Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 17.10.2023 nr 6-1/10806

Meie 27.11.2023 nr 7.2-2/23/8439-5

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu

mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi

kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamata

jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning

Kalevi kinnistu detailplaneeringule (katastritunnused vastavalt 65301:001:3092; 65301:001:3091;

65301:001:0226, edaspidi planeering).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maatulundusmaa sihtotstarbelistest hoonestamata

kinnistutest moodustada elamumaa ja ärimaa sihtotstarbelisi kinnistuid ning piirkonda

teenindavaid üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbelisi kinnistuid. Määrata ehitusõigus

ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääs ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 8,06 ha.

Transpordiamet on esitanud planeeringu koostamiseks seisukohad 05.02.2021 kirjaga nr 7.1-

2/21/356-2 (edaspidi seisukohad), millega on vajalik planeeringu koostamisel arvestada.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu

kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

Transpordiametile on esitatud korduvalt planeeringulahenduse materjale kooskõlastamise eelseks

koostööks ja arvamuse avaldamiseks. Oleme eelnimetatud materjalidele tuginedes mitmeid kordi

toonud välja olulisemaid tähelepanekuid ning palunud planeeringu korrigeerimisel nendega

arvestada.

Planeeringut on küll korrigeeritud detailides, kuid olulised probleemkohad on jätkuvalt

lahendamata. Oleme oma viimases 09.08.2023 kirjas selgitanud, et meil ei ole mõtet anda detailset

tagasisidet lahendusele, milles joonte ja pindade järjekordne ümbermängimine riigitee aluse maa

piires ei muuda tõsiasja, et kõik olemasolevad ja avalikes huvides kavandatavad ehitised ei mahu

riigitee alusele maale otstarbekalt ära ning mille ehitamine ja korrashoid tulevikus tähendab

teeomaniku jaoks ebaproportsionaalselt keerulisi ja kulukaid lahendusi.

Nimetame teeomaniku vaates olulisima puuduse, mis kinnitab meie varasemaid seisukohti ja

tähelepanekuid (vt joonis 1).

2 (3)

Joonis 1. Väljavõte planeeringust.

Planeeringulahenduses on kavandanud riigitee nihutamine olemasolevate tehnovõrkude peale,

millega me teeomanikuna ei nõustu selle elluviimise kalliduse ja hilisema tehnovõrkude

korrashoiu keerukuse tõttu. Samuti ei ole arvestatud asjaolu, et Rae valla põhjapiirkonna

üldplaneeringus on trammiteeks ette nähtud oluliselt rohkem ruumi. Meie hinnangul on vajalik

jätta riigitee lõik olemasolevasse asukohta ning trammitee tuleb kavandada rohkem arendusala

poole.

Lahenduse mittesobivuse ilmestamiseks toome täiendavalt välja mõned liikluskorralduslikud

tähelepanekud (vt joonis 1, loetelu pole täielik).

- Ringristmikult väljumine STOP lahendusega (üle kahe trammitee ja siis veel ka

ülekäigurajad): autojuhil on väga keeruline sellises olukorras näha kõiki liiklejaid ning

hinnata, kas ta füüsiliselt mahub teed andma ühes või teises asukohas.

- Ringistmikule suunduja jääb autoga trammiteele seisma (heal juhul mahub trammitee ja

ANNA TEED märgi vahele 1 sõiduauto): trammiteel sõiduk sedasi pööret oodata ei tohiks.

- Trammiteed ei peaks eeldatavalt sellises mahus painutama, kui trass kavandada

üldplaneeringu kohase koridori lõunaserva. Sedasi saab tagada sujuvama liikluse

ühistranspordile ning parema nähtavuse kõikidele liiklejatele.

- Jääb arusaamatuks, miks ei võiks trammi- ja bussipeatuse platvorm olla ühes kohas

(vt joonis 1), mis soodustaks kombineeritud ühistranspordi kasutamist.

Joonis 2. Ringristmiku väljavõte planeeringust.

3 (3)

Tulenevalt eeltoodust ei saa me kooskõlastada esitatud planeeringulahendust, mida eelnevate

lahendustega võrreldes ei ole oluliselt muudetud. Peame kohaseks ja vajalikuks, et hoiaksite kinni

Rae valla põhjapiirikonna üldplaneeringus määratud trammikoridori piirist ning lähtuksite

planeeringu korrigeerimisel meie varasemalt väljastatud seisukohtadest ja tagasisidest.

Palume esitada planeering peale korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. 17032_Kalevi, Vana-Tartu mnt 80 ja Vana-Kongo DP_Seletuskiri

- Lisa 2. 17032_Kalevi, Vana-Tartu mnt 80 ja Vana-Kongo DP_DP-6 Perspektiivne

liikluskorraldus

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID

DP1041)

KÖITE SISUKORD

I OSA – PLANEERING

SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .......................................................................... 1 2 PLANEERINGU EESMÄRK NING PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE

EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE JA KESKKONNATINGIMUSTE

ANALÜÜS ..................................................................................................................................... 2 2.1 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ........................................................................... 4

2.1.1 Vastavus kehtivale Rae valla üldplaneeringule .......................................................... 4 2.1.2 Vastavus koostatavale Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringule ........................... 7

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................. 9

3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS ............................................. 9 3.1.1 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .................................................................... 9

3.2 PLANEERINGUALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE

ISELOOMUSTUS ...................................................................................................................... 9 3.3 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD ....................................................... 10 3.4 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS .......................................................................... 10

3.5 OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORD ............................................................ 11 3.6 KEHTIVAD PIIRANGUD ............................................................................................. 11

4 PLANEERINGUETTEPANEK ............................................................................................ 11

4.1 MUUDATUSED VÕRRELDES ESKIISLAHENDUSEGA ......................................... 12 4.2 KRUNDIJAOTUS .......................................................................................................... 12

4.3 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KASUTAMISE TINGIMUSED............................... 13 4.4 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED ....................................................................... 18

4.5 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ....................... 19 4.5.1 Liiklusuuring ja selle tulemused .............................................................................. 22

4.6 HALJASTUSE, HEAKORRA JA KESKKONNA PÕHIMÕTTED ............................. 22 4.6.1 Haljastus ja avalik ruum ........................................................................................... 22 4.6.2 Müra ......................................................................................................................... 24

4.6.3 Radoon ..................................................................................................................... 25 4.6.4 Jäätmekäitlus ............................................................................................................ 25

4.6.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................ 26 4.7 VERTIKAALPLANEERIMINE .................................................................................... 26 4.8 TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................................................. 27

4.9 KAVANDATUD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSE

MÄÄRAMINE ......................................................................................................................... 27

5 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ........................................................................................ 28

5.1 VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUS NING SADEMEVEE LAHENDUS ..... 28

5.1.1 Veevarustuse välisvõrk ............................................................................................ 28 5.1.2 Väline tuletõrjeveevarustus ...................................................................................... 29 5.1.3 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................... 29 5.1.4 Sademevee ärajuhtimise lahendus ............................................................................ 30

5.2 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................... 32

5.2.1 Tänavavalgustus ....................................................................................................... 33 5.3 TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS ................................................................ 33 5.4 GAASIVARUSTUS ....................................................................................................... 33 5.5 SOOJUSVARUSTUS ..................................................................................................... 34 5.6 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED ..................................................... 35

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID

DP1041)

5.7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS sh

TEHNOVÕRKUDE OSAS ...................................................................................................... 36

6 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD JA

KESKKONNATINGIMUSED .................................................................................................... 36 6.1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG ................... 36 6.2 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ..................... 39 6.3 EHITUSAEGSETE LOKAALSETE JA EDASPIDISE KÄITAMISE MÕJUDE

LEEVENDAMISE MEETMED PLANEERINGUALAL ....................................................... 41 7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA........................................................... 41 8 DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL .......... 44 7 JOONISED

1 Asukoha skeem DP-1

2 Planeeritud maa-ala kontaktvöönd DP-2

3 Tugiplaan DP-3

4 Põhijoonis DP-4

5 Tehnovõrkude koondplaan DP-5

6 Perspektiivne liikluskorraldus DP-6

7 Sademevee eesvoolu skeem VK-1

Märkus: Väljavõte kehtivast üldplaneeringust asub planeeritud maa-ala kontaktvöönd

joonisel DP-2.

II OSA – PLANEERINGU LISAD

1 MENETLUSDOKUMENDID

1 Ametlik teadaanne detailplaneeringu koostamise algatamise ja detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta (Rae Sõnumid, aprill

2021)

2 Ametlik teadaanne detailplaneeringu koostamise algatamise kohta (Rae Sõnumid, märts

2021)

3 Ametlik teadaanne detailplaneeringu koostamise algatamise kohta (Harju Elu, 19.02.2021)

4 Detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Rae Vallavalitsuse korraldus

nr 228), 09.02.2021

5 Transpordiameti 05.02.2021 kiri nr 7.1-2/21/356-2 Rae Vallavalitsusele

6 Leping detailplaneeringu koostamise rahastamiseks, avaliku ruumi ja taristu

väljaehitamiseks ning avaliku ruumi Rae vallale üleandmiseks ja Rae valla

sotsiaalobjektide ehitamise rahaliseks toetamiseks, 10.11.2020

7 Maanteeameti 11.01.2019 kiri nr 15-2/18/59169-2 Rae Vallavalitsusele

2 MUUD PLANEERINGUGA SEOTUD DOKUMENDID

1. Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne, PML Balti OÜ, detsember 2021

2. Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu

detailplaneeringu liiklusuuring, K-Projekt AS, töö nr 17032, märts 2022

3. Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala

detailplaneering. Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine, Akukon Eesti OÜ,

töö nr 220339-1, märts 2022

4. Tehnilised tingimused:

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID

DP1041)

 Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 35840375, 29.11.2021

 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 348602, 29.04.2020

 Aktsiaselts ELVESO tehnilised tingimused nr VK-TT 163, 06.12.2021

 Adven Eesti AS tehnilised tingimused gaasivõrguga liitumiseks, 30.04.2020

1

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

 Planeerimisseadus

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“

 Rae valla üldplaneering (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462)

 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering (vastu võetud Rae Vallavolikogu 20.04.2021

otsusega nr 151)

 Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava

aastateks 2017-2028 (Rae Vallavolikogu 20.06.2017 otsus nr 203)

 Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas (Rae Vallavolikogu 18.10.2022

määrus nr 11)

 Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja

detailplaneeringute esitamise kord (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13)

 Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011

määrus nr 14)

 Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded (Rae Vallavalitsuse

30.08.2022 määrus nr 18)

 Detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldus (Rae Vallavalitsuse

korraldus 09.03.2021 nr 355) koos lisadega

 Tallinna Lennujaama ja Jüri aleviku vahelise ala kergrööbastranspordiga ühendamise

eskiisprojekt (Tuulekaru OÜ, Stratum OÜ, SalaTerrena OÜ, töö nr 013-20, aprill 2021)

 Tallinna Lennujaama ja Jüri aleviku vahelise ala kergrööbastranspordiga ühendamise

eskiisprojekt" koostatud trassivaliku ekspertarvamus ja eskiisprojekti muudatus (Reaalprojekt

OÜ töö nr P21040).

 Õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid:

o Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

o Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“

o Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

o EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“

o EVS 843:2016 „Linnatänavad”

o EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“

o EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“

o EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”

o EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes”

o EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“

 Tehnovõrkude valdajate väljastatud tehnilised tingimused.

 Detailplaneeringu koostamise käigus koostatud uuringud ja tööd (esitatud detailplaneeringu

lisades).

2

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

2 PLANEERINGU EESMÄRK NING PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE

EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE JA

KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maatulundusmaa sihtotstarbelistest hoonestamata

kinnistutest moodustada elamumaa ja ärimaa sihtotstarbega krundid ning piirkonda teenindavad

üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega krundid. Elamumaa sihtotstarbega kruntidele

on eesmärgiks määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused korter- ja ridaelamute ehitamiseks

ning ärimaa sihtotstarbega krundile piirkonda teenindava ärihoone ehitamiseks. Samuti on kavas

lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on

ligikaudu 8,06 ha.

Planeeringuala ja kontaktvöönd (väljavõte Rae Vallavalitsuse 09.02.2021 algatamise korraldusest nr 228)

Planeeringuala asub Rae vallas Järveküla ja Assaku aleviku piiril Vana-Tartu maantee, Rätsepa

tee ja Turu tee vahelisel alal. Planeeringuala on oma olemuselt haritav maa, kuid kuna see

piirneb olemasolevate elamute ja ühiskondliku hoonestusega, siis ei ole see olnud pikemat aega

aktiivses kasutuses. Juurdepääs planeeringualale on riigi kõrvalmaanteelt 11330 Järveküla – Jüri

teelt (Vana-Tartu maanteelt), Turu teelt ning hetkel eraomandis olevalt Hansa teelt.

Kontaktvööndis on kehtestatud järgmised detailplaneeringud (vt joonis DP-2 (Planeeritud maa-

ala kontaktvöönd)):

 Jaagupi-Jaani kinnistu detailplaneering (DP0073) kehtestatud Rae Vallavolikogu 18.06.2002

otsusega nr 350. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli maakasutuse sihtotstarbe

muutmine äri- ja tootmismaaks ning ehitusõiguse andmine äri- ja tootmishoone ehitamiseks.

Detailplaneering on ellu viidud.

 Järve tee põik 18 kinnistu detailplaneering (DP0098) Rae Vallavalitsuse 22.04.2003

korraldusega nr 437. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ühepereelamu maa

sihtotstarbega kruntide moodustamine ning neile ehitusõiguse andmine abihoonega

ühepereelamute ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

 Sylvia kinnistu detailplaneering (DP0135) kehtestatud Rae Vallavolikogu 11.05.2004 otsusega

nr 246. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ühepereelamu maa sihtotstarbega

3

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

kruntide moodustamine ning neile ehitusõiguse andmine abihoonega ühepereelamute

ehitamiseks ning transpordimaa sihtotstarbega kruntide moodustamine juurdepääsuteede

rajamiseks. Detailplaneering on valdavas osas ellu viidud.

 Kangru II kinnistu detailplaneering (DP0145) kehtestatud Rae Vallavolikogu 09.11.2004

otsusega nr 315. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ühepereelamu maa

sihtotstarbega kruntide moodustamine ning neile ehitusõiguse andmine abihoonega

ühepereelamute ehitamiseks ning transpordimaa sihtotstarbega kruntide moodustamine

juurdepääsu- ja kergliiklusteede rajamiseks. Detailplaneering on valdavas osas ellu viidud.

 Turu I kinnistu detailplaneering (DP0156) kehtestatud Rae Vallavalitsuse 08.03.2005

korraldusega nr 370. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ühepereelamu maa

sihtotstarbega kruntide moodustamine ning neile ehitusõiguse andmine abihoonega

ühepereelamute ehitamiseks, transpordimaa sihtotstarbega kruntide moodustamine

juurdepääsu- ja kergliiklusteede rajamiseks ning üldkasutatava ma sihtotstarbega krundi

moodustamine mänguväljaku rajamiseks. Detailplaneering on valdavas osas ellu viidud.

 Allika kinnistu detailplaneering (DP0159) kehtestatud Rae Vallavalitsuse 22.03.2005

korraldusega nr 351. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli maakasutuse sihtotstarbe

muutmine elamu-, äri- ja tootmis- ning transpordimaaks ning ehitusõiguse ja

hoonestustingimuste määramine üksikelamute ning äri- ja tootmishoonete rajamiseks.

Detailplaneering on valdavas osas ellu viidud.

 Kase I kinnistu detailplaneering (DP0184) kehtestatud Rae Vallavolikogu 28.12.2005 otsusega

nr 54. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli korterelamu, transpordi- tootmis- ja

üldkasutatava maa sihtotstarbega kruntide moodustamine ning ehitusõiguse andmine viie

korterelamu ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

 Vana-Kustakse 1 kinnistu detailplaneering (DP0379) kehtestatud Rae Vallavolikogu

15.08.2006 otsusega nr 148. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ühepereelamu maa

sihtotstarbega kruntide moodustamine ning neile ehitusõiguse andmine abihoonetega

ühepereelamute ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

 Järve tee põik 2 detailplaneering (DP0382) kehtestatud Rae Vallavalitsuse 29.04.2008

korraldusega nr 487. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ühepereelamu maa

sihtotstarbega kruntide moodustamine ning neile ehitusõiguse andmine abihoonega

ühepereelamute ehitamiseks ning transpordimaa sihtotstarbega krundi moodustamine

juurdepääsutee rajamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

 Jäätma kinnistu detailplaneering (DP0462) kehtestatud Rae Vallavalitsuse 18.03.2008

korraldusega nr 322. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ühepereelamu maa

sihtotstarbega kruntide moodustamine ning neile ehitusõiguse andmine abihoonega

ühepereelamute ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

 Järve tee põik 6 kinnistu detailplaneering (DP0539) kehtestatud Rae Vallavalitsuse 08.09.2009

korraldusega nr 992. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ühepereelamu maa

sihtotstarbega kruntide moodustamine ning neile ehitusõiguse andmine abihoonega

ühepereelamute ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

 Järveküla Saare kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0928) kehtestatud Rae Vallavolikogu

10.10.2017 otsusega nr 213. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ühiskondlike

ehitiste maa sihtotstarbega krundi moodustamine ja sellele ehitusõiguse andmine piirkonda

teenindava lasteaia ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

 Järve põik 6a kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1082) kehtestatud Rae Vallavalitsuse

13.04.2021 korraldusega nr 527. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ehitusõiguse

andmine abihoonetega ühepereelamu ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

 Vana-Jäätma kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1063) kehtestatud Rae Vallavalitsuse

05.07.2022 korraldusega number 980. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli

olemasoleva maatulundusmaa jagamine viieks elamumaa kinnistuks ja üheks transpordimaa

4

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

kinnistuks ning anda ehitusõigus nelja ühepereelamu ja ühe kahepereelamu ehitamiseks.

Detailplaneering ei ole veel elluviidud.

Kontaktvööndis on vastu võetud järgmised detailplaneeringud (vt joonis DP-2 (Planeeritud maa-

ala kontaktvöönd)):

 Järve põik 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1213) vastu võetud Rae Vallavalitsuse

24.01.2022 korraldusega nr 172. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolev

kinnistu jagada elamumaa kruntideks ning määrata ehitusõigus ning hoonestustingimused,

lahendada juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Viimase 20 aasta jooksul on planeeritava ala lähipiirkond muutunud läbi kehtestatud ja

realiseeritud detailplaneeringute aktiivses kasutuses rohu- ja põllumaast valdavas osas elamu-

ning vähemal määral äri- ja tootmismaa piirkonnaks. Üldplaneeringu ja detailplaneeringute

kaudu on toimunud funktsionaalne tsoneerimine, kus Tallinn – Tartu maantee ja Vana-Tartu

maantee vahelisest alast on kujunenud äri- ja tootmishoonete piirkond ning Vana-Tartu

maanteest lõunapoole jäävast alast on kujunenud elamupiirkond, kus on olemas ka piirkonda

teenindav lasteaed ja põhikool.

Kavandatavad korterelamud, piirkonda teenindavad äripinnad ning pargi- ja puhkeala on

loogiliseks jätkuks olemasolevatele Hansa tee korterelamutele ning annavad tõuke perspektiivse

keskusala kujunemisele. Kavandatavad ridaelamud on loogiliseks üleminekuks korterelamute

alalt ühepereelamute alale.

Arendusala kontseptsiooni kohaselt on planeeritud korter- ja ridaelamud kompaktsed,

energiasäästlikud ja läbimõeldud tehniliste lahendustega. Hoonete paigutus ilmakaarte suhtes on

soodne, haljastusega hoovialad on paigutatud lõuna- ja lääne suunaliselt, paiknedes eemal

suurematest teedest.

Koostatava Rae valla põhja piirkonna üldplaneeringu kohaselt on kavandatud piirkonda piki

Vana-Tartu maanteed läbima Tallinna Lennujaama ja Jüri aleviku vaheline autonoomse

ühistranspordi (tramm, BRT, iseliikuv buss) koridor, mille üks peatustest asuks planeeringuala

põhjaosas. Selle plaani realiseerumine loob piirkonnale tänasest veelgi paremad

ühendusvõimalused regioonikeskuse Tallinna linna ja vallakeskuse Jüri alevikuga. Sellest

lähtuvalt on mõistlik ühistranspordi peatuse lähedusse kavandada tihedam asustus korterelamute

näol, mis kauguse suurenedes peatusest läheb sujuvalt üle esmalt rida- ja seejärel

ühepereelamuteks.

Kõik kokku tagabki täisväärtuslike elamistingimuste kujunemise piirkonnas.

2.1 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

2.1.1 Vastavus kehtivale Rae valla üldplaneeringule

Kehtiva Rae valla üldplaneeringu (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462)

kohaselt paikneb planeeringuala valdavas osas perspektiivse elamumaa ja väiksemas osas

haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega alal.

Planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse alale korter- ja ridaelamud ning piirkonna

teenindamiseks vajalik ärihoone. Samuti sõiduteed, jalgratta- ja jalgteede võrgustik, pargi- ja

puhkeala.

5

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

Väljavõte üldplaneeringu maakasutusplaanist Rae valla geoportaali üldplaneeringu kaardirakenduses

(planeeringuala tähistatud rohelise piirjoonega)

Üldplaneeringu kohaselt tuleb detailplaneeringute koostamise käigus anda suurematele

elamualadele ühiskondlike ehitiste, haljasalade ja parkmetsa maa ning ärimaa kõrvalfunktsioonid

ning määrata nimetatud funktsiooniga alade paiknemine, et tagada täisväärtuslike

elamistingimuste kujunemine. Samuti on soovitav suurematel elamualadel kavandada

korterelamute alumisele korrusele äri- ja üldkasutatavad pinnad, toetamaks piirkondlikku

teeninduse ja kaubanduse arengut.

Planeeringulahenduses on ette nähtud enam kui 5000 m2 suurune haljasala maa krunt

mänguväljakutega avalikus kasutuses pargi- ja puhkeala jaoks ning kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa krunt piirkonda teenindava ärihoone jaoks, millesse on võimalik kavandada

piirkonna elanike jaoks vajalikke esmaseid teenuseid (nt juuksur, apteek, kingsepatöökoda,

pagaritöökoda, lemmikloomade hooldus vmt). Samuti on Vana-Tartu mnt ja Roheluse tee

ristmikule kavandatud korterelamule nähtud ette kuni 20% ulatuses kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa kaassihtotstarve.

Planeeringualale on ette nähtud ka tihe tänavavõrk sõidu- ning jalgratta- ja jalgteedega, millest

viimased on ühendatud oluliste sihtpunktidega (kool, lasteaed, ühistranspordipeatus)

võimaldamaks piirkonna inimestel valida liikumiseks ka teisi võimalusi peale isikliku

mootorsõiduki.

Üldplaneeringus on määratud ka piirkondlikud hoonestustingimused, millega arvestamist

käsitleb järgmine tabel: Hoonestustingimus Põhimõtted üldplaneeringus Põhimõtted detailplaneeringus

Krundi suurus Minimaalselt 1500 m².  Kavandatud korterelamumaa kruntide

suurused jäävad vahemikku 5337 m² kuni

6903 m².

 Kavandatud ridaelamumaa kruntide

suurused jäävad vahemikku 1804 m² kuni

2445 m².

6

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

 Kavandatud kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa krundi suuruseks on

1898 m².

Krundi sihtotstarve  Rida-, paaris- ja

kahepereelamud läbivate

teede ääres ja ristmikel.

 Korterelamud vaid Peetri ja

Assaku aleviku keskuses,

kuhu on kavandatud

sotsiaal- ja

teenindusasutused.

 Kavandatud on korter- ja ridaelamumaa

krundid ning piirkonda teenindava

haljasala maa ja kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa krunt.

Krundi täisehitus % ja

koormusindeks  Ridaelamud kuni 4-

boksilised, koormusindeks

600.

 Korterelamute

koormusindeks 300.

 Kavandatud ridaelamud on 3-4 boksilised

ning lähtutud on koormusindeksist 600.

 Korterelamute puhul on lähtutud

koormusindeksist 300.

Kõrgus ja korruselisus  Rida-, paaris- ja

kahepereelamud 2 korrust

ning kuni 8 m

 Korterelamud 3 korrust ning

kuni 10 m, kõrgus peab

arvestama naaberkinnistute

hoonestusega

 Kavandatud ridaelamud on

kahekorruselised ja kuni 8 m kõrged.

 Kavandatud korterelamud (sh äripindadega

korterelamu) on kolmekorruselised ja kuni

10 m kõrged. Seejuures on arvestatud

naaberkinnistutel asuvate korterelamute

korruselisuse ja kõrgusega.

Haljastus  Krundi iga 300 m² kohta

vähemalt 1 puu, mille

täiskasvamiskõrgus on

minimaalselt 6 m.

 Läbivate teede äärde

puudeallee.

 Detailplaneeringus on sätestatud põhimõte,

et ehitusprojektis haljastuse lahenduse

koostamisel tuleb elamumaal iga 300 m²

kohta näha ette 1 puu, mille

täiskasvamiskõrgus on 6 m, ning ärimaal

iga 600 m² kohta 1 puu, mille

täiskasvamiskõrgus on 10 m.

 Vana-Tartu mnt ja Roheluse tee äärde on

kavandatud tänavahaljastus puuderea näol.

Abihooned Kuni 2 abihoonet ehitusaluse

pinnaga kokku kuni 80 m² ja

kõrgusega kuni 5 m.

 Ridaelamumaa kruntidele on nähtud ette 1

abihoone ehitusaluse pinnaga kuni 50 m² ja

kõrgusega kuni 5 m.

 Korterelamumaa kruntidele on nähtud ette

2 abihoonet ehitusaluse pinnaga kokku

kuni 80 m² ja kõrgusega kuni 5 m.

Ehitusjoon  Läbiva tee ääres 20 m

kaugusel sõiduteest

 Piirkonna sisetee ääres 10 m

kaugusel sõiduteest

 Riigimaantee poolse hoonestusala piiriks

on teekaitsevööndi piir (30 m)

 Jaotusmagistraaltänava poolne

hoonestusala piir on 20 m kaugusel

sõiduteest.

 Jaotustänavate poolse hoonestusala piir on

10 m kaugusel sõiduteest.

Katusekalle ja räästa

kõrgus

Järgida kontaktvööndi üldist

lahendust

Lahenduse väljatöötamisel on arvestatud

planeeringuala naabruses asuva Hansa tee

korterelamute piirkonnaga.

Piirded  Puidust lattaed, kinnistute

vahel võib olla võrkpiire

 Võrkpiire hekiga

 Kõrgusega kuni 1,5m,

lähtuda naaberkinnistute

lahendusest

 Korterelamute kruntidele ei ole piirded ette

nähtud.

 Ridaelamute kruntidele võib kavandada 1,5

m kõrguse piirde kogu krundi ümber või

eraldi bokside ümber.

 Ärihoone krundi ümber võib kavandada

vastavalt lähteseisukohtadele kuni 1,8 m

7

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

kõrguse piirde.

 Piirete kujunduslaad peab sobima hoonete

arhitektuuriga ja naaberkinnistute aia

lahendustega. Soovitatav on puidust lattaed

või võrkpiire hekiga, kinnistute vahel võib

olla võrkpiire.

Materjalikäsitlus Järgida kontaktvööndi üldist

lahendust

Lahenduse väljatöötamisel on arvestatud

planeeringuala naabruses asuva Hansa tee

korterelamute piirkonnaga.

Detailplaneeringuga ei kavandata üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe ega

piirkondlike hoonestustingimuste muutmist. Sellest lähtuvalt on detailplaneeringu lahendus

kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga.

2.1.2 Vastavus koostatavale Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringule

Koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu (vastu võetud Rae Vallavolikogu

20.04.2021 otsusega nr 151) kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks valdavas

osas keskusemaa ja väiksemas osas ridaelamumaa.

Väljavõte koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu maakasutusplaanist Rae valla geoportaali

üldplaneeringu kaardirakenduses (planeeringuala tähistatud rohelise piirjoonega)

Keskuse maa-ala iseloomustab mitmekesisus, erinevate kasutamisvõimalustega avatud avaliku

ruumi olemasolu. Keskuse maa-alal võivad kontsentreeritult asuda elamu, ameti- ja

valitsushoonete, kaubandus- ja teenindushoonete, büroo, kultuuri- ja spordihoonete, ühtselt

toimiva kaubandus-, teenindus- ja meelelahutuskeskuse, vaba aja veetmise ning muude

keskusesse sobivate maakasutuse juhtotstarbega maa-alad, sh haljasalad ja parkmetsad.

Üldplaneeringu kohaselt on kavandatud piirkonda piki Vana-Tartu maanteed läbima Tallinna

Lennujaama ja Jüri aleviku vaheline autonoomse ühistranspordi (tramm, BRT, iseliikuv buss)

koridor, mille üks peatustest asuks planeeringuala põhjaosas. Selle plaani realiseerumine loob

8

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

piirkonnale tänasest veelgi paremad ühendusvõimalused regioonikeskuse Tallinna linna ja

vallakeskuse Jüri alevikuga.

Maakasutus- ja ehitustingimused Assaku keskuse piirkonnas ridaelamumaa juhtotstarbega alal: Hoonestustingimus Põhimõtted üldplaneeringus Põhimõtted detailplaneeringus

Krundi suurus Minimaalselt 2000 m². Kavandatud ridaelamumaa kruntidest kolm

on suuremad kui 2000 m², kuid üks on Kongo

kinnistule juurdepääsutee kavandamise tõttu

väiksem (1804 m²).

Krundi täisehitus % ja

koormusindeks

Krundi täisehituse protsendiks

on kuni 25% ja koormusindeks

500.

Kavandatud ridaelamumaa kruntide

täisehituse protsendiks on ca 22-25% ning

lähtutud on koormusindeksist 600.

Kõrgus ja maapealne

korruselisus

Hoonetel on lubatud 2 korrust

ning kõrguseks kuni 9 m.

Kavandatud ridaelamud on kahekorruselised

ja kuni 8 m kõrged.

Elamisühikute arv

ühel krundil

Lubatud on maksimaalselt 5

elamisühikut.

Kavandatud ridaelamud on 3-4 boksilised.

Abihoonete arv ja

kõrgus

Lubatud on 1 abihoone

kõrgusega kuni 5 m.

Kavandatud ridaelamumaa kruntidele on

nähtud ette 1 abihoone ehitusaluse pinnaga

kuni 80 m² ja kõrgusega kuni 5 m.

Haljasala protsent

krundil

Krundi pinnast peab

moodustama 20% haljasalad.

Kavandatud ridaelamumaa kruntidel on

haljastuse osakaaluks ette nähtud 40 - 45%.

Maakasutus- ja ehitustingimused Assaku keskuse piirkonnas keskusemaa juhtotstarbega alal: Hoonestustingimus Põhimõtted üldplaneeringus Põhimõtted detailplaneeringus

Krundi suurus Minimaalselt 3000 m².  Kavandatud korterelamumaa kruntide

suurused jäävad vahemikku 5337 m² kuni

6903 m².

 Kavandatud kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa krundi suuruseks on

1898 m², mida ei ole võimalik tulenevalt

maaomandist ja Turu teest suurendada.

Krundi täisehitus % ja

koormusindeks

Krundi täisehituse protsendiks

on kuni 50% ja koormusindeks

250.

 Kavandatud korterelamumaa kruntide

täisehituse protsendiks on ca 14-19% ning

lähtutud on koormusindeksist 300.

 Kavandatud kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa krundi täisehituse

protsendiks on 42%.

Kõrgus ja maapealne

korruselisus

Hoonetel on lubatud 3 korrust

ning kõrguseks kuni 12 m.  Kavandatud korterelamud on

kolmekorruselised ja kuni 10 m kõrged.

 Kavandatud ärihoone on kahekorruseline ja

kuni 9 m kõrge.

Abihoonete arv ja

kõrgus

Lubatud on 1 abihoone.  Kavandatud korterelamumaa kruntidele on

nähtud ette 2 abihoonet ehitusaluse pinnaga

kuni 80 m² ja kõrgusega kuni 5 m.

 Kavandatud kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa krundile ei ole

abihooneid ette nähtud.

Haljasala protsent

krundil

Krundi pinnast peab

moodustama 15% haljasalad.  Kavandatud korterelamumaa kruntidel on

haljastuse osakaaluks ette nähtud 47 - 50%.

 Kavandatud kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa krundil on haljastuse

osakaaluks ette nähtud 20%.

9

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud võimaluste piires koostatava Rae valla

põhjapiirkonna üldplaneeringu maakasutuse juhtosttarbe, piirkondlike hoonestustingimuste ning

autonoomse ühistranspordi koridori paiknemisega.

