Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/24/3813-3 |
| Registreeritud | 16.02.2024 |
| Sünkroonitud | 31.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Marje-Ly Rebas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS
Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond
+372 443 0330 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank
EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764
Nimekirja alusel kuupäev digitaalallkirjas nr 7-2/405-11
Detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu algatas 15.juuni 2022 otsusega nr 22 Vaki külas Sõõrike
farmi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH).
Põhja-Pärnumaa vallavalitsus korraldab Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisi avaliku
väljapaneku perioodil 04.03.-03.04.2024.
Planeeringu ala asub Vaki külas kinnistutel Sõõrike farm (93002:002:0046); Pärna-Raudtee
(93002:002:0083); Murru (93002:002:0241), Jänese (93002:002:0172), Sõõrikemetsa
(93002:002:0267).
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi
kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine,
kinnistute maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine. Detailplaneeringu ala
suurus on ca 72 ha.
Sõõrike farmi katastriüksus olemasoleva laudakompleksi ulatuses ja katastriüksuse lääneosa
kuni 19247 Massu teeni on üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu koostamise
kohustusega alana. Muuhulgas on detailplaneeringu koostamise kohustus, kui planeeritakse
üle 500 m² ehitusaluse pinnaga tootmis- või laohooneid.
Vastavalt üldplaneeringule peab detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja juhul
detailplaneeringu koostamisel vähemalt 60% planeeritavast maa-alast saama
üldplaneeringuga määratud juhtfunktsiooni (st. katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi
määratud ala krundil peab pindalaliselt moodustama vähemalt 60% üldplaneeringus toodud
juhtfunktsioonist). Sel juhul loetakse detailplaneering koostatuks vastavuses kehtestatud
üldplaneeringuga.
Detailplaneering ei muuda kehtivat Vändra valla üldplaneeringut ja on kooskõlas koostatava
Põhja-Pärnumaa üldplaneeringuga.
Planeeringu eskiislahendusega saab elektrooniliselt tutvuda alates 04.03.2024
https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/detailplaneeringud/soorike-farmi-
detailplaneering ning paberkandjal Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse Vändra halduskeskuses.
2 (2)
Kirjalikud arvamused kavandatud eskiislahenduse osas esitada hiljemalt 03.04.2024
aadressil [email protected] või Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele (Pärnu-Paide mnt 2,
Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, 87701 Pärnu maakond).
Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 15.04.2024 kell 17.00 Vändra
halduskeskuses Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev. Lisainfo tel 5622 4688,
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Šorin
majandusvaldkonna abivallavanem
Reet Olev
[email protected]; 5622 4688
Asutus: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Registreerimise kp: 16.02.2024
Registreerimise nr: 7-2/405-11
Saadetava dokumendi pealkiri: Detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek (Sõõrike farm, Põhja-Pärnumaa vald).
Lugupidamisega
Maritta Sillandi
registripidaja
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
tel. 5333 8609
[email protected]
Digiallkirjad
PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS
Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond
+372 443 0330 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank
EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764
Nimekirja alusel kuupäev digitaalallkirjas nr 7-2/405-11
Detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu algatas 15.juuni 2022 otsusega nr 22 Vaki külas Sõõrike
farmi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH).
Põhja-Pärnumaa vallavalitsus korraldab Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisi avaliku
väljapaneku perioodil 04.03.-03.04.2024.
Planeeringu ala asub Vaki külas kinnistutel Sõõrike farm (93002:002:0046); Pärna-Raudtee
(93002:002:0083); Murru (93002:002:0241), Jänese (93002:002:0172), Sõõrikemetsa
(93002:002:0267).
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi
kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine,
kinnistute maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine. Detailplaneeringu ala
suurus on ca 72 ha.
Sõõrike farmi katastriüksus olemasoleva laudakompleksi ulatuses ja katastriüksuse lääneosa
kuni 19247 Massu teeni on üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu koostamise
kohustusega alana. Muuhulgas on detailplaneeringu koostamise kohustus, kui planeeritakse
üle 500 m² ehitusaluse pinnaga tootmis- või laohooneid.
Vastavalt üldplaneeringule peab detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja juhul
detailplaneeringu koostamisel vähemalt 60% planeeritavast maa-alast saama
üldplaneeringuga määratud juhtfunktsiooni (st. katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi
määratud ala krundil peab pindalaliselt moodustama vähemalt 60% üldplaneeringus toodud
juhtfunktsioonist). Sel juhul loetakse detailplaneering koostatuks vastavuses kehtestatud
üldplaneeringuga.
Detailplaneering ei muuda kehtivat Vändra valla üldplaneeringut ja on kooskõlas koostatava
Põhja-Pärnumaa üldplaneeringuga.
Planeeringu eskiislahendusega saab elektrooniliselt tutvuda alates 04.03.2024
https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/detailplaneeringud/soorike-farmi-
detailplaneering ning paberkandjal Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse Vändra halduskeskuses.
2 (2)
Kirjalikud arvamused kavandatud eskiislahenduse osas esitada hiljemalt 03.04.2024
aadressil [email protected] või Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele (Pärnu-Paide mnt 2,
Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, 87701 Pärnu maakond).
Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 15.04.2024 kell 17.00 Vändra
halduskeskuses Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev. Lisainfo tel 5622 4688,
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Šorin
majandusvaldkonna abivallavanem
Reet Olev
[email protected]; 5622 4688
From: Marje-Ly Rebas
Sent: Mon, 04 Mar 2024 05:43:42 +0000
To: '[email protected]' <[email protected]>
Cc: 'Reet Olev' <[email protected]>
Subject: Ettepanekud Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisile
Teie 16.02.2024 nr 7-2/405-11
Meie 04.03.2024 nr 7.2-2/24/3813-3
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Teavitasite meid Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisi avalikust väljapanemust.
Andsime seisukohad planeeringu koostamiseks 25.07.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/14458-2.
Oleme valla kodulehel oleva planeeringu eskiisiga tutvunud ning palume planeeringu edasisel koostamisel arvestada järgnevate märkustega:
- 1. kanda joonisele riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurgad (seisukohtade punkt 7);
- 2. palume kaaluda, kas Vaki-Kirikumõisa teel olevate truupide läbimõõt on piisav planeeringualalt ärajuhitava sademevee vastuvõtmiseks, vajadusel teostada vastavad uuringud.
Parimate soovidega
Marje-Ly Rebas
Peaspetsialist
Planeerimise osakond kooskõlastuste üksus
Tel 5858 1095
Ringtee 4 / 72720 Paide / Transpordiamet
33.93
34.02
33.94 33.70
33.32
33.39
33.64
33.71 33.82
33.76
33.69
33.72
33.67
33.73
33.36
33.26
32.97
33.27
33.62
33.64
33.69
33.53
33.56
33.43 33.69
33.57
33.52
33.16
32.87
33.23
33.39
33.53
33.47
33.38
33.33
33.42
33.51
33.40 33.19
33.44 33.42 33.47
33.44
32.72
33.45 33.40
33.44 33.49
33.33 33.37
33.30 32.99
33.01
33.33
33.42
33.30
33.14
33.46
33.36
32.97
33.82
33.54
33.32 33.27
33.19
33.24
33.31
33.43
33.48
33.39
33.29
33.74
33.66 33.55
33.52
33.61
33.80
33.88
33.95
33.94
34.21
34.26
34.08
33.98
33.72
33.44
33.80
33.99
33.74
33.59
33.68
33.76
33.07
33.34
33.75
33.47
33.59
33.66
33.39
33.62
33.19
33.20
33.07
33.34
33.54
32.80
32.74
33.53
33.72
33.24
32.53
31.56
A
Bet
Bet
A
Bet
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
T u l e t õ r j e v e e v õ t u k o h t
Pl500 32.22-32.22
34.75
Pumpla
Pumpla
Pumpla
Vä nd ra -P ap in ii du
Vä nd ra -P ap in ii du
RAHNOJA:VAN
RAHNOJA:VAN
R A H N O J A : V A N
R A H N O J A : V A N
R A H N O J A : V A N
R A H N O J A : V A N
A
A
A
A
TP
Bet
Bet
Bet
Bet
3 5 .0
1
34 .86
35 .32
3 5 .6 6
35. 05
3 4 .6 834.69
34.85
3 4 .4
9
33.32
33.43
34.60
34 .76
34. 68
35.01
3 4 .7
9
3 4 .7 1
3 4 .9
2
35. 00
3 4 .7
1
35.01
35.01
35.02
3 5 .11
35. 05
35.07
35.06
34.94
35 .02
34.85
3 4 .9 9
34.81 34.74
34 .91
35.00 35 .01
35 .59
35 .90
35. 25
34 .75
3 4 .5
9
35. 53
3 5 .5 9
34.11
34.19
3 4 .3 3
34.38
34 .18
34 .60
34 .8 3
34.98
3 4 .9
8
34.94 3 4 .6 5
34. 67
35. 22
3 4 .7
2
34 .13
34.42
34.66
34.57
32.67
34.53
32.69
32.73
32.53
32 .88
33 .2 3
32 .54
32 .94
3 2 .6
5
32.5 8
32.5 3
35.66
35.29 35.23
34.47 34.71
35.11
36.12
35.99
34.97
34.73
34.29
34.63
34.61
34.10
34.57
3 4 .4
3
34 .85
35. 45
3 5 .6 1
34 .73
34.92
34.97
35. 52
35.14
35.31
35.17
3 4 .9
0
35.09
35.39
36.24
36.28
36. 80
36.45
37. 13
36. 88
3 6 .5
03 7 .2 5
3 7 .17
3 6 .3 9
36.3335.98
37.36
36.18
3 6 .8
0
36 .66
36.91
3 6 .9
6
36.89
36 .14
35.08
3 4 .8 6
3 6 .8
3
3 6 .9
5
3 4 .7
1
34.39
34.25
3 4 .3 1
3 6 .3 9
3 6 .17
36. 2836
.40
34.04
33.86
34 .14
33.90
34 .24
34 .77
34 .66
34.3 2
34.29
34. 55
3 6 .5
3 36 .69
3 4 .17
34. 46
34.2 3
34.0 9
34.1 6
34. 23
32.3 7
36 .72
36. 82
3 6 .6
5
35. 42
35 .5 3
36 .75
34.36
34.55
34.49
34.39 34.35
34.36
33.96
34.02
34.19
34.20
3 3 .9
1
33.73
3 3 .9
4
3 2 .6
4
33.97
34.11
3 4 .0
6
3 2 .6
5
3 4 .0
8
3 4 .2
5
3 2 .6
9
3 4 .2
2
34.30
34.41
34.53
34.67
3 4 .5
5
34.58
32.73
34.56
3 4 .4
2
3 2 .7
1
34.54
34.71
34.67
32.66
34.61
34.78
34.77
34.60
34.88
35.02
34.78
34.74 34.74
34.56
34.16
34.14
34.59
34.68
35.14
35.00
35.09
34.59
34.53
34.94
35.23
35.36
35.10
35.39
35.37
35.35
35.48
34.93
35.11
34.59
35.01
35.43
34.89
35.32
35.58 35.27
36.44
36.42
36.23 36.42 36.46
35.95
36.53
36.48
36.48
36.53
36.49
35.83 35.85
36.47 36.51
36.54
35.70
35.66
35.46
35.59
35.6735.48
35.61
35.63
35.63
36.11
36.40
36.46 36.33
36.30
36.21
35.44
35.30
35.98
36.27
36.27
35.38
35.31
35.27
35.28
35.30
36.02
36.23
36.22 36.07
36.10
36.15
35.32
35.16
35.85
36.09
36.11 36.07
36.00
35.90
35.11
35.17
35.90
36.07
36.09
35.96
36.00
35.74
35.09
35.23
35.39
35.48
35.63
35.55
35.51
35.56
35.4236.90
36.83
35.41
35.27
35.06
35.1435.09
35.08
35.11
35.00
35.10
35.15
35.21
35.31
35.22
35.06
35.06
35.12
35.23
35.3235.26
35.20
34.95
34.65
34.74
34.88
34.81
36.16
35.82
35.68
34.63
36.24
36.16
36.01
35.23
35.41
35.29
34.86
35.08
35.28
35.23
35.98
36.10
36.16
36.30
36.21
35.96
35.38
35.22
35.10
35.06
35.31
35.40
36.04
36.26
36.24
36.40
36.41
36.03
35.39
35.51
35.22
34.97
35.26
35.31
35.54
3 5 .3 8
35.34
35.51
3 5 .8 7
3 5 .7 5
35.65
35.61
35.48
36.23
36.49
36.48 36.52
36.46
36.19
35.61
35.56
35.23
35.39
35.30
35.45
35.44
36.27
36.43
36.44 36.55
36.59
36.24
35.76
35.52
35.48
35.50
35.45
3 5 .3
4
3 3 .8
4
3 5 .5
5
35.71
35.83
35.68
35.77
36.51
36.47
3 5 .9
9
36.2636.28
3 5 .7
835.95
36.36
3 3 .8
2
33.81
35.72 3 5 .4
1
3 3 .7
5
3 4 .9
5
35.25
35.38
3 5 .16
3 3 .7
9
3 5 .3
735.31
34.96
3 4 .8
3
3 3 .7
8
3 4 .8
0
34.87
34.81
3 4 .6
6
3 3 .6
8
3 4 .8
0
34.87
34.65
3 4 .6
8
3 3 .5
9
3 4
.4 7
34.63
34.70
34.47
3 4 .13
3 4 .19
3 3 .5
6
34.44
34.58
34.49
34.39
35.133.3
34.55
34.67
36.84
35.79
35.38
35.47
35.46
35.34
35.17
34.86
35.05
34.98
35.75
34.83
34.63
35.00
34.38
3 4 .2
3
3 3 .3
9
3 4 .0
5
34.18
34.18
3 3 .9
5
3 3 .4
3
3 3 .9
4
34.32
34.11
3 3 .8
5
3 3 .3
0
3 4 .0
2 3 3 .9
3
33.95
34.10
33.29
34.02
3 4 .0
4
34.23
34.29 34.30
34.35
34.14 33.99
34.14 34.19
33.91
34.29
34.35
34.38
34.10
34.44
34.40
34.32
34.13
34.33
34.33
34.08
34.37
34.57
34.61
34.38
34.61
34.57
34.45
34.05
34.09
33.94
34.00
34.33
34.08
34.51
34.45
34.43
34.53
34.31
34.10
34.19
34.29
34.10
34.35
34.22
34.43
34.41
34.46
34.44
34.39
34.21
34.15
33.95
33.93
34.18
34.10
34.24
34.30
34. 34
3 4 .4 1
3 4 .19
3 4 .15
3 4 .0
7
3 4 .0 4
34.14
34.24
34.30
33.96
34.17
34.12
33.92
34.07
33.87
33.99
34.26
34.27
34.15
33.73
35.12
35.07
33.81
34.31
34.29
33.95
33.89
33.74
33.62
33.32
34.23
34.05
33.98
33.66
34.01
34.09
34.11
33.81
33.87
33.90 33.71
33.88
34.02
34.14
34.18
34.27
34.28
34.30
34.37
34.4034.51
34.53
34.61 34.74
34.83 34.78
34.70
34.52 34.68
34.79
34.57
34.86
34.93
34.98
34.81
34.90
34.85
34.94
35.29 35.35
35.08
35.82
34.71
34.58 34.27
34.99
35.37
35.52
35.99
34.62
34.47
35.34 35.70
35.82 35.55
35.49
35.54
3 5 .5
3 3 5 .6
1
3 4 .0
2
34.03
34.01 33.95
35.46
35.54
36.28
36.35
35.85
36.30
3 5 .7
5
35.67
36.23
36.37
35.79
35.29
35.80
36.0133.82
33.75
36.05
36.14
35.26
34.95
34.17
35.45
35.53
36.13
35.6935.28
33.68
36.30
35.73
35.56
35.89
36.36
3 6 .4
9
35.64
3 6 .3
6
35.27
35.07
35.08
35.05
34.94
34.98
35.09
34.92
35.16
35.21
35.44
35.34
35.35
35.36
35.18
35.22 34.87
34.83
34.86
34.87
35.22
35.08
34.90
34.94
35.11
35.12
35.05
35.05
35.06
34.86
34.96
34.95
34.77
34.86
34.67
34.78
34.75
34.71
34.86
34.80
34.84
34.88
34.89
35.03
34.81
35.08
34.84
34.58
34.47 34.60 34.67
34.60
34.55
34.45
34.58
34.66
34.44
34.40 34.35
34.46
34.48
34.38
34.36
34.35
34.28
34.34
34.27 34.21
34.19
34.25
34.10
34.13
34.14
33.95
33.93
33.80
34.12
34.20
34.23
34.31
34.38
34.30
34.19
34.22
34.12
34.14
34.06
34.09
34.16
34.29
34.25
34.14
34.08
34.14
34.65
35.27
34.66
34.37
34.15
34.35
34.19
34.37
34.20
34.28
34.32
34.28
34.38
34.24
34.34
34.36
34.43
34.38
34.47
34.46
34.46
34.61
34.83
34.66
34.84
34.55
34.65
34.55
34.78
34.66
34.56
34.77
34.68
34.54
34.62
34.75
34.69
35.04
35.04
35.76
35.38
34.85
34.83
34.71
34.92
34.76
34.73
34.81
35.14
34.38
34.02
Pl400
34 .96
3 4 .9
4
34.62
33.39
6500700 6500700
6501150
5 5 7 7 0 0
5 5 8 6 0 0
5 5 8 6 0 0
33.22
Pl400
Tiik
Tiik
10.12.2021
Vp H=32.81
32.85
Pl300
10.12.2021
Vp H=32.90
Pl800 32.67-32.57
34.53
32.37
Pl400
10.12.2021
Vp H=32.81
35.73
Pl400 33.87-33.88
35.73
Pl500 34.62-34.47
Bet1000 34.01-33.95
10.12.2021
Vp H=34.19
36.52
Bet1000 33.81-33.67
10.12.2021
Vp H=33.99
Kivid
Kivid
Kivid
Kivid
Kivid
Kivid Kivid
Kivid
Kivid
Kivid
Kivid
Kivid
H=34.124
PP9342
Looduses leidmata
H=36.34
PP4134
Looduses leidmata
H=35.41
PP608
Laguun
Laguun
Sil oho idl
a
Sil oho idl
a
Sil oho idl
a
Kr
Kr
P i n n a s
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
P i n n a s
P in
n a s
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
K r
Kr
Kr
Kr
Kr Kr
Kr
KrKr
Kr
Kill
35.0
35 .0
3 5 .0
35 .5
35.0
34.5
34.0
34.5
Kr
Kr
Mahuti
A
PK
34.58
3 4 .4
7
3 4
.3 3
34.12 3 4 .1 2
3 4 .2
9
3 4 .4 9
34.73
34.76
34.8 4
34.8 1
34.7 6
34.7 6
34. 77
34.7 2
34.67
34.5834.56 34.58
34.56
34.55
34.51
34.53
3 4 .5
8
34.20
34.56
34.52
34.58
34.51
33.79
34.64
33. 95
3 3 .8 7
3 3 .6 9
3 3 .7 3
3 2 .8 3
3 2 .8 3
3 2 .8 1
3 2 .7 9
34.13
34.39
3 4 .0
9
3 4 .2 0
3 4 .3
6
3 2 .7 7
3 3 .8
4
3 4 .4
7
3 3 .3 6
3 4 .5 2
35.08
35.00
35.17
3 4 .6 33 3 .5
2
3 4 .2
0
3 4 .5 6
3 3 .6
1
3 4 .7 9
35.41
35.47
3 4 .6
83 4 .5
6
3 3 .8
7
3 5 .3 1
35.17
35 .00
34 .9 5
3 5 .0 4
34 .7 7
34 .7 5 34
.6 2
34 .6 4
34 .3 4
33 .3 834
.2 634
.5 9
34 .5 8
34 .4 5
34 .4 4
34 .1 4
33 .3 6
34 .1 0
34 .1 3
33 .3 434
.2 034
.4 5
34 .4 7
34 .5 8
34 .5 8
34 .7 0
34 .6 9
34 .3 1
33 .2 7
34 .2 9
34 .2 4
33 .4 034
.0 9
3 4 .2
1
34.24
3 4 .4
3
34.37
34 .46
3 4 .18
3 4 .19
3 3 .8
8
33.71
33.98
34.04
34.31
33.87
33.24
3 5 .3
7
35 .38
35 .45
35 .97
35 .27
3 5 .4
6
3 5 .7
33 5 .5 7
35. 35
35.37
35.49 35.51
3 5 .5 9
35.19
35.50
3 5 .5 4
3 5 .5 8
35.19
3 5 .5 7
3 5 .7
2
3 5 .6
8
35.33
35.40
3 5 .7
8
3 5 .8 1
3 5 .8
2
3 5 .8
0 3 5 .3 4
3 5 .6 0
3 5 .7 5
3 5 .2 93 5 .7
8
3 5 .7 7
3 5 .8
0
3 5 .7 7
3 5 .6
6
3 5 .2 9
3 5 .4
7
3 5 .103
5 .6
7
3 5 .7 1
3 5 .4
3
35.49
3 5 .4
4
3 6 .4
7 3 5 .4
0
3 5 .6 8
3 5 .9
8
3 5 .4
8
3 5 .4
1
35 .3 6 35
.40
35.29
35.13
35.22
3 5 .16
35.27
35.11
35.48
35.43
35.51
35.46
3 5 .4
9
3 5 .4
3
34.95
34.96
34.90
35.02
34.67
34.52
35.01
34.55
35.15
35.21
34.7 3
34. 55
34.4 4
34.5 1
34.6 4
34.94
35.1 5
35.0 1
35.0 1
34. 84
34.8 8
35. 54
35 .09
34 .5 9
34 .9 1
34. 80
34.2 9
34 .49
35. 41
35. 56
34 .58
3 4 .9 9
34. 98
35. 72
36.19
3 5 .6 9
3 5 .7
2
34.6 9
3 5 .0
1 34 .64
34.12
3 3 .7
8
3 4 .4
6
34.57
36.06 36.14
36.00
3 5 .8
5
33.45
33.35
33.20
32.99
33.95
34.07
33.20
32.93
32.99
3 2 .0
7
3 1. 0 7
3 2 .8 8
3 3 .1 0
3 1. 7 3
3 1. 6 53 2 .7 3
3 2 .8
7 3 2 .2 2
3 1. 7 5
3 1. 9 1
3 3 .0 1
33.3 1
31.92
32.0 2
33.8 2
34.0 9
32.15 32.1
2
34.3 1
34.4 7
34.2 1
32. 29
32.2 8
33.78
3 4 .9
5
3 5 .0 6
35 .17
35. 20
35.35
3 5 .12
35.08
3 5 .6
1
3 5 .6 5
3 5 .2 8
3 4 .9 5
3 5 .18
3 5 .3
4
3 4 .9
1
35.81
34.93
35.21
3 5 .11
35.11 35.4
0
35 .2 2
3 5 .11
3 5 .0
3
3 4 .9
7
35.13
34.69
34.98
34 .90
34.84
34.96
35.13
35.19
35.08
35 .31
35 .37
3 4 .8
9
3 4 .8
1
3 4 .7 0
34.5 6
34.5 2
34.4634.50
34.64
34.8 0
34. 96
35 .0 5
35. 15
3 5 .0
5
35 .0 5
35. 07
34 .96
35 .19
35 .23
35 .24
35.22
35.10
3 5 .0
0
35.25
35.23
35.25
35.35
35.31
35.13
33. 87
31.9 8
32.0 1
32.1 332.16
3 1. 9 7
3 1. 9 5
3 3 .3
5
34.29 33.8 9
3 1. 9 8
33.98
3 2 .3
6
35.40
35 .27
3 5 .3
1
3 5 .5
1
3 5 .5 6
3 5 .4
23 6 .6
2
3 6 .3
4
3 5 .4
9
35. 50
35.08
34.9 6
3 4 .8
9
3 5 .2
0
3 5 .123 5 .0
8
3 5 .18
3 5 .2 8
35. 32
35 .32
35 .31
35.52
35.53
35.54
35.513 5 .4 2
35. 37
35.39
35.51
35.35
3 5 .4
9
35. 50
35 .47
35. 58
35 .57
35.57
35.56
35.60
35 .47
3 5 .5 4
35.48
35.05
34.94
34.84 34.63
35.43
35.49
35. 44
35. 40
35.45
35.5 3 3
5 .5
2
3 5 .5 1
3 5 .5
0
35. 78
3 5 .4
6
3 5 .5 2
35.37
35.20 35.04
34.88
34.83
34.75
35.10
35 .06
35.11
35 .02
34.86 34.99
3 5 .04
35.20
35. 17
3 5 .4
8
3 5 .3
7
3 5 .2 0
3 5 .17
35.32
35.243 5 .2
8
3 5 .3 6
3 5 .3
5
3 5 .5
3
35 .05
3 5 .17
35.21
35.25
35.24
35.31
35.31
35 .31
3 5 .1735.
45
35.23
3 5 .17
3 5 .0
2
3 5 .0 9
3 5 .3
8
3 5 .2
3
3 5 .2
3
35.07
35.38
35.28
3 5 .0
2
3 5 .0 7
3 5 .11
3 5 .0
2
3 4 .9
1
3 4 .9 6
35.0634.98
35.12
35.07
3 4 .9 7
3 5 .0 4
35 .35
35 .16
35 .17
35. 23
35.12
3 4 .9 4
3 4 .9
4
3 5 .12
35 .2 3
35.20
35. 41
35.34
3 5 .0 5
36 .74
34. 92
35 .12
35 .37
35.4 1
37 .2036
.19
37 .67
37 .35
3 5 .3
5
35 .1 3
34 .98
35.0334.97
37 .43
34.89
34.85
35.27
3 5 .5
2
35 .28
33. 63
34 .81
34. 70
33.5 1
34.7 3
34.82
34.70
35.30
35.2 8
35 .34
35 .41
35.35
35. 41
35 .3635.34
35 .39
3 5 .3
4
35.41
35.53
3 5 .5 6
3 5 .3 1
3 5 .3 5
3 5 .3 3
3 5 .3 7
3 5 .3 9
3 5 .4
1
3 5 .3 6
3 5 .3 4
35.34
35.56
35.58
35 .58
3 5 .5 8
35 .39
35. 44
35 .38
3 5 .5 6
3 5 .4
9
3 5 .4
9
3 5 .5
3
3 5 .3
4
35.27
3 5 .4
2
3 5 .4
1
3 6 .12
3 6 .5
9
35.52
35.53
35.53
35.52
3 5 .3
5
35.44
35.21
34.98
35 .19
3 5 .0
1
3 5 .0 6
3 5 .19
3 5 .3
6
35.39
35.31
35 .38
35 .45
35 .51
35 .41
3 5 .2
5
3 5 .2
2
3 5 .0 3
3 5 .4
5
35.50
35.22
35.35
35.40
35.35
35.37
35.36
3 5 .3 8
3 5 .3
3
3 5 .7 1
3 5 .4
2
35 .15
35 .37
35.13
34.99
3 5 .2 8
3 5 .0
2
3 5 .4
9
35.46
35 .33
35 .32
35.35
3 5 .6
3
35.03
35. 12
35.04
35. 83
35.49 35 .51
34 .82
35 .24
35 .24
34 .73
35. 56
35. 32
34. 55
35 .44
35 .10
35. 39
35.25
35 .23
35.13
33. 9835.
09
35. 30
35. 32
33. 67
34 .66
35.14
34 .66
34 .22
34.77 34 .70
34 .73
33 .93
34 .70
3 4 .6 7
3 4 .3
6
3 4 .2
6
35 .0 6
3 4 .8 7
3 4 .2
8
3 3 .4
6
3 4 .5
4
3 4 .3
2
3 3 .4
2
3 4 .2 9
34 .2 8
34 .2 5
34 .2 2
33 .4 5
34 .3 0
33 .9 8
33 .2 1
34 .13
34 .9 0
33 .2 8
34 .2 3
34 .3 1
33 .2 1
34 .5 1
34 .28
33 .31
34 .17
34 .19
33 .2 6
34 .2 4
34 .7 2
34 .7 0
34 .66
34 .63
33.74
33.86 33.89
33.95
34.49
34.08
33.67
33.69
33.74
33.63
33.63
33.71
33.63
33.67
34.19
33.77
33.77
33.92
34.13
33.88
34.22
34.43
33.74
33.21
33.88
33.97
33.29
33.23
33.32
33.85
33.48
34.03
34.05
33.38
33.58
33.66
33.68
34.19
33.91
34.51
34.90
35.06
35.13
35.14
35.19
35.38
35.40
35.22
35.03
35.12
34.75
Bet500 32.89-32.76
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
K r
H
H
H
H
H
H
L a u t
L a u t
L a u t
P u
m p l a
A l a j a a
m
H
S i l o h o i d l a
Si lo ho id la
S i l o h o i d l a
S i l o h o i d l a
Be t
M a h u t i
Bet
Bet
Bet
Tul etõ rje ve
evõ tuk
oht
Tuletõrje veev õtukoht
35 .07
35 .22
3 5 .2 3
3 5 .0
8
H o i d l a
H o i d l a
H
H o i d l a
Bet
Bet
S i l o h o i d l a
Imbväljak
O r i e n t e e r u v
O r i e n t e e r u v
O r i e n t e e r u v
O r i e n t e e r u v
O r i e n t e e r u v
O r i e n t e e r u v
Or ie nt ee ru v
Räästas H=40.37
Hari H=43.91
Räästas H=42.72
Hari H=46.25
Räästas H=38.37
Hari H=43.73
Räästas H=38.88
Hari H=46.09
Räästas H=39.04
Hari H=46.13
Bet
Bet
6500150 6500150
6500250
6500600
6500850
6501050
6501200
5 5 7 3 5 0
5 5 7 3 5 0
5 5 7 4 0 0
5 5 7 5 0 0
5 5 7 5 5 0
5 5 7 7 0 0
5 5 7 9 0 0
Nähtavasti hävinud
Looduses leidmata
H=36.295
RP9003
3 1. 5
31.0
31.5
3 1.5
3 2 .0
3 2 .0
32 .0
32 .0
32 .5
3 2 .5
3 2 .5
3 2 .5
3 3 .0
33 .0
33.0
3 3 .0
3 3 .0
33 .0
3 3 .0
3 3 .5
3 3 .5
3 3 .5
3 3 .5
33.5
3 3 .5
3 3 .5
33 .5
33.5
34 .0
3 4 .0
3 4 .5
34.0
34 .0
34.0
34.77
34 .71
3 4 .5 6
34.44
34. 56
34. 19
3 4 .3 2
34 .37
3 4 .7
0
3 4 .8
5
34.66
3 4 .6
1
34.21
32.33
34 .2 6
34 .37
34.28
34.32 34 .33
34 .35
33.94
34. 36
3 4 .9 4
3 6 .5
2
3 6 .6
43 5 .6
0
35 .25
3 5 .1 0
35 .0 5
3 5 .0
0
35 .27
36 .64
36 .69
36. 80
36 .79
37 .1 9
37.06
3 6 .7 9
36 .66
3 6 .6 5 3 6 .8
2
36 .71
36 .81
36 .72
36 .74
36 .69
36 .74
3 6 .8 4
36.65
36. 69 3
6 .7 6
36.65
36.61
35.25
35.02
3 5 .2
4
3 4 .9
6
34.79
34 .88
35.23
33.77
33.62
33.40
33.70
33.74
34.12
33.75
33.59
33.80
33.80
33.77
33.8133.48
33.75
33.64
33.57
33.08
32.82
32.65
32.24
31.57
31.19
31.09
2 9 .6
9
3 0 .8
9
3 1. 0 4
2 9 .7
6
31.55
31.26 31.85
31.48
31.79
32.15
32.45
32.72
32.72
32.73
32.75
33.29
33.26
32.84
33.09 32.83
33.16
33.24
33.28
33.39
33.36
33.30
32.99
32.95 33.25
33.38
33.47
33.47
33.42
33.42
33.14
33.08
33.48 33.53
33.53
32.73
32.74
32.82
33.24
33.38
32.87
32.93
33.02
33.53
33.31
32.89
32.86
32.94
3 2 .7
5
3 1. 4 3
3 1. 5 0
31 .4 1
32 .6 2
3 2 .6
2
32.95
33.20
33.30
32 .2 7
34.19
3 2 .8
1
33 .1 8
31 .2 2
3 2 .6 5
32.73
33.12
33.29
33.26
33.31
33.15
33.19
33.28
33.48
33.55
33.48
35.20
3 6 .4
4
3 6 .8 5
3 5 .13
3 6 .8 3
3 6 .6
3
36.2336.32
35.03
3 4 .9
0
36.44
3 5 .8
1
35.05
31.03
31.28
30.98
3 1. 0 6
31.11
31.32
30.04 30.05
31.35
31.66
31.43
31.52
31.48
31.60
31.25
31.70
31.70
31.56
30.11 30.14
31.15
31.61
31.25
32.64
31.40
31.09
31.18
30.96
30.13
3 0 .1 4
32.07
32.07 31.98
31.43
31.93
30.10
31.07
32.09
30.65
32.59
32.90
32.91
32.77
32.00
32.70
33.08
33.17
33.23
32.89
31.06
32.39
32.58
32.56
31.28
31.54
31.44
31.28
31.3531.38 31.36
31.34
31.49
3 1. 5 9
3 1. 6 6
3 1. 6 6
3 1. 6 7
3 1. 5 8
3 1. 6 1
3 1. 3 9
3 1. 4 2
3 1. 0 9
30.98
31.18
30.09
30. 08
30.18
31.19 31.24
31 .05
30.93
3 1.11
3 1. 0 9
30.27
31.22
31.04
31.14
30.25
31.03
30.09
31.06
30.93
31.54
31.15
30.91
30.66
31.45
31.05
32.24
3 2 .0
1
3 2 .0
8
3 1. 3 2
3 1. 2 9
3 1. 3 0
3 1. 3 0
32.91
31.27
32.48
32.74
31.45
33.00
33.22
31.45
32.89
32.98
31.44
33.18
33.34
3 3 .0
3
32.71
32. 77
31 .7 1
31.53
32.78
32.07
33.2633.22 32.89
32.91
32.3733.11
33.39
33.46
33.19
33.13
30.83
30.48
3 0 .7
0
31.03
31.32
31.34
31.49
31.68
31.60
29.76
29.79
29.76 29.86
29.94
30.58
30.90
30.04
2 9 .8
4
3 0 .6
6
31.27 31.33
30.94
31.14
31.08
29.93 30.02
31.13
3 1. 3 92 9 .9
9
33.13
33.45
33.27
33.54
33.32
32.53
31.65
3 1. 0 6
2 9 .8
8
2 9 .8
6
3 0 .6
6
3 1. 2 9
3 0 .0
2
31.73
31.4131.0731.4532.01
3 2 .4
0
3 2 .2
0
3 2 .6
5
3 3 .1 1
3 3 .1 1
3 3 .1 2
32.72
32.60
32.81 3 3 .0
4
3 3 .0
7 3 3 .0
8
3 2 .6
5
3 2 .9
0
3 3 .1 6
3 3 .1 4
3 3 .0
9
32.71
33.05
33.20
3 3 .3
8
3 3 .4
3
3 3 .4
3
3 3 .1 6
3 3
.4 5
3 3 .6
5
3 3 .6
2
3 3 .5
733.15
33.18
33.45
33.4433.29
3 3 .8
0
3 3 .8
0
3 3 .8
1
3 3 .5
4
3 3 .8
0
3 3 .9
9 3 3 .9
7
3 3 .9
6
33.88
33.93
3 3 .8
8
3 3 .8
1
3 3 .8
7
3 3 .6
0 3 3 .6
3
3 3 .7
9
3 3 .9
3
3 3 .9
0
33.80
33.97
3 4 .1 0
3 4 .0
5
33.87
33.9633.76
33.75
34.08
34.27
34.12
34.09
33.63
33.54 33.34
33.84
33.27
33.10
34.22
33.90
33.96 34.23
34.32
34.10 33.50
32.82
3 2 .8
5
34.36
34.32
34.3334.15 33.95
33.98
34.33
34.34
34.44
34.50
34.09
34.29
34.50
34.1 0
34.27
3 4 .2 8
3 4 .2
5
33.57
33.87
34.10
34.49
34.27
34.50
34.29
34.13
34.31
34.45
34.17
34.13
34.44
34.44 33.97
34.03
34.40
34.46
34.31
34.21
34.44 34.51 34.21
34.6 2
34.2 5
34. 37
34. 67
34.7 9
34.6 0
34.7 8
35.0 3
34 .9 1
34.5 2
3 4 .3
8
34 .3 2
3 4 .5 1
34.5 0
34.2 1
34.9 0
34. 78
34. 67
34.4 4
34.6 9
34.2 6
34.67
34.28
34.28
34.59
33.31
33.24
34.14
3 3 .8
5
3 4 .1 3
3 4 .0
7
3 3 .7
0
33.48
33.26
33.38
33.18
32.94
32.84
33.37
33.27
33.95
33.08
33.03
32.9633.05
33.42
3 6 .8
1
3 6 .9 7
3 6 .8 0
3 7 .0
9
3 7 .2
2
3 7 .1 3
3 7 .0 3
3 6 .8 9
37.06
36.43
36.64 36.8
8
3 7 .0 9
36.74
36.76
36.87
3 6 .8
6 3 6 .8
8
37.03
36.44
36 .9 9
36.8 5
36.78
36.80
36.82
3 6 .6 7
36.72 36.44 36.26
34.58
35.92 35.47
34.97
35. 76
35 .69
36.55
36.57
35.57
35.55
36.18
36.25
35.55 35.66
36.47
36 .6 5
35 .9 0
3 5 .7 93 6 .4
6
35.80
35.36
35.29
36.18
36.49
36.52
36.22
34.47
35.58
35.52
35.20 35.15
34.23
36.10
36.35
36.46
36.19
34.99 35.10
36.10
34.89
34.93
36.47
36.43
36.26
34.59
33.76
3 3 .8
9 3 4 .2
7
3 5 .3
3
34.79 35.03
3 5 .2 0
3 4 .6 6
3 4 .8
7
33.59
32.91
32.72
33.96
33.89
32.65
32.68
33.69
32.87
32.92
33.75
33.54 33.08
3 3 .7
4
3 3 .1 4
3 4 .0
6
3 4 .2
0
3 4 .0
6
34 .14
34. 24
34.31
34.35
33.31
3 3 .1 0
34.42
3 4 .4
1
34 .41
3 4 .18
3 3 .8 9
34 .30
33.74 3 3 .3
8
33.77
33.35
33 .34
33. 46
32 .97
34 .2034 .36
34 .45
34 .38
34. 35
34 .34
34.35
34.32
3 4 .3
0
3 4 .3
4
3 4 .4
8
3 4 .4
0
34.35
3 4 .3
0
3 4 .3
9
3 4 .2
8
34.46
3 4 .0
4
3 4 .3
3
34.26
34.31
34.32
34.14
34 .37
34 .3 5
3 4 .4
2
3 4 .5
7
3 4 .5
1
3 4 .6
1
3 4 .4
3
34.02
33.82
33.83
34.08
33.84
33.67
3 4 .6
0
3 4 .7
6
3 4 .6
1
3 4 .5
8
3 4 .6
5
3 4 .7
2
3 4 .9
3
3 4 .7
2
3 5 .2
6
3 5 .4
7
3 5 .2
6
3 5 .2
1
3 5 .0
7
3 4 .4
6
3 3 .9
0
3 4 .5
6
3 4 .5
3
3 3 .8
8
3 3 .9
2 3 4 .4
4
3 4 .5
3
3 4 .1 7 34.24
3 3 .9
3
3 4 .2
9
34.25 33.77
3 4 .0
5
3 4 .5
0
3 4 .8 5
3 4 .5
6
33.99
34.07
33.90
33.70
33.86
34.08
34.40
34.93
34 .44
33 .24
34 .35
34 .43
34.08
34.05
34.24
34 .62
34 .68
34 .62
34.10
33.01
33.90
33 .69
33. 76
33 .03
34 .39
34. 16
33 .53
33 .74
34. 24
3 4 .16
3 4 .0 1
33.71
34.53
34.38
34.45
34.72
35.14
35.22
34.51
34.66
34.60
34.65
34.73
34.81
34.74
34.43
34.43
35.01
34.85
34.82
34.45
32.93 32.78
32.79
3 2 .0 6
3 1. 11
3 0 .6 8
3 1. 8 6
3 1. 6 1
3 0 .5 8
3 1. 3 9
3 0 .3
5
3 1. 5 8
3 0 .1 6
31.67
31.32
31.76
32.05
32.15
31.65
32.17
32.27
32.23
32.64
32.81 32.50
32.08
32.44
32.62
33.08
3 1. 182 9 .9
7
3 0 .1 5
3 1. 4 7
31.63
32.14
3 1. 4 1
3 0 .4
6
3 0 .4
4
3 1. 6 3 32.63
33.59
33.33
3 2 .4
63 0 .8 2
3 2 .3 63 1. 14
33.46
33.69
33.32
32.34
31.29
Kr
Kr
Kr Kr
K r
K r
A
A
Pl250 32.99-32.91
34.39
34.36
Bet600 32.85-32.69
K r a a v
A
A
A
Kivih.
A
A
A
A
K r
K r
K r
K r
A
A
A
K r
M a s s u t e e
M a s s u t e e
31.33
Bet500 29.87-29.75
02.05.2022
Vt H=30.05
V a k i o j a
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Vä nd ra -P ap in ii du
Vä nd ra -P ap in ii du
RA HN
OJ A:
VA N
RA HN
OJ A:
VA N
PRK0006355
Puurkaev
PRK0056168
Puurkaev
6 1 1 3 1 3 0 0 1 0 0 3 0 /0
0 1 P
ä rn a m
a a p a ra
n d u s s ü s te e
m i e e s v o o l v a lg a la g a k u n i 1 0 k
m ²
N
S
veevõtukoht
Tuletõrje
veevõtukoht
Tuletõrje
E le kt ri õh
ul in i k ai ts ev
öö nd
E le
k tri õ
h u liin i k
a its
e v ö ö n d
R iig it e e k a it s e v ö ö n d
M a a p a ra
n d u s s ü s te e
m i e e s v o o lu k a it s e v ö ö n d
1 9 2 4 7 M
a s s u t e e
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
2w
6 1 1 3 0 7 0 0 3 0 2 5 0 /0
0 2 P
ä rn
a m
a a p a ra
n d u s s ü s te
e m i e e s v o o l v a lg a la
g a k
u n i 1 0 k
m ²
M a a p a ra
n d u s s ü s te
e m i e e s v o o lu k a it s e v ö ö n d
sõidutee äärest Riigiteega külgnev vaba ruum ulatusega min. 9 m
3 m märgi keskmest Geodeetilise märgi kaitsevöönd ulatusega
ulatusega 25 m ETAK veekogu veepiirist Vaki oja (Sõõrike jõgi) kalda ehituskeeluvöönd
ulatusega 50 m ETAK veekogu veepiirist Vaki oja (Sõõrike jõgi) kalda piiranguvöönd
pool äärmise sõiduraja välimisest servast Riigitee kaitsevöönd ulatusega 30 m mõlemal
ja 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatusega 30 m
25 m mõlemal pool liini telge Elektri õhuliini kaitsevöönd ulatusega 10 m ja
ulatusega 1 m ETAK veekogu veepiirist Maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevöönd
ulatusega 12 m eesvoolu servast Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd
Likvideeritav objekt
Soovitatavalt säilitatav üksikpuu
Planeeritud kohustusliku kõrghaljastusega ala
Metsa säilitamise kohustus
Planeeritud transpordi juurdepääs krundile
Olemasolev säiliv transpordi juurdepääs krundile
Olemasolev avaliku kasutusega tee
Olemasolev rajatis
Olemasolev hoone
maksimaalselt järgida planeeritud asukohta tuleb projekteerimisel Planeeritud ala, milles ehitiste (v.a teed ja platsid)
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud krundi number
Planeeritud krundipiir
sihtotstarve ja pindala Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
LEPPEMÄRGID:
Reovee kanalisatsioonitorustik
Sademevee kanalisatsioonitorustik
Veetorustik
Drenaažitorustik
Keskpingekaabel
Madalpingekaabel
Keskpingeõhuliin
Kõrgepingeõhuliin
Truup
Võrkaed
Kivi
Nõlv
Tee
Muru, rohumaa
Põõsas, võsa
Puuderida
Mets
Lehtpuu, harilik mänd, harilik kuusk
Alusandmed:
7. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
6. Planeeringuala maa-alustel olemasolevatel tehnovõrkudel ja -rajatistel on õigusaktidest lähtuvad kaitsevööndid. Maa-alustele tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatusi joonisele kantud ei ole.
5. Joonisel likvideeritavaks määratud kraavid on näidatud illustreeriva lahenduse alusel põhimõttelisena ja nende likvideerimise vajadus täpsustub projekteerimise käigus.
4. Planeeritud teede ja platside asukoht ning mõõtmed on põhimõttelised ja täpsustuvad projekteerimisel.
hoonestusalal ja suurused projekteerimisel. Määratud ehitusõigus võimaldab suuremate ja rohkemate hoonete ehitamist kui joonisel on kujutatud.
3. Planeeritud ehitiste asukoht hoonestusalal on põhimõtteline ja väljendab planeeringu koostamise aegset teadmist territooriumi arendamisest. Arvestades seletuskirjas esitatud tingimusi ja seatud ehitusõigust täpsustatakse ehitiste asukoht
Elektri õhuliinide kaitsevööndid ja puurkaevu PRK0056168 sanitaarkaitseala lähtuvad geodeetilise alusplaani andmestikust.
Puurkaevu PRK0006355 sanitaarkaitseala ulatuse allikana on kasutatud EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmeid seisuga 28.11.2022.
2. Maaparandussüsteemi eesvoolu, riigitee ja geodeetilise märgi kaitsevööndi ning Vaki oja (Sõõrike jõgi) kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndi andmete allikana on kasutatud Maa-ameti kitsenduste andmeid seisuga 28.11.2022.
Päikeseelektrijaama osas on kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt märtsis 2023 mõõdistatud päikesepaneelide ja elektrikaablite teostusjoonist (töö nr TJ-045/23).
Joonisel kujutatud drenaažisüsteemide asukohad on orienteeruvad.
1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Kagu Geodeesia OÜ poolt detsembris 2021.a. mõõdistatud digitaalset geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr 21T141), kus koordinaadid on L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
MÄRKUSED:
Generaator
Tankla
Hukkunud loomade kogumiskoht
Biogaasijaama ehitusala
Puurkaev
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Tahkesõnniku hoidla ~ 2200 m² (varikatus kohustuslik)
Sõnniku separeerimishoone ja ladustamine (varikatus kohustuslik)
Silohoidla, 14000 m², Vbruto=56 000 m³, Vneto=~48 000 m³ / ~36 000 t
Söödapunkrid
Tahkesõnniku vahehoidla
Autokaal
Parkla, 60 parkimiskohta 2,7*5 m
Põhuhoidla
Põllumajandustehnika ladu ja remondihall
Vasikalautades kokku 46*10=460 vasikat Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaudakompleksi koridor
Vasikalahtrite pesula
Vasikalauda piimaköök ja olmeruumid
Siloaunade ala, raudbetoon katend
Lehmalautades kokku 336+1088*3+688*2=~4976 lehma Lehmalaut 3+3 rida,~1088 lehma
Lehmalaut 3+3 rida,~1088 lehma
Lehmalaut 2+2 rida,~688 lehma
Lehmalaut 2+2 rida,~688 lehma
Lehmalaut 3+3 rida,~1088 lehma
336 lehma, 30 vasikaboksi, ~350 m² allapanu poegimisala Erivajadus, värsked, poegimine, 2+2 rida, allapanu poegimine
Lehmalaudakompleksi koridor
Puistesöödahoidla
Ooteala, eraldusala
Lüpsikoda, olme-ja tehnoruumid
Illustreeriv lahendus
Illustreeriva lahenduse eksplikatsioon
1
2
6
10
9
8
7
5
4
12
13
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
14 29
25
26
27
28
30
31
34 35 36
37383940 41
11
42
1
2
3
4
5
6
7
8
9
12
11
10
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
Planeeritud põhimõttelise puurkaevu sanitaarkaitseala
Planeeritud põhimõtteline settelodu
Planeeritud põhimõtteline kraav/truup
Planeeritud põhimõtteline kõrghaljastusega ala
Planeeritud põhimõtteline parkla kohtade arvuga
Planeeritud põhimõtteline sõidutee
Planeeritud põhimõtteline hoone/rajatise asukoht
JRP 16 P 60
44
45
46
44
45
46
32
33
43
Settebassein
Settelodu
JRP 16
P 60
?
?
3
4
5. 3
P 12
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS
4
4
11.8
4
4
4
Päikesepaneelid
30R
50 R
Nr 608
Nr 134
Nr 9342
9708 m² Elamumaa 100% 93002:002:0266
Kaldu
2,57 ha Maatulundusmaa 100%
93002:002:0170 Tilga
3,90 ha Maatulundusmaa 100%
93002:002:0231 Nurmenuku
3,51 ha Maatulundusmaa 100%
93002:002:0230 Vaki koolimaja
30,56 ha Maatulundusmaa 100%
93002:002:0203 Nooreli
30,56 ha Maatulundusmaa 100%
93002:002:0203 Nooreli
47,09 ha Maatulundusmaa 100%
93002:002:0083 Pärna-Raudtee
16,78 ha Maatulundusmaa 100%
93002:002:0241 Murru
7,88 ha Maatulundusmaa 100%
93002:002:0242 Murru
6142 m² Transpordimaa 100%
92901:001:0122 9300114 Raudteetammi tee L2
5,81 ha Maatulundusmaa 100%
93002:002:0171 Karumetsa
16628 m² Tootmismaa 100% 93002:002:0116
Kaido
10,95 ha Maatulundusmaa 100%
93002:001:0230 Sõõriku
5,26 ha Maatulundusmaa 100%
93002:001:0231 Roosepõllu
15,30 ha Maatulundusmaa 100%
93002:001:0152 Kaasiku
5,90 ha Transpordimaa 100%
93002:002:0255 19247 Massu tee
2,14 ha Maatulundusmaa 100%
93002:002:0214 Allika-Oja
50,01 ha Maatulundusmaa 100%
93002:002:0046 Sõõrike farm
Sõõrike farmi detailplaneering
AS Vändra
Kuupäev
huvitatud isik Planeeringu koostamisest
Planeeringu nimetus
Joonise nimetus
Asukoht
Töö nr Mõõt Joonise nr
Tartu 51004
Raekoja plats 9
OÜ Hendrikson & Ko
tel 740 9800
Vallavalitsus Põhja-Pärnumaa
Merlin Kalle
1 : 1200
Vaki küla Põhja-Pärnumaa vald
21004131
korraldaja Planeeringu koostamise
Planeerija
23.01.2024 Põhijoonis. Eskiis
3
1
2
1
Raekoja plats 9 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Töö nr 22004360 Tartu 2023
Krista Lahtvee
Juhtekspert (litsents nr KMH0158)
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EELNÕU AVALIKUSTAMISELE ASU
V e rs
io o n 2
3 .0
1 .2
0 2 4 /// T
ö ö n
r 2 2
0 0
4 3 6
0
3 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Sisukord
SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5
1.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt .................................................................................5 1.2 DP ja KSH osapooled .........................................................................................................................6
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK NING
REAALSETE ALTERNATIIVIDE LÜHIKIRJELDUS .................................................. 9
2.1 Kavandatava tegevuse iseloomustus ja eesmärk ..............................................................................9 2.1.1 Biometaanijaama tehniline kirjeldus ................................................................................................9 2.2 Alternatiivid ...................................................................................................................................... 13
3 KSH EESMÄRGI, ULATUSE JA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS.............. 14
3.1 KSH eesmärk ja ulatus .................................................................................................................... 14 3.2 KSH hindamismetoodika ................................................................................................................. 14 3.3 Uuringud .......................................................................................................................................... 16
4 SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .... 17
4.1 Pärnu maakonna planeering ........................................................................................................... 17 4.2 Pärnumaa arengustrateegia 2035+................................................................................................. 18 4.3 Vändra valla üldplaneering .............................................................................................................. 18 4.4 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering (koostamisel) ........................................................................ 20
5 MÕJUTAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ............................................................... 21
5.1 Asustus ja maakasutus ................................................................................................................... 21 5.2 Geoloogia ja hüdrogeoloogia .......................................................................................................... 21 5.3 Põhjavesi ja pinnavesi ..................................................................................................................... 22 5.4 Ettevõtte ohtlikkus ........................................................................................................................... 24
6 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT
KAASNEV KESKKONNAMÕJU, ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ............................ 25
6.1 Mõju maakasutusele ....................................................................................................................... 25 6.2 Müra mõju........................................................................................................................................ 25 6.2.1 Müra normtasemed ...................................................................................................................... 25 6.2.2 Mürahinnang ................................................................................................................................ 27 6.2.3 Mürahinnangu järeldused ja soovitused ....................................................................................... 36 6.3 Vibratsiooni mõju ............................................................................................................................. 39 6.3.1 Vibratsiooni piirväärtused ............................................................................................................. 39 6.3.2 Vibratsiooni hinnang ..................................................................................................................... 39 6.4 Mõju atmosfääriõhu kvaliteedile ...................................................................................................... 40 6.4.1 Saasteainete heitkogused loomakasvatushoonetest ja sõnnikuhoidlatest .................................. 43 6.4.2 Saasteainete heitkogused digestaadi ladustamisel vedelsõnnikuhoidlates ................................. 46 6.4.3 Saasteainete heitkogused separeeritud tahesõnniku hoidlast ..................................................... 49 6.4.4 Diiselkütuse mahuti M-1 laadimine ja sõidukite tankimine ........................................................... 51 6.4.5 Põletusseadmetest lenduvate saasteainete heitkogused ............................................................ 53 6.4.6 Hinnang keskkonnaloa vajadusele ............................................................................................... 54 6.4.7 Õhukvaliteedi hinnang .................................................................................................................. 55 6.5 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale ........................................................................................ 60 6.5.1 Valgusreostuse mõju .................................................................................................................... 60 6.5.2 Mõju vaadetele ja maastikuilmele ................................................................................................ 61 6.6 Mõju pinnasele ................................................................................................................................ 61 6.7 Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................................................... 64
www.dge.ee
6.7.1 Mõju pinnaveele, sademevee ärajuhtimine .................................................................................. 64 6.7.2 Mõju põhjaveele ............................................................................................................................ 65 6.7.3 Seire 67 6.8 Alternatiivide võrdluse kokkuvõte .................................................................................................... 68
7 LEEVENDAVAD MEETMED ................................................................................. 70
8 KSH ARUANDE AVALIKUSTAMINE, ESITATUD ETTEPANEKUD .................... 73
9 KOKKUVÕTE ........................................................................................................ 74
KIRJANDUS ............................................................................................................. 75
LISAD ....................................................................................................................... 76
Lisa 1. KSH väljatöötamise kavatsus koos lisadega ............................................................................. 76 Lisa 2. Eskiislahendus seisuga 23.01.2024........................................................................................... 76 Lisa 3. PTA 22.06.2023 kiri nr 6.2-2/29662 ........................................................................................... 76 Lisa 4. Sõõrike veiselauda puurkaevude tootlikkuse hinnang ............................................................... 76
5 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
SISSEJUHATUS
Käesolevas keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidiselt ka KSH) aruandes esitatud
hinnangud ja soovitused on koostatud Sõõrike farmi detailplaneeringule (edaspidi ka DP)
seisuga 23.01.2024.
1.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt
Käesolev KSH analüüsib Sõõrike farmi DP elluviimisega potentsiaalselt kaasnevaid olulisi
keskkonnamõjusid alternatiivsete lahenduste korral (0-alt ja Alt-1) ning töötab välja meetmed
mõjude leevendamiseks. KSH tulemuseks on hinnang selle kohta, kas kavandatavat tegevust
on võimalik selliselt ellu viia, et sellega ei kaasneks olulist keskkonnamõju. Lisaks võrreldakse
alternatiivseid planeeringu lahendusi tulenevalt keskkonnaaspektidest ning an takse
soovitused keskkonnasäästlike meetmetega arvestamiseks.
Detailplaneering (edaspidi DP) ja KSH algatati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.06.2022
otsusega nr 22. Planeeringu koostamisest huvitatud isikuks on Vändra AS, mis on üks Agrone
OÜ gruppi kuuluvatest põllumajandusettevõtetest 1.
Planeeringuala paikneb Põhja-Pärnumaal Vaki külas. Kogupindala on ca 72 ha (vt Joonis 1-
1).
Joonis 1-1. Detailplaneeringu ala Vaki külas (Allikas: Maa-amet 2022)
1 Detailplaneeringu algatamisettepaneku tegi Põhja -Pärnumaa vallavalitsusele Vändra AS
6 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
DP ala moodustavad:
osaliselt Sõõrike farmi kinnistu (KÜ 93002:002:0046, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega),
kus asub praegune farm;
osaliselt Pärna-Raudtee (KÜ 93002:002:0083,100% maatulundusmaa);
Jänese (KÜ 93002:002:0172, 100% maatulundusmaa), kus asuvad osaliselt farmihooned;
Sõõrikemetsa (KÜ 93002:002:0267, 100% maatulundusmaa), kus asub juurdepääsutee ja
metsamaa;
osaliselt Murru (KÜ 93002:002:0241, 100% maatulundusmaa).
1.2 DP ja KSH osapooled
Detailplaneeringu koostamise ja KSH korraldaja:
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Pärnu-Paide mnt 2
87701 Vändra alev
Tel: 443 0330 E-post: [email protected]
Kontaktisik: Reet Olev, tel: +372 5622 4688, e-post: [email protected]
Detailplaneeringu ja KSH koostaja:
Hendrikson & Ko OÜ
Raekoja plats 8
51004 Tartu
Tel: 7409 800
E-post: [email protected]
DP kontaktisik: Merlin Kalle, tel: +372 502 5549, e-post: [email protected]
KSH kontaktisik: Krista Lahtvee, tel: +372 5662 7084, e -post: [email protected]
Töörühm:
KSH juhtekspert (projektijuht, programmi ja aruande kvaliteedikontroll, mõju maakasutusele, õhusaastele, valgusreostuse ja vaadete mõju) Vastavalt KeHJS § 34 (5) võib detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju hinnata või hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhtekspert – st keskkonnamõju hindamise litsentsi omav ekspert. KMH litsents on esitatud programmi Lisas 5.
Krista Lahtvee
Looduskeskkonna spetsialist (vesi ja pinnas) Ingrid Vinn
Looduskeskkonna spetsialist (müra, vibratsioon) Veiko Kärbla
Kartograaf Jaanus Padrik
DP ja KSH käigus läbi viidud uuringud:
Müra mõju eksperthinnang Hendrikson DGE
Õhukvaliteedi ja lõhna hinnang, modelleerimine Hendrikson DGE
Puurkaevude põhjaveevarustuse eksperthinnang OÜ Inseneribüroo STEIGER
7 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 1272 koostatakse detailplaneering koostöös
valitsusasutusega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ning
detailplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib
puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi ol la selle koostamisse kaasatud, samuti asutused,
keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt
puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni
kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib
eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise
planeerimisdokumendi vastu on esitatud alljärgnevas tabelis (tabel 1.1). Detailplaneeringu
koostamise korraldaja esitab detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande huvitatud isikutele kirjaliku arvamuse esitamiseks.
Tabel 1.1. KSH koostamise protsessi kaasatavad isikud või asutused
Isik või asutus Mõju ja/või huvi
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus DP ala asub Põhja-Pärnumaa valla territooriumil
DP koostamise korraldaja
Ettepanekuid küsitakse e-kirja teel.
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu DP ja KSH koostamise algataja ning DP kehtestaja
Ettepanekuid küsitakse e-kirja teel.
Keskkonnaamet DP elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju.
Keskkonnakasutuse ja looduskaitse poliitika elluviimine
Ettepanekuid küsitakse e-kirja teel.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
DP järelevalve. DP alal asub Põhja-Pärnumaa valla kehtiva üldplaneeringu (Vändra valla üldplaneeringu) kohane väärtuslik põllumaa. Tasakaalustatud arengu suunaja
Ettepanekuid küsitakse e-kirja teel.
Põllumajandus- ja Toiduamet DP alal asub maaparandussüsteem
Ettepanekuid küsitakse e-kirja teel.
Maa-amet Osaleb riigi maapoliitika arendamisel ja elluviimisel.
Ettepanekuid küsitakse e-kirja teel.
Transpordiamet DP ala külgneb riigiteega nr 19247. Vastutab tee toimivuse ja ohutuse eest
Ettepanekuid küsitakse e-kirja teel.
Päästeamet DP käsitleb tuleohutusnõudeid.
Tuleohutuse tagamine
Ettepanekuid küsitakse e-kirja teel.
Terviseamet DP-ga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist.
Terviseameti huvi on kaitsta ja hoida Eesti elanike tervist ja toetada tervisliku elukeskkonna kujundamist
Ettepanekuid küsitakse e-kirja teel.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda Keskkonnakaitse edendamine Ettepanekuid küsitakse e-kirja teel.
Olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad (Elektrilevi OÜ, Elering AS)
On vastutavad alal paiknevate tehnovõrkude eest
Ettepanekuid küsitakse e-kirja teel.
Naaberkinnisasjade omanikud ehk piirinaabrid Isikute õigusi võib planeering
puudutada.
On huvitatud maa võimalikult kasulikust kasutamisest ja oma
Ettepanekuid küsitakse e-kirja ja tavaposti teel.
2 Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 7 lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõu etest kui detailplaneeringu koostamisel on KSH nõutav. Üldplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja asutused on nimetatud planeerimisseaduse § 76, mis aga sisuliselt ühtivad § 127 nimetatud (ja käesolevas peatükis välja toodud) isikute ja asutustega.
8 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
tervisest.
Planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused
Isikud ja asutused, keda eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu.
Ettepanekuid küsitakse e-kirja teel.
Laiem avalikkus Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud.
Teavitatakse üldiste infokanalite kaudu (ajaleht, veebileht jm)
9 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK NING REAALSETE ALTERNATIIVIDE LÜHIKIRJELDUS
2.1 Kavandatava tegevuse iseloomustus ja eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi
kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine,
kinnistute maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine.
Eskiislahendusega on planeeritud laiendatavasse kompleksi 3078 piimalehma kohta, 1898
erivajadusega lehma kohta ja 490 vasikakohta. Olemasolev laudakompleks renoveeritakse
ning sinna on ette nähtud ca 1450 lehmmullika ja 250 vasika kohta. Laudakompleksi juurde
on kavandatud perspektiivne biogaasijaam, 8 uut vedelsõnniku ringhoidlat ,
tahesõnnikuhoidlad, uus lüpsikoda, silohoidlad, sõnniku separeerimishoone, tankla j m (vt Lisa
2). Lisaks on ette nähtud rajatava puurkaevu võimalik asukoht.
Planeeritava ala suurus on ca 72 ha. Kavandatud kruntide arv on 3 ning kruntide sihtotstarbed
on tootmishoonemaa, biogaasi tootmise ja jaotamise ehitise maa, põllumajandusmaa ning tee
ja tänava maa.
Tehnovõrgud on osaliselt olemas. DP realiseerimiseks vajalik tehnovõrkude lahendus
koostatakse DP koostamise järgmises etapis.
2.1.1 Biometaanijaama tehniline kirjeldus
Jaama üldine profiil
Vändra Sõõrike biometaanijaama põhitegevuseks saab olema biometaani ehk rohelise
transpordikütuse tootmine. Protsessi vahesaaduseks, mida gaasipuhastuse protsessis
kasutatakse, on biogaas. Biogaasi toodetakse peamiselt vedelast veisesõnnikust, veise
tahesõnnikust, muudest sõnnikutest, toidujäätmetest, teravilja kuivatuse jääkidest ning
loomapidamisest üle jäävast riknenud silost. Jaama võimsus on planeeritud maksimaalses
mahus ca 175 000 tonni sisend biomassile ja väljundtoodangule ca 3 225 000 m³ biometaani
aastas. Väljundtoodangu energeetiline väärtus saab olema ca 33 000 MWh.
Biogaasi üldine tootmisskeem on järgmine:
Toormaterjali ladustamine ja kokku segamine
Tootmisprotsess biometaani jaama territooriumil algab ülalmainitud toorete biomasside
ladustamisega.
Vedelad toorained. Olulisem osa biomassist ehk vedelad biomassid hoiustatakse jaama nn
mikser-tüüpi eelmahutis. Antud mikser-tüüpi eelmahuti ehitatakse orienteeruva mahuga
850 m³ ja see võtab jooksvalt vastu 95% kõikidest vedelatest toorainetest. Eelmahuti
ehitatakse betoonist põranda, seinte ja laega ning see asetatakse 4 -5 m ulatuses maa alla.
Sõõrikese farmist tulev veiseläga pumbatakse nimetatud eelmahutisse toru kaudu ning muud
vedelad toorained teistest asukohtadest on planeeritud biometaanijaama tra nsportida
10 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
paakautodega. Eelmahuti ees on vastuvõtuavad paakautode purgimiseks.
Tulevikuperspektiivis on rajamisvõimalus ka teise eelmahuti tarbeks.
Lisaks nn mikser-tüüpi eelmahutile paigaldatakse biometaani jaama territooriumile maa alla
ka 3-4 klaasplastist 50 m3 mahutavusega mahutit, kuhu hakatakse transportima ja hoiustama
vedelat biomassi, mida ei soovita korraga (tulenevalt oma orgaanilisest koostisest) mikser -
tüüpi mahutisse üldisesse biomassi täis veoki mahus kohe lisada , vaid soovitakse tootmises
kasutada kaalutletud osamahu kaupa. Nendeks tooraineteks on näiteks praakpiim,
piimatööstuste vadak ja reovesi, territooriumite nõrgveed jms. Samuti on perspektiivis
ettenähtud hügieniseerimisüksuse rajamine. Kui on tulemas piisavalt suur toorainevoog, mis
vajab vastavalt regulatsioonidele hügieniseerimist, siis antud tooraine esmalt
hügieniseeritakse ning seejärel pumbatakse mikser -eelmahutisse. Eelmahuti on varustatud
sukelpumbaga ja segajaga materjali homogeniseerimiseks. Sukelpumbaga pumbatakse
materjal läbi tooraine/digestaadi soojusvaheti BIO-MIX pumpa või otse käärititesse.
Tahked toorained (viljajäätmed, silojäätmed jm) tuuakse biometaanijaama veoautode või
traktoritega ning ladustatakse vastavates tahke materjali vastuvõtusalvedes. Tahke materjali
vastuvõtusalved saavad olema kaetud katustega, et takistada sademete sattumist tahketesse
materjalidesse ning sealt nõrgvete teket. Vastuvõtusalvedest tõstetakse tahked toorained
vastavalt tootmisprotsessi vajadusele rataslaaduriga tahke materjali segamiskoludesse (2 tk),
kus materjal segatakse ning suunatakse BIO-MIX pumpa kasutades tigutransportööri. Ühe
tahkematerjali segamiskolu orienteeruv mahutavus on 50 m³. Tahke materjali sisestamisel
käärititesse kasutatakse BIO-MIX pumpa, mis segab kokku tahke materjali koludest tuleva
tahke tooraine ning eelmahutist tuleva vedela tooraine ning pumpab antud materjali
käärititesse.
Soojusenergia tootmine
Biomassi bakteriaalseks kääritamiseks ja gaasisaagise tekkeks on vajalik kääritatava massi
soojendamine temperatuurile 36-42°C. Selleks rajatakse jaama puiduhakke katlamaja, mille
soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1,3 MW. Katlamaja hakkab kasutama
tooraineks kohalikku Eesti puiduhaket (sekundaarne kütus) koguses kuni 3 200 T/a
(10 650 m3/a), kütteväärtusega 8-10 MJ/kg kohta. Antud katlamaja kasutegur on
orienteeruvalt 87% ning suitsugaasid juhitakse atmosfääri läbi 14 -meetrise korstna
(siseläbimõõt 0,45 m).
Biogaasi tootmine läbi kääritusprotsessi
Biomassi bakteriaalne kääritamine toimub biometaanijaamas kaheastmeliselt. Esimeses
astmes toimub kääritamine kolmes betoonist anaeroobses põhikääritis efektiivse mahuga a´
ca 3 900 m³ (kokku 11 700 m3) ja teises astmes ühes betoonist anaeroobses järelkääritis
efektiivse mahuga ca 3 700 m³. Kõikides kääritites toimub efektiivse anaeroobse käärituse
saavutamiseks pidev materjali segamine ja kütmine. Kääritites hoitakse temperatuuri 36 -
42°C, et saavutada kääritusbakterite võimalikult efektiivne töö. Eeltoodud temperatuur
saavutatakse algselt tooraine ettekütmisega väljapumbatava digestaadi abil. Seejärel
täiendava soojuseenergia andmisega läbi puiduhakke katlamaja ning gaasipuhastus - ja
komprimeerimisseadmete. Põhikääritamise protsess kestab sõltuvalt tooraine test viiteajaga
30-60 päeva, järelkääritamine allesjäänud orgaanika lagundamiseks võtab aega
orienteeruvalt 10-15 päeva.
Kääritid on rajatud efektiivselt soojustatud betoonmahutitena, 3 -4 m sügavusel muldkehas
ning kaetud külgedelt ilmastiku eest kaitsva katteplekiga. Põhikääritite katus on planeeritud
betoonlaega. Kääritite puhastamiseks on ette nähtud spetsiaalsed luugid, mille kaudu toimub
kääritite vajaduspõhine puhastus ja hooldus. Nii kääritamise protsessis osalev biomass kui
ka põhikääritites tekkiv biogaas liiguvad peale esmast põhikääritust edasi põhikäärititest
järelkääritisse.
Järelkääritis toimub jaama biomassi lõplik kääritamine ning maksimaalse tekkiva biogaasi
saagise korje. Järelkääriti ülemises osas asub PVC materjalist topeltmembraaniga katus,
11 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
mille esimese kihi all asub gaasihoidla (mahutavusega ca 2 100 m3) ning kahe kihi vahel
katust üleval hoidev sissepuhutav õhk. Kõigi kääritite ülemine osa on varustatud turvalisuse
kaalutlustel üle- ja alarõhu klappidega, mis avanevad, kui kääritis läheb rõhk liiga suureks või
kui tekib alarõhk.
Toorbiogaasi kääritamise protessis tekib kaassaadusena ohtlik väävelvesinik (H 2S). Selle
vähendamiseks puhutakse gaasihoidlatesse sisse ka hapniku generaatorist tulevat hapnikku,
mis vähendab biogaasi väävlisisaldust läbi bioloogilise väävlieralduse. Lisaks vastavalt H 2S
mõõtmistulemusele toorbiogaasis doseeritakse anaeroobsetesse mahutitesse
kääritamisprotsessi käigus ka raudkloriidi (FeCl3). Sellise keemilise reaktsiooni tulemusena
väheneb H2S tase kääritites ca 4/5 võrra.
Kääritusjäägi käitlus
Järelkääritist väljuv vedel kääritatud substraat on digestaat, mis separeeritakse vajadusel
tahkeks ja vedelaks osaks. Vedel digestaat pumbatakse hoiumahutitesse, kust see võetakse
ja laotatakse kaks korda aastas põldudele nagu tehakse ka praegu vedelsõnni kuga.
Separeerimise käigus eraldatud tahke osa töödeldakse termiliselt ning ladustatakse
territooriumil edasiseks kasutuseks (loomade allapanu kuivaine sisaldusega 37 -40% või
mullaparandaja). Kui puudub vajadus separeeritud digestaadi järele, siis pumbatak se vedel
kääritusjääk otse hoiumahutitesse. Sügisest kevadeni hoiustatakse digestaati vahemahutites,
mille kogumaht on ca 70% substraatide kogumahust. Laotamine põldudele toimub kevadest
sügiseni.
Biogaasi käitlus
Toorbiogaas on kääritites kerge ülerõhu all ja see suunatakse pärast kääritites väävelvesiniku
peamise osa eraldamist mööda torustikku biogaasi jahutisse, et vähendada gaasi niiskuse
sisaldust (eraldub kondensaadina). Järgmisena tõstetakse ventilaatoriga g aasi rõhk sobivaks
(ca 200 mbar), et see puhuda läbi aktiivsöe filtri (2 tk, kokku mahutavusega 1 m3), kus
eraldatakse järele jäänud väävelvesinik H2S biogaasist edasiseks kasutuseks vajalikule
tasemele. Jahutis, söefiltris ja kondensaadi kogujates kogutud kondensaat eraldatakse
gaasitorustikust ja pumbatakse digestaadi vedela osaga digestaadi hoidlatesse.
Biogaasi puhastus
Pärast söefiltris puhastamist koosneb biogaas 50..60% ulatuses metaanist (CH 4) ning
ülejäänud osas peamiselt süsihappegaasist, lämmastikust ja väikeses osas ka muudest
ühenditest. Eelpuhastatud biogaasi, ehk peamiselt väävelvesinikust ja kondensaadist
puhastatud toorbiogaasi, on võimalik kasutada soojusenergia tootmiseks (katlas),
koostootmise mootoris (elektri ja soojuse koostootmiseks) või biometaani tootmiseks.
12 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Biometaani tootmine
Vändra Sõõrikese biometaanijaama peamine eesmärk on lõpptootena asuda tootma
biometaani. Biometaani tootmise käigus eraldatakse biogaasist kõik ühendid peale metaani
(CH4). Puhastusprotsessi käigus tõuseb metaani (CH4) sisaldus gaasis tasemele vähemalt
95%.
Biogaasi puhastamine biometaanis toimub keemilise protsessina absorberis amiinhapete
puhastuse meetodil. Selleks rajatakse jaama kahest gaasi amiinpesu tornist koosnev
puhastusseade. Enne biogaasi sisenemist keemilisse absorberisse toimub biogaasi rõhu
tõstmine ca 16 bar-ni. Keemilises absorbeeris toimub mitmeastmeline gaasi puhastus.
Alternatiivina keemilisele amiinhapetega puhastusabsorberile on võimalik valida puhastuseks
ka biogaasi membraanpuhastuse meetod. Membraanpuhastus toimub mehhaaniliselt ehk
erinevate gaaside molekulid suunatakse soovitud torudesse nende molekulide suuruse järgi.
Sisuliselt on tegemist mehaanilise sõelaga. Membraanpuhasti komprimeerimisest tulev
soojusenergia suunatakse tagasi puiduhakke katlamaja soojussõlme.
Lõplik jaama biometaani puhastustehnoloogiline valik selgub jaama lõpliku projekteerimise
käigus.
Toodetud biometaani lõplik kvaliteedi kontroll, rõhu tõstmine ja transport
Biometaani kvaliteet. Biogaasi puhastusprotsessi tulemusel tekkinud vähemalt 95%
metaanisisaldusega biometaan suunatakse mööda torustikku lõppsisestuspunkti
konteinerisse. Puhastuse tagajärjel tekkinud kõrvalsaadusena süsihappegaas (CO 2)
suunatakse esialgu atmosfääri. Tulevikus on võimalik lisada lõplikus protsessis jaamale ka
CO2 kokku kogumise ja gaasistamise seadmed, mis võimaldavad CO 2 eraldi surveballoonides
turustada (nt tööstuslikuks tarbimiseks).
Lõppsisestuspunkti konteineris toimub biometaani koguse ja kvaliteedi kommertsmõõtmine
ning biometaani odoriseerimine (lõhnastamine) THT-ga (tetrahüdrotiofeen C4H8S).
Biometaani kogus mõõdetakse tavapärase maagaasi kogusemõõtjaga ning kvaliteedi
mõõtmiseks kasutatakse gaaskromatograafi.
Biometaani transport. Lõppsisestuspunktist liigub kvaliteetne biometaan jaama territooriumil
edasi kompressorjaama, mittekvaliteetne biometaan suunatakse tagasi puhastusprotsessi
algusesse. Kompressorjaamas tõstetakse kvaliteetse biometaani rõhk ca 250 bar-ni ning
suunatakse transpordipuhvritesse (survekonteineritesse). Transpordipuhvreid kasutatakse
biometaani transportimiseks biometaani sisestuspunkti (kas maagaasi torusse sisestamine
või mõne tarbija biometaani tankla juures sisestamine). Maagaas i trassi kasutamise
perspektiivis soovitakse rajada koostöös AS-ga Elering toodetud biometaani sisestuspunkt
Kiili-Pärnu D-kategooria gaasitrassile, Vändra gaasijaotusjaama. Perspektiivis on ettenähtud
kohapealse biogaasi tankla rajamine raskeveokite, sõiduautode ja põllumajandustehnika
tankimiseks.
Üleliigse gaasi põletamine. Juhul kui biometaani jaama biogaasi puhastusseadmed ei tööta
või ole võimalik biometaani teatud ajaperioodidel piisavas mahus turustada ja
kogumismahutite maht ammendub, suunatakse üleliigne biogaas mööda torustikku jaama nn
avariipõletisse ehk küünalpõletisse. Küünalpõletis põletatakse biogaasi ja õhu segu ära
13 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
kasutades elektrilisi süütajaid. Küünlapõleti torustik on omakorda varustatud leegipüüdjatega,
et põleti rikke korral ei pääseks leek vastuvoolu gaasisüsteemi.
Küünla ülemine ava asub maapinnast orienteeruvalt 6 meetri kõrgusel (siseläbimõõt 1,4 m).
Avariiküünlas on võimalik põletada maksimaalselt 600 m 3 biogaasi tunnis. Avariiküünla
prognoositav tööaeg on kuni ca 300 tundi aastas. See teeb avariiküünlas põletatava biogaasi
aastaseks koguseks kuni 180 000 m3. Plaanitud küünalpõleti kasutuse maksimaalne
potentsiaal on kordades suurem planeeritavate rikete või gaasi mitterealiseerimise perioodide
ajamahuga.
2.2 Alternatiivid
Alternatiivide väljatöötamisel arvestati DP ja KSH algatamisotsust, olemasolevaid
projekteerimisnorme, õigusakte ning piirkonna keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke
tingimusi. KSH käigus käsitletakse järgmiseid alternatiivseid arengustsenaariumeid:
olemasoleva olukorra jätkumine ilma arendaja soovitud tegevuseta ( 0-alternatiiv);
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu poolt 15.06.2022 otsusega nr 22 algatatud
detailplaneeringu kehtestamine ja elluviimine (Alternatiiv 1).
14 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
3 KSH EESMÄRGI, ULATUSE JA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS
3.1 KSH eesmärk ja ulatus
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) § 311 on keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk:
▪ arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;
▪ tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
▪ edendada säästvat arengut.
Vastavalt KeHJS § 32 on KSH avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks,
alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete
leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise
planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.
KeHJS § 33 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui
strateegiline planeerimisdokument koostatakse põllumajanduse valdkonnas ja selle alusel
kavandatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lg 1 p 27 kohaselt on olulise
keskkonnamõjuga tegevus niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui
600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist (üle 8 kuu vanused lehmmullikad ja
pullid).
KeHJS § 33 lg 21 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) mõistes
planeeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist PlanS sätestatud korras.
DP on üldplaneeringu (edaspidi ÜP) kohane ja teostatakse KSH, seega viiakse menetlus läbi
ÜP menetlusena, kuid koostöö ja kaasamine toimub DP koostamisele ettenähtud nõuete
alusel vastavalt PlanS § 124 lõigetele 7 ja 9.
Võttes arvesse kavandava tegevuse iseloomu ning ümbruskonna keskkonnatingimusi,
määratleti keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus alljärgnevalt:
DP ala kui piirkond, kus kavandatava maakasutuse muutuse mõju otseselt avaldub;
DP kontaktvöönd, millele planeeringuga kavandatav tegevus mõju avaldab;
arvestatakse ka teiste lähipiirkonnas kavandatavate arendustega/tegevustega ning
võimalike koosmõjude avaldumisega3.
Erinevate KSH-s käsitletavate keskkonnamõjude osas on ruumiline ulatus, kus avalduv mõju
võib olla oluline, erinev.
3.2 KSH hindamismetoodika
Keskkonnamõju hindamisel tugineti seadusandluses määratletud KSH protsessile. KSH
protsess jaguneb kahte faasi:
3 Vastav analüüs on käesoleva KSH käigus võimalik selles mahus, mil määral teave teiste arenduste kohta eksisteerib ja on kätte saadav. Käesoleva KSH käigus ei saa lahendada ega suunata tegevusi, mis käesoleva DP käsitlusalast väljuvad.
15 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi koostamine. KSH programm on lähtekava, kuidas planeeritakse
keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) läbi viia, sh esitatakse eeldatavad
mõjuvaldkonnad, kaardistatakse osapooled ja huvitatud isikud, analüüsitakse seoseid
asjakohaste arengu- ja planeeringudokumentidega, määratletakse vajalike uuringute
maht, pannakse kokku eeldatav töörühm ning pannakse pa ika protsessi läbiviimise
ajakava;
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine ja aruande koostamine.
KSH aruanne (käesolev dokument on veel eelnõu) on kogu protsessi kokkuvõttev
lõppdokument.
KSH protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Protsessist teavitatakse avalikkust ning kõigil
huvitatud isikutel on võimalus esitada omapoolseid seisukohti ning küsimusi. KSH programmi
eelnõu ja KSH aruande eelnõu osas küsitakse ettepanekuid asjaomastelt asutustelt. Valminud
KSH aruande tutvustamiseks ning ettepanekute saamiseks korraldatakse avalik väljapanek
ning avalik arutelu. Avalikustamise käigus kirjalikult esitatud küsimused, ettepanekud ja
vastuväited ning vastused neile lisatakse KSH aruande lõppdokumendile.
Üldiselt on KSH-de (strateegilise hindamise) puhul sobivaimaks ja sisuliselt õigeimaks
metoodikaks vastavusanalüüs. Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse strateegilises
dokumendis käsitletud alternatiivsete arengustsenaariumite vastavust antud strateegilise
dokumendi puhul asjakohastele strateegilistele keskkonnaeesmärkidele. Vastavusanalüüs
peab andma vastuse, kas erinevad arengustsenaariumid aitavad liikuda strateegiliste
eesmärkide suunas või pigem töötavad eesmärkidele vastu.
Kuna aga antud juhul on strateegilise planeerimisdokumendiga (detailplaneeringuga)
kaasnevad mõjud eelkõige lokaalse (mitte strateegilise) iseloomuga, siis täismahus
vastavusanalüüsi läbi ei viida, küll aga käsitletakse strateegilise planeerimisdokumendi s eost
muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega (vt ptk 4).
Käesoleva KSH puhul on sobivamaks meetodiks enam keskkonnamõju hindamisele (KMH -le)
iseloomulikud meetodid, eelkõige välismõjude analüüs. KSH programmi etapis (Lisa 1) viidi
läbi sõelumine, kus määratlet i eeldatavalt olulised keskkonnamõjud (ja mõjud, mille olulisust
ei saa programmi etapis välistada), mida välismõjude analüüsis käsitletakse.
Mõjude prognoosimisel, kirjeldamisel ja hindamisel kasutat i KMH üldlevinud metoodikaid ning
konkreetsete keskkonnategurite puhul valit i sobivad spetsiifilised hindamismeetodid lähtuvalt
mõju iseloomust ja ala spetsiifikast. Muuhulgas kasutati primaarandmete vahetut analüüsi,
sekundaarandmete analüüsi, kaardikihtide võrdlemise meetodit, eksperthinnangut,
eriuuringuid ning mainitud meetodite omavahel kombineerimist.
Koosmõjude hindamisel analüüsiti kumulatiivset mõju piirkonna müraga. Ümbritseva lähiala
kumulatiivse mõjuga on arvestatud ka põhjavee hinnangus. Kirjeldatud koosmõjusid arvestati
läbivalt mõjuhindamise protsessi käigus.
Alternatiivide võrdlemisel kasutati eeldatavate mõjude võrdlevat analüüsi, variantide
võrdlus on võetud kokku iga teemapeatüki lõpus (peatükk 6 alapeatükid) ning koondvõrdlus
esitatakse peatükis 6.8.
KSH protsessis avaliku arutelu läbiviimisel kasutatakse modereeritud diskussiooni meetodit.
Erinevate KSH-s käsitletavate keskkonnamõjude osas on ruumiline ulatus, kus avalduv mõju
võib olla oluline, erinev. Mõju hindamise eesmärki, metoodikaid ja ulatust on vajadusel
täpsustatud peatükis 6, koos eeldatavate mõjude kirjeldusega.
Käesolevas keskkonnamõju strateegilises hindamises osalenud ekspertide hinnangul ei
ilmnenud olulisi raskusi, mis oleks takistanud mõjude objektiivset hindamist ning järelduste
tegemist.
16 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
3.3 Uuringud
KSH raames on teostatud järgmised uuringud:
kavandatava tegevusega kaasneva õhusaaste ja lõhna hinnang, modelleerimine;
puurkaevude põhjaveevarustuse eksperthinnang, mille käigus hinnatakse mõju
naaberkinnistutel olevatele joogiveekaevudele;
kavandatava tegevusega kaasneva võimaliku müra mõju analüüs
(eksperthinnang).
17 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
4 SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
4.1 Pärnu maakonna planeering
Pärnu maakonna planeering4 määratleb maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja
suundumused ajaraamis 2030+ ning see on loogiliseks jätkuks varasemale
maakonnaplaneeringule ja seda täpsustavatele teemaplaneeringutele.
Maakonnaplaneeringuga on DP alal väärtuslik põllumajandusmaa. DP ala ei jää
rohevõrgustiku alale.
Maaliste piirkondade arendamiseks on maakonnaplaneeringus ette nähtud järgmised
tingimused:
maaliste piirkondade arendamise eeldused ja võimalused täpsustada
üldplaneeringuga;
eelistada uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse,
tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut,
sh teenuste ja töökohtade olemasolu;
uue hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus - ja
hoonestusstruktuuri;
säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikke
põllumajandusmaid;
planeeringute koostamisel rakendada hajaasustusele tüüpilisi lahendusi.
Selleks võib üldplaneeringutes määrata hoonestatavate kruntide suuruse,
hoonegruppidesse kavandatavate hoonete lubatud maksimaalne arvu,
hoonegruppide lubatud vahekaugused, mahud jne.
Üldised soovitused väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks:
hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna;
säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud;
mõjuvatel põhjustel ja täiendava kaalutlemise tulemusena on väärtuslikku
põllumajandusmaad võimalik kasutada ettevõtluse arendamiseks
(ümbertöötlemine ja väärindamine).
Planeeritav kompleksi laiendus kavandatakse katastriüksustele selliselt, et katastriüksuse
esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil moodustab pindalaliselt vähemalt 60%
üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist. Väärtusliku põllumaa osale kavandatakse
põllumajanduslik tootmine, mis moodustab olemasoleva kompleksiga ühtse terviku.
Väärtuslikku põllumaad ei tükeldata rohketeks väikesteks osadeks, vaid säilivad
põllumajandusmaa massiivid ning kompleksi laiendus kavandatakse võimalikult lähedale
väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele.
4 Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1 -4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas,
Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas. Lääneranna valla osa (Lihula ja Hanila vallad), mis paiknes enne 2017. aasta haldusreformi Lääne maakonna haldusterritooriumil, kehtestati 22.03.2018 Lääne maakonnaplaneeringu koosseisus.
18 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Maakonnaplaneering toob välja, et kaalutlusotsusena on võimalik väärtuslikku
põllumajandusmaad kasutada ettevõtluse arendamiseks. Kaalutlusotsuse teeb kohalik
omavalitsus. Seega kavandatav tegevus on Pärnu maakonnaplaneeringuga vastavuses.
4.2 Pärnumaa arengustrateegia 2035+
Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ 5 on varasema strateegia „Pärnumaa
2030+“ ülevaatamise protsessi tulemusel valminud täiustatud, uue tegevuskavaga ning
pikema ajahorisondi kohta koostatud strateegia. Visioon aastaks 2035+ on: Pärnumaa on
Euroopa ühes dünaamilisemas piirkonnas – Läänemere ruumis - paiknev tuntud ja hinnatud
regioon, mille edu põhineb haritud, ettevõtlikel, tervist ja elukvaliteeti väärtustavatel elanikel.
Maakonna konkurentsivõimet ning edukust suurendavaks ühe läbimurdesuunana on
arengustrateegias käsitletud teadmistepõhist majandust. Visiooni kohaselt on aastaks 20236
Pärnumaal välja kujunenud koostöövõimeline ja mitmekülgne ettevõtluskeskkond, kus
panustatakse piirkonnaspetsiifiliste kompetentsivaldkondade ja neile tugineva kõrgema
lisandväärtusega ettevõtluse arendamisele ja toetamisele. Oskuslikult ja sidustatult on ära
kasutatud kohalikud bioressursid, toimub nende väärindamine ja kestlik majandamine.
Kavandatav tegevus vastab Pärnumaa arengustrateegiale.
4.3 Vändra valla üldplaneering
DP ala asub endise Vändra valla territooriumil. Kehtivas Vändra valla Vändra piirkonna
üldplaneeringus7 on toodud kasutamis- ja ehitustingimused maakasutuse juhtfunktsioonide
kaupa nii olemasolevatel kui planeeritavatel aladel.
Sõõrike farmi katastriüksusele (KÜ 93002:002:0046) on olemasoleva laudakompleksi
ulatuses määratud tootmismaa juhtotstarve, ülejäänud osas väärtuslik põllumaa . Jänese
katastriüksus (KÜ 93002:002:0172) on samuti määratud tootmismaa juhtotstarbega. Sõõrike
farm ei ole üldplaneeringuga määratletud nimekirjas, kus on välja toodud tootmiskompleksid,
kus tootmistegevus ei jätku. Pärna-Raudtee (93002:002:0083) ja Murru (KÜ 93002:002:0241)
katastriüksus on määratud väärtusliku põllumaana.
Vastavalt tootmismaa kasutamis- ja ehitustingimustele on tootmismaade arendamist
võimalik tagada olemasolevate alade ja nende osalise laiendamise baasil. Tootmise
suunamisel lähtutakse asustuse paiknemisest.
Üldplaneeringus on tootmisest lähtuvate negatiivsete mõjude vähendamise tagamiseks
täpsustatud tootmismaa kasutamis- ja ehitustingimused ning põhimõtted detailplaneeringu
koostamiseks, kus on öeldud, et tootmishoonete laiendamisel ning taaskasutusele võtmisel
peab arvestama, et planeeritav ettevõte mahutuks tootmisalale koos selle tegevusega
kaasnevate mõjudega. Tähelepanu tuleb pöörata, et ümbritsevatele kinnistutele ei tohi
ulatuda toomisettevõte poolt tekitatud piirangud, mis võiksid piirata kinnistute k asutamist,
ilma mõjutatavate kinnistuomanike nõusolekuta.
Samuti tuleb kaaluda enne ehitus- või kasutusloa väljastamist keskkonnamõju hindamise
algatamise vajalikkust ja vajadusel viia läbi keskkonnamõju hindamine.
Tootmishooned, mis asuvad külades asustuse läheduses peavad oma mahult ja välisilmelt
sobima olemasolevasse keskkonda ning tootmisest tulenev negatiivne mõju (müra, heitgaasid
jms) ei ületaks kehtivaid normatiive. Tootmismaade laiendamine planeeritakse kohtadesse,
5 http://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/P%C3%A4rnumaa%20arengustrateegia%2001.01.2019.pdf Kõik Pärnumaa seitse kohaliku
omavalitsuse volikogu on määrusega arengustrateegia "Pärnumaa 2035+" heaks kiitnud. 6 Arengustrateegias on tegevuskavad koostatud lühema ajaperspektiiviga kui dokumendi üldine ajaraam. Ettevõtluse puhul on
vaadeldud ajavahemikku kuni aastani 202 3. 7 Kehtestatud Vändra Vallavolikogu 21. september 2010 määrusega nr 30
19 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
kus tootmismaade vahetus läheduses asustus puudub ning tootmiseks vajalikud
transpordivood ei kulge läbi küla. Tootmishoonete laiendamisel tuleb arvestada mõjuga
ümbritsevale keskkonnale (tootmisest tulenev saaste ja müra, liikluse kasv ja heitgaasid,
visuaalsed mõjutused).
