Hoonestusloa menetlemine

'įį.-.,.ii j;'i

:1i-Į9.ņ :

MAJAhļLļU$- J,Ą K0 M M r"j N f, KAT,5 T 0ffi rų ü -

fŲf įhr |.s rtHR įU M

Keskļtontta nr į n i sįecrt ttlrl rlr ļ,ļt)-ļ.]iļ j-00599i

l-ļ Llotresįr-tsļ,oa ļnenetļ LTSeSt

Lugupeetud mirristricļ ja peadirektorid

.fur-rletraaļ oÜ (registrikooc1 |2468062) esitas MĄi.urdtrs- 1a Į(onrn.rutriļ<atsioclrrinrinįsteerir"rnrile

hoonestusToa taotļr-lse, Taotļr-lse koļraseiį kar,zrnda,takse I,iivi lal-re sisenet.re ra.ļada

tlittrleo1starbeļist tehissaartega kalaviIļeļuse tarisTt-tt koos iseseisr,a taaStLįveĪlcrgiar,arr.tstrtsega.

Veeseacļltse sS 227 lõiļ<e 1lęolraseļt otsttstab ļlocltlcstr'tsļoal n-Lenetluse algzttilt-tlise Vabariigį

\.aļitsrrs. li,ttepanekLt ļrootrestr-tsļoil nletretluse alglrtatlliseks; r,õi alga1atlata jätrrriselts telcįl

Majalrcltrs- ja i(omrluniļiarsioorrirrrirlįsteerir.tnl. Satla paragralir,,i ļõiļte 2 kciT-raseļt saab ĪVlajzirlcltrs-

.ļa I(omnrr.rrril<atsioorrįirrinisteeriutrl teļra lrootrestttsloir IllenetļLtse aTgatalrrisc.,,<-li atlgltTlttrtatlt

lzit,,i'. ettepatreku pärast Keskkotrnantinisteerittrrri. ļ(aitserriirristeetiltnri. Siset-rrįrristeeritttrri.

Veeteede Ameti, Letlnuatrreti ļa ĪvIr-rirrsltsļ<aiįseanreti põhjenc1atlLd arvalrluse Saal]]St.

Eeļtievast tr-rĮenevaļt teetne Teile ettepatreklt arvanlllse avaļdamiseks hoolrestusloa tlenetluse

algatanriseks või algatamata jätrrriseļ<s' on-ra vastltses palunre l<äsitlecįa r,eeseacįuse 'Ą

227 ļõiļ<es 7

toilducl rrõtrdeid, UllrtTasi jr-rhinre,feįe l'įįhelepiinr-r as.iaoluļe' et taotluse ļtoļrascļt ei kar,irncįzita

r,eekaabeļļiinide ja elektr.isįįstee.trtiga liittrniist nraistrraaga. Põhjerrdzrtltcļ arr,anittsc palttItlc sl,taTa

Mģarrdus. ja I(omrrrurrikatsioor-ritliriisteer.iLrrlrilc hiljcrrralt .]0 pžier,at ]ooksLrT litiesolerer kirja

kįįttesirartt i sest,

Kir1ale olenre lisarrrrd fuule1,rt.iirļ O[r taotlitse koos ļr,ar,atlcįaįarraįe rajatiSte-qa seonduva

infbrmatsiooniga. Kuir,õr.d k.alancįusscļętori nra.ļar-rdtrsTiktr arengtļ. sh r,esiviljeļr-rsseļ<tori

kor.raļclarrrise eest seisab lrea PõlTr-rrla.ļarrcįr:strrinisteet.ium. saadanre taotļuse ar\/aļILįSe

ar,aļdanl i seks ka P õ ļ ļttm zrį an d r'ts ttl i tristeeri utli Įe.

LLrgr"rpidarnise ga

{h) ļ-ļeļ ir-Valdor S eecį.-.r

põ 1 lun aj andr-rsn-rin ister nrai alrdrts- i a ļt onrnrutriļ<atsi tlclninrirristri įilesalltrete s

liriir tl i l, Ü,]]]

,Īįrļjj tllt Įlc; !:uur:i ,'į)00:i l ]ii

iitir rrirr;pr 11'.,',.' ,,!',! \\,, l]) ļ( ļį] -i'c

031829

Sana: Kaitseministeeriurn

I ^,\ )įScnlInļSĪeerļTTll1 Veeteede Arlet Lerinuarnet Muinsuskaitseatlet l)õ l l trrtra.ļ arrd Ltstrti tr i stcc-I.i ttttt

I-isad; ļ, J.aotlrrsc koopia 2.

-futvustav materj al.

Aļtto Jaarrisoo Aļrįo'.Iaarri soo@nrĮ<m. ee

Taivo Linnarnägi 625 6439 Taivo. Limramagi@mkm. ee

019755

1ftuļetngg-I oįi

Hr Taivo Linnamägi Haldusosakonna juhataja asetäitja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 1 1, Tallinn 15072

lseseisva taastuvenergiavarustusega mitmeotstarbelise tehissaartega kalavi ljeluse taristu hoonestusloa TAOTLUS

10 juuni 2013

Lugupeetud hr Linnamägi

TaotĮeme ja esitame materjaTid hoonestusįoa andmiseks Liivi įahe sisemerre vastavaĮ,t Veeseaduse 5225 ja 9226.

Maismaaga ühenduva kaabeįįiini rajamist ja eTektrisüsteemiga įiitumist ei nähta ette.

Soovime enne 50 aastaks hoonestusįoa andmist teostada ammendavad keskkonna- ja hüdrometeorol'oogiTised ja sotsiaaįmajandusTikud uuringud ning mudel,tarindite ja -

seadmete katsetused tuuįetunneTis ning jää- ja įainebasseinis.

TaotįuseĮe įisame 8 köidetud eksempTari: Maj andus- j a Komm unikatsiooniministeeri umi įe nin g edastamiseks :

KeskkonnaministeeriumiTe, Kaitseministeeriumi|,e, SiseministeeriumiĮe, Veeteede Ameti|,e, LennuametiĮe ja Muinsuskaitseametiįe vastavaįt Veeseadusele, ning Põ|,Įumaj and usministeeriu mi Te.

Austusega

Sven Aasa

juhatuse l,iige

Eero Saava

juhatuse Liige ril

rurfur,,ilķįį" : l 2 4 (l8o ģ2 W: u--gtįųļ.ltt*į.ao*

i?įhl.ķh'A. ī2-| , l.-:. hüļe, ?Įot**.gaį''į n. VŲ*,di nķ ?o3o3 īt +J72 5ņ6382ņ2 C: i.@uĻlTll-*įm

Tuuletraal OÜ

Iseseisva taastuvenergiavarustusega mitmeotstarbelise tehissaartega kalaviljeluse

taristu hoonestusloa taotluse materjalid

Juuni 2013

1 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Käesolev leht on tühi.

2 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Sisu Sissejuhatus.............................................................................................4 Tehnoloogia ............................................................................................8 Asukoht, keskkond ja planeeringud................................................................12 Kalandus...............................................................................................19

Joonised Foto: Tuuletraali püstvõlltuulik; foto autor: Eero Saava.........................................1 Illustratsioon: üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+”, EV Siseministeerium..............4 Illustratsioon: ligipääsukujad sumpadele..........................................................6 Foto: püstvõlltuulik ühes Eesti rannakülas.........................................................7 Illustratsioon: maksimaalse tootlikkusega tuulekoridoridest..................................10 Illustratsioon: laineenergia sõukruvid ja oktaeedrikujulised sumbad........................11 Asendiplaan maakondadega........................................................................12 Asendiplaan keskkonnainfoga: püügiruut 217, sisemeri ja Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala...............................................................................................13 Tabel: ankrualade ja tootmissaarte pindaladega ning alade nurga- ja saarte keskpunktide koordinaatidega......................................................................................14 Illustratsioon: tootmissaarest näidishoonega lainetuses.......................................15 Kaart: ankrualadega nr 1 ja 2 ja tootmissaartega nr 1 kuni 5.................................16 Illustratsioon: tootmissaarest ja vallikraavist ilma veeta......................................17 Illustratsioon: teisaldatava pinnase proportsioonidest.........................................17 Tabel: teisaldatava pinnase proportsioonidest arvestuslikel sügavustel 22, 24 ja 27 m. .18 Tabel: püügiruut 217 traalpüügi intensiivsus 2007-2009........................................19 Illustratsioon: kalakasvatuse toodang (t) 1965-2008............................................20

3 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Sissejuhatus Merealadel on palju kasutajaid. Tähtsaimad valdkonnad on kalapüüdmine ja rannikualaga seotud puhkemajandus, sest Eestis hinnatakse kõrgelt kodumaist kala ja rannikupiirkonna rekreatiivset väärtust.

Vastavalt üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+” on Liivi lahe osa, mis asub Saaremaast, Kihnu ja Ruhnust enam vähem samal kaugusel, eelistatud meretuuleparkide rajamiseks. Tuuletraal OÜ soovibki antud merealale, mis jääb Saarest, Kihnust ja Ruhnust võrdsele ja maksimaalsele kaugusele, rajada autonoomse taastuvenergiavarustusega mitmeotstarbelise kalaviljeluse taristu tehissaartega. Valdavaks energiatehnoloogiaks valitakse madaltihedalt paigutatud kuni 20 meetri kõrgused püstvõlltuulikud, mis asetsevad sumpade küljes ja pole rannikult vaadeldavad. Madaltihe lahendus on nii rändlinnu- kui ka radarisõbralik.

Illustratsioon: üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+”, EV Siseministeerium

4 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Tavaliste meretuulikute tornid on 70 - 100 meetri kõrgused, millele lisandub labade pikkus 40 kuni 75 meetrit. Selline ehitis on optiliste abivahenditega teoreetiliselt nähtav nii kaugele, kui maakera kumerus ja vaatleja kõrgus merepinnast lubab. Praktikas vähendab tuulepargi silmatorkavust õhu läbipaistvuse kõikumine, valgustustingimuste ja lainetuse muutumine.

Tuulepark võib toota nii elektrienergiat kui ka mehaanilist energiat või mõlemat koos. Tavapraktika kohaselt toodetakse tuulest peamiselt elektrienergiat, kuna kõrgepinge elektrisüsteem võimaldab transportida muutlikku energiat suurte vahemaade taha väga väikeste kadudega. Tuulikutega mehaanilise energia tootmine on ajalooliselt tuntud vilja jahvatamise, meresoola tootmise või irrigatsioonisüsteemide tehnoloogiana. Tuuletraal OÜ lahendus näeb ette, et otseühendusega püstvõllmoodul toodab nii mehaanilist energiat suruõhu saamiseks ja sõukruvi käitamiseks kui ka elektrienergiat. Elektrienergiat vajatakse peamiselt kalaviljeluse kontroll- ning logistikasüsteemide tööshoidmiseks. Püstvõllmoodulid spetsialiseeritakse kas mehaanilise energia või elektrienergia tootmiseks.

Tehis- ehk tootmissaared on varustatud sadamaehitiste, hoonete ja rajatistega kala noorjärkude kasvatamiseks, kaubakala töötlemiseks, sööda- ja sõnnikukäitlemiseks ning energiavarustuseks. Tootmiskompleks projekteeritakse aastaringseks püsivaks tööks. Kummipõhjaga teeninduspaatidega või hõljukitega liigutakse piki püstvõllmoodulite ridasid sumpade vahel. Külmhoonete rajamise või püügilaevastiku soetamise kavatsust pole, sest kala viiakse traalpüüdjate abiga kohe mandri või Saare külmhoonetesse. Võimaluseks on ka tänaste ranniku kalatsehhide omanikele rajada uued tsehhid tehissaartele.

Tuuletraal OÜ positsioneerib ennast innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste ja majanduskoostöö vormide väljatöötajana. Suureks väljakutseks on lisada merealade kasutajate hulka meretuulepark kujul, et see sobiks nii traalpüüdjatele, rannakaluritele kui ka puhkajatele. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kasutada madalaid tuulikuid ja integreerida tuulepark tihedalt kalapüügi või vesiviljelusega.

Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+” öeldakse: „Meretuulikuparkide rajamiseks sobib Eesti läänepoolne rannikumeri. Sobivate alade leidmiseks tehtud uuringute tulemustele tuginedes ning iga konkreetse piirkonna eripära arvestades saab meretuulikuparke kavandada maakonnaplaneeringute kaudu, tagades parkide piisava kauguse väikesaartest, säilitades muinsus- ja looduskaitselised väärtused, liikide rändekoridorid ja elupaigad. Meretuulikuparkide rajamisel tuleb arvestada riigikaitse huvidega. Teemaplaneeringute aluseks peab olema integreeritud lähenemine, et erinevate valdkondade huvid oleksid mere- ja rannaalade kasutamisel tasakaalustatud.“

5 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Illustratsioon: ligipääsukujad sumpadele

Tootmissaartel puudub elektrikaabliga maismaaühendus, kogu tekkiv elekter tarbitakse kohapeal või salvestatakse suruõhu või vesiniku kujul. Tuult täiendavaks energiavarustuseks on tootmissaartele ette nähtud kütuseelemendid ja biogaasijaamad, mis töötlevad kalaviljeluse sõnnikut ja muid orgaanilisi jääke. Selleks imetakse sõnnik sumbast kokku ja pumbatakse mitmekambrilise torujuhtme abil tagasi saarele.

Tootmissaare hoonete kohale saab tehniliselt paigutada ka keskmaa- või mereseireradari vastavalt EV Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi soovidele.

Püstvõlltuuliku vähendatud mõõtmetega funktsionaalne mudel on juba viidud Eestis töösse (kevad 2013), et testida põhisõlmede töökindlust ja tootmisomahinda. Konkreetne alumiiniumlabadega mudel (vt foto) on varustatud otseajamiga 3-faasilise elektrigeneraatori ja täiendava rihmülekandega mehaanilise energia edastamiseks. Merel võib labade materjalina kasutada ka radarikiiri vähempeegeldavat klaasplasti.

6 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Foto: püstvõlltuulik ühes Eesti rannakülas1

Sarnase püstvõlltuuliku elektrienergiat on kavas maismaal kasutada elektrikütte lahenduste ja elektriautode mobiilsete laadimispunktide juures. Mobiilne laadimispunkt oleks varustatud püstvõlltuuliku, päikesepaneelide ja maagaasiga ning esteetiliselt vastuvõetav. Oluline on, et gaasimootor või gaasiturbiin jagab ühisel võllil tuulerootoriga sama generaatorit – lahendus, mida on rõhtvõlltuulikute korral raske teostada.

Tänu SA Kredex aktiivsele tegevusele elektriautode vallas, on Eesti üks maailma juhtivaid riike elektriautode taristu rajamisel ning elektriautode ühiskasutuse katalüüsimisel. Jätkuvalt täieneb soodustusega ostetavate autode loetelu. 2

1 Foto autor: Eero Saava 2 http://elmo.ee/

7 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Tehnoloogia Meretuulikute rajamine Läänemere põhjaossa vajaks innovatiivseid vundamendilahendusi ning täismõõdulise vundamendimudeliga pikemat testperioodi. Üks tuntud standard 3 ei soovita meretuulikute rajamist rüsijäässe. Teine, suuremate jääteadmistega standard 4 on tolerantsem, kuid soovitab projekteerijat arvestama 1 000 aasta või isegi 10 000 aasta jooksul esineda võivate äärmuslike jääoludega. Realistlike jääkoormuste teadasaamiseks pole muud võimalust, kui mainitud testvundamendi rajamine. Üledimensioneerimine mõjuks halvasti projektide elektri tootmisomahinnale.

Beaufort merre ehitatud tehissaarte põhjalt võib praktiliselt tõestatuks pidada, et raudbetoonkatendiga armeeritud kruusast ja kivimurrust ehitatud tehissaared on võimelised taluma rüsijää poolt avaldatavat horisontaalkoormust keskmiselt 1,5 - 2 meganjuutonit ehk 150 - 200 tonni igale jää triiviga ristuva kontaktpinna ruutmeetrile ilma jäälõhkujate brigaadi igapäevase abita.

Tuuletraal OÜ valitud tehissaarte lahendused koos kivimurruga jääkindlustusega omavad perspektiivi. Ujuvad kalakasvatusmoodulid ei jää talveks jää meelevalda, vaid uputatakse 30 meetri sügavusse merepõhja, kus jätkub moodulite aereerimine, sööda edastamine ja sõnniku tagasipumpamine mitmekambrilise torujuhtmega üle talve. Moodulite uputamine ja pinnale tõusmine lahendatakse suruõhuga. Talveperioodi energiavarustuse tagavad biogaasijaamad ning teised varugeneraatorid. Kuigi tehissaarele võiks mahtuda ka traditsiooniline 100 – 150 m kõrge maismaatuulik, siis positiivset majanduslikku efekti sellest ei tõuse, kuna talveperioodi varuelektritoide peab olema töökindel ja toimima ka tuulevaiksel ajal.

Kõrgete tuulikute paigutamine talveperioodi elektrivarustuseks ei sobi Tuuletraal OÜ kontseptsiooni, et kõik tootmissaarte rajatised ja ujuvate tootmismoodulite püstvõlltuulikud peituvad merepinna kumeruse taha. 20-meetri pikkuse väljamõeldud hiiglase jaoks asuks horisont ca 15 km kaugusel 5. Omakorda kaks 20-meetrist hiiglast näevad napilt teineteise silmi 30 km kauguselt üle merepinna kumeruse. Seega peaks 20 meetri kõrgune ja 30 km kaugusel asuv kalakasvatustaristu olema praktiliselt nähtamatu ka inimeste jaoks, kes vaatlevad horisonti Kihnu, Ruhnu ja Saare rannikult 20 meetri kõrguselt üle merepinna - näiteks vaateplatvormilt.

Tüüpilisel maismaatuulikul on generaatori ja tuulerootori pöörlemistelg horisontaalne. Pöörlev 3-laba kompekt lõikab läbi tuule vertikaalse ketta kujulise pinnaga. Generaator, sageli ka reduktor ja muundurid, on torni otsas pöörlevas gondlis. Maismaal jääb horisontaaltuuliku tehnoloogia valdavaks, kuna pöörleva mitusada tonni raske elektrijaama ehitamine ja remontimine „kõrge posti otsas“ on palju lihtsam kui merel.

3 DET NORSKE VERITAS AS DNV-OS-J101 “Design of Offshore Wind Turbine Structures”; Jan 2013 4 ISO/FDIS 19906:2010 “Petroleum and natural gas industries — Arctic offshore structures”; 2010 5 http://en.wikipedia.org/wiki/Horizon

8 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Euroopa Liidu FP7 ja NER300 suuremahulisel rahastamisel ja mainekate liikmetega konsortsiumi eestvedamisel on alustatud INFLOW/VERTIMED projekti raames 2 MW mudeli ja esimese 25+ MW tuulepargi ( FP7/NER300 lisainfo: 6) väljatöötamist ja rajamist. Maailma ujuvtuulikute pilootprojektide koguarv, millest mitmedki püstvõlltuulikutega, on muljetavaldav: Jaapan – 9, Euroopa 17 ja USA 5. 7

Horisontaaltuuliku senise võidukäigu maismaal on põhjustanud vähesem materjalikulu - kilogrammides vaske, alumiiniumi, terast, betooni jne - labade lõikepindala kohta ehk kokkuvõttes odavam ühikhind. Merel saab vertikaaltuuliku oluliseks eeliseks generaatori paiknemine madalal - kasvõi allpool veepinda. Madal raskuskese aga avab ukse ujuvlahenduste projekteerimisele. Ujuvtuulikuid saab täismahus toota maismaal ning ujutada asukohta, mis ei paikne liigirohketel madalikel või ei vaja keskkonnaohtlikke pinnasetöid. Horisontaaltuulikute meretuuleelektri tootmisomahinnas pole veel toimunud oodatud läbimurret. Senini valdavaks arengusuunaks on olnud maismaatehnoloogia kopeerimine meretingimustesse. Põhjameres on kopeerimine viinud komponentide hinnatõusuni. Läänemere madal soolsus aitab vältida maismaatuuliku komponentide hinna kasvu merekindlaks tegemisel.

Aerodünaamiliselt on horisontaaltuulik ja vertikaaltuulik pigem sarnased kui erinevad. Energia ammutamiseks vajavad mõlemi tüübi labad aerodünaamilise tõstejõu tekkimist tilgakujuliste profiilide kiirel lõikumisel läbi laminaarse õhuvoo. Vertikaaltuuliku täisringi aerodünaamilised modelleerimised on keerulisemad kui horisontaaltuulikul, põhjusel et iga laba läbib tsükli tagatsoonis mitu korda tema enese poolt genereeritud pöörist. 8 Hästituntud vertikaaltuuliku tootja Quiet Revolution Ltd annab kodulehel teada, et mudel „qr5“ kannatab turbulentsust kuni 40% ilma tootlikkuse languseta. 9 Seda võiks seletada, et laba poolt genereeritavast suhteliselt korrapärasest pöörisest saadakse veelkord tõstejõu tangentsiaalkomponenti kätte.

Merel puhuvas tuules sisalduv kineetiline energia on praktiliselt piiramatu mahuga. Teoreetilistel hinnangutel on tihedalt paigutatud vertikaaltuulikutega võimalik saavutada 50 W/m2 võimsus maa või merepinna kohta ehk 10 korda enam kui horisontaaltuulikutega. See hinnang põhineb osaliselt teadustööl 10, kus on leitud, et rootor nr. 1 tuulealune 1x-diameetrise kõrvaleastega rootor nr. 2 võib töötada suurema kasuteguriga kui tuulepealne rootor ise.

6 www.inflow-fp7.eu; http://ec.europa.eu/clima/news/docs/c_2012_9432_en.pdf 7 “Floating Offshore Wind Foundations: Industry Consortia and Projects in the United States, Europe and

Japan”; Main(e) International Consulting LLC, USA, September 2012 8 Laba taga tekkiv pööris kandub tuulekiirusel allatuult, aga laba joonkiirus ületab tuulekiirust, st laba

lõikab omapõhjustatud pöörist veelkord ning lõikab ka sarnaseid pööriseid, mida genereerisid naaberlabad.

9 http://www.quietrevolution.com/qr5/qr5-turbine.htm 10 “Simulating Wake Interactions of Vertical-Axis Wind Turbines”; F.Scheurich, A.P.Parcerissa, R.E.Brown;

Visby 2011

9 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Illustratsioon: maksimaalse tootlikkusega tuulekoridoridest (keskel)

Rõhtvõlltuulikud ei käi (mere)ruumiga ratsionaalselt ümber. Näiteks 5-megavatised, ligikaudu 125 meetrise tuulerootori läbimõõduga tuulikud, peavad teineteisest paiknema 8 diameetri ehk 1 kilomeetri kaugusel, kuna tuulepealne rootor rikub tuulealusel küljel tuule laminaarsuse. Selline paigutus vastab 5 MW/km2 ehk 5 W/m2 tihedusele. Võrdluseks võiks katta sama ruutkilomeetri fotoelektriliste paneelidega keskpäevase maksimumvõimsusega 100 – 150 W/m2. Ei aita ka, kui horisontaaltuuliku tuulerootori läbimõõtu suurendada 2 korda - võimsus kasvab küll 4 korda, kuid tuulepargi pindala kasvab samuti 4 korda.

Suhteliselt väike 10 km korda 10 km mereala võiks vertikaaltuulikutega toota ca 5 GW võimsusega kas elektri- või mehaanilist energiat. Traditsiooniliselt on suuremahulise elektritootmise turustamiseks vaja tuhandeid kilomeetreid ülekandeliine. 5 GW võimsus on selgelt rohkem kui ükski Eesti ja naabrite ülekandevõrgu arengukava ette suudaks näha.

Tehnoloogiliselt on võimalik sama püstvõlli külge jäigalt ühendada nii tuulerootor kui ka laineenergia sõukruvi muutuvnurgaga labadega. Väändemomentide erinevuse ühtlustamiseks kasutatakse sobivat magnetsidurit. Selline kombineeritud lahendus aitab tõsta energiavõimsust merepinna ühiku kohta ja summutada ujuvtuulikute üles-alla võngete amplituuti ja seonduvaid dünaamilisi koormuseid tarinditele.

10 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Illustratsioon: laineenergia sõukruvid ja oktaeedrikujulised sumbad

Laineenergia sõukruvil on lisaks taastuvenergia konverteerimisele sobivaks tootmissisendiks veel spetsiifilisi funktsioone. Antud aerodünaamikaga vertikaaltuulik ei ole tuule tekkimisel isekäivituv ja vajab stardienergiat näiteks kas sõukruvile toimivast lainetusest või välisest jõuülekandest. Kui võllil on vahelduvvoolu püsimagnetgeneraator, siis saab teda käivitada pulsilaiusmodulatsioon-juhtplokiga (PWM MCU) üle sobiva toiteallika. Kui võllil paikneb kompressor, siis käivitamine saab toimuda üle sellesama kompressori ja suruõhusalvesti.

Sõukruvi koos suunatavate deflektoritega töötab ka tormide korral hoides formatsiooni lainetega ära kandumast ja kergendades tugistruktuure ankrutrosside ja moodulsõrestike üleminekutsoonis.

Meretuule ja laine energiat ei pea vertikaaltuulikute puhul vaatlema elektritootmise allikana. Asjaolu, et vertikaaltuuliku pöörlemistelg on püstine ja võll võib vajadusel ulatuda ka veepinna alla, avab uue tehnoloogilise horisondi. Selline võll võib ilma elektrilise etapita käitada otse tsentrifugaalveepumpa (kala, sööda ja sõnniku pumbad) või suruõhukompressorit (sumpade ja sõrestiku regulaarne puhastamine biomassist ujuvuse hoidmiseks).

11 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Asukoht, keskkond ja planeeringud Vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud Riiklikule arengukavale „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ on üheks tulemusnäitajaks: „Merealad on 2020. aastaks planeeritud 100% ja valdkondlikud huvid on tasakaalustatud“. Eestis on juba algatatud Hiiu ja Pärnu MK piirnevate merealade pilootplaneeringud. Planeeringuid korraldab EV Siseministeerium, tuginedes BaltSeaPlan ja Gorwind edukatele eeluuringutele.11 Merealade planeerimine on üle Euroopa aktuaalne ja suurt huvi pakkuv teema.

Hoonestusloa taotlusala asub: täielikult Liivi lahes ja EV sisemeres täielikult Saare MK planeeringualas täielikult väikese püügiruudu 217 ülemises pooles täielikult Lääne-Eesti vesikonna Läänesaarte alamvesikonnas enamuses Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealal

Hoonestusloa taotlusala ei asu looduskaitselistel ega Natura aladel – taotlusala asub neist pigem maksimaalsel kaugusel.

Asendiplaan maakondadega:

11 http://www.baltseaplan.eu/ ; http://gorwind.msi.ttu.ee/home/info

12 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Asendiplaan keskkonnainfoga: püügiruut 217 (punane), sisemeri (helelilla) ja Lääne- Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (sinine)

Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala on moodustatud Eesti NSV Valitsuse 1989. a. määrusega nr. 426. Biosfääri kaitseala ülesandeks on looduskomplekside säilitamine, orienteerudes säästvale ja alalhoidlikule looduskasutusele ning tuginedes teadusuuringutele ja uuendustele looduskaitse, keskkonnaseire, regionaalplaneerimise ning koolituse ja väljaõppe valdkonnas.

Taotlusala paikneb täielikult EV sisemeres, mis lihtsustab mereala kasutamise rahvusvahelisi aspekte.

Kuigi hoonestusloa taotlusala ei asu majandusvööndis, vaid tegelikult EV sisemeres, siis tootmissaarte ehk tehissaarte kohta on kõige selgem juriidiline regulatsioon toodud Majandusvööndi Seaduse (MVS) ptk 4. Tehissaared, rajatised ja seadmestik: § 11. Tehissaarte, rajatiste ja seadmestiku paigaldamine, kasutamine ja eemaldamine (1) Eestil on oma majandusvööndis ainuõigus ehitada tehissaari, püstitada rajatisi ning paigaldada seadmestikku loodusvarade uurimise ja kasutamise või muul majanduslikul eesmärgil.

13 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Tabel: ankrualade ja tootmissaarte pindaladega ning alade nurga- ja saarte keskpunktide koordinaatidega

(2) Kõik majandusvööndis asuvad tehissaared, rajatised ja seadmed kuuluvad Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla. (3) Pädevad riigiasutused võivad ohutu meresõidu tagamiseks kehtestada tehissaarte, rajatiste ja seadmestiku ümber kuni 500 m ulatusega ohutusvööndeid. (4) Majandusvööndis tehissaarte rajamise, rajatiste ja seadmestiku paigaldamise, korrashoiu ja kasutamise, ohutusvööndite märgistamise ning eelkäsitletuga seotud tööde tingimused ja vastavate lubade väljaandmise korra määrab Vabariigi Valitsus. (5) Kõigi tehissaarte, rajatiste ja seadmestiku paigaldamisest ning eemaldamisest majandusvööndis informeeritakse meresõitjaid väljaandes «Teadaanded Meremeestele».

14 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

(6) Kõik juriidilised ja füüsilised isikud on kohustatud hoidma nende omanduses, valduses või kasutuses olevate tehissaarte, rajatiste ja seadmestiku ohutust tagavad seadmed ja signalisatsiooni töökorras. (7) Merekeskkonna reostamine üle lubatud määra tehissaartelt, rajatistelt ja seadmestikult on keelatud. Tehissaared, rajatised ja seadmestik tuleb pärast kasutamise lõpetamist merest eemaldada.

Illustratsioon: tootmissaarest 600 m3 näidishoonega lainetuses

MVS erineb Veeseadusest (VeeS) eemaldamisküsimuses.

VeeS § 2216. Ehitise eemaldamine veekogust hoonestusloa kehtivuse lõppemisel (1) Hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti.

Vastavalt VeeS § 10 ei pea kalakasvatusehitisele projekteerima kallasrada.

15 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Kaart: ankrualadega nr 1 ja 2 ja tootmissaartega nr 1 kuni 5

Tootmissaarte rajamisel tuleb kasutada võimalikult jämeda fraktsiooniga kruusa. Peenike liiv võib kaadamise käigus hõljuda kilomeetrite kaugusele. Savi ja muda teisaldamist tuleb vältida. Tehnoloogiliselt eelistatuim variant on kuhjata tootmissaared, puistenurgaga mitte järsemalt kui 20o, vahetult saare jalami kõrvalt teisaldatava pinnasega. Omakorda tuleb puistematerjali teisaldamist veealuse konveiersüsteemiga eelistada materjali kaadamisele merepinna kõrguselt. Teisalt on maailmas olemas praktiline näide, kus tootmissaare rajamiseks kasutati jääteed. Näiteks Beaufort meres Seal Island ehitamiseks kasutati 535 000 m3 kruusa maismaa karjäärist, mida transporditi 2,5 – 3,0 m paksu ja 50 m laia jääteed pidi. Jäätee nõutavad parameetrid saavutati miinus 20o C õhutemperatuuri juures merevee pumpamisega jää peale külmuma. Suurimad autokoormad jääteel on olnud 135 tonni.12

12 “The History of Artificial Islands for Oil Exploration and Development in the Alaskan Arctic”; Peter E.

16 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Illustratsioon: tootmissaarest ja vallikraavist ilma veeta

Väljakaevatud pinnas tekitab saare ümber vallikraavi ehk geomeetria terminoloogias toroidikujulise süvendi. Veealuse vallikraavi rajamine vähendaks tootmissaare mõju hoovuse kiirusele ja tootmisaare külgede erosiooni. Kui pinnas lubab, siis on võimalik kogu tehissaar kuhjata perimeetrit süvendades. Tehissaare võimalik eemaldamine toimub sellesama vallikraavi tagasitäitmisega.

Illustratsioon: teisaldatava pinnase proportsioonidest ( Vtoroid = Vtehissaar)

Võib reaalselt oletada, et tootmissaarte veealuste nõlvade 4-15 m sügavusest osast kujuneb populaarne räime kudeala nii kevad-, sügis- ning lahe- kui ka avamere räimele juhul, kui nõlvadele ja rahnudele on juba tekkinud piisavalt pruun- ja punavetikaid marja kinnitumiseks. Nõlva rüsijääga kokkupuutuv osa tuleb katta rahnudega samuti 15

Gadd, Craig B. Leidersdorf, Greg E. Hearon, William G. McDougal, Houston 2012

17 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

m sügavuseni. Vastavalt Soomes toimunud Northstar Production Island (Beaufort meri) skaleeritud mudeli testimisele, võib rahne pidada piisavaks kaitseks rüsijää vastu. 13

Tabel: teisaldatava pinnase proportsioonidest arvestuslikel sügavustel 22, 24 ja 27 m

Võib samuti oletada, et talveks põhjalastud kalaviljelusmoodulite ümber tekivad talvitumiskoondised, et tarvitada hapnikuvaesel ajal moodulite pidevtalitluses õhutussüsteeme. Hüpoteesiks võiks püstitada, et laheräime arvukus võiks tootmissaarte kudemissobivuse ja viljelusmoodulite aeratsioonisüsteemide oportunistlikul koostoimel tõusta.

Viigerhüljes kasutab mitmeotstarbelist ala põhja-lõuna-sihilisel transiidil Väinamerest Ruhnu lähistele. Tootmissaared võiksid stabiliseerida viigrile sobilikke poegimistingimusi eeskätt saarte nr 1, 2, 3 ja 4 vahelises alas, kus on oodata kinnisjää teket koos piirnevate rüsivallidega.

Merelindudest on mitmeotstarbeline ala meresügavuse 20 – 35 m järgi sobivaks toitumisalaks tõmmuvaerale, aulile ja kauridele. Arvatavasti kandub osa söödast sumbast väljapoole, meelitades ligi vabavee kalu, kes omakorda meelitavad toituma merelinde.

13 Göran Wilkman, Guang Li, Sami Saarinen “Model tests in ice for Northstar artificial island”, Lahti 2010

18 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Kalandus Liivi lahe kodumaine traalpüük aastatel 2007 – 2009 moodustas 20 012 tonni. Sama perioodi kala lossimine Eesti sadamates moodustas 15 449 tonni. Erinevus numbrites peaks olema seotud lossimisega Salatsi ja Roja sadamates Lätis. Eesti poole suurimateks lossimissadamateks olid Virtsu 46% ja Roomassaare 34,4%, mis kuuluvad AS Saarte Liinide kaudu Eesti riigile. Läbiviidud küsitluse kohaselt täiesti uue traalereid teenindava kalasadama ehitamiseks vajadust ei ole. Liivi lahe traallaevastiku teenindamiseks tundub praegu olevat kõige otstarbekamaks tagada Virtsu ja Roomassaare sadamas head lossimistingimused ja kala külmutamistingimused sadamas või läheduses.14

Vaadeldes Tuuletraal OÜ poolt taotletud mitmeotstarbelise ala, mis kataks täpselt püügiruut 217 ülemise poole, traalpüügi intensiivsust kuude kaupa aastale 2007 – 2009, võib koostada alljärgneva tabeli ( „o“ = püüki ei toimunud; „+“ = keskmiselt intensiivne püük; „++“ intensiivne püük). Intensiivse püügi kuudel toimus lossimine peamiselt Virtsus.

Tabel: püügiruut 217 traalpüügi intensiivsus 2007-2009

Lähtuvalt püügintensiivsuse 3 aasta statistikast tuleb järeldada, et püügiruudu 217 ülemine pool on traalpüüdjatele olulise tähtsusega. Liivi lahe aastane püügikvoot ei jää kättesaamatuks, kui pooles püügiruudus püüki ei peaks toimuma, sest Liivi lahes esineb räimekvoodi ammendumist poolest aastast.

Aastatel 1980 – 1989 oli kala tarbimine leibkonnaliikme kohta veel 25 kg aastas ning langustrend tänapäevani on olnud ilmne.15 Eesti siseturg on pigem langustrendis. Kala ei kasutata enam põhiroana vähemalt 2 nädalapäeval nagu soovitavad toitumisspetsialistid.

14 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut; “Traallaevade poolt kasutatavate sadamate moderniseerimisvajaduse analüüs”; 2010 15 Eesti Konjunktuuriinstituut; “Kala ja kalatoodete turg Eestis”; 2011

19 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Illustratsioon: kalakasvatuse toodang (t) 1965-200816

Kala tarbimine on Eestis statistikaameti andmetel 10,5 kg ühe elaniku kohta. Väljapüük Eesti vetest ulatub ligikaudu 80 000 tonnini. Eestis püütud kala kogus ületab kalatarbimist peaaegu kuuekordselt. Lisaks imporditakse Eestisse ligikaudu 40 000 tonni kala ja kalatooteid aastas, mis katab Eesti tarbijale vajaliku kala koguse. Osa imporditud kalast saab Eestis lisandväärtuse ja seejärel eksporditakse. Uuringute andmetel ostetakse Eestisse sisse kallimat kala kui siit eksporditakse. Suuremates kaubanduskettides on värskest või jahutatud kalast saadaval kalakasvatuse päritoluga imporditud lõhe.17

Ettevalmistamisel on Eesti kalanduse strateegia 2014-2020. EV põllumajandusministri sõnavõtus on rõhutatud: “Arendada välja vesiviljelusele soodne toimimiskeskkond (haridus, kvaliteediuuringud, ruumiline planeerimine, innovatsioon, maksupoliitika jne)”.18

Vastavalt Euroopa komisjoni teatisele, peavad liikmesriigid esitama vesiviljeluse mitmeaastased strategilised plaanid koos rakendusplaaniga aprilliks 2014.19

16 Keskkonnaministeerium; “Kalanduse statistika 2010” 17 Põllumajandusministeerium; hr Ain Soome, põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna

juhataja; http://maablogi.wordpress.com/2012/12/04/kuhu-kaob-eestis-puutud-kohalik-kala/ 18 “Millised on põllumajandussektori finantseerimisvõimalused?”; hr minister Helir-Valdor Seeder 27.02.2013 19 Strategic Guidelines for the sustainable development of EU aquaculture; Brussels, 29.4.2013

COM(2013) 229 final

20 A_100dpi

Tuuletraal OÜ

Tuuletraal OÜ vesiviljeluse aastakäive peab saavutama piisava mahu, et olla arvestatavaks koostööpartneriks Euroopa kaubakettidele kalatooteid valmistavatele firmadele. Ettevõtte tootmistegevus on suunatud kitsamalt Liivi lahe piirkonnas ning laiemalt nii mitmeski maakonnas olemasolevate ettevõtete tellimusmahtude kasvatamisele. Näiteks on piloottuuliku komponentide tootmises juba osalenud Harju, Lääne-Viru, Viljandi ja Pärnu MK allhankijad. Vaid mõned eritellimusdetailid on saabunud Prantsusmaalt, Itaaliast, Jaapanist ja Rootsist. Seeriatootmise koostetsehhi ning suuremahulise teraskonstruktsioonide ja klaasplasti tootmise asukohtadeks sobivad Viljandi, Saare ja Pärnu MK ettevõtted. Kalakasvatuse personalivajadus jaguneb Pärnu ja Saare MK ettevõtetele. Hiiu MK on tuntuim noorkalakasvatuse valdkonnas.

Tuuletraal OÜ kavatseb osaleda tehnoloogia väljatöötamisel kõikide sobivate kalade viljelemiseks vastavalt majandulikult tasuvale söödakonversioonile ja piisavale liigilisele vastupidavusele bioloogiliste ohutegurite suhtes. Kalasööda kvaliteet on lisaks majanduslikkusele ka tähtis keskkonnateema, sest kõrge kvaliteediga sööt vähendab väljaheite koguseid, mida tuleb keskkonnaohutuks käidelda.20

Lisaks kalakasvatusele uuritakse ka mitteinvasiivsete makrovetikate viljelemist, mille sobivus tuuleenergiarajatistega on ilmne ja vastust vajavad peamiselt insenertehniliste lahenduste küsimused.21

Tuuletraal OÜ eesmärgiks ei ole kõigutada tasakaalu Eesti siseturul, vaid siseneda partnerite abiga kohe eksportväärtusahelatesse. Kompensatsiooniks asja puutuvatele traalpüüdjatele, AS Saarte Liinidele kui lossimissadamate pidajale ja teistele, peetakse konsultatsioone ja töötatakse välja meetmed, et asjaomased saaksid eelistatult jätkata ja osaleda Püügiruut 217 ülemisse poolde loodavas multifunktsionaalses väärtusahelas. Näiteks peaksid tänased ranniku kalatsehhid osalema ka uutes kalatsehhides tehissaartel; traallaevastik toob kalasööta ja viib kaubakala; rannakalurid saavad talvekuudeks täiendavat tööd; jne.

Finantseerimiseks loodetakse kõigile allikatele nagu MES, EAS, EKF, EMKF, H2020, EUREKA ja teised fondid ning koostööpartneritele teadus- ning kalandusvaldkonnast.

20 http://www.nordicras.net/ ; http://www.aquabestproject.eu/ 21 https://webgate.ec.europa.eu/maritimeforum/system/files/Subfunction%202.3%20Marine%20aquatic

%20products_Final%20v140812.pdf

21 A_100dpi