Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 17.07.2024 nr 6-1/4737

Meie 15.08.2024 nr 7.2-2/24/8439-10

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu

mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi

kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamata

jätmine

Olete taotlenud meilt korduvat kooskõlastust Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning

Kalevi kinnistu detailplaneeringule (katastritunnused vastavalt 65301:001:3092; 65301:001:3091;

65301:001:0226, edaspidi planeering). Planeeringu soovitakse luua eeldused elamumaa ja ärimaa

sihtotstarbeliste kinnistute moodustamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11330 Järveküla–Jüri tee (edaspidi riigitee) km 5,027–5,445.

Oleme esitanud seisukohad planeeringu koostamiseks 05.02.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/356-2,

millega on vajalik planeeringu koostamisel arvestada. Täiendavalt oleme teinud kooskõlastamise

eelselt koostööd planeeringu koostajaga ning avaldanud mitmeid kordi arvamust erinevate

planeeringu lahenduste kohta.

Oleme jätnud planeeringu lahenduse kooskõlastamata 25.06.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/8439-8,

kuna selle koostamisel ei ole jätkuvalt arvestatud meie 05.02.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/356-2

esitatud seisukohti ning enamikud probleemkohad on endiselt lahendamata.

Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 ja

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lg 1 p 4 ja p 7 jätame planeeringu kooskõlastamata.

Toome välja märkused/puudused, mille osas vajab planeeringu lahendus endiselt korrigeerimist.

Märgime, et esitatud loetelu ei ole lõplik ning edasise menetluse käigus võib see täieneda.

1. Planeeringu joonistel näidatud teeületuskoha lahendused on omavahel vastuolus (vt joonis

1 ja 2). Esitatud lahendused tuleb viia vastavusse arvestades seejuures Teedeprojekt OÜ

töö nr T05121 "Vana-Tartu mnt 79b parkla ja juurdepääsutee ehitusprojekt" lahendust (vt

joonis 3).

2 (6)

Joonis 1. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

Joonis 2. Väljavõte planeeringu perspektiivsest liikluskorraldusest

Joonis 3. Väljavõte Teedeprojekt OÜ tööst nr T05121

3 (6)

2. Ringristmik on kavandatud Vana-Tartu mnt 85 erakinnistule (katastritunnus

65301:001:2399; vt joonis 4). Palume põhjendada esitatud lahendust ja luua eeldused, et

planeeritud ringristmik oleks tulevikus sellisena elluviidav.

Joonis 4. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

3. Joonisel märgitud „Perspektiivne autonoomse ühistranspordi koridor“ viide on suunatud

endiselt haljasalale (vt joonis 5). Esitatud lahendust tuleb korrigeerida ja viia vastavusse

joonisel 6 esitatud lahendusega.

Joonis 5. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

Joonis 6. Väljavõte planeeringu perspektiivsest liikluskorraldusest

4 (6)

4. Jätkuvalt jääb selgusetuks joonisel 7 näidatud tingmärgi tähendus (lilla viirutus). Puudub

viide ning vastav selgitus. Lisaks võtab kõnealune tingmärk enne ringristmikule lähenedes

endiselt suuna riigiteele lähemale ja ulatub osaliselt riigitee alusele maale. Korrigeerida

lahendust vastavalt meie 25.06.2024 kirja 7.2-2/24/8439-8 punktidele 4 ja 5.

Joonis 7. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

5. Eeldusel, et joonisel 7 näidatud tingmärk tähistab perspektiivset rööbastranspordi koridori,

jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik sellesse kohta rööbastranspordi koridori kavandada,

kui planeering näeb ette antud asukohas kergliiklustee. Meie hinnangul ei ole võimalik

tulevikus väljapakutud laiusega koridori rööbastransporti mahutada. Perspektiivse

rööbastranspordi koridori laiuse suurendamine on meie hinnangul vajalik tulenevalt

üldplaneeringust ja asjaolust, et koridori ei täpsustata antud juhul mitte üldplaneeringu

elluviimiseks koostatava projekti alusel, vaid äraspidiselt, lähtudes detailplaneeringu

ruumilisest lahendusest (vt joonis 8).

Joonis 8. Skeem perspektiivse rööbastranspordi koridorist

5 (6)

6. Riigitee alusel maal on endiselt näidatud arusaamatud sõiduraja painutused (vt joonis 9).

Joonis 9. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

7. Selgitada, mis põhjusel on ristmiku asukohta (visuaalse hinnangu põhjal) võrreldes

olemasoleva olukorraga muudetud ning viidud kinnistupiirile lähemale.

Teekattemärgistusega kavandatud saar on väga pikaks venitatud ja sellest tulenevalt on

muutunud sõiduraja asukoht võrreldes olemasoleva olukorraga (vt joonis 10).

Joonis 10. Väljavõtted planeeringu põhijoonisest ja Maa-ameti kaardirakendusest

8. Esitatud lahenduses näidatud rööbastranspordi koridor on kavandatud liiga lähedale

ringristmikule, mistõttu ringilt väljuv sõiduk peab teed andma nii kergliiklusteel liiklejale

kui ka rööbastranspordile. Selline liikluskorralduslik lahendus mõjutab negatiivselt

ringristmiku ohutust ja läbilaskevõimet (vt joonis 11). Näiteks saab prognoosida olukorda,

kus sõidukijuht otsustab ületada rööbastee, kuid on seejärel kohustatud andma teed

kergliiklejatele olukorras, kus sobivat hetke ülekäiguraja ületamiseks tuleb pikemalt

oodata, aga järgmise sõiduki tõttu pole võimalik rööbasteed vabastada. See toob eeldatavalt

kaasa ohtlikke ülekäiguraja ületamisi kergliiklejate vahelt, kuna sõidukijuht hindab seda

riski madalamaks rööbasteele jäämisest.

6 (6)

Joonis 11. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

Tulenevalt eeltoodust ei saa me jätkuvalt kooskõlastada planeeringut. Peame kohaseks ja

vajalikuks, et lähtuksite planeeringu korrigeerimisel meie varasemalt väljastatud seisukohtadest ja

märkustest. Palume esitada planeering peale korrigeerimist Transpordiametile uuesti

kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. DP1041_seletuskiri

- Lisa 2. DP1041_pohijoonis

- Lisa 3. DP1041_teed_ristloige1

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

KÖITE SISUKORD

I OSA – PLANEERING

SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .......................................................................... 1 2 PLANEERINGU EESMÄRK NING PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE

EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE JA KESKKONNATINGIMUSTE

ANALÜÜS ..................................................................................................................................... 2 2.1 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ........................................................................... 4

2.1.1 Vastavus kehtivale Rae valla üldplaneeringule .......................................................... 4 2.1.2 Vastavus koostatavale Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringule ........................... 7

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................. 9 3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS ............................................. 9

3.1.1 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .................................................................. 10 3.2 PLANEERINGUALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE

ISELOOMUSTUS .................................................................................................................... 10 3.3 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD ....................................................... 11 3.4 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS .......................................................................... 11 3.5 OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORD ............................................................ 11 3.6 KEHTIVAD PIIRANGUD ............................................................................................. 11

4 PLANEERINGUETTEPANEK ............................................................................................ 12 4.1 MUUDATUSED VÕRRELDES ESKIISLAHENDUSEGA ......................................... 12 4.2 KRUNDIJAOTUS .......................................................................................................... 13 4.3 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KASUTAMISE TINGIMUSED............................... 13 4.4 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED ....................................................................... 19 4.5 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ....................... 20

4.5.1 Liiklusuuring ja selle tulemused .............................................................................. 23 4.6 HALJASTUSE, HEAKORRA JA KESKKONNA PÕHIMÕTTED ............................. 24

4.6.1 Haljastus ja avalik ruum ........................................................................................... 24 4.6.2 Müra ......................................................................................................................... 25 4.6.3 Radoon ..................................................................................................................... 27 4.6.4 Jäätmekäitlus ............................................................................................................ 27 4.6.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................ 28

4.7 VERTIKAALPLANEERIMINE .................................................................................... 28 4.8 TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................................................. 28 4.9 KAVANDATUD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSE

MÄÄRAMINE ......................................................................................................................... 29 5 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ........................................................................................ 29

5.1 VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUS NING SADEMEVEE LAHENDUS ..... 29 5.1.1 Veevarustuse välisvõrk ............................................................................................ 30 5.1.2 Väline tuletõrjeveevarustus ...................................................................................... 30 5.1.3 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................... 31 5.1.4 Sademevee ärajuhtimise lahendus ............................................................................ 32

5.2 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................... 34 5.2.1 Tänavavalgustus ....................................................................................................... 34

5.3 TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS ................................................................ 35 5.4 GAASIVARUSTUS ....................................................................................................... 35 5.5 SOOJUSVARUSTUS ..................................................................................................... 36 5.6 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED ..................................................... 37

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

5.7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS sh

TEHNOVÕRKUDE OSAS ...................................................................................................... 37 6 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD JA

KESKKONNATINGIMUSED .................................................................................................... 38 6.1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG ................... 38 6.2 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ..................... 41 6.3 EHITUSAEGSETE LOKAALSETE JA EDASPIDISE KÄITAMISE MÕJUDE

LEEVENDAMISE MEETMED PLANEERINGUALAL ....................................................... 43 7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA........................................................... 43 8 DETAILPLANEERINGU KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

9 JOONISED

1 Asukoha skeem DP-1

2 Planeeritud maa-ala kontaktvöönd DP-2

3 Tugiplaan DP-3

4 Põhijoonis DP-4

5 Tehnovõrkude koondplaan DP-5

6 Perspektiivne liikluskorraldus DP-6

7 Perspektiivse liikluskorralduse tänavaruumi lõige 1-1 TL-6-01-1

8 Perspektiivse liikluskorralduse tänavaruumi lõige 2-2 TL-6-01-2

Märkus: Väljavõte kehtivast üldplaneeringust asub planeeritud maa-ala kontaktvöönd

joonisel DP-2.

II OSA – PLANEERINGU LISAD

1 MENETLUSDOKUMENDID

1 Ametlik teadaanne detailplaneeringu koostamise algatamise ja detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta (Rae Sõnumid, aprill

2021)

2 Ametlik teadaanne detailplaneeringu koostamise algatamise kohta (Rae Sõnumid, märts

2021)

3 Ametlik teadaanne detailplaneeringu koostamise algatamise kohta (Harju Elu, 19.02.2021)

4 Detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Rae Vallavalitsuse korraldus

nr 228), 09.02.2021

5 Transpordiameti 05.02.2021 kiri nr 7.1-2/21/356-2 Rae Vallavalitsusele

6 Leping detailplaneeringu koostamise rahastamiseks, avaliku ruumi ja taristu

väljaehitamiseks ning avaliku ruumi Rae vallale üleandmiseks ja Rae valla

sotsiaalobjektide ehitamise rahaliseks toetamiseks, 10.11.2020

7 Maanteeameti 11.01.2019 kiri nr 15-2/18/59169-2 Rae Vallavalitsusele

2 MUUD PLANEERINGUGA SEOTUD DOKUMENDID

1. Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne, PML Balti OÜ, detsember 2021

2. Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu

detailplaneeringu liiklusuuring, K-Projekt AS, töö nr 17032, märts 2022

3. Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala

detailplaneering. Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine, Akukon Eesti OÜ,

töö nr 220339-1, märts 2022

4. Tehnilised tingimused:

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

 Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 35840375, 29.11.2021

 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 348602, 29.04.2020

 Aktsiaselts ELVESO tehnilised tingimused nr VK-TT 163, 06.12.2021

 Adven Eesti AS tehnilised tingimused gaasivõrguga liitumiseks, 30.04.2020

1

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

 Planeerimisseadus

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“

 Rae valla üldplaneering (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462)

 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering (vastu võetud Rae Vallavolikogu 20.04.2021

otsusega nr 151)

 Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava

aastateks 2017-2028 (Rae Vallavolikogu 20.06.2017 otsus nr 203)

 Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas (Rae Vallavolikogu 18.10.2022

määrus nr 11)

 Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja

detailplaneeringute esitamise kord (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13)

 Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011

määrus nr 14)

 Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded (Rae Vallavalitsuse

30.08.2022 määrus nr 18)

 Detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldus (Rae Vallavalitsuse

korraldus 09.02.2021 nr 228) koos lisadega

 Tallinna Lennujaama ja Jüri aleviku vahelise ala kergrööbastranspordiga ühendamise

eskiisprojekt (Tuulekaru OÜ, Stratum OÜ, SalaTerrena OÜ, töö nr 013-20, aprill 2021)

 Tallinna Lennujaama ja Jüri aleviku vahelise ala kergrööbastranspordiga ühendamise

eskiisprojekt" koostatud trassivaliku ekspertarvamus ja eskiisprojekti muudatus

(Reaalprojekt OÜ töö nr P21040).

 Õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid:

o Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

o Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“

o Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

o EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“

o EVS 843:2016 „Linnatänavad”

o EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“

o EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“

o EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”

o EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes”

o EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“

 Tehnovõrkude valdajate väljastatud tehnilised tingimused.

 Detailplaneeringu koostamise käigus koostatud uuringud ja tööd (esitatud

detailplaneeringu lisades).

2

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

2 PLANEERINGU EESMÄRK NING PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE

EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE JA

KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maatulundusmaa sihtotstarbelistest

hoonestamata kinnistutest moodustada elamumaa ja ärimaa sihtotstarbega krundid ning

piirkonda teenindavad üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega krundid. Elamumaa

sihtotstarbega kruntidele on eesmärgiks määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused korter- ja

ridaelamute ehitamiseks ning ärimaa sihtotstarbega krundile piirkonda teenindava ärihoone

ehitamiseks. Samuti on kavas lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning

haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 8,06 ha.

Planeeringuala ja kontaktvöönd (väljavõte Rae Vallavalitsuse 09.02.2021 algatamise korraldusest nr 228)

Planeeringuala asub Rae vallas Järveküla ja Assaku aleviku piiril Vana-Tartu maantee,

Rätsepa tee ja Turu tee vahelisel alal. Planeeringuala on oma olemuselt haritav maa, kuid

kuna see piirneb olemasolevate elamute ja ühiskondliku hoonestusega, siis ei ole see olnud

pikemat aega aktiivses kasutuses. Juurdepääs planeeringualale on riigi kõrvalmaanteelt 11330

Järveküla – Jüri teelt (Vana-Tartu maanteelt), Turu teelt ning hetkel eraomandis olevalt Hansa

teelt.

Kontaktvööndis on kehtestatud järgmised detailplaneeringud (vt joonis DP-2 (Planeeritud

maa-ala kontaktvöönd)):

 Jaagupi-Jaani kinnistu detailplaneering (DP0073) kehtestatud Rae Vallavolikogu

18.06.2002 otsusega nr 350. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli maakasutuse

sihtotstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks ning ehitusõiguse andmine äri- ja tootmishoone

ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

 Järve tee põik 18 kinnistu detailplaneering (DP0098) Rae Vallavalitsuse 22.04.2003

korraldusega nr 437. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ühepereelamu maa

sihtotstarbega kruntide moodustamine ning neile ehitusõiguse andmine abihoonega

ühepereelamute ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

3

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

 Sylvia kinnistu detailplaneering (DP0135) kehtestatud Rae Vallavolikogu 11.05.2004

otsusega nr 246. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ühepereelamu maa

sihtotstarbega kruntide moodustamine ning neile ehitusõiguse andmine abihoonega

ühepereelamute ehitamiseks ning transpordimaa sihtotstarbega kruntide moodustamine

juurdepääsuteede rajamiseks. Detailplaneering on valdavas osas ellu viidud.

 Kangru II kinnistu detailplaneering (DP0145) kehtestatud Rae Vallavolikogu 09.11.2004

otsusega nr 315. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ühepereelamu maa

sihtotstarbega kruntide moodustamine ning neile ehitusõiguse andmine abihoonega

ühepereelamute ehitamiseks ning transpordimaa sihtotstarbega kruntide moodustamine

juurdepääsu- ja kergliiklusteede rajamiseks. Detailplaneering on valdavas osas ellu viidud.

 Turu I kinnistu detailplaneering (DP0156) kehtestatud Rae Vallavalitsuse 08.03.2005

korraldusega nr 370. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ühepereelamu maa

sihtotstarbega kruntide moodustamine ning neile ehitusõiguse andmine abihoonega

ühepereelamute ehitamiseks, transpordimaa sihtotstarbega kruntide moodustamine

juurdepääsu- ja kergliiklusteede rajamiseks ning üldkasutatava ma sihtotstarbega krundi

moodustamine mänguväljaku rajamiseks. Detailplaneering on valdavas osas ellu viidud.

 Allika kinnistu detailplaneering (DP0159) kehtestatud Rae Vallavalitsuse 22.03.2005

korraldusega nr 351. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli maakasutuse sihtotstarbe

muutmine elamu-, äri- ja tootmis- ning transpordimaaks ning ehitusõiguse ja

hoonestustingimuste määramine üksikelamute ning äri- ja tootmishoonete rajamiseks.

Detailplaneering on valdavas osas ellu viidud.

