Detailplaneeringu kooskõlastamine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tori Vallavalitsus

[email protected]

Pärnu mnt 12

86705, Pärnu maakond, Tori vald,

Sindi linn

Teie 11.08.2023 nr 6-2.1/2676

Meie 05.09.2023 nr 7.2-2/23/1898-7

Pulli ja Rütavere külade piirkonna

päikesepargi detailplaneeringu eelnõu

kooskõlastamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 85 lõikele 1 taotlesite Transpordiametilt Pärnu maakonna Tori valla

Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneeringu eelnõu (edaspidi planeering)

kooskõlastust.

Kavandatav päikeseelektrijaam asub Pulli ja Rütavere külades hõlmates Pulli külas

maatulundusmaa katastriüksuseid Raja, Uueaasa, Juntsi-Jaak, Nasa, Juntsi Jüri ja Kivaste ning

Rütavere külades maatulundusmaa katastriüksuseid Mihkli, Abja, Juntsi-Jüri, Kaarli, Nasa,

Sopaaugu, Suureoja-Indriku ja Suureoja-Juhani. Planeeringuala suurus on kokku 292 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on nimetatud maaüksustele määrata ehitusõigus

päikesepaneelide paigaldamiseks koos seda teenindavate rajatiste ja taristuga. Kinnistutele on

kavas paigaldada päikesepaneelid koos tugi-konstruktsiooniga, keskpinge alajaamad, inverterid,

kaablitrassid ja kommunikatsioonid. Detailplaneering muudab alal kehtivat Sauga valla

üldplaneeringut maakasutuse juhtotstarbe osas.

Oleme andnud seisukohad planeeringu koostamiseks 13.02.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/1898-2 ning

esitanud ettepanekud planeeringu eskiisile 13.06.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/1898-5, ettepanekutega

on arvestatud.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Pulli ja Rütavere päikesepargi dp Seletuskiri.pdf

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]

AB Artes Terrae OÜ

Reg kood 12978320

Küütri 14, Tartu 51007

Tel 742 0218

[email protected]

www.artes.ee

Tartu 2023

Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneering

Tori vald, Pulli küla / Rütavere küla

Huvitatud isik: Evecon Sindi OÜ

Projekti juht: volitatud maastikuarhitekt-ekspert,

ruumilise keskkonna planeerija: Heiki Kalberg

Volitatud maastikuarhitekt: Tanel Breede

Töö nr: 22116DP3

Kuupäev: 28.07.2023

Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneering 22116DP3

AB Artes Terræ 3 / 17

Sisukord

1 Üldosa ja analüüs .................................................................................................................. 5

1.1 Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ............................................................................ 5

1.2 Olemasoleva olukorra kirjeldus ja kontaktvööndi analüüs ..................................................... 6

1.3 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ..................................................................................... 6

1.4 Vastavus maakonnaplaneeringule .......................................................................................... 7

1.5 Varem kehtestatud detailplaneeringud .................................................................................. 8

1.6 Geodeetiline alusplaan ............................................................................................................ 8

2 Planeeringulahendus ............................................................................................................. 9

2.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala piiritlemine ja ehitusõiguse

määramine .......................................................................................................................................... 9

2.2 Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine .. 9

2.2.1 Juurdepääs avalikule teele .............................................................................................. 9

2.2.2 Vesi ja reovesi .................................................................................................................. 9

2.2.3 Maaparandussüsteem ja sademevesi ............................................................................. 9

2.2.4 Elekter ........................................................................................................................... 10

2.2.5 Sidevõrk ......................................................................................................................... 10

2.3 Ehitise ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine ......................... 10

2.4 Liikluskorralduse põhimõtete määramine ............................................................................ 10

2.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ........................................................... 10

2.6 Tuleohutus............................................................................................................................. 11

2.7 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ....................................................... 11

2.8 Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine .................................................................. 12

2.9 Kaasnevad asjakohased mõjud ............................................................................................. 12

2.10 Nahkhiirte uuring .................................................................................................................. 13

2.11 Servituutide seadmise või tee avalikult kasutatavaks määramise vajaduse märkimine ...... 14

2.12 Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmises vajadus ...................................................... 14

2.13 Planeeringu elluviimine ......................................................................................................... 14

3 Koostöö ja kooskõlastused (koostamisel) ............................................................................. 16

4 Graafiline osa (esitatud digitaalselt eraldi failidena) ............................................................. 17

22116DP3 Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneering

4 / 17 AB Artes Terræ

Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneering 22116DP3

AB Artes Terræ 5 / 17

1 Üldosa ja analüüs

1.1 Planeeringu koostamise alused ja eesmärk

Planeeringu koostamise aluseks on Tori Vallavolikogu 22.03.2023 a otsus nr 152. Pulli ja Rütavere

külade piirkonna päikesepargi detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine.