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS

Planeeringuala asub Rae vallas Järveküla ja Assaku aleviku piiril Vana-Tartu mnt, Rätsepa tee ja

Turu tee vahelisel alal. Planeeringuala on hetkel haritav maa, kuid see piirneb olemasolevate

elamute ja ühiskondliku hoonestusega. Planeeringualale on juurdepääs riigi kõrvalmaanteelt

11330 Järveküla – Jüri teel (Vana-Tartu maanteelt), Turu teelt ning hetkel eraomandis olevalt

Hansa teelt, mis on kavas peale ühenduse loomist detailplaneeringus kavandatud teedevõrguga

Rae vallale üle anda. Planeeringuala vahetus läheduses on olemasolev lasteaed ja piirkonda

teenindav põhikool.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 8,06 ha ning see on ehitisregistri andmetel hoonestamata ja

oma olemuselt võsastuv endine põllumaa.

Planeeritava alaga külgneb vahetult bussipeatus „Assaku“, mida teenindavad maakonna

bussiliinid 132 ja 132A. Lähipiirkonnas asuvad veel bussipeatused „Koolipõllu“ Kindluse Kooli

juures ning „Ööbiku“ Veski tee ääres, mida teenindavad Rae valla siseliinid R1 ja R7.

Olemasolev situatsioon on kajastatud joonistel DP-2 (Planeeritud maa-ala kontaktvöönd) ja DP-3

(Tugiplaan), millele on kantud kõik kehtivad tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevad kitsendused.

3.1.1 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

Planeeritud maa-alal asuvad järgmised kinnistud (seisuga 10.09.2021):

Nr Aadress Pindala

m2

Registriosa

nr

Katastritunnus Sihtotstarve Omanik

1. Kalevi 15032 10857302 65301:001:0226 Maatulundusmaa AS YIT Eesti

2. Vana-Tartu mnt

80

17274 84802 65301:001:3091 Maatulundusmaa AS YIT Eesti

3. Vana-Kongo 43056 14126102 65301:001:3092 Maatulundusmaa AS YIT Eesti

4. * Järve tee 13 12313 14101702 65301:001:3090 Maatulundusmaa RRK OÜ

5. * 11330

Järveküla-Jüri

tee

56586 3617050 65301:001:0594 Transpordimaa Eesti Vabariik

6. * 1106 Assaku

ühendustee L1

2351 3249350 65301:001:0535 Transpordimaa Eesti Vabariik

7. * Vana-Tartu

mnt 85

35321 8312802 65301:001:2399 Ärimaa 50%

Tootmismaa 50%

AS Würth

* asub planeeringualal osaliselt

Planeeringuala on ehitisregistri andmetel hoonestamata.

3.2 PLANEERINGUALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE

ISELOOMUSTUS

Planeeritud maa-alaga piirnevad järgmised kinnistud (seisuga 10.09.2021):

10

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

Nr Aadress Pindala

m2

Registriosa

nr

Katastritunnus Sihtotstarve Omanik

1 Järve tee 13 12313 14101702 65301:001:3090 Maatulundusmaa RRK OÜ

2 Järve tee 11 5625 1516802 65301:001:1750 Elamumaa Eraisik

3 Järve põik L1 1660 14350602 65301:001:2798 Transpordimaa Eraisikud

4 Järve põik 2c 2015 14350902 65301:001:2803 Elamumaa Eraisikud

5 Kongo 19458 4577602 65301:001:3093 Maatulundusmaa Aktsiaselts

Mahta Kütus

6 Veski tee 22a 17041 19851750 65301:001:5896 Maatulundusmaa Eraisikud

7 Rätsepa tee 15 1622 22647950 65301:001:6290 Elamumaa Aktsiaselts

Eesti

Mereagentuur

8 Rätsepa tee 17 2253 22647750 65301:001:6287 Elamumaa Aktsiaselts

Eesti

Mereagentuur

9 Põlendi 13998 12012702 65301:001:0183 Maatulundusmaa BlueSky OÜ

10 Hansa tee 8 1682 korteriomand 65301:001:1712 Elamumaa Eraisikud

11 Hansa tee 10 1008 korteriomand 65301:001:1713 Elamumaa Eraisikud

12 Hansa tee 3400 11377202 65301:001:1714 Transpordimaa AS YIT Eesti

13 Hansa tee 1 1547 korteriomand 65301:001:1706 Elamumaa Eraisikud

14 Hansa tee 1a 60 11376602 65301:001:1707 Tootmismaa AS YIT Eesti

15 Turu tee L9 203 11377302 65301:001:1715 Transpordimaa Rae vald

16 Turu tee L2 985 2814250 65301:001:3711 Transpordimaa Rae vald

17 Kangrupõllu 29600 1514402 65301:001:4196 Maatulundusmaa Uuesuitsu OÜ

18 Sõnajala 3093 14276802 65301:001:3159 Maatulundusmaa Eesti Vabariik

19 Turu tee L4 2111 1994450 65301:001:3621 Transpordimaa Rae vald

20 Turu tee 23 10279 14281902 65301:001:3489 Ühiskondlike

ehitiste maa

Rae vald

21 11330

Järveküla-Jüri

tee L7

525 84750 65301:001:3488 Transpordimaa Rae vald

22 Vana-Tartu

mnt 85

35321 8312802 65301:001:2399 Ärimaa 50%

Tootmismaa 50%

AS Würth

3.3 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD

Planeeringuala asub Järveküla ja Assaku aleviku piiril Vana-Tartu mnt, Rätsepa tee ja Turu tee

vahelisel alal. Vana-Tartu maantee ääres asub olemasolev jalg- ja jalgrattatee.

Planeeringualale on juurdepääs riigi kõrvalmaanteelt 11330 Järveküla – Jüri teelt (Vana-Tartu

maanteelt), Turu teelt ning hetkel eraomandis olevalt Hansa teelt, mis on kavas peale ühenduse

loomist detailplaneeringus kavandatud teedevõrguga Rae vallale üle anda.

3.4 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS

Planeeringualal puuduvad tehnovõrkude ühendused uushoonestuseks, kuid ala läbivad mitmed

elektri- ja side maakaabelliinid, vee- ning reo- ja sademeveekanalisatsioonitrassid ning A- ja B-

kategooria maagaasi jaotustorustik.

11

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

3.5 OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORD

Planeeringuala on oma olemuselt haritav maa, kuid kuna see piirneb olemasolevate elamute ja

ühiskondliku hoonestusega, on see olnud pikemat aega aktiivsest kasutusest väljas ning osaliselt

võsaga kaetud.

3.6 KEHTIVAD PIIRANGUD

Planeeritud maa-alal asuvad ja sellele ulatuvad järgmised kitsendused:

 Kalevi ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistutele ulatub riigi kõrvalmaantee 11330 (Järveküla -

Jüri) kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast;

 Kalevi kinnistule ulatub avalikult kasutatava Turu tee kaitsevöönd 20 m äärmise sõiduraja

välimisest servast;

 Kalevi ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistutele on seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus Rae valla

kasuks kergliiklustee ja haljastuse rajamiseks;

 Kalevi kinnistule on seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus Rae valla kasuks avalikult

kasutatava sõidutee ja kergliiklustee ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks,

asendamiseks, remontimiseks ja likvideerimiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks;

 Kalevi kinnistut läbivad side- ja elektrimaakaabelliinid kaitsevööndiga 1 m liini äärmistest

kaablitest, A ja B-kategooria maagaasi jaotustorustik kaitsevööndiga 1 m torustiku

välimisest mõõtmest ning vee- ja kanalisatsioonitorustik kaitsevööndiga 2 m torustiku

telgjoonest mõlemale poole;

 Vana-Tartu mnt 80 kinnistut läbivad side- ja elektrimaakaabelliinid kaitsevööndiga 1 m

liini äärmistest kaablitest ja A ja B-kategooria maagaasi jaotustorustik kaitsevööndiga 1 m

torustiku välimisest mõõtmest ning kinnistule ulatub sademevee kanalisatsioonitorustiku

kaitsevöönd 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole;

 Vana-Kongo kinnistut läbib sademevee kanalisatsioonitorustik kaitsevööndiga 2 m

torustiku telgjoonest mõlemale poole ning sademevee kraav vastava kaitsevööndiga.

4 PLANEERINGUETTEPANEK

Detailplaneeringus on kavandatud:

 Seitse korterelamut, millest ühele on ette nähtud 20% ulatuses piirkonda teenindavaid

äripindasid. Kortereid on kavandatud maksimaalselt 136.

 Neli ridaelamut kokku maksimaalselt 15 ridaelamuboksiga.

 Üks piirkonda teenindav ja väikeettevõtlust võimaldav ärihoone.

 Üks piirkonda teenindav mänguväljakutega avalikus kasutuses pargi- ja puhkeala.

 Üks avalikult kasutatav kohalik jaotusmagistraal (Roheluse tee), mis ühendab Vana-Tartu

maanteed ja Turu teed.

 Kaks avalikult kasutatavat kohalikku jaotustänavat, millest üks on mõeldud Hansa tee

pikendusena ja ühendab seeläbi Turu tee kavandatud kohaliku jaotusmagistraaliga

(Roheluse teega).

Joonistel kujutatud hoonete asukohad ja lahendused on põhimõttelised ning need täpsustuvad

ehitusprojekti koostamisel.

12

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

4.1 MUUDATUSED VÕRRELDES ESKIISLAHENDUSEGA

Detailplaneeringu koostamise käigus on detailplaneeringusse viidud järgmised suuremad

muudatused:

 Planeeritud korterelamumaa kruntide (pos 1…pos 5) juurdepääsude lahendusi on muudetud

selliselt, et igale krundile on tagatud eraldi mahasõit avalikult kasutatavalt teelt.

 Läbivate teede printsiibist lähtuvalt on planeeringuala teedevõrk seotud naaberarendusala

teega (Hansa teega) ning tagatud juurdepääs naaberkinnistule (Kongo kinnistu).

 Detailplaneeringus on planeeringuala ulatuses läbi lahendatud Vana-Tartu maantee

lõunaserva kavandatud kahe rööpapaariga trammitee koos peatusega ning Transpordiameti

ettepanekul suurendatud Järveküla – Jüri tee, 1. Assaku ühendustee ja planeeritud tänava

ristumisele kavandatud ringristmiku jaotusringi läbimõõtu. Sellega seoses on muudetud

riigi kõrvalmaantee sõidu- ning jalgratta- ja jalgtee lahendust ning hõlmatud varasemast

suuremal määral naaberkinnistuid (Vana-Tartu mnt 85 ja Järve tee 13).

 Läbiva teedevõrgu ning jalgratta- ja jalgteede jaoks suuremate transpordimaa kruntide

moodustamise ning muudetud Vana-Tartu maantee liikluslahenduse tõttu on vähenenud

mitmete korter- ja ridaelamumaa kruntide pindalad, mistõttu on kehtivas üldplaneeringus

määratud koormusindeksite alusel arvutatud elamisühikute arv planeeringualal vähenenud

kokku 24 elamisühiku võrra.

4.2 KRUNDIJAOTUS

Detailplaneeringus on kavandatud 19 krunti:

 Korterelamu maa sihtotstarbega krunt pos 1 moodustatakse Kalevi kinnistust;

 Korterelamu maa sihtotstarbega krunt pos 2 moodustatakse Vana-Tartu mnt 80 kinnistust;

 Korterelamu maa ja kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa sihtotstarbega krunt pos

3 moodustatakse Vana-Tartu mnt 80 kinnistust;

 Korterelamu maa sihtotstarbega krundid pos 4-7 moodustatakse Vana-Kongo kinnistust;

 Ridaelamu maa sihtotstarbega krundid pos 8-11 moodustatakse Vana-Kongo kinnistust;

 Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa sihtotstarbega krunt pos 12 moodustatakse

Kalevi kinnistust;

 Haljasala maa sihtotstarbega krunt pos 13 moodustatakse Kalevi kinnistust;

 Tee ja tänava maa sihtotstarbega krunt pos 14 moodustatakse Kalevi kinnistust avalikult

kasutatava tänavamaa (Turu tee) tarbeks;

 Tee ja tänava maa sihtotstarbega krunt pos 15 moodustakse Vana-Tartu mnt 80 ja Vana-

Kongo kinnistutest avalikult kasutatava tänavamaa tarbeks;

 Kergliiklusmaa sihtotstarbega krunt pos 16 moodustatakse Vana-Kongo kinnistust avalikult

kasutatava jalgratta- ja jalgtee tarbeks;

 Tee ja tänava maa sihtotstarbega krunt pos 17 moodustatakse Kalevi ja Vana-Tartu mnt 80

kinnistutest avalikult kasutatava jalgratta- ja jalgtee tarbeks;

 Tee ja tänava maa sihtotstarbega krunt pos 18 moodustatakse Vana-Tartu mnt 80 ja Vana-

Kongo kinnistutest avalikult kasutatava tänavamaa tarbeks;

 Tee ja tänava maa sihtotstarbega krunt pos 19 moodustatakse Vana-Kongo kinnistust

avalikult kasutatava tänavamaa tarbeks.

Täpsemad andmed kruntide moodustamise kohta on esitatud joonisel DP-4 (Põhijoonis).

13

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

4.3 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KASUTAMISE TINGIMUSED

Pos 1

Krundi kasutamise sihtotstarve: Korterelamu maa (EK)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1000 m2 (920 m2 põhihoone + 80 m2

abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 10 m (abs 57 m)

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 18.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 18.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv on

toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse korterite arvu selgumisel

projekteerimise etapis.

Krunti läbib jalgratta- ja jalgtee lõik, millele on määratud avalik kasutus.

Pos 2

Krundi kasutamise sihtotstarve: Korterelamu maa (EK)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1000 m2 (920 m2 põhihoone + 80 m2

abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 10 m (abs 56 m)

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 18.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 18.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv on

toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse korterite arvu selgumisel

projekteerimise etapis.

Pos 3

Krundi kasutamise sihtotstarve: Korterelamu maa (EK) 80% ja kaubandus-,

toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK) 20%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1000 m2 (920 m2 põhihoone + 80 m2

abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 10 m (abs 55 m)

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

14

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 14. Krundile kavandatud äripinnad

on paigutatud eraldi ühekorruselisse hooneossa, mis tuleb korterelamu hooneosaga samaaegselt

välja ehitada.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 18.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv on

toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse hoonemahu ja korterite arvu

selgumisel projekteerimise etapis.

Krunti läbib jalgratta- ja jalgtee, millele on määratud avalik kasutus.

Pos 4

Krundi kasutamise sihtotstarve: Korterelamu maa (EK)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1000 m2 (920 m2 põhihoone + 80 m2

abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 10 m (abs 56 m)

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 21.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 18.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv on

toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse korterite arvu selgumisel

projekteerimise etapis.

Pos 5

Krundi kasutamise sihtotstarve: Korterelamu maa (EK)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1000 m2 (920 m2 põhihoone + 80 m2

abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 10 m (abs 55 m)

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 21.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 18.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv on

toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse korterite arvu selgumisel

projekteerimise etapis.

Pos 6

Krundi kasutamise sihtotstarve: Korterelamu maa (EK)

15

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1000 m2 (920 m2 põhihoone + 80 m2

abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 10 m (abs 55 m)

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 23.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 19.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv on

toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse korterite arvu selgumisel

projekteerimise etapis.

Pos 7

Krundi kasutamise sihtotstarve: Korterelamu maa (EK)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1000 m2 (920 m2 põhihoone + 80 m2

abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 10 m (abs 55 m)

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 21.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 19.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv on

toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse korterite arvu selgumisel

projekteerimise etapis.

Krunti läbib jalgratta- ja jalgtee, millele on määratud avalik kasutus.

Pos 8

Krundi kasutamise sihtotstarve: Ridaelamu maa (ER)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 (1 põhihoone + 1 abihoone)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 550 m2 (500 m2 põhihoone + 50 m2 abihoone)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 8 m (abs 53 m)

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 4.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 19.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

16

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv on

toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse ridaelamu bokside arvu selgumisel

projekteerimise etapis.

Pos 9

Krundi kasutamise sihtotstarve: Ridaelamu maa (ER)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 (1 põhihoone + 1 abihoone)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 550 m2 (500 m2 põhihoone + 50 m2 abihoone)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 8 m (abs 53,5 m)

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 4.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 19.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv on

toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse ridaelamu bokside arvu selgumisel

projekteerimise etapis.

Pos 10

Krundi kasutamise sihtotstarve: Ridaelamu maa (ER)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 (1 põhihoone + 1 abihoone)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 450 m2 (400 m2 põhihoone + 50 m2 abihoone)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 8 m (abs 54 m)

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 3.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 19.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv on

toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse ridaelamu bokside arvu selgumisel

projekteerimise etapis.

Pos 11

Krundi kasutamise sihtotstarve: Ridaelamu maa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 (1 põhihoone + 1 abihoone)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 550 m2 (500 m2 põhihoone + 50 m2 abihoone)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 8 m (abs 54,5 m)

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 4.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 19.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

17

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv on

toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse ridaelamu bokside arvu selgumisel

projekteerimise etapis.

Pos 12

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

(ÄK)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 800 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9 m (abs 57 m)

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 14.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv on

toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse hoonemahu selgumisel

projekteerimise etapis.

Pos 13

Krundi kasutamise sihtotstarve: Haljasala maa (HP)

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv krundil: 5

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind: 150 m2

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud kõrgus maapinnast: 5 m

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud korruselisus: 1

Juurdepääs krundile on kavandatud Turu tänavalt ning jalakäijatele ja jalgratturitele ka Vana-

Tartu maantee poolt. Lisaks on täiendav ühendus krundile pos 18 kavandatud jalgratta- ja

jalgteega läbi krundi pos 1.

Krunt on moodustatud avalikult kasutatava pargi- ja puhkeala tarbeks ning antakse üle Rae

vallale.

Pos 14 – 15 ja Pos 17 – 19

Krundi kasutamise sihtotstarve: Tee ja tänava maa (LT)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m

Krundid on moodustatud avalikult kasutatava tänava tarbeks ning antakse üle Rae vallale.

Pos 16

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kergliiklusmaa (LK)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m

18

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

Krunt on moodustatud avalikult kasutatava jalgratta- ja jalgtee tarbeks ning antakse üle Rae

vallale.

4.4 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED

Elamu- ja ärimaa kruntide hoonete arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada

kontaktvööndis üldiselt väljakujunenud hoonestuslaadiga. Hoonete välimus peab olema

kaasaaegse arhitektuurse lahendusega ja sobima lähipiirkonna üldise ilmega.

Planeeringuala ühtse hoonestustüübi ja avaliku ruumi parima lahenduse leidmiseks tuleb ala

arendajal koostöös Rae Vallavalitsusega korraldada arhitektuurivõistlus.

 Hoone ±0.00: Lahendatakse vertikaalplaneeringu koostamisel.

 Korruselisus ja kõrgused:

o Ridaelamute korruselisus on kuni 2 korrust ja kõrgus kuni 8 m.

o Korterelamute korruselisus on kuni 3 korrust ja kõrgus kuni 10 m.

o Ärihoone korruselisus on kuni 2 korrust ja kõrgus kuni 9 m.

o Abihoonete korruselisus on 1 korrus ja kõrgus on kuni 5 m.

o Katustele paigaldatavaid tehnosüsteeme (sh päikesepaneele jmt) ei arvestata hoone

üldkõrguse sisse.

 Katusekalle:

o Rida- ja korterelamutel 00.

o Ärihoonel 0-150 parapetiga.

o Katuseharjajooned ja hoonete põhimahud täpsustuvad hoonete ehitusprojektiga.

 Välisviimistluse nõuded:

o Rida- ja korterelamutel peab hoonete välimus olema visuaalselt nauditav, seejuures

peavad abihooned arhitektuurselt haakuma elamuga. Fassaadimaterjalidena on lubatud

kasutada betooni, krohvi, puitu. Imiteerivate materjalide kasutamine ei ole lubatud.

Lubatud ei ole profiilplekk (v.a valtsplekk), palk ja plastmaterjalid. Katusekatte värviks

valida tume toon (must, tumehall).

o Ärihoonel näha Turu tee poole ette esinduslikum fassaad ja suuremad klaasipinnad.

Materjalidest võib kasutada betooni, puitu ja klaasi. Fassaadil kasutada vähemalt kahte

erinevat materjali. Fassaad peab olema liigendatud nii vormilt, materjalilt kui toonidelt.

Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb

naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Hoonetel tohib plekki kasutada

kuni 40% ulatuses fassaadist. Katusekatte toon valida tume (must, tumehall, tumepruun).

 Koormusindeksid:

o Ridaelamute krundi koormusindeks on 600 m2 krundi pindalast ühe elamisühiku kohta.

o Korterelamute krundi koormusindeks 300 m2 krundi pindalast ühe elamisühiku kohta.

 Piirded:

o Korterelamute ümbrust ei ole lubatud piiretega ümbritseda, kuid turvalisuse kaalutlusel

võib piirde rajada ümber mänguväljakute.

o Ridaelamute ümber võib olla kuni 1,5 m kõrgune piire, mis võib olla ümber kogu krundi

territooriumi või eraldada bokse. Samas tuleb arvestada, et lahendus peab olema krundi

lõikes ühesugune (lubatud ei ole ainult ühe boksi piirdega ümbritsemine) ning piire ei

tohi avaneda tänava poole.

o Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa krundi ümber võib olla kuni 1,8 m

kõrgune piire.

19

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

o Piirete kujunduslaad täpsustatakse ehitusprojekti koostamise staadiumis, arvestades

hoonete arhitektuuriga ja naaberkinnistute aia lahendustega. Soovitatav on puidust

lattaed või võrkpiire hekiga, kinnistute vahel võib olla ka võrkpiire.

 Muud nõuded:

o Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid.

o Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standartidega EVS 938:2019 „Päevavalgus

hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019

„Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

o Hoonete projekteerimisel vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, samuti

pöörata erilist tähelepanu valgusallikatele, mis avaldavad mõju elamualadele.

o Hoonete eskiisprojektid kooskõlastada Rae valla arhitektiga.

4.5 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigi kõrvalmaanteelt 11330 Järveküla – Jüri teelt

(Vana-Tartu maanteelt), munitsipaalomandis Turu teelt ning hetkel eraomandis olevalt Hansa

teelt, mis on kavas peale ühenduse loomist detailplaneeringus kavandatud teedevõrguga Rae

vallale üle anda.

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud töödes „Tallinna Lennujaama ja Jüri aleviku

vahelise ala kergrööbastranspordiga ühendamise eskiisprojekt“ ja „Tallinna Lennujaama ja Jüri

aleviku vahelise ala kergrööbastranspordiga ühendamise eskiisprojekt" koostatud trassivaliku

ekspertarvamus ja eskiisprojekti muudatus“ välja pakutud Tallinna Lennujaama ja Jüri aleviku

vahelise ala kergrööbastranspordi ehk trammi koridori kulgemisega piki 11330 Järveküla – Jüri

teed (Vana-Tartu maanteed). Detailplaneeringus on planeeringuala ulatuses läbi lahendatud kahe

rööpapaariga trammitee kulgemine koos peatusega Vana-Tartu maantee lõunaservas, mis on

esitatud perspektiivse liikluskorralduse joonisel (DP-6). Sellest lähtuvalt on Vana-Tartu maantee

äärsete kruntide (pos 1-3) piirid määratud selliselt, et need arvestaksid trammitee rajamise

ruumivajadusega.

Detailplaneeringu liikluskorralduse lahenduse väljatöötamisel on lähtutud sujuva ja liiklust

hajutava liikluskorralduse põhimõttest ning kavandatud planeeringuala läbiv kohalik

jaotusmagistraaltänav (krunt pos 15) 11330 Järveküla – Jüri teest Turu teeni. Planeeritud tänava

ristumine Vana-Tartu maanteega on kavandatud ringristmikuna. Kavandatud tänava Põlendi

kinnistut (65301:001:0183) läbiv osa on lahendatakse mainitud kinnistu planeerimisel ning

teemaa piiri ettepanek on tehtud planeeritava ala naaberkinnistu (Järve tee 13 (katastri nr

65301:001:3090)) osas.

Läbivate teede printsiibist lähtuvalt on planeeringualale kavandatud kohalikud jaotustänavad

(krundid pos 18 ja 19), mis on ühendatud naaberarendusalade ja -kinnistutega. Kavandatud on

ühendus Hansa teega ning tagatud juurdepääs naaberkinnistule (Kongo (katastri nr

65301:001:3093)).

Detailplaneeringus kavandatud kruntidele on ette nähtud juurdepääsud avalikult kasutatavatelt

kohalikelt jaotustänavatelt ning Turu tänavalt (krunt pos 14).

Sõidukite liikumisalaks on planeeritud 1+1 sõidurajaga tänavad. Sõidutee laiuseks

planeeringuala läbival kohalikul jaotusmagistraaltänaval on 7,0 m ning kohalikel jaotustänavatel

6,0 m, mis tagab piisava liiklusala erinevas gabariidis sõidukitele.

20

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

Vana-Tartu maantee äärne olemasolev jalgratta- ja jalgtee säilib suuresti muutmata kujul ning

sellele moodustatakse eraldi transpordimaa krunt (pos 17). Ka Turu tee äärne olemasolev

jalgratta- ja jalgtee säilib muutmata kujul ning sellele moodustatakse koos sõiduteega ühine

transpordimaa krunt (pos 14). Vana-Tartu maantee ja Turu tee äärsete olemasolevate jalgratta- ja

jalgteede ühendamiseks on ette nähtud mõlemale poole planeeringuala läbivat avalikult

kasutatavat tänavat jalgratta- ja jalgteed ning avalikult kasutatavat pargi- ja puhkeala (pos 13) ja

korterelamumaad (pos 1) läbivad jalgratta- ja jalgteed. Eraldi jalgratta- ja jalgtee (pos 16) on

kavandatud ühendamaks planeeringuala läbivat avalikult kasutatavat tänavat Järve põik

tänavaga. Täiendavalt on kruntidele pos 1, pos 3 ja pos 7 kavandatud avaliku kasutusega

jalgratta- ja jalgteed, mis täiendavad ja ühendavad olemasolevat ja planeeritavat jalgratta- ja

jalgteede põhivõrgustikku.

Planeeringualal on jalakäijate ja jalgratturite liikumiseks kavandatud kahele poole planeeringuala

läbivat kohalikku magistraaltänavat jalgratta- ja jalgteed laiusega 3,5 m ja 2,2 m ning kohalikul

jaotustänaval ühele poole tänavat laiusega 2,2 m.

Jalgrataste parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Eesti standardi EVS 843:2016 põhimõtetest.

Parkimisnormatiivi arvutamisel on aluseks võetud keskuse klassi mujal ning koefitsiendid 1/0,5

korter- ja ridaelamute, 1/100 korterelamu kõrval asuvate äripindade ning 1/150 ärihoone puhul.

Jalgratta parkimiskohtade kontrollarvutus

Pos

nr

Ehitise otstarve Norm. arvutus Normatiivne

parkimiskohta

de arv krundil

Planeeringus ettenähtud

parkimiskohtade arv

krundil

1 1 Planeeritud

korterelamu 18/0,5 36 36

2 Planeeritud

korterelamu 18/0,5 36 36

3 Planeeritud

äripindadega

korterelamu

14/0,5 + 2100*0,2/100 33 33

4 Planeeritud

korterelamu 21/0,5 42 42

5 Planeeritud

korterelamu 21/0,5 42 42

6 Planeeritud

korterelamu 23/0,5 46 46

7 Planeeritud

korterelamu 21/0,5 42 42

8 Planeeritud ridaelamu 4/0,5 8 8

9 Planeeritud ridaelamu 4/0,5 8 8

10 Planeeritud ridaelamu 3/0,5 6 6

11 Planeeritud ridaelamu 4/0,5 8 8

12 Planeeritud ärihoone 1500/150 10 10

13 Planeeritud

pargi- ja puhkeala - 20 20

Planeeritud maa-alal kokku: 337 337

Märkus: Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel lõplike

elamisühikute ning äripindade kasutusfunktsioonide ja mahtude selgumisel.

Korter- ja ridaelamute sõiduautode parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt

algatamiskorralduse juures olnud lähteseisukohtades välja toodud põhimõtetele, et korter- ja

ridaelamute puhul tuleb näha ette minimaalselt 2 parkimiskohta ühe elamisühiku kohta.

21

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

Äripindadega korterelamu puhul on äripindade parkimiskohtade arvutamisel lähtutud Eesti

standardi EVS 843:2016 arvutamise põhimõtetest ning parkimisnormatiivi arvutamisel on

aluseks võetud linnakeskuse II kuni IV klassi asutuste koefitsient 1/90. Ärihoone puhul on

lähtutud Eesti standardi EVS 843:2016 arvutamise põhimõtetest ning parkimisnormatiivi

arvutamisel on aluseks võetud linnakeskuse II kuni IV klassi supermarketi ja kaupluste

koefitsient 1/100.

Sõiduautode parkimiskohtade kontrollarvutus

Pos

nr

Ehitise otstarve Norm. arvutus Normatiivne

parkimiskohtade

arv krundil

Planeeringus ettenähtud

parkimiskohtade arv

krundil

1 1 Planeeritud

korterelamu 18*2 36 36

2 Planeeritud

korterelamu 18*2 36 36

3 Planeeritud

äripindadega

korterelamu

14*2 + 2100*0,2/90 33 36

4 Planeeritud

korterelamu 21*2 42 42

5 Planeeritud

korterelamu 21*2 42 42

6 Planeeritud

korterelamu 23*2 46 46

7 Planeeritud

korterelamu 21*2 42 42

8 Planeeritud ridaelamu 4*2 8 8

9 Planeeritud ridaelamu 4*2 8 8

10 Planeeritud ridaelamu 3*2 6 6

11 Planeeritud ridaelamu 4*2 8 8

12 Planeeritud ärihoone 1500/100 15 15

Planeeritud maa-alal kokku: 322 325

Märkus: Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel lõplike

elamisühikute ning äripindade kasutusfunktsioonide ja mahtude selgumisel.

Kavandatud ringristmiku ja Vana-Tartu maantee lahendus, planeeringuala siseste tänavate

ristlõike ja tänavahaljastuse lahendused ning kruntide juurdepääsude ja parkimise lahendused on

põhimõttelised ning need täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Teedeehituslikud ja parkimislahendused peavad vastama Eesti standardile EVS 843:2016

„Linnatänavad”.

 Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

 Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).

 Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded

projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa

Transpordiamet.

 Juurdepääsude projekteerimisel tuleb arvestada, et tehnovõrkude liitumispunktid ei jääks

juurdepääsule. Selleks tuleb vajadusel nihutada juurdepääsu või liitumispunkte.

22

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

4.5.1 Liiklusuuring ja selle tulemused

Planeeringualale juurdepääsu kavandamise tõttu riigi kõrvalmaanteelt 11330 (Järveküla – Jüri

tee) koostati detailplaneeringu menetluse raames liiklusuuring (vt detailplaneeringu Lisad).

Töö eesmärgiks oli hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu,

analüüsida liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele ning teostada ristmike

läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel, arvestades seejuures nii olemasoleva kui

prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Uuringu raames teostati lähteandmete

analüüs ning selgitati liiklusloenduse andmete põhjal välja olemasolevad liiklussagedused ja -

situatsioon ning peamised teedevõrgu kitsaskohad. Kogutud lähteandmete baasil modelleeriti

perspektiivsed tulevased liiklussagedused ja -suunad ning teostati ristmike läbilaskevõime

arvutused.

Olemasolevate liiklussageduste ja -situatsioon analüüsi kohaselt toimib piirkonna teedevõrk

praegusel ajal hommikuse tipptunni ajal halvemini kui õhtuse tipptunni ajal ning selle peamiseks

põhjuseks on piirkonnas asuvad Kindluse kool ja Järveküla lasteaed, kuhu sel perioodil ajal lapsi

tuuakse. Järveküla – Jüri tee ja Turu tee ristmikul on hommikusel tipptunnil suured ooteajad ja

teenindustase on F. Järveküla - Jüri tee ja 1. Assaku ühendustee ristmiku puhul toimib

olemasolev T-kujuline ristmik halvasti (teenindustase F). Kõrvaltee vasak- ja parempöörde

jagatud sõidurada ning suur liiklusnõudlus piiravad pöördeid kõrvalteelt peateele ehk Järveküla –

Jüri teele.

Uuringu tulemustest ilmnes, et planeeritavalt alalt tänavavõrku lisanduv koormus ei mõjuta

ristmike näitajaid olulisel määral, kuna kavandatava arenduse poolt genereeritav liiklus

moodustab vaid väikese osa kogu uuringuala tulevasest liiklusmahust.

Lisaks on uuringus välja toodud, et Järveküla – Jüri tee ja Turu tee ristmiku probleemide

likvideerimiseks ning piirkonna arendustest lisanduva liikluskoormuse mõju vähendamiseks on

vajalik muuta nii antud ristmik kui ka Järveküla - Jüri tee ja Reti tee fooriga reguleeritud

ristmikeks. Modelleerimise tulemustest on näha, et sellise lahenduse korral paranesid ristmike

üldised teenindustasemed ning seda ka prognoositud suurenenud liiklussageduse korral. Samuti

aitab probleemi leevendada detailplaneeringus kavandatud ühendustee, mis on Turu teelt

alternatiivseks väljasõiduks Järveküla – Jüri teele. Samuti näitasid modelleerimise tulemused, et

Järveküla – Jüri tee ja 1. Assaku ühendustee ristmiku puhul parandab T-kujulise ristmiku

asendamine detailplaneeringus kavandatud ringristmikuga teenindustasemeid ja üldist toimivust.

Kokkuvõtvalt selgus läbiviidud liiklusuuringust, et planeeritavalt alalt tänavavõrku lisanduv

koormus ei mõjuta ristmike näitajaid olulisel määral ning detailplaneeringus kavandatud

lahendused on piisavad.

4.6 HALJASTUSE, HEAKORRA JA KESKKONNA PÕHIMÕTTED

4.6.1 Haljastus ja avalik ruum

Detailplaneeringus on lähtutud põhimõttest, et kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks peavad nii

elu- kui ka ärimaa krundid olema haljastatud. Haljastuse osakaal ärimaa krundil peab olema

vähemalt 20%, seejuures peab elamute kontaktvööndis olema 40% haljasalast kaetud

kõrghaljastusega. Täiendavalt tuleb planeeritavale alale kavandada haljasala maa krunt, kuhu on

võimalik kavandada laste mänguväljakuid, palliplatse vms.

23

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

Planeeringulahenduses on kavandatud haljastuse osakaaluks korterelamute kruntidel 47 - 50%,

ridaelamute kruntidel 40 - 45% ja ärimaa krundil 20%.

Krundisisene haljastus lahendatakse konkreetse hoone projekteerimisel. Hoonete

projekteerimisel on soovitav krundisisesele alale projekteerida nii kõrg- kui ka madalhaljastust.

Mitmerindeline haljastus aitab leevendada müra ja toimib efektiivselt saaste vähendajana.

Kruntide uushaljastus võiks paikneda eelkõige kruntide välispiiridel, mis võimaldab lahendada

krundi siseselt paremad ja ohutumad liikumistingimused.

Planeeringulahendus näeb ette enam kui 5000 m2 suuruse haljasala maa krundi avalikus

kasutuses mänguväljakutega pargi- ja puhkeala rajamiseks. Pargi- ja puhkealale on kavandatud

tegevusi ja atraktsioone väikelastele (nt kiiged, tasakaalupostid, liumägi, mängumaja jmt),

noorukitele (nt ronila, lauatenniselaud jmt) ning täiskasvanutele (nt lamamistoolid, pingid koos

lauaga pikniku pidamiseks jmt). Samuti on ette nähtud rattahoidjad ja prügikastid ala

mugavamaks kasutamiseks. Eelnimetatud inventari loetelu võib ehitusprojekti koostamisel

täieneda või muutuda vastavalt pargi- ja puhkeala maastikuarhitektuursele lahendusele.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb välja töötada pargi- ja puhkeala maastikuarhitektuurne

lahendus, milles peab olema äratuntavalt iseloomulikke elemente, mis teeks kvartali sisesest

rohealast omamoodi sümboli. Maastikuarhitektuurses projektis tuleb välja tuua piirkonda

sobituvad taimede liigid ja nende kooslused. Kõrg- ja madalhaljastust on soovitav projekteerida

ehitusprojekti mahus vabakujulisena. Vabakujulisus sobitub paremini ümbritseva loodusliku

keskkonnaga. Väheintensiivne majandamine tagab alal suurema õiterohkuse ja õite olemasolu

kogu hooaja jooksul. Haljastuse projekteerimisel arvestada põhjakaares oleva lasteaia õuealale

istutatud haljastusega. Turu tee poolsele pargi alale projekteerida (ilu)õunapuid, mis oleks

lasteaia alale istutatud õunapuude rea jätkuks.

Samas peab pargi- ja puhkeala olema kohaks, kus lõõgastuda, mängida, sportida, puhata ja

kohtuda inimestega või lihtsalt läbi jalutada. Pargialale tuleb kavandada mänguala ja vabaaja

veetmise koht igas vanuses lapsele ja täiskasvanule. Avaliku ruumi eraldamiseks privaatsest võib

kasutada erinevaid maastikulisi pinnavorme (künkad, lohud jne). Samuti tuleb hea väliruumi

lahendamisel arvestada kliimamuutustega. Hea väliruum näeb ette keskkonnasõbralikus

looduskeskkonnas väärtuslikku ühisressurssi, hoiab ja arendab ning võimendab ruumilise

keskkonna looduslikke komponente. Samuti pakub lahendusi elurikkuse säilitamiseks ja

suurendamiseks. Heas väliruumis on koht nii kohaspetsiifilisel loodusel kui ka inimesel.

Tänavahaljastus on puudereana ette nähtud kohaliku jaotusmagistraaltänava (Roheluse tee) äärde

sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee vahelisele tehnovõrkudest vabale maa-alale ja Vana-Tartu

maantee serva jalgratta- ja jalgtee ning korterelamumaa kruntide vahele. Tänavahaljastuseks

sobilikud puuliigid on harilik vaher, arukask, harilik toomingas, harilik hobukastan, serbia

kuusk, kääbus-seedermänd, iluõunapuu „Director Moerland“ või harilik viirpuu. Samas on

tänavamaale soovitatav näha ette mitmerindeline haljastus (nt puud põõsastega või puud

kõrgemate rohttaimedega. Sobilikud põõsaliigid on tuhkurenelas „Grefsheim“, lodjap-põisenelas

„Nugget“, siberi kontpuu „Sibirica“, harilik sirel, harilik ebajasmiin, lodjap-põisenelas „Amber

Jubilee“ või võsund-kontpuu „Flaviramea“. Samuti tasub kaaluda tänavahaljastuses pihlenelase

„Sem“, hariliku kitseenelase või laanesõnajala kasutamist.

Detailplaneeringus välja toodud soovituslik taimede liigiline koosseis võib ehitusprojektis

muutuda.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Ehitusprojekti koostamisel tuleb läbi viia täiendav kõrg- ja/või madalhaljastuse hindamine.

24

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

 Ehitusprojekti koostamisel tuleb välja töötada pargi- ja puhkeala maastikuarhitektuurne

lahendus.

 Ehitusprojektis koostada haljastuse lahendus arvestades, et elamumaal tuleb iga 300 m²

kohta näha ette 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 6 m, ning ärimaal iga 600 m² kohta 1

puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m.

 Uushaljastuse rajamisel tuleb kasutada väärtuslikke ja pikaealisi liike, mis pole õhusaaste

suhtes väga tundlikud ja on võimalusel piirkonnas juba esindatud. Samuti tuleb

uushaljastuse kavandamisel arvestada pinnasest tingitud kasvutingimustega.

 Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised

kujad vastavalt Eesti Standardi EVS 843:2016 nõuetele.

 Detailplaneeringu etapiviisilisel elluviimisel tuleb rakendada hilisemate ehitustööde ajal

varem rajatud kõrghaljastuse säilitamiseks vajalikud kaitsemeetmeid.

4.6.2 Müra

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb arvestada olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik

(Transpordiamet) on planeeringu koostamise korraldajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud

häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Rae valla mürakaardi alusel võib Vana-Tartu mnt ääres müra ületada lubatud piirväärtusi. Sellest

tulenevalt viidi detailplaneeringu koostamise raames läbi liiklusmürast põhjustatud müratasemete

hindamine, mille koostas Akukon Eesti OÜ. Töö eesmärk oli hinnata nii olemasolevaid kui ka

perspektiivseid liiklusmüra tasemeid ning näha ette võimalikud leevendusmeetmed.

Läbiviidud müratasemete arvutamise ja müra modelleerimise tulemusel selgus, et planeeritava

alani ulatuvad Järveküla - Jüri tee poolel päevasel ajal kuni 57-59 dB müraindikaatori Ld

samatugevustsoon ning öisel ajal 48-51 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon. Kaugemal

asuvate hooneteni ulatuvad väiksemad müratasemed. Planeeritaval alal on tagatud

keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria liiklusmüra

normtasemed.

Tagamaks siseruumides kehtestatud normtasemete täitmine on vaja määrata hoonete fassaadidele

mõjuvad müratasemed, mille alusel saab kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni

nõuded. Planeeritavate hoonete fassaadideni mõjuvad liiklusandmete kohaselt päevasel ajal kuni

LAeq = 61 dB suurune müratase.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Hoonete projekteerimisel arvestada töös „Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute

ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering. Liiklusmürast põhjustatud

müratasemete hindamine“ esitatud soovitustega.

 Hoonete projekteerimisel arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed

elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“ kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ meetmeid.

 Hoonete projekteerimisel arvestada, et juhul kui kavandatav tegevus võib kaasa tuua

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt olulise mürahäiringu,

25

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

peab ehitusdokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. Krundilt lähtuv müra ei tohi ületada

kehtestatud normtasemeid.

 Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete müratasemete müra ei tohi ületada

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müratasemeid.

Mürahäiringute ennetamiseks tuleb põhjalikult planeerida seadmete paigutust teiste hoonete

suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab teostuma selliselt, et häiriv müra ei leviks

hoone konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone siseruumidesse või ümberkaudsete

hooneteni/kinnistuteni.

 Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada

selliselt, et nende poolt tekitatav vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks

sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud

piirväärtustele. Samuti peavad käesoleva seaduse kehtestatud piirväärtustele vastama

ehitustegevusega kaasnevad vibratsioonitasemed.

4.6.3 Radoon

Planeeritaval alal viidi PML Balti OÜ poolt läbi radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine

pinnaseõhust (uuringu aruanne lisatud planeeringumaterjalidele). Uuringu tulemusel selgus, et

valdavas osa uuringupunktidest on tegemist kõrge radoonisisaldusega pinnasega (kuni 126

kBq/m³).

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks, ehitamiseks ja monitoorimiseks:

 Hoonete projekteerimisel arvestada, et siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond

vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ toodule.

 Hoonete ehitamisel on vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni

hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, tarindite radoonikindlad lahendused (nt

radoonitorustik), nõuetekohased ventilatsiooni lahendused. Soovitatav tihendada ja

hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad

kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui

ka toru ja kaabli ning hülsi vahe.

 Peale hoone valmimist on vajalik teostada siseruumides radooni sisalduse kontrollmõõtmine

vastavalt RAM2016 nõuetele.

4.6.4 Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel juhinduda jäätmeseadusest, Rae valla jäätmehoolduseeskirjast ja teistest

asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetest. Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki

sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks

ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Rae valla

haldusterritooriumil. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel

on vastav keskkonnakaitseluba.

26

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

Planeeringualale on ette nähtud tagatisrahata pakendijäätmete kogumiskonteineritele sobiv

asukoht planeeringuala läbiva jaotusmagistraaltänava ääres. Pakendikonteinerite mugavamaks

kasutamiseks on tänava äärde kavandatud parkimistasku.

Planeeringulahenduses on korterelamu maa kruntidele ette nähtud jäätmete kogumiskonteinerite

hoiustamiseks jäätmemajad juurdepääsuteede lähedusse. Ridaelamumaa kruntidel on jäätmete

kogumiskonteinerid paigutatud juurdepääsuteede äärde, kuid need on vajadusel võimalik

paigutada ka abihoonesse. Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa krundil on jäätmete

kogumiskonteinerid paigutatud juurdepääsuteede äärde, kuid projekteerimise etapis tuleb

asukohta krundil või hoonesiseselt täpsustada.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Hoonete projekteerimisel täpsustada segaolme- ja muude liigiti kogutavate jäätmete

kogumiskonteinerite asukoht oma krundil. Kui konteinerite asukoht kavandatakse lähemale

kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus.

 Kuni 1100-liitrised (k.a) väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga

samal tasandil paiknevale kõva kattega (nt betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei

ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 4 m. Käsitsi

teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse vahemaa jäätmekäitluslepinguga.

 Suuremad kui 1100-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil

paiknevale kõva kattega (nt betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud

jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 Juurdepääsuteed jäätmemahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased.

Juurdepääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja nende kohal peab takistusevaba

ruumi olema vähemalt 4,5 m kõrguseni (süvakogumismahutite korral vähemalt 8 m).

Juurdepääsuteed ei tohi olla libedad ja nende kalle ei tohi ületada 1:10.

 Ehitusloa eskiisprojektis tuleb esitada „Rae valla jäätmehoolduseeskirja“ § 31 lg 2

punktides 1-4 nõutud informatsioon.

4.6.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti standardis EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud

soovitusi:

 Hoonetele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad, mis vähendab vandalismiaktide ja

sissemurdmiste riski.

 Sissepääsude juures soovitatavalt kasutada videovalvet. Jälgitavus vähendab kuriteoohtu.

 Hoonete välisele alale kavandada vastupidavatest materjalidest pinke, prügikaste jne – nii

väheneb vandalismiaktide ja süütamiste risk.

 Pingid ja muud varguse objektiks sattuda võivad esemed tuleb kindlalt kinnitada.

 Hoonete sissepääsud valgustada.

4.7 VERTIKAALPLANEERIMINE

Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale sademevee

kanalisatsiooni.

27

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

Kõvakattega krundiosal kogutakse sademeveed restkaevudesse. Kruntidel puhastamist vajavad

sademeveed puhastatakse krundite piires lokaalsetes puhastites (muda- ja I klassi õlipüüdjates).

Haljastatud krundiosadele sattunud sademeveed immutatakse pinnasesse.

Nii vertikaalplaneerimise kui sademevee ärajuhtimise lõplik lahendus täpsustatakse

ehitusprojektis, vt ka peatükk 5.1.4.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist naaberkinnistutele.

 Puhastamist vajavad sademeveed puhastada krundi piires lokaalsetes puhastites

(liivapüüdjad + õlipüüdjad).

4.8 TULEOHUTUSNÕUDED

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt tuleohutuse seadusele, siseministri

30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja 18.02.2021 määrusele nr

10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standardile EVS 812-7:2018 (Ehitise tuleohutus Osa 7:

Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded).

Lahenduse koostamisel on arvestatud nõudega, et hoonete vahelised kujad peavad olema

vähemalt 8 meetrit. Päästeautode juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud avalikult

kasutatavatelt teedelt.

Välise tuletõrjeveevarustuse lahenduse selgitus on esitatud seletuskirja punktis 4.1.2.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned TP2 tuleohutusklassile vastavad.

Madalama tuleohuklassi rakendamine on võimalik juhul kui detailplaneeringu elluviimisel

ei realiseerita maksimaalset ehitusõigust või kui hoone kasutusfunktsioon ja kujad

võimaldavad madalamat tulepüsivusklassi.

 Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega, arvestades Eesti standardis EVS 812-7:2018 toodud

nõudeid. Vajadusel arvestada ka päästetehnika ligipääsuga ümber hoone. (EVS 812-7:2018

p 14.1.7).

 Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standardiga EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus

osa 6 Tuletõrje veevarustus“.

4.9 KAVANDATUD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSE

MÄÄRAMINE

Planeeringualal asub ja sellele ulatub nii olemasolevatest kui ka planeeritud tehnovõrkudest ning

rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid.

Detailplaneeringu joonisel DP-4 Põhijoonis on kajastatud graafiliselt ja kruntide kasutamise

tingimuste tabelis kirjeldatud määratud servituutide ja kitsenduste vajadusi.

28

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate servituutide

seadmiseks, mis on vaja seada tehnovõrkude kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja

kasutamise tagamiseks. Servituutide ulatust võib ehitusprojektis täpsustada.

Planeeringualaga piirnevatele kinnistutele planeeritud ja olemasolevatele tehnovõrkudele

määratakse ja seatakse servituudialad kaitsevööndi ulatuses ehitusprojekti koostamise staadiumis

või peale ehitustööde lõppu.

5 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis

tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

5.1 VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUS NING SADEMEVEE LAHENDUS

Krundi vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Aktsiaselts ELVESO poolt

06.12.2021 kirjaga nr 4-11/2683-1 väljastatud tehnilised tingimused nr VK-TT 163.

Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

 Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

 Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

 Eesti standard EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus

 Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad

5.1.1 Veevarustuse välisvõrk

Planeeritavate kruntide ühendamine ühisveevärgiga on võimalik vastavalt tehnilistele

tingimustele ÜPV-1, ÜPV-2 ÜPV-3 ja ÜPV-4 piirkondadest.

Planeeritud De160 veetorustik on kavandatud ringistada ühendustega ÜPV-2 piirkonnas

Järveküla-Jüri teel asuva olemasoleva De160 toruga ja ÜPV-3 piirkonnas Vana-Jäätma kinnistu

ja lähiala detailplaneeringus (DP1063) varem planeeritud De160 veetoruga. Veetorustikute

hargnemised on planeeritud De110. Torude läbimõõdud täpsustatakse järgmises projekteerimise

staadiumis.

Ühisveevärgiga liitumised:

 Krundile pos 1 on ette nähtud liitumine ÜPV-4 piirkonnas Hansa teel Hansa tee 10 kinnistu

juures asuvast olemasolevast De110 torust.

 Kruntidele pos 2 kuni pos 11 on ette nähtud liitumised planeeritud veevarustuse torustikust.

 Krundile pos 12 on ette nähtud liitumine ÜPV-1 piirkonnas Turu teel asuva olemasoleva

De160 toruga.

Arvutuslikud vooluhulgad:

 Planeeringuala ööpäevane majandus-joogivee maksimaalne kogus kokku on Q=53m3/d,

q=4,5 l/s

Planeeringuala kruntide orienteeruvad veetarbimised:

 Krundid pos 1 kuni pos 7: Q=10 m3/d ning kokku 7 x 5m3/d =35 m3/d

29

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

 Krundid pos 8 kuni pos 12: Q=9 m3/d ning kokku 5 x 3,6 m3/d= 18 m3/d

Kavandatud kruntide veekogused selguvad ja täpsustuvad järgnevas projekteerimise staadiumis.

Igale krundile on liitumiseks ühisveevärgiga kavandatud liitumispunkt (kummikiilsiiber) krundi

piirist 0,5 m kuni 2 m väljapoole avalikult kasutatava tee maa-alale.

Planeeritud liitumispunktide läbimõõt on De63. Liitumispunktide läbimõõt täpsustatakse

järgmises projekteerimise staadiumis.

Planeeritud veetorud paigaldatakse survetorudest PE PN10 paigaldussügavusega 1,8 m

maapinnast. Plasttorud peavad vastama standardile EVS-EN12201.

5.1.2 Väline tuletõrjeveevarustus

Veevajadus ehitiste väliseks tulekustutuseks on kuni 20 l/s 3 tunni jooksul. Edasistes

projekteerimise staadiumites tuleb täpsustada vajalik välistuletõrjevee vooluhulk ja hoonete

sisetuletõrjevee vajadus.

Olemasolevad hüdrandid asuvad Järveküla - Jüri ja Turu teel.

Planeeritud ringistatud De160 veevarustuse ühisvõrgust on võrguvaldaja poolt garanteeritud

tuletõrjevee tarbeks vooluhulk 15 l/s. Planeeritud ringistatud De160 veetorule on planeeritud 2

hüdranti. Planeeritud tupikliinide De110 torudele on samuti planeeritud 2 hüdranti.

Kui projekteerimise etapis selgun, et vajalikku vooluhulka ei ole planeeritud veevarustuse

ühisvõrgust võimalik tagada, tuleb vastavalt vajadusele rajada kruntide siseselt tuletõrjemahutid.

Tulekahju puhkemisel mistahes hoone osas peab päästemeeskonna sisenemistee olema lähimast

hüdrandist ja/või tuletõrjeveemahutist mitte kaugemal kui 100 m.

5.1.3 Reoveekanalisatsioon

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem töötab lahkvoolsena.

Planeeritavate kruntide ühendamine ühisreoveesüsteemiga on võimalik vastavalt tehnilistele

tingimustele ÜPK-1 , ÜPK-2 ja ÜPK-3 piirkondadest.

Krund1 pos 1 reoveed juhitakse planeeritud isevoolsete torustike kaudu ÜPK-3 piirkonnas Hansa

teel Hansa tee 10 kinnistu juures asuvasse olemasolevasse reoveetorusse. Liitumine teostatakse

olemasolevas kaevus K-10.

Kruntide pos 2 kuni pos 11 reoveed kogutakse kokku ja juhitakse planeeritud isevoolsete

torustike, survetorustike ja krundile pos 15 planeeritud reoveepumpla kaudu ÜPK-2 piirkonnas

Vana-Jäätma kinnistu ja lähiala detailplaneeringus (DP1063) varem planeeritud

reoveetorustikku. Liitumiseks on varem planeeritud kaev.

Krundi pos 12 reoveed kogutakse kokku ja juhitakse läbi planeeritud isevoolse torustiku ÜPK-1

piirkonnas Turu teel asuvasse olemasolevasse reoveetorusse. Liitumine teostatakse olemasolevas

kaevus.

30

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

Planeeringuala reovete ärajuhtimiseks on kavandatud üks reoveepumpla, mis võimaldab reoveed

(üle-)pumbata survetorustiku kaudu varem planeeritud reovee eelvoolu. Järgmises

projekteerimise staadiumis täpsustub pumpla asukoht ning täiendavalt tuleb pumplale ette näha

sissesõit ja teenindusala vastavalt AS ELVESO tehniliste nõuetele.

Reovee survetorustiku läbimõõdu valik ja reovee pumplatootlikus:

 Reoveepumpla (+ vajadusel akumuleerimise töömaht) - tootlikus kuni 8 l/s, survetoru

De110.

Kavandatud reovee liitumispunktid AS-iga ELVESO on kavandatud 0,5 m kuni 3 m kaugusele

krundi piirist.

Kanalisatsiooni arvutusäravool:

 Kanaliseeritav arvutuslik reovee vooluhulk kruntidelt kokku on Q=53m3/d, q=6,8 l/s

Planeeringuala kruntide orienteeruvad reoveekogused:

 Krundid pos 1 kuni pos 7: Q=10 m3/d ning kokku 7 x5 m3/d =35 m3/d

 Krundid pos 8 kuni pos 12: Q=9 m3/d ning kokku 5 x 3,6 m3/d = 18 m3/d

Kavandatud kruntide reoveekogused selguvad ja täpsustuvad järgnevas projekteerimise

staadiumis.

5.1.4 Sademevee ärajuhtimise lahendus

Olemasolev olukord

Piirkonna sademevee eesvooluks on olemasolev sademevee süsteem - kraavid ja truubid Järve

põik tänava piirkonnas, truubid ristumisel Tallinn-Tartu maanteega ning olemasolev kraav

Vaskjala-Ülemiste kanalini (vt sademevee eesvoolu skeemi joonis VK-1).

Vana-Kongo kinnistul asub olemasolev sademeveetorustik ja -kraav, mis on rajatud Hansa tee

elamurajooni sademevete ärajuhtimiseks eesvoolu, milleks on Järve põik L1 kinnistul asuv

olemasolev sademeveetorustik De400 (kaldega ca 0,003 ja läbilaskevõimega ca 116 l/s). Kraavi

lõpus vahetult Järve põik L1 kinnistupiiri ääres asub sademeveekanalisatsiooni kaev, mis on

liitumispunktiks eesvooluga.

Hansa tee elamurajooni poolt suubub kraavi olemasolev De400 sademeveetoru, mille kalle on ca

0,001 ning läbilaskevõime ca 66 l/s. Hansa tee elamurajoonist on sademeveevooluhulk piiratud

ca 66 l/s.

Planeeritud lahendus

Sademevee lahenduse koostamisel on tulnud arvestada naaberala (Hansa tee elamurajooni)

sademevete ärajuhtimise jätkumise ning kõrge pinnaseveetasemega (vt radooniuuringu

aruannet), mistõttu on välja töötatud sademevete ärajuhtimise lahendus.

Planeeringuala sademeveed on kavandatud ära juhtida olemasolevasse sademevee

kanalisatsiooni Järve põik L1 kinnistul, kasutades selleks olemasolevat liitumispunkti.

31

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

Vana-Kongo kinnistul asuv olemasolev kraav on kavas asendada planeeritava De630

sademeveetorustiku-mahutiga, mis jääb kruntidele pos. 4, 7, 8, 16 ja 18. Neil kruntidel tuleb

sademevee torustiku koridoris tõsta maapinda ca 0,5 m kuni 1,0 m. Planeeritava

sademeveetorustiku-mahuti pikkus on 230 m, läbimõõt De630, kalle 0,001 ning töömaht ca 65

m3. Toru-mahuti arvutuslik maksimaalne töömaht 132 m3 (juhul, kui sademevee vooluhulgad ei

ole krundisiseselt piiratud). Mahuti maksimaalse töömahu arvutamisel on arvestatud

vihmaintensiivsusega 15 min ja tagatud äravooluga 50 l/s planeeritavatelt kruntidelt.

Igale krundile on kavandatud liitumispunkt sademeveesüsteemiga krundi piirist 0,5 m kaugusele

või kaev sademeveemagistraali peal. Planeeritaval alal tuleb maapinda tõsta kuni 1,2 m, et tagada

sademevee eelvoolu toimimine.

Kanaliseeritav arvutuslik sademevee vooluhulk:

 Hansa tee elamurajooni arvutuslik sademevee vooluhulk lähtuvalt ehitusprojektist

(Korterelamute ehitusprojekt. Hansa tee 1, 2, 4, 8, 10. Teed ja tehnovõrgud, Merindorf OÜ,

töö nr 017026) ning vastavalt varem kehtinud standardile (EVS 848:2013) on kokku 66 l/s.

Arvutades vooluhulgad ümber vastavalt kehtivale standardile (EVS 848:2021) on

elamurajooni arvutuslik sademevee vooluhulk 117 l/s.

 Planeeritavate korter- ja ridaelamu kruntide pos 1 kuni pos 8 (kokku 1,61 ha kõvakattega

pindasid) arvutuslik sademevee vooluhulk on 269 l/s vastavalt kehtivale standardile (EVS

848:2021).

Planeeritud lahenduse puhul on arvestatud, et kruntide sademeveed akumuleeritakse osaliselt

krundisiseselt. Planeeritavatelt kruntidelt pos 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 on soovitav piirata või osaliselt

krundisiseselt akumuleerida vooluhulgad ning suunata toru-mahutisse igalt kinnistult

maksimaalselt 10 l/s (kokku 7 x 10 l/s=70 l/s).

Arvestatud on, et olemasolev sademevee väljavool toru De400 (i= 0,003) kaudu on kokku 1160

l/s ning väljavooluhulk planeeritavalt alalt ei suurene. Planeeritavast toru-mahutist on arvestatud

piiratud äravool 50 l/s planeeringuala vooluhulgale ning 66 l/s transiitvooluhulkadele Hansa tee

elamurajoonist.

Samas on planeeringualal soovituslik kasutada sademeveest vabanemiseks ka looduslähedasi

lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda maastikukujundamise kaudu ning

samaaegselt vältida sademevee reostumist.

Selliste looduslähedaste lahendustena on võimalik hoonete ehitusprojekti koostamisel ning

sellega koos maastikuarhitektuurse lahenduse väljatöötamisel kaaluda näiteks haljastatud

küvettide kasutamist, krundist teatava osa loodusliku suktsessiooni meelevalda jätmist ja/või

osaliselt mitteniidetavate taimekoosluste kasutamist klassikaliste muruplatside asemel.

Parkimiskohtade projekteerimisel on soovitatav dreenivate katendite kasutamine (nt betoonkivi

või murukivi kasutamine asfaldi asemel).

Sellest tulenevalt on ette nähtud, et planeeritavate ridaelamu kruntide pos 9 kuni pos 11,

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa krundi pos 12 ning haljasala maa krundi pos 13

sademeveed immutatakse krundisiseselt. Planeeritavate tee ja tänava maa ning kergliiklusemaa

kruntide pos 14 kuni pos 19 sademeveed immutatakse teemaal.

Sademeevee kogused ja krundisiseste sademevee vooluhulkade akumuleerimise ja immutamise

võimalused ning sellest tulenevad toru-mahuti töömaht ja sademevee ärajuhtimise piiramise

vajadus täpsustatakse järgmises projekteerimise etapis. Vajadusel tuleb kruntidele ehitusprojekti

koostamisel ette näha akumuleerivad torud-mahutid katusevee ja/või platside jaoks. Sademevee

32

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

liitumispunktide ja eelvoolu kõrgusmärgid on piiratud, mistõttu tuleb edasise projekteerimise

käigus täpsustada sademevee liitumispunktide projekteerimise otstarbekust ja sademevee

krundisisese immutamise võimalusi.

Kõvakattega pindadelt kogutav sademevesi puhastatakse enne eesvoolu või krundi liitumispunkti

juhtimist krundisisestes muda- ja I klassi õlipüüdjates. Suublasse juhitav sademevesi peab

vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud sademevee

saasteainesisalduse piirväärtustele.

5.2 ELEKTRIVARUSTUS

Detailplaneeringu elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 29.04.2020

väljastatud tehnilised tingimused nr 348602.

Detailplaneeringu ala elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva alajaama nr 8553 ja uue

kavandatava komplektalajaama (10/0.4kV trafod kuni 2x1600kVA) baasil. Uue trafoalajaama

toide on ette nähtud sisselõikena olemasolevasse keskpinge kaablisse nr 19306.

Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena.

Elektrikoormuste tabel:

Pos

nr Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus,

Pa/Ia (kW/A) Liitumine

planeeritud

trafoalajaama baasil

trafoalajaama

nr 8553 baasil

1 Korterelamu 100/160

0.4 kV

liitumiskilp

kiinistu piiril

2 Korterelamu 100/160

3 Äripindadega korterelamu 100/160

4 Korterelamu 100/160

5 Korterelamu 100/160

6 Korterelamu 100/160

7 Korterelamu 100/160

8 Ridaelamu 60/100

9 Ridaelamu 60/100

10 Ridaelamu 60/100

11 Ridaelamu 60/100

12 Ärihoone 90/160

- Tänavavalgustus 30/50

- Reoveepumpla 10/16

Planeeringuala tarbijad

alajaamade kaupa kokku

(koos eriaegsusega)

750/1200 90/160

33

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

Planeeringuala tarbijad kokku

(koos eriaegsusega) 800/1250

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti

koostamine, sh ka alajaamade projekteerimine, toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste

tingimuste alusel arvestades objekti arhitektuuriga.

5.2.1 Tänavavalgustus

Tänavavalgustuseks on ette nähtud koonilistele terasmastidele paigutatud LED-lampidega

välisvalgustid. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena, mis on paigutatud

maapinnas asuvatesse plasttorudesse.

Tänavavalgustuse lahendus, sh mastide asukohad, ning ehitusmahud täpsustuvad ehitusprojekti

koostamisel.

5.3 TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS

Detailplaneeringu sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS poolt 29.11.2021

väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35840375.

Planeeritud kruntide sidevarustus on ette nähtud lähtuvana Vana-Tartu mnt ääres paiknevast

sidekaevust ASS-057.

Uus sidekanalisatsioon on ette nähtud ehitada 100 mm läbimõõduga PVC plasttorudest ning

individuaalse sisestusega igale krundile. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b

sidekaevusid. Normide kohane kaablitorude paigaldussügavus sõidutee all on min. 1,0 m,

väljaspool sõiduteed 0,7 m.

Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse

ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud

tehniliste tingimuste alusel.

Telia Eesti AS siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval

firmal ja Telia Eesti AS poolt väljastatud tööloa alusel.

5.4 GAASIVARUSTUS

Detailplaneeringu gaasivarustuse lahenduse aluseks on Adven Eesti AS poolt 30.04.2020

väljastatud tehnilised tingimused gaasivõrguga liitumiseks.

Planeeritaval alal on olemas A- ja B-kategooria gaasi jaotustorustikud: A-kategooria torustik

läbimõõduga PEØ110 mm paikneb Turu ja Hansa teedel ning B-kategooria PEØ160 mm

läbimõõduga gaasitorustiku ots paikneb planeeritaval Vana-Tartu mnt 80 krundi kirde-ida nurgas

(planeeritaval krundil pos 15).

Planeeritava ala maagaasiga varustamiseks on planeeritud ehitada uued A- ja B-kategooria gaasi

jaotustorustikud. Uued torustikud on ette nähtud paigaldada transpordimaale (krundid pos 15, 18

34

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

ja 19). Gaasirõhu redutseerimiseks on ette nähtud paigaldada gaasirõhu reguleerimiskapp (GRK)

krundile pos 15.

Moodustavad krundid on kavandatud liita gaasivõrguga järgnevalt:

 Krunt pos 12 (ärimaa) on planeeritud liita A-kategooria gaasitorustikuga Turu tänaval.

Planeeritava krundi jaoks on ette nähtud ehitada uus liitumispunkt sulgseadmega

kinnistupiiril.

