Väljaminev kiri

Maksejõuetuse teenistus/ Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] /

Konkurentsiameti teenindamisel

Tallinna Ringkonnakohus

Hr Jaanus Jõgi

Teie: 11.04.2025

Meie: 25.04.2025 nr 12-2/23-0103/104-30

Haldusasi nr 3-24-146

Maksejõuetuse teenistuse seisukoht haldusasjas nr 3-24-146

Austatud kohus

Maksejõuetuse teenistus kui maksejõuetusvaldkonnas avalikku huvi esindama õigustatud asutus tänab Teid kaasamise

ja võimaluse eest esitada teenistuse seisukoht antud vaidluses ning teeb seda alljärgnevalt:

1. Eesti Advokatuur, Eesti Advokatuuri juhatus ja Eesti Advokatuuri aukohus on kollegiaalsed haldusorganid

HMS § 8 lg 1 mõistes. Vastavalt HMS § 8 lg 2 määratakse haldusorganisiseselt isikud, kes tegutsevad

haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.

2. Maksejõuetuse teenistus leiab, et Eesti Advokatuuri, Eesti Advokatuuri juhatuse ja Eesti Advokatuuri aukohtu

kui erinevate teabevaldajate ja erinevate haldusorganite kohtu(te)le seni esitatud seisukohad ja vastused (sh täna

st 25.04.2025 kohtule esitatud vastus) ei saa kõik täismahus st terviktekstidena olla teabevaldaja poolt

asutusesiseseks (haldusorganisiseseks) tunnistatud dokumendid põhjusel nagu tegemist oleks advokaadi

kutsesaladusega, sest käesolev ja varasem kohtuvaidlus tekkis vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga avalik-

õigusliku funktsiooni täitva füüsilise isiku avalike ülesannete (st seaduse alusel saneerimismenetluste ja

pankrotimenetluste läbiviimine) täitmisest. Küsimus oli kas pankrotiseadusest ja saneerimisseadusest

tulenevaid avalikke ülesandeid täitev inimene (omades ametiseisundit ja olles ainuisikuline haldusorgan HMS

mõistes) rikkus ennekõike avalik-õigusliku juriidilise isiku st Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt

seadusega määratletud liikmetele (sh vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga liikmetele) maksejõuetusvaldkonnas

menetlemisele kehtestatud head tava1 ning mille alusel, miks ja kuidas Eesti Advokatuuri aukohus

Maksejõuetuse teenistuse rikkumisteateid menetlenud on.

3. Kõik Eestis erinevate maksejõuetusvaldkonna seaduste ja määruste alusel tegutsevad võlanõustajad,

pankrotihaldurid, saneerimisnõustajad ja usaldusisikud on ainuisikulised seaduses sätestatud ülesandeid täitvaid

haldusorganid HMS § 8 lg 1 tähenduses, sest avalik-õiguslikke ülesandeid võib lisaks asutustele ja avalik-

õiguslikele juriidilistele isikutele seaduse, selle alusel antud määruse või sõlmitud halduslepingu alusel täita

ka eraõiguslik juriidiline isik, üksikisik või isikute kogu.2 Ka Õiguskantsler on oma 03.07.2024. a seisukohas

1 Kehtestatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja erakorralise kutsekogu 30.06.2022 otsusega nr 2 „Pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate

hea kutsetava kehtestamine“. Vt: https://kpkoda.ee/wp-content/uploads/2022/07/pankrotihaldurite-ja-saneerimisnoustajate-hea-kutsetava.pdf

Näiteks § 5. Kutsekogu liikme sõltumatus ja erapooletus

(4) Kutsekogu liige taandab ennast viivitamatult pankrotiavalduse läbivaatamise menetlusest, pankrotimenetlusest, saneerimismenetlusest ja

juriidilise isiku sundlikvideerimise menetlusest, milles ta ei saa tegutseda erapooletult ja olla sõltumatu võlgnikust või võlausaldajatest.

(6) Ei kutsekogu liige ise ega tema perekonnaliikmed ja tema büroo töötajad ei küsi ega võta vastu kingitusi, pärandust, laenu ega teeneid seoses

sellega, mida kutsekogu liige oma kutsetegevuses on teinud, peab tegema või tegemata jätma. 2 Vt Maksejõuetuse teenistuse 2024.a tegevusaruande punkt 4.2, lk 11, avalikult kättesaadav:

https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/maksejouetuse-teenistus/tegevused-ja-tulemused

2 (9)

nr 6-1/240842/2403937 leidnud, et: „kuna haldur on avalik-õiguslikku ametit pidav isik, kohaldatakse tema

tekitatud kahju hüvitamisele riigivastutuse seaduses sätestatut“.3 Riik maksab pankrotihaldurite, sh

vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga pankrotihaldurite töötasud pankrotimenetluste raugemiste korral kinni riigi

eelarvest.4

4. Kohtutäituri seaduse5 (Riigikogu eelnõu nr 462 SE) seletuskirjas on maksejõuetusvaldkonnas avalik-õigusliku

funktsiooni täitmist umbes 15 aastat tagasi selgitatud järgmiselt: „PankrS §-s 54 sätestatakse pankrotihalduri

kutsetegevuse mõiste. Pankrotihalduri kutsetegevuseks loetakse eelnõu järgi lisaks pankrotimenetluste

läbiviimisele ka tegutsemine juriidilise isiku kohtu poolt määratud likvideerijana ning pankrotihaldurile

õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine. /…/ Eelnõu kohaselt hakkab kogu pankrotihalduri

kutsetegevus alluma järelevalvele, mida vastavalt pädevusele teostavad kohus, Justiitsministeerium või koja

aukohus. Koja pankrotihaldurite kutsekogu kehtestavatest hea kutsetava nõuetest tuleb kinni pidada nii

pankrotimenetlusi kui ka likvideerimismenetlusi läbi viies, samuti teisi pankrotihaldurile õigusaktidega pandud

ülesandeid täites. Viimasena nimetatu puhul on eelnõu koostajad silma pidanud eelkõige saneerimisseadusest

tulenevaid pankrotihalduri ülesandeid, liigitub tema tegevus pankrotihalduri kutsetegevuseks.“6 Seega

pankrotihalduri kutsetegevuse mõiste hõlmab juba 15 aastat endas ka saneerimisnõustajana avalike ülesannete

täitmist. Lisaks allutati alates 01.01.2010 vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga usaldusisikud,

pankrotihaldurid ja saneerimisnõustajad samuti täitma maksejõuetusvaldkonnas kehtivaid õigusnorme,

haldusõiguses tuntud hea halduse tavasid ja Koja juhtimisorganite otsuseid, nagu näiteks Koja head

kutse tava. Sama eelnõu 462SE raames täiendati pankrotiseadust paragrahviga 541. Muudatuse tulemusena

asendati esindusteooria ametiteooriaga ehk teisisõnu: pankrotihalduri tehtavaid tehinguid ei loeta võlgniku

tehinguteks enam mitte esindusõiguse alusel, vaid pankrotihalduri ametist tuleneva pädevuse alusel.7

5. Vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga isikutest said maksejõuetusvaldkonnas avalik-õigusliku funktsiooni

kandjad eeldusel, et nad on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmed ja Koja registris, mis on igakülgne

avalik teave. Menetlusosalistel ja avalikkusel on õigus teada, kes ja kuidas nende maksejõuetusasju menetleb,

mis kvaliteediga, millise kiirusega ning kuidas mistahes menetlejatega kontakti vajadusel saada. Selleks loodi

avalikkusele kättesaadav register, kus on näiteks kirjas ka vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga

saneerimisnõustaja, usaldusisiku ja pankrotihalduri büroo nimi, aadress, kontakttelefoninumbrid ja e-posti

aadress, mille kaudu see isik avalikke ülesandeid täidab. Büroo nimi, büroo aadress, täpne asukoht ja tema

tehniline personal, kolleegid, mille kaudu pankrotihaldur või saneerimisnõustaja tegutseb, ei ole advokaadi

kutsesaladus. Vastavalt PankrS § 1258 peab saama ebamõistlike pingutusteta kontrollida võimalikke huvide

konflikte pankrotihalduri, saneerimisnõustaja kui ainuisikulise haldusorgani, talle kuuluvate äriühingute, tema

klientide ja teda teenindava mistahes büroo, töötajate ja tema perekonnaliikmete vahel. PankrS § 125 tuleneva

rakendamine ei ole samuti advokaadi kutsesaladus. Juhul, kui vandeadvokaat on otsustanud, et ta hakkab

maksejõuetusvaldkonnas avalik-õiguslikku funktsiooni täitma (mis on tema vaba otsus) ning astub

selleks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmeks, siis ta aktsepteerib avalikkuse täielikku

tähelepanu ja ametiseisundist tulenevaid õigusnorme nagu näiteks muuhulgas korruptsioonivastase

seaduse §-s 11 kirjeldatud toimingupiiranguid, eetikanorme ja muid ametiseisundiga kaasnevaid tavasid.

Saneerimismenetluste läbiviimine ja pankrotimenetluste läbiviimine ei ole äri (ettevõtlus, teenuse

osutamine), vaid avaliku võimu teostamine seaduste ja kohtulahendite alusel. Paraku ei ole mitte ükski

vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga pankrotihaldur seni st 15 aastat täitnud PankrS § 59 lg 2 punktis 7 toodud

3Avalikult kättesaadav:

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Pangasaladuse%20avaldamine%20ja%20hoidmine%20.pdf 4 Vt Maksejõuetuse teenistuse 2024.a tegevusaruande lk 11, avalikult kättesaadav: https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/maksejouetuse-

teenistus/tegevused-ja-tulemused, st 36 pankrotihaldurit finantseeriti aastal 2024 kokku suurusjärgus 193 000 eurot riigieelarvest. 5 Vastu võetud 09.12.2009, jõustus 01.01.2010. 6 Vt seletuskirja lk 42, punkt 40. 7 Vt seletuskirja lk 42, punkt 41. 8 PankrS § 125. Keelatud ja pankrotitoimkonna nõusolekut vajavad tehingud

(1) Haldur ei või pankrotivara osas või selle arvel teha tehingut iseenda või endaga seotud isikuga või muid sarnase iseloomuga või huvide

konfliktiga seotud tehinguid ega taotleda sellise tehinguga kaasnevate kulutuste hüvitamist pankrotiseaduse § 66 kohaselt.

(2) Halduriga seotud isik on muu hulgas:

1) halduri abikaasa, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne tehingu tegemist;

11) halduri registreeritud elukaaslane, samuti registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõpetatud aasta jooksul enne tehingu

tegemist;

2) isik, kellel on halduriga ühine majapidamine või kellel oli halduriga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tehingut;

3) halduri ülenejad ja alanejad sugulased ning nende abikaasad või registreeritud elukaaslased ning halduri õde ja vend, samuti halduri abikaasa,

registreeritud elukaaslase ja käesoleva lõike punktis 2 nimetatud isiku ülenejad ja alanejad sugulased ning õde ja vend;

4) juriidiline isik, kelle aktsiad või osad kuuluvad kas täielikult või osaliselt haldurile või käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikutele või

kelle juhtorganitesse haldur kuulub või kellega ta on töölepingulises suhtes

3 (9)

nõuet st avaldanud Koja kodulehel infot tema poolt menetletavate pankrotimenetluste kohta avalikkusele.9 See

teeb omakorda võimatuks PankrS § 125 nõuetele vastavuse kontrollimise mistahes menetlusosalisel või

järelevalveorganil.

6. Eesti Advokatuur kui avalik-õiguslik juriidiline isik, Eesti Advokatuuri juhatus kui vandeadvokaadi

kvalifikatsiooniga pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute üle haldusjärelevalvet teostav

haldusorgan ja Eesti Advokatuuri aukohus kui vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga pankrotihaldurite,

saneerimisnõustajate ja usaldusisikute üle teenistuslikku (diststiplinaar)järelevalvet teostav haldusorgan on

tunnistanud absoluutselt kõik kohtutele (sh varasemas vaidluses) esitatud dokumendid tähtajatult

asutusesiseseks kasutamiseks advokatuuriseaduse § 45 (kutsesaladus) alusel, kuigi vastavate haldusorganite

avalik-õigusliku funktsiooni täitmise (st VVS § 751 järelevalveülesande) osas ei kohaldu vastav paragrahv.

Lisaks on antud asjas Eesti Advokatuuri vastavate haldusorganite mistahes järelevalvemenetlused ehk

haldusmenetlused lõppenud, mis kohustavad avalikkuse eest soovitud teavet mitte varjama. Kokkuvõte

toimunud aukohtu (haldus)menetlusest on hetkel Eesti Advokatuuri kodulehel: 2023 - Eesti Advokatuur (lisa 1

- pealkiri 02.11.2023, lisatud). Reeglina saab iga inimene tutvuda avaliku võimu teostaja ehk haldusorganite

haldusmenetluse dokumentidega, näiteks teabenõude esitamise korras. Avalikkusel on võimalus avaliku teabe

seaduse alusel kontrollida avalike ülesannete täitmist. Käesoleval juhul on määruskaebuse esitaja soovinud

tutvuda riigiasutuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku ühe haldusorgani vahel toimunud vaidluse

kohtutoimikuga avalike ülesannete täitmise kohta. Maksejõuetuse teenistus andis selleks oma kirjaliku

nõusoleku tulenevalt avaliku teabe seaduse § 36, sest kohtuväline järelevalvemenetlus antud asjas on ammu

lõppenud.

7. Avaliku teabe seaduse § 36 lg 1 punkti 6 ja 12 alusel ei tohi riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest ja avalik-

õiguslikust juriidilisest isikust teabevaldaja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada:

6) riigi- või kohaliku omavalitsuse ametniku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku või

füüsilise isiku mainet kahjustavat teavet, välja arvatud eriliiki isikuandmed või isikuandmed, mille avalikuks

tulek kahjustaks andmesubjekti eraelu puutumatust; 12) riikliku järelevalve, haldusjärelevalve või

teenistusliku järelevalve korras või distsiplinaarkorras tehtud jõustunud ettekirjutusi või antud akte ning

andmeid kehtivate karistuste kohta. Maksejõuetuse teenistuse hinnangul AvTS § 36 lg 1 punkt 19 siin asjas ei

kohaldu, mistõttu viide AdvS § 45 (advokaadi kutsesaladus) samuti ei kohaldu.

8. Eesti Advokatuur on vahetult pärast Maksejõuetuse teenistuse 31.08.2023.a rikkumisteate (taotluse) saatmist

kirjutanud Maksejõuetuse teenistusele 14.09.2023.a avalikult vastusena pöördumisele, et ei teosta järelevalvet

saneerimisnõustajate ja pankrotihaldurite üle (vt Eesti Advokatuuri vastuskirja 14.09.2023 nr 1-2-620/1, avalik

kiri, ei ole leitav Eesti Advokatuuri avalikust dokumendiregistrist; lisatud). Pikki aastaid järelevalve ülesande

täitmata jätmist vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga saneerimisnõustajate ja pankrotihaldurite üle ei saa pidada

lubatavaks ja hea haldusega kooskõlas olevaks haldusorgani käitumiseks, juhul kui see ülesanne on

advokatuurile seadusega antud. Alates 01.01.2010.a jõustunud advokatuuriseaduse muudatustega10 ja uue

kohtutäituri seaduse jõustumisega sai Eesti Advokatuur kui avalik-õiguslik juriidiline isik riigilt seaduse

alusel juurde vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, usaldusisikute

ja (sund)likvideerijate järelevalve ülesande. Maksejõuetusvaldkonnas avalik-õiguslikku funktsiooni täitvate

vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga pankrotihaldurite üle järelevalve teostamise kohustus on olnud koos

Justiitsministeeriumiga tulenevalt advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse

jõustumisest (Riigikogus eelnõu nr 253 SE)11, millega advokatuuriseaduse § 46 täpsustati ja täiendati. Tolle

seaduse seletuskirja punkt 24 sätestab, et AdvS § 46 reguleerib järelevalvet advokaadi tegevuse üle. Lõigetega

3 ja 4 täiendatakse seadust selliselt, et lisaks advokatuuri juhatusele antakse ka justiitsministrile õigus teostada

pankrotihaldurina tegutsemise asjades järelevalvet advokaadi tegevuse üle. Pankrotihaldurina tegutsemise

asjade all mõeldi ja mõeldakse pankrotiseaduse §-s 54 nimetatud avalik-õiguslike funktsioonide täitmist,

sealhulgas saneerimisnõustajana tegutsemist. Nii kohtutäituri seadus kui advokatuuriseaduse muudatused

jõustusid koos st 2010. aasta 1. jaanuaril. Need muudatused olid ühe ja sama reformi osa. Kohtutäituri

seadusega12 loodi ka kogu maksejõuetusvaldkonda koordineeriv avalik-õiguslik juriidiline isik – Kohtutäiturite

ja Pankrotihaldurite Koda, mille ülesanded on sätestatud §-s 78. Vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga

pankrotihaldurid, usaldusisikud, saneerimisnõustajad ja (sund)likvideerijad on selle Koja liikmed ja peavad

juhinduma selle Koja juhtimisorganite otsustest (sh heast tavast) ja rahvusvaheliselt maksejõuetusvaldkonnas

9 Vt Maksejõuetuse teenistuse 2024.a tegevusaruande lk 11, punkt 4.3 jj. MJT 2024 tegevusaruanne.pdf 10 Eelnõu teksti on koostanud Justiitsministeerium koostöös Eesti Advokatuuri poolt määratud esindajatega, kelleks olid advokatuuri esimees Aivar

Pilv ja professor Paul Varul. Vastu võetud 03.12.2008, jõustus 01.01.2010. 11 Vaata § 46 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/60554af5-67f1-8fdf-8636-

ea3b59a31594/Advokatuuriseaduse%20ja%20sellega%20seonduvate%20seaduste%20muutmise%20seadus/ 12 RT I 2009, 68, 463.

4 (9)

tunnustatud printsiipidest13, näiteks ausus, usaldusväärsus, erapooletuse ja sõltumatuse printsiip saneerimis- ja

pankrotimenetluste läbiviimisel.

9. Juhul, kui Eesti Advokatuur väitis ja endiselt väidab, et ei tee järelevalvet vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga

saneerimisnõustajate ja pankrotihaldurite üle (vrdl advokatuuriseaduse § 16 lg 4 punkt 2 ses osas) ning Eesti

Advokatuuril puudus aukohtu menetluse ajal ja jätkuvalt puudub mistahes haldusjärelevalvepädevus

saneerimisnõustajate ja pankrotihaldurite üle, siis jääb Maksejõuetuse teenistusele ja avalikkusele (sh võlgnikele

ja võlausaldajatele, kes eeldavad Eestis ausat, läbipaistvat, erapooletut, sõltumatut ja odavat

maksejõuetusmenetlust) arusaamatuks, miks ja mille alusel Eesti Advokatuuri aukohus käesoleva

rikkumisasja nr 2-15-650 menetlusse 2023.a varasügisel võttis ning ei kohaldanud koheselt haldusmenetluse

seaduse §-i 15 lõiget 4 ja advokatuuri seaduse § 16 lõiget 5 (st pädevuse puudumine). Seda eriti arvestades

asjaolu, kus 14. septembril 2023.a saatis Eesti Advokatuur Maksejõuetuse teenistusele vastuskirja enda mistahes

pädevuse puudumise kohta. Hoolimata sellest vastuskirjast võttis Eesti Advokatuuri aukohus arusaamatul

põhjusel rikkumisasja enda menetlusse ning venitas arusaamatul (aegumist võimaldaval) põhjusel

Maksejõuetuse teenistusele kui järelevalveorganile haldusotsuse avalikustamiseni kuni jõuludeni 2023, kuigi

haldusorgani sisuline lahend oli valmis juba novembri alguses. Veelgi enam – Eesti Advokatuuri aukohus ei

küsinud ega kogunud algatatud menetluse raames mitte ühtegi tõendit rikkumisteate esitanud

haldusjärelevalveorganilt ehk Maksejõuetuse teenistuselt. Lisaks võeti menetlusse ja eraldiseisva asjana

lahendati samal ajal Eesti Advokatuuri aukohtu täpselt sama isikkoosseisu poolt ka teine Maksejõuetuse

teenistuse rikkumisteade sama järelevalvesubjekti suhtes, mis jäeti aukohtu menetluses kummalisel põhjusel (st

mitte pädevuse puudumise tõttu) algatamata olukorras, kus Maksejõuetuse teenistus esitas rikkumisteates tõendi

seoses pankrotivarast raha eemaldamisega (mis on PankrS § 125 ilmselge rikkumine).

10. Mistahes liiki maksejõuetusmenetlus nagu näiteks pankrotimenetlus ja saneerimismenetlus on tuvastusmenetlus

ja olulise avaliku huviga menetlus. Varatuna majandustegevust teostav, seda lõpetav ning samaaegselt võlgades

olev võlgnik (kes võis olla kunagi mistahes advokaadi, audiitori, raamatupidaja, hankija klient) on erilise

avaliku huvi all st Eesti ettevõtluskeskkonnas ei tohi tegutseda ja võlausaldajaid kahjustada ettevõtted ja nende

juhid, kes teevad raskeid juhtimisvigu ning ei tasu vabatahtlikult võlgu või ei esita õigeaegselt pankrotiavaldust.

Harju Maakohus kuulutas Maksejõuetuse teenistuse taotlusel 26. jaanuaril 2023.a. asjas nr 2-22-17271 välja

varatu maksejõuetu võlgniku Stemwood OÜ (registrikood 12680371) pankroti, mida viiakse Stemwood OÜ ja

tema lähikondsete suhtes läbi riikliku järelevalvemenetlusena ehk avaliku uurimisena. Menetluse ülevaade:

Avalikud uurimised 2023. aastal | Maksejõuetuse teenistus. Stemwood OÜ majandustegevus oli lõppenud, ühing

täiesti varatu, juhtide poolt hüljatud, töötajad jäeti töötasudeta. Stemwood OÜ-d oli proovitud varem saneerida

(asi nr 2-22-9219). Võlgniku enda 20.06.2022.a esitatud saneerimisavalduse alusel oli alates 06. juulist 2022

saneerimisnõustajaks vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga võlgniku riikliku järelevalve teostaja rollis

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmete registris olev inimene (ainuisikuline haldusorgan), kes tahtis

saada ka ajutiseks halduriks. See on avalik teave, mitte advokaadi kutsesaladus. PankrS § 1929 kohaselt on

Maksejõuetuse teenistusel riiklikku järelevalvet tehes õigus saada viivitamata teavet ja dokumente mistahes

isikult või asutuselt, sh notarilt, advokaadilt, makseasutuselt jne. Lisaks peavad lg 3 kohaselt ajutine haldur,

usaldusisik ja pankrotihaldur Maksejõuetuse teenistusele ka pärast oma avalik-õiguslikest ülesannetest

vabastamist andma teavet ja dokumente ning tegema teenistusega koostööd (halduskoostööd). Koostöö

puudus(b).

11. Maksejõuetuse teenistus esitas 31.08.2023.a rikkumisteate Eesti Advokatuuri ning hiljem kaebuse Eesti

Advokatuuri aukohtu 02. novembril 2023.a. läbi vaadatud ja 20. detsembril 2023.a. digiallkirjastatud otsusele

asjas nr 2-15/650, millega lõpetati aukohtu menetlus isiku tegevuse suhtes seoses advokaadi tegevuses

distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Maksejõuetuse teenistus leidis Tallinna halduskohtule esitatud

kaebuses, et: a) Eesti Advokatuur on teinud haldusasja menetlemisel olulisi protseduurilisi vigu; b) Eesti

Advokatuur jättis Maksejõuetuse teenistuse 31.08.2023.a. esitatud taotluse koos selle täiendustega sisuliselt läbi

vaatamata ja lahendamata; c) Eesti Advokatuuri aukohus on jätnud 20.12.2023 tehtud haldusotsuse

põhistamata; d) Käesolev kaasus on maksejõuetusõiguse valdkonnas avalike ülesannete täitjate üle järelevalve

teostamise küsimuses olulise tähtsusega praktika ühtlustamise eesmärgil Eestis. See on avalik teave, mitte

advokaadi kutsesaladus.

13 Vt näiteks INSOL International. Ethical Principles for Insolvency Professionals, October 2018. Lisaks United Nations Commission on

International Trade Law’s (UNCITRAL) Legislative Guide on Insolvency Law (2004); World Bank’s Principles for Effective Insolvency and

Creditor/Debtor Regimes; the European Bank for Reconstruction and Development (EBRD) Insovency Office Holders Principles (2007); the

INSOL Europe Draft Statement of Principles and Best Practices for Insolvency Office Holders (2014); 2018 IAIR Principles by International

Association of Insolvency Regulators. Kokkuvõte avalikult kättesaadav: https://bobwessels.nl/blog/2019-11-doc5-insolvency-and-ethics/ ja vt

UNCITRAL juhiseid: https://uncitral.un.org/sites/uncitral.un.org/files/media-documents/uncitral/en/05-80722_ebook.pdf lk 174 jj.

5 (9)

12. Advokatuuriseaduse § 28 lg 2 sätestatud vande andmine tähendab muuhulgas usaldust.14

«Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning täita kõiki ülesandeid, milleks

vandeadvokaadikutse mind kohustab.» Advokatuuriseaduse seletuskirja kohaselt „sümboliseerib

vandeadvokaadi vanne seda kohustust, mille isik võtab endale vandeadvokaadina tegutsema asudes.

Vandeadvokaadi kutsenimetuse saamisega on isik omandanud õiguse tegutseda iseseisvalt. Tal on ka õigus

tegutseda mitmel tegevusalal, milleks tal varem õigust ei olnud.“ Läbipaistvus on oluline tagamaks avalik-

õigusliku ülesande täitja erapooletuse ja sõltumatuse põhimõttest kinni pidamist maksejõuetusvaldkonnas.

Samas nagu varem märgitud - mitte ükski vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga pankrotihaldur ei ole seni st 15

aastat täitnud PankrS § 59 lg 2 punktis 7 toodud nõuet st avaldanud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

kodulehel infot tema poolt menetletavate pankrotimenetluste kohta avalikkusele.15 Eesti Advokatuuri juhatus

kui haldusjärelevalveorgan ei ole teenistusele teadaolevalt seni mitte midagi selle pankrotiseaduses sätestatud

nõude ulatuslike rikkumiste osas ette võtnud vältimaks huvide konflikte ja omakasupüüdlikke menetlusi

maksejõuetusvaldkonnas.

Lugupidamisega

(digiallkirjastatud)

Signe Viimsalu

Juhataja

Maksejõuetuse teenistus

Lisad:

Lisa 1 – Eesti Advokatuuri kodulehelt väljavõte - aukohtu menetluse kokkuvõte 02.11.2023; 2023 - Eesti Advokatuur

Lisa 2 – Eesti Advokatuuri 14.09.2023 kiri nr 1-2/620-1 Maksejõuetuse teenistusele

Lisa 1 Eesti Advokatuuri kodulehel - aukohus 02.11.2023

Aukohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt heidab kaebaja advokaadile ette:

1) tegutsemist saneerimisnõustajana ja taotluse esitamist enda ajutiseks halduriks määramiseks olukorras, kus ta ei

olnud võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Kaebaja viitab AdvS § 44 lg 4, SanS § 15 lg 5, PankrS § 56 lg-te 2 ja 3

ning pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava § 5 rikkumisele.

2) vääritut käitumist, mis seisnes mh kliendi vara võimalikus omastamises ning võlgniku maksejõuetuse võimalikus

suurendamises, mis seisnes riigilõivude tagastamata jätmises ja põhjendamatute arvete (teise kliendi õigusteenuse ja

riigilõivu arved) esitamises. Nimetatud etteheide on käsitletav eetikakoodeksi § 9 lg 1 ning § 8 lg 1 rikkumisena;

3) kliendi esindamisel ebaseaduslike viiside kasutamist, mis kaebaja hinnangul seisnes selles, et advokaadi nõustamise

tulemusena muudeti võlgniku asukohta kohtualluvuse muutmise eesmärgil (forum shopping). Nimetatud etteheide on

käsitletav eetikakoodeks § 8 lg 2 rikkumisena;

4) kohtu eksitamist ja menetlusosalistele teadvalt eksitava teabe esitamist, mis seisnes selles, et advokaat kinnitas oma

sõltumatust saneerimisnõustaja ja pankrotihaldurina olukorras, kus ta seda ei olnud. Nimetatud etteheide on käsitletav

eetikakoodeksi § 22 lg 2 ja § 21 lg 1 rikkumisena;

5) järelevalvele mitte allumist kui PankrS § 1929 lg 2 rikkumist;

6) advokatuurile asutusesisese teabe avalikustamist.

Advokaat vaidles etteheidetele täies ulatuses vastu ning palus jätta kaebuse rahuldamata, asudes mh seisukohale, et

kaebajal puudub käesoleval juhul kaebeõigus.

Aukohus märkis esmalt, et ei nõustu advokaadi seisukohaga kaebeõiguse puudumise osas. Vastavalt AdvS § 16 lg 1

esimesele lausele võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Kaebusest

14 Ajutise halduri nõusolek: „Käesolevaga kinnitan kohtule, et olen sõltumatu ja erapooletu võlgnikust ja võlausaldajatest.“ Saneerimisnõustaja

rikkus pankrotiseaduse §-s 125 sätestatud keelde tehinguid teha ja korruptsioonivastase seaduses §-s 11 sätestatud toimingu piiranguid. Advokaadil

ja saneerimisnõustajal oli võlgniku saneerimismenetluse eel õigusteenuse osutamise ajal ja saneerimismenetluse ajal perioodil 23.05.2022 –

17.04.23 seos võlgnikuga, mida teadis Eesti Advokatuur (advokaadibüroo pidamise juhendi § 4 kaudu) ja mis nähtub tänaseni kõigile avalikult

Äriregistrist. 15 Vt Maksejõuetuse teenistuse 2024.a tegevusaruande lk 11, punkt 4.3 jj. MJT 2024 tegevusaruanne.pdf

6 (9)

ei nähtu, et kaebaja oleks teostanud järelevalvet advokaadi kui saneerimisnõustaja tegevuse üle, vaid kaebuses on

selgitatud, et järelevalvet tehti pankrotivõlgniku ja tema lähikondsete tegevuse üle. Järelevalvemenetluse käigus

kaebajale teatavaks saanud informatsiooni pinnalt tekkis kaebajal kahtlus, et advokaat on rikkunud talle õigusaktide,

Koja hea kutsetava ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksiga pandud kohustusi, mille osas pöördus kaebaja aukohtu poole.

Seega oli pöördumine õiguspärane.

Seoses etteheitega, et advokaat ei olnud saneerimisnõustajana võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu, tõi kaebaja

kaebuses välja, et advokaat on nõustanud ja esindanud nii võlgnikku kui ka võlgniku huvidega vastuolus olevate

huvidega lähikondseid nii enne saneerimisavalduse esitamist kui ka saneerimismenetluse ajal. Kaebaja märgib, et

advokaadibüroo on osutanud võlgnikule varem regulaarselt õigusteenust (sh esindas võlgnikku erinevates

kohtumenetlustes), samuti esindasid advokaadibüroo advokaadid võlausaldajat ühes kohtumenetluses.

SanS § 15 lg 5 kohaselt ei tohi saneerimisnõustaja või SanS § 14 lg-s 4 nimetatud isik olla kohtu töötaja ning peab olema

sõltumatu ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalistest. Andes kohtule nõusoleku enda saneerimisnõustajaks

nimetamiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalistest sõltumatu. Aukohtu

hinnangul ei mõjuta advokaadi sõltumatust saneerimisnõustajana asjaolu, et ta oli enne saneerimismenetlust võlgniku

õigusnõustaja. Vastavalt eetikakoodeksi § 4 lg-le 6 ei või advokaati samastada kliendi ülesande täitmise tõttu kliendiga

ega kliendi kohtuasjaga. Kliendi esindamine või nõustamine ei muuda advokaati kuidagi kliendiga seotuks või temast

sõltuvaks. Advokaat on kinnitanud, et perioodil, mil ta oli saneerimisnõustaja, puudusid tal võlgnikuga igasugused

varalised seosed. Saneerimisseaduse eelnõu 334 SE seletuskiri selgitab § 15 lg 1 kohta, et „nõustajat määrates tuleb

kohtul ära kuulata ettevõtja arvamus selle kohta, kes oleks sobiv nõustajana tegutsema. Sellise ärakuulamisnõude

eesmärgiks on võimaldada kohtul määrata nõustajaks just see isik, kes on juba eelnevalt olnud näiteks

majandusnõustajaks ettevõtja juures ja kellel on seetõttu hea ülevaade ettevõtte majanduslikust olukorrast ja

ümberkorralduste tegemise võimalustest.“ Seega ei ole välistatud olukord, kus saneerimisnõustajana tegutseb isik, kes

on varasemalt ettevõtet nõustanud. Eeltoodust lähtudes ei ole aukohtu hinnangul SanS § 15 lg-ga 1 vastuolus ka olukord,

kus ettevõttele varem õigusteenust osutanud advokaat tegutseb sama ettevõtte saneerimisnõustajana, mistõttu ei saa

põhjendatuks pidada ka etteheidet selle kohta, et advokaat oli saneerimisnõustajana võlgniku majandustegevuse,

majandusliku olukorra, makseraskuste ja tehingutega kursis.

Ka asjaolu, et advokaat esindas enne saneerimismenetlust ja saneerimismenetluse ajal ühte võlausaldajat ühes

kohtumenetluses, ei muuda advokaati mistahes moel kliendiga seotuks või temast sõltuvaks. Aukohus rõhutab veel kord,

et advokaati ei või samastada kliendi ülesande täitmise tõttu kliendiga ega kliendi kohtuasjaga (eetikakoodeks § 4 lg 6).

Advokaat ei ole esindanud võlausaldajat vaidluses võlgnikuga ega seoses viimase saneerimisega. St advokaadi ülesanne

ei ole olnud kaitsta võlausaldaja huve saneerimismenetluses. Seega ei esine advokaadi tegevuses huvide konflikti

eetikakoodeksi § 13 lg 1 mõistes ning puudub alus asuda seisukohale, et advokaat ei olnud saneerimisnõustajana

tegutsedes sõltumatu. Aukohus nõustus advokaadi seisukohaga, et saneerimist viib läbi ja selle eest vastutab ettevõtja

ise ning saneerimisnõustaja ülesanne on üksnes ettevõtte nõustamine. Ka saneerimisseaduse eelnõu seletuskirjas 334

SE on selgitatud saneerimisnõustaja rolli ning tema erinevust pankrotihalduri rollist, märkides, et võrreldes

pankrotiseadusega ei ole saneerimisseaduse kohaselt vaja kohtu määratud saneerimisnõustajat võlausaldajatel kinnitada,

kuna saneerimisnõustaja ei saa oma tegevusega nii oluliselt võlausaldajate õigusi mõjutada kui seda saab

pankrotinõustaja. Kaebusest ei nähtu konkreetseid asjaolusid, millest järelduks, et advokaat on saneerimisnõustajana

tegutsenud võlausaldaja huvides. Väidetava anonüümse vihje osas, et advokaat aitas ette valmistada ja läbi viia

võlausaldaja korraldatud enampakkumist ajalehes Kuldne Börs, kinnitas advokaat, et ei ole võlausaldajat selles osas

aidanud. Seega ei ole need väited aukohtu hinnangul tõendamist leidnud. Kõrvaldamata kahtlused tõlgendab aukohus

distsiplinaarmenetluse all oleva isiku kasuks. Seoses võlausaldaja esindamisega kohtumenetluses, on advokaat

selgitanud, et tal oli kindlapiiriline käsund vaid selle tsiviilasja menetluses ja see ei mõjutanud kuidagi tema sõltumatust

saneerimisnõustajana. Samuti on advokaat selgitanud, et kui võlgnikul oleks õnnestunud oma kavandatud plaanid ellu

viia ja võlausaldajad oleks nõustunud võlgade ajatamisega, oleks olnud võimalus makseraskused ületada. Aukohtul

puudus alus nendes seisukohtades kahelda. Aukohtule ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mille alusel oleks võimalik

asuda seisukohale, et advokaat on saneerimisnõustajana loonud kohtule ja võlausaldajatele võlgnikust ja tema

majandustegevusest väära ettekujutuse. Seega ei ole aukohtu hinnangul leidnud tõendamist ka väide, et võlgnik oli

saneerimiskõlbmatu. Asjaolu, et advokaat on esindanud ka võlausaldaja juhatuse liikme poolt juhitud teist ettevõtet, ei

olnud aukohtu hinnangul asjasse puutuv, kuivõrd ei nähtunud seoseid selle ettevõtte ja vaidlusaluse saneerimismenetluse

vahel.

Muuhulgas oli kaebuses välja toodud asjaolu, et samal päeval, mil advokaadibüroo väljastas võlgnikust kliendile arve,

sõlmis klient laenu- ja kommertspandilepingu, millega pani kogu äriühingu vara OÜ X laenu tagatiseks. Kaebaja on

küll välja toonud, et samal ajaperioodil nõustas advokaat nii võlgnikku kui ka võlausaldajat, kuid kaebusest ei nähtu,

7 (9)

kuidas nimetatud asjaolud käesoleval juhul asjasse puutuvad ning mis järeldusi on kaebaja nendest asjaoludest teinud.

Advokaat on oma selgitustes kinnitanud, et ta ei ole OÜ-d X nõustanud ning sai kommertspandi seadmisest ja laenust

teada saneerimismenetluses. Aukohtul puudus alus advokaadi selgitustes kahelda ning aukohtu hinnangul sellest, et

laenu- ja kommertspandilepingu ja arve kuupäevad omavahel kattuvad, mingeid järeldusi teha ei saa.

Saneerimisnõustaja tegevuse üle teostab järelevalvet kohus ning ka kohus ei ole käesoleval juhul advokaadi tegevuses

rikkumisi tuvastanud. Kohus on advokaadi küll 16.11.2022 saneerimisnõustaja ülesannetest vabastanud, kuid mitte

seetõttu, et ta poleks olnud saneerimisnõustajana võlgnikust või võlausaldajatest sõltumatu, vaid kuna kohus lõpetas

saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka etteheide justkui oleks advokaat enda

saneerimisnõustajaks määramist taotledes kohtule enda sõltumatuse kohta valetanud.

Seoses etteheitega, et advokaat on esitanud avalduse määrata end võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks, arvestas

aukohus, et võlausaldajale osutatud õigusteenus piirdus vaid esindusega ühes tsiviilasjas, mis ei olnud seotud võlgnikuga

ega viimase pankrotimenetlusega. Advokaati ei või samastada tema ülesannete täitmise tõttu kliendiga ja kliendi

kohtuasjaga. Seega ei saa ainuüksi asjaolust, et advokaadibüroo osutas õigusteenust võlausaldajale, järeldada, et

advokaat ei oleks olnud sõltumatu ajutise pankrotihaldurina võlgniku pankrotimenetluses. Advokaat peab tegutsema

küll kliendi huvides, kuid see nõue piirdub üksnes kohustusega tegutseda kliendi huvides konkreetse õigusteenuse

osutamise raames. Advokaat ei ole esindanud võlausaldajat seoses võlgniku pankrotimenetlusega. Eeltoodust tulenevalt

ei tuvastanud aukohus rikkumist ka sellest, et advokaat on esitanud avalduse määrata end võlgniku ajutiseks

pankrotihalduriks.

Lisaks heitis kaebaja advokaadile ette ka isiklikku varalist seost võlgnikuga, mis seisnes kaebaja hinnangul selles, et

võlgnik oli registreeritud OÜ-le A kuuluvasse korteriomandisse, OÜ A juhatuse liikmeks on advokaadi abikaasa ning

lisaks omab advokaat nimetatud ettevõttes ka osalust. Advokaat on selgitanud, et nimetatud korteriomandit ei ole

võlgnik advokaadile teadaolevalt reaalselt rentinud, st üürilepingut ei ole advokaadi pereliikmetega sõlmitud ega tasu

makstud. Samuti ei ole advokaat andud nõusolekut ettevõtte sellele aadressile registreerimiseks. Aukohtul puudub alus

advokaadi selgitustes kahelda. Kaebuses pole toodud välja ühtki asjaolu, mis annaks alust tõsikindlalt väita, et võlgnik

on konkreetsel aadressil mistahes korteriomandi üürimiseks üürilepingu sõlminud ja selle alusel igakuiselt üürimakseid

tasunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole advokaadi varaline seos võlgnikuga tõendatud.

Aukohus ei tuvastanud, et advokaat oleks kliendi vara omastanud või püüdnud oma tegevusega võlgniku maksejõuetust

suurendada. Advokaat on selgitanud, et kohtumenetlustes tagastatud summad tasaarveldati advokaadibüroo nõuetega

kliendi vastu. Seoses advokaadibüroo poolt võlgnikule adresseeritud arvega, mille sisuks oli õigusteenuse osutamine

võlausaldajale, selgitas advokaat, et kuivõrd võlgnik võlgnes võlausaldajale 440 000 eurot, tasus võlgnik nimetatud arve

advokaadibüroole võlausaldaja eest vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ning võlausaldaja tasaarvestas tasutud

summa võlgniku üürinõudega. Seega ei leidnud tõendamist, et advokaat oleks võlgniku vara omastanud.

Aukohus möönab, et advokaat on eksinud arve koostamisel, kui on arved võlausaldajale osutatud õigusteenuse eest

adresseerinud võlgnikule. KMS § 37 lg 7 kohaselt tuleb arvele märkida mh kauba soetaja või teenuse saaja andmed.

Olukorras, kus teenuse saajaks oli võlausaldaja, kuid arvetel oli arve adressaadiks ehk teenuse saajaks märgitud võlgnik,

ei vasta advokaadibüroo arve KMS § 37 lg 7 nõuetele. Samas ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis peaks tooma kaasa

advokaadi karistamise. Advokaat on selgitanud, et adresseeris arved võlgnikule põhjusel, et pooled olid kokku leppinud,

et omavaheliste nõuete tasaarvestamiseks tasub arved võlausaldaja eest võlgnik. Lisaks nähtub ka kaebusest, et advokaat

on lisanud arve juurde selgitusena osutatud teenuse kirjelduse, millest nähtub, et arve on esitatud võlgnikule osutatud

õigusteenuse eest. Seega ei ole advokaat ka püüdnud varjata arve sisu või jätta muljet, et see oleks kuidagi seotud

võlgnikuga. Kaebuses ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et advokaadi tegevus võlausaldaja arve

vormistamisel võlgnikule oleks olnud kantud eesmärgist kliendi vara omastada või tema maksejõuetust suurendada.

Kaebuses on mh välja toodud saneerimisnõustaja tegevuse aruanne ning märgitud, et võlgniku juhatuse liikme ütluste

kohaselt ei vasta aruanne täies mahus tegelikult tehtud tööle ja kirjeldustele, leides mh, et advokaat ei ole 2022. a

ettevõtte tegevuskohas käinud. Selles osas on advokaat kinnitanud, et ta on kindlasti 2022. a suvel võlgniku

tegevuskohas tootmisega tutvumas käinud ja ettevõtte esindajatega saneerimiskavaga seonduvat arutanud. Aukohtul

puudub alus nendes väidetes kahelda. Samuti puuduvad alused pidada nimetatud aruannet ebaõigeks. Kõrvaldamata

kahtlused tuleb tõlgendada distsiplinaarmenetluse all oleva isiku kasuks. Lisaks on kohus saneerimisnõustajale tasu

määramisel tegevusaruendes kajastatud andmete õigsust kontrollinud ega ole vastuolusid tuvastanud.

Kaebaja märgib kaebuses, et advokaadi õigusnõustamise tulemusena on võlgnik muutnud enne saneerimisavalduse

esitamist oma asukohta kohtualluvuse muutmise eesmärgil ja pärast saneerimismenetlust ja keset avalikku uurimist, st

8 (9)

pankrotimenetlust, uuesti tagasi. Kaebuses on mh välja toodud, et kohtunik, kes rahuldas saneerimisavalduse, ei menetle

Harju Maakohtu tööplaani kohaselt saneerimisavaldusi, kuid ühtegi põhjendust selle asjaolu välja toomise kohta esitatud

ei ole. Samuti ei ole kaebuses välja toodud, mis eesmärgil sooviti kaebaja hinnangul kohtualluvust muuta ja asi just

Harju Maakohtusse tuua. Kui see oli kaebaja hinnangul seotud konkreetse kohtunikuga, siis jääb arusaamatuks kaebaja

nägemus, kuidas saneerimisavaldus jõudis konkreetse kohtuniku töölauale, kui see ei ole tööplaanikohaselt tema poolt

menetletav valdkond, kuidas advokaat sai olla veendunud, et see avaldus jõuab selle kohtuniku töölauale ja kuidas see

asjaolu, et asja menetles nimetatud kohtunik, võlgnikule kasuks tuli. Kaebus on selle etteheite osas põhistamata ning

aukohtu hinnangul ei ole võimalik esitatud asjaolude pinnalt üheselt väita, et võlgniku tegevuskohta on muudetud

eesmärgil, et muuta kohtualluvust. Lisaks on kohtul õigus kohtualluvust muuta, kui kohus leiab, et asi peaks alluma

teisele kohtule (TsMS § 75 lg-d 1 ja 2 ja § 76 lg 1). Kohus selliseid asjaolusid tuvastanud ei ole. Advokaat on selgitanud,

et üüripinda kaebuses viidatud aadressil ei ole võlgnik temale teadaolevalt reaalselt rentinud, st üürilepingut ei ole

advokaadi pereliikmetega sõlmitud ega tasu makstud. Samuti ei ole advokaat andud nõusolekut ettevõtte sellele

aadressile registreerimiseks. Aukohtul puudub alus advokaadi väidetes kahelda. Aukohus nõustub advokaadiga, et

äriühinguid saab iga ettevõtja registreerida sinna, kuhu ise soovib ja advokaadi võimuses ei ole seda piirata.

Seoses etteheitega, et advokaat ei ole allunud kaebaja järelevalvele ja on sellega rikkunud PankrS § 1929 lg-t 2, märkis

aukohus, et tulenevalt AdvS § 43 lg-st 2 on advokaadile usaldatud andmed konfidentsiaalsed. Tunnistajana

ülekuulatavale advokaadile, advokatuuri või advokaadibüroo töötajale ei või talle õigusteenuse osutamisega teatavaks

saanud asjaolude kohta küsimusi esitada ega temalt seletust nõuda. Vastavalt AdvS § 45 lg-le 1 on advokaat kohustatud

hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist

ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Kohustus ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast advokaaditegevuse

lõppemist. Kohustus kehtib ka advokaadibüroo töötaja ja advokatuuri töötaja kohta ning selle avaliku teenistuja kohta,

kellele on advokaadi kutsesaladus teatavaks saanud teenistuskohustusi täites. Advokaadi poole õigusteenuse saamiseks

pöördumise ja temale õigusteenuse eest makstud tasu suuruse saladuses hoidmise kohustus ei kehti riigi õigusabi

osutamise ja selle eest makstava tasu suhtes. Aukohtu hinnangul on AdvS eriseadus PankrS suhtes, mistõttu tuleb

nimetatud seaduses sätestatud õiguste ja kohustuste (käesoleval juhul PankrS § 1929 lg-st 2 tulenev maksejõuetuse

teenistuse õigus saada teavet ja dokumente ning § 43 lg-st 2 ja AdvS § 45 lg-st 1 tulenev advokaadi kutsesaladuse

hoidmise kohustus) vastuolu korral lähtuda AdvS is kui eriseaduses sätestatust. Ainsateks AdvS-is sätestatud teabe

väljastamise eranditeks on AdvS § 45 lg-tes 2, 4 ja 41 toodud olukorrad. Käesoleval juhul ei ole tegemist ühegi nimetatud

olukorraga. AdvS § 45 lg 41 ei kohaldu, kuna advokaat ei ole olnud võlgniku pankrotihaldur ja kaebaja ei ole pöördunud

advokaadi kui pankrotihalduri poole, vaid kui võlgniku õigusnõustaja poole, küsides teavet ja dokumente osutatud

õigusteenuse kohta.

Advokaadi õigust kutsesaladuse väljastamiseks ei loo ka kaebuses viidatud pankrotihalduri nõusolek. AdvS § 45 lg 2

kohaselt võib klient või tema õigusjärglane vabastada advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustusest oma kirjaliku

nõusolekuga, kuid pankrotihaldurit ei saa käsitleda ei kliendi esindaja ega õigusjärglasena. 01.01.2010 muudeti

pankrotiseaduses pankrotihalduri esindusõiguse põhimõtteid. Kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE seletuskirja kohaselt

asendati muudatuse tulemusena esindusteooria ametiteooriaga, s.t pankrotihalduri tehtavaid tehinguid ei loeta võlgniku

tehinguteks enam mitte esindusõiguse alusel, vaid pankrotihalduri ametist tuleneva pädevuse alusel. Ka K. Saare on

2010. a Juridica nr 7 artiklis „Eraõigusliku juriidilise isiku organi liikmete õigussuhted“ selgitanud, et pankrotihaldur ei

ole alates 1. jaanuarist 2010 kehtiva PankrS § 541 lõike 1 kohaselt mitte võlgniku esindaja, vaid ta täidab seadusest

tulenevaid ametikohustusi enda nimel, sh teeb pankroti varaga tehinguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankroti

varaga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Seega ei ole pankrotihaldur käsitatav mitte juriidilise isiku juhatust

asendava organina, vaid eristaatuses subjektina, kes seadusega temale pandud ametiülesannetest tulenevalt omab õigust

teha enda nimel tehinguid ja muid toiminguid pankrotivaraga. Seega on pankrotihalduri tegevus kehtiva seaduse

kohaselt piiratud pankrotivara valitsemise ja käsutamisega ning võlgniku esindamisega pankrotivaraga seotud

vaidlustes, kuid erinevalt enne 01.01.2010 kehtinud pankrotiseaduses sätestatud halduri esindusõiguse ulatusest, ei ole

pankrotihaldur kehtiva õiguse kohaselt võlgniku seaduslik esindaja. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et äriregistri andmetel

on võlniku esindusõigus paralleelselt nii pankrothalduril kui ka ettevõtte juhatuse liikmel, kusjuures pankrotihalduri

esindusõiguse osas on registris märge, et pankrotihaldur käsutab osaühingu pankrotivara. Samuti ei saa pankrotihaldurit

pidada kliendi õigusjärglaseks. Vastavalt TsÜS § 6 lg le 1 võivad tsiviilõigused ja kohustused üle minna ühelt isikult

teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Pankrotiseadusest ei tulene, et pankrotihalduri näol oleks tegemist võlgniku

õigusjärglasega. Pankrotihalduril on küll (piiratud ulatuses) õigus tegutseda võlgniku nimel, kuid halduri tegevuse

tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on siiski võlgnik ise (PankrS § 541 lg 1 teine lause). Seega ei ole

pankroti välja kuulutamisega võlgniku õigused ja kohustused pankrotihaldurile üle läinud. Eeltoodust tulenevalt ei

saanud pankrotihaldur vabastada advokaati kliendi nimel kutsesaladuse hoidmise kohustusest ning advokaadil puudus

AdvS-ist tulenevalt nii õigus kui ka kohustus kaebajale nõutud teavet ja dokumente esitada.

9 (9)

Seoses etteheitega, et advokaat edastas asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe advokatuuri juhatusele, märkis

aukohus esmalt, et advokaat ei ole käsitletav teabevaldajana AvTS mõistes. AvTS § 5 lg 1 kohaselt on teabevaldajateks

riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik ja eraõiguslik juriidiline isiku või füüsiline isik lg-

s 2 sätestatud tingimustel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele

isikule teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas

osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist.

Kuivõrd kaebaja infopäring oli adresseeritud advokaadile, mitte pankrotihaldurile, siis ei ole advokaat käesoleval juhul

käsitletav isikuna, kes täidab avalikke ülesandeid ja kellele seetõttu laieneks teabevaldaja kohustused. Seetõttu ei ole

advokaadi poolt viidatud infopäringu edastamine kolmandatele isikutele AvTS mõistes sanktsioneeritav. Lisaks on

aukohtu hinnangul kaheldav, kas nimetatud dokumendi asutuse siseseks kasutamiseks tunnistamiseks AvTS § 35 lg 1 p

2 alusel esines üldse õiguslik alus, kuivõrd infopäring ei sisalda sellist riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud

infot, mis ei oleks juba avalik. Küll aga esines alus tunnistada dokument asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud teabeks

AvTS § 35 lg 1 p 19 ja AdvS § 45 alusel, kuivõrd dokument sisaldas kutsesaladust. AdvS § 45 lg 1 kohaselt on

kutsesaladuseks mh advokaadi poole õigusteenuse saamiseks pöördumise fakt ning nimetatud dokument sisaldab mh ka

seda infot. Selles osas laieneb aga kutsesaladuse hoidmise kohustus ka advokaadibüroo ja advokatuuri töötajatele,

mistõttu ei olnud selle info edastamine advokaadibüroole ega ka advokatuuri juhatusele keelatud. Lisaks on ka Eesti

Advokatuur teabevaldaja, kellele laiendevad teabevaldaja kohustused. Seega ei muutunud edastatud dokument

advokatuurile edastamise tõttu avalikkusele kättesaadavaks.

Kaebaja on mh toonud kaebuses välja erinevaid asjaolusid, millest ilmnevad võimalikud etteheited Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja tegevuse suhtes. Aukohus selgitas, et advokatuuri aukohtu pädevusse ei kuulu järelevalve

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tegevuse üle, mistõttu nende etteheidete osas aukohus seisukohta ei võta.

Kokkuvõtvalt ei tuvastanud aukohus advokaadi tegevuses selliseid rikkumisi, mis annaks alust advokaadi karistamiseks.

Aukohtumenetlus advokaadi tegevuse suhtes lõpetati.

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Lp Signe Viimsalu

Maksejõuetuse teenistuse juhataja Teie 15.08.2023 nr 12-1/2023-023-4

Maksejõuetuse teenistus Meie 14.09.2023 nr 1-2/620-1

[email protected]

Pöördumisest seoses haldusjärelevalve ühtlustamise eesmärgil

Lugupeetud Signe Viimsalu

Olete 15.08.2023 kirjas advokatuurile esitanud küsimusi haldusjärelevalve praktika

ühtlustamise eesmärgil. Vastame Teie küsimustele nende järjekorras ning advokatuuri

pädevuse ulatuses.

1. Selgitame esmalt, et advokatuur on küll avalik-õiguslik isik, kuid tema organid ei ole

haldusorganid ning advokatuuri juhatus ega aukohus ei teosta vandeadvokaatidest

pankrotihaldurite üle haldusjärelevalvet. Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest,

advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest. Advokatuuri pädevuses on muuhulgas

järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle.

Advokatuuri organite otsused oma tegevuse tulemusena on vaidlustatavad haldusaktidena ning

allutatud halduskohtu kontrollile, kuid advokatuur ei ole riigiasutus ega haldusorgan. AdvS § 2

lg 1 ja 2 kohaselt on advokatuurile seadusega antud avalik-õiguslik staatus teatud funktsioonide

tõttu, kuid organisatsiooni põhiolemust väljendab AdvS § 2 lg 1: Eesti Advokatuur on 1919.

aasta 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus

õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste

õiguste kaitsmiseks. Algselt täielikult eraõiguslikule organisatsioonile on juurde antud avalik-

õiguslikud funktsioonid ja seega Eestis rakendatakse dualistlikku mudelit, kus eraõiguslik

advokaatide kutseorganisatsioon on kombineeritud regulaatori funktsiooni ja avalike huvidega

(erinevalt näiteks Taanist või Ühendkuningriigist, kus on selleks paralleelselt kaks eraldi

organisatsiooni).

Dualistliku mudeliga haakub ka advokatuuri organisatoorne ülesehitus, kus tähtsaim organ on

riigist täiesti sõltumatu advokatuuri üldkogu, kus liikmed omavalitsuslikel põhimõtetel ja

demokraatlikul teel otsustavad, millisele kõrgendatud standardile liikmete tegevus peab

vastama kutseühingu sisemistest huvidest lähtuvalt (näiteks eetikakoodeksi kehtestamine), ja

annavad perioodiliste valimiste kaudu mandaadi nii juhatusele kui ka aukohtu

vandeadvokaatidest liikmetele, et demokraatlikult üldkogu poolt määratud põhimõtteid

jõustada üksikute liikmete suhtes ja kujundada kutseorganisatsiooni liikmete jaoks ühtset

praktikat. Advokaadi suhtes kehtivad seega paralleelselt kaks tasandit, kaks standardit: (1) riigi

poolt seadusega kehtestatav miinimumstandard (näiteks käsundi regulatsiooniga seotud

põhimõtted, lojaalsuskohustus, AdvS sätestatud kohustused jne), aga ka (2) advokatuuri kui

kutseorganisatsiooni sisemised nõuded, mille kehtestamise ja sisustamise osas riigil sõnaõigust

ei ole ja mida sisustab kutseorganisatsioon autonoomia printsiibist lähtudes. Eelnevast tuleneb,

et kui riik kehtestab läbi seadusandluse seadusest tulenevad nõuded, siis kehtivad need

advokaadi suhtes sellisel moel, nagu riik on vajalikuks pidanud ja kuidas riigi võimuharud (sh

kohus) neid tõlgendavad. Kuid advokatuuri poolt kujundatava kutseorganisatsiooni praktika

puhul ei ole riigil pädevust advokatuuri autonoomiasse sekkumiseks.

Küsimuses, kas vandeadvokaadist pankrotihaldur on ametiisik, ei ole ühtset vastust võimalik

anda. Õigusteoorias on väljendatud erinevaid seisukohti ning ka kohtupraktika ei ole ühene.

Vaieldav on varasemas kohtupraktikas ametiisikuks loetud pankrotihalduri (RKKK otsus nr 3-

1-1-87-98) hõlmatus ametiisiku legaaldefinitsiooni uuest redaktsioonist. Vastus sellele

küsimusele sõltub sellest, kas näha pankrotihaldurit avaliku ülesande täitjana või mitte.1

Advokatuuri järelevalve on olemuselt kutseorganisatsiooni järelevalve advokaatide kui oma

liikmete, mitte kui pankrotihaldurite üle. Advokatuur ei teosta pankrotimenetlustes

haldusjärelevalvet.

Advokatuuri aukohtumenetlus algatatakse juhul, kui advokaadi tegevuses ilmnevad

distsiplinaarsüüteo tunnused. Seejuures ei ole oluline, kas need distsiplinaarsüüteo tunnused

ilmnevad tegutsedes advokaadi või pankrotihaldurina. Advokatuuri aukohtumenetluse

seisukohalt ei ole tähtsust, kas vandeadvokaadist pankrotihaldurit käsitleda ametiisiku või

ametiseisundit omava isikuna. Kui tema tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, on

see piisav aukohtu menetluse alustamiseks ja rikkumise tuvastamisel karistamiseks. Seejuures

hinnatakse, kas advokaat on õigusteenust osutades olnud sõltumatu, juhindunud seadustest,

advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest ning headest

kommetest ja südametunnistusest (AdvS § 43 lg 1, eetikakoodeksi § 4 lg 1).

2. Nagu eelneva küsimuse juures selgitatud, ei teosta advokatuuri juhatus vandeadvokaadist

pankrotihalduri üle haldusjärelevalvet. Pankrotihalduritest vandeadvokaadid alluvad

advokatuuri juhatuse järelevalvele AdvS § 12 p 9 ja AdvS § 46 lg 3 kohaselt tulenevalt oma

liikmesusest advokatuuris, mitte tulenevalt pankrotihalduriks kinnitamisest. Juhatus kontrollib

samuti pankrotihaldurist vandeadvokaadi vastavust advokaadile esitatavatele nõuetele, mis

tulenevad seadusest (konfidentsiaalsuskohustus, huvide konflikti vältimine jm). AdvS § 12 p 7

kohaselt teeb juhatus distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmnemisel aukohtule ettepaneku algatada

advokaadi suhtes aukohtumenetlus.

PankrS § 70 lg 1 kohaselt teostavad pankrotihaldurite, sh vandeadvokaatidest pankrotihaldurite

üle, haldusjärelevalvet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (KPK) kutsekogu juhatus ning

Konkurentsiameti juures tegutsev maksejõuetuse teenistus. Tulenevalt PankrS § 71 lg-s 3

sätestatust ei aruta ega karista KPK distsiplinaarkorras koja liikmeks olevat advokaati, vaid koja

aukohus võib taotleda advokatuuri aukohtult advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamist.

Seega on advokatuuri aukohtumenetlus, mida viiakse läbi vandeadvokaadist pankrotihalduri

suhtes, distsiplinaarmenetlus. AdvS § 15 lg 1 arutab aukohus advokaatide

distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju.

Oleme seisukohal, et ka PankrS § 70 lg 1 nimetatud haldusjärelevalve ei ole haldusjärelevalve

selle klassikalises tähenduses. Advokatuuri hinnangul on tegemist distsiplinaarjärelevalvele

eelneva menetlusega, mille tulemustest tuleb informeerida kohut ja pankrotitoimkonda (vt

PankrS § 70 lg 7). Halduri osas saab konkreetseid mõjutusvahendeid (v.a PankrS § 70 lg 7

nimetatud sunniraha) kohaldada kohus ja aukohus (s.o kas KPK aukohus või advokatuuri

1 Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne, § 288 kommentaar. Tartu:

Kirjastus Juura.

aukohus), seejuures on riikliku kohtu ja kutseorganisatsiooni sisese organi pädevus ja

mõjutusvahendid erinevad.

Juhime tähelepanu, et PankrS § 54 kohaselt tuleb halduri tegevust vaadelda kutsetegevusena,

milleks on pankrotimenetluste läbiviimine, tegutsemine juriidilise isiku sundlõpetamise korral

kohtu poolt määratud likvideerijana ja saneerimisnõustajana ning õigusaktidega pandud teiste

ülesannete täitmine. Haldur täidab oma kohustusi isiklikult ning tegutseb seejuures

võlausaldajate ja võlgniku huvides (vt PankrS § 55 lg 1 ja 2).

3. Küsimuse osas, kas vandeadvokaadist saneerimisnõustajat ja usaldusisikut saab käsitleda

riikliku järelevalve teostajatena võlgniku tegevuse üle, ei saa võtta ühtset seisukohta.

Saneerimisnõustaja ja usaldusisiku pädevused ei pruugi olla piisavad, et neid saaks käsitleda

riikliku järelevalve teostajatena. Riiklikku järelevalvet saab teostada isik, kellele on see õigus

antud seadusega. Selliseks isikuks on advokatuuri hinnangul maksejõuetuse teenistus, kellele

on vastav õigus antud PankrS § 192⁹ lg 1 ja KorS alusel.

Seejuures oleme seisukohal, et pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi avaliku uurimisena

PankrS § 192¹¹ alusel, ei omanda pankrotihaldur neid õigusi, mis on PankrS § 192⁹ lg 1 ja

korrakaitseseaduse alusel maksejõuetuse teenistusele antud (s.o KorS 3. peatüki 2. jaos

sätestatud üldmeetmeid ning sama seaduse §-s 30, § 31 lõigetes 1–3, § 32 lõigetes 1–4 ja §-des

49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid). Need õigused jäävad teenistusele ega ole

kehtiva õiguse järgi üle antavad.

4. Teie poolt palutud statistikat advokatuuri juhatuse poolt teostatud haldusjärelevalve osas ei

ole võimalik anda. Nagu oleme ülal selgitanud, ei teosta advokatuuri juhatus

vandeadvokaatidest pankrotihaldurite üle haldusjärelevalvet. Juhatuse järelevalve ei erista

advokaate lähtuvalt selles, kes on ja kes ei ole pankrotihaldur, vaid lähtub sellest, millised on

advokaadile esitatavad kutsetegevusega seotud nõuded ja kuidas on nende nõuete täitmine

advokaadibüroos tagatud.

5. Nagu selgitatud, ei teosta advokatuuri juhatus ega aukohus vandeadvokaatidest

pankrotihaldurite üle haldusjärelevalvet. Erinevad kutseorganisatsioonid teostavad järelevalvet

eraldi.

6. AdvS § 3 järgi on advokatuuri pädevuses advokatuuri vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine;

järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle; järelevalve

Eestis tegutsevate välisriigi advokaatide kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle;

advokaatide täiendusõppe korraldamine; riigi õigusabi osutamise korraldamine ning oma

liikmete kaudu riigi õigusabi osutamise tagamine; advokatuuri vara valitsemine ja advokaatide

muude kutseküsimuste lahendamine. Advokatuur ei osuta PankrS § 54 nimetatud isikutele, s.o

pankrotihalduritele, otseselt muid (tugi-) teenuseid, sh ei korralda ühishankeid. Advokaat on

kohustatud läbima perioodilise õigusalase täiendusõppe ja selle kohustuse täitmiseks korraldab

advokatuur regulaarselt koolitusi. Need koolitused on suunatud advokatuuri liikmetele ega ole

otseselt seotud sellega, kas vandeadvokaat tegutseb ka pankrotihaldurina või mitte.

Seonduvalt Teie küsimustega nr 7-9, vastame järgmist.

Pankrotihalduri pädevused, õigused ja kohustused sätestab PankrS, advokatuur ei ole mingeid

täiendavaid reegleid pankrotihaldurina tegutsemise suhtes kehtestanud.

Advokatuuri juhatus ei pea võimalikuks anda konkreetset hinnangut hüpoteetilistele

olukordadele. Advokaat, sh advokaat, kes tegutseb pankrotihaldurina, peab enda tegevuses

juhinduma seadusest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika

nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest (AdvS § 43 lg 1, advokatuuri

eetikakoodeks § 4 lg 1). Samuti peab advokaat olema sõltumatu ning vaba lubamatutest huvide

konfliktidest, kui ta nõustub vastava ülesande võtma.

Selgitame, et seisukoha kutse-eetika järgimise osas võtab advokatuuri aukohus lähtuvalt

konkreetsetest asjaoludest. Samas tuleb arvestada, et aukohtu hinnangul ei ole nende pädevuses

sekkuda pooleliolevasse pankrotimenetlusse ega asuda teostama kontrolli pankrotimenetluse

käigu üle. Vastavalt PankrS § 4 lg-le 1 kuulub pankrotiasja menetlemine maakohtu pädevusse

ja PankrS § 69 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle kohus. Seetõttu

on juhatus seisukohal, et kui maksejõuetuse teenistusele on haldusjärelevalve läbiviimise

käigus saanud teatavaks võimalikud rikkumised, palume sellest teatada PankrS § 70 lg 4 alusel

kohtule ning pankrotitoimkonnale, samuti advokatuurile juhul, kui pankrotihaldurist advokaadi

käitumine võib endast kujutada advokaadi distsiplinaarsüütegu.

10. Varatu juriidilisest isikust pankrotivõlgnik muutub riikliku järelevalvemenetluse subjektiks

suhtes maksejõuetuse teenistusega. Tegemist on maksejõuetuse teenistuse pädevust puudutava

küsimusega, millesse advokatuur ei pea võimalikuks sekkuda. Pankroti välja kuulutamine ja

selle läbi viimine avaliku uurimisena iseenesest ärisaladuse (või ka maksusalduse või

pangasaladuse) hoidmise kohustust ei lõpeta, kuid õigusaktidest tulenevalt võib tekkida

õigustatud isikul kohustus see riikliku järelevalve läbiviijale esitada. Pankrotimenetlus ei ole

avalik menetlus. See tuleneb ennekõike sellest, et halduri toimikus olevad andmed on nähtavad

piiratud ringile isikutele, s.o kohtule, KPK kutsekogu juhatusele, maksejõuetuse teenistusele,

Justiitsministeeriumile, pankrotitoimkonnale ja piiratud ulatuses võlgnikule (vt PankrS § 69 lg

1; § 70 lg 5 p 3; § 73 lg 2; § 91¹; § 192⁹ lg 2 p 1). Ka iga üksik võlausaldaja ei saa tutvuda

kõikide halduri toimikus olevate materjalidega, st temale on kättesaadavad dokumendid, mis

on seaduses nimetatud (vt PankrS § 100¹ lg 2; § 126 lg 6; § 132 lg 4; § 154 lg 3 jt).

11. Advokatuuri juhatus saab kujundada seisukohti konkreetsete asjaolude pinnalt ega pea

võimalikuks anda hinnanguid hüpoteetilistes olukordades.

12. Selgitame, et olenemata sellest, mis ülesandeid vandeadvokaat täidab (kas pakub

traditsioonilist õigusnõustamist või tegutseb kliendi esindaja või kaitsjana menetlustes või

täidab ülesandeid pankrotihaldurina, sh avalikus uurimises), kohalduvad temale sarnased

AdvS-st kui ka advokatuuri sisemistest aktidest (advokatuuri kodukord, eetikakoodeks,

advokatuuri juhatuse kehtestatud „Advokaadibüroo pidamise juhend“, „Kliendi vara hoidmise

juhend“, „Kliendi materjalide hoidmise juhend“), tulenevad nõuded konfidentsiaalsusele,

huvide konflikti vältimisele jm advokaadile esitatavatele nõuetele.

PankrS § 60 lg 2 kohaselt peavad pankrotihalduri kutsetegevusega seotud dokumendid ja

teabekandjad olema selgelt eristatavad muudest dokumentidest ja teabekandjatest.

Konfidentsiaalsete andmete ja teabekandjate kaitse põhimõtteliselt ei erine näiteks olukorrast,

kus on vajalik kaitsta siseteabeks olevaid andmeid ning tehniliste ja administratiivsete

meetoditega peab olema tagatud, et takistada õigustamatu juurdepääs andmetele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Jürgen

Esimees