Ettepanekud lähteseisukohtadele ja KSH programmile

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

[email protected]

Pärnu-Paide mnt 2

87701, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa

vald Pärnu maakond

Teie 15.02.2023 nr 7-2/405

Meie 05.03.2023 nr 7.2-2/23/3813-2

Ettepanekud Sõõrike farmi

detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja

KSH programmile

Olete esitanud Transpordiametile Pärnu maakonna Põhja-Pärnumaa valla Vaki küla Sõõrike farmi

detailplaneeringu (edaspidi planeering) lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi ettepanekute esitamiseks.

Planeeringu eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi kaasajastamine ja laiendamine

ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine, maakasutuse sihtotstarbe ja

ehitusõiguse määramine.

Oleme lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmiga tutvunud

ning esitame järgnevad ettepanekud.

1. Transpordiamet on andnud seisukohad planeeringu koostamiseks 25.07.2022 kirjaga nr 7.2-

2/22/714458-2. Palume nimetatud kirjale viidata lähteseisukohtade punktis 9.1. või mõnes

teises sobivas punktis.

2. Palume KSH programmi tabelis 3 sõnastada Transpordiameti mõju ja/või huvi järgnevalt: „DP

ala külgneb riigiteega nr 19247. Vastutab tee toimivuse ja ohutuse eest“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Soorike_farmi_DP_KSH_programm_eetepanekute_esitamiseks_29112022.pdf

58581095, [email protected]

Krista Lahtvee

Juhtekspert (KMH litsents KMH0158)

Sõõrike farmi detailplaneering

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ETTEPANEKUTE ESITAMISEKS

Töö nr 22004360 Tartu 2022

V e

rs io

o n

2 9

.1 1

.2 0

2 2

/// T Ö

Ö N

R 2

2 0

0 4

3 6

0

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................. 3

SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5

1. KSH EESMÄRK JA ULATUS ................................................................................ 7

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE NING SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE

VÕIMALUSTE KIRJELDUS ......................................................................................... 9

3. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA ...... 10

3.1. Pärnu maakonnaplaneering.......................................................................... 10

3.2. Pärnumaa arengustrateegia 2035+ ............................................................... 11

3.3. Vändra valla üldplaneering ........................................................................... 11

3.4. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering (koostamisel) ....................................... 13

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ................................ 14

4.1. Asustus ja maakasutus ................................................................................ 14

4.2. Geoloogia ja hüdrogeoloogia........................................................................ 14

4.3. Põhja- ja pinnavesi ...................................................................................... 14

4.4. Taimestik ja loomastik ................................................................................. 16

4.5. Ettevõtte ohtlikkus ....................................................................................... 16

4.6. Muud keskkonnatingimused ......................................................................... 16

5. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT

KAASNEV KESKKONNAMÕJU ................................................................................. 18

6. KSH KÄIGUS KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA .......................................... 20

7. DP JA KSH PROTSESSI KAASATUD OSAPOOLED........................................... 22

8. KSH EELDATAV AJAKAVA ............................................................................... 24

9. KSH PROGRAMMI JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI

KOOSTAJATE ANDMED ........................................................................................... 26

10. PLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD 27

LISAD ....................................................................................................................... 29

Lisa 1. DP ja KSH algatamisotsus .......................................................................... 29

Lisa 2. DP ja KSH algatamisest teavitamine ........................................................... 29

Lisa 3. DP eskiislahendus seisuga 29.11.2022 ....................................................... 29

Lisa 4. KSH juhteksperdi vastavus seaduses toodud sätetele ................................. 29

Lisa 5. Ametite esitatud seisukohad DP ja KSH algatamisele .................................. 29

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 5

SISSEJUHATUS

Käesolev aruanne sisaldab Sõõrike farmi detailplaneeringu planeerimisseaduse kohaseid

lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise ( edaspidi KSH) programmi.

Detailplaneering (edaspidi DP) ja KSH algatati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.06.2022

otsusega nr 22.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi

kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine,

kinnistute maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine. Planeeringuala

kogupindala on ca 72 ha (vt Joonis 1).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33

lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline

planeerimisdokumendiga kavandatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lg 1

p 27 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus niisuguse veisefarmi püstitamine, kus

saab kasvatada rohkem kui 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist (üle 8

kuu vanused lehmmullikad ja pullid). AS Vändra kavandab vastavalt algatamisotsusele

olemasoleva Sõõrikese farmi laudakompleksi kõrvale laiendust ca 3000-le piimalehmale,

ca 1000 kinnislehmale ja ca 1600-le alla 6 kuu vanusele loomale. Seega on tegemist

olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning detailplaneeringuga koos tuleb läbi viia KSH

menetlus vastavalt KeHJS nõuetele. Lisaks on laudakompleksi juurde kavandatud

biogaasijaam.

Joonis 1. Detailplaneeringu ala Vaki külas (Allikas: Maa-amet 2022)

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 6

DP ala moodustavad:

osaliselt Sõõrike farmi kinnistu (KÜ 93002:002:0046, 100% maatulundusmaa

sihtotstarbega), kus asub praegune farm;

osaliselt Pärna-Raudtee (KÜ 93002:002:0083,100% maatulundusmaa) ;

Jänese (KÜ 93002:002:0172, 100% maatulundusmaa), kus asuvad osaliselt

farmihooned;

Sõõrikemetsa (KÜ 93002:002:0267, 100% maatulundusmaa), kus asub

juurdepääsutee ja metsamaa;

osaliselt Murru (KÜ 93002:002:0241, 100% maatulundusmaa).

Tootmishooned, mis asuvad külades asustuse läheduses peavad oma mahult ja

välisilmelt sobima olemasolevasse keskkonda ning tootmisest tulenev negatiivne mõju

(müra, heitgaasid jms) ei ületaks kehtivaid normatiive. Tootmismaade laiendamine

planeeritakse kohtadesse, kus tootmismaade vahetus läheduses asustus puudub ning

tootmiseks vajalikud transpordivood ei kulge läbi küla. Tootmishoonete laiendamisel tuleb

arvestada mõjuga ümbritsevale keskkonnale (tootmisest tulenev saaste ja müra, liikluse

kasv ja heitgaasid, visuaalsed mõjutused) .

Planeeritav kompleksi laiendus kavandatakse katastriüksustele selliselt, et

katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil moodustab pindalaliselt

vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist. Väärtusliku põllumaa osale

kavandatakse põllumajanduslik tootmine, mis moodustab olemasoleva kompleksiga ühtse

terviku. Väärtuslikku põllumaad ei tükeldata rohketeks väikesteks osadeks, vaid säilivad

põllumajandusmaa massiivid ning kompleksi laiendus kavandatakse võimalikult lähedale

väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele.

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 7

1. KSH EESMÄRK JA ULATUS

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi

KeHJS) § 311 on KSH eesmärk:

arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide

koostamisel ning kehtestamisel;

tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;

edendada säästvat arengut.

Vastavalt KeHJS § 32 on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja

asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega

kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste

väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav

hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi

koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.

KeHJS § 33 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui

strateegiline planeerimisdokument koostatakse põllumajanduse valdkonnas ja selle

alusel kavandatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lg 1 p 27 kohaselt on

olulise keskkonnamõjuga tegevus niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada

rohkem kui 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist (üle 8 kuu vanused

lehmmullikad ja pullid).

KeHJS § 33 lg 21 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) mõistes

planeeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist PlanS sätestatud korras.

DP on üldplaneeringu (edaspidi ÜP) kohane ja teostatakse KSH, seega viiakse menetlus

läbi ÜP menetlusena, kuid koostöö ja kaasamine toimub DP koostamisele ettenähtud

nõuete alusel vastavalt PlanS § 124 lõigetele 7 ja 9.

KeHJS § 36 lg 2 toob välja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ülesanded:

määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise

planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;

sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;

sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste

planeerimisdokumentidega;

selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat

olulist keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese

keskkonnamõju esinemise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000

võrgustiku alale;

kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat

hindamismetoodikat;

nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel

kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud

huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu;

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 8

sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste

avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi

koostamise ajakavast;

sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning

programmi koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi KeHJS § 34

lg 4 p 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades,

milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;

kirjeldab KeHJS § 361 kohaseid asjaomaste asutuste või PlanS § 127 lg 1 ja lg

2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud seisukohti.

Võttes arvesse kavandava tegevuse iseloomu ning ümbruskonna keskkonnatingimusi,

määratleti keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus KSH programmis alljärgnevalt:

detailplaneeringu ala kui piirkond, kus kavandatava maakasutuse muutuse mõju

otseselt avaldub;

detailplaneeringu kontaktvöönd, millele planeeringuga kavandatav tegevus mõju

avaldab;

arvestatakse ka teiste lähipiirkonnas kavandatavate arendustega/tegevustega

ning võimalike koosmõjude avaldumisega 1.

Erinevate KSH-s käsitletavate keskkonnamõjude osas on ruumiline ulatus, kus avalduv

mõju võib olla oluline, erinev.

Detailsemalt on mõju hindamise eesmärki ja ulatust täpsustatud peatükkides 5 ja 6 koos

eeldatavate mõjude kirjelduse ja hindamismetoodikaga.

1 Vastav analüüs on käesoleva KSH käigus võimalik selles mahus, mil määral teave teiste arenduste kohta eksisteerib ja on kättesaadav. Käesoleva KSH käigus ei saa lahendada ega suunata tegevusi, mis käesoleva DP käsitlusalast väljuvad.

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 9

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE NING SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS

Planeeringu koostamise eesmärgiks on laiendada olemasolevat Sõõrikese farmi

laudakompleksi.

Eskiislahendusega on planeeritud laiendatavasse kompleksi 3000 piimalehma kohta,

1542 erivajadusega lehma kohta ja 550 vasikakohta. Olemasolev laudakompleks

renoveeritakse ning rajatakse ca 1700 noorlooma kohta. Lisaks on laudakompleksi juurde

kavandatud biogaasijaam.

Eskiisiga on kavandatud 8 uut vedelsõnniku ringhoidlat. Lisaks on ette nähtud rajatava

puurkaevu võimalik asukoht.

Hoonete ja rajatiste täpne paigutus planeeritaval maa-alal selgub detailplaneeringu

koostamise käigus (vt eskiis Lisas 3).

Reaalsed alternatiivsed võimalused

KSH aruande etapis hinnatakse kavandatavat tegevust ja selle reaalseid tehnilisi või

planeeringu ala sees paiknevaid asukoha alternatiive võrdluses 0 -alternatiiviga

(kavandatavat tegevust ei realiseerita). 0-alternatiiviks on detailplaneeringuga kavandatu

elluviimisest loobumine.

Juhul, kui detailplaneeringu või projekteerimise käigus erinevaid tehnilisi või asukoha

alternatiive lahendusi välja ei töötata ega kaaluta, ei ole KSH raames neid võimalik ning

mõistlik kunstlikult juurde tekitada.

Alternatiivide väljatöötamisel arvestati DP ja KSH algatamisotsust, olemasolevaid

projekteerimisnorme, õigusakte ning piirkonna keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke

tingimusi. Erinevate alternatiividena käsitletakse KSH-s järgmisi variante:

olemasoleva olukorra jätkumine ilma arendaja soovitud tegevuseta ( 0-

alternatiiv);

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu poolt 15.06.2022 otsusega nr 22 algatatud

detailplaneeringu kehtestamine ja elluviimine (Alternatiiv 1).

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 10

3. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA

3.1. PÄRNU MAAKONNAPLANEERING

Pärnu maakonna planeering 2 määratleb maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja

suundumused ajaraamis 2030+ ning see on loogiliseks jätkuks varasemale

maakonnaplaneeringule ja seda täpsustavatele teemaplaneering utele.

Maakonnaplaneeringuga on DP alal väärtuslik põllumajandusmaa. DP ala ei jää

rohevõrgustiku alale.

Maaliste piirkondade arendamiseks on maakonnaplaneeringus ette nähtud järgmised

tingimused:

maaliste piirkondade arendamise eeldused ja võimalused

täpsustada üldplaneeringuga;

eelistada uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse

keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste

jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade

olemasolu;

uue hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus- ja

hoonestusstruktuuri;

säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja

väärtuslikke põllumajandusmaid;

planeeringute koostamisel rakendada hajaasustusele tüüpilisi

lahendusi. Selleks võib üldplaneeringutes määrata hoonestatavate

kruntide suuruse, hoonegruppidesse kavandatavate hoonete

lubatud maksimaalne arvu, hoonegruppide lubatud

vahekaugused, mahud jne.

Üldised soovitused väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks:

hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna;

säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende

eesvoolud avatud;

mõjuvatel põhjustel ja täiendava kaalutlemise tulemusena on

väärtuslikku põllumajandusmaad võimalik kasutada ettevõtluse

arendamiseks (ümbertöötlemine ja väärindamine);

Maakonnaplaneering toob välja, et kaalutlusotsusena on võimalik väärtuslikku

põllumajandusmaad kasutada ettevõtluse arendamiseks. Seega kavandatav

tegevus on Pärnu maakonnaplaneeringuga vastavuses.

2 Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1 -4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas. Lääneranna valla osa (Lihula ja Hanila vallad), mis paiknes enne 2017. aasta haldusreformi Lääne maakonna haldusterritooriumil, kehtestati 22.03.2018 Lääne maakonnaplaneeringu koosseisus.

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 11

3.2. PÄRNUMAA ARENGUSTRATEEGIA 2035+

Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ 3 on varasema strateegia

„Pärnumaa 2030+“ ülevaatamise protsessi tulemusel valminud täiustatud, uue

tegevuskavaga ning pikema ajahorisondi kohta koostatud strateegia. Visioon aastaks

2035+ on: Pärnumaa on Euroopa ühes dünaamilisemas piirkonnas – Läänemere ruumis

- paiknev tuntud ja hinnatud regioon, mille edu põhineb haritud, ettevõtlikel, tervist ja

elukvaliteeti väärtustavatel elanikel.

Maakonna konkurentsivõimet ning edukust suurendavaks ühe läbimurdesuunana on

arengustrateegias käsitletud teadmistepõhist majandust. Visiooni kohaselt on aastaks

20234 Pärnumaal välja kujunenud koostöövõimeline ja mitmekülgne ettevõtluskeskkond,

kus panustatakse piirkonnaspetsiifiliste kompetentsivaldkondade ja neile tugineva

kõrgema lisandväärtusega ettevõtluse arendamisele ja toetamisele. Oskuslikult ja

sidustatult on ära kasutatud kohalikud bioressursid, toimub nende väärindamine ja kestlik

majandamine.

Kavandatav tegevus vastab Pärnumaa arengustrateegiale.

3.3. VÄNDRA VALLA ÜLDPLANEERING

DP ala asub endise Vändra valla üldplaneeringuga5 hõlmataval territooriumil. Kehtivas

Vändra valla Vändra piirkonna üldplaneeringus on toodud kasutamis -

ja ehitustingimused maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa nii olemasolevatel kui

planeeritavatel aladel.

Sõõrike farmi katastriüksusele (KÜ 93002:002:0046) on olemasoleva laudakompleksi

ulatuses määratud tootmismaa juhtotstarve, ülejäänud osas väärtuslik põllumaa . Jänese

katastriüksus (KÜ 93002:002:0172) on samuti määratud tootmismaa juhtotstarbega.

Sõõrike farm ei ole üldplaneeringuga määratletud nimekirjas, kus on välja toodud

tootmiskompleksid, kus tootmistegevus ei jätku. Pärna-Raudtee (93002:002:0083) ja

Murru (KÜ 93002:002:0241) katastriüksus on määratud väärtusliku põllumaana.

Vastavalt tootmismaa kasutamis- ja ehitustingimustele on tootmismaade arendamist

võimalik tagada olemasolevate alade ja nende osalise laiendamise baasil. Tootmise

suunamisel lähtutakse asustuse paiknemisest.

Üldplaneeringus on tootmisest lähtuvate negatiivsete mõjude vähendamise tagamiseks

täpsustatud tootmismaa kasutamis- ja ehitustingimused ning põhimõtted

detailplaneeringu koostamiseks, kus on öeldud, et tootmishoonete laiendamisel ning

taaskasutusele võtmisel peab arvestama, et planeeritav ettevõte mahutuks tootmisalale

koos selle tegevusega kaasnevate mõjudega. Tähelepanu tuleb pöörata, et

ümbritsevatele kinnistutele ei tohi ulatuda toomisettevõte poolt tekitatud piirangud, mis

võiksid piirata kinnistute kasutamist, ilma mõjutatavate kinnistuomanike nõusolekuta.

Samuti tuleb kaaluda enne ehitus- või kasutusloa väljastamist keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkust ja vajadusel viia läbi keskkonnamõju hindamine.

Tootmishooned, mis asuvad külades asustuse läheduses peavad oma mahult ja

välisilmelt sobima olemasolevasse keskkonda ning tootmisest tulenev negatiivne mõju

(müra, heitgaasid jms) ei ületaks kehtivaid normatiive. Tootmismaade laiendamine

3 http://pol.parnumaa.ee/content/editor/fi les/P%C3%A4rnumaa%20arengustrateegia%2001.01.2019.pdf Kõik Pärnumaa seitse kohaliku omavalitsuse volikogu on määrusega arengustrateegia "Pärnumaa 2035+" heaks kiitnud. 4 Arengustrateegias on tegevuskavad koostatud lühema ajaperspektiiviga kui dokumendi üldine ajaraam. Ettevõtluse puhul on vaadeldud ajavahemikku kuni aastani 2023. 5 Kehtestatud Vändra Vallavolikogu 21. september 2010 määrusega nr 30

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 12

planeeritakse kohtadesse, kus tootmismaade vahetus läheduses asustus puudub ning

tootmiseks vajalikud transpordivood ei kulge läbi küla. Tootmishoonete laiendamisel tuleb

arvestada mõjuga ümbritsevale keskkonnale (tootmisest tulenev saaste ja müra, liikluse

kasv ja heitgaasid, visuaalsed mõjutused).

Joonis 2. Üldplaneeringu põhikaart (täiendatud 13.02.2018) DP ala lähistel.

Üldplaneeringu kohaselt kuuluvad üldjuhul väärtuslikud põllumaad säilitamisele ning on

mõeldud sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Väärtusliku põllumaa säilimise üheks

meetmeks on, et põllumaa tuleb säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks.

Sõõrike farmi katastriüksus olemasoleva laudakompleksi ulatuses ja katastriüksuse

lääneosa kuni 19247 Massu teeni on üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu

koostamise kohustusega alana. Muuhulgas on detailplaneeringu koostamise kohustus,

kui planeeritakse üle 500 m² ehitusaluse pinnaga tootmis - või laohooneid.

Vastavalt üldplaneeringule peab detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja

juhul detailplaneeringu koostamisel vähemalt 60% planeeritavast maa -alast saama

üldplaneeringuga määratud juhtfunktsiooni (st. katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi

määratud ala krundil peab pindalaliselt moodustama vähemalt 60% üldplaneeringus

toodud juhtfunktsioonist). Sel juhul loetakse detailplaneering koostatuks v astavuses

kehtestatud üldplaneeringuga.

Planeeritav kompleksi laiendus kavandatakse katastriüksustele selliselt, et

katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil moodustab pindalaliselt

vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist . Väärtusliku põllumaa osale

kavandatakse põllumajanduslik tootmine, mis moodustab olemasoleva kompleksiga ühtse

terviku. Väärtuslikku põllumaad ei tükeldata rohketeks väikesteks osadeks, vaid säilivad

põllumajandusmaa massiivid ning kompleksi laiendus kavandatakse võimalikult lähedale

väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele.

Kavandatav tegevus vastab kehtivale üldplaneeringule.

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 13

3.4. PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA ÜLDPLANEERING (KOOSTAMISEL)

Vabariigi Valitsuse 12.01.2017 määruse nr 9 “Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja

Vändra valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a

määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine ” alusel

moodustus 21.10.2017 Põhja-Pärnumaa vald.

Ühinemise järel moodustunud Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu üldiseks

eesmärgiks on algatamisotsuses 6 märgitud kogu valla territooriumi ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning maa-aladele otstarbekaima ja

jätkusuutlikuima kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete

ressursside parima kasutusviisi.

Seisuga oktoober 2022 on koostatava üldplaneeringu eelnõu ja üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu läbinud avaliku väljapaneku

etapi.

Joonis 3. Koostamisel oleva üldplaneeringu idaosa põhijoonis (eelnõu seisuga 21.11.2021) DP ala

lähistel.

Koostatava üldplaneeringu kohaselt on osaliselt laiendatud Sõõrike farmikompleksi

tootmise maa-ala. Väärtusliku põllumajandusmaa ulatust on võrreldes kehtiva

üldplaneeringuga DP alal vähendatud ning planeeritav väärtuslik põllumajandusmaa

kattub planeeritud tootmise maa-alaga.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus koostatava üldplaneeringuga.

6 Algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 14

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE

4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS

Planeeringualaga hõlmatud kinnistud asuvad Põhja-Pärnumaa vallas Vaki külas (vt Joonis 1). Planeeringuala suurus kokku on ca 72 ha. Planeeringualal paikneb olemasolev Sõõrike farmikompleks ning haritavad põllumassiivid. Juurdepääs farmikompleksile toimub praegu mööda Massu teed. DP lahendusega planeeritakse ligipääs ka Raudteetammi teelt (reg istrikood 9300114).

Lähimad elamud paiknevad planeeringuala vahetus läheduses lääneküljel Kaldu kinnistul

(KÜ 93002:002:0266, 100% elamumaa), Tilga kinnistul (KÜ 93002:002:0170, 100%

maatulundusmaa), Nurmenuku kinnistul (KÜ 93002:002:0231, 100% maatulundusmaa),

Vaki koolimaja kinnistul (KÜ 93002:002:0230, 100% maatulundusmaa). DP alast kirde

suunas on lähimad elamud Kaasiku (KÜ 93002:001:0152, 100% maatulundusmaa) ja

Mirme (KÜ 93002:002:0205, 100% maatulundusmaa) kinnistutel. Ida suunas asub lähim

elamu Nurmesalu kinnistul (KÜ 93002:002:0089, 100% maatulundusmaa).

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek olemasolevate katastriüksuste

ümberkruntimiseks ja sihtotstarbe muutmiseks.

4.2. GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA

Põhja-Pärnumaa vald paikneb valdavalt Lääne-Eesti madalikul, mis on Eesti

tasandikualadel kujunenutest kõige suurem ja mitmekesisemate loodusoludega

maastikurajoon. Põhja-Pärnumaa kuulub ala lõunaossa, mis on liustiku- ja mere ning

sootekkeline. Aluspõhi koosneb Ordoviitsiumi-Siluri lubjakividest.

Pinnakatte paksus planeeringualal on õhuke, ca 1 m. DP alal moodustavad pinnakatte

glatsiofluviaalsed ja jääjärvelised setted.

Planeeringuala on tasase reljeefiga (absoluutkõrgusega 31-35 m). Planeeringualal teadaolevalt jääkreostust ei esine.

4.3. PÕHJA- JA PINNAVESI

Planeeringuala asub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonnas ning jääb Vändra jõe

(VEE1130700) valgalale. Vändra jõe lõigu Vändra_2 (Imsi ojast Massu jõeni)

vooluveekogumi ökoloogiline ja koondseisund on Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava7 alusel hea.

Planeeritaval alal on PARNA maaparandussüsteem (6113130010030 ja 6113070030210),

mille eesvoolude suublateks on Vaki oja (VEE1131300) ja Vändra jõgi (vt Joonis 4).

7 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud Keskkonnaministeeriumi 07.10.2022 käskkirjaga nr 1 - 2/22/357 https://envir.ee/media/7664/download

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 15

DP ala lääneküljel kulgeb 14,7 km2 valgalaga Vaki oja, mille veekaitsevöönd on 10

meetrit, ehituskeeluvöönd 25 meetrit ja piiranguvöönd 50 meetrit. Oja suubub Vändra

jõkke planeeringualast ca 500 m kaugusel lõunas.

Joonis 4. Veekaitselised piirangud planeeritava ala piirkonnas (Allikas: Maa-amet 2022)

Detailplaneeringuala jääb keskmiselt kaitstud põhjaveega alale. Kavandatava tegevuse

alal levivad kaks aluspõhja veekompleksi:

Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) Pärnu põhjaveekogum – S-O põhjaveekogum on

piirkonna veevarustuse seisukohast tähtis veekogum. Vaki küla veekogumi

veevaru ei ole tänase seisuga kinnitatud. Pärnu põhjaveekogumi koondseisund on

hea.

Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas –

põhjaveekogum O-Cm levib kogu Pärnu maakonna alal, kuid paikneb sügaval .

Vaki küla veekogumi veevaru ei ole tänase seisuga kinnitatud.

Planeeringualal paiknevad puurkaevud on toodud tabelis 1 ja Joonisel 4.

Tabel 1. Puurkaevud planeeringualal

Puurkaevud DP alal PRK0006355 PRK0056168

Puurkaevu tüüp Tarbepuurkaev olmevee saamiseks Tarbepuurkaev olmevee saamiseks

Põhjavee-kogum S-O Pärnu põhjaveekogum S-O Pärnu põhjaveekogum

Koordinaadid X:6500720

Y:557440

X:6500563

Y:557588

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 16

Ehitusaasta 1969 2017

Sügavus, m 120 150

Sanitaarkaitseala ulatus, m 30 50

Puurkaevu läbilõige (paksus, m)

Liivsavi rähaga – 3 m; lubjakivi – 4 m; dolomiit ja dolomiidistunud lubjakivi – 98 m; savikas lubjakivi – 15 m.

Moreen – 1,2 m; Lubja- ja dolokivi – 106,8 m; savikas lubjakivi – 42 m.

4.4. TAIMESTIK JA LOOMASTIK

DP alal ja selle vahetus läheduses kaitsealuseid liike ei elutse . Planeeringuala

moodustab pea täies ulatuses intensiivselt haritav põllumaa ning ala on haljastamata.

Lähim Natura ala on Taarikõnnu-Kaisma linnuala ja Taarikõnnu loodusala ca 3,7 km

kaugusel loodes.

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses rohelise võrgustiku alasid ja koridore ei

paikne.

4.5. ETTEVÕTTE OHTLIKKUS

Biogaasi puhul on tegemist ohtliku kemikaaliga vastavalt majandus - ja taristuministri

02.02.2016 määruse nr 108 lisa tabeli 2 „Ohtlikud kemikaalid“ punktile 18.

Planeeritavas biogaasi tootmiskompleksis ei kavandata tootmist ega toodangu

ladustamist sellises mahus, et kinnistul hoitava biogaasi kogus saavutaks ohtliku

ettevõtte künniskoguse (5 t). Kuna kavandatavates seadmetes jääb biogaasi kogus alla

5 t, siis ei ole rajatava tootmiskompleksi puhul tegemist ohtliku ettevõttega.

4.6. MUUD KESKKONNATINGIMUSED

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlases 9 on esitatud Eesti pinnase Rn-

sisalduste tasemed. Pinnaseõhu Rn-sisalduste tasemed on määratud lähtuvalt Eesti

standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ ning jaotuvad järgmiselt:

madal (< 10 kBq/m³);

normaalne (10‒50 kBq/m³);

kõrge (50–250 kBq/m³);

ülikõrge (> 250 kBq/m³).

8 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018 9 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiateenistus, 2017 https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 17

Planeeringuala jääb täies ulatuses normaalse radooniriskiga alale, kus radoonitase on

vahemikus 30-50 kBq/m3. WHO10 poolt tunnustatud elu-, olme- ja tööruumide siseõhu Rn-

sisaldus aasta keskmisena on kuni 100 Bq/m³, mille ületamine on tungivalt ebasoovitav,

kuna sellest tasemest kõrgemad sisaldused avaldavad märkimisväärset negatiivset mõju

tervisele. Rn-sisaldust aasta keskmisena 300 Bq/m³ ei tohi EL liikmesriigid ületada BSS

(Basic Safety Standards) direktiivi kohaselt.

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase kohaselt soovitatakse aladel, kus Rn -

sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, teha eelnevalt elamute, olme- ja teiste sarnaste

hoonete projekteerimisel detailsemad uuringud.

10 WHO Handbook on Indoor Radon. A public health perspective. WHO, 20 09 https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/44149/9789241547673_eng.pdf;jsessionid=D190671494D193C2FD61C605 DD9 274B4?sequence=1

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 18

5. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI

ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV

KESKKONNAMÕJU

Detailplaneeringu KSH on algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega

nr 22, otsuses on lisatud KSH algatamise põhjused ning nõuded KSH sisule.

Algatamisotsus on lisatud käesolevale programmile (Lisa 1). Käesolevas programmis

vajadusel täpsustatakse algatamise otsuses esitatud tingimusi. Kui algatamisotsuse ja

käesoleva KSH programmi vahel esinevad erinevused, kehtivad käesolevas

dokumendis esitatud tingimused ja täpsustused.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse

elluviimisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju

vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi

valikuks.

Sõõrike farmi laiendamine asustatud piirkonnas toob endaga kaasa nii ehitusaegseid kui

ka kasutusaegseid mõjusid, mis võivad olla olulised.

Alljärgnevalt on tabelis 2 esitatud kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide

elluviimisega kaasneda võivad mõjud ning tegevuse poolt mõjutatavad

keskkonnaelemendid, mille puhul on põhjust eeldada võimalikku olulise ebasoodsa mõju

avaldumist ning mida KSH aruande raames hinnatakse vastavalt ptk 6 kirjeldatud

hindamismetoodikale.

Tabel 2. KSH käigus hinnatavad mõjuvaldkonnad ja mõjuala suurus

Mõjuvaldkond / mõjutatav keskkonnaelement

Mõju allikas / olulise keskkonnamõju avaldumine

Mõjuala suurus

Mõju pinnaveele

Peamiseks mõjuallikaks on võimalike saasteainete sattumine pinnavette ehitusprotsessi ajal ja hilisemas kasutusetapis.

Mõjualaks on maaparandussüsteem, Vaki oja ja Vändra jõgi.

Mõju pinnasele ja põhjavee kvaliteedile

Nii ehitus- kui ka kasutusaegselt on võimalikuks oluliseks mõjuks õnnetusohuga seotud reostus ning kasutusaegselt farmi alalt pärinevast sademeveest või leketest (silo-, sõnnikuhoidla jm).

Pinnase puhul on mõjuala piiratud farmikompleksi vahetu naabrusega (ca 50 m), põhjavee puhul on võimalikuks mõjualaks pealmised põhjaveekihid.

Mõju välisõhu seisundile, lõhn

Ehitusaegselt võib oluline mõju avalduda läbi ehitusmasinate heitgaaside emissiooni ja tolmu leviku. Kasutusaegselt võib oluline mõju avalduda biogaasijaamast, laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest ning liiklusest tuleneva saasteainete emissiooniga.

Õhusaaste ehitusaegne (nt tolmu levik) mõjuala on ca 100 m. Kasutusaegne mõjuala farmikompleksist on ca 550 m.

Müra mõju

Ehitusaegselt võib ajutine mõju avalduda ehitustöödest tingitud müra tõttu. Kasutusaegselt võib teatud määral esineda liiklusest ning tehnoseadmetest (ventilatsiooniseadmete) tulenev müra.

Eeldatav oluline mõju jääb planeeringuala piiridesse. Lähimad eluhooned jäävad enam kui 300 m kaugusele peamistest ehitusaladest (tootmishoonetest), mis on tõenäoliselt piisav puhverala müra normtasemete tagamiseks.

Valguse mõju Ehitusaegselt võib oluline mõju avalduda läbi ehitusmasinate ja

Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb reeglina valgusallika lähistele, kuid

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 19

projektiala valgustuse. Kasutusaegselt on olulisim farmikompleksi valgustus.

sõltub ka konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast.

Mõju maakasutusele

Oluline mõju võib avalduda hõlmatava maa-ala kasutusviisi muutumises ning ka tuleviku kasutamisvõimaluste piiramises võrreldes olemasoleva olukorraga.

Füüsiline maakasutuse muutumine (maa põllumajanduslikust kasutusest väljaminek) toimub DP alal.

Mõju vaadetele ja maastikuilmele (visuaalne mõju)

Oluline mõju võib avalduda läbi vaadete piiramise.

Muutus maastikuilmes avaldab mõju lähipiirkonna elanikele.

Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Oluline mõju võib avalduda läbi müra- või valgushäiringu, visuaalse mõju, õhukvaliteedi, pinna- või põhjavee kvaliteedi halvenemise ja maakasutuse muutumise tõttu.

Biogaasijaama riskidega seotud mõjuala jääb DP ala vahetusse lähedusse. Teiste võimalike mõjude mõjuala ulatus on kirjeldatud eespool.

Kuna kõigi KeHJS § 40 lõige 4 loetletud aspektide käsitlemine ei ole käesoleva KSH puhul

asjakohane, on alljärgnevalt esitatud põhjendused, miks võib juba programmi etapis

hinnata, et vastavad mõjud pole olulised ning mille põhjalikum käs itlemine pole KSH-s

vajalik:

mõju kliimamuutusele – farmikompleksi tegevust ja mastaapi arvesse võttes ei ole

eeldatav oluline mõju kliimamuutusi põhjustatavatele teguritele, mistõttu ei ole

otstarbekas detailsemalt analüüsida kavandatava tegevuse mõju kliimamuutusele ;

mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura

2000 aladele – DP ala on intensiivselt haritud põllumaa, seega puudub oluline

mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Kavandatava tegevuse läheduses

kaitsealuseid liike ei elutse ning Natura 2000 alasid ei paikne;

mõju kultuuripärandile – planeeringualal ega selle läheduses ei asu kaitsealuseid

kultuurimälestisi;

hinnang jäätmetekke võimaluste kohta – kavandatava tegevusega ei kaasne

püsivalt olulises mahus jäätmete teket (suuremas mahus jäätmeid tekib vaid

ehitusperioodil). Eeldusel, et jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele normidele ,

ei ole vajalik teemat detailsemalt KSH aruandes käsitleda;

piiriülene mõju – tegemist on väikesemahulise kavandatava tegevusega, mis ei

asu riigipiiri läheduses. Piiriülest mõju pole põhjust eeldada.

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 20

6. KSH KÄIGUS KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA

Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse traditsioonilist KSH protsessi. KSH protsess

jaguneb kahte faasi:

KSH programmi koostamine. KSH programm (käesolev dokument) on lähtekava,

kuidas planeeritakse keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) läbi viia, sh

esitatakse eeldatavad mõjuvaldkonnad, kaardistatakse osapooled ja huvitatud

isikud, analüüsitakse seoseid asjakohaste arengu- ja planeeringudokumentidega,

määratletakse vajalike uuringute maht, pannakse kokku eeldatav töörühm ning

pannakse paika protsessi läbiviimise ajakava;

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine ja aruande koostamine.

KSH aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument.

KSH protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Protsessist teavitatakse avalikkust ning

kõigil huvitatud isikutel on võimalus esitada omapoolseid seisukohti ning küsimusi. KSH

programmi eelnõu ja KSH aruande eelnõu osas küsitakse seisukohta asjaomastelt

asutustelt. Valminud KSH aruande tutvustamiseks ning seisukohtade saamiseks

korraldatakse avalik väljapanek ning avalik arutelu. Avalikustamise käigus kirjalikult

esitatud küsimused, ettepanekud ja vastuväited ning vastused neile lisatakse KSH

aruande dokumendile.

Üldiselt on KSH-de (strateegilise hindamise) puhul sobivaimaks ja sisuliselt õigeimaks

metoodikaks vastavusanalüüs. Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse strateegilises

dokumendis käsitletud alternatiivsete arengustsenaariumite vastavust antud strateegilise

dokumendi puhul asjakohastele strateegilistele keskkonnaeesmärkidele.

Vastavusanalüüs peab andma vastuse, kas erinevad arengustsenaariumid aitavad liikuda

strateegiliste eesmärkide suunas või pigem töötavad eesmärk idele vastu.

Kuna aga antud juhul on strateegilise planeerimisdokumendiga (detailplaneeringuga)

kaasnevad mõjud eelkõige lokaalse (mitte strateegilise) iseloomuga, siis täismahus

vastavusanalüüsi läbi ei viida, küll aga käsitletakse strateegilise planeerim isdokumendi

seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega (vt ptk 3).

Käesoleva KSH puhul on sobivamaks meetodiks enam keskkonnamõju hindamisele

(KMH-le) iseloomulikud meetodid, eelkõige välismõjude analüüs. Käesolevas KSH

programmis on läbi viidud sõelumine, kus määratletud eeldatavalt olulised

keskkonnamõjud (ja mõjud, mille olulisust ei saa käesolevas etapis välistada), mida

välismõjude analüüsis käsitletakse.

Mõjude prognoosimisel, kirjeldamisel ja hindamisel kasutatakse KMH üldlevinud

metoodikaid ning konkreetsete keskkonnategurite puhul valitakse sobivad spetsiifilised

hindamismeetodid lähtuvalt mõju iseloomust ja ala spetsiifikast. Eeldatavalt kasutatakse

primaarandmete vahetut analüüsi, sekundaarandmete analüüsi, kaardikihtide võrdlemise

meetodit, eksperthinnangut, eriuuringuid (vt ptk 7) ning mainitud meetodite omavahel

kombineerimist.

KSH protsessis avaliku arutelu läbi viimisel kasutatakse modereeritud diskussiooni

meetodit.

KSH läbiviimiseks vajaliku informatsiooni kogumiseks peetakse käesoleva KSH

programmi etapis vajalikuks järgnevate eksperthinnangute andmist:

kavandatava tegevusega kaasneva õhusaaste ja lõhna hinnang, modelleerimine;

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 21

puurkaevude põhjaveevarustuse eksperthinnang;

kavandatava tegevusega kaasneva võimaliku müra mõju analüüs

(eksperthinnang).

Ülal mainimata valdkondlike eriuuringute ning välitööde vajadust KSH programmi etapis

ette ei nähta.

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22

7. DP JA KSH PROTSESSI KAASATUD OSAPOOLED

Vastavalt PlanS § 12711 koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutusega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ning detailplaneeringu ja KSH

koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on

avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, keda

detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt

puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid

ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad

mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus

võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise

planeerimisdokumendi vastu on hetkeseisuga (detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja esitab detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi huvitatud isikute seisukohavõtuks.

Tabel 3. Detailplaneeringu ja KSH koostamise protsessi kaasatavad isikud või asutused

Isik või asutus Mõju ja/või huvi Ettepanekute küsimine

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus DP ala asub Põhja-Pärnumaa valla territooriumil

DP koostamise korraldaja

Ettepanekuid küsitakse e- kirja teel.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu DP ja KSH koostamise algataja ning DP kehtestaja

Ettepanekuid küsitakse e- kirja teel.

Keskkonnaamet DP elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju.

Keskkonnakasutuse ja looduskaitse poliitika elluviimine

Ettepanekuid küsitakse e- kirja teel.

Rahandusministeerium DP järelevalve. Tasakaalustatud arengu suunaja

Ettepanekuid küsitakse e- kirja teel.

Põllumajandus- ja Toiduamet DP alal asub maaparandussüsteem Ettepanekuid küsitakse e- kirja teel.

Maa-amet Osaleb riigi maapoliitika arendamisel ja elluviimisel.

Ettepanekuid küsitakse e- kirja teel.

Maaeluministeerium DP alal asub Põhja-Pärnumaa valla kehtiva üldplaneeringu (Vändra valla üldplaneeringu) kohane väärtuslik põllumaa

Ettepanekuid küsitakse e- kirja teel.

Transpordiamet DP ala külgneb riigiteega nr 19247 Massu tee.

Vastutab teeliikluse ja -ohutuse eest

Ettepanekuid küsitakse e- kirja teel.

Päästeamet DP käsitleb tuleohutusnõudeid. Ettepanekuid küsitakse e- kirja teel.

11 Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 7 lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud

nõuetest kui detailplaneeringu koostamisel on KSH nõutav. Üldplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja asutused on nimetatud planeerimisseaduse § 76, mis aga sisuliselt ühtivad § 127 nimetatud (ja käesolevas peatükis välja toodud) isikute ja asutustega.

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 23

Isik või asutus Mõju ja/või huvi Ettepanekute küsimine

Tuleohutuse tagamine

Terviseamet DP-ga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist.

Terviseameti huvi on kaitsta ja hoida Eesti elanike tervist ja toetada tervisliku elukeskkonna kujundamist

Ettepanekuid küsitakse e- kirja teel.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda Keskkonnakaitse edendamine Ettepanekuid küsitakse e- kirja teel.

Olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad (Elektrilevi OÜ, Elering AS)

On vastutavad alal paiknevate tehnovõrkude eest

Ettepanekuid küsitakse e- kirja teel.

Naaberkinnisasjade omanikud ehk piirinaabrid

Isikute õigusi võib planeering puudutada.

On huvitatud maa võimalikult kasulikust kasutamisest ja oma tervisest.

Ettepanekuid küsitakse e- kirja teel.

Planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused

Isikud ja asutused, keda eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu.

Ettepanekuid küsitakse e- kirja teel.

Laiem avalikkus Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud.

Teavitatakse üldiste infokanalite kaudu (ajaleht, veebileht jm)

KSH protsessi etappidest teavitatakse erinevaid osapooli valdavalt e -kirja teel ning

esitatud ettepanekutele antakse kokkuvõtlik tagasiside arvestamise/mittearvestamise

osas.

Kaasamise viisidena kasutatakse:

informeerimist – teavitus lehes, info kodulehekülgedel internetis, teavitus e -

kirjaga, teated, avalikel infostendidel, mille asukohad on eelnevalt kokku lepitud ;

konsulteerimine, seisukoha küsimine – konkreetsed küsimused või

töödokumentidega tutvumine, mille osas oodatakse tagasisidet võimalike

täienduste osas;

osalus – avalik arutelu, koosolekud, töögrupid.

Kokkuvõte kaasamise etappidest lisatakse hilisemalt käesolevasse dokumenti.

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 24

8. KSH EELDATAV AJAKAVA

Detailplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada

võimalikult suures ulatuses detailplaneeringu ellu viimisega kaasnevaid

keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud ruumilin e areng.

Planeeringulahenduse kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad

paralleelselt ja integreeritult KSH protsessiga, mistõttu on kaasatud kogu menetlusse

üheaegselt nii planeeringu koostaja kui KSH ekspert.

KSH programmi etapis prognoositud detailplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv

ajagraafik on esitatud tabelis 4.

Tabel 4. KSH orienteeruv ajagraafik (võib muutuda protsessi käigus)

Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine

Detailplaneeringu ja KSH algatamine Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.06.2022 otsus nr 22

KSH programmi koostamine Oktoober-november 2022

Vastavalt PlanS § 81 lg 1 DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekute küsimine PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva)

Detsember 2022

KSH programmi (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine KOV-i veebilehel vastavalt PlanS § 81 lg 6 ja eskiislahenduse tutvustamine ja avalik väljapanek (mitte vähem kui 30 päeva)

Jaanuar-veebruar 2023

Arvamuste ja täienduste sisseviimine detailplaneeringusse Veebruar 2023

KSH aruande eelnõu koostamine Veebruar 2023 – aprill 2023

Detailplaneeringu eelnõu koostamine Veebruar 2023 – aprill 2023

DP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab vähemalt 30 päeva vastavalt PlanS § 82 lg 1 ja 3 nõuetele); sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine vastavalt PlanS § 82 lg 4 ja 5 nõuetele 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust KOV-i veebilehel ning ajalehtedes

Mai-juuni 2023

Laekunud kirjalikele arvamustele vastamine (30 päeva jooksul peale avaliku väljapaneku lõppu vastavalt PlanS § 82 lg 8 nõuetele); KOV-ile põhjendatud seisukohtade esitamine arvamuste osas

Juuli 2023

DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu vastavalt PlanS § 83 nõuetele 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu. Avalikust arutelust teavitatakse hiljemalt 14 päeva enne avalikku arutelu vastavalt PlanS § 83 lg 2

Juuli 2023

30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta info ajalehtedes vastavalt PlanS § 84 lg 1, kui avaliku väljapaneku ajal esitati kirjalikke arvamusi.

August 2023

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse DP-s ja KSH aruande eelnõus vajalikud muudatused vastavalt PlanS § 84 lg 2

August 2023

Vastavalt PlanS § 85 DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse andmine 30 päeva jooksul (esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud

September 2023

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 25

Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine

isikuid ja asutusi võimalusest esitada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust)

Detailplaneeringu ja KSH aruande vastuvõtmine Oktoober 2023

Detailplaneeringu avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva; avalikust väljapanekust teavitatakse PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust)

November-detsember 2023

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (avalikust arutelust teavitatakse PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu

Jaanuar 2024

30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse avaliku väljapaneku tulemuste kohta info ajalehtedes vastavalt PlanS § 89 lg 1, kui avaliku väljapaneku ajal esitati kirjalikke arvamusi.

Jaanuar 2024

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse DP-s vajalikud muudatused vastavalt PlanS § 89 lg 2

Veebruar 2024

Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks. Märts 2024

Detailplaneeringu heakskiitmine. Minister kiidab DP heaks või jätab selle heaks kiitmata 60 päeva jooksul vastavalt PlanS § 90 lg 2

Aprill-mai 2024

Detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu poolt Juuni 2024

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 26

9. KSH PROGRAMMI JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJATE ANDMED

Detailplaneeringu koostamise ja KSH korraldaja:

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Pärnu-Paide mnt 2

87701 Vändra alev

Tel: 443 0330 E-post: [email protected]

Kontaktisik: Reet Olev, tel: +372 5622 4688, e-post: [email protected]

Detailplaneeringu ja KSH koostaja:

Hendrikson & Ko OÜ

Raekoja plats 8

51004 Tartu

Maakri 29 10145 Tallinn Tel: 617 7690; 740 9800 E-post: [email protected] DP kontaktisik: Merlin Kalle, tel: +372 502 5549, e-post: [email protected] KSH kontaktisik: Krista Lahtvee, tel: +372 5662 7084, e-post: [email protected]

Töörühm

KSH juhtekspert (projektijuht, programmi ja aruande kvaliteedikontroll, PVT, mõju maakasutusele, õhusaastele, valguse mõju) Krista Lahtvee Vastavalt KeHJS § 34 (5) võib detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju hinnata või hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhtekspert – st keskkonnamõju hindamise litsentsi omav ekspert. Krista Lahtvee KMH litsents on esitatud programmi Lisas 4.

Looduskeskkonna spetsialist (vesi, pinnas) Ingrid Vinn Looduskeskkonna spetsialist (müra ja õhusaaste) Veiko Kärbla Kartograaf Jaanus Padrik Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada.

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 27

10. PLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD

Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 7 ja 9 küsitakse DP lähteseisukohtade ja KSH

programmi kohta ettepanekuid planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

isikutelt ja asutustelt.

Peatükki täiendatakse pärast ettepanekute laekumist.

Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 29

LISAD

November 2022 seisuga on kõik lisad digitaalselt alla laetavad järgmiselt lingilt:

http://gofile.me/6tNNn/go2m6ESc0

LISA 1. DP JA KSH ALGATAMISOTSUS

LISA 2. DP JA KSH ALGATAMISEST TEAVITAMINE

LISA 3. DP ESKIISLAHENDUS SEISUGA 29.11.2022

LISA 4. KSH JUHTEKSPERDI VASTAVUS SEADUSES TOODUD SÄTETELE

Vastavalt KeHJS § 34 (5) võib detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju

hinnata või hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhtekspert – st keskkonnamõju

hindamise litsentsi omav ekspert.

Lisas 4 on esitatud Krista Lahtvee KMH litsents.

LISA 5. AMETITE ESITATUD SEISUKOHAD DP JA KSH ALGATAMISELE