Joonis 4-1. Üldplaneeringu põhikaart (täiendatud 13.02.2018) DP ala lähistel.
Üldplaneeringu kohaselt kuuluvad üldjuhul väärtuslikud põllumaad säilitamisele ning on
mõeldud sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Väärtusliku põllumaa säilimise üheks meetmeks
on, et põllumaa tuleb säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks.
Sõõrike farmi katastriüksus olemasoleva laudakompleksi ulatuses ja katastriüksuse
lääneosa kuni 19247 Massu teeni on üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu
koostamise kohustusega alana. Muuhulgas on detailplaneeringu koostamise kohustus, kui
planeeritakse üle 500 m² ehitusaluse pinnaga tootmis- või laohooneid.
Vastavalt üldplaneeringule peab detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja
juhul detailplaneeringu koostamisel vähemalt 60% planeeritavast maa -alast saama
üldplaneeringuga määratud juhtfunktsiooni (st. katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi
määratud ala krundil peab pindalaliselt moodustama vähemalt 60% üldplaneeringus toodud
juhtfunktsioonist). Sel juhul loetakse detailplaneering koostatuks vastavuses kehtestatud
üldplaneeringuga.
Planeeritav kompleksi laiendus kavandatakse katastriüksustele selliselt, et katastriüksuse
esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil moodustab pindalaliselt vähemalt 60%
üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist. Väärtusliku põllumaa osale kavandatakse
põllumajanduslik tootmine, mis moodustab olemasoleva kompleksiga ühtse terviku.
Väärtuslikku põllumaad ei tükeldata rohketeks väikesteks osadeks, vaid säilivad
põllumajandusmaa massiivid ning kompleksi laiendus kavandatakse võimalikult lähedale
väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele.
Kavandatav tegevus vastab kehtivale üldplaneeringule.
20 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
4.4 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering (koostamisel)
Vabariigi Valitsuse 12.01.2017 määruse nr 9 “Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja
Vändra valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a
määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine” alusel
moodustus 21.10.2017 Põhja-Pärnumaa vald.
Ühinemise järel moodustunud Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamise üldiseks
eesmärgiks on algatamisotsuses8 märgitud kogu valla territooriumi ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning maa-aladele otstarbekaima ja
jätkusuutlikuima kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete
ressursside parima kasutusviisi.
Seisuga detsember 2023 on koostatava üldplaneeringu eelnõu ja üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu läbinud avaliku väljapaneku etapi.
Joonis 4-2. Koostamisel oleva üldplaneeringu idaosa põhijoonis (eelnõu seisuga 21.11.2021) DP ala lähistel.
Koostatava üldplaneeringu kohaselt on osaliselt laiendatud Sõõrike farmikompleksi tootmise
maa-ala. Väärtusliku põllumajandusmaa ulatust on võrreldes kehtiva üldplaneeringuga DP
alal vähendatud ning planeeritav väärtuslik põllumajandusmaa kattub planeeritud tootmise
maa-alaga.
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus koostatava üldplaneeringuga.
8 Algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53
21 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
5 MÕJUTAVA KESKKONNA ÜLEVAADE
5.1 Asustus ja maakasutus
Planeeringualaga hõlmatud kinnistud asuvad Põhja-Pärnumaa vallas Vaki külas (vt Joonis 1-
1). Planeeringuala suurus kokku on ca 72 ha.
Planeeringualal paikneb olemasolev Sõõrike farmikompleks ning haritavad põllumassiivid. DP
ala moodustavad:
osaliselt Sõõrike farmi kinnistu (KÜ 93002:002:0046, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega),
kus asub praegune farm;
osaliselt Pärna-Raudtee (KÜ 93002:002:0083,100% maatulundusmaa);
Jänese (KÜ 93002:002:0172, 100% maatulundusmaa), kus asuvad osaliselt farmihooned;
Sõõrikemetsa (KÜ 93002:002:0267, 100% maatulundusmaa), kus asub juurdepääsutee ja
metsamaa;
osaliselt Murru (KÜ 93002:002:0241, 100% maatulundusmaa).
Juurdepääs farmikompleksile toimub praegu mööda Massu teed. DP lahendusega
planeeritakse ligipääs ka Raudteetammi teelt (nr 9300114).
Lähimad elamud paiknevad planeeringuala vahetus läheduses lääneküljel Kaldu kinnistul (KÜ
93002:002:0266, 100% elamumaa), Tilga kinnistul (KÜ 93002:002:0170, 100%
maatulundusmaa), Nurmenuku kinnistul (KÜ 93002:002:0231, 100% maatulundusmaa), Vaki
koolimaja kinnistul (KÜ 93002:002:0230, 100% maatulundusmaa). DP alast kirde suunas on
lähimad elamud Kaasiku (KÜ 93002:001:0152, 100% maatulundusmaa) ja Mirme (KÜ
93002:002:0205, 100% maatulundusmaa) kinnistutel. Ida suunas asub lähim elamu
Nurmesalu kinnistul (KÜ 93002:002:0089, 100% maatulundusmaa).
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimiseks ja
sihtotstarbe muutmiseks.
5.2 Geoloogia ja hüdrogeoloogia
Põhja-Pärnumaa vald paikneb valdavalt Lääne-Eesti madalikul, mis on Eesti tasandikualadel
kujunenutest kõige suurem ja mitmekesisemate loodusoludega maastikurajoon. Põhja -
Pärnumaa kuulub ala lõunaossa, mis on liustiku- ja mere ning sootekkeline. Aluspõhi koosneb
Ordoviitsiumi-Siluri lubjakividest.
Planeeringuala on tasase reljeefiga (absoluutkõrgusega 31-35 m). Planeeringualal
teadaolevalt jääkreostust ei esine. Pinnakatte paksus planeeringualal on õhuke, 5-10 m.
Pinnakatte moodustavad DP alal glatsiaalsed vähese veeandvusega saviliiv - ja
liivsavimoreen, milles kohati esineb veerikkamaid liiva-kruusa vahekihte ja läätsi,
limnoglatsiaalsed aleuriidid ja savid ning fluvioglatsiaalsed kruusad.
Sõõrike farmi DP alal aluspõhi ei avane. Vahetult pinnakatte all levivad Siluri ladestu
Wenlock’i ladestiku Jaani lademe erineva savikusega lubjakivid ja dolomiidid vaadeldava ala
lõunaosas ning Llandovery ladestiku Adavere lademe kivimid ala põhjaosas.
22 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Joonis 5-1. Detailplaneeringu ala lähipiirkonna pinnakatte geoloogia. Aluskaart: Maa-amet 2023
5.3 Põhjavesi ja pinnavesi
Planeeringuala asub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonnas ning jääb Vändra jõe
(VEE1130700) valgalale. Vändra jõe lõigu Vändra_2 (Imsi ojast Massu jõeni) vooluveekogumi
ökoloogiline ja koondseisund on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava9 alusel hea.
Planeeritaval alal on PARNA maaparandussüsteem (6113130010030 ja 6113070030210),
mille eesvoolude suublateks on Vaki oja (VEE1131300) ja Vändra jõgi (vt Joonis 5-2). DP ala
lääneküljel kulgeva 14,7 km2 valgalaga Vaki oja veekaitsevöönd on 10 meetrit ,
ehituskeeluvöönd 25 meetrit ja piiranguvöönd 50 meetrit. Oja suubub Vändra jõkke
planeeringualast ca 500 m kaugusel lõunas. Pinnasevee tase on kogu DP alal kõrge, kuna
tegemist on maaparandussüsteemiga.
Siluri ja Ordoviitsiumi ladestute karbonaatkivimid moodustavad Siluri-Ordoviitsiumi
veekompleksi (Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum), mis on peamiseks veevarustuse
allikaks piirkonnas. Veekompleks toitub valdavalt sademetest. Karbonaatkivimite veeandvus
sõltub peamiselt nende lõhelisusest ja savikusest, mis läbilõikes ja ka pindalaliselt võib olla
väga ebaühtlane. Põhjavee tase on ~1 - 4 m sügavusel maapinnast. Sõltuvalt pinnakatte
paksusest ja litoloogilisest koostisest on põhjavesi DP alal keskmiselt kaitstud. Kavandatava
tegevuse alal levivad kaks aluspõhja veekompleksi:
Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) Pärnu põhjaveekogum – S-O põhjaveekogum on piirkonna
veevarustuse seisukohast tähtis veekogum. Vaki küla veekogumi veevaru ei ole tänase
seisuga kinnitatud. Pärnu põhjaveekogumi koondseisund on hea.
9 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud Keskkonnaministeeriumi 07.10.2022 käskkirjaga nr 1 -2/22/357
https://envir.ee/media/7664/download
23 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas –
põhjaveekogum O-Cm levib kogu Pärnu maakonna alal, kuid paikneb sügaval. Vaki küla
veekogumi veevaru ei ole tänase seisuga kinnitatud.
Planeeringualal paiknevad puurkaevud on toodud Tabelis 5.1 ja Joonisel 5-2.
Tabel 5.1. Puurkaevud planeeringualal
Puurkaevud DP alal PRK0006355 PRK0056168
Puurkaevu tüüp Tarbepuurkaev olmevee saamiseks Tarbepuurkaev olmevee saamiseks
Põhjavee-kogum S-O Pärnu põhjaveekogum S-O Pärnu põhjaveekogum
Koordinaadid X:6500720 Y:557440
X:6500563 Y:557588
Ehitusaasta 1969 2017
Sügavus, m 120 150
Sanitaarkaitseala ulatus, m
30 50
Puurkaevu läbilõige (paksus, m)
Liivsavi rähaga – 3 m; lubjakivi – 4 m; dolomiit ja dolomiidistunud lubjakivi – 98 m; savikas lubjakivi – 15 m.
Moreen – 1,2 m; Lubja- ja dolokivi – 106,8 m; savikas lubjakivi – 42 m.
Keskkonnaloaga lubatud veevõtt
69,3 m3/ööp 90,4 m3/ööp
Joonis 5-2. Veekaitselised piirangud DP ala piirkonnas (Allikas: Maa-amet 2022)
24 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
5.4 Ettevõtte ohtlikkus
Biogaasi puhul on tegemist ohtliku kemikaaliga vastavalt majandus - ja taristuministri
02.02.2016 määruse nr 1010 lisa tabeli 2 „Ohtlikud kemikaalid“ punktile 18.
Planeeritavas biogaasi tootmiskompleksis ei kavandata tootmist ega toodangu ladustamist
sellises mahus, et kinnistul hoitava biogaasi kogus saavutaks ohtliku ettevõtte künniskoguse
(5 t). Kuna kavandatavates seadmetes jääb biogaasi kogus alla 5 t, siis ei ole rajatava
tootmiskompleksi puhul tegemist ohtliku ettevõttega.
10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018
25 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
6 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU, ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS
Käesolevas peatükis analüüsitakse detailplaneeringuga eeldatavalt kaasnevat mõju erinevate
keskkonnaaspektide lõikes, ühtlasi tuuakse välja alternatiivide vaheline erinevus kaasneva
mõju osas. Analüüsitavate teemade valikul on lähtutud KSH programmist, mille kohta küsiti
seisukohti asjaomastelt asutustelt ja isikutelt veebruaris-märtsis 2023 ning mis avalikustati
mais 2023 Põhja-Pärnumaa valla kodulehel.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) on
mõjude analüüsimisel ja kirjeldamisel muuhulgas läbivalt arvestatud vahetuid, kaudseid,
kumulatiivseid, sünergilisi, lühi- ja pikaajalisi mõjusid.
Vajadusel on iga alapeatüki koosseisus täpsustatud ka olemasoleva olukorra kirjeldust või
mõju hindamise metoodikat. Iga alapeatüki lõpus on esitatud kokkuvõtlikult alternatiivide
võrdlus antud teema osas. Alapeatükis 6.8 on esitatud võrdlus kõigi aspektide kohta koos
ning kokkuvõtlik võrdlustulemus.
6.1 Mõju maakasutusele
Hindamisel leiti, et detailplaneering on kõrgemate strateegiliste dokumentidega kooskõlas (vt
ptk 4) ning sellega ei kaasne olulisi negatiivseid mõjusid maakasutusele.
Planeeringualal säilib osaliselt haritav väärtuslik põllumaa.
Mõju valdkond
0-alt (olemasoleva olukorra jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju maakasutusele
Mõju pole, kuna maakasutust mõjutavaid tegevusi ei kavandata.
Kavandatava tegevusega ei ole arvestades ala ja selle
lähiümbruse senist kasutust ette näha piirkonna maastikule
ega maakasutusele olulist negatiivset muutust ning olulist
ebasoodsat keskkonnamõju.
6.2 Müra mõju
6.2.1 Müra normtasemed
Välisõhus leviva müra normväärtusi reguleerib keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 71). Määruse nõudeid tuleb täita
planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva
müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja
kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust
käsitlevad nõuded.
26 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud
määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad. Liiklusmüra on müra,
mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus.
Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normväärtused, kuna
tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase
tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite m üraspektrit.
Kuigi seadusandluse järgi ei tohi erinevate müraallikate poolt tekitatav summaarne müratase
normväärtust ületada, ei ole erinevat liiki (tööstusmüra ja liiklusmüra) mürale summaarset
müranormi kehtestatud. Seetõttu võrreldakse tööstus- ja liiklusmüra reeglina asjakohase
normväärtusega eraldi.
Eesti seadusandluses kasutatakse müra kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat: päevane
(7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00) müra hinnatud tase:
▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB;
▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00).
Tootmisala siseselt ei ole oluline müra normväärtuse range järgimine, tootmisalal ja
tootmishoonete sees peab eelkõige jälgima töökeskkonnale esitatavate tingimuste (Vabariigi
Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud
töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord ”) täitmist.
Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse
juhtotstarbele järgmiselt:
▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad,
▪ II kategooria–- haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad,
rohealad,
▪ III kategooria – keskuse maa-alad,
▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.
Antud juhul on planeeringuala lähiümbruse müratundlike alade (peamiselt väikeelamud ja
eramajad) puhul üldjuhul asjakohane II kategooria normide rakendamine.
Olemasolevate tootmisalade laiendamisel ning uute objektide kavandamisel tuleb
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele
vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest. Müraallikate lähedusse jäävatel
müratundlikel aladel müra piirväärtuse ületamise korral tuleb rakendada müra vähendavaid
meetmeid.
Planeeringulahenduse realiseerimisel tuleb arvestada, et tootmisalale paigaldatavate
masinate ja seadmete tööga kaasnevad müratasemed peavad ala ümbrussesse jäävatel
elamualadel vastama eespool nimetatud keskkonnaministri määruse nr 71 lisa 1 kohaselt II
kategooria alale kehtestatud tööstusmüra piirväärtustele (Tabel 6.1). Normatiivse
mürataseme peab tagama planeeringust huvitatud isik.
Antud juhul on lähimate müratundlike objektide puhul tegemist elamumaade ja eluhoonetega,
seega on pidevate tööstusmüraga seotud häiringute olulisuse hindamise puhul asjakohane
rakendada II kategooria alade tööstusmüra piirväärtust, mis on 60 dB päeval (L d) ning 45 dB
öösel (Ln).
Liiklusmüra piirväärtus II kategooria alade (eluhooned) puhul on 60 dB päeval (L d) ning 55 dB
öösel (Ln), sh on müratundlike hoonete teepoolsel küljel lubatud 65 dB päeval ja 60 dB öösel.
27 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Tabel 6.1 Tööstus- ja liiklusmüra piirväärtused: müra hinnatud tase päeval (L d) ja öösel (Ln), dB
Ala kategooria
üldplaneeringu alusel
I
virgestusrajatiste maa-
alad ehk vaiksed alad
II
haridusasutuste,
tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekande-
asutuste ning elamu
maa-alad
III
keskuse maa-alad
IV
ühiskondlike hoonete
maa-alad
Tööstusmüra
piirväärtus 55/40 60/45 65/50
Liiklusmüra
piirväärtus 55/50
60/55
651/601
65/55
701/601
1lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel
Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kell 21.00-7.00 asjakohase müratundliku ala
kategooria tööstusmüra normtaset. Päevane ehitusmüra ei ole seadusandluses otseselt
reguleeritud.
6.2.2 Mürahinnang
KSH raames hinnati kavandatava farmikompleksi rajamise ning töötamisega (samuti piirkonna
liikluskoormuste mõningase suurenemisega) kaasnevat müraolukorda.
Planeeritavatele hoonetele ja rajatistele lähimad müratundlikud alad asuvad järgmistes
piirkondades:
▪ kavandavatest hoonetest (Pos 1) ca 310 m kaugusel põhjasuunas (eluhoone Selja-Sepa
kinnistul);
▪ kavandavatest hoonetest (Pos 24 ja 25) ca 340 m kaugusel loodesuunas (eluhoone Omakolde
kinnistul);
▪ kavandavatest hoonetest (Pos 22 ja 25) ca 360 m kaugusel läänesuunas (eluhooned Kaldu ja
Selja-Jürsi kinnistul);
▪ kavandavatest hoonetest (Pos 10) ca 540 m kaugusel edelasuunas (eluhoone Tilga kinnistul);
▪ kavandavatest hoonetest/rajatistest (Pos 37) ca 540 m kaugusel kagusuunas (eluhoone
Nurmesalu kinnistul);
▪ kavandavatest hoonetest/rajatistest (Pos 31) ca 330 m kaugusel kirdesuunas (eluhoone
Kaasiku kinnistul).
Mürahinnangus analüüsiti farmi alal tekkivat tööstusmüra (nt ala sisene sööda - ja
sõnnikuvedu, ventilatsiooniseadmed) ja liiklusmüra.
Tööstusmüra
Üldjuhul antakse detailplaneeringute koostamise raames alus ning tingimused
hoonete/rajatiste ehitamiseks ning planeeringu koostamise etapis ei ole teada erinevate
müraallikate täpsed asukohad ning ka müraallikaid iseloomustavad andmed.
Kavandatavate hoonete sees asuvate seadmete ja masinate müra märkimisväärses ulatuses
hoonest väljaspool mõju ei avalda, kuna hoonete välispiirded tagavad piisava heliisolatsiooni,
samuti on kavandatavate hoonete ning lähimate müratundlike aladega tagatud piisav
vahemaa (enam kui 300 m)
28 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Hoonete välisterritooriumil toimub ala siseselt aktiivsem tegevus päevasel ajal - töötab
söödamikser, veetakse silo hoidlast lautadesse, veetakse sõnnikut laudast hoidlatesse ning
transporditakse allapanu lautadesse. Toodud tegevused on valdavalt küllaltki muutliku
iseloomuga, nt liikuvad müraallikad ei tööta pidevalt samas asukohas. Samuti ei teostata kõiki
tegevusi päeva lõikes pidevalt, seega on raske täpselt välja tuua (või nt modelleerida) ala
sisese tegevusega kaasnevat müra ja selle levikut. Siiski saab öelda, et päevaste tegevuste
korral ei ole lähimatel müratundlikel aladel ette näha müra normtasemete (tööstusmüra
piirväärtus 60 dB) ületamist ega ka normtasemete lähedast mürataset või olulisi häiringuid.
Öisel ajal toimub tegevus oluliselt väiksemas mahus, aeg-ajalt töötavad loomade talitamise
tarbeks 1-2 traktorit või tõstukit.
Kuna öised tegevused toimuvad väiksemas mahus ning masinad ei tööta pidevalt, siis ei ole
ka öise pideva tööstusmüra normtaseme (piirväärtus 45 dB) ületamist lähimatel müratundlikel
aladel ette näha. Võimalike öiste lühiajaliste häiringute minimeerimiseks on soovitatav
võimalusel vältida või võimalikult väikses mahus teostada töid (tõstukite/traktorite liikumised)
tootmisala loode- ja kirdepoolses osas, kus asuvad tootmisalale lähimad eluhooned.
Praktikas piiravad kavandatavad hooned kohati ka müra levikut ümbritsevatele aladele (juhul,
kui tegevus toimub hoonete vahelisel alal).
Liiklusmüra
Liiklusmüra puhul käsitleti maanteede autoliikluse müra, sh planeeringu realiseerimise korral
lisanduvat liiklust.
Olemasoleva olukorra liiklusmüra hindamisel kasutati lähteandmetena Transpordiameti
viimaste aastate liiklusandmeid. Andmete usaldusväärsuse suurendamiseks ei lähtutud ainult
viimase aasta andmetest, vaid vaadeldi mitmeaastast perioodi ehk 2019 -2022
loendusandmeid. Mõju hindamiseks valiti iga teelõigu kohta viimaste aastate suurima
liikluskoormusega aastate andmed (ning andmed ümardati ülespoole).
Lisaks planeeringualaga piirnevale Massu teele võeti liiklusmüra arvutamisel arvesse ka
planeeringualast kaugemal asuvad teed (Pärnu – Rakvere - Sõmeru maantee, Mudiste -
Suure-Jaani - Vändra tee), andmaks ülevaadet piirkonna laiemast müraolukorrast.
Tabel 6.2 Maanteede liikluskoormused uuritaval alal (AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus)
Mnt nr Tee nimetus ja lõik AKÖL Raskeliikluse
osakaal
Lubatud
sõidukiirus
19247 Massu tee
km 0….5,1 300 15% 90 km/h
57 Mudiste - Suure-Jaani - Vändra tee
km 39,7….42,9 2200 9% 90 km/h
5 Pärnu – Rakvere - Sõmeru tee
km 37,7….42,4 3000 15% 90 km/h
5 Pärnu – Rakvere - Sõmeru tee
km 42,4….47,8 1500 20% 90 km/h
Lähtuvalt müra hindamise nõuetest tuleb liikluskoormusi ehk aasta keskmist ööpäevast
liiklussagedust (AKÖL) käsitleda eraldi kolmel ajaperioodil: päev (7 -19), õhtu (19-23) ja öö
(23-7). Olemasolevad liikluskoormused jaotati protsentuaalselt järgmiselt:
▪ päevane liiklus (7-19) moodustab ca 78% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedust;
29 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
▪ õhtune liiklus (19-23) moodustab ca 14% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedust;
▪ öine liiklus (23-7) moodustab ca 8% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedust.
Toodud andmete alusel koostati olemasoleva olukorra liiklusmüra kaart päevase (L d, 7.00-
23.00) ja öise (Ln, 23.00-7.00) ajavahemiku kohta.
Lisanduva liikluskoormuse hinnang
Kavandatava tegevuse ellu viimise korral lisanduva liikluskoormuse hindamisel lähtuti
järgmistest vedude liikidest:
▪ omatoodetud sööda (silo) vedu (mai-oktoober) – Raudteetammi tee kaudu (25% idasuunas,
75% läänesuunas), Massu teel põhja- (50%) ja lõunasuunas (50%);
▪ ostusööda vedu (aastaringselt) – Raudteetammi tee kaudu, Massu teel ainult põhjasuunas;
▪ piimavedu (valmistoodang) vedu (aastaringselt) – Raudteetammi tee kaudu, Massu teel ainult
põhjasuunas;
▪ biogaasijaamaga seotud veod (sisendmaterjali ja gaasi vedu aastaringselt) – Raudteetammi tee
kaudu, Massu teel ainult põhjasuunas;
▪ sõnniku/digestaadi vedu sõnnikuhoidlatest (märts-oktoober) – olemasoleva tootmisala
juurdepääsutee kaudu (25% idasuunas, 75% läänesuunas), Massu teel põhja- (50%) ja
lõunasuunas (50%).
Suuremad vedude mahud on seotud siloveoga (aktiivsel perioodil ca 20…22 vedu päevasel
ajal) ja sõnniku/digestaadi laialiveoga (suurusjärk 30…31 vedu päevasel ajal). Valdavalt on
veod planeeritud päevasele ajale, öisele ajale võivad jääda eelkõige üksikud piima
valmistoodangu veod (kuni ca 2 sõitu öisel ajal) ja biogaasijaama gaasivedu (keskmiselt ca 1
vedu öösel), kuna gaasi ei tohi territooriumile ülemäära koguda ning äraveod peavad toimuma
pidevalt.
Olemasolevas olukorras on keskmiseks vedude (raskeliikluse) mahuks ca 45 edasi-tagasi
liikumist ööpäevas (aktiivsemal perioodil).
Kokku võib aktiivsema tegevusega perioodil (eelkõige mai -oktoober) kavandatava
tegevusega seotud liikluskoormuseks kujuneda suurusjärgus 125 raskeveoki (veokid -
traktorid) liikumist ööpäevas kahes-suunas kokku. Võrreldes olemasoleva olukorraga võib
alaga seotud liikluskoormus suureneda seega ca 80 raskeveoki võrra päevas. Silmas tuleb
pidada, et sõidud jagunevad erinevate suundade ja teelõikude vahel (nt osa vedudest toimub
otse idasuunas ning Massu teed sel juhul ei kasutata) ning lisanduv liikluskoormus pi irkonna
igal teelõigul (nt Massu teel) jääb absoluutarvuna siiski väiksemaks.
Lähimal avalikult kasutataval teel (Massu tee) võib liikluskoormuse suureneda järgmiselt:
▪ Massu tee olemasoleva käitise juurdepääsuteest lõunasuunas jäävale teelõigule võib lisanduda
ca 20 raskeveoki liikumist (kahes sõidusuunas kokku) päevas ehk vähem kui 1,5 liikumist
tunnis, öösel selles suunas raskeliiklust ei lisandu. Liiklusmüra arvutusmudelis arvestati 25
raskeveoki lisandumisega päevasel ajal;
▪ Massu tee olemasoleva käitise juurdepääsuteest põhjasuunas jäävale teelõigule
(juurdepääsuteest kuni Raudteetammi teega ristumiseni) võib lisanduda ca 15 raskeveoki
liikumist (kahes sõidusuunas kokku) päevas ehk 1…1,5 liikumist tunnis, öösel selles suunas
raskeliiklust ei lisandu. Liiklusmüra arvutusmudelis arvestati 25 raskeveoki lisandumisega
päevasel ajal;
▪ Massu teel (Raudteetammi teega ristumisest põhjasuunas) võib lisanduda ca 35 raskeveoki
liikumist (kahes sõidusuunas kokku) ööpäevas ehk vähem kui 1,5 liikumist tunnis. Öisel ajal
30 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
võib lisanduda kuni ca 6 liikumist kahes suunas kokku (ehk vähem kui 1 liikumine tunnis).
Liiklusmüra arvutusmudelis arvestati päeval 40 raskeveoki lisandumisega ning öösel 8 veoki
lisandumisega.
Liiklusmüra leviku arvutustes lisati ka töötajate igapäevased liikumised sõiduautodega ( ca 50
töötajat) ning ka üksikud mitte igapäevaselt esinevad veod (nt erinevate abimaterjalide
(autokütuse) vedu, jms), mis aasta keskmisena siiski olukorda märkimisväärselt ei mõjuta.
Seega on arvesse võetud kõikki võimalikke samale tööpäevale sattuvaid vedusi d ja vastavat
liikluskoormust ning suure tõenäosusega on toodud väärtused seetõttu kõrgemad
igapäevasest tegelikust keskmisest liikluskoormusest.
Müraarvutustes lähtuti maanteede (sh Massu tee) puhul lubatud maksimaalsest sõidukiirusest
90 km/h, kuigi võib eeldada, et kohati (arvestades suhteliselt kitsast tee -ala) jääb tegelik
sõidukiirus oluliselt väiksemaks. Samas on raskeveokite liikluskoormuse suurenemise korral
elamupiirkondade lähistel mõistlik kaaluda madalama lubatud maksimaalse sõidukiiruse
kehtestamist ning seda ka juhul, kui otseselt müra normtasemeid ei ületata. Väiksema
sõidukiiruse (nt 50 või 70 km/h) korral jäävad teeäärsete alade mür atasemed ca 2-4 dB võrra
väiksemaks kui mürakaartidel näidatud.
Arvutusmudeli seadistused
Arvutuslikud mürakaardid koostati müralevi modelleerimise spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN
9.0 (Braunstein+Berndt GmbH, http://www.soundplan.eu/), mis vastab Euroopa Liidu
keskkonnamüra direktiivi 2002/49/EÜ11 nõuetele ehk tarkvara on sobilik Euroopa Liidus ja ka
Eestis siseriiklike mürakaartide koostamiseks. Müra leviku arvutuste teostamiseks koostati
kolmemõõtmeline maastikumudel tarkvaraga SoundPLAN. Alljärgneval joonisel on toodud
väljavõte müra modelleerimise tarkvara sisesest kolmemõõtmelisest maastikumudelist.
Joonis 6-1. Väljavõte müra modelleerimise tarkvara (SoundPLAN 9.0) kolmemõõtmelisest maastikumudelist
Arvutustulemused esitatakse tavapäraselt 5 dB müravahemike kaupa vahemikus 40…70 dB.
Müratase arvutati 2 m kõrgusel maapinnast, mürakaardid koostati arvutussammuga tihedas
5x5 meetrises ruudustikus. Müralevi modelleerimisel ei arvestata tavapäraselt kõrgha ljastuse
(puud ja põõsad) võimaliku müra levikut piirava mõjuga. Samas võib öelda, et lähimate
eluhoonete juures on haljastuse mõju müra leviku piiramisel siiski pigem väike (ning
hooajaline) või puudub sootuks.
11 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra kontrollimise ja hindamisega
31 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Liiklusmüra arvutamisel kasutati Prantsusmaa siseriikliku arvutusmeetodit " NMPB-Routes-
96“, mis on viimased 10-15 aastat olnud Eestis teostatud liiklusmüra uuringute puhul enim
kasutatav arvutusmeetod. Arvutusmeetodis "NMPB-Routes-96“ käsitletakse heli levikut
kahtedes erinevates tingimustes – soodsad (ehk müra levib kaugemale) ja ebasoodsad
(neutraalsed) hajumistingimused. Soovituslikud soodsate ja ebasoodsate hajumistingimuste
osakaalud pikaajalise päeva, õhtu ja öö mürasituatsiooni kirjeldamisel on järgmised:
▪ pikaajalise päevase müra (7.00-19.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 50% ajast soodsaid
hajumistingimusi;
▪ pikaajalise õhtuse müra (19.00-23.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 75% ajast soodsaid
hajumistingimusi;
▪ pikaajalise öise müra (23.00-7.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 100% ajast soodsaid
hajumistingimusi.
