| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 13-4/5-1 |
| Registreeritud | 26.04.2022 |
| Sünkroonitud | 10.06.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Planeeringute korraldamine ja järelevalve |
| Sari | 13-4 Kirjavahetus planeeringute küsimustes |
| Toimik | 13-4/2022 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Saabumis/saatmisviis | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Vastutaja | Allan Pilviste (kantsleri juhtimisala, varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsleri valdkond, strateegia- ja arendusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Eelnõu, v4
TUULETRAAL OÜ LIIVI LAHE MERETUULEPARGI JA
ROHELISE VESINIKUGA VÕIMSUSE JUHTIMISE
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM
Töö nr 2010
Tellija: Tuuletraal OÜ
Koostaja: Corson OÜ
Tallinn 2022
2
Sisukord
1. Kokkuvõte .................................................................................................................................................... 4 1.1 Lühikokkuvõte ....................................................................................................................................... 4
1.2 Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamine ........................................................................................ 6
1.3 KMH teostus vastavalt 10.06.2013 kehtinud KeHJS redaktsioonile ..................................................... 6
2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ................................. 8 2.1 Arendaja eesmärgid ............................................................................................................................... 8 2.2 Kavandatud tegevus ............................................................................................................................. 10
2.2.1 Taustinfo ja ajalugu....................................................................................................................... 10 2.2.2 Asukoht ......................................................................................................................................... 14
2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus ............................................................................................................. 18 2.3 Kavandatu ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ........................................................................ 24 2.4 Tuuletehnoloogia ................................................................................................................................. 26 2.5 Vesinikutehnoloogia ............................................................................................................................ 29 2.6 Vajalike lubade lühiülevaade ............................................................................................................... 31
3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ...................................................... 32 3.1 Euroopa Liidu ja Balti regiooni strateegilised dokumendid ................................................................ 32 3.2 Eesti riigi strateegilised dokumendid ................................................................................................... 33
3.3 Kohalikud strateegilised dokumendid.................................................................................................. 33 3.4 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ................................................................. 33 3.5 Eesti mereala planeering (EMP-2021) ................................................................................................. 34
4. Kavandatava tegevuse ja alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatav keskkond ning võimalik
keskkonnamõju .............................................................................................................................................. 44 4.1 Meteoroloogilised ja hüdrodünaamilised tingimused .......................................................................... 44
4.1.1 Tuul ............................................................................................................................................... 44 4.1.2 Lainetus ja hoovused ..................................................................................................................... 46
4.1.3 Jääolud ja jääriski hinnang ............................................................................................................ 49 4.1.4 Kliimamuutustega kohanemine .................................................................................................... 50 4.1.5 Vee kvaliteet ................................................................................................................................. 52
4.2 Mõjutatavad keskkonnaelemendid, eeldatavad mõjualad ja -allikad ning tegevused ......................... 53 4.2.1 Mõjuala suurus .............................................................................................................................. 53
4.2.2 Mõju suurust mõjutavad tegevused ja mõjuallikad ...................................................................... 53 4.2.3 Piiriülene keskkonnamõju ............................................................................................................. 54
4.2.4 Meretuuleparkide kumulatiivne mõju Liivi lahes ......................................................................... 54 4.2.5 Suure väina püsiühendus ning võimalikud TT/ELERING-i juhtmete kumulatiivsed mõjud ....... 56
4.3 Eeldatavalt olulise keskkonnamõju võimalikkus ................................................................................. 58 4.3.1 Hülged ........................................................................................................................................... 58 4.3.2 Linnud ........................................................................................................................................... 59
4.3.3 Nahkhiired..................................................................................................................................... 60 4.3.4 Kalad ............................................................................................................................................. 61
4.3.5 HELCOM-i ohustatud liigid ja biotoobid Liivi lahes ................................................................... 64 4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende KMH-s väljaselgitamine......................................................... 65
5. Natura eelhindamine .................................................................................................................................. 78
5.1 Kokkuvõte: Natura eelhindamise tulemused ja järeldus .................................................................. 79 6. Hindamismetoodika ja uuringud ................................................................................................................ 99
6.1 KMH metoodika .................................................................................................................................. 99 6.2 Vajalikud uuringud ............................................................................................................................ 100
6.2.1 Lähteseisukohad uuringuteks ...................................................................................................... 100 6.2.2 KMH-s tehtavad uuringud .......................................................................................................... 100
7. KMH protsess ja selle teostuse ning avalikustamise ajakava .................................................................. 107 8. KMH protsessis osalejate andmed ........................................................................................................... 112 9. KMH programmi eelnõu (2020=v1) koostamisse kaasamise ülevaade ................................................... 114 10. KMH programmi täiendatud eelnõude (2021=v2, 2022=v3/v4) koostamisse kaasamise ülevaade ...... 129 11. Mõningaid iseloomulikke ametkondlikke jt seisukohti ......................................................................... 167
3
Uuringud Uuring 1 Batümeetria uuring ......................................................................................................................... 100
Uuring 2 Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring ............................................................................................. 100
Uuring 3 Tuuletingimuste uuring ................................................................................................................... 101
Uuring 4 Lainetuse, hoovuste ja heljumi mõõtmine ja modelleerimine ........................................................ 101 Uuring 5 Jääolude täpsustav uuring ............................................................................................................... 101 Uuring 6 Logistika, ehitus- ja hooldusaegsete tööde korralduse kontseptsiooni uuring ............................... 101 Uuring 7 Hinnang tuulikute mõjust navigatsioonimärkide või -tulede (sh tuletornid ja sihid) eristamisele
veeliiklejate poolt ja laevaliiklusele ............................................................................................................... 102
Uuring 8 Hinnang tuulepargi tuulikute mõjust mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele ............................... 102 Uuring 9 Lindude uuring ............................................................................................................................... 102 Uuring 10 Nahkhiirte uuring .......................................................................................................................... 103 Uuring 11 Kalastiku uuring ........................................................................................................................... 103 Uuring 12 Merepõhja elustiku ja mereliste elupaigatüüpide määratlemise ja kaardistamise uuring ............ 103
Uuring 13 Hüljeste uuring ............................................................................................................................. 104 Uuring 14 Välisõhu müra uuring ................................................................................................................... 104 Uuring 15 Veealuse müra uuring ................................................................................................................... 104
Uuring 16 Võimalike kumulatiivsete mõjude uuring linnustikule, kalastikule, hüljestele ja nahkhiirtele ning
veeliiklusele ................................................................................................................................................... 104 Uuring 17 Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude uuring ........................................................... 105
Uuring 18 Visuaalne uuring ........................................................................................................................... 105 Uuring 19 Elektriülekande uuring ................................................................................................................. 105 Uuring 20 Riigikaitse terviklahenduste ja kompensatsioonimehhanismide uuring ....................................... 105
Uuring 21 Õhuliikluse häiringute vältimise uuring ....................................................................................... 105 Uuring 22 Elektrienergia kvaliteedi uuring ................................................................................................... 105
Uuring 23 Vesiniku elektrolüütilise tootmise, salvestamise ja kütuseelement-elektrijaamas elektriks
tagasikonversiooni uuring .............................................................................................................................. 105 Uuring 24 Renoveerimise- ja eemaldamise uuring ........................................................................................ 105
Uuring 25 Allveearheoloogiline uuring ......................................................................................................... 106 Uuring 26 Piiriüleste mõjude kaardistamise uuring ....................................................................................... 106
Joonised Joonis 1 Väljavõte TT 2013.a. taotlusest, generaatorite ja sumpade pealtvaade ............................................. 11 Joonis 2 Väljavõte TT 2013.a. taotlusest, alumiiniumist vertikaaltuuliku katseeksemplar ............................. 11
Joonis 3 Väljavõte TT 2016.a. täiendatud taotlusest, koormatav ala............................................................... 12 Joonis 4 Väljavõte TT 2016.a. täiendatud taotlusest, 6 MW tuulikute kava ................................................... 13 Joonis 5 20 - 22 m sügavusse rajatud tehissaare külgvaade, ilma mereveeta .................................................. 14
Joonis 6 Vertikaaltuulikute (VWT) asendiskeem ............................................................................................ 15 Joonis 7 Horisontaaltuulikute (HWT) asendiskeem ........................................................................................ 16
Joonis 8 Lihula – Virtsu vahelise alalisvoolu (DC) maakaabelliini võimalikkus ............................................ 18 Joonis 9 Liivi lahe Eesti osa hoonestusloa menetlused ................................................................................... 19 Joonis 10 Elektrijuhtmetega maabumise ja Lihulasse suundumise situatsioon ............................................... 19
Joonis 11 Läti merealaplaneering 2030 ja 330 kV õhuliin .............................................................................. 20 Joonis 12 Tuulepargi asendiskeem, kogu regioon ........................................................................................... 21
Joonis 13 Vertikaaltuulepargi (VWT) asendiskeem, Liivi lahe põhjaosa ....................................................... 22 Joonis 14 Horisontaaltuulepargi (HWT) asendiskeem, Liivi lahe põhjaosa.................................................... 23
Joonis 15 3D visuaal alternatiivile #1b ............................................................................................................ 25 Joonis 16 15 MW HWT tuulegeneraator ......................................................................................................... 27 Joonis 17 VWT ja HWT võrdlus ..................................................................................................................... 28 Joonis 18 Väljavõte SHELL HYDROGEN STUDY ....................................................................................... 31 Joonis 19 EMP-2021 illustratsioonid 2 ja 3 ..................................................................................................... 35 Joonis 20 EMP-2021 illustratsioonid 4 ja 5 ..................................................................................................... 36 Joonis 21 EMP-2021 illustratsioon 6 ............................................................................................................... 36
4
Joonis 22 EMP-2021 kaablikoridoride põhimõtteskeem ................................................................................. 37 Joonis 23 Asukoha N58.125, E23.4166(6) tuule statistilised parameetrid kõrgustel 100/150/200 m üle
merepinna ......................................................................................................................................................... 45
Joonis 24 Aastakeskmine tuulekiirus kõrgusel 150 m üle mere-/maapinna .................................................... 46
Joonis 25 Läänemeri ja hoovused .................................................................................................................... 48
Joonis 26 Rannikuveekogumite veekogutüübid ja rannikumere veekogumid ................................................ 52 Joonis 27 EMP-2021 Tuuletraal jt ................................................................................................................... 55 Joonis 28 Elektrijuhtmetega maabumise situatsioon lõuna poolt tulles .......................................................... 57 Joonis 29 Räime kudealade paiknemine ja kuderännete suunad ..................................................................... 63
Tabelid Tabel 1 Kavandatud alternatiivid lühidalt.......................................................................................................... 5 Tabel 2 Pinnase mahud, sh 20 - 22 m sügava vee korral, Tuuletraali 2013 taotluse andmetel ....................... 14 Tabel 3 Hoonestusloa ala koordinaadid ja akvatooriumi pindala (2013) ........................................................ 15 Tabel 4 Tuulikute koordinaadid ....................................................................................................................... 16
Tabel 5 Vajalike lubade lühiülevaade .............................................................................................................. 31 Tabel 6 Olulised lainekõrgused projektialal erinevate tuulesuundade korral .................................................. 47 Tabel 7 ELWIND kumulatiivsete mõjude tekkemaatriks, TT analüüsi järgi .................................................. 56
Tabel 8 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende väljaselgitamise teostus KMH-s. ........................................... 65 Tabel 9 Natura eelhindamine ........................................................................................................................... 80 Tabel 10 KMH teostuse ajakava .................................................................................................................... 107
Tabel 11 Uuringute ja KMH sisuekspertide nimekiri .................................................................................... 113 Tabel 12 2020 laekunud ettepanekutega (transkriptsioonid) arvestamine ..................................................... 114 Tabel 13 2021/2022 laekunud ettepanekutega (transkriptsioonid) arvestamine ............................................ 129
Tabel 14 Mõningaid iseloomulikke ametkondlikke jt seisukohti .................................................................. 167
1. Kokkuvõte
1.1 Lühikokkuvõte
Elektrienergia tootmiseks kavandab Tuuletraal OÜ (arendaja või TT) rajada Liivi lahe põhjaossa, Kihnust 25
km lääne suunas meretuulepargi, mille elektriline võimsus on ca 350 – 700 MW. Energia salvestamiseks
rajatava elektrolüüsijaama võimsus on ca 50% ning kütuseelementelektrijaama võimsus ca 25% meretuule
võimsuse suhtes.
ELi strateegia avamere taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil
kohaselt:
Avamere taastuvenergia on üks taastuvenergiatehnoloogia lahendustest, millel on suurim
kasvupotentsiaal. Komisjon peab realistlikuks ja saavutatavaks eesmärki, et võrreldes praegu
avamerele üles seatud tuuleenergiavõimsusega 12 GW peab 2030. aastaks olema üles seatud
vähemalt 60 GW avamere tuuleenergiat ja vähemalt 1 GW ookeanienergiat ning et 2050. aastaks
oleks üles seatud võimsust vastavalt 300 GW ja 40 GW.
Eelkõige on ELi vesinikustrateegias seatud eesmärgiks saavutada taastuvate energiaallikatega seotud
elektrolüüsivõimsuseks ELis 2030. aastaks 40 GW.
https://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20220210IPR23015/boost-offshore-renewable-energy-
sources-to-meet-climate-targets
Kavandatavate tegevuste ala on valitud selliselt, et see asuks rannikust, looduskaitsealadest ja Natura 2000
alast võimalikult kaugel. Kavandatud TT tuulepark asub Liivi lahe põhjaosas. Tuulepargist jäävad itta ca 25
km kaugusele KIHNU, põhja LÄÄNERANNA vald ja kirdesse PÄRNU linn / TÕSTAMAA osavald.
Tuulepargist jäävad lõunasse ca 30 km kaugusele RUHNU ja loodesse SAAREMAA. Põhjasuunas on
5
MUHU, ca 40 km. Idasuunas ca 50 km kaugusel on HÄÄDEMEESTE vald. LÄTI (KOLKA) jääb edelasse,
ca 55 km kaugusele.
Tuulepargi valmimine on planeeritud ajavahemikku 2028.a. - 2032.a. Asukoha poolest sobivateks
ehitussadamateks on Ventspils, Riia, Klaipeda, Saaremaa ja Paldiski. Hooldussadamaks sobib hästi
Kõiguste.
Tabel 1 Kavandatud alternatiivid lühidalt
Vt ka ptk 2.3 Kavandatu ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused
Alternatiiv #0 Alternatiivi sisuks on kavandatavast tegevusest loobumine ja olemasoleva
olukorra jätkumine võrdluses teiste alternatiividega.
Alternatiiv #1a (VWT) Kuni 76 vertikaaltuulikuga tuulepark võimsusega ca 350 MW. Tuuliku rootori
läbimõõt ca 60 - 125 m (rootor on külgvaates umbes ruudukujuline).
Generaatori kõrgus merepinnast ca +10 m kuni -10 m. Kogukõrgus merepinnast
77 - 142 m. Veesügavus ca 20 - 30 m. Nimivõimsus ca 3 – 8 MW.
Elektrijaama koguvõimsus võrku andmisel piiratakse 350 MW peale ning
kärbitud võimsuse ulatuses salvestatakse H2-te. Elektrolüüserite jaama
võimsuseks on ca 50% koguvõimsusest. H2 salvestatakse ka mahutite
täitmiseks, niipea kui võimalik (kasutatakse ka rohelise elektrienergia sisseostu
võrgust). Salvestatud H2 kasutatakse tuulepargi juhitava võimsuse tagamiseks
kütuseelementidega ca 25% tasemel.
Alternatiiv #1b (VWT)
76 topeltvertikaaltuulikuga tuulepark võimsusega 380 MW. Tuuliku üksikrootori
läbimõõt ning laba pikkus on ühesuguselt 100 m (rootor on külgvaates umbes
ruudukujuline). Topeltrootori maksimaalne kogulaius on ca 250 m. Generaatori
kõrgus merepinnast ca 10 m. Kogukõrgused merepinnast ca 115 m. Veesügavus
ca 20 - 30 m. Topeltrootori nimivõimsus 5 MW (st 2 x 2.5 MW). Labad
pöörlevad vastassuundades.
Elektrijaama koguvõimsus võrku andmisel piiratakse 350 MW peale ning
kärbitud võimsuse ulatuses salvestatakse H2-te. Elektrolüüserite jaama
võimsuseks on ca 50% koguvõimsusest. H2 salvestatakse ka mahutite
täitmiseks, niipea kui võimalik (kasutatakse ka rohelise elektrienergia sisseostu
võrgust). Salvestatud H2 kasutatakse tuulepargi juhitava võimsuse tagamiseks
kütuseelementidega ca 25% tasemel.
Alternatiiv #2 (HWT)
Kuni 50 horisontaaltuulikuga 2 (kaks) kõrvutist tuuleparki koguvõimsusega ca
700 MW ning ühise alajaamakompleksiga. Tuuliku rootori läbimõõt ca 260 -
300 m. Generaatori kõrgus merepinnast ca 155 - 175 m. Kogukõrgus
merepinnast ca 285 - 325 m. Veesügavus ca 20 - 30 m. Torni läbimõõt ca 10 -
12 m. Nimivõimsus ca 14 - 18 MW. Kogu pargis kasutatakse suure
jääkindlusega vundamente vastavalt jää-inseneride arvutustele. Tuulikute
omavaheline vahekaugus reeglina ca 5 - 6 rootori läbimõõtu.
Kahe (2) elektrijaama koguvõimsus võrku andmisel piiratakse 350 MW ning 350
MW peale (kokku 700 MW) ning kärbitud võimsuse ulatuses salvestatakse H2-
te. Elektrolüüserite jaama võimsuseks on ca 50% koguvõimsusest. H2
salvestatakse ka mahutite täitmiseks, niipea kui võimalik (kasutatakse ka
rohelise elektrienergia sisseostu võrgust). Salvestatud H2 kasutatakse tuulepargi
juhitava võimsuse tagamiseks kütuseelementidega ca 25% tasemel.
Käesolevas keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessis on otsustaja Vabariigi Valitsus ja menetluse
läbiviija Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, arendaja Tuuletraal OÜ ning KMH läbiviija Corson
OÜ.
6
1.2 Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamine
Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 313 19.12.2019 Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise
(edaspidi KMH) algatamine (RT III, 23.12.2019, 12) algatati hoonestusloa menetlus Tuuletraal OÜ taotluse
alusel kavandatud meretuulepargi ja vesiviljelustaristu rajamiseks Liivi lahe sisemerre ning keskkonnamõju
hindamine.
Korraldus kehtestati 10. juunil 2013.a. kehtinud veeseaduse (edaspidi VeeS-2013, vt ka
https://www.riigiteataja.ee/akt/116052013008 ) § 22 7 lõigete 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktide 5 ja 17 1 ja § 11 lõike 3 alusel ning kooskõlas
ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikega 1.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldas Keskkonnamõju hindamise algatamise teate 22.01.2020
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Vabariigi Valitsus otsustajana teatab, et on algatanud oma 19.12.2019 korraldusega nr 313 Tuuletraal OÜ
taotluse alusel hoonestusloa menetluse Liivi lahe koormamiseks iseseisva taastuvenergiavarustusega
mitmeotstarbelise tehissaartega vesiviljeluse taristuga (edaspidi VV korraldus nr 313). Ühtlasi algatas
Vabariigi Valitsus taristu rajamisega kaasneda võivate võimalike lühi- ja pikaajaliste, kaudsete ja otseste
mõjude, samuti võimalike piiriüleste mõjude väljaselgitamiseks keskkonnamõju hindamise.
Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlusi varem algatatud ei ole, seega puudub vajadus
menetluste liitmise kohta. Kõik asjakohased taristu rajamisega seotud uuringud tuleb teostada nii KMH
koosseisus (järgneb TT kommentaar AT teate sõnastusele) kui ka VV korraldusega nr 313 nõutud mahus.
Uuringute tegemise vajadus määratakse ära KMH programmis ja selles osas on taotlejale tehtud kohustuseks
programmi koostamisse kaasata ka asjaomased riigiasutused ning kohalikud omavalitsused. Lõplik
uuringute loetelu selgitatakse välja KMH läbiviimise käigus, millega tagatakse kõikide asjakohaste
uuringute läbiviimine. Uuringute läbiviimise tähtaeg on viis aastat keskkonnamõju hindamise programmi
heakskiitmisest arvates.
KMH ning selle käigus läbiviidavate uuringute tulemuste valmimise järel on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametil võimalik teha ettepanek Vabariigi Valitsusele hoonestusloa andmiseks või sellest
keeldumiseks.
Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda Riigi Teataja veebilehel:
https://www.riigiteataja.ee/akt/323122019012
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teatega KMH algatamisest on võimalik tutvuda väljaande
Ametlikud Teadaanded veebilehel:
https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1571621
KeHJS-2013 § 11 lõike 11 kohaselt kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral
peatub tegevusloa taotluse menetlus KMH aruande heakskiitmiseni.
