Teade Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisi ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu tulemustest
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/24/3813-5 |
| Registreeritud | 29.05.2024 |
| Sünkroonitud | 31.05.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Marje-Ly Rebas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
From: Anne Vesinurm <[email protected]>
Sent: Wed, 29 May 2024 09:20:31 +0000
To: Melika Alliksoo <[email protected]>
Subject: FW: 7-2/405-21 Teade Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisi ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu tulemustest
From: Marje-Ly Rebas <[email protected]>
Sent: Wednesday, May 29, 2024 12:10 PM
To: Anne Vesinurm <[email protected]>
Subject: FW: 7-2/405-21 Teade Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisi ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu tulemustest
Tere, Anne!
Palun registreeri.
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Wednesday, May 29, 2024 11:39 AM
To: Marje-Ly Rebas <[email protected]>
Subject: 7-2/405-21 Teade Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisi ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu tulemustest
Asutus: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Registreerimise kp: 29.05.2024
Registreerimise nr: 7-2/405-21
Saadetava dokumendi pealkiri: Teade Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisi ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu tulemustest.
Lugupidamisega
Maritta Sillandi
registripidaja
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
tel. 5333 8609
[email protected]
Digiallkirjad
Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu
29.04.2024 kell 17.00-19.00 Vändra halduskeskus Osalejad: eraldi lehel Arutelul osalev Silva Vechterstein, Nurmesalu kinnistu esindaja andis planeerijale üle oma 02.04.24 KOV-le edastatud arvamuse ja küsimused Sõõrike farmi detailplaneeringu kohta, mis varem planeerijani jõudnud ei olnud. Kiri loeti arutelul ette. Hendrikson DGE planeerija ja KSH eelnõu ekspert andsid ülevaate planeeringu ja KSH seisust, sisust ning eskiisi ja KSH eelnõu avalikustamisel esitatud arvamustest/ettepanekutest ning KOV-i ja Hendrikson DGE seisukohtadest nendele. Arutelu: Arutelu algas Silva Vechtersteini kirja üle vaatamisega ja sealse 1. küsimusega Vaki-Kirikumõisa tee ja seal põllumajandusmasinate edasise liikumise kohta. Tutvuti KSH eelnõu ja planeeringus kasutatud transpordiskeemiga, millel Vaki-Kirikumõisa teel liiklust näidatud ei ole. Selgitati, et skeem tähistas pigem suuremaid transpordisuundi ja välistada ei saa sealset minimaalset liiklust. Reet Olev lisas, et liiklusvooge seal on analüüsitud ja liiklussageduse kaardid näitasid, et Vihtra tee ristmikust alates transpordivood vähenevad, et ilmsesti siis pööratakse teelt maha. Ja lisaks Maa-ameti kaardil on Vaki-Kirikumõisa tee avaliku kasutusega tee, kuigi see jookseb üle erakinnistute. Reet Olevi sõnul on teemaks olnud Nurmesalu kinnistu esine osa tolmuvabaks tegemine, sest edasi on tee ääres vaid põllud ja Massu tee vahetus läheduses asub tee täiesti eramaal. Probleemiks on tee tolmamine. Silva Vechtersteini sõnul ka augud. Kas panna talu esisele teelõigule „vaesemehe asfalt“? Uibo sõnul pole see lahendus, sest sellel ei tohiks teatud ajal üldse rasketransport liikuda. Planeeringus tuleb nüüd täpsustada, palju transporti üldse Vaki-Kirikumõisa teel liigub ja mis ajal ning vastavad meetmed rakendada. Uibo on tolmu teema tõsidusega nõus. Ja leiab, et näit Nurmenuku kinnistu äärse tee mured leiaks lahendust kolmel viisil: korraldus sõidukijuhtidele mitte rallida, panna üles liikluskorraldusmärgid ja tegeleda tolmutõrjega. Lillihansu kinnistu omaniku sõnul käib põllumasinate liiklus ka teisel pool Massu teed Sõõrike-Ülejõe (93002:002:0246) maaüksusel asuval teel, kus tolm üles keerutatakse. Teemaks erateede põllumasinate poolt kasutamine, võimalik sulgemine liikluseks „eratee märgi“ püstitamisega vmt. Vajalikud kokkulepped tuleb sõlmida Agronega ja teemat vajadusel KOV-s arutada. Lahenduseks ka, et tee kasutaja ehk Agrone hooldab ja parandab teed ning tegeleb tolmutõrjega. Praegusel juhul, kui põllutöömasinad seda otseteed Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteele ei kasutaks, tuleks ca 10 km pikkune ring. Tõstati teemana Massu tee seisukord ja laius, sest Massu tee on kitsas. Tegemist riigiteega ja sealsed otsused teostab Transpordiamet. Tehti ettepanek, et riigiteid tuleks hoida ja farmiliiklus teostada ühesuunaliselt ringliiklusena. Planeeringus siiski arvestatud, et liiklus oleks ökonoomne ja keskkonda võimalikult vähe saastav. Transpordiskeemilt täpsustati, et Nurmesalu kinnistust põhjapoolsel teel toimub 25% sõnniku veost ja seda mõned korrad aastas, kusjuures perspektiivselt vedusid vähendatakse, sest sõnnik läheb biogaasijaama toormeks1. Lisaks on kavandatud kinnised sõnnikuhoidlad ja biogaasijaam on kinnine. Samuti on kinnine transport. Toonitati üle, et Vaki ojaga seotud muredega pöörduda kohe Keskkonnaameti poole. Ettepanek, et võimalus lüüsidega kraavi sulgeda. Tegemist planeeringuga ja kui lüüside teema on planeeringus sees, tuleb sellega projekteerimisel arvestada. Teemapüstitus, kuidas korralikule põllumaale selline tootmiskompleks kavandatakse? Täiendavalt arutatakse, et perspektiivse loomade arvuga on selles farmis loomi rohkem kui vallas inimesi, kas see keskkonda ei reosta, sest Hollandis ja Taanis tahetakse pigem farmides loomi vähendada aastaks 2035? Vastuseks, et Põhja-Pärnumaal ainult kaks suuremat farmi ongi.
1 Täpsustav märkus 20.05.2024: Nurmesalu kinnistust põhjapoolsel teel toimub 25% planeeritavast digestaadi veost ning sõnniku väljavedu biogaasi käivitamisel ei kavandata. Tekkiva digestaadi vedu toimub suuremas mahus võrreldes tänase sõnnikuveo mahuga.