Müra arvutustulemuste analüüs
Mürakaartidel 1.1-2.2 on esitatud müra levik järgmistes olukordades:
1.1. Liiklusmüra olukord päeval (Ld, 7.00-23.00) olemasolevate liikluskoormuste korral;
1.2. Liiklusmüra olukord öösel (Ln, 7.00-23.00) olemasolevate liikluskoormuste korral;
2.1. Liiklusmüra olukord päeval (Ld, 7.00-23.00) perspektiivsete liikluskoormuste (olemasolev
liiklus + kavandatava tegevusega seotud liiklus) korral;
2.2. Liiklusmüra olukord öösel (Ln, 7.00-23.00) perspektiivsete liikluskoormuste (olemasolev
liiklus + kavandatava tegevusega seotud liiklus) korral.
Mürakaartide järel on toodud ka hinnang müraolukorra normidele vastavuse osas.
Perspektiivse liiklusolukorra puhul on välja toodud ka võrdlus ning muutus olemasoleva
olukorra suhtes.
32 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Mürakaart 1.1 Liiklusmüra olukord päeval olemasolevas olukorras
33 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Mürakaart 1.2 Liiklusmüra olukord öösel olemasolevas olukorras
34 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Mürakaart 2.1 Liiklusmüra olukord päeval perspektiivsete liikluskoormuste (olemasolev liiklus +
kavandatava tegevusega seotud liiklus) korral
35 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Mürakaart 2.2 Liiklusmüra olukord päeval perspektiivsete liikluskoormuste (olemasolev liiklus +
kavandatava tegevusega seotud liiklus) korral
36 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Arvutustulemuste analüüs:
1. Liiklusmüra olukord päeval olemasolevas olukorras.
Olemasolevas olukorra esineb Massu teele lähimate eluhoonete (Selja -Sepa, Selja-Jürsi ning
Kaldu kinnistute eluhooned ca 10 m kaugusel teest, teised hooned jäävad juba teest
kaugemale) teepoolsel küljel päevasel ajal müratase (L d) vahemikus 55…60 dB ning öisel ajal
suurusjärgus 50 dB, seega vastab müratase II kategooria elamualade piirväärtuse nõuetele.
Võrdlusena võib välja tuua Pärnu – Rakvere – Sõmeru tee äärse mürataseme, mis nt 10…20
m kaugusel maanteest küündib päevasel ajal vahemikku 65...70 dB.
2. Liiklusmüra olukord päeval perspektiivsete liikluskoormuste (olemasolev liiklus +
kavandatava tegevusega seotud liiklus) korral.
Perspektiivses olukorras suureneb müratase mõnevõrra rohkem Massu tee põhjapoolses
lõigus (Raudteetammi teest põhjapoole jääv lõik): päevane ja öine müratase võib suureneda
ca 3 dB võrra. Samas on teele lähimate hoonete juures (eelkõige teele lähima hoone ehk
Selja-Sepa eluhoone juures) jätkuvalt tagatud liiklusmüra piirväärtusele vastav olukord nii
päeval kui ka öösel: päevasel ajal on arvutuslik müratase (L d) hoone teepoolsel küljel
vahemikus 60…61 dB ning öisel ajal (Ln) suurusjärgus 53 dB.
Massu tee lõunapoolses lõigus (Raudteetammi teest lõunapoole jääv lõik) esineb mõnevõrra
väiksem mürataseme suurenemine. Päevane müratase võib suureneda ca 1,5 dB võrra, öine
müratase sisuliselt ei suurene, kuna selles lõigus öist raskeliiklust ei lisandu. Samuti on teele
lähimate hoonete juures jätkuvalt tagatud liiklusmüra piirväärtusel vastav olukord nii päeval
kui ka öösel: päevasel ajal on arvutuslik müratase (Ld) suurusjärgus 60 dB ning öisel ajal (L n)
suurusjärgus 50 dB. Lisaks tuleb arvestada, et müraarvutustes kasutati tegelikust prognoosist
mõnevõrra suuremaid liikluskoormusi.
6.2.3 Mürahinnangu järeldused ja soovitused
Keskkonnamõju hindamise raames hinnati eraldi liiklus- ja tööstusmüra olukorda (kuna liiklus-
ja tööstusmüra normid on erinevad ning seetõtu neid normidega võrdlemisel ei summeerita),
lisaks toodi välja võimalik muutus müraolukorras võrreldes olemasoleva o lukorraga.
Lähimad eluhooned jäävad kavandatavatest hoonetest ja rajatistest ca 310-360 m kaugusele
(planeeringualast lääne-, loode-, põhja- ja kirdesuunas).
Kavandatavate hoonete sees asuvate seadmete ja masinate müra märkimisväärses ulatuses
hoonest väljaspool mõju ei oma, kuna hoonete välispiirded tagavad piisava heliisolatsiooni,
samuti on kavandatavate hoonete ning lähimate müratundlike aladega tagatud pii sav
vahemaa (enam kui 300 m)
Hoonete välisterritooriumil toimub ala siseselt aktiivsem tegevus päevasel ajal - töötab
söödamikser, veetakse silo hoidlast lautadesse, veetakse sõnnikut laudast hoidlatesse ning
transporditakse allapanu lautadesse. Toodud tegevused on valdavalt küllaltki muutliku
iseloomuga, nt liikuvad müraallikad ei tööta pidevalt samas asukohas. Samuti ei teostata kõiki
tegevusi päeva lõikes pidevalt, seega on raske täpselt välja tuua (või nt modelleerida) ala
sisese tegevusega kaasnevat müra ja selle levikut. Siiski saab öelda, et päevaste tegevuste
korral ei ole lähimatel müratundlikel aladel ette näha müra normtasemete (tööstusmüra
piirväärtus 60 dB) ületamist ega ka normtasemete lähedast mürataset või olulisi häiringuid.
Öisel ajal toimub tegevus oluliselt väiksemas mahus, aeg-ajalt töötavad 1-2 traktorit või
tõstukit. Kuna öised tegevused toimuvad väiksemas mahus ning masinad ei tööta pidevalt,
siis ei ole ka öise pideva tööstusmüra normtaseme (piirväärtus 45 dB) ületamis t lähimatel
müratundlikel aladel ette näha. Võimalike öiste lühiajaliste häiringute minimeerimiseks on
soovitatav võimalusel vältida või võimalikult väikses mahus teostada töid (tõstukite/traktorite
liikumised) tootmisala loode- ja kirdepoolses osas, kus asuvad tootmisalale lähimad
eluhooned.
37 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Liiklusmüra puhul käsitleti maanteede autoliikluse müra, sh planeeringu realiseerimise korral
lisanduvat liiklust. Olemasoleva olukorra liiklusmüra hindamisel kasutati lähteandmetena
Transpordiameti viimaste aastate liiklusandmeid. Mõju hindamiseks valiti iga teelõigu kohta
viimaste aastate suurima liikluskoormusega aastate andmed (ning andmed ümardati
ülespoole).
Olemasolevas olukorras on tootmisalaga seotud keskmiseks vedude (raskeliikluse) mahuks
ca 45 edasi-tagasi liikumist ööpäevas (aktiivsemal perioodil). Perspektiivses olukorras võib
aktiivsema tegevusega perioodil (eelkõige mai-oktoober) kavandatava tegevusega seotud
liikluskoormuseks kujuneda suurusjärgus 125 raskeveoki (veokid -traktorid) liikumist
ööpäevas kahes-suunas kokku. Võrreldes olemasoleva olukorraga võib alaga seotud
liikluskoormus suureneda seega ca 80 raskeveoki võrra päevas. Silmas tuleb pidada, et
sõidud jagunevad erinevate suundade ja teelõikude vahel (nt osa vedudest toimub otse
idasuunas ning Massu teed sel juhul ei kasutata) ning lisanduv liikluskoormus piirkonna igal
teelõigul (nt Massu teel) jääb absoluutarvuna siiski väiksemaks.
Liiklusmüra leviku arvutustes lisati ka töötajate igapäevased liikumised sõiduautodega ( ca 50
töötajat) ning ka üksikud mitte igapäevaselt esinevad veod (nt erinevate abimaterjalide
(autokütuse) vedu, jms), mis aasta keskmisena siiski olukorda märkimisväärselt ei mõjuta.
Seega on arvesse võetud kõikki võimalikke samale tööpäevale sattuvaid vedusi d ja vastavat
liikluskoormust ning suure tõenäosusega on toodud väärtused seetõttu kõrgemad
igapäevasest tegelikust keskmisest liikluskoormusest.
Liiklusmüra arvutustulemused:
▪ olemasolevas olukorra esineb Massu teele lähimate eluhoonete (Selja-Sepa, Selja-Jürsi ning
Kaldu kinnistute eluhooned ca 10 m kaugusel teest, teised hooned jäävad juba teest
kaugemale) teepoolsel küljel päevasel ajal müratase (Ld) vahemikus 55…60 dB ning öisel ajal
suurusjärgus 50 dB, seega vastab müratase II kategooria elamualade piirväärtuse nõuetele.
Võrdlusena võib välja tuua Pärnu – Rakvere – Sõmeru tee äärse mürataseme, mis nt 10…20
m kaugusel maanteest küündib päevasel ajal vahemikku 65...70 dB;
▪ perspektiivses olukorras suureneb müratase mõnevõrra rohkem Massu tee põhjapoolses lõigus
(Raudteetammi teest põhjapoole jääv lõik): päevane ja öine müratase võib suureneda ca 3 dB
võrra. Samas on teele lähimate hoonete juures (eelkõige teele lähima hoone ehk Selja-Sepa
eluhoone juures) jätkuvalt tagatud liiklusmüra piirväärtusel vastav olukord nii päeval kui ka
öösel: päevasel ajal on arvutuslik müratase (Ld) vahemikus 60…61 dB ning öisel ajal (Ln)
suurusjärgus 53 dB;
▪ Massu tee lõunapoolses lõigus (Raudteetammi teest lõunapoole jääv lõik) esineb mõnevõrra
väiksem mürataseme suurenemine. Päevane müratase võib suureneda ca 1,5 dB võrra, öine
müratase sisuliselt ei suurene, kuna selles lõigus öist raskeliiklust ei lisandu. Samuti on teele
lähimate hoonete juures jätkuvalt tagatud liiklusmüra piirväärtusel vastav olukord nii päeval kui
ka öösel: päevasel ajal on arvutuslik müratase (Ld) suurusjärgus 60 dB ning öisel ajal (Ln)
suurusjärgus 50 dB. Lisaks tuleb arvestada, et müraarvutustes kasutati tegelikust prognoosist
mõnevõrra suuremaid liikluskoormusi.
Kuigi keskkonnamõju hindamise raames ei prognoosita müra normtasemete ületamist
lähimate eluhoonete juures (või tootmisala teenindamisega seotud teede ääres) tuuakse
järgnevalt välja soovitused mürahäiringu täiendavaks vähendamiseks:
▪ hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid)
paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud eluhoonetest
võimalikult kaugele (vastassuunas ehk nt ala sisse). Vajadusel saab tehnoseadmete ümber
rajada lokaalse müraekraani või mürasummutuskasti;
38 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
▪ vältida suures mahus transporditöid (sh ala sisesed liikumised ja laadimistööd) öisel ajal ehk
öiseid rangemaid müra normtasemeid (ning inimeste puhkeaega) silmas pidades ajavahemikus
23.00-7.00;
▪ võimalike öiste lühiajaliste häiringute minimeerimiseks on soovitatav võimalusel vältida või
võimalikult väikses mahus teostada töid (tõstukite/traktorite liikumised) tootmisala loode- ja
kirdepoolses osas, kus asuvad tootmisalale lähimad eluhooned;
▪ masinapargi täiendamisel on soovitatav eelistada masinaid/seadmeid, mille poolt tekitatav
müratase (helivõimsustase, LwA) on väiksem;
▪ kuigi tootmisala laiendamisest tingitud suurenevate liikluskoormuste korral ei esine liiklusmüra
normtasemete ületamist piirkonna teede äärsete lähimate eluhoonete alal, on raskeveokite
liikluskoormuse mõningase suurenemise korral elamupiirkondade lähistel mõistlik kaaluda
madalama lubatud maksimaalse sõidukiiruse kehtestamist, mis lisaks müraolukorra
parandamisele aitab tagada ka ohutut liiklemist (sh jalakäijatel). Samas võib tee iseloomust
tulenevalt tegelik sõidukiirus juba jäädagi lubatud maksimaalsest sõidukiirusest väiksemaks.
Ehitusaegne müra
Päevasel ajal ei ole ehitustööde mürale piirväärtusi kehtestatud, kuna lühiajaliselt on
ehitustöödel mõistlik tavapärasest olukorrast pisut mürarikkamaid tegevusi siiski lubada.
Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse aga ajavahemikus 21.00-7.00 asjakohase
müratundliku ala kategooria tööstusmüra normtaset ehk siis hilisõhtusel ja öisel ajal tuleb ka
ehitustööde käigus mürarikkaid tegevusi piirata, sh tuleb lähimatel müratundlikel aladel
tagada öine müratase, mis ei ületa 45 dB. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine,
rammimine jne, võib teha ainult tööpäevadel ajavahemikus 7.00 -19.00.
Ka ehitusaegne transpordikoormus võib olla märkimisväärne, kuid täpsed mahud ei ole hetkel
teada. Samas on tegemist ajutise ja suhteliselt lühiaegse perioodiga. Ehitusaegne liiklus võib
toimuda peamiselt Raudteetammi tee ning Massu tee põhjapoolse lõigu k audu. Müraalase
seadusandluse kohaselt tuleb päevasel ajal esinevate ehitusaegsete vedude korral esinevad
ajutised ning mõnevõrra suuremad häiringuid siiski vastuvõetavaks lugeda.
Võimalusel on soovitatav vältida elamupiirkondi läbivat suuremahulist öist transporti ning
veod koondada maksimaalselt päevasele ajale.
Mõju
valdkond
0-alt (olemasoleva olukorra
jätkumine)
Alternatiiv 1
Müra mõju
Mõju pole, kuna
liikluskoormust mõjutavaid
tegevusi ei toimu ning
tööstusmüra ei lisandu.
Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane ebasoodne mõju,
kuna tulenevalt lisandunud liikluskoormusest kasvavad ka
müratasemed, kuid müra normtasemete ületamist ei ole ette näha.
Ehitustegevusega kaasneb mõningane ebasoodne mõju, samuti
suurenevad ehitusaegsed liikluskoormused ning vastavalt
suurenevad ajutiselt ka müratasemed, kuid müra normtasemete
ületamist ei ole ette näha.
Võimalike häiringute esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb
rakendada leevendavaid meetmeid.
39 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
6.3 Vibratsiooni mõju
6.3.1 Vibratsiooni piirväärtused
Vibratsioonitasemeid reguleerib sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid “
(määruse nõuded peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset). Määrus kehtestab
üldvibratsiooni piirväärtused. Üldvibratsioon on määruse tähenduses mehaaniline võnkumine,
mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele toetuspindade kaudu. Üldvibratsiooni
tunnussuurus on summaarne korrigeeritud vibrokiirendus (αv, m/s2) või selle logaritmiline tase
(Lαv) detsibellides. Nõuded on toodud vibrokiirenduse piirväärtusena, vibrokiirendus on
vektoriaalne suurus, mis iseloomustab vibratsiooni kiiruse muutumist ajas.
Tabel 6.3. Vibrokiirenduse (αv) piirväärtused (m/s2) ja Lav (dB)
Päev (7-23) Öö (23-7)
Olemasolevad hooned αv (m/s2) Lαv (dB) αv (m/s2) Lαv (dB)
Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad
0,0126 (2,01) 82 (2,01) 0,00883 (1,41) 79 (1,41)
Õppeasutuste ruumid, kus toimub õppetöö
0,0126 (2,01) 82 (2,01)
Bürood ja haldushooned 0,0252 (2,01) 88 (2,01)
Projekteeritavad hooned
Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad
0,00883 (1,41) 79 (1,41) 0,00631 (1,01) 76 (1,01)
1baaskõvera koefitsient – kordaja, millega tuleb korrutada vibrokiirenduse baaskõvera arvväärtused. Üldvibratsiooni piirväärtuste
aluseks on ISO 2631-2:1989 baaskõver.
6.3.2 Vibratsiooni hinnang
Farmi seadmed, masinad jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ning kasutada
sellisel viisil, et nende poolt tekitatud (ning teoreetiliselt maapinna kaudu leviv) vibratsioon
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks eespool nimetatud sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 kehtestatud piirväärtustele. Arvestades tootmisobjektide paiknemist (sh enam
kui 100 m suuruseid puhveralasid lähimate eluhoonetega), ei ole normaalrežiimil töötavatest
tööstusalal asuvatest objektidest lähtuv vibratsioon (maapinna võnked) norme ületav ega
ohtlik inimestele või naaberhoonete seisukorrale.
Üldjuhul on inimeste poolt tajutav ebamugavustsoon mõnevõrra laiem kui võimalik hoonete
kahjustuste piirkond, kuna inimene tajub ka vibratsiooni, mis jääb piirväärtusest või hoonete
kahjustuste tekkimise tasemest väiksemaks.
Teoreetiliselt võib vibratsioon, mis territooriumilt välja ulatub, olla seotud peamiselt liiklusega.
Seega on antud kontekstis vibratsioonimõjude vältimiseks oluline eelkõige teede korrashoid,
mis vähendab liiklusest tingitud vibratsiooni teket ja levikut. Samas kasutatakse liikluseks
olemasolevat teedevõrku ja mõju olemus ei muutu võrreldes praeguse olukorraga.
40 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Vibratsiooni teke ja levik sõltub paljudest komponentidest, nt sõiduki tüüp, pikkus, teljekaal,
sõidukiirus, rataste seisukord. Olulisel määral mõjutavad vibratsiooni levikut pinnase
omadused, vibratsiooni leviala on kõige suurem pehme ja niiske pinnase ko rral. Eriti
probleemsed on savised, mudased ja vesised pinnad.
Vibratsiooni mõju hoonete juures sõltub eelkõige hoone ja vibratsiooniallika vahekaugusest,
pinnase omadustest ja hoone konstruktsioonist (sh vundamendi tüübist,
kandekonstruktsioonide massiivsusest ja ehituskvaliteedist üldiselt) . Kavandatava tegevuse
näol ei ole põhjust eeldada ohtu hoonete ja rajatiste seisukorrale. Planeeringualal
igapäevaselt teostatavate statsionaarsete töödega (laadimistööd, tõstukite liikumised jms)
kaasnev vibratsioon on valdavalt lokaalne ning mõju ei ulatu lähimate eluhooneteni.
Ehitusaegse vibratsiooni piirväärtused ei ole Eesti seadusandluses reguleeritud, samas on
ehitusobjektide ning lähimate eluhoonete vahel tagatud piisavalt suured vahemaad, mille
korral ei ole põhjust eeldada kahjustusi hoonetele või rajatistele. Teatud ehi tusmasinad
(eelkõige puurid, tihendajad, purustid, teerullid) võivad siiski põhjustada lühiajalisi kõrgemaid
müra- ja vibratsioonitasemeid, kuid mõju on valdavalt lokaalne. Ehitusaegsete
vibratsioonimõjude vältimiseks ja vähendamise meetmeteks on intensiiv semate tööde
ajastamine päevasele tööajale, elanike teavitamine tööde teostamisest, hoolikas töö
planeerimine (sh optimaalsete seadmete kasutamine) ja masinate hooldus.
Mõju
valdkond
0-alt (olemasoleva olukorra
jätkumine)
Alternatiiv 1
Vibratsiooni mõju
Mõju pole, kuna vibratsiooni tekitavaid tegevusi ei kavandata.
Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane ebasoodne mõju, kuid ohtu mõjualas paiknevate hoonete ja rajatiste seisukorrale ei ole ette näha. Võimalike häiringute esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb rakendada (eelkõige ehitusaegselt) leevendavaid meetmeid.
6.4 Mõju atmosfääriõhu kvaliteedile
Vändra AS omab Sõõrike veisefarmis keskkonnakaitseluba nr KKL/318537.
Detailplaneeringuga planeeritakse uute hoonete ja rajatiste ehitamist ning olemasolevate
laudahoonete renoveerimist. Järgnevalt on hooned ja rajatised jagatud kahte rühma (vt ka
Joonis 6-2):
olemasolevad heiteallikad (planeeringujärgse loomade ümberjaotusega) ;
planeeritavad heiteallikad.
Olemasolevad heiteallikad
Noorloomalaudas L-1 toimub heitõhu eraldumine läbi katuseharjal asuva ventilatsiooniava
(ligikaudne kõrgus 10,9 m; ava pikkus 120 m ja laius 0,9 m; joonkiirus 0,2 m/s). Laudas on
pärast renoveerimist 578 lehmmullika kohta. Lehmad on vabapidamisel, vähese allapanuga.
Sõnnikueemaldus toimub skreeperiga pidevalt, kuus korda ööpäevas. Vedelsõnnik juhitakse
laguuni.
Noorloomalaudas L-2 toimub heitõhu eraldumine läbi katuseharjal asuva ventilatsiooniava
(ligikaudne kõrgus 10,9 m; ava pikkus 120 m ja laius 0,9 m; joonkiirus 0,2 m/s). Laudas on
pärast renoveerimist 578 lehmmullika kohta. Lehmad on vabapidamisel, vähese allapanuga.
41 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Sõnnikueemaldus toimub skreeperiga pidevalt, kuus korda ööpäevas. Vedelsõnnik juhitakse
laguuni.
Noorloomalaudas L-3 toimub heitõhu eraldumine läbi katuseharjal asuvate
ventilatsiooniavade (2 tk; avade ligikaudne kõrgus 9 m; ühe ava mõõdud 5x2 m; joonkiirus
0,5 m/s). Laudas on pärast renoveerimist 294 lehmmullika kohta. Lehmad on vabapidamisel,
vähese allapanuga. Sõnnikueemaldus toimub skreeperiga pidevalt, kuus korda ööpäevas.
Vedelsõnnik juhitakse laguuni.
Noorloomalaudas L-4 toimub heitõhu eraldumine läbi katusel asetseva ventilatsiooniavade
(2 tk; avade ligikaudne kõrgus 2,7 m; avade mõõdud 2x13,38 m ja 1,25x36,52 m; joonkiirus
0,03 m/s). Laudas on pärast renoveerimist 250 kohta lehmvasikatele. Loomad on
vabapidamisel. Loomi peetakse põhu peal sügavallapanul ning sõnnik eemaldatakse kord
kvartalis. Sõnnikueemaldus mobiilse vahendiga.
Vedelsõnnikulaguunide H-1 (koondallikas) avatud summaarne brutopind on 8 500 m2,
sügavus 4 m, hoidlate mahutavus kokku on 28 000 m3.
Sügavallapanusõnniku hoidla H-2 avatud brutopind on 1 050 m2, seinte kõrgus maapinnast
2,5 m (osaliselt maa all ning kogu sügavus on 3,5 m) , hoidla mahutavus 3 500 m3. Hoidla on
varustatud virtsamahutiga.
Olemasolevas osas on kolm diiselkütusel avariigeneraatorit - P-1 võimsusega 200 kW ning
P-2 ja P-3 150 kW võimsusega.
Olmeruume köetakse LPG katlaga (heiteallikas P-4), mille võimsus on 200 kW ning jääb alla
registreeringu künnisvõimsuse 0,3-1 MWth (soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus) ja
keskkonnaloa künnisvõimsuse üle 1 MWth.
Planeeritavad heiteallikad
Detailplaneeringuga rajatakse Sõõrike veisefarmikompleksi alltoodud heiteallikad.
Erivajadustega loomade laudas L-5 toimub heitõhu eraldumine läbi katuseharjal asuvate
ventilatsiooniavade (25 tk; ava ligikaudne kõrgus 11 m; igal ventilatsiooniaval on nelja külje
peal avaused mõõtudega 0,6x0,35 m; joonkiirus 0,7 m/s). Laudas on 306 erivajadustega
looma kohta, 30 kinnislehma kohta ja 30 lehmvasika kohta. 306 erivajadusega looma on
vabapidamisel vähesel allapanul (separeeritud sõnnik) ning vedelsõnniku eemaldus toimub
skreeperiga pidevalt, seitse korda ööpäevas ning juhitakse separaatorisse. 30 kinnislehma
on sügavallapanul (põhk) ning sõnnik eemaldatakse üks kord nädalas frontaaltõstukiga. 30
lehmvasikat on sügavallapanul (põhk) ning sõnnik eemaldatakse iga 24 tunni järel
frontaaltõstukiga.
Lehmalaudas L-6 toimub heitõhu eraldumine läbi katuseharjal asuvate
ventilatsioonikorstnate rea (44 tk; ava ligikaudne kõrgus 12 m; igal ventilatsiooniaval on nelja
külje peal avaused mõõtudega 0,6x0,35 m; joonkiirus 1,7 m/s). Laudas on 614 lüpsilehma,
314 kinnislehma ja 160 kinnislehma (tiined mullikad) kohta. Lehmad on vabapidamisel,
vähese allapanuga (separeeritud sõnnik). Sõnnikueemaldus toimub vaakumseadmega
pidevalt, üle kolme korra päevas. Vedelsõnnik juhitakse separaatorisse.
Lehmalaudas L-7 toimub heitõhu eraldumine läbi katuseharjal asuvate
ventilatsioonikorstnate rea (43 tk; ava ligikaudne kõrgus 11 m; igal ventilatsiooniaval on nelja
külje peal avaused mõõtudega 0,6x0,35 m; joonkiirus 1,3 m/s). Laudas on 688 lüpsilehma
kohta. Lehmad on vabapidamisel, vähese allapanuga (separeeritud sõnnik).
Sõnnikueemaldus toimub vaakumseadmega pidevalt, üle kolme korra päevas. Vedelsõnnik
juhitakse separaatorisse.
42 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Lehmalaudas L-8 toimub heitõhu eraldumine läbi katuseharjal asuvate
ventilatsioonikorstnate rea (43 tk; ava ligikaudne kõrgus 11 m; igal ventilatsiooniaval on nelja
külje peal avaused mõõtudega 0,6x0,35 m; joonkiirus 1,3 m/s). Laudas on 688 lüpsilehma
kohta. Lehmad on vabapidamisel, vähese allapanuga (separeeritud sõnnik).
Sõnnikueemaldus toimub vaakumseadmega pidevalt, üle kolme korra päevas. Vedelsõnnik
juhitakse separaatorisse.
Lehmalaudas L-9 toimub heitõhu eraldumine läbi katuseharjal asuvate
ventilatsioonikorstnate rea (44 tk; ava ligikaudne kõrgus 12 m; igal ventilatsiooniaval on nelja
külje peal avaused mõõtudega 0,6x0,35 m; joonkiirus 2 m/s). Laudas on 1088 lüpsilehma
kohta. Lehmad on vabapidamisel, vähese allapanuga (separeeritud sõnnik).
Sõnnikueemaldus toimub vaakumseadmega pidevalt, üle kolme korra päevas. Vedelsõnnik
juhitakse separaatorisse.
Lehmalaudas L-10 toimub heitõhu eraldumine läbi katuseharjal asuvate
ventilatsioonikorstnate rea (44 tk; ava ligikaudne kõrgus 12 m; igal ventilatsiooniaval on nelja
külje peal avaused mõõtudega 0,6x0,35 m; joonkiirus 2 m/s). Laudas on 1088 kinnislehma
(tiined mullikad) kohta. Lehmad on vabapidamisel, vähese allapanuga (separeeritud sõnnik).
Sõnnikueemaldus toimub vaakumseadmega pidevalt, üle kolme korra päevas. Vedelsõnnik
juhitakse separaatorisse.
Vasikalautade koondallikas L-11 koosneb kümnest vasikalaudast. Ühe vasikalauda heitõhu
eraldumine toimub läbi katuseharjal asuvate ventilatsioonikorstnate rea (11 tk; ava ligikaudne
kõrgus 6,4 m; igal ventilatsiooniaval on nelja külje peal avaused mõõtudega 0,6x0,35 m;
joonkiirus 0,04 m/s). Kümnes laudas on kokku 460 lehmvasika kohta. Loomi peetakse
sügavallapanul (põhk). Sõnnik eemaldatakse laudast kord nädalas frontaaltõstukiga.
Vedelsõnniku ringhoidlate H-3 (koondallikas, mis koosneb kaheksast ringhoidlast pindalaga
2 463 m2) avatud summaarne brutopind 19 704 m2, kõrgus maapinnast 5 m, hoidlate
mahutavus kokku on 96 000 m3.
Tahesõnnikut ladustatakse katusega tahesõnnikuhoidlas H-4 pindalaga 2 200 m2
(mahutavus 5 500 m3), kuhu tuuakse sõnnik ka erivajadustega loomade lauda kõrval olevast
tahesõnniku vahehoidlast H-5 pindalaga 200 m2 (mahutavus 500 m3). Hoidlad on varustatud
virtsakaevudega. Tahesõnniku vahehoidla heitkoguseid eraldi ei arvestata – need on esitatud
summaarselt tahesõnnikuhoidla H-4 heitkogustena.
Separeeritud tahefraktsiooni hoidla S-1 on pindalaga 1 200 m2. Hoidla on ühest seinast
avatud ja katuse kõrgus on kuni 13,5 m. Selles hoiustatakse separeeritud tahefraktsiooni ja
komposti, mida taaskasutatakse allapanuna. Organiseeritud väljatõmmet pole, seetõttu
saasteained väljuvad läbi avatud seina. Hoidlas toimub saasteainete segunemine õhuga, mis
lahjendab väljuvate saasteainete kontsentratsiooni (tekib ka barjääriefekt).
Diiselkütuse 10 m3 mahuti M-1 on topeltseintega ja asub veekindlal betoneeritud alal.
Käideldav aastane diiselkütuse kogus on 133 tonni. Hingamisava läbimõõt 5 cm ning kordus
3 m.
Diiselkütusel avariigeneraator P-5 võimsusega 500 kW.
Biometaanijaama süsteem on kinnine. Seetõttu on heiteallikateks biogaasijaama katlamaja
korsten P-6 ning avariiküünal P-7. Joonisel 6-2 on toodud nimetatud heiteallikate
illustreerivad asukohad biogaasijaama ehitusalal. Puiduhakke katlamaja soojussisendile
vastav nimisoojusvõimsus on 1,3 MW. Katlamaja hakkab kasutama tooraineks kohalikku Eesti
puiduhaket koguses kuni 2 400 t/a, kütteväärtusega 10 MJ/kg kohta. Antud katlamaja
kasutegur on orienteeruvalt 87%. Suitsugaasid juhitakse atmosfääri läbi 14-meetrise korstna
(siseläbimõõt 0,45 m, joonkiirus 5,7 m/s).
Avariiküünla ülemine ava asub maapinnast orienteeruvalt 6 meetri kõrgusel (siseläbimõõt
1,4 m ja joonkiirus 1 m/s). Avariiküünlas on võimalik põletada maksimaalselt 600 m 3 biogaasi
43 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
tunnis alumise kütteväärtusega 22 MJ/m3. Tõrviku koormus sisendenergia järgi on 3,7 MW.
Avariiküünla prognoositav tööaeg on kuni ca 300 tundi aastas. See teeb avariiküünlas
põletatava biogaasi aastaseks koguseks kuni 180 000 m 3.
Joonis 6-2. Olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad DP alal
6.4.1 Saasteainete heitkogused loomakasvatushoonetest ja
sõnnikuhoidlatest
Saasteainete emissioon toimub aastaringselt läbi lautade ventilatsiooniavade ja
sõnnikuhoidlate pinnalt. Saasteainete heitkoguste arvutamisel on kasutatud
keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 66 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku
väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid ” toodud
metoodikat.
Järgnevalt on käesolevas alapeatükis esitatud vedelsõnniku hoidlatest lenduvate
saasteainete heitkoguste arvutused arvestades, et ladustatakse ainult vedelsõnnikut
(digestaadi arvutused on toodud ptk 6.4.2). Käitises separeeritakse tekkiv vedelsõnnik enne
ringhoidlasse suunamist. Heitkoguste arvutamisel eelhinnangus lähtutud
ettevaatusprintsiibist arvestades, et separeerimine vedelsõnnikust lenduvate saasteainete
heitkoguseid ei mõjuta.
Ammoniaagi heitkogus määratakse eriheite meetodil, kus esmalt määratakse N-sisaldus
väljaheidetes.
Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastikusisaldus väljaheites
(kg/a) järgmise valemiga:
MN väljaheited = L × qN,
kus:
44 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
L – aastaloom, tk;
qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg-des aastalooma kohta.
Seejärel arvestatakse ammoniaagi heitkogus loomapidamishoonest:
MNH3 laut = MN
väljaheited × klaut,
kus:
MN väljaheited – väljaheites sisalduva lämmastiku mass, kg;
klaut – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides.
Ammoniaagi heitkogus sõnnikuhoidlast arvutatakse järgmiselt:
MNH3 sõnnikuhoidla = (MN
väljaheited – MNH3 laut / 1,214) × ksõnnikuhoidla / 100,
kus:
MN väljaheited – väljaheites sisalduva lämmastiku mass, kg;
MNH3 laut – ammoniaagi heitkogus loomapidamishoonest, kg;
1,214 – ammoniaagilt lämmastikule ülemineku tegur;
ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides.
Tabel 6.4 Ammoniaagi emissiooni näitajad
Näitaja/arengujärk Loomade arv DP
lahenduse järgselt
Lämmastiku eriheide,
qN
Lämmastiku lendumise
%
Piimalehm, 10 000 kg/a 3078 153,60 7,5
Kinnislehm (sh tiined mullikad) 1898 72,40 7,5
Lehmmullikad 1450 58,10 7,5
Lehmvasikad 740 34,20 5
Ammoniaagi lendumine loomapidamishoonetest on piimalehmadel, kinnislehmadel ja
lehmmullikatel 7,5%, vasikatel 5%. Lämmastiku lendumine ammoniaagina (k sõnnikuhoidla)
protsentides on katuseta tahesõnnikuhoidlal 40%, katusega tahesõnnikuhoidlal 20%, laguunil
20%, vedelsõnniku ringhoidlal 10% ning separeeritud tahesõnniku katusega hoidlal 20%.
Hoonetest eralduv metaani heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:
MCH4 laut = L × qCH4
laut,
kus:
L – aastaloom, tk;
qCH4 laut – metaani eriheide, kg/aastaloom (piimalehm 128, muud veised 53)
Sõnnikuhoidlast eralduv metaani heitkogus (kg/aastas) arvutakse järgmise valemiga:
MCH4 sõnnikuhoidla = L × qCH4
sõnnikuhoidla,
kus:
L – aastaloom, tk;
qCH4 sõnnikuhoidla – metaani eriheide, kg/aastaloom (vedelsõnnikul piimalehm 21, muud veised 6 ning
tahesõnnikul muud veised 1,1) .
Sõnnikuhoidlast eralduv dilämmastikoksiidi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:
MN2O sõnnikuhoidla = MN
väljaheited × ksõnnikuhoidla / 100,
45 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
kus:
MN väljaheited – väljaheites sisalduva lämmastiku mass, kg;
ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina protsentides (vedelsõnniku puhul 0,1% ning
sügavallapanusõnniku puhul 1%).
Saadud saasteainete heitkogused on toodud alljärgnevates tabelites loomarühmade ja
tekkekohtade kaupa.
Tabel 6.5 Saasteainete heitkogused loomalautadest
Heiteallikas NH3 CH4
g/s t/a g/s t/a
Noorloomalaut L-1 (578 lehmmullikat, vabapidamine, vähene allapanu, vedelsõnnik
laguuni, skreeper >3 korda päevas) 0,08 2,519 0,971 30,634
Noorloomalaut L-2 (578 lehmmullikat, vabapidamine, vähene allapanu, vedelsõnnik
laguuni, skreeper >3 korda päevas) 0,08 2,519 0,971 30,634
Noorloomalaut L-3 (294 lehmmullikat, vabapidamine, vähene allapanu, vedelsõnnik
laguuni, skreeper >3 korda päevas) 0,041 1,281 0,494 15,582
Noorloomalaut L-4 (250 lehmvasikat, vabapidamine, sügav allapanu,
sügavallapanusõnnik viiakse sügavallapanusõnniku hoidlasse, sõnnikueemaldus
kord kvartalis mobiilse vahendiga)
0,02 0,641 0,42 13,25
Erivajadustega loomade laut L-5
30 kinnislehma, vabapidamine, sügavallapanu (põhk), sõnnikeemaldus üks kord
nädalas frontaaltõstukiga 0,005 0,163 0,05 1,59
306 erivajadusega looma (kinnislehmad), vabapidamine, vähene allapanu
(separeeritud sõnnik), vedelsõnnik juhitakse separaatorisse ja sealt edasi
ringhoidlasse, skreeper >3 korda päevas
0,053 1,662 0,514 16,218
30 lehmvasikat, vabapidamine, sügavallapanu (põhk), sõnnik eemaldatakse iga 24
tunni järel frontaaltõstukiga 0,002 0,051 0,050 1,590
Lehmalaut L-6
614 lüpsilehma, vabapidamine, vähene allapanu (separeeritud sõnnik),
sõnnikueemaldus vaakumseadmega >3 korda päevas, vedelsõnnik juhitakse
separaatorisse ja sealt edasi ringhoidlasse
0,224 7,073 2,492 78,592
474 kinnislehma, vabapidamine, vähene allapanu (separeeritud sõnnik),
sõnnikueemaldus vaakumseadmega >3 korda päevas, vedelsõnnik juhitakse
separaatorisse ja sealt edasi ringhoidlasse
0,082 2,574 0,797 25,122
Lehmalaut L-7 (688 lüpsilehma, vabapidamine, vähene allapanu (separeeritud
sõnnik), sõnnikueemaldus vaakumseadmega >3 korda päevas, vedelsõnnik
juhitakse separaatorisse ja sealt edasi ringhoidlasse)
0,251 7,926 2,792 88,064
Lehmalaut L-8 (688 lüpsilehma, vabapidamine, vähene allapanu (separeeritud
sõnnik), sõnnikueemaldus vaakumseadmega >3 korda päevas, vedelsõnnik
juhitakse separaatorisse ja sealt edasi ringhoidlasse)
0,251 7,926 2,792 88,064
Lehmalaut L-9 (1088 lüpsilehma, vabapidamine, vähene allapanu (separeeritud
sõnnik), sõnnikueemaldus vaakumseadmega >3 korda päevas, vedelsõnnik
juhitakse separaatorisse ja sealt edasi ringhoidlasse)
0,397 12,534 4,416 139,264
46 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Lehmalaut L-10 (1088 kinnislehma, vabapidamine, vähene allapanu (separeeritud
sõnnik), sõnnikueemaldus vaakumseadmega >3 korda päevas, vedelsõnnik
juhitakse separaatorisse ja sealt edasi ringhoidlasse)
0,187 5,908 1,829 57,664
Vasikalautade koondallikas L-11 (460 lehmvasikat, vabapidmaine, sügavallapanu,
sügavallapanusõnnik viiakse tahesõnnikuhoidlasse üks kord nädalas
frontaaltõstukiga)
0,025 0,787 0,773 24,380
Tabel 6.6 Saasteainete heitkogus sõnnikuhoidlatest
Saasteaine g/s t/a
Vedelsõnniku laguunide koondallikas H-1
NH3 0,502 15,807
CH4 0,276 8,700
N2O 0,003 0,085
Sügavallapanusõnniku hoidla H-2
NH3 0,102 3,209
CH4 0,009 0,275
N2O 0,005 0,171
Ringhoidlate koondallikas H-3
NH3 1,808 57,046
CH4 2,405 75,846
N2O 0,019 0,587
Tahesõnnikuhoidla H-4
NH3 0,175 3,622
CH4 0,018 0,572
N2O 0,006 0,189
Tabel 6.7 Loomakasvatusest eralduvate saasteainete summaarsed heitkogused (arvestamata digestaadi ladustamist)
Saasteaine Laudad Hoidlad Kokku
g/s t/a g/s t/a t/a
NH3 1,698 53,564 2,587 79,684 133,248
CH4 19,361 610,648 2,708 85,393 696,041
N2O - - 0,033 1,032 1,032
6.4.2 Saasteainete heitkogused digestaadi ladustamisel
vedelsõnnikuhoidlates
Biometaanijaama põhitegevuseks on biometaani ehk rohelise transpordikütuse tootmine.
Protsessi vahesaaduseks, mida gaasipuhastuse protsessis kasutatakse, on biogaas.
Biogaasi toodetakse peamiselt vedelast veisesõnnikust, veise tahesõnnikust, muudest
sõnnikutest, toidujäätmetest ning loomapidamisest üle jäävast riknenud silost. Jaama
võimsus on planeeritud ca 3 225 000 m³ biometaani toodangut ning ca 175 000 t
sisendtoorainet aastas. Arvestades, et hinnanguliselt väheneb sisendtooraine mass
kääritamisprotsessi käigus umbes 5%, siis on tekkiva digestaadi aastane kogus 166 250
tonni. Tekkiv digestaat ladustatakse laguunides ja ringhoidlates kogumahutavusega
124 000 m3 (8 kuu digestaadi kogus on 110 833 tonni).
47 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
SA Stockholmi Keskkonnainstituudi, Tallinna Keskuse ja Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud
pilootuuringu 2012. a raporti „Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Harjumaal“ 12 Tabel
13 kohaselt sisaldab digestaat lämmastikku kuni 4,4 kg/t.
Saasteainete emissioon toimub aastaringselt vedelsõnnikuhoidlate pinnalt. Ammoniaagi ja
dilämmastikoksiidi heitkoguste arvutamisel on kasutatud keskkonnaministri 14.12.2016
määruses nr 66 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete
mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid ” toodud metoodikat. Metaani heitkoguse
arvutamisel on kasutatud 2013. a teadusartiklis „Evaluation of Greenhouse Gas Emission
from Animal Manure Using the Closed Chamber Method for Gas Fluxes “13 toodud eriheidet
kombineerituna Eesti Põllumeeste Keskliidu poolt 2009.a väljaantud käsiraamatus „Biogaasi
tootmine ja kasutamine“14 peatükis 7 toodud andmetele.
Ammoniaagi heitkogus määratakse eriheite meetodil, kus esmalt määratakse N-sisaldus
digestaadis.
Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastikusisaldus digestaadis
(kg/a) järgmise valemiga:
MN väljaheited = M × qN,
kus:
M – digestaadi aastane kogus, t/a;
qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg/t. Digestaat sisaldab lämmastikku kuni 4,4 kg/t.
Ammoniaagi aastane heitkogus (t/a) digestaadi ladustamisel arvutatakse järgmiselt:
MNH3aasta sõnnikuhoidla = (MN
väljaheited × ksõnnikuhoidla / 100)/ 1000,
kus:
MN väljaheited – väljaheites sisalduva lämmastiku mass, kg;
ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides. Ringhoidlal 10% ja laguunil 20%
Ammoniaagi hetkeline heitkogus (g/s) digestaadi ladustamisel ringhoidlas arvutatakse järgmiselt:
MNH3hetkeline sõnnikuhoidla = (MNH3aasta
sõnnikuhoidla × 1 000 000)/ (h × 3600),
kus:
h – töötunnid, h/a ehk 8760 h/a.
Tabel 6.8 Ammoniaagi heitkogus digestaadi ladustamisel vedelsõnnikuhoidlates (arvestusega, et 20% digestaadist hoitakse laguunis ning 80% ringhoidlas)
Digestaat, t/a Väljaheites sisalduva
lämmastiku eriheide qn, kg/t
MN väljaheited,
kg/a ksõnnikuhoidla, % NH3, t/a NH3, g/s
166 250 4,4 731 500 10 (ringhoidla) 58,52 1,856
20 (laguun) 29,26 0,928
Dilämmastikoksiidi heitkogus määratakse eriheite meetodil, kus esmalt määratakse N-
sisaldus digestaadis. Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse
lämmastikusisaldus väljaheites (kg/a) järgmise valemiga:
MN väljaheited = M × qN,
12 https://www.sei.org/wp-content/uploads/2018/02/4433.pdf 13 VAC, S. C., POPIŢA, G. E., FRUNZETI, N., & POPOVICI, A. (2013). Evaluation of Greenhouse Gas Emission from Animal Manure Using the Closed Chamber Method for Gas Fluxes. Notulae Botanicae Horti Agrobotanici Cluj-Napoca , 41(2), 576-581 https://www.notulaebotanicae.ro/index.php/nbha/article/view/9259/7671 14 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/3678
48 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
kus:
M – digestaadi aastane kogus, t/a;
qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg/t. Digestaat sisaldab lämmastikku kuni 4,4 kg/t.
Dilämmastikoksiidi aastane heitkogus (t/a) digestaadi ladustamisel arvutatakse järgmiselt:
MN2Oaasta sõnnikuhoidla = (MN
väljaheited × ksõnnikuhoidla / 100)/ 1 000,
kus:
MN väljaheited – väljaheites sisalduva lämmastiku mass, kg;
ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina protsentides – laguunis ja ringhoidlas 0,1%.
Dilämmastikoksiidi hetkeline heitkogus (g/s) digestaadi ladustamisel laguunis arvutatakse järgmiselt:
MN2Ohetkeline sõnnikuhoidla = (MN2Oaasta
sõnnikuhoidla × 1 000 000)/ (h × 3 600),
kus:
h – töötunnid, h/a ehk 8 760 h/a.
Tabel 6.9 Dilämmastikoksiidi heitkogus digestaadi ladustamisel laguunis ja ringhoidlas
Digestaat, t/a Väljaheites sisalduva
lämmastiku eriheide qn, kg/t
MN väljaheited,
kg/a ksõnnikuhoidla, % N2O, t/a N2O, g/s
166 250 4,4 731 500 0,1 0,732 0,023
Metaani heitkoguse arvutamiseks kasutatakse Eesti Põllumeeste Keskliidu poolt 2009.a
väljaantud käsiraamatus „Biogaasi tootmine ja kasutamine“ peatükis 7 toodud andme id.
Käsiraamatu „Biogaasi tootmine ja kasutamine“ tabel 7 -3 andmetel väheneb metaani
emissioon piimalehmade sõnniku kääritamisel 67% võrra ning lendumise protsent on seega
33%. Nii vedel- kui tahkesõnnik suunatakse biogaasi protsessi . Ettevõttes tekib Tabel 6.18
kohaselt vedelsõnnikut ja tahesõnnikut kokku 126 111 t/a. Tabel 6.7 kohaselt lendub Sõõrike
farmi hoidlatest summaarselt metaani 85,393 t/a ning 2,708 g/s. Sellest tulenevalt saame, et
Sõõrike farmi CH4 heide on hinnanguliselt 0,0007 t CH4/t sõnniku kohta. Kuna biogaasijaamas
tekkiva digestaadi kogus on 166 250 t/a, saame CH4 koguseks 116,375 t/a (0,0007 x 166 250)
ja 3,690 g/s (116,375 x 1000000 / 8760 h x 3600).
33% lendumise juures on CH4 kogus vastavalt 38,404 t/a ja 1,218 g/s.
Tabelis 6.10 on võrreldud Sõõrike farmis tekkiva sõnniku ladustamisel ning digestaadi
ladustamisel lenduvate saasteainete hetkelisi ja aastaseid heitkoguseid. Kuna biometaani
jaama plaanitakse ka tooret sisse osta, siis on digestaadi ladustamisel tekkivad hinnangulised
heitkogused NH3 ja N2O korral suuremad.
Tabel 6.10 Saasteainete heitkogused vedelsõnniku laguunide koondallikast vedelsõnniku ja digestaadi ladustamisel
Saasteaine Hetkeline heide vedelsõnniku ladustamisel, g/s
Aastane heide vedelsõnniku ladustamisel, t/a
Hetkeline heide digestaadi ladustamisel, g/s
Aastane heide digestaadi ladustamisel, t/a
Vedelsõnnikuhoidlad (H-1 ja H-3)
NH3 2,310 72,853 2,784 87,780
CH4 2,681 84,546 1,218 38,404
N2O 0,022 0,672 0,023 0,732
49 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
6.4.3 Saasteainete heitkogused separeeritud tahesõnniku hoidlast
Saasteainete emissioon toimub aastaringselt separeeritud tahesõnniku pinnalt. Ammoniaagi
ja dilämmastikoksiidi heitkoguste arvutamisel on kasutatud keskkonnaministri 14.12.2016
määruses nr 66 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete
mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid ” toodud metoodikat. Metaani heitkoguse
arvutamisel on kasutatud 2013. a teadusartiklis „Evaluation of Greenhouse Gas Emission
from Animal Manure Using the Closed Chamber Method for Gas Fluxes “15 toodud eriheidet
kombineerituna Eesti Põllumeeste Keskliidu poolt 2009.a väljaantud käsiraamatus „Biogaasi
tootmine ja kasutamine“16 peatükis 7 toodud andmetele.
Heitkoguste arvutamisel on arvestatud, et separeeritud tahesõnniku üldlämmastiku sisaldus
on hinnanguliselt 3,8 kg/t. Allapanus sisalduv üldlämmastik on molekulaarselt seotud ning
komposteerimise protsessi käigus ammoniaagi ja dilämmastikoksiidi heide väheneb.
Ammoniaagi heitkogus määratakse eriheite meetodil, kus esmalt määratakse N-sisaldus
separeeritud tahesõnnikus.
Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastikusisaldus väljaheites
(kg/a) järgmise valemiga:
MN väljaheited = M × qN,
kus:
M – separeeritud sõnniku aastane kogus, t/a;
qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg/t. Sõnniku separeerimisel sisaldab eraldatud tahke
fraktsioon hinnanguliselt lämmastikku 3,8 kg/t
Ammoniaagi aastane heitkogus (t/a) separeeritud tahesõnniku hoidlast arvutatakse
järgmiselt:
MNH3aasta sõnnikuhoidla = (MN
väljaheited × ksõnnikuhoidla / 100)/ 1000,
kus:
MN väljaheited – väljaheites sisalduva lämmastiku mass, kg;
ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides. Varikatusega tahesõnnikuhoidlal 20%
Ammoniaagi hetkeline heitkogus (g/s) separeeritud tahesõnniku hoidlast arvutatakse
järgmiselt:
MNH3hetkeline sõnnikuhoidla = (MNH3aasta
sõnnikuhoidla × 1 000 000)/ (h × 3600),
kus:
h – töötunnid, h/a ehk 8760 h/a.
Tabel 6.11. Ammoniaagi heitkogus separeeritud tahesõnnikuhoidlast
Separeeritud
tahesõnnik, t/a
Väljaheites sisalduva
lämmastiku eriheide qn, kg/t
MN väljaheited,
kg/a ksõnnikuhoidla, % NH3, t/a NH3, g/s
12 000 3,8 45 600 20 9,120 0,289
Dilämmastikoksiidi heitkogus määratakse eriheite meetodil, kus esmalt määratakse N-
sisaldus separeeritud tahesõnnikus.
15 VAC, S. C., POPIŢA, G. E., FRUNZETI, N., & POPOVICI, A. (2013). Evaluation of Greenhouse Gas Emission from Animal Manure Using the Closed Chamber Method for Gas Fluxes. Notulae Botanicae Horti Agrobotanici Cluj -Napoca , 41(2), 576-581 https://www.notulaebotanicae.ro/index.php/nbha/article/view/9259/7671 16 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/3678
50 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastikusisaldus väljaheites
(kg/a) järgmise valemiga:
MN väljaheited = M × qN,
kus:
M – separeeritud sõnniku aastane kogus, t/a;
qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg/t. Sõnniku separeerimisel sisaldab eraldatud tahke
fraktsioon lämmastikku 3,8 kg/t
Dilämmastikoksiidi aastane heitkogus (t/a) separeeritud tahesõnniku hoidlast arvutatakse
järgmiselt:
MN2Oaasta sõnnikuhoidla = (MN
väljaheited × ksõnnikuhoidla / 100)/ 1 000,
kus:
MN väljaheited – väljaheites sisalduva lämmastiku mass, kg;
ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina protsentides - tahesõnnikul 2%.
Dilämmastikoksiidi hetkeline heitkogus (g/s) separeeritud tahesõnniku hoidlast arvutatakse
järgmiselt:
MN2Ohetkeline sõnnikuhoidla = (MN2Oaasta
sõnnikuhoidla × 1 000 000)/ (h × 3 600),
kus:
h – töötunnid, h/a ehk 8 760 h/a.
Tabel 6.12. Dilämmastikoksiidi heitkogus separeeritud tahesõnnikuhoidlast
Separeeritud
tahesõnnik, t/a
Väljaheites sisalduva
lämmastiku eriheide qn, kg/t
MN väljaheited,
kg/a ksõnnikuhoidla, % N2O, t/a N2O, g/s
12 000 3,8 45 600 2 0,912 0,029
Metaani heitkogus määratakse arvutusmeetodil, kus kasutatakse kirjandusallikate eriheiteid,
sest keskkonnaministri määruse nr 66 metoodika ei kohaldu lenduva metaani arvutamisel
sõnniku massi- ega pindalaühikutele, vaid on loomühikute põhine. Metaani heitkoguse
arvutamisel on kasutatud 2013. a teadusartiklis „Evaluation of Greenhouse Gas Emission
from Animal Manure Using the Closed Chamber Method for Gas Fluxes “ toodud eriheidet
kombineerituna Eesti Põllumeeste Keskliidu poolt 2009.a väljaantud käsiraamatus „Biogaa si
tootmine ja kasutamine“ peatükis 7 toodud andmetele.
Vastavalt 2013. a teadusartiklis toodud andmetele lendub piimalehma sõnniku ladustamisel
keskmiselt metaani 39,736 g/m2/päevas ehk 0,00046 g/m2/sekundis. Separeeritud
tahesõnniku hoidlas ladustatakse sõnnikut 1 200 m2 pindalaga katusega kaetud alal.
Käsiraamatu „Biogaasi tootmine ja kasutamine“ tabel 7 -3 andmetel väheneb metaani
emissioon piimalehmade sõnniku separeerimisel 42% võrra ning lendumise protsent on seega
58%.
Metaani hetkeline heitkogus (g/s) separeeritud tahesõnniku hoidlast arvutatakse järgmiselt:
MCH4hetkeline sõnnikuhoidla = (S × 0,00046 g/m2/s) × K/100,
kus:
S – sõnnikuhoidla pindala, m2 ehk 1 200 m2;
K – metaani emissioon pärast separeerimist, %.
51 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Metaani hetkeline heitkogus on:
MCH4hetkeline sõnnikuhoidla = (1 200 m2 × 0,00046 g/m2/s) × 58/100 = 0,320 g/s
Metaani aastane heitkogus (t/a) separeeritud tahesõnniku hoidlast arvutatakse järgmiselt:
MCH4aasta sõnnikuhoidla = (MCH4hetkeline
sõnnikuhoidla × h × 3 600)/ 1 000 000,
kus:
h – töötunnid, h/a ehk 8760 h/a.
Metaani aastane heitkogus on:
MCH4aasta sõnnikuhoidla = (0,320 × 8 760 × 3 600)/ 1 000 000 = 10,092 t/a
Tabel 6.13. Saasteainete heitkogused separeeritud tahesõnniku hoidlast
Saasteaine g/s t/a
Separeerimishoone S-1
NH3 0,289 9,120
CH4 0,320 10,092
N2O 0,029 0,912
6.4.4 Diiselkütuse mahuti M-1 laadimine ja sõidukite tankimine
Diiselkütust ladustatakse lekkekindlas soojustatud 10 m3 mahutis M-1. Diiselkütuse
pumpamisel eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamisel on kasutatud keskkonnaministri
01.06.2020 määruses nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel
välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid" esitatud metoodikat.
Temperatuuril 20°C ehk 298 K on diiselkütuse aururõhk 0,072 kPa. Produkti keskmine tihedus
on 0,85 t/m3.
A. Mahutitesse laadimisel eralduvate saasteainete heitkoguste määramine.
Käideldava vedeliku aurude tihedus:
[/3] = ×
8,314 ×
kus: Wv – vedeliku aurude tihedus, kg/m3;
M – vedeliku (aurude) molekulmass, g/mol;
P – küllastunud aurude rõhk, kPa;
8,314 – ideaalgaasi konstant, m3*Pa/mol*K;
Tv – vedeliku aurude keskmine temperatuur, kraadi kelvinites (K).
Summaarne LOÜ heitkogus kilogrammides aastas või tunnis vedeliku laadimisel:
õ ℎ[/ õ /ℎ] = ([m3/a] või ℎ[m3/h]) × × (1 −
100 )
kus: Lwa või h – vedeliku laadimisel mahutisse välisõhku väljutatava LOÜ-de heitkogus aastas või
tunnis, kg/a või kg/h;
52 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Qa – laadimiskäive aastas, m3/a (156 m3/a);
Qh – laadimiskäive tunnis, m3/h (10 m3/h);
Wv – vedeliku aurude tihedus, kg/m3;
eff – heite vähendamismeetme efektiivsus, %.
LOÜ-de heitkogus tonnides aastas:
[/ ] = [/]
1000
kus: Ma – LOÜ heitkogus tonnides aastas, t/a;
Lwa – LOÜ heitkogus kilogrammides aastas, kg/a.
LOÜ-de hetkeline heitkogus grammides:
ℎ [/ ] = ℎ[/ℎ] × 1000
3600
kus: Mh – saasteaine hetkeline heitkogus grammides, g/s;
Lwh – saasteaine heitkogus kilogrammides tunni kohta, kg/h.
Aromaatsete ühendite aastased heitkogused (NMVOC korral Ma(nmvoc)=Ma):
() [/ ] = [/] ×
100
kus: Ma(aro) – aromaatsete ühendite heitkogus tonnides aastas, t/a;
Ma – LOÜ-de heitkogus tonnides aastas, t/a;
Cs – aromaatsete ühendite sisaldus käideldava vedeliku aurufaasis, massi% (naftasaaduste laadimisel
3%).
Arvutustulemustele tuginevalt on diiselkütuse laadimisel mahutisse M-1 aastane lenduvate
orgaaniliste ühendite heitkogus 0,001 t/a ja 0,011 g/s. Aromaatsete süsivesinike heitkogus
0,00003 t/a ja 0,0003 g/s.
B. Sõidukite tankimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite
heitkoguste määramine.
Sõidukitesse diislikütuse tankimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite
heitkogus LA kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades :
[] = 0,001 × ( + ) ×
kus: 0,001 – teisendustegur grammidest kilogrammideks;
Q – laadimiskäive vaadeldaval perioodil, m3 (156 m3/a aastase heitkoguse leidmiseks ja 3 m3/h hetkelise
heitkoguse leidmiseks);
EA – eriheide, g/m3 (1 g/m3);
ELK – eriheide, g/m3 (0,6 g/m3).
53 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Arvutustulemustele tuginevalt on diiselkütuse tankimisel sõidukitesse aastane lenduvate
orgaaniliste ühendite heitkogus 0,0003 t/a ja 0,001 g/s. Aromaatsete süsivesinike heitkogus
moodustab 3% NMVOC heitkogusest ehk 0,00001 t/a ja 0,00003 g/s.
6.4.5 Põletusseadmetest lenduvate saasteainete heitkogused
Lenduvate saasteainete heitkogused on arvutatud keskkonnaministri 24.12.2016 määruse nr
59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku
määramise kord“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 86 „Välisõhku väljutatava
süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid “ alusel. Kuna arvutuste tulemusel
ületasid raskmetallidest ainult tsingiühendid 1 kg /a kogust, siis teisi raskmetalle edaspidi ei
käsitleta.
Olemasolevas kompleksis on kolm diiselkütusel avariigeneraatorit - P-1 võimsusega 200 kW
(joonkiirus 35 m/s) ning P-2 ja P-3 150 kW võimsusega (mõlema joonkiirus 32 m/s). Kõigis
põletatakse diislikütust hinnanguliselt 1 tonn aastas. Korstnate kõrgus on 2,5 m ja läbimõõt
0,06 m.
Olmeruume köetakse LPG katlaga (heiteallikas P-4), mille võimsus on 200 kW. Katlas
põletatakse LPG gaasi 9,1 t/a. Korstna kõrgus on 6 m ja läbimõõt 0,15 m , joonkiirus 6 m/s.
Diiselkütusel avariigeneraator P-5 võimsusega 500 kW. Katlas põletatakse diiselkütust
hinnanguliselt 3 t/a. Korstna kõrgus on 2,5 m ja läbimõõt 0,06 m, joonkiirus 92 m/s.
Biogaasijaama katlamaja P-6 soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1,3 MW.
Katlamaja hakkab kasutama tooraineks kohalikku Eesti puiduhaket koguses kuni 2 400 t/a,
kütteväärtusega 10 MJ/kg kohta. Antud katlamaja kasutegur on orienteeruvalt 87% .
Suitsugaasid juhitakse atmosfääri läbi 14-meetrise korstna (siseläbimõõt 0,45 m, joonkiirus
5,7 m/s). Tegemist on uue keskmise võimsusega põletusseadmega, millele kehtivad
keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse
reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused,
saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid “ nõuded.
Määrusega on kehtestatud biomassile järgnevad piirväärtused - NO2 500 mg/Nm3 ja PM-sum
50 mg/Nm3. Kuna detailplaneeringu etapis ei ole teada katla tootja ja tehniline mudel ning
puuduv dokumentatsioon heite kontsentratsioonide kohta, siis on lähtutud käesolevas
aruandes NO2 ja PM-sum, PM10 ja PM2.5 heitkoguste arvutamisel kehtivatest piirväärtustest.
Avariiküünla P-7 ülemine ava asub maapinnast orienteeruvalt 6 meetri kõrgusel
(siseläbimõõt 1,4 m ja joonkiirus 1 m/s). Avariiküünlas on võimalik põletada maksimaalselt
600 m3 biogaasi tunnis alumise kütteväärtusega 22 MJ/m3. Tõrviku koormus sisendenergia
järgi on 3,7 MW. Avariiküünla prognoositav tööaeg on kuni ca 300 tundi aastas. See teeb
avariiküünlas põletatava biogaasi aastaseks koguseks kuni 180 000 m 3. Kuna avariiküünal
töötab alla 500 tunni aastas, siis vastavalt keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 § 27
lg 2 antud määruse heite piirväärtusi avariiküünlale ei kohaldata.
Tabel 6-14. Põletusseadmetest lenduvate saasteainete heitkogused
Parameeter P-1 P-2 P-3 P-4 P-5 P-6 P-7 KOKKU
Sisendsoojusvõimsus MW
0,2 0,15 0,15 0,2 0,5 1,3 3,7
Kütuse liik Diiselkütus Diiselkütus Diiselkütus LPG gaas Diiselkütus Puiduhake Biogaas
Kütuse kogus, tonni või tuhat m3
1 t/a 1 t/a 1 t/a 9,1 t/a 3 t/a 2400 240 m3/a
Kütuse alumine kütteväärtus Q r
i, MJ/kg või MJ/m3
42,9 42,9 42,9 46,11 42,9 10 22
Suitsugaaside temperatuur, °C
200 200 200 200 200 200 180
Mahtkiirus V1, m3/s;
1 = 2×(273+)
273
0,1 0,09 0,09 0,1 0,26 0,9 1,81
54 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Joonkiirus wo, m/s;
= 1×4
×2
35 32 32 6 92 5,7 1
Aastane heitkogus, MPM-sum t/a
0,002 0,002 0,002 0,0002 0,005 0,432 0,002 0,4452
Aastane heitkogus, MPM10 t/a
0,0003 0,0003 0,0003 0,0002 0,0008 0,432 0,002 0,4359
Aastane heitkogus, MPM2,5 t/a
0,0003 0,0003 0,0003 0,0002 0,0008 0,432 0,002 0,4359
Aastane heitkogus, BC (must süsinik) t/a
- - - 0,00001 - 0,0648 0,0001 0,06491
Aastane heitkogus, MSO2 t/a
0,0002 0,0002 0,0002 0,0002 0,0006 0,264 0,480 0,7454
Aastane heitkogus, MNO2 t/a
0,005 0,005 0,005 0,018 0,014 4,200 0,169 4,416
Aastane heitkogus, MNH3, t/a
- - - - - 0,888 - 0,888
Aastane heitkogus, MCO, t/a
0,002 0,002 0,002 0,013 0,005 28,800 0,119 28,943
Aastane heitkogus, MLOÜ, t/a
0,0002 0,0002 0,0002 0,001 0,0006 0,408 0,008 0,4182
Aastane heitkogus, MZn, kg/a
0,0002 0,0002 0,0002 0,00001 0,0006 12,288 0,0001 12,28931
Aastane heitkogus, MCO2, t/a
3,175 3,175 3,175 26,444 9,525 2629,286 221,994 2896,774
Hetkeline heitkogus, Mp,PM-sum, g/s
0,008 0,006 0,006 0,0001 0,020 0,023 0,002
Hetkeline heitkogus, Mp,PM10, g/s
0,001 0,001 0,001 0,0001 0,003 0,023 0,002
Hetkeline heitkogus, Mp,PM2,5, g/s
0,001 0,001 0,001 0,0001 0,003 0,023 0,002
Hetkeline heitkogus, MpSO2, g/s
0,001 0,001 0,001 0,0001 0,002 0,014 0,448
Hetkeline heitkogus, MpNO2, g/s;
0,022 0,017 0,017 0,009 0,056 0,228 0,158
Hetkeline heitkogus, MpCO, g/s
0,008 0,006 0,006 0,006 0,021 1,560 0,111
Hetkeline heitkogus, MpLOÜ, g/s
0,001 0,001 0,001 0,0004 0,003 0,022 0,007
Hetkeline heitkogus, MpNH3, g/s
- - - - - 0,048 -
Hetkeline heitkogus, MpZn, mg/s
0,001 0,001 0,001 0,000003 0,003 1 0,0001
6.4.6 Hinnang keskkonnaloa vajadusele
Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri
määruse nr 6717 kohaselt on keskkonnaluba saasteainete väljutamiseks välisõhku nõutav, kui
käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest eraldub:
▪ vääveldioksiidi (SO2) ja väävli gaasilised anorgaanilised ühendeid (kokku arvutatuna) rohkem kui 1 t/a;
▪ süsinikoksiidi (CO) rohkem kui 10 t/a;
▪ ammoniaak NH3 rohkem kui 1 t/a;
▪ lämmastikoksiide (NOx) ja lämmastiku gaasilised anorgaanilised ühendeid (kokku arvutatuna) rohkem kui 0,3 t/a;
▪ tahkeid osakesi (kõik fraktsioonid kokku, sh PM10 ja PM2,5) rohkem kui 1 t/a;
▪ lenduvaid orgaanilisi ühendeid, välja arvatud metaan, merkaptaanid ja muud gaasilised orgaanilised väävliühendid ning püsivaid orgaanilisi saasteaineid rohkem kui 0,5 t/a;
17 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on
käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“
55 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
▪ Raskmetalle ja nende ühendeid (eraldi raskmetallide kaupa) rohkem kui 1 kg.
Käitises tekib teoreetilistele arvutustele tuginevalt maksimaalselt:
▪ Vääveldioksiid (SO2) 0,7454 t/a;
▪ Lämmastikoksiidid (NO2) 4,416 t/a;
▪ Süsinikoksiid (CO) 28,943 t/a;
▪ Lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC) 0,4195 t/a;
▪ Ammoniaak (NH3) 157,283 t/a;
▪ Tahked osakesed summaarselt (kõik fraktsioonid kokku) 1,317 t/a;
▪ Plii (Pb) 0,651 kg/a;
▪ Kaadmium (Cd) 0,312 kg/a;
▪ Elavhõbe (Hg) 0,014 kg/a;
▪ Arseen (As) 0,037 kg/a;
▪ Kroom (Cr) 0,558 kg/a;
▪ Vask (Cu) 0,482 kg/a;
▪ Nikkel (Ni) 0,533 kg/a;
▪ Seleen (Se) 0,012 kg/a;
▪ Tsink (Zn) 12,289 kg/a.
Esitatud andmetest on näha, et osade (märgitud rasvases kirjas) käitise heiteallikatest
eralduvate saasteainete heitkogused ületavad määrusega nr 67 kehtestatud künnisväärtust
ning seetõttu on keskkonnaluba saasteainete väljutamiseks välisõhku nõutav.
6.4.7 Õhukvaliteedi hinnang
Kavandatava objektiga seonduvad saasteainete väljutamised välisõhku nii selle rajamisel
(ehitusaegselt) kui ka hilisemal kasutamisel. Välisõhu kvaliteeti hinnatakse saasteainete
heitkoguste, saasteainete leviku ja tekkiva saastetaseme kaudu. Saasteainete l evik, püsimine
ja saastetase sõltub otseselt meteoroloogilistest tingimustest (nt tuule kiirus ja suund,
õhutemperatuur, õhuniiskus). Näiteks suurematel tuulekiirustel hajuvad saasteained küll
paremini, kuid mõju võib olenevalt heitkogusest ulatuda mingis konkreetses suunas
lühiajaliselt kaugemale.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses loetakse ebasoodsateks ilmastikutingimusteks
selliseid meteoroloogilisi tingimusi, mis võivad omavahelises lühiajalises koostoimes
põhjustada teatud piirkonna õhukvaliteedi halvenemist maapinnalähedases õhukihis.
Selliseks ebasoodsaks ilmastikutingimuseks võib omavahelises koosmõjus olla näiteks
temperatuuri inversioon vahetult maapinnalähedases õhukihis, vertikaalse turbulentsi
puudumine ning tuulevaikus või väike tuulekiirus (st tuulekiirus 0 –2 m/s).
Välisõhu kvaliteeti reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus , mis sätestab nõuded ja meetmed
välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. Mitmetele saasteainetele on nimetatud
seaduse alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtused (saasteainete lubatav
kontsentratsioon välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule ), mis on kehtestatud teaduslike
andmete alusel. Piirväärtuse eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine
ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Piirväärtuse ületamisel eeldata kse
olulise keskkonnahäiringu tekkimist, samas sellest madalam saasteaine kogus ei sea ohtu
inimese tervist.
Kasutusaegne mõju
Modelleerimine viidi läbi Airviro keskkonnas KOTKAS infosüsteemis. Koosmõju arvutati
järgnevate allikate vahel: P-1 kuni P-7 ja M-1.
56 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Tabel 6.15. Modelleerimistulemused Airviro kaardirakendusest
Saaste- aine
Tunni-keskmine õhukvaliteedi taseme piir- väärtus ÕPV1, µg/m3
Ööpäeva- keskmine õhukvaliteedi taseme piir- väärtus ÕPV24, µg/m3
Aasta-keskmine õhukvaliteedi taseme piir- väärtus ÕPVa, µg/m3
Maksimaalne kontsentratsioon tootmisterritooriumi piiril, µg/m3
Suhe Cm/ ÕPV
Kõrgeim kontsentratsioon lähima elamu juures (Kaldu talu), µg/m3
NO2
200 - - 36,762 0,184 20,7
- - 40 2,566 0,064 1,15
PM10
- 50 - 0,346 0,007 0,2
- - 40 0,139 0,003 0,061
PM2.5 - - 25 0,139 0,006 0,061
CO 10 000 (kõrgeim 8 tunni keskmine)
- - 98,093 0,010 50
SO2
350 - - 82,469 0,236 17,4
- 125 - 45,152 0,361 5,77
Zn - 50 - 0,030 0,0006 0,013
NMVOC
5000 - - 26,675 0,005 1,95
- 2000 - 12,902 0,006 0,922
Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord" § 181 lg 1
kohaselt saasteaine hajumiskaart koostatakse iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus
on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või
sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel,
ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile. Kuna ainult SO2
ööpäevakeskmise hajumise korral ületatakse antud tingimus, siis on käesolevas aruandes
rohkem hajumiskaarte ei esitata (vt Joonis 6-3).
Ehitusaegne mõju
Objekti rajamisel tekib tolmu (arvestuslikult saasteained PM-sum, PM10 ja PM2,5), mis
peamiselt seondub ehitusalale jäävate objektide lammutamisega, tekkivate jäätmete ja
ehitusmaterjalide käitlemisega (transport, laadimine, ladustamine jms) ning
transpordivahendite (veokid, liikurmasinad jms) liikumisega. Samuti väljutatakse välisõh ku
saasteaineid (CO, NO2, SO2, LOÜ (NMVOC), NH3, tahked osakesed, raskemetallid) kütuste
põletamisel sõidukites (nt veokid), masinates ja seadmetes.
Saasteainete heitkogus ja leviku ulatus sõltub nii ehitustegevuse asukohast (sh paiknemisest
tundlike alade ja teiste heiteallikate suhtes), tööde olemusest, ajalisest kestvusest ja
intensiivsusest, kasutatavast tehnoloogiatest, materjalide olemusest ja kogusest,
ilmastikuoludest ning viimastega arvestamisest ehitustööde ajal. Seega sõltub saasteainete
leviku ulatus mitmetest teguritest.
Samas ei saa välistada, et saasteainete hajumist mõjutavate harva esinevate ebasoodsate
ilmastiku tingimuste korral võib mõjuala lühiajaliselt ulatuda ka kaugemale. Mõju kestab ainult
ehitusperioodi ajal.
57 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 6-3. SO2 ööpäevakeskmine hajumine
Saasteainete välisõhku suunamist ja levikut ehitustöödel ajal on võimalik hoida kontrolli all
korralduslike ning tehniliste meetmetega. Näiteks tolmavate materjalide ja jäätmete
käitlemisel nende niisutamine, seadmete või materjalide katmine (nt veokite katmine
koormakattega). Ehitusplatsidel ja neile viivatel teedel teostatakse tolmutõrjet ning tööks
kasutatavad veokeid ja masinaid puhastatakse neile kogunevast tolmust. Lisaks jälgitakse
ehitus- ja pinnasetöödel ilmastikutingimusi (tuule suund ja tugevus, õhuniiskus).
6.4.7.1 Lõhnainete levik
Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “ Lõhnaaine
esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete
ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See
tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine
kontsentratsiooni 0,25 OU/m3 ületatakse teatud piirkonnas (nt eluhoonete juures) 15% aasta
lõhnatundidest. Tasub arvestada, et lõhnatundide ületamise joon (15%) ei ole häiringujoon,
vaid lõhna tajumise joon ning modelleeritud tulemused on hinnangulised ja arvutatud
halvimate hajumistingimuste korral. Samuti võib lõhna mõju inimestele olla erinev ning sõltub
inimese haistmismeelest, harjumusest.
Lõhnahäiringute allikateks on laudahooned ja sõnnikuhoidlad. Keskkonnaministri 27.12.2016
määrusega nr 81 on kehtestatud loomade vanuse/toodangurühmadele eriheited. Määruses nr
81 toodud eriheited korrutatakse maaeluministri 30.09.2019 määruse nr 73 „ Eri tüüpi sõnniku
toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
58 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika “ lisas 8 toodud
loomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsientidega.
Erinevat tüüpi sõnnikuhoidlate lõhnaemissioonid on saadud Saksamaa dokumendist T.
Heidenreich „GV- Schlüssel und Emissionsfaktoren Tierhaltung. Ermittlung der
Emissionsfaktoren.“, 200818, mille andmeid (Excel fail) kasutati Eesti Keskkonnauuringute
Keskuse poolt „Lõhnaaine heitkoguse arvutamise metoodika koostamine“ aruandes ning
milles olevad eriheited kanti ka keskkonnaministri 27.12.2016 määrusesse nr 81. Antud
kirjandusallikas näitab lõhnaainete keskmiseks emissiooniks naturaalkoorikuga
lehmasõnniku vedelsõnnikuhoidlast 1 OU/s*m2 ning tahesõnnikuhoidlast 3,3 OU/s*m2.
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 66 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku
väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid ” Lisa tabelile
5 väheneb varikatusega hoidla puhul ammoniaagi heide 50% võrreldes katmata
tahesõnnikuhoidlaga. Kuna ammoniaak on peamine loomakasvatusest lenduv lõhnaaine, siis
on sellest tulenevalt varikatusega tahesõnnikuhoidla lõhnaainete emissioon 1,65 OU/s*m2.
Varikatus on tahesõnnikuhoidlal H-4 ja tahesõnniku separeermishoonel. Digestaadi
hoiustamisel vedelsõnnikuhoidlas on lenduvate lõhnaainete emissiooni eriheide samuti 1
OU/s*m2 vastavalt Suurbritannias läbiviidud uuringu 19 kirjandusallika tabelile 2.
Lõhnaainete leviku modelleerimine viidi läbi programmiga AEROPOL. Joonisel 6-4 on välja
toodud lõhna esinemise sagedused DP ala ümbruses. Lubatud lõhnatundide ületamine (15%
aasta lõhnatundidest) jääb tootmisterritooriumi lähedusse ning lähimate elamuteni ei ulatu.
Tabel 6.16. Lõhnaainete heitkogused laudahoonetest
Allikas Eriheide, OU/LÜ/s Loomühikuteks
arvutamise koefitsient
Heite suurus
laudahoonest, OU/s
Noorloomalaut L-1 (578 lehmmullikat) 11 0,49 3 115
Noorloomalaut L-2 (578 lehmmullikat) 11 0,49 3 115
Noorloomalaut L-3 (294 lehmmullikat) 11 0,49 1 585
Noorloomalaut L-4 (250 lehmvasikat) 10 0,14 350
Erivajadustega loomade laut L-5 (336
kinnislehma, 30 lehmvasikat)
Kinnislehmal 78,
vasikal 10
Kinnislehmal 0,6
Lehmvasikal 0,14 15 767
Lehmalaut L-6 (614 lüpsilehma, 474
kinnislehma)
Lüpsilehmal 29,
kinnislehmal 78
Lüpsilehmal 1
Kinnislehmal 0,6 39 989
Lehmalaut L-7 (688 lüpsilehma) 29 1 19 952
Lehmalaut L-8 (688 lüpsilehma) 29 1 19 952
Lehmalaut L-9 (1088 lüpsilehma) 29 1 31 552
Lehmalaut L-10 (1088 kinnislehma) 78 0,6 50 918
Vasikalaudad L-11 (460 lehmvasikat) 10 0,14 644
KOKKU 186 939
18https://www.umwelt.sachsen.de/umwelt/luft/15220.htm 19 Odour Assessment. Rufford Anaerobic Digestion Plant Digestate Lagoon. Redmore Environmental, 2016 https://www.nottinghamshire.gov.uk/planningsearch/DisplayImage.aspx?doc=cmVjb3JkX251bWJlcj02Nzk2JmZpbGVuYW1lPVxcbnMw MS0wMDI5XGZpbGVkYXRhMiRcZGIwMy0wMDMwXHNoYXJlZGFwcHNcZGxnc1xwbGFuc1xwbGFubmluZ1xmLTM1MDdcMTI4OHIxIC0 gb2RvdXIgYXNzZXNzbWVudCAtIHJ1ZmZvcmQgYWQgcGxhbnQoMSkucGRmJmltYWdlX251bWJlcj0zJmltYWdlX3R5cGU9cGxhbm5pb mcmbGFzdF9tb2RpZmllZF9mcm9tX2Rpc2s9MjIvMDQvMjAxNiAxNToyNTo0NA==
59 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Tabel 6.17. Lõhnaainete heitkoguse arvutamine sõnnikuhoidlatest
Hoidla tüüp Lõhnaainete keskmine
emissioon
Lõhnaainete
emissioon OU/s
Vedelsõnnik, laguunide koondallikas H-1, loomulik koorik,
pindala 8 500 m2 1 OU/s*m2 8 500
Sügavallapanusõnniku hoidla H-2, loomulik koorik, pindala
1 050 m2 3,3 OU/s*m2 3 465
Vedelsõnnik, ringhoidlate koondallikas H-3, loomulik koorik,
pindala 19 704 m2 1 OU/s*m2 19 704
Tahesõnniku hoidla H-4, varikatus, pindala 2 200 m2 1,65 OU/s*m2 3 630
Tahesõnniku vahehoidla H-5, loomulik koorik, pindala 200
m2 3,3 OU/s*m2 660
Separeerimishoone S-1, separeeritud tahesõnnik,
varikatus, pindala 1 200 m2 1,65 OU/s*m2 1 980
KOKKU 37 939
Joonis 6-4. Lõhnaainete levik DP ala ümbruses
60 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Lõhnahäiringud võivad paratamatult tekkida sõnniku väljaveol ja laotamisel. Lõhna
vähendamise leevendavad meetmed on organisatoorset laadi ja nende elluviimine on
sõltuvuses juhtimissüsteemist ja hea põllumajandustava täitmisest.
Sõõrike farmi tegevuse käigus ei ole ette näha atmosfääriõhu kaitse seadusega
kehtestatud piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi. Lõhna
modelleerimine näitab, et lubatud lõhnatunde lähimate elamute juures ei ületata.
Mõju
valdkond
0-alt
(olemasoleva olukorra jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju välisõhu kvaliteedile
Mõju pole, kuna välisõhu kvaliteeti mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju piirkonna õhukvaliteedile. Ehitustöödel on vajalik rakendada leevendavaid meetmeid.
6.5 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) peab
KSH aruanne muuhulgas andma hinnangu kavandatava tegevuse mõju kohta inimese
tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale.
Tervisele ja varale võimalikku mõju avaldavaid aspekte on aruandes läbivalt käsitletud
erinevate asjakohaste teemade juures, nt nagu müra (ptk 6.2), vibratsioon (ptk 6.3) ja
õhukvaliteet (ptk 6.4). Olulist mõju inimese tervisele ja varale käesoleva planeeringuga
kavandatava tegevusega hinnanguliselt ei kaasne, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid.
6.5.1 Valgusreostuse mõju
KSH koostamise ajal (seisuga detsember 2023) ei ole Eestis veel kehtivat riiklikku
seadusandlust, mis otseselt reguleeriks valgusreostuse mõistet, valgusreostuse vältimist ja
vähendamist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 7 lõikes 1 on välja toodud, et heide on
õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, milleks võib olla ka valgus.
Seega kehtiva seadusega juhitakse tähelepanu, et valgust võib ka teatud juhul pidada
reostuseks ning see võib põhjustada häiringuid, kuid vastavad rakendusaktid valgusreostuse
määratlemiseks ja reguleerimiseks puuduvad. Lisaks puudub Eestis üldine süsteemne
ülevaade valgusreostuse esinemise kohta.
Valgusreostus on üldlevinud mõistena inimese poolt tekitatud valgustatus, mis lisaks oma
sihipärasele eesmärgile võib tekitada ka ebasoovitavaid kõrvalmõjusid, mistõttu on tegemist
olulise temaatikaga, mis vajab teatavat tähelepanu (nt valgustatakse alasid , mille
valgustamine ei ole ettenähtud). Valgusreostus võib tekitada probleeme nii inimestele, kui ka
taimede ja loomade populatsioonidele, peamiselt seetõttu, et muudab valguse ja pimeduse
vaheldumise loomulikku tasakaalu. Samas on paljudel juhtudel tegem ist ka subjektiivse
hindamisega sõltuvalt inimesest (ilumeelest, öötaeva valgustamisega nii professionaalsete
taevavaatluste kui ka tavaelanike emotsionaalsete taevauurimiste halvendamist jms). Üheks
peamiseks valgusreostuse allikaks peetakse valesti suunatud tänavavalgustust, kuid
probleeme tekitab ka hoonete valgustus. Lisaks võivad valgusreostusega kaasneda ka
teisesed mõjud, nagu näiteks energia raiskamine, põhjustades liigset energiatootmiseks
kulunud ressursikasutust ja keskkonna saastamist ning kliimasoojenemist.
Valgustuse kavandamisel tuleb järgida, et see täidaks valgustuse eesmärke ja põhjustaks
piirkonnas minimaalset valgusreostust. Häiriva mõju vähendamiseks tuleb vältida sobimatult
lahendatud (näiteks ebatäpselt suunatud või suunamata üldvalgustus) või tehniliselt
mittekorras olevat valgustust (näiteks põhjendamatult vilkuvad valgustid).
61 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Soovitatav on võimalusel järgida järgmisi põhimõtteid:
vältida ebavajalikku ja liigset valgustust. Soovitatav on kasutada liikumisanduritega
valgustussüsteemi, mis lülitab valguse kasutajate puudumisel välja. Valgustuse negatiivseid
mõjusid on sellisel viisil võimalik leevendada territooriumi osadel, mida aktiivselt pimedal ajal ei
kasutata ning mis ei nõua turvalisuse ja ohutuse kaalutlusel püsivat valgustamist;
valgusvoog peab olema suunatud valgustamist vajavale objektile, st tuleb vältida valguse
hajumist. Näiteks valgustite suunamine territooriumi keskosa suunas, mitte keskelt väljapoole
jms;
ülesse suunatud valgusvoog tuleb viia miinimumini – paigaldada „lambivarjud”, mis suunavad
valguse horisontaaltasandist allapoole, eelistatult väiksema kui 70 kraadise nurga all;
laternapostid peavad olema võimalikult madalad;
eelistada säästlikke valgusteid, siis annavad parema spektraaljaotusega valguse. Sellisel juhul
on tagatud parem nähtavus juba madalamate valgustuse näitajate juures.
6.5.2 Mõju vaadetele ja maastikuilmele
Kuna DP ala paikneb avaral põllumaastikul, siis on vaade rajatavale farmikompleksile mitmete
lähimate elamute juurest avatud. DP ala lääneosas paikneb olemasolev kõrghaljastus. DP ala
külgneb idaküljest samuti olemasoleva kõrghaljastusega.
Visuaalse muutusega kaasneva ebasoodsa mõju leevendamiseks on soovitatav DP
lahendusega väljapakutud aladel säilitada olemasolev ning rajada täiendav kõrghaljastus.
Projekteerimisel on soovitatav leida samuti lahendus, kus säilitatakse olemasole v ning
rajatakse täiendav kõrghaljastus.
Mõju
valdkond
0-alt (olemasoleva olukorra jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Mõju pole, kuna sotsiaalseid vajadusi ja vara mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Olulist mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale
käesoleva planeeringuga kavandatava tegevusega hinnanguliselt ei
kaasne, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid.
Olulise mõjuga valgusreostuse vältimiseks tuleb rakendada
leevendavaid meetmeid.
Ebasoodsa mõju vähendamiseks vaadetele ja maastikuilmele on
vajalik säilitada olemasolev ja rajada täiendav kõrghaljastus.
6.6 Mõju pinnasele
Ehitusaegsed mõjud
Farmi laiendamise kavandatava tegevusega kaasneb ehitusaegselt pinnase mõningane
eemaldamine planeeritavate hoonete, teede ja tehnovõrkude asukohtadest. Tegemist on
ajutiste mõjudega ning pärast ehitustegevust maastik korrastatakse.
Ehitustööde käigus tuleb vältida lekkiva tehnika kasutamist, õnnetusjuhtumite korral tuleb
mahavalgunud naftaproduktid eemaldada kuivmenetlusega.
DP alal tuleb tegevused kavandada selliselt, et kütuse ladustamine, masinate hooldus,
tankimine ja parkimine toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel, kust võimalike
62 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
lekete korral keskkonnaohtlikud kemikaalid vahetult pinnasele ja põhjavette ei satu ning neid
on võimalik kuivmenetlusega eemaldada.
Pinnavee kaitseks tuleb ehitusperioodil arvestada veekaitsenõuetega ning vältida pinnase
ladustamist maaparandussüsteemide ning veekogude kaitsevööndites.
Kasutusaegsed mõjud
DP alale kavandatava diiselkütuse mahuti paigaldamisel ja tankla rajamisel tuleb järgida
keskkonnaministri 20.09.2019 määrust nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või
biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus “.
Põllumajandustehnika ladu ja remondihall peavad olema lekkekindla põrandaga, kust
võimalike lekete korral keskkonnaohtlikud kemikaalid vahetult pinnasele ja põhjavette ei satu
ning neid on võimalik kuivmenetlusega eemaldada. Sellega tagatakse, et pinnas jääb nafta-
ja kemikaalireostusest puutumata.
Sõnniku- ja virtsahoidlate ning silohoidlate rajamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri
03.10.2019 määrusest nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee
kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks “.
Peamine mõju pinnasele tuleneb sõnnikukäitlusest ja seda eelkõige mõjuna väljaspool farmi
territooriumi – laotuspindadena kasutatavatel põldudel. Nii tahe- kui vedelsõnnikut töötleva
biogaasijaama mahutite ja hoidlate lekkekindlust tuleb kontrollida pidevalt. Häda olukordade
ennetamiseks tuleb rakendada lekete varajase avastamise süsteemi.
Sõõrike veisefarmis kasutatakse lautades sõnniku käitlemisel nii vedelsõnniku - kui ka
tahesõnnikutehnoloogiat, mistõttu tekib farmis nii vedelsõnnikut kui sügavallapanusõnnikut.
Veeseaduse § 161 lõigete 1 ja 8 kohaselt on sõnnikuga lubatud anda haritava maa ühe hektari
kohta keskmiselt kuni 170 kilogrammi lämmastikku ja 25 kilogrammi fosforit aastas. Sõnniku
laotamiseks vajaliku põllupinna leidmiseks tuleb aluseks võtta sõnnikuteke ning sõn niku
toitainete sisaldus. Sõnniku toitainete sisaldus võib teatavates piirides varieeruda.
Sõnnikukogused ning üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus on tabelis 6.18 arvutatud
maaeluministri 30.09.2019 määruse nr 73 kohaselt, tuginedes keskmistele näitajatele pärast
säilitamist ning sisaldavad ka sademeid ja tehnoloogilist reovett. Ettevõtte poolt on teostatud
lisaks vedelsõnniku ja sügavallapanusõnniku katseprotokollid (analüüsiprotokoll nr 22-
003695 AKL ja nr PR-23-161-2), mida on kasutatud määruses nr 73 toodud koefitsientide
asemel. Sõnnikus sisalduva lämmastiku ja fosfori sisalduse määrab loomadele antud sööt,
mille valik on ettevõtetes erinev ning mida eeltoodud määruses ei ole arvestatud. Seega on
põhjendatud laotuspinna arvutamisel kasutada ettevõttes tekkiva sõnniku reaalset
lämmastiku ja fosfori sisaldust.
Farmi territooriumil peab sõnniku hoiustamine toimuma vastavalt kehtestatud
keskkonnanõuetele. Sõõrike veisefarmis on kaks 14 000 m 3 mahuga vedelsõnniku laguuni
(kokku 28 000 m3), sügavallapanusõnniku hoidlad H-2 ja H-4 (3 500 m3 + 5 500 m3) ning
kaheksa vedelsõnniku ringhoidlat mahuga 12 000 m3 (kokku 96 000 m3). Kokku saab
mahutada 133 000 m3 sõnnikut.
Farmis tekib arvutuslikult aastaga kokku ca 121 289 tonni vedelsõnnikut ja ca 4822 tonni
sügavallapanusõnnikut. Kaheksa kuu jooksul tekib ca 80 982 m3 vedelsõnnikut ja ca 5344 m3
sügavallapanusõnnikut. Seega olemasolevad sõnnikuhoidlad on piisava mahuga, et
mahutada 8 kuu jooksul tekkiva sõnniku kogus.
Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on maaeluministri määruses nr 73
toodud koefitsientide kohaselt vajalik vähemalt 3 004 ha laotuspinda. Kuna AS Vändra
kasutuses on kokku ca 4 400 ha haritavat maad, siis on võimalik kogu tekkivat sõnnikut
laotada vastavalt kehtestatud normidele.
63 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Tabel 6.18. Kavandatava tegevuse korral tekkivad arvutuslikud sõnnikukogused, üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldused vastavalt maaeluministri määrusele nr 73 ja AS Vändra sõnniku analüüsiprotokollidele nr 22 -003695 AKL ja nr PR-23-161-2 ning minimaalne vajalik laotuspind
Loomarühm Looma- kohtade
arv
Sõnniku kogus
loomakoha kohta
aastas, t
Sõnniku kogus kokku
aastas, t
Sõnniku kogus
kokku 8 kuud, t
Minimaalne sõnnikuhoidla
maht 8 kuu sõnniku-koguse
säilitamiseks m3 (loomakoha
kohta)
Minimaalne sõnnikuhoidla
maht 8 kuu sõnniku-koguse
säilitamiseks m3
N sisaldus
kg/t
Aastas toodetav N kokku,
kg
Minimaalne vajalik
põllupind N järgi, ha
P sisaldus
kg/t
Aastas toodetav P kokku,
kg
Minimaalne vajalik
põllupind P järgi, ha
Vedelsõnnik
Lüpsilehm 3078 24.7 76027 50685 16.5 50787 3.76 285862 1682 0.48 36493 1460
Kinnislehm (piimalehm) + erivajadus
620 24.7 15314 10209 16.5 10230 3.76 57581 339 0.48 7351 294
Tiine mullikas 1248 11.1 13853 9235 7.4 9235 3.76 52087 306 0.48 6649 266
Lehmmullikas 1450 11.1 16095 10730 7.4 10730 5.5 88523 521 0.59 9496 380
Sügavallapanusõnnik
Kinnislehm (piimalehm) 30 22.6 678 452 25.2 756 5.5 3729 22 0.59 400 16
Lehmvasikas 740 5.6 4144 2763 6.2 4588 5.5 22792 134 0.59 2445 98
KOKKU 7166 126111 84074 86326 510574 3004 62834 2514
64 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Vedelsõnniku laotusplaanide koostamisel ning põllule laotatava sõnniku koguse arvestamisel
tuleb põllu omanikul/rentnikul kindlasti arvestada konkreetse põllu muldade omadustega ning
kasvatatavate kultuuridega. Sõnnikulaotamise konkreetsel igakordsel planeerimisel
(laotusplaani koostamisel) tuleb võtta sõnnikuhoidlatest sõnnikuproovid ning korraldada
laboris selle analüüs. Sõnnikulaotamisest tuleneda võivaid ebasoodsaid mõjusid tuleb
minimeerida sobivate laotusalade- ja pindade valikuga ning sõnniku võimalikult kiire mulda
viimisega.
Mõju
valdkond
0-alt (olemasoleva
olukorra
jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju
pinnasele
Mõju pole, kuna
pinnast mõjutavaid
tegevusi ei toimu.
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava
tegevusega olulist ebasoodsat mõju planeeringuala ja selle
ümbruse pinnasele.
6.7 Mõju pinna- ja põhjaveele
6.7.1 Mõju pinnaveele, sademevee ärajuhtimine
Sõnniku- ja virtsahoidlate ning silohoidlate rajamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri
03.10.2019 määrusest nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee
kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks “.
Hoidlad peavad olema lekkekindlad ning ehitatud nii, et pinna - ja põhjavesi ei valguks
hoidlasse. Silo hoidmisel tekkinud silomahl tuleb suunata spetsiaalsesse hoidlasse või
vedelsõnnikuhoidlasse. Käitises tekkiv inimtekkeline reovesi juhitakse samuti
vedelsõnnikuhoidlatesse.
Sademevesi juhitakse Pärna maaparandussüsteemi eesvoolu ja sealt Vaki ojja. S uublasse
juhitava sademevee kogust m3 saab arvutada järgmise metoodika abil:
= ( ∗ ∗ 70%)/100000
kus: AS – perioodi keskmine sademete hulk, l/m2 (Türi aasta keskmine sademete
hulk on 726 mm ehk 726 liitrit ruutmeetri kohta) ;
S – kogumisala pindala, m2 (olemasolev kompleks 40 000 m2, laiendus hinnanguliselt
150 000 m2)
Orienteeruvalt juhitakse DP alalt kavandatava tegevuse realiseerumisel suublasse
sademevett max 100 000 m3/a.
Sademevee ärajuhtimisel tuleb arvestada sõnniku-, silo- või naftasaaduste reostusega ja
näha ette abinõud sajuga uhutavate tahkete osakeste ning naftasaaduste ning ohtlike ainete
eesvoolu kandumise tõkestamiseks. Põllumajandus- ja Toiduameti 22.06.2023 kirjas nr 6.2-
2/29662 (Lisa 3, seisukoht võetud käesolevast DP protsessist eraldiseisvalt keskkonnaloa
muutmise taotluse menetluse tarbeks) on välja toodud, et tootmise laiendamisel on
eesvoolukraavile vajalik täiendava settelodu rajamine (vt Joonis 6-5). Olemasolevat
settebasseini ja settelodusid tuleb tühjendada vajaduspõhiselt. Arvestada tuleb võimalike
avariiolukordadega ning tagada, et vajadusel oleks võimalik väljavool eesvoolu sulgeda. PTA
soovitusel tuleb sademevee väljalasku (vt Joonis 6-5) paigaldada D500B truubile sulgurkork.
65 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Võimalusel soodustada reostumata sademevee pinnasesse immutamist. Soovitatav on, et nt
hoonete katustelt pärinev sademevesi juhitakse haljasaladele, kus on soodustatud selle
pinnasesse imbumine.
Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr
6120 kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele:
Saastenäitaja Saastenäitaja piirväärtus, mg/l
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15
Heljum 40
Naftasaaduste sisaldus 5
DP alale kavandatava tegevusega kaasneb naftasaaduste ning heljumi sademevette
sattumise oht. Seetõttu on vastavalt veeseaduse § 187 p 6 nõuetele vajalik sademevee
suublasse juhtimiseks taotleda keskkonnaluba. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61
§ 7 lg 7 alusel on sademeveele kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi - ja naftasaaduste
sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud
saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee pärit olu ja
riskihinnangu põhjal. Arvestades planeeringualal kavandatavate tegevuste iseloomu, on
soovituslik lisaks eelpool nimetatud saasteainetele kaaluda ka keemilise hapnikutarbe (KHT) ,
üldfosfori ja üldlämmastiku seiramise vajadust. Planeeringualal asuvatest reostusohtlikest
kohtadest (nt sõiduteed, parkimisplats jmt) ärajuhitavad sademeveed peavad enne kraavi
juhtimist läbima õlipüüduri.
Ehitusaegse kaevikusse tungiva vee ärajuhtimisel tuleb vältida ülemäärase heljumi teket.
Samuti tuleb arvestada, et tahkeid osakesi võib sademevette sattuda ehitusaegsetelt
pinnaseladustusplatsidelt. Ehitusaegsed pinnaseveed ning sademeveed peavad enne
suublasse juhtimist läbima eraldi süvendid või settetiigid.
Mõju
valdkond
0-alt (olemasoleva olukorra jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju pinnaveele
Mõju pole, kuna pinnavett mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava
tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna pinnaveele.
6.7.2 Mõju põhjaveele
Farmi laienemise ning loomade arvu suurenemisega kasvab ka farmi veetarve ehk
põhjaveevõtt. Arvutuslik laiendatud farmikompleksi keskmine ning maksimaalne veevajadus
on esitatud alljärgnevates tabelites 6.19 ja 6.20.
Tabel 6.19. Arvutuslik keskmine veetarve farmis laienduse korral
Loomagrupp Arv Keskmine veetarve, l/öp21
Veetarve kokku, m3/öp
Veetarve m3/aastas
Lüpsilehmad 3078 115 353,97 129199,1
Kinnislehmad 1898 33 62,63 22859,95
Vasikad 740 9 6,66 2430,9
Noorloomad 1450 25 36,3 13249,5
20 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002 21 Luts, V., Põllumajandusministeerium, 2001. Veisekasvatushoonete käsiraamat.
66 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Tehnoloogiline vesi (lehmad, sh kinnislehmad)
4976 2 m3/a22 27,3 9952
Tehnoloogiline vesi (vasikad, mullikad)
2190 0,20 m3/a 1,2 438
Olmevesi 50 töötajat
92 4,6 1679
Kokku 492,66 179808,4
Tabel 6.20. Arvutuslik maksimaalne veetarve farmis laienduse korral
Loomagrupp Arv Keskmine veetarve, l/öp23
Veetarve kokku, m3/öp
Veetarve m3/aastas
Lüpsilehmad 3078 150 461,7 168520,5
Kinnislehmad 1898 48 91,1 33251,5
Vasikad 740 15 11,1 4051,5
Noorloomad 1450 35 50,8 18542
Tehnoloogiline vesi (lehmad, sh kinnislehmad)
4976 2 m3/a 27,3 9952
Tehnoloogiline vesi (vasikad, mullikad)
2190 0,20 m3/a 1,2 438
Olmevesi 50 töötajat
92 4,6 1679
Kokku 647,8 236434,5
Maksimaalne vajalik veekogus on 647,8 m3/ööp. Olemasolevast puurkaevust nr 6355 on
kehtiva keskkonnaloaga lubatud veevõtt 69,3 m 3/ööp ja puurkaevust nr 56168 on lubatud
veevõtt 90,4 m3/ööp, kokku 159,7 m3/ööp. Suureneva veevõtu tarbeks on DP ala kirdenurka
planeeritud täiendav puurkaev. Detailplaneeringuga planeeritud puurkaevust maksimaalne
vajalik veevõtt on seega 647,8-159,7= 488,1 m3/ööp, juhul kui olemasolevate kaevude
veevõtu mahtusid ei suurendata, kuid võimalik on suurendada ka olemasolevate kaevude
veevõtu mahtu.
KSH käigus viidi OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt läbi Sõõrike veiselauda puurkaevude
tootlikkuse hinnang24, mille kohaselt vähendaks kolmanda puurkaevu rajamine oluliselt
koormust olemasolevatele puurkaevudele. Hinnangus on välja toodud, et:
▪ Arvestades teiste Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaevude kauguseid Sõõrike veiselauda puurkaevudest, siis veevõtu suurendamine veiselauda tarbeks (maksimaalselt 647,8 m3/ööp) ei too kaasa olulist mõju piirkonna veevarustusele.
▪ Kolmanda puurkaevu puurimisel on soovitatav rajada see laudakompleksist ida poole, et puurkaevude mõju ei suureneks majapidamiste suunas. Kõikidele puurkaevudele tuleb tagada Veeseaduse § 149 kohased sanitaarkaitsealad, kus majandustegevus on piiratud vee reostusohu vältimiseks. Süvaveepumpade valikul (pumba mõõdud, võimsus, veetõste kõrgus jm) tuleb arvestada puurkaevu konstruktsiooniga ning soovitud tootlikkusse juures veetaseme alanemisega puurkaevus. Pump tuleb paigaldada sobivale sügavusele lähtuvalt eeldatavast veetaseme alanemisest.
Puurkaevu rajamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded
salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning
lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise,
rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning
puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus - või
kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu
22 Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu
arvutamise metoodika. Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73. Lisa 9 23 Luts, V., Põllumajandusministeerium, 2001. Veisekasvatushoonete käsiraamat. 24 Sõõrike veiselauda puurkaevude tootlikkuse hinnang. Töö nr 23/4254. OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2023
67 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu
ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõuetest. Joogiveevõtuks rajatud puurkaevust
võetakse kaevu rajamise järgselt veeproovid vastavalt § 19 lg 1 sätestatud nõuetele.
Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb järgida veeseaduse § 151 seatud piiranguid ning
hooldusalal § 154 seatud piiranguid.
6.7.3 Seire
Joonis 6-5. DP ala puurkaevud (planeeritav ning olemasolevad) ning naaberkinnistutel seiratavate
puurkaevude asukohad. Sademevee väljalask.
Sõõrike veiselauda puurkaevude tootlikkuse hinnangu alusel annab KSH seireks järgmised
soovitused:
▪ Sõõrike lauda puurkaevude mõju jälgimiseks on soovitatav teostada veetasemete seiret laudakompleksile lähimates puurkaevudes. Lähimad Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaevud on puurkaev 26226 (Karu pumpla kinnistu KÜ 93002:002:0270) ja puurkaev 14807 (Allika-Oja kinnistu KÜ 93002:002:0214);
▪ Veetaseme seiresse on soovitatav kaasata ka Nurmenuku (KÜ 93002:002:0231) kinnistu puurkaev ehitisregistri koodiga 220461265 (sügavus 18 m) ja Tilga (KÜ 93002:002:0170) kinnistu puurkaev ehitisregistri koodiga 220465383 (sügavus 11 m);
▪ Esimene veetasemete seire teostada enne laudakompleksi arendustegevust fooniandmete saamiseks;
68 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
▪ Edasine seire algab siis, kui veevõtt laudakompleksi puurkaevudest suureneb vastavalt kavandatavale tegevusele. Seire toimub sagedusega 1 kord aastas 3 aasta jooksul. Kui seireperioodil veetaseme alanemist ei esine, siis pidev seire lõpetatakse;
▪ Juhul kui rajatakse kolmas puurkaev, siis enne puurkaevu kasutuselevõttu teostada puurkaevus katsepumpamised veekihti moodustavate kivimite hüdrodünaamiliste parameetrite kirjeldamiseks;
▪ Veetasemeid lähimates puurkaevudes on võimalik seirata vaid puurkaevu valdaja nõusolekul ning eeldusel, et puurkaev on avatav ning selle konstruktsioon võimaldab veetaseme mõõtmist.
Mõju
valdkond
0-alt (olemasoleva olukorra jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju põhjaveele
Mõju pole, kuna põhjavett mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Leevendavate meetmete rakendamisel ning seire teostamisel ei
kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna
põhjavee kogusele ja kvaliteedile.
6.8 Alternatiivide võrdluse kokkuvõte
Allpool on tabelis esitatud alternatiivide võrdluse kokkuvõtted kõigi hinnatud aspektide osas.
0-alternatiivi korral märkimisväärseid mõjusid ei kaasne. Alt-1 võrdlustulemusi kokku võttes
võib järeldada, et detailplaneeringu ala arendades kaasneb kavandatava tegevusega
ebasoodne mõju eelkõige õhukvaliteedile ja müraolukorrale. Samas on enamus ebasoodsaid
mõjusid leevendatavad ja kui järgida käesolevas aruandes soovitatud meetmeid, ei ole
põhjust ühtegi prognoositud mõju lugeda oluliselt ebasoodsaks või piirmäärasid/
keskkonnataluvust ületavaks.
Lõpliku otsuse ala planeeringulahenduse osas teevad detailplaneeringu protsessi tulemusena
kohalikud omavalitsused kaalutlusotsusena.
69 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Tabel 6.21. Alternatiivide võrdluse kokkuvõte
Mõju valdkond 0-alt (olemasoleva olukorra jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju maakasutusele Mõju pole, kuna
maakasutust mõjutavaid
tegevusi ei kavandata.
Kavandatava tegevusega ei ole arvestades ala ja
selle lähiümbruse senist kasutust ette näha
piirkonna maastikule ega maakasutusele olulist
negatiivset muutust ning olulist ebasoodsat
keskkonnamõju.
Müra mõju Mõju pole, kuna
liikluskoormust
mõjutavaid tegevusi ei
toimu ning tööstusmüra
ei lisandu.
Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane
ebasoodne mõju, kuna tulenevalt lisandunud
liikluskoormusest kasvavad ka müratasemed, kuid müra
normtasemete ületamist ei ole ette näha.
Ehitustegevusega kaasneb mõningane ebasoodne mõju,
samuti suurenevad ehitusaegsed liikluskoormused ning
vastavalt suurenevad ajutiselt ka müratasemed, kuid
müra normtasemete ületamist ei ole ette näha.
Võimalike häiringute esinemise tõenäosuse
vähendamiseks tuleb rakendada leevendavaid
meetmeid.
Vibratsiooni mõju
Mõju pole, kuna
vibratsiooni tekitavaid
tegevusi ei kavandata.
Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane
ebasoodne mõju, kuid ohtu mõjualas paiknevate hoonete
ja rajatiste seisukorrale ei ole ette näha. Võimalike
häiringute esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb
rakendada (eelkõige ehitusaegselt) leevendavaid
meetmeid.
Mõju välisõhu kvaliteedile
Mõju pole, kuna välisõhu
kvaliteeti mõjutavaid
tegevusi ei toimu.
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju piirkonna
õhukvaliteedile. Ehitustöödel on vajalik rakendada
leevendavaid meetmeid.
Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale, sh valgusreostus ning maastikuilmele ja vaadetele
Mõju pole, kuna
sotsiaalseid vajadusi ja
vara mõjutavaid tegevusi
ei toimu.
Olulist mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele
ja varale käesoleva planeeringuga kavandatava
tegevusega hinnanguliselt ei kaasne, kui rakendatakse
leevendavaid meetmeid.
Olulise mõjuga valgusreostuse vältimiseks tuleb
rakendada leevendavaid meetmeid.
Ebasoodsa mõju vähendamiseks vaadetele ja
maastikuilmele on vajalik säilitada olemasolev ja rajada
täiendav kõrghaljastus.
Mõju pinnasele
Mõju pole, kuna
pinnast mõjutavaid
tegevusi ei toimu.
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne
kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju
planeeringuala ja selle ümbruse pinnasele.
Mõju pinnaveele
Mõju pole, kuna
pinnavett mõjutavaid
tegevusi ei toimu.
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne
kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju
piirkonna pinnaveele.
Mõju põhjaveele
Mõju pole, kuna
põhjavett mõjutavaid
tegevusi ei toimu.
Leevendavate meetmete rakendamisel ning seire
teostamisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist
ebasoodsat mõju piirkonna põhjavee kogusele ja
kvaliteedile.
70 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
7 LEEVENDAVAD MEETMED
Käesolevas peatükis esitatakse valdkondade kaupa koondloetelu KSH aruandes esitatud
ettepanekutest ja leevendavatest meetmetest, millega on soovitatav arvestada, et DP alal
võimalikku ebasoodsat mõju vähendada ning olulist ebasoodsat mõju vältida.
Müra mõju
Soovitused mürahäiringu täiendavaks vähendamiseks:
▪ hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid)
paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud eluhoonetest
võimalikult kaugele (vastassuunas ehk nt ala sisse). Vajadusel saab tehnoseadmete ümber
rajada lokaalse müraekraani või mürasummutuskasti;
▪ vältida suures mahus transporditöid (sh ala sisesed liikumised ja laadimistööd) öisel ajal ehk
öiseid rangemaid müra normtasemeid (ning inimeste puhkeaega) silmas pidades ajavahemikus
23.00-7.00;
▪ võimalike öiste lühiajaliste häiringute minimeerimiseks on soovitatav võimalusel vältida või
võimalikult väikses mahus teostada töid (tõstukite/traktorite liikumised) tootmisala loode- ja
kirdepoolses osas, kus asuvad tootmisalale lähimad eluhooned;
▪ masinapargi täiendamisel on soovitatav eelistada masinaid/seadmeid, mille poolt tekitatav
müratase (helivõimsustase, LwA) on väiksem;
▪ kuigi tootmisala laiendamisest tingitud suurenevate liikluskoormuste korral ei esine liiklusmüra
normtasemete ületamist piirkonna teede äärsete lähimate eluhoonete alal, on raskeveokite
liikluskoormuse mõningase suurenemise korral elamupiirkondade lähistel mõistlik kaaluda
madalama lubatud maksimaalse sõidukiiruse kehtestamist, mis lisaks müraolukorra
parandamisele aitab tagada ka ohutut liiklemist (sh jalakäijatel). Samas võib tee iseloomust
tulenevalt tegelik sõidukiirus juba jäädagi lubatud maksimaalsest sõidukiirusest väiksemaks;
▪ ehituse ajal võimalusel on soovitatav vältida elamupiirkondi läbivat suuremahulist öist transporti
ning veod koondada maksimaalselt päevasele ajale.
Vibratsiooni mõju
Ehitusaegsete vibratsioonimõjude vältimiseks ja vähendamise meetmeteks on
intensiivsemate tööde ajastamine päevasele tööajale, elanike teavitamine tööde
teostamisest, hoolikas töö planeerimine (sh optimaalsete seadmete kasutamine) ja masinate
hooldus.
Mõju välisõhu kvaliteedile
Saasteainete välisõhku suunamist ja levikut ehitustöödel ajal on võimalik hoida kontrolli all
korralduslike ning tehniliste meetmetega. Näiteks tolmavate materjalide ja jäätmete
käitlemisel nende niisutamine, seadmete või materjalide katmine (nt veokite ka tmine
koormakattega). Ehitusplatsidel ja neile viivatel teedel teostatakse tolmutõrjet ning tööks
kasutatavad veokeid ja masinaid puhastatakse neile kogunevast tolmust. Lisaks jälgitakse
ehitus- ja pinnasetöödel ilmastikutingimusi (tuule suund ja tugevus, õhuniiskus).
Valgusreostuse mõju
Järgida järgmisi põhimõtteid:
▪ vältida ebavajalikku ja liigset valgustust. Soovitatav on kasutada liikumisanduritega valgustussüsteemi, mis lülitab valguse kasutajate puudumisel välja. Valgustuse negatiivseid
71 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
mõjusid on sellisel viisil võimalik leevendada territooriumi osadel, mida aktiivselt pimedal ajal ei kasutata ning mis ei nõua turvalisuse ja ohutuse kaalutlusel püsivat valgustamist;
▪ valgusvoog peab olema suunatud valgustamist vajavale objektile, st tuleb vältida valguse hajumist. Näiteks valgustite suunamine territooriumi keskosa suunas, mitte keskelt väljapoole jms;
▪ ülesse suunatud valgusvoog tuleb viia miinimumini – paigaldada „lambivarjud”, mis suunavad valguse horisontaaltasandist allapoole, eelistatult väiksema kui 70 kraadise nurga all;
▪ laternapostid peavad olema võimalikult madalad;
▪ eelistada säästlikke valgusteid, siis annavad parema spektraaljaotusega valguse. Sellisel juhul on tagatud parem nähtavus juba madalamate valgustuse näitajate juures.
Mõju vaadetele ja maastikuilmele
Ebasoodsa mõju vähendamiseks vaadetele ja maastikuilmele on vajalik säilitada olemasolev
ja rajada täiendav kõrghaljastus.
Mõju pinnasele
Ehitustööde käigus tuleb vältida lekkiva tehnika kasutamist, õnnetusjuhtumite korral tuleb
mahavalgunud naftaproduktid eemaldada kuivmenetlusega. Pinnavee kaitseks tuleb
ehitusperioodil arvestada veekaitsenõuetega ning vältida pinnase ladustamist
maaparandussüsteemide ning veekogude kaitsevööndites.
DP alale kavandatava diiselkütuse mahuti paigaldamisel ja tankla rajamisel tuleb järgida
keskkonnaministri 20.09.2019 määrust nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või
biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus “.
Põllumajandustehnika ladu ja remondihall peavad olema lekkekindla põrandaga, kust
võimalike lekete korral keskkonnaohtlikud kemikaalid vahetult pinnasele ja põhjavette ei satu
ning neid on võimalik kuivmenetlusega eemaldada.
Sõnniku- ja virtsahoidlate ning silohoidlate rajamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri
03.10.2019 määrusest nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee
kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks “.
Mõju pinnaveele
Tootmise laiendamisel on eesvoolukraavile vajalik täiendava settelodu rajamine .
Olemasolevat settebasseini ja settelodusid tuleb tühjendada vajaduspõhiselt. A rvestada tuleb
võimalike avariiolukordadega ning tagada, et vajadusel oleks võimalik väljavool eesvoolu
sulgeda (sulgurkorgi paigaldamine).
Planeeringualal asuvatest reostusohtlikest kohtadest (nt sõiduteed, parkimisplats jm t)
ärajuhitavad sademeveed peavad enne kraavi juhtimist läbima õlipüüduri.
Ehitusaegsed pinnaseveed ning sademeveed peavad enne suublasse juhtimist läbima eraldi
süvendid või settetiigid.
Mõju põhjaveele
Puurkaevu rajamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „ Nõuded
salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning
lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise,
rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning
puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus - või
kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu
ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu
ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõuetest.
Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb järgida veeseaduse § 151 seatud piiranguid ning
hooldusalal § 154 seatud piiranguid.
72 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
Sõõrike veiselauda puurkaevude tootlikkuse hinnangu alusel annab KSH seireks järgmised
soovitused:
▪ Sõõrike lauda puurkaevude mõju jälgimiseks on soovitatav teostada veetasemete seiret laudakompleksile lähimates puurkaevudes. Lähimad Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaevud on puurkaev 26226 (Karu pumpla kinnistu KÜ 93002:002:0270) ja puurkaev 14807 (Allika-Oja kinnistu KÜ 93002:002:0214);
▪ Veetaseme seiresse on soovitatav kaasata ka Nurmenuku (KÜ 93002:002:0231) kinnistu puurkaev ehitisregistri koodiga 220461265 (sügavus 18 m) ja Tilga (KÜ 93002:002:0170) kinnistu puurkaev ehitisregistri koodiga 220465383 (sügavus 11 m);
▪ Esimene veetasemete seire teostada enne laudakompleksi arendustegevust fooniandmete saamiseks;
▪ Edasine seire algab siis, kui veevõtt laudakompleksi puurkaevudest suureneb vastavalt kavandatavale tegevusele. Seire toimub sagedusega 1 kord aastas 3 aasta jooksul. Kui seireperioodil veetaseme alanemist ei esine, siis pidev seire lõpetatakse;
▪ Juhul kui rajatakse kolmas puurkaev, siis enne puurkaevu kasutuselevõttu teostada puurkaevus katsepumpamised veekihti moodustavate kivimite hüdrodünaamiliste parameetrite kirjeldamiseks;
▪ Veetasemeid lähimates puurkaevudes on võimalik seirata vaid puurkaevu valdaja nõusolekul ning eeldusel, et puurkaevu on avatav ning selle konstruktsioon võimaldab veetaseme mõõtmist.
73 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
8 KSH ARUANDE AVALIKUSTAMINE, ESITATUD ETTEPANEKUD
Detailplaneeringu KSH menetlusel on aluseks planeerimisseadus (PlanS). Vastavalt PlanS §
124. (7): Kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegiline
hindamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele
ettenähtud nõuetest.
Vastavalt PlanS § 124 lg 7: Kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju
strateegiline hindamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu
menetlemisele ettenähtud nõuetest . Käesoleva KSH käigus viidi läbi DP ja KSH aruande
eelnõu avalikustamine vastavalt PlanS § 82-84.
Täiendatakse pärast DP ja KSH aruande eelnõu avalikku väljapanekut.
74 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
9 KOKKUVÕTE
Käesolev KSH analüüsib Sõõrike farmi detailplaneeringu (edaspidi ka DP) elluviimisega
potentsiaalselt kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid alternatiivsete lahenduste korral (0-alt ja
Alt-1) ning töötab välja meetmed mõjude leevendamiseks.
DP algatati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 22. Detailplaneeringu
koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Põhja-Pärnumaa
Vallavalitsus. Detailplaneeringu ja KSH koostaja on Hendrikson & Ko OÜ.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi
kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine,
kinnistute maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine.
KSH aruande peatükis 4 on käsitletud detailplaneeringu seoseid asjakohaste arengu - ja
planeerimisdokumentidega. Analüüsi tulemusena järeldati, et detailplaneeringuga
kavandatav tegevus üldjoontes vastab strateegilistes dokumentides (maakonnaplaneering,
KOV üldplaneeringud) kajastatud põhimõtetele.
KSH käigus käsitleti ja võrreldi järgmiseid alternatiivseid arengustsenaariumeid:
0-alternatiiv - olemasoleva olukorra jätkumine ilma kavandatavat tegevust ellu viimata;
Alternatiiv 1 - detailplaneeringu eskiislahendus seisuga 23.01.2024.
KSH programmi etapis (vt Lisa 1) viidi läbi sõelumine, kus määratleti eeldatavalt olulised keskkonnamõjud (ja mõjud, mille olulisust ei saanud programmi etapis välistada). Nende mõjude kohta viidi KSH käigus läbi välismõjude analüüs. Mõjude hindamise käigus käsitleti KSH-s järgmiseid teemasid:
Mõju maakasutusele;
Müra mõju;
Vibratsiooni mõju;
Mõju välisõhu kvaliteedile;
Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale, sh:
- Valgusreostuse mõju;
- Mõju vaadetele ja maastikuilmele;
Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele.
0-alternatiivi korral märkimisväärseid mõjusid ei kaasne. Mõjude analüüsi ja alternatiivide võrdluse tulemusel järeldati, et detailplaneeringu ala arendades kaasneb kavandatava tegevusega ebasoodsaid mõjusid. Ebasoodsad mõjud ilmnevad eelkõige õhukvaliteedile ja liiklus- ja tööstusmüra tõusust lähtuvalt müraolukorrale. Samas on enamik ebasoodsaid mõjusid leevendatavad ja kui järgida käesolevas aruandes soovitatud meetmeid, ei ole põhjust ühtegi prognoositud mõju lugeda oluliselt ebasoodsaks või piirmäärasid/keskkonnataluvust ületavaks. Lõpliku otsuse ala planeeringulahenduse osas teeb detailplaneeringu protsessi tulemusena kohalik omavalitsus kaalutlusotsusena.
Aruande peatükis 7 on toodud valdkondade kaupa koondloetelu KSH aruandes esitatud
ettepanekutest ja leevendavatest meetmetest ning seirest, millega on soovitatav arvestada,
et DP alal võimalikku ebasoodsat mõju vähendada ning olulist ebasoodsat mõju vältida .
75 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
KIRJANDUS
Atmosfääriõhu kaitse seadus
Kemikaaliseadus
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
Keskkonnaportaal https://keskkonnaportaal.ee/page/home-et
Lääne-Eesti veemajanduskava. Kinnitatud 07.10.2022
Maa-ameti geoportaal https://geoportaal.maaamet.ee/
Planeerimisseadus
Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering
Pärnu maakonnaplaneering 2030
Pärnumaa arengustrateegia 2035+
Sõõrike veiselauda puurkaevude tootlikkuse hinnang. Töö nr 23/4254. OÜ Inseneribüroo
STEIGER. Tallinn 2023
Veeseadus
Vändra valla üldplaneering
76 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.dge.ee
LISAD
Lisad on kättesaadavad järgmiselt lingilt:
Avalikustamisele
Lisa 1. KSH väljatöötamise kavatsus koos lisadega
Lisa 2. Eskiislahendus seisuga 23.01.2024
Lisa 3. PTA 22.06.2023 kiri nr 6.2-2/29662
Lisa 4. Sõõrike veiselauda puurkaevude tootlikkuse
hinnang
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Detailplaneeringu kooskõlastamine | 24.11.2024 | 2 | 7.2-2/24/3813-7 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Vaki küla Sõõrike farmi detailplaneeringu kooskõlastamine | 06.11.2024 | 2 | 7.2-2/24/3813-6 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Teade Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisi ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu tulemustest | 29.05.2024 | 2 | 7.2-2/24/3813-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku pikendamine | 05.04.2024 | 3 | 7.2-2/24/3813-4 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Ettepanekud lähteseisukohtadele ja KSH programmile | 05.03.2023 | 392 | 7.2-2/23/3813-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneering | 15.02.2023 | 410 | 7.2-2/23/3813-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Seisukohad Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamiseks | 25.07.2022 | 615 | 7.2-2/22/14458-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamisest | 29.06.2022 | 641 | 7.2-2/22/14458-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |