Väljaminev kiri

Maksejõuetuse teenistus / Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] /

Konkurentsiameti teenindamisel

Riigikohus

[email protected]

Meie: 17.01.2025 nr 12-2/23-0103/104-25

Haldusasi nr 3-24-146

Maksejõuetuse teenistuse seisukoht vastustaja 14.01.2025 vastusele haldusasjas nr 3-24-

146

Määruskaebuse esitaja

Vastustaja

Maksejõuetuse teenistus. Esindaja Signe Viimsalu (e-

post: [email protected])

Eesti Advokatuur. Esindaja Jaana Lindmets (e-post:

[email protected])

Maksejõuetuse teenistuse seisukoht vastustaja 14.01.2025 vastusele haldusasjas nr 3-24-

146

1. Maksejõuetuse teenistus jääb oma seniste seisukohtade juurde ja ei pea vajalikuks neid üle

korrata. Maksejõuetuse teenistus palub määruskaebuse rahuldada.

2. Maksejõuetuse teenistus palub jätta kõik asja lahendamisega seotud menetluskulud

vastustaja kanda.

3. Maksejõuetuse teenistus ei nõustu vastustaja 14.01.2025.a. esitatud seisukohtadega ning

leiab et:

3.1. Riigikohtul on tulenevalt HKMS §-st 230 laialdane pädevus ja ulatuslikud volitused

kassatsioonimenetluses. Ringkonnakohus ei ole asja õigeks lahendamiseks olulistele

2 (5)

küsimustele pööranud vajalikku tähelepanu. Halduskohtud on rikkunud oluliselt

menetlusnorme, muuhulgas juhul kui ei suunanud kaebajat eesmärgi saavutamiseks kaebust

muutma. Halduskohtutel lasub selgitamiskohustus ka näiteks siis, kui ilmneb, et

kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu ei oleks kaebuses esitatud nõuet enam võimalik

täita ja kaebus tuleks pelgalt sellel põhjusel jätta rahuldamata. Sellises olukorras võib kohus

anda kaebajale võimaluse nõuet täpsustada või muuta (nt minna tühistamis- või

kohustamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele HKMS § 37 lg mõistes) ning selgitada

kaebajale nõude täpsustamata või muutmata jätmise tagajärgi.

3.2. õige ei ole vastustaja väide, et Maksejõuetuse teenistus on esitanud lubamatult uusi

asjaolusid. Maksejõuetuse teenistus on pelgalt asunud nõuete põhjendamisel tuginema muu

hulgas advokatuuriseaduse ja Eesti Advokatuuri üldkorraldustena (HMS § 51 lg 2 mõttes)

kehtestatud erinevate kordade vastuolule. Seda aga ei saa pidada uue faktilise asjaolu

esitamiseks antud menetluses. Kaebuse aluseks olev põhiliste asjaolude kogum on jätkuvalt

õigusnormide rikkumine järelevalve korraldamisel. Kohtumenetluse jooksul ei ole keelatud

õiguslikke põhjendusi täiendada.

3.3. Eesti Advokatuur, Eesti Advokatuuri juhatus ja Eesti Advokatuuri aukohus on

kollegiaalsed haldusorganid HMS § 8 lg 1 mõistes. Vastavalt HMS § 8 lg 2 määratakse

haldusorganisiseselt isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui

seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul lahendas üks ja see sama aukohtu

isikkoosseis kahes eraldi asjas (kokku neid ei liidetud) ühe ja sama järelevalvesubjekti suhtes

Maksejõuetuse teenistuse edastatud rikkumisteateid.

3.4. kõik Eestis erinevate maksejõuetusvaldkonna seaduste alusel tegutsevad võlanõustajad,

pankrotihaldurid, saneerimisnõustajad ja usaldusisikud on ainuisikulised seaduses sätestatud

ülesandeid täitvaid haldusorganid HMS § 8 lg 1 tähenduses, sest avalik-õiguslikke ülesandeid

võib lisaks asutustele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele seaduse, selle alusel antud

määruse või sõlmitud halduslepingu alusel täita ka eraõiguslik juriidiline isik, üksikisik või

isikute kogu.1 Ka Õiguskantsler on oma 03.07.2024. a seisukohas nr 6-1/240842/2403937

leidnud, et: „kuna haldur on avalik-õiguslikku ametit pidav isik, kohaldatakse tema tekitatud

kahju hüvitamisele riigivastutuse seaduses sätestatut“.2 Lisaks maksab riik pankrotihaldurite,

sh vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga pankrotihaldurite töötasud pankrotimenetluste

raugemiste korral riigi eelarvest.3

3.5. kohtutäituri seaduse4 (Riigikogus eelnõu nr 462 SE) seletuskirjas on

maksejõuetusvaldkonnas avalik-õigusliku funktsiooni täitmist selgitatud järgmiselt: „PankrS

§-s 54 sätestatakse pankrotihalduri kutsetegevuse mõiste. Pankrotihalduri kutsetegevuseks

loetakse eelnõu järgi lisaks pankrotimenetluste läbiviimisele ka tegutsemine juriidilise isiku

kohtu poolt määratud likvideerijana ning pankrotihaldurile õigusaktidega pandud teiste

ülesannete täitmine. /…/ Eelnõu kohaselt hakkab kogu pankrotihalduri kutsetegevus alluma

järelevalvele, mida vastavalt pädevusele teostavad kohus, Justiitsministeerium või koja

1 Vt Maksejõuetuse teenistuse 2024.a tegevusaruande punkt 4.2, lk 11, avalikult kättesaadav:

https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/maksejouetuse-teenistus/tegevused-ja-tulemused 2Avalikult kättesaadav:

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Pangasaladuse%20avaldamine%20ja%20hoidm

ine%20.pdf 3 Vt Maksejõuetuse teenistuse 2024.a tegevusaruande lk 11, avalikult kättesaadav:

https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/maksejouetuse-teenistus/tegevused-ja-tulemused, st 36 pankrotihaldurit

said tasudena aastal 2024 kokku suurusjärgus 193 000 eurot riigieelarvest. 4 Vastu võetud 09.12.2009, jõustus 01.01.2010. Sellega seonduvalt muudetava pankrotiseaduse muudatuste

ettevalmistamisel osalesid professor Paul Varuli juhitud vabade õiguselukutsete maksejõuetuse ekspertide

töögrupp ja Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus.

3 (5)

aukohus. Koja pankrotihaldurite kutsekogu kehtestavatest hea kutsetava nõuetest tuleb kinni

pidada nii pankrotimenetlusi kui ka likvideerimismenetlusi läbi viies, samuti teisi

pankrotihaldurile õigusaktidega pandud ülesandeid täites. Viimasena nimetatu puhul on

eelnõu koostajad silma pidanud eelkõige saneerimisseadusest tulenevaid pankrotihalduri

ülesandeid, liigitub tema tegevus pankrotihalduri kutsetegevuseks.“5 Seega pankrotihalduri

kutsetegevuse mõiste hõlmab endas ka saneerimisnõustaja ülesannete täitmist. Lisaks allutati

vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga usaldusisikud, pankrotihaldurid ja saneerimisnõustajad

samuti täitma maksejõuetusvaldkonnas kehtivaid õigusnorme, hea halduse tavasid ja muid

Koja juhtimisorganite otsuseid. Sama eelnõu 462SE raames täiendati pankrotiseadust

paragrahviga 541. Muudatuse tulemusena asendati esindusteooria ametiteooriaga ehk

teisisõnu: pankrotihalduri tehtavaid tehinguid ei loeta võlgniku tehinguteks enam mitte

esindusõiguse alusel, vaid pankrotihalduri ametist tuleneva pädevuse alusel.6 Vandeadvokaadi

kvalifikatsiooniga isikutest said maksejõuetusvaldkonnas avalik-õigusliku funktsiooni

kandjad eeldusel, et nad on Koja liikmed.

3.6. advokatuuriseaduse § 28 lg 2 sätestatud vande andmine tähendab muuhulgas usaldust.7

«Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning täita kõiki ülesandeid,

milleks vandeadvokaadikutse mind kohustab.» Advokatuuriseaduse seletuskirja kohaselt

„sümboliseerib vandeadvokaadi vanne seda kohustust, mille isik võtab endale

vandeadvokaadina tegutsema asudes. Vandeadvokaadi kutsenimetuse saamisega on isik

omandanud õiguse tegutseda iseseisvalt. Tal on ka õigus tegutseda mitmel tegevusalal,

milleks tal varem õigust ei olnud.“ Läbipaistvus on oluline tagamaks avalik-õigusliku

ülesande täitja erapooletuse ja sõltumatuse põhimõttest kinni pidamist

maksejõuetusvaldkonnas. Mitte ükski vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga pankrotihaldur ei

ole 15 aastat täitnud PankrS § 59 lg 2 punktis 7 toodud nõuet st avaldanud andmeid tema

poolt menetletavate pankrotimenetluste kohta avalikkusele.8

3.7. Eesti Advokatuur väidab, et ei tee järelevalvet. Seda ei saa pidada lubatavaks ja hea

haldusega kooskõlas olevaks haldusorgani käitumiseks. Alates 01.01.2010.a jõustunud

advokatuuriseaduse muudatustega9 ja uue kohtutäituri seaduse jõustumisega sai Eesti

Advokatuur kui avalik-õiguslik juriidiline isik riigilt seaduse alusel juurde vandeadvokaadi

kvalifikatsiooniga pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, usaldusisikute ja

(sund)likvideerijate järelevalve ülesande. Maksejõuetusvaldkonnas avalik-õiguslikku

funktsiooni täitvate vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga pankrotihaldurite üle järelevalve

teostamise kohustus on olnud koos Justiitsministeeriumiga tulenevalt advokatuuriseaduse ja

sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse jõustumisest (Riigikogus eelnõu nr 253 SE)10,

millega advokatuuriseaduse § 46 täpsustati ja täiendati. Tolle seaduse seletuskirja punkt 24

sätestab, et AdvS § 46 reguleerib järelevalvet advokaadi tegevuse üle. Lõigetega 3 ja 4

täiendatakse seadust selliselt, et lisaks advokatuuri juhatusele antakse ka justiitsministrile

õigus teostada pankrotihaldurina tegutsemise asjades järelevalvet advokaadi tegevuse üle.

5 Vt seletuskirja lk 42, punkt 40. 6 Vt seletuskirja lk 42, punkt 41. 7 Ajutise halduri nõusolek: „Käesolevaga kinnitan kohtule, et olen sõltumatu ja erapooletu võlgnikust ja

võlausaldajatest.“ Saneerimisnõustaja rikkus pankrotiseaduse §-s 125 sätestatud keelde tehinguid teha ja

korruptsioonivastase seaduses §-s 11 sätestatud toimingu piiranguid. Advokaadil ja saneerimisnõustajal oli

võlgniku saneerimismenetluse eel õigusteenuse osutamise ajal ja saneerimismenetluse ajal perioodil 23.05.2022

– 17.04.23 seos võlgnikuga, mida teadis Eesti Advokatuur (advokaadibüroo pidamise juhendi § 4 kaudu) ja mis

nähtub tänaseni avalikult Äriregistrist. 8 Vt Maksejõuetuse teenistuse 2024.a tegevusaruande lk 11, punkt 4.3 jj. 9 Eelnõu teksti on koostanud Justiitsministeerium koostöös Eesti Advokatuuri poolt määratud esindajatega,

kelleks olid advokatuuri esimees Aivar Pilv ja professor Paul Varul. Vastu võetud 03.12.2008, jõustus

01.01.2010. 10 Vaata § 46 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/60554af5-67f1-8fdf-8636-

ea3b59a31594/Advokatuuriseaduse%20ja%20sellega%20seonduvate%20seaduste%20muutmise%20seadus/

4 (5)

Pankrotihaldurina tegutsemise asjade all mõeldi ja mõeldakse pankrotiseaduse §-s 54

nimetatud avalik-õiguslike funktsioonide täitmist, sealhulgas saneerimisnõustajana

tegutsemist. Nii kohtutäituri seadus kui advokatuuriseaduse muudatused jõustusid koos st

2010. aasta 1. jaanuaril. Need muudatused olid ühe ja sama reformi osa. Kohtutäituri

seadusega11 loodi ka kogu maksejõuetusvaldkonda koordineeriv avalik-õiguslik juriidiline

isik – Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, mille ülesanded on sätestatud §-s 78.

Vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga pankrotihaldurid, usaldusisikud, saneerimisnõustajad ja

(sund)likvideerijad on selle Koja liikmed ja peavad juhinduma selle Koja juhtimisorganite

otsustest (sh heast tavast) ja rahvusvaheliselt maksejõuetusvaldkonnas tunnustatud

printsiipidest12, näiteks ausus, erapooletuse ja sõltumatuse printsiip saneerimis- ja

pankrotimenetluste läbiviimisel. Lisaks - juhul, kui Eesti Advokatuur ei tee järelevalvet ja

väidetavalt Eesti Advokatuuril pädevus puudus ja puudub, siis jääb Maksejõuetuse

teenistusele ja avalikkusele arusaamatuks, miks antud asjas kiire ja efektiivse järelevalve

eesmärgil ning distsiplinaarkaristuse aegumise ennetamiseks ei rakendanud Eesti Advokatuur

Justiitsministeeriumi avalduse ja Maksejõuetuse teenistuse 31.08.2023 taotluse

(rikkumisteate, kaebuse) suhtes HMS § 15 lg 4 (pädevuse puudumine menetleda) hiljemalt

septembri alguses 2023.a., vaid võttis asja menetlusse ja sisuliselt venitas menetlemisega.

Veelgi enam – menetlusse võeti ja eraldiseisva asjana lahendati selle haldusorgani sama

isikkoosseisu poolt ka teine Maksejõuetuse teenistuse rikkumisteade sama järelevalvesubjekti

suhtes.

3.8. õige ei pruugi ilmtingimata olla vastustaja väide, et Maksejõuetuse teenistusel puudub

advokatuuriseaduse § 18 lg 2 tulenev protestiõigus maksejõuetusvaldkonna asjades ühtse

praktika loomiseks. Seda arutasid ja tõdesid erinevad maksejõuetusreformi eest vastutavad

isikud 26. novembril 2024.a Justiitsministeeriumis toimunud järelevalvajate ümarlaual, millel

osalesid ka Eesti Advokatuuri esindajad. Lisaks on asjakohatu ja väär Eesti Advokatuuri

väide, et protestiõigus puuduks saneerimisnõustajana tegutsemise suhtes. Maksejõuetuse

teenistus leiab, et väljendit „seoses pankrotihaldurina tegutsemisega“ tuleb mõista PankrS §

54 ehk kogu avalik-õigusliku funktsiooni täitmisena, mitte kitsalt. Sama väljendab ka

advokatuuriseaduse § 19 lg 2 punkt 5 (distsiplinaarkaristused), mille muudatus jõustus samuti

01.01.2010 ehk juba 15 aastat tagasi ning oli selle reformi üks osa ning mille kohaselt võib

saneerimisnõustajana, usaldusisikuna ja (sund)likvideerijana tegutsedes avalik-õigusliku

funktsiooni täitmiseks vajalike nõudmiste rikkudes isikult tegutsemisõiguse kuni viieks

aastaks ära võtta. PankrS § 54 ja AdvS §§ 18 ja 19 tuleb lugeda koosmõjus.

3.9. Eesti Advokatuur väidab, et Maksejõuetuse teenistuse loomine ei mõjuta ega peagi

mõjutama senist kohtupraktikat. Maksejõuetuse teenistus leiab, et käesolev

maksejõuetusvaldkonnas avalik-õigusliku funktsiooni täitmist käsitlev põhimõtteline vaidlus

on tähtis seetõttu, et Maksejõuetuse teenistuse asemel oleks võinud käesoleva kaebuse esitada

(ning Maksejõuetuse teenistuse arvates võibki esitada13) haldusorganite - nimetustega Eesti

Advokatuur, Eesti Advokatuuri juhatus või Eesti Advokatuuri aukohus - haldusaktide peale

ükskõik kes HKMS § 16 lg 1 nimetatud isik, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse sätete järgi, sh

11 RT I 2009, 68, 463. 12 Vt näiteks INSOL International. Ethical Principles for Insolvency Professionals, October 2018. Lisaks United

Nations Commission on International Trade Law’s (UNCITRAL) Legislative Guide on Insolvency Law (2004);

World Bank’s Principles for Effective Insolvency and Creditor/Debtor Regimes; the European Bank for

Reconstruction and Development (EBRD) Insovency Office Holders Principles (2007); the INSOL Europe Draft

Statement of Principles and Best Practices for Insolvency Office Holders (2014); 2018 IAIR Principles by

International Association of Insolvency Regulators. Kokkuvõte avalikult kättesaadav:

https://bobwessels.nl/blog/2019-11-doc5-insolvency-and-ethics/ ja vt UNCITRAL juhiseid:

https://uncitral.un.org/sites/uncitral.un.org/files/media-documents/uncitral/en/05-80722_ebook.pdf lk 174 jj. 13 Lisaks HMS-le on see lubatud ka Advokatuuriseaduse § 4 lg 5 kohaselt: „Huvitatud isik võib advokatuuri

organi õigusakti või toimingu peale esitada kaebuse halduskohtule.“

5 (5)

ka avaliku halduse kandjad. Võlausaldajad ja võlgnikud on pöördunud mitmel korral

teenistuse poole ja teatanud, et kehtiv Eesti Advokatuuri aukohtu rakendatav praktika

vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, usaldusisikute ja

(sund)likvideerijate rikkumiste menetlemisel ei saa õige ja õiglane olla. Maksejõuetuse

teenistus leiab, et tuleb eristada katuseorganisatsiooni ülesandeid oma liikmete töö

korraldamisel (enesekorraldus) ja eraldi seadusega organisatsioonile täiendavalt antud

ülesannete korraldamist avalik-õiguslike funktsioonide täitmiseks ning kvaliteetsete avalike

teenuste tagamiseks. Näiteks juhtumi korral, kus maksejõuetusvaldkonnas avalik-õiguslikku

funktsiooni täitev ainuisikuline haldusorgan (vandeadvokaadi kvalifikatsiooni omav

pankrotihaldur, usaldusisik, saneerimisnõustaja) teeb pankrotiseaduse §-s 125 sätestatud

keelatud tehinguid14 ning keelatud tühise tehingu raames saadu tuleb rikkujal (tollel

pankrotihalduril, usaldusisikul, saneerimisnõustajal) tagastada ning omakorda

haldusevälistele isikutele (ehk avaliku teenuse klientidele, kelleks on võlausaldajad) välja

maksta, on Eesti Advokatuuri arvamus ükskõik millise kaebuse esitaja vaide-, kaebe- või

protestiõiguse puudumise kohta väär, vähemalt faktilises olustikus, kus vandeadvokaadi

kvalifikatsiooniga avalik-õiguslikke ülesandeid täitva pankrotihalduri, saneerimisnõustaja,

usaldusisiku õigusrikkumisi ei ole Eesti Advokatuuris asetsev haldusorgan – juhatus ja/või

aukohus – vastavalt VVS § 751 ja haldusmenetluse seadusele lahendanud.

3.10. maksejõuetusvaldkonnas avalik-õigusliku funktsiooni täitja (haldusorgani) menetluste

läbiviimisel tehtud rikkumiste korral peab halduseväline isik saama oma rikutud õigustele

kaitset. Vastustaja püüab veenda Riigikohut nagu mistahes halduseväline isik

(menetlusosaline) ei saaks mitte kunagi likvideerimis-, saneerimis- või pankrotimenetluses

ilmnenud avalik-õiguslikke funktsioone täitvate vandeadvokaadi kvalifikatsiooni omavate

saneerimisnõustajate, pankrotihaldurite, (sund)likvideerijate ja võlanõustajate suhtes

ilmnenud hea tava ja õigusrikkumiste korral Eesti Advokatuuri, Eesti Advokatuuri juhatuse

või Eesti Advokatuuri aukohtu läbi viidud järelevalve sisuliste ja protseduuriliste eksimuste

suhtes esitada ei vaiet ega ka kaebust halduskohtusse. Maksejõuetuse teenistus leiab, et selline

käsitlus on väär.

4. Käesolev menetlusdokument on edastatud Riigikohtule ja Eesti Advokatuuri esindajale.

Lugupidamisega

(digiallkirjastatud)

Signe Viimsalu

Maksejõuetuse teenistuse juhataja

14 Näiteks kannab regulaarselt ilma õigusliku aluseta pankrotivõlgniku kontolt raha endaga seotud või endale

kuuluvale advokaadibüroole märkega „deposiiti“. Loe lisaks 2024.a Maksejõuetuse teenistuse tegevusaruande

lisa nr 2 - haldusjärelevalve.