VeeS-2013 § 22 9 lõige 3 kohaselt avaliku veekogu koormatava ala moodustavad ehitise ja selle
teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul
loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse
ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt.
1.3 KMH teostus vastavalt 10.06.2013 kehtinud KeHJS redaktsioonile
13. juuli 2017.a. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 56 lõige 12 (kehtiv)
(vt ka https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014 )
sätestab Meretuulepargi ja vesiviljeluse taristu keskkonnamõjude hindamisele hoonestusloa taotluse
esitamisel (10.06.2013) kehtinud KeHJS (edaspidi KeHJS-2013) redaktsiooni kasutuse. KeHJS-2013
7
redaktsioon on Riigi Teataja veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011015 ja aktuaalne KeHJS-
2022 redaktsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010
KeHJS-2013 § 2 kohaselt on keskkonnamõju hindamise eesmärgiks teha kavandatava tegevuse
keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima
lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist
ning edendada säästvat arengut. Vabariigi Valitsusele, kui tegevusloa andjale tuleb anda teavet kavandatava
tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse
keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. Keskkonnamõju hindamise tulemusi
arvestatakse tegevusloa andmise menetluses.
Kuna Vabariigi Valitsus on tegevusloa andja ja tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju võib
olla riigipiiri ülene, siis keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaministeerium (KeHJS § 10.
lõige 1).
KeHJS-2013 § 13 sätestab, et KMH programmis tuleb esitada:
1) kavandatava tegevuse eesmärk;
2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;
3) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise
sisu kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;
4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus;
5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning
selle tulemuste avalikustamise ajakava;
6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või eksperdirühma koosseis.
KMH programm koostatakse VV korralduse nr 313 19.12.2019 otsusele vastavalt 10.06.2013 kehtinud
KeHJS redaktsioonile.
KeHJS-2013 § 20 lõige 1 sätestab heakskiidetud KMH programmist lähtudes KMH aruande koostamise ja
selle sisu:
1) kirjeldab kavandatava tegevuse eesmärki ja vajadust;
2) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjelduse;
3) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava
keskkonna kirjelduse ning hindab selle piirkonna keskkonnaseisundit;
4) hindab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevaid
tagajärgi, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus
või lõhn;
5) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva
keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjelduse;
6) analüüsib kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevat
keskkonnamõju, sealhulgas kaudset mõju ning teiste tegevusliikidega koosmõju
keskkonnaseisundile, sealhulgas mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, taimedele, loomadele,
pinnasele, maastikule, maavarale, vee ja õhu kvaliteedile, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele,
sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alale, selle kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, ja
kultuuripärandile, ning käesolevas punktis nimetatud tegurite vastastikust mõju;
7) hindab keskkonnamõju eeldatavat toimet ning kirjeldab kaasneva negatiivse keskkonnamõju
vältimise või minimeerimise meetmeid ning hindab nende kasutamise eeldatavat efektiivsust; 7 1 )
annab vajaduse korral ülevaate kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevast olulisest
keskkonnamõjust põhjustatava võimaliku kahju reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse §
70 1 mõistes, samuti hinnangu nende meetmete tõhususele ja vajalikule rakendusmahule; 7
2 ) lähtudes
kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise
tulemustest teeb põhjendatud ettepaneku keskkonnaseire tingimuste seadmiseks;
8
8) hindab loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele;
9) võrdleb kavandatavat tegevust erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ning annab nende
paremusjärjestuse, lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
keskkonnamõjust ja hüvedest;
10) esitab ülevaate keskkonnamõju hindamise, avalikkuse kaasamise ning piiriülese keskkonnamõju
hindamise korral konsultatsioonide tulemuste kohta;
11) käsitleb vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel;
12) esitab käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud teabe kokkuvõtte;
13) esitab teabe keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikate kohta;
14) käsitleb aruande kohta esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad lisab aruandele,
ning esitab ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade koopiad, milles
selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist, põhjendatakse
arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele;
15) käsitleb aruande avaliku arutelu protokolli, mille koopia lisab aruandele;
16) käsitleb kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeemi ja kaarti, mille
lisab aruandele;
17) käsitleb vajaduse korral muid lisasid.
Antud üksikasjalikud loetelud on KMH menetluses osalejatele informatsiooni andmiseks, mida käsitletakse
KMH programmis ja mida käsitletakse KMH aruandes vastavalt 10.06.2013.a. kehtinud KeHJS
redaktsioonile.
KMH programmis ja hiljem koostatavas aruandes antakse teavet kavandatava tegevuse ja selle mõjude ning
sobivaima lahendi ja vajalike leevendusmeetmete kohta. Eesmärgiks on anda Vabariigi Valitsusele piisavalt
teavet Tuuletraal OÜ meretuulepargis elektri- ja vesiniku tootmiseks vajaliku hoonestusloa väljastamiseks.
2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus
2.1 Arendaja eesmärgid
Alljärgnevalt on Tuuletraal OÜ eesmärgid kavandatu realiseerumisel:
Ehitada valmimisega 2028. – 2032.a. kaasaegsete tuulikutega tuulepark, mis tänu tehnoloogilisele
arengule ei vaja taastuvenergia toetust ega muid riigipoolseid garantiisid, näiteks nn elektri
tunnihinna põrand.
Tasuvus- ja mõjualternatiivide tekitamiseks kaaluda nii perspektiivseid 3 - 8 MW (olemasolul ka 10
– 15 MW) klassi vertikaaltuulikuid* kui ka 14 - 18 MW klassi horisontaaltuulikuid (*- vertikaal
tähendab, et rootor pöörleb ümber vertikaaltelje, lisaks on tuulik lihtsamini installeeritav, kuna raske
generaator paikneb merepinna ligidal).
Viia kuni 2025.a. edukalt läbi kõrgetasemeline keskkonnamõju hindamine, koostada väga tugev
ekspertide grupp, sh väliseksperdid; viia läbi väga põhjalikud keskkonna uuringud
(peatuvad/rändavad linnud, nahkhiired , hülged ning kalad ja koelmud ning sotsiaalmajanduslikud ja
paljud teised aspektid). Kuna Eestis ei ole kehtestatud meretuuleparkide KMH uuringuteks sobilikku
standardit, lähtutakse uuringukavade täpsustamisel vajaduse korral SAKSA kehtivast standardist (
„Investigation of the Impacts of Offshore Wind Turbines on the Marine Environment (StUK4)“.
https://www.bsh.de/DE/PUBLIKATIONEN/_Anlagen/Downloads/Offshore/Standards/Standard-
Investigation-impacts-offshore-wind-turbines-marine-environment_en.html ), näiteks ütleb SAKSA
standard nii kalade, lindude, mereimetajate kui ka nahkhiirte uuringute kestuse kohta järgmist: „At
least two consecutive complete seasonal cycles prior to the start of construction.“
Saavutada hiljemalt 2026. – 2028.a. keskkonnamõjude hindamise aruande heakskiitmine.
Õiguslike aluste tekkimisel olla valmis tulevikus osalema eraettevõtjana lisasensorite
kaasfinantseerimises (sh elutsükli kulud jms). Oodata ära, et valitsusasutuste koostöö tulemusena
leitakse kõrgetest tuulikutest tekkivate radarkatte häiringute kompensatsioonivõimalused. Antud
tööga alustatakse orienteeruvalt 2025. aastal. Aktsepteerida, et kompensatsioonivõimaluste ja muu
9
ajakava edasilükkumisel, tuleb arendajal kas oodata KMH aruande koostamisega või esitada KMH
aruanne heakskiitmiseks ilma kõrgete tuulikuteta.
Juhul kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi „Tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu
õigusliku instrumendi seaduse“ vms eelnõu ei jõua vastuvõtmiseni, siis pakkuda 70 (seitsmekümne)
kilomeetri raadiuses tuulepargi välimistest tuulikutest (selleks tehakse GIS aluskaart, millele
kantakse nn lisakompensatsiooni mõtteline piirjoon) asuvatele või identifitseeritavatele või
defineeritavatele kohalikele EESTI ja LÄTI kogukondadele (vt allpool) tsiviilõigusliku lepingu
alusel rahalist lisakompensatsiooni. Iga-aastaselt jagatav kogusumma oleks sama suur, kui riigile
makstav hoonestustasu, eeldusel, et VeeS-2013 § 22 9 lõike 3 kohane nn 1 km põhimõte ka reaalselt
rakendub tasu arvutamisel. (Kui hoonestustasu siiski kavandatakse arvutada akvatooriumi
nurgapunktidest lähtuvalt, siis lisakompensatsiooni maksta pole majanduslikult võimalik. Ka
tuulepargi rajamine üldse võib sellisel juhul sattuda küsimärgi alla). Mõttelise piirjoone sees asuvate
kohalike kogukondadena tunneb ja määratleb end igaüks – nii üksikult, kui organiseeritult - järgmise
klassifikatsiooni alusel:
o Maaomanikud ja kohalikud elanikud - on huvitatud maaomandi heaperemehelikust
kasutamisest, elukeskkonna paranemisest ja kohaliku elu arendamisest.
https://saartehaal.postimees.ee/7491005/ruhnu-saarele-ehitatakse-kolmas-kirik
https://kodukant.ee
o Külastajad, puhkajad – soovivad tutvuda piirkonna kultuuri- ja loodusväärtustega. Huvitatud
puhkekohtade olemasolust ja korrastatud maastikest.
http://www.kultuuriruum.ee
https://www.kablifestival.ee
https://www.saaremaaopera.com
https://kuressaarefestival.ee
o Kalastajad ja kalurid – huvitatud kalavarude heast seisundist, kalasadamate olemasolust.
https://www.kalanduskogu.ee
https://www.kaluriteliit.ee
o Turismi- ja sadamaettevõtjad – huvitatud turismi (sh loodusturismi, veeturismi jms) ja selleks
vajaliku infrastruktuuri arendamisest.
http://www.kosmonautika.ee
https://padaste.ee
https://www.koigustemarina.com
https://www.sadamateliit.ee
https://visitsalacgriva.lv/en/what-to-do/ainazi-pier/
https://visit.dundaga.lv/various/dabas-objekti
o Loodushuvilised, teadlased ja looduskaitseorganisatsioonid – huvitatud looduskeskkonna
säilimisest ja selle uurimisest.
https://elfond.ee
https://www.eoy.ee
https://www.elus.ee
o Piirkonna keskkonnaorganisatsioonid - huvitatud loodusliku mitmekesisuse, liigirikkuse,
miljööväärtuste ja puhta ning inimväärika elukeskkonna säilitamisest ja parendamisest
https://rannamannikud.ee
Arendaja alustab koostöösoovide ja taotluste kogumist e-posti aadressile [email protected]
alates KMH programmi heakskiitmise kuupäevast. Lisakompensatsiooni lepingute läbirääkimisi
alustada koheselt peale KMH uuringute läbiviimist, kuid enne KMH aruande avalikke arutelusid.
Lisakompensatsioonide maksmist alustada peale tuulepargi elektrikvaliteedi katsetuste edukat
läbimist ja elektritootmise ametlikku alguskuupäeva.
Garanteerida horisontaaltuulikute (HWT) pargis traalpüügi jätkumine tuulepargi tööfaasis kogu
pargialal. Traalpüügi ehitusaegne katkemine kompenseerida täies ulatuses. Traalpüügi ajutisest
katkemisest tekkiva kahju hinnang tuleneb püügi statistika analüüsist koostöös
Maaeluministeeriumiga ja MTÜ Eesti Kalurite Liiduga (EKL) – TT park hõlmab väikese püügiruut
nr 217 ülemise poole - millele järgnevad konstruktiivsed läbirääkimised.
10
Vertikaaltuulikute (VWT) alternatiivi korral on perimeetri tuulikud kavandatud suure jääkindlusega
vundamentidele ja sisemised tuulikud ujuvvundamentidele, seetõttu viimaste ankruliinid segaksid
traalpüüki. Traalpüügi lõppemisest tekkiva kahju hinnang tuleneb püügi statistika analüüsist
koostöös Maaeluministeeriumiga ja Eesti Kalurite Liiduga, millele järgnevad konstruktiivsed
läbirääkimised.
Prognoosida kõik ehitus- ja käiduperioodi põhjustatud võimalikud kahjud rannakalandusele ja
kompenseerida täies ulatuses. Tekkiva kahju hinnang tuleneb püügi statistika analüüsist koostöös
Maaeluministeeriumiga ja MTÜ Liivi Lahe Kalanduskojaga (LLKK).
Projekti realiseerumisel luua umbes 100 töökohta Kõiguste väikesadama/hooldussadama lähistele
Saaremaal avatavasse büroo ja lao kompleksi. Uurida alternatiivsete asukohtadena Roomassaare,
Kihnu, Lääneranna ja Häädemeeste väikesadamaid.
Edendada viljakat koostööd teiste piirkonna arendajatega, et hinnata kumulatiivset mõju ja taotleda
EL fondide rahastust rahvusvahelise avamerevõrgu etapiviisiliseks väljaehitamiseks. Maksimaalselt
sünkroniseerida TT KMH tegevusi läbi koostöö ELERING-iga, kes on omakorda asumas viima ellu
Euroopa Komisjoni poliitikat avamerevõrgu väljaehitamiseks, sh Liivi lahe kaablite ja tehissaarte
KMH läbiviimist (https://ec.europa.eu/info/news/new-baltic-offshore-wind-work-programme-
agreed-through-bemip-2021-oct-29_en )
Kaasata Tuuletraali omanikeringi maailma TOP10-sse kuuluv meretuuleenergeetika ettevõtte, mis on
pärit kas NATO liikmesriigist, Euroopa Liidust või Euroopa Majanduspiirkonnast.
Toota elektrolüütiliselt rohelist vesinikku alajaamaga kompleksis (elektrolüüsi võimsus ca 50%
koguvõimsusest); tekitada elektritootmisvõimekus H2-kütuseelementidega (ca 25%
koguvõimsusest), millega muuta meretuulepargi väljundvõimsus olulises ulatuses juhitavaks.
Reserveerida ruumi H2-gaasijuhtme projekteerimiseks kuni Virtsuni, koos hoonestusloa
taotlemisega.
Reserveerida tehissaarele ruumi vesiviljeluse järeltöötluse jms ehitiste projekteerimiseks, sellele
hoonestusluba taotlemata.
2.2 Kavandatud tegevus
2.2.1 Taustinfo ja ajalugu
Tuuletraali 2013.a. taotlus oli üles ehitatud taotletud akvatooriumi lausalisele katmisele alla 20 m
kogukõrgusega (igalt kaldalt nähtamatu, kuna jäänuks horisondi alla) vertikaaltuulikutega, kombinatsioonis
laineenergia muutuvnurksete sõukruvidega, ja vahele olid sätitud kalakasvanduse sumbad. Toonane
tehissaarte mõte on praegugi aktuaalne. Visiooniks oli mereala maksimaalselt mitmekülgne
(multifunktsionaalne) kasutamine, ja selline suhtumine on TT tegemisi jäänudki saatma. Tänapäev, st alates
2021. - 2022.a., kavandab TT lisaks tuulikutele ka H2 tootmist/salvestamist ja H2-ga elektrijaama
väljundvõimsuse juhtimist ning arvestab oma plaanides nii traalpüüdjate, rannakalurite kui ka valguskaabli
arendajaga ning kavandab töökohti ja investeeringuid ümbruskonna omavalitsustesse.
11
Joonis 1 Väljavõte TT 2013.a. taotlusest, generaatorite ja sumpade pealtvaade
Vertikaaltuuliku tehnoloogiast arusaamiseks ehitas TT ka paari kW-se alumiiniumist prototüübi.
Joonis 2 Väljavõte TT 2013.a. taotlusest, alumiiniumist vertikaaltuuliku katseeksemplar
12
Tuuletraali KMH programm on teiste arendajate programmidest veidi erinev. TT KMH programmi
kaasajastatud eelnõus kasutatakse küll täpseid tuulikute koordinaate, kuid see pole olnud – ega ei ole ka
praegu – mitte omaette eesmärk, vaid see oli kõrguspiirangute seadmisega kaasnenud tulemus.
Keskkonnamõjude hindamise programmi seisukohast pole iga tuuliku asukoha määrang LEST-
koordinaatidega oluline (asukoht ja tuuliku mõõtmed on küll olulised koormatava ala projekteerimisel ja
määramisel, vt 2016.a. taotluse väljavõtteid Joonis 3 ). Samuti pole üksiktuuliku võimsus kunagi olnud
oluline kontseptuaalne näitaja, kuna aerodünaamilistel põhjustel saab väikese võimsusega tuulikuid panna
üksteise suhtes tihedamalt ja suure võimsusega tuulikuid tuleb panna hõredamalt, ning etteantud piiridega
merealale mahtuv elektriline koguvõimsus on küllaltki ühesugune. Vähema tuulikute arvuga käib
reeglina kaasas ka väiksem keskkonna häiritus. Muuhulgas kõrguspiirangute seadmiseks tuli Tuuletraalil
esitada tuulikute täpsed koordinaadid, nendest järeldus otseselt tuulikute arv, ning näidistuulikute ligikaudne
võimsus valiti vastavalt hetkel arenduses olnud tuulikute parameetritele ja asukoha kõrguspiirangule.
Joonis 3 Väljavõte TT 2016.a. täiendatud taotlusest, koormatav ala
Valge värviga iseloomustatakse tuulikutevahelist „koormatavat ala“ vastavalt VeeS-2013 eeskirjale, st nn 1
km vahekauguse tingimusega arvestamine.
Tuuletraal esitas 2016.a. taotluse täienduse - 76 tk x 6 MW = 456 MW, vt Joonis 4 . Kõrguspiirangute
seadmise tõttu nõustus Tuuletraal 2017.a. vormistustehnilise meetmena keskmiselt 5 MW tuulikute
13
kasutamisega - 76 tk x 5 MW = 380 MW. Kõrgusepiirangute teema võimalikul lahenemisel, on siiski
eelistatud suuremad tuulikud, mis ei vaja taastuvenergia toetust ega muid riigipoolseid garantiisid, näiteks
nn elektri tunnihinna põrand.
2021.a. tegi Tuuletraal suure tehnilise täpsusastmega alternatiivse joonise, vt Joonis 7 , kasutades 50 tk x ca
14 MW = ca 700 MW, mis on alternatiiviks #2 , ning lisaks juhindudes ka sõltumatu arendaja valguskaabli
projektist.
„Keskmiselt 5 MW tuulikute kasutamine“ lihtsustati VV korralduses nr 313 „5 MW tuulikute
kasutamiseks“, kuna arvatavasti sooviti hoida kõrguspiirangute infot konfidentsiaalsena, st eri asukohtades
oli lubatud erinev kogukõrgus, aga erisuuruste tuulikute ühesugune võimsus pole tehniliselt võimalik.
Joonis 4 Väljavõte TT 2016.a. täiendatud taotlusest, 6 MW tuulikute kava
Oluline on mainida, et Balti süsteemioperaatorite (ELERING nende hulgas) piiranguga määrati komplektse
elektrijaama suurimaks võimsuseks 350 MW. Mainitud otsusest alates, tuleb meretuuleparke projekteerida
kas 350 MW sektsioonide kaupa või piirata võrkuandmine 350 MW peale ning piiratud võimsuse ulatuses
toota näiteks H2-te. Käesolevas programmis on 76 tk x 5 MW = 380 MW alternatiiviks #1b, sealjuures
välistatakse tuuliku asukoht nr 3 (vt vastav tabel, sest see on rannikule lähemal kui 25 km). Alternatiivi #2
tuleb elektrotehniliselt lugeda koosnevaks kahest kõrvutisest, st n 2x25 tuulikuga pargist, muidu pole
võimalik ELERING-i tingimust täita.
Alternatiivide kohta info saamiseks, vt vastav ptk 2.3 Kavandatu ja selle reaalsed alternatiivsed
võimalused
14
Joonis 5 20 - 22 m sügavusse rajatud tehissaare külgvaade, ilma mereveeta
Tuuletraal analüüsis ja sai 2013.a. hoonestusloa menetlemisel ametkondade arvamused 5-le
„tootmissaarele“. Juhul kui uus kavandatud alajaama kompleks (st HVAC trafoalajaam/HVDC
konverteralajaam/vesiniku tootmine/hoiustamine/tagasikonversioon) ei mahu kompaktsele
raudbetoonvundamendile rajatud platvormile, siis on võimalik kaaluda ca 20 - 22 m sügavasse vette ühte
100 m diameetriga tehissaart, mis tekiks ringikujulise kraavitaolise süvendi (toroidi) kaevamisel ringi
keskele kokkukuhjatud pinnasest mahuga ca 500 000 m 3 (toroidi maht m
3 = tömpkoonuse/tehissaare maht
m 3 ). Sõltuvalt tulevase potentsiaalse saare asukohast, võib kaaluda ka saare rajamist vertikaalse terasest
kombiseinana. Sellisel juhul oleks täitmiseks vajalik pinnase maht 173 000 m 3 , kusjuures täitetööd saaks
teha pärast terasseina süvistamist, minimeerides sellega heljumi mõju.