Biogaasijaama täpsustuseks, et perspektiivis on maailmas ikka suund, et farmi juures on biogaasijaam. Uibo arvates peaks need jaamad hoopis elektrit tootma. Kas alevile ei ole ikka liiga lähedal, sest alevis haiseb? Biogaasijaam aitabki selle vastu. Pikem arutlus lõhna teemal. Reaalses elus levib lõhn kaugemale kui aruande tekstis kirjutatud on. Lõhna ei hinnata lihtsalt ninaga. Selleks on oma mõõtmised, normid jm. Viimasena laekunud kirja neljanda punkti osas anti arutelul vastus, et kruntide moodustamine ja maakasutuse sihtotstarvete määramine toimub planeeringualal asuvate katastriüksuste osas. 3.punkti osas vastas Reet Olev, et teedega tegeleb KOV-s Toomas Onts ja temaga tuleb arutada, mis edasi saab. Agronest on vaja küsida transpordiskeemi täpsustamist, et millal veod aset leiavad? Öiste vedude osas on Agronele info edastatud, kust tuli vastus, et seda teenust ostetakse sisse ja teenuseosutaja soovib öösel seda teha. Uutes lepingutes tuleb siiski Agronel sellel tähelepanu hoida, et öiseid vedusid ei toimuks. Olev: planeeringu realiseerimise lepingusse saab kokku lepitud punktid sisse panna. Probleemide puhul pöörduda KOV poole, kes annab info edasi planeerijale ja arendajale. Teede osas pole siiani kompromissi leitud. Veega probleemide puhul siiski KKA poole pöörduda. Omanikku võib ka teavitada ja KOV-i, kes siis teavitab KKA-d, kuid siis võib kuluda palju aega ning kuni keegi KKA-st tuleb, on probleem kadunud. Kirjeldati ajaloos toimunud probleeme kraaviga ja need on ikka püsivad, et millal need korda tehakse? KKA saab vaid anda vastuse, mida on vaja teha, et olukord laheneks. Planeeritud lahendusega parendatakse olukorda. Olev: dp ja ehituisprojektid vaatab KKA üle ning saadab mittesobivusel tagasi. Avariiolukorrad tuleb kirjeldada. KKA teeb järelevalvet. Sellised projektid saadetakse KKA-le kooskõlastamiseks. Lahtvee: pärast planeeringut järgneb mitu etappi: ehitusluba ja siis veel keskkonna luba. Edasi toimub dp ja ksh täiendamine ja tegeletakse ettepanekute ja arvamustega ning nendele seisukohad saadetakse kirjalikult. Kui vastus ei sobi, tuleb seda öelda ja tuleb leida uus kompromisslahendus. Teede küsimuses tuleb Uiboga koos maha istuda, samuti peab KOV arutama tee teemat. Tõstatub teema, kuidas põllumasinad veavad põllult teedele mustust, pori. Uibo: jah tuleb sellele mõelda. Info edastatakse Agronele. Kas olete 100% kindel, et ümbritsevate kaevude olukord jääb samaks? Jah, oleme. Vee teemaga tegeletakse veel edasi. Lisaks kavandatakse tootmisse kaasata vihmavett. KSH aruandes on toodud välja kaevude seire, sh on Nurmenuku ja Tilga kaevud. Seired tehakse enne farmi laiendamist ning hakatakse seirama hiljem, kui farm juba töötab. Kui mul juhtub vesi ära kaduma, siis kui kiiresti ma selle tagasi saan? Kes selle eest vastutab? Steiger andis hinnangu, et probleeme ei teki ja järgneb seire. Olev: kas vajadusel puurite siis uue sügavama kaevu? Uibo: eksperdid on vastanud, et tõenäoliselt probleeme ei teki. Olev: kas ka veeanalüüse teeb Agrone, kui probleem tekib? Uibo: suuremate ettevõtete kaevud on sügavad ja probleeme pole olnud. Lahtvee: Kompleksloasse paneb KKA seire nõuded kirja. Uut kaevu Massu tee kanti ei tule. Uus kaev tuleb 1 km kaugusele plan ala kirdenurka. Ol ol kaevud jäävad toimima. Uibo: uus kaev varuallikaks, kui ol ol midagi juhtub. Kui ümbruskonnas asuva kaevuga väljaspool plan ala midagi juhtub ja leitakse, et see on põhjustatud farmi tegevusest, siis tegeleb selle probleemiga Agrone. Olev: kliima soojendamine mõjutab ka. Puurkaev siiski parem kui salvkaev. Lahtvee: seire alati teema maavarakaevanduste puhul, kus tegu on tuhandete kuupmeetrite veega. Kui suur ulatus seirele? Lahtvee: Seire KSH aruandes kirjas. Seires vaid väga lähedal asuvad kinnistud? Lahtvee: Uuringu kohaselt on mõjuala vaid 270 m, seetõttu. Otsused: arvamuse esitajatele saadetakse e-mailile seisukohad arvamustele, KOV ootab nendele tagasisidet; vajadusel lepitakse kokku, kuidas kompromissideni jõuda. Seisukohtade tabel läheb avalikult veebi üles. Protokolli koostas: Merlin Kalle
Jrk
7.2/405-16
Põllumajandus- ja Toiduamet
Seisukohaga arvestamine/arvestamata jätmine
1
03.04.2024 nr 6.2-6/1596-1
Põllumajandus ja Toiduamet esitab alljärgnevad märkused eskiislahenduse põhijoonise osas lähtuvalt Maaparandusseadusest tulenevate nõuetega.
1. Planeeritav tegevus toimub maaparandusehitise maa-alal, puudub viide maaparandusalale ja süsteemi nimetusele ja numbritele.
2. Planeeritavad hooned, rajatised on planeeritud reguleerivavõrgu (drenaaži) peale, puuduvad tähised drenaažisüsteemide likvideerimise osas.
3. Planeeritav ala on seotud piirnevate reguleeritavavõrgu alaga, puudub tehnilise lahenduse kirjeldus piirneva ala jätkuvaks toimimiseks.
Sõõrike farmi detailplaneering, eskiis töö nr 21004131 seletuskiri ptk 5.7 Maaparandus on väljatoodud maaparandusalal tegutsemise alused. Vajalik lisada ptk teksti viide maaparandussüsteemi rekonstrueerimisel taotleda projekteerimistingimused Põllumajandus- ja Toiduametilt rekonstrueeritavale alale, rekonstrueerimistööd teha eelnevalt farmikompleksi laiendamisel, Maaparandusseadus §51.
Planeeringu lähteseisukohtade p 4.1 kohaselt tuleb kruntide planeerimisel koostöös Põllumajandus- ja Toiduametiga kavandada maaparandusehitiste ümberehitamine nii, et planeeritavate ehitiste aluselt maalt maaparandusehitiste likvideerimise korral jäävad ülejäänud maaparandusehitised nõuetekohaselt toimima.
Eskiislahendust ja seletuskirja täiendatakse.
Jrk
7-2/405-17
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Seisukohaga arvestamine/arvestamata jätmine
1
03.04.2024 nr. 14-3/894-4
Detailplaneeringu lähteseisukohtade (leitav vallavalitsuse veebilehel) kohaselt tehakse planeeringu koostamisel koostööd Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Transpordiameti ja Päästeametiga. Kaasatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elektrilevi OÜ ning isikud, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada. Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest, arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut ja PlanS § 142 lõiget 4, määrab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium täiendavaks koostöötegijaks Terviseameti, kuna planeeringu elluviimisega võib kaasneda ebameeldivast lõhnast tulenev keskkonnahäiring.
KSH programmis on juba kirjas, et Terviseamet tuleb kaasata (versioon 28.04.2023, Tabel 3).
Samuti avalikule väljapanekule esitatud KSH aruande eelnõus (versioon 23.01.2024, Tabel 1.1).
Terviseametile on saadetud arvamuse avaldamiseks kiri 16.02.2024 kell 10.28 läbi Amphora.
2
Palume detailplaneeringu koostamisel veenduda, et kaasatud oleks kõik isikud, kelle õigusi võib detailplaneering puudutada. Palume detailplaneeringu menetlusse kaasata naaberkinnisasjade omanikke, Elering AS (planeeringualal asuvad Elering AS kõrgepinge õhuliinid) ja Airok OÜ (planeeringualale ulatub Airok OÜ viljakuivati vedelgaasipaigaldise ohuala).
Naaberkinnisasjade omanikud ja Elering AS on juba KSH programmi ja KSH aruande eelnõu kohaselt protsessi kaasatud.
Kaasamisringi lisatakse Airok OÜ.
Jrk
7-2/405-12
Transpordiamet
Seisukohaga arvestamine/arvestamata jätmine
1
04.03.2024 nr 7.2-2/24/3813-3
Andsime seisukohad planeeringu koostamiseks 25.07.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/14458-2.
Oleme valla kodulehel oleva planeeringu eskiisiga tutvunud ning palume planeeringu edasisel koostamisel arvestada järgnevate märkustega:
1. kanda joonisele riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurgad (seisukohtade punkt 7);
2. palume kaaluda, kas Vaki-Kirikumõisa teel olevate truupide läbimõõt on piisav planeeringualalt
ärajuhitava sademevee vastuvõtmiseks, vajadusel teostada vastavad uuringud.
Eskiislahendust täiendatakse ja ettepanekut kaalutakse.
Jrk
7.2/405-19
Keskkonnaamet
Seisukohaga arvestamine/arvestamata jätmine
1
11.04.2024 nr 6-2/24/2980-4
KSH aruande eelnõu punktis 6.7.2. „Mõju põhjaveele“ on käsitletud maksimaalset põhjavee vajadust. Kui ettevõte vajab Sõõrike farmi põhjaveehaardest ööpäevas maksimaalset 647.8 m3 põhjavett, siis eelnevalt on vajalik läbi viia põhjaveevarude uuring ja varude hindamine, millele järgneb varude kehtestamine. Tegemist on põhjaveehaardega, mis koosneks siis kolmest puurkaevust, põhjaveevõtuga Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihist, Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist. Aluseks on veeseaduse (VeeS) 7. peatükk §-d 203-207. VeeS § 204 lg 1 - põhjaveevaru tuleb hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas. Põhjaveevaru hindamiseks tehakse hüdrogeoloogiline uuring (VeeS § 204 lg 5). Põhjaveevaru hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist. Kord on kehtestatud keskkonnaministri 15.10.2019 määrusega nr 55 „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise
aluseks olevate andmete koosseis“. Varud on vaja kinnitada kui põhjaveevõtt on üle 500 m3 ööpäevas, et vältida põhjavee liigvähendamist ning saavutada või säilitada
põhjaveekogumi hea seisund (veemajanduskava eesmärk).
Varude kehtestamise tellijaks võib olla ettevõte, kelle huvides on kindlustada piisav veevarustus või koordineerib seda kohalik omavalitsus. Sõõrike veisefarmi puurkaevude tootlikkuse hinnang (OÜ IB Steiger töö nr 23/4254) on heaks aluseks olemasoleva kahe puurkaevu töö ja planeeritava puurkaevu kohta, aga märkimata on varude hindamise vajadus maksimaalse veevõtu korral.
VeeS §16 kohaselt on veehaare ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. Selgitame, et AS Vändra ei plaani grupeerida kahte olemasolevat ja rajatavat puurkaevu üheks veehaardeks ning ühestki kaevust ei võeta üle 500 m3/ööp. Samuti ei plaanita võtta põhjavett kahest olemasolevast puurkaevust nr 6355 ja 56168 (vahemaa 223 meetrit) summaarselt üle 500 m3/ööp. Planeeritava puurkaevu asukoht paikneb olemasolevatest puurkaevudest 1,08 – 1,17 km kaugusel eraldiseisval kinnistul KÜ 93002:002:0241. OÜ Inseneribüroo STEIGER uuringu kohaselt on maksimaalse veevõtu korral ainult olemasolevatest puurkaevudest alanduslehter kuni 270 m, kuid kolmanda puurkaevu rajamisel langeb see 180 m peale. Kolmanda puurkaevuga mõjualad ei kattu.
Ekspertrühma on seisukohal, et eeltoodu info põhjal ei ole põhjaveevarude hindamine nõutud. KSH aruannet täpsustatakse.
2
KSH aruande punktis 6.2.2 „Mürahinnang“ on toodud, et mürahinnangus analüüsiti farmi alal tekkivat tööstusmüra (nt ala sisene sööda- ja sõnnikuvedu, ventilatsiooniseadmed) ja liiklusmüra. Tööstusmüra all on toodud järgmine informatsioon: „…päevaste tegevuste korral ei ole lähimatel müratundlikel aladel ette näha müra normtasemete (tööstusmüra piirväärtus 60 dB) ületamist ega ka normtasemete lähedast mürataset või olulisi häiringuid.“ ja järgmises lõigus: „Kuna öised tegevused toimuvad väiksemas mahus ning masinad ei tööta pidevalt, siis ei ole ka öise pideva tööstusmüra normtaseme (piirväärtus 45 dB) ületamist lähimatel müratundlikel aladel ette näha.“ Eeltoodud väidete kinnitamiseks ja tõendamiseks ei ole toodud andmeid müraallikate asukohtade ega parameetrite osas. Samuti ei ole teostatud müratasemete arvutusi, modelleerimisi ning tulemuste analüüsi. Ehk kokkuvõttes ei ole Keskkonnaameti hinnangul tööstusmüra hinnatud. Palume aruandes selgemalt ja üheselt mõistetavalt välja tuua, millele esitatud tulemused ja nendest tehtud järeldused tuginevad.
Aruannet täiendatakse, samas ei ole praeguses etapis veel teada võimalike tööstuslike müraallikate (erinevad seadmed) täpsed parameetrid ning asukohad, mistõttu teatud määral jääb hinnang üldisemale tasemele. Võimalike tööstuslike müraallikate puhul on lähimate eluhoonetega tagatud ka piisavalt suured vahemaad ning tootmisalalt väljapoole levib peamiselt liiklusmüra (kuna juurdepääsuks kasutatakse avalikke teid, mille läheduses paiknevad ka elamud), mida on aruandes detailselt hinnatud, sh on koostatud mürakaardid.
3
KSH aruande punktis 6.4.6 „Hinnang keskkonnaloa vajadusele“ viidatakse keskkonnaloa künnistele välisõhu saasteainete osas ja on märgitud, et kuna neid künniseid ületatakse, siis on keskkonnaluba saasteainete väljutamiseks välisõhku nõutav. Juhime tähelepanu, et kuna olemasoleval käitisel on juba kehtiv keskkonnakompleksluba ja ületatakse kompleksloa künniseid, siis esitatud informatsioon punktis 6.4.6 on eksitav, kuna käitises on ikkagi kompleksluba nõutav.
Ptk 6.4.6 sõnastust parandatakse vastavalt.
4
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 on alates 14.07.2023 kehtetu, 06.07.2023 võeti vastu kliimaministri määrus nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ (edaspidi määrus nr 37). Määrus nr 37 § 2 lg 1 sätestab, et häiringutaseme võimaliku ületamise kohta hinnangu andmise otsustamise korral tuleb hinnata lõhnaaine esinemist referentsmeetodiga. Nimetatud määruse § 2 lg 2 sätestab, et lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures loetakse ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni korral, kui referentsmeetodina kasutatakse eraldi või omavahel kombineerituna järgmisi standardeid: 1) standardit EVS-EN 13725; 2) standardit EVS-EN 16841-1; 3) standardit EVS 886-1; 4) muid samaväärseid rahvusvahelisi või Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid.
Määrus nr 37 § 3 lg 2 sätestab, et käesoleva määruse lisas esitatud lõhnaühikud on ligikaudsed ning käitistel on õigus oma eriheiteid täpsustada, kasutades selleks käesoleva määrusega kooskõlas olevat standardiseeritud metoodikat. Saksa standardi "VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011" kohaselt on veiste vedelsõnniku puhul katmata hoidlast lõhnaaine eriheide 3 OU/s/m2, loomuliku kooriku puhul on lõhnaaine heitkoguste vähendamise ulatus 30-80% (sõltub kooriku paksusest ja tihedusest). Antud standardi puhul on veiste tahesõnnikuhoidlast lõhnaaine eriheide 3 OU/s/m2 ja antud standardi kohaselt ei vähene lõhnaheide tahesõnnikuhoidla katmisel. Sõõrike farmi KSH aruandes kasutatud lõhnaaine esinemise hindamisel ei ole kasutatud standardiseeritud metoodikat. Tulenevalt eelnevast tuleb Sõõrike farmi KSH aruandes esitada lõhnaaine esinemise hinnang kasutades määrusega nr 37 kooskõlas olevat standardiseeritud metoodikat.
Antud küsimuses kohtusid eksperdid Keskkonnaametiga 03.05.2024. 15.05.2024 anti KeA poolt kirjalikult teada, et KeA lubab kirjandusallikana kasutada ka Saksamaa dokumenti T.Heidenreich „GVSchlüssel und Emissionsfaktoren Tierhaltung. Ermittlung der Emissionsfaktoren.“
KSH aruandes korrigeeritakse rajatava tahesõnniku hoidla lõhnaheidet.
5
KSH aruande punktis 6.8 „Alternatiivide võrdluse kokkuvõte“ tabelis 6.21. „Alternatiivide võrdluse kokkuvõte“ ei ole käsitletud lõhna mõju ning müra mõju kokkuvõttes alternatiiv 1 puhul tööstusmüra mõju (pole ka hinnatud aruande eelnõu punktis 6.2.2 „Mürahinnang“).
Tabelit 6.2.1 täiendatakse vastavalt.
6
DP-s ja KSH aruandes on mitmes kohas välja toodud, et biogaasi plaanitakse toota peamiselt vedelast veisesõnnikust, veise tahesõnnikust, muudest sõnnikutest, toidujäätmetest, teravilja kuivatuse jääkidest ning loomapidamisest üle jäävast riknenud silost. Toidujäätmete päritolu kirjeldus ei ole leitav. Keskkonnaamet juhib tähelepanu asjaolule, et toidujäätmed tuleb käidelda keskkonnasõbralikult ning biolagunevatest jäätmetest kääritusjäägi biogaasi tootja peab oma tegevuses lähtuma keskkonnaministri 10.05.2016 määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva
kääritusjäägi kohta“ sätestatud nõuetest.
DP seletuskirja ja KSH aruannet täiendatakse vastavalt.
Jrk
7.2/415-15
02.04.2024
Viljar Kitsing; Irina Kitsing (Nurmenuku kinnistu)
Seisukohaga arvestamine/arvestamata jätmine
1
Tutvusime farmi eskiislahendusega. Oleme jätkuvalt farmi laiendamise vastu. Juba eelmise farmi renoveerimise tulemusel on meie elukeskkond halvenenud. Mis saab veel siis, kui kompleks suureneb neli korda. Kõige hullem on farmist leviv hais. Lisaks müra ja tolm. Vaki ojast on kadunud kalad ja konnad. Eelmistes pöördumistes juhtisime tähelepanu keskkonna saastamistele, mida farm pole suutnud vältida.
Näited:
11.03.2023 seitsmeteistkraadise külmaga, kui kogu oja oli jääs, jooksis Vaki ojja haisev vedelik
14.09.2023 selgesse vette voolab sogane haisev vedelik
Ka suvistel kuivematel perioodidel, kui oja on peaaegu kuiv, on olnud sama olukord.
Müra – virtsavedu traktoritega (veebruaris ja märtsis 2024) oli tihedusega 7-8 minuti tagant. See on juba praegu võrdne prognoositava sagedusega (hetkel neli korda väiksema farmiga kavandatavast). Möödasõitvatest püttadest levis ka hais – kinnised pütad?! Virtsavedu põldudele on toimunud ka öösiti.
Tolm – jätkuvalt lahendamata probleem
Seisukohad on teadmiseks võetud ning ettevõtte omanikule edastatud. KSH aruannet täiendatakse järgneva tolmutõrjemeetmega – töödelda kruusateid kloriididega ajaperioodil, mil AS Vändra raskeveokid kasutavad teelõiku intensiivselt.
KSH aruande eelnõus on välja toodud, et kavandatava tegevuse elluviimisel toimub öösiti gaasi ja piima vedu ning need veod toimuvad põhjapoolselt Raudteetammi teelt planeeritud sissesõitude kaudu. Öist sõnniku- ja digestaadivedu ei ole kavandatud. Modelleerimine näitab, et liiklusmüra normtasemete ületamist ei ole ette näha.
AS Vändra olemasolevale veisefarmile teostab järelvalvet Keskkonnaamet. Kui Vaki ojas on märgata muutusi, tuleb sellest koheselt teavitada Keskkonnaametit telefoninumbril 1247, kes tuleb kohale ja fikseerib ametlikult olukorra ning selgitab menetluse käigus välja võimaliku reostuse põhjused. Hetkel meile teadaolevalt menetlust 11.03.2023 ja 14.09.2023 juhtumite kohta ei ole algatatud.
Jrk
7.2/405-14
Silva Vechterstein (Nurmesalu kinnistu)
Seisukohaga arvestamine/arvestamata jätmine
1
Kas seoses uue farmikompleksi ehitusega lõpeb Vaki-Kirikumõisa teed pidi suurte põllumasinate liiklus ära? Nii on võimalik aru saada farmi detailplaneeringust, kuna seda teed pole tulevikus farmile juurdepääsu teeks märgitud.
Regulaarset liiklust ei ole Vaki-Kirikumõisa teele planeeritud. Erandiks on põldude teenindus.
2
Millist teed pidi pääseb transport farmist Vihtra teele?
Planeeritud transport farmist Vihtra teele kulgeb Nurmesalu kinnistu põhja ja idaküljelt.
3
Kui liiklus jääb sellele teele edasi ja ilmselt ka mitmeid kordi suurema koormusega, siis millised plaanid on Põhja-Pärnumaa vallal seoses selle tee remondiga.
Liikluskoormuse suurenemist ei ole ette näha, sest kogu farmitransport tuleb suunata moodustatava Raudteetammi tee peale (olemasolev lõik on 9300114 Raudteetammi tee L2 92901:001:0122). Vald teostab antud Nurmesalu kinnistu (93002:002:0089) ees kulgeval avaliku kasutusega teel hoonete läheduses tolmutõrjet ka tulevikus. Teehoiukavas ei ole lähiaastatel ette nähtud mustkatte paigaldamist.
4
Kuidas mõista punkt 4.1 lõpulauset: „Detailplaneeringuga tehakse ettepanek olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimiseks ja sihtotstarbe muutmiseks.“ Milliseid katastriüksuseid see puudutab?
Ümberkruntimise ja sihtotstarvete muutmise ettepanek tehakse detailplaneeringuga vaid planeeringualal asuvatele katastriüksustele.
Jrk nr
7-2/405-20
Maa-amet
Seisukohaga arvestamine/arvestamata jätmine
1
12.04.2024 nr 6-3/22/11552-7
Detailplaneeringule jäävad kohaliku võrgu märgid nr 4134 ja nr 9342. Geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest.
Maa-ametil ei ole vastuväiteid 04.04.2024 kirjaga nr 7-2/405-18 edastatud Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiislahenduse osas.
Võetud teadmiseks.
PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS
Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond
+372 443 0330 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank
EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764
Nimekirja alusel kuupäev digitaalallkirjas nr 7-2/405-21
Teade Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisi ja keskkonnamõjude strateegilise
hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu tulemustest
Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõjude strateegiline
hindamine algatati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 22.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi
kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine,
kinnistute maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine. Detailplaneeringu ala
suurus on ca 72 ha.
Detailplaneeringu eskiis ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu olid
avalikul väljapanekul perioodil 04.03.-18.04.2024. Avalikul väljapanekul esitati
planeeringu eskiisi ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta
kirjalikke arvamusi nii valitsusasutustelt kui kaasatavatelt (vt arvamuste tabel
https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/detailplaneeringud/soorike-farmi-
detailplaneering).
29.04.2024 toimus avalik arutelu, kus osalesid planeeringu koostamisse kaasatud isikud,
kes kirjalikke arvamusi esitasid. Arutelu tulemusena edastatakse arvamuse esitajatele
seisukohad arvamustele ning toimub detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegiline
hindamise aruande täiendamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Šorin
majandusvaldkonna abivallavanem
Reet Olev
[email protected]; 5622 4688
Digiallkirjad
Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu
29.04.2024 kell 17.00-19.00 Vändra halduskeskus Osalejad: eraldi lehel Arutelul osalev Silva Vechterstein, Nurmesalu kinnistu esindaja andis planeerijale üle oma 02.04.24 KOV-le edastatud arvamuse ja küsimused Sõõrike farmi detailplaneeringu kohta, mis varem planeerijani jõudnud ei olnud. Kiri loeti arutelul ette. Hendrikson DGE planeerija ja KSH eelnõu ekspert andsid ülevaate planeeringu ja KSH seisust, sisust ning eskiisi ja KSH eelnõu avalikustamisel esitatud arvamustest/ettepanekutest ning KOV-i ja Hendrikson DGE seisukohtadest nendele. Arutelu: Arutelu algas Silva Vechtersteini kirja üle vaatamisega ja sealse 1. küsimusega Vaki-Kirikumõisa tee ja seal põllumajandusmasinate edasise liikumise kohta. Tutvuti KSH eelnõu ja planeeringus kasutatud transpordiskeemiga, millel Vaki-Kirikumõisa teel liiklust näidatud ei ole. Selgitati, et skeem tähistas pigem suuremaid transpordisuundi ja välistada ei saa sealset minimaalset liiklust. Reet Olev lisas, et liiklusvooge seal on analüüsitud ja liiklussageduse kaardid näitasid, et Vihtra tee ristmikust alates transpordivood vähenevad, et ilmsesti siis pööratakse teelt maha. Ja lisaks Maa-ameti kaardil on Vaki-Kirikumõisa tee avaliku kasutusega tee, kuigi see jookseb üle erakinnistute. Reet Olevi sõnul on teemaks olnud Nurmesalu kinnistu esine osa tolmuvabaks tegemine, sest edasi on tee ääres vaid põllud ja Massu tee vahetus läheduses asub tee täiesti eramaal. Probleemiks on tee tolmamine. Silva Vechtersteini sõnul ka augud. Kas panna talu esisele teelõigule „vaesemehe asfalt“? Uibo sõnul pole see lahendus, sest sellel ei tohiks teatud ajal üldse rasketransport liikuda. Planeeringus tuleb nüüd täpsustada, palju transporti üldse Vaki-Kirikumõisa teel liigub ja mis ajal ning vastavad meetmed rakendada. Uibo on tolmu teema tõsidusega nõus. Ja leiab, et näit Nurmenuku kinnistu äärse tee mured leiaks lahendust kolmel viisil: korraldus sõidukijuhtidele mitte rallida, panna üles liikluskorraldusmärgid ja tegeleda tolmutõrjega. Lillihansu kinnistu omaniku sõnul käib põllumasinate liiklus ka teisel pool Massu teed Sõõrike-Ülejõe (93002:002:0246) maaüksusel asuval teel, kus tolm üles keerutatakse. Teemaks erateede põllumasinate poolt kasutamine, võimalik sulgemine liikluseks „eratee märgi“ püstitamisega vmt. Vajalikud kokkulepped tuleb sõlmida Agronega ja teemat vajadusel KOV-s arutada. Lahenduseks ka, et tee kasutaja ehk Agrone hooldab ja parandab teed ning tegeleb tolmutõrjega. Praegusel juhul, kui põllutöömasinad seda otseteed Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteele ei kasutaks, tuleks ca 10 km pikkune ring. Tõstati teemana Massu tee seisukord ja laius, sest Massu tee on kitsas. Tegemist riigiteega ja sealsed otsused teostab Transpordiamet. Tehti ettepanek, et riigiteid tuleks hoida ja farmiliiklus teostada ühesuunaliselt ringliiklusena. Planeeringus siiski arvestatud, et liiklus oleks ökonoomne ja keskkonda võimalikult vähe saastav. Transpordiskeemilt täpsustati, et Nurmesalu kinnistust põhjapoolsel teel toimub 25% sõnniku veost ja seda mõned korrad aastas, kusjuures perspektiivselt vedusid vähendatakse, sest sõnnik läheb biogaasijaama toormeks1. Lisaks on kavandatud kinnised sõnnikuhoidlad ja biogaasijaam on kinnine. Samuti on kinnine transport. Toonitati üle, et Vaki ojaga seotud muredega pöörduda kohe Keskkonnaameti poole. Ettepanek, et võimalus lüüsidega kraavi sulgeda. Tegemist planeeringuga ja kui lüüside teema on planeeringus sees, tuleb sellega projekteerimisel arvestada. Teemapüstitus, kuidas korralikule põllumaale selline tootmiskompleks kavandatakse? Täiendavalt arutatakse, et perspektiivse loomade arvuga on selles farmis loomi rohkem kui vallas inimesi, kas see keskkonda ei reosta, sest Hollandis ja Taanis tahetakse pigem farmides loomi vähendada aastaks 2035? Vastuseks, et Põhja-Pärnumaal ainult kaks suuremat farmi ongi.
1 Täpsustav märkus 20.05.2024: Nurmesalu kinnistust põhjapoolsel teel toimub 25% planeeritavast digestaadi veost ning sõnniku väljavedu biogaasi käivitamisel ei kavandata. Tekkiva digestaadi vedu toimub suuremas mahus võrreldes tänase sõnnikuveo mahuga.
Biogaasijaama täpsustuseks, et perspektiivis on maailmas ikka suund, et farmi juures on biogaasijaam. Uibo arvates peaks need jaamad hoopis elektrit tootma. Kas alevile ei ole ikka liiga lähedal, sest alevis haiseb? Biogaasijaam aitabki selle vastu. Pikem arutlus lõhna teemal. Reaalses elus levib lõhn kaugemale kui aruande tekstis kirjutatud on. Lõhna ei hinnata lihtsalt ninaga. Selleks on oma mõõtmised, normid jm. Viimasena laekunud kirja neljanda punkti osas anti arutelul vastus, et kruntide moodustamine ja maakasutuse sihtotstarvete määramine toimub planeeringualal asuvate katastriüksuste osas. 3.punkti osas vastas Reet Olev, et teedega tegeleb KOV-s Toomas Onts ja temaga tuleb arutada, mis edasi saab. Agronest on vaja küsida transpordiskeemi täpsustamist, et millal veod aset leiavad? Öiste vedude osas on Agronele info edastatud, kust tuli vastus, et seda teenust ostetakse sisse ja teenuseosutaja soovib öösel seda teha. Uutes lepingutes tuleb siiski Agronel sellel tähelepanu hoida, et öiseid vedusid ei toimuks. Olev: planeeringu realiseerimise lepingusse saab kokku lepitud punktid sisse panna. Probleemide puhul pöörduda KOV poole, kes annab info edasi planeerijale ja arendajale. Teede osas pole siiani kompromissi leitud. Veega probleemide puhul siiski KKA poole pöörduda. Omanikku võib ka teavitada ja KOV-i, kes siis teavitab KKA-d, kuid siis võib kuluda palju aega ning kuni keegi KKA-st tuleb, on probleem kadunud. Kirjeldati ajaloos toimunud probleeme kraaviga ja need on ikka püsivad, et millal need korda tehakse? KKA saab vaid anda vastuse, mida on vaja teha, et olukord laheneks. Planeeritud lahendusega parendatakse olukorda. Olev: dp ja ehituisprojektid vaatab KKA üle ning saadab mittesobivusel tagasi. Avariiolukorrad tuleb kirjeldada. KKA teeb järelevalvet. Sellised projektid saadetakse KKA-le kooskõlastamiseks. Lahtvee: pärast planeeringut järgneb mitu etappi: ehitusluba ja siis veel keskkonna luba. Edasi toimub dp ja ksh täiendamine ja tegeletakse ettepanekute ja arvamustega ning nendele seisukohad saadetakse kirjalikult. Kui vastus ei sobi, tuleb seda öelda ja tuleb leida uus kompromisslahendus. Teede küsimuses tuleb Uiboga koos maha istuda, samuti peab KOV arutama tee teemat. Tõstatub teema, kuidas põllumasinad veavad põllult teedele mustust, pori. Uibo: jah tuleb sellele mõelda. Info edastatakse Agronele. Kas olete 100% kindel, et ümbritsevate kaevude olukord jääb samaks? Jah, oleme. Vee teemaga tegeletakse veel edasi. Lisaks kavandatakse tootmisse kaasata vihmavett. KSH aruandes on toodud välja kaevude seire, sh on Nurmenuku ja Tilga kaevud. Seired tehakse enne farmi laiendamist ning hakatakse seirama hiljem, kui farm juba töötab. Kui mul juhtub vesi ära kaduma, siis kui kiiresti ma selle tagasi saan? Kes selle eest vastutab? Steiger andis hinnangu, et probleeme ei teki ja järgneb seire. Olev: kas vajadusel puurite siis uue sügavama kaevu? Uibo: eksperdid on vastanud, et tõenäoliselt probleeme ei teki. Olev: kas ka veeanalüüse teeb Agrone, kui probleem tekib? Uibo: suuremate ettevõtete kaevud on sügavad ja probleeme pole olnud. Lahtvee: Kompleksloasse paneb KKA seire nõuded kirja. Uut kaevu Massu tee kanti ei tule. Uus kaev tuleb 1 km kaugusele plan ala kirdenurka. Ol ol kaevud jäävad toimima. Uibo: uus kaev varuallikaks, kui ol ol midagi juhtub. Kui ümbruskonnas asuva kaevuga väljaspool plan ala midagi juhtub ja leitakse, et see on põhjustatud farmi tegevusest, siis tegeleb selle probleemiga Agrone. Olev: kliima soojendamine mõjutab ka. Puurkaev siiski parem kui salvkaev. Lahtvee: seire alati teema maavarakaevanduste puhul, kus tegu on tuhandete kuupmeetrite veega. Kui suur ulatus seirele? Lahtvee: Seire KSH aruandes kirjas. Seires vaid väga lähedal asuvad kinnistud? Lahtvee: Uuringu kohaselt on mõjuala vaid 270 m, seetõttu. Otsused: arvamuse esitajatele saadetakse e-mailile seisukohad arvamustele, KOV ootab nendele tagasisidet; vajadusel lepitakse kokku, kuidas kompromissideni jõuda. Seisukohtade tabel läheb avalikult veebi üles. Protokolli koostas: Merlin Kalle
Jrk
7.2/405-16
Põllumajandus- ja Toiduamet
Seisukohaga arvestamine/arvestamata jätmine
1
03.04.2024 nr 6.2-6/1596-1
Põllumajandus ja Toiduamet esitab alljärgnevad märkused eskiislahenduse põhijoonise osas lähtuvalt Maaparandusseadusest tulenevate nõuetega.
1. Planeeritav tegevus toimub maaparandusehitise maa-alal, puudub viide maaparandusalale ja süsteemi nimetusele ja numbritele.
2. Planeeritavad hooned, rajatised on planeeritud reguleerivavõrgu (drenaaži) peale, puuduvad tähised drenaažisüsteemide likvideerimise osas.
3. Planeeritav ala on seotud piirnevate reguleeritavavõrgu alaga, puudub tehnilise lahenduse kirjeldus piirneva ala jätkuvaks toimimiseks.
Sõõrike farmi detailplaneering, eskiis töö nr 21004131 seletuskiri ptk 5.7 Maaparandus on väljatoodud maaparandusalal tegutsemise alused. Vajalik lisada ptk teksti viide maaparandussüsteemi rekonstrueerimisel taotleda projekteerimistingimused Põllumajandus- ja Toiduametilt rekonstrueeritavale alale, rekonstrueerimistööd teha eelnevalt farmikompleksi laiendamisel, Maaparandusseadus §51.
Planeeringu lähteseisukohtade p 4.1 kohaselt tuleb kruntide planeerimisel koostöös Põllumajandus- ja Toiduametiga kavandada maaparandusehitiste ümberehitamine nii, et planeeritavate ehitiste aluselt maalt maaparandusehitiste likvideerimise korral jäävad ülejäänud maaparandusehitised nõuetekohaselt toimima.
Eskiislahendust ja seletuskirja täiendatakse.
Jrk
7-2/405-17
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Seisukohaga arvestamine/arvestamata jätmine
1
03.04.2024 nr. 14-3/894-4
Detailplaneeringu lähteseisukohtade (leitav vallavalitsuse veebilehel) kohaselt tehakse planeeringu koostamisel koostööd Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Transpordiameti ja Päästeametiga. Kaasatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elektrilevi OÜ ning isikud, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada. Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest, arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut ja PlanS § 142 lõiget 4, määrab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium täiendavaks koostöötegijaks Terviseameti, kuna planeeringu elluviimisega võib kaasneda ebameeldivast lõhnast tulenev keskkonnahäiring.
KSH programmis on juba kirjas, et Terviseamet tuleb kaasata (versioon 28.04.2023, Tabel 3).
Samuti avalikule väljapanekule esitatud KSH aruande eelnõus (versioon 23.01.2024, Tabel 1.1).
Terviseametile on saadetud arvamuse avaldamiseks kiri 16.02.2024 kell 10.28 läbi Amphora.
2
Palume detailplaneeringu koostamisel veenduda, et kaasatud oleks kõik isikud, kelle õigusi võib detailplaneering puudutada. Palume detailplaneeringu menetlusse kaasata naaberkinnisasjade omanikke, Elering AS (planeeringualal asuvad Elering AS kõrgepinge õhuliinid) ja Airok OÜ (planeeringualale ulatub Airok OÜ viljakuivati vedelgaasipaigaldise ohuala).
Naaberkinnisasjade omanikud ja Elering AS on juba KSH programmi ja KSH aruande eelnõu kohaselt protsessi kaasatud.
Kaasamisringi lisatakse Airok OÜ.
Jrk
7-2/405-12
Transpordiamet
Seisukohaga arvestamine/arvestamata jätmine
1
04.03.2024 nr 7.2-2/24/3813-3
Andsime seisukohad planeeringu koostamiseks 25.07.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/14458-2.
Oleme valla kodulehel oleva planeeringu eskiisiga tutvunud ning palume planeeringu edasisel koostamisel arvestada järgnevate märkustega:
1. kanda joonisele riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurgad (seisukohtade punkt 7);
2. palume kaaluda, kas Vaki-Kirikumõisa teel olevate truupide läbimõõt on piisav planeeringualalt
ärajuhitava sademevee vastuvõtmiseks, vajadusel teostada vastavad uuringud.
Eskiislahendust täiendatakse ja ettepanekut kaalutakse.
Jrk
7.2/405-19
Keskkonnaamet
Seisukohaga arvestamine/arvestamata jätmine
1
11.04.2024 nr 6-2/24/2980-4
KSH aruande eelnõu punktis 6.7.2. „Mõju põhjaveele“ on käsitletud maksimaalset põhjavee vajadust. Kui ettevõte vajab Sõõrike farmi põhjaveehaardest ööpäevas maksimaalset 647.8 m3 põhjavett, siis eelnevalt on vajalik läbi viia põhjaveevarude uuring ja varude hindamine, millele järgneb varude kehtestamine. Tegemist on põhjaveehaardega, mis koosneks siis kolmest puurkaevust, põhjaveevõtuga Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihist, Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist. Aluseks on veeseaduse (VeeS) 7. peatükk §-d 203-207. VeeS § 204 lg 1 - põhjaveevaru tuleb hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas. Põhjaveevaru hindamiseks tehakse hüdrogeoloogiline uuring (VeeS § 204 lg 5). Põhjaveevaru hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist. Kord on kehtestatud keskkonnaministri 15.10.2019 määrusega nr 55 „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise
aluseks olevate andmete koosseis“. Varud on vaja kinnitada kui põhjaveevõtt on üle 500 m3 ööpäevas, et vältida põhjavee liigvähendamist ning saavutada või säilitada
põhjaveekogumi hea seisund (veemajanduskava eesmärk).
Varude kehtestamise tellijaks võib olla ettevõte, kelle huvides on kindlustada piisav veevarustus või koordineerib seda kohalik omavalitsus. Sõõrike veisefarmi puurkaevude tootlikkuse hinnang (OÜ IB Steiger töö nr 23/4254) on heaks aluseks olemasoleva kahe puurkaevu töö ja planeeritava puurkaevu kohta, aga märkimata on varude hindamise vajadus maksimaalse veevõtu korral.
VeeS §16 kohaselt on veehaare ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. Selgitame, et AS Vändra ei plaani grupeerida kahte olemasolevat ja rajatavat puurkaevu üheks veehaardeks ning ühestki kaevust ei võeta üle 500 m3/ööp. Samuti ei plaanita võtta põhjavett kahest olemasolevast puurkaevust nr 6355 ja 56168 (vahemaa 223 meetrit) summaarselt üle 500 m3/ööp. Planeeritava puurkaevu asukoht paikneb olemasolevatest puurkaevudest 1,08 – 1,17 km kaugusel eraldiseisval kinnistul KÜ 93002:002:0241. OÜ Inseneribüroo STEIGER uuringu kohaselt on maksimaalse veevõtu korral ainult olemasolevatest puurkaevudest alanduslehter kuni 270 m, kuid kolmanda puurkaevu rajamisel langeb see 180 m peale. Kolmanda puurkaevuga mõjualad ei kattu.
Ekspertrühma on seisukohal, et eeltoodu info põhjal ei ole põhjaveevarude hindamine nõutud. KSH aruannet täpsustatakse.
2
KSH aruande punktis 6.2.2 „Mürahinnang“ on toodud, et mürahinnangus analüüsiti farmi alal tekkivat tööstusmüra (nt ala sisene sööda- ja sõnnikuvedu, ventilatsiooniseadmed) ja liiklusmüra. Tööstusmüra all on toodud järgmine informatsioon: „…päevaste tegevuste korral ei ole lähimatel müratundlikel aladel ette näha müra normtasemete (tööstusmüra piirväärtus 60 dB) ületamist ega ka normtasemete lähedast mürataset või olulisi häiringuid.“ ja järgmises lõigus: „Kuna öised tegevused toimuvad väiksemas mahus ning masinad ei tööta pidevalt, siis ei ole ka öise pideva tööstusmüra normtaseme (piirväärtus 45 dB) ületamist lähimatel müratundlikel aladel ette näha.“ Eeltoodud väidete kinnitamiseks ja tõendamiseks ei ole toodud andmeid müraallikate asukohtade ega parameetrite osas. Samuti ei ole teostatud müratasemete arvutusi, modelleerimisi ning tulemuste analüüsi. Ehk kokkuvõttes ei ole Keskkonnaameti hinnangul tööstusmüra hinnatud. Palume aruandes selgemalt ja üheselt mõistetavalt välja tuua, millele esitatud tulemused ja nendest tehtud järeldused tuginevad.
Aruannet täiendatakse, samas ei ole praeguses etapis veel teada võimalike tööstuslike müraallikate (erinevad seadmed) täpsed parameetrid ning asukohad, mistõttu teatud määral jääb hinnang üldisemale tasemele. Võimalike tööstuslike müraallikate puhul on lähimate eluhoonetega tagatud ka piisavalt suured vahemaad ning tootmisalalt väljapoole levib peamiselt liiklusmüra (kuna juurdepääsuks kasutatakse avalikke teid, mille läheduses paiknevad ka elamud), mida on aruandes detailselt hinnatud, sh on koostatud mürakaardid.
3
KSH aruande punktis 6.4.6 „Hinnang keskkonnaloa vajadusele“ viidatakse keskkonnaloa künnistele välisõhu saasteainete osas ja on märgitud, et kuna neid künniseid ületatakse, siis on keskkonnaluba saasteainete väljutamiseks välisõhku nõutav. Juhime tähelepanu, et kuna olemasoleval käitisel on juba kehtiv keskkonnakompleksluba ja ületatakse kompleksloa künniseid, siis esitatud informatsioon punktis 6.4.6 on eksitav, kuna käitises on ikkagi kompleksluba nõutav.
Ptk 6.4.6 sõnastust parandatakse vastavalt.
4
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 on alates 14.07.2023 kehtetu, 06.07.2023 võeti vastu kliimaministri määrus nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ (edaspidi määrus nr 37). Määrus nr 37 § 2 lg 1 sätestab, et häiringutaseme võimaliku ületamise kohta hinnangu andmise otsustamise korral tuleb hinnata lõhnaaine esinemist referentsmeetodiga. Nimetatud määruse § 2 lg 2 sätestab, et lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures loetakse ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni korral, kui referentsmeetodina kasutatakse eraldi või omavahel kombineerituna järgmisi standardeid: 1) standardit EVS-EN 13725; 2) standardit EVS-EN 16841-1; 3) standardit EVS 886-1; 4) muid samaväärseid rahvusvahelisi või Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid.
Määrus nr 37 § 3 lg 2 sätestab, et käesoleva määruse lisas esitatud lõhnaühikud on ligikaudsed ning käitistel on õigus oma eriheiteid täpsustada, kasutades selleks käesoleva määrusega kooskõlas olevat standardiseeritud metoodikat. Saksa standardi "VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011" kohaselt on veiste vedelsõnniku puhul katmata hoidlast lõhnaaine eriheide 3 OU/s/m2, loomuliku kooriku puhul on lõhnaaine heitkoguste vähendamise ulatus 30-80% (sõltub kooriku paksusest ja tihedusest). Antud standardi puhul on veiste tahesõnnikuhoidlast lõhnaaine eriheide 3 OU/s/m2 ja antud standardi kohaselt ei vähene lõhnaheide tahesõnnikuhoidla katmisel. Sõõrike farmi KSH aruandes kasutatud lõhnaaine esinemise hindamisel ei ole kasutatud standardiseeritud metoodikat. Tulenevalt eelnevast tuleb Sõõrike farmi KSH aruandes esitada lõhnaaine esinemise hinnang kasutades määrusega nr 37 kooskõlas olevat standardiseeritud metoodikat.
Antud küsimuses kohtusid eksperdid Keskkonnaametiga 03.05.2024. 15.05.2024 anti KeA poolt kirjalikult teada, et KeA lubab kirjandusallikana kasutada ka Saksamaa dokumenti T.Heidenreich „GVSchlüssel und Emissionsfaktoren Tierhaltung. Ermittlung der Emissionsfaktoren.“
KSH aruandes korrigeeritakse rajatava tahesõnniku hoidla lõhnaheidet.
5
KSH aruande punktis 6.8 „Alternatiivide võrdluse kokkuvõte“ tabelis 6.21. „Alternatiivide võrdluse kokkuvõte“ ei ole käsitletud lõhna mõju ning müra mõju kokkuvõttes alternatiiv 1 puhul tööstusmüra mõju (pole ka hinnatud aruande eelnõu punktis 6.2.2 „Mürahinnang“).
Tabelit 6.2.1 täiendatakse vastavalt.
6
DP-s ja KSH aruandes on mitmes kohas välja toodud, et biogaasi plaanitakse toota peamiselt vedelast veisesõnnikust, veise tahesõnnikust, muudest sõnnikutest, toidujäätmetest, teravilja kuivatuse jääkidest ning loomapidamisest üle jäävast riknenud silost. Toidujäätmete päritolu kirjeldus ei ole leitav. Keskkonnaamet juhib tähelepanu asjaolule, et toidujäätmed tuleb käidelda keskkonnasõbralikult ning biolagunevatest jäätmetest kääritusjäägi biogaasi tootja peab oma tegevuses lähtuma keskkonnaministri 10.05.2016 määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva
kääritusjäägi kohta“ sätestatud nõuetest.
DP seletuskirja ja KSH aruannet täiendatakse vastavalt.
Jrk
7.2/415-15
02.04.2024
Viljar Kitsing; Irina Kitsing (Nurmenuku kinnistu)
Seisukohaga arvestamine/arvestamata jätmine
1
Tutvusime farmi eskiislahendusega. Oleme jätkuvalt farmi laiendamise vastu. Juba eelmise farmi renoveerimise tulemusel on meie elukeskkond halvenenud. Mis saab veel siis, kui kompleks suureneb neli korda. Kõige hullem on farmist leviv hais. Lisaks müra ja tolm. Vaki ojast on kadunud kalad ja konnad. Eelmistes pöördumistes juhtisime tähelepanu keskkonna saastamistele, mida farm pole suutnud vältida.
Näited:
11.03.2023 seitsmeteistkraadise külmaga, kui kogu oja oli jääs, jooksis Vaki ojja haisev vedelik
14.09.2023 selgesse vette voolab sogane haisev vedelik
Ka suvistel kuivematel perioodidel, kui oja on peaaegu kuiv, on olnud sama olukord.
Müra – virtsavedu traktoritega (veebruaris ja märtsis 2024) oli tihedusega 7-8 minuti tagant. See on juba praegu võrdne prognoositava sagedusega (hetkel neli korda väiksema farmiga kavandatavast). Möödasõitvatest püttadest levis ka hais – kinnised pütad?! Virtsavedu põldudele on toimunud ka öösiti.
Tolm – jätkuvalt lahendamata probleem
Seisukohad on teadmiseks võetud ning ettevõtte omanikule edastatud. KSH aruannet täiendatakse järgneva tolmutõrjemeetmega – töödelda kruusateid kloriididega ajaperioodil, mil AS Vändra raskeveokid kasutavad teelõiku intensiivselt.
KSH aruande eelnõus on välja toodud, et kavandatava tegevuse elluviimisel toimub öösiti gaasi ja piima vedu ning need veod toimuvad põhjapoolselt Raudteetammi teelt planeeritud sissesõitude kaudu. Öist sõnniku- ja digestaadivedu ei ole kavandatud. Modelleerimine näitab, et liiklusmüra normtasemete ületamist ei ole ette näha.
AS Vändra olemasolevale veisefarmile teostab järelvalvet Keskkonnaamet. Kui Vaki ojas on märgata muutusi, tuleb sellest koheselt teavitada Keskkonnaametit telefoninumbril 1247, kes tuleb kohale ja fikseerib ametlikult olukorra ning selgitab menetluse käigus välja võimaliku reostuse põhjused. Hetkel meile teadaolevalt menetlust 11.03.2023 ja 14.09.2023 juhtumite kohta ei ole algatatud.
Jrk
7.2/405-14
Silva Vechterstein (Nurmesalu kinnistu)
Seisukohaga arvestamine/arvestamata jätmine
1
Kas seoses uue farmikompleksi ehitusega lõpeb Vaki-Kirikumõisa teed pidi suurte põllumasinate liiklus ära? Nii on võimalik aru saada farmi detailplaneeringust, kuna seda teed pole tulevikus farmile juurdepääsu teeks märgitud.
Regulaarset liiklust ei ole Vaki-Kirikumõisa teele planeeritud. Erandiks on põldude teenindus.
2
Millist teed pidi pääseb transport farmist Vihtra teele?
Planeeritud transport farmist Vihtra teele kulgeb Nurmesalu kinnistu põhja ja idaküljelt.
3
Kui liiklus jääb sellele teele edasi ja ilmselt ka mitmeid kordi suurema koormusega, siis millised plaanid on Põhja-Pärnumaa vallal seoses selle tee remondiga.
Liikluskoormuse suurenemist ei ole ette näha, sest kogu farmitransport tuleb suunata moodustatava Raudteetammi tee peale (olemasolev lõik on 9300114 Raudteetammi tee L2 92901:001:0122). Vald teostab antud Nurmesalu kinnistu (93002:002:0089) ees kulgeval avaliku kasutusega teel hoonete läheduses tolmutõrjet ka tulevikus. Teehoiukavas ei ole lähiaastatel ette nähtud mustkatte paigaldamist.
4
Kuidas mõista punkt 4.1 lõpulauset: „Detailplaneeringuga tehakse ettepanek olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimiseks ja sihtotstarbe muutmiseks.“ Milliseid katastriüksuseid see puudutab?
Ümberkruntimise ja sihtotstarvete muutmise ettepanek tehakse detailplaneeringuga vaid planeeringualal asuvatele katastriüksustele.
Jrk nr
7-2/405-20
Maa-amet
Seisukohaga arvestamine/arvestamata jätmine
1
12.04.2024 nr 6-3/22/11552-7
Detailplaneeringule jäävad kohaliku võrgu märgid nr 4134 ja nr 9342. Geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest.
Maa-ametil ei ole vastuväiteid 04.04.2024 kirjaga nr 7-2/405-18 edastatud Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiislahenduse osas.
Võetud teadmiseks.
PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS
Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond
+372 443 0330 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank
EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764
Nimekirja alusel kuupäev digitaalallkirjas nr 7-2/405-21
Teade Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisi ja keskkonnamõjude strateegilise
hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu tulemustest
Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõjude strateegiline
hindamine algatati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 22.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi
kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine,
kinnistute maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine. Detailplaneeringu ala
suurus on ca 72 ha.
Detailplaneeringu eskiis ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu olid
avalikul väljapanekul perioodil 04.03.-18.04.2024. Avalikul väljapanekul esitati
planeeringu eskiisi ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta
kirjalikke arvamusi nii valitsusasutustelt kui kaasatavatelt (vt arvamuste tabel
https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/detailplaneeringud/soorike-farmi-
detailplaneering).
29.04.2024 toimus avalik arutelu, kus osalesid planeeringu koostamisse kaasatud isikud,
kes kirjalikke arvamusi esitasid. Arutelu tulemusena edastatakse arvamuse esitajatele
seisukohad arvamustele ning toimub detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegiline
hindamise aruande täiendamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Šorin
majandusvaldkonna abivallavanem
Reet Olev
[email protected]; 5622 4688
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Detailplaneeringu kooskõlastamine | 24.11.2024 | 2 | 7.2-2/24/3813-7 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Vaki küla Sõõrike farmi detailplaneeringu kooskõlastamine | 06.11.2024 | 2 | 7.2-2/24/3813-6 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku pikendamine | 05.04.2024 | 3 | 7.2-2/24/3813-4 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek | 16.02.2024 | 44 | 7.2-2/24/3813-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Ettepanekud lähteseisukohtadele ja KSH programmile | 05.03.2023 | 392 | 7.2-2/23/3813-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneering | 15.02.2023 | 410 | 7.2-2/23/3813-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Seisukohad Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamiseks | 25.07.2022 | 615 | 7.2-2/22/14458-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamisest | 29.06.2022 | 641 | 7.2-2/22/14458-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |