KMH programmi kooskõlastamine (Liivi lahe KMH)

Tabel 1. Kokkuvõte KMH programmile esitatud seisukohtadest ja nendega arvestamisest

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

1. ELF, 02.04.2020 nr 77

Seetõttu peame vajalikuks alapeatükki 4.1.4 „Taimestik ja loomastik” jaotist „Loomastik” täiendada nahkhiiri puudutava osas.

Ei arvesta. Käsitiivaliste teemat on meie arvates KMH programmis käsitletud piisaval määral. KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 on eraldi välja toodud Käsitiivalised ning nendega seotud mõjud, nende olulisus, mõjude hindmaise metoodika ning alternatiivide võrdlus

Peatükis 1 toodud ekspertrühma on kaastatud ka käsitiivaliste ekspert.

Nahkhiirtele avalduda võiva mõju täiendavat uurimist rõhutab ka Pärnu mereala planeering ja selle KSH. Planeeringu seletuskirja alapeatükk 3.6 „Taastuvenergeetika” toob välja rea põhimõtteid tuulenergeetika arendamisel, millest kolmas rõhutab selgelt vajadust täpsustada mõju nahkhiirtele nagu ka teistele liigirühmadele. Sama rõhutab ka KSH alapeatükk 4.16 „Nahkhiired”.

Kuigi KMH programmi alapeatükist 4.1.4 on nahkhiired kahetsusväärselt välja jäänud, on tervitatav, et alapeatükis 7.2 „Eeldatavad mõjuallikad” olevas tabelis on nahkhiired siiski märgitud. Tuleb nõustuda seal antud hinnanguga, et käsitiivalisi mõjutab tõenäoliselt enim tuulepargi kasutamine, kuid siiski ei saa täiesti välistada ka näiteks ehitusaegset mõju.

Ka alapeatükis 7.3 olev tabel 6 kajastab käsitiivalisi, mis on kahtlemata tervitatav. Siiski vajaksid siin mõned aspektid täpsustamist. Tabelis väidetakse, et nahkhiirte käitumine tuuleparkides on sarnane lindude omale. Tegelikult on siiski palju

Arvestame osaliselt. Leiame, et käsitiivaliste teema KMH programmis piisavalt käsitletud (vt eelmine punkt). Lisame KMH alapeatükki 4.1.4 loomastiku punkti alla ka käsitiivalised.

KMH koostamise käigus arvestatakse kõiki asjakohased ja arendusalaga seotud strateegilisi alusdokumente, sh ka kehtivaid planeeringuid kavandatava tegevusega seonduva ulatuses. Viitame, et aja möödudes võivad teadmised ja info teatud keskkonnaaspektide osas täpsustuda, mille tulemusel konkreetne kohustuslik tingimus või soovitused aastaid tagasi koostatud strateegilises dokumendis ei pruugi olla enam asjakohased. Kõikvõimalikud mõjud ja aspektide uurimisvajadus analüüsitakse läbi iga kavandatava mõjuhindamise programmi ja põhiaruande koostamise käigus. Eksperdid otsustavad parima võimaliku teadmise järgi, kas mingile aspektile avaldub mõju ja kas see mõju võib olla oluline. Kui tuvastatakse eeldatavalt oluline mõju või ei saa olulist mõju välistada või on mõju teadmata, siis seda ka KMH käigus hinnatakse. Rõhutame, et KMH ülesanne ei ole käsitleda kõikvõimalikke mõjusid, vaid olulisi keskkonnamõjusid.

Mis puudutab ehitustegevuse võimalikku mõju käsitiivalistele, siis selles osas jäävad eksperdid oma seisukoha juurde, et mõju käsitiivalistele on väheoluline, kuna ehitustegevus – s.o tuulikute püstitamine toimub enamasti päevavalguses ning käsitiivalised on öise eluviisiga ning kasutavad staatiliste objektidega kokkupõrgete vältimiseks kajalokaatoreid, mistõttu järeldame, et olulist mõju ehitusperioodil käsitiivalistele ei avaldu.

Selguse huvides on otsustatud siiski käesoleva arendusprojekti raames läbi viia käsitiivaliste rändeuuring Liivi lahe piirkonnas.(vt ptk 7) Mõju prognoosimeetod on esitatud käsitiivaliste eksperdi poolt, mistõttu ei ole põhjust kahelda selle sobivuses. Lisaks võetakse KMH koostamise käigus kokku erinevad käsitiivalistega seotud uuringute tulemused. Eelnevalt nimetatu põhjal koostatakse vastav eksperthinnang, mille tulemus koondatakse KMH aruandesse.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

põhimõttelisi erinevusi ning nahkhiirte käitumuslikud jm iseärasused võivad tingida selle, et tuuleenergeetika ohustab neid enam kui linde.

Samas tabelis toodud mõju prognoosimeetod on esitatud liiga konspektiivselt. Leiame, et tuleb lähtuda Euroopa nahkhiirte kaitse leppe EUROBATS osapoolte kohtumise resolutsiooni 8.4 põhimõtetest (vastu võetud lepinguosaliste riikide kohtumisel Monacos 8.-10. oktoobril 2018. a.;

https://www.eurobats.org/sites/default/files/docu ments/pdf/Meeting_of_Parties/MoP8.Resolution% 208.4.%20Wind%20Turbines%20and%20Bat%2 0Populations_0.pdf). Tuleb teha kindlaks, kas planeeritav ala on arenduseks sobiv nahkhiirte aspektist, vajaduse korral tuleb korrigeerida ala piire ja töötada välja konkreetsele alale sobivad leevendus- või kompenseerimismeetmed ning planeerida vastav ehitusjärgne seire.

KMH ülesandeks on muuhulgas kindlaks teha, kas ja kui palju võivad käsitiivalised olla kavandatavast tegevusest mõjutatud ning vajadusel määrata ka vastavad leevendusmeetmed ning seiretingimused. KMH koostamisel lähtutakse kehtivast õigusruumist ning asjakohastest rahvusvahelistest riiklikest kohustustest. Võimalusel võetakse arvesse ka erialagruppide soovitusi edaspidiste tingimuste osas. Tutvusime ka teie poolt viidatud memoga, kuid selgitame, et dokument ei sisalda käsitiivaliste uuringumetoodikat ega konkreetseid juhtnööre uuringute läbiviimiseks. Tegemist on soovitusliku iseloomuga kokkuvõttega rahvusvahelisest ümarlauakohtumisest, mida võib olla asjakohane arvesse võtta arendusprojekti keskkonna- või ehituslubade taotlemise faasis, mil on asjakohane määrata vajalikud seiretingimused, kuid kuna KMH programmi ülesanne on tuvastada olulised keskkonnamõjud ning määrata nende edasine hindamise kava, siis leiame, et KMH programmi ehk käesoleva KMH lähteülesande koostamise raames selle memo kasutamine ei ole asjakohane.

On selge, et igal uuel ettevõtmisel on mõju teda ümbritsevale keskkonnale, kuid selgitame, et igasugune seire ei vähenda keskkonnariske ja -mõju. Seega, ootame järgnevatelt etappidelt, et seirevajaduse määramisel lähtutakse reaalsest ühiskondlikust vajadusest ning otstarbekast ressursikasutusest ning omalt poolt kinnitame, et vajalik seire saab kindlasti tehtud.

2. EOÜ, Eesti ornitoloogide ühing 31.03.2020

Eesti Energia AS (edaspidi ka EE) taotluse alusel algatati Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korraldusega nr 311 hoonestusloa menetlus ja keskkonnamõju hindamine meretuulepargi rajamiseks Liivi lahte. Taotluse kohaselt on meretuulepark kavandatud kuni 160 tuulikuga, kuni 1000 MW võimsusega ning koormatava ala suurusega 183 189 290 m². Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

KMH programm kirjeldab kavandatavat tegevust Eesti Energia AS soovina rajada Liivi lahte meretuulepark, kus olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-100 tuulikut (KMH programmi pt 2.1). Eeldades, et tegelik EE soov on rajada kuni 160 tuulikut, ei ole asjakohased ka KMH programmi pt 2.3 kaalumiseks esitatud alternatiivid.

Arvestame. Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KeJHS § 31 lõige 1). Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

Mõjude eelhinnang Natura 2000 võrgustiku Pärnu lahe linnualale (rahvusvaheline kood EE0040346) on ebapädev, ehkki järeldus, et läbi tuleb viia asjakohane hindamine, peab paika. Eelhinnangu suurim ebatäpsus sisaldub väites, et „Tuulepargi kasutusfaasis kaasneb rootorite pöörlemisega heliline ja visuaalne häiring, mis võib vähesel määral mõjutada tuulepargile lähimas loodusala servas olevaid linde. Olulised mõjud on siiski vähetõenäolised.”

Paljud veelinnuliigid (näiteks kaurid, vaerad, aul, alklased) on võrdlevate uuringute alusel avamere tuuleparkide rajamise suhtes väga tundlikud. Uuringutega on veenvalt näidatud, et linnud kasutavad tuulepargi ja selle ümbruse veeala peale tuulepargi rajamist oluliselt vähem (funktsionaalne elupaikade kadu) (üks ülevaade näiteks Fox & Petersen 2019. Offshore wind farms and their effects on birds. Dansk Orn. Foren. Tidsskr. 113: 86-101). Punakurk-kauri puhul on asustustiheduse vähenemist registreeritud kuni 16 km-ni tuulepargi väliskontuurist (Mendel et al. 2019, op cit.).

Arvestame. Peatükk 6, mis käsitleb Natura 2000 eelhindmaist on KMH programmis tervikuna ümber kirjutatud.

KMH pt 7 määrab KMH käsitlusalaks (eeldatavaks mõjualaks) kogu meretuulepargi arendusala ning väljaspool seda arendusala servast vähemalt 1 km raadiuses asuva piirkonna, tehes reservatsiooni, et mõjuala ulatus selgub KMH läbiviimise käigus ja seda käsitletakse KMH aruandes.

Merelinnustiku puhul tuleb mõjusid hinnata vähemalt 15 km ulatuses tuulepargi alast väljapoole.

Arvestame. Täiendame KMH programmi teksti peatükis 7.1 Käsitlusala ulatus ja mõjuala ulatuse täpsustamine järgmise lõiguga: Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, ning nii kaugele, kui need mõjud tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH aruandes vastavate keskkonnamõju hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides.

Kui mõjuala ulatust ei ole võimalik KMH programmis määrata, siis tehakse seda KMH koostamise käigus.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

Tabelis 6 on toodud eeldatavad mõjud, prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus mõju valdkondade kaupa.

Linnustiku osas on käsitlus lahtris „Mõju seos ja olulisus” ebapiisav ega vasta üldtunnustatud arusaamadele avamere tuuleparkide mõjudest linnustikule.

Lahtris „Mõju prognoosimeetod” kavatsetakse mõju hinnata olemasolevate andmete ja uuringute baasil1.

See on vastuolus Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 311 punktiga 3.3., mis kohustab tegema koormatava mereala suhtes tervikuna mh linnustiku ning nahkhiirte rände- ja toitumisalade uuringu.

2012-2014. aastal läbi viidud linnustiku uuring Liivi lahe piirkonnas: „Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“ (täitja: Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut), mida kavatsetakse kasutada peamise alusena linnustikule avaldatavate mõjude hindamisel, on suuremas osas ebasobiv, kuna toonane uuringuala asus valdavalt väljaspool praegu kavandatavat tuulepargi ala. Uuringus kasutati lindude rände uurimiseks radarit, mis paiknes Kihnu saarel ja mille tööraadius (u 10 km) ei ulatunud praegu kavandatava tuulepargi alani. Uuringus viidi läbi mõned peatuvate lindude loendused laevalt ning

Ei arvesta. Oleme seisukohal, et olemas on piisavalt andmeid varasematest uuringutest, mille tulemuste põhjal on võimalik teha järeldusi arendusprojektiga kaasnevate võimalike oluliste mõjude osas. Muuhulgas selgitame, et uuringu läbiviimisel ja järelduste koostamisel kasutatakse algandmete hankimiseks nii olemasolevaid kirjalikke allikaid ning vajadusel viiakse läbi ka vaatluseid. Seega uuring kui selline ei tähenda automaatselt loodusvaatluse läbiviimist, vaid on oma olemuselt eksperthinnang, mis koosneb parimast võimalikust teadmisest, mis omakorda pärineb erinevatest allikatest. Piirkonnas eelnevalt läbiviidud uuringud:

1. Radariuuring („Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“), kui kõige täpsem Liivi lahe piirkonnas läbi viidud uuring, mis koostati konkreetse arendusprojekti raames, Selle uuringu tulemusi on arendaja oma projektis juba arvestanud ja arendusala vähendanud ning muutnud. Vaatamata sellele, et vaatlusala ei kattu täpselt arendusalaga, annab see meie hinnangul Liivi lahe osas piisava ülevaate järelduste tegemiseks, sest tegemist on linnustiku-seire statistiline uuringuga, mis annab infot piirkonnas esinevate linnuliikide ja nende rände kohta.

2. Eesti Energia on tellinud linnustiku uuringu Tartu Ülikoolist, mis puudutab Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2012-2014. Töö teostaja: Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut

3. Linnustiku pesitsuse uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2019. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing

4. Linnustiku rände uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2016. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing

5. Eesti mereala planeeringus esitatud olulisemad linnustiku uuringute tulemused ja järeldused, mis hõlmavad ka Liivi lahe piirkonda.

Arvestades olemasolevaid uuringuid, ei ole nii detailseid ja olemasolevaid tulemusi dubleerivaid uuringuid vaja läbi viia. Lisaks selgitame, et Teie poolt välja pakutud uuringualal

1 2012-2014. aastal on läbi viidud linnustiku uuring Liivi lahe piirkonnas: „Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“, täitja: Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, vastutav koostaja: Mati Kose. Uuringu tulemusi saab kasutada Liivi lahe meretuulepargi KMH protsessis. Peale selle tuleb koondada juba varasemalt kogutud andmed (GORWIND projekt). Kavandatava ala piirkonnas on mitmed korrektsed lennuloenduse andmed ka olemas. Andmed tuleb alapõhiselt eraldada teistest Liivi lahe andmetest ning välja arvutada planeeringualal peatuvate lindude arv ehk anda andmete põhjal hinnang.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

loendusala kattus praegu kavandatava tuulepargi alaga vähesel määral.

Gorwind projekti andmed on kasutatavad, kuid eraldiseisvana samuti ebapiisavad mõjude hindamiseks.

EOÜ on seisukohal, et praegu puuduvad andmed, mis võimaldaks analüüsida, kas planeeringualal leidub piirkondi, kus tuulikute paigaldamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. KMH eeluuringuna tuleb läbi viia vähemalt kaheaastane uuring, mis hõlmab tuulepargi ala ja selle puhvrit vähemalt 15 km ulatuses. Peatuvaid (toituvaid, puhkavaid) veelinde tuleks loendada lennukilt või laevalt soovitavalt kuuel korral aastas (üks talvine ja suvine, kaks kevadist ja sügisest loendust). Radarvaatlused ja sellega sünkroonsed visuaalsed loendused tuleks sooritada laevalt nii kevadisel kui sügisesel rändeperioodil, registreerimaks rändevoogusid ning kohapealseid lende erinevate peatumisalade vahel (lindude lennusuundi ja - kõrgusi).

s.o umbkaudu 1600+ km2 ei ole Teie poolt esitatud metoodika Teie poolt soovitud detailsusastmega uuringute läbiviimiseks sobivaim lahendus.

KMH põhiaruande koostamiseks ning olemasolevate teadmiste ja andmete valideerimiseks oleme reserveerinud siiski võimaluse vastavalt eksperdi otsusele vajadusel läbi viia täiendav linnustiku uuring - lennu- või laevaloendusega. Loodusvaatluse seiretihedus ja detailne metoodika määratakse ekspertide poolt, lähtudes uuringu koostamisel selguvast andmete täpsustusvajadusest.

Liivi lahe tuulepargi KMH programm avalikustati Ametlikes Teadaannetes 11.03.2020 ning avaliku väljapaneku perioodiks määrati 12.03.2020- 31.03.2020. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 16 kohaselt peab KMH programmi avalik väljapanek kestma vähemalt 14 päeva.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 28 lg 4 kohaselt peab avalikkuse kaasamisel menetlustähtaja pikkus olema selline, mis asja mahukust ja keerukust arvestades võimaldab avalikkusel tõhusalt osaleda, sealhulgas peab menetlustähtaeg võimaldama piisavat ettevalmistusaega.

Ei arvesta. KMH programmi avalikustamine on toimunud vastavalt seaduses kehtivatele nõuetele. Viitame, et Vabariigi Valitsuse otsus ei piiranud avalikustamiste protsesse, sh avalikustamise protsessid tavapäraste kehtivate reeglite järgi on lubatud ja õiguspärased, kuid avalikustamise protsessi viimane osa ehk avalikud arutelud on palutud edasi lükata. Vastavalt sellele oleme ka toiminud. Haldusmenetluses on kohustus järgida mõistlikkuse ning otstarbekuse põhimõtet ning ei ole lubatud põhjendamatu venitamine. Lähtudes õigusaktides toodust määrab otsustaja ehk TTJA avalikustamise perioodi pikkuse. Kinnitame, et käesoleval juhul ei ole tegemist erakordselt keerulise menetlusega või mahuka materjaliga (st materjal on tavapärase pikkusega võrreldes teiste praegu menetluses olevate projektide KMH programmidega), millega pole võimalik tutvuda tavapärase 2 nädalase perioodi jooksul. KMH programmi avalikustamise perioodist teavitati samuti eelnevalt 2 nädalat ette, mis võimaldas protsessis osalejatel avalikustamisel osalemiseks aega planeerida. Läti Vabariik osaleb KMH protsessis piiriülese mõjuhindamise kokkuleppe alusel ning nende siseriiklikud reeglid ning riikidevahelised piirülese mõjuhindamise kokkulepped võivad Eesti seadusandluses kehtivast erineda. Teavitame, et oleme koostöös eksperdi, otsustaja ja arendajaga otsustanud käesoleva KMH programmi uuesti avalikustada, täiendades seda esimesel avalikustamise perioodil laekunud

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

Eesti Vabariigi Valitsus kehtestas 12. märtsil 2020 koroonaviiruse leviku tõkestamiseks eriolukorra, mis muudab igapäevaselt väga olulisel määral enamiku Eesti elanike elukorraldust. Sellises kontekstis ei saa eeldada, et olulise (sh piiriülese) keskkonnamõjuga objekti KMH programmis saab avalikkus tõhusalt osaleda seadusega määratud miinimumtähtaja jooksul. Toetame siinkohal Läti Vabariigi keskkonnaministeeriumi ettepanekut peatada menetlus kuni eriolukorra piirangute lõpetamiseni ning anda seejärel avalikkusele programmi menetluses osalemiseks vähemalt 30 päeva aega.

Samuti teeme ettepaneku korraldada eriolukorra piirangute lõppemise järgselt avalik arutelu lisaks Pärnu linnale ka tuulepargiga vahetult piirnevates ja kõige enam mõjutatavates valdades – Häädemeestel ja Kihnus.

asjakohaste ettepanekute ja märkustega. Samuti on kokku lepitud, et vastu tulles avalikkuse soovile muudetakse avaliku arutelu toimumiskohta - Pärnu asemel toimuvad arutelud nii Kihnus kui ka Häädemeestel.

Vastavalt KeHJS § 16 lg 2 teavitab otsustaja keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vähemalt: Ametlikes Teadaannetes; arendaja kulul ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes; kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus)

Selgitame, et arendusala asub riigivetes, st see ei kuulu ühegi konkreetse kohaliku omavalitsuse territooriumile, mistõttu puuduvad alaga otseselt seotud üldkasutatavad hooned või sellised kohad, mida isikud igapäevaselt kasutaksid. Küll on aga nõustume, et on asjakohane kaasata arendusalaga piirnevaid kohalikke omavalitsusi – Kihnu ja Häädemeeste, keda avalikustamisest aegsasti ametliku e-kirjaga ka teavitati. Siinkohal on vastutus ka kohalikel omavalitsustel vajadusel oma elanikke sellisest menetlusest teavitada, pannes teated üles nt oma kodulehele ja ka nende hinnangul vajalikesse ja sobilikesse avalikesse kohtadesse. Edaspidise arusaamatuse vältimiseks kinnitame, et järgmistes etappides avaldatakse teated Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, Pärnu Postimehes ning palutakse need Kihnu ja Häädemeeste vallal avaldada oma koduleheküljel ning mõlemale vallale saadetakse ka lihtsalt prinditavas formaadis teavitused avalikku kohta ülespanemiseks. Loodame, et kohalikud omavalitsused seda ka teevad.

3. Häädemeest e VV,

ptk 2.2 on märgitud, et arendusala äärmised tuulikud paiknevad rannikust ca 16 km kaugusel.

Arvestame. Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava tegevuse asukoht üle arendusala vähima kauguse Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa alusel

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

31.03.2020 nr 4-2/429-1

Palume märkida maismaa asukohad (nii saartel kui mandril), millele tuulikud kõige lähemal on. Samuti peab täpsustama kaugust, hetkel on tegemist umbmäärase kaugusega.

arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega.

ptk 2.3 on mainitud, et maismaa alajaama asukohaks on arendajal neli reaalset alternatiivi. Hilisemas tekstis ei ole maismaa alajaamade asukohtasid võrreldud. KMH aruandes on vajalik näidata ja kaaluda maismaa alajaamade asukohtade ja elektriliinide trasside erinevaid alternatiive.

Arvestame. Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside jaoks (vt KMH programmi joonis 2). Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu arendaja.

ptk 3 lisada kohalike omavalitsuste üldplaneeringud. Häädemeeste vallas kehtib Häädemeeste valla üldplaneering ning Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering.

Ei arvesta, kuna kohalikud üldplaneeringud on paljuski muutmisel ning kehtivatel planeeringutel puudub seos meretuulepargi kavandamisega. Lisaks on Pärnumaa mereplaneering üldplaneeringutele alusdokumendiks. Kuna üldplaneeringud ei tohi olla vastuolus maakonnaplaneeringuga, siis maakonnaplaneeringu põhimõtetest piisab.

ptk 4.3 palume rõhutada mõju asustusele seoses mõjuga teistele valdkondadele. Turism ja kalandus on piirkonna elanikele olulised tegevus- ja sissetulekute valdkonnad, seetõttu sõltub asustus suurel määral sellest, mis mõju tuulepark avaldab kalandusele ja turismile. Märgitud on, et piirkond on hõreda asustusega. Palun arvestada konkreetsete asustustiheduse näitajatega neis külades ja piirkondades, kuhu mõju reaalselt ulatub. Valla keskmise asustustiheduse arvutamisel ei ole praegusel juhul korrektne arvesse võtta hõredama asustusega idapoolseid külasid, kus puudub otsene mere tuulepargi mõju (küll on aga elektriliinidest ja alajaamadest tulenev mõju). Lisaks rahvastikuregistrijärgsetele elanikele on vajalik arvestada suveelanike hulgaga. Vajalik on läbi viia mobiilpositsioneerimise või sama statistikat pakkuv analoogne uuring. Samuti tuleb kasutada Ehitisregistrist kättesaadavaid andmeid piirkonna elamute ja suvilate kohta.

Arvestame osaliselt. Programmi peatükki 4.3.1 lisatakse järgmine lõik „Liivi lahe piirkonnas on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. Kalapüük on rannakaluritele oluline sissetulekuallikas.“ Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu arendaja. Selgitame, et Liivi Lahe meretuulepargi puhul on tegemist projektiga, mis omab olulist tähtsust kliimamuutustega võitlemisega seoses riiklike kohustuste täitmisega, mistõttu tuleb selle projekti puhul arvesse võtta kogu ühiskonna huve. Merealade kasutuse planeerimispõhimõtete järgi on meretuulepargi ehitamine 6 meremiili kaugusele rannajoonest piisav kaugus, et tagada oluliste mõjude mitte avaldumine rannapiirkonnas elavatele isikutele. Kuna Häädemeeste puhul jääb lähim punkt 15,8 km kaugusele tuulepargi arendusala servast, siis ei ole ekspertide hinnangul asjakohane läbi viia mobiilpositsioneerimisel põhinevat detailset uuringut. Samuti ei ole asjakohane ehitusregistri täpsusega arvestada kõikide paiknevate eluhoonetega ning suvilatega ega hinnata igakordselt nendeni ulatuvat võimalikku mõju. KMH protsess on oma olemuselt avalik protsess ning iga huvitatud ja puudutatud isik saab selles protsessis osaleda. Kõigil on võimalus tutvuda keskkonnamõju hindamise materjalidega, esitada põhjendatud ettepanekuid, märkusi ja osaleda avalikul arutelul. Juhul kui eksperdid leiavad sisulise mõjude hindamise käigus, et täiendav analüüs on siiski vajalik, siis seda ka sobiva metoodikaga ja kogu Liivi lahe piirkonda arvesse võttes ka tehakse.

Lk 62 tabelis on märgitud, et visuaalne mõju on väheoluline. Palume KMH käigus läbi viia kohapealne visuaalse mõju hinnang, arvestades

Ei arvesta. KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 visuaalse mõju all on selgitatud, et KMH aruande koostamise käigus koostatakse tuulepargi

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

ka suvitushooaja sesoonsusega. Visuaalse mõju hulgas on vajalik hinnata maismaale planeeritava alajaama ja liinide mõju maastikele. Varasemad koostatud visualiseeringud on olnud staatilised, väikeses formaadis kujutatud fotomontaažid, mis ei pruugi edasi anda tegelikku visuaalset mõju. Programmi tuleb lisada, et visualiseering koostatakse dünaamilisena, näiteks videomodelleerimisena, kus arvestatakse erinevate ilmastiku- ja valgusoludega.

illustreerivad visualiseeringud analoogselt Eesti merealade planeeringus kasutatud metoodikaga ja põhimõtetega. Samuti võetakse visualiseeringute koostamisel eeskujuks Loode-Eesti meretuulepargi KMH puhul kasutatud praktikaid. Illustreeriv fotomontaaž on ekspertide hinnangul piisav lahendus tuuleparkide visuaalsete mõjude hindamiseks, mistõttu mudeldatav visualiseering ei ole vajalik. Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu arendaja.

Lk 62 tabelis on märgitud, et mõju kohalikule kogukonnale on eeldatavalt positiivne. Palume täpsustada võimalikke mõjusid. Mõju kohalikule kogukonnale ei ole võimalik enne hinnata, kui ei ole välja töötatud ja seaduslikult rakendatud konkreetseid kohaliku kasu meetmeid.

Arvestame osaliselt. Korrigeerime KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 sotsiaalmajandusliku mõju sõnastust, lisades järgmise lause: mõju kohalikule kogukonnale selgub täpsemalt aruande koostamise etapis. Samas märgime, et rahaliste kasumeetmete väljatöötamine ei ole KMH ülesanne.

Lk 62 tabelis palun eraldi välja tuua mõju kalandusele. KMH aruandes tuleb välja tuua ka seirekava ning meetmed, mis võetakse tarvitusele, kui KMH aruande väited mõjude kohta ning seireandmed kokku ei lange. Välja tuua vastutaja. Tänasel päeval mõjutab üks rannakalur vähemalt 5 inimest (pereliikmed, tarbijad). Tuulepargi mõju kalandusele on valla tööhõive seisukohalt olulise tähtsusega.

Arvestame osaliselt. Selgitame, et KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 nähakse ette, et KMH käigus viiakse läbi sotsiaalmajandusliku mõju hindamine. Kavas on uurida võimalikku mõju kalandusele, konkreetsemalt võimaliku püügiala osalise piiramise tõttu avalduvate mõjude osas. Samuti on sotsiaalmajanduse valdkonnaga kaudsemalt seotud võimalikud muutused kalastiku liigirikkuses, mida täpsemalt käsitletakse vastavas mõjuhindamise peatükis. Märgime, et muutused liigirikkuses on esmahinnagu järgi pigem positiivsed. Samuti hinnatakse võimalikku mõju turismisektorile, sadamate arengule ning kohalikele teenustele seoses tuulepargi hooldusega. Kuna Eestis vastav praktika puudub, on kavas hindamisel objektiivsuse tagamiseks kasutada teiste riikide kogemusi jt asjakohaseid soovitusi merealade kasutuse kavandamisel ja mõjude seostamisel. KMH ülesandeks ongi muuhulgas kindlaks teha, kas ja kui palju võib keskkond olla kavandatavast tegevusest mõjutatud ning vajadusel määratakse ka vastavad leevendusmeetmed ning seiretingimused. Seirevajadus ja meetmed on asjakohane määrata peale ehitusprojekti valmimist ja keskkonnaloa taotlemisel, et tagada konkreetses ajahetkes parim seiremetoodika ja vahendid. KeHJS-e järgi on kohustuslik mõnda aega pärast mõjude hindamise tulemust läbi viia KMH järelhindamine, mille käigus hinnatakse KMH tulemuslikkust. Vajadusel määratakse asjakohase vastutava ametiasutuse poolt ka kompensatsioonimehhanismid ja tegevuskava. Kuna tegemist on seadusest tuleneva nõudega, siis selle eraldi väljatoomine KMH programmis ei ole vajalik.

Kogukond peaks saama kohalikku kasu nii müügist kui ka tuulikupargi tegutsemisest. Peaks olema

Ei arvesta.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

tuulikupargi ostul (oksjonil) kohaliku kasu tasu, tuulikupargi riiklik maks ja kogukonna otsene kasu.

Rahaliste kasumeetmete väljatöötamine ei ole KMH ülesanne. Teema tuleb lahendada riiklikul õigusloome tasandil. Täpsustavalt mainime, et arendajana saame toetada selle seadusandluse loomist.

Lk 70 laiema avalikkuse all tuua välja ka kinnistute omanikud ja nii alalised kui sessoonsed elanikud.

Ei arvesta. KMH programmi ptk-is 9.1 tabelis 8 on huvitatud isikute all toodud ka laiem avalikkus, asjast huvitatud/mõjutatud isikud, nt piirkonna elanikud ja ettevõtted, see hõlmab ka kinnistute omanikke kui ka sesoonseid elanikke. KMH avalikkuse kaasamise põhimõtte järgi ei ole asjakohane kaasata ükshaaval kõikide Liivi lahe (võrdsuse tagamiseks tuleks kaasata kõik omanikud, mitte ainult Häädemeeste piirkonna omad) piirkonnas paiknevate kinnistute omanikke ning alalisi ning sesoonseid elanikke. KMH protsess on oma olemuselt avalik protsess ning iga huvitatud ja puudutatud isik saab selles protsessis vabalt osaleda. Kõigil on võimalus tutvuda keskkonnamõju hindamise materjalidega, esitada põhjendatud ettepanekuid, märkusi ja osaleda avalikul arutelul.

Kuna tegemist on Häädemeeste vallale äärmiselt olulise projektiga, siis palun edasised arutelud viia läbi Häädemeeste vallas kohapeal, et tagada mõjutatud isikute kaasatus.

Arvestame. Avalik arutelu on planeeritud korraldada eraldi Häädemeeste ja Kihnu vallas.

4. KaM, 31.03.2020 nr 12- 4/20/27

Kaitseministeeriumi hinnangul saab ilma riigikaitselistele ehitistele negatiivset mõju avaldamata täielikult realiseerida alternatiivlahenduse nr 1, milleks on 100 200 m kõrgust elektrituulikut. Alternatiivlahendusest nr 2 on võimalik ilma riigikaitselistele ehitistele negatiivset mõju avaldamata püstitada 60 250 m kõrgust elektrituulikut. Alternatiivlahendusi nr 2 ning 3 täies mahus realiseerida hetkel ei ole võimalik, sest kavandatavad elektrituulikud hakkaksid avaldama negatiivset mõju riigikaitselisetele ehitistele.

Võtame teadmiseks. KMH ja eelprojekti koostamise käigus selguvad täpsemad teostatavad lahendused, mille väljatöötamisel võetakse arvesse ka Teie poolt edastatud info. Arvestame, et projektlahenduste alternatiivide väljatöötamisel tuleb teiste ametiasutuste kõrval teha koostööd ka Kaitseministeeriumiga.

5. KeA, 27.03.2020 nr 6- 3/20/118-3

KMH programmi tuleb menetleda vastavalt 30.08.2010 (või 30.06.2015) kehtinud KeJHS-ele ning kaalultlusõigus puudub

Arvestame. Korrigeerime programmi peatükk 8 KMH koostamine ja menetlemise ajakava tabelit nr 7.

KMH programmi ptk-de 2.1 ja 2.3 kohaselt Eesti Energia Aktsiaselts soovib rajada Liivi lahte meretuulepargi, kus olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-100 tuulikut. Selle järgi on KMH programmi ptk-des 2.3

Arvestame. Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

ja 7 (tabelites 2 ja 4) nimetatud ka tuulepargi alternatiivid. 19.12.2019 korralduse p 1 ja KMH programmi avalikustamise teadete järgi on meretuulepark kavandatud kuni 160 tuulikuga. KMH programmi tuleb korrigeerida vastavalt reaalsele olukorrale või KMH programmis selgitada, miks on tuulikute arv erinev

arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt.

KMH programmi ptk 2.3 kohaselt maismaale rajatakse 330 kV võimsusega alajaam, alajaama täpne asukoht selgub projekteerimise etapis ning selleks on arendajal käesoleval hetkel neli reaalset alternatiivi. Kuivõrd KMH programmi ptk 2.3 kohaselt KMH raames hinnatakse alajaama asukoha erinevate alternatiivide keskkonnamõju, siis Keskkonnaamet teeb ettepaneku KMH programmis välja tuua, millised on alajaama võimalikud alternatiivsed asukohad. Samuti tuleb KMH programmi tabelis 6 välja tuua, mis keskkonnaelementidele on kavas keskkonnamõju hinnata ning missugune saab olema mõju prognoosimismeetod.

Arvestame. Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside jaoks (vt KMH programmi joonis 2). Täiendasime Tabelit nr 6 hinnatavate keskkonnaelementide ja prognoosimeetodite osas.

KMH programmi ptk 2.3 järgi alajaam ühendatakse 30 km õhuliiniga Kilingi-Nõmme või Sindi 330 kV alajaamaga. Keskkonnaamet teeb ettepaneku KMH programmis täpsustada, kas õhuliini kavandamine on Liivi lahe meretuulepargi projekti ja selle KMH osa või mitte.

Arvestame osaliselt. Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu arendaja. KMH programmis on esitatud selgituseks üldine kirjeldus, kus ja kuidas on meretuulepark mõistlik elektripõhivõrguga ühendada. Selguse huvides täpsustame KMH programmi sõnastust. Peatükis 2.3 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus järgmiselt: Meretuulepargi alale rajatakse ka alajaam, kuhu ühendatakse tuulikute ühenduskaablid. Alajaama paigaldamiseks rajatakse eraldi vundament. Maismaale rajatakse meresisese alajaamaga ühenduses olev alajaam. Alajaama täpne asukoht selgub projekteerimise etapis ning selleks on arendajal käesoleval hetkel neli reaalset alternatiivi. Alajaama pinge on 330 kV ning see ühendatakse õhuliini pidi Kilingi-Nõmme või Sindi 330 kV alajaamaga. Käesoleva KMH piiritlusalaks on mere ja maismaa kaabli ühenduskoht ehk alajaam maismaal, st et mõjude hindamise mahus on vaid merealaga seonduvad või merealal paiknevate rajatiste poolt põhjustatud mõjud.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

KMH programmi ptk 4.1.4 alapeatükk „Loomastik“: KMH programmis on nimetatud uuringud, millele tuginetakse meretuulepargi mõju hindamisel kalastikule. Peatükist ei ilmne, kas uuringud käsitlevad ka kalade kudealasid. Keskkonnaamet teeb ettepaneku KMH programmis välja tuua, millistest andmetest lähtutakse kudealade analüüsil.

Arvestame ja täiendame programmi lisades ptk 4.1.4 alapeatükki “Loomastik” kalastiku juurde täienduse sh kalade kudealasid. Kudealad asuvad madalas vees, kuni paarikümne meetri sügavusel ning ei kattu tuulepargi ehitusalaga, mis asub sügavamas vees. Kuid kudealadele võib esineda ehitus- ja lammutusaegnemõju merepõhja materjali ringitõstmisel tekkiva heljumi tõttu, kui tuulepargi ehitamine või lammutamine toimub kudeajal. KMH käigus koostatakse vastav mõjude hinnang, milles arvestatakse muuhulgas ka mere- ja laineprotsesse, merepõhjamaterjali, ehitustehnoloogiat ning eeldatavat heljumi kogust. Vastavalt tulemustele koostatakse ka illustreeriv kaardimaterjal võimalike mõjude ulatuse osas.

„KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ning väljaspool seda arendusala servast vähemalt 1 km raadiuses asuv piirkond.“ Käesoleval hetkel ei ole teada, milliseid vundamendialternatiive kasutatakse. Gravitatsioonivundamendi puhul kaasnevad ulatuslikud pinnase ettevalmistustööd (pinnase eemaldamine) ning sellega kaasneb heljumi levik. Heljumi levik on tõenäoline ka kaugemale kui 1 km. Heljumi levik võib negatiivselt mõjutada kalade kudealasid kui ka merelisi elupaiku. Keskkonnaamet teeb ettepaneku suurendada mõju ulatust vähemalt kuni 3 km (KMH käigus mõjuala suurus täpsustub).

Arvestame. Täiendame KMH programmi teksti peatükis 7.1 Käsitlusala ulatus ja mõjuala ulatuse täpsustamine järgmise lõiguga: Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, ning nii kaugele, kui need mõjud tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH aruandes vastavate keskkonnamõju hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides.

Kui mõjuala ulatust ei ole võimalik KMH programmis määrata, siis tehakse seda KMH koostamise käigus.

KMH programmi tabel 6, mõju valdkond „Merepõhja elustik ja elupaigad, sh allveearheoloogia, ehitusgeoloogia ja merekaabli mõjud“: Keskkonnaamet teeb ettepaneku (kas selles punktis või linnustiku teema juures) ühe käsitletava teemana välja tuua lindudele sobivad toitumisalad (merepõhja elupaigad), et saaks hinnata toitumisalade kadu.

Ei arvesta. Selgitame, et tuulepark rajatakse alale, kus on keskmine sügavus 30 meetrit. Merepõhjaelustikust toituvatele lindudele sobivad toitumisalad on kuni 20 meetri sügavusega piirkondades. Seega ei ole alade kattumine tõenäoline ja oluline mõju toitumisaladele puudub.

KMH programmi tabel 6, mõju valdkond „Kalastik“: Tabelisse 6 lisada kudealade analüüs, samuti heljumi leviku modelleerimine, et hinnata, kuivõrd tuulepargi rajamisel tekkiv heljum võib mõjutada kudealasid ja elupaikasid. Heljumi leviku analüüsil on oluline arvestada piirkonna hoovuste ja lainetusega. Kindlasti ei ole võimalik kasutada

Arvestame ja täiendame programmi. KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 Kalastiku alapunkti on lisatud järgmine lause: KMH aruandesse lisatakse kavandatava tegevuse alal esinevate võimaliku kalade kudealade mõjuanalüüs nii ehitusaegsete kui pikemaajaliste häiringute osas.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

analoogsete uuringute tulemusi. Heljumi levik sõltub kindlas asukohas valitsevatest tingimustest.