Tabel 2 Pinnase mahud, sh 20 - 22 m sügava vee korral, Tuuletraali 2013 taotluse andmetel
Väga huvitav idee oleks rajada teine inimtühi tehissaar Tuuletraali ala lõunaserva viigerhüljestele
poegimiseks, nn poegimissaar.
2.2.2 Asukoht
Kavandatavate tegevuste ala on valitud selliselt, et see asuks rannikust, looduskaitsealadest ja Natura 2000
alast võimalikult kaugel. Kavandatud TT tuulepark asub Liivi lahe põhjaosas. Tuulepargist jäävad itta ca 25
km kaugusele KIHNU, põhja LÄÄNERANNA vald ja kirdesse PÄRNU linn / TÕSTAMAA osavald.
Tuulepargist jäävad lõunasse ca 30 km kaugusele RUHNU ja loodesse SAAREMAA. Põhjasuunas on
MUHU, ca 40 km. Idasuunas ca 50 km kaugusel on HÄÄDEMEESTE vald. LÄTI / LATVIA (KOLKA)
jääb edelasse, ca 55 km kaugusele.
15
Tabel 3 Hoonestusloa ala koordinaadid ja akvatooriumi pindala (2013)
nr LEST-X LEST-Y Pindala (m 2 )
1 6447492.77 460763.23 91 151 886
2 6447407.46 470572.21
3 6438126.28 470503.03
4 6438211.78 460670.99
Joonis 6 Vertikaaltuulikute (VWT) asendiskeem
16
Joonis 7 Horisontaaltuulikute (HWT) asendiskeem
Tabel 4 Tuulikute koordinaadid
VWT koordinaadid on identsed Kaitseministeeriumi 2017.a. kooskõlastusega), tabel jätkub järgmisel
leheküljel.
nr
50 HWT
nr
77 VWT
nr
77 VWT jätkub
LEST-X LEST-Y LEST-X LEST-Y LEST-X LEST-Y
1 6447341.5 460911.7 1 6447341.2 467896.1 51 6441043.4 461191.4
2 6447328.0 462457.9 2 6447087.1 468915.3 52 6441007.8 462210.2
3 6447299.5 465736.0 3 6446828.0 469954.5 53 6440972.0 463234.6
4 6447271.4 468972.3 4 6447403.9 462330.7 54 6440936.1 464265.4
5 6447258.8 470416.7 5 6447203.7 463272.7 55 6440899.8 465303.2
6 6446721.9 463821.4 6 6447000.8 464227.4 56 6440863.3 466348.7
7 6446987.0 467544.9 7 6446795.0 465195.7 57 6440826.5 467402.7
8 6445405.6 460892.5 8 6446586.1 466178.4 58 6440789.4 468465.8
17
9 6445666.4 462755.6 9 6446373.9 467176.6 59 6440751.9 469539.0
10 6445670.7 464616.1 10 6446158.3 468191.1 60 6439745.4 461327.8
11 6445931.5 466479.1 11 6445938.9 469223.0 61 6439745.4 462365.2
12 6446343.5 468877.9 12 6445715.7 470273.4 62 6439745.4 463407.0
13 6444408.8 461937.9 13 6446232.9 461568.6 63 6439745.4 464454.0
14 6444615.2 463550.3 14 6446065.4 462518.8 64 6439745.4 465506.7
15 6444674.0 465661.5 15 6445895.9 463479.8 65 6439745.4 466566.0
16 6445288.0 467812.1 16 6445724.4 464452.5 66 6439745.4 467632.5
17 6445270.1 469861.0 17 6445550.7 465437.5 67 6439745.4 468706.9
18 6443353.3 460872.1 18 6445374.7 466435.9 68 6439745.4 469790.0
19 6443357.6 462732.6 19 6445196.2 467448.5 69 6438456.9 461463.3
20 6443618.5 464595.7 20 6445015.0 468476.1 70 6438493.8 462518.9
21 6444030.4 466994.5 21 6444830.9 469519.9 71 6438530.7 463577.7
22 6444214.7 468795.2 22 6444893.2 461733.1 72 6438567.8 464640.5
23 6444039.1 470397.1 23 6444756.9 462702.7 73 6438605.1 465707.8
24 6442302.1 461666.8 24 6444619.3 463682.0 74 6438642.6 466780.4
25 6442360.9 463778.0 25 6444480.1 464671.9 75 6438680.2 467858.9
26 6442974.9 465928.7 26 6444339.4 465673.0 76 6438718.1 468944.0
27 6442957.1 467977.5 27 6444197.0 466686.2 77 6438756.3 470036.6
28 6442942.8 469616.5 28 6444052.8 467712.4
29 6441044.6 460849.1 29 6443906.7 468752.5
30 6441305.4 462712.2 30 6443758.4 469807.3
31 6441717.4 465111.0 31 6443681.3 460914.2
32 6441901.6 466911.7 32 6443578.2 461894.6
33 6441685.2 468798.9 33 6443474.3 462883.0
34 6441854.2 470380.8 34 6443369.5 463880.0
35 6440047.9 461894.6 35 6443263.8 464886.4
36 6440661.9 464045.2 36 6443156.9 465902.9
37 6440644.1 466094.0 37 6443048.9 466930.3
38 6440629.7 467733.1 38 6442939.7 467969.4
39 6440612.0 469781.9 39 6442829.2 469021.1
40 6438992.4 460828.8 40 6442717.2 470086.2
41 6439404.3 463227.5 41 6442354.2 461053.6
42 6439588.6 465028.2 42 6442284.3 462053.5
43 6439372.2 466915.4 43 6442213.9 463060.1
44 6439556.5 468716.1 44 6442143.0 464074.2
45 6439296.9 470361.7 45 6442071.5 465096.6
46 6438348.6 462183.6 46 6441999.4 466127.9
47 6438331.0 464210.6 47 6441926.6 467168.8
48 6438316.8 465849.7 48 6441853.1 468220.3
49 6438298.9 467898.5 49 6441778.8 469283.0
50 6438286.5 469332.7 50 6441703.6 470357.8
18
2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus
Tuulepargi alajaamakompleksi elektriühenduseks maapealsete võrkudega paigaldatakse merepõhja kaabel
Virtsu alajaamani (vt ka Joonis 10 ), vajadusel jätkatakse maakaablit Virtsust Lihula alajaamani. Antud
tegevusplaan on praeguseks hetkeks kattumas ELERING-i võimaliku merevõrgu arendusega. Seetõttu on
võimalik, et peamiseks liitumisalternatiiviks muutub tuulepargi ühendamine ELERING-i merevõrgu
tehissaarel olevasse sõlmalajaama (nn HUB), millisel juhul TT eraldi elektrikaablit Virtsu/Lihulasse ei pea
kavandama; TT siiski jätkab sellisel juhul vesinikujuhtme kavandamist oma alajaamakompleksist
Virtsu/Lihulasse (arvestusega, et ka seda tegevust võib ELERING dubleerima asuda). Torujuhtme ja
elektrikaabli kaitsevööndid kattuksid võimalikult suures ulatuses.
ELERING kavandab võimalikku Lihula merevõrgu konverterjaama ja Lihula ja Virtsu vahelist
alalisvoolukaablit, vt Joonis 8 . Võimaliku merekaabli trassialternatiivid on näha siin: Joonis 22
Joonis 8 Lihula – Virtsu vahelise alalisvoolu (DC) maakaabelliini võimalikkus
Allikas: Eleringi investeeringute kava 2021 – 2030, presentatsioon, detsember 2021
19
Joonis 9 Liivi lahe Eesti osa hoonestusloa menetlused
(kollane transparent, eri staadiumid)
Allikas: Maaamet
Joonis 10 Elektrijuhtmetega maabumise ja Lihulasse suundumise situatsioon
Allikas: Maaameti kitsenduste rakenduse väljavõte, millele on skemaatiliselt lisatud TT (või ka ELERING-i)
võimalik maakaabli trass.
Seoste kohta Suure väina püsiühendusega, vt siin Joonis 28
20
Joonis 11 Läti merealaplaneering 2030 ja 330 kV õhuliin
Allikas: Latvian Ministry of Environmental Protection and Regional Development and European MSP
Platform
Horisontaaltuulikute täpne paiknemine ning ülekandeliinide trassi lõplik asukohavalik selgub
keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusena. Vertikaaltuulikute asukohad on identsed
Kaitseministeeriumi 2017.a. kooskõlastusega ja neid pigem ei muudeta.
21
Joonis 12 Tuulepargi asendiskeem, kogu regioon
Joonis 11 on näidatud mereala kasutamise prioriteedid Läti merealaplaneeringu kohaselt ja ka 330 kV
ülekandeliin.
Joonis 12 on näidatud laevateed võimalikesse ehitusaegsetesse tugisadamatesse. Gondlite, labade, trafode
jne ehitusaegsete tugisadamatena sobiksid sadamad, kus on 5 - 10 ha vaba platsi, ca 10 m süvist, ca 300 m
pikkune kai, valdavalt 15 - 30 tonni/m 2 survetugevus, mobiilse kraana rentimise võimalus jne. Asendi
poolest sobivaimad sadamad on Ventspils, Riia, Klaipeda, Saaremaa ja Paldiski. Iga sadam arendab
infrastruktuuri ja hindab vastavat keskkonnamõju ise, et valmistuda tulevikus püsivalt teenindama erinevaid
Läänemere meretuuleparke. Ehitussadamaks võib olla ka mõni juba olemasoleva infrastruktuuriga sadam
mujalt Euroopast.
22
Joonis 13 Vertikaaltuulepargi (VWT) asendiskeem, Liivi lahe põhjaosa
Vertikaaltuulikute (VWT) alternatiivi korral on perimeetri tuulikud kavandatud suure jääkindlusega
vundamentidele, kuid kuna sisemised tuulikud toetuksid ujuvvundamentidele, siis viimaste ankruliinid
segaksid traalpüüki. Seetõttu pole vastaval joonisel ka näitlikke traallaevade püügiteid.
23
Joonis 14 Horisontaaltuulepargi (HWT) asendiskeem, Liivi lahe põhjaosa
Tuulepark vajab hooldussadamas 4 - 5 kaikohta tuuleparki teenindavatele 20 m pikkusega töölaevadele.
Talvel toimub liikumine ka amfiibidega (n https://www.arktoscraft.com/ ) Helikopter pole müra tõttu
plaanis. Tehissaare korral on mõistlik kaaluda ka hõljuki soetamist. Eelistatud tänu oma lähedusele on
Kõiguste väikesadam Saaremaal. Alternatiivseteks hooldussadamateks sobiksid ka kaugemad sadamad
Saaremaal, Kihnus, Häädemeestel jne.
24
2.3 Kavandatu ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused
Tehnoloogiate kohta on lisainfot ka järgmistes peatükkides 2.4 Tuuletehnoloogia ja 2.5
Vesinikutehnoloogia
Alternatiiv #0
Alternatiivi sisuks on kavandatavast tegevusest loobumine ja olemasoleva olukorra jätkumine võrdluses
teiste alternatiividega.
Alternatiiv #1a (VWT)
Kuni 76 vertikaaltuulikuga tuulepark võimsusega ca 350 MW. Tuuliku rootori läbimõõt ca 60 - 125 m
(rootor on külgvaates umbes ruudukujuline). Generaatori kõrgus merepinnast ca +10 m kuni -10 m.
Kogukõrgus merepinnast 77 - 142 m. Veesügavus ca 20 - 30 m. Nimivõimsus ca 3 – 8 MW. Arvestades nii
ujuvtuulikute kui ka vertikaalvõlltehnoloogia innovaatilisusega, täpsustatakse tuuliku laba lubatud vähimat
kõrgust keskmisest merevee kõrgtasemest (ujuvtuulik võib ka küljelt-küljele kõikuda ja laba alumine ots on
merepinna suhtes muutuva kõrgusega) loamenetluse käigus läbi viidava uuringu alusel.
Elektrijaama koguvõimsus võrku andmisel piiratakse 350 MW peale ning kärbitud võimsuse ulatuses
salvestatakse H2-te. Elektrolüüserite jaama võimsuseks on ca 50% koguvõimsusest. H2 salvestatakse ka
mahutite täitmiseks, niipea kui võimalik (kasutatakse ka rohelise elektrienergia sisseostu võrgust).
Salvestatud H2 kasutatakse tuulepargi juhitava võimsuse tagamiseks kütuseelementidega ca 100 MW
tasemel.
Perimeetri tuulikud on kavandatud suure jääkindlusega vundamentidele (pargisisese lokaalse kinnisjää efekt)
ja sisemised tuulikud toetuvad pikkade ankruliinidega kinnitatud ujuvvundamentidele.
vt n SEATWIRL tehnoloogia video:
https://www.youtube.com/watch?v=wMftW4ldguI&t
Lisaks ankruliinidele on võimalik kaaluda ka rootori pöörlevat toetuspunkti vastu merepõhja paigutatud
plaati. Tuulikute omavaheline kaugus vastavalt Kaitseministeeriumi 2017.a. kooskõlastatud asukohtadele.
Välistatakse tuuliku asukoht nr 3 (vt Tabel 4 Tuulikute koordinaadid ), sest see on rannikule lähemal kui
25 km).
Sisevõrk koosneb grupikaablitest kogupikkusega ca 100 km, kuni 6 tuulikut ahelas. Energia ülekandeks
kavandatakse elektrijuhet trassi pikkusega kuni ca 50 km meres ja ca 20 km maismaal või liitutakse
ELERING-i tehissaarele. Komposiitplastikust vesiniku torujuhe on elektrikaabliga sarnase pikkusmõõduga,
sise-D=200 mm, rõhkude vahemikuga ca 35 – 65 bar. Elektri ülekande tehnoloogia on kas HVAC-mere- või
maakaabel (st vahelduvvool) või HVDC mere- või maakaabel (st alalisvool) arvestusega 1 juhtmekomplekt
iga 350 MW elektrilise võimsuse kohta. HVAC ega HVDC õhuliini ei kavandata.
Alajaama, vesinikutehnoloogia ja -mahutite ning karbitöötluse reservala kavandatakse kas kompaktsele
raudbetoonvundament-platvormile või 200 000 – 1 000 000 m3 tehissaarele võimalikult sobiva merepõhja
sügavuse ja geoloogiaga asukohas. Kaalutakse ka viigerhülge poegimissaare rajamist akvatooriumi
lõunaserva.
Turbiini elueaks on kavandatud 25 a. Vundamendi ja ankurduse elueaks 50 a. Seega enne vundamendi ja
ankurduse likvideerimise tähtaja saabumist, täitub ka vahetatud tuulegeneraatori eluiga ning tuulepargi
likvideerimisel peale 50 a. hoonestusloa lõppemist (kui hoonestusluba ei pikendata) tulevad likvideerida
tuulikute vundamendid/ankrud koos turbiinidega ning tehnovõrgud ja platvormid. Võimalikke tehissaari ei
eemaldata, vaid leitakse neile parim keskkonnahoidlik kasutusviis. Hoonestusloa pikendamisel tuleb teha
muude kehtivate nõuete hulgas eelhinnang või uus KMH ja amortiseerunud osad välja vahetada kaasaegsete
vastu.
25
Lahenduste, parameetrite ja spetsifikatsioonide analüüsimine ja täpsustamine toimub edasises KMH aruande
ja tehnilise lahenduse protsessis koostöös ametkondade ja vastava valdkonna ekspertidega.
Alternatiiv #1b (VWT)
76 topeltvertikaaltuulikuga tuulepark võimsusega 380 MW. Tuuliku üksikrootori läbimõõt ning laba pikkus
on ühesuguselt 100 m (rootor on külgvaates umbes ruudukujuline). Topeltrootori maksimaalne kogulaius on
ca 250 m. Generaatori kõrgus merepinnast ca 10 m. Kogukõrgused merepinnast ca 115 m. Veesügavus ca 20
- 30 m. Topeltrootori nimivõimsus 5 MW (st 2 x 2.5 MW). Labad pöörlevad vastassuundades. Arvestades
nii ujuvtuulikute kui ka vertikaalvõlltehnoloogia innovaatilisusega, täpsustatakse tuuliku laba lubatud
vähimat kõrgust keskmisest merevee kõrgtasemest (ujuvtuulik võib ka küljelt-küljele kõikuda ja laba
alumine ots on merepinna suhtes muutuva kõrgusega) loamenetluse käigus läbi viidava uuringu alusel.
Elektrijaama koguvõimsus võrku andmisel piiratakse 350 MW peale ning kärbitud võimsuse ulatuses
salvestatakse H2-te. Elektrolüüserite jaama võimsuseks on ca 50% koguvõimsusest. H2 salvestatakse ka
mahutite täitmiseks, niipea kui võimalik (kasutatakse ka rohelise elektrienergia sisseostu võrgust).
Salvestatud H2 kasutatakse tuulepargi juhitava võimsuse tagamiseks kütuseelementidega ca 100 MW
tasemel.
Perimeetri tuulikud on kavandatud suure jääkindlusega vundamentidele (pargisisese lokaalse kinnisjää efekt)
ja sisemised tuulikud toetuvad pikkade ankruliinidega kinnitatud ujuvvundamentidele. Tuulikute
omavaheline kaugus vastavalt Kaitseministeeriumi 2017.a. asukohtadele. Välistatakse tuuliku asukoht nr 3
(vt vastav tabel, sest see on rannikule lähemal kui 25 km).
Joonis 15 3D visuaal alternatiivile #1b
Sisevõrk koosneb grupikaablitest kogupikkusega ca 100 km, kuni 6 tuulikut ahelas. Energia ülekandeks
kavandatakse elektrijuhet trassi pikkusega kuni ca 50 km meres ja ca 20 km maismaal või liitutakse
ELERING-i tehissaarele. Komposiitplastikust vesiniku torujuhe on elektrikaabliga sarnase pikkusmõõduga,
sise-D=200 mm, rõhkude vahemikuga ca 35 – 65 bar. Elektri ülekande tehnoloogia on kas HVAC-mere- või
maakaabel (st vahelduvvool) või HVDC mere- või maakaabel (st alalisvool) arvestusega 1 juhtmekomplekt
iga 350 MW elektrilise võimsuse kohta. HVAC ega HVDC õhuliini ei kavandata.
Alajaama, vesinikutehnoloogia ja -mahutite ning vesiviljeluse järeltöötluse reservala kavandatakse kas
kompaktsele raudbetoonvundament-platvormile või 200 000 – 1 000 000 m3 tehissaarele võimalikult sobiva
merepõhja sügavuse ja geoloogiaga asukohta. Kaalutakse ka viigerhülge poegimissaare rajamist
akvatooriumi lõunaserva.
Turbiini elueaks on kavandatud 25 a. Vundamendi ja ankurduse elueaks 50 a. Seega enne vundamendi ja
ankurduse likvideerimise tähtaja saabumist, täitub ka vahetatud tuulegeneraatori eluiga ning tuulepargi
likvideerimisel peale 50 a. hoonestusloa lõppemist (kui hoonestusluba ei pikendata) tulevad likvideerida
tuulikute vundamendid/ankrud koos turbiinidega ning tehnovõrgud ja platvormid. Võimalikke tehissaari ei
eemaldata, vaid leitakse neile parim keskkonnahoidlik kasutusviis. Hoonestusloa pikendamisel tuleb teha
26
muude kehtivate nõuete hulgas eelhinnang või uus KMH ja amortiseerunud osad välja vahetada kaasaegsete
vastu.
Lahenduste, parameetrite ja spetsifikatsioonide analüüsimine ja täpsustamine toimub edasises KMH aruande
ja tehnilise lahenduse protsessis koostöös ametkondade ja vastava valdkonna ekspertidega.
Alternatiiv #2 (HWT)
Kuni 50 horisontaaltuulikuga 2 (kaks) kõrvutist tuuleparki koguvõimsusega ca 700 MW ning ühise
alajaamakompleksiga.. Tuuliku rootori läbimõõt ca 260 - 300 m. Generaatori kõrgus merepinnast ca 155 -
175 m. Kogukõrgus merepinnast ca 285 - 325 m. Veesügavus ca 20 - 30 m. Torni läbimõõt ca 10 - 12 m.
Nimivõimsus ca 14 - 18 MW. Kogu pargis kasutatakse suure jääkindlusega vundamente vastavalt jää-
inseneride arvutustele. Tuulikute omavaheline vahekaugus reeglina ca 5 - 6 rootori läbimõõtu, vajadusel
grupeeritakse asukohti ümber.
Kahe (2) elektrijaama koguvõimsus võrku andmisel piiratakse 350 MW ning 350 MW peale (kokku 700
MW) ning kärbitud võimsuse ulatuses salvestatakse H2-te. Elektrolüüserite jaama võimsuseks on ca 50%
koguvõimsusest. H2 salvestatakse ka mahutite täitmiseks, niipea kui võimalik (kasutatakse ka rohelise
elektrienergia sisseostu võrgust). Salvestatud H2 kasutatakse tuuleparkide juhitava võimsuse tagamiseks
kütuseelementidega ca 200 MW tasemel.
Turbiini elueaks on kavandatud 25 a., vundamendi ja masti elueaks 50 a. Seega enne vundamendi ja masti
likvideerimise tähtaja saabumist, täitub ka vahetatud tuulegeneraatori eluiga ning tuulepargi likvideerimisel
peale 50 a. hoonestusloa lõppemist (kui hoonestusluba ei pikendata) tulevad likvideerida tuulikute
vundamendid koos mastide ja turbiinidega ning tehnovõrgud ja platvormid. Võimalikke tehissaari ei
eemaldata vaid leitakse neile parim edasine kasutusviis. Hoonestusloa pikendamisel tuleb teha muude
kehtivate nõuete hulgas eelhinnang või uus KMH ja amortiseerunud osad välja vahetada kaasaegsete vastu.
Sisevõrk koosneb grupikaablitest kogupikkusega ca 80 km, kuni 6 tuulikut ahelas. Energia ülekandeks
kavandatakse elektrijuhet trassi pikkusega kuni ca 50 km meres ja ca 20 km maismaal või liitutakse
ELERING-i tehissaarele. Komposiitplastikust vesiniku torujuhe on elektrikaabliga sarnase pikkusmõõduga,
sise-D= 200mm, rõhkude vahemikuga ca 35 – 65 bar. Elektri ülekande tehnoloogia on kas HVAC-mere- või
maakaabel (st vahelduvvool) või HVDC mere- või maakaabel (st alalisvool) arvestusega 1 juhtmekomplekt
iga 350 MW elektrilise võimsuse kohta. HVAC ega HVDC õhuliini ei kavandata.
Alajaama, vesinikutehnoloogia ja -mahutite ning karbitöötluse reservala kavandatakse kas kompaktsele
raudbetoonvundament-platvormile või 200 000 – 1 000 000 m3 tehissaarele võimalikult sobiva merepõhja
sügavuse ja geoloogiaga asukohas. Kaalutakse ka viigerhülge poegimissaare rajamist akvatooriumi
lõunaserva.
Lahenduste, koordinaatide, parameetrite ja spetsifikatsioonide analüüsimine ja täpsustamine toimub edasises
KMH aruande ja tehnilise lahenduse protsessis koostöös ametkondade ja vastava valdkonna ekspertidega.
2.4 Tuuletehnoloogia
EL 2030.a. strateegia kohaselt kavandatakse avameretuule ja elektrolüüsi suhteks 60GW:40GW ehk 3:2.
ELi strateegia avamere taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil
kohaselt:
Avamere taastuvenergia on üks taastuvenergiatehnoloogia lahendustest, millel on suurim
kasvupotentsiaal. Komisjon peab realistlikuks ja saavutatavaks eesmärki, et võrreldes praegu
avamerele üles seatud tuuleenergiavõimsusega 12 GW peab 2030. aastaks olema üles seatud
vähemalt 60 GW avamere tuuleenergiat ja vähemalt 1 GW ookeanienergiat ning et 2050. aastaks
27
oleks üles seatud võimsust vastavalt 300 GW ja 40 GW.
https://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20220210IPR23015/boost-offshore-renewable-energy-
sources-to-meet-climate-targets
Tuulepargi efektiivseks toimimiseks ja rahvusvaheliseks konkurentsivõimeks valitakse parim võimalik
tehnoloogia. Võttes arvesse projekti ajakava – KMH protsess, projekteerimine, ehitushange, saab
olemasoleva info baasil hinnata, et projekti elluviimise ajaks on 15 MW tuulik muutunud
meretuulepargitööstuse standardiks (G. Evan, et al, 2020, Definition of the IEA 15-Megawatt Offshore
Reference Wind. Golden, CO: National Renewable Energy Laboratory. NREL/TP-5000-75698).
Joonis 16 15 MW HWT tuulegeneraator
Allikas: NREL
Suuremate tuulikute eeliseks on väiksem paigaldusühikute arv ja seega väiksem keskkonna häiritus.
Vastavalt eelpool toodud uuringule tüüpse 15 MW HWT generaatori põhinäitajad, vt Joonis 16 15 MW
HWT tuulegeneraator, on järgmised:
Tuulegeneraatori masinaruumi kõrgus merepinnast on 150 m
Rootori raadius on 120 m
Toruvaia läbimõõt on 10 – 12 m, n terasseina seinapaksusega 3 – 5 tolli, aga kaaluda saab ka
betoonelement-toruvaia
Toruvaia pikkuseks on 90 m, millest 45 m ulatub merepõhja, 30 m on meres ja 15 m ulatub
merepinnast kõrgemale
Seega 15 m kõrgusele merepinnast kinnitatakse tuulikumast
Torni ja RNA (st rootor-nacelle-assembly, ehk rootori-masinaruumi-plokk) installeerimisel liugliitmike (Slip
Joint) kasutamine Hollandi firmalt HEEREMA:
https://youtu.be/p3artkBSXYU
28
Nii fikseeritud kui ujuvate tuulikute vundamentide ning alajaama vundamendi või tehissaare projekteerimise
tähtsaim insenertehniline sisend on statistiline koormuskombinatsioon „liikuvast konsolideerunud rüsijääst
+ tormist“. Tuuletraal kasutab maailma juhtivat Kanada konsultatsioonifirmat C-CORE
www.c-core.ca
jää-uuringute läbiviimiseks ja konstruktsiooniliste lahenduste projekteerimiseks.
Tehnoloogiliselt huvipakkuv on valik toruvaia ja gravitatsioonivundamendi vahel. Väga lihtsustatult
selgitades muutub 2x suurema läbimõõduga toruvai 4x jäigemaks, samas seistes vastu 2x kasvavale jääjõule
(kontaktpinna laius suurenes ju 2x). Tuulikute tüüpilise nominaalvõimsuse kasv 5 MW-lt 15 MW-le toobki
laias laastus kaasa toruvaia diameetri 2-kordistumise, ning vaia 2x suhtelise tugevnemise jääjõu suhtes.
Jää kraadpäevade arv (FDD ehk „Freezing Degree Days“) Liivi lahes on langustrendis, sest Põhja-Jäämeri ei
jäätu enam nii ulatuslikult nagu varem. Jääkihi paksuse kasv talve jooksul on tugevas sõltuvuses FDD-st.
https://www.abc.net.au/news/2020-12-16/arctic-sea-ice-dramatic-transformation-as-seen-by-
satellites/12961584
Gravitatsioonivundamendi korral - RB-konstruktsiooni valamiseks, ballastimiseks ja struktuuri massi ja
inertsi tõstmiseks on eelistatud lubjakivist (2.3 t/m3) suurema erikaaluga materjalid, nagu graniit (2.6 t/m3)
ja oliviin (3.2 t/m3). Sellised materjalid valdavalt imporditakse Eestisse.
http://www.graniidikeskus.ee/tooted/
https://steinsvikolivin.no/produkter
Graniitmaterjali võib tulevikus tulla müüki PALDISKI pumpelektrijaama rajamise käigus. Tuuletraal ei
kavanda paekivitoodete suurenevat kasutuselevõttu, kuna neid tooteid läheb Eestis vaja olulistele
infrastruktuuriprojektidele.
Lähimate aastate jooksul selgub ka, kui perspektiivne on vertikaaltuulikute tehnoloogia. Üks lubav
arendusettevõte, on SEATWIRL, Rootsist.
https://seatwirl.com/ , https://www.youtube.com/watch?v=3p4bF0RNNtk
SEATWIRL prognoosib värskeimas videos (ülal) järgmist arengukõverat:
Alates 2015 – töötav prototüüp
2023 – S2X 1 MW
2025 – SX 10 MW
2027 – SX 15 MW+
Kuna ka 14 - 18 MW klassi HWT tuulikud pole veel lõpuni arendatud, seega vastav otsus ja tehnoloogiate
vaheline valik tulebki teha KMH protsessi käigus.
Joonis 17 VWT ja HWT võrdlus
29
https://energy.sandia.gov/programs/renewable-energy/wind-power/offshore-design-optimization/innovative-
offshore-vertical-axis-wind-turbine-rotors/ Allikas: SANDIA
Alternatiivi #1a puhul kavandab TT ujuvvundamentidel perimeetrisiseseid tuulikuid võimaliku pöörleva
kontaktpunktiga merepõhja paigaldatud plaadil. Üheks toimingu eelduseks on ankrutrosside ja generaatori
viimine veepinna alla (kuni – 10m). Pöörlev võll on jää kontaktsoonis kaetud lõiketeradega (oherdi
põhimõte). VWT üldiseks eripäraks on käivitusvajadus, st püstlabadega vertikaaltuulik peab kasutama
startimisel võrguelektrit, kuniks on saavutatud piisav aerodünaamiline efekt ja väändemoment. Seesama
igapäevaselt vajalik käivitusvalmidus osutub kasulikuks, et käivitada vertikaaltuulik liikuva jääplaadi
oherdamise režiimis ka siis, kui tuul ei puhu. Perimeetri tuulikud peavad suure tõenäosusega kasutama
ikkagi fikseeritud vundamente (ei oherda). Insenertehniliselt on võimalik ka arvutada, millistel tingimustel
piisavalt paks jääplaat tuulepargi sisemuses enam ei liigu, st tekib kunstliku kinnisjää efekt. Aga liikumatu
jää on struktuuridele juba ohutu. Pärast pargisisese kinnisjää kujunemist, on võimalik oluliselt vähendada
jääkoormust, kui ümber tuulepargi perimeetri teeb paar tiiru jäämurdja, mille kiiluvees tekivad nõrgendatud
tsoonid, kus tuulepargile pealetungiv jääplaat murdub rüsijääks.
https://www.bioneer.ee/static/files/042/eero-saava.pdf
Tuulegeneraator on CO2 – neutraalne kõige rohkem poole aasta pärast (seega teadaolevalt kõige
kliimasõbralikum energiaallikas), selleks ajaks on generaatori tootmiseks paisatud süsinikdioksiid n-ö
tagasimakstud CO2 – vaba elektri tootmisega. Generaatori ülejäänud eluea jooksul, mis on keskmiselt 25 a
on tegemist juba puhtalt võlavaba elektriga. Meretuul on rohelisem kui maismaatuul: generaatori tööiga
ulatub 25 - 30 a., tootlus 50 % parem kui maismaa-tuulegeneraatoritel, ehitamine 50 % kallim kui maismaa-
tuulegeneraatoritel (Imeline teadus nr 7. 2020.a. lk 74).
2.5 Vesinikutehnoloogia
EL 2030.a. strateegia kohaselt kavandatakse avameretuule ja elektrolüüsi suhteks 60GW:40GW ehk 3:2.
ELi strateegia avamere taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil
kohaselt:
Eelkõige on ELi vesinikustrateegias seatud eesmärgiks saavutada taastuvate energiaallikatega seotud
elektrolüüsivõimsuseks ELis 2030. aastaks 40 GW.
https://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20220210IPR23015/boost-offshore-renewable-energy-
sources-to-meet-climate-targets
Vesinik omab suurt potentsiaali energiaallika ja –salvestina, aidates kiiremini üle minna puhtama energia
kasutamisele ja saavutada kliimaneutraalset majandust. Vesiniku kasutamist kiirendavaks ja toetavaks
teguriks on Euroopa Liidu ja Eesti kliimaneutraalsuse eesmärgid üldisemalt. Ambitsioonikale 2050.a.
kliimaneutraalsuse eesmärgile lisaks võttis Euroopa Liit 8. juunil 2020.a. vastu ka Euroopa
vesinikustrateegia, mille kohaselt vesinik moodustab 2050.a. 13 - 14% kogu liidu energiaportfellist ning
ühtlasi annaks 2030.a. tööd umbes miljonile kõrgelt kvalifitseeritud töötajale, jõudes 2050.a. 5,4 miljonini.
Põhjalik ülevaade vesinikuteemast on olemas: CIVITTA, SEI ja KBFI poolt koostatud „Eesti
vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs“. Lõpparuanne, Mai 2021.
https://envir.ee/media/1219/download
TT kavandab mereajalaama kompleksi ka elektritootmist H2 kütuseelementidega (FC), millega muudetakse
meretuulepargi tootmisvõimsus X% (ca 25%) ulatuses juhitavaks. Balti süsteemioperaatorite (ELERING
nende hulgas) piiranguga määrati komplektse uue elektrijaama suurimaks võimsuseks 350 MW. Mainitud
otsusest alates, tuleb meretuuleparke projekteerida kas 350 MW sektsioonide kaupa või piirata
võrkuandmine 350 MW peale ning piiratud võimsuse ulatuses toota/salvestada näiteks H2-te.
30
Vesiniku tootmiseks on vaja demineraliseeritud (või destilleeritud) vett, elektrolüüserite parki ja alalisvoolu.
Standardsed tuulikud väljastavad üle plokiinverteri (ehk vaheldi) 3-faasilist vahelduvvoolu. Alalisvoolu
saamiseks tuleb vahelduvvool konverteri ehk alaldi abil konverteerida ehk alaldada sobivale pingele.
Elektrijaama(de) koguvõimsus võrku andmisel piiratakse vastavalt 350 MW peale või 350+350 MW peale
ning kärbitud võimsuse ulatuses salvestatakse H2-te (ca 50% koguvõimsusest). H2 salvestatakse ka mahutite
täitmiseks, niipea kui võimalik (kasutatakse ka rohelise elektrienergia sisseostu võrgust). Salvestatud H2
kasutatakse tuulepargi juhitava võimsuse tagamiseks kütuseelementidega (FC) ca 25% koguvõimsusest
tasemel.
Vesiniku maismaale transportimiseks koostatakse torujuhe termoplastkomposiit (TPC) toru 4 km pikkustest
segmentidest rõhuga max ca 700 bar (otseselt vajalik 65 bar, 1 bar = 0.1 MPa, 1 atm = 1.01325 bar), firmalt
STROHM:
https://youtu.be/o-VykkjltRo
Kui valida D=200mm toru, algrõhk 65 bar, distants ca 80 km (n TT merealajaama kompleks - Lihula),
lõpprõhk 35 bar, siis transporditav H2 kogus on 2 kg/s. Vesiniku energiasisaldus on 120 MJ/kg (alumine
kütteväärtus). 3600 MJ = 1 MWh. Tunnis transporditav energiakogus võrdub 240 MWh. Selliselt käitatava
torujuhtme võimsus seega 240 MW H2 alumise kütteväärtuse järgi.
TT projekteerib perspektiivse ruumi H2-gaasijuhtme mahutamiseks kuni Virtsuni (sh kaitsevööndite
maksimaalne kattumine, maabumislahendus jms), paralleelselt TT (ELERING-i) elektrijuhtmetega, koos
hoonestusloa taotlemisega. Üle 16 bar H2-gaasijuhe vajab riigi eriplaneeringut, mille algatamist TT sooviks
sobivas ajalises raamistikus.
Kuidas vesinikutehnoloogia, sh vesiniku salvestamine, ka Liivi lahe põhjaossa sobiks, on hästi mõistetav
selle rahvusvahelise AQUA VENTUS konsortsiumi (Hollandi firma SHELL, Saksa firma RWE jt) projekti
video vaatamisel (Saksa keeles, Inglise subtiitritega):
https://youtu.be/5I9saRzhsk0
Tuuletraali „tootmissaarega“ võrreldav lahendus algab videos ca 4 min 45 sek pealt (H2-mahutid ca 2 min
20 sek), ja AQUA VENTUS-el on kavas majanduslikel kaalutlustel võrgust elektrit juurde osta (st kaudne
viide AE elektrolüüserile, vt Joonis 18 Väljavõte SHELL HYDROGEN STUDY ):
Tuuletraal AQUA VENTUS moel LOHC väärtusahela peale ei mõtle, kuna näiteks vastavad tolueeni
(tuntud kui lahusti ning autobensiini põhikomponent kuni 35% osaga) tarnekanalid puuduvad ning ka
seonduvat „naftakeemiatööstust“ TT tehissaarele ei taha ega ei mahu.
Veel ühe „tootmissaare“ video Põhjamerest (Taani keeles):
https://vimeo.com/508374955/c186a280d2
Samal teemal, kuid Inglise keeles:
https://ens.dk/en/our-responsibilities/wind-power/energy-islands/denmarks-energy-islands
SHELL ja WUPPERTAL INSTITUT
https://www.shell.com/energy-and-innovation/new-energies/hydrogen.html
www.wupperinst.org
väga ülevaatliku ja illustratiivse vesinikukonspekti järgi (link järgneb) on AE ja PEM elektrolüüserid kõige
levinumad. Sama konspekt annab ülevaate ka kütuseelementidest (FC).
https://s06.static-shell.com/content/dam/royaldutchshell/documents/shell-h2-study-new.pdf
TT eelistab elektrolüüsimisel AE-d PEM-ile, samadel põhjustel nagu näha vesinikukonspekti andmetest –
madal reaktsioonitemperatuur ja omahind. AE vajab stabiilset voolu, seega on elektriturult vajalik elektrit
osta, et tuulevaiksemaid päevasid toetada. Et püsivalt tagada ca 25% elektrilise koguvõimsuse ulatuses
juhitavat võimsust, peab TT H2 mahutid esimesel võimalusel taastäitma, kas kasutades tuuleenergiat või
võrgust ostetavat roheelektrit.
31
Maailma juhtiv AE elektrolüüserite tootja asub Norras - NEL
https://nelhydrogen.com/
TT-l kütuseelemendi (FC) tehnoloogia osas selge eelistus pole välja kujunenud. Maanteetranspordivahendite
puhul kasutatakse näiteks valdavalt PEMFC tehnoloogiat. Kiiresti areneb maailmas ka tahkeoksiid (SOE ja
SOFC) tehnoloogia, sh Eesti firma juhtimisel - ELCOGEN: www.elcogen.ee
Joonis 18 Väljavõte SHELL HYDROGEN STUDY
Allikas: Shell, Wuppertal Institut
2.6 Vajalike lubade lühiülevaade
Tabel 5 Vajalike lubade lühiülevaade
Nimi Vajalikkus Kirjeldus
Hoonestusluba Jah Tekib võimalus siduvate kokkulepete sõlmimiseks, kuna tekib ametlik
hoonestussuhe (rendisuhe) riigi ja arendaja vahel. Põhjustab
omandiõiguse tekke.
Üldgeoloogilise
uurimistöö luba
ja uuringuluba
Täpsustub Tehissaar(t)e rajamisel on üheks keskkonnamõju alternatiiviks
piirkonna merepõhja setendi (liiva ja savi) kasutamine
https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020059
Vee erikasutuse
keskkonnaluba
Jah Peamiselt:
§10 merevee kasutamine destilleeritud/demineraliseeritud vee
saamiseks ning võimalik merevee võtmine jahutuseks
§11 elektrolüüs-kütuseelement tsüklite võimaliku jahutusvee
juhtimiseks merre
§12 merre tahkete ainete paigutamine, st peamiselt ehitustegevus
https://www.riigiteataja.ee/akt/125102019001
Saasteainete
välisõhku
väljutamise
keskkonnaluba
Pigem ei Saasteaineid tekitavaid protsesse ei kavandata. Pole välistatud
elektrolüüsil tekkiva O2 taaskasutamine kütuseelemendi tsüklis
Käitamisluba Pigem jah H2 ja O2 on määratletud ohtlikeks kemikaalideks
https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021017
32
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1040/6202/1018/MKM_m27_lisa.pd
f#
Keskkonnakom
pleksluba,
keskkonnaluba,
jäätmeluba, jt
load ja
registreeringud
Täpsustub Aluseline elektrolüüs vajab kaaliumhüdroksiidi (KOH) katalüütilises
koguses. KOH-lahus aja jooksul vananeb ja saastub süsinikdioksiidiga
(CO2) ja elektroodide metalli ioonidega vajades välja vahetamist ning
vastavas ulatuses jäätmekäitlust. Kütuseelement-elektrijaam ei ole
suure keskkonnaohuga tööstuslik tegevus.
https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020080
Ehitusluba Jah Tõenäoliselt on projekti realiseerimiseks vajalikud kümned
ehitusprojektid ja ehitusload, sh nii mere kui ka maismaa kontekstis
Kasutusluba Jah Iga ehitusluba lõpeb loogiliselt kasutusloa taotlemise ja saamisega
3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1 Euroopa Liidu ja Balti regiooni strateegilised dokumendid
Alljärgnevalt toodud loetelu aktuaalsematest:
Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030 (2014)
Euroopa roheline kokkulepe (2019)
Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 (2020)
ELi strateegia avamere taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil
kohaselt:
Avamere taastuvenergia on üks taastuvenergiatehnoloogia lahendustest, millel on suurim
kasvupotentsiaal. Komisjon peab realistlikuks ja saavutatavaks eesmärki, et võrreldes praegu
avamerele üles seatud tuuleenergiavõimsusega 12 GW peab 2030. aastaks olema üles seatud
vähemalt 60 GW avamere tuuleenergiat ja vähemalt 1 GW ookeanienergiat ning et 2050. aastaks
oleks üles seatud võimsust vastavalt 300 GW ja 40 GW.
Eelkõige on ELi vesinikustrateegias seatud eesmärgiks saavutada taastuvate energiaallikatega seotud
elektrolüüsivõimsuseks ELis 2030. aastaks 40 GW.
Alltoodud lingid võivad mõnikord vajada käsitsi copy-paste operatsiooni:
https://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20220210IPR23015/boost-offshore-renewable-energy-
sources-to-meet-climate-targets
https://energy.ec.europa.eu/topics/infrastructure/high-level-groups/baltic-energy-market-interconnection-
plan_en#documents
https://ec.europa.eu/info/news/new-baltic-offshore-wind-work-programme-agreed-through-bemip-2021-oct-
29_en
https://energy.ec.europa.eu/topics/renewable-energy/eu-strategy-offshore-renewable-energy_en
On tekkinud hulgaliselt EL strateegilisi töörühmi ja dokumente. TT arendusprojekti jaoks on oluline mõista,
et TT suure tõenäosusega ei pea eraettevõttena dubleerima KMH-d ja vastavat liitumistaristu rajamist
(elekter ja H2, tehissaared, võrgud ja liinirajatised), kuna seda teeb professionaalselt kas ELERING või nn
BOGI (Baltic Offshore Grid Initiative).
Väljavõtted „BEMIP Offshore Wind Work-program“
https://ec.europa.eu/info/news/new-baltic-offshore-wind-work-programme-agreed-through-bemip-2021-oct-
29_en
I. Koordineeritud avamere võrk
33
arutada radiaal - ja hübriidühenduste koordineerimist;
koordineerimine, eelkõige parimate tavade vahetamine maismaa võrkude arendamise kohta, et
toetada avamere tuuleenergia integreerimist, pidades silmas ka sisendit TYNDP protsessile.
põhivõrguettevõtjate aktiivse kaasamise ja koostöö hõlbustamine.
avamerevõrgustiku kõrgetasemeliste meetmete koordineerimine, mis on vajalikud
avamerevõrgustiku piiriülese kavandamise toetamiseks, pidades silmas ka mitme ülekandesüsteemi
halduri (põhivõrguettevõtjad) algatust Läänemeres nimega Baltic Offshore Grid Initiative (BOGI),
mis viiks läbi teostatavusuuringuid ja keskkonnahindamisi ning teeks koostööd avamerevõrgustiku
ühise vaatevinklist ning püüaks paremini sünkroniseerida võrgu planeerimist merealase ruumilise
planeerimisega, et anda sisendit TYNDP raames ja selle kontekstis. Eesmärk on hõlbustada avamere
tuuleenergia tootmisvõimsuste suuremat kasutuselevõttu kuni 2050. aastani, vähemalt 2035. ja 2040.
aastal, sealhulgas korrapäraste vahetuste kaudu teadus - ja tööstusharu, ENTSO-E, sidusrühmade,
mere konkureerivate kasutajate, ettevõtjate ühenduste ja valitsusväliste organisatsioonidega.
koordineerimine elektrivõrgu ja sektori integratsioonikomponentide, näiteks vesiniku tootmise
ja edastamise koostalitlusvõime tagamisel.
3.2 Eesti riigi strateegilised dokumendid
Alljärgnevalt toodud loetelu aktuaalsematest:
Säästev Eesti 21 (2005)
Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 (2015)
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007)
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017)
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (2019)
3.3 Kohalikud strateegilised dokumendid
Alljärgnevalt toodud loetelu aktuaalsematest:
Saare maakonnaplaneering
Saaremaa valla arengukava 2019-2030
Läänemaa maakonnaplaneering
Läänemaa valla üldplaneering (koostamisel), Hanila valla üldplaneering, Lihula valla üldplaneering
Saaremaa püsiühenduse riigi eriplaneering (koostamisel)
3.4 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering
VV korralduse nr 313 punktis 3.9 on toodud, et hoonestusloa menetluses ja keskkonnamõju hindamisel tuleb
arvestada Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringu tingimusi ja Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a
algatatud koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringu tingimustega.
Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeering kehtestati Pärnu maavanema 17.04.2017. a korraldusega
nr 1-1/17/152. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu (edaspidi Pärnumaa
mereplaneeringu või PMP) koostamise eesmärgiks oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata
mereruumi kasutus, mis tasakaalustatult arvestab mereala kasutajate huve.
Mereala ruumilise planeerimise tulemiks on merel täna toimuvate ja kavandatavate tegevuste ja mere
kasutuse ning looduse vaheliste konfliktide vältimine või minimeerimine.
34
Mereala erinevate kasutusviiside omavahelist põhimõttelist kokkusobivust või konfliktsust iseloomustab
Pärnumaa mereplaneeringu tabel 2.1 „Erinevate mereala kasutusviiside omavaheline kokkusobivus“. Samas
esmalt potentsiaalse konfliktina paistvaid olukordi võib tehnoloogiliste ja korralduslike meetmetega muuta
mittekonfliktseks. Sedalaadi hindamismaatriksite kasutamine on merealade planeerimisel rahvusvaheliselt
tunnustatud metoodika. Pärnumaa mereplaneeringu puhul on vastavasisulist metoodilist juhendit (Schultz-
Zehden, A., K. Gee, and K. Scibior, 2008. Handbook on Integrated Maritime Spatial Planning. PlanCoast
Project. Berlin, Germany.) kohapealseid olusid arvestades kohandatud. Pärnumaa mereplaneeringu tabelis
2.1 esitatud informatsiooni tuleb planeeringu järgselt edaspidi tehtavate detailsemate otsustuste tegemisel
kasutada ühe lähtekohana. Samas ei ole esitatud mereala kasutusviiside omavaheline sobivus lõplik tõde
kõigis olukordades, vaid arvesse tuleb võtta konkreetseid asjaolusid konkreetses situatsioonis.
Pärnumaa mereplaneeringu (lk 17 ja 18) tabelis 2.1. on erinevate mereala kasutusviiside omavaheline
kokkusobivus esitatud erinevate värvidega:
punane - konfliktsed tegevused;
oranž - osaliselt konfliktsed tegevused;
valge - neutraalne;
roheline – kokkusobivad, üksteist täiendavad tegevused.
Antud tabeli andmestiku põhjal on TT tuulepargiala kasutusviiside sobivusele antud eelhinnang.
Meretuulepargile on:
konfliktseks tegevuseks kaitstavad loodusobjektid, kaadamine ja riigikaitseline tegevus;
osaliselt konfliktsed tegevused: meri kui avalik hüve, kalandus, laevandus, kultuuriväärtused,
kaevandamine (liiv, kruus);
neutraalne: sadamad, talitee, turism ja puhkemajandus, jetisõit, kaablid, põllumajandus (hajareostus),
rannikualade kaitse.
Allikas : Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Seletuskiri. Hendrikson & Ko. Aprill
2017. lk 17-18.
3.5 Eesti mereala planeering (EMP-2021)
Keskkonnaministeerium kooskõlastas Vabariigi Valitsuse korralduse „Üleriigilise planeeringu Eesti
merealal ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“ eelnõu
05.11.2021 oma kirjaga nr 7-15/21/2496-22. Edaspidi EMP-2021.
http://mereala.hendrikson.ee/lahendus.html materjale kasutatakse viidates KMH programmi ja KMH
aruande koostamisel.
Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et
panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust.
Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu
viia. Mereala planeeringu koostamise käigus käsitleti merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate
tegevuste koosmõju. Samuti hinnati nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele ning
tegevuste sotsiaalset ja kultuurilist mõju.
Eesti mereala planeering on riigi tasandi strateegiline ruumilise arengu alusdokument, mis kavandab
põhimõttelisi arenguid mereruumis ligikaudu järgmiseks 15 aastaks. Seetõttu keskendub planeering
ruumilise arengu põhimõtetele, tegevusi ei ole kavandatud detailses mõõtkavas. Planeeringus antakse
suuniseid ja seatakse tingimusi järgmistele tegevuste kavandamise etappidele, sh ka kohaliku omavalitsuse
tasandile. Planeeringulahenduse koostamisel lähtuti keskkonnakaalutlustest ja parimast olemasolevast
teadmisest. Parima teadmise kaasamise tagavad planeeringu koostajate laiapõhjaline ekspertgrupp, koostöö
teiste riikide, ametkondade ja huvigruppidega ning planeeringu tasandile kohased täiendavad uuringud.
35
Vastavalt EMP-2021 ptk 5.6.3 Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade kujunemine, saab selgeks,
millises faasis jäi TT arendusala ilma sinisest diagonaaltriibutusest, st tuuleenergeetika ala staatusest. TT
lähiümbrus arvatakse tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade seast välja (sinine diagonaalviirutus)
õhuseireradarite töövõime tagamise vajaduse tõttu.
Allpool korratakse käesoleva KMH programmi vastavat punkti ptk-st 2.1 Arendaja eesmärgid:
Õiguslike aluste tekkimisel olla valmis tulevikus osalema eraettevõtjana lisasensorite
kaasfinantseerimises (sh elutsükli kulud jms). Oodata ära, et valitsusasutuste koostöö tulemusena
leitakse kõrgetest tuulikutest tekkivate radarkatte häiringute kompensatsioonivõimalused. Antud
tööga alustatakse orienteeruvalt 2025. aastal. Aktsepteerida, et kompensatsioonivõimaluste ja muu
ajakava edasilükkumisel, tuleb arendajal kas oodata KMH aruande koostamisega või esitada KMH
aruanne heakskiitmiseks ilma kõrgete tuulikuteta.
Joonis 19 EMP-2021 illustratsioonid 2 ja 3
TT asub ligikaudu 50%:50% tume- ja helerohelises tsoonis, st abiootiliselt väga sobivas ja vastavalt sobivas
tuuleenergeetika alas; TT määratakse tuuleenergeetika arendamiseks sobivasse alasse (sinine
diagonaalviirutus).
36
Joonis 20 EMP-2021 illustratsioonid 4 ja 5
TT jääb pärast visuaalpuhvri rakendamist tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks alaks (sinine
diagonaalviirutus; TT lähiala on klassifitseeritud madalaimasse lindude läbirände olulisuse alasse).
Joonis 21 EMP-2021 illustratsioon 6
TT akvatooriumi ümbrus, st „ala #1 põhjapoolne osa“ elimineeritakse õhuseireradarite töövõime tagamise
vajaduse tõttu.
37
Joonis 22 EMP-2021 kaablikoridoride põhimõtteskeem
Alljärgnevates infokastides on toodud EMP-NOV2021 väljavõtted suunistest ja tingimustes. Rasvases
kirjaga rõhutatakse pisteliselt võimalikke otseseid seoseid TT kavandatuga. Vastavalt VV korralduse punkti
„3.9. … keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada … ja Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a algatatud
koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringu tingimustega.“
Meretranspordi TINGIMUSED
Tingimused:
1. Laevateede asukohtade muutmist ja oluliste piirangute seadmist laevaliiklusele tuleb teiste kasutusviiside
planeerimisel üldjuhul vältida. Vältimatult vajaliku muudatuse võimalikkus sõltub konkreetsest asukohast ja
vajab Transpordiameti nõusolekut.
2. Merre rajatavad objektid ei tohi häirida veeliiklejatel navigatsioonimärkide või -tulede eristamist
ja peavad olema tähistatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja rahvusvahelistele suunistele.
3. Ohutu veeliikluse tagamiseks ja objektide kaitseks tuleb inimtekkelised objektid (sh nt kalasumbad,
tuulikud, sukeldumispoid jms) tähistada vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja rahvusvahelistele
suunistele.
…
5. Laevateele ja ankrualale ei paigutata meresõiduohutuse tagamiseks tuulikuid.
…
7. Veeliiklusala kattumisel tuuleenergeetika arendusalaga täpsustatakse tuulikute paiknemine ja veeliikluse
toimimine põhinedes ajakohastele andmetele koostöös Transpordiametiga, hinnates mõju laevaliiklusele (sh
võimalikust teekonna pikenemisest tulenev majanduslik mõju ja liikluse piiramise ja tihenemisega kaasnev
riskitaseme tõus). Tuuleenergeetika aladel tuleb säilitada tuulikutest vabana põhimõttelised
läbipääsukoridorid laevaliiklusele ja tingimused , et tagada sujuv rahvusvaheline kaubavedu ja optimaalne
teekonna pikkus ning pöörete vajadus.
…
38
Tuuleenergeetika SUUNISED
Suunised:
…
2. Soositud on laiemad klasterlahendused läbi meri-maismaa seoste (nt ühise tööjõu kasutus, ühise
taristu kasutus, ühiste laevade kasutus jne). Oluline on kalurite jt merekasutajate kaasamine
tuuleparkide hooldustöödesse, et leevendada merekasutusega seotud hõive sesoonsust. 3. Tuuleenergeetika arendusaladel teostatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjenduse ja otstarbekuse
ekspertiis. Ekspertiisi käigus hinnatakse mh kaitseala moodustamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja
majanduslikke mõjusid ning mõju Eesti kliima ja taastuvenergia eesmärkidele.
4. Tuuleenergeetika arendamisel on soovitav eelistada veeliiklusaladest väljaspool olevaid alasid. Vajalik on
koostöö Transpordiametiga veeliikluse ajakohaste andmete kasutamiseks.
5. Tuulenergeetika arendusaladel on soovitav tuulikute asukoha valikul lähtuda elupaigatüüpide
paiknemisest. Vältida võimalusel tuulikute paigaldamist piirkonda, kus esineb kõrge looduskaitselise
väärtusega elupaiku. Vajalik on koostöö Keskkonnaametiga.
6. Tehnoloogia arenedes tuleks tuuleparkide rajamisel eelistada väiksema „jalajäljega“
vundamendistruktuure ehk mida väiksem on vundamendi alla jääv merepõhja pindala (ja selleks
ettevalmistatav osa) seda väiksem on loodusliku merepõhja kadu konkreetses asukohas (sh peab
arvestama, et nende füüsilise rajamisega ehitusetapis või demonteerimise etapis ei kaasneks olulist
mõju avaldavat ja ulatuslikku müra ning ei põhjustataks olulist setete liikumist).
7. Tuuleenergeetika arendusaladel moodustuvad erinevatest huvidest lähtuvalt tuulikutest vabad
alad/koridorid peavad võimalusel täitma võimalikult palju erinevaid funktsioone (ühildades samas asukohas
nt laevaliikluse läbipääsukoridori, veelindude sügisrände koridori, kõrge looduskaitselise väärtusega
elupaigad jms).
8. Silmapiir peab olema liigendatud (st mitte kaetud lausaliselt tuulikutega). Selleks on soovitatav:
a. Otsida võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks tuuleenergeetika arendusalasse nr 2 Saaremaa
läänerannikult ja tuuleenergeetika arendusalasse nr 1 Ruhnu põhjatipus paiknevatelt rannikulõikudelt
vaadatuna. Nendesse lõikudesse koonduvad väärtuslikel maastikel paiknevad ja enim mõjutatud vaatekohad.
b. Tuulikutest vabade alade jätmise võimalikkus, asukoht ja ulatus selgub visuaalsete mõjude hindamise
raames hoonestusloa staadiumis, kumulatiivselt kõrvalolevate tuuleparkidega ja kaasates kohalikku
omavalitsust. Tuuleparkide puhul, mis on nähtavad ühest rannikulõigust, on soovitav visuaalseid mõjusid
hinnata ühiselt.
c. Lisaks on oluline kaaluda üldplaneeringus väljatoodud väärtusi, vaate täpsemat maastikulist iseloomu
(vaatekoht poolsaarel, rannajoone käänus) ja ka omavalitsuse ning kogukonna arvamust (sh kuidas
vaatekohti kasutatakse, kuidas suunab omavalitsus vaatekohti koostatava üldplaneeringu raames).
9. Võimalusel paigutatakse tuulikud korrapäraselt, et vähendada tuulikute visuaalset mõju. Tuulikute
korrapäraseid formatsioone tuleb võimalusel arvestada ka erinevates, üksteise taga paiknevates
arendustes/tuuleparkides. Võimalusel tuleb vältida nn rattaefekti tekkimist.
10. Rannikule kõige lähemate tuuleparkide puhul on soovituslik samas kõrguslikus suurusjärgus (+/- 10%
kogukõrgusest) tuulikute kavandamine. Vältida võimalusel merepõhja topograafiast ja tuulikute paigutusest
moodustunud häirivat vaadet, kus erineval kõrgusel tornid „hüplevad“ taeva taustal, tekitades „purunenud
silueti“. Visuaalne sarnasus nii tuulikute paigutuses kui ka parameetrites aitab vähendada visuaalselt
häirivust.
Tuuleenergeetika TINGIMUSED
Tingimused:
1. Taastuvatel ressurssidel põhineva energiatootmise osakaalu suurendamiseks tuleb tuuleenergia tootmiseks
kasutada planeeringus määratud tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid.
2. Ajalooliselt intensiivsema traalpüügi aladega kattuvad tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad
määratakse reservaladeks.
a. Reservalad saab kasutusele võtta alates 2027. aastast, kui teistel meretuule arendamiseks sobilikel aladel
tehtud menetlusprotsessidest ja uuringutest on selgunud, et nendel aladel ei ole võimalik piisavas mahus
meretuuleparke arendada.
b. Piisavaks mahuks on 70% kriteerium kõigi tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade (sh reservalad)
mahust. Piisava mahu määratlemise aluseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Majandus- ja
39
Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös antav hinnang.
c. Reservalade kasutuselevõtul tuleb analüüsida olemasolevat olukorda ja majanduslikke mõjusid, mis
kaasnevad traalpüügil kalandussektorile, ja soodustada valdkondade kooskasutust kattuvatel aladel,
sealhulgas vajaduse korral rakendades kompensatsioonimeetmeid.
3. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivatele aladele rajatakse selliste vundamendilahendustega
tuulikud, millega kaasnevad keskkonnamõjud on samaväärsed või väiksemad
gravitatsioonivundamentidel tuulikute rajamise mõjudega.
4. Juhul, kui tuuleenergeetika arendamise mõju teiste tehnoloogiate puhul on hinnatud käesolevast,
gravitatsioonivundamentidel tuulikutel põhinevast lahendusest eeldatavalt suurem, tuleb koostada uus
planeering asjakohasele osale merealast ja leida teistele tehnoloogiatele sobivad alad.
5. Tehnoloogia kiiret arengut arvestades ja innovatsiooni soodustamiseks määratakse tuuleenergeetika
innovatsiooniala.
a. Tuuleenergeetika innovatsioonialale rajatakse eelkõige ujuvvundamentidel tuulikuid. Ujuvvundamentide
mõju keskkonnale on samaväärne või väiksem käesoleva planeeringulahenduse aluseks oleva
gravitatsioonivundamentidel põhineva tehnoloogiaga.
b. Innovatsiooniala kasutusele võtmine ei eelda teiste tuule-energeetika alade eelnevat ammendumist.
c. Innovatsiooniala kasutusele võtmisel tuleb järgida käesolevas planeeringus seatud tingimusi.
6. Veelindude kokkupõrkeriski vähendamiseks peab tuuliku laba lubatud vähim kõrgus olema
keskmisest merevee kõrgtasemest vähemalt 25 m. Lubatud vähimat kõrgust saab täpsustada
(vajadusel suurendada 30 või 35 meetrini) loamenetluse käigus läbi viidava uuringu alusel.
7. Tuuleparkide vaheline minimaalne kaugus on võimaliku tuulevarjutuse mõju leevendamiseks ca 8
hiljem lisanduva tuulepargi tuuliku rootori diameetrit, minimaalselt 2 km.
8. Visuaalse mõju minimeerimiseks:
a. Ei paigutata tuulikuid mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 6 meremiili (11,1 km; kaugust
arvestatakse lähimast tuulikust).
b. Mitme tuulepargi samaaegsel kavandamisel hinnatakse tuuleparkide visuaalset koosmõju.
Võimalusel hinnatakse koosmõju ka arvestades planeeritavate tuuleparkidega.
9. Meresõiduohutuse tagamiseks ei paigutata tuulikuid laevateedele, sh rahvusvahelisele laevateele ja
ankrualadele.
10. Tuuleenergeetika aladel tuleb säilitada tuulikutest vabana põhimõttelised läbipääsukoridorid
laevaliiklusele, et tagada sujuv rahvusvaheline kaubavedu ja võimalikult optimaalne teekonna pikkus ning
pöörete vajadus. Täpsed lahendused töötatakse välja hoonestusloa staadiumis koostöös Transpordiameti ja
naaberriikide asjakohaste ametkondadega.
11. Tuulikud ei tohi põhjustada riigikaitselise õhuseiresüsteemi ja mereseiresüsteemide töövõime
vähenemist, vajadusel tuleb välja töötada ja rakendada kompensatsioonimehhanisme. Ennetamaks
olukorda, kus oleks võimalik püstitada ehitisi, mis võivad olla julgeolekuohuks, tuleb pädeval asutusel
ja arendajal järgida ehitusseadustikust tulenevaid kooskõlastamise nõudeid.
12. Loamenetluse/KMH tasandil tuulikute asukohtade ja tehnoloogilise lahenduse otsustamisel tuleb:
a. hinnata müraga seonduvaid mõjusid (nii ehitus-, toimimis- kui demonteerimise aegseid). Viia läbi müra
modelleerimised ja arvestada modelleerimisel ka teiste piirkonnas asuvate ja võimalusel planeeritavate
tuuleparkidega.
b. hinnata eralduva soojusenergia ning võimaliku magnetvälja ja rajatistega seotud vibratsiooni võimalikku
olulist ebasoodsat mõju. Vajadusel viia läbi modelleerimised ja arvestada modelleerimisel ka teiste
piirkonnas asuvate ja võimalusel planeeritavate tuuleparkide ja taristuga.
c. hinnata mõju kalade elukeskkonnale, sh kalakoelmutele ja rändele ning põhjaelustikule.
Ettevaatuspõhimõttest tulenevalt tuleb tuuleparkide kavandamisel tegevusloa tasandil läbi viia täpsemad
uuringud45 tuulepargi alal ja mõjupiirkonnas (nt uuringud, mis kirjeldavad tuulikute töömüra mõju kalade
rändele sh majanduslikult tähtsate kalade massilisele rändele olulistele koelmualadele). Ehitusaegsete
mõjude leevendamiseks tuleb seada tingimus, et mürarikkad tegevused (nt tuulikuvundamentide
paigutamine, tuulikute demonteerimine) ei toimuks kalade kudeajal ja -piirkonnas, mil piiratud alale on
kogunenud palju kalu.
d. hinnata mõju hüljeste elukeskkonnale. Tuulikute hoolduseks kavandatavate veeteede planeerimisel
tuleb arvestada, et häiringud viigerhüljestele oleksid minimeeritud.
e. hinnata mõju lindudele. Koostöös linnustiku eksperdiga täpsustada mõjusid lindudele kavandatava
40
tegevuse mahu, täpse asukoha ja tehnilise lahenduse valguses.
i. Liivi lahes tuuleenergeetika arendamiseks sobiva ala nr 1 idapoolne osa asub maismaalindude (sh
röövlinnud) olulise üle mere kulgeva rändekoridori lähedal. Täpsustada maismaalindude rändevoo tegelik
laius arendusala idaosa lähedal Kihnu-Ruhnu sihis ning selgitada välja muu vajalik info kokkupõrkeriski
hindamiseks (liikide lennuintensiivsus ja lennukõrgused). Selleks on vajalik läbi viia vähemalt kahe aasta
rändeperioode hõlmav lindude radaruuring paralleelselt visuaalsete vaatlustega.
ii. Saaremaast läänes tuuleenergeetika arendamiseks sobiva ala nr 2 puhul täpsustada, missugune osa kõigist
rändel olevatest maismaalindudest lendab üle mere Hiiumaa suunast Kuramaale (NNE-SSW) ja milline osa
ei kasuta peamist rändeteed, see tähendab ei suundu mööda Sõrve poolsaart Säärele ja sealt üle mere
Kuramaale, vaid võtab Saaremaa läänerannikult suuna Gotlandi suunas, mispuhul tuuleenergia arendusala
võib jääda rändeteele. Selleks on vajalik läbi viia vähemalt kahe aasta rändeperioode hõlmav lindude
radaruuring paralleelselt visuaalsete vaatlustega. Vajadusel kavandada tuulikud pargi siseselt nii, et linnud
saaksid pargist läbi lennata.
iii. Saaremaast läänes tuuleenergeetika arendamiseks sobiva ala nr 2 puhul tuleb arvestades mereala
kooskasutuse põhimõtet ja täpsustada põhimõttelist läbipääsukoridori laevaliiklusele (praegu sihis NNW-
SSE) võimalusel nii, et see kattuks paremini lindude eeldatava valdava rändesuunaga (NNE-SSW). Siis
saavad linnud seda ala kasutada rändekoridorina, kuna laevaliiklusele vajaliku läbipääsukoridori laiuseks on
ala 2 puhul määratud ligikaudu 6250 m.
f. koostöös nahkhiirte eksperdiga täpsustada mõjusid nahkhiirtele kavandatava tegevuse mahu, täpse
asukoha ja tehnilise lahenduse valguses, viies arendataval merealal enne tuulepargi ehitust läbi
nahkhiirte uuringud. Nahkhiirte seirega tuleb jätkata ehituse ja tuulepargi töö ajal.
g. viia läbi geoloogilised uuringud ja hinnata mõju merepõhjale.
h. hinnata kavandatava tegevuse ja võimalike jäämurdmistööde mõju jääkatte muutustele ja merejää
liikuvusele; samuti arvestada jääoludest tuleneva riskiga rajatiste vastupidavusele.
i. tundlikuma elupaiga puhul eelistada monoliitse ehitusega vundamenti, kuna sellisel juhul on mõju
merepõhja elustikule ühekordne. Vundamendi materjalina kasutada võimalusel looduslikule substraadile
maksimaalselt sarnast materjali (pinna karedus, neutraalne keemiline reaktsioon), kaaluda vundamendi
välispinna rikastamist loodusliku kivimaterjaliga. See võimaldab luua mereorganismidele maksimaalselt
looduslikule sarnase kinnitumissubstraadi.
j. tuuleenergeetika alal nr 1 ja alal nr 2 kavandada koostöös AS-iga Elering merevõrgu alajaam.
Alajaama orienteeruv ehitusala pindala on 200 x 200 m.
k. hinnata heljumi levikut ehitustööde ajal (võimalik mõju elupaikadele, taimedele, kalade koelmualadele).
l. hinnata maastiku- ja visuaalseid mõjusid. Hindamist peab teostama vastav ekspert kasutades väljatöötatud
juhendmaterjali või samaväärset üldtunnustatud metoodikat, mis on Eesti oludele vastav, kaasates kohalikku
omavalitsust ja ranniku kogukonda. Tähelepanu tuleb pöörata muuhulgas järgmistele asjaoludele:
i. silmas tuleb pidada kliimaeesmärkide täitmise vajadust ja asjaolu, et tuulikute paigutamist võivad piirata
ka loodusväärtuste säilitamine ja teised merekasutusviisid (nt meretransport).
ii. visuaalse mõju metodoloogiline hindamine tuulikute optimaalseks paigutamiseks peab algama tuulepargi
väljatöötamise varajases etapis ja arvestama reaalset nähtavuskaugust.
iii. tuulepargile koostatavad visualiseeringud peavad andma inimsilmale võimalikult tõepärase ilma
moonutusteta kujutuse tuulepargist ja visualiseeringute teostus peab olema kontrollitav.
iv. koondada tuulikud võimalikult kompaktsetesse gruppidesse arvestades tuulikute tehnoloogilistest
lahendustest tulenevaid vajadusi (nt arvestada hajutatusega, et tuulikud saaksid toota maksimaalselt energiat
ja oleksid võimalikult pikaealised).
v. vältida tuulikutest väikeste rühmade moodustumist või üksikuid eraldiseisvaid tuulikuid tuulepargi
äärealal, mis paistavad kui eraldatud kogumid peamisest tuulikute reast.
m. seada tingimused tuulikute lammutamiseks, sh kaaludes tuulikute vundamentide eemaldamisega
kaasnevat täiendavat kahju põhjaelustiku biotoopidele.
n. mereseireradarite mereraadioside töövõime tagamiseks ning riigipiiri kaitseks teha koostööd
Politsei- ja Piirivalveametiga. Vajadusel tuleb läbi viia uuring seireradaritele avalduva mõju
täpsustamiseks ning kompensatsioonimeetmete määramiseks.
o. riigikaitselise õhuseire töövõime tagamiseks teha koostööd Kaitseministeeriumiga.
p. võimalike lennuliikluskoridoride täpsustamiseks ja navigatsioonisüsteemide häiringute vältimiseks teha
koostööd Transpordiametiga.
41
q. kattumisel veeliiklusaladega täpsustada tuulikute paiknemine ja veeliikluse toimimine koostöös
Transpordiametiga, põhinedes ajakohastele andmetele ja hinnates mõju laevaliiklusele (mh nii teekonna
pikenemisest tulenevat majanduslikku mõju kui ka liikluse piiramise ja tihenemisega kaasnevat riskitaseme
tõusu ning arvestades naaberriikide vajadusi). Transpordiametiga koostöös otsustatakse riigipiiri ülese
meretranspordi alase koostöö vajalikkus.
r. piirnemisel veeliiklusalaga täpsustada meresõiduohutuse tagamiseks vajaliku puhvertsooni laius koostöös
Transpordiametiga põhinedes ajakohastele andmetele.
s. tuulikuid ei kavandata kultuurimälestisele. Hinnata mõju kultuuripärandile, mille väljaselgitamiseks
tehakse eelnevalt allveearheoloogiline uuring.
t. selgitada välja ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise tõenäosus koostöös
Kaitseministeeriumiga.
u. traalpüügialadega kattuvates piirkondades teha tuulikute paigutamisel koostööd Maaeluministeeriumiga,
analüüsida majanduslikke mõjusid, mis kaasnevad traalpüügil kalandussektorile, ja soodustada valdkondade
kooskasutust kattuvatel aladel, sealhulgas vajaduse korral rakendades kompensatsioonimeetmeid. v.
tuuleparkide kavandamisel tuleb hinnata tuulikute ja kaablite (nii tuulepargi siseste kui ka väliste kaablite)
koosmõju merealal.
Tuuleenergeetika kaablikoridoride SUUNISED MEREL
Suunised:
1. Otstarbekaim on meretuulepargid ühendada maismaa ülekandevõrguga eraldi radiaalsete
alalisvoolulinkide abil arvestades, et ühe sõltumatu osa võimsus ei tohiks süsteemile põhjustada
suuremat muutust kui 350 MW. Meretuuleparki on võimalik liita ka perspektiivse mereala
energiavõrgustikuga või mõne muu võrguga, mis on vajalik tuulepargis toodetud energia
edasikandeks. Täpsem maksimaalne ühe sõltumatu osa võimsus sõltub võrgu valdaja poolt reaalsete
asjaolude põhjal väljastatavatest liitumise tehnilistest tingimustest.
2. Lähestikku paiknevate tuuleparkide rajamisel ja samasuunaliste ühenduste puhul on merepõhja
ratsionaalsemaks kasutamiseks otstarbekas kasutada maksimaalselt võimalikus mahus samu kaablikoridore.
Eesmärk on võimalikult suures osas vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku
keskkonda ja vähendada merepõhja koormamist erinevate kaablikoridoride ning nende kaitsevöönditega.
3. Uute kaitstavate loodusobjektide loomisel kaablikoridoridesse on oluline objektide kaitserežiimi
väljatöötamisel säilitada võimalus teostada vajalikke kaabli hooldustöid ja täiendava(te) kaablite
paigaldamist sama koridori laiuses.
4. Kõrgema riskiga piirkondades (nt tihe laevaliiklus – ristumine laevateedega, kattumine traalimisaladega,
tuulepargi sisene ala, kus liiguvad hoolduslaevad, jää liikumine madalaveelises piirkonnas) tuleb vajadusel
kaabel kaitsta võimalike ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada merepõhja. Kaablitest
tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda võimalust näiteks liivamadala puhul kaabli
matmiseks. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on tegemist „karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas
kaabli katmine. Võimalusel peaks kaabli välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama
organismide kinnitumist.
5. Võimalusel eelistada linnustikule avalduva negatiivse mõju vähendamiseks kaabelliine.
Tuuleenergeetika kaablikoridoride SUUNISED MAISMAAL
Suunised meretuuleparkide ühendamiseks maismaal:
1. Maismaaühenduse tehniline lahendus (kaabel- või õhuliin, vajalikud parameetrid) ja maavajadus
lahendatakse paralleelselt hoonestusloa menetlusega, kas planeerimis- või projekteerimistingimuste
menetluse kaudu kooskõlas kehtivate õigusaktidega.
2. Maismaaühenduse rajamiseks vajalikud tegevused (planeering, projekteerimistingimuste avalik
menetlus, keskkonnamõju hindamise vajalikkus jms) lahendatakse paralleelselt hoonestusloa
menetlusega kooskõlas kehtivate õigusaktidega koostöös kohaliku omavalitsuse ja võrgu valdajaga.
3. Juhul, kui maismaaühendus luuakse õhuliiniga, tuleb arvestada alljärgnevaga:
a. Vältida õhuliini paigutamist eluhoonete lähedusse (kuni 100 m) ja võimalusel mastide püstitamist
eluhoonete vahetusse vaatevälja, et vähendada visuaalset mõju.
b. Eluhoonete vahelt läbi minnes kasutada võimalusel võrdsuse põhimõtet, et eluhooned jääksid õhuliinist
võrdsetele kaugustele, va kui on olemas kokkulepe kinnistute omanikega.
42
c. Võimalusel paigutada õhuliini koridor olemasoleva elektriliini või muu tehnilise taristu koridori või selle
vahetusse lähedusse, et vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku keskkonda ja
vähendada maa koormamist läbi erinevate kaitsevööndite.
d. Õhuliin kavandada võimalikult sirgete lõikudena kulgevana.
e. Võimalusel vältida õhuliini ja selle kaitsevööndi kattumist kaitstava loodusobjektiga. Elektriliini ehitus- ja
kasutusaegsed olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele objektidele ja ebasoodsad mõjud Natura 2000
aladele tuleb välistada.
4. Juhul, kui maismaaühendus luuakse kaabelliiniga, tuleb arvestada alljärgnevaga:
a. Maakaabli koridori asukoha valikul on vajalik vältida looduskaitselisi üksikobjekte,
kultuuriväärtusi ja elu- ning puhkehoonete vahetut lähedust.
b. Maakaabelliini ehitus- ja kasutusaegsed olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele
ja ebasoodsad mõjud Natura 2000 aladele tuleb välistada.
c. Võimalusel paigutada kaabelliin olemasoleva tehnilise taristu koridori või selle vahetusse lähedusse,
et vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku keskkonda ja vähendada maa
koormamist läbi erinevate kaitsevööndite.
d. Maakaabelliini ehitamisel võib trassikoridor olla vajadusel looklev, kuna puudub ulatuslik
kaitsevöönd.
5. Võimalusel eelistada linnustikule avalduva negatiivse mõju vähendamiseks kaabelliine.
Tuuleenergeetika kaablikoridoride TINGIMUSED
Tingimused:
1. Tuuleparkide kaablite rajamisel tuleb hoonestusloa staadiumis hinnata kavandatava tegevusega
kaasnevaid olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid, sh kumulatiivseid keskkonnamõjusid
lähedalasuvate rajatiste ja objektidega.
2. Tuuleparkide arendamisel hoonestusloa staadiumis võib leida kaablite paigaldamiseks alternatiivse
asukoha, kui sellega ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Vältida tuleb olulist ebasoodsat
keskkonnamõju mereelupaikadele ja mereelustikule, sh olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele
loodusobjektidele ja ebasoodsat mõju Natura 2000 aladele.
3. Kaablite rajamisel rakendada parimat võimalikku tehnikat vältimaks kaabli paigaldamise ja
toimimisega kaasnevat mõju (sh elektromagnetvälja mõjusid) elurikkusele.
4. Ranniku madalveelises piirkonnas tuleb kavandatavad merekaablid selliselt kaitsta, et jää ei saaks
kaablit lõhkuda. Rajatised peavad arvestama jääoludest tuleneva riskiga ja olema vastupidavad.
5. Kaablite rajamise kavandamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd
Muinsuskaitseametiga vältimaks merepõhja kultuuripärandi kahjustamist.
6. Kaablite rajamise kavandamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd
Kaitseministeeriumiga selgitamaks välja võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike objektidega
arvestamise vajadus.
7. Kaablite rajamise järgselt on kaablikoridorides keelatud maavarade kaevandamine, kaadamine ja
ankurdamine.
Merepõhjas paikneva taristu SUUNISED
Suunised:
1. Samasuunaliste ühenduste puhul on merepõhja ratsionaalsemaks kasutamiseks otstarbekas
kasutada maksimaalselt võimalikus mahus sama kaablikoridori. Eesmärk on võimalikult suures osas
vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku keskkonda ja vähendada
merepõhja koormamist erinevate kaablikoridoride ning nende kaitsevöönditega.
2. Uute kaitstavate loodusobjektide loomisel kaablikoridoridesse on oluline objektide kaitserežiimi
väljatöötamisel säilitada võimalus teostada vajalikke kaabli hooldustöid ja täiendava(te) kaablite
paigaldamist sama koridori laiuses.
3. Kõrgema riskiga piirkondades (nt tihe laevaliiklus – ristumine laevateedega, kattumine traalimisaladega,
jää liikumine madalaveelises piirkonnas vms) tuleb vajadusel kaabel kaitsta võimalike ohuallikate eest, kas
katta nt betoonplaatidega või süvistada merepõhja. Kaablitest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas
kaaluda võimalust näiteks liivamadala puhul kaabli matmiseks. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on
tegemist „karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli katmine. Võimalusel peaks kaabli välispind
43
olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide kinnitumist.
Merepõhjas paikneva taristu TINGIMUSED
Tingimused:
1. Olemasolevate kaablite ja torujuhtmetega tuleb arvestada kõikide mereala kasutusviiside puhul. Vajadusel
tuleb kaablite asukoha ja seisukorra hindamiseks läbi viia täpsustav uuring ja teha koostööd kaabli
omanikuga.
2. Kaablite ja torujuhtmete rajamise üksikasjad (asukoht/tehniline lahendus jms) täpsustuvad
konkreetsete loamenetluste raames. Üksikasjadest tulenevalt täpsustub ka mõjude hindamise vajadus,
sh mõju iseloom, ulatus ja mõjuala lokaalsel tasandil.
3. Kaablite rajamisel rakendada parimat võimalikku tehnikat vältimaks elektromagnetvälja
võimalikke olulisi ebasoodsaid mõjusid elurikkusele, sh. kalastikule.
4. Kavandatavad merekaablid tuleb ranniku madalveelises piirkonnas selliselt kaitsta, et jää ei saaks
kaablit lõhkuda. Rajatised peavad arvestama jääoludest tuleneva riskiga ja olema vastupidavad.
5. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel on läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku vajalik
välistada olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsad mõjud Natura
2000 võrgustiku aladele. Vajalik on koostöö Keskkonnaametiga.
6. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd
Muinsuskaitseametiga vältimaks merepõhja kultuuripärandi kahjustamist.
7. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd
Kaitseministeeriumiga selgitamaks välja võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike objektidega
arvestamise vajadus.
8. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis kaasata kohalike
omavalitsuste üksusi, mille merepiirist jääb kaabel või torujuhe 3 meremiili kaugusele.
9. Kaablitest ja torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda võimalust
näiteks liivamadala puhul kaabli matmist. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on tegemist „karide“
elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli matmine või katmine. Võimalusel peaks kaabli välispind
olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide kinnitumist.
10. Kaablite rajamise järgselt on kaablikoridorides keelatud maavarade kaevandamine, kaadamine ja
ankurdamine.
Mereturismi ja rekreatsiooni SUUNISED
Suunised:
…
4. Uute merekasutusviiside – vesiviljelus, tuuleenergeetika – arendamisel peetakse silmas ka
potentsiaalset turismiväärtust (nt tuuleparkide või vesiviljelusfarmide külastusretked).
5. Tuuleenergeetika arendusalade väljaarendamisel leevendatakse visuaalseid mõjusid.
…
Kaitstavate loodusobjektide TINGIMUSED
Tingimused:
1. Kaitstavatel aladel lähtub mereala kasutus kaitsealade kaitse-eesmärkidest ja kehtivatest
piirangutest.