 Krundid pos 1 ja 2 (korterelamud) on planeeritud liita A-kategooria gaasitorustikuga Hansa

teel. Krundi pos 1 jaoks on ette nähtud ehitada uus liitumispunkt ning krundi pos 2 jaoks on

kavandatud kasutada olemasolevat liitumispunkti Hansa tee ja krundi pos. 2 kinnistupiiril.

 Krundid pos 3, 4, 5, 6 ja 7 (korterelamud) on planeeritud liita B-kategooria

gaasitorustikuga, mille jaotustorustik on kavandatud piki planeeritavat tänavat (krundid pos

15 ja 18) Vana-Tartu maanteest Põlendi kinnistuni. Liitumispunktid koos sulgseadmetega

on ette nähtud kinnistu piiridele.

 Krundid pos 8, 9, 10 ja 11 (ridaelamud) on planeeritud liita A-kategooria jaotustorustikuga.

Liitumispunktid koos sulgseadmetega on ette nähtud kinnistu piiridele.

Kõik gaasitorustikud on planeeritud maa-alusena ning gaasivõrgu liitumispunktid on ette nähtud

kruntide piiridele.

Vana-Tartu maantee äärde kavandatud perspektiivse trammitee koridor lõikub planeeritud

gaasitoruga. Gaasitorustiku ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada gaasitoru kaitsmiseks

vajalike meetmetega.

5.5 SOOJUSVARUSTUS

Kuna planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas, tuleb kavandatavate hoonete soojusvarustus

tagada lokaalsete lahendustega. Lokaalsete soojavarustuse lahenduste puhul on soovitav kasutada

energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme. Keelatud on

märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid nagu raskeõlid ja kivisüsi.

Kavandatavate hoonete soojusvarustus on võimalik lahendada:

 Gaasikatlamajade baasil läbi projekteeritavate soojussõlmede:

o Kruntide gaasiga varustamiseks on detailplaneeringus kavandatud gaasivõrk

liitumispunktidega krundipiiridel (vt ka punkt 5.4 Gaasivarustus).

o Gaasikatlamajade puhul tuleb jälgida majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määruse

nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme

paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad

nõuded“ § 44-461 toodud nõudeid gaasiseadme paigaldamisele, korrashoiule ja

põlemisgaaside eemaldamisele.

o Tähelepanu tuleb pöörata ka põlemisgaaside eemaldamiseks vajalike korstnate

sobivusele hoone arhitektuurse lahendusega.

 Maasoojussüsteemide (horisontaalse või vertikaalse) baasil:

o Horisontaalsete maasoojussüsteemide puhul tuleb arvestada, et vajaliku

energiakoguse ammutamiseks on vajalik piisavalt suure vaba krundipinna olemasolu.

Rusikareegel ütleb, et 1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3,6 m² vaba

maapinda.

o Horisontaalne maasoojussüsteem peab asuma vähemalt 2 m kaugusel kinnistu piirist,

2 m kaugusel puu vertikaalprojektsioonist ning ei või asuda kõvakattega ala, tee,

parkla või hoone all.

35

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

o Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt ei ole kruntidele võimalik kavandada horisontaalset

maasoojussüsteemi ning eelistatud on vertikaalne maasoojussüsteem.

o Kuna vertikaalse maasoojussüsteemi puuraugust veevõttu ei toimu st tegemist on

kinnise soojussüsteemi puurauguga, siis ei kohaldu sellisele puurkaevule ka

veeseaduse § 151 ja § 154 kohased sanitaarkaitseala või hooldusala nõuded.

o Soojuspuuraukude rajamisel tuleb samuti lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015

määruse nr 43 nõuetest. Kinnise soojussüsteemi puuraugu soojuskontuuris võib

kasutada üksnes keskkonnale ohutut soojuskandevedelikku ning kasutatava

soojuskandevedeliku kohta peab olema ohutuskaart. Soojuskontuuris ei ole lubatud

kasutada etüleenglükooli.

o Puuraukude rajamisel on väga oluline tagada korralik tamponaaž, et hoida ära

manteltoru taha jäänud tühemike või vett juhtiva pinnase kaudu maapinnalt

pärinevate saateainete sattumine sügavamatesse põhjaveekihtidesse.

 Õhksoojuspumpade (eelistatult õhk-vesi soojuspumpade) baasil:

o Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete (sh soojuspumpade) müra ei tohi ületada

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 sätestatud müratasemeid.

Mürahäiringute ennetamiseks tuleb põhjalikult planeerida seadmete paigutust teiste

hoonete suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab teostuma selliselt, et häiriv

müra ei leviks hoone konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone siseruumidesse

või ümberkaudsete hooneteni/kinnistuteni.

o Õhksoojuspumpade välisagregaate ei ole soovitatav paigutada hoone tee poolsele

esifassaadile ja selle äärde, vastasel juhul tuleb tagada nende varjestamine. Samuti ei

ole lubatud neid paigutada eraomandis olevale kõrvalkinnistule lähemale kui 2 m ning

kõrvalkrundil olevatele terrassi- ja istumisaladele lähemale kui 8 m.

 Päikesepaneelide baasil:

o Päikesepaneelide paigutamisel on eelistatud korter- ja ridaelamute ning nende

abihoonete ja ärihoone katused. Maapinnale võib päikesepaneele paigutada

erandkorras.

o Tiheasustusaladel päikesepaneelide paigaldamine hoonete katusele või maapinnale ja

kasutamine hoonete või rajatiste varikatustena eeldab põhjapoolse naabri

kooskõlastust, kui peegeldus võib häirida elanike igapäevaelu. Kooskõlastus on

vajalik, kui kasutatakse üle 2,5 m maapinnast ja krundi piirile lähemal kui 5 m

asuvaid paigaldisi.

Kavandatavate hoonete lõplik soojusvarustuse lahendus selgub ehitusprojekti koostamisel.

Lubatud on kasutada erinevate kütteviiside kombinatsioone.

5.6 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED

Ehitusseadustiku § 65 alusel peab ehitatav uus hoone ehitamise järel vastama energiatõhususe

miinimumnõuetele. Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad

tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning

ehitise kasutamise otstarbele.

Hoonete projekteerimisel järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete ehitamiseks

kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojavajadust

ja energiatarbimist.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Hoonete projekteerimisel arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõuetega.

36

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

5.7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS sh

TEHNOVÕRKUDE OSAS

Üldised nõuded:

 Ehitusprojektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt tehnilised tingimused

ja projektid kooskõlastada võrguvaldajatega.

 Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb kavandada kinnisel meetodil.

Veevarustus ja kanalisatsioon:



Elektrivarustus:

 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt

 Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega

Sidevarustus:

 Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.

 Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest,

MTM määrusest nr73 (25.06.2015) „Ehitisekaitsevööndi ulatus kaitsevööndis tegutsemise

kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning

sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

 Sideehitise kaitsevööndis on sideehitiseomaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib

ohustada sideehitist. Tegutsemis luba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud

tegevuste algust ja soovitud väljakutseaega Telia Ehitajate Portaalis.

Täiendavalt pöörata tähelepanu ka nõudetele seletuskirja teiste peatükkide all.

6 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD JA

KESKKONNATINGIMUSED

6.1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Detailplaneeringu algatamisel viidi Rae Vallavalitsuse poolt läbi keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang, vt menetlusdokumendid Rae Vallavalitsuse 09.02.2021 algatamise

korraldus nr 228.

Hinnangu kohaselt ei ole detailplaneeringu kontekstis ette näha planeeringuga kaasnevaid

negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke

tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-

, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist,

heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine

detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja

12 kohaselt detailplaneeringu koostamise käigus.

Hinnangust tulenevalt on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik:

37

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

1. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ning nende vältimise meetmed ja nende esinemise

korral käitumise reeglid – täidetud, vt seletuskirja punkti 6.3;

2. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest

tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-,

saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded, sh tuleb

esitada ehitusprojekti järgmised nõuded:

2.1 Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi

vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud –

täidetud, vt seletuskirja punkti 6.3;

2.2 Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon jms), seetõttu on oluline, et

need oleks paigutatud selliselt, et need ei häiriks elamu- ja sotsiaalobjekte – täidetud, vt

seletuskirja punkti 4.6.2;

2.3 Esitada vastavalt „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“ § 28 lg 3 punktides 1-4 nõutud

informatsioon – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.6.4;

2.4 Pidada kinni „Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“ peatükis 4 „Heakorra- ja

haljastusnõuded ehitamisel“ esitatud nõuetest – täidetud, vt seletuskirja punkti 6.3;

2.5 Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul 21.00-

07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II kategooria tööstusmüra

normtaset. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed

vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid – täidetud, vt seletuskirja punkti 6.2;

3. Rae valla mürakaardi alusel võib Vana-Tartu mnt ääres müra ületada lubatud piirväärtusi.

Täpsemate meetmete välja selgitamiseks on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus läbi

viia mürauuring. Elamute planeerimisel sellele alale tuleb ette näha meetmed müra

tõkestamiseks eluruumides. Lisaks tuleb planeerida visuaalse häiringu tõkestamiseks

kõrghaljastust maantee poolsele küljele. Mürauuringu koostamisel tuleb arvestada

keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“. Täiendavalt tuleb mürauuringu

raames hinnata ka lähedalasuvatelt tootmisaladelt tulenevat tootmistegevuse müra.

Tööstusest lähtuvad müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ületada

keskkonnaministri määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud tööstusmüra normtaset. Arvestada Rae

valla üldplaneeringuga, mille järgi on ala juhtotstarve perspektiivne elamumaa, seetõttu

rakendub alale keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II

kategooria liiklusmüra piirväärtus, mis on päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone

teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB) –

täidetud, vt seletuskirja punkti 4.6.2;

4. Tagada, et siseruumide müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002

määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” kehtestatud piirväärtusi – täidetud, vt seletuskirja punkte 4.6.2 ja 6.2;

38

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

5. Tagada ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad

keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ nõuetele – täidetud, vt

seletuskirja punkti 6.3;

6. Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu

valgusallikatele, mis avaldavad mõju elamualadele. Analüüsida detailplaneeringuala

kasutusaegset valgustatust ning vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Arvestada

lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile

EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ ja EVS-EN

17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.4;

7. Välja selgitada radooniohje meetmete rakendamise vajadus teostades pinnaseõhust

radoonitaseme mõõtmised. Vajadusel tagada radooniohutu keskkond hoonete siseruumides,

rakendades vastavaid kehtiva standardi EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid – täidetud, vt seletuskirja punkti

4.6.3;

8. Ette näha meetmed põhjavee kaitseks, kuna planeeritav ala paikneb kaitsmata põhjaveega

alal. Sademevee minimeerimise aluseks tuleb võtta Rae valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni

ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017-2028 peatükk 10.4

„Sademevee käitluse põhiprintsiibid“. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri

08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed

ning saasteainesisalduse piirväärtused“ – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.7, 5.1.4 ja 6.2;

9. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldamine kruntidelt

eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele,

arvestada transiitvee ärajuhtimisega – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.7 ja 5.1.4;

10. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldamine kruntidelt

eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele,

arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda

standardist EVS 843 „Linnatänavad“ – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.7 ja 5.1.4;

11. Hoonete projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist „Ehitise heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest.“ – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.6.2;

12. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui hilisem

heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla

jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne

liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja kehtestatud nõudeid

konteinerile ja selle asukohale – täidetud, vt seletuskirja punkte 4.6.4 ja 6.3;

13. Elamumaa kruntidel näha ette krundi iga 300 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 6

m. Ärimaa krundil peab 20% krundi pinnast olema haljasala, krundi iga 600 m² kohta näha

ette 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m. Elamute kontaktvööndis peab 40% haljasalast

olema kaetud kõrghaljastusega – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.6.1;

14. Analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast tegevusest –

täidetud, vt seletuskirja punkti 6.1;

39

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

15. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui hilisem

heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla

jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne

liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja kehtestatud nõudeid

konteinerile ja selle asukohale - täidetud, vt seletuskirja punkte 4.6.4 ja 6.3;

16. Lähtuda pakendiseaduse § 171 lõikes 1 ning punktides 1-3 toodud põhimõttest ning

planeerida vastav arv tagatisrahata pakendi jäätmete kogumiskohti. Platside suuruse puhul

arvestada, et need oleksid kõvakattega ning sinna mahuks vähemalt 3 erinevat konteinerit.

Asukohtade valikul jälgida prügiveosõiduki kerget ligipääsetavust alale, elanike

kasutusmugavust ning vältida nurgataguseid ja pimedaid kohti – täidetud, vt seletuskirja

punkti 4.6.4;

17. Arvestada Transpordiameti 05.02.2021 kirjas nr 7.1-2/21/356-2 tooduga – täidetud, vt

seletuskirja punkti 4.5 ja 4.5.1 ning põhijoonist.

6.2 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Mõju sotsiaalsele keskkonnale

Koostatava detailplaneeringuga kavandatav peab silmas kõiki olulisi aspekte meeldiva ja

turvalise keskkonna loomiseks. Detailplaneeringu mõju sotsiaalsele keskkonnale on pigem

positiivne, sest heakorrastatakse olemasolevate elamumaade vahel asuv võsastuv endine

põllumaa. Samuti on planeeringulahenduses on ette nähtud enam kui 0,5 ha suurune haljasala

maa krunt avalikus kasutuses mänguväljakutega pargi- ja puhkeala jaoks ning kaubandus-,

toitlustus- ja teenindushoone maa krunt piirkonda teenindava ärihoone jaoks, millesse on

võimalik kavandada piirkonna elanike jaoks vajalikke esmaseid teenuseid (nt juuksur, apteek,

kingsepatöökoda, pagaritöökoda, lemmikloomade hooldus vmt).

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse

elanikele. Mõningaid ebamugavusi (müra, ehitusmaterjalide vedu jne) on ajutiselt lähialal oodata

eelkõige uue hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise ajal. Ehitamine toimub aga konkreetse

projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse-, tuletõrje-,

keskkonnakaitse- ja tervisekaitsenõuetest. Sealhulgas tuleb jälgida, ehitusaegsed müratasemed ei

ületaks läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul 21.00-07.00 keskkonnaministri määruse nr

71 lisas 1 toodud II kategooria tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata

sellele, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

puudub.

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringus soovitakse heakorrastada olemasolevate elamumaade vahel asuv võsastuv

endine põllumaa, mis tõstab piirkonna kinnisvara väärtust. Samuti avaldub detailplaneeringu

realiseerumisel positiivne majanduslik mõju uute kodulähedaste teenuskohtade lisandumisel, mis

võib vähendada piirkonna elanike vajadust liikuda esmatasandi teenuse tarbimiseks teise

asustusüksusesse. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Teatav positiivne majanduslik mõju on detailplaneeringu elluviimisel Rae valla eelarvele uute

lisanduvate elanike ja nendega kaasneva tulumaksu osa näol. Samas kaasneb uute elanike

40

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

lisandumisel surve piirkonna sotsiaalsele taristule, mis avaldab omakorda negatiivset

majanduslikku mõju valla eelarvele.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal kinnismälestisi, väärtuslike maastike ning pärandkultuuri objekte ei asu. Maa-

ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel asub planeeringualast ca 150 m kaugusel idas

arheoloogiamälestis kultusekivi „Nõiakivi“ (registrinumber 18734). Maa-ameti pärandkultuuri

kaardirakenduse andmetel asub planeeritavast alast ca 400 m kaugusel põhja pool

pärandkultuuriobjekt Mälestuskivi Aleksander Preemetile (653:MAL:005) ning ca 580 m

kaugusel edelas suunas Tuuleveski (653:TUV:003).

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Mõju looduskeskkonnale

Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmete kohaselt ei asu

detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte

ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura ala, Rahumäe loodusala (EE0010143)6, asub

planeeritavast alast ca 7,3 km kaugusel läänes ning lähim kaitstav liik (väike-konnakotka

püsielupaik (KLO3001481)) asub ca 2800 m kaugusel edelas. Planeeringualast ca 3000 m

kaugusel loodes on rooloorkulli leiukoht (KLO9115425). Planeeritaval tegevusel mõju

looduskaitsealadele, kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub.

Detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ning planeeringus ei ole

kavandatud tegevust, mis:

 vastavalt veeseaduse § 187 nõuaks veeloa taotlemist;

 nõuaks õhusaasteloa taotlemist;

 vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 nõuaks jäätmeloa taotlemist.

Planeeringus on kavandatud põhjavee kaitseks krundile liitumine ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniga, sh on ette nähtud kõvakattega pindadelt kogutavate sademevete puhastamine

enne sademeveekanalisatsiooni juhtimist. Sellest tulenevalt ei ole ette näha eeldatavaid olulisi

negatiivseid mõjusid planeeringu realiseerimisega.

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke

tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus,

kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid

objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale

keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline

keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise

võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt

täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete

rajamise ehitusprotsessis.

Juhul kui edasistes projekteerimis- ja ehitusstaadiumites ning hoonete ekspluatatsioonil tagatakse

kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine, pole

eeldada antud detailplaneeringu realiseerimisest tulenevat ümbruskonna keskkonnaseisundi

halvenemist.

41

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

6.3 EHITUSAEGSETE LOKAALSETE JA EDASPIDISE KÄITAMISE MÕJUDE

LEEVENDAMISE MEETMED PLANEERINGUALAL

Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada ehitusaegsete lokaalsete mõjude leevendamiseks

järgmiste meetmetega:

 arvestada seadustest/määrustest ja detailplaneeringus toodud nõuetega;

 arvestada kooskõlastuse andnud organisatsioonide ettekirjutustega;

 järgida looduskaitselisi põhimõtteid ning otsida võimalusi keskkonnale kahjulike

tagajärgede minimeerimiseks;

 maksimaalselt säilitada olemasolevat looduslikku keskkonda piiritledes ehitustegevusega

mõjutatav ala;

 ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi

vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud;

 ehitustööde kavandamisel tuleb tagada õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad

keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ nõuetele;

 ehitustööde kavandamisel tuleb pidada kinni „Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“

peatükis 4 „Heakorra- ja haljastusnõuded ehitamisel“ esitatud nõuetest;

 nii ehitus- kui ka olmejäätmete käitlemine korraldada vastavalt Rae valla

jäätmehoolduseeskirjale;

 ehituse käigus tekkinud ohtlike jäätmete eraldi kogumine ning jäätmete üleandmise

tagamine vastavat jäätmeluba omavale isikule.

Võimalikud avariiohtlikud olukorrad ja nende vältimise meetmed:

 ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja nende laitmatu funktsioneerimise

tagamine;

 reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada suurem avarii

reoveetrassidega või kütteleke. Sel juhul on oluline, et avarii likvideeritakse võimalikult

kiiresti. Vajadusel tuleb sulgeda ühendus avariilisel trassil;

 ehituse käigus tekkinud reostus, mis on põhjustanud või mis võib põhjustada ohtu

põhjaveel, tuleb teavitada viivitamatult Keskkonnaametit ning järgida nende antud

juhiseid;

 arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega, vältida masinatest

tingitud õlireostust. Vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

 vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem

(kaasarvatud vajalike sanitaar-hügieeniliste tingimuste tagamine ehitajatele);

 mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt. saepuru

jm), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jäätmete ladustamispaika;

 ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid

tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad

olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Samuti on oluline, et ehitustöid ja nende

järelevalvet teostatakse kõiki õiguseid omavate ettevõtete poolt;

 maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis võib

põhjustada reostusohtlikke olukordi.

7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava etapid:

 detailplaneeringus ettenähtud kruntide moodustamine;

42

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

 tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitusprojekti koostamiseks tehniliste tingimuste

taotlemine (sh riigitee alusel maal Transpordiametilt), projektide koostamine koos vajalike

detailplaneeringus nõutud lisauuringute teostamisega;

 Rae Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja teede

ehitamiseks ning Transpordiameti poolt ehituslubade väljastamine riigitee alusel maal

teede ehitamiseks;

 uute planeeritud tehnovõrkude ja teede ehitamine;

 Rae Vallavalitsuse poolt kasutuslubade väljastamine tehnovõrkudele, rajatistele ja teedele;

 Rae Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamine hoonete ehitamiseks;

 detailplaneeringus määratud servituutide seadmine;

 uute planeeritud hoonete ehitamine;

 Rae Vallavalitsuse poolt kasutuslubade väljastamine hoonetele.

Detailplaneeringu elluviimise üldised põhimõtted:

 Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele ja ehituslikele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele,

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

 Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka

avalikku huvi.

 Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks

naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi

(kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele

osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

 Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Rae vallale kohustust detailplaneeringukohaste

teede ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Planeeringuga

seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava krundi valdaja. Krundi omanik on

kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.

 Detailplaneeringujärgsed avalikult kasutatavad teed, haljastus, tehnovõrgud ja –rajatised

peavad vastama seadustes ja standardites esitatud kvaliteedinõuetele.

 Rae vald ei väljasta ehitusluba mistahes hoonele enne, kui detailplaneeringukohased ja

sellega funktsionaalselt seotud rajatised on nõuetekohaselt välja ehitatud ning neil on

kasutusluba olemas.

Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel:

 Arendusega seotud ristumine riigiteega ning ala läbiv magistraaltänav tuleb rajada ning

nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada

enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Detailplaneeringu elluviimine toimub vastavalt Rae Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel

sõlmitud (Leping detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ja taristu väljaehitamiseks ning

Rae valla sotsiaalobjektide ehitamise rahaliseks toetamiseks (edaspidi haldusleping)) ja

sõlmitavatele lepingutele.

 Vastavalt halduslepingu punktile 3.2.1. kohustub huvitatud isik omal kulul tagama

detailplaneeringuga ettenähtud avalikult kasutatavate teede, koos tee juurde kuuluva

metallmastidel ja maakaablil põhineva LED valgustitega välisvalgustuse ja haljastusega

ning planeeritud jalg- ja/või kergliiklustee koos haljastusega väljaehitamise vastavalt

detailplaneeringule. Punkti 3.2.3 kohaselt kohustub huvitatud isik omal kulul moodustama

detailplaneeringuga avalikuks kasutamiseks ettenähtud transpordimaa kinnistud ning andma

need Vallale tasuta üle 3 (kolme) kuu jooksul arvates transpordimaa kinnistutele ehitatud

teedele kasutuslubade väljastamisest. Planeeringulahenduse kohaselt on mainitud

43

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

transpordimaa kinnistuteks tee ja tänava maa sihtotstarbega krundid pos 14-15 ja pos 17-19

ning kergliiklusmaa sihtotstarbega krunt pos 16.

 Vastavalt halduslepingu punktile 3.2.4. kohustub huvitatud isik omal kulul projekteerima ja

vastavalt valla poolt heaks kiidetud projektile välja ehitama detailplaneeringuga ettenähtud

mänguväljaku ja haljasala ning punkti 3.2.5. kohaselt omal kulul moodustama selle jaoks

kavandatud üldkasutatava maa kinnistu ning andma selle vallale tasuta üle 3 (kolme) kuu

jooksul arvates mänguväljakule kasutusloa väljastamisest ja haljasala rajamisest.

Planeeringulahenduse kohaselt on mainitud üldkasutatava maa kinnistuks haljasala maa

sihtotstarbega krunt pos 13.

44

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

8 DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL

Jrk

nr

Kooskõlastav

organisatsioon

Kooskõlastuse

nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse

originaali

asukoht

Märkus

1 2 3 4 5 6

1 Elektrilevi OÜ 05.01.2022

Nr 9573191998

KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL

* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

* Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised

tingimused täpsustatud koormustega.

Allkirjastatud digitaalselt /Marge Kasenurm/ volitatud

esindaja

Kiri (saadud

digitaalselt)

Elektrivarustuse

osa seletuskirjas,

Joonised DP-s,

DP-3

Rae VV arhiiv

Tingimused on kajastatud

seletuskirja p 4.6

2 Adven Eesti AS 05.01.2022

Nr AD-2022-01-06

Lugeda kooskõlastatuks Adven Eesti AS-i poolt

gaasitorustike osas detailplaneering: Assaku alevikus

Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järve

külas Kalevi kinnistu detailplaneering; objekti asukoht:

Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik, Järveküla küla; töö

nr. 17032 kuupäevaga 04.01.2022a. K-Projekt

Aktsiaselts.

/Aleksander Aan/ gaasivõrgu juht

Kiri (saadud

digitaalselt)

Gaasivarustuse osa

seletuskirjas,

Joonised DP-4,

DP-5

Rae VV arhiiv

3 Telia Eesti AS 10.01.2022

Nr 35977428

Projekt kooskõlastatakse märkustega:

Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste

planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel

tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt

EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel

sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8

ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest

Nr 73 (25.06.2015) Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded,

kohaldatavatest standarditest ning sideehitise

Kiri (saadud

digitaalselt)

sidevarustuse osa

seletuskirjas,

Joonised DP-4,

DP-5

Rae VV arhiiv

Tingimused on kajastatud

seletuskirja p 4.6

45

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

omaniku juhenditest ja nõuetest.

Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba

Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks.

Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku

loata keelatud igasugune tegevus, mis võib

ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda

hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja

soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate

portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal

Allkirjastatud digitaalselt /Arvo Sepp/ volitatud esindaja

4 Päästeamet 03.02.2022

Nr 7.2-3.1/68-2

03.03.2022

Palun detailplaneeringu järgmises etapis tehnovõrkude

koondplaanile kanda hüdrantide tööraadiused, et hinnata

visuaalselt nende paiknemise ja ulatuse sobivuses.

Allkirjastatud digitaalselt /Garri Mölder/

Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor

Vabadan viivituse eest, ringidest oli abi ja lahendus on

sobilik.

Allkirjastatud digitaalselt /Garri Mölder/

Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor

Kiri (saadud

digitaalselt)

Rae VV arhiiv

e-kiri, Joonised

DP-4, DP-5

Rae VV arhiiv

5 AS ELVESO 14.07.2022

e-kiri

Vastavalt PlanS § 124 lõikele 10 on detailplaneeringu

koostamise korraldajaks kohaliku omavalitsuse üksus, kes

võib sama seaduse § 127 lg 3 alusel kaasata

detailplaneeringu menetlusse isikuid, kelle huve võib

planeering puudutada. Üheks detailplaneeringu

ülesandeks on määrata detailplaneeringu kohustuslike

hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude

võimaliku asukoha määramine, mistõttu võib üheks

detailplaneeringuga puudutatud isikuks olla piirkonna

vee-ettevõte. Juhul kui Rae vallavalitsus kaasab vee-

ettevõtte käesoleva detailplaneeringu menetlusse ja esitab

planeeringu PlanS § 133 lg 1 kohaselt arvamuse

e-kiri

46

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

avaldamiseks, saab AS ELVESO anda oma arvamuse

detailplaneeringu koostamise korraldajale.

/Annika Krinpus/ VK teenistuse arendusinsener

6 Terviseamet 18.10.2022

e-kiri

Tere

Sobib. Kooskõlastamiseks palume täiendatud

detailplaneeringu materjalid saata Rae Vallavalitsuse

kaudu.

/ Liis Korp/ vaneminspektor

e-kiri

7 Transpordiamet 09.08.2023

e-kiri

Vaatasin Hans Keskrannaga peale tema puhkuselt

naasmist lahenduse üle, olles eelnevalt seda tutvustanud

kolleegidele ka üksuse koosolekul. Konsensuslik arvamus

on, et väljapakutud lahenduses on Hansu esitatud

märkused (vt lisatud kirja) rohkemal või vähemal määral

endiselt lahendamata: planeeritud kvartalisisene tee on

ainus sirge ja selge liikluskorraldusega transpordiobjekt

kogu joonisel, samal ajal kui avalikud JJT-d,

trammirööpad ja sõiduteed lõikuvad ja kulgevad

trajektoore pidi, millesse on juba eos konfliktid sisse

kirjutatud. Oleme seni esitatud lahendustest järeldanud, et

eri transpordiliikide ja tehnorajatiste konflikte pole

võimalik toimivalt ega ohutult lahendada 23 m laiuse

tänavaruumi sees. Meil ei ole mõtet anda detailset

tagasisidet lahendusele, milles joonte ja pindade

järjekordne ümbermängimine riigitee aluse maa piires

seda tõsiasja ei muuda.

Peame kohaseks ja vajalikuks, et hoiaksite kinni

üldplaneeringu eelnõus määratud trammikoridori piirist,

mis kulgeb ligikaudu sealt, kuhu olete DP joonistel

näidanud teekaitsevööndi piiri. Kui vallavalitsus ÜP

koostamise korraldajana on valmis tegema mööndusi, siis

palun võtke uuesti ette Hansu kiri ja töötage välja aus

e-kiri

47

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP1041)

lahendus adekvaatse maa võõrandamise vajadusega, mille

kohaselt näiteks ka perspektiivis ei nihkuks riigitee

olemasolevate tehnovõrkude peale, kus ringristmikul ei

tekiks kergliiklejate, mootorsõidukite ja trammide vahel

ettenägematuid ja kuhjuvaid ohtlikke olukordi jne.

/Marek Lind/ juhtivspetsialist

Projektijuht Veiko Rakaselg

1

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID

DP1041)

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

STOP

STOP

STOP

SJ

30

30

12.00

80 .0

0

80.00

12.00

80.00

80.00

46.101

46.133

46.557

47.339

46.55

116 48.194

7 2

8 1

44.71

106 44.376

107 44.493

8 1

9 5

110 44.598

1 603

2 1

113 07

4 1

5

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

Üritu si t

eenindava

tänavatoidu auto

võimalik asukoht

LaudVarika tus

Pingid

Lauatennis

Mänguväljak

Vedrukiig ed

Tasakaalupostid

Liumägi Mängumaja

Kiik

Liiv

Rattaparkla

Laud

Looduslik ud

graniitk ivid

Ronila

Esin emiste

,

jõulukuuse

jms a la

Pursk kaev (

lohus)

Trib üüni astm

ed

Looduslik ud

graniitk ivid

Looduslik ud

graniitk ivid

Ajutise vä

likä imla

asukoht

Ratta parkla

Looduslik ud

graniitk ivid

Lamamisp ingid

P-8

P-8

P-8

Vana-Tartu maantee

P-6

Turu tee

P-7

P-3 P-6

P-7

P-6

P-7

P-4

P-5

P-4

P-5 P-5

P-5 P-4

P-4

P-7

P-7 P-7

P-7

P-8

P-7

P-7 P-4

P-5 P-2

P-5 P-6

P-6 P-6

P-6 P-4

P-5

P-5

P-2

P-7

P-7

4,5

P-14

Märkused: 1. Joonisel kujutatud hoonete asukohad ja lahendused on põhimõttelised ning need täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis. 3. Krunte läbivad kõnniteed peavad olema vabalt läbitavad ning avatud ööpäevaringselt. 4. Joonise kõrgused on EH2000 kõrgussüsteemis.

S

N

W E

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis [nr - leht (lehti)]:

Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus

Geoalus:

Ahtri tn 6a

[email protected]

Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100

K-Projekt Aktsiaselts

Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

17032_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 23.08.2023 17032

Assaku alevikus Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla külas Kalevi kinnistu

detailplaneering

Rae vald, Assaku alevik, Järveküla küla

DP

Perspektiivne liikluskorraldus

DP-6 1:1000

Projektijuht V. Rakaselg

Planeerija M. Mustkivi

Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ TT-6235 03.2022

TINGMÄRGID Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Krundi positsiooni number

Lubatud hoonestusala

Lubatud pos 13 rajatiste ehitusala

Planeeritud hoone võimalik asukoht

Planeeritud hoone võimalik asukoht

Planeeritud jäätmemaja võimalik asukoht

Naaberplaneeringutes lubatud hoonestusala

Olemasolev autoliikluse ala

Olemasolev jalgratta- ja jalgtee

Planeeritud autoliikluse ala

Planeeritud betoonkivisillutiskatend

Planeeritud kõvakattega pumpla hooldusplats (täpsustub ehitusprojektis)

Planeeritud võimalikud parkimiskohad

Planeeritud jalgratta- ja jalgtee

Perspektiivne autoliikluse ala

Perspektiivne jalgratta- ja jalgtee

Autode võimalik juurdepääs krundile

Planeeritud jalgrattaparkla võimalik asukoht

Planeeritud kohustuslik puuderivi

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Madalhaljastuse võimalik asukoht

Likvideeritav haljastus

Ristmiku nähtavuskolmnurk

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

Avalikuks kasutamiseks määratud ala

Tee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 20-30 m

Tänava kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m

1

SJ

Järveküla Saare kinnistu ja lähiala detailplaneering Rae Vallavalitsuse töö nr DP 1602

12

14

13

1

2

3 4

5

6

7

8

9

10

11

19

15 16

17

18

Siniste joontega on joonisele kantud Teedeprojekt OÜ töö nr T05121 "Vana-Tartu mnt 79b parkla ja juurdepääsutee ehitusprojekt"

Mänguväljakute ja vabaaja veetmise ala võimalik lahendus

Perspektiivne rööbastranspordi koridor

Perspektiivsed peatused