Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Tallinna Ringkonnakohus

Halduskohtu kolleegium

Pärnu mnt 7

15084 Tallinn

Meie: 27.02.2024 nr 12-2/23-0103/104-17

Haldusasja number: 3-24-146

Määruskaebus on edastatud digitaalselt aadressile: [email protected]

MÄÄRUSKAEBUS

Tallinna Halduskohtu 15.02.2024 kohtumäärusele haldusasjas number 3-24-146

Tallinna Halduskohtu 15.02.2024.a. kohtumäärusega haldusasjas nr 3-24-146 tagastas

halduskohus Konkurentsiameti kaebuse.

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Maksejõuetuse teenistus sai kohtumääruse kätte

16.02.2024.a. Seega käesolev Maksejõuetuse teenistuse määruskaebus on Tallinna

Ringkonnakohtule esitatud tähtaegselt.

Käesolevaga palub Maksejõuetuse teenistus tühistada Tallinna Halduskohtu 15.02.2024.a

kohtumääruse täies ulatuses ja teha haldusasjas nr 3-24-146 uus lahend, millega halduskohus

võtab Maksejõuetuse teenistuse kaebuse menetlusse.

Määruskaebuse asjaolud, Maksejõuetuse teenistuse seisukoht ja põhjendused

Tallinna Halduskohus on käsitlenud Maksejõuetuse teenistuse 15.01.2024.a. esitatud kaebust

Konkurentsiameti kaebusena ning leidnud, et antud vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse,

kaebajal puudub kaebeõigus ning halduskohus ei kontrolli Eesti Advokatuuri kui

haldusjärelevalveorgani maksejõuetusvaldkonnas kehtivate järelevalvekordade (kehtestatud

õigusakti) olemasolu ja vastavust seadustele.

Maksejõuetuse teenistuse hinnangul on Tallinna Halduskohtu 15.02.2024 kohtumäärus

õigusvastane ja väär.

Maksejõuetuse teenistuse seisukoht ja põhjendused on alljärgnevad:

1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/1023, 20. juunist 2019, mis käsitleb

ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamise ja äritegevuse keeldu ning

saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluse tõhususe suurendamise

meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (edaspidi: saneerimise ja

2 (7)

maksejõuetuse direktiiv) preambuli punktide 871 ja 892 ning direktiivi artikli 273 kohaselt on

liikmesriikidel muuhulgas kohustus tagada, et maksejõuetusõiguse valdkonnas avalike

ülesannete täitjate st Eesti mõistes pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kui

haldusorganite üle teostatakse järelevalvet, mis peab olema tõhus tagamaks

maksejõuetusvaldkonnas avalike teenuste osutamise tulemuslikult ja pädevalt ning asjaomaste

menetlusosaliste (võlgnik, võlausaldajad, ühiskond laiemas plaanis) suhtes erapooletult ja

sõltumatult. Need järelevalvemehhanismid peavad hõlmama ka meetmeid, mida kohaldatakse

avaliku ülesande täitja vastutuse suhtes juhul, kui avaliku ülesande täitja oma kohustusi rikub.

Liikmesriigid peavad tagama, et teave maksejõuetusõiguse valdkonnas avalike ülesannete

täitjate üle järelevalvet teostavate asutuste või organite kohta oleks üldsusele kättesaadav.

16. detsembril 2020. aastal vastu võetud ja 01. jaanuaril 2022. aastal jõustunud pankrotiseaduse

ja teiste seaduste muutmise seaduse tulemusena on Eestis maksejõuetusõiguse valdkonnas

üheks haldusjärelevalveorganiks juhtumite korral, kus vandeadvokaadi eksami sooritanud

inimene täidab pankrotihaldurina, saneerimisnõustajana ja/või usaldusisikuna avalikke

ülesandeid, Eesti Advokatuur. Eeltoodust tulenevalt tuleb Eesti Advokatuuri järelevalveorgani

rollis olles käsitleda haldusorganina. Haldusorgan HMS § 8 lg 1 tähenduses on seadusega, selle

alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus,

kogu või isik. Seega võib haldusorganiks olla nii riigiasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik,

kollegiaalorgan, üksik ametnik või avaliku halduse ülesannet iseseisvalt täitma volitatud

eraõiguslik isik. Haldusorgani st Eesti Advokatuuri antud haldusaktid (HMS § 51) on

haldusmenetluse seadusest tulenevalt vaidlustatavad vaidemenetluse ja/või

halduskohtumenetluse kaudu. Seega oli ja on Maksejõuetuse teenistusel õigus esitada kaebus

Eesti Advokatuuri 20.12.2023 otsuse peale.

Vastavalt HKMS § 4 lg 2 võib seadusega halduskohtu pädevusse anda muu ülesande. Seda

toetab ka Riigikohtu halduskolleegiumi senine praktika. Antud juhul tuleneb halduskohtule

1 (87) Member States should also ensure that practitioners in the field of restructuring, insolvency, and discharge

of debt that are appointed by judicial or administrative authorities (‘practitioners’) are: suitably trained;

appointed in a transparent manner with due regard to the need to ensure efficient procedures; supervised when

carrying out their tasks; and perform their tasks with integrity. Insolvency practitioners as defined in

Regulation (EU) 2015/848 should be included in the scope of this Directive. 2 (89) Practitioners should be subject to oversight and regulatory mechanisms which should include effective

measures regarding the accountability of practitioners who have failed in their duties, such as: a reduction

in a practitioner's fee; the exclusion from the list or pool of practitioners who can be appointed in insolvency

cases; and, where appropriate, disciplinary, administrative or criminal sanctions. Member States should not be

required to set up specific authorities or bodies. Member States should ensure that information about the

authorities or bodies exercising oversight over practitioners is publicly available. For instance, a mere

reference to the judicial or administrative authority should be sufficient as information. It should be possible, in

principle, to attain such standards without the need to create new professions or qualifications under national law.

Member States should be able to extend the provisions on the training and supervision of practitioners to

other practitioners not covered by this Directive. 3 Article 27 Supervision and remuneration of practitioners

1. Member States shall put in place appropriate oversight and regulatory mechanisms to ensure that the work

of practitioners is effectively supervised, with a view to ensuring that their services are provided in an

effective and competent way, and, in relation to the parties involved, are provided impartially and

independently. Those mechanisms shall also include measures for the accountability of practitioners who have

failed in their duties.

2. Member States shall ensure that information about the authorities or bodies exercising oversight over

practitioners is publicly available.

3. Member States may encourage the development of and adherence to codes of conduct by practitioners.

4. Member States shall ensure that the remuneration of practitioners is governed by rules that are consistent with

the objective of an efficient resolution of procedures.

Member States shall ensure that appropriate procedures are in place to resolve any disputes over remuneration.

3 (7)

pandud ülesanne eelkõige saneerimise ja maksejõuetuse direktiivist, kuna Eesti siseriiklik õigus

ei ole üheselt ja selgelt lahendanud maksejõuetusõiguse valdkonnas avalike ülesannete täitjate

järelevalve küsimust.

Tallinna Halduskohus on teinud vale järelduse leides, et tsiviilkohus (maakohtu kohtunik) teeb

ühte pankrotiasja lahendades PankrS § 84 alusel avalike ülesannete täitjate st näiteks

vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga pankrotihaldurite üle laiemat haldusjärelevalvet. Sellist

pädevust tsiviilkohtul (maakohtunikul) ei ole (vaata PankrS § 70 ja VVS § 75prim). Maakohus

ei saa väljuda konkreetse pankrotimenetluse, füüsilise isiku kohustustest vabastamise või

saneerimismenetluse raamidest ning algatada keset menetlust haldusjärelevalvet näiteks

pankrotihalduri, usaldusisiku ja/või saneerimisnõustajale kohalduva hea haldustava ja

ametieetika küsimustes, aga haldusjärelevalve eeldab laia terviklikku käsitlust, sh avaliku

ülesande täitja hea kõlbeliste isikuomaduste, haldustava ja ametieetikaga seonduvat.

Maakohtunik tsiviilkohtus saab vabastada avaliku ülesande täitja konkreetsest üksikust

menetlusest, aga ei saa võtta ära kõigis menetlustes ehk kõigis avalikes ülesannetes tegutsemise

õigust maksejõuetusvaldkonnas, sest see on avalik-õigusliku sisuga haldustoiming (haldusakt).

Tsiviilkohtul puudub sellekohane pädevus.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lg 1 sätestatud järelevalve on ühe haldusorgani (näiteks Eesti

Advokatuuri) kontroll teise haldusorgani (antud vaidlusküsimuses pankrotiseaduse §-s 54

nimetatud avalike ülesannete täitjate4 – st pankrotihaldur, saneerimisnõustaja, likvideerija

ülesannetes haldur, usaldusisik) üle. Seejuures ei ole järelevalvatav haldusorgan järelevalve

teostajaga alluvussuhtes (VVS § 751 lg 2). Haldusorgani järelevalve pädevus tuleneb tema

tegevusvaldkonnast (näiteks avaliku huvi ja võlausaldajate kaitse, pankrotimenetluste kulude

otstarbekus, maksejõuetuse ühtse praktika kujundamine pankroti-, saneerimis-, võlgade

ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluses), sealhulgas peab

järelevalvet teostav haldusorgan kontrollima, kas järelevalvatav haldusorgan (ehk

saneerimisnõustaja, pankrotihaldur, usaldusisik) järgib selles valdkonnas kehtestatud nõudeid

(näiteks pankrotiseaduse § 59 lg 2 p 7, lg 3 ja lg 4 täitmist - andmed pankrotimenetluste kohta,

milles vandeadvokaat on kinnitatud halduriks, info avalikustamine veebilehel ja andmete

õigsus, erapooletuse ja sõltumatuse printsiibi igakülgne järgimine kõigis menetlustes,

kõrvaltoimingute piirangutest kinnipidamine, keelatud tehingud iseenda bürooga jne).

Haldusjärelevalve puhul ei määra alluvussuhe järelevalvepädevust. Järelevalvepädevus tuleneb

konkreetse haldusorgani tegevusvaldkonnast tagada selles valdkonnas (näiteks

maksejõuetusvaldkond) kehtivate normide järgimine ning kohustusest kontrollida sh teiste

haldusorganite poolt seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete järgimist. Järelevalve

teostaja võib eriseadusest tuleneva volituse alusel kontrollida haldusorgani tegevust, mis

haldusorganisatsioonis asub teises valitsemisalas, või ka haldusorganit, mis on tema

kõrgemalseisev organ. Haldusjärelevalve hõlmab eelkõige järelevalvatava tegevuse

õiguspärasust. Kuna haldusjärelevalve hõlmab erinevaid valdkondi, võib teatud juhtudel olla

vaja ette näha ka laiem haldusjärelevalve ulatus, kus haldusjärelevalve hõlmab ka tegevuse

otstarbekust. Haldusjärelevalve hõlmab otstarbekust.

Eeltoodust lähtuvalt leiab Maksejõuetuse teenistus, et kuivõrd pankrotiseaduses (ja muudes

maksejõuetusvaldkonna seadustes) puuduvad haldusjärelevalve ja avalike ülesannete täitjate

4 Vastavalt pankrotiseaduse § 54 on pankrotihalduri kutse(ameti)tegevuseks pankrotimenetluste läbiviimine,

tegutsemine juriidilise isiku sundlõpetamise korral kohtu poolt määratud likvideerijana ja saneerimisnõustajana

ning õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine. Eestis ei tuntaks mõistet ja ülesande täitjat nimega

„pankrotihaldur“, kui seadusandja poleks seda seadusega loonud avalike ülesannete täitjaks. Igaüks ei saa hakata

või olla pankrotihaldur. Avalike ülesannete täitjaks saamisele on seadusega kehtestatud eeldused, kõrged

kõlblusnõuded ja muud kriteeriumid (vt PankrS § 56 ja 57).

4 (7)

vastutusele võtmise reeglid, siis HKMS § 4 lg 2, saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi ja

PankrS § 70 lg 5 punkt 9 koosmõjus tuleb halduskohtul tühimik täita.

2. Tallinna Halduskohus on vääralt kohaldanud õigust, leides et mistahes avaldused/kaebused,

mis Eesti Advokatuurile esitatakse, tuleb alati lahendada liikmete internse kontrollina

advokaatide suhtes ehk eraõiguslikus suhtes õigusteenuse osutamise piirides ning nende

avalduste/kaebuste ajendiks on kaebaja enda subjektiivsete õiguste rikkumine. Eesti õigust on

seoses saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi ülevõtmise ja Maksejõuetuse teenistuse

loomisega oluliselt muudetud5. Eesti Advokatuur (eelkõige selle juhatus) peab valvama

usaldusisikute, saneerimisnõustajate ja pankrotihaldurite üle (AdvS § 46 lg 1 ja 3) ning see

valve ei ole samasugune järelevalve, kui aukohtu ehk liikmete endi poolt läbiviidav liikmete

interne kontroll advokaadilt õigusteenust saanud klientide subjektiivsete õiguste tagamiseks

ehk tuntud aukohtu menetlus. Maksejõuetuse valdkonnas avalike ülesannete täitjad st

pankrotihaldurid, saneerimisnõustajad ja usaldusisikud on avalik-õigusliku iseloomuga suhetes

menetlusosalistega, mitte eraõiguslikes suhetes.6 Maksejõuetuse valdkonnas avalike ülesannete

täitjate üle järelevalve tegemisel on Eesti Advokatuur haldusorgan saneerimise ja

maksejõuetuse direktiivi, pankrotiseaduse, advokatuuriseaduse ning haldusmenetluse seaduse

mõistes. Maksejõuetuse teenistus pöördus 31. augustil 2023.a Eesti Advokatuuri poole, kellel

puudus/puudub 15. jaanuaril 2024.a kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt saneerimise ja

maksejõuetuse direktiivist ja advokatuuriseaduse muudatustest tulenevalt vastuvõetud õigusakt

ehk maksejõuetusvaldkonnas avalike ülesannete täitjate üle teostatava (haldus)järelevalve kord

(protseduur). Sellest tulenevalt Eesti Advokatuur kui haldusorgan rikkus Maksejõuetuse

teenistuse 31.08.2023.a. esitatud avalduse (kaebuse) läbivaatamisel kohaldatud materiaalõigus-

ja menetlusõigusnorme. Seega ei saa Maksejõuetuse teenistuse hinnangul Eesti Advokatuuri (ja

selle siseorganite) käesolevas vaidluses kasutatud menetlusliigi st aukohtu menetluse kaudu

20.12.2023.a. kehtestatud haldusakt olla õigusaktidega kooskõlas, õige, proportsionaalne ja

kehtiv. Maksejõuetuse teenistuse arvates lahendas vaidlusalust küsimust Eesti Advokatuuris

vale sisemine organ, sest aukohut järelevalveorganina õigusaktid ei sätesta. Muuhulgas ei

kogunud Eesti Advokatuur Maksejõuetuse teenistuselt läbiviidud haldusmenetluse käigus mitte

ühtegi tõendit ega kuulatud ära mitte ühtegi tunnistajat (vaata Maksejõuetuse teenistuse

kaebuse III osas toodud protseduurilisi etteheiteid; alates lk 10 kaebuses).

3. Tallinna Halduskohus on eksinud kaebuse esitaja osas. Maksejõuetuse teenistus ei ole

Konkurentsiamet ja Konkurentsiamet ei ole Maksejõuetuse teenistus.7 Maksejõuetuse

teenistuse loomisel maksejõuetusõiguse reformi raames võeti eeskuju maksejõuetusasjade

õiguskantsleri institutsioonist Soomes. Maksejõuetuse teenistuse ja selle juhataja näol on

sisuliselt maksejõuetusvaldkonna ombudsmaniga Eestis. Maksejõuetuse teenistus on

pankrotiseadusega8 (vt PankrS peatükk 12’ st § 1921 ja järgnevad) loodud eraldiseisev, oma

tegevuses täiesti sõltumatu, eraldi autonoomse pädevuse ja eraldi eelarvega organ, mis on

Konkurentsiameti kantselei teenindamisel. (PankrS § 1925). Konkurentsiameti peadirektor ei

puutu Maksejõuetuse teenistusega kokku ega juhi Maksejõuetuse teenistust ning

Maksejõuetuse teenistus ega selle juhataja ei allu Konkurentsiameti peadirektorile.

Maksejõuetuse teenistus on sõltumatu (PankrS § 1921 lg 4) ning Maksejõuetuse teenistuse

5 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, vastu võetud 16.12.2020, jõustunud 01.01.2022. 6 Avalikud ülesanded, mida neil täita tuleb, on sätestatud direktiivis ja seadustes. Isik annab nõusoleku asuda täitma

avalikke ülesandeid, mitte ei lepi kliendiga kokku kliendilepingus talle antud käsundit. 7 Analoogselt näiteks nagu Eesti Pank ei ole Finantsinspektsioon ja Finantsinspektsioon ei ole Eesti Pank, kuigi

nad tegutsevad samal aadressil, praktiliselt samas hoones. 8 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, vastu võetud 16.12.2020, jõustunud 01.01.2022.

5 (7)

juhataja on sõltumatu ja erapooletu. Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole õigust sekkuda

teenistuse juhataja otsuste tegemisse viisil, mis ohustaks teenistuse juhatajale seaduses

sätestatud sõltumatuse nõudeid. (PankrS § 1923). Maksejõuetuse teenistusel ei ole kehtiva

õiguse kohaselt distsiplinaar-, väär- ega süütegude menetlemise õigust. Maksejõuetuse

teenistus ei saa maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid täitvalt inimeselt ehk

haldusorganilt ära võtta usaldusisikuna, saneerimisnõustajana või pankrotihaldurina

tegutsemise õigust, kuigi Maksejõuetuse teenistus võib selle inimese ehk haldusorgani

tegevuses (tegevusetuses) olla tuvastanud korduvaid õigusrikkumisi mitmetes käimasolevates

ja/või lõppenud erinevates maksejõuetusmenetlustes. Eeltoodust tulenevalt on Maksejõuetuse

teenistusel hetkel kehtivast õigusest tulenevalt antud vaidluse puhul üksnes õigus ja võimalus

juhtida võimalikele õigusrikkumistele maksejõuetusvaldkonnas tähelepanu pöördudes selleks

avalduse (taotluse/kaebusega) kas halduskohtu ja/või Eesti Advokatuuri kui järelevalveorgani

poole.

4. Tallinna Halduskohus on vääralt käsitlenud maksejõuetusõiguse valdkonnas avalike

ülesannete täitjate tegutsemisõiguse peatamist ja äravõtmist. Võttes arvesse saneerimise ja

maksejõuetuse direktiivi, pankrotiseadus ja teiste seaduste muutmise seadust ning

Maksejõuetuse teenistuse loomist Eestisse, tuleb kohtutel alates 01.01.2022 eristada a)

saneerimisnõustaja või pankrotihalduri või usaldusisiku kui avaliku ülesande täitja ülesannetest

vabastamist pooleliolevast konkreetsest ühest üksikust menetlusest, mis on tsiviilkohtus

maakohtuniku pädevuses (PankrS § 84 alusel) ning b) saneerimisnõustajana või

pankrotihaldurina või usaldusisikuna maksejõuetusvaldkonnas tegutsemise õiguse peatamist

teatud ajaks, avalike ülesannete täitjate trahvimist või avaliku ülesande täitjana tegutsemise

õiguse äravõtmist võttes arvesse tuvastatud rikkumisi ühes või mitmes varem lõppenud või

pooleliolevas menetluses, millised teemad on halduskohtu pädevuses, sest alates 2010. aastast

maksejõuetusõiguses kehtiva ametiteooria9 ja EL Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

(EL) 2015/848, 20. maist 2015 maksejõuetusmenetluste kohta lisa B, PankrS § 54, PankrS § 70

ja kehtiva hea tava (eetikakoodeksi) kohaselt on kõik saneerimisnõustajana, pankrotihaldurina

või usaldusisikuna tegutsevad inimesed käsitletavad haldusorganitena.

5. Tallinna Halduskohus ei ole Maksejõuetuse teenistuse kaebuse III osas toodud väiteid Eesti

Advokatuuri poolt menetlusnormide rikkumise kohta 15.02.2024.a määruses käsitlenud. Juhul,

kui näiteks neli vandeadvokaati on kümnes saneerimis- ja pankrotimenetluses kahe aasta

jooksul rikkunud avaliku ülesande täitjana (haldusorganina) erapooletuse ja sõltumatuse

printsiipi (esindades vahetult enne pankrotimenetlust võlgnikku ja andes talle nõu, kuidas

varatu äriühing maha jätta ning olles ise pärast samas asjas pankrotihaldur vms), omastanud

võlgnike ja võlausaldajate vara jättes selle ka pärast menetluste lõppu enda (advokaadi)büroo

kätte teadmata ajaks ja teadmata põhjusel (pärast seda kui maakohus on ta sellest konkreetsest

9 Ametiteooriast juhindumine kehtestati 01.01.2010.a jõustunud kohtutäituri seadusega. Kohtutäituri seaduse

eelnõu seletuskiri (462 SE III). Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1b0d01ec-f7b5-

2581-75d9- dda4dd01275a/Kohtutäituri%20seadus. Ametiteooria kasutuselevõtul oli Eestile eeskujuks Saksa

õigus. Ametiteooria vaatleb pankrotihaldurit kui õiguse elluviimise (haldus)organit, kes esineb menetluses enda

nimel, mõjutades pankrotivara ja võlgnikku. Selle seisukoha kohaselt on pankrotihalduril oma ametialase seisundi

alusel võimalik oma nimel tegutseda pankrotivara kandjana võlgniku poolt ja vastu, niivõrd kui pankrotivara kui

vastutuse objekt on määratud võlausaldajatele. Loe ka https://www.just.ee/oigusloome-

arendamine/maksejouetusoiguse-revisjon-loppenud#Valminud%20materjalid, maksejõuetusõiguse revisjoni

töörühma liikme Kersti Kerstna-Vaksi analüüs-kontseptsiooni:

„Halduri nimetamine ja vabastamine, esitatavad nõuded, tegutsemise õigus, häälte määramine ja võlausaldajate

ÜK otsused, kohtute efekt. tõstmine, halduri ja pankrotitoimkonna tasud, aruandlus, võlgniku teabe andme

kohustus ja enese mittesüüstamine"

6 (7)

menetlusest ülesannete täitjana vabastanud), manipuleerinud võlausaldajatele väljamaksete

tegemise summa ja tähtajaga, valetanud menetlusosalistele ja maakohtule ning nüüdseks on

selgunud, et Eesti Advokatuuril puudub maksejõuetusvaldkonnas avalike ülesannete täitmisel

tuvastatud vandeadvokaatide rikkumiste menetlemiseks ja karistuste määramiseks eraldi

(haldus)järelevalveprotseduur (kord) (vt Eesti Advokatuuri kodukorra § 48 lõige 3, mitte lõige

1), millele ka Maksejõuetuse teenistus oma kaebuses selgesõnaliselt viitas, siis ei saa Tallinna

Halduskohus lugeda Eesti Advokatuuris toimunud liikme üle peetud aukohtu menetlust

kehtivaks, õiguspäraseks ja piisavaks pelgalt liikmete üle teostatava internse kontrolli väidetava

olemasoluga. Kõik maksejõuetusmenetlused on avaliku huviga menetlused nagu

haldusmenetlused. Avalike ülesannete täitjate üle toimuvad kontrollimenetlused on

haldusmenetlused. Maksejõuetuse teenistuse hinnangul ei ole Eesti Advokatuuri üldkogu

(siseorgani) poolt kehtestatud aukohtu menetluskorra alusel menetletavad ja menetletud

maksejõuetusvaldkonna järelevalveasjad, sh 31.08.2023.a esitatud Maksejõuetuse teenistuse

kui järelevalveorgani avalduse (kaebuse) lahendamine Eesti Advokatuuris vastavalt

direktiivile, advokatuuriseadusele, pankrotiseadusele ja haldusmenetluse seadusele läbi viidud.

Hetkel Eesti Advokatuuri kodukorra alusel kehtestatud aukohtu menetlus ei ole õiguspärane

järelevalvemenetluse liik, millest tuleb lähtuda avalike ülesannete täitjate suhtes

maksejõuetusvaldkonnas.

6. Maksejõuetuse teenistusel on seadusest tulenevalt subjektiivne õigus, mida Maksejõuetuse

teenistus peab kaitsma ning miks teenistus Eesti Advokatuuri ja Tallinna Halduskohtu poole

pöördus. Vastavalt PankrS 1921 (Maksejõuetuse teenistuse pädevus) lõikele 3 peab

Maksejõuetuse teenistus kaasa aitama ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele pankroti-,

saneerimis-, võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluses.

Maksejõuetuse teenistuse ülesanne on ka kujundada ühtset praktikat haldusjärelevalves

maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid täitvate vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga

saneerimisnõustajate, pankrotihaldurite ja usaldusisikute üle. Eesti Advokatuur kui

järelevalveorgan peab juhinduma oma tegevuses ja otsustes muuhulgas dokumendist

PANKROTIHALDURITE JA SANEERIMISNÕUSTAJATE HEA KUTSETAVA (Kehtestatud

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja1 erakorralise kutsekogu 30.06.2022 otsusega nr 2

„Pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava kehtestamine“). Haldusmenetluse

seaduse § 11 kohaselt on Maksejõuetuse teenistus menetlusosaline antud vaidluses ning

Maksejõuetuse teenistusel on subjektiivne õigus ja huvi, mis tuleneb pankrotiseadusega

teenistusele pandud eesmärgist tagamaks Eestis ausat ettevõtluskeskkonda, milles esinevate

probleemide lahendamiseks riigi ja kohtute poolt määratud avalike ülesannete täitjad (vahet ei

ole, kas nad on paralleelselt ka vandeadvokaadid, kohtutäiturid või audiitorid) täidaksid

seadusega neile pandud avalikke ülesandeid erapooletult, sõltumatult ja ausalt. Maksejõuetuse

teenistusel puudub seadusest tulenevalt pädevus teha ettekirjutus Eesti Advokatuurile või

muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule (teisele haldusorganile) maksejõuetusvaldkonna

praktika ühtlustamiseks järelevalve küsimustes. Maksejõuetuse teenistust saab

järelevalveküsimuste vaidluste korral aidata vaid halduskohus, kui pädev kohus.

7. Maksejõuetuse teenistusel on ilmselge halduskohtusse pöördumise õigus (kaebeõigus), eriti

olukorras, kus Justiitsministeerium on Maksejõuetuse teenistuse loomisega alates 01.01.2022

oma pädevusest loobunud (vt pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja)

ning Eesti Advokatuur on 2023.a. avalikult teatanud, et see avalik-õiguslikust juriidilisest

isikust liikmete huvisid kaitsev kutseorganisatsioon maksejõuetusvaldkonnas avalikke

ülesandeid täitvate vandeadvokaatide üle haldusjärelevalvet ei teosta, kuigi direktiiv ja seadus

selle kohustuse talle paneb. Seda teemat on Maksejõuetuse teenistus käsitlenud enda esimese

tegevusaasta st 2023. aasta tegevusaruandes ja lisas 3 -

https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/maksejouetuse-teenistus/tegevused-ja-tulemused

(vaata sealt lähemalt dokumente: MJT tegevusaruanne 05.01.2024 ja selle lisa 3 - HJV).

7 (7)

Kokkuvõttes ei nõustu Maksejõuetuse teenistus Tallinna Halduskohtu 15.02.2024.a

kohtumäärusega ning palub Tallinna Ringkonnakohtul tühistada Tallinna Halduskohtu

15.02.2024.a kohtumääruse täies ulatuses ning teha haldusasjas nr 3-24-146 uus lahend,

millega halduskohus võtab Maksejõuetuse teenistuse kaebuse menetlusse. (HKMS § 205)

Käesoleva määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 10).

Lugupidamisega

Signe Viimsalu

Maksejõuetuse teenistuse juhataja

Volitatud esindaja

(volikiri on esitatud koos algselt esitatud st 15.01.2024 kaebusega Tallinna Halduskohtule)