…
Kultuurimälestiste TINGIMUSED
Tingimused:
1. Kultuurimälestiste alal (objekt koos kaitsevööndiga) on keelatud ankurdamine, traalimine, süvendamine ja
tahkete ainete kaadamine. Muud tegevused (nt kalapüük, sukeldumine) on lubatud juhul, kui need ei
kahjusta kultuuripärandi säilimist.
2. Veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis võib sukelduda sukeldumisteenust pakkuva ettevõtte pädeva
isiku juhendamisel või sukeldumisloa alusel.
3. Eelistatud on mälestiste säilimine algses asukohas.
4. Veealust mälestist ja arheoloogilist leidu võib teisaldada tema asukohast planeeringuga määratud
44
säilitusalale, kui see on möödapääsmatu suure avaliku huvi tagamiseks ja mälestise säilimine
olemasolevas keskkonnas on ohustatud (nt olemasolevate sadamate akvatooriumid, täidetud endised
merealad) ning selle säilimist ei ole muul viisil võimalik tagada. Säilitusalale võib teisaldada ainult
selliseid kultuuriväärtusega vrakke, mis ei kujuta ohtu keskkonnale nagu puidust laevade kered. Veealuse
mälestise ja arheoloogilise leiu teisaldamise tingimused määrab Muinsuskaitseamet vastavalt mälestise ja
arheoloogilise leiu teisaldamise ning veealuse kultuuriväärtusega asja uputamise regulatsioonidele.
Laevavrakkide uputamiseks planeeringuga määratud alale on vajalik kehtivate õigusaktide kohane
veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine.
5. Enne veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada võiva tegevuse kavandamist viiakse läbi
allveearheoloogiline uuring.
4. Kavandatava tegevuse ja alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatav keskkond ning võimalik keskkonnamõju
4.1 Meteoroloogilised ja hüdrodünaamilised tingimused
Alljärgnev lühiülevaade on koostatud avalikustamisel oleva EMP -2021MH aruande Liivi lahte ja
tuuleparkide mõjusid käsitlevate hinnangute põhjal.
4.1.1 Tuul
Paiknedes Läänemere rannikul intensiivse tsüklonaalse tegevuse piirkonnas on Eestis head
tingimused tuuleenergia arendamiseks. Tugevamad tuuled puhuvad rannikualadel, eriti Lääne-Eestis ja
saartel. Lääne-Eesti saarestikus ja lagedatel rannikualadel ulatub aasta keskmine tuule kiirus 10 meetri
kõrgusel maapinnast kuni 7 m/s, Loode- ja Põhja-Eestis 5-6 m/s. Maapinnast 50 m kõrgusel sõltub tuule
kiirus eeskätt kaugusest rannikust
Läänemerega piirnevatel aladel on aasta keskmine tuule kiirus kuni 9 m/s, Liivi ja Soome lahe kohal 7-8
m/s. Sisemaal jääb keskmine tuule kiirus enamasti 4-5 m/s vahemikku. Liivi lahe avatud keskosas on aasta
keskmine tuule kiirus 8–8,5 m/s, puhangud 26–28 m/s. Avamerel ja tuultele avatud rannikutel esineb
keskmiselt kuni 40 tormipäeva aastas. Pikaajaline keskmine tuuleenergia (energiatihedus, W/m 2 )* on 150 m
kõrgusel Liivi lahe keskosas keskmiselt 700–780 W/m 2 .
* Keskmine energiatihedus (W/m 2 ) näitab tuulest põhjustatud energia hulka ühe m
2 kohta.
Sellest nn klimaatilisest ressursist on kasutatav vaid osa. Kasutatav energiahulk sõltub
aerodünaamikaseadusest, elektrituuliku tehnilisest lahendusest, tuuliku püstitamisel kehtestatud piirangutest
(kaitsealad, asustus, elektrivõrgu iseloom jne.) ja muudest teguritest.
Eesti mereala planeeringus on toodud, et kõige tugevamat lokaalset mõju avaldavad tuulele (kiirus,
turbulentsus, suund, õhukihtide segunemine aluspinnalähedases kihis) ulatuslikud tuulikupargid. Kuid
nende mõju hääbub sõltuvalt rajatava tuulikupargi konfiguratsioonist 7–9 km jooksul äärmisest tuulikust
arvestades.
Ka tuulikupargi sees ei kahane tuule kiirus enam kui 20% (vahetult tuuliku tiiviku taga u 100 m ulatuses
kuni 50%). Tuule omaduste muutus tuulepargis on ebaoluline keskmise tuule kiiruse juures 0–4 m/s ja
kiirustel üle 12 m/s, muutused on kõige suuremad kiirustel 7–10 m/s (vahetult tuuliku tiiviku taga), kuid
tuulikute omavahelisest vajalikust vahekaugusest tulenevalt (vahekaugus minimaalselt > 4 tiiviku diameetrit,
enamasti 6–8 tiiviku diameetrit) ei kahane ka tuulepargi sees tuule kiirus sedavõrd, et see mõjutaks oluliselt
õhu liikumist või saasteainete levikut ja settimist.
Tuule kiiruse jt omaduste taastumine toimub üldise piirkondliku õhurõhugradiendi tõttu ja väga piiratud ala
(mõned kilomeetrid) ning aja (mõned kuni kümned minutid) jooksul.
N58.125 Aasta Esinemissageduse roos Kiiruse roos (%) Energia roos (%)
45
E23.416 keskmine
tuulekiirus
(m/s)
(%)
200 m 9.75
150 m 9.57
100 m 9.18
Joonis 23 Asukoha N58.125, E23.4166(6) tuule statistilised parameetrid kõrgustel 100/150/200 m üle
merepinna
Allikas: “Global Wind Atlas 3.0, a free, web-based application developed, owned and operated by the
Technical University of Denmark (DTU). The Global Wind Atlas 3.0 is released in partnership with the
World Bank Group, utilizing data provided by Vortex, using funding provided by the Energy Sector
Management Assistance Program (ESMAP). For additional information: https://globalwindatlas.info”
Mereala ruumilise planeeringu käigus kavandatavad tegevused ei ole ükski piirkondlikku tuulekliimat
mõjutada suutva ulatusega ja ei avalda üleriigilist või riikide ülest mõju õhu- ning saasteainete levikule.
46
Joonis 24 Aastakeskmine tuulekiirus kõrgusel 150 m üle mere-/maapinna
Allikas: “Global Wind Atlas 3.0, a free, web-based application developed, owned and operated by the
Technical University of Denmark (DTU). The Global Wind Atlas 3.0 is released in partnership with the
World Bank Group, utilizing data provided by Vortex, using funding provided by the Energy Sector
Management Assistance Program (ESMAP). For additional information: https://globalwindatlas.info”
4.1.2 Lainetus ja hoovused
Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut
ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Lainekõrgus on
enamasti 1–2 m, avamerel on lainekõrgus tormi ajal 5–6 m, erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. Lainetuse
väärtus sõltub kahest oluliselt parameetrist. Lainetuse võimalikust jooksupikkusest (ehk kaugusest
maapiirini) ja tuule kiirusest. Kõige lihtsam (ja suurimate varuteguritega) laine kõrguse määramise viis on
US Armeeinseneride „Coastal Engineering Manual“-is toodud valem, mis annab hinnangu lainekõrgusele
mingis punktis sõltuvalt tuule kiirusest 10 meetri kõrgusel mere kohal ja laine võimalikust jooksupikkusest.
Tabel 6 Olulised lainekõrgused projektialal erinevate tuulesuundade korral on toodud võimalikud
jooksupikkused projektiala keskmesse, tuule kiirus ja sellele vastav oluline lainekõrgus. Tuule kiiruseks on
võetud Kihnu 10 m mõõtejaama aastakeskmised väärtused.
Oluline lainekõrgus on statistiline väärtus, mis kirjeldab konkreetsel ajavahemikul täheldatud lainekõrguste
kõrgeima kolmandiku keskmist kõrgust. Oluline lainekõrgus langeb võrdlemisi hästi kokku visuaalselt
hinnatud lainekõrgusega.
47
Tabel 6 Olulised lainekõrgused projektialal erinevate tuulesuundade korral
Tuulesuund Laine
jooksupikkus
(km)
Tuule kiirus
10 m
kõrgusel
Hmo (m)
N 50 7.0 0.79
NW 37 10.0 0.98
W 67 13.0 1.71
SW 72 12.5 1.71
S 130 12.0 2.21
SE 72 7.0 0.95
E 61 6.5 0.82
NE 35 9.0 0.86
Iseloomulikuks hoovuse kiiruseks Eesti mereala pinnakihis on 10–20 cm/s. Samas on hoovused väga
muutlikud ja sõltuvad suurel määral lokaalsest tuulest. Muutlikkuses on domineerivateks inertsperiood,
Läänemere omavõnkumistega seotud periood ja mesomastaapsed protsessid (sünoptiline mastaap).
Maksimaalsed hoovuse kiirused, mis ületavad 1 m/s, on registreeritud väinades (nt Suur väin) ja piki
rannikut (nt Soome lahes) aeg-ajalt esinevate tugevate jugahoovuste korral. Kuna suvekuudel on mereala
vertikaalselt stratifitseeritud, siis iseloomustab ka hoovuste vertikaalset jaotust kihistatus. Oluline on
märkida, et mere sügavamates kihtides (sh merepõhja lähedal) võib esineda hoovuseid kiirusega 40–50
cm/s.
Projektipiirkonnas oodatakse esialgsel hinnangul nii pinna- kui ka põhjahoovuseid kuni 20 – 30 cm/s.
Oluline on märkida, et settetranspordi seisukohast selliste maksimaalsete hoovuste kiiruste perioodidel
pigem ehitamist ja merepõhja kaevamist jms juba ohutustehnilistel põhjustel ei toimu. Ajalooliselt (vt
1927.a. allikas, järgmisel lehel) on märgatud Ruhnu ja Kihnu vahel pinnahoovust 50 cm/s. Liivi lahe
pinnahoovus kulgeb enamasti vastupäeva ümber Ruhnu, vt Joonis 25 Läänemeri ja hoovused
Esialgne hinnang täpsustub uuringuga Uuring 4 Lainetuse, hoovuste ja heljumi mõõtmine ja
modelleerimine
Kasutatud allikad:
Currents and waves in the northern Gulf of Riga: measurement and long-term hindcast, Ulo Suursaar, Tiit
Kullas, Robert Aps, 2012
https://journals.pan.pl/Content/100008/mainfile.pdf
Kõrge veeseis tekib Liivi lahes kolme komponendi koosmõjul:
suurenenud veemaht terves Läänemeres, mis on tingitud spetsiifilistest tormisündmustest, mis
pressivad läbi Taani väinade suure hulga vett
ebasoodsast tuulesuunast (edelast ja läänest puhuvate tsüklonite seeriate poolt põhjustatud veetaseme
tõusust Liivi lahes)
lokaalsetest tormidest
Iga komponent võib lisada algsele 0-tasemele ligikaudu 1 meetri.
Pikaajaline ehk eustaatiline merevee taseme tõus on polaarjää ning liustike sulamise ja veetemperatuuri
tõusu tagajärjel aset leidnud soojuspaisumisest tekkinud veetaseme tõus. Maailmamere veetaseme tõusu
kiirusele on erinevates allikates erinevad hinnangud antud. Liustike sulamine Antarktika ja Gröönimaa
lähistel on kiirenenenud. Hinnatakse, et ajavahemikul 1992–2011 on maailmamere taseme tõusu kiiruseks
olnud 0.6 mm/aastas. Realistlikud hinnangud eelmiste sajandite kohta jäävad ligikaudu 30 cm lähedale,
sealjuures 19. sajandil tõusis maailmamere tase umbes 10 cm ning 20. sajandil 20 cm. (Summerhayes,
2015). Seega on möödunud sajandi jooksul veetase keskmiselt kerkinud 2 mm/aastas. Läänemeres
veemõõdujaamade andmeridade analüüsi alusel on maailmamere tõusu kiiruseks hinnatud ligikaudu 1.5
mm/aastas (Hünicke jt., 2015).
48
Kasutatud allikad:
Summerhayes, C. P. 2015. Earth’s Climate Evolution. Wiley-Blackwell, pp410
Hünicke, B., Zorita, E., Soomere, T., Madsen, K. S., Johansson, M. & Suursaar, Ü. 2015. Recent change –
Sea level and wind waves. In Second Assessment of Climate Change for the Baltic Sea Basin (The BACC II
Author Team, ed.), pp. 155–185. Springer.
OÜ Lainemudel, 2020. Töö nr 2020, Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri määramise ja
ehituskeeluvööndi täpsustamise uuring.
Joonis 25 Läänemeri ja hoovused
Allikas: https://www.eea.europa.eu/legal/copyright
Copyright holder: European Environment Agency (EEA)
Avamere rajatised, sh tuulikud, kui vette asetatud takistused, mõjutavad otseselt lainetust, hoovusi ja
segunemist vahetult nende ümbruses. Olenevalt nt tuulikute paiknemisest ja tuulepargi suurusest võivad
need mõjud ulatuda ka teatud kaugusele tuulepargi aladest. Tuulikud mõjutavad ka tuuletingimusi tuulikute
vahetuses läheduses ja teatud vahemaa taha allatuult, mis omakorda põhjustavad muutusi lainetuse, hoovuste
ja segunemise tingimustes tuulikutest allatuult.
49
Eesti mereala planeeringus on toodud, et tuulikute mõju vee voolule ja hoovustele on seniste uurimuste
põhjal peetud siiski väheoluliseks ja lokaalseks. Planeeringulahendusega kavandatavad tegevused ei avalda
olulist mõju lainetusele ja hoovustele, mõjud jäävad rajatiste korral pigem lokaalseks.
Huvitav on lugeda ka ajaloolisi seisukohti aastast 1927, vt järgnev tekstikast.
EESTI LOOTS, Meresõidu ja Lootsiasjanduse käsiraamat, Hüdrograafiline kirjeldus Eesti rannikust ja merest
Kindralstaabi IV osakonna ülesandel kokku seadnud JOHANN MEY, geodeet, kolonel-leitnant, ja sealsamas
kirjastatud 1927.a.
Voolused. Merevoolused tulevad ette nii pealmistes kui ka alumistes veekihtides. Nende iseloomu ei ole tänini
veel mitte küllalt saadud uurida, eriti vähe andmeid on põhjavooluste kohta. Meie vete ja üldse Läänemere
pealmistes kihtides oleneb vooluse siht ja kiirus peaasjalikult tuultest ja nende tugevusest. On meil W tuul
tulemas, siis kergib merepind ja sünnib O-voolus, ning ümberpöördud: vaigib W tuul ja pöördub O-ti siis on
meil W-voolus. Tuuled mõjuvad Läänemeres voolu tekitamiseks kuni 5 m sügavuseni.
Suurel mõõdul sademete ja jõgede kaudu mageda vee juurdetuleku tõttu leidub aga Läänemeres siiski aasta
läbi keskmiselt nõrk pindvoolus väljajooksvas sihis, kuna aga põhjakihtides Põhjamerest soolasema vee voolus
sisse jookseb. Nagu mujal Läänemeres, nii ka Eesti vetes ettetuleva väljajooksva pinnavooluse resulteeriv kiirus
on olenev aastaaegade ilmastiku oludest; nii on see kevadel ja suvel eriti tugev, sügisel ja talvel võrdlemisi nõrk.
Mageda vee rohkus, mis kevadkuudel kaldalt lume ja jää kiirel sulamisel merre valgub ning võrdlemisi
tuulekehvad ilmad või vaiksed O-tuuled on põhjuseks, et kevadel ja suvel meil W-voolusekiirus on suurem.
Sügisel ja talvel puhuvad enam W-poolsed tugevad tuuled ning kallastelt juure voolav magedavee lisa on
väiksem. Seepärast kaob W-voolus ja asemele asub N- ja O-voolus.
Peale kauakestvaid W tuuli ilmub Soomelahte SW-voolus, mis Soome skääridest välja tulles vahest 150
sm/sek, või 3 sõlmelise kiiruse omab. Meie vetes vahest ette tuleva pindvooluse kiirus on mõõdetud järgmine:
sm/sek sõlme
Narvalahes 77 1,5
Viru rannikul 26 0,5
Soelaväinas 206 4
Harikurgus 77 1,5
Kessu ja Virtsu vahesel kitsusel 103 2
Voosikurgus 154 3
Kihnuväinas 38 0,75
Ruhnu ja Saaremaa vahel 38 0,75
Ruhnu ja Kihnu vahel 51 1
Pärnulahes 26 0,5
Sõrvemeres 77 1,5
Lainetus. Läänemere lained ei ole ookeani lainetega võrreldes mitte suured. Siin on lainete kõrgus orust
harjani 5 m märgatud ja pikkus ühe laine harjast teiseni - 50 m. Seega on lained lühikesed ja järsud ning
moodustavad järskmerd. SW-tormiga tekivad suurimad lained Eesti meres Ristnaneeme kohal ja W-tormiga
lääne pool Kõrgessaart (Hoglandi). Liivilahes on lained märksa väiksemad, kuid hästi järsud.
4.1.3 Jääolud ja jääriski hinnang
Kasutatud on Rahandusministeeriumi veebilehelt „Mereala planeeringu alusuuring: jääolude analüüs ja
kaartide koostamine“ Liivi lahe jääolusid käsitlevat materjali:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/mrp_jaaolud_final.pdf
50
Karmidel talvedel (nt 2010/2011) on jääga kaetud kogu Eesti mereala. Triivjää esineb peamiselt
piirkondades, kus jääkatte kestvus on keskmiselt lühem – Soome lahe lääne- ja keskosa, Liivi lahe avaosa
ning Saaremaa läänerannik. Antud piirkondades on meri sügavam ja rannajoon ei võimalda jääkattel püsivalt
kinnituda.
Jääolude analüüsimisel MRP protsessi kontekstis tuleks arvestada ekstreemseid jää olusid (mitte ainult
keskmiseid). Ekstreemsed/karmid talved esinevad Eesti tingimustes keskmiselt 1-2 korda 10 aasta jooksul ja
siis on kogu Eesti mereala on jääga kaetud vähemalt 30 päeva
Liivi lahe avaosa iseloomustavad dünaamilised jääolud (0.02-0.045 m/s) ja lühem jääkatte kestus
(keskmiselt alla 60 päeva). Karmidel talvedel võib kogu laht olla jääga kaetud 3 kuud ja rüsisid võib esineda
kogu Liivi lahe avaosal.
Jää triivi poolt kahju tekitamine statsionaarsetele avamere rajatistele on kõige tõenäolisem Soome lahe
lääne- ja keskosas ning Liivi lahe avaosas. Potentsiaalne triivjää tekitatav kahju sõltub iga konkreetse
rajatise konstruktsioonist.
Jääkatte tekkimise ja rüsijää liikumisega seoses on vajalik ka kavandatavad merekaablid kindlasti ranniku
madalaveelises piirkonnas selliselt kaitsta, et jää ei saaks kaablit lõhkuda. Seega tuleb kavandavate tegevuste
projekti tasandil hinnata, kuidas kavandatav tegevus koosmõjus teiste sarnaste arendustegevustega avaldab
mõju jääkatte muutustele ja merejää liikuvusele. Samuti tuleb selgitada kuidas jää esinemise perioodil
avaldavad mõju jäämurdmisetöödega seotud tegevused.
Soome lahe lääne- ja keskosas ning Liivi lahe avaosas on oluliseks merelisi tegevusi takistavaks teguriks
triivjää ja sellest põhjustatud potentsiaalsed kahjud avamere ja rannikurajatistele. Antud piirkondades võivad
kümnete ruutkilomeetrite suurused jääväljad triivida 48 tunni jooksul 30-40 km liikudes kiirusega 0.23 m/s.
Erinevate asjaolude – tuule ja hoovuse kiirus, jää ruumilise jaotuse, jää vaba triiv - kokkulangemisel võib
triivjää põhjustada olulisi kahjustusi avamere rajatistele ja raskendada laevade navigatsiooni.
Jääolud on väga olulised viigerhüljeste paljunemisele. Poegimine algab veebruari lõpupoole ja kestab läbi
märtsi. Viigrid poegivad jääl, kas lumekoopas või rüsijää varjus. Hingamisaugud hoitakse lahti, sest
emasloom peab toituma. Paari nädalased pojad meelitatakse vette, emahoolitsus lõpeb piimast
võõrutamiseni ehk kuuenda nädala paiku. TT kontseptsioonis on ka täiendav tehissaar ( vt ka 2.2.1
Taustinfo ja ajalugu ) akvatooriumi lõunaservas. Täiendav tehissaar võiks olla veebruaris-märtsis
garanteeritult inimtühi ning olla projekteeritud viigri poegimistingimustega arvestades. Üldiselt peaks TT
tuulepark piirkonnas jääd stabiliseerima – tuulikute 10-12 m diameetriga ja piisava seinapaksusega terastoru
on üsna jäik. Kui poegimise ajal – veebruaris, märtsis, triivjää koos emasloomade ja poegadega kandub
tuuleparki, siis on võimalik teha elektrijaama hooldustöödesse loomulik paus, sest triivjääga pole arukas
mehaanikuid tuulikutele saata, pigem tuleks triivjää ootamatul tekkimisel töötajad evakueerida Kanada firma
amfiibsõidukiga, vt https://www.arktoscraft.com/ Näiteks 14 – 18 MW klassi tuulikud asuvad ka ca
pooleteist kilomeetri kaugusel üksteisest, mis võiks vähendada emasloomade häiritust.