Joonis 1. Planeeringuala asukoht.

Detailplaneeringuala hõlmab järgmisi Tori vallas Pulli külas asuvaid kinnistuid:

 Raja (73001:007:0182) – pindala 13,63 ha, maatulundusmaa;

 Uueaasa (73001:007:0253) – pindala 18,13 ha, maatulundusmaa;

 Juntsi-Jaak (73001:007:0032) - pindala 24,23 ha, maatulundusmaa;

 Nasa (73001:007:0070) - pindala 30,02 ha, maatulundusmaa;

 Juntsi Jüri (73001:007:0103) – pindala 20,66 ha, maatulundusmaa;

 Kivaste (katastritunnus 73001:007:0156) osaliselt.

Detailplaneeringuala hõlmab järgmisi Tori vallas Rütavere külas asuvaid kinnistuid:

 Mihkli (80901:001:1224); pindala 52,79 ha;

 Abja (73001:007:0108), pindala 36,2 ha, maatulundusmaa;

 Juntsi-Jüri (73001:007:0105), pindala 21,4 ha, maatulundusmaa;

 Kaarli (73001:007:0210), pindala 8,25 ha, maatulundusmaa;

 Nasa (73001:007:0071), pindala 7,83 ha, maatulundusmaa;

22116DP3 Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneering

6 / 17 AB Artes Terræ

 Sopaaugu (73001:007:0023), pindala 10,05 ha, maatulundusmaa;

 Suureoja-Indriku (73001:007:0269), pindala 36,33 ha, maatulundusmaa;

 Suureoja-Juhani (73001:007:0270), pindala 10,88 ha, maatulundusmaa;*

 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee (katastritunnus 73001:007:0067) osaliselt.

* Planeeringu koostamise käigus arvati Suureoja-Juhani maaüksus planeeringualast välja. Planeeringu

koostamise ajal toimus Aaviku katastriüksuse (73001:007:0242; pindala 54,15 ha) jagamine, mille

tulemusel moodustati katastriüksused Mihkli (80901:001:1224, pindala 52,79 ha) ja Aaviku

(80901:001:1223, pindala 17230 m²). Uus Aaviku katastriüksus arvati samuti planeeringualast välja.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on nimetatud maaüksustele määrata ehitusõigus

päikesepaneelide paigaldamiseks koos seda teenindavate rajatiste ja taristuga. Katastriüksustele on

kavas paigaldada päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge alajaamad, inverterid,

kaabliliinid ja kommunikatsioonid. Päikeseelektrijaama püstitamisel on eesmärgiks maksimeerida

päikeseenergia tootmiseks kuluv maa.

Planeeringuala suurus on kokku 292 ha.

1.2 Olemasoleva olukorra kirjeldus ja kontaktvööndi analüüs

Kavandatav päikeseelektrijaama ala asub Pulli ja Rütavere külades. Ümbruskond on valdavalt

väheasustatud põllu- ja metsamaa. Lähim tiheasustusala Sindi linn asub linnulennult ca 1 km kaugusel.

Juurdepääs alale on tagatud mööda riigi kõrvalmaanteed nr 19285 Tori-Rütavere ning riigi

põhimaanteed nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru. Ligipääs alale on võimalik luua mööda kohalikke osaliselt

avalikuks kasutuseks määratud teid Elbi tee (tee nr 7300315), Juntsi tee (tee nr 7300312), Suura tee

(7300313), Kaarli tee (7300314) ja Uuenassa tee (7300307).

Pulli küla piirkonnas asuvad lähimad majapidamised kavandatud tegevuse katastripiirist ca 20 m

kaugusel, kus planeeritud tegevusega ala ümbritseb kahte elamuga kinnistut – Posti, Siku.

Päikeseelektrijaama lähialale, ca 200 m raadiusesse jäävad veel elamutega kinnistud Reidla, Uuenäripa

tee 5. Ülejäänud olemasolevate elamutega maad jäävad kaugemale.

Rütavere küla piirkonnas asuvad lähimad majapidamised kavandatud tegevuse katastripiirist ca 50 m

kaugusel, kus planeeritud tegevusega ala ümbritseb nelja elamuga kinnistut – Kalda (kahest

planeeritud päikeseelektrijaamast ca 100 m kaugusel), Suura (kahest päikeseelektrijaamast ca 100 m

kaugusel), Kaarli (planeeritud päikeseelektrijamast ca 120 m kaugusel) ning Suureoja-Hardo (ca 120 m

kaugusele kahest päikeseelektrijaama alast).

Planeeringualal asuvad kitsendused:

 maaparandushoiuala – maaparandussüsteem Suureoja ja Pulli;

 maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraavi kuni 10 km² valgalaga kaitsevöönd 12 m;

 Suuroja piiranguvöönd 100 m;

 Suuroja ehituskeeluvöönd 50 m;

 Suuroja veekaitsevöönd 10 m;

 Suuroja kallasrada 4 m;

 elektri keskpingeliini kaitsevöönd 10 m;

 elektri madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m;

 geodeetiline märk nr 9299 kaitsevöönd 3 m;

 maantee kaitsevöönd 30 m.

1.3 Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Sauga valla kehtiva üldplaneeringu (2016) kohaselt jääb kogu planeeritud tegevus hajaasustusega

alale, millele ei ole määratletud juhtotstarbeid, tegemist on põllu- ja metsamaa alaga. Osaliselt on ala

Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneering 22116DP3

AB Artes Terræ 7 / 17

maakasutusena määratletud põllumajanduse maa. Küll aga kattuvad paar kinnistut (Juntsi-Jüri,

Sopaaugu ja Mihkli) osaliselt maakonna tasandi rohevõrgustiku tugialaga. Kuid kavandatud

päikeseelektrijaama rajatiste hoonestusalad rohevõrgustikuga ei kattu. Päikeseelektrijaamade

temaatikat ei ole üldplaneeringus käsitletud. Kuna üldplaneeringus pole juhtotstarvet määratud, säilib

olemasolev, st maatulundusmaa, põllumajandusmaa. Detailplaneeringuga määratakse

päikeseelektrijaama tarbeks sihtotstarve tootmismaaks. Detailplaneering muudab Sauga valla kehtivat

üldplaneeringut.

Joonis 2. Väljavõte Sauga valla üldplaneeringust – üldplaneeringu muutmise joonis – muudetavad ala on esitatud

planeeringuala sees punase viirutusega.

1.4 Vastavus maakonnaplaneeringule

Pärnu maakonnaplaneeringu (2018) kohaselt on Pärnu maakonnas Eesti keskmisest enam potentsiaali

päikeseenergia kasutamiseks. Seejuures on maakonnaplaneeringus sätestatud (2018) et

päikesepargid on soovitav kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt

endised tööstuspargid, laudakompleksid. Samuti on maakonnaplaneeringus sätestatud, et suuremate

päikeseenergia parkide asukohad määrata üldplaneeringuga, vältida päikeseenergia tootmiseks

mõeldud suuremate alade kavandamist väärtuslikule põllumajandusmaale, väärtuslikule maastikule ja

22116DP3 Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneering

8 / 17 AB Artes Terræ

rohelise võrgustiku alale. Päikeseenergia tootmine nimetatud aladel on võimalik põhjendatud

vajadusel ja täiendava kaalutlemise tulemusena. Maakonnaplaneeringu kohaselt kattub valdav osa

kavandatava tegevuse alast väärtusliku põllumajandusmaaga.

Kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu laiaulatuslikku

kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused põllumajandustegevuse jätkamiseks

nii päikeseparkide töötamise ajal (võimalik nt teatud juhul lammaste karjatamine), kui ka hilisemalt

päikeseparkide likvideerimise järgselt. Seega ei ole pikas perspektiivis päikeseparkide rajamisel

ebasoodsa mõju esinemist väärtuslikele põllumajandusmaadele ette näha. Planeeringuga määratakse

väärtuslikule põllumajandusmaale päikese abil elektrit tootva taastuvenergia tootmisseadme

paigaldamise korral tootmismaa sihtotstarve üksnes päikeseenergia tootmisseadme kasutusajaks. See

tähendab, et kui päikesejaama kasutusaeg lõppeb, tuleb sellele maale määrata taas maatulundusmaa

sihtotstarve ja taastada mets.

Maaeluministeerium on planeeringu algatamise eelses protsessis oma 17.02.2023. a kirjaga nr 4.1-

5/168-1 märkinud järgnevat:

 väärtusliku mullastikuga põllumajandusmaa sobivaim ja õigeim kasutusviis on

põllumajandustoodete tootmine, mille kaudu tagatakse toiduga kindlustatus ja eriti praeguses

üldises julgeolekukeskkonnas toidujulgeolek;

 päikesejaama rajamine kõige ettevaatlikumate mulda säästvate võtetega ei kahjusta otseselt

mulda ja selle elustikku, kuid samaaegselt saavad päikejaamaga seotud maa põllumajandusliku

kasutuse võimalused olema väga piiratud;

 Riigikogu menetlusse esitatud väärtuslikku põllumajandusmaad ja selle kaitset käsitleva

seaduse eelnõu (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 309 SE) § 3511 lõike 3 punkti 5 kohaselt saab

kohaliku omavalitsuse üksus üld- või detailplaneeringuga lugeda muuks avalikuks huviks, mis

kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi, taastuvenergia (sh

päikeseenergia) tootmise või elektrivarustuse tagamise. Seega on väärtusliku

põllumajandusmaa päikesepargiga hõlmamise sobivus ja avalik huvi kohaliku omavalitsuse

üksuse hinnata.

