Pärnumaa Tori vald Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneeringu algatamine

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-2/23/1898-3
Registreeritud	04.04.2023
Sünkroonitud	03.06.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine
Toimik	7.2-2/2023
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Tori Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Tori Vallavalitsus
Vastutaja	Marje-Ly Rebas (Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond, Taristu kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (167559 tm).

Failid

Pulli ja Rütavere PEJ DP algatamisest teatamine.asice

Pulli ja Rütavere PEJ DP algatamisest teatamine.pdf

Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneering.asice

Pulli_PEJ_KSHEH_13032023_2 täiendatud.asice

Pulli_PEJ_KSHEH_13032023_2.pdf

Rütavere_PEJ_KSHEH_13032023_2 täiendatud.asice

Rütavere_PEJ_KSHEH_13032023_2.pdf

VK_22032023_O152.pdf

Pulli ja Rütavere PEJ DP algatamisest teatamine.pdf

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud ja koostöötegijad 04.04.2023 nr 6-2.1/1191

Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu

22. märtsi 2023 otsusega nr 152 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas Pulli ja Rütavere külade

piirkonnas päikeseelektrijaamade arendamiseks.

Detailplaneeringuala hõlmab järgmisi Tori vallas Pulli külas asuvaid kinnistuid:

− Raja (73001:007:0182) – pindala 13,63 ha, maatulundusmaa;

− Uueaasa (73001:007:0253) – pindala 18,13 ha, maatulundusmaa;

− Juntsi-Jaak (73001:007:0032) - pindala 24,23 ha, maatulundusmaa;

− Nasa (73001:007:0070) - pindala 30,02 ha, maatulundusmaa;

− Juntsi Jüri (73001:007:0103) – pindala 20,66 ha, maatulundusmaa;

Detailplaneeringuala hõlmab järgmisi Tori vallas Rütavere külas asuvaid kinnistuid:

− Aaviku (73001:007:0242; pindala 54,15 ha),

− Abja (73001:007:0108), pindala 36,2 ha, maatulundusmaa;

− Juntsi-Jüri (73001:007:0105), pindala 21,4 ha, maatulundusmaa;

− Kaarli (73001:007:0210), pindala 8,25 ha, maatulundusmaa;

− Nasa (73001:007:0071), pindala 7,83 ha, maatulundusmaa;

− Sopaaugu (73001:007:0023), pindala 10,05 ha, maatulundusmaa;

− Suureoja-Indriku (73001:007:0269), pindala 36,33 ha, maatulundusmaa;

− Suureoja-Juhani (73001:007:0270), pindala 10,88 ha, maatulundusmaa.

Kavandatav päikeseelektrijaama ala asub Pulli ja Rütavere külades. Ümbruskond on

valdavalt väheasustatud põllu- ja metsamaa. Lähim tiheasustusala Sindi linn asub

linnulennult ca 1 km kaugusel. Juurdepääs alale on tagatud mööda riigi

kõrvalmaanteed nr 19285 Tori-Rütavere ning riigi põhimaanteed nr 5 Pärnu-Rakvere-

Sõmeru. Ligipääs alale on võimalik luua mööda kohalikke teid Elbi tee (tee nr

7300315) või Juntsi teed (tee nr 7300312).

Pulli küla piirkonnas asuvad lähimad majapidamised kavandatud tegevuse

katastripiirist (sh päikeseelektrijaama alast) ca 20 m kaugusel, kus planeeritud

tegevusega ala ümbritseb kolme elamuga kinnistut – Posti, Siku. Päikeseelektrijaama

lähialale, ca 200 m raadiusesse jäävad veel elamutega kinnistud Reidla, Uuenäripa tee

5. Ülejäänud olemasolevate elamutega maad jäävad kaugemale.

Rütavere küla piirkonnas asuvad lähimad majapidamised kavandatud tegevuse

katastripiirist ca 50 m kaugusel, kus planeeritud tegevusega ala ümbritseb kolme

elamuga kinnistut – Kalda (kahest planeeritud päikeseelektrijaamast ca 100 m

kaugusel), Suura (kahest päikeseelektrijaamast ca 100 m kaugusel), Kaarli

(planeeritud päikeseelektrijamast ca 120m kaugusel) ning Suureoja-Hardo (ca 120 m

kaugusele kahest päikeseelektrijaama alast)

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on nimetatud maaüksustele määrata

ehitusõigus päikesepaneelide paigaldamiseks koos seda teenindavate rajatiste ja

taristuga. Kinnistutele on kavas paigaldada päikesepaneelid koos

tugikonstruktsiooniga, keskpinge alajaamad, inventerid, kaablitrassid ja

kommunikatsioonid. Päikeseelektrijaama püstitamisel on eesmärgiks maksimeerida

päikeseenergia tootmiseks kuluv maa.

Sauga valla kehtiva üldplaneeringu (2016) kohaselt jääb kogu planeeritud tegevus

hajaasustusega alale, millele ei ole määratletud juhtotstarbeid, tegemist on põllu- ja

metsamaa alaga. Osaliselt on ala maakasutusena määratletud põllumajanduse maa.

Küll aga kattuvad paar kinnistut (Juntsi-Jüri, Sopaaugu ja Aaviku) osaliselt maakonna

tasandi rohevõrgustiku tugialaga. Kuid kavandatud päikeseelektrijaama alad

rohevõrgustikuga ei kattu. Päikeseelektrijaamade temaatikat ei ole ÜP-s käsitletud.

Kuna üldplaneeringus pole juhtotstarvet määratud, säilib olemasolev, st

maatulundusmaa, põllumajandusmaa. Detailplaneeringuga määratakse PEJ tarbeks

sihtotstarve tootmismaaks. Detailplaneering muudab Sauga valla kehtivat

üldplaneeringut.

Pärnu maakonnaplaneeringu (2018) kohaselt on Pärnu maakonnas Eesti keskmisest

enam potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks. Seejuures on maakonnaplaneeringus

sätestatud (2018):

- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt

endised tööstuspargid, laudakompleksid.

Maakonnaplaneeringu kohaselt kattub valdav osa kavandatava tegevuse alast

väärtusliku põllumajandusmaaga. Kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala

mullastik ja mullakoostis (ei toimu laiaulatuslikku kasvukihi koorimist ega

eemaldamist), siis säilivad ka võimalused põllumajandustegevuse jätkamiseks nii

päikeseparkide töötamise ajal (võimalik nt teatud juhul lammaste karjatamine), kui ka

hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Seega ei ole päikeseparkide

rajamisel ebasoodsa mõju esinemist väärtuslikele põllumajandusmaadele ette näha.

Planeeringuga määratakse väärtuslikule põllumajandusmaale päikese abil elektrit

tootva taastuvenergia tootmisseadme paigaldamise korral tootmismaa sihtotstarve

üksnes päikeseenergia tootmisseadme kasutusajaks. See tähendab, et kui

päikesejaama kasutusaeg lõppeb, tuleb sellele maale määrata taas maatulundusmaa

sihtotstarve.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang (Pulli küla ja Rütavere küla piirkondade kohta eraldi), kus on

analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas,

maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra

ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Alkranel OÜ (reg nr 10607878).

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole

oodata detailplaneeringu elluviimisel ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat

olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimist. Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga

tegevusi, mis kahjustaks keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet.

Kaasnevad võimalikud mõjud on lühiajalised ning ilmnevad vaid ehitusajal.

Avariiolukordade tõenäosus ehitustegevuse ja ekspluatatsiooni ajal on väike.

Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid looma- ja

taimeliike. Projektiala läheduses paikneb Natura loodusala – Pärnu jõe loodusala ning

II kaitsekategooriasse kuuluvate nahkhiirlaste leiukohad. Veidi eemale, ca 1,5 km

kaugusele jääb väike-konnakotka leiukoht ja püsielupaik. Kavandatava tegevusega

kaasnev mõju on lühiaegne ning kaitsealale olulist mõju ei avalda.

Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele piirdub

ehitusajaga. Alternatiivenergia elektrijaama ekspluatatsioonil ei kasutata

lisaenergiaressursse ning selle tegevusel ei eraldu heitmeid õhku ega pinnasesse.

Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, lõhna, valguse ega soojuse reostust, ega

mõjusid inimeste tervisele või heaolule, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju

puudub.

Lähtudes KSH eelhinnangus ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse

analüüsist ning esitatud kontrolltabelist, ei näe eelhinnangu koostaja vajadust

täismahus keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks.

Lisauuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tori valla kodulehel

https://www.torivald.ee/pulli-ja-rutavere-kulade-paikeseparkide-dp

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisa: Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH mittealgatamise otsus

Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet,

Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaeluministeerium, Maa-amet, piirinaabrid,

puudutatud isikud

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

5198 4663 [email protected]

Pulli_PEJ_KSHEH_13032023_2.pdf

Pulli külla planeeritava päikeseelektrijaama

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö tellija: Evecon OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2022-2023

Publitseerimise üldised andmed:

• Töö koostatud: november 2022 - märts 2023. a.

• Koostajad (Alkranel OÜ)

o Alar Noorvee (Alkranel OÜ, keskkonnaeskpert),

o Terje Liblik (Alkranel OÜ, keskkonnakonsultant).

Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999

SISUKORD

SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 5

1. KAVANDATUD TEGEVUSE ISELOOMUSTUS .......................................................... 6

1.1 Tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ................................................... 6

1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimis-dokumentidega ning lähikonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................. 8

1.3 Asukoha keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus .............................................. 9

1.4 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, energiakasutus ja jäätmeteke ............................... 9

1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus............................ 10

1.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht ..................................... 10

2. KAVANDATAVATEGEVUSE POOLT MÕJUTATAV KESKKOND ....................... 11

2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused.............................................................................................................................. 11

2.2 Maastik, geoloogia (sh radoon), maavarad, sh pinnavesi ......................................... 12

2.3 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik .............................................. 14

2.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ............................................................ 15

3. HINNANG TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA MÕJU OLULISUSELE

3.1 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus....................................................................... 17

3.2 Mõju kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele ja

liikidele, sh Natura 2000 võrgustiku alad ............................................................................ 17

3.3 Natura 2000 alade eelhindamine ............................................................................... 22

3.3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada ........................................................................................................................... 23

3.3.2 Projekti või kava seos ala kaitsekorraldusega .................................................... 24

3.3.3 Kavandatava tegevusega mõjutatud Natura-alade kirjeldus .............................. 24

3.3.4 Natura 2000 alade eelhindamise tulemused ja järeldus ..................................... 25

3.4 Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele) ................................................................ 25

3.5 Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud.................................................................. 25

3.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale............................................................................... 26

3.7 Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväätustega aladele ................................ 27

3.8 Mõju märgaladele ...................................................................................................... 28

3.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-

majanduslikud aspektid ........................................................................................................ 28

3.10 Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld jamaavarad),

jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele

tegevustele ja mõjude kumulatiivsus) .................................................................................. 28

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................ 30

KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 31

SISSEJUHATUS

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on

Pärnu maakonnas Tori vallas Pulli külas (vt joonis 1.1) päikeseelektrijaama kavandamine Raja

(73001:007:0182; pindala 13,63,15 ha), Uueaasa (73001:007:0253; pindala 18,13 ha), Juntsi-

Jaak (73001:007:0032; pindala 24,23 ha), Nasa (73001:007:0070; pindala 30,02 ha), Juntsi Jüri

(73001:007:0103; pindala 20,66 ha) kinnistutele koos seda teenindavate rajatiste ja taristuga.

Käesolevat eelhinnangut saavad eelkõige otsustajad (tegevuslubade andjad) kasutada täiendava

töövahendina päikeseelektrijaama kavandamisega seonduvates ja sellele eeldatavalt

järgnevates haldusmenetluse protsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning

sellest teavitamine toimub mh KeHJS alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta

küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel

võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1

on esitatud olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul on keskkonnamõju hindamine

kohustuslik. Kavastu külla kavandatav tegevus ei vasta ühelegi KeHJS § 6 lg 1 välja toodud

tegevusele, tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 3 „energeetika“ alla, mille korral on vajalik anda

eelhinnang selgitamaks välja, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Küll aga

puudub otsene seos Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1

§ 2 (Energeetika), kuivõrd selle loetelus ei ole esitatud päikeseelektrijaama, kui

tegevusvaldkonda, mille puhul tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang.

Detailplaneeringuga hõivatakse 106,67 ha maatulundusmaa sihtotstarbega maa-ala. Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1, § 9 lg 1, mille kohaselt

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang on vajalik anda maatulundusmaa

sihtotstarbe muutmisel, kui maa pindala on suurem kui 100 hektarit. Eelnevast lähtuvalt viiakse

ala planeerimisel läbi KSH eelhinnang.

Dokumendi koostamisel lähtutakse mh juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja

tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar (2018), tellis Keskkonnaministeerium) ja

eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017). KSHEH tellijaks on Evecon

OÜ. KSH eelhinnangu koostajateks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH

litsents nr KMH0098) ja keskkonnakonsultant Terje Liblik.

1. KAVANDATUD TEGEVUSE ISELOOMUSTUS

1.1 Tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on

Pärnu maakonnas Tori vallas Pulli külas (vt joonis 1.1) päikeseelektrijaama (eeldatav asukoht

esitatud joonisel 1.2) kavandamine kinnistutele:

- Raja (73001:007:0182) – kinnistu pindala 13,63 ha, millest päikeseelektrijaam hõivab

eelduslikult 9,3 ha;

- Uueaasa (73001:007:0253) – kinnistu pindala 18,13 ha, millest päikeseelektrijaam

hõivab eelduslikult 8 ha;

- Juntsi-Jaak (73001:007:0032) - kinnistu pindala 24,23 ha, millest päikeseelektrijaam

hõivab eelduslikult 8,3 ha;

- Nasa (73001:007:0070) - kinnistu pindala 30,02 ha, millest päikeseelektrijaam hõivab

eelduslikult 12,8 ha;

- Juntsi Jüri (73001:007:0103) – kinnistu pindala 20,66 ha, millest päikeseelektrijaam

hõivab eelduslikult 9 ha.

Tegevus paikneb hajaasustusalal, mille lähim tiheasustusala, Sindi linn, paikneb Pärnu jõe

vastaskaldal (linnulennult ca 750 m). Kõigi viie kinnistu puhul on maakatastri sihtotstarve

100% maatulundusmaa, mida kasutatakse heina- või põllumaana.

Joonis 1.1. Kavandatava päikeseelektrijaama asukoht, tähistatud sinisega (Alus: Maa-amet,

2022).

Joonis 1.2. Kavandatava päikeseelektrijaama asukoht, paiknemine kinnistutel tähistatud

helesinisega (Allikas: Evecon OÜ; Alus: Maa-amet, 2022

Kinnistutele on kavas paigaldada päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge

alajaamad, inventerid, kaablitrassid ja kommunikatsioonid. Päikeseelektrijaama püstitamisel

on eesmärgiks maksimeerida päikeseenergia tootmiseks kuluv maa. Ühe päikesepaneeli

suurimaks kiiritusvõimsuseks on ca 1000 W/m2, võimsus kehtib Eesti laiuskraadidel, kui päike

paistab selgest taevast risti päikesepaneeli pinnale. Kuna päikesepaneelide pidev asendi

muutmine risti vastu päikest on omanikele keeruline ning kulukas, on leitud optimaalne

lahendus (Hemeltron OÜ, 2011). Eestis on optimaalseks päikesepaneelide

paigalduskaldenurgaks maapinna suhtes 30-40°, mis tagab maksimaalse summaarse

tootlikkuse aastas. Kui päikesepaneelid paigaldada +/-20 kraadi võrra erinevalt optimaalsest,

siis aastase tootlikkuse erinevus ei ole märkimisväärne (üldjuhul alla 5%) (Energiapartner,

2022). Eesti kliimas on kõige mõistlikum paigaldada päikesepaneelid suunaga lõunasse

(eemale tugimaanteest).

Päikeseelektrijaamu võib paigaldada erinevatele pindadele – katused, hoone seintele,

maapinnale jms. Päikesepaneelid on enamasti tumedat värvi, mistõttu muutuvad nad otsese

päikeseenergia käes olles kuumaks, millega kaasneb tootmisefektiivsuse langus. Maapinnale

paigaldamine võimaldab aga päikeseelektrijaamale head jahutust, mis tõstab selle

tootmisefektiivsust. Maapinnale paigaldatav päikeseelektrijaam koosneb enamasti neljast

komponendist (Taastuvenergia, 2018):

• päikesepaneelid;

• võrguinventer;

• tootmisandmete kajastamine portaalis;

• päikesepaneelide paigaldamise raam.

Elektrijaama päikesepaneelid paigaldatakse tehasetootelistest detailidest, mis kinnitatakse

teraskonstruktsioonile. Teraskonstruktsioonid ankurdatakse maapinda.

1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimis-dokumentidega ning

lähikonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Tori valla omavalitsusüksus moodustati haldusreformi tulemusena pärast 2017. aasta kohaliku

omavalitsuse volikogude valimisi senise Are, Sauga, Tori valdade ja Sindi linna ühinemisel.

Uue omavalitsusüksuse kogu territooriumi hõlmav Tori üldplaneering (ÜP; koostamisel)

algatati 2018. aastal, kuid on käesoleva KSH eelhinnangu koostamise ajal alles eskiisi

väljatöötamise faasis, seega sellest kindlaid seoseid välja tuua siinkohal ei saa. ÜP koostamise

edasistes faasides täpsustatakse väärtuslike põllumajandusmaade piire ja määratakse

võimalusel põllumajandusmaadele täiendavad kasutust ja ehitustegevust reguleerivad

tingimused. Samuti määratletakse koostatava detailplaneeringuga päikeseelektrijaamade

üldised tingimused.

Kavandatav tegevus jääb endise Sauga valla territooriumile ja kuni uue üldplaneeringu

kehtestamiseni rakendatakse varasemates dokumentides sätestatut. Sauga valla

üldplaneeringu (2016) kohaselt jääb kogu planeeritud päikeseelektrijaam hajaasustusega

alale, millele ei ole määratletud juhtotstarbeid. Tegemist on põllu- ja metsamaa alaga. Osaliselt

on ala maakasutusena määratletud põllumajanduse maa. Päikeseelektrijaamade temaatikat ei

ole ÜP-s käsitletud.

Pärnu maakonnaplaneeringu (2018) kohaselt on Pärnu maakonnas Eesti keskmisest enam

potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks. Seejuures on maakonnaplaneeringus sätestatud

(2018):

- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt

endised tööstuspargid, laudakompleksid.

Maakonnaplaneeringu kohaselt kattub valdav osa kavandatava tegevuse alast väärtusliku

põllumajandusmaaga.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2017) sätestab energiamajanduse eesmärgiks toota

elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel

energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmis-

tehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Eesmärk on arendada Eesti

energiatarvet rahuldavat energiatootmist, mis kasutaks erinevaid energiaallikaid. Eelistatud on

need tootmisviisid, mis koormavad võimalikult vähe keskkonda

Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2017) üldeesmärk on tagada tarbijatele

turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu

pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima

ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Selle tulemusel

peaks taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine moodustama 2030. aastaks 50%

sisemaisest elektri lõpptarbimisest ning 80% Eestis toodetud soojusest toodetama taastuvate

energiaallikate baasil. Kütusevabade energiaallikate osakaal lõpptarbimises peaks aastal 2030

moodustama vähemalt 10%. Päikeseenergia kasutus väikelahendustes suureneb prognooside

järgi aastaks 2050 kuni 100 MW võrra, kattes elektritarbimise vajadusest ca 1%.

Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 (2019) on Eesti peamiste energia- ja

kliimapoliitika eesmärkide ja nende täitmise meetmete hulgas toodud taastuvelektri osakaalu

tõstmine 40%-ni. Selleks rakendatakse tootmismahtude kasvu tuulenergeetikas (nii maismaa-

kui ka meretuuleparkide näol), päikeseenergeetikas ja puitkütuste kasutusel ning hüdro-

pumpjaamade rajamisega. Taastuvenergiatehnoloogiate panus taastuvenergia eesmärkide

kujunemiskõverasse sektorite põhiselt peaks päikeseenergeetika osas tõusma 2020. aasta

100 MW-lt 2030. aastaks 415 MW-ni. Kavas rõhutatakse kohalike omavalitsuste rolli olulisust

taastuvenergia arendamisel, sh tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobilike maa-alade

planeerimine, saavutamaks ühiseid riiklikke taastuvenergia eesmärke.

Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe1 järgi on eesmärgiks jõuda 2030. aastaks 65%-lise

taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest. Lisaks energia summaarsele

lõpptarbimisele on seatud ka riiklikud alameesmärgid. Alameesmärke on kolm: elektrienergia

osakaal summaarsest lõpptarbimisest (100%), osakaal transpordis (14%) ning

soojusmajanduses (63%).

1.3 Asukoha keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud käesoleva töö ptk-s 1, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides (sh EELIS (Eesti looduse infosüsteem),

Keskkonnaagentuur (07.11.2022. a), Maa-ameti kaardirakendus, Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti kaardirakendus jt) sisalduvat teavet.

Kavandatav päikeseelektrijaama ala asub Tori vallas Pulli külas. Ümbruskond on valdavalt

väheasustatud põllu- ja metsamaa. Lähim tiheasustusala Sindi linn asub linnulennult ca 750 m

kaugusel.

Juurdepääs alale on tagatud mööda riigi kõrvalmaanteed nr 19285 Tori-Rütavere ning riigi

põhimaanteed nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru. Ligipääs alale on võimalik luua mööda kohalikku

Juntsi teed (tee nr 7300312).

Kuigi kavandatava tegevuse mõjuala piirdub päikesepargi tarbeks kavandatud ala ja

kinnistupiiridega, on olemasoleva olukorra kirjeldamisel arvestatud mõnevõrra laiema alaga.

1.4 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, energiakasutus ja jäätmeteke

Päikeseelektrijaama rajamisel/ehitamisel võib kaasneda vähene müra ja vibratsioon.

Vähendamaks võimalikke häiringuid, on ehitustööd planeeritud päevasele ajale. Sellest

tulenevalt ei ole ette näha ka valgusreostust.

Kavandatava päikeseelektrijaama rajamisega kaasneb paratamatult energiakasutus

(ehitusmasinad) ja jäätmeteke ning ehitusseadmete kasutusel tuleb arvestada võimalike

õhuheitmetega. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba

omavale ettevõttele.

1 Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingu, aastateks 2022-

2023: osa IV „Energeetika ja elektriturureform“: punkti 1 „Kiirendame taastuvelektrile üleminekut ja seame

eesmärgiks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht.“.

Eelpool kirjeldatud keskkonnamõju avaldavad tegurid taanduvad peale ehitustegevust.

Elektrijaama kasutusajal ei esine müra, vibratsiooni, heidet välisõhku ega ka veekeskkonda,

valgusreostust ega jäätmete teket. Samuti ei esine elektrijaama kasutusajal sisuliselt

energiakasutust (eeskätt kasutatakse energiat vaid hooldus- ja jälgimistegevuseks kohale

tulekuks).

Päikeseelektrijaama rajamise ja kasutamise ajal ei ole ette näha tegevusi, mis põhjustaksid

soojuse, kiirguse või lõhna teket.

1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeritava tegevusega kaasneda võivad võimalikud avariiolukorrad piirduvad enamasti

ehitusprotsessiga – leke transpordivahenditest ja ehitusseadmetest. Kuna aga tööde teostamisel

kasutatakse korras masinaid ja ehitusseadmeid, siis on avariiolukordade teke antud olukorras

vähetõenäoline.

Lähim veekogu (Pärnu jõgi) asub ca 400 meetri kaugusel, lähim märgala Kõrsa raba, paikneb

linnulennult ca 2 km kaugusel. Ehitusplats peab olema varustatud absorbentmaterjalidega,

mida kasutada seadmetest tulenevate võimalike lekete likvideerimiseks.

Kaaluda tuleks välisperimeetrite markeerimist piirdeaiaga. Piirdeaia rajamine hoiab ära

võimalike õnnetuste teket, nagu näiteks inimeste/ loomade liikumine planeeritaval ala, seeläbi

end päikesepaneelide nurkadega vigastades ning aitab samuti vältida päikeseelektrijaama

rajatiste kahjustamist.

1.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetused võivad antud piirkonnas olla seotud eelkõige

erakordselt suurte üleujutustega ning erakordselt tugevate tormidega.

Kavandatavale päikeseelektrijaamale lähim hüdromeetriajaam asub Oore külas Pärnu jõel,

kavandatud alast linnulennult 4 km kaugusel. Oore hüdromeetriajaama (Jaama „0“ 5,6 m

EH2000) andmeil on Pärnu jõe veetase pikaajaliste vaatluste (aastatel 1923 – 2021. a)

keskmisena 70 cm (6,3 m EH2000). Jõe kõrgeim veetase oli Oorel aastal 1926, mil see ulatus

548 cm kõrgusele (11,08 m EH2000).

Kavandatud tegevusega ala Jõele lähima kinnistu maapinna absoluutkõrgus Maa-ameti (2022)

kohaselt on 11 m (EH2000), kinnistute keskmised absoluutkõrgused jäävad 13 m (EH2000)

juurde. Kuna päikeseelektrijaam paikneb Pärnu jõest ca 400 m kaugusel ning maapinna

keskmised kõrgused jäävad üle kõrgeima veetaseme ning päikesepaneelid ei paikne otse vastu

maapinda, siis on tagatud, et päikeseelektrijaama alal ei ole üleujutamist ette näha ka suurte

üleujutuse korral. Seega üleujutusriks puudub.

Erakordselt tugevad tormid võivad omada ohtu tugikonstruktsioonide püsimisele maapinnas.

Tormide esinemise võimalikkusega arvestatakse projekti koostamisel ja tugikonstruktsioonide

ankurdamisel.

2. KAVANDATAVATEGEVUSE POOLT MÕJUTATAV

KESKKOND

Kuigi kavandatava tegevuse mõjuala piirdub kinnistupiiridega, on olemasoleva olukorra

kirjeldamisel arvestatud mõnevõrra laiema alaga ehk ca 300 meetrit kinnistupiiridest.

2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Planeeritud päikesepargi aladega piirnevad kinnistud on esitatud järgnevas tabelis (tabel 2.1).

Paksus kirjas on toodud need kinnistud, mis piirnevad planeeritava päikesepargiga. Lähimad

majapidamised asuvad kavandatud tegevuse katastripiirist (sh päikeseelektrijaama alast) ca 20

m kaugusel, kus planeeritud tegevusega ala ümbritseb kolme elamuga kinnistut – Posti, Siku.

Päikeseelektrijaama lähialale, ca 200 m raadiusesse jäävad veel elamutega kinnistud Reidla,

Uuenäripa tee 5. Ülejäänud olemasolevate elamutega maad jäävad kaugemale.

Tabel 2.1. Kavandatud tegevusega piirnevad kinnistud. Paksus kirjaga on märgistatud need

kinnistud, mis piirnevad kavandatava päikeseelektrijaamaga. Lähiaadress Katastriüksus Maakasutuse sihtotstarve Pindala, ha

19285 Tori-Rütavere tee 73001:007:0086 Transpordimaa 3,67

Nurmenurga 73001:007:0173 Maatulundusmaa 0,4611

Aluste 73001:007:0038 Maatulundusmaa 3,69

Siku 73001:007:0140 Elamumaa 1,9992

Nurmeveere 73001:007:0172 Maatulundusmaa 3,74

Nurmepõllu 73001:007:0174 Maatulundusmaa 4,65

Uuenäripa tee 5 73001:007:0189 Maatulundusmaa 4,91

Jõekääru tee 1 73001:007:0195 Elamumaa 0,5034

Läätsa 73001:007:0197 Maatulundusmaa 23,3589

Kallaku 73001:007:0213 Maatulundusmaa 3,04

Jõekääru 73001:007:0220 Maatulundusmaa 5,7653

Jõekääru 73001:007:0221 Maatulundusmaa 8,07

Reidla 73001:007:0027 Elamumaa 0,4938

Juntsi-Jaak 73001:007:0031 Maatulundusmaa 13,96

Svinksi 73001:007:0043 Elamumaa 1,2297

Nasa 73001:007:0069 Maatulundusmaa 13,86

Põlluääre 73001:007:0096 Maatulundusmaa 2,25

Juntsi-Jüri 73001:007:0102 Maatulundusmaa 8,3

Väike-Abja 73001:007:0107 Maatulundusmaa 17,36

Abja 73001:007:0108 Maatulundusmaa 36,2

Suureoja-Juhani 73001:007:0270 Maatulundusmaa 10,88

Posti 73001:007:0298 Maatulundusmaa 7,75

Soopa 73001:007:0299 Maatulundusmaa 7,8

Pasuna 73001:001:1366 Maatulundusmaa 3,6932

Aluste tee 4 80901:001:0831 Maatulundusmaa 4,42

Kivaste 73001:007:0046 Maatulundusmaa 24,45

Lähim tiheasustusala, Sindi linn, asub linnulennult ca 750 m kaugusel edela suunal. Ligipääs

päikeseelektrijaama alale on võimalik luua mööda kohalikku Juntsi teed (tee nr 7300312).

Detailplaneeringuala piirneb põhjaloode suunal põhimaanteega nr 5.

Koostamisel oleva Tori valla üldplaneeringu (algatatud Tori Vallavolikogu otsusega 18.

oktoober 2018 nr 114) eskiislahendus on koostamisel, mistõttu ei ole teada piirkonna

perspektiivseid maakasutuse juhtotstarbeid või arengusuundi.

2.2 Maastik, geoloogia (sh radoon), maavarad, sh pinnavesi

Kavandatav päikeseelektrijaamale lähim veekogu on Pärnu jõgi, mis asub ca 400 meetri

kaugusel kavandatavast päikesepargist, lähim märgala paikneb ca 2 km kaugusel (Kõrsa raba).

Kuna päikeseelektrijaam ise heitmeid ei tekita, on ainuke oht seotud ehitustegevusega.

Ehitustegevusel võib transpordiks kasutatavatelt masinatelt lekkida kütust või õlisid.

