RaM - Tuuletraal OÜ meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

[email protected]

Tuuletraal OÜ meretuulepargi

keskkonnamõju hindamise

programmi eelnõu kooskõlastamine

Austatud proua Roosimägi

Esitasite Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 313 punkti

3.4. alusel kooskõlastamiseks Tuuletraal OÜ täiendatud KMH programmi.

Rahandusministeerium kooskõlastab Tuuletraal OÜ KMH programmi, lähtudes oma

pädevusest, alljärgnevate märkustega.

1. KMH programmi korrektsus - KMH programm vajab terviklikult üle vaatamist,

keelelist ja sisulist toimetamist

KMH programm (ja aruanne) on dokument, mis on suunatud lisaks ametkondadele ka

avalikkusele. Tegemist on olulise dokumendiga, mis on aluseks KMH aruande koostamisele.

Seega peab see olema selge, üheselt mõistetav, moodustama ühtse terviku ning olema üheselt

arusaadav kõigile asjast huvitatutele.

KMH käsiraamatu peatükis 7.6 „Aruandlus“ on nimetatud aruandele seatud nõuded. Samu

nõudeid on otstarbekas rakendada ka KMH programmile. Näiteks aruanne peab sisaldama

kõike seda ning ainult seda, mis on vajalik mõistmiseks, kuidas lõpptulemuseni jõuti. Aruanne

ei tohi olla üle kuhjatud järeldusteni jõudmise seisukohalt mittevajalikuga. Asjaolule, et

kaldutakse seda tegema, eriti kavandatava tegevuse ja taustkeskkonna kirjeldamisega, on

juhitud tähelepanu mitmes uuringus, nt Jalava et al. (2010). Samuti peab aruanne olema

ühtses stiilis ja üldarusaadavas keeles (terminitele ja lühenditele tuleb anda seletused ja vältida

slängi) ning illustratiivne.

Tuuletraal OÜ KMH programm on raskesti jälgitav, kuna info on killustatud, kohati

seostamata, joonised osaliselt raskesti loetavad ning puuduvad põhjendused, miks KMH

programm erineb kavandatava tegevuse osas hoonestusloa taotlusest1.

Oleme seisukohal, et KMH programm vajab terviklikult üle vaatamist, keelelist ja sisulist

toimetamist.

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 kohaselt keskkonnamõju hindamise

eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega

kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks,

millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

Teie 25.04.2022 nr 16-7/19-3332-055

Meie 25.05.2022 nr 15-1/3653-2

2

2. Vastavus kehtivale planeeringule – Tuuletraal OÜ hoonestusloa taotluses toodud

mereala ei ole kehtivas Eesti mereala planeeringus ette nähtud tuuleenergeetika

arendamiseks sobiva alana

Üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneering „Eesti mereala planeering“ kehtestati

Vabariigi Valitsuse 12. mail 2022 korraldusega nr 146.2. Tuuletraal OÜ on olnud

planeerimisprotsessi kaasatud ja seega on kursis tuuleenergeetika ja vesiviljeluse valdkonna

suuniste ja tingimustega.

Planeeringu peatükk 4.3 „Hoonestusloa taotlused merealal“ kirjeldab enne 01.07.2015 ja enne

Eesti mereala planeeringu algatamist esitatud hoonestusloa taotluste menetlemise õiguslikku

regulatsiooni. Nimelt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (EhSRS)

näeb ette eriregulatsiooni enne seaduse jõustumist (01.07.2015) esitatud hoonestusloa

taotlustele. EhSRS sätestab, et enne seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotlus

menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt.

Samas Ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 2 kohaselt ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka

ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga.

EhS § 44 punkti 1 kohaselt pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis

ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-

õiguslikele kitsendustele. EhS § 44 punkti 1 tuleb vaadata koosmõjus PlanS § 27 lg-ga 4 ja §

14 lg 2 p-ga 12. PlanS § 27 lg 4 kohaselt riigi eriplaneeringu koostamine merealal on PlanS §

27 lg 2 ja 3 nimetatud ehitisele kohustuslik juhul, kui vastaval merealal puudub nimetatud

ehitise asukohta käsitlev kehtestatud üleriigilise planeeringu teemaplaneering ning selle

koostamisele ei ole asutud. Antud juhul on Eesti mereala planeering kehtestatud ning selles

on kavandatud tuuleenergeetika tootmiseks sobilikud alad vastavalt PlanS § 14 lg 2 p-le 12.

Tuuletraal OÜ poolt hoonestada soovitav ala ei asu Eesti mereala planeeringuga kavandatud

tuuleenergeetika tootmiseks sobilikul alal ja seega pole antud osas taotlus kooskõlas Eesti

mereala planeeringuga.

Eesti mereala planeeringu peatüki 2. „Lähtekohad“ kohaselt Eesti mereala planeering on riigi

tasandi strateegiline ruumilise arengu alusdokument, mis kavandab põhimõttelisi arenguid

mereruumis ligikaudu järgmiseks 15 aastaks. Kuna Eesti mereala planeering kehtestati mais

2022, puudub niipea vajadus uue mereala planeeringu koostamiseks.

Kui kavandatava tegevuse asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või

rahvusvaheline huvi, on võimalik tuuleelektrijaama, elektrilise nimivõimsusega alates

400 megavatti, kavandada riigi eriplaneeringuga. Arvestades, et Eesti mereala planeering on

just kehtestatud, sh on ette nähtud sobilikud alad tuuleenergeetika tootmiseks, puudub kindlus,

et algatatakse riigi eriplaneering (vt lisaks PlanS § 27 lg 4). Isegi juhul, kui riigi eriplaneering

algatatakse, puudub kindlus, et jõutaks arendajale positiivse tulemuseni. Äsja lõppenud

planeerimisprotsessis kaaluti Tuuletraal OÜ hoonestusloa ala tuuleenergeetika tootmiseks

sobiva alana, nagu ka kogu muu mereala, kuid kõnealune ala välistati tuuleenergeetika

tootmiseks sobilike alade hulgast (vt Eesti mereala planeeringu peatükk 5.6.3

„Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade kujunemine“).

2 Eesti mereala planeeringu materjalid on leitavad Rahandusministeeriumi veebilehel: Mereala planeering |

Rahandusministeerium (fin.ee)

3

Seega antud ajahetkel puudub võimalus arvestada sellega, et kunagi on olemas kehtiv

planeering, mis ehitusloa väljaandmist võimaldaks. Seda ennekõike seetõttu, et HMS § 60 lg

1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt.

Vähemoluline ei ole siinkohal tuua välja ka seda, et planeerimisprotsessi olemus iseenesest

juba raskendab planeeringulahendusega arvestamist enne selle kehtestamist, sest tegemist on

kõiki osapooli kaasava avaliku menetlusega, kus peab olema tagatud kuni planeeringu

kehtestamiseni võimalus kõiki huve arvesse võttes planeeringulahendust kujundada (vt

täpsemalt PlanS § 9-11). See tähendab, et planeeringulahendus võib enne selle kehtestamist

oluliselt muutuda igal ajahetkel, kui selleks esineb vajadus. Seega on võimalik tõsikindlalt

arvestada planeeringuga ja selles kujundatud lahendusega alles siis, kui see on kehtestatud.

Eelnevalt kirjeldatut ei muuda ka asjaolu, et kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada

üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lõige 2). HMS ei piiritle

oluliste asjaolude arvestamise vajadust küll vaid sellega, kas asjaolud esinevad kehtestatud

haldusaktist või mitte, kuid teatud asjaolude arvesse võtmise üle otsustamisel saab määravaks

see, milline on võimalus neid asjaolusid objektiivselt hinnata, sh vajadusel ka tõendada.

Nimelt on tuginedes haldusmenetluse käsiraamatule (lk 28-29) võimalik arvestada vaid

faktilisi asjaolusid, mille kohta on võimalik esitada ka vajadusel piisavalt tõendeid. See saab

oluliseks ka haldusakti õiguspärasuse tagamisel, kui haldusakti andmise otsuse põhjendustes

tuuakse välja mh faktilised asjaolud, mis vastavasisulise otsuse tegemisel määravaks said

(HMS § 56 lõige 2). Käesoleval hetkel ei esine ühtegi tõendatavat asjaolu, mis võimaldaks

järeldada, et kõnealusel alal planeering algatatakse. Ühtlasi puuduvad igasugused tõendatavad

asjaolud, mis võimaldavad järeldada, et planeeringulahendus kujuneb ehitusloa väljaandmist

võimaldaval viisil. Seega ei ole käesoleval hetkel võimalik kuidagi arvestada sellega, et

ehitusloa väljaandmine võiks tulevikus kehtima hakkava planeeringulaheduse alusel võimalik

olla.

Eeltoodule tuginedes palume TTJA-l analüüsida, kas hoonestusloa taotlusega soovitud

eesmärgi saavutamine on võimalik. Haldusmenetlus peab olema eesmärgipärane ja efektiivne.

Põhjendamatu on läbida ajamahukas ja kulukas haldusmenetlus, kui juba ette on teada, et selle

tulemuseks oleks hoonestusluba, mida pole võimalik ehitusloa kaudu realiseerida.

3. Keskkonnamõju hindamise menetluses tegevuste täpsustamine ja täiendavate

tegevuste lisandumine

Vabariigi Valitsus algatas 19.12.2019 korraldusega nr 313 Tuuletraal OÜ taotluse alusel

hoonestusloa menetluse Liivi lahe koormamiseks iseseisva taastuvenergiavarustuse ja

tehissaartega vesiviljeluse taristuga. Taristu koosneks 76 tuulikust koguvõimsusega 380 MW,

merel paiknevast alajaamast ning sellesse ühendatud elektrikaablitest, elektri

ülekandesüsteemist kuni maismaal paiknevasse liitumispunkti (põhivõrgu alajaama) ning 31

rannakarbi kasvatuse alast.

KeHJS (31.12.2011 redaktsioon) § 11 lg 11 kohaselt kavandatava tegevuse keskkonnamõju

hindamise algatamise korral peatub tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise

aruande heakskiitmiseni.

3.1. Tegevuste täpsustamine

 KMH programmi peatükis 2.1 „Arendaja eesmärgid“ on märgitud: „Reserveerida

tehissaarele ruumi vesiviljeluse järeltöötluse jms ehitiste projekteerimiseks, sellele

hoonestusluba taotlemata.“.

 KMH programmi peatükis 2.2.1 „Taustinfo ja ajalugu“ on märgitud: „2021.a. tegi

Tuuletraal suure tehnilise täpsusastmega alternatiivse joonise, vt Joonis 7, kasutades 50

4

tk x ca 14 MW = ca 700 MW, mis on alternatiiviks #2 , ning lisaks juhindudes ka sõltumatu

arendaja valguskaabli projektist.“

 KMH programmi peatükis 2.2.1 „Taustinfo ja ajalugu“ on märgitud: Tuuletraal analüüsis

ja sai 2013.a. hoonestusloa menetlemisel ametkondade arvamused 5-le „tootmissaarele“.

Juhul kui uus kavandatud alajaama kompleks (st HVAC trafoalajaam/HVDC

konverteralajaam/vesiniku tootmine/hoiustamine/tagasikonversioon) ei mahu

kompaktsele raudbetoonvundamendile rajatud platvormile, siis on võimalik kaaluda ca

20 - 22 m sügavasse vette ühte 100 m diameetriga tehissaart, mis tekiks ringikujulise

kraavitaolise süvendi (toroidi) kaevamisel ringi keskele kokkukuhjatud pinnasest mahuga

ca 500 000 m3 (toroidi maht m3 = tömpkoonuse/tehssaare maht m3)/.“.

 KMH programmi peatükis 2.3 „Kavandatu ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused“ on

märgitud: „Alajaama, vesinikutehnoloogia ja -mahutite ning karbitöötluse reservala

kavandatakse kas kompaktsele raudbetoonvundament-platvormile või 200 000 – 1 000

000 m3 tehissaarele võimalikult sobiva merepõhja sügavuse ja geoloogiaga asukohas.

Kaalutakse ka viigerhülge poegimissaare rajamist akvatooriumi lõunaserva.“.

Palume TTJA-l selgitada, kas KMH menetluses, olukorras, kus hoonestusloa taotluse

menetlus on peatunud, on võimalik tegevusi täpsustada. Kui on võimalik, siis palume

selgitada millele tuginedes, millistel juhtudel, millisel määral ja millises mõju hindamise

etapis.

Kuna hoonestusloa menetlus on peatunud, KMH menetluses täpsustatakse hoonestusloa

taotlust, siis hoonestusloa taotluses esitatud info pole enam täpne. Oleme seisukohal, et

sellises olukorras peab olema selgelt ja üheselt mõistetavalt arusaadav, milline on kavandatav

tegevus, millele mõju hinnatakse.

3.2. Tegevuste täiendamine

KMH programmi peatükis 2.2.1 „Taustinfo ja ajalugu“ on märgitud „Tänapäev, st alates

2021. - 2022.a., kavandab TT lisaks tuulikutele ka H2 tootmist/salvestamist ja H2-ga

elektrijaama väljundvõimsuse juhtimist ning arvestab oma plaanides nii traalpüüdjate,

rannakalurite kui ka valguskaabli arendajaga ning kavandab töökohti ja investeeringuid

ümbruskonna omavalitsustesse.“.

Palume TTJA-l selgitada, kas KMH menetluses, olukorras, kus hoonestusloa taotluse

menetlus on peatunud, on võimalik täiendada hoonestusloa taotlust uute tegevustega (nt

vesiniku temaatika lisamine). Kui see on võimalik, siis palume selgitada mille alusel, milliseid

menetlustoiminguid see eeldab (nt kas on vajalik hoonestusloa menetluse peatumine selleks

katkestada). Samuti palume selgitada, kas lisandunud tegevuste korral jätkub nende menetlus

olemasoleva hoonestusloa menetluse raames, sh hoonestusloa esitamise hetkel kehtinud

õigusaktide alusel. Kas lisandunud tegevuste korral peaks olema võimalik esitada taotlus sama

avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks?

4. Tähelepanekud KMH programmi osas

4.1. KMH programmis käsitletavad alternatiivid peavad olema reaalsed alternatiivid, st

elluviidavad. Selgusetuks jääb, kas alternatiiv nr 2 (tuulikuid 50 tk x ca 14 MW = ca 700

MW) on reaalne alternatiiv arvestades riigikaitselisi kõrguspiiranguid. KMH käsiraamatu

peatüki 6.4 „Alternatiivid“ kohaselt ebareaalsed alternatiivid tuleb edasisest käsitlusest

kõrvaldada kavandamise ajal, et vältida põhjendamatut tööd.

4.2. KMH programmi peatükis 2.1 „Arendaja eesmärgid“ ja peatükis 2.5

„Vesinikutehnoloogia“ on märgitud: „TT projekteerib perspektiivse ruumi H2-

gaasijuhtme mahutamiseks kuni Virtsuni (sh kaitsevööndite maksimaalne kattumine,

5

maabumislahendus jms), paralleelselt TT (ELERING-i) elektrijuhtmetega, koos

hoonestusloa taotlemisega. Üle 16 bar H2-gaasijuhe vajab riigi eriplaneeringut, mille

algatamist TT sooviks sobivas ajalises raamistikus.“. Jääb selgusetuks, kas käesoleva

hoonestusloa menetluses soovitakse hoonestusluba gaasijuhtmele ning kas praeguses

KMHs hinnatakse sellega seonduvaid mõjusid.

4.3. KMH programmi peatükis 2.2.3 „Trassid ja liikluskorraldus“ on märgitud, et liitumine

põhivõrguga toimub mere- ja maismaakaabliga Virtsu alajaama või AS Eleringi

merevõrgu sõlmalajaama. Programmi lugedes jääb mulje, et Lätti liitumist enam ei

kavandata. Selgusetuks jääb, miks selles peatükis on esitatud joonis 11 „Läti

merealaplaneering 2030 ja 330 kV õhuliin“.

4.4. KMH programmi peatükis 2.3 „Kavandatu ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused“

on märgitud, et karbitöötluse reservala kavandatakse kas kompaktsele

raudbetoonvundament-platvormile või 200 000 – 1 000 000 m3 tehissaarele võimalikult

sobiva merepõhja sügavuse ja geoloogiaga asukohas. Selgusetuks jääb, mis on vaja

kavandada karbikasvatuse reservala olukorras, kus karbikasvatusest on loobutud.

