Seisukohad detailplaneeringu koostamiseks

LÄHTESEISUKOHAD

Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneeringu koostamiseks.

ÜLDOSA

Detailplaneeringuala hõlmab järgmisi Tori vallas Pulli külas asuvaid kinnistuid:

− Raja (73001:007:0182) – pindala 13,63 ha, maatulundusmaa;

− Uueaasa (73001:007:0253) – pindala 18,13 ha, maatulundusmaa;

− Juntsi-Jaak (73001:007:0032) - pindala 24,23 ha, maatulundusmaa;

− Nasa (73001:007:0070) - pindala 30,02 ha, maatulundusmaa;

− Juntsi Jüri (73001:007:0103) – pindala 20,66 ha, maatulundusmaa;

Detailplaneeringuala hõlmab järgmisi Tori vallas Rütavere külas asuvaid kinnistuid:

− Aaviku (73001:007:0242; pindala 54,15 ha),

− Abja (73001:007:0108), pindala 36,2 ha, maatulundusmaa;

− Juntsi-Jüri (73001:007:0105), pindala 21,4 ha, maatulundusmaa;

− Kaarli (73001:007:0210), pindala 8,25 ha, maatulundusmaa;

− Nasa (73001:007:0071), pindala 7,83 ha, maatulundusmaa;

− Sopaaugu (73001:007:0023), pindala 10,05 ha, maatulundusmaa;

− Suureoja-Indriku (73001:007:0269), pindala 36,33 ha, maatulundusmaa;

− Suureoja-Juhani (73001:007:0270), pindala 10,88 ha, maatulundusmaa.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on nimetatud maaüksustele määrata ehitusõigus

päikesepaneelide paigaldamiseks koos seda teenindavate rajatiste ja taristuga. Kinnistutele on

kavas paigaldada päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge alajaamad, inventerid,

kaablitrassid ja kommunikatsioonid. Päikeseelektrijaama püstitamisel on eesmärgiks

maksimeerida päikeseenergia tootmiseks kuluv maa.

OLEMASOLEV OLUKORD

Kavandatav päikeseelektrijaama ala asub Pulli ja Rütavere külades. Ümbruskond on valdavalt

väheasustatud põllu- ja metsamaa. Lähim tiheasustusala Sindi linn asub linnulennult ca 1 km

kaugusel.

Juurdepääs alale on tagatud mööda riigi kõrvalmaanteed nr 19285 Tori-Rütavere ning riigi

põhimaanteed nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru. Ligipääs alale on võimalik luua mööda kohalikke teid

Elbi tee (tee nr 7300315) või Juntsi teed (tee nr 7300312).

Pulli küla piirkonnas asuvad lähimad majapidamised kavandatud tegevuse katastripiirist (sh

päikeseelektrijaama alast) ca 20 m kaugusel, kus planeeritud tegevusega ala ümbritseb kolme

elamuga kinnistut – Posti, Siku. Päikeseelektrijaama lähialale, ca 200 m raadiusesse jäävad veel

elamutega kinnistud Reidla, Uuenäripa tee 5. Ülejäänud olemasolevate elamutega maad jäävad

kaugemale.

Rütavere küla piirkonnas asuvad lähimad majapidamised kavandatud tegevuse katastripiirist ca 50

m kaugusel, kus planeeritud tegevusega ala ümbritseb kolme elamuga kinnistut – Kalda (kahest

planeeritud päikeseelektrijaamast ca 100 m kaugusel), Suura (kahest päikeseelektrijaamast ca 100

m kaugusel), Kaarli (planeeritud päikeseelektrijamast ca 120m kaugusel) ning Suureoja-Hardo (ca

120 m kaugusele kahest päikeseelektrijaama alast)

LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID

Sauga valla kehtiva üldplaneeringu (2016) kohaselt jääb kogu planeeritud tegevus hajaasustusega

alale, millele ei ole määratletud juhtotstarbeid, tegemist on põllu- ja metsamaa alaga. Osaliselt on

ala maakasutusena määratletud põllumajanduse maa. Küll aga kattuvad paar kinnistut (Juntsi-Jüri,

Sopaaugu ja Aaviku) osaliselt maakonna tasandi rohevõrgustiku tugialaga. Kuid kavandatud

päikeseelektrijaama alad rohevõrgustikuga ei kattu. Päikeseelektrijaamade temaatikat ei ole ÜP-s

käsitletud.

Pärnu maakonnaplaneeringu (2018) kohaselt on Pärnu maakonnas Eesti keskmisest enam

potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks. Seejuures on maakonnaplaneeringus sätestatud (2018):

- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt

endised tööstuspargid, laudakompleksid.

Maakonnaplaneeringu kohaselt kattub valdav osa kavandatava tegevuse alast väärtusliku

põllumajandusmaaga. Kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei

toimu laiaulatuslikku kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused

põllumajandustegevuse jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise ajal (võimalik nt teatud juhul

lammaste karjatamine), kui ka hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Seega ei ole

päikeseparkide rajamisel ebasoodsa mõju esinemist väärtuslikele põllumajandusmaadele ette

näha.

ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED

• Geodeetiline alusplaan 1:500

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3

sätestatud juhul.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid:

pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja

vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Alkranel OÜ (reg nr 10607878).

EELHINNANGU KOKKUVÕTE

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata

detailplaneeringu elluviimisel ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist

keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist.

Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks

keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet. Kaasnevad võimalikud mõjud on

lühiajalised ning ilmnevad vaid ehitusajal. Avariiolukordade tõenäosus ehitustegevuse ja

ekspluatatsiooni ajal on väike.

Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid looma- ja taimeliike.

Projektiala läheduses paikneb Natura loodusala – Pärnu jõe loodusala ning II kaitsekategooriasse

kuuluvate nahkhiirlaste leiukohad. Naabruses paikneb väike-konnakotka leiukoht ja püsielupaik

Kavandatava tegevusega kaasnev mõju on lühiaegne ning kaitsealale olulist mõju ei avalda.

Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele piirdub ehitusajaga.

Alternatiivenergia elektrijaama ekspluatatsioonil ei kasutata lisaenergiaressursse ning selle

tegevusel ei eraldu heitmeid õhku ega pinnasesse.

Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, lõhna, valguse ega soojuse reostust, ega mõjusid

inimeste tervisele või heaolule, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju puudub.

Lähtudes KSH eelhinnangus ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse analüüsist ning

esitatud kontrolltabelist, ei näe eelhinnangu koostaja vajadust täismahus keskkonnamõju

hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks.

SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS

• Määrata planeeringualal asuvatele kinnistutele ehitusõigus päikesepaneelide

paigaldamiseks koos seda teenindavate rajatiste ja taristuga. Kavandatav tegevus ei tohi

olla kõrval asuvate elamualade suhtes häiriva mõjuga.

• Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused.

• Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega.

• Riigimaanteega külgneval alal tuleb lähtuda Transpordiameti poolt väljastatavatest

tingimustest või nende puudumisel riigimaantee kaitsevööndi ulatusest.

• Planeerida eluhoonete poolsele alale kõrgema taimestikuga haljastust.

• Lahendada vahetult maantee äärde planeeritud päikesepaneelide kõrgema taimestikuga

varjestamine.

• Lubatud ei ole läbipaistmatute piirete rajamine.

• Paneelid rajada kompaktsete gruppidena.

• Näha ette alade piisav liigendus, mis tagaks metsloomade vaba liikumise.

• Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu.

• Planeeringus määrata vajadusel ehitusjärjekorrad.

• Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

KOOSTAMISE PROTSESS

• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus

• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu

• Detailplaneering komplekteerida ühes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplar

digitaalselt.

• Haldusleping enne kehtestamist.

• Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

KOOSTÖÖ

• Keskkonnaamet

• Transpordiamet

• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

• Põllumajandus- ja Toiduamet

KAASAMINE

• Piirinaabrid ja puudutatud isikud

• Elektrilevi OÜ

• Rahandusministeerium

• Maaeluministeerium

Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori

Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada

detailplaneeringu menetlemisel.

Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

AJAKAVA

• KSH eelhinnangu koostamine ja KSH vajalikkuse kohta asjaomastelt asutustelt

seisukohtade küsimine, vajadusel täiendamine: üks kuni kaks kuud.

• Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu.

• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine

(eskiislahendus): kolm kuud.

• Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.

• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.

• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud.

• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest

teatamine: kaks kuud.

• PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise

otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab

vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.

Koostas:

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tori Vallavalitsus

[email protected]

Pärnu mnt 12

86705, Pärnu maakond, Tori vald,

Sindi linn

Teie 24.01.2023 nr 6-2.1/293

Meie 13.02.2023 nr 7.2-2/23/1898-2

Seisukohtade väljastamine Pulli ja Rütavere

külade piirkonna päikesepargi

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud algatamise eelselt seisukohti Tori vallas Pulli ja Rütavere külade piirkonna

päikesepargi detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks. Taotlusele oli lisatud valla

poolt koostatud lähteseisukohad (Lisa 1) ja KSH eelhinnangud.

Planeeringuala hõlmab järgmisi maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid:

Pulli külas

− Raja (73001:007:0182), pindala 13,63 ha;

− Uueaasa (73001:007:0253), pindala 18,13 ha;

− Juntsi-Jaak (73001:007:0032), pindala 24,23 ha;

− Nasa (73001:007:0070), pindala 30,02 ha;

− Juntsi-Jüri (73001:007:0103), pindala 20,66 ha ja

Rütavere külas

− Aaviku (73001:007:0242), pindala 54,15 ha;

− Abja (73001:007:0108), pindala 36,2 ha;

− Juntsi-Jüri (73001:007:0105), pindala 21,4 ha;

− Kaarli (73001:007:0210), pindala 8,25 ha;

− Nasa (73001:007:0071), pindala 7,83 ha;

− Sopaaugu (73001:007:0023), pindala 10,05 ha;

− Suureoja-Indriku (73001:007:0269), pindala 36,33 ha;

− Suureoja-Juhani (73001:007:0270), pindala 10,88 ha.

Planeeringu eesmärgiks on määrata nimetatud maaüksustele ehitusõigus päikesepaneelide

paigaldamiseks koos neid teenindavate rajatiste ja taristuga. Kinnistutele on kavas paigaldada

päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge alajaamad, inverterid, kaablitrassid ja

kommunikatsioonid.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru km 11,42-12,10 ja km 12,70-13,35

(keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2744 autot) ning nr 19285 Tori-Rütavere km 9,71-10,78

(keskmine ööpäevane liiklussagedus on 208 autot).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

2 (3)

1. Juurdepääsuna kasutada olemasolevaid (teeregistrisse kantud) riigiteede ristumiskohti ning

kohalikke teid Juntsi tee (nr 7300312), Suura tee (nr 7300313), Kaarli tee (nr 7300314) ja Elbi

tee (nr 7300315). Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida. Vajadusel käsitleda

planeeringus juurdepääsu tagamist naaberkinnistutele ning kohalikul omavalitsusel korraldada

olemasolevate eratee(-de) avaliku kasutuse määramine.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Riigiteede toimivus ja

ohutus on tagatud kui päikesepaneelid ning teised nähtavust varjavad ehitised kavandatakse

väljapoole normides toodud külgnähtavusala (põhimaanteel 20 m, kõrvalmaanteel 16 m

teekatte servast).

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate teiste detailplaneeringute lahendustega.

5. Juhime teie tähelepanu sellele, et Maa-ameti kaardirakenduse (väljavõte allpool) andmetel on

osa planeeringualast Keskkonnaagentuuri poolt kaardistatud ala, kus võiks potentsiaalset olla

perspektiivi hakata tootma tuuleenergiat.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitusloakohustusliku ehitise

ehitamise alustamise teatise esitamist.

10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

3 (3)

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (piire, päikesepaneelid, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (vibratsioon,

õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata ning planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena kavandada meetmed häiringute leevendamiseks. Seletuskirjas

kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada

selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: Läheseisukohad Pulli ja Rütavere DP.pdf

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]