Maa-ameti kaardirakenduse (2022) alusel jääb kogu detailplaneeringuga kavandatav

päikeseelektrijaam maaparandushoiualale (vt joonis 2.1), kus paikneb maaparandust reguleeriv

võrk. Alal paiknevad maaparandusehitused PULLI ja ELBI. Küll aga ei paikne alal

maaparandussüsteemi eesvoolusid.

Joonis 2.1 Maaparandusehitise reguleeriv võrk (pruuniga tähistatud) kaetud alad,

maaparandusehitise eesvool (tumesinine joon), maaparandusehitise kollektoreesvool (peened

helesinised jooned), riigi poolt korras hoitavad eesvoolud (tähistaud punase joonega). Alus:

Maa-amet, 2022.

Planeeritud tegevusala ei kattu maardla aladega.

Kavandatava tegevusala muldkatte moodustavad valdavalt gleimullad, gleistunud mullad,

näivleetunud gleimullad (Go; LkIIg; KIg, LPG) (vt ka joonis 2.2). Maakonnaplaneeringu ja

PRIA andmestik, mille kohaselt on valdav osa alast kaetud väärtusliku põllumajandusmaaga.

Joonis 2.2. Kavandatava tegevuse kinnistutel (märgitud sinisega) ja neile planeeritavatel

päikesepaneelidel (musttäpitus) paiknevad ja seda ümbritsevad mullad. Alus: Maa-amet, 2022.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Keskkonnaportaal, 2001) kohaselt jääb osa planeeringuala

nõrgalt ja osa keskmiselt kaitstud põhjaveega aladele (vt ka joonis 2.3).

Joonis 2.3. Väljavõte Keskkonnaportaali (2022) „Andmed ja kaart“ teemalehelt

detailplaneeringualal ja selle vahetus läheduses.

Lähtuvalt Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 on ehituskeeluvöönd üle 25 ruutkilomeetri suuruse

valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. Kuivõrd Pärnu jõe valgala

pindala on 6836,5 km², siis kehtib 50 m ehituskeeluvöönd. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis

on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Vastavalt Looduskaitseseaduse § 35 lg 2 on ehituskeelu- ja piiranguvööndite laiuse arvestamise

lähtejoon ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud

veekogu piir (tavaline veepiir). Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 määratakse suurte

üleujutusaladega siseveekogudel kõrgveepiir korras, mille kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

Keskkonnaministri 28.05.2004. a määruse nr 58 Suurte üleujutusaladega siseveekogude

nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord kohaselt ei kuulu Pärnu jõgi

suure ületujutusalaga siseveekogude nimistusse.

Vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 on kallasraja laius laevatatavatel

veekogudel 10 m, st Pärnu jõel kallasraja laius 10 m. Suurvee ajal, kui kallasrada on üle

ujutatud, on kallasrajaks 2 m laiune kaldariba veeseisu piirjoonest, mida mööda võib vabalt ja

takistamatule veekogu ääres liikuda. Veeseaduse § 118 kohaselt moodustatakse vee

kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks veekogu kaldale

veekaitsevöönd, mis Pärnu jõel on 10 m.

Jõele lähim päikesepargi ala on planeeritud ca 400 m kaugusele. Seega on päikeseelektrijaam

kavandatud väljapoole Pärnu jõe veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndeid.

2.3 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Nasa kinnistule kavandatud päikeseelektrijaamast ca 400 m kaugusele (seejuures kinnistu

piirist ca 200 m kaugusele) jääb Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293), mis on Natura 2000

võrgustikku hõlmatud Pärnu jõe loodusalana (EE0040345). Juntsi-Jüri kinnistust kirde suunda

jääb enam kui 4 km kaugusele Kuiaru looduskaitseala (KLO1000575), mis on Natura 2000

võrgustikku hõlmatud Kuiaru loodusalana (EE0040320).

Kavandatud tegevusala lähedusse, ca 1,5 km kaugusele Juntsi-Jüri kinnistule kavandatud

päikeseelektrijaamast ida suunda, jääb I kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka

(Clanga pomarina) leiukoht, liigi registreeritud püsielupaik jääb ca 250 m kaugusele liigi

leiukoha piirist (st ca 1,75 km kaugusele kavandatud päikesepargist). Lähimad II

kaitsekategooriasse kuuluvad liigid paiknevad Pärnu jõe loodusalal (nahkhiirlased), samuti III

kaitsekategooriasse kuuluvad liigid (hink, võldas).

Lähima kaitsealuse taimeliigi (II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi kasvukoht – sulgjas

õhik (Neckera pennata)) paikneb planeeritud tegevusalast ca 4 km kaugusel põhja suunas.

Järgneval joonisel on esitatud kavandatud tegevuse paiknemine looduskaitseliste objektide

suhtes (joonis 2.4).

Joonis 2.4. Kavandatava tegevuse paiknemine (katastriüksused) ning lähimad

looduskaitselised objektid. DPga hõivatud katastriüksused (sinine); eelduslikult

päikesepaneelidega kaetud ala (must täpitus). Alus: Maa-amet, 2022; EELIS (Eesti looduse

infosüsteem), Keskkonnaagentuur, 2022.

2.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad

Kultuurimälestisi kavandatud tegevuse alal ei paikne. Lähim kultuurimälestis paikneb edela

suunal, Pärnu jõe kaldal ca 1 km kaugusel – Kiviaja asulakoht (reg nr 11810). Vastaskaldal ca

600 m kaugusel asub kultuurimälestis kalmistu (reg nr 11826).

Päikeseelektrijaama alale lähim pärandkultuuriobjekt, Vanad kohanimed (730:KON:011)

paikneb ca 600 m kaugusel lõuna suunal ning 1 km kaugusel lääne suunal paikneb

pärandkultuuriobjekt külavainud (730:KUV:001). Järgneval joonisel on esitatud

kultuuriväärtuste ja pärandkultuuriobjektide paiknemine koostatava detailplaneeringu

piirkonnas (joonis 2.5).

Joonis 2.5. Kavandatava tegevuse vahetusläheduses paiknevad kultuurimälestised koos piiranguvööndiga (vasakul) ning pärandkultuuriobjektid

(paremal). Alus: Maa-amet, 2022.

3. HINNANG TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA

MÕJU OLULISUSELE

3.1 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus

Kavandatud tegevus on planeeritud Pärnumaale Tori valda Polli külla. Arvestades kavandatava

tegevuse iseloomu ja selle mahtu, ei kaasne sellega (riigi)piiriülest keskkonnamõju. Enamus

tegevusega kaasnevatest keskkonnamõjudest jäävad projektiala piiridesse ning on oma

olemuselt lühiajalised, taandudes ehitustegevuse lõppedes.

Küll aga on, mõjuala ulatus kavandatava tegevuse alast mõnevõrra suurem müra ja

maastikuilme osas. Ehitustegevuse käigus võib levida müra naaberkinnistutele. Mõju

maastikuilmele – tegevuse asukoht on tõenäoliselt nähtav riigi kõrvalmaanteelt nr 19285 Tori-

Rütavere ning riigi põhimaanteelt nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru.

Sellegipoolest kaasub tegevusega laiem positiivne keskkonnamõju – taastuvenergia

kasutuselevõtuga väheneb fossiilsete kütuste kasutamise vajadus elektrienergia tootmiseks,

misläbi väheneb pikas perspektiivis ka kasvuhoonegaaside paiskumine atmosfääri.

Järgnevates peatükkides käsitletakse mõjutatava keskkonna ning kavandatava tegevusega

vahelisi seoseid ning kaasuvaid olulisi keskkonnamõjusid.

3.2 Mõju kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele

ja liikidele, sh Natura 2000 võrgustiku alad

Kavandatud päikeseelektrijaama vahetusse lähedusse (ca 1,5 km) jääb I kaitsekategooriasse

kuuluva väike-konnakotka (Clanga pomarina, varasem nimetus Aquila pomarina) leiukoht,

veidi kaugemale, leiukoha piirist ca 250 m kaugusele jääb ka liigi registreeritud püsielupaik.

Väike-konnakotkas (Clanga pomarina) on üks Euroopa arvukamatest kotkastest. Vaatamata

sellele peetakse liiki ohustatuks, kuna tema areaal ja arvukus on eelmise sajandiga võrreldes

vähenenud. Väike-konnakotka praeguseks arvukuseks Eestis võib hinnata 600–700 paari. Liik

on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedane ning looduskaitseseaduse alusel arvatud haruldase

ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Väike-konnakotka elupaik on mosaiikne

maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Väike-

konnakotkas väldib vähese metsa ja intensiivse maakasutusega alasid, samuti suuri ühtlasi

metsamassiive. Liigi peamised ohutegurid on pesapaikade ja saagialade hävimine ja kvaliteedi

langus ning pesitsusaegne häirimine (Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse

tegevuskava, 2018). Eelneva põhjal on liigi kaitse-eeldusteks väikese arvukuse tõttu haruldus,

ohutegurite kriitilise mõju tõttu ohustatus ning Euroopa Nõukogu direktiivist 79/409/EMÜ,

loodusliku linnustiku kaitse kohta, tulenev rahvusvaheline kohustus. Liigitegevuskava alusel

võib liigi kodupiirkonnaks üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist ala ümber pesa.

Selles raadiuses toimub suurem osa kotkaste igapäevategevusest. Kogu planeeritav ala jääb

kaitsealuse liigi kodupiirkonda ja võimalikule toitumisalale.

Eestis läbiviidud uuringud on kinnitanud, et pesa ümbritsevatest väike-konnakotka

toitumisaladest moodustasid hooldatud rohumaad 31,2%, hooldamata rohumaad ja söötis

põllud 41,6% ning põllumaad 27,2% (Tuvi 2009, Väli 2018). Nii 1 km, 2 km kui 5 km raadiuses

ümber pesapuu on leitud pikaajaliste rohumaade positiivne mõju liigi elupaigavalikule, ehk

mida rohkem on pikaajalisi rohumaid, seda tõenäolisem on väike-konnakotka esinemine

piirkonnas (Väli et al. 2013). Vaadeldes järgnevat joonist on näha, et väike-konnakotka

toitumisalal (3 km raadiuses) on hulgaliselt põllu- ja rohumaid, arvestades kavandatavat

tegevust, ei ole ette näha olulist põllu- ja rohumaade vähenemist, mistõttu ei ole ette näha

toitumisalade olulist vähenemist ja seega ka ohtu väike-konnakotkale (vt joonis 3.1).

Joonis 3.1. DP ala kinnistud (tähistatud sinisega) ning kavandatava päikeseelektrijaama ala

(tähistatud musta täpitusega) paiknemine väike-konnakotka (Clanga pomarina)

kodupiirkonnas (sinine katkendjoon). Muud looduskaitselised objektid on esitatud rohelise

viirutusega. Põllumajandus- ja rohumaade väljavõte esitatud oranži täpitusega.

Päikeseelektrijaama paiknemine esitatud musta täpitusega. Alus: Maa-amet, 2022; PRIA,

2022; EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (07.11.2022. a).

Lisaks Pulli külale, on detailplaneering päikeseelektrijaama püstitamiseks koostamisel ka

Kõrsa ja Rütavere külas. Ka viimane jääb piirkonna väike-konnakotka kodupiirkonda, mistõttu

on asjakohane vaadelda ka nende koosmõju toitumisalade säilimisele (vt joonis 3.2). Kõrsa

külla kavandatav PEJ jääb väljapoole kaitsekorralduskavas märgitud kodupiirkonna ulatust (3

km). Järgnevalt jooniselt on näha, et väike-konnakotka kodupiirkonda jäävad

detailplaneeringud hõivavad alla kolmandiku väike-konnakotka jaoks sobivatest

toitumisaladest. Eelnevast lähtuvalt leiab eelhinnangu koostaja, et detailplaneeringud ei oma

koosmõjus väike-konnakotkale (sobivate toitumisalade piisavuse säilimisele) ebasoodsaid

mõjusid.

Joonis 3.2. Rütavere DP ala kinnistute (lillaga), Pulli DP ala kinnistute (sinine), Kõrsa DP ala

kinnistute (roosa) ning kavandatavate päikeseelektrijaamade alade (tähistatud musta

täpitusega) paiknemine väike-konnakotka (Clanga pomarina) kodupiirkonnas (sinine

katkendjoon). Muud looduskaitselised objektid on esitatud rohelise viirutusega.

Põllumajandus- ja rohumaade väljavõte esitatud oranži täpitusega. Päikeseelektrijaama

paiknemine esitatud musta täpitusega. Alus: Maa-amet, 2022; PRIA, 2022; EELIS (Eesti

looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (07.11.2022. a).

Keskkonnaamet juhtis oma 16.02.2023 kirjaga nr 6 2/23/1658 2 tähelepanu: „Ühtlasi tuleks

võimaliku koosmõju hindamisel (eelkõige väike konnakotkale) arvestada menetluses oleva

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringuga, mille eesmärgiks on välja selgitada sobiv ala

tuulepargi rajamiseks.“ KSHEH koostaja leiab, et kuivõrd Tori valla põhjaosa eriplaneering,

asukoha eelvalik (2023) kohaselt jääb lähim eelvaliku ala enam kui 10 km kaugusele (EP

planeeringuala enam kui 6 km kaugusel) ning Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha

eelvalik (2022) jääb lähim eelvaliku ala enam kui 5 km (EP planeeringuala ca 2,5 km)

kaugusele üle Kõrsa raba, ei ole PEJ ja tuuleparkide eeldatavate arendusalade koosmõjus ette

näha olulist ebasoodsat mõju väike-konnakotkale. Seda põhjusel, et eriplaneeringutega

kavandatud tuuleparkide eeldatavad arendusalad jäävad kaugemale, kui väike-konnakotka

kodupiirkonna suurus nende igapäevaseks liikumiseks eeldab. Eriplaneeringutega

kavandatavad kaasnevaid mõjusid käsitletakse täpsemalt vastava eriplaneeringu KSH-s.

Üheks päikeseelektrijaama võimalikuks ohuks lindudele on peetud „järveefekti“ tekkimist,

seejuures peetakse ohustatuks eelkõige veelinde ning röövlinde, kelle toidubaasiks võivad olla

veeloomad. Hüpoteesi kohaselt peavad veelinnud päikesepaneele (valguse peegeldumisel)

ülelennul veepinnaks ning püüavad neile maanduda ning hukkuvad. Viimased uuringud (2021.

aastast) on aga leidnud, et kokkupõrkerisk on vähetõenäoline ning võib esineda pigem

piirkondades kus suurtel alade puuduvad veeallikad, kuid ka siis peavad mitmed aspektid

kokku langema, et lind päikesepaneele veekoguks peaks. Näiteks uuriti USAs lõuna

Californias (Kosciuch jt., 2021) lindude ja hukkunud lindude esinemist järvede ning

päikeseelektrijaamade lähistel (rohumaal, põllumaal, kõrbestunud maal). Tulemused näitasid,

et järve ümbruses esines oluliselt rohkem linde kui päikesepargi lähistel, ning hukkunud

lindude esinemine oli tõenäoliseim kõrbestunud maa-alal (3 hukkunut) (vt joonis 3.3).

Varasemalt on uuritud nt Lõuna-Aafrika suurima päikeseelektrijaama mõju lindudele (Visser

jt., 2019), kus kolme kuu jooksul leiti kaheksa surnud lindu kuuest liigist (neli värvulist, üks

kanaline ja üks tuviline). 2014. aastal viisid Kagan jt läbi uuringu, milles uurisid suure (1420

ha) päikeseelektrijaama mõju lindudele, kus leiti 61 linnu jäänused 31st riigist. Kõiki neid

uuringuid iseloomustab üks ühine joon – nad on läbi viidud ekvaatorile lähematel aladel, kus

võrreldes Eestiga, on päikesepaneelid paigaldatud oluliselt suurema nurga alla (saavutamaks

maksimaalset kasu). Viimane tähendab, et paneelide teineteise varjutamist päikeseelektrijaama

sees üldiselt ei toimu ning paneelid võib teineteisele ka lähemale paigutada (kui Eestis).

Seetõttu, et paneelide read on paigutatud üksteisele lähedale, tekibki ühtlane sinakas ala, mis

põhjustab visuaalselt „järveefekti“ tekkimist.

Lähtuvalt Eesti asukoha laiuskraadidest, tuleb päikesepaneelid maksimaalse efektiivsuse

saavutamiseks paigaldada lõuna suunda 30-40 kraadisa nurga alla, vältimaks paneelide

teineteise varjutamist, tuleb paigaldada paneelid teineteisest 5-7 m kaugusele (vt ka joonis 3.4).

See tähendab, et Eesti tingimustes on päikesepark visuaalselt triibutatud ala, mitte ühtlase

tumesinisepinnaga ala. Eelnevast lähtuvalt võib öelda, et „järveefekt“ on eelkõige

lõunapoolsetes riikides esinev efekt, mille esinemine Eestis paigaldatud

päikeseelektrijaamades on vähetõenäoline.

Lisaks sellele ei püüa väike-konnakotkas saaki veekogudest, mille tõttu ei ole tõenäoline, et

väike-konnakotka puhul esineks paneelidega kokkupõrkeriski. Eelnevast lähtuvalt ei ole ette

näha ebasoodsat mõju piirkonna röövlindudele (väike-konnakotkas).

Joonis 3.3. Päikesepaneelide paiknemine käsitletud uuringu aladel. Vasakul USA uuringu ala

kõrbe alal; paremal Aafrika suurim päikeseelektrijaam. Alus: Kosciuch, 2021; Visser jt, 2019.

Väljavõte: Google Maps, 2022.

Illustreerimaks erinevusi asukoha laiuskraadide ning päikesepaneelide paigaldamise vahel, on

järgmisel joonisel esitatud ortofoto Eestis maismaale paigaldatud päikeseelektrijaamast.

Joonis 3.4. Päikesepaneelide ilme ülelennul Lääne-Virumaal Papiniidu külas paiknevast

päikeseelektrijaamast. Väljavõte: Google Maps, 2022.

Tegevuse lähialal, Pärnu jõe loodusalaga kattuval alal, paiknevad mitmete nahkhiirlaste

leiukohad. Lähimad potentsiaalselt päikesepaneelidega kaetud alad on kavandatud ca 240 m

kaugusele nahkhiirlase leiukohast (sh ca 220 m Nasa kinnistu nahkhiirlaste poolsest piirist (20

m leiukohast)).

2023. aastal valmis „Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele,

ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed“

teadus- ja muu kirjanduse, raportite ja Euroopas läbi viidud projektide tulemuste ning

kogemuste põhjal koostatud töö. Töö (2023) kohaselt on päikeseelektrijaamade mõju

nahkhiirlastele veel vähe uuritud, küll aga tuuakse töös välja võimalikud meelitavad aspektid,

nt paneelide juurde kogunevad putukad meelitavad nahkhiiri ligi, mistõttu on PEJ alad

nahkhiirlastele potentsiaalselt heaks toitumisalaks (Bennun et al 2021, Harrison et al 2017 läbi

Takkis., Helm., 2023). Küll aga on uuringud näidanud, et sellegipoolest on kontrollaladel

(mitte PEJ aladel) nahkhiirte aktsiivus suurem (Montag et al., 2016 läbi Takkis., Helm., 2023).

Samuti on leitud, et nahkhiired (eriti noorloomad) võivad siledaid pindu mõnikord pidada

veekogudeks ning üritavad neist juua (Greif ja Siemers 2017 läbi Takkis., Helm., 2023), küll

aga on Takkis ja Helm (2023) välja toonud, et maapinna suhtes kaldu asetatud paneelide mõju

on raske hinnata. Kokkupõrkeriski on hinnatud USA-s (California), kus leiti, et

fotogalvaaniliste paneelide puhul on hukkuvate käsitiivaliste arv väga väike (Smallwood, 2022

läbi Takkis., Helm., 2023). Samas on Takkis ja Helm (2023) töös välja toonud käsitiivaliste

soodustava aspektina, et „Kui PEJ juures on sobivad elupaigad nahkhiirtele (näiteks mõni hea

veekogu või noor mets), kuid puuduvad vanad õõnsad puud, kus nad peatuda saaksid, siis võib

käsitiivalistele paigaldada ka pesakaste PEJ alale või selle lähedusesse“, viidates, et olulised

ebasoodsad mõjud tegevusel puuduvad ning PEJ arendustegevus ei välista nahkhiirtele

sobivaid elukohti.

Keskkonnaamet esitas 16.02.2023 kirjas nr 6 2/23/1658 2: „Oleme seisukohal, et paneelide

paigutamine metsaserva ilma puhvrita ei ole ettevaatusprintsiibist lähtuvalt mõistlik, mistõttu

palume jätta puhver või lasta teha vastava eksperdi poolt planeeringu või tegevusloa menetluse

käigus nahkhiirte uuring, mille tulemusena selgub, kas kõnealuses metsas reaalselt nahkhiiri

leidub.“ Kuigi viimatine päikeelektrijaamu puudutav töö (Takkis., Helm., 2023) viitab

ebasoodsate mõjude puudumisele, ei ole sellegipoolest piisavalt andmestikku, mis seda

kinnitaks. Eelnevast lähtuvalt seatakse ettevaatusprintsiibist lähtuvalt käsitiivaliste

leiukohale puhvervöönd (20 m), mille arvestamisel ebasoodne mõju nahkhiirlastele

puudub. Ühendkuningriikides (Berthinussen,et al., 2021) loetakse soovituslikuks

vahekauguseks mikrotuulikute ja nahkhiirlaste leiukohtade vahel 20 m. Arvestades

päikeseelektrijaamaga kaasnevaid väiksemaid mõjusid võrreldes mikrotuulikutega, leiab

KSHEH koostaja, et 20 m on piisav puhvervöönd, millega tagatakse leiukohtade säilimine.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuri andmetel (november 2022) jääb

lähim Natura võrgustikku kuuluv ala, Pärnu jõe loodusala, ca 700 km kaugusele. Lähtuvalt

planeeritava tegevuse iseloomust ei ole ebasoodsa mõju kaasnemist Pärnu jõe loodusala

kaitse-eesmärkidele ette näha.

Ülejäänud looduskaitsealused liigid jäävad kaugemale kui eelpool käsitletud ning

lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ebasoodsad mõjud neile puuduvad.

3.3 Natura 2000 alade eelhindamine

Natura 2000 alade teemade analüüsil on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu

MTÜ poolt 2013. a koostatud juhenddokumendist Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (juhendmaterjali viimatine uuendus 2019.

a, R. Kutsari jt poolt).

Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud järgneval joonisel. Käesolevas

dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile. Mõju eelduse olemasolu tuvastamisel

rakenduks automaatse ehk kohustusliku KSH protsess (johtuvalt KeHJS).

Joonis 3.5. Natura 2000 alasid mõjutavate kavade või projektide kaalumise skeem (allikas:

Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ, 2013).

3.3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada

Kavandatav tegevus, päikeseelektrijaam, kinnistutel Raja (73001:007:0182; kinnistu pindala

13,63 ha), Uueaasa (73001:007:0253; 18,13 ha), Juntsi-Jaak (73001:007:0032 24,23 ha), Nasa

(73001:007:0070; 30,02), Juntsi Jüri (73001:007:0103; 20,66 ha) on kavandatud kinnistute

keskossa ja see jääb lähimast Natura 2000 võrgustikku kuuluvast alast, Pärnu jõe loodusala, ca

400 meetri kaugusele. Kokku on kavas kinnistutel hõlmata päikeseelektrijaama arendamiseks

kinnistute pindalast 47,4 ha (kogu kinnistute pindala 106,67 ha). Päikeseelektrijaam on

kavandatud alale koos seda teenindavate rajatiste ja taristuga.

Pärnu jõe loodusala (EE0040345) jääb Nasa kinnistule kavandatud päikeseelektrijaamast ca

400 meetri kaugusele (seejuures kinnistu piirist ca 200 m kaugusele). Järgmine lähim Natura

võrgustiku ala jääb enam kui 4 km kaugusele – Kuiaru loodusala (EE0040320). Arvestades

tegevuse iseloomu ning Kuiaru loodusala kaugust, ei ole ette näha ebasoodsate mõjude

kaasnemist Kuiaru loodusala.

Joonis 3.6. Natura 2000 võrgustikualade paiknemine Pulli PEJ DP ala kinnistupiiride suhtes

(tähistatud sinisega; PEJ eelduslik ala musta täpitusega). Natura lodusalad tähistatud rohelise

viirutusega.

Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530). Samuti

kuuluvad loodusala kaitse-eesmärkide hulka järgmised loodusdirektiivi II lisas nimetatud

liigid: harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra

fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Kuiaru loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050) .

3.3.2 Projekti või kava seos ala kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 alade kaitsekorraldusliku korraldusega.

3.3.3 Kavandatava tegevusega mõjutatud Natura-alade kirjeldus

Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgid on esitatud ptk 4.1-s. Pärnu jõe loodusala jääb

kavandatava tegevuse mõjualast välja, kuna puudub seotus veerežiimi osas. Samuti ei mõjuta

kavandatav tegevus veekvaliteeti, kuna päikesepark ei põhjusta veeheidet. Seega ei mõjutata

ka loodusalal kaitstavate veeliikide isendite elupaiku.

Lähim loodusala (Pärnu jõe loodusala) asub kavandatavate tegevuste alast (eelduslikust

päikesepaneelidega kaetavast alast) ca 400 m kaugusel, järgmised loodusalad paiknevad

suurema vahemaa kaugusel ning kavandatavad tegevused ei mõjuta sealseid elupaigatüüpe ja

kaitstavaid liike. Puudub seotus veerežiimi või veekvaliteedi osas, seega ei mõjutata Pärnu jõe

veekvaliteeti ega vooluhulka, ning sellest tulenevalt ei mõjutata ka kaitse-eesmärgiks olevate

kalaliikide elupaiku.

3.3.4 Natura 2000 alade eelhindamise tulemused ja järeldus

Kavandatavate päikeseparkide alal asub maaparandussüsteemil ning seda läbib

maaparandussüsteemi eesvool. Arvestades tegevuse iseloomu, ei võeta eesvoolukraavist ega

sinna ei suunata vett, kuna päikesepark ei põhjusta veeheidet (vastupidi, projekti teostamisel

tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine käesoleval tasemel).

Kavandatavad tegevused ei ole mürarikkad, puuduvad saasteainete heitmed välisõhku või

veekeskkonda, valgusreostus on minimaalne, seega ei avaldata kavandatava tegevusega mõju

400 m ning enam kui 4 km kaugusel asuvatele Natura-aladele, nende poolt kaitstavatele

elupaigatüüpidele ega ka seal kaitstavate liikide elupaikadele.

Seega ei ole fikseeritud ohte kaitse-eesmärkidele ning ei tule läbi viia Natura 2000 alade kohast

täis- ehk asjakohast hindamist.

3.4 Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele)

Päikeseelektrijaam jääb pinnaveekogust ca 400 m kaugusele. Arvestades piirkonna mullastikku

(gleimullad, gleistunud mullad, leetunud gleimullad jms), ei ole tegemist kaitstud põhjaveega

alaga. Eelnevast lähtuvalt tuleb päikeseelektrijaama alustarandi ehitamisel vastavaks

tegevuseks sobivat inertset materjali moel, mis ei kujuta ohtu põhja- ja pinnaveele (sh selle vee

kvaliteedile).

Kogu päikeseelektrijaama ala on planeeritud maaparandussüsteemi võrgustikule. Tegevuse

planeerimisel maaparandussüsteemidega arvestamisel, ebasoodne mõju neile puudub.

Kuna päikeseelektrijaam ise heitmeid veekeskkonda ei tekita, on ainuke oht seotud

ehitustegevusega. Ehitustegevusel võib transpordiks kasutatavatelt masinatelt lekkida kütust

või õlisid. Ehitusperioodil kasutatakse seadmeid, mille puhul on toereetiliselt võimalikud

lekked pinnasesse ning heitmed õhku. Tegemist on väheolulise (vähetõenäolise) ning

lühiajalise mõjuga, mis taandub ehitustegevuse lõppemisel. Ehitusperioodil vastutab töövõtja

keskkonnakaitse tingimuste tagamise eest (sh kasutatava tehnika ja selle käsitluse vastavus

kehtivatele normatiividele), mis vähendab veel täiendavalt keskkonnahäiringute esinemise

võimalusi.

Päikeseelektrijaama rajamis- ja kasutustingimused ei ole seega sellised, mis võiksid põhjustada

vastava alaptk teemavaldkonnaga seonduvaid mõjusid (sh ohte). Seetõttu ei ole ette näha

ebasoodsat (negatiivset) mõju pinna- ja põhjaveele.

3.5 Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud

Päikeseelektrijaama ehitustöödega kaasneb vähene keskkonnamõju müra ja vibratsiooni osas.

Müra kaasneb seadmete kasutusel, kui tugikonstruktsioone paigaldatakse ankurdatud

postvundamentidele. Tegevusega ei kaasne laiaulatuslikke ehitustöid ning kaasnev mõju on

lühiajaline. Vähendamaks tekkiva müra ja vibratsiooniga kaasnevaid häiringuid, on ehitustööd

planeeritud päevasele ajale.

Päikeseparkidel võivad mõningast müra tekitada ka inverterid, 15 m kaugusel on tagatud

müratase 64-65 dB ning müra öine sihtväärtus II mürakategooria aladel 40 dB on saavutatud

~244 m kaugusel ja müra öine piirväärtus 45 dB ~166 m kaugusel (Greentech Renewables,

2022).

Päikeseparkidel võivad mõningast müra tekitada ka inverterid, 15 m kaugusel on tagatud

müratase 64-65 dB ning müra öine sihtväärtus II mürakategooria aladel 40 dB on saavutatud

ehk 244 m kaugusel ja müra öine piirväärtus ca 166 m kaugusel (Greentech Renewables, 2022).

Eelnevast lähtuvalt tuleb päikeseelektrijaama kavandamisel selle planeerimis ja/ või ehitusloa

menetlusprotsessi kaasata majapidamisi, mis jäävad vähemalt 250 m raadiusesse. Käesoleval

juhul jäävad lähialale elamutega kinnistud Posti, Siku, Reidla ja Uuenäripa.

Kavandatava tegevuse ekspluatatsioonil ei ole ette näha olulist keskkonnamõju müra ja

vibratsiooni osas.

3.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale

Päikeseelektrijaama kasutusega väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia

kasutamise vajadus, misläbi paiskub energiatootmisest õhku vähem heitgaase ja

kasvuhoonegaase. Seetõttu saab laiemas kontekstis ja üldistatult väita, et ka õhukvaliteedile

avaldatav mõju on positiivne, toetudes siinkohal ka tabelile 3.1. Kliimaga seostatavat mõju

laiemalt saab üldistatult võrrelda tuuleenergia (komponendid ja transport, ettevalmistus ja

ülespanek, hooldus ja hilisem utiliseerimine) jt energialiikide kasutusega (elutsükli jooksul)

kaasneva kasvuhoonegaaside kogustena (väljendatuna CO2 ekvivalentidena, vt tabel 3.1).

Tabeli alusel võib päikeseenergia kasutamist pidada kliimale avalduvate mõjude osas

soodsamaks võrreldes nt kivisöe ja maagaasi kasutamisega elektritootmiseks. Seega, kuna

päikeseenergia osakaalu suurendamine vähendab vajadust energiatootmisel fossiilsete kütuste

kasutamist, siis kaasnevad sellega ka kliimale positiivsed mõjud.

Tabel 3.1. Erinevate elektritootmistehnoloogiate korral kogu olelusringi jooksul kaasnevate

kasvuhoonegaaside kogused väljendatuna CO2 ekvivalentidena toodetud elektrienergia koguse

suhtes Energiaallikas Arvesen ja Hertwich (2012)

Kivisüsi 1000 g/kWh (CO2 sidumise ja ladustamisega 180–

220 g/kWh)

Maagaas 500–600 g/kWh (CO2 sidumise ja ladustamisega

140–160 g/kWh)

Biomass -

Fotogalvaanilised päikesepaneelid 29–80 g/kWh

Tuuleenergia 8-20 g/kWh

Tuumaenergia 8-45 g/kWh

Hüdroenergia 3-7 g/kWh

Kogutud teabe alusel ei ole alust eeldada kasutusajal õhule ja kliimale negatiivsete mõjude

avaldumist. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad

ka täiendavad meetmed, mida loetleda.

Võimalik negatiivne mõju õhukvaliteedile on seotud eelkõige päikeseelektrijaama ning selle

juurde kuuluva taristu rajamisprotsessidega. Rajamisprotsess on ainuke periood, millega

kaasneb teatav hulk õhuheitmeid, viimaseid tekitavad ehitusel kasutatavad seadmed ja

sõidukid. Liiklusest, sh sõidukitest pärinevad erinevad saasteained sh süsihappegaas (CO2),

mille puhul on tegemist kasvuhoonegaasiga. Antud juhul tuleb silmas pidada, et

ehitustegevusel tekkiv heide on ajutine ning ehitustööde lõppedes ei teki päikesepargist

õhuheitmeid, seega ei muutu piirkonna õhukvaliteet.

3.7 Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväätustega aladele

Päikeseelektrijamad muudavad maastikuilmet, kuid kuna need rajatakse asukohta, mis on

kehtiva üldplaneeringu kohaselt hajaasustuspiirkonnas ega jää rohevõrgustiku või väärtusliku

maastiku alale ega ümbritsevast maastikust kõrgemale asukohale. Lähiümbrust ei kasutata

organiseeritult rekreatiivsel eesmärgil. Küll aga jääb ala riigi tugimaantee ja kõrvalmaantee

lähedusse. Eelnevast lähtuvalt on toob DP kaasa lokaalse tähtsusega (st lähipiirkonnas)

maastikuilme muutuse. Üldjuhul on tugijalgadele paigaldatud päikesepaneeli kõrgus

maapinnast ca 3,1 m.

Statsionaarsete päikesepaneelide kasutusaeg on reeglina kuni 30 aastat ja kasutuse lõppedes

saab need eemaldada tekitamata pinnasele kahjustusi ja vähendamata selle kvaliteeti

püsirohumaana või põllumaana. Kuna tegemist on tasase maastikuga, ei muudeta projekti

teostamisel ka pinnavorme. Päikesepargi tegevuse lõppedes saab maa-ala edasi kasutada heina-

ja põllumaana.

Kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu

laiaulatuslikku kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused

põllumajandustegevuse jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise (heinamaana; väikeloomade

karjatamine) ajal kui ka hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Antud asjaoluga on

arvestatud ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitse seaduse eelnõu väljatöötamise käigus

ehk päikese- ja tuuleparkide rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on eelnõu kohaselt

aktsepteeritav.

Päikesepargi alal tuleb teostada regulaarset niitmist ja vältida herbitsiidide kasutamist niitmise

asemel päikeseelektrijaama alal. Soovitav rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse

lõppedes liigirikas ja tolmeldajatele sobilik niidukooslus.

2023. aastal valmis „Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele,

ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed“.

Antud töö kohased soovitused seoses ala niitmisega on järgmised: Liiga sage niitmine

vähendab taimede ning ka neist sõltuvate erinevate organismide mitmekesisust (Blaydes et al.

2021). Täielikult niitmata jätmine aga tekitab lisaks paneelide varjutamisele ka paksu kulukihi,

mis hakkab kahandama taimestiku liigirikkust ning soosib üksikute kõrgemakasvuliste liikide

vohamist. Kulukiht võib eriti kuivadel aastatel tõsta ka tuleohtu (Solar Energy UK 2022).

Soovitatav on sõltuvalt ala viljakusest ja niiskustingimustest niita üks või kaks korda aastas

(kui ei kasutata lisaks karjatamist). Kuivematel aladel võib mõnikord ühe aasta ka vahele jätta.

Kui taimed kipuvad päikesepaneele liigselt varjutama, siis võib niita paneelide eest 1-2 m laiust

riba sagedamini, vastavalt vajadusele (Blaydes et al. 2021). Kuna PEJ alad võivad olla

olulised alad maaspesitsevatele lindudele, tuleks võimalusel niita alates juuli keskpaigast

(BirdLife... 2015, Pettersson et al. 2022). Kõrgekasvulise taimestikuga aladel võib taimestiku

mitmekesisuse taastamiseks, madala taimestiku loomiseks ja edasise hooldusvajaduse

vähendamiseks niita esialgu soovitud tulemuse saavutamiseni 2 korda aastas (juuni alguses ja

augustis) ning edaspidi, kui taimestik enam nii lopsakas ei ole, taas üks kord aastas. Sellistel

aladel on eriti oluline niite eemaldamine. Niitmisel on alati hea jätta mõned alad niitmata, et

tagada putukatele ja teistele loomadele toitumiskohad ning varjevõimalused (Biesmeijer et al.

2020). Näiteks on hea niita ala kahes osas mõnenädalase vahega, nii et varem niidetud alal

jõuavad taimed enne teise poole niitmist õitsema hakata (Raab 2015). Mõnda jaama piirkonda

võiks niita ka sagedamini (näiteks paneelide esist) ja mõned piirkonnad jätta suve jooksul üldse

niitmata (Biesmeijer et al. 2020, SolarPower Europe 2021b). Hea on ka talveks jätta mõnele

poole ka niitmata heina, mis sobib hästi mõnedele putukatele talvitumiskohaks (Cizek et al.

2012). Niitmata jäänud laike peaks igal aastal tegema uude kohta, et ala ei võsastuks ja ei

tekiks paksu kulukihti.

Võimalusel võib ka võimaldada karjatamist, määrata detailplaneeringuga ehituslikud

tingimused päikesepaneelide paigutamiseks, mis säilitaksid sobiva kasvukoha ja võimaldaksid

ümbritseva ala kasutust heina- ja karjamaana.

Arvestades planeeritava päikeseelektrijaama kaugust kultuuriväärtuste ja pärandkultuuriliste

objektidest ning päikeseelektrijaama iseloomu, ei ole ette näha ebasoodsate mõjude kaasnemist

pärandkultuuriobjektidele ega ka kultuuriväärtustele.

3.8 Mõju märgaladele

Kavandatud tegevus jääb lähimast märgalast, Kõrsa rabast, enam kui 2 km kaugusele, mistõttu

ei ole kavandatava tegevusega ette näha tegevusi märgalal. Samuti ei kavandata tegevusi, mis

muudaksid maa-ala (lähipiirkonna) veerežiimi.

3.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-

majanduslikud aspektid

Päikeseelektrijaama rajamise ja käitamisega ei kaasne mõjusid, mis võiksid mõjutada inimeste

tervist või heaolu, kuivõrd kavandatava tegevuse tulemusel ei paisata heitmeid välisõhku või

veekeskkonda. Samuti piirdub müra ja vibratsiooni levik ehitusperioodiga ning

päikeseelektrijaama ekspluatatsiooni aegselt ei tekitata müra ega vibratsiooni. Samuti ei kaasne

kavandatava tegevusega kiirgus või valgus- ja soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või

heaolu mõjutada.

Rajatav päikeseelektrijaam vähendaks põlevkivielektrienergia tarbimist, seeläbi väheneks ka

kasvuhoonegaaside paiskumine õhku.

Päikeseelektrijaama ehitamisel on positiivne mõju sotsiaal- majanduslikele tingimustele, kuna

selle tegevus pakub tööd projekteerijatele, planeerijatele, inseneridele, tootjatele ja

päikeseenergia erialaspetsialistidele. Kuna rajatav elektrijaam on täisautomaatne, siis

asjaolusid arvestades ei ole tegemist pikaajalise mõjuga.

3.10 Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld jamaavarad),

jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna

teistele tegevustele ja mõjude kumulatiivsus)

Ehitustegevusel kasutatavad masinad kasutavad kütusena fossiilset kütust. Päikesepaneelide

paigaldamisel ei eemaldata pinnast, vaid ankurdatakse teraskonstruktsioon maapinda. Sellisel

moel ei oma tegevus olulist ebasoodsat mõju pinnasele ega loodusvaradele, kuna olulist

ehitustegevust ei kaasne.

Päikeseelektrijaama rajamisega ei kaasne ka pöördumatut mõju maale ja mullastikule, kuna

puudub vajadus kattepinnase koorimiseks, maa-ala täitmiseks vmt. Seega on võimalik peale

päikeseelektrijaama eluea lõppu päikesepaneelid ja nende tugistruktuurid demonteerida ja

soovi korral varasem maakasus taastada.

Projektala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Objekti jaoks kasutatav

ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele ressurssidele või

teistele, kes neid tarbida võiksid.

Ehitustegevuse käigus tekib ehitusjäätmeid, mille koguseid on raske prognoosida, kuid

eelduslikult piirdub jäätmeteke valdavalt elektrijaama seadmete pakendimaterjalidega.

Ehitusperioodil tekkivad jäätmed sorditakse kohapeal vastavalt materjali liikidele ning antakse

taaskasutuseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Jäätmete nõuetekohasel

käitlemisel puudub jäätmetekkel oluline keskkonnamõju.

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid seoses valguse, soojuse, kiirguse

ja lõhna tekkega.

Õnnetuste risk on vähetõenäoline ning väiksemate tööõnnetuste esinemisel pole ette näha

olulist mõju keskkonnale.

Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivseid teadaolevaid kumuleeruvaid faktoreid (vt ptk

3.2). Küll aga kaasneb tegevusega positiivne mõju. Päikeseelektrijaama rajamine vähendab

põlevkivielektrienergia tarbimist, seeläbi väheneb ka kasvuhoonegaaside paiskumine õhku.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, selle mahtu ja asukohta, ei kaasne sellega

(riigi)piiriülest keskkonnamõju.

KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (KSHEH) objektiks oli Pärnu maakonnas

Tori vallas Pulli külas päikeseelektrijaama rajamiseks koostatav detailplaneering. Eelhinnangu

eesmärgiks oli selgitada, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda olulisi

ebasoodsaid keskkonnamõjusid ning kas on vajalik algatada täiemahuline keskkonnamõju

hindamine.

Eelhinnangu teostamisel kirjeldati hinnatava piirkonna olemasolevat olukorda, anti ülevaade

kavandatavast tegevusest ning analüüsiti kaasuvaid võimalikke mõjusid ja nende olulisust

vastavalt eelhinnangule sätestatud nõuetele.

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (KSHEH) teostati Evecon OÜ

tellimuse alusel ning koostati lähtuvalt kehtivast Eesti Vabariigi seadusandlusest.

Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks

keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet. Kaasnevad võimalikud mõjud on

lühiajalised ning ilmnevad vaid ehitusajal. Avariiolukordade tõenäosus ehitustegevuse ja

ekspluatatsiooni ajal on väike.

Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid looma- ja taimeliike.

Projektiala läheduses paikneb Natura loodusala – Pärnu jõe loodusala ning II

kaitsekategooriasse kuuluvate nahkhiirlaste leiukohad. Veidi eemale, ca 1,5 km kaugusele jääb

väike-konnakotka leiukoht ja püsielupaik. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju on lühiaegne

ning kaitsealale olulist mõju ei avalda.

Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele piirdub ehitusajaga.

Alternatiivenergia elektrijaama ekspluatatsioonil ei kasutata lisaenergiaressursse ning selle

tegevusel ei eraldu heitmeid õhku ega pinnasesse.

Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, lõhna, valguse ega soojuse reostust, ega mõjusid

inimeste tervisele või heaolule, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju puudub.

Lähtudes ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse analüüsist ning esitatud

kontrolltabelist, ei näe eelhinnangu koostaja vajadust täismahus keskkonnamõju hindamise

algatamiseks ja läbiviimiseks.

Eelhinnangu osas on soovituslik saata seisukohapäring (vormistaja tavapäraselt KeHJS

alusel otsustaja(d)), vähemalt järgmistele asjaomastele asutustele:

• Keskkonnaametile.

• Põllumajandusametile.

KASUTATUD KIRJANDUS

AB Artes Terrae OÜ, 2022. Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik.

AB Artes Terrae OÜ, 2022. Tori valla põhjaosa eriplaneeringu tuulepargi asukoha eelvalik.

Astover, A. 2005. Eesti Mullastik ja muldade kasutussobivus. Eesti Maaülikool. Tartu.

https://www.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf.

Bennun, L., van Bochove, J., Ng, C., Fletcher, C., Wilson, D., Phair, N., Carbone, G. (2021a)

Mitigating biodiversity impacts associated with solar and wind energy development: guidelines

for project developers. IUCN, Gland, Switzerland and The Biodiversity Consultancy,

Cambridge, UK.

Berthinussen, A., Richardson O.C. and Altringham J.D. (2021) Bat Conservation: Global

Evidence for the Effects of Interventions. Conservation Evidence Series Synopses. University

of Cambridge, Cambridge, UK.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, 2017.

Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030, 2019.

Energiamajanduse arengukava aastani 2030, 2017.

Energia Partner, 2022. Koduleht. https://energiapartner.ee/paikeseenergia/paikesepaneelide-

kinnitused-ja-kaldenurk/.

Greentech Renewables. (2. detsember 2022. a.). Allikas:

https://www.greentechrenewables.com/article/electrical-noise-emissions-solar-pv-inverter-

chargerGreif, S., Siemers, B.M. (2010) Innate recognition of water bodies in echolocating bats.

Nature Communications. 1(8), 107.

Harrison, C., Lloyd, H., Field, C., England, N. (2017) Evidence review of the impact of solar

farms on birds, bats and general ecology (NEER012).

Hemeltron OÜ, 2011. Koduleht. www.hemeltron.ee.

Kagan RA, Viner TC, Trail PW & Espinoza EO. (2014). Avian mortality at solar energy

facilities in southern California: a preliminary analysis.

Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava, 2022.

Kosciuch, K., Riser-Espinoza, D., Moqtaderi, C., Erickson, W. Aquatic Habitat Bird

Occurrences at Photovoltaic Solar Energy Development in Southern California, USA.

Diversity 2021, 13, 524. https://doi.org/10.3390/d13110524.

Loodusajakiri, 2008. Teder, Eesti põlisasukas.

http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2314_2312.html.

Lõhmus, A., 1993. Kanakulli (Accipiter gentilis) toitumisest Eestis aastatel 1987-92.

Montag, H., Parker, G., Clarkson, T. (2016) The effects of solar farms on local biodiversity:

a comparative study.

Pärnu maakonnaplaneering, 2018.

Sauga valla üldplaneering, 2016.

Smallwood, K.S. (2022) Utility ‐ scale solar impacts to volant wildlife. The Journal of

Wildlife Management. 86, e22216.

Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele,

ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed.

Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

Visser, E., Perold, V., Ralston-Paton, S., Cardenal AC & Ryan PG. (2019). Assessing the

impacts of a utility-scale photovoltaic solar energy facility on birds in the Northern Cape,

South Africa. Renewable Energy, 133: 1285-1294.

Väike-konnakotka kaitse tegevuskava aastateks, 2018.

Väli, Ü., Tuvi, J., Sein, Gunnar. 2017. Agricultural land use shapes habitat selection,

foraging and reproductive success of the Lesser Spotted Eagle Clanga pomarina. Journal of

Ornithology.

Väli, Ü., 2018. Timing of Breeding Events of the Lesser Spotted Eagle Clanga pomarina as

Revealed by Remote Cameras and GPS-tracking. Ardea 106(1), 1–10.

Rütavere_PEJ_KSHEH_13032023_2.pdf

Rütavere külla planeeritava päikeseelektrijaama

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö tellija: Evecon OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2022-2023

Publitseerimise üldised andmed:

• Töö koostatud: november 2022 - märts 2023. a.

• Koostajad (Alkranel OÜ):

o Alar Noorvee (Alkranel OÜ, keskkonnaeskpert),

o Terje Liblik (Alkranel OÜ, keskkonnakonsultant).

Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999

SISUKORD

SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 5

1. KAVANDATUD TEGEVUSE ISELOOMUSTUS .......................................................... 6

1.1 Tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ................................................... 6

1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimis-dokumentidega ning lähikonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................. 8

1.3 Asukoha keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus .............................................. 9

1.4 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, energiakasutus ja jäätmeteke ............................. 10

1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus............................ 10

1.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht ..................................... 10

2. KAVANDATAVATEGEVUSE POOLT MÕJUTATAV KESKKOND ....................... 12

2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused.............................................................................................................................. 12

2.2 Maastik, geoloogia (sh radoon), maavarad, sh pinnavesi ......................................... 13

2.3 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik .............................................. 16

2.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ............................................................ 17

3. HINNANG TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA MÕJU OLULISUSELE

3.1 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus....................................................................... 19

3.2 Mõju kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele ja

liikidele, sh Natura 2000 võrgustiku alad ............................................................................ 19

3.3 Natura 2000 alade eelhindamine ............................................................................... 24

3.3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada ........................................................................................................................... 24

3.3.2 Projekti või kava seos ala kaitsekorraldusega .................................................... 25

3.3.3 Kavandatava tegevusega mõjutatud Natura-alade kirjeldus .............................. 26

3.3.4 Natura 2000 alade eelhindamise tulemused ja järeldus ..................................... 26

3.4 Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele) ................................................................ 26

3.5 Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud.................................................................. 27

3.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale............................................................................... 27

3.7 Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväätustega aladele ................................ 28

3.8 Mõju märgaladele ...................................................................................................... 30

3.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-

majanduslikud aspektid ........................................................................................................ 30

3.10 Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld jamaavarad),

jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele

tegevustele ja mõjude kumulatiivsus) .................................................................................. 30

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................ 32

KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 33

SISSEJUHATUS

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on

Pärnu maakonnas Tori vallas Rütavere külas (vt joonis 1.1) päikeseelektrijaama kavandamine

Aaviku (73001:007:0242; pindala 54,15 ha), Abja (73001:007:0108; pindala 36,2 ha), Juntsi-

Jüri (73001:007:0105; pindala 21,4 ha), Kaarli (73001:007:0210; pindala 8,15 ha), Nasa

(73001:007:0071; pindala 7,83 ha), Sopaaugu (73001:007:0023; pindala 10,05 ha), Suureoja-

Indriku (73001:007:0269; pindala 36,33 ha), Suureoja-Juhani (73001:007:0270; pindala 10,88

ha) kinnistutele koos seda teenindavate rajatiste ja taristuga.