Väljaminev kiri

Konkurentsiameti teenindamisel /Tatari 39 Tallinn / tel 667 2400 / [email protected]

Riigikohus

Lossi 17 Tartu

Meie: 03.06.2024 nr 12-2/23-0103/104-21

Määruskaebus on edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 kohtumäärusele haldusasjas nr 3-

24-146

Määruskaebuse esitaja

Vastustaja – haldusjärelevalve

teostamata jätnud haldusorgan

Kolmas isik – haldusjärelevalve

subjekt

Maksejõuetuse teenistus. Esindaja Signe Viimsalu (e-

post: [email protected])

Eesti Advokatuur. Rävala pst 3, Tallinn (e-post:

[email protected])

Terje Eipre (isikukood 46806182757) (e-post:

[email protected])

Määruskaebuse esitaja vaidlustab Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 kohtumääruse ulatuses,

millega jäeti määruskaebuse esitaja määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

15.02.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-146 muutmata ning taotleb asjas uue lahendi tegemist.

Määruskaebuse esitaja taotlused Riigikohtule on järgnevad:

1) Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 kohtumääruse resolutsiooni punkt 2, millega

jäeti määruskaebuse esitaja määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15.02.2024 määruse peale

haldusasjas nr 3-24-146 rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.02.2024 määrus haldusasjas

nr 3-24-146 muutmata;

2) Võtta Maksejõuetuse teenistuse (kui maksejõuetusvaldkonna ombusdmani ja kõigi

võlausaldajate subjektiivsete õiguste esindaja) esitatud kaebus (ja kaebuse täiendus)

menetlusse ja saata asi sisuliseks lahendamiseks tagasi alamastme kohtule, kellel:

2.1.) tuvastada oluline õiguslik fakt st kas PankrS § 58 lg 5 hetkel kehtiv säte, mis on järgmises

sõnastuses:

„ (5) Haldurina tegutsemise õiguse peatamise ja lõpetamise ning isiku kojast väljaarvamise

kord kehtestatakse koja põhikirjas.

[RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] „

on alates Maksejõuetuse teenistuse loomisest ja täiendavalt jõustunud haldusjärelevalve

2 (13)

organite paljususest tingitud muudatustest maksejõuetusvaldkonnas tegutsevate avalike

ülesannete täitjate suhtes EV Põhiseadusega ja HMS § 3 lg 1 (õiguste kaitse)1 kooskõlas ja

vastavuses;

ja

2.2) tulenevalt punkti 2.1) tuvastamisest kohustada Eesti Advokatuuri kui haldusorganit tegema

kättesaadavaks mistahes kodanikele, riigiasutustele, võlausaldajatele (sh väljaspoolt Eestit

piiriüleste maksejõuetusmenetluste korral) ja võlgnikele ( st avalikkusele)

maksejõuetusvaldkonnas avalike ülesannete täitjate üle kehtiva haldusjärelevalve teostamise

korra või selle puudumisel välja töötama ja kehtestama juhindudes VVS § 75¹, HMS 54, PankrS

§ 70-71, AdvS § 46 ja SanS § 192 ja §193 kooskõlas oleva maksejõuetusvaldkonnas avalike

ülesannete täitjate üle haldusjärelevalve teostamise aluspõhimõtted ja korra (õiguspärase

haldusakti), et mistahes kodanikel, riigiasutustel, võlausaldajatel (sh väljaspoolt Eestit

piiriüleste maksejõuetusmenetluste korral) ja võlgnikel oleks PS §-st 15 ja HMS § 3 lg 1

tulenevalt subjektiivne õigus ja võimalus esitada kaebusi ja märgukirju

vandeadvokaatidest usaldusisikute, saneerimisnõustajate, pankrotihaldurite ja

sundlikvideerijate rikkumiste kohta avalike ülesannete täitmisel haldusjärelevalve

läbiviimiseks;

ja

2.3) tuvastada Eesti Advokatuuri aukohtu 02.11.2023 (digiallkirjastatud 20.12.2023)

otsuse kui maksejõuetusvaldkonnas vandeadvokaatidest avalike ülesannete täitjate üle

seadusest tulenevat järelevalvepädevust mitte omanud/omava haldusorgani antud

haldusakti tühisus (alus: HMS § 63 lg 2 punkt 3 – seda haldusakti ei ole andnud pädev

haldusorgan) Terje Eipre asjas;

ja

2.4.) kohustada Eesti Advokatuuri juhatust kui maksejõuetusvaldkonnas

vandeadvokaatidest avalike ülesannete täitjate üle seadusest tulenevalt pädevat haldusorganit

(alus: AdvS § 46 lg 3) tegema (haldus)järelevalvet Terje Eipre üle Maksejõuetuse teenistuse

31.08.2023 edastatud teates toodud rikkumiste suhtes.

või punkti 2) alternatiivina lähtudes menetlusökonoomika printsiibist palume

Riigikohtul:

3) Võtta Maksejõuetuse teenistuse (kui maksejõuetusvaldkonna ombusdmani ja kõigi

võlausaldajate subjektiivsete õiguste esindaja) esitatud kaebus (ja kaebuse täiendus)

menetlusse ning teha haldusasjas nr 3-24-146 Riigikohtul ise uus lahend, millega:

3.1.) tuvastada oluline õiguslik fakt st kas Riigikohtu arvates on PankrS § 58 lg 5 hetkel

kehtiv säte, mis on järgmises sõnastuses:

„ (5) Haldurina tegutsemise õiguse peatamise ja lõpetamise ning isiku kojast väljaarvamise

kord kehtestatakse koja põhikirjas.

[RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] „

on alates Maksejõuetuse teenistuse loomisest ja täiendavalt jõustunud haldusjärelevalve

1 HMS § 3 lg 1 Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi

ainult seaduse alusel.

3 (13)

organite paljususest tingitud muudatustest maksejõuetusvaldkonnas tegutsevate avalike

ülesannete täitjate suhtes EV Põhiseadusega ja HMS § 3 lg 1 (õiguste kaitse)2 kooskõlas ja

vastavuses;

ja

3.2) tulenevalt punkti 3.1) tuvastamisest kohustada Eesti Advokatuuri kui haldusorganit tegema

kättesaadavaks mistahes kodanikele, riigiasutustele, võlausaldajatele (sh väljaspoolt Eestit

piiriüleste maksejõuetusmenetluste korral) ja võlgnikele ( st avalikkusele)

maksejõuetusvaldkonnas avalike ülesannete täitjate üle kehtiva haldusjärelevalve teostamise

korra või selle puudumisel välja töötama ja kehtestama juhindudes VVS § 75¹, HMS 54, PankrS

§ 70-71, AdvS § 46 ja SanS § 192 ja §193 kooskõlas oleva maksejõuetusvaldkonnas avalike