Kokkuvõtvalt on 2018. a kehtestatud maakonnaplaneeringuga määratud Pärnumaa kõrge

päikeseenergia tootlikkuse potentsiaal ja ka vajadus kaitsta väärtuslikku põllumajandusmaad.

Hilisema, maakonnaplaneeringu kehtestamise järgse seaduseelnõuga on taastuvenergia (sh

päikeseenergia) tootmine tegevus, mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku

huvi. Lähtudes menetluses olevast eelnõust ja asjaolust, et väärtusliku põllumajandusmaa muld ja selle

elustik säilib, saab tõdeda, et koostatav detailplaneering on kooskõlas maakonnaplaneeringuga.

1.5 Varem kehtestatud detailplaneeringud

Planeeringualal varem kehtestatud detailplaneeringud puuduvad.

1.6 Geodeetiline alusplaan

Alusplaani mõõdistas Geoport OÜ 2022. a oktoobris, töö nr A22-260, novembris, töö nr A22-290,

2023. a jaanuaris, töö nr A23-008 ja veebruaris, töö nr A23-015. Koordinaadid L-EST 97 ja kõrgused

EH2000 süsteemis.

Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneering 22116DP3

AB Artes Terræ 9 / 17

2 Planeeringulahendus

2.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala piiritlemine ja ehitusõiguse

määramine

Katastriüksuste piire ei planeerita muuta, kruntide piirid kattuvad katastriüksuste piiridega.

Krundile Pos 6 on planeeritud ehitusõigus olemasoleva talu laiendamiseks. Hoonestusala on

planeeritud olemasoleva õueala ulatuses.

Kruntidele Pos 1 kuni 13 on planeeritud ehitusõigus päikeseelektrijaama ehitamiseks.

Ehitusõigus, hoonestusalad ja rajatiste hoonestusala on esitatud põhijoonisel.

Rajatiste hoonestusalad on planeeritud teedest vähemalt 20 m kaugusele, et oleks võimalik paneelide

ja tee vahele istutada haljastust. Rajatiste hoonestusalasid ei ole planeeritud kaitsevöönditesse

(maantee kaitsevöönd, kraavi kaitsevöönd, õhuliini kaitsevöönd).

Planeeritud rajatiste hoonestusalale võib püstitada päikesepaneele ning sellega kaasnevaid

tehnoseadmeid (alajaamad, inverterid, kaablid jms) ning piirdeid (piirete ehitamine väljaspool

hoonestusala ei ole lubatud).

Päikesepaneelide osas on planeeritud ajutiselt, st päikeseenergia tootmisseadme kasutusajaks,

kruntidele tootmismaa sihtotstarve. Kui päikesejaama kasutusaeg lõppeb, tuleb sellele maale määrata

taas maatulundusmaa sihtotstarve ja taastada mets kohtades, kus on põhikaardil 2023. a seisuga

metsa leppemärk.

2.2 Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,

sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku

asukoha määramine

2.2.1 Juurdepääs avalikule teele

Juurdepääs alale on tagatud mööda riigi kõrvalmaanteed nr 19285 Tori-Rütavere ja kohalikku Elbi teed

(tee nr 7300315) ja Juntsi teed (tee nr 7300312), Suura teed (7300313), Kaarli teed (7300314) ja

Uuenassa teed (7300307). Juurdepääsuservituutide seadmise vajadus on esitatud ptk 2.11.

Riigi põhimaanteelt nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru täiendavaid juurdepääse ei planeerita.

2.2.2 Vesi ja reovesi

Päikeseelektrijaamadele ei ole planeeritud veeühendust ja reoveekanalisatsiooni. Krundi Pos 6

olemasolevate ja planeeritud hoonete veevarustus ja reovesi lahendataks lokaalsete süsteemidega

projekteerimisel.

2.2.3 Maaparandussüsteem ja sademevesi

Planeeringu ala asub Pulli, Suureoja, Suuroja ja Elbi drenaažkuivendusega maaparandusehitistel.

Päikesepaneelidele kavandataval alal asub tihe drenaaživõrk, mis mõjutab ka väljaspool

planeeringu/paneelide ala asuvaid põllumaid.

Päikesepaneelide paigaldusel tuleb säilitada olemasolevad maaparandusehitised (sh ka

drenaažitorustik). Päikesepaneelide alal asuvate kollektorite (põhijoonisel on tähistatud kollektorid

servituudi seadmise vajadusega) peale ja nende vahetusse lähedusse mitte kavandada piirdeaia,

paneelide ja muude rajatiste vundamente ning haljastuse istutamist (piire võib ristuvana kollektorit

ületada, kuid vundament peab olema kollektorist ohutul kaugusel). Maaparanduskraavid ning nende

servast vähemalt kolme meetri laiune ala tuleb hoida haljastuse vabana. Kollektorite peale võib

22116DP3 Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneering

10 / 17 AB Artes Terræ

paneelid paigaldada vaid vundamendita maapeale toetava lahendusena. Põhijoonisel on tähistatud

kollektorite asukohad servituudialana.

Päikesepargi rajamisel kõvakattega alad ei suurene ning puudub vajadus täiendavaks sademevee

juhtimiseks ja reguleerimiseks.

2.2.4 Elekter

Olemasolevad elektrisüsteemid (sh keskpinge- ja madalpingeliinid) säilivad. Krundi Pos 6

olemasolevate ja planeeritud hoonete elektritoide säilib olemasoleva liitumise baasil, mida vajadusel

projekteerimisel suurendatakse.

Planeeringualale on kavandatud päikeseelektrijaam. Kruntidele planeeritud päikeseparke ühendab

keskpinge maakaabel, mis suundub Sindi alajaama kõrvale Kivaste (kat tunnus 73001:007:0156)

katastriüksusele kavandatavasse alajaama. Elektrikaablid viiakse maantee ja jõe alt läbi kinnisel

puurimismeetodil. Elektrikaabli ehitamine ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega tegevus

ning selle asukoht ja tehnilised parameetrid määratakse projekteerimisel, detailplaneeringuga on

määratud, et peab olema maakaabel (st, et õhuliine ei rajata). Elektrikaabli ehitamisel tuleb tagada

maaparandussüsteemi toimimine. Põhijoonisele on kantud Terranaut OÜ töös nr E190 projekteeritud

alajaam ja päikesepargi ühenduskaabel.

2.2.5 Sidevõrk

Sidevarustus on planeeritud mobiilisidel.

2.3 Ehitise ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine

Krundile Pos 1 kuni Pos 12 on lubatud paigaldada hoonestusalale päikesepaneelid kõrgusega kuni 5 m

ja keskpinge alajaamad suurusega 3x3x3 m.

Krundile Pos 6 on planeeritud ehitusõigus olemasoleva talu laiendamiseks. Hoonete arhitektuurne

lahendus peab sobima piirkonda ja olema esteetiline. Täpsemad arhitektuurinõuded määratakse

ehitusprojektis.

2.4 Liikluskorralduse põhimõtete määramine

Juurepääs avalikule teele vt ptk 2.2.1.

Olemasolevad kohalikud teed (Elbi tee, Juntsi tee, Suura tee, Kaarli tee, Uuenassa tee) säilivad

olemasolevas mahus.

Juurdepääsud päikesepaneelidele on planeeritud olemasolevate põllujuurdepääsude asukohas.

Liiklusintensiivsus suureneb eelkõige päikesepargi ehituse ajal. Hilisem kasutusaja liikluskoormus on

minimaalne ning väiksem kui praegune põllumajandusega seotud liikluskoormus.

Päikesepargid ei vaja parklat. Hooldussõidukid pargivad paneelide vahel vastavalt vajadusele.

Juurdepääsuservituutide seadmise vajadus on esitatud ptk 2.11.

2.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

Päikeseelektrijaama rajamine ja hilisem toimimine tuleb teha mulda säästvate võtetega, et ei

kahjustataks otseselt mulda ja selle elustikku.

Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud kive on soovitatav kasutada päikesepargi alal

haljastuselementidena – rajada kivihunnikuid. Kivihunnikud pakuvad elu- ja varjepaiku roomajatele

ning kahepaiksetele, kellele päikesepargi alale tekkiv kooslus võiks olla sobilik elupaik.

Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneering 22116DP3

AB Artes Terræ 11 / 17

Teedelt avaneva monotoonse tehisliku vaate vähendamiseks säilitada ja rajada teede äärde haljastust.

Maantee külgnähtavuse alale ei ole haljastust planeeritud. Eelistada tuleb kodumaiseid madalama

kasvuga leht- ja okaspuid ning põõsaid, millest moodustatakse gruppe ja salusid. Vältida monotoonset

ridaistutust. Eluhoonete poolsele alale istutada kõrgema ja tihedama taimestikuga haljastust, mis

varjab vaated paneelidele.

Põhijoonisel on esitatud haljastuse põhimõtteline lahendus, täpne haljastuse lahendus määratakse

ehitusprojektis. Maaparanduse kollektorite peale ja maaparanduse kraavist vähemalt kolme meetri

laiusele alale ei ole lubatud puude ja põõsaste istutamine.