 Kase I kinnistu detailplaneering (DP0184) kehtestatud Rae Vallavolikogu 28.12.2005

otsusega nr 54. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli korterelamu, transpordi-

tootmis- ja üldkasutatava maa sihtotstarbega kruntide moodustamine ning ehitusõiguse

andmine viie korterelamu ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

 Vana-Kustakse 1 kinnistu detailplaneering (DP0379) kehtestatud Rae Vallavolikogu

15.08.2006 otsusega nr 148. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ühepereelamu

maa sihtotstarbega kruntide moodustamine ning neile ehitusõiguse andmine abihoonetega

ühepereelamute ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

 Järve tee põik 2 detailplaneering (DP0382) kehtestatud Rae Vallavalitsuse 29.04.2008

korraldusega nr 487. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ühepereelamu maa

sihtotstarbega kruntide moodustamine ning neile ehitusõiguse andmine abihoonega

ühepereelamute ehitamiseks ning transpordimaa sihtotstarbega krundi moodustamine

juurdepääsutee rajamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

 Jäätma kinnistu detailplaneering (DP0462) kehtestatud Rae Vallavalitsuse 18.03.2008

korraldusega nr 322. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ühepereelamu maa

sihtotstarbega kruntide moodustamine ning neile ehitusõiguse andmine abihoonega

ühepereelamute ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

 Järve tee põik 6 kinnistu detailplaneering (DP0539) kehtestatud Rae Vallavalitsuse

08.09.2009 korraldusega nr 992. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli

ühepereelamu maa sihtotstarbega kruntide moodustamine ning neile ehitusõiguse andmine

abihoonega ühepereelamute ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

 Järveküla Saare kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0928) kehtestatud Rae

Vallavolikogu 10.10.2017 otsusega nr 213. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli

ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundi moodustamine ja sellele ehitusõiguse

andmine piirkonda teenindava lasteaia ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

 Järve põik 6a kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1082) kehtestatud Rae Vallavalitsuse

13.04.2021 korraldusega nr 527. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli ehitusõiguse

andmine abihoonetega ühepereelamu ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

 Vana-Jäätma kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1063) kehtestatud Rae Vallavalitsuse

05.07.2022 korraldusega number 980. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli

4

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

olemasoleva maatulundusmaa jagamine viieks elamumaa kinnistuks ja üheks transpordimaa

kinnistuks ning anda ehitusõigus nelja ühepereelamu ja ühe kahepereelamu ehitamiseks.

Detailplaneering ei ole veel elluviidud.

Kontaktvööndis on vastu võetud järgmised detailplaneeringud (vt joonis DP-2 (Planeeritud

maa-ala kontaktvöönd)):

 Järve põik 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1213) vastu võetud Rae Vallavalitsuse

24.01.2022 korraldusega nr 172. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolev

kinnistu jagada elamumaa kruntideks ning määrata ehitusõigus ning hoonestustingimused,

lahendada juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Viimase 20 aasta jooksul on planeeritava ala lähipiirkond muutunud läbi kehtestatud ja

realiseeritud detailplaneeringute aktiivses kasutuses rohu- ja põllumaast valdavas osas elamu-

ning vähemal määral äri- ja tootmismaa piirkonnaks. Üldplaneeringu ja detailplaneeringute

kaudu on toimunud funktsionaalne tsoneerimine, kus Tallinn – Tartu maantee ja Vana-Tartu

maantee vahelisest alast on kujunenud äri- ja tootmishoonete piirkond ning Vana-Tartu

maanteest lõunapoole jäävast alast on kujunenud elamupiirkond, kus on olemas ka piirkonda

teenindav lasteaed ja põhikool.

Kavandatavad korterelamud, piirkonda teenindavad äripinnad ning pargi- ja puhkeala on

loogiliseks jätkuks olemasolevatele Hansa tee korterelamutele ning annavad tõuke

perspektiivse keskusala kujunemisele. Kavandatavad ridaelamud on loogiliseks üleminekuks

korterelamute alalt ühepereelamute alale.

Arendusala kontseptsiooni kohaselt on planeeritud korter- ja ridaelamud kompaktsed,

energiasäästlikud ja läbimõeldud tehniliste lahendustega. Hoonete paigutus ilmakaarte suhtes

on soodne, haljastusega hoovialad on paigutatud lõuna- ja lääne suunaliselt, paiknedes eemal

suurematest teedest.

Koostatava Rae valla põhja piirkonna üldplaneeringu kohaselt on kavandatud piirkonda piki

Vana-Tartu maanteed läbima Tallinna Lennujaama ja Jüri aleviku vaheline autonoomse

ühistranspordi (tramm, BRT, iseliikuv buss) koridor, mille üks peatustest asuks

planeeringuala põhjaosas. Selle plaani realiseerumine loob piirkonnale tänasest veelgi

paremad ühendusvõimalused regioonikeskuse Tallinna linna ja vallakeskuse Jüri alevikuga.

Sellest lähtuvalt on mõistlik ühistranspordi peatuse lähedusse kavandada tihedam asustus

korterelamute näol, mis kauguse suurenedes peatusest läheb sujuvalt üle esmalt rida- ja

seejärel ühepereelamuteks.

Kõik kokku tagabki täisväärtuslike elamistingimuste kujunemise piirkonnas.

2.1 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

2.1.1 Vastavus kehtivale Rae valla üldplaneeringule

Kehtiva Rae valla üldplaneeringu (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr

462) kohaselt paikneb planeeringuala valdavas osas perspektiivse elamumaa ja väiksemas

osas haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega alal.

Üldplaneeringu kohaselt tuleb detailplaneeringute koostamise käigus anda suurematele

elamualadele ühiskondlike ehitiste, haljasalade ja parkmetsa maa ning ärimaa

kõrvalfunktsioonid ning määrata nimetatud funktsiooniga alade paiknemine, et tagada

5

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

täisväärtuslike elamistingimuste kujunemine. Samuti on soovitav suurematel elamualadel

kavandada korterelamute alumisele korrusele äri- ja üldkasutatavad pinnad, toetamaks

piirkondlikku teeninduse ja kaubanduse arengut.

Samuti tuleb üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringualal, millega nähakse ette rohkem kui 5

elamumaa krunti, minimaalset 15% detailplaneeringu alast jätta üldkasutatavaks haljasala ja

parkmetsa maaks, kuhu saab rajada laste mänguväljakuid, palliplatse vms.

Väljavõte üldplaneeringu maakasutusplaanist Rae valla geoportaali üldplaneeringu kaardirakenduses

(planeeringuala tähistatud rohelise piirjoonega)

Planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse alale korter- ja ridaelamud ning piirkonna

teenindamiseks vajalik ärihoone. Samuti sõiduteed, jalgratta- ja jalgteede võrgustik, pargi- ja

puhkeala, mis vastavad üldplaneeringu lahendusele ja mõttele.

Planeeringulahenduses on ette nähtud enam kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

krunt piirkonda teenindava ärihoone jaoks, millesse on võimalik kavandada piirkonna elanike

jaoks vajalikke esmaseid teenuseid (nt juuksur, apteek, kingsepatöökoda, pagaritöökoda,

lemmikloomade hooldus vmt). Samuti on Vana-Tartu mnt ja Roheluse tee ristmikule

kavandatud korterelamule nähtud ette kuni 20% ulatuses kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa kaassihtotstarve.

Planeeringualale on ette nähtud ka tihe tänavavõrk sõidu- ning jalgratta- ja jalgteedega,

millest viimased on ühendatud oluliste sihtpunktidega (kool, lasteaed, ühistranspordipeatus)

võimaldamaks piirkonna inimestel valida liikumiseks ka teisi võimalusi peale isikliku

mootorsõiduki.

Samuti on planeeringulahenduses ette nähtud Rae vallale üleantavad 5703 m2 suurune

haljasala maa krunt (pos 13) mänguväljakutega avalikus kasutuses pargi- ja puhkeala jaoks

ning 5621 m2 suurune haljasala maa või tee ja tänavamaa krunt (pos 17) autonoomse

ühistranspordi koridori jaoks, mis esialgu toimib lineaarpargina, kuhu saab rajada piirkonna

teenindamiseks vajalikke atraktsioone (mänguväljakuid, välijõusaale vmt). Viidatud kaks

6

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

krunti kokku moodustavad üldplaneeringu kohased 15% krunditud alast ehk planeeritavatest

kinnistutest.

Üldplaneeringus on määratud ka piirkondlikud hoonestustingimused, millega arvestamist

käsitleb järgmine tabel: Hoonestustingimus Põhimõtted üldplaneeringus Põhimõtted detailplaneeringus

Krundi suurus Minimaalselt 1500 m².  Kavandatud korterelamumaa kruntide

suurused jäävad vahemikku 4349 m² kuni

6903 m².

 Kavandatud ridaelamumaa kruntide

suurused jäävad vahemikku 1804 m² kuni

2445 m².

 Kavandatud kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa krundi suuruseks on

1898 m².

Krundi sihtotstarve  Rida-, paaris- ja

kahepereelamud läbivate

teede ääres ja ristmikel.

 Korterelamud vaid Peetri

ja Assaku aleviku keskuses,

kuhu on kavandatud

sotsiaal- ja

teenindusasutused.

 Kavandatud on korter- ja ridaelamumaa

krundid ning piirkonda teenindava

haljasala maa ja kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa krunt.

Krundi täisehitus % ja

koormusindeks  Ridaelamud kuni 4-

boksilised, koormusindeks

600.

 Korterelamute

koormusindeks 300.

 Kavandatud ridaelamud on 3-4 boksilised

ning lähtutud on koormusindeksist 600.

 Korterelamute puhul on lähtutud

koormusindeksist 300.

Kõrgus ja korruselisus  Rida-, paaris- ja

kahepereelamud 2 korrust

ning kuni 8 m

 Korterelamud 3 korrust

ning kuni 10 m, kõrgus

peab arvestama

naaberkinnistute

hoonestusega

 Kavandatud ridaelamud on

kahekorruselised ja kuni 8 m kõrged.

 Kavandatud korterelamud (sh

äripindadega korterelamu) on

kolmekorruselised ja kuni 10 m kõrged.

Seejuures on arvestatud naaberkinnistutel

asuvate korterelamute korruselisuse ja

kõrgusega.

Haljastus  Krundi iga 300 m² kohta

vähemalt 1 puu, mille

täiskasvamiskõrgus on

minimaalselt 6 m.

 Läbivate teede äärde

puudeallee.

 Detailplaneeringus on sätestatud

põhimõte, et ehitusprojektis haljastuse

lahenduse koostamisel tuleb elamumaal

iga 300 m² kohta näha ette 1 puu, mille

täiskasvamiskõrgus on 6 m, ning ärimaal

iga 600 m² kohta 1 puu, mille

täiskasvamiskõrgus on 10 m.

 Vana-Tartu mnt ja Roheluse tee äärde on

kavandatud tänavahaljastus puuderea

näol.

Abihooned Kuni 2 abihoonet ehitusaluse

pinnaga kokku kuni 80 m² ja

kõrgusega kuni 5 m.

 Ridaelamumaa kruntidele on nähtud ette

1 abihoone ehitusaluse pinnaga kuni 50

m² ja kõrgusega kuni 5 m.

 Korterelamumaa kruntidele on nähtud

ette 2 abihoonet ehitusaluse pinnaga

kokku kuni 80 m² ja kõrgusega kuni 5 m.

Ehitusjoon  Läbiva tee ääres 20 m

kaugusel sõiduteest

 Piirkonna sisetee ääres 10

 Riigimaantee poolse hoonestusala piiriks

on teekaitsevööndi piir (30 m)

 Jaotusmagistraaltänava poolne

7

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

m kaugusel sõiduteest hoonestusala piir on 20 m kaugusel

sõiduteest.

 Jaotustänavate poolse hoonestusala piir

on 10 m kaugusel sõiduteest.

Katusekalle ja räästa

kõrgus

Järgida kontaktvööndi üldist

lahendust

Lahenduse väljatöötamisel on arvestatud

planeeringuala naabruses asuva Hansa tee

korterelamute piirkonnaga.

Piirded  Puidust lattaed, kinnistute

vahel võib olla võrkpiire

 Võrkpiire hekiga

 Kõrgusega kuni 1,5m,

lähtuda naaberkinnistute

lahendusest

 Korterelamute kruntidele ei ole piirded

ette nähtud.

 Ridaelamute kruntidele võib kavandada

1,5 m kõrguse piirde kogu krundi ümber

või eraldi bokside ümber.

 Ärihoone krundi ümber võib kavandada

vastavalt lähteseisukohtadele kuni 1,8 m

kõrguse piirde.

 Piirete kujunduslaad peab sobima hoonete

arhitektuuriga ja naaberkinnistute aia

lahendustega. Soovitatav on puidust

lattaed või võrkpiire hekiga, kinnistute

vahel võib olla võrkpiire.

Materjalikäsitlus Järgida kontaktvööndi üldist

lahendust

Lahenduse väljatöötamisel on arvestatud

planeeringuala naabruses asuva Hansa tee

korterelamute piirkonnaga.

Planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse alale korter- ja ridaelamud ning piirkonna

teenindamiseks vajalik ärihoone. Samuti sõiduteed, jalgratta- ja jalgteede võrgustik, pargi- ja

puhkeala, mis vastavad üldplaneeringu lahendusele ja mõttele.

Detailplaneeringuga ei kavandata üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe ega

piirkondlike hoonestustingimuste muutmist. Sellest lähtuvalt on detailplaneeringu lahendus

kooskõlas kehtiva Rae valla üldplaneeringuga.

2.1.2 Vastavus koostatavale Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringule

Koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu (vastu võetud Rae Vallavolikogu

20.04.2021 otsusega nr 151) kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks valdavas

osas keskusemaa ja väiksemas osas ridaelamumaa.

Keskuse maa-ala iseloomustab mitmekesisus, erinevate kasutamisvõimalustega avatud

avaliku ruumi olemasolu. Keskuse maa-alal võivad kontsentreeritult asuda elamu, ameti- ja

valitsushoonete, kaubandus- ja teenindushoonete, büroo, kultuuri- ja spordihoonete, ühtselt

toimiva kaubandus-, teenindus- ja meelelahutuskeskuse, vaba aja veetmise ning muude

keskusesse sobivate maakasutuse juhtotstarbega maa-alad, sh haljasalad ja parkmetsad.

Üldplaneeringu kohaselt on kavandatud piirkonda piki Vana-Tartu maanteed läbima Tallinna

Lennujaama ja Jüri aleviku vaheline autonoomse ühistranspordi (tramm, BRT, iseliikuv buss)

koridor, mille üks peatustest asuks planeeringuala põhjaosas. Selle plaani realiseerumine loob

piirkonnale tänasest veelgi paremad ühendusvõimalused regioonikeskuse Tallinna linna ja

vallakeskuse Jüri alevikuga.

8

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

Väljavõte koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu maakasutusplaanist Rae valla geoportaali

üldplaneeringu kaardirakenduses (planeeringuala tähistatud rohelise piirjoonega)

Maakasutus- ja ehitustingimused Assaku keskuse piirkonnas ridaelamumaa juhtotstarbega

alal: Hoonestustingimus Põhimõtted üldplaneeringus Põhimõtted detailplaneeringus

Krundi suurus Minimaalselt 2000 m². Kavandatud ridaelamumaa kruntidest kolm

on suuremad kui 2000 m², kuid üks on

Kongo kinnistule juurdepääsutee

kavandamise tõttu väiksem (1804 m²).

Krundi täisehitus % ja

koormusindeks

Krundi täisehituse protsendiks

on kuni 25% ja

koormusindeks 500.

Kavandatud ridaelamumaa kruntide

täisehituse protsendiks on ca 22-25% ning

lähtutud on koormusindeksist 600.

Kõrgus ja maapealne

korruselisus

Hoonetel on lubatud 2 korrust

ning kõrguseks kuni 9 m.

Kavandatud ridaelamud on kahekorruselised

ja kuni 8 m kõrged.

Elamisühikute arv

ühel krundil

Lubatud on maksimaalselt 5

elamisühikut.

Kavandatud ridaelamud on 3-4 boksilised.

Abihoonete arv ja

kõrgus

Lubatud on 1 abihoone

kõrgusega kuni 5 m.

Kavandatud ridaelamumaa kruntidele on

nähtud ette 1 abihoone ehitusaluse pinnaga

kuni 80 m² ja kõrgusega kuni 5 m.

Haljasala protsent

krundil

Krundi pinnast peab

moodustama 20% haljasalad.

Kavandatud ridaelamumaa kruntidel on

haljastuse osakaaluks ette nähtud 40 - 45%.

Maakasutus- ja ehitustingimused Assaku keskuse piirkonnas keskusemaa juhtotstarbega alal: Hoonestustingimus Põhimõtted üldplaneeringus Põhimõtted detailplaneeringus

Krundi suurus Minimaalselt 3000 m².  Kavandatud korterelamumaa kruntide

suurused jäävad vahemikku 4349 m² kuni

6903 m².

 Kavandatud kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa krundi suuruseks on

1898 m², mida ei ole võimalik tulenevalt

maaomandist ja Turu teest suurendada.

Krundi täisehitus % ja

koormusindeks

Krundi täisehituse protsendiks

on kuni 50% ja  Kavandatud korterelamumaa kruntide

täisehituse protsendiks on ca 14-19%

9

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

koormusindeks 250. ning lähtutud on koormusindeksist 300.

 Kavandatud kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa krundi täisehituse

protsendiks on 42%.

Kõrgus ja maapealne

korruselisus

Hoonetel on lubatud 3 korrust

ning kõrguseks kuni 12 m.  Kavandatud korterelamud on

kolmekorruselised ja kuni 10 m kõrged.

 Kavandatud ärihoone on kahekorruseline

ja kuni 9 m kõrge.

Abihoonete arv ja

kõrgus

Lubatud on 1 abihoone.  Kavandatud korterelamumaa kruntidele

on nähtud ette 2 abihoonet ehitusaluse

pinnaga kuni 80 m² ja kõrgusega kuni 5

m.

 Kavandatud kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa krundile ei ole

abihooneid ette nähtud.

Haljasala protsent

krundil

Krundi pinnast peab

moodustama 15% haljasalad.  Kavandatud korterelamumaa kruntidel on

haljastuse osakaaluks ette nähtud 47 -

50%.

 Kavandatud kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa krundil on haljastuse

osakaaluks ette nähtud 20%.

Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud võimaluste piires koostatava Rae valla

põhjapiirkonna üldplaneeringu maakasutuse juhtosttarbe, piirkondlike hoonestustingimuste

ning autonoomse ühistranspordi koridori paiknemisega.

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS

Planeeringuala asub Rae vallas Järveküla ja Assaku aleviku piiril Vana-Tartu mnt, Rätsepa tee

ja Turu tee vahelisel alal. Planeeringuala on hetkel haritav maa, kuid see piirneb

olemasolevate elamute ja ühiskondliku hoonestusega. Planeeringualale on juurdepääs riigi

kõrvalmaanteelt 11330 Järveküla – Jüri teel (Vana-Tartu maanteelt), Turu teelt ning hetkel

eraomandis olevalt Hansa teelt, mis on kavas peale ühenduse loomist detailplaneeringus

kavandatud teedevõrguga Rae vallale üle anda. Planeeringuala vahetus läheduses on

olemasolev lasteaed ja piirkonda teenindav põhikool.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 8,06 ha ning see on ehitisregistri andmetel hoonestamata

ja oma olemuselt võsastuv endine põllumaa.

Planeeritava alaga külgneb vahetult bussipeatus „Assaku“, mida teenindavad maakonna

bussiliinid 132 ja 132A. Lähipiirkonnas asuvad veel bussipeatused „Koolipõllu“ Kindluse

Kooli juures ning „Ööbiku“ Veski tee ääres, mida teenindavad Rae valla siseliinid R1 ja R7.

Olemasolev situatsioon on kajastatud joonistel DP-2 (Planeeritud maa-ala kontaktvöönd) ja

DP-3 (Tugiplaan), millele on kantud kõik kehtivad tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevad

kitsendused.

10

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

3.1.1 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

Planeeritud maa-alal asuvad järgmised kinnistud (seisuga 10.09.2021):

Nr Aadress Pindala

m2

Registriosa

nr

Katastritunnus Sihtotstarve Omanik

1. Kalevi 15032 10857302 65301:001:0226 Maatulundusmaa AS YIT Eesti

2. Vana-Tartu mnt

80

17274 84802 65301:001:3091 Maatulundusmaa AS YIT Eesti

3. Vana-Kongo 43056 14126102 65301:001:3092 Maatulundusmaa AS YIT Eesti

4. * Järve tee 13 12313 14101702 65301:001:3090 Maatulundusmaa RRK OÜ

5. * 11330

Järveküla-Jüri

tee

56586 3617050 65301:001:0594 Transpordimaa Eesti Vabariik

6. * 1106 Assaku

ühendustee L1

2351 3249350 65301:001:0535 Transpordimaa Eesti Vabariik

7. * Vana-Tartu

mnt 85

35321 8312802 65301:001:2399 Ärimaa 50%

Tootmismaa 50%

AS Würth

* asub planeeringualal osaliselt

Planeeringuala on ehitisregistri andmetel hoonestamata.

3.2 PLANEERINGUALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE

ISELOOMUSTUS

Planeeritud maa-alaga piirnevad järgmised kinnistud (seisuga 10.09.2021):

Nr Aadress Pindala

m2

Registriosa

nr

Katastritunnus Sihtotstarve Omanik

1 Järve tee 13 12313 14101702 65301:001:3090 Maatulundusmaa RRK OÜ

2 Järve tee 11 5625 1516802 65301:001:1750 Elamumaa Eraisik

3 Järve põik L1 1660 14350602 65301:001:2798 Transpordimaa Eraisikud

4 Järve põik 2c 2015 14350902 65301:001:2803 Elamumaa Eraisikud

5 Kongo 19458 4577602 65301:001:3093 Maatulundusmaa Teksiral OÜ (

varasem

ärinimi

Aktsiaselts

Mahta Kütus)

6 Veski tee 22a 17041 19851750 65301:001:5896 Maatulundusmaa Eraisikud

7 Rätsepa tee 15 1622 22647950 65301:001:6290 Elamumaa Aktsiaselts

Eesti

Mereagentuur

8 Rätsepa tee 17 2253 22647750 65301:001:6287 Elamumaa Aktsiaselts

Eesti

Mereagentuur

9 Põlendi 13998 12012702 65301:001:0183 Maatulundusmaa BlueSky OÜ

10 Hansa tee 8 1682 korteriomand 65301:001:1712 Elamumaa Eraisikud

11 Hansa tee 10 1008 korteriomand 65301:001:1713 Elamumaa Eraisikud

12 Hansa tee 3400 11377202 65301:001:1714 Transpordimaa AS YIT Eesti

13 Hansa tee 1 1547 korteriomand 65301:001:1706 Elamumaa Eraisikud

14 Hansa tee 1a 60 11376602 65301:001:1707 Tootmismaa AS YIT Eesti

15 Turu tee L9 203 11377302 65301:001:1715 Transpordimaa Rae vald

16 Turu tee L2 985 2814250 65301:001:3711 Transpordimaa Rae vald

17 Kangrupõllu 29600 1514402 65301:001:4196 Maatulundusmaa Uuesuitsu OÜ

18 Sõnajala 3093 14276802 65301:001:3159 Maatulundusmaa Eesti Vabariik

11

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

19 Turu tee L4 2111 1994450 65301:001:3621 Transpordimaa Rae vald

20 Turu tee 23 10279 14281902 65301:001:3489 Ühiskondlike

ehitiste maa

Rae vald

21 11330

Järveküla-Jüri

tee L7

525 84750 65301:001:3488 Transpordimaa Rae vald

22 Vana-Tartu

mnt 85

35321 8312802 65301:001:2399 Ärimaa 50%

Tootmismaa 50%

AS Würth

3.3 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD

Planeeringuala asub Järveküla ja Assaku aleviku piiril Vana-Tartu mnt, Rätsepa tee ja Turu

tee vahelisel alal. Vana-Tartu maantee ääres asub olemasolev jalg- ja jalgrattatee.

Planeeringualale on juurdepääs riigi kõrvalmaanteelt 11330 Järveküla – Jüri teelt (Vana-Tartu

maanteelt), Turu teelt ning hetkel eraomandis olevalt Hansa teelt, mis on kavas peale

ühenduse loomist detailplaneeringus kavandatud teedevõrguga Rae vallale üle anda.

3.4 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS

Planeeringualal puuduvad tehnovõrkude ühendused uushoonestuseks, kuid ala läbivad

mitmed elektri- ja side maakaabelliinid, vee- ning reo- ja sademeveekanalisatsioonitrassid

ning A- ja B-kategooria maagaasi jaotustorustik.

3.5 OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORD

Planeeringuala on oma olemuselt haritav maa, kuid kuna see piirneb olemasolevate elamute ja

ühiskondliku hoonestusega, on see olnud pikemat aega aktiivsest kasutusest väljas ning

osaliselt võsaga kaetud.

3.6 KEHTIVAD PIIRANGUD

Planeeritud maa-alal asuvad ja sellele ulatuvad järgmised kitsendused:

 Kalevi ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistutele ulatub riigi kõrvalmaantee 11330 (Järveküla -

Jüri) kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast;

 Kalevi kinnistule ulatub avalikult kasutatava Turu tee kaitsevöönd 20 m äärmise

sõiduraja välimisest servast;

 Kalevi ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistutele on seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus Rae

valla kasuks kergliiklustee ja haljastuse rajamiseks;

 Kalevi kinnistule on seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus Rae valla kasuks avalikult

kasutatava sõidutee ja kergliiklustee ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks,

hooldamiseks, asendamiseks, remontimiseks ja likvideerimiseks ning muul viisil

ekspluateerimiseks;

 Kalevi kinnistut läbivad side- ja elektrimaakaabelliinid kaitsevööndiga 1 m liini

äärmistest kaablitest, A ja B-kategooria maagaasi jaotustorustik kaitsevööndiga 1 m

torustiku välimisest mõõtmest ning vee- ja kanalisatsioonitorustik kaitsevööndiga 2 m

torustiku telgjoonest mõlemale poole;

12

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

 Vana-Tartu mnt 80 kinnistut läbivad side- ja elektrimaakaabelliinid kaitsevööndiga 1 m

liini äärmistest kaablitest ja A ja B-kategooria maagaasi jaotustorustik kaitsevööndiga 1

m torustiku välimisest mõõtmest ning kinnistule ulatub sademevee

kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole;

 Vana-Kongo kinnistut läbib sademevee kanalisatsioonitorustik kaitsevööndiga 2 m

torustiku telgjoonest mõlemale poole ning sademevee kraav vastava kaitsevööndiga.

4 PLANEERINGUETTEPANEK

Detailplaneeringus on kavandatud:

 Seitse korterelamut, millest ühele on ette nähtud 20% ulatuses piirkonda teenindavaid

äripindasid. Kortereid on kavandatud maksimaalselt 127.

 Neli ridaelamut kokku maksimaalselt 15 ridaelamuboksiga.

 Üks piirkonda teenindav ja väikeettevõtlust võimaldav ärihoone.

 Üks piirkonda teenindav mänguväljakutega avalikus kasutuses pargi- ja puhkeala.

 Üks avalikult kasutatav kohalik jaotusmagistraal (Roheluse tee), mis ühendab Vana-

Tartu maanteed ja Turu teed.

 Kaks avalikult kasutatavat kohalikku jaotustänavat, millest üks on mõeldud Hansa tee

pikendusena ja ühendab seeläbi Turu tee kavandatud kohaliku jaotusmagistraaliga

(Roheluse teega).

Joonistel kujutatud hoonete asukohad ja lahendused on põhimõttelised ning need täpsustuvad

ehitusprojekti koostamisel.

4.1 MUUDATUSED VÕRRELDES ESKIISLAHENDUSEGA

Detailplaneeringu koostamise käigus on detailplaneeringusse viidud järgmised suuremad

muudatused:

 Planeeritud korterelamumaa kruntide (pos 1…pos 5) juurdepääsude lahendusi on

muudetud selliselt, et igale krundile on tagatud eraldi mahasõit avalikult kasutatavalt

teelt.

 Läbivate teede printsiibist lähtuvalt on planeeringuala teedevõrk seotud

naaberarendusala teega (Hansa teega) ning tagatud juurdepääs naaberkinnistule (Kongo

kinnistu).

 Detailplaneeringus on planeeringuala ulatuses läbi lahendatud Vana-Tartu maantee

lõunaserva kavandatud kahe rööpapaariga trammitee koos peatusega ning

Transpordiameti ettepanekul suurendatud Järveküla – Jüri tee, 1. Assaku ühendustee ja

planeeritud tänava ristumisele kavandatud ringristmiku jaotusringi läbimõõtu. Sellega

seoses on muudetud riigi kõrvalmaantee sõidu- ning jalgratta- ja jalgtee lahendust ning

hõlmatud varasemast suuremal määral naaberkinnistuid (Vana-Tartu mnt 85 ja Järve tee

13).

 Läbiva teedevõrgu ning jalgratta- ja jalgteede jaoks suuremate transpordimaa kruntide

moodustamise ning muudetud Vana-Tartu maantee liikluslahenduse ja autonooms

ühistranspordi koridori tõttu on vähenenud mitmete korter- ja ridaelamumaa kruntide

pindalad, mistõttu on kehtivas üldplaneeringus määratud koormusindeksite alusel

arvutatud elamisühikute arv planeeringualal vähenenud kokku 33 elamisühiku võrra.

13

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

4.2 KRUNDIJAOTUS

Detailplaneeringus on kavandatud 19 krunti:

 Korterelamu maa sihtotstarbega krunt pos 1 moodustatakse Kalevi kinnistust;

 Korterelamu maa sihtotstarbega krunt pos 2 moodustatakse Vana-Tartu mnt 80

kinnistust;

 Korterelamu maa ja kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa sihtotstarbega krunt

pos 3 moodustatakse Vana-Tartu mnt 80 kinnistust;

 Korterelamu maa sihtotstarbega krundid pos 4-7 moodustatakse Vana-Kongo kinnistust;

 Ridaelamu maa sihtotstarbega krundid pos 8-11 moodustatakse Vana-Kongo kinnistust;

 Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa sihtotstarbega krunt pos 12

moodustatakse Kalevi kinnistust;

 Haljasala maa sihtotstarbega krunt pos 13 moodustatakse Kalevi kinnistust;

 Tee ja tänava maa sihtotstarbega krunt pos 14 moodustatakse Kalevi kinnistust;

 Tee ja tänava maa sihtotstarbega krunt pos 15 moodustakse Vana-Tartu mnt 80 ja Vana-

Kongo kinnistutest;

 Kergliiklusmaa sihtotstarbega krunt pos 16 moodustatakse Vana-Kongo kinnistust;

 Haljasala maa või tee ja tänava maa sihtotstarbega krunt pos 17 moodustatakse Kalevi ja

Vana-Tartu mnt 80 kinnistutest;

 Tee ja tänava maa sihtotstarbega krunt pos 18 moodustatakse Vana-Tartu mnt 80 ja

Vana-Kongo kinnistutest;

 Tee ja tänava maa sihtotstarbega krunt pos 19 moodustatakse Vana-Kongo kinnistust.

Täpsemad andmed kruntide moodustamise kohta on esitatud joonisel DP-4 (Põhijoonis).

4.3 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KASUTAMISE TINGIMUSED

Pos 1

Krundi kasutamise sihtotstarve: Korterelamu maa (EK)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1000 m2 (920 m2 põhihoone + 80 m2

abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 10 m (abs 57 m) põhihoonel ja

5 m (abs 52 m) abihoonel

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3 põhihoonel ja 1 abihoonel

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 17.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos

18 ning läbi korterelamumaa krundi pos 2, mille tarbeks on seatud juurdepääsuservituut

krundi pos 1 kasuks. Mahasõitude täpsed asukohad määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv

on toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse korterite arvu selgumisel

projekteerimise etapis.

Krunti läbib jalgratta- ja jalgtee lõik, millele on määratud avalik kasutus.

14

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

Pos 2

Krundi kasutamise sihtotstarve: Korterelamu maa (EK)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1000 m2 (920 m2 põhihoone + 80 m2

abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 10 m (abs 57 m) põhihoonel ja

5 m (abs 52 m) abihoonel

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3 põhihoonel ja 1 abihoonel

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 14.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos

18. Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv

on toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse korterite arvu selgumisel

projekteerimise etapis.

Pos 3

Krundi kasutamise sihtotstarve: Korterelamu maa (EK) 80% ja kaubandus-,

toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK) 20%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1000 m2 (920 m2 põhihoone + 80 m2

abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 10 m (abs 57 m) põhihoonel ja

5 m (abs 52 m) abihoonel

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3 põhihoonel ja 1 abihoonel

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 11. Krundile kavandatud

äripinnad on paigutatud eraldi ühekorruselisse hooneossa, mis tuleb korterelamu hooneosaga

samaaegselt välja ehitada.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos

18. Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv

on toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse hoonemahu ja korterite arvu

selgumisel projekteerimise etapis.

Krunti läbib jalgratta- ja jalgtee, millele on määratud avalik kasutus.

Pos 4

Krundi kasutamise sihtotstarve: Korterelamu maa (EK)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1000 m2 (920 m2 põhihoone + 80 m2

abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 10 m (abs 56 m) põhihoonel ja

5 m (abs 51 m) abihoonel

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3 põhihoonel ja 1 abihoonel

15

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 21.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos

18. Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv

on toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse korterite arvu selgumisel

projekteerimise etapis.

Pos 5

Krundi kasutamise sihtotstarve: Korterelamu maa (EK)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1000 m2 (920 m2 põhihoone + 80 m2

abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 10 m (abs 55 m) põhihoonel ja

5 m (abs 50 m) abihoonel

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3 põhihoonel ja 1 abihoonel

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 21.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos

18. Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv

on toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse korterite arvu selgumisel

projekteerimise etapis.

Pos 6

Krundi kasutamise sihtotstarve: Korterelamu maa (EK)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1000 m2 (920 m2 põhihoone + 80 m2

abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 10 m (abs 55 m) põhihoonel ja

5 m (abs 50 m) abihoonel

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3 põhihoonel ja 1 abihoonel

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 23.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos

19. Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv

on toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse korterite arvu selgumisel

projekteerimise etapis.

Pos 7

Krundi kasutamise sihtotstarve: Korterelamu maa (EK)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet)

16

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1000 m2 (920 m2 põhihoone + 80 m2

abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 10 m (abs 55 m) põhihoonel ja

5 m (abs 50 m) abihoonel

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3 põhihoonel ja 1 abihoonel

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 20.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos

19. Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv

on toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse korterite arvu selgumisel

projekteerimise etapis.

Krunti läbib jalgratta- ja jalgtee, millele on määratud avalik kasutus.

Pos 8

Krundi kasutamise sihtotstarve: Ridaelamu maa (ER)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 (1 põhihoone + 1 abihoone)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 550 m2 (500 m2 põhihoone + 50 m2 abihoone)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 8 m (abs 53 m) põhihoonel ja

5 m (abs 50 m) abihoonel

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 põhihoonel ja 1 abihoonel

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 4.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos

19. Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv

on toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse ridaelamu bokside arvu

selgumisel projekteerimise etapis.

Pos 9

Krundi kasutamise sihtotstarve: Ridaelamu maa (ER)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 (1 põhihoone + 1 abihoone)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 550 m2 (500 m2 põhihoone + 50 m2 abihoone)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 8 m (abs 53,5 m) põhihoonel ja

5 m (abs 50,5 m) abihoonel

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 põhihoonel ja 1 abihoonel

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 4.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos

19. Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

17

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv

on toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse ridaelamu bokside arvu

selgumisel projekteerimise etapis.

Pos 10

Krundi kasutamise sihtotstarve: Ridaelamu maa (ER)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 (1 põhihoone + 1 abihoone)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 450 m2 (400 m2 põhihoone + 50 m2 abihoone)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 8 m (abs 54 m) põhihoonel ja

5 m (abs 51 m) abihoonel

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 põhihoonel ja 1 abihoonel

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 3.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos

19. Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv

on toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse ridaelamu bokside arvu

selgumisel projekteerimise etapis.

Pos 11

Krundi kasutamise sihtotstarve: Ridaelamu maa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 (1 põhihoone + 1 abihoone)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 550 m2 (500 m2 põhihoone + 50 m2 abihoone)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 8 m (abs 54,5 m) põhihoonel ja

5 m (abs 51,5 m) abihoonel

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 põhihoonel ja 1 abihoonel

Krundile maksimaalselt kavandatavate elamisühikute arv on 4.

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos

19. Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv

on toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse ridaelamu bokside arvu

selgumisel projekteerimise etapis.

Pos 12

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa (ÄK)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 750 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9 m (abs 57 m)

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2

Juurdepääs krundile on kavandatud moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos

14. Mahasõidu täpne asukoht määratakse projekteerimise etapis.

18

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv

on toodud peatükis 3.4. Lõplik parkimiskohtade arv määratakse hoonemahu selgumisel

projekteerimise etapis.

Pos 13

Krundi kasutamise sihtotstarve: Haljasala maa (HP)

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv krundil: 5

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind: 150 m2

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud kõrgus

maapinnast:

5 m

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud korruselisus: 1

Juurdepääs krundile on kavandatud Turu tänavalt ning jalakäijatele ja jalgratturitele ka Vana-

Tartu maantee poolt. Lisaks on täiendav ühendus krundile pos 18 kavandatud jalgratta- ja

jalgteega läbi krundi pos 1.

Krunt on moodustatud avalikult kasutatava pargi- ja puhkeala tarbeks ning antakse üle Rae

vallale.

Pos 14 – 15 ja Pos 18 – 19

Krundi kasutamise sihtotstarve: Tee ja tänava maa (LT)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m

Krundid on moodustatud avalikult kasutatava tänava tarbeks ning antakse üle Rae vallale.

Pos 16

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kergliiklusmaa (LK)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m

Krunt on moodustatud avalikult kasutatava jalgratta- ja jalgtee tarbeks ning antakse üle Rae

vallale.

Pos 17

Krundi kasutamise sihtotstarve: Haljasala maa (HP) või tee ja tänava maa

(LT)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m

Krunt on moodustatud avalikult kasutatava pargi- ja puhkeala või autonoomse ühistranspordi

koridori tarbeks ning antakse üle Rae vallale

19

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

Pos 20

Krundi kasutamise sihtotstarve: Tee ja tänava maa (LT)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m

Krunt on moodustatud riigi kõrvalmaanteele 11330 (Järveküla – Jüri tee) kavandatud

ringristmiku tarbeks ning antakse üle Transpordiametile.

4.4 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED

Elamu- ja ärimaa kruntide hoonete arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada

kontaktvööndis üldiselt väljakujunenud hoonestuslaadiga. Hoonete välimus peab olema

kaasaaegse arhitektuurse lahendusega ja sobima lähipiirkonna üldise ilmega.

Planeeringuala ühtse hoonestustüübi ja avaliku ruumi parima lahenduse leidmiseks tuleb ala

arendajal koostöös Rae Vallavalitsusega korraldada arhitektuurivõistlus.

 Hoone ±0.00: Lahendatakse vertikaalplaneeringu koostamisel.

 Korruselisus ja kõrgused:

o Ridaelamute korruselisus on kuni 2 korrust ja kõrgus kuni 8 m.

o Korterelamute korruselisus on kuni 3 korrust ja kõrgus kuni 10 m.

o Ärihoone korruselisus on kuni 2 korrust ja kõrgus kuni 9 m.

o Abihoonete korruselisus on 1 korrus ja kõrgus on kuni 5 m.

o Katustele paigaldatavaid tehnosüsteeme (sh päikesepaneele jmt) ei arvestata hoone

üldkõrguse sisse.

 Katusekalle:

o Rida- ja korterelamutel 00.

o Ärihoonel 0-150 parapetiga.

o Katuseharjajooned ja hoonete põhimahud täpsustuvad hoonete ehitusprojektiga.

 Välisviimistluse nõuded:

o Rida- ja korterelamutel peab hoonete välimus olema visuaalselt nauditav, seejuures

peavad abihooned arhitektuurselt haakuma elamuga. Fassaadimaterjalidena on

lubatud kasutada betooni, krohvi, puitu. Imiteerivate materjalide kasutamine ei ole

lubatud. Lubatud ei ole profiilplekk (v.a valtsplekk), palk ja plastmaterjalid.

Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall).

o Ärihoonel näha Turu tee poole ette esinduslikum fassaad ja suuremad klaasipinnad.

Materjalidest võib kasutada betooni, puitu ja klaasi. Fassaadil kasutada vähemalt

kahte erinevat materjali. Fassaad peab olema liigendatud nii vormilt, materjalilt kui

toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida

tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Hoonetel tohib plekki

kasutada kuni 40% ulatuses fassaadist. Katusekatte toon valida tume (must, tumehall,

tumepruun).

 Koormusindeksid:

o Ridaelamute krundi koormusindeks on 600 m2 krundi pindalast ühe elamisühiku

kohta.

o Korterelamute krundi koormusindeks 300 m2 krundi pindalast ühe elamisühiku kohta.

 Piirded:

20

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

o Korterelamute ümbrust ei ole lubatud piiretega ümbritseda, kuid turvalisuse

kaalutlusel võib piirde rajada ümber mänguväljakute.

o Ridaelamute ümber võib olla kuni 1,5 m kõrgune piire, mis võib olla ümber kogu

krundi territooriumi või eraldada bokse. Samas tuleb arvestada, et lahendus peab

olema krundi lõikes ühesugune (lubatud ei ole ainult ühe boksi piirdega

ümbritsemine) ning piire ei tohi avaneda tänava poole.

o Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa krundi ümber võib olla kuni 1,8 m

kõrgune piire.

o Piirete kujunduslaad täpsustatakse ehitusprojekti koostamise staadiumis, arvestades

hoonete arhitektuuriga ja naaberkinnistute aia lahendustega. Soovitatav on puidust

lattaed või võrkpiire hekiga, kinnistute vahel võib olla ka võrkpiire.

 Muud nõuded:

o Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid.

o Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standartidega EVS 938 „Päevavalgus

hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN

17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

o Hoonete projekteerimisel vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, samuti

pöörata erilist tähelepanu valgusallikatele, mis avaldavad mõju elamualadele.

o Hoonete eskiisprojektid kooskõlastada Rae valla arhitektiga.

4.5 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigi kõrvalmaanteelt 11330 Järveküla – Jüri teelt

(Vana-Tartu maanteelt), munitsipaalomandis Turu teelt ning hetkel eraomandis olevalt Hansa

teelt, mis on kavas peale ühenduse loomist detailplaneeringus kavandatud teedevõrguga Rae

vallale üle anda.

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud töödes „Tallinna Lennujaama ja Jüri aleviku

vahelise ala kergrööbastranspordiga ühendamise eskiisprojekt“ ja „Tallinna Lennujaama ja

Jüri aleviku vahelise ala kergrööbastranspordiga ühendamise eskiisprojekt" koostatud

trassivaliku ekspertarvamus ja eskiisprojekti muudatus“ välja pakutud Tallinna Lennujaama ja

Jüri aleviku vahelise ala kergrööbastranspordi ehk trammi koridori kulgemisega piki 11330

Järveküla – Jüri teed (Vana-Tartu maanteed). Detailplaneeringus on planeeringuala ulatuses

läbi lahendatud kahe rööpapaariga trammitee kulgemine koos peatusega Vana-Tartu maantee

lõunaservas, mis on esitatud perspektiivse liikluskorralduse joonisel (DP-6). Sellest lähtuvalt

on Vana-Tartu maantee äärsete kruntide (pos 1-3) piirid määratud selliselt, et need arvestaksid

trammitee rajamise ruumivajadusega.

Detailplaneeringu liikluskorralduse lahenduse väljatöötamisel on lähtutud sujuva ja liiklust

hajutava liikluskorralduse põhimõttest ning kavandatud planeeringuala läbiv kohalik

jaotusmagistraaltänav (krunt pos 15) 11330 Järveküla – Jüri teest Turu teeni. Planeeritud

tänava ristumine Vana-Tartu maanteega on kavandatud ringristmikuna. Kavandatud tänava

Põlendi kinnistut (65301:001:0183) läbiv osa on lahendatakse mainitud kinnistu planeerimisel

ning teemaa piiri ettepanek on tehtud planeeritava ala naaberkinnistu (Järve tee 13 (katastri nr

65301:001:3090)) osas.

Läbivate teede printsiibist lähtuvalt on planeeringualale kavandatud kohalikud jaotustänavad

(krundid pos 18 ja 19), mis on ühendatud naaberarendusalade ja -kinnistutega. Kavandatud on

ühendus Hansa teega ning tagatud juurdepääs naaberkinnistule (Kongo (katastri nr

65301:001:3093)).

21

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

Detailplaneeringus kavandatud kruntidele on ette nähtud juurdepääsud avalikult kasutatavatelt

kohalikelt jaotustänavatelt ning Turu tänavalt (krunt pos 14).

Sõidukite liikumisalaks on planeeritud 1+1 sõidurajaga tänavad. Sõidutee laiuseks

planeeringuala läbival kohalikul jaotusmagistraaltänaval on 7,0 m ning kohalikel

jaotustänavatel 6,0 m, mis tagab piisava liiklusala erinevas gabariidis sõidukitele.

Vana-Tartu maantee äärne olemasolev jalgratta- ja jalgtee säilib suuresti muutmata kujul ning

see jääb Rae vallale üleantava krundi (pos 17) koosseisu. Ka Turu tee äärne olemasolev

jalgratta- ja jalgtee säilib muutmata kujul ning sellele moodustatakse koos sõiduteega ühine

transpordimaa krunt (pos 14). Vana-Tartu maantee ja Turu tee äärsete olemasolevate jalgratta-

ja jalgteede ühendamiseks on ette nähtud mõlemale poole planeeringuala läbivat avalikult

kasutatavat tänavat jalgratta- ja jalgteed ning avalikult kasutatavat pargi- ja puhkeala (pos 13)

ja korterelamumaad (pos 1) läbivad jalgratta- ja jalgteed. Eraldi jalgratta- ja jalgtee (pos 16)

on kavandatud ühendamaks planeeringuala läbivat avalikult kasutatavat tänavat Järve põik

tänavaga. Täiendavalt on kruntidele pos 1, pos 3 ja pos 7 kavandatud avaliku kasutusega

jalgratta- ja jalgteed, mis täiendavad ja ühendavad olemasolevat ja planeeritavat jalgratta- ja

jalgteede põhivõrgustikku.

Planeeringualal on jalakäijate ja jalgratturite liikumiseks kavandatud kahele poole

planeeringuala läbivat kohalikku magistraaltänavat jalgratta- ja jalgteed laiusega 3,5 m ja 2,5

m ning kohalikul jaotustänaval ühele poole tänavat laiusega 2,5 m.

Jalgrataste parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Eesti standardi EVS 843:2016

põhimõtetest. Parkimisnormatiivi arvutamisel on aluseks võetud keskuse klassi mujal ning

koefitsiendid 1/0,5 korter- ja ridaelamute, 1/100 korterelamu kõrval asuvate äripindade ning

1/150 ärihoone puhul.

Jalgratta parkimiskohtade kontrollarvutus

Pos

nr

Ehitise otstarve Norm. arvutus Normatiivne

parkimiskohta

de arv krundil

Planeeringus ettenähtud

parkimiskohtade arv

krundil

1 1 Planeeritud

korterelamu 17/0,5 34 34

2 Planeeritud

korterelamu 14/0,5 28 28

3 Planeeritud

äripindadega

korterelamu

11/0,5 + 2100*0,2/100 27 27

4 Planeeritud

korterelamu 21/0,5 42 42

5 Planeeritud

korterelamu 21/0,5 42 42

6 Planeeritud

korterelamu 23/0,5 46 46

7 Planeeritud

korterelamu 20/0,5 40 40

8 Planeeritud ridaelamu 4/0,5 8 8

9 Planeeritud ridaelamu 4/0,5 8 8

10 Planeeritud ridaelamu 3/0,5 6 6

11 Planeeritud ridaelamu 4/0,5 8 8

12 Planeeritud ärihoone 1500/150 10 10

22

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

13 Planeeritud

pargi- ja puhkeala - 20 20

Planeeritud maa-alal kokku: 319 319

Märkus: Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel lõplike

elamisühikute ning äripindade kasutusfunktsioonide ja mahtude selgumisel.

Korter- ja ridaelamute sõiduautode parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt

algatamiskorralduse juures olnud lähteseisukohtades välja toodud põhimõtetele, et korter- ja

ridaelamute puhul tuleb näha ette minimaalselt 2 parkimiskohta ühe elamisühiku kohta.

Äripindadega korterelamu puhul on äripindade parkimiskohtade arvutamisel lähtutud Eesti

standardi EVS 843:2016 arvutamise põhimõtetest ning parkimisnormatiivi arvutamisel on

aluseks võetud linnakeskuse II kuni IV klassi asutuste koefitsient 1/90. Ärihoone puhul on

lähtutud Eesti standardi EVS 843:2016 arvutamise põhimõtetest ning parkimisnormatiivi

arvutamisel on aluseks võetud linnakeskuse II kuni IV klassi supermarketi ja kaupluste

koefitsient 1/100.

Sõiduautode parkimiskohtade kontrollarvutus

Pos

nr

Ehitise otstarve Norm. arvutus Normatiivne

parkimiskohtade

arv krundil

Planeeringus ettenähtud

parkimiskohtade arv

krundil

1 1 Planeeritud

korterelamu 17*2 34 36

2 Planeeritud

korterelamu 14*2 28 30

3 Planeeritud

äripindadega

korterelamu

11*2 + 2100*0,2/90 27 30

4 Planeeritud

korterelamu 21*2 42 42

5 Planeeritud

korterelamu 21*2 42 42

6 Planeeritud

korterelamu 23*2 46 46

7 Planeeritud

korterelamu 20*2 40 42

8 Planeeritud ridaelamu 4*2 8 8

9 Planeeritud ridaelamu 4*2 8 8

10 Planeeritud ridaelamu 3*2 6 6

11 Planeeritud ridaelamu 4*2 8 8

12 Planeeritud ärihoone 1500/100 15 15

Planeeritud maa-alal kokku: 304 313

Märkus: Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel lõplike

elamisühikute ning äripindade kasutusfunktsioonide ja mahtude selgumisel.

Kavandatud ringristmiku ja Vana-Tartu maantee lahendus, planeeringuala siseste tänavate

ristlõike ja tänavahaljastuse lahendused ning kruntide juurdepääsude ja parkimise lahendused

on põhimõttelised ning need täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Teedeehituslikud ja parkimislahendused peavad vastama Eesti standardile EVS 843

„Linnatänavad”.

 Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

23

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

 Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).

 Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded

projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa

Transpordiamet.

 Juurdepääsude projekteerimisel tuleb arvestada, et tehnovõrkude liitumispunktid ei jääks

juurdepääsule. Selleks tuleb vajadusel nihutada juurdepääsu või liitumispunkte.

4.5.1 Liiklusuuring ja selle tulemused

Planeeringualale juurdepääsu kavandamise tõttu riigi kõrvalmaanteelt 11330 (Järveküla – Jüri

tee) koostati detailplaneeringu menetluse raames liiklusuuring (vt detailplaneeringu Lisad).

Töö eesmärgiks oli hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu,

analüüsida liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele ning teostada ristmike

läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel, arvestades seejuures nii olemasoleva kui

prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Uuringu raames teostati

lähteandmete analüüs ning selgitati liiklusloenduse andmete põhjal välja olemasolevad

liiklussagedused ja -situatsioon ning peamised teedevõrgu kitsaskohad. Kogutud

lähteandmete baasil modelleeriti perspektiivsed tulevased liiklussagedused ja -suunad ning

teostati ristmike läbilaskevõime arvutused.

Olemasolevate liiklussageduste ja -situatsioon analüüsi kohaselt toimib piirkonna teedevõrk

praegusel ajal hommikuse tipptunni ajal halvemini kui õhtuse tipptunni ajal ning selle

peamiseks põhjuseks on piirkonnas asuvad Kindluse kool ja Järveküla lasteaed, kuhu sel

perioodil ajal lapsi tuuakse. Järveküla – Jüri tee ja Turu tee ristmikul on hommikusel

tipptunnil suured ooteajad ja teenindustase on F. Järveküla - Jüri tee ja 1. Assaku ühendustee

ristmiku puhul toimib olemasolev T-kujuline ristmik halvasti (teenindustase F). Kõrvaltee

vasak- ja parempöörde jagatud sõidurada ning suur liiklusnõudlus piiravad pöördeid

kõrvalteelt peateele ehk Järveküla – Jüri teele.

Uuringu tulemustest ilmnes, et planeeritavalt alalt tänavavõrku lisanduv koormus ei mõjuta

ristmike näitajaid olulisel määral, kuna kavandatava arenduse poolt genereeritav liiklus

moodustab vaid väikese osa kogu uuringuala tulevasest liiklusmahust.

Lisaks on uuringus välja toodud, et Järveküla – Jüri tee ja Turu tee ristmiku probleemide

likvideerimiseks ning piirkonna arendustest lisanduva liikluskoormuse mõju vähendamiseks

on vajalik muuta nii antud ristmik kui ka Järveküla - Jüri tee ja Reti tee fooriga reguleeritud

ristmikeks. Modelleerimise tulemustest on näha, et sellise lahenduse korral paranesid ristmike

üldised teenindustasemed ning seda ka prognoositud suurenenud liiklussageduse korral.

Samuti aitab probleemi leevendada detailplaneeringus kavandatud ühendustee, mis on Turu

teelt alternatiivseks väljasõiduks Järveküla – Jüri teele. Samuti näitasid modelleerimise

tulemused, et Järveküla – Jüri tee ja 1. Assaku ühendustee ristmiku puhul parandab T-kujulise

ristmiku asendamine detailplaneeringus kavandatud ringristmikuga teenindustasemeid ja

üldist toimivust.

Kokkuvõtvalt selgus läbiviidud liiklusuuringust, et planeeritavalt alalt tänavavõrku lisanduv

koormus ei mõjuta ristmike näitajaid olulisel määral ning detailplaneeringus kavandatud

lahendused on piisavad.

24

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

4.6 HALJASTUSE, HEAKORRA JA KESKKONNA PÕHIMÕTTED

4.6.1 Haljastus ja avalik ruum

Detailplaneeringus on lähtutud põhimõttest, et kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks peavad

nii elu- kui ka ärimaa krundid olema haljastatud. Haljastuse osakaal ärimaa krundil peab

olema vähemalt 20%, seejuures peab elamute kontaktvööndis olema 40% haljasalast kaetud

kõrghaljastusega. Täiendavalt tuleb planeeritavale alale kavandada haljasala maa krunt, kuhu

on võimalik kavandada laste mänguväljakuid, palliplatse vms.

Tänavahaljastus Tänavahaljastus on puudereana ette nähtud kohaliku jaotusmagistraaltänava (Roheluse tee)

äärde sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee vahelisele tehnovõrkudest vabale maa-alale ja Vana-

Tartu maantee serva jalgratta- ja jalgtee ning korterelamumaa kruntide vahele.

Tänavahaljastuseks sobilikud puuliigid on harilik vaher, arukask, harilik toomingas, harilik

hobukastan, serbia kuusk, kääbus-seedermänd, iluõunapuu „Director Moerland“ või harilik

viirpuu. Samas on tänavamaale soovitatav näha ette mitmerindeline haljastus (nt puud

põõsastega või puud kõrgemate rohttaimedega. Sobilikud põõsaliigid on tuhkurenelas

„Grefsheim“, lodjap-põisenelas „Nugget“, siberi kontpuu „Sibirica“, harilik sirel, harilik

ebajasmiin, lodjap-põisenelas „Amber Jubilee“ või võsund-kontpuu „Flaviramea“. Samuti

tasub kaaluda tänavahaljastuses pihlenelase „Sem“, hariliku kitseenelase või laanesõnajala

kasutamist.

Detailplaneeringus välja toodud soovituslik taimede liigiline koosseis võib ehitusprojektis

muutuda.

Pargi- ja puhkeala haljastus ja ruum

Planeeringulahendus näeb ette enam kui 5000 m2 suuruse haljasala maa krundi avalikus

kasutuses mänguväljakutega pargi- ja puhkeala rajamiseks. Pargi- ja puhkealale on

kavandatud tegevusi ja atraktsioone väikelastele (nt kiiged, tasakaalupostid, liumägi,

mängumaja jmt), noorukitele (nt ronila, lauatenniselaud jmt) ning täiskasvanutele (nt

lamamistoolid, pingid koos lauaga pikniku pidamiseks jmt). Samuti on ette nähtud

rattahoidjad ja prügikastid ala mugavamaks kasutamiseks. Eelnimetatud inventari loetelu võib

ehitusprojekti koostamisel täieneda või muutuda vastavalt pargi- ja puhkeala

maastikuarhitektuursele lahendusele.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb välja töötada pargi- ja puhkeala maastikuarhitektuurne

lahendus, milles peab olema äratuntavalt iseloomulikke elemente, mis teeks kvartali sisesest

rohealast omamoodi sümboli. Maastikuarhitektuurses projektis tuleb välja tuua piirkonda

sobituvad taimede liigid ja nende kooslused. Kõrg- ja madalhaljastust on soovitav

projekteerida ehitusprojekti mahus vabakujulisena. Vabakujulisus sobitub paremini

ümbritseva loodusliku keskkonnaga. Väheintensiivne majandamine tagab alal suurema

õiterohkuse ja õite olemasolu kogu hooaja jooksul. Haljastuse projekteerimisel arvestada

põhjakaares oleva lasteaia õuealale istutatud haljastusega. Turu tee poolsele pargi alale

projekteerida (ilu)õunapuid, mis oleks lasteaia alale istutatud õunapuude rea jätkuks.

Samas peab pargi- ja puhkeala olema kohaks, kus lõõgastuda, mängida, sportida, puhata ja

kohtuda inimestega või lihtsalt läbi jalutada. Pargialale tuleb kavandada mänguala ja vabaaja

veetmise koht igas vanuses lapsele ja täiskasvanule. Avaliku ruumi eraldamiseks privaatsest

võib kasutada erinevaid maastikulisi pinnavorme (künkad, lohud jne). Samuti tuleb hea

väliruumi lahendamisel arvestada kliimamuutustega. Hea väliruum näeb ette

keskkonnasõbralikus looduskeskkonnas väärtuslikku ühisressurssi, hoiab ja arendab ning

25

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

võimendab ruumilise keskkonna looduslikke komponente. Samuti pakub lahendusi elurikkuse

säilitamiseks ja suurendamiseks. Heas väliruumis on koht nii kohaspetsiifilisel loodusel kui ka

inimesel.

Krundisisene haljastus Planeeringulahenduses on kavandatud haljastuse osakaaluks korterelamute kruntidel 47 -

50%, ridaelamute kruntidel 40 - 45% ja ärimaa krundil 20%.

Krundisisene haljastus lahendatakse konkreetse hoone projekteerimisel. Hoonete

projekteerimisel on soovitav krundisisesele alale projekteerida nii kõrg- kui ka

madalhaljastust. Mitmerindeline haljastus aitab leevendada müra ja toimib efektiivselt saaste

vähendajana. Kruntide uushaljastus võiks paikneda eelkõige kruntide välispiiridel, mis

võimaldab lahendada krundi siseselt paremad ja ohutumad liikumistingimused.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Ehitusprojekti koostamisel tuleb läbi viia täiendav kõrg- ja/või madalhaljastuse

hindamine.

 Ehitusprojekti koostamisel tuleb välja töötada pargi- ja puhkeala maastikuarhitektuurne

lahendus.

 Ehitusprojektis koostada haljastuse lahendus arvestades, et elamumaal tuleb iga 300 m²

kohta näha ette 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 6 m, ning ärimaal iga 600 m² kohta

1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m.

 Uushaljastuse rajamisel tuleb kasutada väärtuslikke ja pikaealisi liike, mis pole

õhusaaste suhtes väga tundlikud ja on võimalusel piirkonnas juba esindatud. Samuti

tuleb uushaljastuse kavandamisel arvestada pinnasest tingitud kasvutingimustega.

 Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste

vahelised kujad vastavalt Eesti standardile EVS 843 „Linnatänavad” nõuetele.

 Detailplaneeringu etapiviisilisel elluviimisel tuleb rakendada hilisemate ehitustööde ajal

varem rajatud kõrghaljastuse säilitamiseks vajalikud kaitsemeetmeid.

4.6.2 Müra

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb arvestada olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik

(Transpordiamet) on planeeringu koostamise korraldajat teavitanud riigitee liiklusest

põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Rae valla mürakaardi alusel võib Vana-Tartu mnt ääres müra ületada lubatud piirväärtusi.

Sellest tulenevalt viidi detailplaneeringu koostamise raames läbi liiklusmürast põhjustatud

müratasemete hindamine, mille koostas Akukon Eesti OÜ. Töö eesmärk oli hinnata nii

olemasolevaid kui ka perspektiivseid liiklusmüra tasemeid ning näha ette võimalikud

leevendusmeetmed.

Läbiviidud müratasemete arvutamise ja müra modelleerimise tulemusel selgus, et planeeritava

alani ulatuvad Järveküla - Jüri tee poolel päevasel ajal kuni 57-59 dB müraindikaatori Ld

samatugevustsoon ning öisel ajal 48-51 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon. Kaugemal

asuvate hooneteni ulatuvad väiksemad müratasemed. Planeeritaval alal on tagatud

keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

26

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II

kategooria liiklusmüra normtasemed.

Tagamaks siseruumides kehtestatud normtasemete täitmine on vaja määrata hoonete

fassaadidele mõjuvad müratasemed, mille alusel saab kehtestada fassaadidele vastavad

heliisolatsiooni nõuded. Planeeritavate hoonete fassaadideni mõjuvad liiklusandmete kohaselt

päevasel ajal kuni LAeq = 61 dB suurune müratase.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Hoonete projekteerimisel arvestada töös „Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute

ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering. Liiklusmürast põhjustatud

müratasemete hindamine“ esitatud soovitustega.

 Hoonete projekteerimisel arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed

elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“ kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ meetmeid.

 Hoonete projekteerimisel arvestada, et vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ § 6 lg 3 ei tohi liiklusmüra maksimaalne helirõhutase

müratundlike hoonetega aladel ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB. Vajadusel võtta

kasutusele müraleevendavad meetmed.

 Hoonete projekteerimisel arvestada, et juhul kui kavandatav tegevus võib kaasa tuua

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt olulise

mürahäiringu, peab ehitusdokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. Krundilt lähtuv

müra ei tohi ületada kehtestatud normtasemeid.

 Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete müratasemete müra ei tohi ületada

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müratasemeid.

Mürahäiringute ennetamiseks tuleb põhjalikult planeerida seadmete paigutust teiste

hoonete suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab teostuma selliselt, et häiriv müra

ei leviks hoone konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone siseruumidesse või

ümberkaudsete hooneteni/kinnistuteni.

 Kuna planeeringuala lähiümbruses asuvad Würth AS-i lao- ja büroohoone ning mitmed

teised lao- ja logistikahooned, tuleb hoonete projekteerimisel arvestada, et ka eeltoodud

aladelt võib tuleneda planeeringu alale levivat mürahäiringut (nt laadimismüra,

ohutussignaalid ja muu taoline). Arvestada, et detailplaneeringu ala välisõhus levivad

tööstusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra

normtasemeid. Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava

mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (KeM

määrus nr 71 § 6 lg 2).

 Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada

selliselt, et nende poolt tekitatav vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

vastaks sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3

kehtestatud piirväärtustele. Samuti peavad käesoleva seaduse kehtestatud piirväärtustele

vastama ehitustegevusega kaasnevad vibratsioonitasemed.

27

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

4.6.3 Radoon

Planeeritaval alal viidi PML Balti OÜ poolt läbi radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine

pinnaseõhust (uuringu aruanne lisatud planeeringumaterjalidele). Uuringu tulemusel selgus, et

valdavas osa uuringupunktidest on tegemist kõrge radoonisisaldusega pinnasega (kuni 126

kBq/m³).

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks, ehitamiseks ja monitoorimiseks:

 Hoonete projekteerimisel arvestada, et siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond

vastavalt EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ toodule.

 Hoonete ehitamisel on vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni

hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, tarindite radoonikindlad lahendused

(nt radoonitorustik), nõuetekohased ventilatsiooni lahendused. Soovitatav tihendada ja

hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse

tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina

liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe.

 Peale hoone valmimist on vajalik teostada siseruumides radooni sisalduse

kontrollmõõtmine vastavalt RAM2016 nõuetele.

4.6.4 Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel juhinduda jäätmeseadusest, Rae valla jäätmehoolduseeskirjast ja teistest

asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetest. Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki

sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks

ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Rae valla

haldusterritooriumil. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud,

kellel on vastav keskkonnakaitseluba.

Planeeringualale on ette nähtud tagatisrahata pakendijäätmete kogumiskonteineritele sobiv

asukoht planeeringuala läbiva jaotusmagistraaltänava ääres. Pakendikonteinerite mugavamaks

kasutamiseks on tänava äärde kavandatud parkimistasku.

Planeeringulahenduses on korterelamu maa kruntidele ette nähtud jäätmete

kogumiskonteinerite hoiustamiseks jäätmemajad juurdepääsuteede lähedusse. Ridaelamumaa

kruntidel on jäätmete kogumiskonteinerid paigutatud juurdepääsuteede äärde, kuid need on

vajadusel võimalik paigutada ka abihoonesse. Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

krundil on jäätmete kogumiskonteinerid paigutatud juurdepääsuteede äärde, kuid

projekteerimise etapis tuleb asukohta krundil või hoonesiseselt täpsustada.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Hoonete projekteerimisel täpsustada segaolme- ja muude liigiti kogutavate jäätmete

kogumiskonteinerite asukoht oma krundil. Kui konteinerite asukoht kavandatakse

lähemale kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus.

 Kuni 1100-liitrised (k.a) väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava

jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (nt betoon, asfalt, kiviparkett

jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui

28

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

4 m. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse vahemaa

jäätmekäitluslepinguga.

 Suuremad kui 1100-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil

paiknevale kõva kattega (nt betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud

jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 Juurdepääsuteed jäätmemahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased.

Juurdepääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja nende kohal peab takistusevaba

ruumi olema vähemalt 4,5 m kõrguseni (süvakogumismahutite korral vähemalt 8 m).

Juurdepääsuteed ei tohi olla libedad ja nende kalle ei tohi ületada 1:10.

 Ehitusloa eskiisprojektis tuleb esitada „Rae valla jäätmehoolduseeskirja“ § 31 lg 2

punktides 1-4 nõutud informatsioon.

4.6.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti standardis EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

toodud soovitusi:

 Hoonetele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad, mis vähendab vandalismiaktide ja

sissemurdmiste riski.

 Sissepääsude juures soovitatavalt kasutada videovalvet. Jälgitavus vähendab kuriteoohtu.

 Hoonete välisele alale kavandada vastupidavatest materjalidest pinke, prügikaste jne – nii

väheneb vandalismiaktide ja süütamiste risk.

 Pingid ja muud varguse objektiks sattuda võivad esemed tuleb kindlalt kinnitada.

 Hoonete sissepääsud valgustada.

4.7 VERTIKAALPLANEERIMINE

Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale

sademevee kanalisatsiooni.

Kõvakattega krundiosal kogutakse sademeveed restkaevudesse. Kruntidel puhastamist

vajavad sademeveed puhastatakse krundite piires lokaalsetes puhastites (muda- ja I klassi

õlipüüdjates). Haljastatud krundiosadele sattunud sademeveed immutatakse pinnasesse.

Nii vertikaalplaneerimise kui sademevee ärajuhtimise lõplik lahendus täpsustatakse

ehitusprojektis, vt ka peatükk 5.1.4.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist naaberkinnistutele.

 Puhastamist vajavad sademeveed puhastada krundi piires lokaalsetes puhastites

(liivapüüdjad + õlipüüdjad).

4.8 TULEOHUTUSNÕUDED

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt tuleohutuse seadusele, siseministri

30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja 18.02.2021 määrusele

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

29

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standardile EVS 812-7:2018 (Ehitise

tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded).

Lahenduse koostamisel on arvestatud nõudega, et hoonete vahelised kujad peavad olema

vähemalt 8 meetrit. Päästeautode juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud avalikult

kasutatavatelt teedelt.

Välise tuletõrjeveevarustuse lahenduse selgitus on esitatud seletuskirja punktis 4.1.2.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned TP2 tuleohutusklassile vastavad.

Madalama tuleohuklassi rakendamine on võimalik juhul kui detailplaneeringu

elluviimisel ei realiseerita maksimaalset ehitusõigust või kui hoone kasutusfunktsioon ja

kujad võimaldavad madalamat tulepüsivusklassi.

 Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästevahenditega, arvestades Eesti standardis EVS 812-7 toodud

nõudeid. Vajadusel arvestada ka päästetehnika ligipääsuga ümber hoone. (EVS 812-

7:2018 p 14.1.7).

 Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standardiga EVS 812-6 „Ehitise tuleohutus

osa 6 Tuletõrje veevarustus“.

4.9 KAVANDATUD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSE

MÄÄRAMINE

Planeeringualal asub ja sellele ulatub nii olemasolevatest kui ka planeeritud tehnovõrkudest

ning rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid.

Detailplaneeringu joonisel DP-4 Põhijoonis on kajastatud graafiliselt ja kruntide kasutamise

tingimuste tabelis kirjeldatud määratud servituutide ja kitsenduste vajadusi.

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate servituutide

seadmiseks, mis on vaja seada tehnovõrkude kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja

kasutamise tagamiseks. Servituutide ulatust võib ehitusprojektis täpsustada.

Planeeringualaga piirnevatele kinnistutele planeeritud ja olemasolevatele tehnovõrkudele

määratakse ja seatakse servituudialad kaitsevööndi ulatuses ehitusprojekti koostamise

staadiumis või peale ehitustööde lõppu.

5 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojekti

staadiumis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

5.1 VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUS NING SADEMEVEE LAHENDUS

Krundi vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Aktsiaselts ELVESO poolt

06.12.2021 kirjaga nr 4-11/2683-1 väljastatud tehnilised tingimused nr VK-TT 163.

Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

30

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

 Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

 Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

 Eesti standard EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus

 Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad

5.1.1 Veevarustuse välisvõrk

Planeeritavate kruntide ühendamine ühisveevärgiga on võimalik vastavalt tehnilistele

tingimustele ÜPV-1, ÜPV-2 ÜPV-3 ja ÜPV-4 piirkondadest.

Planeeritud De160 veetorustik on kavandatud ringistada ühendustega ÜPV-2 piirkonnas

Järveküla-Jüri teel asuva olemasoleva De160 toruga ja ÜPV-3 piirkonnas Vana-Jäätma

kinnistu ja lähiala detailplaneeringus (DP1063) varem planeeritud De160 veetoruga.

Veetorustikute hargnemised on planeeritud De110. Torude läbimõõdud täpsustatakse

järgmises projekteerimise staadiumis.

Ühisveevärgiga liitumised:

 Krundile pos 1 on ette nähtud liitumine ÜPV-4 piirkonnas Hansa teel Hansa tee 10

kinnistu juures asuvast olemasolevast De110 torust.

 Kruntidele pos 2 kuni pos 11 on ette nähtud liitumised planeeritud veevarustuse

torustikust.

 Krundile pos 12 on ette nähtud liitumine ÜPV-1 piirkonnas Turu teel asuva olemasoleva

De160 toruga.

Arvutuslikud vooluhulgad:

 Planeeringuala ööpäevane majandus-joogivee maksimaalne kogus kokku on Q=53m3/d,

q=4,5 l/s

Planeeringuala kruntide orienteeruvad veetarbimised:

 Krundid pos 1 kuni pos 7: Q=10 m3/d ning kokku 7 x 5m3/d =35 m3/d

 Krundid pos 8 kuni pos 12: Q=9 m3/d ning kokku 5 x 3,6 m3/d= 18 m3/d

Kavandatud kruntide veekogused selguvad ja täpsustuvad järgnevas projekteerimise

staadiumis.

Igale krundile on liitumiseks ühisveevärgiga kavandatud liitumispunkt (kummikiilsiiber)

krundi piirist 0,5 m kuni 2 m väljapoole avalikult kasutatava tee maa-alale.

Planeeritud liitumispunktide läbimõõt on De63. Liitumispunktide läbimõõt täpsustatakse

järgmises projekteerimise staadiumis.

Planeeritud veetorud paigaldatakse survetorudest PE PN10 paigaldussügavusega 1,8 m

maapinnast. Plasttorud peavad vastama standardile EVS-EN12201.

5.1.2 Väline tuletõrjeveevarustus

Veevajadus ehitiste väliseks tulekustutuseks on kuni 20 l/s 3 tunni jooksul. Edasistes

projekteerimise staadiumites tuleb täpsustada vajalik välistuletõrjevee vooluhulk ja hoonete

sisetuletõrjevee vajadus.

31

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

Olemasolevad hüdrandid asuvad Järveküla - Jüri ja Turu teel.

Planeeritud ringistatud De160 veevarustuse ühisvõrgust on võrguvaldaja poolt garanteeritud

tuletõrjevee tarbeks vooluhulk 15 l/s. Planeeritud ringistatud De160 veetorule on planeeritud

2 hüdranti. Planeeritud tupikliinide De110 torudele on samuti planeeritud 2 hüdranti.

Kui projekteerimise etapis selgun, et vajalikku vooluhulka ei ole planeeritud veevarustuse

ühisvõrgust võimalik tagada, tuleb vastavalt vajadusele rajada kruntide siseselt

tuletõrjemahutid.

Tulekahju puhkemisel mistahes hoone osas peab päästemeeskonna sisenemistee olema

lähimast hüdrandist ja/või tuletõrjeveemahutist mitte kaugemal kui 100 m.

5.1.3 Reoveekanalisatsioon

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem töötab lahkvoolsena.

Planeeritavate kruntide ühendamine ühisreoveesüsteemiga on võimalik vastavalt tehnilistele

tingimustele ÜPK-1 , ÜPK-2 ja ÜPK-3 piirkondadest.

Krund1 pos 1 reoveed juhitakse planeeritud isevoolsete torustike kaudu ÜPK-3 piirkonnas

Hansa teel Hansa tee 10 kinnistu juures asuvasse olemasolevasse reoveetorusse. Liitumine

teostatakse olemasolevas kaevus K-10.

Kruntide pos 2 kuni pos 11 reoveed kogutakse kokku ja juhitakse planeeritud isevoolsete

torustike, survetorustike ja krundile pos 15 planeeritud reoveepumpla kaudu ÜPK-2

piirkonnas Vana-Jäätma kinnistu ja lähiala detailplaneeringus (DP1063) varem planeeritud

reoveetorustikku. Liitumiseks on varem planeeritud kaev.

Krundi pos 12 reoveed kogutakse kokku ja juhitakse läbi planeeritud isevoolse torustiku

ÜPK-1 piirkonnas Turu teel asuvasse olemasolevasse reoveetorusse. Liitumine teostatakse

olemasolevas kaevus.

Planeeringuala reovete ärajuhtimiseks on kavandatud üks reoveepumpla, mis võimaldab

reoveed (üle-)pumbata survetorustiku kaudu varem planeeritud reovee eelvoolu. Järgmises

projekteerimise staadiumis täpsustub pumpla asukoht ning täiendavalt tuleb pumplale ette

näha sissesõit ja teenindusala vastavalt AS ELVESO tehniliste nõuetele.

Reovee survetorustiku läbimõõdu valik ja reovee pumplatootlikus:

 Reoveepumpla (+ vajadusel akumuleerimise töömaht) - tootlikus kuni 8 l/s, survetoru

De110.

Kavandatud reovee liitumispunktid AS-iga ELVESO on kavandatud 0,5 m kuni 3 m

kaugusele krundi piirist.

Kanalisatsiooni arvutusäravool:

 Kanaliseeritav arvutuslik reovee vooluhulk kruntidelt kokku on Q=53m3/d, q=6,8 l/s

Planeeringuala kruntide orienteeruvad reoveekogused:

 Krundid pos 1 kuni pos 7: Q=10 m3/d ning kokku 7 x5 m3/d =35 m3/d

 Krundid pos 8 kuni pos 12: Q=9 m3/d ning kokku 5 x 3,6 m3/d = 18 m3/d

32

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

Kavandatud kruntide reoveekogused selguvad ja täpsustuvad järgnevas projekteerimise

staadiumis.

5.1.4 Sademevee ärajuhtimise lahendus

Olemasolev olukord

Piirkonna sademevee eesvooluks on olemasolev sademevee süsteem - kraavid ja truubid Järve

põik tänava piirkonnas, truubid ristumisel Tallinn-Tartu maanteega ning olemasolev kraav

Vaskjala-Ülemiste kanalini (vt sademevee eesvoolu skeemi joonis VK-1).

Vana-Kongo kinnistul asub olemasolev sademeveetorustik ja -kraav, mis on rajatud Hansa tee

elamurajooni sademevete ärajuhtimiseks eesvoolu, milleks on Järve põik L1 kinnistul asuv

olemasolev sademeveetorustik De400 (kaldega ca 0,003 ja läbilaskevõimega ca 116 l/s).

Kraavi lõpus vahetult Järve põik L1 kinnistupiiri ääres asub sademeveekanalisatsiooni kaev,

mis on liitumispunktiks eesvooluga.

Hansa tee elamurajooni poolt suubub kraavi olemasolev De400 sademeveetoru, mille kalle on

ca 0,001 ning läbilaskevõime ca 66 l/s. Hansa tee elamurajoonist on sademeveevooluhulk

piiratud ca 66 l/s.

Planeeritud lahendus

Sademevee lahenduse koostamisel on tulnud arvestada naaberala (Hansa tee elamurajooni)

sademevete ärajuhtimise jätkumise ning kõrge pinnaseveetasemega (vt radooniuuringu

aruannet), mistõttu on välja töötatud sademevete ärajuhtimise lahendus.

Planeeringuala sademeveed on kavandatud ära juhtida olemasolevasse sademevee

kanalisatsiooni Järve põik L1 kinnistul, kasutades selleks olemasolevat liitumispunkti.

Vana-Kongo kinnistul asuv olemasolev kraav on planeeringuala idaosas kavas osaliselt

säilitada kergliiklusmaa krundi (krunt pos 16) koosseisus, mis võimaldab seda kasutada

akumuleeriva mahutina. Planeeringuala läänepoolses osas on kavas olemasolev kraav

asendada planeeritava De630 sademeveetorustiku-mahutiga, mis jääb tee ja tänavamaa

kruntidele (krundis pos 15 ja pos 18).

Planeeritava sademeveetorustiku-mahuti pikkus on 72 m, läbimõõt De630-800 ning kalle

0,001. Piirnevatel kruntidel tuleb sademevee torustiku koridoris tõsta maapinda ca 0,5 m kuni

1,0 m.

Toru-mahuti ja kraavi töömahu arvutamisel tagada äravool 50 l/s planeeritavatelt kruntidelt.

Akumuleeriv töömaht tuleb täpsustada järgmises projekteerimise etapis.

Igale krundile on kavandatud liitumispunkt sademeveesüsteemiga krundi piirist 0,5 m

kaugusele või kaev sademeveemagistraali peal. Kruntidele pos 7 ja pos 8 on planeeritud

liitumispunktid 1,0 m kinnistu piirist ning eelvooluks on olemasolev kraav. Planeeritaval alal

tuleb maapinda tõsta kuni 1,2 m, et tagada sademevee eelvoolu toimimine.

Kanaliseeritav arvutuslik sademevee vooluhulk:

33

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

 Hansa tee elamurajooni arvutuslik sademevee vooluhulk lähtuvalt ehitusprojektist

(Korterelamute ehitusprojekt. Hansa tee 1, 2, 4, 8, 10. Teed ja tehnovõrgud, Merindorf

OÜ, töö nr 017026) ning vastavalt varem kehtinud standardile (EVS 848:2013) on kokku

66 l/s. Arvutades vooluhulgad ümber vastavalt kehtivale standardile (EVS 848:2021) on

elamurajooni arvutuslik sademevee vooluhulk 117 l/s.

 Planeeritavate korter- ja ridaelamu kruntide pos 1 kuni pos 8 (kokku 1,61 ha kõvakattega

pindasid) arvutuslik sademevee vooluhulk on 269 l/s vastavalt kehtivale standardile

(EVS 848:2021).

Planeeritud lahenduse puhul on arvestatud, et kruntide sademeveed akumuleeritakse osaliselt

krundisiseselt. Planeeritavatelt kruntidelt pos 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 on soovitav piirata või

osaliselt krundisiseselt akumuleerida vooluhulgad ning suunata toru-mahutisse igalt kinnistult

maksimaalselt 10 l/s (kokku 7 x 10 l/s=70 l/s).

Arvestatud on, et olemasolev sademevee väljavool toru De400 (i= 0,003) kaudu on kokku 116

l/s ning väljavooluhulk planeeritavalt alalt ei suurene. Planeeritavast toru-mahutist ja

akumuleeruvast kraavist arvestatud piiratud äravool 70 l/s planeeringuala vooluhulgale ning

66 l/s transiitvooluhulkadele Hansa tee elamurajoonist.

Samas on planeeringualal soovituslik kasutada sademeveest vabanemiseks ka looduslähedasi

lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda maastikukujundamise kaudu ning

samaaegselt vältida sademevee reostumist.

Selliste looduslähedaste lahendustena on võimalik hoonete ehitusprojekti koostamisel ning

sellega koos maastikuarhitektuurse lahenduse väljatöötamisel kaaluda näiteks haljastatud

küvettide kasutamist, krundist teatava osa loodusliku suktsessiooni meelevalda jätmist ja/või

osaliselt mitteniidetavate taimekoosluste kasutamist klassikaliste muruplatside asemel.

Parkimiskohtade projekteerimisel on soovitatav dreenivate katendite kasutamine (nt

betoonkivi või murukivi kasutamine asfaldi asemel).

Sellest tulenevalt on ette nähtud, et planeeritavate ridaelamu kruntide pos 9 kuni pos 11,

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa krundi pos 12 ning haljasala maa krundi pos 13

sademeveed immutatakse krundisiseselt. Planeeritavate tee ja tänava maa ning

kergliiklusemaa kruntide pos 14 kuni pos 19 sademeveed immutatakse teemaal.

Sademeevee kogused ja krundisiseste sademevee vooluhulkade akumuleerimise ja

immutamise võimalused ning sellest tulenevad toru-mahuti töömaht ja sademevee

ärajuhtimise piiramise vajadus täpsustatakse järgmises projekteerimise etapis. Vajadusel tuleb

kruntidele ehitusprojekti koostamisel ette näha akumuleerivad torud-mahutid katusevee ja/või

platside jaoks. Sademevee liitumispunktide ja eelvoolu kõrgusmärgid on piiratud, mistõttu

tuleb edasise projekteerimise käigus täpsustada sademevee liitumispunktide projekteerimise

otstarbekust ja sademevee krundisisese immutamise võimalusi.

Kõvakattega pindadelt kogutav sademevesi puhastatakse enne eesvoolu või krundi

liitumispunkti juhtimist krundisisestes muda- ja I klassi õlipüüdjates. Suublasse juhitav

sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele.

34

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

5.2 ELEKTRIVARUSTUS

Detailplaneeringu elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 29.04.2020

väljastatud tehnilised tingimused nr 348602.

Detailplaneeringu ala elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva alajaama nr 8553 ja uue

kavandatava komplektalajaama (10/0.4kV trafod kuni 2x1600kVA) baasil. Uue trafoalajaama

toide on ette nähtud sisselõikena olemasolevasse keskpinge kaablisse nr 19306.

Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena.

Elektrikoormuste tabel:

Pos

nr Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus,

Pa/Ia (kW/A) Liitumine

planeeritud

trafoalajaama baasil

trafoalajaama

nr 8553 baasil

1 Korterelamu 100/160

0.4 kV

liitumiskilp

kiinistu piiril

2 Korterelamu 100/160

3 Äripindadega korterelamu 100/160

4 Korterelamu 100/160

5 Korterelamu 100/160

6 Korterelamu 100/160

7 Korterelamu 100/160

8 Ridaelamu 60/100

9 Ridaelamu 60/100

10 Ridaelamu 60/100

11 Ridaelamu 60/100

12 Ärihoone 90/160

- Tänavavalgustus 30/50

- Reoveepumpla 10/16

Planeeringuala tarbijad

alajaamade kaupa kokku

(koos eriaegsusega)

750/1200 90/160

Planeeringuala tarbijad kokku

(koos eriaegsusega) 800/1250

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti

koostamine, sh ka alajaamade projekteerimine, toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste

tingimuste alusel arvestades objekti arhitektuuriga.

5.2.1 Tänavavalgustus

35

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

Tänavavalgustuseks on ette nähtud koonilistele terasmastidele paigutatud LED-lampidega

välisvalgustid. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena, mis on paigutatud

maapinnas asuvatesse plasttorudesse.

Tänavavalgustuse lahendus, sh mastide asukohad, ning ehitusmahud täpsustuvad

ehitusprojekti koostamisel.

5.3 TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS

Detailplaneeringu sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS poolt 29.11.2021

väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35840375.

Planeeritud kruntide sidevarustus on ette nähtud lähtuvana Vana-Tartu mnt ääres paiknevast

sidekaevust ASS-057.

Uus sidekanalisatsioon on ette nähtud ehitada 100 mm läbimõõduga PVC plasttorudest ning

individuaalse sisestusega igale krundile. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b

sidekaevusid. Normide kohane kaablitorude paigaldussügavus sõidutee all on min. 1,0 m,

väljaspool sõiduteed 0,7 m.

Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse

ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt

taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Telia Eesti AS siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi

omaval firmal ja Telia Eesti AS poolt väljastatud tööloa alusel.

5.4 GAASIVARUSTUS

Detailplaneeringu gaasivarustuse lahenduse aluseks on Adven Eesti AS poolt 30.04.2020

väljastatud tehnilised tingimused gaasivõrguga liitumiseks.

Planeeritaval alal on olemas A- ja B-kategooria gaasi jaotustorustikud: A-kategooria torustik

läbimõõduga PEØ110 mm paikneb Turu ja Hansa teedel ning B-kategooria PEØ160 mm

läbimõõduga gaasitorustiku ots paikneb planeeritaval Vana-Tartu mnt 80 krundi kirde-ida

nurgas (planeeritaval krundil pos 15).

Planeeritava ala maagaasiga varustamiseks on planeeritud ehitada uued A- ja B-kategooria

gaasi jaotustorustikud. Uued torustikud on ette nähtud paigaldada transpordimaale (krundid

pos 15, 18 ja 19). Gaasirõhu redutseerimiseks on ette nähtud paigaldada gaasirõhu

reguleerimiskapp (GRK) krundile pos 15.

Moodustavad krundid on kavandatud liita gaasivõrguga järgnevalt:

 Krunt pos 12 (ärimaa) on planeeritud liita A-kategooria gaasitorustikuga Turu tänaval.

Planeeritava krundi jaoks on ette nähtud ehitada uus liitumispunkt sulgseadmega

kinnistupiiril.

 Krundid pos 1 ja 2 (korterelamud) on planeeritud liita A-kategooria gaasitorustikuga

Hansa teel. Krundi pos 1 jaoks on ette nähtud ehitada uus liitumispunkt ning krundi pos

2 jaoks on kavandatud kasutada olemasolevat liitumispunkti Hansa tee ja krundi pos. 2

kinnistupiiril.

36

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

 Krundid pos 3, 4, 5, 6 ja 7 (korterelamud) on planeeritud liita B-kategooria

gaasitorustikuga, mille jaotustorustik on kavandatud piki planeeritavat tänavat (krundid

pos 15 ja 18) Vana-Tartu maanteest Põlendi kinnistuni. Liitumispunktid koos

sulgseadmetega on ette nähtud kinnistu piiridele.

 Krundid pos 8, 9, 10 ja 11 (ridaelamud) on planeeritud liita A-kategooria

jaotustorustikuga. Liitumispunktid koos sulgseadmetega on ette nähtud kinnistu

piiridele.

Kõik gaasitorustikud on planeeritud maa-alusena ning gaasivõrgu liitumispunktid on ette

nähtud kruntide piiridele.

Vana-Tartu maantee äärde kavandatud perspektiivse trammitee koridor lõikub planeeritud

gaasitoruga. Gaasitorustiku ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada gaasitoru kaitsmiseks

vajalike meetmetega.

5.5 SOOJUSVARUSTUS

Kuna planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas, tuleb kavandatavate hoonete soojusvarustus

tagada lokaalsete lahendustega. Lokaalsete soojavarustuse lahenduste puhul on soovitav

kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme. Keelatud on

märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid nagu raskeõlid ja kivisüsi.

Kavandatavate hoonete soojusvarustus on võimalik lahendada:

 Gaasikatlamajade baasil läbi projekteeritavate soojussõlmede:

o Kruntide gaasiga varustamiseks on detailplaneeringus kavandatud gaasivõrk

liitumispunktidega krundipiiridel (vt ka punkt 5.4 Gaasivarustus).

o Gaasikatlamajade puhul tuleb jälgida majandus- ja taristuministri 03.07.2015

määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja

gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma

täitmisele esitatavad nõuded“ § 44-461 toodud nõudeid gaasiseadme

paigaldamisele, korrashoiule ja põlemisgaaside eemaldamisele.

o Tähelepanu tuleb pöörata ka põlemisgaaside eemaldamiseks vajalike korstnate

sobivusele hoone arhitektuurse lahendusega.

 Maasoojussüsteemide (horisontaalse või vertikaalse) baasil:

o Horisontaalsete maasoojussüsteemide puhul tuleb arvestada, et vajaliku

energiakoguse ammutamiseks on vajalik piisavalt suure vaba krundipinna

olemasolu. Rusikareegel ütleb, et 1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3,6

m² vaba maapinda.

o Horisontaalne maasoojussüsteem peab asuma vähemalt 2 m kaugusel kinnistu

piirist, 2 m kaugusel puu vertikaalprojektsioonist ning ei või asuda kõvakattega

ala, tee, parkla või hoone all.

o Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt ei ole kruntidele võimalik kavandada

horisontaalset maasoojussüsteemi ning eelistatud on vertikaalne

maasoojussüsteem.

o Kuna vertikaalse maasoojussüsteemi puuraugust veevõttu ei toimu st tegemist on

kinnise soojussüsteemi puurauguga, siis ei kohaldu sellisele puurkaevule ka

veeseaduse § 151 ja § 154 kohased sanitaarkaitseala või hooldusala nõuded.

o Soojuspuuraukude rajamisel tuleb samuti lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015

määruse nr 43 nõuetest. Kinnise soojussüsteemi puuraugu soojuskontuuris võib

kasutada üksnes keskkonnale ohutut soojuskandevedelikku ning kasutatava

37

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

soojuskandevedeliku kohta peab olema ohutuskaart. Soojuskontuuris ei ole lubatud

kasutada etüleenglükooli.

o Puuraukude rajamisel on väga oluline tagada korralik tamponaaž, et hoida ära

manteltoru taha jäänud tühemike või vett juhtiva pinnase kaudu maapinnalt

pärinevate saateainete sattumine sügavamatesse põhjaveekihtidesse.

 Õhksoojuspumpade (eelistatult õhk-vesi soojuspumpade) baasil:

o Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete (sh soojuspumpade) müra ei tohi ületada

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 sätestatud müratasemeid.

Mürahäiringute ennetamiseks tuleb põhjalikult planeerida seadmete paigutust

teiste hoonete suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab teostuma selliselt, et

häiriv müra ei leviks hoone konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone

siseruumidesse või ümberkaudsete hooneteni/kinnistuteni.

o Õhksoojuspumpade välisagregaate ei ole soovitatav paigutada hoone tee poolsele

esifassaadile ja selle äärde, vastasel juhul tuleb tagada nende varjestamine. Samuti

ei ole lubatud neid paigutada eraomandis olevale kõrvalkinnistule lähemale kui 2

m ning kõrvalkrundil olevatele terrassi- ja istumisaladele lähemale kui 8 m.

 Päikesepaneelide baasil:

o Päikesepaneelide paigutamisel on eelistatud korter- ja ridaelamute ning nende

abihoonete ja ärihoone katused. Maapinnale võib päikesepaneele paigutada

erandkorras.

o Tiheasustusaladel päikesepaneelide paigaldamine hoonete katusele või maapinnale

ja kasutamine hoonete või rajatiste varikatustena eeldab põhjapoolse naabri

kooskõlastust, kui peegeldus võib häirida elanike igapäevaelu. Kooskõlastus on

vajalik, kui kasutatakse üle 2,5 m maapinnast ja krundi piirile lähemal kui 5 m

asuvaid paigaldisi.

Kavandatavate hoonete lõplik soojusvarustuse lahendus selgub ehitusprojekti koostamisel.

Lubatud on kasutada erinevate kütteviiside kombinatsioone.

5.6 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED

Ehitusseadustiku § 65 alusel peab ehitatav uus hoone ehitamise järel vastama energiatõhususe

miinimumnõuetele. Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad

tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele

ning ehitise kasutamise otstarbele.

Hoonete projekteerimisel järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete ehitamiseks

kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat

soojavajadust ja energiatarbimist.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Hoonete projekteerimisel arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõuetega.

5.7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS sh

TEHNOVÕRKUDE OSAS

Üldised nõuded:

 Ehitusprojektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt tehnilised

tingimused ja projektid kooskõlastada võrguvaldajatega.

38

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

 Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb kavandada kinnisel meetodil.

Veevarustus ja kanalisatsioon:

 Detailplaneeringu ala reovee nõuetekohane ärajuhtimine on võimalik peale „Põlendi“

reoveepumpla rekonstrueerimist ning reovee suunamist läbi „Turu, Kindluse, Liiva ja

Veski tee vahelise ala I etapi detailplaneeringu“ ala Uuesalusse, „Põdra“

reoveepumplasse.

Elektrivarustus:

 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt

 Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega

Sidevarustus:

 Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel

tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.

 Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest,

MTM määrusest nr73 (25.06.2015) „Ehitisekaitsevööndi ulatus kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest

standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

 Sideehitise kaitsevööndis on sideehitiseomaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis

võib ohustada sideehitist. Tegutsemis luba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud

tegevuste algust ja soovitud väljakutseaega Telia Ehitajate Portaalis.

Täiendavalt pöörata tähelepanu ka nõudetele seletuskirja teiste peatükkide all.

6 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD JA

KESKKONNATINGIMUSED

6.1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Detailplaneeringu algatamisel viidi Rae Vallavalitsuse poolt läbi keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang, vt menetlusdokumendid Rae Vallavalitsuse 09.02.2021 algatamise

korraldus nr 228.

Hinnangu kohaselt ei ole detailplaneeringu kontekstis ette näha planeeringuga kaasnevaid

negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi

kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või

valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea

ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide

8 ja 12 kohaselt detailplaneeringu koostamise käigus.

Hinnangust tulenevalt on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik:

1. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ning nende vältimise meetmed ja nende

esinemise korral käitumise reeglid – täidetud, vt seletuskirja punkti 6.3;

2. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning

sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-,

39

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad

nõuded, sh tuleb esitada ehitusprojekti järgmised nõuded:

2.1 Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada

ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni

tõkestamise abinõud – täidetud, vt seletuskirja punkti 6.3;

2.2 Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon jms), seetõttu on oluline,

et need oleks paigutatud selliselt, et need ei häiriks elamu- ja sotsiaalobjekte –

täidetud, vt seletuskirja punkti 4.6.2;

2.3 Esitada vastavalt „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“ § 28 lg 3 punktides 1-4 nõutud

informatsioon – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.6.4;

2.4 Pidada kinni „Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“ peatükis 4 „Heakorra- ja

haljastusnõuded ehitamisel“ esitatud nõuetest – täidetud, vt seletuskirja punkti 6.3;

2.5 Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul

21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II kategooria

tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed

vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid – täidetud, vt seletuskirja punkti 6.2;

3. Rae valla mürakaardi alusel võib Vana-Tartu mnt ääres müra ületada lubatud piirväärtusi.

Täpsemate meetmete välja selgitamiseks on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus

läbi viia mürauuring. Elamute planeerimisel sellele alale tuleb ette näha meetmed müra

tõkestamiseks eluruumides. Lisaks tuleb planeerida visuaalse häiringu tõkestamiseks

kõrghaljastust maantee poolsele küljele. Mürauuringu koostamisel tuleb arvestada

keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“. Täiendavalt tuleb mürauuringu

raames hinnata ka lähedalasuvatelt tootmisaladelt tulenevat tootmistegevuse müra.

Tööstusest lähtuvad müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ületada

keskkonnaministri määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud tööstusmüra normtaset. Arvestada Rae

valla üldplaneeringuga, mille järgi on ala juhtotstarve perspektiivne elamumaa, seetõttu

rakendub alale keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud

II kategooria liiklusmüra piirväärtus, mis on päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone

teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB) –

täidetud, vt seletuskirja punkti 4.6.2;

4. Tagada, et siseruumide müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002

määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” kehtestatud piirväärtusi – täidetud, vt seletuskirja punkte 4.6.2 ja 6.2;

5. Tagada ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad

keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ nõuetele – täidetud, vt

seletuskirja punkti 6.3;

40

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

6. Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu

valgusallikatele, mis avaldavad mõju elamualadele. Analüüsida detailplaneeringuala

kasutusaegset valgustatust ning vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Arvestada

lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile

EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ ja EVS-EN

17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.4;

7. Välja selgitada radooniohje meetmete rakendamise vajadus teostades pinnaseõhust

radoonitaseme mõõtmised. Vajadusel tagada radooniohutu keskkond hoonete

siseruumides, rakendades vastavaid kehtiva standardi EVS 840 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid – täidetud, vt

seletuskirja punkti 4.6.3;

8. Ette näha meetmed põhjavee kaitseks, kuna planeeritav ala paikneb kaitsmata põhjaveega

alal. Sademevee minimeerimise aluseks tuleb võtta Rae valla ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017-2028

peatükk 10.4 „Sademevee käitluse põhiprintsiibid“. Sademevee käitlus peab vastama

keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ – täidetud, vt seletuskirja

punkti 4.7, 5.1.4 ja 6.2;

9. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldamine kruntidelt

eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele,

arvestada transiitvee ärajuhtimisega – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.7 ja 5.1.4;

10. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldamine kruntidelt

eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele,

arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda

standardist EVS 843 „Linnatänavad“ – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.7 ja 5.1.4;

11. Hoonete projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist „Ehitise heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest.“ – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.6.2;

12. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui hilisem

heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla

jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne

liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja kehtestatud nõudeid

konteinerile ja selle asukohale – täidetud, vt seletuskirja punkte 4.6.4 ja 6.3;

13. Elamumaa kruntidel näha ette krundi iga 300 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on

6 m. Ärimaa krundil peab 20% krundi pinnast olema haljasala, krundi iga 600 m² kohta

näha ette 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m. Elamute kontaktvööndis peab 40%

haljasalast olema kaetud kõrghaljastusega – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.6.1;

14. Analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast tegevusest –

täidetud, vt seletuskirja punkti 6.1;

15. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui hilisem

heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla

jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne

41

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja kehtestatud nõudeid

konteinerile ja selle asukohale - täidetud, vt seletuskirja punkte 4.6.4 ja 6.3;

16. Lähtuda pakendiseaduse § 171 lõikes 1 ning punktides 1-3 toodud põhimõttest ning

planeerida vastav arv tagatisrahata pakendi jäätmete kogumiskohti. Platside suuruse puhul

arvestada, et need oleksid kõvakattega ning sinna mahuks vähemalt 3 erinevat konteinerit.

Asukohtade valikul jälgida prügiveosõiduki kerget ligipääsetavust alale, elanike

kasutusmugavust ning vältida nurgataguseid ja pimedaid kohti – täidetud, vt seletuskirja

punkti 4.6.4;

17. Arvestada Transpordiameti 05.02.2021 kirjas nr 7.1-2/21/356-2 tooduga – täidetud, vt

seletuskirja punkti 4.5 ja 4.5.1 ning põhijoonist.

6.2 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Mõju sotsiaalsele keskkonnale

Koostatava detailplaneeringuga kavandatav peab silmas kõiki olulisi aspekte meeldiva ja

turvalise keskkonna loomiseks. Detailplaneeringu mõju sotsiaalsele keskkonnale on pigem

positiivne, sest heakorrastatakse olemasolevate elamumaade vahel asuv võsastuv endine

põllumaa. Samuti on planeeringulahenduses on ette nähtud enam kui 0,5 ha suurune haljasala

maa krunt avalikus kasutuses mänguväljakutega pargi- ja puhkeala jaoks ning kaubandus-,

toitlustus- ja teenindushoone maa krunt piirkonda teenindava ärihoone jaoks, millesse on

võimalik kavandada piirkonna elanike jaoks vajalikke esmaseid teenuseid (nt juuksur, apteek,

kingsepatöökoda, pagaritöökoda, lemmikloomade hooldus vmt).

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse

elanikele. Mõningaid ebamugavusi (müra, ehitusmaterjalide vedu jne) on ajutiselt lähialal

oodata eelkõige uue hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise ajal. Ehitamine toimub aga

konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse-,

tuletõrje-, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsenõuetest. Sealhulgas tuleb jälgida, ehitusaegsed

müratasemed ei ületaks läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul 21.00-07.00

keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II kategooria tööstusmüra normtaset.

Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

puudub.

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringus soovitakse heakorrastada olemasolevate elamumaade vahel asuv võsastuv

endine põllumaa, mis tõstab piirkonna kinnisvara väärtust. Samuti avaldub detailplaneeringu

realiseerumisel positiivne majanduslik mõju uute kodulähedaste teenuskohtade lisandumisel,

mis võib vähendada piirkonna elanike vajadust liikuda esmatasandi teenuse tarbimiseks teise

asustusüksusesse. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale

puudub.

Teatav positiivne majanduslik mõju on detailplaneeringu elluviimisel Rae valla eelarvele uute

lisanduvate elanike ja nendega kaasneva tulumaksu osa näol. Samas kaasneb uute elanike

lisandumisel surve piirkonna sotsiaalsele taristule, mis avaldab omakorda negatiivset

majanduslikku mõju valla eelarvele.

42

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal kinnismälestisi, väärtuslike maastike ning pärandkultuuri objekte ei asu. Maa-

ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel asub planeeringualast ca 150 m kaugusel

idas arheoloogiamälestis kultusekivi „Nõiakivi“ (registrinumber 18734). Maa-ameti

pärandkultuuri kaardirakenduse andmetel asub planeeritavast alast ca 400 m kaugusel põhja

pool pärandkultuuriobjekt Mälestuskivi Aleksander Preemetile (653:MAL:005) ning ca 580

m kaugusel edelas suunas Tuuleveski (653:TUV:003).

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Mõju looduskeskkonnale

Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmete kohaselt ei asu

detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid

loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura ala, Rahumäe loodusala

(EE0010143)6, asub planeeritavast alast ca 7,3 km kaugusel läänes ning lähim kaitstav liik

(väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001481)) asub ca 2800 m kaugusel edelas.

Planeeringualast ca 3000 m kaugusel loodes on rooloorkulli leiukoht (KLO9115425).

Planeeritaval tegevusel mõju looduskaitsealadele, kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura

2000 alale puudub.

Detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ning planeeringus ei

ole kavandatud tegevust, mis:

 vastavalt veeseaduse § 187 nõuaks veeloa taotlemist;

 nõuaks õhusaasteloa taotlemist;

 vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 nõuaks jäätmeloa taotlemist.

Planeeringus on kavandatud põhjavee kaitseks krundile liitumine ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniga, sh on ette nähtud kõvakattega pindadelt kogutavate sademevete

puhastamine enne sademeveekanalisatsiooni juhtimist. Sellest tulenevalt ei ole ette näha

eeldatavaid olulisi negatiivseid mõjusid planeeringu realiseerimisega.

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas

on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke

tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus,

kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit,

looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline

ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning

taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale

ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha.

Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis.

Juhul kui edasistes projekteerimis- ja ehitusstaadiumites ning hoonete ekspluatatsioonil

tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest

kinnipidamine, pole eeldada antud detailplaneeringu realiseerimisest tulenevat ümbruskonna

keskkonnaseisundi halvenemist.

43

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

6.3 EHITUSAEGSETE LOKAALSETE JA EDASPIDISE KÄITAMISE MÕJUDE

LEEVENDAMISE MEETMED PLANEERINGUALAL

Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada ehitusaegsete lokaalsete mõjude

leevendamiseks järgmiste meetmetega:

 arvestada seadustest/määrustest ja detailplaneeringus toodud nõuetega;

 arvestada kooskõlastuse andnud organisatsioonide ettekirjutustega;

 järgida looduskaitselisi põhimõtteid ning otsida võimalusi keskkonnale kahjulike

tagajärgede minimeerimiseks;

 maksimaalselt säilitada olemasolevat looduslikku keskkonda piiritledes

ehitustegevusega mõjutatav ala;

 ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada

ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise

abinõud;

 ehitustööde kavandamisel tuleb tagada õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad

keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ nõuetele;

 ehitustööde kavandamisel tuleb pidada kinni „Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“

peatükis 4 „Heakorra- ja haljastusnõuded ehitamisel“ esitatud nõuetest;

 nii ehitus- kui ka olmejäätmete käitlemine korraldada vastavalt Rae valla

jäätmehoolduseeskirjale;

 ehituse käigus tekkinud ohtlike jäätmete eraldi kogumine ning jäätmete üleandmise

tagamine vastavat jäätmeluba omavale isikule.

Võimalikud avariiohtlikud olukorrad ja nende vältimise meetmed:

 ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja nende laitmatu funktsioneerimise

tagamine;

 reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada suurem avarii

reoveetrassidega või kütteleke. Sel juhul on oluline, et avarii likvideeritakse

võimalikult kiiresti. Vajadusel tuleb sulgeda ühendus avariilisel trassil;

 ehituse käigus tekkinud reostus, mis on põhjustanud või mis võib põhjustada ohtu

põhjaveel, tuleb teavitada viivitamatult Keskkonnaametit ning järgida nende antud

juhiseid;

 arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega, vältida masinatest

tingitud õlireostust. Vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

 vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem

(kaasarvatud vajalike sanitaar-hügieeniliste tingimuste tagamine ehitajatele);

 mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt. saepuru

jm), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jäätmete ladustamispaika;

 ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid

tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad

peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Samuti on oluline, et ehitustöid ja

nende järelevalvet teostatakse kõiki õiguseid omavate ettevõtete poolt;

 maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis võib

põhjustada reostusohtlikke olukordi.

7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava etapid ja nende põhimõtteline järjekord:

 I etapp - detailplaneeringus ettenähtud kruntide moodustamine;

44

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

 II etapp - tehnovõrkude, rajatiste ja mahasõitude ehitusprojektide koostamiseks tehniliste

tingimuste taotlemine (sh riigitee alusel maal Transpordiametilt) ning projektide

koostamine koos vajalike detailplaneeringus nõutud lisauuringute teostamisega;

 III etapp - Rae Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja

mahasõitude ehitamiseks ning Transpordiameti poolt ehituslubade väljastamine riigitee

alusel maal teede ja mahasõitude ehitamiseks;

 IV etapp - uute planeeritud tehnovõrkude, teede ja mahasõitude ehitamine;

 V etapp - detailplaneeringus määratud servituutide seadmine;

 VI etapp - Rae Vallavalitsuse poolt kasutuslubade väljastamine tehnovõrkudele,

rajatistele ja teedele;

 VII etapp – avalike teede üleandmine Rae vallale;

 VIII etapp – hoonete ehitusprojektide koostamine koos vajalike detailplaneeringus

nõutud lisauuringute teostamisega ning ehituslubade taotlemine;

 IX etapp - Rae Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamine hoonete ehitamiseks;

 X etapp - uute planeeritud hoonete ehitamine;

 XI etapp - Rae Vallavalitsuse poolt kasutuslubade väljastamine hoonetele.

Märkus:

Etappides VIII – X kirjeldatud tegevused võivad toimuda samaaegselt etappides II – IV

kirjeldatud tegevustega, kuid etapis XI viidatud lubasid ei väljastata enne etapis VI

kirjeldatud lubade väljastamist.

Detailplaneeringu elluviimise üldised põhimõtted:

 Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele ja ehituslikele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele,

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

 Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka

avalikku huvi.

 Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega

tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud

krundi igakordne omanik.

 Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Rae vallale kohustust

detailplaneeringukohaste teede ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks. Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava

krundi valdaja. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja

ehitusloa alusel.

 Detailplaneeringujärgsed avalikult kasutatavad teed, haljastus, tehnovõrgud ja –rajatised

peavad vastama seadustes ja standardites esitatud kvaliteedinõuetele.

 Rae vald ei väljasta ehitusluba mistahes hoonele enne, kui detailplaneeringukohased ja

sellega funktsionaalselt seotud rajatised on nõuetekohaselt välja ehitatud ning neil on

kasutusluba olemas.

Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel:

 Arendusega seotud ristumine riigiteega ja ala läbiv magistraaltänav tuleb rajada ning

nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Detailplaneeringu elluviimine toimub vastavalt Rae Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel

sõlmitud (Leping detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ja taristu väljaehitamiseks ning

45

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17032 Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja Järveküla küla

Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla Kalevi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1041)

Rae valla sotsiaalobjektide ehitamise rahaliseks toetamiseks (edaspidi haldusleping)) ja

sõlmitavatele lepingutele.

 Vastavalt halduslepingu punktile 3.2.1. kohustub huvitatud isik omal kulul tagama

detailplaneeringuga ettenähtud avalikult kasutatavate teede, koos tee juurde kuuluva

metallmastidel ja maakaablil põhineva LED valgustitega välisvalgustuse ja haljastusega

ning planeeritud jalg- ja/või kergliiklustee koos haljastusega väljaehitamise vastavalt

detailplaneeringule. Punkti 3.2.3 kohaselt kohustub huvitatud isik omal kulul

moodustama detailplaneeringuga avalikuks kasutamiseks ettenähtud transpordimaa

kinnistud ning andma need Vallale tasuta üle 3 (kolme) kuu jooksul arvates

transpordimaa kinnistutele ehitatud teedele kasutuslubade väljastamisest.

Planeeringulahenduse kohaselt on mainitud transpordimaa kinnistuteks tee ja tänava maa

sihtotstarbega krundid pos 14-15 ja pos 17-19 ning kergliiklusmaa sihtotstarbega krunt

pos 16.

 Vastavalt halduslepingu punktile 3.2.4. kohustub huvitatud isik omal kulul projekteerima

ja vastavalt valla poolt heaks kiidetud projektile välja ehitama detailplaneeringuga

ettenähtud mänguväljaku ja haljasala ning punkti 3.2.5. kohaselt omal kulul moodustama

selle jaoks kavandatud üldkasutatava maa kinnistu ning andma selle vallale tasuta üle 3

(kolme) kuu jooksul arvates mänguväljakule kasutusloa väljastamisest ja haljasala

rajamisest. Planeeringulahenduse kohaselt on mainitud üldkasutatava maa kinnistuks

haljasala maa sihtotstarbega krunt pos 13.

Koostanud:

Veiko Rakaselg

Projektijuht

K-Projekt AS

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

STOP

SJ

30

30

12.00

80 .0

0

80.00

12.00

80.00

80.00

46.101

46.133

46.557

47.339

46.55

116 48.194

7 2

8 1

44.71

106 44.376

107 44.493

8 1

9 5

110 44.598

1 603

2 1

113 07

4 1

5

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

Üritu si t

eenindava

tänavatoidu auto

võimalik asukoht

LaudVarika tus

Pingid

Lauatennis

Mänguväljak

Vedrukiig ed

Tasakaalupostid

Liumägi Mängumaja

Kiik

Liiv

Rattaparkla

Laud

Looduslik ud

graniitk ivid

Ronila

Esin emiste

,

jõulukuuse

jms a la

Pursk kaev (

lohus)

Trib üüni astm

ed

Looduslik ud

graniitk ivid

Looduslik ud

graniitk ivid

Ajutise vä

likä imla

asukoht

Ratta parkla

Looduslik ud

graniitk ivid

Lamamisp ingid

PP

PP

Koormusindeks 4276*0,8/11=311

3K 11 korterit

Peetri alevik

Peetri alevik Assaku alevik

Assaku alevik

Järveküla Assaku alevik

3K 21 korterit

Koormusindeks 6333/21=302

2K

3K 20korterit

Koormusindeks 6006/20=300

3K 23 korterit

Koormusindeks 6903/23=300

3K 21 korterit

Jä rv

ek ül

a

2K

2K

Koormusindeks 1804/3=601

Koormusindeks 2425/4=606

P-8

2K Koormusindeks 2445/4=611

2K Koormusindeks 2407/4=602

P-8

P-8

Koormusindeks 4328/14=309

3K 14 korterit

Koormusindeks 5105/17=300

3K 17 korterit

Vana-Jäätma kinnistu ja lähiala DP Optimal Projekt OÜ töö nr 348

Vana-Tartu maantee

P-6

Turu tee

PP

PP

PP

PP

PP

P-7

P-4 P-6

P-7

P-6

P-6

1K

P-10

As sa

ku a

le vik

PP

PP

Koormusindeks 6318/21=301

PP

P-7

P-7 P-4

P-5 P-2

P-5 P-6

P-6 P-6

P-6 P-4

P-5

P-5

P-2

P-7

P-7

PP

P-14

P-10 P-6

P-7

P-7

P-6

P-5

P-5

P-4

12,0 R10,0

4,5

4,0

30,4

46,1

1,0

2,7

7,0

2,5

3,0

25,0

4, 0

4,0 2,510,0

69,0

11,5

7,0

2, 7

2, 5

6, 0

17 ,0

78,6

70 ,9

10,0

10,0

4,0

4,0 76

,1

71,2

2,7

7, 0

4, 0

7,9

4, 0

7, 0

2,7

11 ,5

11,5

20 ,0

20,0

3, 5 2,

0

7, 0

5, 0

2, 5

1, 0

24 ,0

2,0 2,0

7,0

1, 5

20,0

11,5

4,0

2,7

7,0

20 ,0

11 ,5

10,0

99,4

57,5

4,0

4,0

2,7 7,0

16,2

6,0

2,5

1,7

2,2

49,9

30 ,2

7, 0

2,7

4,0

4, 0

4,0

4, 0

4,0

4,0

4, 0

33 ,3

62,3

2, 0

44,1

25 ,0

4, 0

4,0

4,0

4, 0

4,5

2,0

52,5

33 ,5 4,04,0

4,0

6,0

8,0

4, 0

2, 5

86,0

69 ,3

52 ,7

6, 0

7, 0

2,7

2, 2

32 ,7

87,3

6, 0

7, 0

2,7

38 ,7

6, 0

8, 5

6,0

2,7

7, 0

6,0

4, 0

Märkused: 1. Joonisel kujutatud hoonete asukohad ja lahendused on põhimõttelised ning need täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis. 3. Krunte läbivad kõnniteed peavad olema vabalt läbitavad ning avatud ööpäevaringselt. 4. Planeeringuala ühtse hoonestustüübi ja avaliku ruumi parima lahenduse leidmiseks tuleb ala arendajal koostöös Rae

Vallavalitsusega korraldada arhitektuurivõistlus. 5. Joonise kõrgused on EH2000 kõrgussüsteemis.

S

N

W E

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis [nr - leht (lehti)]:

Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus

Geoalus:

Ahtri tn 6a

[email protected]

Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100

K-Projekt Aktsiaselts

Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

Asendiplaanilise ja võimaliku mahulise lahenduse autor:

17032_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 05.07.2024 17032

Assaku alevikus Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla külas Kalevi kinnistu

detailplaneering

Rae vald, Assaku alevik, Järveküla küla

DP

Põhijoonis

DP-4 1:1000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht V. Rakaselg

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija M. Mustkivi

Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ TT-6235 03.2022

Urmas Muru OÜ

m²

12 ÄK

9 m 2

750 _ 1

1898 -

15

m²

1 EK

10m; 5m 3; 1

920 80

1; 2

5105 -

36

m²

17 HP või LT

_ _

_ _

_

5621 - -

m²

14 LT

_ _

_ _

_

1385 - -

m²

4 EK

10m; 5m 3; 1

920 80

1; 2

6333 -

42

m²

5 EK

10m; 5m 3; 1

920 80

1; 2

6318 -

42

m²

6 EK

10m; 5m 3; 1

920 80

1; 2

6903 -

46

m²

15 LT

_ _

_ _

_

5238 - -

m²

7 EK

10m; 5m 3; 1

920 80

1; 2

6006 -

42

m²

8 ER

8m; 5m 2; 1

500 50

1; 1

2407 - 8

TINGMÄRGID Planeeringuala

Naaberplaneeringu piir

Asustusüksuse piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Moodustatava ajutise krundi piir

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

ÄK Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

EK Korterelamu maa

ER Ridaelamu maa

HP Haljasala maa

LT Tee ja tänava maa

LK Kergliiklusmaa

Hoone põhimahu ehitusjoon

Lubatud hoonestusala

Lubatud pos 13 rajatiste ehitusala

Planeeritud hoone võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud hoone võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud abihoone võimalik asukoht (nt rattahoidla, panipaigad jms)

Planeeritud jäätmemaja võimalik asukoht

Planeeritud varikatuste ja rõdude võimalik asukoht

Naaberplaneeringutes lubatud hoonestusala

Olemasolev autoliikluse ala

Olemasolev jalgratta- ja jalgtee

Planeeritud autoliikluse ala

Planeeritud betoonkivisillutiskatend

Planeeritud kõvakattega pumpla hooldusplats (täpsustub ehitusprojektis)

Planeeritud võimalikud parkimiskohad

Planeeritud jalgratta- ja jalgtee

Perspektiivne autoliikluse ala

Perspektiivne jalgratta- ja jalgtee

Ristmiku nähtavuskolmnurk

Autode võimalik juurdepääs krundile

Planeeritud jalgrattaparkla võimalik asukoht

Planeeritud kohustuslik puuderivi

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Madalhaljastuse võimalik asukoht

Haljasala

Veekogu

Avaliku pakendipunkti võimalik asukoht

Likvideeritav haljastus

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

Avalikuks kasutamiseks määratud ala

Tee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 20-30 m

Tänava kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m

Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 10 m

Alajaama kaitsevöönd 2 m

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KRUNDI SUURUS P - õues

ARV KRUNDIL HOONETEEHITISEAL. PIND

PÕHIHOONE

EHITISEAL. PIND ABIHOONE

P - hoones

(põhih.; abih.) (põhih.; abih.)

KORRUSELISUS SUURIM

(põhih.; abih.)

1-2K 3K

PP

SJ

m²

3 EK 80 / ÄK 20

10m; 5m 3; 1

920 80

1; 2

4276 -

30

Järveküla Saare kinnistu ja lähiala detailplaneering Rae Vallavalitsuse töö nr DP 1602

m²

13 HP

5 m 1

150 _ 5

5703 - -

Märkus: Ehitusõigus on antud rajatistele

m²

16 LK

_ _

_ _

_

1238 - -

m²

9 ER

8m; 5m 2; 1

500 50

1; 1

2445 - 8

m²

10 ER

8m; 5m 2; 1

400 50

1; 1

1804 - 6

m²

11 ER

8m; 5m 2; 1

500 50

1; 1

2425 - 8

m²

2 EK

10m; 5m 3; 1

920 80

1; 2

4328 -

30

m²

18 LT

_ _

_ _

_

3390 - -

m²

19 LT

_ _

_ _

_

2368 - -

Planeeritud bussipeatus

Avaliku pakendipunkti võimalik asukoht

Perspektiivne autonoomse ühistranspordi koridor

Planeeritud bussipeatus

Mänguväljakute ja vabaaja veetmise ala võimalik lahendus

Siniste joontega on joonisele kantud Teedeprojekt OÜ töö nr T05121 "Vana-Tartu mnt 79b parkla ja juurdepääsutee ehitusprojekt"

m²

20 LT

_ _

_ _

_

172 - -

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

STOP

STOP

STOP

SJ

30

30

12.00

80 .0

0

80.00

12.00

80.00

80.00

46.101

46.133

46.557

47.339

46.55

116 48.194

7 2

8 1

44.71

106 44.376

107 44.493

8 1

9 5

110 44.598

1 603 2

1

113 07

4 1

5

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

Üritu si t

eenindava

tänavatoidu auto

võimalik asukoht

LaudVarika tus

Pingid

Lauatennis

Mänguväljak

Vedrukiig ed

Tasakaalupostid

Liumägi Mängumaja

Kiik

Liiv

Rattaparkla

Laud

Looduslik ud

graniitk ivid

Ronila

Esin emiste

,

jõulukuuse

jms a la

Pursk kaev (

lohus)

Trib üüni astm

ed

Looduslik ud

graniitk ivid

Looduslik ud

graniitk ivid

Ajutise vä

likä imla

asukoht

Ratta parkla

Looduslik ud

graniitk ivid

Lamamisp ingid

P-8

P-8

P-8

Vana-Tartu maantee

P-6

Turu tee

P-7

P-4 P-6

P-7

P-6

P-6

P-10

P-7

P-7 P-4

P-5 P-2

P-5 P-6

P-6 P-6

P-6 P-4

P-5

P-5

P-2

P-7

P-7

P-14

P-10 P-6

P-7

P-7

P-6

P-5

P-5

P-4

4,5

6,0

5, 0

6, 0

2, 0

2, 5

1, 5

17 ,0

2,5

3,0

2, 0

3, 0

2, 0

3, 5

3, 0

7, 0

5, 0 2, 5

1, 0

2,5 1,7

2,0

6,0

4,0

2,5

2, 5

Märkused: 1. Joonisel kujutatud hoonete asukohad ja lahendused on põhimõttelised ning need täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis. 3. Krunte läbivad kõnniteed peavad olema vabalt läbitavad ning avatud ööpäevaringselt. 4. Joonise kõrgused on EH2000 kõrgussüsteemis.

S

N

W E

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis [nr - leht (lehti)]:

Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus

Geoalus:

Ahtri tn 6a

[email protected]

Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100

K-Projekt Aktsiaselts

Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

17032_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 05.07.2024 17032

Assaku alevikus Vana-Kongo ja Vana-Tartu mnt 80 kinnistute ning Järveküla külas Kalevi kinnistu

detailplaneering

Rae vald, Assaku alevik, Järveküla küla

DP

Perspektiivne liikluskorraldus

DP-6 1:1000

Projektijuht V. Rakaselg

Planeerija M. Mustkivi

Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ TT-6235 03.2022

TINGMÄRGID Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Krundi positsiooni number

Lubatud hoonestusala

Lubatud pos 13 rajatiste ehitusala

Planeeritud hoone võimalik asukoht

Planeeritud hoone võimalik asukoht

Planeeritud jäätmemaja võimalik asukoht

Naaberplaneeringutes lubatud hoonestusala

Olemasolev autoliikluse ala

Olemasolev jalgratta- ja jalgtee

Planeeritud autoliikluse ala

Planeeritud betoonkivisillutiskatend

Planeeritud kõvakattega pumpla hooldusplats (täpsustub ehitusprojektis)

Planeeritud võimalikud parkimiskohad

Planeeritud jalgratta- ja jalgtee

Planeeritud jalgrattatee

Perspektiivne autoliikluse ala

Perspektiivne jalgratta- ja jalgtee

Autode võimalik juurdepääs krundile

Planeeritud jalgrattaparkla võimalik asukoht

Planeeritud kohustuslik puuderivi

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Madalhaljastuse võimalik asukoht

Veekogu

Likvideeritav haljastus

Ristmiku nähtavuskolmnurk

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

Avalikuks kasutamiseks määratud ala

Tee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 20-30 m

Tänava kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m

1

SJ

Järveküla Saare kinnistu ja lähiala detailplaneering Rae Vallavalitsuse töö nr DP 1602

12

14

13

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

19

15 16

17

18

Siniste joontega on joonisele kantud Teedeprojekt OÜ töö nr T05121 "Vana-Tartu mnt 79b parkla ja juurdepääsutee ehitusprojekt"

Mänguväljakute ja vabaaja veetmise ala võimalik lahendus

Perspektiivne rööbastranspordi koridor

Ühistranspordipeatused

20