KMH programmi tabel 6, mõju valdkond „Linnustik“: Keskkonnaamet palub meile esitada tabelis 6 nimetatud 2012-2014. a läbi viidud linnustiku uuringu Liivi lahe piirkonnas „Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“ koos algandmetega, sest Keskkonnaametil ei ole hetkel veendumust, et 2012-2014. a kogutud andmed on piisavad kavandatava tuulepargi alal keskkonnamõju hindamiseks. Kavandatav tuulepark ulatub peaaegu Läti piirini, mistõttu uuringus kasutatud radari töökaugus tõenäoliselt nii kaugele ei ulatunud. Vajalik on kaaluda täiendavate välitööde tegemise vajadust, et kaetud oleks kogu tuulepargi ala võrreldavate andmetega.

Ei arvesta. Oleme seisukohal, et Liivi lahe piirkonnas olemas on piisavalt andmeid varasematest uuringutest, mille tulemuste põhjal on võimalik teha järeldusi arendusprojektiga kaasnevate võimalike oluliste mõjude osas. Piirkonnas eelnevalt läbiviidud uuringud:

1. Radariuuring („Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“), kui kõige täpsem Liivi lahe piirkonnas läbi viidud uuring, mis koostatigi konkreetse arendusprojekti raames. Selle uuringu tulemusi on arendaja oma projektis juba ka arvestanud ja arendusala ka vähendanud ning muutnud. Vaatamata sellele, et vaatlusala ei kata täpselt arendusala, annab see siiski Liivi lahe osas piisava ülevaate järelduste tegemiseks, sest tegemist on linnustiku-seire statistiline uuringuga, mis annab infot piirkonnas esinevate linnuliikide ja nende rände kohta.

2. Eesti Energia on tellinud linnustiku uuringu Tartu Ülikoolist, mis puudutab Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2012-2014. Töö teostaja: Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut

3. Linnustiku pesitsuse uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2019. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing

4. Linnustiku rände uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2016. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing

5. tulemused ja järeldused, mis hõlmavad ka Liivi lahe piirkonda. KMH aruande koostamiseks ning olemasolevate teadmiste ja andmete valideerimiseks oleme reserveerinud siiski võimaluse vastavalt eksperdi otsusele vajadusel läbi viia täiendav linnustiku uuring - lennu- või laevaloendusega. Loodusvaatluse seiretihedus ja detailne metoodika määratakse ekspertide poolt, lähtudes uuringu koostamisel selguvast andmete täpsustusvajadusest.

KMH programmi tabel 6, mõju valdkond „Linnustik“: Arvestatud ei ole ehitusaegse mõjuga linnustikule. Ehitusaegselt tõuseb oluliselt laevaliikluse tihedus piirkonnas (materjalide transport, tööjõu transport). Olenevalt ehitust teenindavate laevade sadama asukohast ja kasutatavast laevateest võib kaasneda häiring pesitsevatele ja toituvatele lindudele. Keskkonnaamet teeb ettepaneku eelnimetatud aspekt lisada KMH programmi.

Ei arvesta. Ekspertide hinnangul ei saa tekkida ehitusega lisanduvast mõnest laevast olulist mõju, sest piirkonnas on juba väljakujunenud kaubavedu suuremate laevadega. Ehitusaegne laevaliiklus arendusalani toimub mööda olemasolevaid laevateid, s.o. sügavamas vees, kus linnud ei pesitse, mistõttu ei ole tõenäoline linnustikule pesitsemise ajal täiendava olulise mõju tekkimine.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

KMH programmi tabel 6, mõju valdkonnad „Kaitsealused liigid ja kaitsealad“ ja „Natura 2000 alad, kaitstavad loodusobjektid“: Keskkonnaamet teeb ettepaneku lisada mõlemasse punkti, et mõju võib avalduda lindude rändes. Pärnu lahe hoiuala ja linnuala on moodustatud muuhulgas rändlindude elupaikade kaitseks ja nende ränne peab olema elupaika võimalik, muidu ei täideta Pärnu lahe hoiuala ja linnuala kaitse-eesmärki. Lisaks on Liivi laht üks olulisemaid rände pudelikaelu.

Arvestame ning täiendame KMH programmi. KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 lisame teemade „Kaitsealused liigid ja kaitsealad“ ja „Natura 2000 alad, kaitstavad loodusobjektid“ juurde täpsustuse, et mõju võib avalduda seoses lindude rändega.

KMH programmi tabeli 6 järgi väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 3, sest seal on tuulikuid kõige vähem. Siin peab arvestama, et alternatiivi nr 3 korral on tuulikud kõige kõrgemad. Radariga kogutud lindude rändeandmetes peab olema teada ka parvede lendamise kõrgused erinevatel linnuliikidel, seega KMH käigus peab modelleerima, kas kõrgemad tuulikud on ikkagi väiksema mõjuga või suureneb hukkumisrisk ja mis liikide puhul. Keskkonnaamet märgib, et kuna KMH programm on oma olemuselt KMH lähteülesanne, siis KMH programmis mitte anda ennatlikke alternatiivide mõju hinnanguid. Samal põhjusel KMH programmi tabelis 6 mitte öelda: „(Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi alternatiivil).

Ei arvesta. Vastavalt KMH käsiraamatule (T.Põder, 2017) ptk 6.1 lk 107 ja ptk 6.5.2 lk 125-127 ei ole KMH programm ainult KMH lähteülesanne. Nimetatud juhend on nii Keskkonnaministeeriumi kui ka keskkonnaameti poolt soovitatud alusdokument KMH läbiviimiseks. Juhendi järgi tuleb KMH programmis tuvastada mitteolulised ja olulised keskkonnamõjud, sh prognoosida nende mõjude ulatust ning uurimismeetodeid. Seega ei saa me nõustuda kommentaariga ennetalike järelduste kohta, sest need on tehtud vastavalt KMH juhendile hetkel parimatele võimalikele teadmistele tuginedes. Linnustikule avalduva mõju hindamise läbiviimisel on iseenesest mõistetav, et võetakse muuhulgas arvesse erinevates alternatiivides käsitletavate tuulikute tipukõrgusi.

KMH programmis on ebakõla läbiviidavate uuringutes kestuse osas. Kui KMH programmi tabelis 7 on uuringute tegemise ajaks märgitud ca 1 aasta, siis tabeli 6 järgi kestab kalastiku inventuur ca 2 aastat, hüljeste uuring 18 kuud. Keskkonnaamet palub täpsustada uuringute ja sellega seoses kogu KMH võimalikku kestust.

Arvestame ning korrigeerime KMH programmi Tabelit nr 7 järgmiselt: Uuringute tegemiseks vajaliku aja jooksul, eeldatavalt kuni 2 aastat

KMH programmi tabelis 7 tuua lisaks menetluskäigule ja KeHJS tähtaegadele välja ka KMH eeldatav kestus (KMH algatamisest KMH aruande heakskiitmiseni).

Arvestame ning korrigeerime KMH programmi Tabelit nr 7 järgmiselt: Lisame rea, mille kohaselt kogu KMH protsessi eeldatav kestvus on 5 aastat.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

KMH käigus tuleb kindlasti analüüsida tööde aegse ja/või -järgse seire vajalikkust ning mahtu.

Võtame teadmiseks. KMH aruandes tuuakse välja olulised aspektid, mille seire võib olla vajalik, ning võimalusel tehakse ka asjakohaseid ettepanekuid, kuid kuna hoonestusloa KMH ja kasutusloa vahel võib olla mitmeid aastaid (käesoleval juhul eeldatavasti vähemalt 5 aastat), siis ei ole otstarbekas määrata seiremeetmeid projekti esimeses etapis. Konkreetsed seiremeetmed on mõistlik määrata ehitus- ja keskkonnaloa raames, et need oleksid võimalikult kaasaegsed ja asjakohased.

KMH programmi ptk 9.1: Keskkonnaamet teeb ettepaneku kaasata KMH protsessi asjast huvitatud ühendusena mittetulundusühingu Liivi Lahe Kalanduskogu (registrikood 80271115)

Arvestame ning täiendame vastavalt KMH programmi Tabelit nr 8 järgmiselt: Lisame kavandatava tegevuse piirkonna elanikud, ettevõtted, laiem avalikkus, keskkonnaorganisatsioonid alajaotusesse Liivi Lahe Kalanduskogu.

KMH programmi ptk 9.3 kohaselt käesoleval juhul on tegemist piiriülese KMH-ga, KMH protsessi kaasatakse Läti Vabariik. Keskkonnaamet palub KMH läbiviimisel arvestada Lätti kavandatava (võimaliku) tuulepargiga, kuna see võib koosmõjus Liivi lahe meretuulepargiga avaldada olulist mõju lindude rändeteedele.

Ei arvesta. Saame KMH aruande koostamisel kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestada olemasolevate või menetluses olevate projektidega, mille kohta on olemas teataval tasemel avalikud projektandmed. Läti riikliku merealade planeeringu järgi on tõepoolest käesoleva projekti arendusala lähedusse kavandatud meretuulepargi arendusala, millel võib olla kumulatiivne mõju käesoleva projektiga, kuid paraku puudub Lätis meie andmetel reaalne arendusprojekt ja vastav vajalik informatsioon, mida saaks kumulatiivsete mõjude hindamisel kasutada. See tähendab, et juhul, kui Lätis hakatakse viidatud alale tuuleparki reaalselt kavandama, tuleb piiriülese mõju hindamise käigus neil arvestada kaugemas faasis olevate Eesti projektidega. Läti Vabariik on KMH protsessi piiriülese mõjuhindamise raames huvitatud isikuna kaasatud ning täpsustame nendega Läti poolse tuulepargi arenduse küsimuse kindluse mõttes üle.

6. KeM, 27.03.2020 nr 7- 12/20/12-4

KMH programmi tuleb menetleda vastavalt 30.08.2010 (või 30.06.2015) kehtinud KeJHS-ele ning kaalultlusõigus puudub

Arvestame. Korrigeerime programmi peatükk 8 KMH koostamine ja menetlemise ajakava tabelit nr 7.

Kuna kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline piiriülene keskkonnamõju, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2.01.2020 saadetud kirjas palunud Keskkonnaministeeriumil teavitada Lätit. Koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga teavitas Keskkonnaministeerium eeldatavalt mõjutatud riike 7.02.2020. Riikide vastused sellele, kas soovitakse osaleda kõnealuses KMH menetluses, on oodatud kuni 27.03.2020. Juhime tähelepanu, et vastavalt KeHJS §-le 30 peab riigile, kes on avaldanud soovi KMH menetluses osaleda, edastama KMH programmi niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui algab programmi avalik

Võtame teadmiseks.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

väljapanek Eestis. Seega kui mõni riik avaldab soovi KMH menetluses osaleda, tuleb riigile programm arvamuse avaldamiseks saata. KMH programmi ei saa järelevalvajale heakskiitmiseks esitada enne, kui on toimunud vastavad piiriülesed konsultatsioonid.

Programmi peatükis 3.5. kirjeldatakse kavandatava tegevuse kooskõla kliimapoliitika põhialustega aastani 2050. Teeme ettepaneku teha sama ka kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030. Samuti palume täiendada KMH programmi peatükki 5 selliselt, et KMH aruande koostamise käigus hinnatakse ka kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele ning kliimamuutustest tingitud mõjusid kavandatavale tegevusele, arvestades Eesti tuleviku kliimastsenaariume aastani 2100. Kliimastsenaariumid on leitavad Keskkonnaministeeriumi veebilehel https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimasts enaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf.

Arvestame osaliselt ja täiendame programmi. Kuna tuulepargieluiga on kuni 30 aastat ning hoonestusluba antakse 50ks aastaks, siis saame arvestada selle perioodiga seonduvaid strateegilisi dokumente ja nendes seatud eesmärkide ning järeldusi. Lisame p 3.5 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

Programmi peatükis 3.11. kirjeldatakse kavandatava tegevuse kooskõla Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga. Käimasoleva Eesti mereala planeeringu lahenduse väljatöötamisel ja mõjude hindamisel on arvestatud Pärnu mereala planeeringu lahendusega. Juhime aga tähelepanu Eesti mereala planeeringu põhilahenduse seletuskirjas välja toodud asjaolule, et planeeringute erinevate koostamisaegade ja täpsusastmete tõttu on lahenduse teemade ruumikujudes erinevusi, mistõttu on ka teemade käsitlused osaliselt erinevad. Sellega tuleb antud KMH-s arvestada ning käsitleda ka Eesti mereala planeeringut.

Arvestame ning täpsustame KMH programmi. Lisame p 3.13 Eesti merealaplaneering.

Peame vajalikuks täiendada programmi selliselt, et KMH aruandes antakse ülevaade kavandatava tegevuse ala setete koostisest ja paksusest, kuna setete koostis ja paksus on oluline vundamendi tüübi valikul ning ehitusaegsete

Arvestame osaliselt. Täiendame KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 toodud teemat Merepõhja setted ja rannaprotsessid lausega:” KMH aruandes antakse ülevaade kavandatava tegevuse ala setete koostisest ja paksusest, kuna setete koostis ja paksus on oluline aspekt vundamendi tüübi valikul ning ehitusaegsete keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja leevendusmeetmete välja pakkumiseks.”

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja leevendusmeetmete välja pakkumiseks. Joonisele 3 tuleks kanda (nt musta joonega) kavandatava meretuulepargi ala.

Joonisele kavandatava meretuulepargi arendusala ei märgita, sest joonis on ülemäära värvirohke ning mõõtkavas, mille juures arendusalal olevate setete tuvastamine ei oleks arendusala märkimisel piisava detailsusega võimalik. Eraldi setete analüüs esitatakse KMH aruandes ja KMH programmis omab see illustreerivat tähendust. Arendusala on märgitud Joonisel 1 ja 2 ning kõrvutades seda joonisega 4 on võimalik saada ülevaade arendusala paiknemisest ja piirkonnas olevatest setete tüüpidest.

Programmi tuleb lisada kavandatava tegevuse alal esinevate kalade kudealad ning kirjeldada nendele mõju prognoosimise meetodeid, käsitledes nii ehitusaegseid kui pikemaajalisi häiringuid. Tabel 5 kalastiku kontekstis märgime, et juhul kui tuulepark rajatakse kalade kudealale, siis on tuulikutel ka kasutamisajal otsene mõju kalastikule olemas. See on välja toodud ka Tabelis 6, kus on kirjeldatud tuulikute opereerimisfaasis kalastikule avalduvat mõju. Seoses ehitustööde aegse mõjuga kalastikule teeme ettepaneku Tabelisse 6 lisada, et kui ehitusajal laiali keerutatud setted/hõljum ladestub olulistele koelmualadele, siis on negatiivse mõju ulatus oluliselt laiem.

Arvestame osaliselt. Kudealad asuvad madalas vees ning ei kattu tuulepargi ehitusalaga, mis asub sügavamas vees, st kasutusaegne mõju kudealadele puudub. Kuid kudealadele võib tõepoolest esineda ehitusaegne ja ka lammutusaegne mõju merepõhja materjali ringitõstmisel tekkiva heljumi tõttu, kui tuulepargi ehitamine või lammutamine toimub kudeajal. KMH käigus koostatakse vastav mõjude hinnang, mille käigus arvestatakse muuhulgas ka mere- ja laineprotsesse, merepõhjamaterjali, ehitustehnoloogiat ning eeldatavat heljumi kogust. Eelneva põhjal tuvastatakse mõjuala ulatus ning koostatakse ka vastav kaardimaterjal. Tabelis 6 eeldatav kasutusaegne mõju Merepõhja setetele ja rannaprotsessidele on lisatud lause: “KMH aruandes antakse ülevaade kavandatava tegevuse ala setete koostisest ja paksusest, kuna setete koostis ja paksus on oluline aspekt vundamendi tüübi valikul ning ehitusaegsete keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja leevendusmeetmete välja pakkumiseks”.

Tabelis 6 on mõju vee kvaliteedile hinnatud kui „eeldatavalt väheoluline“. Ehitusaegne mõju vee kvaliteedile sõltub sette koostisest, valitud vundamendi tüübist, hüdrodünaamilistest tingimustest jms, kuid ei ole alust pidada seda väheoluliseks. Seetõttu palume antud hinnangut korrigeerida. KMH käigus tuleb kirjeldada heljumi levikut ja mõju ning pakkuda välja leevendusmeetmed.

Arvestame, sh korrigeerime KMH programmi sõnastust peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 toodud teemat Vee kvaliteet järgmiselt: Eemaldame lause, mille kohaselt mõju vee kvaliteedile on ebaoluline.

Programmis on korduvalt viidatud Natura 2000 ala kaitse-eesmärgiks olevate erinevate linnuliikide soodsale seisundile (nt lk 38‒39). See ei ole korrektne: erinevate liikide seisundit hinnatakse riigi tasandil, mitte ala tasandil, ning linnuliikide puhul on näitajaks lühi- ja pikaajaline trend, mistõttu mitmete liikide seisundit ei saa pidada soodsaks. Palume programmi asjakohaselt korrigeerida. Natura eelhindamise tulemusena

Arvestame. Peatükk 6, mis käsitleb Natura 2000 eelhindmaist on KMH programmis tervikuna ümber kirjutatud.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

peab selguma, kas on välistatud kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000 kaitse- eesmärgiks olevate liikide seisundile (mitte „soodsale seisundile“). Lisaks toome välja, et linnustiku mõju prognoosimeetodite hulgas ei ole ette nähtud täiendavaid uuringuid. Juhime siinkohal tähelepanu sellele, et olemasolevate uuringute andmed ei pruugi olla otsuste tegemiseks piisavad ja ajakohased.

Meretuuleparkide juures on oluline tagada maksimaalne tootlikkus. See tähendab, et tuuleenergiast toodetud taastuvelektrienergia ülejääv võimsus tuleks salvestada ning rohelise vesiniku tootmine on selleks hea lahendus. Leiame, et KMH programmi tuleks lisada ka vesiniku tootmine. Paljud riigid kaaluvad ning juba teevad pilootprojekte rohelise vesiniku tootmiseks meretuuleparkide juures. Samuti tuleks KMH käigus kaaluda muid salvestusviise (nagu pumphüdroakumulatsioonijaamad, maasoojuse kasutamine jne).

Ei arvesta, kuna teema ei kuulu hoonestusloa taotluse koosseisu. Hoonestusloa taotluses on arendaja taotlenud konkreetse objekti rajamise võimalust, projekti ja hoonestusloa sisu laiendamine KMH koostamise jooksul lisa ettepanekutega ei ole vormiliselt õiguspärane. See tähendaks projekti hoonestusloa taotluse muutmist Vabariigi Valitsuse otsusega ning kogu projekti kontseptsiooni muutmist, samuti lisainvesteeringute tegemist ning eriplaneeringu koostamist ja mõjude hindamise algatamist maismaal. Käesoleval juhul ei ole see arendaja huvidega kooskõlas. Energeetika arendamine on strateegiline riiklik küsimus, mida tuleb vastava arengukava ja pilootprojektidega lahendada. Ettepaneku võib adresseerida vastutavale ministeeriumile.

Programmi avalikustamise kontekstis (lk 62) on selgitatud, et teavitamine kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas „otsustakse vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale“. Antud lähenemine jääb ebaselgeks, sest tegemist on KeHJS-s ette nähtud nõudega. Lk 63 on öeldud, et avalikustamisest teavitamise menetlusdokumente KMH programmile ei lisata. Palume need heakskiitmiseks esitatavasse programmi lisada, sest heakskiitmise üle otsustamisel on üheks osaks ka avalikustamise nõuetekohasuse kontrollimine.

Arvestame osaliselt. KMH programmile lisatakse menetlusdokumendid, kui programm esitatakse järelevalvajale heakskiitmiseks. Selgitame, et arendusala asub riigivetes, st see ei kuulu ühegi konkreetse kohaliku omavalitsuse territooriumile, mistõttu puuduvad alaga otseselt seotud üldkasutatavad hooned või sellised kohad, mida isikud igapäevaselt kasutaksid. Siiski on asjakohane kaasata arendusalaga piirnevaid kohalikke omavalitsusi – Kihnu ja Häädemeeste vald. Edaspidise arusaamatuse vältimiseks kinnitame, et järgmistes etappides avaldatakse teated Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, Pärnu Postimehes ning palutakse need Kihnu ja Häädemeeste vallal avaldada oma koduleheküljel ning mõlemale vallale saadetakse ka lihtsalt prinditavas formaadis teavitused avalikku kohta ülespanemiseks. Loodame, et kohalikud omavalitsused seda ka teevad.

Tehnilise sisuga märkused: 1) avalikustamise teates toodud info kohaselt on otsustajaks Vabariigi Valitsus, mitte Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes viib läbi hoonestusloa menetluse;

Arvestame ning korrigeerime KMH programmi järgnevalt: 1) Hoonestusloa otsustajaks on Vabariigi valitsus, hoonestusloa menetluse korraldajaks ja KMH menetlusel otsustajaks on TTJA. KMH järelevalvajaks on Keskkonnaministeerium. 2) parandame vea

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

2) lk 11 – pinge ühikuks on volt (kilovoldi tähiseks kV), võimsuse ühikuks on vatt; 3) lk 13‒14 – soovitame elektrienergia toodangu kirjeldamisel kasutada uuemate andmetega allikaid (nt Taastuvenergia aastaraamat 2018); 4) lk 18 kasutatakse terminit „Euroopa heitmekaubanduse süsteem“ – tegemist on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemiga, lühendina võiks kasutada „EL-i heitkogustega kauplemise süsteem“; 5) lk 34 viidatakse Natura hindamise kontekstis KSH aruandele – eeldatavalt on silmas peetud antud KMH aruannet; 6) lk 54 viidatakse muinsuskaitse väärtuste kontekstis metoodika kooskõlastamisele Kaitseministeeriumiga – eeldatavalt on silmas peetud Muinsuskaitseametit; 7) lk 62 viidatakse maavalitsuste teavitamisele – maavalitsusi enam ei eksisteeri; 8) terviklikult kontrollida ning vajadusel parandada tekstis viited tabelitele (nt lk 34 on viide Tabelile 7, kuid eeldatavalt peaks olema viide Tabelile 6); 9) mitmete jooniste (nt 3 ja 8) legendid on ingliskeelsed – joonistel peab olema eestikeelne legend või lisatud juurde täiendavad eestikeelsed selgitused.

3) kuna elektritootmisega seoses on 2019.a jooksul toimunud olulised muutused, siis uuendame KSH programmis vastava informatiivse osa pärast 2019.a Taastuvenergia aastaraamatu ilmumist (s.o juunis 2020). 4) parandame vea 5) parandame vea 6) täpsustame viidatud lõiku 7) parandame vea 8) Töö koostamise käigus toimus mitmeid täpsustusi ja kahetsusväärselt jäid osad viited parandamata. Kontrollime üle kõik viited ja parandame vead. 9) Lisasime jooniste juurde eestikeelsed selgitused seal, kus võimalik.

7. Kihnu VV, 31.03.2020 nr 16-7/19- 3404-008

KEHJS § 16 lõike 2 punkti 3 kohast teavitust Kihnu vallas ei ole TTJA korraldanud, sellest lähtuvalt palume programmi avaliku väljapaneku tähtaega pikendada kuniks vastavad materjalid on kaheks nädalaks välja pandud ja teavitus teostatud. TTJA ei ole kogukonda piisavalt kaasanud.

Ei arvesta. Selgitame, et arendusala asub riigivetes, st see ei kuulu ühegi konkreetse kohaliku omavalitsuse territooriumile, mistõttu puuduvad alaga otseselt seotud üldkasutatavad hooned või sellised kohad, mida isikud igapäevaselt kasutaksid. Küll on aga nõustume, et on asjakohane kaasata arendusalaga piirnevaid kohalikke omavalitsusi – Kihnu ja Häädemeeste, keda avalikustamisest aegsasti ametliku e-kirjaga ka teavitati. Siinkohal on vastutus ka kohalikel omavalitsustel vajadusel oma elanikke sellisest menetlusest teavitada, pannes teated üles nt oma kodulehele ja ka nende hinnangul vajalikesse ja sobilikesse avalikesse kohtadesse. Teavitame, et oleme siiski üheskoos eksperdi, otsustaja ja arendajaga otsustanud käesoleva KMH programmi uuesti avalikustada, täiendades seda esimesel avalikustamise perioodil

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

laekunud asjakohaste ettepanekute ja märkustega. Samuti on kokku lepitud, et vastu tulles avalikkuse soovile muudetakse avaliku arutelu toimumiskohta - Pärnu asemel toimuvad arutelud nii Kihnus kui ka Häädemeestel. Edaspidise arusaamatuse vältimiseks kinnitame, et järgmistes avalikustamise etappides avaldatakse teated Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, Pärnu Postimehes ning palutakse need Kihnu ja Häädemeeste vallal avaldada oma koduleheküljel ning mõlemale vallale saadetakse ka lihtsalt prinditavas formaadis teavitused avalikku kohta ülespanemiseks. Loodame, et kohalikud omavalitsused seda ka teevad.

Kavandatav meretuulepark ei lähtu Pärnumaa mereplaneeringust. Pärnumaa mereplaneeringu tuuleparkide alade aluseks on GORWIND uuring, kus tuuliku kõrgus on arvesatud ca 85m mastiga ja ca 130m kõrguse tuulikuga. Kavandatud 200- 300 m kõrgused tuulikud ei vasta mereplaneeringu lähtealustele ja seeläbi ei ole programm kooskõlas Pärnumaa mereplaneeringuga.

Ei arvesta. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga on määratud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond, kuid tuulikute suurimat lubatud tipukõrgust planeering ei kehtesta, pigem vastupidi, planeering rõhutab, et tuulepargi tehnilised parameetrid selguvad hoonestusloa KMH käigus. Vastuolu meie hinnangul ei esine.

Programmis märgitud ehitusala ulatub lähemale kui 10km joon rannikust.

Arvestame. Täpsustame üle arendusala kauguse Kihnu saarest KMH programmi peatükis 2.2 Kavandatava tegevuse asukoht. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega.

Koostada visualiseeringud ka videoinstallatsioonina, mis võimaldab vaadelda tuulikute paiknemist erinevate ilmastikutingimustega, kaugustega rannikust ning tuulikute kõrgustega. Staatiline pildimaterjal ei ole piisav. Lähtekohaks võtta Kihnu saare vähemalt 5 asukohta, sealhulgas sadam, lõunatipp, lääne- ja idakallas tuletorni ümbruses.

Ei arvesta. KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 visuaalse mõju all on selgitatud, et KMH aruande koostamise käigus koostatakse tuulepargi illustreerivad visualiseeringud analoogselt Eesti merealade planeeringus kasutatud metoodikaga ja põhimõtetega. Samuti võetakse visualiseeringute koostamisel eeskujuks Loode-Eesti meretuulepargi KMH puhul kasutatud praktikaid. Illustreeriv fotomontaaž on ekspertide hinnangul piisav lahendus tuuleparkide visuaalsete mõjude hindamiseks, mistõttu mudeldatav visualiseering ei ole vajalik.

p7.1 - 300m kõrguse tuuliku puhul ei ole mõjuala 1km tuulepargi alast kui räägime visuaalsest mõjust, võimalikust negatiivsest mõjust turismile ning kalastikule.

Arvestame. Täiendame KMH programmi teksti peatükis 7.1 Käsitlusala ulatus ja mõjuala ulatuse täpsustamine järgmise lõiguga: Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, ning nii kaugele, kui need mõjud

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH aruandes vastavate keskkonnamõju hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides.

Kui mõjuala ulatust ei ole võimalik KMH programmis määrata, siis tehakse seda KMH koostamise käigus.

Modelleerida müra levik Kihnu saare rannikul, sh 300m rannikust sisemaale.

Ei arvesta. Müra modelleerimine on KMH aruande ülesandeks (vt programmi KMH programmi peatükk nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabel 6 Müra, infraheli, madalsageduslik müra ja vibratsioon). Tuulepargi müra ulatuse modelleerimisel ja mõjude hindamisel lähtutakse müra allikast, mitte ei hinnata müra mõju konkreetse vastuvõtja tingimustest lähtudes. Juhul, kui peaks tekkima seesuguse täpsustava mõju hindamise vajadus, siis vaadeldakse konkreetseid lähimaid vastuvõtjaid eraldi, pärast mudeli valmimist, kuid mitte enne.

Lk 56 - 300m kõrguse tuuliku visuaalne mõju on väheoluline? Väidame, et kavandatav park ei ole kooskõlas mereplaneeringuga eelkõige visuaalse mõju osas, kuna avalikul protsessil on meretuulikuparki käsitletud eelkõige ca 85m mastiga tuulikute kontekstis. 300m kogukõrgusega tuulikute rajamist ei ole hinnatud ega arutatud avalikkusega. Väheoluline visuaalne mõju ja väide 10km piiri aktsepteeritavusest 300m tuulikute puhul ei päde.

Võtame teie seisukoha teadmiseks. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga on määratud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond, kuid tuulikute suurimat lubatud tipukõrgust planeering ei kehtesta, pigem vastupidi, planeering rõhutab, et tuulepargi tehnilised parameetrid selguvad hoonestusloa KMH käigus. Vastuolu meie hinnangul ei esine. Selgitame, et hoonestusloa KMH ongi avalik protsess, kus arutatakse koos avalikkusega projekti detaile ning alternatiive. Kõigil on võimalus tutvuda keskkonnamõju hindamise materjalidega, esitada põhjendatud ettepanekuid, märkusi ja osaleda avalikul arutelul. Olenemata KMH programmi esmastest järeldustest visuaalse mõju osas, tehakse KMH aruandes siiski visuaalsete mõjude uuring ning hinnang ja koostatakse illustreerivad visualiseeringud.

lk 57 Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; majandus ja tööhõive. Lisada majandusharuna kalanduse valdkonna hindamine. Millisest kogukonnast käib jutt? Mida sisulist tähendab antud valdkonnas lause "Mida vähem on tuulikuid, seda väiksem on tõenäosus, et laevad tuulikutega kokku põrkavad."? Kuidas on see seotud sotsiaalmajandusliku keskkonnaga?

Ettepanek puudub. KMH programmi peatükk nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabel 6 Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; majandus ja tööhõive ning kalandus nähakse ette, et KMH käigus viiakse läbi sotsiaalmajandusliku mõju hindamine. Peamiselt on kavas uurida võimalikku mõju kogukonna vaatest just kalandusele, konkreetsemalt võimaliku püügiala osalise piiramise tõttu avalduvate mõjude osas. Samuti on sotsiaalmajanduse valdkonnaga kaudsemalt seotud võimalikud muutused kalastiku liigirikkuses, mida täpsemalt käsitletakse vastavas mõjuhindamise peatükis. Märgime, et muutused liigirikkuses on esmahinnagu järgi pigem positiivsed. Samuti

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

hinnatakse võimalikku mõju turismisektorile, sadamate arengule ning kohalikele teenustele seoses tuulepargi hooldusega. Kuna Eestis vastav praktika puudub, on kavas hindamisel objektiivsuse tagamiseks kasutada teiste riikide kogemusi jt asjakohaseid soovitusi merealade kasutuse kavandamisel ja mõjude seostamisel. Mis puutub tuulikute kokkupõrke ohu kirjeldusse, siis siinkohal oli mõeldud võimalikke otseselt avalduvaid mõjusid inimeste varale erinevate tuuleparkidega seotud riskide realiseerumisel.

Programmis on käsitlemata eraldiseisva aspektina kaablite paiknemine ja kulgemine. See võib omada olulist mõju kalastikule ja seeläbi sotsiaalmajanduslikele aspektidele.

Arvestame osaliselt. KMH programmis peatükis 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabel 6 Merepõhja setted ja rannaprotsessid sh mere ja maakaabliühenduskoht lisatakse viide, et KMH käigus hinnatakse ka kaablitrasside alternatiive ning samuti viiakse läbi keskkonnamõjude sotsiaalmajanduslik hindamine, sh kalandusele. Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside jaoks. Eeldatava mõjuala moodustab tuulepargi arendusalade ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevuse otsene ala ning selle lähiümbrus. Veealuste kaablite puhul on olemas tehnilised lahendused, kus mõju kalastikule puudub. Mõju hindamisel arvestatakse kindlasti erinevate variantidega, mida eelprojekti koostamisel välja pakutakse.

Tuulikute paiknemine rannikust on märgitud 16km kaugusele. Joonisel 5 võib eeldada, et tuulikute paiknemine on märgitud lähemale kui 10km. Palume programmi täpsustada, mis on tegelikud kaugused rannikust.

Arvestame. Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava tegevuse asukoht üle arendusala vähima kauguse Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa alusel arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega.

Tuulikute paigutus joonisel 5 ei lähtu mereplaneeringu nõudest tuulikud grupeerida, paigutatud on lausaliselt. Palume grupeerida.

Ei arvesta. Joonis on illustreeriva eesmärgiga koostatud joonis. Tuulikute arv ja paiknemine selgub KMH ja eelprojekti koostamise käigus. Tuulikute grupeerimise osas selgitame, et esmalt lähtutakse tuulikute paigutamisel merepõhjaelustiku vajadustest, muinsuskaitsenõuetest ja aluspõhja koostisest. Selgitame, et tuulikute paigutus paistab igast vaatepunktist erinevalt, st, et korrapäraselt grupeerituna paistab park sellest ühest vaatepunktist, mille suhtes tuulikud grupeerituna planeeritakse, teistest punktidest vaadatuna paistavad tuulikud igal juhul teatava ebakorrapärasusega. Täpsemalt leiab selgitusi Eesti mereala planeeringu KMH-st visuaalse mõju hindamise peatükist.

Programm peab käsitlema kohaliku kasu temaatikat.

Ei arvesta.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

Rahaliste kasumeetmete väljatöötamine ei ole KMH ülesanne. Teema tuleb lahendada riiklikul õigusloome tasandil. Täpsustavalt mainime, et arendajana saame toetada selle seadusandluse loomist.

Käsitlemata on pargi rajamise mõju Kihnu kalandussektorile.

Arvestame. KMH programmi peatükk nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabel 6 Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; majandus ja tööhõive ning kalandus nähakse ette, et KMH käigus viiakse läbi sotsiaalmajandusliku mõju hindamine sh kalandusele.

Käsitlemata on merepargi alla jääva veeala kasutus erinevatele huvigruppidele - kalurid, hobilaevnikud.

Ei arvesta. KMH programm ei vaja täiendamist. Veeala kasutus on läbi analüüsitud ja kindlaks määratud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus ja antud ala on määratud sobilikuks tuuleenergeetika arendamiseks. Veeala kasutuse teemat analüüsitakse ekspertide poolt vajalikuks peetavas ulatuses KMH sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel.

Arutelud läbi viia Kihnus. Arvestame. Teavitame, et oleme üheskoos eksperdi, otsustaja ja arendajaga otsustanud käesoleva KMH programmi uuesti avalikustada, täiendades seda esimesel avalikustamise perioodil laekunud asjakohaste ettepanekute ja märkustega. Samuti on kokku lepitud, et vastu tulles avalikkuse soovile muudetakse avaliku arutelu toimumiskohta - Pärnu asemel toimuvad avalikud arutelud nii Häädemeestel kui ka Kihnus.

TTJA otsus saata. Kahjuks jääb selgusetuks, millise otsusega soovitakse tutvuda, seega pole võimalik otsust edastada. Konkreetse sooviga pöörduda TTJA poole.

8. LA, Lennuamet 17.03.2020 nr 4.6- 8/20/1006-2

Ruhnust põhjakaarde planeeritav tuulepark võib tekitada turbulentsi, samuti udu, millega kaasneb nähtavuse halvenemine ja õhusõidukite jäätumine talvel. Praegu toimuvad Ruhnu lennud üksnes visuaaltingimustes, väljaspool jäätumist ning miinimumlennukõrgusel (150 meetrit maa- või merepinnast). Tuulikute tekitatava udu kandumisel lennumarsruudile nähtavus ja lennutingimused halvenevad ning lennuk peab ohutuse tagamiseks pöörduma tagasi lähtelennuväljale. Ka püütakse lennul vältida sajualasid, mistõttu tuleb ette lennutrajektoorist kõrvalekaldumisi, mis muutuksid tuulikute vahel lendamisel ohtlikuks. Viimane asjaolu muudab kasutuks ka takistustevaba lennukoridori loomise. Eelnevast lähtudes leiab Lennuamet, et Ruhnu saarest põhjakaares paiknevate kuni 300 meetri kõrguste tuulikutega pole võimalik tagada stabiilset ja ohutut lennuühendust Ruhnu saare,

Arvestame osaliselt. Koostöös Lennuametiga uurime teiste riikide kogemust lennutrajektooride, tuulikute paiknemise ja kõrgusnõuete osas lennuvälja lähedal. Täiendame KMH programmi peatükk nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabel 6 teemat Radarisüsteemid sh navigatsioonisüsteemid lisades sinna juurde ka lennuohutuse. Lisame selgituseks, et tuulepargi rajamisel on mõju ka lennundusele ning selles osas tehakse koostööd Lennuametiga.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

Kuressaare ja Pärnu vahel praegustel tingimustel. Üheks võimalikuks lahenduseks on luua Ruhnu lennuväljale instrumentaallähenemise võimekus (Kuressaare lennuväljal on see juba olemas, Pärnu lennuväljal saab rekonstrueerimise järel olema) ning tuua liinile vastava võimekusega õhusõiduk.

9. MeM, maaeluminis teerium 31.03.2020 nr 6.2- 15/615-1

Liivi lahe meretuulepargi KMH programmis esitatud kavandatav ala meretuulepargi rajamiseks paikneb Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (International Council for the Exploration of the Sea ehk ICES) alarajoonis 28.1 ning sinna jäävad statistilised ruudud 45H3, 45H4, 44H3 ja 44H4 ning väikesed püügiruudud 195, 196, 188 ja 189. KMH programmi peatükis 2.2 „Kavandatava tegevuse asukoht“ on märgitud, et asukohavalikul tuleb muuhulgas arvestada ka kalapüügi aladega. Samuti on peatükis 3.6 „Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020““ märgitud, et olemas on suur potentsiaal arendada vesiviljelusega seotud ettevõtlust mere tuulikuparkidega samadel aladel. Peatükis 3.8 „Eesti kalanduse strateegia 2014-2020“ on välja toodud strateegia peaeesmärk – Eesti kalanduse kui majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel. Peatükis 3.11 „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“ on märgitud, et tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkonna arendamisel ja opereerimisel tuleb ühe põhimõttena vesiviljeluse arenduseks huvitatud isiku olemasolu korral kaaluda/analüüsida tema initsiatiivil tuuleenergeetika arenduspiirkonna kooskasutamist vesiviljelusega. Peatüki 7.3 „Mõjutatavad keskkonnaelemendid“ tabelis nr 6 on selgitatud, et kalastiku uuringu tulemuste põhjal selgub kas rajatav tuulepark võib sattuda vastuollu looduskaitseliste liikide kaitse

Võetud teadmiseks. Selgitame, et KMH programmi tabelis 6 on mõeldud siiski mõju kalastiku looduslikele kooslustele ja sellest tulenevalt ka kalapüügisektorile. Hoonestusloa keskkonnamõjude hindamisel lähtutakse hoonestusloa taotluses esitatud projektist. Kuna käesoleva hoonestusloa taotluse raames ei ole kavandatud vesiviljeluse arendamist, ja seetõttu puudub ka konkreetne vesiviljeluse arenduse suurusjärk, siis pole võimalik ka hinnata konkreetset koosmõju. Kuid arendaja sõnul pole selle rajamine siiski tulevikus välistatud. Seetõttu antakse KMH käigus koosmõju prognoos, mida hiljem vajadusel täpsustatakse järgnevate tegevuslubade taotluste käigus.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

vajadustega või kalapüügisektori oluliste huvidega.

Juhime tähelepanu, et praegu on programmis alternatiivide seas käsitletud ainult kuni 100 tuulikuga ala, kuid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaaskirjas on viidatud kuni 160 tuuliku rajamisele. Palume sellest lähtuvalt viia programmis käsitletud alternatiivid ja nende mõjuhinnangud tegelikult kavandatavaga kooskõlla.

Arvestame. Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt.

Peatükis 4.3. tuleks sotsiaalmajanduslik keskkond rohkem lahti kirjutada, vastasel juhul ei tule ka võimalikud negatiivsed/positiivsed mõjurid kavandatavate tegevuste puhul välja.

Arvestame ning täpsustame programmi peatükki 4.3.1 järgneva lausega: Liivi lahe piirkonnas on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. Kalapüük on rannakaluritele oluline sissetulekuallikas.

Peatüki 7.2 tabeli 5 „Kavandatava tegevuse eeldatavad mõjuallikad“ osas jääb arusaamatuks, et avariiolukorra puhul on ainsaks mõjuks märgitud õlireostus ning on jäetud märkimata õlireostuse mõju elusorganismidele. Samuti palume selgitust, mis põhjusel on leitud, et kasutamise ajal puudub mõju merepõhja elustikule ja elupaikadele, kalastikule ja merepõhja setetele ja rannaprotsessidele.

Arvestame osaliselt. Lisame täpsema selgituse õlireostuse mõju kohta: tuuliku käigukasti purunemisel võib mingi osa käigukasti õlist merre sattuda (käigukastis on ca 400 l õli). Tegemist on võrreldava olukorraga, kui vette satub õli väikelaeva mootorist vms, st tekib lokaalne reostus, mille piiramiseks ja kokku kogumiseks on juba väljakujunenud praktika. Seega tegemist ei ole sellise mõjuga, mis võiks omada olulist mõju elusorganismidele, kuna õlikogus ei ole suur ning kui järgitakse kõiki tuulegeneraatorite hooldusnõudeid, siis on sellise õnnetuse risk väike. Lisaks korralisele hooldusele on olemas samuti mitmeid muid leevendusmeetmed nagu ehituskonstruktsioonis õlikogumiseks vastavad kraed, õli asemel keskkonnaohutute lubrikandi kasutamine jms. Muuhulgas on ettevõtjatele sellisteks puhkudeks riskivastutus, mis tagab reostuse likvideerimise kohustuse ja vastutuse. KMH käigus määratakse vajadusel vastavad leevendusmeetmed või kohustuslikud nõuded projekteerimiseks. Kasutamisaegse mõju selgituseks: tuulikute näol on tegemist staatiliste merepõhjas asuvate objektidega, millel puudub oluline negatiivne kasutusaegne mõju merepõhjale, sest puudub mehaaniline merepõhja setete ja elustiku mõjutamine. Leidub hulgaliselt kirjandusallikaid, milles on viidatud, et merepõhjas asetsevate staatiliste objektide puhul toimub pigem elurikkuse kasv nn kunstlike riffide tekkimise tõttu. See tähendab, et tekib juurde elu- ja toitumispaiku nii kaladele kui ka hüljestele. Mõju setetele ja mereelustikule avaldub peamiselt ehitusfaasis, mil vastavat vundamendialust ala valmistatakse ette vundamendi paigaldamiseks. Selle tegevuse käigus muudetakse vundamendialusel alal setete ringitõstmisel osaliselt merepõhja elustikukooslust, kuid rõhutame, et koosluse ja elurikkuse muutus oleneb setete materjalist.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

Vastav mõju selgitatakse välja KMH käigus. Rannaprotsessidele olulise mõju tekkimist pole ette näha, sest arendusala asub lähimast rannajoonest 10 km kaugusel. KMH programmi tabelit 5 täiendatakse ning lisatakse, et tuulepargi kasutamise ajal avaldub mõju merepõhja elustikule ja elupaikadele, kalastikule ja merepõhja setetele..

Maaeluministeeriumile on oluline, et Eesti kalurkonnale säiliksid kalapüügivõimalused Eesti vetes ning vesiviljeluse arendamisest huvitatud ettevõtjatele võimalused selles valdkonnas tegutsemiseks. Selleks on oluline, et viiakse läbi kavandatava ala kalastiku uuringud ning analüüsitakse praeguseid kutselise kalapüügi mustreid kavandataval alal, vältimaks võimalikke negatiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid piirkonnas, kus kalandus on oluline traditsioonide hoidmise ja elatuse allikas paljudele inimestele.

Selgitame, et lisaks piirkonnas seni tehtud kalastiku uuringutele viiakse arendusalal KMH käigus läbi kalastiku inventuur ning kevad- ja sügisräime uuringud. Kalastiku inventuur tehakse kevadel, suvel ja hilissügisel ning selle kestus on 2 aastat. Kevadräime uuringud viiakse läbi aprill-juuli ning kestus on 2 aastat, sügisräime uuringud viiakse läbi august- detsember ning uuringu kestus on 1 aasta.

Ka Liivi lahe tuulepargi arendajal on huvi, et kaluritel säiliksid kalapüügivõimalused ning tekiks uusi võimalusi vesiviljeluse arendamiseks. Võimalikke mõjusid kaluritele hinnatakse sotsiaalmajandusliku analüüsi käigus. Täiendame KMH aruande peatükki 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6 kalapüügile avalduda võiva mõju hindamise osas lisades teemale Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; majandus ja tööhõive täienduseks juurde kalanduse.

10. MKA, muinsuskaits eamet 31.03.2020 nr 1.1-7/13- 1

Vastavalt MuKS § 32 lg 2 tehakse sisevetes, territoriaalmeres, piiriveekogus või majandusvööndis enne ehitamist, sealhulgas rajatise ja seadmestiku paigaldamist või veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada võiva muu tegevuse kavandamist uuring. Meretuulepargi rajamine on tegevus, mis ohustab veealust kultuuripärandit, sh arheoloogiapärandit. Allveearheoloogiline uuring tuleb teha KMH käigus (MuKS § 31 lg 3, § 46 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 25, vastu võetud 5.05.2019). Allveearheoloogilist uuringut võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (vastavalt MuKS § 68-69). Enne uuringu läbi viimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbi viimist uuringuaruande (MuKS § 46-48). Allveearheoloogiline uuring tuleb teha nii meretuulepargi arendusalal kui ka olulise mõjuala

Arvestame osaliselt. KMH programmi peatükki 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelisse 6 lisatakse arheoloogilise uuringu tegemise nõue asjakohase mõjuala ulatuses. Oluline mõju kultuuripärandile võib tekkida ehitusetapis, kui valmistatakse ette tuulikute vundamentide ja kaablite alust pinda, muus osas ja ulatuses olulise mõju avaldumist pole ette näha. Kuna erinevatel keskkonnaaspektidel on erinev mõju ning mõjuulatus, mis osalt alles selgub KMH käigus, siis ei ole otstarbekas määrata allveearheoloogilise uuringuala lihtsustatult igasuguse olulise mõju avaldumise ulatuses, vaid lähtuda ainult konkreetselt kultuuripärandile olulist mõju avaldavast tegevusest. Arheoloogilise uuringu läbiviimine, sh ka kaasatava eksperdi isik kooskõlastatakse MKA-ga.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

ulatuses. Uurimismetoodika ja mahu määramiseks tuleb ühendust võtta Muinsuskaitseametiga.

Mõjude hindamisel veealusele kultuuripärandile tuleb keskkonnamõju hindamise ekspertrühma koosseisu kaasata veealuse kultuuripärandi ekspert

Võtame teadmiseks. Veealuse kultuuripärandi ekspert kaasatakse, kui uuringu tulemusena leitakse alalt MuKS mõistes olulise tähtsusega objekte, millele võib tekkida oluline mõju ning mille osas on vaja teostada täiendavaid uuringuid.

Peatükis 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lk 54 tuleb allveearheoloogilist ja lõhkekehade uuringut käsitleda eraldi, kuna tegemist on erinevat pädevust nõudvate tegevustega. Samuti on mõjude hindamise metoodika erinev. Nõuded allveearheoloogilisele uuringule ja pädevale isikule tulenevad Muinsuskaitseseadusest. Tabelit tuleb täiendada ja parandada veealuse kultuuripärandi osas ja viia vastavusse Muinsuskaitseseadusega.

Arvestame. KMH programmi täpsustatakse vastavalt viidatule. KMH programmi peatükki 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelisse 6 tehakse järgnev parandus sõnastuses: Muinsuskaitse väärtused. Lõhkekehad ning muud ajalooliselt ohtlikud objektid. Samuti sõnastatakse ümber ka uuringute selgitus samas alajaotuses eesmärgiga selgitada, et tegemist on kahe eraldiseisva uuringuga.

11. MTÜ Liivi Lahe Kalanduskog u, 31.03.2020 nr 1- 4/20.03/53

Kõigepealt juhime tähelepanu asjaolule, et KMH programmi dokumendis on läbivalt puudused viitamistega, mis asetsevad sulgude sees (nt ptk 2.2, 3.11, 7.1, 7.2), samuti puuduvad lehekülgede numbrid, millest tulenevalt on väga raske dokumenti jälgida. Samuti on liikvel erinevad versioonid, mis erinevad lehekülgede arvu poolest. Käesolevad ettepanekud on tehtud 66 lk versiooni alusel. Ettepanek teha dokument korrektseks ja esitada uus korrektne dokument kooskõlastamiseks. Ja teha uus avalikustamine uue korrektse dokumendi alusel. Tagada, et info, mis jõuab huvigruppideni oleks asjakohane, õige ja õigeaegne.

Arvestame tehniliste märkustega. Kuna KMH programm sai viimasel hetkel täiendusi, siis osa viiteid võis jääda seetõttu parandamata. Lisaks tekkis tehniline probleem failiga selle ümbersalvestamisel PDF-formaati ning poolel dokumendil läksid seetõttu kaduma leheküljenumbrid. Vabandame. Kahjuks ei oska kommenteerida, kust võis tekkida erinevaid KMH programmile erinevaid versioone. Meie oleme avalikustanud siiski ainult ühe versiooni. Edaspidi palume lähtuda TTJA kodulehel avalikustatud dokumendiversioonist. Hoonestusloa KMH protsessis on kooskõlastajaks Natura kaitseala korralduse eest vastutav ametiasutus ehk Keskkonnaamet ja KMH järelevalvaja ehk Keskkonnaministeerium. Vastavad kooskõlastused antakse vastavas menetlusetapis. Muud isikud on kaasatud huvitatud isikutena, kel on võimalus KMH menetluses kaasa rääkida.

Vastuolu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet (edaspidi TJA) poolt saadetud kirjaga. TJA kirjas on kuni 160 tuulikut ja KMH programmis alternatiivid 50, 70 ja 100 tuulikut. Selgituse küsimine: Palume selgitada, millest tuleneb erinevus ja miks ei kajastata 160 tuulikut alternatiivides.

Arvestame. Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt.

Olete märkinud, et arendusala äärmised tuulikud paiknevad rannikust ca 16 km kaugusel, samas on oluline vahe, kas tuulikute kõrgus on 200 või 300 m. Ettepanek: Palume märkida maismaa asukohad (nii saartel kui mandril), milledele tuulikud on kõige lähemal. Palume lisada koordinaadid ja täpne kaugus maismaast.

Arvestame osaliselt. Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava tegevuse asukoht üle arendusala vähima kauguse Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa alusel arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. Tuulikute asukohad ja kõrgused selguvad eelprojekti koostamise ja KMH protsessi raames.

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus Olete märkinud programmis, et tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. Kaabel, mis juhitakse maismaal paiknevasse alajaama, on kaetud isolatsioonikihiga ning see paigaldatakse mere põhja pinnasesse. Kaabli pikkus on ca 30 km. Räägite neljast alternatiivist. Küsimus: Miks ei kajasta KMH programm hilisemates tekstides nelja erinevat alternatiivi, samuti ei ole võimalik aru saada, kas on ka neli erinevat merekaabli varianti. 1. Ettepanek kajastada juba programmis 4 erinevat varianti maismaa ajalaamade asukohtade võrdluses. 2. Ettepanek kajastada juba programmis kaabli koridorid meres ja nende alternatiivide võrdlus sh merepargi sisesed kaablid. Oleme aru saanud, et ka kaablite materjalide variandid, mida kaalutakse on erinevad. Ka need variandid eraldi läbi analüüsida.

Arvestame osaliselt. Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside jaoks (vt KMH programmi joonis 2). Kuna tuulikute arv ja asukohad selguvad KMH ja eelprojekti koostamise käigus, siis pargisiseste kaablitrasside esitamine KMH programmis ei ole võimalik. Nende paigutamisel arvestatakse arendusala eripäradega ja keskkonnakaitseliste vajadustega. Tuulepargi erinevate alternatiivsete tüüpkaablite kohta antakse võimalik mõjuhinnang KMH käigus. Konkreetsed alternatiivid kaablimaterjalide selguvad eelprojekti käigus. Parima variandi väljavalimisel arvestatakse erinevate tingimuste koosmõjust lähtudes - sh ka võimalikult vähene mõju kalavarudele. Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu arendaja.

Puuduvad otseselt KMH mõjupiirkonda jäävate kohalike omavalitsuste üldplaneeringud. Ettepanek: Lisada otseselt KMH mõjupiirkonda jäävate KOV üldplaneeringud (Kihnu, Häädemeeste ja Pärnu linn)

Ei arvesta, kuna kohalikud üldplaneeringud on paljuski muutmisel ning kehtivatel planeeringutel puudub seos meretuulepargi kavandamisega. Lisaks on Pärnumaa mereplaneering üldplaneeringutele alusdokumendiks. kuna üldplaneeringud ei tohi olla vastuolus maakonnaplaneeringuga, seega maakonnaplaneeringu põhimõtetest piisab.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 4.1.4. Taimestik ja loomastik Ettepanek: Tuua eraldi välja mõju kalastikule, praegusel kirjeldusel jääb kalastiku mõju väga üldsõnaliseks. Pärnu Maakond on suurimate kalavarudega maakond Eestis ja ka suurima püügimahuga rannapiirkond. Kalastik ja kalavarud on piirkonnale väga olulised.

Võetud teadmiseks ja arvestatakse aruande koostamisel, aga programmi ei täiendata. Teie poolt viidatud teema kuulub pigem sotsiaalmajanduslike mõjude alla, mis on KMH programmis kajastatud.

Punktis 4.3.2. on toodud ohtlikud ettevõtted, mida leitakse, et need puuduvad, samas mõjutab kavandatav tuulepark nii turismi ettevõtlust kui ka kalandussektori ettevõtlust sh rannakalurid, töötlemine ja tootmine jm. Ettepanek: Laiendada punkti 4.3.2. hinnates sotsiaalmajanduslikku mõju turismi. kalandussektori ettevõtetele sh rannakalurid, töötlemine ja tootmine jm. Peatükis puudub mõju hinnang taristule, sh mereline taristu (sadamad ja laevateed) ning maismaataristu (maanteed ja juurdepääsud merele) Ettepanek lisada juurde eeldatava mõju peatükk, mis puudutab taristut.

Võetud teadmiseks ja arvestatakse aruande koostamisel ning KMH programmi täiendatakse osaliselt: Suurõnnetusohuga ja ohtlike ettevõtete terminid on seadusandluses välja toodud ja järeldus KMH programmis on vastavalt ka tehtud, ehk tuulepargi näol ei ole tegemist ohtliku ettevõttega Kemikaaliseaduse tähenduses. Samuti ei leidu piirkonnas ka muid sellised ettevõtteid, mille mõju ulatuks arendusalale või millega koosmõjus võiks tekkida kumulatiivne mõju. Piirkonnas arendatavate projektide osas saab koosmõju hindamisel arvesse võtta ainult selliseid objekte, millel on olemas vähemalt eskiisprojektlahendus, mille mõju on teada. Käesoleval juhul hetkel selliseid projekte pole. Vajadusel – st, kui sellised projektid peaks ilmnema, vaadatakse see küsimus projekti edasistel etappidel üle. Võimalikud olulised mõjud kalandussektorile jms hinnatakse KMH-s sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi koostamisel – see on ka programmis käsitletud. Laiendame mõju avaldumise selgitust KMH programmis ptk. 5 Hindamismetoodika kirjeldus, kuhu lisame eraldi sotsiaalmajanduslike mõjude osas täiendava kirjelduse.

Ettepanek: Lisada viiakse läbi uuringud ja modelleerimised analüüsimaks tuulepargi mõju Pärnu ja Liivi lahe kalastikule sh kalade rändele ja paigaldatavate kaablite mõju kalastikule. - hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (mõju võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõjude ulatus; Ettepanek: Täiendada punkti sh hinnatakse merre paigaldatavate kaablite ehitusaegset, ekspluatatsiooniaegset mõju kalastikule sh kalade rändele.

Arvestatakse osaliselt ja täiendatakse KMH programmi. Mõju hindamisel kalastikule kaasatakse TÜ EMI kalanduseksperdid, kes on olnud kaasatud ka Loode-Eesti meretuulepargi mõju hindamisel kalastikule. KMH-s hinnatakse seadusest tulenevalt tuulepargi ehitusaegset kui kasutusaegset mõju kalastikule, sh on iseenesest mõista ka ränne.

KMH programmi täiendatakse ning peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelisse 6 Muinsuskaitse väärtused. Lõhkeained ning muud ajalooliselt ohtlikud objektid: Merekaablite mõju hinnatakse läbi eksperthinnangu, mis põhineb mh ka varasemate uuringute tulemustele.

Mõju kalapüügile leiab käsitlemist sotsiaalmajanduslike mõjude all.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast piirkonnast KMH aruande koostamise käigus: 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (sh 0-alternatiiv), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatava tegevuse asukohta ja sellega seotud käsitlusala. Alternatiivid on täpsemalt kirjeldatud ptk 2.3 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus. Ettepanek. Arvestada ja kirjeldada merekaablite kõiki alternatiive. 2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Ettepanek: Käsitleda mõju kalastikule ja kalapüügile eraldi.

Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside jaoks (vt KMH programmi joonis 2).

Tabel 5. Kavandatava tegevuse eeldatavad mõjuallikad Olete märkinud tuulikupargi kasutamine, et kalastikule mõju puudub, samas mereimetajatele on mõju olemas. Selgituse küsimine: Mille põhjal olete teinud valiku, et mereimetajatele on tuulikupargi kasutamisel mõju olemas, kuid kalastikule mitte. Ettepanek: Lisada mõjud kalastikule +, sest mõjud kalastikule on kindlasti olemas.

Arvestame ning täiendame KMH programmi vastavalt, ehk lisame KMH programmi peatükki 7 tabelisse 5 kasutusaegse mõju kalastikule. Rõhutame, et KMH ülesanne ei ole seadusest tulenevalt käsitleda kõikvõimalikke mõjusid, vaid üksnes olulisi mõjusid. Kasutamisaegse mõju selgituseks: tuulikute näol on tegemist staatiliste merepõhjas asuvate objektidega, millel puudub merepõhjale oluline negatiivne kasutusaegne mõju, sest puudub mehaaniline elustiku mõjutamine. Leidub hulgaliselt kirjandusallikaid, milles on viidatud, et merepõhjas asetsevate staatiliste objektide puhul toimub pigem elurikkuse kasv nn kunstlike riffide tekkimise tõttu. See tähendab, et tekib juurde elu- ja toitumispaiku nii kaladele kui ka hüljestele. Mõju setetele ja mereelustikule avaldub peamiselt ehitusfaasis, mil vastavat vundamendialust ala valmistatakse ette vundamendi paigaldamiseks. Selle tegevuse käigus muudetakse vundamendialusel alal osaliselt merepõhja elustikukooslust, kuid rõhutame, et koosluse ja elurikkuse muutus oleneb setete materjalist. Vastav mõju selgitatakse välja KMH käigus.

Olete märkinud, et mereprotsessi setted ja rannaprotsessid mõjud tuulikupargi kasutamisel puuduvad, samas ei ole teostatud modelleerimist,

Arvestame osaliselt, st täiendame KMH programmis peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, lisades setete ja jää mõju.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

mis antud väidet kinnitaks, kas tuulikuparkide rajamise tulemusena muutuvad rannaprotsessid. Ettepanek: Lisada mõjud mereprotsessi setted ja rannaprotsessid +, sest mõju rannaprotsessidele on eeldatavalt olemas. Ettepanek: Lisada tabelisse mõjud taristule sh sadamad ja maanteed, mis on seotud nii ehituse, ekspluatatsiooni, lammutuse kui ka avariiolukorraga. Ettepanek: Lisada tabelisse kaabli mõju, mis on seotud nii ehituse, ekspluatatsiooni, kui ka lammutusega.

Mõju sadamatele ja muule taristule võib avalduda üksnes ehitamise faasis, kuid see mõju ei ole oluline, kuna ehitustegevus toimub 1-2 tuuliku kaupa. Seega antud täiendust KMH programmi ei tehta.

Merekaabli osas täiendame KMH programmis peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelisse 6 Muinsuskaitse väärtused. Lõhkeained ning muud ajalooliselt ohtlikud objektid: Merekaablite mõju hinnatakse läbi eksperthinnangu, mis põhineb varasemate uuringute tulemustele.

Lammutusaegsete mõjudega seonduvalt on täiendatud KMH peatükki number 7.2 järgneva lausega: “Põhilised mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks, kasutusaegseteks ja lammutusaegseteks allikateks (vt Tabel 5).”

Rannaprotsesside osas mõju puudub, sest 10 km rannast on piisav kaugus, mil mõju rannani ei ulatu. Ehituse käigus võib tekkida mõju setet ümbertõstmisel tekkiva heljumi tõttu, mis võib hoovustega levida tuulepargi alast eemale. KMH käigus viiakse läbi vastav modelleerimine. Sadamatele ja taristutele võib olla teatav suurenenud mõju tuulepargi ehituse faasis, kuid mõju ei erine kuigi palju muudest ehitusprojektidest ja tavapärasest sadama kasutusest, sest tuuleparki ehitatakse järgemööda - 1-2 tuuliku kaupa. Kaablite puhul on oluline mõju ehitusajal. Kasutusajal eeldatavasti mõju ei avaldu – juhul, kui kasutatakse vastavat tehnilist lahendus. Muuhulgas on Eesti vetes merealuseid elektrikaableid, mis on olemuselt võimsamad ja suurema läbimõõduga, kuid nende puhul pole olulist mõju avaldunud, seega ei ole see ettenähtav ka tuulepargi vähemvõimsamate kaablite osas.

Ptk 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid Tabel 6. Eeldatavad mõjud, prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus Mõju valdkond: Merepõhja elustik ja elupaigad, sh allveearheoloogia, ehitusgeoloogia ja merekaabli mõjud Mõju seos ja olulisus: Olete toonud välja, et mõju kalastikule on kasutusaegselt väheoluline, loob uusi varjeid ja nn rifi efekti, millele tuginedes seda väidate. Jah karpidele võib olla efekt elupaigana olemas, kuid mida ja millisel määral mõjutab pelaagilisi kalu, selle kohta täna info puudub.

Selgitame. Keskkonnamõjude hindamisel, sh ka programmi koostamisel võetakse kaasatud erialaekspertide senisele kogemusele lisaks arvesse parimat kättesaadavat teavet, sh arendusalal teostatavaid uuringuid ja asjakohaseid sarnaseid teadustöid ja teiste analoogsete projektide kogemust. Rifiefekti kohta on veebis lihtsate otsingute kaudu võimalik leida mitmeid teaduslikke uurimusi ja artikleid. Näiteks TÜ Mereinstituudi poolt 2017 aastal läbi viidud Hiiu madalike piirkonna uuring p 7.3.1 lk 45 KMH aruandes tuuakse välja asjakohased kirjalikud allikad. KMH programmis peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6, mis käsitleb mõju Kalastikule on ette nähtud, et KMH käigus viiakse muuhulgas läbi räimeuuring, mille põhjal hinnatakse mõjusid pelaagilistele liikidele.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

Samuti ei ole kirjeldatud kaabli mõju tuulepargi kasutuse ajal merepõhjas, mis võib olla samuti olulise mõjuga. Ettepanek: Tugineda konkreetsetele uuringu ja/või teadustöö tulemustele. Täna vastav väide ei ole pädev.

Mõju valdkond: Kalastik Mõju seos ja olulisus: Olete toonud välja, et Lisaks sellele tuleb kasutada võimalikult väikest elektromagnetvälja tekitavaid veealuseid kaableid ning need võimalusel süvistada. Ettepanek: Tuua välja, millised on kasutatavad kaablid, mida planeeritakse Liivi lahe tuulepargi rajamisel kasutada, tuua näited analoogsete kaablite kasutustest ja nende mõjudest mujal tuuleparkides. Tuuleparkide valikul arvestada analoogsete tingimustega kui Liivi lahe tuulepargi rajamisel.

Ei arvesta. Erinevate veealuste kaablite puhul on olemas väljakujunenud praktika ja tehnilised lahendused millel elektromagnetvälja mõju puudub, ning mida kaalutakse eelprojekti ja KMH koostamise käigus. KMH programmi täiendamine kaablite materjalide osas ei ole vajalik ega ka võimalik (sest puudub vastavas detailsusastmes projekt), oluline on välistada merekaablitest lähtuda võiv oluline negatiivne mõju kalavarudele ehk tagada ettevaatusprintsiipide järgimine. See tähendab, et kaabli materjali valikul sobivad kõik sellised lahendused, mis eelpool nimetatud tingimustele vastavad.

Mõju prognoosimeetod: Kuidas prognoositakse merepõhja kaablite elektromagnetväljade mõju kalastikule? Antud tabelis ei ole toodud välja ühtegi uuringut või väidet, mis mõju näitaks. Ettepanek: Teha mudelprognoos uurimaks kaablite elektromagnetmõju kalastikule.

Arvestatakse osaliselt. Modelleerimine ei ole meie hinnangul vajalik. KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6, mis käsitleb mõju Kalastikule lisatakse info, et aruande koostamise käigus hinnatakse võimalikku elektromagnetvälja mõju kasutades olemasolevaid kaableid ja nende kohta tehtud uuringuid ning teadmisi ja nende baasilt koostatakse KMH käigus eksperthinnang.

Mõju valdkond: Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; majandus ja tööhõive Mõju seos ja olulisus: KMHs on toodud, et eeldatavalt on tegemist väheolulise mõjuga. Mõju tööhõivele on arvestatud ainult tuulikupargi vaatenurgast, mis on aga väga kitsas. Mõju turismile on toodud, et on eeldatavalt väheoluline. Küsimus: Millistele faktidele tuginevalt seda on täna programmdokumendis väidetud? Kas on tuginetud mingitele uuringutele?

Arvestame osaliselt. KMH ülesanne ei ole seadusest tulenevalt käsitleda kõikvõimalikke mõjusid, vaid olulisi mõjusid. Jääme enda seisukoha juurde, et senise kogemuse ja teadmistele põhinedes ei ole täheldatud meretuuleparkide puhul mõjusid inimese tervisele ja varale, samuti turismile – st ei ole eluliselt usutav, et keegi jätab mereäärde puhkama sõitmise või oma vara kasutamise põhjusel, et 10 km kaugusel asub meretuulepark. Seda saab näiteks järeldada lähtudes senistest Eestis asuvatest tuuleparkidega seotud kogemusest - Paldiskis, Läänemaal ei ole seetõttu täheldatud muutuseid. Seetõttu ongi sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel tuvastatud olulisim mõju just kalanduse ja pargi tegevusega seotud tööhõive osas. Kalavarude vähenemine tuulepargi ehituse tõttu ei ole lubatud. Muuhulgas hinnatakse tuulepargi ehitusaegseid mõjusid kalade kudealadele. KMH eesmärk on tagada kalade juurdekasv. Muuhulgas märgime, et suurem oht Eesti kalavarudele on ülepüük sh röövpüük, mitte staatiliste objektide rajamine teatud piiratud aladele. Vastavalt Eesti mereala planeeringule ei ole välistatud traalpüük ka tuulepargi sees, kuid see sõltub konkreetselt

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

Ettepanek: Lisada mõju kalandussektori tööhõivele, mis on eeldatavalt suure mõjuga, kuna võib kaotada töökohad kalandussektorist juhul, kui kalavaru trastiliselt väheneb. Samuti muuta mõju turismile oluliseks.

tuulepargi projektlahendusest. Pärnu mereala planeeringu järgi ei kattu tuulikute innovatsiooniala traalitava merealaga. Seega puudub oluline mõju traalialadele. Ka ranniku- ja harrastuspüügile puudub oluline mõju: tuulikute kauguseks rannikust on kavandatud 6 meremiili ja enam, mistõttu vastavad püügialad säilivad. Selguse huvides täiendatakse KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb sotsiaalmajanduslike mõjusid ja lisatakse sõnastusse juurde ka kalandus.

Mõju prognoosimeetod: Ettepanek: Tuua välja millistele uuringutele jm väidetele on tuginetud. Antud hetkel väga üldsõnaline. Hetkel on programmis väga palju üldsõnalisust, mida on vaja täpsustada, puudub informatsioon mujal Euroopas ja maailmas analoogsete tuuleparkide ja sarnase püügitehnika kohta. Samuti puudub täielikult koostöö Läti merealal planeeritava tuulepargi kohta. Üldine ettepanek KMH programmi kohta: Lisada uuringud, kus on käsitletud analoogsete tuulikuparkide koosmõju sarnase püügitehnikaga kalapüügil ning mõju kalandussektorile va karbid. Samuti tuua sisse mõjud, mis on seotud Läti merealal planeeritava tuulepargiga

Ei arvesta. KMH programmi näol ongi tegemist üldise raamistiku ja lähteülesandega, kus on kirjeldatud mida, kelle poolt ja millisel moel hakatakse uurima, sealhulgas tuvastatakse olemasoleva eksperdikogemuse ja kättesaadava info põhjal kavandatava tegevusega avalduvad olulised mõjud. KMH eksperdil, kui eriliste teadmistega isikul on õigus teha järeldusi ka oma kogemusele ja teadmistele tuginedes, st ei ole kohustust iga väljaöeldud järelduse kohta koostada alusuuringut. Muude riikide kogemuste kohta lisatakse selgitused vajadusel KMH aruandesse. Läti Vabariik on KMH protsessi piiriülese mõjuhindamise raames huvitatud isikuna kaasatud ning täpsustame nendega tuulepargi küsimuse kindluse mõttes üle. Saame KMH aruande koostamisel kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestada olemasolevate või menetluses olevate projektidega, mille kohta on olemas teataval tasemel avalikud projektandmed. Läti riikliku merealade planeeringu järgi on tõepoolest käesoleva projekti arendusala lähedusse kavandatud meretuulepargi arendusala, millel võib olla kumulatiivne mõju käesoleva projektiga, kuid paraku puudub Lätis reaalne arendusprojekt ja vastav vajalik informatsioon, mida saaks kumulatiivsete mõjude hindamisel kasutada. See tähendab, et juhul, kui Lätis hakatakse viidatud alale tuuleparki reaalselt kavandama, tuleb piiriülese mõju hindamise käigus neil arvestada kaugemas faasis olevate Eesti projektidega.

12. RaM, rahandusmin isteerium 31.03.2020 nr 15- 1/1766-3

Programmi peatükis 2.1 „Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus“ ja peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus“ on fikseeritud, et Eesti Energia AS soovib rajada Liivi lahte meretuulepargi, kus olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-100 tuulikut. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet aga KMH programmi avaliku väljapaneku teadetes informeerib, et tuulepark koosneb kuni 160 tuulikust. Samuti on Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise korralduses nr 311 välja toodud, et meretuulepark koosneb kuni 160 avamere tuulikust. KMH programmi joonisel 5 märgitud tuulikute ligikaudsete

Arvestame. Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

asukohtade põhjal nähtub, et alale kavandatakse rohkem kui 100 tuulikut. Palume kontrollida ja vajadusel KMH programmi täpsustada nii, et oleks üheselt mõistetav, mis on maksimaalne kavandatavate tuulikute arv. Vajadusel põhjendada KMH programmis kavandatavate tuulikute arvu valikut, st miks erineb programmis tuulikute arv hoonestusloa taotluses kirjas olevast.

KMH programmist nähtub, et tuulikute eeldatav eluiga on ca 25 aastat. Samas hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Võib eeldada, et tuulikud või nende olulised osad on vaja kahel korral eemaldada (tuulikupargi uuendamisel ja hoonestusloa lõppedes tuulikupargi likvideerimisel). Palume seda temaatikat kavandatava tegevuse kirjelduses käsitleda ning selle info valguses KMH programm terviklikult üle vaadata ning vajadusel viia sisse täiendused.

Arvestame ning täpsustame KMH programmi peatükki tuulikute eluea osas, milleks on 30 aastat. Tuulikute eluiga on hinnanguliselt 30 aastat ning koos ehitusega läheb aega ca 35—40 aastat, seega pole tuulikute rekonstrueerimine praegusel teadmisel võimalik. Tuulepargi kasutusea lõppemisel tuleb likvideerida kõik tuulepargi rajatised ning taastada võimalikult algne olukord.

Programmi peatükis 2.2 „Kavandatava tegevuse asukoht“ on fikseeritud, et arendusala äärmised tuulikud paiknevad rannikust ca 16 km kaugusel. Jooniselt 1 aga on näha, et hoonestusala jääb Kihnust valdavalt ca 10 km kaugusele, kohati ligemalegi. Programmi peatükis 4.3.1 „Asustus ja maakasutus“ on kirjeldatud, et lähimad asustatud alad on tuulepargist ca 10 km kaugusel põhja pool asuv Kihnu saar ning ca 16 km kaugusel ida pool asuv Häädemeeste vald. Palume programmi peatükki 2.2 täpsustada ja välja tuua ka kaugus Kihnu saarest, sest Kihnu vald on kõige lähemal asuv ja tõenäoliselt tuulepargist kõige rohkem mõjutatud vald. Juhime tähelepanu, et Pärnumaa mereplaneeringu peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ on punktis 8 põhimõte, mille kohaselt ei kavandata tuulikuid mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 5,2 meremiili (ca 10 km). Oluline on rõhutada ka asjaolu, et Kihnu omavalitsus oli toona üks peamisi Pärnumaa mereplaneeringu vaidlustajaid ja nendega seotud teemades tuleb kontrollida

Arvestame. Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava tegevuse asukoht üle arendusala vähima kauguse Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa alusel arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. Sealhulgas on kavas arvestada ka Eesti merealade planeeringus kasutatud põhimõtteid ja tuulikute kauguseid. Hoonestusloa ala asub Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

loamenetluses esitatud lahenduse vastavust planeeringule. Kihnu valla rolli meretuulepargi kavandamisel rõhutab ka Pärnumaa mereplaneeringu peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ sätestatud põhimõte 14.

Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus“ on selgitatud, et „tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. Kaabel, mis juhitakse maismaal paiknevasse alajaama, on kaetud isolatsioonikihiga ning see paigaldatakse mere põhja pinnasesse.“ Palume lisada Pärnumaa mereplaneeringust tulenev nõue, et tuulepargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - nullilähedane).

Arvestame. Täiendame KSH programmi peatükki 2.3 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus järgmise nõudega: Merekaablite valikul tuleb tagada Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringust tulenev nõue, et tuulepargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - nullilähedane).

Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus“ võrreldakse tuulikute kahte erinevat vundamenditüübi alternatiivi, milleks on gravitatsioonivundament ja vaivundament. Lisatud on, et sobiva vundamenditüübi valikul tuleb lisaks tuulikute kõrgusele ja merepõhja iseloomule arvestada kohalike olude iseärasustega, mis tagavad tuulepargi laine- ja jääkindluse. Palume lisada Pärnumaa mereplaneeringust tulenev nõue, mille kohaselt tuulikute rajamisel ei tohi kasutada rammitavaid (suurt ehitusaegset müra tekitavaid) vundamente. Lähtuvalt Pärnumaa mereplaneeringu nõudest mitte kasutada rammitavaid vundamente ja KMH programmis peatükk 4.1.2 välja toodust, et Liivi lahes on enamasti tegemist jäätuvate tingimustega, palume koostöös asjaomaste ekspertidega täpsustada, kas vaivundament on üldse reaalne alternatiiv.

Võetud teadmiseks, kuid programmi ei täiendata. Rammimisel on viidatud mürale ja vibratsioonile. Vaivundamente on võimalik installeerida auku ette puurides. Samuti on võimalik kasutada müra vähendavaid tehnoloogiaid, seega arvestame antud märkustega ning Pärnumaa mereplaneeringutingimustega ja Liivi lahe jääoludega. KMH aruande koostamise käigus koostatava eksperthinnangu põhjal valitakse eelnevalt nimetatud tingimusi arvestades parim lahendus.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus“ tuuakse välja, et tuulepark ühendatakse õhuliini pidi Kilingi-Nõmme või Sindi 330 kV alajaamaga. Pärnumaa mereplaneeringus on peatükis 3.8 „Meretranspordiväline taristu“ põhimõtte nr 4 kohaselt oluline tuulikute elektrikaablite asukohad lahendada selliselt, et paraneb ka Kihnu jaotusvõrgu ühenduse kvaliteet põhivõrguga. Elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse väljaselgitamiseks on eelnevalt vajalik läbi viia sotsiaalmajanduslik analüüs. Palume KMH programmi vastavalt täiendada.

Võetud teadmiseks, kuid KMH programmi ei täiendata. Elektrienergiaga varustatuse kvaliteedi hinnangul ei ole meie nägemusel otsest seost Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa menetlusega. Tegemist on pigem strateegilise küsimusega ning Kihnu elektrivarustatuse teema on mõistlik lahendada lokaalsel tasandil eraldiseisva projektiga, mis saareelanike vajadustega sobib – analoogselt teiste väikesaartega, lähtudes riiklikest strateegilistest arengukavadest ja võimalikust väikesest keskkonnamõjust. Eesmärgiks on leida selline lahendus, mis on kooskõlas Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga.

Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus“ tuuakse välja, et KMH raames hinnatakse maismaal erinevate alajaamade asukohtade alternatiivide keskkonnamõjud. Lõplik valik alternatiivide vahel tehakse ehitusloa taotluse käigus. Õhuliini pikkus on ca 30 km. Palume täpsustada õhuliini eeldatav pinge. Samuti palume täpsustada, kas hinnatakse ka õhuliini võimalikke alternatiivseid asukohti, sh erinevaid mõjusid. Juhime tähelepanu, et maismaal suunab ruumikasutust ja annab ehitusõiguse üldjuhul kohalik omavalitsus, seetõttu palume puudutatud kohalikud omavalitsused intensiivsemalt menetlusse kaasata.

Ei arvesta. Täiendame KMH programmi segaduse vältimiseks täpsemate selgitustega. Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside jaoks (vt KMH programmi joonis 2). Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu arendaja. Mõju hindamise ulatus on tuulepargi ala, merekaablite ala ja rannas asuv alajaam. Õhuliini eeldatav pinge on 330 kV, kuid seda täpsustab ilmselt põhivõrgu arendaja. Lähemalt kaasatud kohalikud omavalitsused on Kihnu ja Häädemeeste.

Programmi peatükis 3.12 „Arengustrateegia Pärnumaa 2030+“ on käsitletud maakonna arengustrateegiat „Pärnumaa 2030+“, mis kiideti heaks 2010. aastal. SA Pärnumaa Arenduskeskus on koostanud arengustrateegia “Pärnumaa 2035+” ja uuendanud selle tegevuskava aastateks 2019–2023. Kõik Pärnumaa seitse kohaliku omavalitsuse volikogu on selle heaks kiitnud 2018. aastal. Palume KMH programmis käsitleda arengustrateegiat “Pärnumaa 2035+”, mis on kättesaadav veebilehel https://parnumaa.ee/.

Arvestame ning täiendame KMH programmi lisades peatüki 3.14, mis käsitleb arengustrateegiat “Pärnumaa 2035+”.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

Maavalitsused lõpetasid Eestis tegevuse 01.01.2018. Seepärast palume üle vaadata viited Pärnu Maavalitsuse veebilehele ning viited ajakohastada. Pärnu maakonnas kehtivad maakonnaplaneeringud ja teemaplaneeringud, nende KSH aruanded on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel https://maakonnaplaneering.ee/. Ka kaasatavate peatükist palume kustutada maavalitsused.

Arvestame ning parandame KMH programmi vastavalt.

Programmi peatükis 4.1.2. „Klimaatilised tingimused sh tuuleolud, temperatuur ja jääolud“ on jääolude puhul viidatud 2014 teostatud uuringule. Teavitame, et Eesti mereala planeeringu koostamisel on läbi viidud alusanalüüs jääolude kaardistamiseks. Soovitame programmis kasutada ja viidata antud uuringule, kuna tegemist on uuemate andmetega. Soovi korral on Rahandusministeeriumil võimalik edastada ka vastavad kaardikihid.

Arvestame ja täiendame KMH programmi peatükki 4.1.2.

Programmi peatükis 4.1.4.“Taimestik ja loomastik“ joonis 9 käsitleb viigerhüljeste levikut Läänemere satelliitmärgistuse andmetel ning põhineb Helcomi andmetel. Teavitame, et Eesti mereala planeeringu koostamisel on läbi viidud alusanalüüs „Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang“. Uuringus on kokku kogutud olemasolevad viigerhüljeste telemeetriaandmed ja nende põhjal modelleeritud viigerhüljeste toitumisalad, puhkealad, sigimisalad ja talvitusalad. Soovitame programmis kasutada ja viidata antud uuringu tulemustele, kuna tegemist on uuemate ja täpsemate andmetega, kui seda on Helcomi andmebaas. Soovi korral on Rahandusministeeriumil võimalik edastada ka vastavad kaardikihid.

Arvestame osaliselt ning parandame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb mereimetajaid lisades sinna järgmise lause: „2019 aastal on valminud MTÜ Pro Mare poolt Eesti merealaplaneeringu alusuuringuna Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang.“

Programmi peatükis 4.3 „Sotsiaalmajanduslik keskkond“ kirjeldatakse piirkonda vaid asustuse ja maakasustuse ning ohtlike ettevõtete kaudu. Käsitlemata on aga jäetud meremajandus, sh

Arvestame ning täpsustame KMH programmi peatükki 4.3 järgmise lõiguga Liivi lahe piirkonnas on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. Kalapüük on rannakaluritele oluline sissetulekuallikas.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

kalandus. Kuna Pärnumaa mereplaneeringu koostamise käigus kõige olulisem teema kohalike omavalitsuste ja kalurite jaoks oli just tuulepargi võimalik mõju kalandusele, siis tuleb seda ka KMH programmis rõhutada ning aruandes põhjalikult hinnata. Pärnumaa mereplaneeringus on seatud nõue, et tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamisel tuleb hinnata sotsiaalmajanduslikke mõjusid (sh kalandusele) ja näha ette vajalikud leevendavad meetmed.

Tulenevalt käesoleva kirja punktist 11 palume KMH eksperdirühma kaasata lisaks ekspert või eksperdid, kes tegeleks sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamisega just majanduse ning kultuuri- ja sotsiaalsfääri poole pealt, eelkõige mõju Kihnu saare turismile ja kultuurile (UNESCO kultuuripärandi nimekirjas), piirkonna kalandusele, sadamamajandusele, tööhõivele ning visuaalsetele mõjudele. Programmi peatükis 1 „KMH osapooled“ on nimetatud valdkonnad ekspertide näol katmata. Hetkel KMH eksperdirühmas märgitud kultuurise, sotsiaal ja majandusliku keskkonna mõju hindajad on looduskeskkonna taustaga, st majanduse, sotsioloogia ja kultuuripärandi taustaga eksperdid on ekspertrühmast puudu. Peale vastavate eriala ekspertide kaasamist palume üle vaadata KMH programm, sh tabel 6 ning vajadusel viia sisse täiendused, sh vajadusel täiendavad uuringuvajadused.

KMH eksperdirühma kuulub ekspert, kelle vastutus ala on sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud. Samuti on tagatud piisav kompetents kultuuripärandi hindamiseks, mis on tekkinud läbi pikaajalise kogemuse erinevate planeeringutes sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamise. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb sotsiaalmajanduslikke mõjusid järgmiselt:

„Arvestades analoogilist projekti Loode-Eesti meretuulepargi arendamisel, kus on koostatud praeguseks hetkeks KMH aruanne, on antud valdkonnas olulised teemad, mille mõju on vaja hinnata järgmised:

▪ Mõju majandusele ja tööhõivele sh

kalandussektorile

▪ Mõju piirkonna turismile

▪ Mõju kohalikule kogukonnale sh

kogukonna kaasamisele

▪ Mõju inimese tervisele- ja heaolule

▪ Mõju varale

Sotsiaalmajandusliku mõju hindamise tulemusena tuuakse iga valdkonna (majandusareng, kalandussektor, tööhõive, turism, kogukond) kohta välja võimalikud mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert hinnangu, kas tuulepargi rajamisel on vastavale valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale -2 (oluline negatiivne) kuni +2 (oluline positiivne)“.

Programmi peatükis 5 „Hindamismetoodika kirjeldus“ palume selguse mõttes märkida, et KMH

Arvestame osaliselt. KMH viiakse läbi sisu poolest vastavalt kehtivale seadusandlusele, st et igal juhul arvestatakse ehitusaegseid, kasutusaegseid ja likvideerimisaegseid mõjusid.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

raames hinnatakse kavandatava tegevuse ehitamisaegseid, kasutamisaegseid ja likvideerimisaegseid mõjusid (vajadusel viidata ka ptk-le 7.2). Juhime tähelepanu, et peatüki 5 viimase lõigu viimane lause lõpeb poole pealt, tabelit 6 lk 35 ei ole. Peatükis 7.3 „Mõjutatavad keskkonnaelemendid“ lk 44 lõpeb samuti viimase lõigu viimane lause poole pealt.

Täiendame selguse huvides KMH programmi vastavalt ettepanekutele. Ülejäänud tehnilised märkused on tekkinud faili ümbersalvestamisest teise formaati - lõigud jätkuvad järgmistel lehekülgedel, midagi tegelikult kadunud ei ole. Kindlasti kontrollime need programmi uuendamisel üle ning likvideerime võimalikud tehnilised vead.

KMH programmis läbivalt on sulgudes viited, mis ei avane – (vt Error! Reference source not found).

Arvestame. Korrigeerime KMH programmi läbivalt.

KMH programmis on tuginetud nii Pärnu maakonna planeeringule (kehtestatud 29.03.2018) kui ka Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringule (kehtestatud 17.04.2017). Programmi erinevates peatükkides aga viidates Pärnu maakonnaplaneeringule tegelikult mõeldakse Pärnumaa mereplaneeringut. Selguse huvides palume erinevad maakonnaplaneeringud eristada.

Arvestame ning korrigeerime vastavalt KMH programmi ning kasutame läbivalt nimesid Pärnu maakonna planeering ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering.

Programmi peatükis 7.1 „Käsitlusala ulatus ja mõjuala ulatuse täpsustamine“ on toodud, „et keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, ning nii kaugele, kui need mõjud tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala ning väljaspool seda arendusala servast vähemalt 1 km raadiuses asuv piirkond“. Rahandusministeerium on seisukohal, et käsitlusala ja mõjuala ulatus ei ole piisav ja seda tuleb laiendada.

Arvestame. Täiendame KMH programmi teksti peatükis 7.1 Käsitlusala ulatus ja mõjuala ulatuse täpsustamine järgmise lõiguga: Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, ning nii kaugele, kui need mõjud tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH aruandes vastavate keskkonnamõju hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides.

Kui mõjuala ulatust ei ole võimalik KMH programmis määrata, siis tehakse seda KMH koostamise käigus.

Arvestades, et koostatavas Eesti mereala planeeringus on tuuleenergeetika arendamise peatükis KMH tasandile välja toodud tingimused,

Arvestame. Täname täpsustuse eest. Käesolevaga teavitame, et nii Lennuamet, Veeteede Amet kui ka PPA on menetlusse kaasatud ning kaks esimest neist on nimetatud punktides ka oma arvamust avaldanud ning need võetakse vastavalt asjakohasusele KMH programmi täiendmaisel ka arvesse.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

mis lähtuvad sotsiaal-majanduslike mõjude hindamisest, on nendega otstarbekas ka antud KMH programmi koostamisel arvestada. Nendeks on:  kattumisel veeliiklusaladega täpsustada tuulikute paiknemine ja veeliikluse toimimine koostöös Veeteede Ametiga, põhinedes ajakohastele andmetele ja hinnates mõju laevaliiklusele (mh nii teekonna pikenemisest tulenevat majanduslikku mõju kui ka liikluse piiramise ja tihenemisega kaasnevat riskitaseme tõusu). Antud juhul kattub kavandatava meretuulepargiala Pärnumaa mereplaneeringus määratud veeliiklusaladega.  navigatsioonisüsteemide häiringute vältimiseks teha koostööd Lennuametiga. Antud juhul võib kavandatav meretuulepargiala kattuda Ruhnu- Pärnu lennukoridoriga.  mereseireradarite mereraadioside töövõime tagamiseks ning riigipiiri kaitseks teha koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga. Vajadusel tuleb läbi viia uuring seireradaritele avalduva mõju täpsustamiseks ning kompensatsioonimeetmete määramiseks. Antud juhul piirneb kavandatav meretuulepark riigipiiriga ja seetõttu on vajalik täpsustada seireradaritele avalduv mõju.

KMH programmi täiendatakse peatükis 2.2 Kavandatava tegevuse asukoht järgmise lausega: Arvestada tuleb ka sellega, et tõrgeteta on tagatud riikliku tähtsusega seireradarite töö ning selles osas tuleb koostööd teha vastavate ametkondadega.

Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande peatükis 4.4.1.6 on välja toodud energiatootmise sotsiaal-majanduslikud mõjud, sh visuaalsed mõjud. Selle kohaselt on tuulikutel 10- 16 km kaugusel rannikust visuaalne mõju selgelt olemas (Tabel 4.5.1.4-3. hinnanguklassi punkt 5. 137 m kõrgune tuulik 10-16 km rannikust tõmbab selgelt vaataja tähelepanu nt kontrasti, värvi, tekstuuri, helgi kui liikumisega). Seetõttu ei piisa KMH programmis välja toodud käsitlusalast visuaalsete mõjude hindamiseks. Samuti võib olla mitmeid sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mis avalduvad maismaal/sadamaalas (nt teenused/töökohad).

Arvestame. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb visuaalse mõjude hinnangut Eesti merealade planeeringu ja Pärnumaa mereplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt järgmise lõiguga: Vastavalt Eesti merealaplaneeringule tuleb visuaalse mõju vähendamiseks koondatakse tuulikud võimalikult kompaktsetesse gruppidesse, mille eesmärk on silmapiiri liigendamine, et vältida lausalist kaetust tuulikutega. Tuulikute visuaalse mõju vähendamiseks on võimalus viia lähimad tuulikud rannikust kaugemale või kavandada vabad vaatekoridorid läbi tuulealade. Tuulikute viimine kaugemale merealale võib olla küll positiivse mõjuga visuaalsete häiringute vähendamisel, samas tõstab see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab laiemat elanikkonda sotsiaalmajanduslikult. Eesti oludes muudaks see tuule-energeetika arendamise merel sisuliselt ebareaalseks, kuna meri muutub sellises kauguses tuulikute rajamiseks liiga sügavaks, osaliselt tuleks ette Läti piir ja lisaks oleks ohtu seatud kliima-eesmärkide täitmine. Eelnevast lähtudes võetakse KMH

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

Palume eeltoodust lähtuvalt KMH programmi sotsiaal-majandusliku mõju osa täiendada ning seoses sellega üle vaadata ka KMH käsitlusala ulatus. Vastasel korral Pärnumaa mereplaneeringus tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamiseks (sh ehitustegevus) ja opereerimiseks määratud ning ka KMH programmi peatükis 3.11 välja toodud põhimõtteid pole võimalik täita.

aruande koostamisel lähtekohaks võimalike vaatekoridoride põhimõtteliste asukohtade väljaselgitamise. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb sotsiaalmajanduslikke mõjusid järgmiselt:

„Arvestades analoogilist projekti Loode-Eesti meretuulepargi arendamisel, kus on koostatud praeguseks hetkeks KMH aruanne, on antud valdkonnas olulised teemad, mille mõju on vaja hinnata järgmised:

▪ Mõju majandusele ja tööhõivele sh

kalandussektorile

▪ Mõju piirkonna turismile

▪ Mõju kohalikule kogukonnale sh

kogukonna kaasamisele

▪ Mõju inimese tervisele- ja heaolule

▪ Mõju varale

Sotsiaalmajandusliku mõju hindamise tulemusena tuuakse iga valdkonna (majandusareng, kalandussektor, tööhõive, turism, kogukond) kohta välja võimalikud mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert hinnangu, kas tuulepargi rajamisel on vastavale valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale -2 (oluline negatiivne) kuni +2 (oluline positiivne)“.

KMH käsitlusala täpsustamisel tuleb arvestada ka võimalike kumulatiivsete mõjudega. Näiteks Vabariigi Valitsus on 19.12.2019 korraldusega nr 313 algatanud hoonestusloa menetluse 76 tuulikuga pargi kavandamiseks Liivi lahte, mis jääks nii Kihnu saarest kui ka Pärnu maakonna mandriosast 24–30 kilomeetri kaugusele. Pärnumaa mereplaneeringus on sätestatud nõue, et tuulepargi hoonestusloa KMH läbiviimisel tuleb arvestada teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte.

Ei arvesta. Käesoleval hetkel puudub piisav andmestik teise tuulepargi ja sellega seonduvate keskkonnamõjude kohta, et hinnata kumulatiivseid mõjusid. Seesugust koosmõju saab hinnata ainult selle projekti mõjuhindamise raames, mis on oma menetlusega esimesest projektist ajaliselt tagapool. Küll oleme valmis jagama omapoolse mõjude hindamisega seonduvat infot teise arendajaga, et mõjud saaksid nende kui vähem edasi jõudnud projekti menetluse raames hinnatud.

Programmi tabelis 5 „Kavandatava tegevuse eeldatavad mõjuallikad“ on pakutud, et töötavad tuulikud meretuulepargis ei avalda mõju kalastikule. Pärnumaa mereplaneeringus mereäärsete kohalike omavalitsuste ja kalurite esindajate jaoks oli mõju kalastikule aga peamine

Arvestame. Täiendame KMH programmi. Mõju hindamisel kalastikule kaasatakse TÜ EMI kalanduseksperdid, kes on olnud kaasatud ka Loode-Eesti meretuulepargi mõju hindamisel. KMH programmi mõjude eelhindamise käigus on selge, et kalade rände ja kudealadele võib tekkida mõju ehitustegevuse käigus. Käitamise ajal olulist mõju pelaagilistele kaladele ette

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

küsimus. Seepärast on Pärnumaa mereplaneeringus selgelt fikseeritud nõue, et täpsustatakse mõju kalade rändele ja kudemisele (täpsustades planeeringuga määratletud sügisräime kudealade võimalikud asukohad tuuleenergeetika arenduspiirkonna sees ning määratakse tingimused kudealade säilitamiseks), mis on aluseks arenduspiirkonna sees täpsemate tuulikupargi alade määramisel. See on vajalik olulise negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks ja leevendamiseks nii ehituse aegselt kui opereerimise (sh teenindamine) ajal. KMH läbiviimisel on vaja tagada, et olulised kalakudealad ja rändeteed säilivad. Palume märkida, et tuulikud võivavad avaldada negatiivset mõju kalastikule (seda enam, et tabelis 6 on mõju märgitud)

pole näha, sest tuulikute puhul on tegemis staatiliste objektidega, millel mõju eeldatavasti puudub, kuna tuulikute asukoht ja kalade kudealad ei kattu tänu sügavuste erinevaustele. KMH programmis peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6, mis käsitleb mõju Kalastikule on ette nähtud, et KMH käigus viiakse muuhulgas läbi räimeuuring, mille põhjal hinnatakse siiski ka mõjusid pelaagilistele liikidele.

Programmi tabelis 6 „Eeldatavad mõjud, prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus“ palume arvestada Pärnumaa mereplaneeringu peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ sätestatud ja KMH programmi peatükis 3.11 nimetatud tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamisel ja opereerimisel ettenähtud kõiki põhimõtteid.

Arvestame. Kindlasti tuleb KMH aruande koostamisel arvestada, et aruanne vastab kõikidele p 3.11 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus toodud tuulenergeetikale esitatavatele tingimustele. KMH-s on asjakohane esitada tingimused, millega peab arvestama tuulepargi projekteerimisel, ehitamisel, käitamisel ja likvideerimisel.

Programmi tabelis 6 „Eeldatavad mõjud, prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus“ visuaalse mõju juures on märgitud, et eeldatavalt on tegemist väheolulise mõjuga ja viidatud on Hendrikson&Ko OÜ 2010. aastal valminud tööle „Neugrundi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne“. Teavitame, et Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande 4 peatükis 4.4.1.6 on välja toodud energiatootmise sotsiaalmajanduslikud mõjud, sh visuaalsed mõjud, mis tuginevad uuematele andmetele, kui 2010. Aruandes väljatoodule tuginedes võib eeldada, et 10-16 km kaugusel asuvad tuulikud, mille kõrgus on vähemalt 200 m, ei ole väheolulise visuaalse mõjuga. Seetõttu palume KMH programmi täpsustada.

Arvestame. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb visuaalse mõjude hinnangut Eesti merealade planeeringu ja Pärnumaa mereplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt järgmise lõiguga: Vastavalt Eesti merealaplaneeringule tuleb visuaalse mõju vähendamiseks koondatakse tuulikud võimalikult kompaktsetesse gruppidesse, mille eesmärk on silmapiiri liigendamine, et vältida lausalist kaetust tuulikutega. Tuulikute visuaalse mõju vähendamiseks on võimalus viia lähimad tuulikud rannikust kaugemale või kavandada vabad vaatekoridorid läbi tuulealade. Tuulikute viimine kaugemale merealale võib olla küll positiivse mõjuga visuaalsete häiringute vähendamisel, samas tõstab see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab laiemat elanikkonda sotsiaalmajanduslikult. Eesti oludes muudaks see tuule-energeetika arendamise merel sisuliselt ebareaalseks, kuna meri muutub sellises kauguses tuulikute rajamiseks liiga sügavaks, osaliselt tuleks ette Läti piir ja lisaks oleks ohtu seatud kliima-eesmärkide täitmine. Eelnevast lähtudes võetakse KMH

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

aruande koostamisel lähtekohaks võimalike vaatekoridoride põhimõtteliste asukohtade väljaselgitamise.

Programmi tabelis 6 „Eeldatavad mõjud, prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus“ visuaalse mõju juures on märgitud, et mõju hindamiseks teostatakse fotomontaažil põhinev visualiseering maismaa erinevatest punktidest. Palume Pärnumaa mereplaneeringu koostamisel üleskerkinud probleemidest tulenevalt maismaa hulka arvestada ka Kihnu saar, mis jääb kavandatavale tuulepargile kõige lähemale. Punktide valikul palume teha koostööd kohalike omavalitsustega ja kogukondadega.

Arvestame. Kasutame visualiseeringute loomisel samu põhimõtteid, mida kasutati Eesti mereala planeeringu keskkonnamõjude hindamisel. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb visuaalse mõjude hinnangut järgmise lausega: Mõju hindamiseks teostatakse visualiseeringud rannikualadel analoogiliselt Loode- Eesti meretuulepargi visualiseeringutega (Kihnu, Häädemeeste). Koostatakse staatilised visualiseeringud.

Programmi peatükis 7.2 „Eeldatavad mõjuallikad“ on märgitud, et võimalikeks mõjuallikateks on eelkõige need meretuulepargi rajamise ja käitamisega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda ranniku lähistel. Palume lauset täiendada ja lisada lause lõppu „ja rannikul“. Nimelt kavandatav tegevus võib mõjutada ka rannikul toimuvaid tegevusi (nt tööhõive) või kavandatava tegevuse mõjud võivad rannikule ulatuda (nt visuaal). Samuti palume lisada selgitus, miks hinnatakse kavandatava tegevuse ehitusaegseid, kasutusaegseid ja lammutamisaegseid mõjusid. Näiteks võiks selgitusena lisada, et erinevatel tuulikupargi perioodidel võivad avalduda erinevat tüüpi olulised mõjud, mis kõik vajavad KMH raames hindamist ja vajadusel KeHJS § 33 kohaste keskkonnameetmete rakendamist.

Arvestame ja täiendame KMH programmi peatükki 7.2 Eeldatavad mõjuallikad ning korrigeeritud lause on järgmine: Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need meretuulepargi rajamise ja käitamisega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda ranniku lähistel ja rannikul. Samasse peatükki lisatakse ka lause: Erinevatel perioodidel võivad avalduda erinevat tüüpi olulised mõjud, mis kõik vajavad KMH raames hindamist ja vajadusel KeHJS § 33 kohaste keskkonnameetmete rakendamist, kuigi 2010 aasta seaduse redaktsioonis vastavat teemat kajastatud ei ole.

Programmi peatükis 8 „KMH koostamise ja menetlemise ajakava“ kohaselt teostatakse uuringuid eeldatavalt üks aasta. Tabelis 6 on aga fikseeritud, et mitmete kalastiku uuringute läbiviimise kestvuseks on kaks aastat. Palume ajakava üle vaadata ja vajadusel parandada.

Arvestame ning korrigeerime KMH programmi Tabelit nr 7 järgmiselt: Uuringute tegemiseks vajaliku aja jooksul, eeldatavalt kuni 2 aastat.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

Programmi tabelis 7 „KMH läbiviimise eeldatav ajakava“ nähtub, et otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Asjaomane asutus esitab 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest otsustajale KMH programmi kohta seisukoha. Tabelist 8 nähtub, et Rahandusministeerium on asjaomane asutus. Viitame, et antud juhul on Rahandusministeeriumi teavitatud 02.01.2020 kirjaga nr 16-7/19-3404- 004 hoonestusloa menetluse ja KMH algatamisest ning 11.03.2020 kirjaga nr 16-7/19-3404-008 KMH programmi avalikustamisest. KMH programmile eelnevalt seisukohti küsitud ei ole. Sellest lähtuvalt leiame, et programmis kajastatud menetluskäik tekitab segadust. Palume KMH programmi ajakava vastavalt korrigeerida, et menetluskäik oleks selge nii asjaosalistele kui ka avalikkusele.

Arvestame. Parandame ebatäpsuse KMH programmi korrigeerides tabelit 7.

Programmi tabelisse 8 „KMH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise põhjendusega“ palume piirkonna elanike ja ettevõtete, laiema avalikkuse ja keskkonnaorganisatsioonide alla lisada Pärnu maakonna kalureid ühendav organisatsioon MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu. Asjaomaste asustuste alla lisada ka: a. Maaeluministeerium kalandust puudutavates küsimustes; b. Päästeamet, kes peab vajadusel teostama päästeoperatsioone tuulepargis; c. Lennuamet seoses Ruhnu-Pärnu lennukoridoriga; d. Politsei- ja Piirivalveamet seoses mereseireradarite, mereraadioside töövõime ja riigipiiri kaitse küsimustega.

Arvestame ning kaasame MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu ning asjaomaste asutuste alla Maaeluministeeriumi, Päästeameti, Lennuameti ning Politsei- ja Piirivalveameti.

Programmi peatükis 9.1 „Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine“ on fikseeritud, et laiemat avalikkust teavitab Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Amet KMH programmi ja

Selgitame, et arendusala asub riigivetes, st see ei kuulu ühegi konkreetse kohaliku omavalitsuse territooriumile, mistõttu puuduvad alaga otseselt seotud üldkasutatavad hooned või sellised kohad, mida isikud igapäevaselt kasutaksid.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt: väljaandes Ametlikud Teadaanded, maakonnalehtedes, kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas ja vallavalitsuste veebilehtedel. Juhime Teie tähelepanu, et 18.03.2020 seisuga ei olnud KMH programmi avaliku väljapaneku teadet ei Kihnu ega Häädemeeste Vallavalitsuse veebilehtedel. Kui KMH programmis seatakse ülesandeks vastavad teated valdade veebilehtedel avaldada, siis tuleb Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Ametil nende avaldamine ka tagada. Kuna tegemist on nii olulise ruumilise mõjuga objekti kavandamisega, siis peavad vastavad KMH ja hoonestusloa taotlemisega seotud materjalid ja teated olema huvitatud isikute jaoks lihtsasti kättesaadavad. Soovitame need koondada ühte kohta.

Küll on aga nõustume, et on asjakohane kaasata arendusalaga piirnevaid kohalikke omavalitsusi – Kihnu ja Häädemeeste, keda avalikustamisest aegsasti ametliku e-kirjaga ka teavitati. Siinkohal on vastutus ka kohalikel omavalitsustel vajadusel oma elanikke sellisest menetlusest teavitada, pannes teated üles nt oma kodulehele ja ka nende hinnangul vajalikesse ja sobilikesse avalikesse kohtadesse. Edaspidise arusaamatuse vältimiseks kinnitame, et järgmistes etappides avaldatakse teated Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, Pärnu Postimehes ning palutakse need Kihnu ja Häädemeeste vallal avaldada oma koduleheküljel ning mõlemale vallale saadetakse ka lihtsalt prinditavas formaadis teavitused avalikku kohta ülespanemiseks. Loodame, et kohalikud omavalitsused seda ka teevad. Vastavalt TTJA otsusele täiendame KMH programmi laekunud ettepankutega ning esitame KMH programmi uuesti avalikustamiseks.

13. SaareWindE nergy, 30.03.2020

Sissejuhatuses märgitakse et: tulenevalt KeHJS § 56 lõikest 12 kohaldatakse Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõjude hindamisele hoonestusloa taotluse esitamisel (27.02.2010) kehtinud KeHJS redaktsiooni … Keskkonnamõju hindamise programmi dokumendi sisu osas palume lähtuda kehtiva KeHJS-e nõuetest. On väga keeruline on aru saada, millise seaduse redaktsiooni alusel KMH läbi viiakse. Mis on sisu osa, millele rakendatakse kehtiva KeHJS nõudeid? Missugune osa KMH’st on mitte sisu osa? Millise seaduse redaktsiooni põhjal on koostatud peatükis 8 esitatud KMH koostamise ja menetlemise ajakava (sh nt tabel 7)? Palume vastuseid esitatud küsimustele ja teeme ettepaneku viia KMH läbi võimalikult arusaadaval viisil ja kui see ei ole võimalik, siis KMH programmis ja hiljem KMH aruandes anda pidevalt teada (nt joonealuste märkustega), millisest seaduse redaktsioonist parasjagu programmis/aruandes lähtutakse.

Ei arvesta. Hoonestusloa KMH menetlus viiakse protseduuriliselt läbi vastavalt taotluse hetkel kehtinud KeHJS nõuetele. KMH sisu osas lähtutakse käesoleval hetkel kehtivast Keskkonnaministri 01.09.2017 määrusest nr 34 – sh hinnatakse ehitusaegset, käitamisaegset ja likvideerimisaegset mõju, millest viimast vanemate KeHJS-e redaktsioonide järgi hindama ei peaks. Meie eesmärk on saada võimalikult kaasaegse sisuga aruanne, mitte lähtuda 2010. aastal kehtinud nõuetest sisu osas. Joonealuseid märkuseid ei lisata.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

Mitu tuulikut kavatsetakse püstitada? Ametlikes Teadannetes avaldatud teates ja KMH programmis (ptk 2.1) esitatud andmed on vastuolulised. Mitme tuuliku püstitamist taotleti hoonestusloa taotluses ja mitme tuuliku püstitamise kohta tegi Vabariigi Valitsus 19.12.2019 otsuse?

Selgitame. Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt.

Peatükis 2.1 väidetakse: arendusala äärmised tuulikud paiknevad rannikust ca 16 km kaugusel. Tegemist on valega, nt joonisel 5 esitatud ligikaudsed asukohad on isegi lähemal kui 10 kilomeetrit Kihnu saare rannikust (võrdle jooniseid 1 ja 5).

Arvestame osaliselt. Siinkohal oli tegemist ebatäpsusega: ranniku all mõeldi mandri ehk Häädemeeste rannajoont. Kihnu saart arvestati eraldi. Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava tegevuse asukoht üle arendusala vähima kauguse Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa alusel arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega.

Peatükis 2.3 märgitakse, et vaivundament ei ole tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete jääolude korral. Kui see on Arendaja ja KMH eksperdi arvates nii, siis miks seda sisuliselt mittereaalset alternatiivi tutvustatakse reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjelduses? On ju ilmselge, et Liivi laht on regulaarsete jääoludega mere osa (seda on ka märgitud ptk 4.1.2).

Ei arvesta. Vastav hinnang koostatakse KMH aruandes, kus võrreldakse erinevaid alternatiive ja kaalutakse nende riske, positiivseid ja negatiivseid omadusi.

Peatükis 2.3 väidetakse et alajaama võimsus on 330 kv. Mida on siiski mõeldud, sest kv ei ole võimsusühik?

Arvestame. Parandame vea KMH programmis. Mõeldud on siiski pinget.

Peatükis 4.1.4 on viidatud uuringule Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut: „Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“, 2014. Kas tegemist on avalikult kättesaadava uuringuga, milliselt internetiaadressilt?

Täpsustame. Kõik uuringud, mille alusel KMH aruandes koostatakse mõjude hinnang linnustikule viidatakse ja esitatakse koos KMH aruandega misjärel on kõigil võimalik kogu materjaliga tutvuda. Valikuliselt üksikute uuringute avaldamine võib viia ebatäpsete järeldusteni, mistõttu on mõistlik avaldada kasutatud uuringud tervikuna, koos ülevaatliku järeldusega ja hinnangu tulemusega.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

Peatükis 6.2 väidetakse et piirkonnas ei ole planeeritud teisi projekte, mis võiksid Pärnu lahe linnualale olulist mõju avaldada. Samas on joonisel 1 esitatud mitmed veeliiklusalad, mis omavad eeliskasutust pärast nende vormistamist laevateedeks. Elementaarse loogika kohaselt on ala võimalik laevateeks vormistamine ilmselgelt „muu planeeritud projekt“. Palun selgitada vastuolu ja vajadusel korrigeerida KMH programmi.

Ei arvesta. Alale jääv laevatee ei ole selline projekt, millel on koosmõjus tuulepargiga kumulatiivne oluline mõju linnualale. Alal olev laevatee ei ole Veeteede Ameti kinnitusel tuulepargi arendusel takistuseks, kuna piirkonnas on olemas alternatiivne laevatee.

Peatükis 6.4 on väidetud: piisava vahemaa tõttu jäävad Kihnu loodusala, Kabli linnu- ja loodusala, Luitemaa loodusala, Orajõe loodusala ja Metsapoole loodusala ning nende alade kaitse- eesmärgiks olevad elupaigatüübid ja liikide elupaigad võimalike mõjude ulatusest väljapoole. Selline väide ilma põhjaliku asjakohase selgituseta on õõnes ja tõenäoliselt väär. Vajalik on välja tuua vähemalt nende kõigi alade kaitse- eesmärgiks olevad loodusväärtused, millest võiks teha loogilise eelduse mõju puudumise kohta. Näiteks Kihnu loodusala puhul kaitstakse teiste seas hallhülge ja viigerhülge elupaiku – tegemist on piisavalt suure liikumisareaaliga liikidega, kelle puhul ei saa kergekäeliselt ja dokumenteerimata välistada mõju puudumist. KMH programmis pole välja toodud materjali olemasolevate ja avalikult kasutatavate linnustiku uuringute kohta. Ilma sellekohase informatsioonita antud järeldus (Tõenäoliselt pole Pärnu lahe linnuala kaitse- eesmärgiks olevate liikide soodsale seisundile avalduvate negatiivsete mõjude avaldumise tõenäosus suur, kuid seda välistada antud etapis siiski ei saa.) arusaamatu ja motiveerimata. Nõustuda saab seisukohaga, et negatiivset mõju ei saa välistada.

Ei arvestata. Selgitame, et KMH programm sisaldab antud mõjude osas nö eelhinnangut - tuvastamaks olulised keskkonnamõjud. See aga ei tähenda, et KMH koostamise käigus vajadusel KMH programmi järeldusi ei täpsustataks. Mis puutub loodusalade võimalikesse mõjudesse, siis KMH aruande koostamise protsessis viiakse läbi Natura 2000 asjakohane hindamine ning selle tulemusena selgub projekti mõju läheduses asuvatele loodusaladele ja kaitstavatele liikidele ning määratakse vastavad leevendusmeetmed. Muuhulgas tuleb Natura 2000 hindamine läbi viia igal juhul, kui negatiivsete mõjude avaldumist välistada ei saa. Seega, arvestades, et eelhinnangu põhjal järeldades teatud loodusaladel negatiivseid mõjusid välistada ei saa, viiakse KMH koostamisel läbi vajalikud uuringud ja koostatakse mõjuhinnang loodusaladele.

Tabel 5. Millise loogika alusel puudub ehitustegevusel mõju käsitiivalistele (aga on nt linnustikule) ja puudub õlireostuse risk (õlireostus ongi ainuke avariiolukorra risk, see ei ole ju realistlik)? On öeldud, tuulikupargi kasutamisel

Ei arvestata. Mis puudutab ehitustegevuse võimalikku mõju käsitiivalistele, siis selles osas jäävad eksperdid oma seisukoha juurde, et mõju käsitiivalistele puudub või on väheoluline, kuna ehitustegevus – s.o tuulikute püstitamine toimub enamasti päevavalguses ning käsitiivalised kasutavad

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

puudub mõju merepõhja elustikule ja elupaikadele, kuidas nii, vundamendid jäävad ju merepõhja ja mõjutavad seda? Samuti on loogiline, et lammutamine (mis on sisuliselt ehitamise nö alamliik) hõlmab samu tegevusi, mis ehitamine – seega jääga seotud ja navigatsiooniriskid on asjakohased ka lammutamisel.

staatiliste objektidega kokkupõrgete vältimiseks kajalokaatoreid, mistõttu järeldame, et olulist mõju ehitusperioodil käsitiivalistele ei avaldu. Asjakohane õnnetusriskide hinnang koostatakse ehitusprojekti koostamise käigus. KMH ülesanne ei ole hinnata kõiki teoreetilisi õnnetusriske vaid tavapärase tegevusega seotud riske. Tuulikute näol on tegemist staatiliste merepõhjas asuvate objektidega, millel puudub oluline negatiivne kasutusaegne mõju merepõhjale, sest puudub mehaaniline merepõhja setete ja elustiku mõjutamine. Leidub hulgaliselt kirjandusallikaid, milles on viidatud, et merepõhjas asetsevate staatiliste objektide puhul toimub pigem elurikkuse kasv nn kunstlike riffide tekkimise tõttu. See tähendab, et tekib juurde elu- ja toitumispaiku nii kaladele, merelindudele kui ka hüljestele. Mõju setetele ja mereelustikule avaldub peamiselt ehitusfaasis, mil vastavat vundamendialust ala valmistatakse ette vundamendi paigaldamiseks. Selle tegevuse käigus muudetakse vundamendialusel alal osaliselt merepõhja elustikukooslust, kuid rõhutame, et koosluse ja elurikkuse muutus oleneb setete materjalist. Lammutusaegseid mõjusid käsitletakse samaväärsena ehitusaegsete mõjudega. Vastav mõju selgitatakse välja KMH käigus.

Merepõhja elustik ja elupaigad. Ehitusgeoloogiline uuring viiakse uuringualal läbi sonaruuringuna mille põhjal määratakse aluspõhja ehituslikud põhiomadused. Kas väidate et sonaruuringuga on võimalik tuvastada ehitusgeoloogilised tingimused sedavõrd täpselt (nt merepõhjasetete koostis ja erineva koostisega kihtide paksus, samuti vajalik info insenertehnilisteks arvutusteks) et oleks võimalik hinnata millise pindalaga on rajatavad vundamendid, millises mahus toimub merepõhjasetete ümberpaigutamine vundamentide asukohtade ettevalmistamiseks, kui suures koguses paisatakse veesambasse nii vundamentide kui kaablite paigaldamisel meresetteid (ja milliste omadustega / settimiskiirusega need on) jms? Tabelis allpool, jaotuses Merepõhja setted ja rannaprotsessid, on räägitud geofüüsikalisest profileerimisest, palun selgitada detailsemalt kavandatava uuringu sisu, mõistmaks kas see on piisav küsimustele vastamiseks. Linnustik. Märgitakse, et 2012-2014

Selgitame. Ehitusgeoloogiline detailne uuring tehakse siis, kui tehakse ehitusprojekt. Enne seda on vaja määrata tuulikute asukohad. Kogu arendusala esmaseks uurimiseks on arendaja hinnangul sobiv kaasaegne sonar-tüüpi uuring. Setteid hindab vastav ekspert, uuringud ja nende tulemused selgitatakse täpsemalt lahti KMH aruandes. Nimetatud uuringute, KMH aruande ja eelprojekti koostamise käigus selguvad tuulikute võimalikud asukohad, millele tehakse hiljem põhjalik ehitusgeoloogiline uuring. See uuring on oluline tehnilise ehitusprojekti koostamiseks, mitte hoonestusloa KMH jaoks, mistõttu sellise detailse uuringu tegemist mõjude hindamiseks ekspertide poolt käesolevas etapis ette ei nähta. Oleme seisukohal, et linnustiku kohta olemas on piisavalt andmeid varasematest uuringutest, mille tulemuste põhjal on võimalik teha järeldusi arendusprojektiga kaasnevate võimalike oluliste mõjude osas. Muuhulgas selgitame, et uuringu läbiviimisel ja järelduste koostamisel kasutatakse algandmete hankimiseks nii olemasolevaid kirjalikke allikaid ning vajadusel viiakse läbi ka vaatluseid. St, et uuring kui selline ei tähenda automaatselt loodusvaatluse läbiviimist, vaid on oma olemuselt eksperthinnang, mis koosneb parimast võimalikust teadmisest, mis pärineb erinevatest allikatest. Piirkonnas eelnevalt läbiviidud uuringud:

1. Radariuuring („Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“), kui kõige täpsem Liivi lahe piirkonnas läbi viidud uuring, mis koostatigi konkreetse

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

on läbi viidud uuring (palun teavitada selle internetis kättesaadav aadress) ning ei ole märgitud KMH raames teostatavtest uuringutest. Kas tõepoolest ei ole vajalik nüüd, aastaid hiljem, teostada täiendavaid ja uusimat informatsiooni andvaid uuringuid?

arendusprojekti raames, Selle uuringu tulemusi on arendaja oma projektis juba ka arvestanud ja arendusala ka vähendanud ning muutnud. Vaatamata sellele, et vaatlusala ei kata täpselt arendusala, siis annab Liivi lahe osas piisava ülevaate järelduste tegemiseks, sest tegemist on linnustiku-seire statistiline uuringuga, mis annab infot piirkonnas esinevate linnuliikide ja nende rände kohta.

2. Eesti Energia on tellinud linnustiku uuringu Tartu Ülikoolist, mis puudutab Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2012-2014. Töö teostaja: Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut

3. Linnustiku pesitsuse uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2019. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing

4. Linnustiku rände uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2016. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing

5. Eesti mereala planeeringus esitatud olulisemad linnustiku uuringute tulemused ja järeldused, mis hõlmavad ka Liivi lahe piirkonda.

KMH põhiaruande koostamiseks ning olemasolevate teadmiste ja andmete valideerimiseks oleme reserveerinud siiski võimaluse vastavalt eksperdi otsusele vajadusel läbi viia täiendav linnustiku uuring - lennu- või laevaloendusega. Loodusvaatluse seiretihedus ja detailne metoodika määratakse ekspertide poolt, lähtudes uuringu koostamisel selguvast andmete täpsustusvajadusest.

14. VA, veeteede amet 27.03.2020 nr 6-3-1/608

Kavandatav meretuulepark hakkab mõjutama piirkonna laevaliiklust, peamiselt Pärnu sadamat külastavate kaubalaevade liikumisteid. Sellest tulenevalt palume KMHs hinnata tuulepargi mõju piirkonna laevaliiklusele. Juhime tähelepanu, et Kihnu saarest lõunasse ulatuva madaliku ja tuulepargi vahel peab olema laevaliiklusele tagatud ohutu laiusega läbipääs. Ohutu läbipääsu asukoha ja laiuse määramisel palume juhinduda PIANCi (The World Association for Waterborne Transport Infrastructure) aruandest „MarCom Wg 161 Interaction Between Offshore Wind Farms and Maritime Navigation 2018“. Laevaliiklusele sobiliku läbipääsu asukoha ja laiuse määramisel tuleb teha koostööd Veeteede Ametiga. Teema käsitlemisel palume arvestada Pärnu sadamat külastatavate laevade mõõtmetega, piirkonna liiklustihedusega ning asjaoluga, et tuulepargi rajamine koondab laevaliikluse kitsamale alale ja

Arvestame. KMH protsessis teeme koostööd nii Veeteede Ameti kui ka Pärnu sadamaga. Arvestame laevade ohutu läbipääsu ja laevatee laiuse määramisel Teie poolt viidatud aruannet. Vastav täpsustus lisatud ka tabelisse 6.

No. Asutus, kuupäev ja kirja number

Teema Vastus

see omakorda suurendab seal liiklustihedust, samuti looduslike piirangutega nagu nt madalikud ja talvised jääolud. Ajakohase laevaliikluse info saamiseks võib pöörduda Veeteede Ameti ja Pärnu sadam poole.

Tuulepargi märgistamisel laevaliikluse jaoks palume lähtuda IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures„. Tuulikute paigutuse täpsustumisel järgmistes tuulepargi arendamise etappides tuleb kavandada ka tuulepargi navigatsioonimärgistus ning kooskõlastada see Veeteede Ametiga.

Võetud teadmiseks. Antud teema leiab käsitlemist KMH aruandes ühe tingimusena.

Kuna Pärnu laht jäätub suure tõenäosusega isegi pehmetel talvedel ning jää mõjutab oluliselt laevaliiklust, palume analüüsida tuulepargi mõju jääoludele ning jääolude mõju laevaliiklusele pärast tuulepargi valmimist.

Arvestame. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb teemat “Hüdrodünaamika, jääga seotud riskid, navigatsiooniriskid, võimalik õlilaigu levik sh Läti vabariik” järgmise lausega: Eksperthinnang antakse tuulepargile seoses jääoludega. Arendaja on tellinud varasemalt jääolude uuringu Liivi lahel. KMH programmi lisatakse tingimus, et KMH aruandes valideeritakse tehtud uuring ning hinnatakse kumulatiivset mõju arvestades tuulikuid, jääolusid ja laevaliiklust.

Hinnata tuulepargi võimalikku mõju meresidesüsteemide, AIS seadmete ja laevaradarite tööle.

Arvestame. Käesoleva küsimuse lahendame koostöös Veeteede ametiga. Mõju hindamisel lähtutakse teiste riikide sarnasest kogemusest. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb teemat “Radarisüsteemid sh navigatsioonisüsteemid, meresidesüsteemid ning lennuohutus ja mereohutus nii Eestis kui ka Lätis” järgmise lausega: Muuhulgas uuritakse teiste riikide kogemust lennutrajektooride, tuulikute paiknemise ja kõrgusnõuete osas lennuvälja lähedal ja ohutusnõuete osas ning võimaliku mõju osas meresidesüsteemidele, AIS seadmetele ja laevaradarite tööle.

Käsitleda ka pärast tuulikute eluea lõppu merre jäetavate tuulikuvundamentide mõju laevaliiklusele nii jääs kui ka jäävabal ajal.

Ei arvesta. Pärast tuulikute eluea lõppu tuleb tuulikuvundamendid eemaldada või vähemalt eemaldada merepõhjast kõrgemale jäävad osad.

EESTI ENERGIA AS

Lelle 22, 11318 Tallinn Tel 465 2222

Faks 465 2200

Reg. kood 10421629 [email protected] www.energia.ee

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla tn 10A 19.06.2020 nr KA-TAG-1/171 10142 Tallinn Liivi lahe meretuulepargi täiendatud KMH programm avalikustamiseks

Käesolevaga saadame Teile Liivi lahe meretuulepargi täiendatud KMH programmi ja esimesel avalikustamisel laekunud vastuskirjadega arvestamise koondtabeli. Ühtlasi palume Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil esimesel võimalusel välja kuulutada uus avalikustamine ning planeerida KMH programmi avalikud arutelud Häädemeeste vallas ja Kihnu saarel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Vals juhatuse liige Lisad: Lisa 1: KMH programm. 1 eks, 76 lk Lisa 2: Kokkuvõte KMH programmile esitatud seisukohtadest ja nendega arvestamisest 1 eks, 49 lk

Töö number 2018-0056 Tellija Eesti Energia AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795

Kuupäev 19.05.2020

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

2 / 76

Versioon

Kuupäev 19.05.2020

Koostanud Maria Oravas, Raimo Pajula, Kati Kraavi, Eike Riis, Jüri Hion

Kontrollinud Hendrik Puhkim

Projekti nr 2018-0056

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

3 / 76

Sisukord

SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. KMH OSAPOOLED .............................................................................................. 6 2. KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................... 8 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................. 8 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht .............................................................................. 8 2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus .......... 9 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..................................................................... 12 3.1. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ..................................................................... 12 3.2. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ..................................................................... 12 3.3. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja selle tegevuskava .................................. 13 3.4. Looduskaitse arengukava aastani 2020 ................................................................. 13 3.5. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ........................................ 14 3.6. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................. 15 3.7. Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ ......................................... 15 3.8. Eesti merestrateegia........................................................................................... 16 3.9. Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 .................................................................. 17 3.10. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ......................................................... 17 3.11. Pärnu maakonnaplaneering ................................................................................. 18 3.12. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ...................................... 19 3.13. Eesti mereala planeering (koostamisel) ................................................................. 20 3.14. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ ................................................................... 20 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 22 4.1. Looduskeskkond ................................................................................................ 22 4.1.1. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................ 22 4.1.2. Klimaatilised tingimused sh tuuleolud, temperatuur ja jääolud ................................. 23 4.1.3. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 25 4.1.4. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 29 4.1.5. Merevee kvaliteet ............................................................................................... 33 4.2. Kultuuriline keskkond ......................................................................................... 34 4.2.1. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid ......................................................... 34 4.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond ............................................................................ 35 4.3.1. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 35 4.3.2. Ohtlikud ettevõtted ............................................................................................ 36 5. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 37 6. NATURA 2000 EELHINDAMINE ........................................................................ 39 6.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 39 6.2. Teiste Natura-ala oluliselt mõjutada võivate projektide kirjeldus .............................. 39 6.3. Natura 2000 alade paiknemine ja iseloomustus ...................................................... 40 6.4. Tõenäoliselt oluliste mõjude prognoosimine ........................................................... 44 6.5. Natura eelhindamise tulemus .............................................................................. 47 7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ..................................... 48 7.1. Käsitlusala ulatus ja mõjuala ulatuse täpsustamine ................................................ 48 7.2. Eeldatavad mõjuallikad ....................................................................................... 48 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ........................................................................ 50 8. KMH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA ............................................... 69

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

4 / 76

9. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST ....................................................................................................................... 72

9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine ...................................................................................... 72

9.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta .................................................... 74 9.3. Võimalik piiriülene mõju ...................................................................................... 74 9.3.1. Läti Vabariigi kaasamine ..................................................................................... 74 9.4. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest .............................. 75 10. KMH LÄHTEMATERJALID ................................................................................. 76

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

5 / 76

Sissejuhatus

Eesti Energia AS soovib rajada Liivi lahte meretuuleparki. Kavandatava tuulepargi asukoht on piirkonnas, kuhu on kehtiva Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga määratud tuuleenergeetika arendamiseks sobiv ala.

Tulenevalt KeHJS § 56 lõikest 12 kohaldatakse Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks hoonestusloa taotluse esitamisel (27.02.2010) kehtinud KeHJS redaktsiooni1. Samas on KMH koostamisel eesmärgiks haldusmenetluskoormuse vähendamine, st et keskkonnamõju hindamise tulemusi saaks võtta aluseks nii hoonestusloa kui edasiste tuulepargi rajamiseks vajalike lubade (veeluba ja ehitusluba) andmisel ning vältida tulevikus duubeldavat keskkonnamõju hindamise algatamist. Seetõttu koostatakse KMH aruanne sisu poolest kasutades parimat võimalikku teadmist, kuid menetlusprotseduuride puhul järgitakse hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS-e redaktsioonist.

Käesolevas keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessis on otsustaja (pädev asutus) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, KMH läbiviija Skepast&Puhkim OÜ ning arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia; tegevusloa (hoonestusloa2) taotleja Eesti Energia AS.

KMH algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 punkt 5, mille kohaselt on tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse olulise keskkonnamõjuga tegevus.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13 (kursiivis on toodud kehtiva3 seaduse alusel täiendavad teemad, mida programm lähtuvalt kehtivast redaktsioonist täiendavalt katab):

1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht;

2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;

3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;

4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega;

5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;

6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta;

7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;

8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama;

9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega;

10) tegevusloa taotluse koopia.

1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900 2 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122019010 3 01.01.2020 jõustunud redaktsioon, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

6 / 76

1. KMH osapooled

KMH osapooled on loetletud järgnevas tabelis (vt Tabel 1).

Tabel 1. KMH osapooled

Osapool Asutus / institutsioon

Kontaktisik Kontaktandmed

Otsustaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Liis Piper Endla 10a, 10142 Tallinn tel +372 667 2004 [email protected]

Juhtekspert Skepast&Puhkim OÜ

Hendrik Puhkim, juhatuse liige

Laki põik 2, 12915 Tallinn tel +372 664 5808 [email protected]

Arendaja Eesti Energia AS Oliver Zereen Lelle 22, 11318 Tallinn Tel +372 46 52 222 [email protected]

KMH-d viib läbi Skepast&Puhkim OÜ. KMH juhtekspert on Hendrik Puhkim (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0135; MSc geograafias; Skepast&Puhkim OÜ, juhatuse liige), kes on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ)4 asutajaliige. Tema mõjuhindamise valdkonnaks on sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud.

KMH eksperdirühma liikmed on:

 Eike Riis, vanemkonsultant – MSc bioloogia, Tartu Ülikool; valdkonnad: sotsiaal- majanduslik keskkond (mõju inimese tervisele); kaitstav loodus, sh Natura 2000; veekaitse; kultuuriline keskkond sh kultuuripärand; meretransport;

 Raimo Pajula, keskkonnaekspert – MSc geoökoloogia, Tallinna Pedagoogiline Instituut; keskkonnamõju hindamise litsents nr KMH140; KeMÜ asutajaliige; valdkonnad: elustik; ökoloogia ja kaitstav loodus, sh Natura 2000;

 Moonika Lipping, keskkonnaekspert - BSc keskkonnakaitse, Eesti Maaülikool; valdkond: välisõhk; sotsiaal-majanduslik keskkond (mõju inimese tervisele); kultuuriline keskkond;

 Marko Ründva, ekspert – BSc ehitustehnika, Tallinna Tehnikaülikool; valdkond: müra; infraheli; vibratsioon; visuaalne mõju;

 Urmas Lips, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi juhtivteadur/merefüüsika sektori juhataja, PhD; valdkonnad: mõju hüdrodünaamikale, lainetusele, vee kvaliteedile, heljumi levikule, jääga seotud riskid, navigatsiooniriskid, sh avariid ja Läti vabariigi navigatsiooninõuded, võimaliku õlilaigu leviku prognoos;

 Georg Martin, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteadur, PhD; valdkonnad: mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule;

 Leho Luigujõe, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi peaspetsialist, MSc; valdkond: mõju linnustikule;

 Sten Suuroja, Eesti Geoloogiakeskus meregeoloogia ja geofüüsika osakonnajuhataja, PhD; valdkonnad: mõju merepõhjasetetele, merepõhjageoloogiale, setteproovide võtmine;

4 MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (KeMÜ) on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt. KeMÜ ühendab endas keskkonnamõju hindamise (KMH) litsentsiga eksperte ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) õigust omavaid spetsialiste.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

7 / 76

 Mart Jüssi, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, PhD; valdkond: mõju hüljestele;

 Rauno Kalda, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste instituut valdkond: mõju käsitiivalistele;

 Markus Vetemaa, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut ihtüoloogia ja kalanduse vanemteadur, PhD; valdkonnad: mõju kalastikule ja kalapüügile sh kudealadele;

Vajadusel kaasatakse töö käigus teisi eksperte.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

8 / 76

2. Kavandatav tegevus

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Eesti Energia AS soovib rajada Liivi lahte 1000 MW võimsusega meretuulepargi, kus olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-160 tuulikut.

Kavandatava tegevuse eesmärk on taastuvenergia tootmine avamere tuulepargis, mille vajadus tuleneb pidevalt karmistuvast Euroopa Liidu keskkonna- ja energiapoliitikast.

Arendaja Eesti Energia AS on Eesti riigile kuuluv rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb Skandinaavia, Baltikumi ja Poola elektri- ja gaasimüügi turgudel ning rahvusvahelisel vedelkütuste turul5.

2.2. Kavandatava tegevuse asukoht

Projekti asukohaks on valitud Liivi laht Läänemeres. Arendusala jääb Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus märgitud võimaliku tuuleenergeetika arenduspiirkonda (vt Joonis 1). Kavandatava meretuulepargi ala suurus on 183 189 290 m2. Arendusala paikneb maismaa ranniku lähimast punktist 15,8 km kaugusel ja Kihnu saare lähimast punktist 10 km kaugusel (vt Joonis 1). Arendusala asub madalal merealal, kus suurim sügavus on 36,4 meetrit6.

Asukohavalik on meretuulepargi planeerimisel olulise tähtsusega. Asukohavalikul tuleb arvestada majanduslikke ja õiguslikke nõudeid ning ökoloogilisi- ja keskkonnamõjusid. Arvestada tuleb kaitsealade, kalapüügi alade, turismipiirkondade, sadamate, laevateede, merekaablite, militaaralade, maardlate ja kaadamisalade paiknemisega. Arvestada tuleb ka sellega, et tõrgeteta on tagatud riikliku tähtsusega seireradarite töö ning selles osas tuleb koostööd teha vastavate ametkondadega.

5 Eesti Energia AS veebileht: https://www.energia.ee/et/avaleht 6 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

9 / 76

Joonis 1. Kavandatava meretuulepargi asukoht (tähistatud musta joonega). Väljavõte Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu põhijoonisest

2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus

Kavandatava meretuulepargi planeeritud võimsus on kuni 1000 MW. Olenevalt valitud tuulikutüüpide nimivõimsusest püstitatakse 50-160 tuulikut. Planeeritavate tuulikute nimivõimsus on vahemikus 6-20 MW ja tuuliku tipukõrguseks 200-300 m. Tuulikute elueaks on arvestatud 30 aastat. Hoonestusloa taotlus on arendaja poolt esitatud 2010. aastal. Käesoleva KMH programmi koostamise hetkeks on möödunud 10 aastat, mille jooksul on tuulikute tehnoloogia oluliselt edasiarenenud, mistõttu tuulepargi koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on eeldatavasti vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid kui hoonestusloa taotluse esitamise ajal eeldati. Käesoleva KMH koostamisel lähtume menetluse korrektsuse huvides peamiselt hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest, mitte tuulikute maksimaalsest arvust ning otsime seda tagavat väikesemate keskkonnamõjudega alternatiivi. Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peab olema valmis kõiki pakutud alternatiive ka ellu

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

10 / 76

viima. Meretuuleparki püstitavate tuulikute arvu ja kõrguste alternatiivid on toodud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 2).

Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui meretuuleparki ei rajata).

Tabel 2. Tuulepargi alternatiivid

Alternatiiv Turbiinide nimivõimsuse vahemik, MW

Tuulikute maksimaalne arv, tk

Uuritavad maksimaalsed tipu kõrgused, m

0 Tuuleparki ei rajata

1 6-7 160 200, 230

2 8-11 100 200, 230, 250, 260

3 12-16 70 250, 260, 280

4 17-20 50 250, 280, 300

Muuhulgas võrreldakse kahte erinevat vundamenditüübi alternatiivi, milleks on gravitatsioonivundament ja vaivundament ehk Monopile-tüüpi vundament.

Vaivundament on lihtsa konstruktsiooniga ja kergesti paigaldatav, kuna ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vaivundament ei sobi piirkonda, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Vaivundament paigaldatakse merepõhja ca 10-20 m sügavusele. Kuigi Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus ei ole rammimise teel paigaldatavad vaivundamendid lubatud, siis vaivundamendi paigaldamiseks on olemas ka sellised tehnilised lahendused, mis ei eelda rammimist. Seetõttu on vaivundament käesolevas KMH-s alternatiivina siiski kaalumisel. Vaivundamendi sobivust regulaarsete jääolude korral hinnatakse KMH aruandes.

Gravitatsioonivundament koosneb merepõhja asetatud monoliitplaadist ning koonusjast pealispinnast, mis täidetakse peale paigaldamist liivaga. Gravitatsioonivundamendi paigaldamiseks ei ole vaja merepõhja puurida, mistõttu peetakse seda keskkonna suhtes kõige vähem sekkuvaks lahenduseks. Gravitatsioonivundamendid võivad suurema ruumilise mahu tõttu, sõltuvalt merepõhja iseloomust, vajada eelnevat merepõhja ettevalmistamist7. Gravitatsioonivundament on kogu ulatuses hoolduseks ja kontrollimiseks nähtav, kuna puudub mere põhja puuritav osa. Pärast tuulepargi eluea ja hoonestusloa lõppemist saab gravitatsioonivundamendid merepõhjast eemaldada.

Sobiva vundamenditüübi valikul tuleb lisaks tuulikute kõrgusele ja merepõhja setete koostisele ja paksusele arvestada kohalike olude iseärasustega, mis tagavad tuulepargi laine- ja jääkindluse, samuti KMH tulemustega (alternatiivsete vundamenditüüpide keskkonnamõjuga ja leevendusmeetmetega). Merepõhja setete iseloom on muuhulgas oluliseks aspektiks vundamendi tüübi valikul ning ehitusaegsete keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja leevendusmeetmete välja pakkumiseks.

Meretuulepargi alale rajatakse ka alajaam, kuhu ühendatakse tuulikute ühenduskaablid. Alajaama paigaldamiseks rajatakse eraldi vundament. Maismaale rajatakse meresisese alajaamaga ühenduses olev alajaam. Alajaama täpne asukoht selgub projekteerimise etapis ning selleks on arendajal käesoleval hetkel neli reaalset alternatiivi (vt Joonis 2 ).

7 Skepast&Puhkim OÜ „Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2017

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

11 / 76

Joonis 2. Kavandatava meretuulepargi merekaablid ja maismaa asukohtade alternatiivid.

Käesoleva KMH piiritlusalaks on mere ja maismaa kaabli ühenduskoht ehk alajaam maismaal, st et mõjude hindamise mahus on vaid merealaga seonduvad või merealal paiknevate rajatiste poolt põhjustatud mõjud. Alajaamade vaheliste ja tuulepargi siseste merepõhjakaablite paigaldamiseks ja isoleerimiseks on mitmeid erinevaid tehnoloogiaid, mida võrreldakse omavahel KMH aruandes. Tuulepargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - nullilähedane).

Lõplik valik merekaablite ja alajaamade asukohtade alternatiivide vahel tehakse ehitusloa taotluse käigus, sest siis on valmis detailne ehitusprojekt. Käesoleva KMH-ga antakse projekteerimiseks kohustuslikke nõudeid, mis tagavad olulise keskkonnamõju mitteavaldumise ning mida peab projekteerimisel arvestama.

Alternatiivid erinevad üksteisest tuulikute arvu, võimsuse ja tipukõrguste poolest. Samuti on neli erinevat alternatiivi merekaablite maismaale toomisel. Alternatiiv 1 puhul on tuulikud kõige madalama tipu kõrgusega ja kõige väiksema võimsusega, kuid nende arv on suurim. Alternatiivi 4 puhul on tuulikuid kõige vähem, kuid tipu kõrgused kõige kõrgemad ning võimsus kõige suurem. Alternatiivid 2 ja 3 paigutuvad nende vahele.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

12 / 76

3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“

Säästva arengu põhimõtted on määratletud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21”, mis kiideti Riigikogus heaks 14.09.20058. Strateegiaga määrati Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030, mis seostas majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengu kooskõlas üle- maailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut kindlaksmääravate dokumentidega. Strateegia eesmärk on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana nähakse ette riigi liikumine teadmispõhise ühiskonna suunas. Strateegiaga määratud Eesti pikaajalised arengueesmärgid on:

- Eesti kultuuriruumi elujõulisus; - inimese heaolu kasv; - sotsiaalselt sidus ühiskond; - ökoloogiline tasakaal.

Strateegias esitatakse iga eesmärgi komponendid, soovitav seisund aastaks 2030, eesmärgi saavutamise põhimehhanismid, indikaatorid ning võimalikud ohud. Strateegia pikaajalisi eesmärke peavad erinevad valdkonnad oma lühemaajaliste strateegiliste dokumentide koostamisel arvesse võtma ning jälgida tuleb kõigi eesmärkide täitmist.

Strateegia kohaselt tuleb energeetika pikaajalisel planeerimisel lähtuda keskkonnasõbralikkusest. Juba täna tuleb kavandada sammud üleminekuks põlevkivijärgsele energeetikale.

Kavandatav meretuulepark on riikliku strateegiaga kooskõlas.

3.2. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“9 on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368.

Üleriigilise planeeringu kohaselt on üks olulisemaid valdkondi, kus uut kohalikul taastuval ressursil põhinevat energiatootmisvõimsust saab suurendada, tuuleenergeetika ja bioenergia. Tuuleenergeetikale on iseloomulik tootmismahu lühi- ja hooajaline muutlikkus, mis ei kattu alati tarbimise muutlikkusega, kuid Eesti hea tuulepotentsiaali tõttu jätkub lähitulevikus suure tõenäosusega selles vallas jõuline arendustöö.

Üleriigilise planeeringu kohaselt on vajalik suurendada teiste energiaallikate (peale ühe fossiilse energiaallika) osakaalu riigi energiabilansis. Meretuulikuparkide rajamiseks sobib Eesti läänepoolne rannikumeri. Meretuulikuparke saab kavandada maakonnaplaneeringute kaudu tuginedes sobivate alade leidmiseks tehtud uuringute tulemustele, arvestades iga konkreetse piirkonna eripära ning tagades parkide piisava kauguse väikesaartest, säilitades muinsus- ja looduskaitselised väärtused, liikide rändekoridorid ja elupaigad. Meretuulikuparkide rajamisel tuleb arvestada riigikaitse huvidega. Teemaplaneeringute aluseks peab olema integreeritud lähenemine, et erinevate valdkondade huvid oleksid mere- ja rannaalade kasutamisel tasakaalustatud.

8 Keskkonnaministeerium „Säästev Eesti 21“, 2005, http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web_1.pdf 9 Siseministeerium „Üleriigiline planeering Eesti 2030+“, 2012, https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_2030.pdf

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

13 / 76

Eelnevast lähtudes on käesolev planeering kooskõlas üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“.

3.3. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja selle tegevuskava

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. 10

Riigikogu 14.02.2007 otsusega heaks kiidetud keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia eesmärk kliimamuutuste ja õhukvaliteedi osas on järgmine: toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, eri energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks.

Keskkonnategevuskava täitmise lõpparuandes11 (2014) on tuuleenergeetikaga seonduvalt märgitud järgmist: Elektrienergia toodang on aastaid püsinud stabiilsena ning Eesti tarbimis- vajadus on rahuldatud. Taastuvenergia osakaal elektri tootmisel on aasta-aastalt kasvanud ning põlevkivi kasutamine vähenenud. Suure panuse eesmärgi saavutamisse annavad rohelise investeerimisskeemi tuuleenergia ja teiste taastuvenergiaallikate projektid ning on alust arvata, et taastuvenergeetika kasutamise osakaalule seatud eesmärk 25% saab aastaks 2020 ületatud. Tänu põlevkivist elektritootmise ning jäätmesektori heitmete vähenemisele on vähenemas ka kasvuhoonegaaside (KHG) heitmed. Eesti on muu hulgas edukalt täitnud kuni 2012. aastani kehtiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli kohustused KHG koguste vähendamisel. 2013. aasta algusest on elektriturg avatud kõikidele turuosalistele (ka väike- ja kodutarbijatele) ning see aitab kaasa konkurentsi tekitamisele võimalikult mitmes elektrienergia tarnimise lülis, et motiveerida efektiivsemat tootmist.

Taastuvenergeetikas on vabade lubatud heitkoguse ühikute müügituludest investeeritud koos- tootmisjaamade rajamisse, katlamajade rekonstrueerimisse, kaugküttevõrgu energiasäästu ning tuuleparkide ning päikeseparkide rajamisse. Taastuvenergeetika areng Eestis on viimastel aastatel aga olnud oluliselt kiirem, kui planeeriti Eesti taastuvenergeetika tegevuskavaga aastani 2020. Taastuvenergia osakaal energiabilansis on suurenenud ning energiasektori efektiivsus paranenud, ettevõtete aktiivsusenergiasäästu ja taastuvenergia toodete ja teenuste pakkumisel märkimisväärselt kasvanud. Välja on arendatud esmatasandi regulatsioon ja toetusskeemid energiasäästu ja taastuvenergia kasutuselevõtu laiendamiseks ning need toimivad hästi võrguettevõtete ja taastuvenergia tootjate puhul.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030.

3.4. Looduskaitse arengukava aastani 2020

Vabariigi Valitsus kiitis 26.07.2012 korraldusega nr 332 heaks Looduskaitse arengukava aastani 2020, millega määrati loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad. Arengukava kohaselt on riigi lähiaastate prioriteedid loodusharidus, looduse mitmekesisuse hoidmine ja loodusvarade kokkuhoidlikum kasutamine.

10 Keskkonnaministeeriumi koduleht: www.envir.ee/et/analuus-ja-planeerimine 11 Keskkonnaministeerium „Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013“, 2014, lõpparuanne www.envir.ee/sites/default/files/ktk_2007-2013_lopparuanne.pdf

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

14 / 76

Arengukavas märgitakse, et tuuleenergia kasutamine võimaldab reeglina vähendada kasvuhoone- gaaside ja teiste kahjulike heitmete emissioone. Elektrituulikute negatiivne mõju keskkonnale on seotud eelkõige nende võimaliku mõjuga lindudele ja nahkhiirtele, eriti nende paiknemisel rände- teedel. Tuulikute mõju linnustikule on koha- ja liigispetsiifiline. Meretuuleparke kavandatakse sageli madalikele, mis on väärtuslikud mereelustiku seisukohast. Nimetatud probleeme on võimalik leevendada detailse KMH protsessiga, kus hinnatakse liikide arvukust, elupaikade olulisust, tuuleparkide mõju ning minimeeritakse negatiivseid mõjusid elektrituulikute optimaalse paigutuse abil. Konfliktide ennetamiseks ja selleks, et vältida tuuleparkide rajamist rändealadele, on vaja koostada tuuleenergia teemaplaneeringud (mh merealade planeering). Eesmärk on vältida tuuleparkide rajamist olulistele linnualadele, lindude rändeteedele ja teistele suure elurikkusega elupaikadele.12

Kavandatav tegevus on kooskõlas Looduskaitse arengukavaga aastani 2020.

3.5. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Eestis on muutuva kliima tingimustes seni tegeletud peamiselt kliimamuutuste leevendamisega (kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega) ja hädaolukordade reguleerimisega, kuid 2016. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostöös teiste ministeeriumite ja partnerite ning Eesti Keskkonnauuringute Keskusega Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203013 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan14, mis võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. aastal. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes. Need valdkonnad on:

 planeeringud ja maakasutus,  inimtervis ja päästevõimekus,  looduskeskkond,  biomajandus,  taristu ja ehitised,  energeetika ja energiavarustus,  majandus,  ühiskond, teadlikkus ja koostöö.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 eesmärkidega, toetades energeetika ja energiavarustuse tagamiseks seatud eesmärkide täitmist, läbi rohelise tuuleenergia arendamise.

12 Looduskaitse arengukava aastani 2020 https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/looduskaitse_arengukava_aastani_2020.pdf 13 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 14 Kliimamuutustega kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2020. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti- tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

15 / 76

3.6. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Riigikogus 05.04.2017 otsusega heaks kiidetud Kliimapoliitika põhialused aastani 205015 eesmärgiks on, et aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks.

Kliimamuutuste leevendamise seisukohalt on tuulikute kavandamine, st rohelise energia tootmisvõimsuse suurendamine positiivne, täites ELi taastuvenergia ja kliima eesmärke. Samuti on kavandatav tegevus kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastaks 2050 seatud energia ja tööstuse valdkonna põhisuunisega: „Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutusele võttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärkidega.

3.7. Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“

Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“16 on kinnitatud Vabariigi Valituse poolt 14.07.2011. Arengukava koondab strateegilised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused merenduse arengu soodustamiseks.

Arengukava sõnastab Eesti merenduse visiooni, mis ütleb, et Eesti merendussektor on kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna ning eluviisi arengule.

Arengukava käsitleb merealast seadusloomet, merega seotud uute töökohtade teket, Eesti laevanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning vajadust suurendada meie sadamaid läbivaid kauba- ja reisijavooge, laevaehitust ja -remonti, mereharidust ja sadamate arengut, mereturismi ja -kultuuri.

Erinevad merega seotud tegevused ja valdkonnad on omavahel tihedalt põimunud ning vajavad koordineeritud käsitlemist. Kuna merenduse valdkonnad on jagatud mitme ministeeriumi vahel, siis on nende ühine käsitlemine vajalik probleemide efektiivseks lahendamiseks ning merenduse terviklikuks arenguks.

Eesti merenduspoliitika põhineb Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika alustel, samas aga arvestab Eesti jaoks olulisi aspekte.

Euroopa Liidu (EL) integreeritud merenduspoliitikal on EL-s üha suurem osatähtsus. Poliitika eesmärk on läbi erinevate osapoolte aktiivse kaasamise ja tiheda koostöö paremini ja jätku- suutlikumalt ära kasutada ressursse ja võimalusi, mida meri pakub rannikuriikidele.

Arengukava meede 7.2 käsitleb merealade ruumilist planeerimist. Arengukava kohaselt on mere- alade ruumilise planeerimise probleemiks ruumiliste andmete defitsiit. Eestis on võimalik mereala planeerida tuginedes planeerimisseadusele (mereala tuuleparke on võimalik kavandada ka läbi hoonestusõiguse seadmise). Merealade kasutamise ja kaitse kavandamisel tuleb arvestada Läänemere kaitsealade võrgustikku. Nimelt on nendel kaitsealadel merestrateegia raamdirektiivi kohaselt direktiivi eesmärkide saavutamisel märkimisväärne roll, kuna merekaitsealad annavad olulise panuse mereala hea keskkonnaseisundi saavutamisse aastaks 2020. Merealade ruumiline

15 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Heaks kiidetud Riigikogu poolt 5. aprillil 2017. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0 16 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“, https://www.mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika.pdf

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

16 / 76

planeerimine on muuhulgas oluline tsiviil-militaarse koostöö kontekstis. Läbi ruumilise planeeringu tuleb paika panna militaarotstarbel kasutatavad piirkonnad nii meres kui ka rannikul (nt õppe- ja laskealad, vee- ja õhumärkide laskmine, rannikult merele laskmine). Meetme eesmärk aastaks 2020 on järgmine: merealad on aastaks 2020 100% planeeritud ja valdkondlikud huvid on tasakaalustatud. Tegevused, mille abil tuleb eesmärk saavutada, on järgmised:

- merealade ruumilise planeerimise metoodika väljatöötamine; - merealade ruumilise planeeringu koostamine; - strateegiliseks kasutamiseks mõeldud merealade kaardistamine ja eraldamine ning

kolmandate osapoolte teavitamine nende kasutamisest tulenevate piirangute osas; - merealade (sh Natura 2000) kaardistamine ja nendele aladele kaitse-eeskirjade

kehtestamine.

Riiklikule arengukavale on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine17. Selles on välja toodud, et meretuulikuparkide rajamiseks sobib eelkõige Eesti läänepoolne rannikumeri. Dokumendis on öeldud, et mereliste elupaigatüüpide peamisteks ohuteguriteks on ehitustööde teostamine merealal, näiteks sadamate, tuuleparkide ja laevateede rajamine, samuti maavarade kaevandamine, merereostus ja merekeskkonna eutrofeerumine; aga ka kinnikasvamine ja kuivendamine. Samuti on välja toodud, et meretuulepargid võivad põhjustada veealust müra, mis võib mõjutada kalade käitumist ning tuulikute rajamisel on potentsiaalne mõju merepõhjale ning selle suurus sõltub kasutatavast vundamenditüübist.

Keskkonnamõju strateegiline hindaja leiab, et „Eesti merepoliitika 2012 -2020“ arengukavas pole eesmärkide ja meetmetena hõlmatud tuuleenergeetika kui alternatiivse energiaallika arendamise temaatika ning sellest tulenevalt teeb ettepaneku uue rakendusplaani koostamisel kaaluda alternatiivenergeetika arendamiseks vajalike meetmete sisseseadmist.

Dokumendis on öeldud, et tuuleenergia väliskulud on kordades väiksemad võrreldes fossiilkütuste põletamise teel elektrienergia tootmisega ning seetõttu tuulikute osakaalu tõstmisel elektritootmises kogu piirkonna (riigi) keskkonnakvaliteet nii looduslikust kui majanduslikust aspektist lähtuvalt paraneb.

Välja ka toodud, et on olemas suur potentsiaal arendada vesiviljelusega seotud ettevõtlust mere tuulikuparkidega samadel aladel.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti merenduspoliitikaga 2012-2020.

3.8. Eesti merestrateegia

Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja eestvedamisel on koostatud Eesti merestrateegia18. Selle esimene etapp sisaldas Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgset hindamist, sotsiaal- majanduslikku analüüsi, mereala hea keskkonnaseisundi määratlust ning seatud sihte aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks.

Keskkonnaseisundi esialgse hindamise aruandes on viidatud ka käesolevale projektile ning projekti käigus läbiviidud uuringute tulemustele.

Esimene etapp valmis 2012. aasta septembris.

Merestrateegia teine etapp sisaldas seireprogrammi koostamist. Mereseire eesmärgiks on koguda andmeid Eesti mereala keskkonnaseisundi perioodiliseks hindamiseks, sh merestrateegia raamdirektiivi alusel kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks või mittesaavutamiseks ja kehtestatava meetmekava tõhususe hindamiseks. Eesmärgiks on koguda andmeid merekeskkonda otseselt või kaudselt mõjutavate inimtegevuste kohta, sh tuuleenergia

17 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koduleht https://mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika_ksh_aruanne_12.10.2015_avalikustamisele.pdf 18 Keskkonnaministeeriumi koduleht: www.envir.ee/et/merestrateegia

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

17 / 76

kasutamine. Meretuulepargi ehitustegevus võib põhjustada füüsikalisi häiringuid merepõhjas ning tekitada heljumi levikut.

Kolmanda etapina koostati Eesti merestrateegia meetmekava19. Eraldi koostati Eesti merestrateegia meetmekava meetmete sotsiaal-majanduslik analüüs20. Selle dokumendi ptk-s 3.2 käsitletakse viigerhüljeste populatsiooni säilimise ning suurenemise meedet Eesti merealal ning selleks nähakse ette viigerhüljeste kaitsekava vastuvõtmist ning rakendamist. Sihtrühmadena nähakse kalureid, turiste ja potentsiaalseid tuuleparkide rajajaid.

3.9. Eesti kalanduse strateegia 2014-2020

02.04.2013 kiitis Maaeluministeeriumi (tol ajal Põllumajandusministeerium) kalandusnõukogu heaks Eesti kalanduse strateegia 2014-202021, mille peaeesmärk on Eesti kalanduse, kui majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel. Strateegias antakse ülevaade kalavarude olukorrast Läänemeres ja sisevetes, Läänemere traalpüügist, harrastuskalapüügist, rannakalandusest ja kalapüügist siseveekogudes. Strateegia käsitleb ka kaugpüüki, kalatöötlemist, turustamist ja tarbimist, vesiviljelust ning püügikorraldust ja järelevalvet. Tuuleenergeetikaga seonduvat strateegia ei käsitle.

Strateegia kohaselt on Liivi lahe kalanduse nõrkuseks kõrge püügiintensiivsus, mille peamiseks põhjustajaks on suur püügivahendite piirarv. Vajalik oleks leida tasakaal püügivõimaluste ja olemasoleva ressursi vahel.

3.10. Energiamajanduse arengukava aastani 2030

Vabariigi Valitsus kiitis 06.10.2016 heaks Energiamajanduse arengukava 2030 (ENMAK 2030)22, mis koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajandusega seonduvad tuleviku tegevused. Arengukava asendab järgmised kehtivad arengukavad:

- Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 - Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 - Eesti energiatehnoloogia programm - Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013 (osaliselt)

Lisaks määrab ENMAK 2030 lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb Euroopa Liidu õigusest tulenevalt esitada Euroopa Komisjonile:

- Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ alusel - Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel - Hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel

Arengukava kohaselt on riigi põhitegevused energiajulgeolekuga seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus elektri- ja gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine, õigusnõuetes sätestatud vedelkütuste varu ja gaasivaru tagamine Eestis, soojuse tootmise võimsuste olemasolu baas- ja

19 Keskkonnaministeeriumi koduleht http://www.envir.ee/sites/default/files/merestrateegia_meetmekava_uued_meetmed.pdf (eelnõu ettepanek, versioon 15.09.2015) 20 Keskkonnaministeeriumi koduleht http://www.envir.ee/sites/default/files/ merestrateegia_meetmekava_sotsiaalmajanduslike_mojude_hinnang.pdf (eelnõu ettepanek, versioon 29.03.2015) 21 Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 www.agri.ee/eesti-kalanduse-strateegia-2014-2020/ 22 ENMAK 2030. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Eelnõu (esitatud Riigikogule) http://eelnoud.valitsus.ee/main#eToX34NI

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

18 / 76

tipukoormuste katmiseks, õigusloome tagamine haja- ja mikrotootmise edendamiseks. Elutähtsate teenuste energiavarustus peab olema tagatud. Elektritootmine toimub avatud elektrituru tingimustes. Uusi elektritootmise võimsusi rajatakse lähtuvalt elektrituru tingimustest, kus riigipoolne sekkumine toimub vaid elektri tootmise võimekuse kriteeriumi täitmiseks või uute innovaatiliste tehnoloogiate turule aitamiseks. Uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestisse on vaja luua eeldused maksusüsteemi, keskkonnatasude süsteemi ja õigusruumi korrastamisega. Elektrivõrkude töökindluse kasv tagatakse minimaalse ülekandetasu tõusuga.

Arengukava kohaselt võib tuuleenergia aastal 2050 katta riigi elektritarbimise vajadusest kolmandiku. Üldise trendina elektri tootmises võib prognoosida tulevikus taastuvatel energiaallikatel nagu tuul ja biomass põhinevate tootmisvõimsuste osakaalu suurenemist sõltuvalt tehnoloogiate odavnemisest ning CO2 kvoodi hinnatõusust.

Arengukava kohaselt on Eestis kõige rohkem elektri tootmises kasutatavad taastuvad energiaallikad biomass ja tuul. 2013. aasta seisuga oli Eestis kokku võrku ühendatud 276 MW elektrituulikuid elektritoodanguga üle 500 GWh aastas.

Arvestades Eesti häid tuuletingimusi, biomassi kättesaadavust ning ettevalmistatud projektide mahtu on siinsetel taastuvenergiat arendavatel ettevõtjatel väga head võimalused paindlike koostöö mehhanismide abil taastuvenergia tootmisüksuste arendamiseks. Eestis on täna kokku arendusjärgus enam kui 2500 MW ulatuses tuuleparke nii maismaal kui rannikuvetes.

Efektiivselt toimiva ja soovitud signaale edastava EL-i heitkogustega kauplemise süsteem ning põlevkivitööstuses planeeritud investeeringute elluviimise tulemusena võib prognoosida elektritootmise portfelli keskmise CO2 sisalduse langemist tasemele 400-450 g/kWh (2012. aasta andmete alusel oli vastav näitaja 890 g/kWh koos summaarsete võrgukadudega), millele vastab summaarne õhku paisatud CO2 kogus ca 4,5 mln tonni aastas (2012. aasta andmete alusel oli vastav näitaja ca 12 mln tonni) ning taastuvelektri osakaalu suurenemist Eesti elektri lõpptarbimises 2030. aastaks 30%-ni. Juhul, kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on võimalik taastuvatest energiaallikatest (peamiselt tuul ja biomass) toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Energiamajanduse arengukavaga 2030.

3.11. Pärnu maakonnaplaneering

Planeering on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/7423. Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine aastani 2030+.

Maakonnaplaneeringu koostamise käigus on formuleeritud Pärnumaa visioon aastani 2030+: Pärnumaa on Euroopa ühes dünaamilisemas piirkonnas (Läänemere ruumis) paiknev tuntud ja hinnatud regioon, mille edu põhineb haritud, ettevõtlikel, tervist ja elukvaliteeti väärtustavatel elanikel. Maakond on kõrge elukvaliteediga parim paik eneseteostuseks, elamiseks, õppimiseks, töötamiseks, laste kasvatamiseks ja puhkamiseks.

Üks teema mida maakonnaplaneeringus käsitletakse on taastuvenergeetika. Taastuvenergeetika valdkonnas on perspektiivne edasi arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energiatootmist, mis põhineb puidul, biomassil, tuule- ja päikeseenergial.

Maakonnaplaneeringu lisana on koostatud ka tuuleenergeetika teemaplaneering. Pärnu maakonnaplaneering ja maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering ei käsitle mereala.

23 Pärnu maakonnaplaneering: https://maakonnaplaneering.ee/142

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

19 / 76

3.12. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering24

Planeering on kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152. Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata mereruumi kasutus, mis tasakaalustatult arvestab mereala kasutajate huve. Mereala ruumilise planeerimise tulemiks on merel täna toimuvate ja kavandatavate tegevuste ja mere kasutuse ning looduse vaheliste konfliktide vältimine või minimeerimine.

Maakonnaplaneering määrab mereala erinevad kasutusviisid, mis kombineeruvad terviklikuks ökosüsteemsel lähenemisel põhinevaks lahenduseks. Ökosüsteemse lähenemise üldprintsiibiks on kõigi ökosüsteemi komponentide arvestamine integreeritult ja holistiliselt, samuti on väga oluliseks huvigruppide kaasamine.

Maakonnaplaneeringus on määratletud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond (vt Joonis 1) Arenduspiirkond on määratletud ulatusliku territooriumiga, kuid seda ei ehitata välja kogu ulatuses. Arenduspiirkonna osades piirkondades esinevad keskkonnaalased, tehnoloogilised või teiste huvigruppide tõttu välistavad piirangud, kuid nende piirangute konkreetne olemus ja ulatus selgitatakse välja edaspidi hoonestusloa menetluse raames.

Tuuleenergeetika arenduspiirkonna asukoha valikul peeti silmas järgnevaid põhimõtteid:

- piirkonna asukoht üleriigilises planeeringus;

- piirkonnas asuvad kaitstavad loodusobjektid;

- mere sügavus;

- kaugus mandrist ja püsiasustusega saartest.

Tuuleenergeetika arenduspiirkonnas täpsustatakse tuulikupargi rajamise võimalikkus ja konkreetsed asukohad täpsemate uuringute läbiviimise tulemusena. Iga konkreetse tuulikupargi arendusala mõju uuritakse olulise mõjuala ulatuses, mitte ainult arendusalal. Lisaks sellele tuleb tuulikupargi hoonestusloa KMH läbiviimisel arvestada teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte.

Tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamisel ja opereerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:

- Tuulepargi rajamisel tuleb eelistada selleks Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus fikseeritud ala.

- Visuaalse mõju minimeerimiseks tuleb tuulikud koondada võimalikult kompaktsetesse parkidesse/gruppidesse. Silmapiir peab olema liigendatud ning KMH raames tuleb koostada visualiseering maismaa erinevatest punktidest.

- Mõju tuleb täpsustada kalade rändele ja kudemisele, lindudele ja nahkhiirtele. KMH läbiviimisel tuleb tagada, et olulised kalakudealad säilivad.

- KMH raames tuleb arvesse võtta juba varem koostatud uuringute tulemusi.

- KMH raames tuleb hinnata ehitustööde aegseid mõjusid, sh maismaal toimuvate tegevuste mõju, opereerimise aegseid mõjusid ning töötatakse välja asjakohased meetmed. Tuulikupargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele.

- Hinnata tuleb sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning näha ette vajalikud leevendavad meetmed.

- Mõju tuleb hinnata veealustele kultuuriväärtuslikele objektidele.

24 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering: https://maakonnaplaneering.ee/143

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

20 / 76

- Tuulikuid ei tohi kavandada mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 5,2 meremiili (ca 10 km).

- Eelistatud on, et tuuleparki ei rajata Läti Vabariigi piirile lähemal kui 2,6 meremiili (ca 5 km). Antud vahemaad on võimalik vähendada teavitades sellest Läti Vabariiki.

- Tuulikuid ei rajata laevateedele, et tagada meresõiduohutus. Tuulikute asukohad laevateede suhtes kooskõlastatakse Veeteede Ametiga edasiste täpsemate tehniliste lahenduste väljatöötamisel.

- Perspektiivseim sügavusvahemik tuulikute arendamiseks on orienteeruvalt kuni 20 m.

- Vesiviljeluse arenduseks huvitatud isiku olemasolu korral kaalutakse/analüüsitakse tema initsiatiivil tuuleenergeetika arenduspiirkonna kooskasutamist vesiviljelusega.

- Tuulikupargid ei tohi põhjustada nii riigikaitselise mereseiresüsteemi kui ka riigikaitselise õhuseiresüsteemi töövõime vähenemist. Juhul kui tuulikud rajatakse radarite töötsooni, tuleb paigutada need selliselt, et oleks tagatud sidesüsteemide tõrgeteta töö.

- Tuulikuparkide arendamine 10-12 km kaugusele rannikust on lubatud, kui selleks on olemas arendaja ja kohaliku omavalitsuse omavaheline kokkulepe. Kokkulepe sõlmitakse vabas vormis ning see ei ole veeseaduse kohases hoonestusloa menetluses antav kooskõlastus.

- Tuulikute rajamisel ei tohi kasutada rammivaid vundamente, mis tekitavad ehitusaegset müra.

Kindlasti tuleb KMH aruande koostamisel arvestada, et aruanne vastab kõikidele p 3.11 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus toodud tuulenergeetikale esitatavatele tingimustele.

Kavandatav tegevus on Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga kooskõlas.

3.13. Eesti mereala planeering (koostamisel)

Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Mereala ruumiline planeerimine võimaldab määratleda, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste elluviimine kõige otstarbekam. Mistahes inimtegevuse aluseks merealal on merekeskkonna hea seisundi saavutamine või säilitamine. Planeerimisel võetakse eesmärgiks, et tagatud oleks nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala ruumiline planeering on pärast selle kehtestamist valdkondlike mereala kasutamist reguleerivate otsuste aluseks25. Kuigi Eesti merealaplaneering on alles koostamisfaasis, siis käesolevas KMH programmis on arvesse võetud põhilahenduse eelnõud ning selle mõjude hindamise aruande eelnõud.

3.14. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“

Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“26 kiideti heaks 2019. aastal. Arengustrateegia vaatab ajahorisondi aasta 2035 taha ja markeerib maakonna soovitud tulevikku, näidates, millistele väljakutsetele on maakonnas oluline keskenduda. Taustinfona on arvesse

25 Eesti mereala planeering http://mereala.hendrikson.ee/ 26 Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“, Pärnu, 2019, http://pol.parnumaa.ee/arengustrateegia-parnumaa- 2035

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

21 / 76

võetud lisaks Eestis koostatud või koostamisel olevatele arengudokumentidele ka Euroopas toimuvat.

Arengustrateegia kohaselt on Pärnumaa üheks arendustegevuse eesmärgiks keskkonnamuutuste ja tehnilise infrastruktuuri osas on tagada majandus- ja sotsiaalarengut toetavad infrastruktuurid ning keskkonna ökoloogiline puhtus. Eesmärgi tagamiseks tuleb väärtustada säästvat looduskasutust ja taastuvenergia tootmist. Nähakse ette, et suur osa elektrivajadusest kaetakse kohalike ressurssidega (tuul, päike, vesi, biokütus).

Kavandatav tegevus on arengustrateegiaga kooskõlas.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

22 / 76

4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1. Looduskeskkond

4.1.1. Hüdrogeoloogilised tingimused27

Liivi lahe pealiskord koosneb Kambriumi terrigeensetest, Ordoviitsiumi ja Siluri põhiliselt karbonaatsetest ning Devoni peamiselt terrigeensetest settekivimitest. Settelise pealiskorra kogupaksus on 403-778 m. Aluspõhja katavad Kvaternaarisetted. Liivi lahe põhjaosas avanevad Kvaternaarsete setete all Alamsiluri Jaani, Jaagarahu ja Rootsiküla lade, Ülemsiluri Paadla, Kuressaare, Kaugatuma ja Ohesaare lade, Alamdevoni Kemeri lade ning Keskdevoni Pärnu, Narva ja Aruküla lade (vt Joonis 3).

Joonis 3. Liivi lahe põhjaosa aluspõhja geoloogiline kaart (kavandatav meretuulepark on tähistatud musta joonega)

Liivi lahe merepõhja katavad peamiselt pehmed setted, mille moodustavad erinevad liivased setted nagu näiteks liiv, mudane liiv, mölline liiv, kruusliiv, aga leidub ka erinevaid segasetteid, mölli (vt Joonis 4).

27 Eesti Geoloogiakeskus „Eesti merepõhja teemakaartide digitaliseerimine“, 2008, vahearuanne, Liivi lahe põhjaosa

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

23 / 76

Joonis 4. Liivi ja Pärnu lahe merepõhja setted

Joonise legendi eesti keelsed tähendused: Sandy gravel and gravel with pebbles and boulders – liivane kruus ja veerisene kruus

Sandy gravel with pebbles – liivane kruus veeristega Varaiable grained sadnd with gravel – Mitmesugune teraline liiva ja kruus segu Sand – liiv Silty sand – Kõrge muda sisaldusega liiv Muddy sand – mudane liiv Sandy silt – liivane muda Silt – muda

Muddy silt – märg muda Sandy mud – kõrge liiva sisaldusega muda Silty mud - kõrge niiskussisaldusega muda Mud - muda Mixed sediments – erinevate setete segu Bedrock – aluspõhi

Mõõtkava 1 : 200 000

4.1.2. Klimaatilised tingimused sh tuuleolud, temperatuur ja jääolud

Liivi lahes on valdavad edelatuuled. Keskmine tuule kiirus ulatub kuni 6 m/s. Suurimad tuule kiirused ulatuvad kuni 30 m/s. Suvel on tuuled üldiselt nõrgad.

Tuuleelektrijaamade jaoks on oluline milline on tuulekiirus umbes 100 m kõrgusel. 2008. aastal on Eesti Energia tellimusel koostatud uuring, kus analüüsiti kogu Eesti keskmist tuule kiirust 103 m kõrgusel maa- või merepinnast 1 km2 suuruste pinnaühikute kohta. Uuringu tulemusena valmis tuuleressursi kaart, kus tuule tugevus on jaotatud kümne vahemiku vahel, kus skaala madalaim

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

24 / 76

väärtus on 6,25 m/s ning kõrgeim väärtus 9,50 m/s. Uuringu tulemuste põhjal asuvad kõige tuulisemad alad Eesti rannikumeres: Soome lahes, Liivi lahes ja Saaremaast ja Hiiumaast läänes. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga merealal on tuule kiirus 8,26-9,5 m/s (vt Joonis 5)28.

Joonis 5. Lääne-Eesti tuuleressurss (kavandatav meretuulepark on tähistatud musta joonega)

(Legendi selgitused eesti keeles: mean wind speed – keskmine tuule kiirus; VALUE – väärtus (m/s))

Liivi lahes esineb võrreldes Läänemere muude avaveelisemate osadega vee suurem aastaajaline temperatuurierinevus. Juuni lõpust kuni augusti keskpaigani on rannalähedane vesi enamasti soojem kui 18 °C. Talved on enamasti jäätumisega, mis algab detsembri keskpaigas. Keskmisel aastal sulab merejää aprilli lõpuks. Liivi laht jäätub täies ulatuses 60% talvedel. Kõige paksem merejää (90 cm) on registreeritud just Liivi lahe idaosas. Keskmiselt ulatub jääkihi paksus ca 80 cm-ni.

Liivi lahes on Eesti kõige suurem mereveetaseme kõikumine, kus läänetuuled tõstavad ja idatuuled langetavad meretaset29.

28 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016, 29 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016,

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

25 / 76

Eesti merealaplaneeringute alusuuringuna on teostatud jääolude uuring30 Riia lahes Kihnu saarest lääne pool. Uuringuperioodiks oli talv 2011-2012. Uuringuperioodi talv oli karmide tingimustega, mida iseloomustasid tugevad tuuled, jääväljade triiv ja deformatsioon. Talveolud esindasid hästi uuringupiirkonna klimatoloogilisi äärmuseid. Uuringutulemusi saab kasutada KMH käigus.

4.1.3. Kaitstavad loodusobjektid

Kaitstavad loodusobjektid on:31

1) kaitsealad – rahvuspargid (RP), looduskaitsealad (LKA) ja maastikukaitsealad (MKA);

2) hoiualad (HA);

3) kaitsealused liigid ja kivistised;

4) püsielupaigad (PEP);

5) kaitstavad looduse üksikobjektid;

6) KOV-i tasandil kaitstavad loodusobjektid.

KMH käigus käsitletakse maismaal paiknevaid kaitstavaid alasid 20 km raadiuses kavandatava tuulepargi alast ning merealadel paiknevaid kaitstavaid alasid 30 km raadiuses tuulepargi alast, kuna eeldatavad mõjud võivad merealadel ulatuda kaugemale.

Kavandatava meretuulepargi käsitletavas mõjupiirkonnas paiknevad järgmised kaitstavad alad: Kihnu laidude looduskaitseala, Kabli looduskaitseala, Luitemaa looduskaitseala, Sorgu looduskaitseala, Manija maastikukaitseala, Pärnu lahe hoiuala, Kihnu hoiuala, Orajõe hoiuala ja Metsapoole hoiuala.

Kavandatavale meretuulepargile lähim ja potentsiaalselt enim mõjutatav kaitstav ala on Pärnu lahe hoiuala, mis asub planeeritavast alast ca 680 m kaugusel. Ülejäänud kaitstavad alad asuvad planeeritavast alast kaugemal kui 9 km.

Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286) (vt Joonis 6) maismaapindala on 454,4 ha ja veeala pindala on 101 150,8 ha. Hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur- laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas- roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio).

30 Mereala planeeringu alusuuring: jääolude analüüs ja kaartide koostamine. TÜ Eesti Mereinstituut: https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/mrp_jaaolud_final.pdf 31 Vastavalt looduskaitseseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015122) §-le 4

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

26 / 76

Joonis 6. Keskkonnapiirangud kavandatava tuulepargi piirkonnas

Märkus: Joonis 6 on esitatud tuulikute võimalikud asukohad ning nende arv on illustreerivad, tegelik arv ja paigutus selgub mõjude hindamise käigus.

Kihnu laidude looduskaitseala (KLO1000628) paikneb arendusalast 14,4 km kaugusel põhjas.

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku; 2) laidude maastikuilmet;

3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need liigid on hallhani (Anser anser), ristpart (Tadorna tadorna), rääkspart (Anas strepera), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), merisk (Haematopus ostralegus), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), alk (Alca torda), sooräts (Asio flammeus), vööt- põõsalind (Sylvia nisoria); 4) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110)3 ja väikesaared ning laiud (1620); 5) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas – see on viigerhüljes (Phoca hispida).

Kabli looduskaitseala (KLO1000333) pindalaga 733,2 ha (sellest maismaa ala 24,9 ha) asub kavandatavast tuulepargi alast 13,8 km kaugusel idas.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

27 / 76

Kabli looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) märgala, looduslike ja poollooduslike koosluste soodsa seisundi ja mitmekesisuse kaitse ning taastamine; 2) kaitse tagamine elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (1630*), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3) kaitse tagamine liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele ning direktiivi IV lisas nimetatud I kategooria kaitsealuse liigi elupaikadele. Üks direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liik on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik. Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, on: saarmas (Lutra lutra), emaputk (Angelica palustris) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius). II lisas nimetatud liigid on: jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar); 4) kaitse tagamine liigile, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja mis on ühtlasi II kaitsekategooria liik, ning I lisas nimetatud liikidele ja nende elupaikadele. Need I lisas nimetatud liigid on: sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis) ja jääkoskel (Mergus merganser).

Luitemaa looduskaitseala (KLO1000282) pindalaga 11240 ha (sellest maismaa ala 8722,5 ha) asub tuulepargi alast 16 km kaugusel idas.

(1) Luitemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110)3, liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), hallide luidete (2130*), metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammi-lodumetsade (91E0*) ning laialehiste lammimetsade (91F0) kaitse;

2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), emaputke (Angelica palustris) ja karvase maarjalepa (Agrimonia pilosa), millised on kõik ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, millised on ühtlasi ka II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; 4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, millised on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; I lisas nimetatud liikide – laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), öösorri (Caprimulgus europaeus), roo- loorkulli (Circus aeruginosus), rukkiräägu (Crex crex), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), värbkaku (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), nõmmelõokese (Lullula arborea), rüüdi (Pluvialisapricaria), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), mudatildri (Tringa glareola), millised on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse ning rändlinnuliikide kaitse; 5) III kategooria kaitsealuste liikide – õõnetuvi (Columba oenas), hallõgija (Lanius excubitor), tõmmuvaera (Melanitta fusca), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ning punajalg-tildri (Tringa totanus) kaitse.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

28 / 76

Sorgu looduskaitseala (KLO1000627) pindalaga 272,6 ha (sellest 6,3 ha maismaa ala) asub tuulepargi alast 10,4 km põhjas.

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku ning linnustiku sulgimis- ja rändepeatuspaiku;

2) laidude maastikuilmet; 3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I või II lisas, ning I lisas nimetamata rändlinde. Need liigid on väikekoskel (Mergus albellus), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), kühmnokk-luik (Cygnus olor), hallhani (Anser anser), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), merisk (Haematopus ostralegus), kivirullija (Arenaria interpres), alk (Alca torda), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kalakajakas (Larus canus); 4) elupaigatüüpi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. See elupaigatüüp on väikesaared ning laiud (1620).

Manija maastikukaitseala (KLO1000316) pindalaga 203,6 ha (sellest maismaa ala 202,4 ha) asub tuulepargi alast 15,2 km kaugusel põhjas.

Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 1) väikesaare ja laiu maastikuilme säilitamine; 2) pärandkultuurmaastike säilitamine; 3) kaitsealuse looduse üksikobjekti Kokakivi (Kotkakivi) ja kaitsealuste liikide kaitse; 4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud linnuliikide, kes on ühtlasi kas I või II kategooria kaitsealused liigid, ning järgmiste ühtlasi III kategooria kaitsealuste liikide - tõmmuvaerase (Melanitta fusca), väiketiiru (Sterna albifrons), randtiiru (Sterna paradisaea), punajalg-tildri (Tringa totanus), jõgitiiru (Sterna hirundo), roo- loorkulli (Circus aeroginosus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio) kaitse;

5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*) ja puisniitude (6530*) kaitse; 6) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi kas I või II kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse.

Kihnu hoiuala (KLO2000298) pindalaga 1096 ha (sellest maismaa ala 1066 ha) paikneb tuulepargi alast 9,5 km kaugusel põhjas.

Kihnu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), lubjarikkal mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), puiskarjamaade (9070) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), viigerhülge (Phoca hispida bottnica), emaputke (Angelica palustris) ja soohiilaka (Liparis loeselii) elupaikade kaitse.

Orajõe hoiuala (KLO2000275) pindalaga 115,7 ha (sellest maismaa ala 115,7 ha) asub tuulepargi alast 15,8 km kaugusel idas.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

29 / 76

Orajõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - metsastunud luidete (2180) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse.

Metsapoole hoiuala (KLO2000251) pindalaga 64,4 ha (sellest maismaa ala 48,3 ha) asub tuulepargi alast 17,3 km kaugusel idas.

Metsapoole hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), rannaniitude (1630*), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niitude (6510) ning puiskarjamaade (9070) kaitse. Kaitstavate liikide püsielupaigad

Tuulepargi piirkonnas esinevad lähimad kaitstavate liikide püsielupaigad Kihnu saarel (arendusalast 11,2-13,5 km): Kihnu merikotka püsielupaik, Linaküla meri-pungsambla püsielupaik. Tuulepargi alale lähimad mandril paiknevad püsielupaigad on Lao emaputke püsielupaik 18,9 km kaugusel ja Kabli merikotka püsielupaik 19,2 km kaugusel.

Kaitstavad looduse üksikobjektid

Kavandatavale tuulepargi alale lähimad kaitstavad looduse üksikobjektid asuvad Kihnu saarel 11,3- 13,9 km kaugusel: Lemsi küla tamm ehk Koksi talu tamm; Kihnu Liiva-aia kivi ehk Liiva-aa suur kivi (Lina küla rändrahn); Kihnu mõisaaseme pärnad. Manijal asuv Kotkakivi ehk Manija Kokkõkivi asub 16,7 km kaugusel. Mandril paiknevad kaitstavad looduse üksikobjektid jäävad tuulepargi alast rohkem kui 20 km kaugusele.

4.1.4. Taimestik ja loomastik

Taimestik

Liivi laht kujutab endast suhteliselt eutrofeerunud merepiirkonda, mille põhjuseks on suur mageda ja toitaineterikka vee sissevool jõgede kaudu32.

Kavandatava meretuulepargi piirkonnas on 2016. aastal teostatud avamereseiret (vt Joonis 7). Merebioloogilise seire käigus mõõdeti klorofülli a sisaldust ning määrati fütoplanktoni liigiline koosseis ja biomass33.

32 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 33 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

30 / 76

Joonis 7. Avamereseire proovipunktid

Loomastik

Meretuulepargi rajamine võib mõjutada merepõhjaelustikku, kalastikku sh kalade kudealasid, mereimetajaid, käsitiivalisi ning linnustikku.

Liivi lahes on 2016. aastal avamereseire raames viidud läbi põhjaloomastiku seire (vt Joonis 7). Põhjaloomastiku üldarvukus jaamas 107 oli väike (350 is. M-2). Arvukuse dominantliigid oli virgiinia korgitsuss ja balti lamekarp. Biomassi ülekaalukaks dominandiks oli jaamas 107 balti lamekarp34.

Pärnu laht ja selle lähedased piirkonnad on täna valitsevatele soodsatele keskkonnatingimustele Eesti kõige tähtsamaks räime ja meritindi kudealaks. 2018. aastal on TÜ Eesti Mereinstituut koostanud rannikumere kalastiku uuringu35. Üheks uuringupiirkonnaks oli Liivi lahe Kihnu püsiuurimisala (vt Joonis 8). Uuringu käigus teostati seirepüüki vähemalt 30 juhuslikult valitud jaamas ümber saare. Uurimisalal tabati suviste välitööde käigus keskmiselt ligikaudu 13 erinevat kalaliiki. Alates 2012. aastast on püütud liikide arv olnud keskmisest suurem. 2017. aasta liigiline mitmekesisus oli andmerea kõrgeim – tabati 17 erinevat liiki kalu. Uurimisala seirepüükides domineerib nii arvukuselt kui ka kaalult ahven, suvel tuuliste ilmadega esineb saagis rohkem räime. Teiste liikide osakaal seirepüükides oli üsna tagasihoidlik kuni viimaste aastateni, mil järsult suurenes ümarmudila arvukus. Uuringute käigus on antud hinnangud ka olulistele kudealadele, mis kattu tuulepargi arendusalaga, sest kudealade jaoks sobilik meresügavus on erinev kavandatava tuulepargi ala sügavusest.

34 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 35 TÜ Eesti Mereinstituut „Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks aastatel 2015-2017“, 2018

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

31 / 76

2008. aastal on Räime viljakusest Liivi lahes koostatud magistritöö36 ning 2012. aastal doktoritöö37, mida saab keskkonnamõju hindamisel kasutada.

Joonis 8. Kalastiku püsiseirealad Eesti rannikuvetes (sulgudes on iga-aastase seire algusaasta)

Kavandatava meretuulepargi alal võib liikuda ka hallhüljes (vt Joonis 9), kuid hallhüljeste lesilaid piirkonda ei jää38. Teadolevalt liigub piirkonnas viigerhüljes (vt Joonis 10).

36 Nisumaa, A-M: „Räime (Clupea harengus membras) viljakus läänemere kirdeosas“, magistritöö, Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste instituut, juhendajad T. Raid ja T. Saat 37 T. Arula: „Ecology of early life-history stages of herring Clupea harengus membras in the northeastern Baltic Sea“, doktoritöö, 2012, Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste instituut, juhendajad H. Ojaveer, T. Saat 38 Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ Pro Mare: http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Hu%CC%88lged_aruanne.pdf

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

32 / 76

Joonis 9. Hallhüljeste levik Läänemere satelliitmärgistuse andmetel39

(Joonise legendi selgitus eesti keeles. Number of locations in each 5 x 5 km grid based on satelliite telemetry (tagged animals) – Asukoha markeeringud 5 x 5 km ruudustiku alal arvestades satelliidi pildilt märgatud loomi)

39 Helcom seal database: http://www.helcom.fi/baltic-sea-trends/data-maps/biodiversity/seals

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

33 / 76

Joonis 10. Viigerhüljeste liikumised levilas vastavalt GPS mõõdistusele40

(Joonise legendi selgitus eesti keeles. Distribution pattern – jaotuse muster. Std Dev – standardhälve. Count of locations – asukohtade arv, Europe coastline – Euroopa rannajoon)

Pärnu lahe mereala piirkond on linnustiku osas tähelepanuväärne piirkond, eriti tõuseb esile Pärnu laht. Liivi laht on paljude linnuliikide jaoks oluline rändeaegne peatusala, sulgimisala ja/või talvitumisala. Kevadisel ja sügisesel rändel peatub Liivi lahes arvukalt kaure, vaeraid, aule, väikekajakaid, alke, hahku, sõtkaid, merivarte, väikeluiki, krüüsleid jt. Talvitumas võib näha selliseid liike nagu aul, tõmmuvares, krüüsel jt42.

Liivi laht on koos Pärnu lahe ja Kihnu väinaga üks tähtsamatest arktiliste merelindude peatus- ja läbirändealadest Eestis. Rändel peatub siin üle 20 000 veelinnu kellest olulisemad liigid on kaurid, väikeluik, laululuik ja valgepõsk-lagle. Tegemist on rahvusvahelise tähtsusega rändelindude nn pudelikaelaalaga41. Kihnu saart ümbritsevas merepiirkonnas on aastatel 2012-2014 läbi viidud linnustiku uuring. Uuring on aluseks tuuleparkide võimaliku mõju eelhinnangu koostamiseks ning annab soovitusi taastuvenergeetika loodussäästlikuks arendamiseks uuringupiirkonnas42.

4.1.5. Merevee kvaliteet

Kavandatav meretuulepark asub Liivi lahes. Liivi laht on suhteliselt lai, madal ja poolsuletud veekogu Läänemere idaosas. Lahe pindala on 16 300 km2, keskmine sügavus on 30 m ning maksimaalne sügavus Ruhnu süvikus on 55 m. Keskmine soolsus varieerub 4,5-5,5 PSU vahel lahe idaosas ja 5,5-6,5 PSU lahe lääneosas. Liivi lahe valgla on suur (134 000 km2) ning jõgede sissevoolu tõttu on merevees mõõdetud toitainete kontsentratsioonid ligi kaks korda tihedamad kui Läänemere avaosas, ent on samas võrreldavad Soome lahega (vt Joonis 11).

40 http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Hu%CC%88lged_aruanne.pdf 41 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 42 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut: „Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“, 2014

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

34 / 76

Joonis 11. Keskmised toitainete kontsentratsioonid (μmol l-1) Liivi lahe avaosa seirejaamade (vt Joonis 7) pindmises veekihis ning mereala suvised keskmised kontsentratsioonid 2016. aastal43

Liivi lahes on ulatuslikud merealad, kus põhjareljeef on üsna tasane ja kerge kaldega Ruhnu süviku suunas. Sügavus on nendel aladel vahemikus 28-54 m seal esinevad valdavalt savised-mudased setted, kus mõlemad komponendid on setetes enam-vähem võrdsetes kogustes. Natuke esineb setetes kõdu, liiva ja kruusa44.

4.2. Kultuuriline keskkond

4.2.1. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid

Kavandatavast meretuulepargist ca 5 km kaugusel asub arheoloogiamälestis Meyersledge vrakk (registrinumber: 30965) (vt Joonis 12).

Kavandatava meretuulepargi alal ja selle ümbruses asuvad mitmed veealused kultuuriväärtusega esemed (laevavrakid), mis ei ole muinsuskaitse all, kuid on väärtuslikud eelkõige sukeldujatele.

Arheoloogilist väärtust omava ja kaitsealuse muistise puhul tuleks eelistada arheoloogilise muistise ning selle konteksti säilitamist muutumatul kujul, st laevavrakk säilib in situ. Arheoloogiamälestise olemasolu ja säilitamine tähendab ka muinsuskaitseseadusest lähtuvaid piiranguid tegutsemises mälestise läheduses, mh ka vrakile sukeldumises. Alternatiivina võib veealuste kultuuriväärtuste säilitamiseks osutuda asjakohaseks nende säilitamine veealuses keskkonnas praegusest erinevas asukohas. Selle võimaldamiseks on Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga määratud laevavrakkide säilitusala. Laevavrakkide ümberpaigutamine olemasolevast asukohast säilitusalale võib toimuda juhul, kui planeeringust või õigusaktidest tulenev arendustegevus või looduslikud protsessid seavad ohtu kultuuriväärtuse säilimise selle senises asukohas.

43 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 44 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

35 / 76

Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu45 kohaselt peavad merre ehitatavate rajatiste edasisel detailsemal kavandamisel (nt hoonestusloa taotlemise ja/või KMH protsessis) toimuma arheoloogilised eeluuringud selgitamaks välja vrakkide olemasolu antud alal ning nende iseloomu. Muinsuskaitseametiga koostöös valitakse uute rajatiste asukohad selliselt, et oleks tagatud laevavrakkide säilimine, avalik ligipääs ning kavandatavate ehitiste ohutu rajamine ja nende hilisem hooldamine. Avastatud objektide iseloomust lähtuvalt otsustatakse edasine tegevus.

Joonis 12. Kavandatava meretuulepargi läheduses asuvad laevavrakid

4.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond

4.3.1. Asustus ja maakasutus

Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid. Lähimad asustatud alad on tuulepargist 10 km kaugusel põhja pool asuv Kihnu saar ning 15,8 km kaugusel ida pool asuv Häädemeeste vald. 19.05.2020 seisuga elas Häädemeeste vallas 4823 inimest ning Kihnu vallas 690 inimest46. Projektiala lähedal asub Pärnu sadam, mida planeeritakse kasutada tuulepargi rajamisel ja hooldamisel. Tuulepargi vahetus naabruses paikneb mitu nii kohaliku kui ka rahvusvahelise tähtsusega laevateed. Nendel toimuvat laevaliiklust planeeritav tuulepark ei sega. Tuulepargi arendusala läbib samuti üks veeliiklusala, kuid Veeteede Ameti on väljendanud seisukohta, et tegemist ei ole sellise alaga, millele ei ole asendust ümbritsevate laevateede osas, seega saab selle tuulepargi rajamisel likvideerida.

Olulisemad kalapüügialad Liivi lahes on madalikel ja Kihnu saare lähistel asuvatel laidudel. Kalapüügialad ja tuulepargi arendusala omavahel ei kattu, kuna arendusalaks on teadlikult valitud sügavam osa Liivi lahest.

45 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering: https://maakonnaplaneering.ee/143 46 Statistikaamet, seisuga 19.05.2020

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

36 / 76

Vaatamata ranniku suhteliselt madalale asustustihedusele on Pärnumaa mereala juba traditsiooniliselt üsna mitmel viisil kasutusel: kalandus, laevasõit, puhkus ja turism.

Liivi lahe piirkonnas on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. Kalapüük on rannakaluritele oluline sissetulekuallikas. Eelkõige puhkuse ja turismi osas lisandub ja intensiivistub pidevalt uusi valdkondi, nagu näiteks lohesurf, mereaerutamine ning jetisõit. Uued võimalikud tegevused on energeetika (eelkõige tuuleenergeetika) ja vesiviljelus47.

4.3.2. Ohtlikud ettevõtted

Kavandatava meretuulepargi lähipiirkonnas ei asu ühtegi suurõnnetuse ohuga ja/või ohtlikku ettevõtet Kemikaaliseaduse § 21 tähenduses48.

47 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 48 Keskkonnaregister, seisuga 28.05.2020

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

37 / 76

5. Hindamismetoodika kirjeldus

Mõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)49. Menetlust viiakse läbi 27.02.2010 jõustunud KeHJS-e redaktsiooni50 alusel, kuid sisult vastab koostatav KMH aruanne selle koostamise hetkel kehtiva KeHJS-e redaktsiooni nõuetele. KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS-e §-s 2051 esitatud nõudeid.

Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju hindamise juhend“, „Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“ ja teisi metoodilisi asjakohaseid juhendeid52. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikaid.

Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast piirkonnast KMH aruande koostamise käigus:

1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive(sh 0-alternatiiv), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatava tegevuse asukohta ja sellega seotud käsitlusala. Alternatiivid on täpsemalt kirjeldatud ptk 2.3

2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. KMH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse loodus keskkonna (kalastik, linnustik, loomastik, geoloogia, vee kvaliteet, ) ja sotsiaalmajanduslikke (inimeste tervis, heaolu ja vara) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele;

3) antakse soovitused negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. Eeldatavate mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa vt Tabel 4.

Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (koostajad: Aune Aunapuu ja Riin Kutsar, KeMÜ; Tartu-Tallinn 2017). Natura hindamine esitatakse KMH aruandes selgelt eristuva eraldi osana, kus keskendutakse vaid konkreetsete alade kaitse-eesmärgiks olevatele loodusdirektiivi elupaigatüüpidele ja liikidele. Natura asjakohane hindamine on vajalik, kuna eelhinnangu alusel ei saa ebasoodast mõju Natura aladele välistada.

49 Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900 50 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900 51 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv 52 Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/et/keskkonnamoju-hindamine

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

38 / 76

Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:

 teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;

 varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine;

 ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;

 konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;

 konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega;

 vajadusel asjakohaste uuringute läbi viimine

KMH programmi koostamisel selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:

 eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.53

KMH programmis koostamisel:

 kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi;

 viiakse oluliste mõjude ja nende ulatuse tuvastamiseks läbi nö eelhinnang;

 analüüsitakse kavandatava tegevuse seoseid strateegiliste planeerimisdokumentidega.

KMH aruande koostamise käigus:

 viiakse läbi keskkonnauuringud;

 hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid;

 hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;

 KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed.

KMH programmi ja aruande koostamise käigus arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid vt KMH programmi ptk 10. KMH läbiviimisel tuginetakse varem koostatud uuringutele ja analüüsidele ning käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele. Nimekiri ei ole ammendav.

53 Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

39 / 76

6. Natura 2000 eelhindamine

KMH mahus viiakse läbi Natura hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4.

Käesoleva KMH raames (KMH programmi koostamise käigus) hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et kavandatav tegevus avaldab olulist keskkonnamõju või mõju ei ole praeguses etapis võimalik välistada, viiakse KMH aruande koostamise etapis läbi asjakohane hindamine.

Natura asjakohase ehk sisulise hindamise eesmärgiks on:

1) eelhindamise käigus tuvastatud Natura alale avalduva tõenäoliselt olulise negatiivse mõju detailne hindamine lähtudes ala kaitse-eesmärkidest, struktuurist ja funktsioonist ning tagada Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamine kavandatavast tegevusest hoolimata;

2) leevendavate meetmete väljatöötamine, mis peavad tagama Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamise kavandatavast tegevusest hoolimata.

Asjakohase hindamine annab vastuse, kas alale avaldub oluline mõju või mitte. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi.

Natura eelhindamise läbiviimisel on lähtutud juhendist Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis54. Kavandatava meretuulepargi alal on Natura eelhindamine samuti tehtud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH raames.

6.1. Teave kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht (sh tegevuse asukoha kaart) ja kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus vt KMH programmi ptk 2.

Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide saavutamisega ega selleks vajalik.

6.2. Teiste Natura-ala oluliselt mõjutada võivate projektide kirjeldus

Liivi lahte kavandatakse lisaks veel nelja meretuuleparki. Utilitas AS kavandab Liivi lahte kolme tuuleparki: Ruhnu saarest 16 km loodesse kuni 138 tuulikuga tuuleparki koguvõimsusega kuni 1200 MW, Ruhnust 11 km loodesse kuni 137 tuulikuga ja kuni 1200 MW koguvõimsusega tuuleparki ja Ruhnu saarest 12 km põhja samuti kuni 1200 MW koguvõimsusega ning kuni 129 tuulikuga

54 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Koostajad: Aune Aunapuu, Riin Kutsar, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Tartu, Tallinn 2013

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

40 / 76

tuuleparki. Tuuletraal OÜ kavandab Liivi lahte 76 tuulikuga ja koguvõimsusega kuni 380 MW meretuuleparki koos vesiviljelustaristuga.

6.3. Natura 2000 alade paiknemine ja iseloomustus

Natura 2000 loodusalad

Kihnu loodusala (EE0040313) pindalaga 9199,2 ha (sellest maismaaosa 1084,2 ha) paikneb lähimas punktis tuulepargi alast 9,5 km kaugusel põhjas, kus hõlmab Kihnu saart (maismaa alasid), lähimad loodusalale jäävad merealad asuvad tuulepargist 13,5 km kaugusel.

Kihnu loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), emaputk (Angelica palustris) ja soohiilakas (Liparis loeselii).

Kihnu loodusala on siseriiklikult kaitstud Kihnu laidude looduskaitsealana ja Kihnu hoiualana.

Sorgu loodusala (EE0040358) pindalaga 5,86 ha asub tuulepargi ala põhjatipust 11,9 km kaugusel põhjas. Loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp väikesaared ning laiud (1620).

Sorgu loodusala on siseriiklikult kaitstud Sorgu looduskaitsealana.

Kabli loodusala (EE0040305) pindalaga 737,1 ha (sellest maismaaosa 25,8) asub tuulepargi alast 13,8 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (*1630), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), jõesilm (Lampetra fluviatilis), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), emaputk (Angelica palustris) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius).

Kabli loodusala on siseriiklikult kaitstud Kabli looduskaitsealana.

Lao loodusala (EE0040323) pindalaga 18,9 ha (sellest maismaaosa 18,8 ha) asub tuulepargi alast 18,8 km kaugusel põhjas. Eesmärgiks olev II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris).

Lao loodusala on siseriiklikult kaitstud Lao emaputke püsielupaigana.

Manilau-Hanilaiu loodusala (EE0040328) pindalaga 204,6 ha (sellest maismaaosa 200 ha) asub tuulepargi alast 15,2 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130) ja kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210).

Manilau-Hanilaiu loodusala on siseriiklikult kaitstud Manija maastikukaitsealana.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

41 / 76

Luitemaa loodusala (EE0040351) pindalaga 13012,9 ha (sellest maismaaosa 10350,1 ha) asub tuulepargi alast 16 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0).

Kaitse-eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), jõesilm (Lampetra fluviatilis), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), emaputk (Angelica palustris), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus).

Luitemaa loodusala on siseriiklikult kaitstud Luitemaa looduskaitsealana ja Luitemaa hoiualana.

Orajõe loodusala (EE0040340) pindalaga 116,1 ha (sellest maismaaosa 115,8 ha) asub tuulepargi alast 15,8 km kaugusel idas, tuulepargist lähtuva kaablikoridori maismaale jõudmise paik asub loodusalast 1,3 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180) ja vanad loodusmetsad (*9010).

Orajõe loodusala on siseriiklikult kaitstud Orajõe hoiualana.

II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme).

Metsapoole loodusala (EE0040330) pindalaga 60,7 ha (sellest maismaaosa 58,7 ha) asub tuulepargi alast 17,3 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150) ja rannaniidud (*1630).

Metsapoole loodusala on siseriiklikult kaitstud Metsapoole hoiualana.

Lemmejõe loodusala (EE0040342) pindalaga 5,91 (sellest maismaaosa 5,7 ha) asub tuulepargi alast 16,1 km kaugusel idas, tuulepargist lähtuva kaablikoridori maismaale jõudmise paik asub loodusalast 0,7 km kaugusel põhjas. Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp jõed ja ojad (3260).

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Lemmejõe loodusala on siseriiklikult kaitstud Lemmejõe hoiualana.

Tõstamaa loodusala (EE0040363) pindalaga 1288,4 ha (sellest maismaaosa 524,2 ha) asub tuulepargi alast 19,9 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210) ning liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270).

II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris).

Tõstamaa loodusala on siseriiklikult kaitstud Tõstamaa maastikukaitsealana.

Ainazi-Salacgriva loodusala (LV0900700) pindalaga 7119,3 ha asub Lätis Eesti piiri naabruses ning paikneb valdavas osas merealal. Linnuala asub tuulepargi alast 12,5 km kaugusel kagus. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150),

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

42 / 76

karid (1170), esmased rannavallid (1210), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120).

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis).

Natura 2000 linnualad

Pärnu lahe linnuala (rahvusvaheline kood EE0040346) pindalaga 110426,5 (sellest maismaaosa 3884,6 ha) asub tuulepargi alast lähimas punktis ca 680 m kaugusel põhjas. Linnuala paikneb Pärnu maakonnas Häädemeeste valla, Kihnu valla, Lääneranna valla ja Pärnu linna territooriumil.

Pärnu lahe linnuala on Eesti üks suurimaid linnualasid, mis jaguneb iseloomult kolmeks: avatud veealad, väikesaared ja laiud ning rannaniidud ja rohumaad55.

Pärnu lahe linnuala kaitse eesmärk on kaitsta järgmiste linnuliikide isendite elupaiku: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus)56.

Pärnu lahe linnuala loodusala on siseriiklikult kaitstud järgmiste kaitstavate aladena: Pärnu lahe hoiuala, Kihnu laidude looduskaitseala, Kihnu hoiuala, Sorgu looduskaitseala, Manija maastikukaitseala, Tõstamaa maastikukaitseala, Kastna maastikukaitseala, Raespa hoiuala, Sõmeri hoiuala, Audru poldri looduskaitseala, Kastna emaputke püsielupaik.

Kabli linnuala (EE0040305) pindalaga 737,1 ha (sellest maismaaosa 25,8) jääb tuulepargi alast 13,8 km kaugusele itta. Linnuala kaitse-eesmärgiks on kaitsta järgmiste liikide elupaiku: sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), jääkoskel (Mergus merganser), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii).

Kabli linnuala on siseriiklikult kaitstud Kabli looduskaitsealana.

Luitemaa linnuala (EE0040351) pindalaga 13012,9 ha (sellest maismaaosa 10350,1 ha) jääb tuulepargi alast 16 km kaugusele itta.

Linnuala kaitse eesmärk on kaitsta järgmiste linnuliikide isendite elupaiku: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael- part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus

55 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 56 Keskkonnaregister

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

43 / 76

aeruginosus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Luitemaa linnuala on siseriiklikult kaitstud Luitemaa looduskaitsealana ja Luitemaa hoiualana.

Natura-alade paiknemine kavandatava meretuulepargi piirkonnas vt Joonis 13 .

Ainazi-Salacgriva linnuala (LV0900700) pindalaga 7119,3 ha asub Lätis Eesti piiri naabruses ning paikneb valdavas osas merealal. Linnuala asub tuulepargi alast 12,5 km kaugusel kagus. Linnuala kaitse eesmärk on kaitsta järgmiste linnuliikide isendite elupaiku: sinikael-part (Anas platyrhynchos), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), hõbekajakas (Larus argentatus), kalakajakas (Larus canus), merikajakas (Larus marinus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator).

Joonis 13. Natura 2000 alad kavandatava meretuulepargi piirkonnas

Gretagrundi loodusala jääb tuulepargi alast 33 km kaugusele ja Ruhnu loodusala 35 km kaugusele, asudes väljaspool tõenäoliste mõjude tsooni.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

44 / 76

6.4. Tõenäoliselt oluliste mõjude prognoosimine

Eeldatav mõju Kihnu loodusalale

Loodusala maismaaosadele tuulepargil otsesed mõjud puuduvad, antud kauguselt (vähemalt 9,5 km) puuduvad tõenäoliselt olulised mõjud ka rannaprotsessidele ja rannikuelupaikadele. Loodusala mereosadeni võivad mõningad ehitusaegsed mõjud heljumi kandumise näol ulatuda, kuid antud kauguselt on mõjud tõenäoliselt ebaolulised, seega võib järeldada, et ranniku- ja mereelupaikadele ebasoodsad mõjud puuduvad.

Kaitse-eesmärgiks olevate taimeliikide elupaigad on maismaal ja nendele puuduvad igasugused mõjud. Eesmärgiks olevatele hülgeliikidele (hallhüljes, viigerhüljes) elualad paiknevad piisavas kauguses kus häiringute mõju on ilmselt valdavas osas ebaoluline. Heljumi võimaliku loodusalale kandumise mõju hüljestele on ilmselt ebaoluline ja lühiajaline kuna antud kaugusel on heljum tõenäoliselt hajunud ning juba enamjaolt settinud. Võimalikud lõhketööd ja vaiade rammimine võivad tekitada kaugele ulatuvat veelaust müra, mis hülgeid mõjutab. Samuti võib loodusala piirkonnas elutsevaid hülgepopulatsiooni mõjutada tuulepargi rajamisega kaasnev elupaikade ja toitumisalade kvaliteedi muutus, mida võib pidada kaudseks mõjuks. Mõjud hüljestele võivad kumuleeruda seoses teiste Liivi lahte rajatavate tuuleparkidega.

Kuna antud etapis pole võimalik täielikult välistada ebasoodsaid mõjusid kõigile kaitse- eesmärkidele siis tuleb KMH käigus läbi viia asjakohane hindamine.

Eeldatav mõju Sorgu loodusalale

Sorgu loodusala paikneb lähimas punktis tuulepargi alast 11,9 km kaugusel ning ala kaitse- eesmärgiks on vaid üks elupaigatüüp (väikesaared ning laiud, 1620). Tuulepargi otsesed ega olulised kaudsed mõjud (nt rannikuprotsesside mõjutamise kaudu) antud kaugusele ei ulatu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu.

Eeldatav mõju Kabli loodusalale

Suure vahemaa (13,8 km) tõttu loodusalale olulised mõjud tõenäoliselt puuduvad. Lähim kaitse- eesmärgiks olev elupaigatüüp (liivased ja mudased pagurannad 1140) asub tuulepargi alast enam kui 15 km kaugusel ja mõjud lainetuse ja rannaprotsesside muutuste kaudu pole tõenäolised. Ülejäänud elupaikade näol on tegemist pigem maismaaelupaikadega, millele mõjud puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevad liigid on enamuses seotud maismaaelupaikadega või siseveekogudega. Ainsaks merega seotud liigiks on jõesilm, kelle elupaiku kavandatav tegevus piisava vahemaa tõttu ei mõjuta. Võimalikud ehitusaegsed mõjud veealuse müra ja heljumi leviku kaudu on antud kaugusel lühiajalised, väikese intensiivsusega ja pöörduvad ehk kokkuvõttes ebaolulised. Kokkuvõttes mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu.

Eeldatav mõju Manilau-Hanilaiu loodusalale

Suure vahemaa (15,2 km) tõttu loodusalale olulised mõjud tõenäoliselt puuduvad. Kaitse- eesmärkide hulgas mere-elupaigad puuduvad. Rannaprotsessidele ja ranniku-elupaikadele suure vahemaa tõttu olulisi mõjusid ei avaldu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse- eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu.

Eeldatav mõju Luitemaa loodusalale

Suure vahemaa (15,2 km) tõttu loodusalale olulised mõjud tõenäoliselt puuduvad. Kaitse- eesmärgiks olevatele mere- ja rannikuelupaikadele olulisi füüsilisi mõjusid ei avaldu, võimaliku heljumi kandumise mõju on antud kaugusel tühine. Kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu kuna võimalikud ehitusaegsed mõjud veealuse müra ja heljumi leviku kaudu on antud kaugusel lühiajalised, väikese intensiivsusega ja pöörduvad ehk kokkuvõttes ebaolulised. Maismaaelupaikadele ja maismaal elutsevatele eesmärgiks olevatele liikidele

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

45 / 76

puuduvad igasugused mõjud. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu.

Eeldatav mõju Orajõe loodusalale

Suure vahemaa (15,2 km) tõttu puuduvad loodusalale igasugused mõjud. Ala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid on vaid maismaa-elupaigad, millele mingeid mõjusid ei avaldu. Merekaabli, mille võimalik maabumispaik asub loodusalast 1,3 km kaugusel rajamisega seoses mõjud loodusalale puuduvad.

Kaitse-eesmärgiks olevale liigile tiigilendlasele ei avaldu samuti loodusalal vahetuid mõjusid kuid rännete käigus tuuleparki läbides võib toimuda isendite hukkumine kokkupõrkel tuulikute rootoritega. Mõjud võivad avalduda juhul kui ränne toimub läbi tuulepargi läände Kuramaa poolsaare tipu suunas või loodesse Saaremaa suunas. Antud mõju pole tõenäoliselt tugev kuid antud faasis seda siiski välistada ei saa. Mõju nahkhiirtele võib kumuleeruda seoses teiste Liivi lahte kavandatavate meretuuleparkidega. Seetõttu ei saa praeguses faasis välistada ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevale nahkhiireliigile. Seega tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine.

Eeldatav mõju Metsapoole loodusalale

Suure vahemaa (17,3 km) tõttu füüsilised mõjud loodusalale puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu kuna antud kaugusel on mõju lainetusele ja rannaprotsessidele ebaoluline. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu.

Eeldatav mõju Lemmejõe loodusalale

Loodusala paikneb tuulepargi alast kaugel (16,1 km) ning hõlmab Lemmejõe veeala. Setõttu nii otsesed kui ka arvestatavad kaudsed mõjud alale puuduvad. Samuti puuduvad mõjud kaitse- eesmärgiks olevale elupaigatüübile (jõed ja ojad, 3260) ja selles elutsevatele kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Merekaabli, mille võimalik maabumispaik asub loodusalast 0,7 km kaugusel rajamisega seoses mõjud loodusalale puuduvad. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu.

Eeldatav mõju Lao loodusalale

Suure vahemaa (18,8 km) tõttu loodusalale olulised mõjud puuduvad. Rannaprotsessidele suure vahemaa tõttu olulisi mõjusid ei avaldu. Kaitse-eesmärgiks oleva taimeliigi (emaputk) elupaikadele mõjusid ei avaldu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevale liigile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu.

Eeldatav mõju Tõstamaa loodusalale

Kuna Tõstamaa loodusala paikneb tuulepargi alast kaugel (19,9 km) siis nii alale kui ka mere- ja rannikuelupaikadele mõjusid ei avaldu, kuna lainetuse ja mereprotsesside muutuste mõjud sellisele kaugusele ei ulatu. Maismaaelupaikadele ja kaitstavale taimeliigile (emaputk) puuduvad igasugused mõjud. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu.

Eeldatav mõju Ainazi - Salacgriva loodusalale

Loodusala paikneb tuulepargi alast 12,5 km kaugusel. Antud kauguselt pole oluliste füüsiliste mõjude avaldumine loodusalale tõenäoline. Ilmselt ei muutu lainerežiim, rannaprotsessid ega jääolud sedavõrd, et põhjustaks mõjusid alale. Ka ehitustöödega seoses piirkonda jõudva heljumi võimalik hulk on tõenäoliselt väike ning oluliselt veekvaliteeti ja seeläbi eesmärgiks olevaid kalaliike ei mõjuta. Seega võib eeldada, et kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu. Ka häiringute (veealune müra) võimalik mõju eesmärgiks olevatele kalaliikidele (hink, jõesilm) on piisava vahemaa tõttu väikene ning tõenäoliselt ebaoluline. Seega mõjud loodusala

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

46 / 76

terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu.

Eeldatav mõju Pärnu lahe linnualale

Linnuala paikneb tuulepargi alast lähimas punktis 680 m kaugusel. Kuna linnuala lähedusse ulatub tuulepargi ala kitsas põhjatipp, siis jääb vähem kui 2 km kaugusele linnualast vaid 3 potentsiaalset tuuliku asukohta ja vähem kui 3 km kaugusele kokku 5 potentsiaalset tuuliku asukohta.

Tuulikute naabruse tõttu võivad linnualale ulatuda vahetud mõjud nii ehitus-, kasutus- kui lammutusaegsete visuaalsete ja heliliste häiringute tõttu, sealhulgas laevaliiklusest tingitud häiringud. Samuti on tõenäolised ajutised ehitusaegsed mõjud linnuala veekeskkonnale heljumi leviku kaudu. Antud mõju on suhteliselt väikese ulatusega ning kiirelt mööduv ning ilmselt ei avalda liikidele olulisi mõjusid.

Suur tuulepargi ala mõjutab merekeskkonda ka tuule- ja lainerežiimi ning ka jääolude (tuulepark võib ankurdada jäävälju) muutmise kaudu. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad, kuid võivad siiski mõjutada kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimusi.

Kaitse-eesmärgiks olevatest linnuliikidest avalduvad mõjud tõenäolisemalt liikidele, kes kasutavad tuulepargi ala naabruses paiknevaid avamere alasid rändeaegsete puhkealadena, toitumisaladena ja talvitusaladena (tuttvart, merivart, sõtkas, aul, hahk, mustvaeras, tõmmuvaeras).

Kuna tuulepark paikneb avamerel siis kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide pesitsusalasid tuulepargi naabruses ei ole ning olulised mõjud haudelinnustikule tõenäoliselt puuduvad.

Rannikumere ja rannikualadega seotud linnuliikide elupaigad jäävad tuulepargi alast reeglina enam kui 10 km kaugusele ning oluliste mõjude avaldumine antud distantsilt pole tõenäoline.

Kuna kavandatav tuulepark hõlmab ulatuslikku mereala siis võivad kaitstavatele linnuliikidele avalduda mõjud rännete ajal, mil linnud on linnualale saabumas või alalt lahkumas. Kuna liikide rändeteed võivad läbida tuulepargi ala võib see põhjustada isendite hukku kokkupõrkel tuulikute rootoritega. Mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte kavandatud tuuleparkidega.

Kokkuvõttes ei saa praeguses faasis ja praeguste teadmiste baasil välistada ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine.

Eeldatav mõju Kabli linnualale

Kabli linnuala jääb tuulepargi alast 13,8 km kaugusele. Piisava vahemaa tõttu on füüsilised mõjud linnualale ilmselt ebaolulised ning kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimused ei muutu. Olulised häiringud linnualani ei ulatu ning ehitustöödega vette paisatud heljumi alale kandumise tõenäosus on väike ning selle võimalik mõju ebaoluline. Ainsaks võimalikuks mõjuteguriks on rändel avalduvad mõjud linnuliikidele. Mõjud võivad avalduda liikidele, kelle rändetee ei kulge piki rannikut vaid üle Liivi lahe läände Kuramaa rannikule. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad kuid praeguses faasis ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide seisundile siiski täielikult välistada ei saa. Antud mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte kavandatud tuuleparkidega. Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine.

Eeldatav mõju Luitemaa linnualale

Luitemaa linnuala jääb tuulepargi alast 16 km kaugusele. Suure vahemaa tõttu olulisi füüsilisi mõjusid linnualale tõenäoliselt ei avaldu, samuti ei avaldu olulisi mõjusid ka ala veekvaliteedile. Seega kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimused ei muutu. Häiringud linnualani ei ulatu. Ainsaks võimalikuks mõjuteguriks on rändel avalduvad mõjud linnuliikidele. Mõjud võivad avalduda liikidele, kelle rändetee ei kulge piki rannikut vaid üle Liivi lahe läände või edelasse Kuramaa rannikule. Mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

47 / 76

kavandatud tuuleparkidega. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad kuid praeguses faasis ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide seisundile siiski välistada ei saa. Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine.

Eeldatav mõju Ainazi - Salacgriva linnualale

Loodusala paikneb tuulepargi alast 12,5 km kaugusel. Antud kauguselt pole oluliste füüsiliste mõjude avaldumine linnualale tõenäoline. Ilmselt ei muutu lainerežiim, rannaprotsessid ega jääolud sedavõrd, et põhjustaks mõjusid alale ning muutusi kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimustes. Ka ehitustöödega seoses piirkonda jõudva võimaliku heljumi võimalik hulk on tõenäoliselt väike ning see oluliselt veekvaliteeti ei mõjuta. Olulisi häiringuid antud kauguselt linnuliikidele ei avaldu. Seega võib eeldada, et kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu. Tuulepargi mõjud rändel olevatele lindudele on tõenäoliselt väikesed ja ebaolulised kuna nii piki Liivi lahe rannikut kulgev põhja-lõunasuunaline rändesuund kui ka üle Liivi lahe läände Kuramaa rannikule kulgev rändesuund tuuleparki ei läbi. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu.

6.5. Natura eelhindamise tulemus

Natura eelhindamine tuvastas, et piisava vahemaa ja kaugele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu saab mõjud välistada järgmiste loodusalade terviklikkusele ja nende loodusalade kaitse eesmärkidele: Sorgu loodusala, Kabli loodusala, Manilau-Hanilaiu loodusala, Luitemaa loodusala, Metsapoole loodusala, Lemmejõe loodusala, Tõstamaa loodusala ja Ainazi - Salacgriva loodusala.

Kihnu loodusala puhul ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele hülgeliikidele (hallhüljes, viigerhüljes). Seetõttu tuleb Kihnu loodusalale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine.

Orajõe loodusala kaitse eesmärgiks olevale nahkhiireliigile (tiigilendlane) ei saa välistada negatiivseid mõjusid hukkumise tõttu tuuleparki läbivatel rännetel. Seega tuleb Orajõe loodusalale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine.

Piirkonnas paiknevate linnualade Pärnu lahe linnuala, Kabli linnuala ja Luitemaa linnuala puhul ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele, mis võib avalduda isendite hukkumises rännetel läbi tuulepargi. Seega tuleb Pärnu lahe linnualale, Kabli linnualale ja Luitemaa linnualale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

48 / 76

7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.

Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Ebaselgeid mõjusid käsitletakse ettevaatuspõhimõttest lähtudes olulisena. Käesoleva nn eelhinnangu eesmärgiks on analüüsida kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive (vt ptk 2.3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kontekstis ning lähtudes sellest määratleda eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevused mõjuala suurus ja mõjutatavad keskkonnaelemendid, mida käsitletakse edaspidi põhjalikult KMH aruandes. Kokku võrreldakse viit erinevat alternatiivi (sh 0-alternatiiv) (vt Tabel 2).

7.1. Käsitlusala ulatus ja mõjuala ulatuse täpsustamine

Mõjuala suurus sõltub mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Mõjuala ulatus erineb erinevate mõjuallikate ja mõjutatavate keskkonnaelementide lõikes oluliselt ning seda hinnatakse lähtudes igast mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist.

Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning nii kaugele, kui need mõjud tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH programmi vastavate keskkonnamõju hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. Kui mõjuala ulatus jääb ebaselgeks, täpsustatakse selle ulatus KMH käigus.

7.2. Eeldatavad mõjuallikad

Võimalikeks mõjuallikateks on eelkõige need meretuulepargi rajamise, käitamise ja likvideerimisega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda ranniku lähistel ja rannikul. Põhilised mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks, kasutusaegseteks ja lammutusaegseteks allikateks (vt Tabel 3). Erinevatel perioodidel võivad avalduda erinevat tüüpi olulised mõjud, mis kõik vajavad KMH raames hindamist ja vajadusel KeHJS § 33 kohaste keskkonnameetmete rakendamist. Keskkonnameetmete rakendamist ei ole 2010 aasta seaduses eraldi välja toodud, vaatamata sellel tehakse seda käesoleva KMH protsessi käigus.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

49 / 76

Tabel 3. Kavandatava tegevuse eeldatavad mõjuallikad

Tegevus

Mõjur Mõjud

M e h

h a a n

il in

e t

o im

e

H õ lj

u v s

e d

im e n

t

M ü

ra j

a v

ib ra

ts io

o n

E le

k tr

o m

a g

n e tv

ä li

F ü

ü si

li n

e t

a k is

tu s

M e re

p õ h

ja e

lu st

ik j

a -

e lu

p a ig

a d

K a la

st ik

L in

n u

st ik

K ä si

ti iv

a li se

d

M e re

im e ta

ja d

( h

ü lg

e d

)

M e re

p õ h

ja s

e tt

e d

j a r

a n

n a p

ro ts

e ss

id

V e e k

v a li te

e t

H ü

d ro

d ü

n a a m

ik a

Jä ä g a s

e o tu

d r

is k id

N a v ig

a ts

io o n

ir is

k id

Õ li

re o st

u s

K a it

se a lu

se d

l ii g

id j

a k

a it

se a la

d s

h

N a tu

ra a

la d

M u

in su

sk a it

se v

ä ä rt

u se

d

V is

u a a ln

e m

õ ju

S o ts

ia a lm

a ja

n d

u sl

ik k

e sk

k o n

d

K li im

a m

u u

tu se

d

R a d

a ri

sü st

e e m

id

Ehitustegevus + + + + + + + + + + + + + +

Tuulikupargi kasutamine + + + + + + + + + + + + + + + + + +

Tuulikupargi lammutamine +* + + +* + +* + + + +* +* +

Avariiolukord +

*Juhul kui tuulikuparki lammutades eemaldatakse merepõhjast tuulikute vundamendid

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

50 / 76

7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid

Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate (vt ptk 7.1) kaudu. Järgnevas tabelis on koondatud kavandatava tegevusega kaasnevad eeldatavad mõjud keskkonnaelementidele (vt Tabel 4).

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

51 / 76

Tabel 4. Eeldatavad mõjud, prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

Merepõhja elustik ja elupaigad

Eeldatavalt on oluline ja otsene mõju tuulepargi ehituse ajal, kuna gravitatsioonivundamentide alune pinnas jm tuleb eemaldada ja ehituseks ette valmistada ning pinnase algne olukord kasutusetapis ei taastu. Mõju vähendava ja leevendava meetmena tuleb tuulikute vundamendid paigaldada võimalusel kohtadesse, kus ei esine (väärtuslikku) merepõhja elustikku ja elupaiku või see on vähene.

Kasutusaegne negatiivne mõju on väheoluline. Tuulikute vundamendid loovad uusi elupaiku ja varjealasid elustikule ja kalastikule (nn ”rifi efekt”) ning toitumispaiku põhjaloomastikule. Mõju on seotud otseselt tuulepargi ning merekaabli alaga.

Detailsed merepõhja andmed puuduvad ning seetõttu viiakse tuulepargi arendusalal ja kaablitrasside alal võimaliku mõju väljaselgitamiseks läbi välitööd ning selle põhjal koostatakse ekspertarvamus. Tulemuste põhjal hinnatakse ala põhjaelustiku ja -elupaikade väärtust ning kavandatava tuulepargi mõju, lähtudes nt üldtunnustatud EU LIFE projekti „Merekaitsealad Läänemere idaosas“ välja töötatud elupaikade klassifikatsioonist (EBHAB). Välitööde metoodiline osa põhineb (sh põhjataimestiku ja –loomastiku uuringud) Eesti Rahvusliku Rannikumere seires kasutataval välitööde metoodikal. Ehitusgeloogiline uuring viiakse uuringualal läbi sonaruuringuna mille põhjal määratakse aluspõhja ehituslikud põhiomadused. Merepõhjaelustiku ja -elupaikade liigilise koosseisu ja leviku iseärasuste ning piirkonna põhjakoosluste kvantitatiivse iseloomustuse kohta viiakse läbi inventuur. Inventuuri saab läbi viia suvel või sügisel, kuna siis on vegetatsiooni-periood kõige aktiivsem. Inventuuri käigus toimuvad sukeldumised mere põhja, kust võetakse põhjaelustiku proove kavandatavate vundamentide asukohtadest ning tehakse video- vaatlused. Videomaterjali alusel saadakse põhjakoosluste katvus-

Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega otsene mõju merepõhjale vähesem võrreldes alternatiividega 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. (Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi alternatiivil).

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

52 / 76

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

kirjeldused ning põhjatüübid. Laboratooriumis määratakse proovis leiduvad taime– ja loomaliigid ning leitakse iga liigi arvukus ja kuivkaal.

Kalastik

Eeldatavalt on mõju, mis avaldub nii tuulepargi ehitus- kui ka kasutamisetapis ja lammutamisel. Ehitustööde ajal avaldab kalastikule mõju ehitusmüra, pinnasetöödel tekkiv heljum ja laevade müra Ehitusaegse mõju ulatus sõltub laiali kantud setete ja hõljumi levikust ning ehitustöödel tekkivast mürast. Arvestades, et korraga on töös 1-2 laeva ei ole siiski alust antud mõju pidada oluliseks

Kasutusaegne mõju on seotud tuulepargi ning merekaabli alaga. Merekaablite süvistamise ja isoleerimisega tagatakse, et merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele on nullilähedane.

Tuulikute opereerimisfaasis avaldavad kalastikule mõju elektrituulikute töömüra, kaablite elektromagnetväljad ning hoolduslaevade liiklusmüra. Arvestades, et korraga on töös 1-2 laeva ei ole siiski alust antud mõju pidada oluliseks

Lammutamis-faasis avaldab kalastikule mõju lammutusmüra, pinnasetöödel tekkiv heljum (juhul kui tuulikute vundamendid eemaldatakse mere- põhjast) ning laevade müra. Arvestades, et mõlemad mõjud on

Mõju hinnatakse eksperthinnanguga, võttes aluseks eelnevalt piirkonnas teostatud uuringud, olemasolevaid allikaid ja analoogid ning töö käigus tehtavate uuringute tulemused. Piirkonna kalastiku osas on varasemalt tehtud järgevad uuringud:

1) Aastatel 2015-2019 on TÜ

Mereinstituut läbi viidud Pärnu

ja Liivi lahe töönduskalade

noorjärkude uuringud. 2) Aastal 2015 on TÜ

Mereinstituut läbi viinud uuringu: Poolsiirdekalade kudealad Väinameres ja Liivi lahe põhjaosas: seisund ja kvaliteedi parandamise võimalused

Kavandatava tegevuse piirkonnas viiakse läbi kalastiku inventuur ning kevad- ja sügisräime uuringud ning võrreldakse nende tulemusi 2018. aastal TÜ Eesti Mereinstituut koostanud rannikumere kalastiku uuringu omadega. Kalastiku inventuur viiakse läbi kevadel, suvel ja hilissügisel ning selle kestus on ca 2 aastat. Kevadräime uuringud viiakse läbi aprill-juuli ning

Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega mõju kalastikule vähesem võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. 0- alternatiivil mõju puudub. (Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi alternatiivil).

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

53 / 76

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

lühiajalised ei ole hetkel alust pidada neid olulisteks.

Mõju vähendava ja leevendava meetmena tuleb vundamentide paigaldamisel ja võimalikul eemaldamisel, kaablikraavide rajamisel jm ehitustöödel vältida kalade kudemisperioodi. Heljumi laialdasema leviku vältimiseks tuleb lisaks vältida samaaegselt mitte rohkem kui kahe vundamendi rajamist. Lisaks sellele tuleb kasutada võimalikult väikest elektromagnetvälja tekitavaid veealuseid kaableid ning need võimalusel süvistada merepõhja.

kestus on 2 aastat. Sügisräime uuringud viiakse läbi august-detsember ning uuringu kestus on 1 aasta.

Uuringu tulemuste põhjal selgub kas rajatav tuulepark võib sattuda vastuollu looduskaitseliste liikide kaitse vajadustega või kalapüügisektori oluliste huvidega.

Kalaproovide kogumine ja analüüs toimub vastavalt HELCOMi juhtnööridele (HELCOM, 2015) ja vastab veekvaliteedi hindamise standardi nõuetele EVS-EN 14757:2015. Uuringuteks kasutatakse nakkevõrkude jadasid (14, 17, 21,5, 25, 30, 33, 38, 42, 45, 50, 55, 60 mm silmasammuga võrkudest) ja standardiseeritud (EVS-EN 14757:2015) sektsioon-nakkevõrke.

Kevadräime uuring viiakse läbi hüdroakustilise uuringu teel. Sügisräime uuringu läbiviimise metoodikaks on kudekala püük nakkevõrkudega planeeritava tuulepargi põhjapoolses küljes kahes punktis ning kalavastsete püük larvitraaliga tuulepargi alal 13. punktis. Igas jaamas teostatakse CTD mõõdistused (vee soolsus, temperatuur, hapnikusisaldus ja klorofülli kontsentratsioon) ja määratakse vee läbipaistvus.

KMH aruandesse lisatakse kavandatava tegevuse alal esinevate võimaliku kalade kudealade analüüs nii ehitusaegsete kui pikemaajaliste

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

54 / 76

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

häiringute osas ja nende baasilt koostatakse KMH käigus eksperthinnang.

Elektromagnetvälja mõju hinnatakse arvestades sarnaseid projekte, nende kohta tehtud uuringuid ning olemasolevaid teadmisi ja nende baasilt koostatakse KMH käigus eksperthinnang.

Linnustik Tuulepargi ehituse ajal avalduv mõju ei ole eeldatavalt oluline, kuna tuulepargi sügavuse tõttu ei kattu see lindude toitumisalaga ning on lühiajaline ja ehitustööd toimuvad korraga piiratud alal.

Olenevalt ehitust teenindavate laevade sadama asukohast ja kasutatavast laevateest võib kaasneda häiring rännetel peatuvatele, talvituvatele ja toituvatele lindudele, kuid antud mõju ei saa pidada oluliseks vastavalt Corson OÜ 2012 aastal koostatud KMH aruandele, mis käsitleb Pärnu sadama laevatee süvendamist

Kasutusaegne mõju on eeldatavalt oluline. Negatiivset mõju avaldab linnustikule tuulikute poolt põhjustatud takistus rändavatele veelindudele ning kokkupõrkeoht tuuliku labadega.

Mõju vähendava ja leevendava meetmena tuleb tuulepargi rajamisel arvestada lindude rändeteedega, Mõju on seotud tuulepargi arendusala ja

Mõju hinnatakse eksperthinnanguga, võttes aluseks eelnevalt piirkonnas teostatud uuringud, olemasolevaid allikaid ja analoogid ning töö käigus tehtavate uuringute tulemused. Piirkonna linnustiku osas on tehtud järgnevad uuringud:

1. 2012-2014. aastal on läbi viidud linnustiku uuring Liivi lahe piirkonnas: „Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“, täitja: Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut,

2. 2019 aastal Eesti ornitoloogiaühingu poolt koostatud Linnustiku pesitsuse uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda

3. 2016 aastal Eesti ornitoloogiaühingu poolt tehtud Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning

Väiksema otsese mõjuga on eeldatavasti alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega mõju linnustikule vähesem võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. 0- alternatiivil mõju puudub. Mõju ulatus sõltub ka tuulikute kõrgusest ja on seotud erinevate linnuliikide lennukõrgusega. (Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi alternatiivil, kuid rakendada tuleb mõju vähendavaid leevendusmeetmeid).

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

55 / 76

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

selle ümbrusega. Täpsem mõju ulatus määratakse KMH aruandes.

analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele, mis käsitleb ka Liivi lahe piirkonda

4. 2010-2012 kestnud GORWIND projekt ehk Liivi laht kui tuuleenergia ressurss, kus käsitletakse ka linnustiku teemasid.

Seega on Eesti mereala planeeringu koostamise käigus ja ka varasemalt koostatud olulisemad linnustiku uuringud, mille tulemused ja järeldused hõlmavad ka Liivi lahte. Arendusala piirkonnas on olemas mitmed lennuloenduse andmed. Eelpool toodud allikate põhjal hinnatakse arendusalal peatuvate lindude arvukust, mis on aluseks lindudele avalduva mõju olulisuse hindamiseks. Juhul kui andmete koondamise ja arvutuste tulemusena saadud andmestikule on linnustiku eksperdi hinnangul vaja kinnitust, siis viiakse läbi täiendav laevaloendus.

Käsitiivalised Eeldatavalt esineb mõju tuulepargi kasutamise ajal. Negatiivset mõju põhjustavad kokkupõrked tuuliku labadega ning barotrauma (kiire rõhu muutuse poolt põhjustatud koekahjustus).

Ehitusaegne oluline mõju puudub arvestades, et ehitusprotsess toimub päevasel ajal, käsitiivalised on aga öise

KMH koostamise käigus viiakse käsitiivaliste uuring laevaloenduse abil 1 aasta jooksul.

Uuringu tulemusena selgitatakse välja käsitiivaliste võimalikud rändekoridorid.

Uuring viiakse läbi vaatluste teel.

Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning kõrgus kõige suurem (300 m). Tuulikute kõrgus on oluline, kuna tavaliselt lendavad käsitiivalised mere kohal ca 10 m kõrgusel merepinnast57. 0-alternatiivil mõju puudub.

57 Skepast&Puhkim OÜ „Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2017

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

56 / 76

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

eluviisiga, ka kokkupõrgete risk on ehitusfaasis väike ja barotraumade risk puudub.

Mõju on seotud otseselt tuulepargi alaga.

(Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi alternatiivil).

Mereimetajad (hülged) Eeldatavalt oluline mõju tuulepargi ehituse ajal. Ehitustööde ajal mõjutavad mereimetajaid suhteliselt kõrge müratasemega ehitustööd, võimalik vaiade paigaldamine merepõhja ja võimalikud lõhketööd, ning samuti mürahäiring, mis on põhjustatud tihenenud laevaliiklusest. Erinevate häiringute mõjul väheneb tööde tsoonis hüljeste poolt kasutatavate merealade pindala. Silmas tuleb pidada, et kogu alal et ehitata üheaegselt, vaid etapiviisiliselt. Ehitusaegne müra võib mõjutada ka hüljeste toiduks olevaid kalu, peletades neid töötsoonist eemale.

Arvestades, et korraga on töös 1-2 laeva ei ole siiski alust antud mõju pidada oluliseks

Ehitustöödega kaasneb heljumi vette paiskamine, mis vähendab vee läbipaistvust ning takistab hüljestel saagi püüdmist. Heljumipilve põhjasettimine võib ohustada kalade koelmuid ning tuua kaasa negatiivseid mõjusid kalastikule ja hüljeste toidubaasile.

Tuulepargi kasutamise perioodil võib põhjaelupaikade teisenemine tuua kaasa muutusi toiduahelas ja hüljeste

2019 aastal on valminud MTÜ Pro Mare poolt Eesti merealaplaneeringu alusuuringuna Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Antud hinnangus on Liivi lahte küll käsitletud, kuid antud piirkonna osas ei ole siiski ammendavaid andmeid mõjude hindamiseks konkreetsel arendusalal. Näiteks hallhülge kohta on viimased andmed aastatest 2007-2008. Eelpool toodust tulenevalt on vaja läbi viia täiendav uuring. Uuringu käigus märgistatakse hallhülged Pärnu/Liivi lahe piirkonnas telemeetriaseadmetega. Loomi jälgitakse umbes 10 kuu jooksul (va karvavahetuse periood, kui nad on valdavalt veest väljas ning nende karv ei võimalda seadmeid kinnitada). Andmed kogutakse GPS asukoha, veerõhu (sügavuse), vee temperatuuri ja selle kohta kas hülged on vee all või vee peal. Kogutud andmete sidumisel saab mõõta muu hulgas vees ja kuival veedetud aega, veesamba eri osades veedetud aega, sukeldumise maksimaalset sügavust ja kuju, liikumissuundi ja kiirusi veepinnal. Statistilise analüüsi tulemusena selguvad eri ruumiosade kasutuse intensiivsus (näiteks mingis etteantud ruudus veedetud tunnid), toitumisalad

Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega mõju hüljestele vähesem võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. 0- alternatiivil mõju puudub. (Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi alternatiivil).

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

57 / 76

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

toidubaasis läbi täiendava floora tekkimise tuulikuvundamentidele. Väheldane mõju võib esineda ka tuulikute poolt tekitatud veealuse müra tõttu. Seega avaldub oluline mõju ka tuulepargi kasutamise ajal.

Mõju on seotud otseselt tuulepargi alaga.

sukeldumise iseloomu alusel, veepealsed puhkealad (kui sukeldumised pikema aja jooksul puuduvad), liikumistee ning sigimisalad maal või jääl.

Loomad tuleb märgistada mais-juunis peale karvavahetust ning jälgida tuleb neid kuni märtsini, mil on sigimisperiood. Analüüse on võimalik teha ka jooksvalt, ent kuna andmebaasid võivad olla väga mahukad, tuleb lõppanalüüsiks kogu andmestik korraga töödelda.

Uuringu kestus on 18 kuud.

Merepõhja setted ja rannaprotsessid

Tuulepargi mõju võib avalduda tormilainete režiimile merepõhja struktuurile, setete dünaamikale. Eeldatavalt ei ole tegemist olulise mõjuga. Ehitusfaasis vundamentide ehitusel ja kaablite merepõhja süvendamise käigus toimub setete ümberpaigutamist ja resuspensiooni. Selle mõju avaldub piiratud alal ning lühiajaliselt.

Tuuleparkide rannikumerre rajamine ei mõjuta (on neutraalne) rannaprotsesside iseloomu, nende ägenemist või nõrgenemist, kuna rajatav tuulepark asub piisavalt kaugel.

Mõju vähendava ja leevendava meetmena tuleb võimalusel vältida süvendustöid ja muid pinnasetöid tugevate tuulte tingimustes (hoiab heljumi leviku mõju piiratud alal).

KMH aruandes antakse ülevaade kavandatava tegevuse ala setete koostisest ja paksusest, kuna setete koostis ja paksus on oluline aspekt vundamendi tüübi valikul ning ehitusaegsete keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja leevendusmeetmete välja pakkumiseks.

Välitööd viiakse läbi kevadel. Uuringupiirkonnas tehakse uuringud setete leviku, paksuste ja lasuvustingimuste määramiseks ning proovivõtmised settetoruga ja haardkopaga setete lõimise ja ökoloogilise seisundi määramiseks. Peale välitööde läbiviimist määratakse laboratoorselt setete lõimiseline koostis ning raskmetallide ja üldnaftaproduktide sisaldused.

Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega otsene mõju merepõhja setetele vähesem võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. Mõju randadele ei sõltu sellest, milline alternatiiv rajamisel rakendub. 0- alternatiivil mõju puudub.

(Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi alternatiivil).

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

58 / 76

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega.

Uuringu tulemusena selgub millised põhjasetted vaadeldavas piirkonnas esinevad, kas setetes esineb reostust ning kas kavandatav tegevus tekitab suurtes kogustes heljumit (määratakse lõimis). Lisaks sellele selgitatakse välja võimalik mõju merepõhja struktuurile ja setete dünaamikale.

Vee kvaliteet Mõju vee kvaliteedile võib avalduda tuulikupargi ehituse ja lammutamise ajal, kui teostatakse pinnasetöid. Mõju vee kvaliteedile sõltub põhjast veesambasse paisatud setete ja heljumi kogusest ja kvaliteedist ning valitsevatest hüdrodünaamilistest tingimustest.

Mõju leevendamiseks on soovituslik süvendustöid ja muid pinnasetöid mitte teostada tugevate tuulte tingimustes.

Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega.

Merevee kvaliteedi hindamiseks viiakse KSH käigus läbi vee kvaliteedi uuring, mille eesmärk on jälgida ja kirjeldada võimalikke ehitustegevusest ja hilisemast tuulepargi opereerimisest tulenevaid muutusi. Uuring teostakse kavandatava tuulepargi piirkonnas ja ehitustegevuse arvatava mõjualasse jääval merealal. Mõjuala välja selgitamiseks on vajalik piirkonna 3D hüdroloogilise mudeli olemasolu. Uuringu käigus hinnatakse järgmisi parameetreid: vee läbipaistvus, hapniku kontsentratsioon, klorofülli kontsentratsioon, üldlämmastik, üldfosfor, nitraadid, nitrit, ammoonium, fosfaadid, räni, CTD profiilid. Uuringus on taustandmetena võimalik käsitada rannikumere operatiivseire andmeid.

Merevee kvaliteedi hindamise jaamade võrgustikku saab kasutada ka planktonikoosluste olukorra kirjeldamiseks. Uuringu metoodika vastab riikliku rannikumere seire programmis kasutatavale metoodikale.

Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega otsene mõju vähesem võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. (Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi alternatiivil).

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

59 / 76

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

Veekvaliteeti hinnatakse Veepoliitika Raamdirektiivi (VPRD) rakendamiseks väljatöötatud indikaatorite ja kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel (keskkonnaministri 12.11.2010 määrus nr 59 ja selle Lisa 6).

Hüdrodünaamika, jääga seotud riskid, navigatsiooni-riskid, võimaliku õlilaigu levik sh Läti vabariik

Eeldatavalt on tegu väheolulise mõjuga.

Tuulepargi rajamise mõju hüdro- dünaamikale seisneb tuule- ja lainerežiimi muutumises. Mõju avaldub ka hoovustele ja vertikaalsele segunemisele. Tegu on neutraalse mõjuga.

Jääga seotud riskid võivad avalduda nii tuulepargi ehitamise kui ka kasutamise faasis. Mõjude leevendamiseks tuleb vundamendi tüübi valikul ja projekteerimisel arvestada 50 aasta jooksul esineda võiva karmima talve jäätingimustega. Jäätingimustega tuleb arvestada ka tuulepargi ehitamise ajal – soovitav on ehitustöid mitte teostada jää esinemise perioodidel. Jäätumisel on mõju nii laevandusele kui ka mereimetajatele.

Navigatsiooniriskid ja sellest tulenevad riskid mere reostusele võivad avalduda nii tuulepargi ehitamise kui ka kasutamise faasis. Navigatsiooniriskide leevendamiseks tuleb tuulikute paiknemine tuulepargi alal kooskõlastada Veeteede Ametiga ning tuulepargi ala ja veeliikluse alad

Hüdrodünaamika mõju osas teostatakse teoreetiline mudeleksperiment. Tuulepargi mõju lainetusele selgitatakse välja lainemudeliga SWAN58. Jääriskide osas antakse eksperthinnang tuginedes varasematele alusandmetele ja läbi viidud uuringutele, nagu Eesti mereala planeeringu raames läbi viidud jääolude uuring ning uuritakse teiste tuuleparkide kogemusi Skandinaavias.

Võimaliku õlireostuse leviku tõenäosusliku käitumise hindamiseks tuulepargi asukohas kasutatakse TalTech’i Meresüsteemide Instituudis välja töötatud mudelit.

Mudeleksperiment viiakse läbi aastaajast sõltumatult.

Eksperthinnang antakse tuulepargi mõjule seoses jääoludega. Eksperthinnangu aluseks on analoogilised arendused lähiriikides ning olemasolev kirjandus.

Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega otsene mõju vähesem võrreldes alternatiividega 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub.

(Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi alternatiivil).

58 Simulating WAves nearshore, http://swanmodel.sourceforge.net/

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

60 / 76

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

tuulepargis või selle vahetus läheduses tuleb märgistada vastavalt nõuetele.

Ohutu läbipääsu asukoha ja laiuse määramisel tuleb lähtuda juhendist PIANCi (The World Association for Waterborne Transport Infrastructure) aruandest „MarCom Wg 161 Interaction Between Offshore Wind Farms and Maritime Navigation 2018“

Märgistuse puhul tuleb lähtuda juhendist IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures„.

Õlireostuse tekke oht on nii tuulepargi ehitamise kui ka kasutamise faasis. Õlireostuse tekke vältimiseks tuleb ehitustööde käigus järgida ohutus- reegleid. Tuulepargi ekspluateerijal peavad olema võimalused reostuse likvideerimiseks vähemalt ööpäeva jooksul peale selle tekkimist. Töid on soovitatav mitte teostada pikaajaliselt puhuvate (üle 10 m/s) tuulte tingimustes.

Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega.

Välisõhu seisund Eeldatavalt on tegemist väheolulise mõjuga. Mõju avaldub nii ehitus-, kasutus kui ka lammutusprotsessi käigus.

Kavandatava meretuulepargi rajamisega tekib õhusaaste

Välisõhu seisundi hindamise aluseks on erialane kirjandus ja eksperthinnang.

1., 2.,3. ja 4. alternatiivi mõju on samaväärne. 0-alternatiivil mõju puudub.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

61 / 76

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

ehitusprotsessi käigus seoses tihedama laevaliiklusega. Tegu on ajutise mõjuga. Meretuulepargi opereerimise ajal võib mõju välisõhu kvaliteedile avalduda seoses meretuuleparki teenindavate laevade liikumisega. Arvestades, et nii rajamisel kui ka opereerimisel on korraga töös 1-2 laeva ei ole siiski alust antud mõju pidada oluliseks

Müra , infraheli, madalasageduslik müra ja vibratsioon

Eeldatavalt ei ulatu oluline mõju maismaale. Kaugus mandrile 15,8 kilomeetrit ja Kihnu saarele 10,0 kilomeetrit

Tuulikute tekitatud müra sõltub eelkõige seadme konstruktsioonist, kõrgusest ja tüübist. Lähtudes tüüpilise tuuliku helivõimsustasemest, siis teoreetiliste arvutuste alusel (ISO 9613-2) kohaselt sulandub tuulikute tööst põhjustatud müra ülejäänud loodusliku keskkonna mürafooni hinnanguliselt ca 500 m kaugusel tuulikust (arvutuslik müratase LAeq 45 dB). Häirivaks võib helitugevus osutuda eeskätt sisemaal paiknevate tuulikute puhul. Rannikul on tuule ja lainetuse ning teiste looduslike taustahelide tõttu keerulisem eristada tuulikute müra üldisest mürafoonist, kui tuulikud paiknevad rannikust kaugel.

Müra ja vibratsioon tekib nii tuulikute ehitustööde, töötamise ja demonteerimise etapis. Eeldatavalt on tuulepargi rajamise ja demonteerimise

Ehitusaegse ja veealuse müra hindamise aluseks on erialane kirjandus ja eksperthinnang.

Tuulikute töötamise müra hindamiseks teostatakse modelleerimine ja koostatakse mürakaart vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ning antakse eksperthinnang. Müra modelleerimine teostatakse aastaajast sõltumatult.

Keskkonnamüra modelleerimisel kasutatakse A-korrigeeritud helirõhutaset LpA (dB), mis vastab inimkõrva kuulmisele. Modelleerimisel arvestatakse maapinna ja veepinna helipeegeldustega, heli levikus väliskeskkonnas, müraallikate helivõimsustasemetega, müraallikate kõrgustega veepinnast jne.

1., 2. ,3. ja 4. alternatiivi mõju on samaväärne. 0-alternatiivil mõju puudub.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

62 / 76

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

etapid intensiivsema müratasemega kui tuulikute töötamise etapp.

Tuulepargi kasutamise ajal on eeldada samuti infraheli ja madalasagedusliku müra teket. Infraheliks nimetatakse helilaineid, mille sagedus on alla 20 Hz. Infraheli ei ole valdavalt inimkõrvale kuuldav59. Madalsageduslikuks müraks loetakse helilaineid, mille sagedus on vahemikus 10-200 Hz.60

Veeloomastikule võib mõju avaldada veealune müra mida põhjustavad konstruktsiooni töötavad osad (generaator, jahutussüsteemid) – täpsustatakse KMH koostamise käigus.

Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle vahetu ümbrusega.

Infraheli, madalasagedusliku müra ja vibratsiooni hindamise aluseks on eksperthinnang erialase kirjanduse ning analoogia põhjal.61 Madal- sagedusliku müra soovituslikud tasemed öisel ajal siseruumides on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müra mõõtmise meetodid“. Välitingimustes madalsagedusliku müra helirõhutasemete osas riiklik regulatsioon puudub, muu müra osas lähtutakse Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71.

Kaitsealused liigid ja kaitsealad

Mõju võib avalduda kaitsealade kaitse- eesmärkidele.

Kavandatava tuulepargi mõjualas asub Pärnu lahe hoiuala, mille kaitse- eesmärk on erinevate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Seega on mõju kaitsealustele liikidele ja kaitsealadele võrreldav kavandatava tegevuse mõjuga linnustikule. Mõjud võivad avalduda lindude toitumis-, puhke- ja talvitumisaladele ning elupaiga-

Hindamise aluseks on keskkonnaregistri andmebaas, EELIS, inventuuride ja uuringute andmed ning liigi kaitse tegevuskavad. Mõjude ulatuse, tugevuse ja olulisuse analüüsil tuginetakse kaardikihtide analüüsile ning eksperthinnangule. Arvesse võetakse kaitstavate loodusobjektide spetsiifikat ja taluvust erinevate mõjufaktorite suhtes.

Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega otsene mõju vähesem võrreldes alternatiividega 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub.

(Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi alternatiivil).

59 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon „Elektrituulikute keskkonnamõjude hindamise käsiraamat“, 2004 60 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004 61 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

63 / 76

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

tingimustele, samuti võib mõju avalduda lindude rändes.

Vajadusel tuleb rakendada mõju vähendavaid ja leevendavaid meetmeid.

Mõju on seotud otseselt tuulepargi alaga. Mõju võib avalduda seoses lindude rändega.

Natura 2000 alad, kaitstavad loodusobjektid

Käesoleva KMH programmi peatüki 6 alusel ei saa mõju Natura 2000 aladele välistada. Natura alade terviklikkusele pole mõjusid ette näha kuid mõjud võivad avalduda alade kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele (linnuliikidele, mereimetajatele ja käsitiivalistele). Eelhindamise kohaselt ei saa täielikult välistada mõjude avaldumist järgmistele Natura võrgustiku aladele: Kihnu loodusala, Orajõe loodusala, Pärnu lahe linnuala, Kabli linnuala ja Luitemaa linnuala.

Kavandatavale tuulepargile on lähim Natura 2000 võrgustiku ala Pärnu lahe linnuala. Linnuala kaitse-eesmärk on kaitsta seal esinevate linnuliikide elupaikasid. Seega on mõju Natura 2000 aladele võrreldav kavandatava tegevuse mõjuga linnustikule. Mõjud võivad avalduda tuulepargi naabruses paiknevatele lindude toitumis-, puhke- ja talvitumisaladele.

Mõju Pärnu lahe linnualale on seotud otseselt naabruses paikneva tuulepargi alaga. Ülejäänud Natura alade puhul võivad mõjud avalduda vaid seoses

Hindamise aluseks on keskkonnamõju hindamise protsessi käigus koostatava linnustiku eksperthinnangu tulemus Vajaduse korral kasutatakse ka varasemate inventuuride ja uuringute andmeid. Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse kaardikihtide analüüsile ja eksperthinnangule. Arvesse võetakse kaitstavate loodusobjektide spetsiifikat ja taluvust erinevate mõjufaktorite suhtes.

Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega otsene mõju vähesem võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. (Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi alternatiivil).

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

64 / 76

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

lindude ja käsitiivaliste võimalike rännetega läbi tuuleparkide rändega. Ka hüljeste puhul võivad mõjud avalduda eeskätt rännete kaudu ning lühiajalise veealuse müra tõttu.

Vajadusel tuleb rakendada mõju vähendavaid ja leevendavaid meetmeid.

Muinsuskaitse väärtused Lõhkekehad ning muud ajalooliselt ohtlikud objektid

Eeldatavalt on tegemist väheolulise mõjuga.

Mõju võib avalduda läbi ligipääsu takistamise ning setete kandumisega muinsuskaitseväärtusele.

Mõju leevendamiseks tuleb tuulikute asukohad valida selliselt, et oleks tagatud laevavrakkide säilimine ja avalik ligipääs.

Liivi lahes varasemalt tehtud uuringute põhjal ei ole alust arvata, et arendusalal võiks leiduda täiendavaid arheoloogiamälestisi võrreldes peatükis 4.2.1 tooduga, seega võib antud mõju pidada ebaoluliseks.

Puudub teave arendusalal ning selle vahetus läheduses lõhkekehade ja muude ajalooliselt ohtlikke objektide olemasolu kohta.

Mõju on seotud otseselt tuulepargi alaga.

Hindamise aluseks on kultuurimälestiste riiklik register ja ekspertarvamus. Metoodika kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga ning viiakse läbi allveearheoloogiline uuring sonari uuringuna. Sõltuvalt uuringu tulemusest otsustatakse veealuse kultuuripärandi eksperdi kaasamine. Lõhkekehade ja muude ohtlike objektide uuringu metoodika kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga. Allveearheoloogiline uuring viiakse läbi sonari uuringuna. Sõltuvalt uuringu tulemusest otsustatakse veealuse kultuuripärandi eksperdi kaasamine. Merekaablite mõju hinnatakse läbi eksperthinnangu, mis põhineb varasemate uuringute tulemustele.

Kuna teadaolevalt asub projektialal vaid üks laevavrakk ning tuulikute paiknemise kavandamisel saab sellega arvestada, siis on 1., 2. ,3. ja 4. alternatiivi mõju samaväärne. 0- alternatiivil mõju puudub.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

65 / 76

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

Visuaalne mõju Mõju sõltub tuulepargi täpsest asukohast (tuulepargi kaugus rannikust), selle suurusest ja tuulikute paigutusest.

Mõju on seotud tuulikupargi läheduses asuvate rannikualade ja Kihnu saarega.

Senine rahvusvaheline kogemus on näidanud, et kui tuulikupark asub rannikust ca 10 km kaugusel, siis on see ühiskonna poolt aktsepteeritav62.

Vastavalt koostatavale Eesti mereala planeeringule tuleb visuaalse mõju vähendamiseks koondada tuulikud võimalikult kompaktsetesse gruppidesse, mille eesmärk on silmapiiri liigendamine, et vältida lausalist kaetust tuulikutega.

Tuulikute visuaalse mõju vähendamiseks on võimalus viia lähimad tuulikud rannikust kaugemale või kavandada vabad vaatekoridorid läbi tuulealade. Tuulikute viimine kaugemale merealale võib olla küll positiivse mõjuga visuaalsete häiringute vähendamisel, samas tõstab see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab laiemat elanikkonda sotsiaalmajanduslikult. Eesti oludes muudaks see tuule-energeetika arendamise merel sisuliselt ebareaalseks, kuna meri muutub sellises kauguses tuulikute rajamiseks liiga sügavaks, osaliselt tuleks ette Läti piir ja lisaks oleks ohtu seatud kliima-

Mõju hindamiseks teostatakse staatilised visualiseeringud rannikualadel analoogiliselt Loode- Eesti meretuulepargi visualiseeringutega (Kihnu, Häädemeeste). Mõju hindamisel on oluline eristada inimeste tajutavat, subjektiivset hinnangut uuele olukorrale võrreldes varasemaga. Peale selle on oluline eristada objektiivset muutust mere- ja maastikupildis, mida saab hinnata näiteks tuulikute ja ranniku vahemaa alusel või ka näiteks enimkäidavatest kohtadest avanevate vaatesektorite alusel.

Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega otsene mõju vähesem võrreldes alternatiividega 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub.

62 Hendrikson&Ko OÜ „Neugrundi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2010

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

66 / 76

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

eesmärkide täitmine. Eelnevast lähtudes võetakse KMH aruande koostamisel lähtekohaks võimalike vaatekoridoride põhimõtteliste asukohtade väljaselgitamise.

Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; majandus ja tööhõive ning kalandus

Arvestades analoogilist projekti Loode- Eesti meretuulepargi arendamisel, kus on koostatud praeguseks hetkeks KMH aruanne, on antud valdkonnas olulised teemad, mille mõju on vaja hinnata järgmised:

▪ Mõju majandusele ja tööhõivele sh

kalandussektorile

▪ Mõju piirkonna turismile

▪ Mõju kohalikule kogukonnale sh

kogukonna kaasamisele

▪ Mõju inimese tervisele- ja heaolule

▪ Mõju varale

Sotsiaalmajandusliku mõju hindamise tulemusena tuuakse iga valdkonna (majandusareng, kalandussektor, tööhõive, turism, kogukond) kohta välja võimalikud mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert hinnangu, kas tuulepargi rajamisel on vastavale valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale -2 (oluline negatiivne) kuni +2 (oluline positiivne)). Mõju majandusarengule ja tööhõivele on ehituse ajal eeldatavalt positiivne.

Hindamise aluseks on erialane kirjandus, analoogsed projektid, teostatav mürauuring, KMH menetluse käigus esitatavad arvamused ja seisukohad, Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ning ekspertarvamus.

Mida vähem on tuulikuid, seda väiksem on tõenäosus, et laevad tuulikutega kokku põrkavad. Seega on vara seisukohalt väikseima mõjuga alternatiiv nr 4. Ülejäänud valdkondade poolest on 1., 2.,3. ja 4. alternatiivi mõju samaväärne. 0- alternatiivil mõju puudub. (Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi alternatiivil).

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

67 / 76

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

Kavandatava tegevuse realiseerimisel tekib kohapealseid töökohti, mis saavad olla seotud tuulikute transpordiga, tuulikute püstitamise ja tuulikuparkide hooldamisega.

Mõju kohalikule kogukonnale selgub täpsemalt aruande koostamise etapis. Mõju kalandusele selgitatakse välja KMH aruande koostamise protsessis.

Mõju inimese tervisele on eeldatavalt väheoluline, kuna ei ole eeldada piirväärtusi ületavate müratasemete levikut lähimate elamuteni.

Mõju varale on eeldatavalt neutraalne ning avaldub otseselt siis, kui toimub laevade kokkupõrge tuulikutega ja seeläbi laevade kahjustumine. Mõju leevendamismeetmeid on kirjeldatud navigatsioonimõjude valdkonnas.

Mõju turismile on eeldatavalt väheoluline.

Kliimamuutused Eeldatavalt on tegemist olulise positiivse mõjuga.

Taastuva elektrienergia tootmise suurenemine vähendab fossiilsetest kütustest toodetava energia kogust, avaldades nõnda positiivset mõju kliimamuutusele ja aidates Eesti Vabariigil täita rahvusvaheliste kliimaeesmärke.

Hindamise aluseks on erialane kirjandus ja ekspertarvamus.

Kuna iga vaadeldava alternatiivi puhul on tuulikupargi koguvõimsus sama, siis on 1., 2.,3. ja 4. alternatiivi mõju samaväärne. 0-alternatiivil mõju puudub.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

68 / 76

Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus

Radarisüsteemid sh navigatsioonisüsteemid, meresidesüsteemid ning lennuohutus ja mereohutus nii Eestis kui ka Lätis

Eeldatavalt on tegemist väheolulise mõjuga. Mõju avaldub tuulikupargi kasutamise faasis.

Kuna kavandatavad tuulikud on kõrged, siis võivad need häirida PPA mereseiresüsteemi radarite, Kaitseministeeriumi radarite ning Läti mereseiresüsteemi tööd, tekitades tuulikute taha radari jaoks nn varjupiirkonna. Tuulepargi rajamisega võib kaasneda ka navigatsiooni raskendatud jälgimine planeeritava tuulepargi alal.

Tuulepargi kasutamine võib avaldada vähesel määral mõju ka lennundusele ning selle mõjuga arvestamisel tehakse koostööd Lennuametiga

Mõju leevendamiseks tuleb teha koostööd vastavate ametiasutustega.

Hindamise aluseks on erialane kirjandus ja ekspertarvamus. Muuhulgas uuritakse teiste riikide kogemust lennutrajektooride, ohutuse tagamise, tuulikute paiknemise ja kõrgusnõuete osas lennuvälja lähedal. Samuti hinnatakse võimalikku mõjumeresidesüsteemidele, AIS seadmetele ja laevaradarite tööle.

1., 2. ,3. ja 4. alternatiivi mõju on samaväärne. 0-alternatiivil mõju puudub.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

69 / 76

8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava

KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ega sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg.

Kavandatava tegevuse KMH ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava on esitatud järgnevas tabelis (vt Tabel 5).

Tabel 5. KMH läbiviimise eeldatav ajakava vastavalt KeHJS redaktsioonile 27.02.2010

Tegevus Periood, aeg Täitja

KMH algatamine menetlemiseks vajaliku aja jooksul

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

KMH algatamisest teavitamine

14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Eksperdirühm koos arendajaga koostavad KMH programmi (eelnõu)

Esimesel võimalusel alates KMH algatamisest

Skepast&Puhkim OÜ, Eesti Energia AS

Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust

14 päeva jooksul programmi saamisest

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku väljapaneku

kestusega vähemalt 14 päeva, Lätis kestvusega kaks kuud

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste analüüs sh Läti poolt laekunud ettepanekud

töö tegemiseks vajaliku aja jooksul (sõltub laekunud arvamuste arvust ja sisust)

Skepast&Puhkim OÜ, Eesti Energia AS

Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH programmi avaliku arutelu sh vajadusel Lätis

esimesel võimalusel pärast avalik väljapaneku lõppu ja laekunud arvamuste analüüsimist

Eesti Energia AS, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

KMH programmi täiendamine lähtudes avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine

30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumisest sh Lätis*

Skepast&Puhkim OÜ, Eesti Energia AS

Arendaja esitab KMH programmi Järelevalvajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks

20 tööpäeva jooksul arvestades programmi täiendamisest ja vastuste saatmisest

Eesti Energia AS

Järelevalvaja kontrollib KMH programmi vastavust nõuetele ja teeb programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse

30 päeva jooksul KMH programmi saamisest*

Keskkonnaministeerium

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

70 / 76

Tegevus Periood, aeg Täitja

Järelevalvaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes

14 päeva jooksul otsuse tegemisest*

Keskkonnaministeerium

Uuringute teostamine Uuringute tegemiseks vajaliku aja jooksul, eeldatavalt kuni 2 aastat

Skepast&Puhkim OÜ

Eksperdirühm viib läbi KMH ja koostab KMH aruande

4 kuu jooksul peale uuringute aruannete valmimist

Skepast&Puhkim OÜ

Arendaja esitab KMH aruande otsustajale

40 tööpäeva jooksul arvestades aruande valmimisest

Eesti Energia AS

Otsustaja kontrollib KMH aruannet63

aeg määramata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Otsustaja teavitab KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust

14 päeva jooksul aruande saamisest, Lätis kestvusega kaks kuud

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Otsustaja korraldab KMH aruande avaliku väljapaneku

kestusega vähemalt 14 päeva

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste analüüs sh Läti poolt laekunud ettepanekud

töö tegemiseks vajaliku aja jooksul (sõltub laekunud arvamuste arvust ja sisust)

Skepast&Puhkim OÜ, Eesti Energia AS

Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH aruande avaliku arutelu sh vajadusel Lätis

esimesel võimalusel pärast avaliku väljapaneku lõppu ja laekunud arvamuste analüüsimist

Eesti Energia AS, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

KMH aruande täiendamine lähtudes avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine

30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumisest*

Skepast&Puhkim OÜ, Eesti Energia AS

Arendaja esitab KMH aruande Järelevalvajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks

20 tööpäeva jooksul arvestades programmi täiendamisest ja vastuste saatmisest

Eesti Energia AS

Järelevalvaja kontrollib KMH aruande vastavust nõuetele ja teeb aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse

30 päeva jooksul kooskõlastuste saamisest*

Keskkonnaministeerium

63 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

71 / 76

Tegevus Periood, aeg Täitja

Järelevalvaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes

14 päeva jooksul otsuse tegemisest*

Keskkonnaministeerium

Kogu KMH protsessi eeldatav kestvus

Eeldatavalt 5 aastat Kõik osapooled

Kursiivis on toodud KeHJS-ega sätestatud tähtajad. *-ga on märgitud KeHJS-ega sätestatud tähtajad, mida on põhjendatud vajadusel võimalik pikendada.64

Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KMH menetlustoimingute reaalsest kestust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega.

64 KeHJS § 24: Nimetatud tähtaegu võib põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse [---] keerukus, pikendada, määrates menetlustoimingu teostamiseks uue tähtaja.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

72 / 76

9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest

9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine

Ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu on loetletud järgmises tabelis (vt Tabel 6).

Tabel 6. KMH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise põhjendusega

Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus

Otsustaja

Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Amet

Sõle 23A, 10614 Tallinn tel +372 667 2004 [email protected]

On otsustajana menetlus- protsessiga kursis ning kaasab mõjutatud ja huvitatud isikud; projekteerimistingimuste andja

Asjaomased asutused

Keskkonnaamet

Narva mnt 7a

15172 Tallinn [email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a

15172 Tallinn [email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Kaitseministeerium Sakala 1, 15094 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn [email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Kihnu vallavalitsus Linaküla, Kihnu vald 88003 Pärnumaa [email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 1

Häädemeeste Vallavalitsus Pargi tee 1, Uulu küla 86502 Häädemeeste vald, Pärnumaa [email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 1

Ruhnu vallavalitsus Ruhnu, 93001 Saare maakond

[email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 1

Muinsuskaitseamet Pikk 2, 10123 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Lennuamet

Lõõtsa 5, 11415 Tallinn [email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

73 / 76

Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus

[email protected]

Veeteede Amet Valge 4, 11413 Tallinn [email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Terviseamet

Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn [email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 7; elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest vastutav asutus

Päästeamet Raua 2, 10124 Tallinn [email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Keskkonnainspektsioon (KKI)

Roheline 64, 80010 Pärnu [email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 3

Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus, keskkonnaorganisatsioonid

Läti Vabariik

- Läti Keskkonnaministeerium

-

Peldu iela 25, Riga, LV-1494, Latvia E-mail: [email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 1

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO)65

[email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 5

Liivi Lahe Kalanduskogu Liiva 2c/37, Pärnu 80010

[email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 5

Laiem avalikkus, asjast huvitatud/mõjutatud isikud, nt piirkonna elanikud ja ettevõtted

- KeHJS § 16 lg 3 p 7; põhjendatud huvi oma piirkonna keskkonna- seisundi vastu

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) teavitab eelnimetatud ametiasutusi (ametid, KOV-id), tehnilise taristu valdajaid, kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikke ning Eesti Keskkonnaühenduste Koda KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt (kirjaga e-posti teel; vt kontaktandmed Tabel 6).

Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt:

- väljaandes Ametlikud Teadaanded;

- maakonnalehtes;

- kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks vallavalitsuses) , arvestades arenduse asupaika meres on TTJA otsusega Häädemeestel ja Kihnus;66

- vallavalitsuste veebilehtedel.

65 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon 66 Otsustakse vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

74 / 76

9.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta

Vastavalt KeHJS-e §-le 16 korraldas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) KMH programmi avaliku väljapaneku, mis toimus ajavahemikul 11-31.03.2020. Avaliku väljapaneku käigus laekus kokku 14 kirja kokku 140 ettepanekuga. Oma seisukohad saatsid muuhulgas naabruses asuvad kohalikud omavalitsused, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaamet, Lennuamet, Veeteede Amet ning MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu. Olulisemad ettepanekud puudutasid kaasamist, sotsiaalmajanduslikku mõju sh visuaalne mõju ja mõju kalandusele, tuulikute arvu, linnustiku puudutavaid mõjusid ja alternatiive võrreldes algse hoonestusloa taotlusega ning arendusala kaugust rannikust ja Kihnu saarest. Kokkuvõttev küsimuste ja nendega arvestamise tabel edastatakse kõikidele kirja saatjatele ning lisatakse ka käesolevale KMH programmile.

9.3. Võimalik piiriülene mõju

Kavandatav meretuulepargi arendusala asub ca 288 m kaugusel Läti territoriaalmere piirist. Seega on tegemist riigipiiriülest mõju omada võiva tegevusega ning tuleb läbi viia piiriülene keskkonnamõju hindamine. Piiriülene mõjuhindamine korraldatakse rahvusvahelistes kokkulepetes, piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonis (Espoo konventsioonis) ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud korras67. Piiriülese mõjuhindamise protsessi ja kaasamist juhib Keskkonnaministeerium.

Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu menetluse käigus oli Läti Vabariigi soov, et meretuuleparki ei kavandataks Läti Vabariigi piirile lähemal kui 2,6 meremiili (ca 5 km). Meretuulepargi võib rajada riigipiirile lähemale juhul kui Eesti Vabariik ja Läti Vabariik saavutavad selle osas ühise kokkuleppe. Seega tuleb riikidevahelise erimeelsuse ja negatiivse keskkonnamõju vältimiseks teavitada Läti Vabariiki käesoleva KMH programmi koostamisest ning kaasata Läti Vabariik keskkonnamõju hindamise protsessi. Peatükis 9.2 kirjeldatud avalikustamise käigus saadeti Keskkonnaministeeriumi poolt kirjad ka Läti Vabariigile, Soome Vabariigile, Rootsi Kuningriigile ja Leedu Vabariigile. Rootsi Kuningriik ei vastanud kirjale, Leedu ja Soome soovisid olla kursis hindmaise tulemustega ning Läti Vabariik avaldas soovi olla kaasatud KMH protsessi. Läti poolsed põhilised ettepanekud olid seotud mereohutusega, avariide likvideerimisega, navigatsiooniga ning mõjuga Läti Natura aladele.

Vastavalt Läti vabariigi taotlusele korraldatakse Eestiga paralleelne KMH menetlus ka Lätis. Selleks tõlgitakse esmalt KMH programm Läti keelde, korraldatakse sealne avalikustamine ning avalik arutelu. Programm esitatakse heaks kiitmiseks siis kui vastavad protseduurid KMH programmiga on ka Lätis lõppenud.

9.3.1. Läti Vabariigi kaasamine

Vastavalt kirjaga 27.03.2020 nr 5-01/270 avaldatud soovile kaastakse käesoleva KMH menetlusse ka Läti vabariik. KMH programm tõlgitakse Läti keelde ning Läti vabariigis viiakse paralleelselt Eestiga läbi avalikustamine. Läti poolsete ettepankutega arvestamise ja mittearvestamise osas teavitatakse Läti vabariiki kirja teel. Samuti tõlgitakse KMH aruande materjalid ning avalikustatakse paralleelselt Eestiga ka Läti vabariigis.

67 KeHJS § 30. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

75 / 76

9.4. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) teavitab KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest. Avalikustamisest teavitamise menetlusdokumendid (teavitamise kirjad, kuulutused, teated) lisatakse koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga käesolevale programmile.

Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm

76 / 76

10. KMH lähtematerjalid

Alljärgnevalt on toodud KMH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate uuringute esialgne loetelu:

 Asjakohased õigusaktid  Asjakohased riiklikud, maakonna ning valla planeeringud, arengukavad ja strateegiad  Piirkonna kaitsealade kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad  Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused (maakasutus, looduskaitse ja Natura 2000

võrgustik, kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, ohtlikud ettevõtted)  Keskkonnaregister  Eesti Looduse infosüsteemi andmebaas EELIS  Kultuurimälestiste riiklik register  Tegevuse kavandamiseks läbi viidud alusuuringud ja analüüsid  Muud piirkonna kohta koostatud asjakohased uuringud ja analüüsid

Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KMH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Osaliselt on KMH programmi ja keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks kasutatud materjalide viited leitavad joonealuste viidetena. Kasutatud materjalide täpsustatud loetelu esitatakse KMH aruandes.