Päikesepaneelide ala piiratakse 1,5 kuni 2,0 m kõrguse aiaga, mis:

 tuleb tõsta maapinnalt 20 cm kõrgusele või jätta tara alumisse otsa ulukiavad (20 x 20 cm)

vähemalt 50 m tagant. Oluline on tagada, et ulukitest pääseb tara alt või vahelt läbi mh

halljänes, punarebane, mäger ja kährikkoer, kes neil aladel toituvad;

 ei tohi olla teravate piikidega, millest üle hüpates loom end vigastada võib;

 ei tohi olla läbipaistmatu.

Piirdeid võib paigaldada planeeritud hoonestusalale. Juhul kui alal soovitakse karjatada lambaid, siis

on lubatud aedade maapinnani laskmine karjatamise perioodiks.

Ehitustegevuse lõppedes tuleb rajada päikesepaneelide vahel liigirikas ja tolmeldajatele sobilik

niidukooslus. Niidukooslus pakuks elu ja toitumispaika putukafaunale (sh päevaliblikatele ja

tolmeldajatele), mis omakorda suurendab toidubaasi lindudele. Koosluse rajamiseks tuleks kasutada

kodumaiseid seemnesegusid, mille täpsemal valikul on asjakohane konsulteerida botaanikuga. Lisaks

elurikkuse kao kompenseerimine võib sellisel viisil kooslust kujundades olla võimalik tagada ka

paneelide vahelise ala väiksem hooldusvajadus. Hooldada tuleks pargi taimestikku lähtudes pool-

looduslike rohumaade hooldamise põhimõtetest teostades niitmist (1 kord aastas) suve teises pooles

(mitte varem kui juuli teine pool). Meetme rakendamisel võiks päikesepargi ala tulevikus toimida

sarnaselt poollooduslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt väärtuslikumaks alaks, kui see on

praegu.

2.6 Tuleohutus

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste

kujadega vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“.

Nõuetekohane tuletõrje veevarustus tuleb tagada kuivhüdrantidega, mille toiteks on looduslikud

veekogud või veemahutid. Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on planeeritud vähemalt 30 m³ tuletõrje

veemahutid (vt joonis 4 Põhijoonis). Tuletõrje veemahutid on paigutatud selliselt, et sirgjooneline

teenindusraadius on veevõtukohal kuni 400 m ning muus osas kuni 200 m. Päästeautode

juurdepääsuks saab kasutada olemasolevaid vähemalt 3,5 m laiuseid teid. Tuletõrje veevõtukohtade

juurde tuleb rajada päästeautodele juurdepääsuteed koos ümberpööramise kohtadega.

Tuletõrje veevarustus peab olema tagatud vastavalt kehtivatele nõuetele. Juhul kui nõuded muutuvad

peale planeeringu kehtestamist tuleb projekteerimisel ja ehitamisel rakendada uusi kehtivaid nõudeid.

2.7 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine

Planeeringu elluviimisel tuleb tagada:

 jälgitavus (videovalve);

 vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine;

 üldkasutatavate alade korrashoid.

22116DP3 Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneering

12 / 17 AB Artes Terræ

2.8 Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine

Tehniliste seadmete projekteerimisel (alajaamad, inverterid jms) teha selline lahendus, mis

päikesepargi kasutamisel ei suurendaks olemasolevate elamute läheduses müra ja vibratsiooni, et

elamute õuealal oleks ka tuulevaiksel päikeselisel suveõhtul tagatud päikesepargi eelse aja kohane

vaikus.

Planeeritud alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte. Sademevesi juhtida maapinna

vertikaalplaneerimise teel kraavi või lasta imbuda krundisiseselt.

Vältida puude ja põõsaste raiet ja taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude

pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu

põhjustamist ja linnupoegade hukkumist.

Mitte kasutada herbitsiidide päikesepargi alal.

Planeeringualal on päikesepaneelide alad jagatud kolmeks, mille vahele on planeeritud 25 m laiused

ökoloogilised koridorid. Tagamaks koridoride efektiivsemat kasutamist erinevate ulukiliikide poolt on

mõistlik rajada ulukikoridoridesse taimkate, mis koosneb pärismaistest põõsastest või põõsaspuudest

(nt harlik lodjapuu, harilik pihlakas, paakspuu, põõsasmaran vms), ning et taimkatet niidetakse

maksimaalselt 1-2 korda suve jooksul, et tagada piisavalt kõrge taimestik, mis julgustab loomi neid

koridore kasutama, sh pakkudes varjevõimalusi (lisada täiendavaid kände, oksarisu vms).

Päikeseelektrijaama rajamisel on mõistlik toetada ka teisi elustikurühmi ehk lokaalset elurikkust,

tekitades erineva liigilise taimkattega vaheribasid, jättes alles põllusaari või korrigeerides niitmistsüklit

võimalikult pikaks, et soodustada tolmeldajate liigirikkust ja arvukust.

Olemasolev põllusaar Nasa kinnistul, kivihunnikud koos madalamate põõsastega, mis soodustavad

sisalike, näriliste ja selgrootute putukate esinemist, on planeeritud säilitada.

Jäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada

vastavat luba omav ettevõte. Jäätmekonteinerite asukohad määrata ehitusprojektis.

Planeeringuala piirneb riigiteega, mistõttu tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest

põhjustatud häiringutega (vibratsioon, õhusaaste). Kuna alale on planeeritud päikesepark siis

nimetatud häiringud ei ole aktuaalsed.

Projekteerimisel võtta arvesse Elurikkuse Agentuuri OÜ ning Tartu Ülikooli maastike elurikkuse

töörühma koostöös valminud uuringu raportis „Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele

elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad

leevendusmeetmed“1 toodud põhimõtteid ja järeldusi.

2.9 Kaasnevad asjakohased mõjud

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas Alkranel OÜ. Keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangu tegemisel käsitleti antud asukohas planeeringuga kavandatava

ehitise jaoks järgmisi asjakohaseid mõjusid:

 kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele ja liikidele;

 Natura 2000 aladele;

 pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele);

 mürale ja vibratsioonile;

 õhukvaliteedile ja kliimale;

1 Saadaval https://landscape.ut.ee/wpcontent/uploads/2023/01/Paikeseelektrijaamad_moju_loodusele

_isbn.pdf

Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneering 22116DP3

AB Artes Terræ 13 / 17

 maakasutusele, maastikule ja kultuuriväätustega aladele;

 märgaladele;

 inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale sh sotsiaalmajanduslikud aspektid;

 loodusvarade kasutamisele (sh maa, muld jamaavarad), jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele tegevustele, mõjude kumulatiivsus.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata

detailplaneeringu elluviimisel ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju,

mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Kavandatava projektiga ei

kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks keskkonnaseisundit või loodusvarade

taastumisvõimet. Kaasnevad võimalikud mõjud on lühiajalised ning ilmnevad vaid ehitusajal.

Avariiolukordade tõenäosus ehitustegevuse ja ekspluatatsiooni ajal on väike. Planeeringualal ei paikne

Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid looma- ja taimeliike. Projektiala läheduses paikneb

Natura loodusala – Pärnu jõe loodusala ning II kaitsekategooriasse kuuluvate nahkhiirlaste leiukohad.

Veidi eemale, ca 1,5 km kaugusele jääb väike-konnakotka leiukoht ja püsielupaik. Kavandatava

tegevusega kaasnev mõju on lühiaegne ning kaitsealale olulist mõju ei avalda. Kavandatava tegevusega

kaasnev võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele piirdub ehitusajaga. Alternatiivenergia elektrijaama

ekspluatatsioonil ei kasutata lisaenergiaressursse ning selle tegevusel ei eraldu heitmeid õhku ega

pinnasesse. Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, lõhna, valguse ega soojuse reostust, ega mõjusid

inimeste tervisele või heaolule, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju puudub.

Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivseid teadaolevaid kumuleeruvaid faktoreid. Küll aga

kaasneb tegevusega positiivne mõju. Päikeseelektrijaama rajamine vähendab põlevkivielektrienergia

tarbimist, seeläbi väheneb ka kasvuhoonegaaside paiskumine õhku.

2.10 Ökoloogiline uuring

Planeeringu koostamisel uuriti kavandatava päikeseelektrijaama mõju ulukitele ja nahkhiirlastele, OÜ

Loodusekspert, Ants Tull, Maris Kruuse 06.2023. Töös pakuti välja allolevad leevendusmeetmeid väike-

ja suurulukite elu paremaks toimimiseks.

1. Tulenevalt rohevõrgustiku servaala lähedusest (< 500 m) ning ulukite tegevusjälgedest aladel

tuleb rajada Juntsi-Jüri, Sopaaugu ja Kaarli kinnistu aladele minimaalselt 25 m laiune põhja-

lõuna-suunaline ca 640 m pikkune liikumiskoridor ulukitele;

 planeeringusse lisati 25 m laiune põhja-lõunasuunaline liikumiskoridor.

2. Oluline on vältida raietegevust Abja ja Nasa metsaeraldistel lindude pesitsemise kõrgperioodil

15.04-15.07;

 planeeringusse lisati nõue ptk 2.8.

3. Nasa ja Uueaasa kinnistute vahelisele alale on vajalik rajada vähemalt ala kesksele osale üks

ökoloogiline koridor (min 25 m), et tagada suurulukitele parem põhja-lõuna suunaline

läbipääs;

 planeeringusse lisati 25 m laiune põhja-lõunasuunaline liikumiskoridor.

4. Tarastamise puhul on oluline jälgida, millised ulukid saavad kasutada PEJ ala. Tara tõstmisel

maapinnalt 20 cm kõrgusele või tara alumisse otsa ulukiavade (20 x 20 cm) planeerimisel

vähemalt 50 m tagant pääsevad ulukitest tara alt või vahelt läbi mh halljänes, punarebane,

mäger ja kährikkoer, kes neil aladel toituvad;

 tarastamine on esitatud ptk 2.5.

22116DP3 Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneering

14 / 17 AB Artes Terræ

5. Põllusaarte puhul peab arvestama ümbritseva kooslusega, st et mõistlik on alles jätta

kivihunnikud koos madalamate põõsastega, mis soodustavad sisalike, näriliste ja selgrootute

putukate esinemist;

 kivihunnikud koos madalate põõsastega on planeeritud säilitada.

6. Tarastamisel peab arvestama, et metskits ei suuda hüpata üle 2,5 m tara ning optimaalne

kõrgus metskitse jaoks on 1,5, aga mitte rohkem kui 2,0 m. Mitte kasutada tarastamisel

teravate piikidega aedikuid, millest üle hüpates loom end vigastada võib;

 tarastamise nõuded on esitatud ptk 2.5.

Tagamaks koridoride efektiivsemat kasutamist erinevate ulukiliikide poolt on mõistlik rajada

ulukikoridoridesse taimkate, mis koosneb pärismaistest põõsastest või põõsaspuudest (nt harlik

lodjapuu, harilik pihlakas, paakspuu, põõsasmaran vms), ning et taimkatet niidetakse maksimaalselt 1-

2 korda suve jooksul, et tagada piisavalt kõrge taimestik, mis julgustab loomi neid koridore kasutama,

sh pakkudes varjevõimalusi (lisada täiendavaid kände, oksarisu vms). PEJ rajamisel on mõistlik toetada

ka teisi elustikurühmi ehk lokaalset elurikkust, tekitades erineva liigilise taimkattega vaheribasid, jättes

alles põllusaari või korrigeerides niitmistsüklit võimalikult pikaks, et soodustada tolmeldajate

liigirikkust ja arvukust PEJ aladel. Elurikkust soodustab veel Nasa kinnistu kuivenduskraavi säilitamine

esialgsel kujul, kuna selles täheldati välitööde käigus (7.05.23) kahepaiksete kulleseid. Kinnistuid

ümbritsevate kuivenduskraavide taimkate on mõistlik säilitada, kuna soodustab ulukite liikumist.

Nahkhiirtele pole ette näha olulist mõju planeeritava PEJ põhjal, mistõttu pole vaja tekitada ka eraldi

puhvrit rajatava Nasa PEJ alale.

2.11 Servituutide seadmise või tee avalikult kasutatavaks määramise vajaduse märkimine

Juurdepääsuservituut on planeeritud:

 Nasa (73001:007:0070) maaüksusele Posti (73001:007:0298) ja Siku (73001:007:0140)

maaüksuse kasuks;

 Mihkli (80901:001:1224) maaüksusele Aaviku maaüksuse (80901:001:1223) kasuks.

 Elbi teele (tee nr 7300315) Aaviku maaüksuse (80901:001:1223) kasuks.

Päikesepaneelide paigaldamiseks ja hoolduseks on planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise

vajadus järgmistele erateedele:

 Elbi tee (tee nr 7300315);

 Juntsi tee (tee nr 7300312);

 Uuenassa tee (7300307).

Servituut on vajalik seada päikesepargi krunte teenindavale elektri maakaablile.

2.12 Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmises vajadus

Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadus puudub.

2.13 Planeeringu elluviimine

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Planeeritud krundi ehitusõiguse realiseerib krundi omanik ja/või valdaja. Krundi igakordne omanik

kohustub ehitusloakohustuslikud ehitised välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel.

Ehitustegevust rahastab huvitatud isik.

Ühendused tehnovõrkudega rajab huvitatud isik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega.

Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneering 22116DP3

AB Artes Terræ 15 / 17

Enne rajatiste kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik

vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt ehitusseadustikule.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahju. Võimalik ehitamise või kasutamise

käigus tekitatud kahju tuleb krundi igakordsel omanikul hüvitada koheselt ja õiglaselt.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

22116DP3 Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneering

16 / 17 AB Artes Terræ

3 Koostöö ja kooskõlastused (koostamisel)

Jrk nr Kooskõlastatav organisatsioon/ tehnovõrgu valdaja

Kooskõlastuse nr ja kuupäev

Märkused

1

2

3

4

5

6

Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneering 22116DP3

AB Artes Terræ 17 / 17

4 Graafiline osa (esitatud digitaalselt eraldi failidena)

1. Kontaktvööndi joonis M1:10 000

2. Olemasolev olukord M 1:2000

3. Põhijoonis M 1:2000