Kaubandus-Tööstuskoja täiendav ettepanek

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
[email protected]
[email protected] Meie 29.05.2024 nr 4/90





Täiendav ettepanek muuta töölepingu seaduses
sätestatud iganädalase puhkeaja regulatsiooni

Lugupeetud Tiit Riisalo!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördus 2023. aasta 29. novembril kirjaga nr 4/203 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole ettepanekuga muuta töölepingu seaduse §-s 52 sätestatud iganädalase puhkeaja regulatsiooni selliselt, et graafikuga töötaja igapäevane järjestikune puhkeaeg koos iganädalase järjestikuse puhkeajaga on vähemalt 36 tundi ja teistel töötajatel vähemalt 48 tundi. Ettepanek oli tingitud eelmise aasta märtsis tehtud Euroopa Kohtu lahendist, mille kohaselt ei ole igapäevane puhkeaeg osa iganädalasest puhkeajast, vaid lisandub sellele. Kaubanduskoja ettepaneku eesmärk oli taastada Eestis aastakümnete jooksul väljakujunenud praktika, kus graafikuga töötaja iganädalane katkematu puhkeaeg on minimaalselt 36 tundi.

Oleme teadlikud sellest, et viimase paari kuu jooksul on selle teemaga pöördunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole mitmed erialaliidud, näiteks kaubanduse ning hotellide ja restoranide esindusorganisatsioonid. Kinnitame, et lisaks nimetatud sektoritele on uus tõlgendus jätkuvalt problemaatiline ka teistes valdkondades. Paljud tööandjad on probleemi lahendamiseks või vähemalt leevendamiseks pöördunud Tööinspektsiooni poole, kuid paraku pole paljudel juhtudel sealt loodetud abi saadud. Põhjuseks on asjaolu, et olemasolevate töötajatega ei ole matemaatiliselt võimalik eelnevate aastatega sarnaseid töögraafikuid teha. Töögraafikutes on võimalik muudatusi teha, kuid see toob paljudel juhtudel tööandjatele kaasa täiendavaid kulusid, vähendab töötajate töötasusid või rahulolu või kaasneb töölepingu osapooltele muu negatiivne mõju.

Seega oleme jätkuvalt seisukohal, et muuta tuleb töölepingu seaduse § 52 lg 1 ja 2 sõnastust selliselt, et nendes lõigetes viidatud järjestikune puhkeaeg sisaldab nii igapäevast kui ka iganädalast puhkeaega ehk töötajate katkematu järjestikune puhkeaeg oleks graafikuga töötaja puhul vähemalt 36 tundi nädalas ja teistel töötajatel vähemalt 48 tundi. Alternatiivne ettepanek on vähendada viidatud lõigetes iganädalast järjestikust puhkeaega 11 tunni võrra. Sellisel juhul oleks graafikuga töötaja iganädalane puhkeaeg vähemalt 25 tundi ja teistel töötajatel 37 tundi, kuid koos igapäevase puhkeajaga oleks järjestikune puhkeaeg graafikuga töötajal vähemalt 36 tundi (25+11) ja teistel töötajatel vähemalt 48 tundi (37+11).

Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võtab arvesse Kaubanduskoja ettepanekut, siis oleks Eesti regulatsioon endiselt rangem kui Euroopa Liidu direktiivis 2003/88/EÜ sätestatud miinimumnõuded. Meile teadolevalt on hetkel vähemalt 13 liikmesriiki (Itaalia, Tšehhi, Horvaatia, Saksamaa, Belgia, Taani, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Kreeka, Malta, Sloveenia ja Küpros) võtnud direktiivi üle miinimumina (iganädalane järjestikune puhkeaeg koos igapäevase puhkeajaga on graafikuga töötaja puhul vähemalt 35 tundi) ehk jätnud võimalikult laia kokkuleppe võimaluse töölepingu osapooltele. Lisaks kehtib Eestist paindlikum regulatsioon Luksemburgis, Poolas, Soomes ja Leedus. Eestist rangem regulatsioon on meile teadaolevalt üksnes Hispaanias, kus graafikuga töö puhul on iganädalane puhkeaeg koos igapäevase puhkeajaga kokku vähemalt 48 tundi, Eestis on see 47 tundi.

Juhime tähelepanu ka sellele, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valminud majanduspoliitika plaani eelnõu kohaselt on tööjõupoliitikat toetavate tegevuste all toodud välja ka paindlik tööturg. Seega töölepingu seaduse muutmine on igati vajalik samm selleks, et suurendada töölepingu osapoolte paindlikkust ja aidata seeläbi täita majanduspoliitika plaani visiooni ehk kahekordistada aastaks 2035 Eesti majandus.

Rõhutame veelkord ka seda, et Kaubanduskoja ettepanek ei muuda Eestis aastakümnete jooksul väljakujunenud praktikat, mille kohaselt on graafikuga töötaja iganädalane puhkeaeg koos igapäevase puhkeajaga olnud vähemalt 36 tundi ja teistel töötajatel vähemalt 48 tundi. Seega taastuks ettepaneku elluviimisel nii tööandjate kui ka töötajate jaoks harjumuspärane olukord.

Loodame, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tuleb peagi välja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis näeb ette leebema miinimumnõude iganädalase puhkeaja osas ning annab seeläbi töölepingu osapooltele suurema paindlikkuse iganädalase puhkeaja kokkuleppimise osas.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor






Marko Udras
[email protected] 6040070

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
[email protected]
[email protected] Meie 29.05.2024 nr 4/90





Täiendav ettepanek muuta töölepingu seaduses
sätestatud iganädalase puhkeaja regulatsiooni

Lugupeetud Tiit Riisalo!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördus 2023. aasta 29. novembril kirjaga nr 4/203 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole ettepanekuga muuta töölepingu seaduse §-s 52 sätestatud iganädalase puhkeaja regulatsiooni selliselt, et graafikuga töötaja igapäevane järjestikune puhkeaeg koos iganädalase järjestikuse puhkeajaga on vähemalt 36 tundi ja teistel töötajatel vähemalt 48 tundi. Ettepanek oli tingitud eelmise aasta märtsis tehtud Euroopa Kohtu lahendist, mille kohaselt ei ole igapäevane puhkeaeg osa iganädalasest puhkeajast, vaid lisandub sellele. Kaubanduskoja ettepaneku eesmärk oli taastada Eestis aastakümnete jooksul väljakujunenud praktika, kus graafikuga töötaja iganädalane katkematu puhkeaeg on minimaalselt 36 tundi.

Oleme teadlikud sellest, et viimase paari kuu jooksul on selle teemaga pöördunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole mitmed erialaliidud, näiteks kaubanduse ning hotellide ja restoranide esindusorganisatsioonid. Kinnitame, et lisaks nimetatud sektoritele on uus tõlgendus jätkuvalt problemaatiline ka teistes valdkondades. Paljud tööandjad on probleemi lahendamiseks või vähemalt leevendamiseks pöördunud Tööinspektsiooni poole, kuid paraku pole paljudel juhtudel sealt loodetud abi saadud. Põhjuseks on asjaolu, et olemasolevate töötajatega ei ole matemaatiliselt võimalik eelnevate aastatega sarnaseid töögraafikuid teha. Töögraafikutes on võimalik muudatusi teha, kuid see toob paljudel juhtudel tööandjatele kaasa täiendavaid kulusid, vähendab töötajate töötasusid või rahulolu või kaasneb töölepingu osapooltele muu negatiivne mõju.

Seega oleme jätkuvalt seisukohal, et muuta tuleb töölepingu seaduse § 52 lg 1 ja 2 sõnastust selliselt, et nendes lõigetes viidatud järjestikune puhkeaeg sisaldab nii igapäevast kui ka iganädalast puhkeaega ehk töötajate katkematu järjestikune puhkeaeg oleks graafikuga töötaja puhul vähemalt 36 tundi nädalas ja teistel töötajatel vähemalt 48 tundi. Alternatiivne ettepanek on vähendada viidatud lõigetes iganädalast järjestikust puhkeaega 11 tunni võrra. Sellisel juhul oleks graafikuga töötaja iganädalane puhkeaeg vähemalt 25 tundi ja teistel töötajatel 37 tundi, kuid koos igapäevase puhkeajaga oleks järjestikune puhkeaeg graafikuga töötajal vähemalt 36 tundi (25+11) ja teistel töötajatel vähemalt 48 tundi (37+11).

Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võtab arvesse Kaubanduskoja ettepanekut, siis oleks Eesti regulatsioon endiselt rangem kui Euroopa Liidu direktiivis 2003/88/EÜ sätestatud miinimumnõuded. Meile teadolevalt on hetkel vähemalt 13 liikmesriiki (Itaalia, Tšehhi, Horvaatia, Saksamaa, Belgia, Taani, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Kreeka, Malta, Sloveenia ja Küpros) võtnud direktiivi üle miinimumina (iganädalane järjestikune puhkeaeg koos igapäevase puhkeajaga on graafikuga töötaja puhul vähemalt 35 tundi) ehk jätnud võimalikult laia kokkuleppe võimaluse töölepingu osapooltele. Lisaks kehtib Eestist paindlikum regulatsioon Luksemburgis, Poolas, Soomes ja Leedus. Eestist rangem regulatsioon on meile teadaolevalt üksnes Hispaanias, kus graafikuga töö puhul on iganädalane puhkeaeg koos igapäevase puhkeajaga kokku vähemalt 48 tundi, Eestis on see 47 tundi.

Juhime tähelepanu ka sellele, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valminud majanduspoliitika plaani eelnõu kohaselt on tööjõupoliitikat toetavate tegevuste all toodud välja ka paindlik tööturg. Seega töölepingu seaduse muutmine on igati vajalik samm selleks, et suurendada töölepingu osapoolte paindlikkust ja aidata seeläbi täita majanduspoliitika plaani visiooni ehk kahekordistada aastaks 2035 Eesti majandus.

Rõhutame veelkord ka seda, et Kaubanduskoja ettepanek ei muuda Eestis aastakümnete jooksul väljakujunenud praktikat, mille kohaselt on graafikuga töötaja iganädalane puhkeaeg koos igapäevase puhkeajaga olnud vähemalt 36 tundi ja teistel töötajatel vähemalt 48 tundi. Seega taastuks ettepaneku elluviimisel nii tööandjate kui ka töötajate jaoks harjumuspärane olukord.

Loodame, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tuleb peagi välja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis näeb ette leebema miinimumnõude iganädalase puhkeaja osas ning annab seeläbi töölepingu osapooltele suurema paindlikkuse iganädalase puhkeaja kokkuleppimise osas.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor






Marko Udras
[email protected] 6040070