4.5. KMH programmi peatükis 3.3 „Kohalikud strateegilised dokumendid“ on ekslikult

nimetatud Läänemaa valla üldplaneering (õige on Lääneranna).

4.6. KMH programmi peatükis 4.3.4 „Kalad“ on esitatud joonis 29 „Räime kudealade

paiknemine ja kuderännete suunad“, mille andmed pärinevad aastast 2005 (Allikas:

T.Raid ja H.Špilev, ptk „Räimest ja räimepüügist Liivi lahes“, Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituut, „Liivi lahe kalastik ja kalandus“, 2005.). Juhime tähelepanu, et saadaval

on uuemad andmed, mida soovitame KMH aruande koostamisel kasutada, vt täpsemalt

Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande joonis 4.2.1-1. „Räime võimalikud

kudemisealad“ (allikas: Pan Baltic Scope).

5. KMH programmi vastavus Vabariigi Valitsuse korraldusele, millega algatati

Tuuletraal taotletud hoonestusloa menetlus ja KMH. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019

korralduse nr 313 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“

punkti 3.9 kohaselt hoonestusloa menetluses ja keskkonnamõju hindamisel tuleb

arvestada Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringu tingimusi ja Vabariigi

Valitsuse 25. mail 2017. a algatatud koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringu

tingimustega. Eeltoodule tuginedes märgime järgmist:

5.1. Palume läbivalt üle vaadata ja vajadusel uuendada Eesti mereala planeeringuga seonduv

info (nt joonis 27, mis on 2019. a seisuga).3.

5.2.KMH programmis on üheks alternatiiviks (alternatiiv 2) tuulikud, mis on toruvai

vundamendiga (HWT). Eesti mereala planeeringu peatüki 5.6.2 „Tuuleenergeetika

arendamise lähtekohad“ kohaselt planeeringus on tuuliku vundament tüübilt

gravitatsioonivundament või sellega mõjudelt sarnane. Peatükis „5.6.5 Tuuleenergeetika

suunised ja tingimused“ tingimuste punkt 4 kohaselt juhul, kui tuuleenergeetika

arendamise mõju teiste tehnoloogiate puhul on hinnatud käesolevast,

gravitatsioonivundamentidel tuulikutel põhinevast lahendusest eeldatavalt suurem, tuleb

koostada uus planeering asjakohasele osale merealast ja leida teistele tehnoloogiatele

sobivad alad. Seega palume toruvai vundamendi mõjude hindamisel anda hinnang

muuhulgas ka selle mõjude sarnasusele gravitatsioonivundamendi mõjudega.

3 Materjalid on leitavad Eesti mereala planeeringu portaalis https://mereala.hendrikson.ee/.

6

5.3.KMH programmi kohaselt hinnatakse vesiniku tootmise ja maismaale transportimisega

seotud keskkonnamõjusid. Eesti mereala planeeringu peatüki 5.6.1 „Taastuvenergia

tootmise suunised“ suuniste punkti 2 kohaselt pikemas perspektiivis on otstarbekas kogu

Eesti merealal kaaluda laiemaid võimalusi taastuvenergeetika tootmiseks (nt vesiniku-,

päikese- ja laineenergia). Planeeringu koostamise vajadus taastuvenergeetika laiemateks

tootmisvõimalusteks otsustatakse lähtuvalt konkreetsel ajahetkel kehtivast õigusruumist.

Juhul, kui hoonestusloa algsele taotlusele on võimalik lisada täiendavaid tegevusi, siis

sellega seoses märgime, et kuna pole teada vesiniku tootmise tehnoloogia ja sellest tulenev

ruumivajadus, siis pole võimalik hetkel anda hinnangut planeeringu koostamise vajaduse

osas.

6. Tehissaare rajamise osas on vajalik koostöös Siseministeeriumiga

KMH programmi materjalidest nähtub, et menetlusesse on kaasatud ka Siseministeerium.

Juhime tähelepanu, et Siseministeeriumi kaasamine on vajalik ka edaspidi tulenevalt mh

tehissaare kavandamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Eleri Kautlenbach 611 3228

[email protected]

Sama: Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium