Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolne toetuskiri


Lp Tiit Riisalo
Majandus- ja infotehnoloogiaminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 4.12.2023 nr 1-3/

Koopia:
Tööinspektsioon
[email protected]
[email protected]

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toetus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekule muuta töölepingu seaduses sätestatud iganädalase puhkeaja regulatsiooni


Lugupeetud hr Tiit Riisalo


Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (edaspidi EPKK) on Eesti suurim põllumajanduse, toidutööstuste, maa- ning metsamajanduse ettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon, kuhu koos liikmesorganisatsioonidega kuulub üle 20 000 liikme. EPKK ei kuulu Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmeskonda, küll aga soovime omalt poolt toetada nende poolt 29. novembril käesoleval aastal teile esitatud ettepanekut muuta töölepingu seaduse §-s 52 sätestatud iganädalase puhkeaja regulatsiooni selliselt, et graafikuga töötaja igapäevane järjestikune puhkeaeg koos iganädalase järjestikuse puhkeajaga on vähemalt 36 tundi ja teistel töötajatel vähemalt 48 tundi (kiri 29.11.2023 nr 4/203).

Toome siinkohal välja Kaubandus-Tööstuskoja koja poolt tehtud ettepanekud, mida EPKK täielikult toetab:
1. Ettepanek muuta töölepingu seaduse § 52 lg 1 ja 2 sõnastust selliselt, et nendes lõigetes viidatud järjestikune puhkeaeg sisaldab nii igapäevast kui ka iganädalast puhkeaega. Alternatiivne ettepanek on vähendada viidatud lõigetes iganädalast puhkeaega 11 tunni võrra.
2. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ei ole võimalik lähiajal muuta töölepingu seadust, siis teeme ettepaneku muuta töölepingu seaduse § 52 lg 1 ja 2 tõlgendust selliselt, et viidatud sätted ei kehtesta iganädalast puhkeaega, vaid see on iganädalase ja igapäevase puhkeaja summa. Nõustume, et kehtiv töölepingu seadus võimaldab sellist tõlgendust. Kuigi töölepingu seaduse § 52 pealkiri on „Iganädalane puhkeaeg“, siis §-i 52 lõiked ei kasuta mõistet „iganädalane puhkeaeg“, vaid mõistet „järjestikune puhkeaeg“, mille alla saab paigutada nii igapäevase kui ka iganädalase puhkeaja. Sisuliselt on sellist tõlgendust ka aastaid kasutatud. Samas õigusselguse tagamiseks on mõistlik ka selle lahenduse puhul pikemas perspektiivis seadust muuta.
3. Palume Tööinspektsioonil mitte kohaldada uut tõlgendust alates 2024. aasta 1. jaanuarist ning oodata ära töölepingu seaduse § 52 muudatuste jõustumine. Kui töölepingu seadust ei asuta muutma, siis palume Tööinspektsioonil lähtuda eelmisest punktis väljapakutud tõlgendusest.

Euroopa Kohtu tõlgenduse rakendamine alates 2024. aasta 1. jaanuarist mõjutab väga oluliselt ettevõtjate konkurentsivõimet ja nõrgendab nende majanduslikku suutlikkust. Paljudes põlumajanduse ja toidutootmisega tegelevates ettevõtetes kasutatakse tööaja arvestuses just summeeritud ehk graafikuga tööaega, mis tähendab, et uute tingimuste kehtestamisel tekib vajadus lisavahetuseks ning ettevõte peab palkama juurde uusi töötajaid. Tööjõu nappuse ja kasvava palgasurve kontekstis on see aga ettevõtja jaoks ääretult keeruline. Olgu lisatud, et teatud toidutootmisega seotud valdkondades nagu loomakasvatus ning liha- ja piimatootmine ei ole võimalik tööajakorralduses teha korrektuure, sest inimesed peavad tootmisüksuses olema koha peal ööpäev läbi.



Lugupidamisega


(allkirjastatud digitaalselt)
Ants Noot
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees


Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda




Kirja koostaja: Meeli Lindsaar, [email protected]


Lp Tiit Riisalo
Majandus- ja infotehnoloogiaminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 4.12.2023 nr 1-3/

Koopia:
Tööinspektsioon
[email protected]
[email protected]

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toetus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekule muuta töölepingu seaduses sätestatud iganädalase puhkeaja regulatsiooni


Lugupeetud hr Tiit Riisalo


Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (edaspidi EPKK) on Eesti suurim põllumajanduse, toidutööstuste, maa- ning metsamajanduse ettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon, kuhu koos liikmesorganisatsioonidega kuulub üle 20 000 liikme. EPKK ei kuulu Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmeskonda, küll aga soovime omalt poolt toetada nende poolt 29. novembril käesoleval aastal teile esitatud ettepanekut muuta töölepingu seaduse §-s 52 sätestatud iganädalase puhkeaja regulatsiooni selliselt, et graafikuga töötaja igapäevane järjestikune puhkeaeg koos iganädalase järjestikuse puhkeajaga on vähemalt 36 tundi ja teistel töötajatel vähemalt 48 tundi (kiri 29.11.2023 nr 4/203).

Toome siinkohal välja Kaubandus-Tööstuskoja koja poolt tehtud ettepanekud, mida EPKK täielikult toetab:
1. Ettepanek muuta töölepingu seaduse § 52 lg 1 ja 2 sõnastust selliselt, et nendes lõigetes viidatud järjestikune puhkeaeg sisaldab nii igapäevast kui ka iganädalast puhkeaega. Alternatiivne ettepanek on vähendada viidatud lõigetes iganädalast puhkeaega 11 tunni võrra.
2. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ei ole võimalik lähiajal muuta töölepingu seadust, siis teeme ettepaneku muuta töölepingu seaduse § 52 lg 1 ja 2 tõlgendust selliselt, et viidatud sätted ei kehtesta iganädalast puhkeaega, vaid see on iganädalase ja igapäevase puhkeaja summa. Nõustume, et kehtiv töölepingu seadus võimaldab sellist tõlgendust. Kuigi töölepingu seaduse § 52 pealkiri on „Iganädalane puhkeaeg“, siis §-i 52 lõiked ei kasuta mõistet „iganädalane puhkeaeg“, vaid mõistet „järjestikune puhkeaeg“, mille alla saab paigutada nii igapäevase kui ka iganädalase puhkeaja. Sisuliselt on sellist tõlgendust ka aastaid kasutatud. Samas õigusselguse tagamiseks on mõistlik ka selle lahenduse puhul pikemas perspektiivis seadust muuta.
3. Palume Tööinspektsioonil mitte kohaldada uut tõlgendust alates 2024. aasta 1. jaanuarist ning oodata ära töölepingu seaduse § 52 muudatuste jõustumine. Kui töölepingu seadust ei asuta muutma, siis palume Tööinspektsioonil lähtuda eelmisest punktis väljapakutud tõlgendusest.

Euroopa Kohtu tõlgenduse rakendamine alates 2024. aasta 1. jaanuarist mõjutab väga oluliselt ettevõtjate konkurentsivõimet ja nõrgendab nende majanduslikku suutlikkust. Paljudes põlumajanduse ja toidutootmisega tegelevates ettevõtetes kasutatakse tööaja arvestuses just summeeritud ehk graafikuga tööaega, mis tähendab, et uute tingimuste kehtestamisel tekib vajadus lisavahetuseks ning ettevõte peab palkama juurde uusi töötajaid. Tööjõu nappuse ja kasvava palgasurve kontekstis on see aga ettevõtja jaoks ääretult keeruline. Olgu lisatud, et teatud toidutootmisega seotud valdkondades nagu loomakasvatus ning liha- ja piimatootmine ei ole võimalik tööajakorralduses teha korrektuure, sest inimesed peavad tootmisüksuses olema koha peal ööpäev läbi.



Lugupidamisega


(allkirjastatud digitaalselt)
Ants Noot
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees


Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda




Kirja koostaja: Meeli Lindsaar, [email protected]