ülesannete täitjate üle haldusjärelevalve teostamise aluspõhimõtted ja korra (õiguspärase

haldusakti), et mistahes kodanikel, riigiasutustel, võlausaldajatel (sh väljaspoolt Eestit

piiriüleste maksejõuetusmenetluste korral) ja võlgnikel oleks PS §-st 15 ja HMS § 3 lg 1

tulenevalt subjektiivne õigus ja võimalus esitada kaebusi ja märgukirju

vandeadvokaatidest usaldusisikute, saneerimisnõustajate, pankrotihaldurite ja

sundlikvideerijate rikkumiste kohta avalike ülesannete täitmisel haldusjärelevalve

läbiviimiseks;

ja

3.3) tuvastada Eesti Advokatuuri aukohtu 02.11.2023 (digiallkirjastatud 20.12.2023)

otsuse kui maksejõuetusvaldkonnas vandeadvokaatidest avalike ülesannete täitjate üle

seadusest tulenevat järelevalvepädevust mitte omanud/omava haldusorgani antud

haldusakti tühisus (alus: HMS § 63 lg 2 punkt 3 – seda haldusakti ei ole andnud pädev

haldusorgan) Terje Eipre asjas;

ja

3.4.) kohustada Eesti Advokatuuri juhatust kui maksejõuetusvaldkonnas

vandeadvokaatidest avalike ülesannete täitjate üle seadusest tulenevalt pädevat haldusorganit

(alus: AdvS § 46 lg 3) tegema (haldus)järelevalvet Terje Eipre üle Maksejõuetuse teenistuse

31.08.2023 edastatud teates toodud rikkumiste suhtes.

Määruskaebuse esitaja leiab, et Tallinna Ringkonnakohus on 22.05.2024 kohtumääruse

tegemisel kohaldanud valesti materiaalõiguse norme st VVS § 751 (Haldusjärelevalve), AdvS

§ 4 lg 5 (Advokatuuri tegevuse õiguspärasuse tagamine), AdvS § 46 lg 3 (Järelevalve

advokaadi tegevuse üle), PankrS §§ 70-71 (Haldusjärelevalve pankrotihalduri üle), SanS §§

192-193 (Haldusjärelevalve saneerimisnõustaja üle) ning rikkunud määruse tegemisel oluliselt

menetlusõiguse normi st HKMS §-i 121 ning see tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

Määruskaebuse esitajale tehti Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024.a tehtud kohtumäärus

teatavaks samal päeval st 22.05.2024.a. Seega on käesolev määruskaebus esitatud Riigikohtule

tähtaegselt.

Käesoleva määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 10).

Kaebuse esitaja on valmis asja arutama suulisel istungil, kui kohus seda vajalikuks peab.

2 HMS § 3 lg 1 Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi

ainult seaduse alusel.

4 (13)

I osa - sissejuhatav taust ja eelnev menetluse käik

1. Nõuetekohaselt läbiviidud maksejõuetusmenetlused, teisisõnu maksejõuetuse kui

nähtusega ühiskonnas tegelevad avalikud teenused, on avalik hüve, mida tuleb riigil

avalikes huvides tagada.

2. Maksejõuetuse teket tuleb ohjata, juba tekkinud maksejõuetuse tekke põhjusi uurida ning

vastavalt reageerida ühiskonnas toimuvatele muutustele tagamaks võlausaldajate, võlgnike

ja muude puudutatud isikute tasakaalustatud huvid.3

3. Laiemas plaanis seisneb mistahes seadusandja poolt loodud maksejõuetusmenetluse liigi (st

võlanõustamise4, saneerimismenetluse5, võlgade ümberkujundamise menetluse6,

kohustustest vabastamise menetluse7, pankrotimenetluse8, pankrotimenetluse avaliku

uurimisena või eriauditina läbiviimine9) avalik huvi nii üldise finants- ja ärimoraali

parandamises, ausate majandussuhete loomisele innustamises, maksejõuetuse põhjuste

väljaselgitamises kui ka ühiskonna (sh ettevõtluskeskkonna) kaitsmises maksejõuetute

füüsiliste ja juriidiliste isikute eest ning et kõik maksejõuetused lahendatakse kiirel ja

korrektsel viisil.10

4. Punktis 3 nimetatud erinevaid maksejõuetusmenetlusi viivad Eestis kuni 30.06.2024 läbi

üksnes füüsilistest isikutest avaliku võimu kandjad ja avalike ülesannete täitjad (HMS § 8

lg 1 mõistes haldusorganid) haldusmenetlustena kohtuvälises menetluses erinevates

seadustes ettenähtud haldustoiminguid tehes ja maksejõuetusmenetlustena kohtulikus

menetluses, millele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus toodut kui eriseadustest

ei tulene teisiti.11

5. Järelevalve efektiivsuse tõstmiseks maksejõuetusvaldkonnas on oluline tagada koostöö

erinevate järelevalvajate vahel. Maksejõuetusinstituudi (ehk Maksejõuetuse teenistuse)

lisandumine järelevalvajate hulka tingis senise järelevalvesüsteemi ümbervaatamise.12

Muuhulgas ei saa kohtud automaatselt tugineda varasemale kohtupraktikale.

Maksejõuetusmenetluste läbiviijate (st võlanõustajate, saneerimisnõustajate,

usaldusisikute, pankrotihaldurite, sundlikvideerijate) kui avalike ülesannete täitjate ehk

haldusorganite pädevuse ehk teisisõnu tegutsemisõiguse saamise, peatamise ja lõpetamise

suhtes kehtib haldusõigus.

6. Kehtiva õiguse kohaselt valitseb Eestis maksejõuetusmenetlusi läbi viivate avaliku võimu

kandjate (usaldusisikute, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, sundlikvideerijate,

võlanõustajate kui haldusjärelevalve subjektide ja haldusorganite) suhtes haldusjärelevalve

3 S. Viimsalu. The Over-Indebtedness Regulatory System in the Light of the Changing Economic Landscape.

Juridica International, XVII/2010, pp 217-226. 4 Vt sotsiaalhoolekande seaduse §§-d 44 ja 45, https://www.riigiteataja.ee/akt/114122023003 5 Vt saneerimisseaduse § 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/101032023053 6 Vt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023029 7 Ibid. 8 Vt pankrotiseaduse § 2 ja 3, https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023061 9 Vt pankrotiseaduse § 1921 ja § 1928 lg 3, https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023061 10 P. Kriibi. Justiitsministeerium. Maksejõuetusinstituudi (nö pankrotiombudsmani) loomise vajadus, Tallinn,

2016, lk 20 jj. 11 Nagu näiteks PankrS §-s 1928 sätestatud avaliku uurimisena läbiviidav pankrotimenetlus on VVS § 75 mõistes

riiklik järelevalvemenetlus, millele kohaldub ka KorS teatud ulatuses. Selles menetluses esindab teenistus kõigi

võlausaldajate subjektiivseid huve. 12 P. Kriibi. Justiitsministeerium. Maksejõuetusinstituudi (nö pankrotiombudsmani) loomise vajadus, Tallinn

2016, lk 45 jj.

5 (13)

teostajate (st halduse internse kontrolli teostajate) paljusus. Haldusjärelevalvet on

õigustatud seadusest tulenevatel juhtudel teostama järgmised haldusorganid: Kohtutäiturite

ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatus13, Eesti Advokatuuri juhatus14 ja alates

Maksejõuetuse teenistuse loomisest ka teenistus15 kui Eesti esimene nn

pankrotiombudsman, kes esindab (ja asendab) varatutes pankrotimenetlustes kõigi kahju

kannatanud võlausaldajate subjektiivseid huve16.

7. Maksejõuetusõiguse valdkondades pankrotiseaduse § 54 sätestatud avalike ülesannete

täitmine17 toimub seaduse alusel avalik-õigusliku iseloomuga dualistliku iseloomuga

olulise avaliku huviga kollegiaalsetes suhetes, kus tuleb mis tahes kvalifikatsiooniga (st kas

raamatupidamisekspert, vandeadvokaat, audiitor vms), avaliku ülesande täitjal mis tahes

maksejõuetusmenetlustes tagada kõigi menetlusosaliste (nii võlgnike, võlausaldajate kui ka

ühiskonna) tasakaalustatud huvid ja ausa ärikeskkonna jätkusuutlik toimimine ühiskonnas.

Kõik maksejõuetusmenetlused Eestis on avaliku huviga menetlused. Menetlusi tuleb läbi

viia kõigi menetlusosaliste huvides läbipaistvalt kõiki osalisi võrdselt koheldes ja head

halduse tava rakendades.

8. Seda, et pankrotihaldur, sh ajutine haldur, saneerimisnõustaja ja usaldusisik on avalike

ülesannete täitjad (haldusorganid), kinnitab muuhulgas asjaolu, et Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määruse (EL) 2015/848, 20. maist 2015 maksejõuetusmenetluse kohta18 lisas B

on liikmesriigid nimetanud isikud või organid, kes EL liikmesriikides on riigi poolt

määratud avalikke ülesandeid ehk maksejõuetusmenetlusi riigi nimel läbi viima.19 Eesti

Vabariik on nendeks avalike ülesannete täitjateks määranud lähtuvalt pankrotiseaduse §-st

54 ametiisikud nimetusega „ajutine haldur, pankrotihaldur ja usaldusisik“. Sama määruse

artikli 2 punkt 5 määratleb, et need on kas isikud või organid (HMS § 8 lg 1 haldusorganid),

kellel on muuhulgas järgmised avalikud ülesanded: a) kontrollida ja vastu võtta

maksejõuetusmenetluses esitatud nõudeid; b) esindada võlausaldajate ühiseid huve; c)

täielikult või osaliselt valitseda võlgniku vara, mille suhtes võlgnik on kaotanud

käsutusõiguse; d) likvideerida (müüa) võlgniku vara või e) kontrollida võlgniku asjaajamist

(raamatupidamist). Need on nende haldusorganite igapäevased haldustoimingud. Määruse

artiklis 21 on toodud näiteks nende pädevus tegutseda piiriülestes

maksejõuetusmenetlustes, määruse artiklis 24 on sätestatud, et maksejõuetushalduri (Eesti

mõistes pankrotihalduri, usaldusisiku) nimi, kontaktandmed ja maksejõuetusmenetlus,

kuhu ta on määratud, on avalikult registris jne.

13 VVS § 75¹, PankrS § 70. 14 VVS § 75¹, AdvS § 46 lg 3. Üllatavalt kombel on Eesti Advokatuuri juhatus Maksejõuetuse teenistusele

teatanud, et Eesti Advokatuuri organid ei ole haldusorganid ning advokatuuri juhatus ega aukohus ei teosta

vandeadvokaatidest pankrotihaldurite üle haldusjärelevalvet. See omakorda tekitab küsimuse, kas Eestis

vandeadvokaadist pankrotihaldurite, usaldusisikute, saneerimisnõustajate ja sundlikvideerijate üle

järelevalve puudub. Eesti Advokatuuri 14.09.2023 kirjas nr 1-2/620-1 toodud vastused on muuhulgas

kättesaadavad määruskaebuse esitaja kodulehel vt: https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/maksejouetuse-

teenistus/tegevused-ja-tulemused (vasakul pool) pealkirja MJT 2023 tegevusaruande lisa nr 3 – HJV. 15 VVS § 75¹, PankrS § 192¹ lg 2 ja § 70. 16 PankrS § 19212 lg 2 kohaselt läheb võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna pädevus üle

Maksejõuetuse teenistusele. Haldur täidab kohustused võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna ees

Maksejõuetuse teenistusele. Teenistus teostab võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna pädevust

kirjalikus vormis. 17 PankrS § 54. (Pankrotihalduri kutsetegevus). Pankrotihalduri kutse(ameti)tegevuseks on pankrotimenetluste

läbiviimine, tegutsemine juriidilise isiku sundlõpetamise korral kohtu poolt määratud likvideerijana ja

saneerimisnõustajana ning õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine. Pankrotihaldur on avaliku võimu

kandja ja avalike ülesannete täitja. 18 ELT L 141 05.06.2015, lk 19. 19 Vt lisa B nimetud määrusest: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02015R0848-20220109#tocId133

6 (13)

9. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/1023, 20. juunist 2019, mis käsitleb

ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning

saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise

meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja

maksejõuetuse direktiiv) artikli 2 punktis 12 on toodud saneerimisnõustaja mõiste. Selleks

on isik või organ (HMS § 8 haldusorgan), kelle kohus või haldusorgan määrab täitma

eelkõige üht või mitut järgmistest avalikest ülesannetest: a) võlgniku või võlausaldajate

toetamine saneerimiskava koostamisel või selle üle läbirääkimiste pidamisel; b)

saneerimiskava üle peetavate läbirääkimiste ajal võlgniku tegevuse järelevalve ning selle

kohta kohtule või haldusasutusele aruandmine ; c) läbirääkimiste ajal võlgniku varade ja

äriasjade üle osalise kontrolli võtmine. Need on nende haldusorganite igapäevased

haldustoimingud. Alates 01.07.2024 saavad Eestis olla näiteks saneerimisnõustajateks ka

näiteks juriidilised isikud, mitte ainult füüsilised isikud. Seega haldusorganite ehk

menetlejate ring maksejõuetusvaldkonnas laieneb.

10. Neid maksejõuetusvaldkonnas eelpool punktis 3 nimetatud seadustega, sh EL õigusega

pandud avalike ülesannete täitmisi ei saa ega ei tohi mitte mingil juhul samastada

vandeadvokaadina tegutsemisena klienti esindades või kliendile õigusteenuse

osutamine eraõiguslikus suhtes. Eraõiguslikus suhtes st õigusteenuse osutamisel

tekkinud vaidlused lahendab Eesti Advokatuuri aukohus (AdvS § 16 ja 18), aga

võlausaldajate ja võlgnike huvides avalikkusele avalike ülesannete täitmisel tekkinud

avaliku võimu kandja käitumisest tingitud rikkumismenetlused lahendab (vist? kui

lahendab?) Eesti Advokatuuri juhatus (VVS § 751 ja AdvS § 46 ja eriti lõige 3).

11. Tegemist on kahe õiguslikult täiesti erineva iseloomuga ülesannete täitmisega, millel on

täiesti erinevad kasusaajad. Õigusteenust osutatakse ühe kliendi nimel ja tema volituse

alusel eraõiguslikus suhtes. PankrS § 54 ja muudes eespool nimetatud

maksejõuetusvaldkonna seadustes toodud avalikud ülesanded tulenevad seadustest, neid

ülesandeid täidetakse seaduse ning EL määruse ja direktiivi alusel kõigi menetlusosaliste,

töötajate, ühiskonna ja riigi huvides ning maksejõuetusõiguse valdkonnas saadakse avaliku

ülesande täitjaks kas läbi vastava eksami sooritamise või vastava kvalifikatsiooni omamise

kuuludes samaaegselt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmeks.20

12. Tulenevalt asjaoludest, et a) Terje Eipre ei esitanud Maksejõuetuse teenistusele ehk

järelevalveorganile tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks teavet ja dokumente

avalikus uurimises oleva võlgniku Stemwood OÜ (varatu, pankrotis) eelnevalt toimunud

saneerimismenetluse kohta, kus Terje Eipre oli nii saneerimisnõustaja kui ka varasemalt

õigusnõustaja ning b) Terje Eipre oli Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juht ja

kutsekoja juhatuse kui haldusjärelevalve organi esimees ning c) vandeadvokaadist

pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate üle teostab seaduse kohaselt järelevalvet

(kontrolli) Eesti Advokatuur kui haldusorgan oma siseorganite21 kaudu, tegi Maksejõuetuse

teenistus 31. augustil 2023.a oma tol ajal parima arusaama kohaselt taotluse Eesti

Advokatuuri aukohtule aukohtumenetluse algatamiseks Terje Eipre suhtes. Maksejõuetuse

teenistus tõi enda koostatud rikkumise teates välja ligi 20 (kakskümmend) Terje Eipre kui

20 Erinevalt teistest riikidest kehtib Eestis paraku hetkel regulatsioon, mille kohaselt sooritades vandeadvokaadi

eksami ehk saades loa eraõiguslikus suhtes klientidele õigusteenust osutada, võib see sama vandeadvokaat astudes

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmeks automaatselt ilma ühegi täiendava teadmiste, oskuste,

kogemuste, kõlbeliste omaduste kontrollita koheselt olla ka avaliku võimu kandja (avalike ülesannete täitja) kõigis

maksejõuetusmenetlustes, mille menetlemiseks ta on kohtule kirjaliku nõusoleku andnud ja millesse kohus on teda

määranud tegutsema. 21 Eesti Advokatuuri kui haldusorgani sisemisest pädevuse jaotusest ja protseduurireeglitest juhtumite korral, kui

vandeadvokaadist saneerimisnõustaja või usaldusisik või pankrotihaldur on midagi rikkunud, on paraku keskmisel

inimesel mõistlikult võimatu aru saada.

7 (13)

avaliku ülesande täitja (avaliku võimu kandja) erinevat rikkumist (vaata kaebuse esitaja

15.01.2024 esitatud kaebuse põhjendused - I osa „Kaebuse esitaja pöördumine Eesti

Advokatuuri poole“).

13. Maksejõuetuse teenistus leiab, et Eesti Advokatuur kui haldusorgan rikkus

maksejõuetusvaldkonnas avalike ülesannete täitjate ja avaliku võimu kandjate (st

vandeadvokaadist saneerimisnõustajate, pankrotihaldurite, usaldusisikute,

sundlikvideerijate, võlanõustajate) üle järelevalvet teostava haldusjärelevalveorganina

Terje Eipre asja lahendamisel oluliselt menetlusreegleid, mille tulemusena ei saanud

Eesti Advokatuuri lõpptulem (mis vormistati Eesti Advokatuuri aukohtu otsusena,

mitte näiteks Eesti Advokatuuri juhatuse otsusena) olla õiguspärane ja kehtiv. (Vaata

Eesti Advokatuuri menetlusreeglite rikkumise kohta kaebuse esitaja kohtule kirjutatud

kaebuse III osa.)

14. 21. detsembril 2023.a edastas Eesti Advokatuur Maksejõuetuse teenistusele 02. novembril

2023.a läbi vaadatud ja 20. detsembril 2023.a. digiallkirjastatud otsuse asjas nr 2-15/650,

millega lõpetati aukohtumenetlus Terje Eipre tegevuse suhtes seoses advokaadi tegevuses

distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega, olenemata sellest, et teine haldusjärelevalve

teostaja st Maksejõuetuse teenistus oli eelmenetluse raames tuvastanud ligi 20 Terje Eipre

rikkumist.

15. Maksejõuetuse teenistuse rikkumiste teatis (taotlus) Eesti Advokatuuri suunal ei

olnud seotud Terje Eipre kui vandeadvokaadist õigusnõustaja eraõiguslikus suhtes

klientidele kvaliteetse õigusteenuse osutamisega, vaid maksejõuetusvaldkonnas

avaliku ülesande täitjana, sh Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu kui

haldusjärelevalve organi juhatuse esimehe (haldusorgani liikme) tegevuses tuvastatud

rikkumistega. Avaliku ülesande täitja ja avaliku võimu kandja rollist lähtuvalt ei ole

Eesti Advokatuuri mistahes halduse sisene organ siiani Terje Eipre asja menetlenud

ning teenistusele teadaolevalt puudub Eesti Advokatuuril siiani vastav pädev

haldusorgan ja kehtiv kord (protseduur).

16. Veelgi enam – teisisõnu tähendab punktis 15 laiendatult seda, et kõigil inimestel,

võlausaldajatel, võlgnikel, mistahes asutustel, kellel on etteheiteid mistahes

vandeadvokaatidest pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, likvideerijate ja

usaldusisikute tegevuse suhtes maksejõuetusvaldkonnas avalike ülesannete täitmisel,

puudub oma subjektiivsete õiguste ja huvide kaitseks võimalus.

17. Ajendatuna eelnevast esitas Maksejõuetuse teenistus 15.01.2024.a Tallinna Halduskohtule

tulenevalt AdvS § 4 lõikest 5 kaebuse tuvastamaks antud haldusakti tühisust ja Eesti

Advokatuuri poolset menetlusreeglite rikkumist Terje Eipre haldusjärelevalveasja näitel.

18. Tallinna Halduskohus tagastas 15.02.2024.a kohtumäärusega kaebuse.

19. Maksejõuetuse teenistus esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille Tallinna

Ringkonnakohus võttis 22.05.2024.a menetlusse ja koheselt samal päeval jättis teenistuse

määruskaebuse rahuldamata.

20. Maksejõuetuse teenistus on seadusega loodud ja seadusest tulenevalt erapooletu, sõltumatu,

eraldiseisva pädevuse ja eraldiseisva eelarvega haldusorgan, mis ei allu ei

Konkurentsiametile ega ministeeriumitele. Teenistuse juhataja nimetab ametisse

Justiitsminister Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul ning ministril ei õigust sekkuda

teenistuse töösse. Tegemist on Soome eeskujul maksejõuetusombudsmaniliku hübriidse uue

maksejõuetusinstituudiga (teisisõnu kohati võrreldav õiguskantsleriga) Eesti

õigussüsteemis.

8 (13)

II osa – Maksejõuetuse teenistuse määruskaebuse põhjendused ja seisukohad

1. Tallinna Ringkonnakohtu arvates ei ole määruskaebuse rahuldamiseks ja Tallinna

halduskohtu 15.02.2024 määruse tühistamiseks alust. Tallinna Ringkonnakohus nõustub

Tallinna Halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata.

Tallinna Ringkonnakohus nõustus halduskohtu selgitustega tuginedes varasemale

kohtupraktikale, et advokatuuri aukohtu otsuse peale esitatud kaebuse sisuline läbivaatamine

halduskohtus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid

õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1). Määruskaebuse esitaja leiab, et Tallinna

Ringkonnakohtu argumentatsiooni sidumine automaatselt varasema kohtupraktikaga

süvenemata teemasse ning selle kitsendamine üksnes advokatuuri aukohtumenetlusega

eraõiguslikus suhtes, on asjakohatu ja väär käsitlus.

Määruskaebuse esitaja mõistab, et isikul ei ole kaebeõigust advokatuuri aukohtu otsuse

vaidlustamiseks halduskohtus, juhul kui vaidlustatakse vandeadvokaadi ja temaga õigusteenuse

lepingu sõlminud kliendi vahel õigusteenuse osutamisest tingitud rikkumiste sisulisi küsimusi.

Antud juhul ei ole sellise faktilise olustikuga paraku tegemist. Tegemist on fundamentaalse

maksejõuetusõiguse ja haldusõiguse vahelise küsimusega, kas ja kuidas vandeadvokaadist

avaliku ülesande täitjat kui tegutsevat haldusorganit maksejõuetusvaldkonnas saab üldse

vastutusele võtta ja kellel on pädevus äärmisel juhul tegutsemisõigus avaliku ülesande

täitjana maksejõuetusvaldkonnas ära võtta, kui asjaolud kogumis sellele viitavad. Rikkumised tulid ilmsiks järelevalve tegemise käigus (sh mitmes menetluses, kogumina).

Teenistus ei ole Terje Eiprelt õigusteenust tellinud ning ei ole esitanud Terje Eipre suhtes

rikkumiste teadet eraõiguslikus suhtes õigusteenuste osutamise kvaliteedi pinnalt.

Määruskaebuse esitaja on kohtule selgitanud, et kaebuse esitamise ajendiks on Eesti

Advokatuuri puuduv /puudulik haldusjärelevalve protseduur vandeadvokaatide poolt

Eestis läbiviidavates mistahes maksejõuetusmenetluste liikides st et antud asjas kuuluvad

kohaldamisele VVS § 751, HMS, AdvS § 4, AdvS § 46, SanS § 192 ja Eesti Advokatuuri kui

haldusorgani teadaolevalt puuduv menetluskord või olemasoleva menetluskorra oluline

rikkumine, mis tipnes väära lõpplahendiga.

Veelgi enam, teenistuse arvates on võimalik, et PankrS § 58 lg 5, mis delegeerib avaliku

ülesande täitja tegutsemisõiguse äravõtmise teise avalik-õigusliku juriidilise isiku st

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja põhikirja, ei ole EV Põhiseadusega ja HMS § 3

lõikega 1 kooskõlas ja vastavuses. Määruskaebuse esitaja hinnangul peavad

maksejõuetusvaldkonnas haldusülesannete täitjate tegutsemiseks vajaliku õiguse

(pädevuse) andmise alused, tegutsemisõiguse (pädevuse) peatamise alused ja

tegutsemisõiguse (pädevuse) äravõtmise alused ning protseduur olema kehtestatud

seadusega.

2. Kohus on omaalgatuslikult automaatselt varasemale kohtupraktikale tuginedes vääralt

eeldanud, et määruskaebuse esitaja kaebus baseerus AdvS §-le 16 ja 18. Nendele sätetele ei ole

määruskaebuse esitaja kaebuses kordagi viidanud. Pigem vastupidi rõhunud advokatuuri kui

antud asjas haldusorgani mistahes toimunud menetluse menetlusreeglite rikkumisele. Teenistus on kohtule esitatud kaebust täiendanud ja selgitanud, et igal huvitatud isikul, sh

teenistusel kui võlausaldajate huvide esindajal on tulenevalt advokatuuriseaduse § 4

(Advokatuuri tegevuse õiguspärasuse tagamine) lõikest 5 õigus esitada advokatuuri organi

õigusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule. Seda määruskaebuse esitaja ka tegi

tagamaks haldusjärelevalve õiguspärasust vandeadvokaatidest avaliku võimu kandjate

(haldusorganite) kohtuväliselt tehtavate haldustoimingute tegemisel maksejõuetusmenetlustes.

Seega on määruskaebuse esitajal kaebeõigus olemas.

9 (13)

Maksejõuetuse teenistus lisab, et juhul, kui Riigikohus igakülgse tõlgendamise tulemusena

leiab, et Maksejõuetuse teenistuse loomisega 01.01.2022 läks Justiitsministeeriumilt

maksejõuetusvaldkonnas haldusjärelevalve ülesannete üleandmisega seonduvalt seadusandja

tegeliku tahte kohaselt üle ka HKMS § 256 lg 1 sätestatud protestiõigus22 Eesti Advokatuuri

kui maksejõuetusvaldkonna haldusorgani õiguspärasuse tagamise osas, siis määruskaebuse

esitaja esitatud kaebust võib kohus omaalgatuslikult käsitleda protestina ning kaebeõigus on ka

sel juhul määruskaebuse esitajal olemas.

3. Määruskaebuse esitajal kui maksejõuetusvaldkonna ombudsmanil ja kõigi võlausaldajate

subjektiivsete õiguste kaitsjal (esindajal) on ka oluline huvi olemas. Muuhulgas baseerub see

HKMS § 2 lg 1, mille kohaselt halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste

kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Mistahes

maksejõuetusmenetluse liigi menetlemisel peab maakohtu poolt määratud menetleja ehk

vandeadvokaadist saneerimisnõustaja, usaldusisik, pankrotihaldur ja sundlikvideerija

kaitsma muuhulgas võlausaldajate huvisid. Eesti Advokatuur peab kehtiva õiguse

kohaselt teostama haldusjärelevalvet. Maksejõuetuse teenistuse seadusest tulenev ülesanne

on VVS § 751 ja PankrS § 70 lg 2 järgi kontrollida menetlejate ehk advokaadist

pankrotihaldurite seaduspärast käitumist ja kulude otstarbekust. Rikkumistest tuleb teavitada

teist haldusjärelevalveorganit, kellel on pädevus otsustada ka vastutusele võtmine. Kaitstes

varatutes avaliku uurimisena läbiviidavates pankrotimenetlustes kõigi võlausaldajate

subjektiivseid huve, ei saa teenistuse kui huvi omava isiku arvates vandeadvokaatidest avaliku

võimu kandjate rikkumiste tuvastamise kogutulem Eesti ühiskonna ja ettevõtluskeskkonna

jaoks olla fakt, et vandeadvokaadi rikkumisi saa menetleda ja vajadusel vastutusele võtta, sest

Eesti Advokatuuri juhatus kui haldusorgan (antud juhul isegi täidesaatva võimu rollis) on

otsustanud vandeadvokaatidest avaliku võimu kandjate üle haldusjärelevalve kui talle

seadusega (AdvS § 46 lg 3) pandud ülesannet üldse mitte täita.

Juhul, kui teenistus tuvastab 2024.a esimesel poolaastal näiteks kümne vandeadvokaadist

pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja tegevuses väga palju olulisi rikkumisi mitmetes

menetlustes, siis Eesti Advokatuuri (vääralt menetletud aukohtumenetluse) ja Tallinna

Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu senise loogika kohaselt maksejõuetusvaldkonnas

tegutsevad vandeadvokaadist avaliku võimu kandjad võivad riigi nimel haldusülesandeid

karistamatult edasi täita luues menetlusosalistele uut õigust, sest Eesti Advokatuur kui

haldusjärelevalveorgan ei täida talle seadusega pandud ülesannet. Mistahes isikute (võlgnikud,

võlausaldajad, töötajad, pankrotitoimkonna liikmed, jne) subjektiivsed õigused saavad rikutud

ja mitte keegi mitte kuhugi pöörduda ei saa, sest tulemus nagu Terje Eipre kaasus ilmekalt

näitab, on alati vandeadvokaadi kasuks.

Maksejõuetuse teenistus möönab, et tegemist ei ole reeglina hea halduse tava kohase

käitumisega vaidlustades teise haldusorgani siseorgani haldusakti, aga hea halduse tava

kohane käitumine ei ole ka demokraatlikus ja õigusriigis see, kui mistahes isikute õiguste

kaitse võimalusi piiratakse (antud juhul võlausaldajatel ja võlgnikel puudub võimalus

maksejõuetusvaldkonnas vandeadvokaadist avaliku võimu kandja/ avaliku ülesande

täitja tegevuse või tegevusetuse peale kaevata) ning Eesti Advokatuur teatab, et nad

haldusjärelevalveülesannet ei täida. See omakorda on tekitanud Eestis olukorra, et

vandeadvokaadist avaliku võimu kandja üle ei saa mitte keegi haldusjärelevalvet tulemuslikult

teha. Maksejõuetuse teenistus eeldab, et Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus

Terje Eipre kaasuse näitel ei eelda, et teenistus peaks hakkama igakordsel juhtumil pöörduma

prokuratuuri poole KarS § 279 alusel, mis käsitleb teise haldusorgani poolt esimese

haldusorgani järelevalve teostamise takistamist.

22 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja § 70 selgituste tulemusena võib ka sellisele

järeldusele jõuda. Vt: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021004

10 (13)

4. Tallinna Ringkonnakohus nõustub Tallinna Halduskohtu määruses toodud põhjendustega,

millest tulenevalt tuleks määruskaebuse esitaja kaebus tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu.

Samas on Tallinna Ringkonnakohus võtnud määruskaebuse esitaja määruskaebuse menetlusse,

mis tähendab, et määruskaebuse esitaja kaebeõiguse olemasolu on kohus ise oma otsusega

tunnistanud. Halduskohus ei tuvastanud kaebuse esitaja kaebuses puudusi ega lasknud

kõrvaldada mistahes puudusi.

Määruskaebuse esitaja on varem kohtule selgitanud enda mõneti dualistlikku hübriidset

olemust st olles ühelt poolt maksejõuetusvaldkonna ombudsman ja teiselt poolt kõigi varatute

juriidilisest isikust pankrotivõlgnike kaudu kahju kannatanud võlausaldajate subjektiivsete

õiguste esindaja (ja kõigi menetlusosaliste tasakaalustatud huvide tagaja).

5. Tallinna Ringkonnakohus on nõustunud Tallinna Halduskohtuga, et ka muus osas tuleb

määruskaebuse esitaja kaebus tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ning viitab

seejuures PankrS § 4 lg 1, mille kohaselt pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse

ja PankrS § 84. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus ei ole mõistnud Eestis

eksisteerivate maksejõuetusmenetluste liikide paljusust. Pankrotimenetlus on vaid üks liik.

Käsitlus viidates üksnes pankrotiseadusele on antud vaidlusküsimuses liiga kitsas, sest see

käsitleb üksnes ühte maksejõuetusmenetluse liiki, sh antud haldusasjas ka mitteasjakohast

(etteheited tekkisid ennekõike saneerimisnõustajana tegutsemisest).

Mistahes maksejõuetusasja, sh pankrotiasja kohtulik menetlemine on maakohtu pädevuses, aga

kõigi maksejõuetusasjade kohtuväline menetlemine sh küsimus sellest kes on pädev

haldusorgan menetlema ja millisel õiguslikul alusel (ehk kõigi võlanõustajate,

usaldusisikute, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja sundlikvideerijate kui avaliku

võimu kandjate/avalike ülesannete täitjate tegevus või tegevusetus) on vähemalt alates 2010

aastast KTS seletuskirjas märgitud ametiteooriast lähtuvalt haldusmenetlus (kõik

võlanõustajad, usaldusisikud, pankrotihaldurid, saneerimisnõustajad ja

sundlikvideerijad teevad kohtuvälises menetluses haldustoimingud ja annavad näiteks

võlgnikele korraldusi (haldusakte)). Lisaks käsitleb PankrS § 4 lg 1 ühte st parasjagu

läbiviidavat (mitte juba lõppenud/lõpetatud) menetlust, samuti teeb seda PankrS § 84 ning

halduskohtu viide 11.01.2017 aasta Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusele nr 3-2-1-141-16 on

määruskaebuse esitaja hinnangul asjakohatu vähemalt alates 2022. aastast, mil Maksejõuetuse

teenistus loodi ning seadusandja poolt kõiki erinevaid maksejõuetusmenetluste liike hõlmava

haldusjärelevalve sätteid täpsustati (01.07.2022) valdkonna eriseadustes (KTS, AdvS, PankrS,

FIMS jne). Teenistuse esitatud rikkumiste teade (taotlus, kaebus) hõlmas enamuses etteheiteid

Terje Eiprele saneerimisnõustajana tegutsemisel, millele halduskohus oma 22.05.2024

määruses pole üldse tähelepanu pööranud ja selle pinnalt oma kohtumäärust põhistanud.

6. Tallinna Ringkonnakohus on järeldanud, et pankrotihaldurile trahvi määramise või tema

tegutsemisõiguse piiramise pädevus on pankrotiasja menetleval kohtul, s.t maakohtul.

Määruskaebuse esitaja vaidleb sellele vastu. Teenistuse hinnangul ei ole

maksejõuetusvaldkonnas avalike ülesannete täitjatele (st kas võlanõustaja, saneerimisnõustaja,

usaldusisik, pankrotihaldur, sundlikvideerija) trahvi määramine ja neilt tegutsemisõiguse

(pädevuse) äravõtmine (mitte konkreetsest menetlusest vabastamine, mis on eraldi maakohtu

toiming) üheselt selge õiguslik küsimus ning tuleb käesoleva kohtumenetluse raames

muuhulgas üheselt selgeks teha.

Vandeadvokaadist avaliku võimu kandja ei osuta õigusteenust, vaid lahendab menetluse

kaudu ühiskonnas probleemi – maksejõuetust tagades kõigi menetlusosaliste õiguste ja

huvide tasakaalustatud kaitse. Haldusorganina peab vandeadvokaadist pankrotihaldur,

saneerimisnõustaja, usaldusisik, võlanõustaja, sundlikvideerija näiteks HMS-s tulenevalt

tasuta andma menetlusosalistele selgitusi, enda menetlustoiminguid selgitama ja

11 (13)

menetluse efektiivselt läbi viima. Maakohtu poolt ühest menetlusest pankrotihalduri,

saneerimisnõustaja, usaldusisiku, sundlikvideerija vabastamine ja kogu selle avaliku

võimu kandja /avaliku ülesannete täitja tegutsemisõiguse (pädevuse) peatamine ja/või

äravõtmine ei ole samastavad õigusmõisted ja haldustoimingud.

Esiteks tuleb teenistuse hinnangul teha vahet, millise avaliku ülesande täitjaga ehk

haldusorganiga on tegemist (st kas võlanõustaja, saneerimisnõustaja, usaldusisik,

pankrotihaldur, sundlikvideerija), millises rollis avaliku ülesande täitja rikkumiste tegemisel

täpselt on, mis kontekstis ja millisel õiguslikul alusel see avaliku ülesande täitja parasjagu

iseseisvalt haldusorganina kohtuväliselt haldustoiminguid teeb ning millise

maksejõuetusmenetluse liigi millises menetlusetapis võimalikud rikkumised esinevad/esinesid.

Näiteks pankrotimenetluse raugemise järgselt eeldusel, et ka Maksejõuetuse teenistus avaliku

uurimist ei algata ja menetlust ei rahasta ning pankrotimenetlus lõpeb, peab sellest

menetlusetapist alates sundlikvideerija rollis olev (ajutine) pankrotihaldur kustutama juriidilise

isiku registrist kahe kuu jooksul. Tegemist ei ole enam poolelioleva/käimasoleva pankrotiasjaga

maakohtus, sest maakohus lõpetas menetluse, määras haldurile tasu ja muutis halduri rolli

sundlikvideerijaks. Sundlikvideerija peab täitma äriseadustikus sätestatud uusi avalikke

ülesandeid (nt likvideerimisaruande koostamine, dokumentide arhiveerimine, töötajate

abistamine, kustutamiskande avalduse Äriregistrile esitamine jne) ning pankrotiasja

menetlenud maakohtul pole enam ei pankrotiseadusest ega mujalt õigusaktist tulenevat

järelevalvepädevust äriseadustiku alusel tegutsevat sundlikvideerijat trahvida näiteks

menetlusega viivitamise eest, võlgniku varade omastamise eest vms. Samas haldusjärelevalves

saab tuvastada, kas sundlikvideerijana tegutsev avaliku ülesande täitja ehk varasem

pankrotihaldur ( kes on üks ja see sama inimene) omastas näiteks sundlikvideerimise käigus

raugetatud juriidilise isiku vara, tegi võlgniku lähikondsetega menetlusväliselt keelatud tehingu

vms. Konkreetset pankrotiasja varem menetlenud pankrotikohtunikul see pädevus puudub

alates enda tehtud pankrotimenetluse raugemise määruse jõustumist.

Konkreetset saneerimismenetlust menetlev või menetlenud maksejõuetusele spetsialiseerunud

maakohtunik ei saa kontrollida järelevalve korras, kas kõik Eesti Vabariigis tegutsevad

saneerimisnõustajad on teinud saneerimisel olevate ettevõtjate (võlgnike) üle korrektselt

laiapõhjalist järelevalvet näiteks ettevõtjate (võlgnike) majandusaasta aruannete tähtaegse

esitamise kohta äriregistrile. Selleks on teised haldusjärelevalveorganid olenevalt sellest, kas

saneerimisnõustaja on omakorda Advokatuuri liige või Koja liige. Konkreetset saneerimisasja

menetlenud või menetleval maakohtunikul selline üldine üldistav järelevalvepädevus ja

ettekirjutuste tegemise pädevus puudub.

Maakohus kontrollib ühte tema menetluses parasjagu olevat konkreetset maksejõuetusasja.

Tema pädevus piirneb sellega. Teenistus tuvastas, et Terje Eipre rikkus eelnevalt menetlemisel

saneerimisseadust ja saneerimisnõustaja head kutse tava. Terje Eipre on allkirjastanud

Stemwood OÜ menetluses koostatud saneerimiskava st kontrollinud Stemwood OÜ

majandustegevuse üle kinnitades selle osaühingu saneerimiskõlblikkust. Maksejõuetuse

teenistuse hinnangul ei olnud Stemwood OÜ kui tegelikult varatu ja püsivalt maksejõuetu

äriühing saneerimiskõlblik ettevõtja ning Terje Eipre kui väidetavalt erapooletu sõltumatu

ekspert ( samas ka aastatepikkune õigusnõustaja eraõiguslikus suhtes) teadis seda, kui ta oma

eksperthinnangu saneerimismenetluses riigi poolt usaldatud võlgniku järelevalvajana andis.

Terje Eipre aitas Stemwood OÜ-l luua maakohtule ja võlausaldajatele ettevõtjast (võlgnikust st

Stemwood OÜ-st) ja tema majandustegevusest väära ettekujutuse, mille tulemusena algatas

maakohus saneerimismenetluse, kuigi poleks tohtinud. Maakohus oli saneerimismenetluse

lõpetanud ja Terje Eiprele tasu määranud, kui rikkumised tuvastati. Seega – kes võtab avaliku

ülesande täitja Terje Eipre vastutusele? Maakohtunik võib olla ammu otsustanud kohtuniku

ametist loobuda või olla läinud pensionile või ei menetle vastavalt kohtu tööplaanile järgmisest

aastast enam ühtegi maksejõuetusasja. Kes, millisel õiguslikul alusel, millise uuesti algatatud

12 (13)

kohtuliku mistahes järelevalvemenetluse raames maakohtus Terje Eiprele trahvi määraks või

tegutsemisõiguse kaalutlusõiguse alusel teatud tähtajaks ära võtaks? Terje Eipre sooritas

rikkumised olles avaliku võimu kandja (avaliku ülesande täitja, haldusorgan). Maakohtu ja

pankrotihalduri, saneerimisnõustaja ja usaldusisiku vahel on reeglina kujunenud aastatepikkune

usaldussuhe. Maakohus, kes kinnitab konkreetsesse menetlusse usaldusisiku,

saneerimisnõustaja ja pankrotihalduri ning vabastab nad konkreetse asja menetlusest, ei võta

neilt haldusjärelevalve tulemusena kogutud rikkumiste korral avaliku ülesande täitjana

tegutsemisõigust ära. See pädevus maakohtul taas puudub. Ebaloogiline on ka see, et

vandeadvokaatidest avalike ülesannete täitjaid üldse vastutusele võtta ei saa avalike ülesannete

täitmisel tehtud rikkumiste eest. Vandeadvokaat astub Koja liikmeks, võtab kohtult vastu

saneerimisnõustajana paar menetlust, kus võlausaldajate hinnangul kuritarvitab oma avaliku

võimu positsiooni, lõpetab menetlused ja astub Kojast välja (ise lõpetab avalike ülesannete

täitmise mõneks ajaks). Ebaloogiline on, et sellistel juhtudel puudub mistahes järelevalve

tegemise võimalus mistahes järelevalveorganil. Lisaks näitab teenistuse seni tuvastatud

halduspraktika Terje Eipre kahe rikkumiste kaasuse pinnalt, et iseenda ja oma usaldusaluse üle

järelevalve täieulatuslik ja objektiivne teostamine on Eestis siiani pigem erandlik.

6. Maksejõuetuse teenistus leiab, et Tallinna Ringkonnakohus ja Tallinna Halduskohus on

ekslikult leidnud, et mistahes maksejõuetusmenetlustes puudub halduskohtul mistahes pädevus.

Maakohus kui konkreetset maksejõuetusasja menetlev kohus, ei kontrolli menetluses toimuvat

igapäevaselt. Maksejõuetusmenetlustes on kohtul seadustes sätestatud sekkumiskohad.

Pankrotihaldur kohtuvälises menetluses toimetab eraldi haldusorganina, näiteks on parasjagu

töös kohtuvälises menetluses töös mitu haldustoimingut: ühes menetluses lahendab

pankrotivõlgniku vara enampakkumise haldustoimingutega kaasnenud isikuandmete

töötlemise teemat ja teises koostab pankrotivarast välistamise taotluse rahuldamise otsust

(haldusakti) ja kolmandas piiriüleses maksejõuetusmenetluses suhtleb teise EL liikmesriigi

maksejõuetushalduriga kuidas põhimaksejõuetus- ja teisest maksejõuetusmenetlust paremini

koordineerida. Pole välistatud suure tööpinge tõttu juhtumid, kus näiteks raske õnnetuse tõttu

on pankrotihaldur hoopis haiglas koomas ning keegi tema büroos töötavatest inimestest kasutab

pankrotihalduri ID-kaarti, et pankrotihalduri haldustoiminguid edasi viia (internetipangas).

Sellisel juhul näiteks võib huvitatud isik haldusakti (-toimingu) suhtes tuvastamiskaebus esitada

ka halduskohtule.

Maksejõuetuse teenistus leiab, et Maksejõuetuse teenistuse loomisega liikus Eesti

maksejõuetusõiguses paradigma veelgi enam haldusõiguse suunas (uurimisprintsiip on

maksejõuetusõiguses ja haldusõiguses juba alates 2004 aastast kehtinud), lisaks näiteks avalike

uurimistena ja eriaudititena läbiviidav pankrotimenetlus on riiklik järelevalvemenetlus KorS-s

toodud erimeetmetega ning lisaks on tekkinud haldusjärelevalvajate (täiendavate

haldusorganite) paljusus.

Haldusjärelevalve raames tekkida võivad vaidlusküsimused nagu näiteks milline

haldusjärelevalveorgan teostab millise maksejõuetusvaldkonnas tegutseva avaliku ülesande

teostaja (avaliku võimu teostaja) üle järelevalvet seoses avaliku ülesande täitja füüsilise

asukoha (büroo) vastavuse, menetlustes kasutatavate abiliste (haldusorgani sisesuhe) ja

esindajate pädevusega ja kompetentsusega, avalikkusele kättesaadavasse registrisse kantud

eksliku või väära informatsiooniga, hea halduse tava nõuetest kinnipidamisega

enampakkumiste korraldamisel, haldustoiminguteks peetava elektroonilise toimiku

terviklikkuse ja seaduses nõutud toimiku turvanõuetega, avalike ülesannete täitjatele kehtivate

toimingupiirangute, seotud isikutega keelatud tehingute ja kõigi maksejõuetusvaldkonnas

avalike ülesannete täitjate lähikondsete isikuandmete kogumise ja töötlemisega seoses on

teenistuse hinnangul muuhulgas halduskohtul teatud pädevus.

13 (13)

Seadusandja poolt loodud maksejõuetusmenetluse liikides (st võlanõustamises23,

saneerimismenetluses24, võlgade ümberkujundamise menetluses25, kohustustest vabastamise

menetluses26, pankrotimenetluses27, pankrotimenetluse avaliku uurimisena või eriauditina

läbiviimises28 ) tuleb alates aastast 2022 ette erineva sisuga haldus- ja riiklikku järelevalvet ning

haldusorganitena tegutsevate järelevalveorganite tegevuse suhtes saab õigustatud isik esitada

seaduses toodud juhtudel vaide ja/või halduskaebuse. Seega on halduskohtul

maksejõuetusmenetlustega kui olulise avaliku huviga menetluste suhtes tugev kokkupuude ning

HMS-st ja HKMS-st tulenevalt pädevus.

7. Haldusotsuse võib teha ja eelneva menetluse läbi viia vaid pädev haldusorgan. See on

äärmiselt oluline tuletis õigusriigi ja demokraatia põhimõttest. Avalikku võimu võivad teostada

vaid selleks volitatud usaldusväärsed isikud. Eesti Advokatuuri kui haldusorgani puhul ei ole

üheselt selge, kes teostab haldusorgani siseselt haldusjärelevalvet maksejõuetusvaldkonnas

avalike ülesannete täitjate üle, kui nad on vandeadvokaadid ning millistest põhimõtetest

lähtuvalt järelevalvet tehakse. Lähtuda tuleb maksejõuetusvaldkonna seadustest ja

maksejõuetusvaldkonnas kehtivast heast tavast, sh hea halduse tavast. Teenistusele

teadaolevalt lähtub advokatuur oma liikmetele kui eraõiguslikus suhtes õigusteenust

osutavatele vandeadvokaatidele kehtestatud seadustest ja advokaadi heast tavast. See on aga

vastupidine riigi poolt delegeeritud ülesannete täitmiseks nõutavaga: erapooletus, sõltumatus,

kohtuniku tasemest lähtuvad kõrged kõlbelised isikuomadused, keelatud tehingute tegemise

piirant, toimingupiirangud jms, mida hea halduse tava, riigiametnike eetika ja rahvusvaheliselt

maksejõuetushalduritele kehtestatud hea ja tunnustatud käitumistava ette näeb. Vastavalt AdvS

§ 46 lg 3 teostab järelevalvet Advokatuuri juhatus. Seega ei olnud ega ole Advokatuuri

aukohus pädev organ Terje Eipre ega teiste maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid

täitvate isikute rikkumisasju lahendama ning Eesti Advokatuuri aukohtu otsus Terje

Eipre asjas on tühine haldusakt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Viimsalu

Maksejõuetuse teenistuse juhataja

Volitatud esindaja

(volitust tõendav dokument on esitatud koos algse kaebusega ja asub kohtutoimikus)

23 Vt sotsiaalhoolekande seaduse §§-d 44 ja 45, https://www.riigiteataja.ee/akt/114122023003 24 Vt saneerimisseaduse § 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/101032023053 25 Vt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023029 26 Ibid. 27 Vt pankrotiseaduse § 2 ja 3. 28 Vt pankrotiseaduse § 1921 ja § 1928 lg 3.