed.

Põhiprojekt. Töö nr 6922“ (edaspidi projekt).

Transpordiamet on 14.07.2023 kirjaga nr 7.1-1/23/14285-2. jätnud ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata põhjusel, et projektis esines olulisi puudusi ning ehitusseadustiku § 44 p 1 ja §

99 lg 3 ja majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“

lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) tulenevaid vastuolusid.

Eelnimetatud kirjaga oleme palunud hinnata ülekäiguraja ja kergliiklusteede ühenduse

nõuetekohasust mh selgitanud, et teeületuse eelduseks on sidus teedevõrk mõlemal pool

teeületuskohta. Korduvaks kooskõlastamiseks esitatud projektis on korrigeeritud Joonisel 1.

näidatud lahendust ning kergliiklustee ühendus teisel pool riigiteed olemasoleva kergliiklusteega

tagatud. Lisaks on pikendatud olemasolevat truupi 7,0 m võrra (vt Joonis 2).

Joonis 1. Väljavõte esialgsest projekti asendiplaanist

2 (3)

Joonis 2. Väljavõte korrigeeritud projekti asendiplaanist

Joonisel 3 esitatud lahendus ei vasta jätkuvalt maanteede projekteerimisnormide joonisest nr 7.2

ja tabelist nr 7.11. tulenevatele nõuetele. Turvalisuse ja ohutu teelületuse tagamiseks peab

ohutussaare laius olema vähemalt 2,5 m (vt Joonis 4).

Joonis 3. Ohutussaare laiuseks on näidatud 2,04 m

Joonis 4. Väljavõte Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee

projekteerimise normid” Lisast.

Lisaks eeltoodule ei selgu projektist, kuidas on tagatud eelnimetatud teeületusala valgustus, k.a

enne ülekäigurada mõlemast sõidusuunast (erivalgustuse lahendus vastavalt Riigiteede

valgustamise juhise tingimustele 7.1. Ülekäiguraja valgustamine) ning milliseid meetmeid on

kavandatud rakendada, et teeületusalale lähenevate sõidukite kiirused jääksid alla lubatud 50 km/h.

Arvestades, et meie eelpool toodud märkusi on arvestatud osaliselt, ei täida projektiga esitatud

lahenduse realiseerimine siiski seadusest tulenevaid tingimusi ohutu liiklemise tagamiseks.

Nõuetekohaste tingimuste tagamiseks on vajalik riigiteele kavandatud teeületuskoht projekteerida

normidele vastavaks.

Projekt hõlmab ka katete taastamist Jälgimäe tee lõigul (katastritunnus 71801:001:0796), 11340

3 (3)

Tallinn-Saku-Laagri teel asuval kergliiklusteel ja Tänassilma teel (katastritunnus

71901:001:0524). Palume projekti täpsustada ning täiendada järgmiste märkustega.

1. Alates 14.04.2021 kehtib uus parandatud ja täiendatud variant „Asfaldist katendikihtide

ehitamise juhis“. Sellest tulenevalt palume võtta asfaltbetoonkatete, killustike

jämetäitematerjalide ja äärekivide nõuded kehtivast standardist EVS 901-3;2021.

2. Riigiteel tehakse libedustõrjet kloriididega ning seda tuleb arvestada kui antakse nõuded

ehitusmaterjalidele- asfaltsegudele ja pindamiskillustikule.

3. Taastatava tugipeenra (kruuskattega) laiuseks eeldame kuni 1,0 m (uued ehitatud peenrad

0,5 m).

4. Täiendada esitatud ristprofiili ristlõiget 2-2. Kanda lõikele horisontaalne mõõtahel,

katastriüksuste piirid. Lõige tuleb paremalt poolt pikendada ja näidata kuidas on

ülekäigurada ühendatud olemasoleva jalgteega.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning liiklusseaduse üldiseid ohutuse

põhimõtteid, ehitusseadustiku § 8, § 12 lg 2, § 70 lg 2 ja lg 3, § 99 lg 3, planeerimisseaduse § 124

lg 4 ja lähtudes majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Palume projekti täpsustada ja täiendada ning esitada ehitusluba meile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. 6922_PP_v03_TL

- Lisa 2. asfaldist_katendikihtide_ehitamise_juhis_0

5792 4753, [email protected]