4.1.4 Kliimamuutustega kohanemine
KMH aruande koostamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele ning
kliimamuutustest tingitud mõjusid kavandatavale tegevusele, arvestades Eesti tuleviku kliimastsenaariume
aastani 2100.
Kliimastsenaariumid on leitavad Keskkonnaministeeriumi veebilehel
https://envir.ee/media/4397/download
ja Kliimamuutustega kohanemise arengukava veebilehel:
https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava
51
Viimatimainitud kava toetub alusuuringule ENFRA (Estonian Climate Adaptation Strategy for Infrastructure
and Energy) uuringuaruandega (kättesaadav: https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2017/12/enfra-a-
uuringuaruanne-01-04-2016.pdf ), mis puudutab kliimariskide arvestamist tuulikute rajamisel (nt
jäitepäevade, tormide ja tugevate tuulepuhangute sagenemine jne)
Vastavalt ENRFA ptk 2.2.2.5.2 „Kliimamuutuste mõju tuuleenergiale“
Tuuleenergia ressursile ja selle kasutamisele on otsene mõju järgmistel teguritel:
a) Aasta keskmine tuulekiirus.
b) Ekstreemsed ilmastikutingimused (tormid, jäide ja äike).
c) Mikroklimaatilised tingimused (tuule turbulentsus).
d) Merejää teke ja olemasolu (mõju avaldub avameretuuleparkidele).
See ENRFA peatükk 2.2.2.5.2 käsitleb põhjalikult ajavahemikke 2021-2030, 2031-2050 ja 2051-2100
Ja vastavalt ENRFA ptk „Kokkuvõte“
Aastaks 2100 toimuvatest kliimamuutustest võib enim tähelepanu osutada tuuleenergiale, mille puhul on
oodata ressursi suurenemist. Järjest suureneva rolli omandavad meretuulepargid, mil puhul tormituuled ja
jääolud mängivad tähtsat rolli. Kuid tuuleparkide areng jõuab iga kümnendiga järjest kindlamale tasemele
ning kliimategurite mõjud nähakse ette preventiivsete abinõudega, mis väldivad suures osas kõik
mõjutegurid.
Meretuuleparke otseselt mõjutavad arengud on:
https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava
Tuule keskmise kiiruse kasvu on Läänemerel oodata ennekõike talvel ja osaliselt kevadel. Kasvu
tõenäoline vahemik on 3-18%. Tormituuli ja üldist tuulerežiimi muutust peetakse Euroopas üheks
suurimaks probleemiks.
Ekstreemsed tuulekiirused kujutavad ohtu inimestele, mere- ja lennuliiklusele, transpordile ning
infrastruktuurile, põhjustades peamiselt metsamurde ja elektrikatkestusi, kahjustades vara ja tuues
kaasa surmajuhtumeid. Talvel võivad tormituuled põhjustada rannikualadele rüsijää teket.
Kasvanud aasta keskmine tuulekiirus võimaldab kodumaisest tuuleenergia ressursist rohkem tulu
saada.
Merevee taseme tõus on globaalselt üks olulisemaid kliimamuutusega kaasnevaid mõjureid,
suurendades üleujutusohtu paljudes rannikupiirkondades.
Eesti läänerannikul asendub pikaajaline, jääajajärgsest kerkest tingitud suhteline meretaseme languse
trend sel sajandil tõusutrendiga, mis võib 21. sajandi lõpuks tähendada keskmise meretaseme tõusu
Eesti rannikutel ligi 40-60 cm. Keskmine maailmamere taseme tõus on aastaks 2100 52-98 cm.
Läänemere jääga kaetus langeb oluliselt aastaks 2040, mil Soome lahe rannikualad, Väinameri ja Liivi laht
on endiselt jääs, kuid jää paksus on kahanenud kaks kuni kolm korda. 2080. aastate tüüpilisel talvel on aga
enamus Läänemerest jäävaba. Jää tekib ainult Botnia lahel paksusega 30-40 cm ja Soome lahe kirdeosas
paksusega 0-10 cm
Globaalne inimtekkeline soojenemine toob Tuuletraalile „leiva lauale“, sest ilma jääkatte kroonilise
vähenemistrendita oleks Liivi lahte raske mõistliku kogumaksumusega tuuleparki projekteerida.
Kasulik artikkel Põhja-Jäämere soojenemisest - kiiremini kui varasemalt arvatud - on leitav siit:
https://www.abc.net.au/news/2020-12-16/arctic-sea-ice-dramatic-transformation-as-seen-by-
satellites/12961584
52
Tähtsaim sisend projekteerimiseks on FDD ehk „Freezing Degree Days“. Iga tuulik tuleb sertifitseerida
tervikuna, sh vundament ja geotehnilised parameetrid. TT kaasab ekspertidena maailma juhtiva jää-
inseneride büroo Kanadast: www.c-core.ca
4.1.5 Vee kvaliteet
Vastavalt kehtivale veeseadusele on rannikuvesi „rannikulähedane merevesi maismaa pool joont, mille iga
punkt on ühe meremiili kaugusel mere pool lähimast punktist lähtejoonel, millest mõõdetakse
territoriaalmere laiust ja mis ulatub siirdevee olemasolu korral siirdevee välispiirini“
Joonis 26 Rannikuveekogumite veekogutüübid ja rannikumere veekogumid
(Allikas: www.keskkonnaagentuur.ee )
Veekogumi järgi asub TT arendus:
Tuulepargi akvatoorium – EE_19
Eksportjuhtmed – EE_19, EE_18, EE_17,vähesel määral võimalik ka EE_16
Rannikumere seisundi hinnangut antakse vastavalt veeseaduses ja veepoliitika raamdirektiivis 2000/60/EÜ
ette nähtud seisundi kirjeldamise plokkidele ja kvaliteedielementidele. Koondseisund koosneb kahest osast
– ökoloogiline seisund (ÖSE) ja keemiline seisund (KESE).
Sõltuvalt inimmõju ulatusest hinnatakse pinnaveekogumite ökoloogilist seisundit (sh rannikuveekogumite
seisundit) 5-astmelises skaalas: väga heast, mille puhul inimtegevusest tulenevaid muutusi pole või need on
tühised, kuni väga halva seisundini (bioloogilised näitajad kalduvad väga tugevasti kõrvale
referentstingimustest või elustik puudub).
Veekogumi keemilist seisundit hinnatakse 2-astmelises skaalas: hea – prioriteetsete saasteainete sisaldus on
madalam kui ökoloogilise kvaliteedistandardina kehtestatud piirväärtus; halb – prioriteetse aine sisaldus on
üle kvaliteedistandardi normi.
Pinnaveekogumi seisundi hindamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire programmi raames kogutavat
infot, veekasutuse aruannetest laekuvat infot, modelleerimist ja muud kättesaadavat infot.
53
2020. aasta seireandmete põhjal oli EE_19, EE_18, EE_17 veekogumite ÖSE „kesine“, KESE „halb“ ja
KOOND „halb“.
EMP-2021 MH aruandes lk 34 on toodud, et mõju veekvaliteedile on tuulepargi ja kaablitrassi rajamise
faasis negatiivne, kuid väheoluline, sest mõju on lühiajaline ja lokaalne ning võrreldes loodusliku
muutlikkusega ja muude inimtegevuse mõjudega väike.
4.2 Mõjutatavad keskkonnaelemendid, eeldatavad mõjualad ja -allikad ning tegevused
4.2.1 Mõjuala suurus
TT meretuulepark asub Liivi lahe põhjapoolses osas. Meretuulepargi ala suurus on ca 91,15 km 2 , vt Tabel 3
Hoonestusloa ala koordinaadid ja akvatooriumi pindala (2013)
Peatükis 2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus joonistel nr 4 - 6 on näidatud Tuuletraali tuulepargi, eeldatavate
trasside, hooldussadama ja laevateede (sh võimalikud installeerimissadamad koos laevateedega nendesse)
ning visuaallennuliinide asukohad. Need kõik koos lähialadega moodustavadki võimalike otseste mõjude
väljundala, kus eeldatavalt on võimalik olulise mõju teke.
KeHJS-2013 § 5 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või
vara. KeHJS-2013 § 6 (1) 5) sätestab, et tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse on olulise
keskkonnamõjuga tegevus.
KMH programmi peatüki 4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende KMH-s väljaselgitamine Tabel
8 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende väljaselgitamise teostus KMH-s. on erinevate
keskkonnaelementide käsitluste juures toodud olulised mõjualade ulatused.
Tabelis 7 toodud mõjualade suurused võivad täpsustuda KMH protsessi käigus, kui KMH protsessi on
lülitunud kõik eksperdid, tehtud kõik kavandatud uuringud, hinnangud ning analüüsid.
4.2.2 Mõju suurust mõjutavad tegevused ja mõjuallikad
Tuulepargi rajamisega kaasneva mõju suurust mõjutavad tegevused ja olukorrad:
1. Mõju suurus oleneb:
Tuulikute arvust.
Tuuliku tüübist ja ta vundamendi tüübist ning kui sügavale vundament rajatakse.
Läbiviimise ajast.
Läbiviimise logistilistest lahenditest
Kasutatud tehnoloogiast, tehnikast ja materjalidest.
Meteoroloogilistest tingimustest.
Tuulepargi ja selle opereerimisega sh hooldusega kaasnevad keskkonda mõjutavad tegevused:
1. Töökorraldus.
2. Kliimamuutustega kohanemine.
3. Võimalike avariiriskide minimeerimine.
4. Majanduslikud arengud (Euroopas, Eestis,).
5. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (piirkonna areng, tööhõive, inimese tervis ja heaolu).
Kavandatu rakendumisel TT tuulepargi mõjurid majandusele:
54
1. Hoonestustasu aastas.
2. Euroopa Liidu taastuvenergia koostöömehhanismide kaudu teenitav taastuvenergia tulu aastas.
3. Taastuvenergia toodang aastas.
4. Kasvuhoone gaaside vähenemine aastas.
5. Töökohad.
Kavandatud tegevuse realiseerumisel tekib kohapealseid töökohti, kes tegelevad tuulepargi opereerimise,
hooldus ja järelevalvega.
Töökohti tekib ka tuulikute ja ehitusmaterjalide transpordiga (nii logistikakorraldamine kui elluviimine),
tuulikute vundamentide rajamine ja püstitamine (ehitustööd). Lisatöökohti on vaja jäätõrje läbiviimisel ja
jääriskide minimeerimisel.
Tuulepargi lammutusega kaasnevad mõjud olenevad kõige rohkem elektrituulikute vundamendi tüübist ja
kui sügavale ulatuvate vundamentidega on tegemist.
4.2.3 Piiriülene keskkonnamõju
VV korralduses nr 313 19.12.2019 on toodud, et kuna taotleja kaalub meretuulepargi liitumise küsimuses
koostöövõimalusi ka võimaliku täiendava Eesti-Läti vahelise elektriühendusega, võib kaasneda kavandatava
tegevusega oluline piiriülene keskkonnamõju. Sellest tulenevalt peab keskkonnamõju hindamisel lähtuma
lisaks KeHJS-le ka piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) ning Eesti
Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelisest riigipiire ületava keskkonnamõju hindamise
kokkuleppest.
Vastavalt KeHJS § 30 lõikele 3 Keskkonnaministeerium teavitas koostöös TTJA-ga 7.02.2020 kahest Liivi
lahe meretuulepargi projekti (Tuuletraal OÜ ning Eesti Energia AS) KMH-dest naaberriike (Rootsi, Soome,
Läti, Leedu). Riikide tagasisidet (soovi kohta KMH-des osaleda) oodati 27.03.2020.
Rootsi on saatnud vastuse Tuuletraal OÜ projekti kohta – ei soovita KMH-s osaleda.
Leedu on vastanud üksnes Eesti Energia projekti kohta – ei soovita osaleda. Küll soovitakse olla
teavitatud projekti edasistest arengutest, sh ingliskeelsest KMH aruande kokkuvõttest.
Soome on vastanud mõlema projekti kohta – ei soovita osaleda. Küll on Soome märkinud, et
võimaliku ebasoodsa negatiivse mõju korral võidakse seda ikkagi teha – sellega tuleb siis arvestada
edasistes KMH menetlustes (nt kui uuringute tulemused sellisele võimalusele viitavad.
Läti on vastanud ühe kirjaga mõlemale – soovitakse osaleda mõlema projekti KMH-s Läti on eraldi
loetlenud KMH-des käsitlemist vajavad asjaolud (Eesti teadete avalikustamise käigus asutustelt ning
huvirühmadelt saadud tagasiside). Samuti soovitakse vastavat kaardimaterjali. Edasistes
menetlusetappides tuleb arvestada ka Läti kirjeldatud ajaraamistikuga ning piiriüleste materjalide
tõlkimise vajadusega.
Eesti mereala planeeringus on toodud, et otsest piiriülest mõju mereala planeeringuga ei kaasne. Samas kui
kavandatavad tuulepargialad soovitakse tulevikus kaabli abil ühendada välismaaga (Läti, Soome või Rootsi),
võib see tegevus kaasa tuua piiriülese mõju esinemise.
4.2.4 Meretuuleparkide kumulatiivne mõju Liivi lahes
Mereala planeeringus on toodud, et planeeringulahenduse fookusest tulenevalt ilmnevad koondmõjud
eelkõige piirkondades, kus on kavandatud uusi merekasutusviise. Üheks olulisemaks mõjude
koondumiskohtadeks on tuuleenergeetika ala nr 1 Liivi lahes. Põhjuseks on see, et tuuleenergeetika alasid
55
on planeeritud ka Pärnu mereala planeeringu ning Läti mereala planeeringuga. Lisaks on esitatud mitmeid
hoonestusloa taotlusi, vt Joonis 9 Liivi lahe Eesti osa hoonestusloa menetlused
.
Joonis 27 EMP-2021 Tuuletraal jt
Kumulatiivsete mõjude all mõistetakse laiemalt ühe või mitme, territoriaalselt või ajaliselt kattuva tegevuse
kombinatsiooni, mis võib avalduda sarnaste mõjude kuhjumisel, kus erinevaid tegevusi võib olla palju ja
nende tagajärjel toimub keskkonnas muutus.
Looduskeskkonnale võivad kumulatiivsed mõjud/muutused kaasneda mereala piirkonnas, kus näiteks
lähestikku kavandatakse mitmeid suuremahulisi tegevusi. Suurimateks ohtudeks on kindlasti ohud nii
linnustikule, kalastikule, hüljestele ja nahkhiirtele kui ka teistele liikidele ning mereelupaikadele ja sealsele
elustikule, tulenevalt üheaegsest suurte tuuleparkide ehitustegevusest või muude suurobjektide ehitamisest.
Eelkõige võivad mõjud kuhjuda Liivi lahes, kuhu näeb EMP-2021 ette tuuleenergeetika alad. Elektrikaabli
(kaugemas perspektiivis ka vesinikujuhtme) maabumine Virtsu piirkonnas võib olla kumulatiivses seoses
Saaremaa püsiühenduse rajamisega.
Hetkel teadaoleva info põhjal on suurimaks Liivi lahe tuuleparke võimaldavaks või vastavalt välistavaks
teguriks osutumas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt arendatav projekt koodnimetusega
ELWIND. ELWIND-il on partneriks Läti vastav ministeerium. On otsustatud, et tuulepark tuleb Eesti
vetesse ja asub vahetus läheduses Eesti ja Läti maismaa elektri ülekandevõrke ühendava tulevase
eeldatavasti ca 2 GW alalisvoolu hübriidkaabliga* (*- DC hübriidkaabel töötab nõrga tuule korral
riikidevahelise ühendusena (nn interconnector), muul ajal aga ekspordib tuulepargi toodangu maismaa
liitumispunkti). ELWIND asukoht peaks selguma 2022.a. esimeses pooles, ja seda selginemist võib EMP-
2021 lõplik kehtestamine kas kiirendada või edasi lükata. TT hinnangul on tõenäosus ELWIND projekti
paiknemiseks Liivi lahte suurem, kui paiknemiseks Saaremaa läänekaldale. TT arvab, et hübriidkaabel
blokeerib sinna kaablisse liitumiseks mitte väljavalitud projektide eest Eesti maismaa 330 kV võrgu
liitumisvõimsuse ca 1 GW ulatuses ja samasuur ca 1 GW blokeering tekib Läti Kuramaa 330 kV võrguga
liitumiseks, vt ka Tabel 14 Mõningaid iseloomulikke ametkondlikke jt seisukohti ja ka Joonis 11 Läti
merealaplaneering 2030 ja 330 kV õhuliin
56
Tabel 7 ELWIND kumulatiivsete mõjude tekkemaatriks, TT analüüsi järgi
ELWIND-CEF
hübriidkaabel
paigutatakse kas
ELWIND
tuulepargi
realiseeritavus
/kumulatiivsus
TT tuulepargi
realiseeritavus
/kumulatiivsus
Muude Liivi lahe
tuuleparkide
realiseeritavus
/kumulatiivsus
Saaremaa
läänekaarte
tuuleparkide
realiseeritavus
/kumulatiivsus
Saaremaast
läänekaarde või
JAH, piiratud 2
GW-ga
EI* EI* JAH, piiratud 2
GW-ga
Liivi lahte JAH, piiratud 2
GW-ga
JAH, piiratud 2
GW-ga
JAH, piiratud 2
GW-ga
EI*
* - realiseeritavuse „EI“ ei ole absoluutne, kuid arendajad peavad tegema täiendavat tööd alternatiivsete
liitumisvõimaluste loomisel
TT eeldab, et TT-ga kumulatiivse mõjuga tuulepargiprojektid on realistlikud siis, kui ELWIND-PCI/CEF 2
GW hübriidkaabel tuleb Liivi lahte. Hetkeseisuga on Maaameti rakenduse järgi HL menetluste paiknemine
järgmine, vt Joonis 9 Liivi lahe Eesti osa hoonestusloa menetlused
Kui ELWIND paigutatakse Liivi lahte, siis tekib kumulatiivse mõju uurimise vajadus järgmiste projektidega
seoses, eeskätt:
ELWIND (arendaja(d) selgub(vad) konkursi korras)
UTILITAS
EESTI ENERGIA / ENEFIT GREEN
Kuna ELWIND tulevaste arendajate projekti(de) realiseerumise tõenäosus on kõige suurem (NB! Nn tasuta
liitumine), samas on selle projekti asukoht teadmata. ELWIND võtab ära lõviosa võrguga liitumise
võimalusest kogu Liivi lahe ümbruses.
KMH protsessi käigus tuleb olukorda pidevalt jälgida, ning vajadusel lisada stsenaariume. Näiteks on hiljuti
saanud negatiivse otsuse ühe Taani arendaja soov Ainažhi* ette tuulepark rajada (* - ka EESTI ENERGIA /
ENEFIT GREEN Treimani-Kabli-Häädemeeste esine tuulepark on täiuslikult nähtav Läti liivarandadest, sh
suvise päikeseloojangu vaate häiring NW-sektoris)
https://majandus.postimees.ee/7478920/eesti-energia-koostoo-taanlastega-sai-lati-valitsuselt-tagasiloogi
Meretuuleparki kavandavad Eesti Energia ja Taani kontsern Ørsted said Läti valitsuselt tagasilöögi
Läti valitsus lükkas tagasi Taani energiatootja Ørsted taotluse Läti vetes avameretuuleparki arendada,
põhjendades seda Läti ja Eesti riiklikule ühisarendusele ELWIND sobiva asukoha leidmisega.
Hetkeseisuga on kumulatiivsete mõjude uuringu lähteülesande sõnastanud Uuring 16 Võimalike
kumulatiivsete mõjude uuring linnustikule, kalastikule, hüljestele ja nahkhiirtele ning veeliiklusele, vt
6.2.2 KMH-s tehtavad uuringud
4.2.5 Suure väina püsiühendus ning võimalikud TT/ELERING-i juhtmete kumulatiivsed mõjud
Vt ka 2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus
Maakaabliga ja/või vesinikutoruga Virtsu kaudu Lihulasse minekul saab Tuuletraal või ELERING kaaluda
kahte põhimõttelist ja kombineeritavat võimalust:
35 või 110 kV liinikoridori(de) kasutamine
Tammi tee ja endise Virtsu – Lihula - Rapla raudtee koridori kasutamine
Vt ka Joonis 10 Elektrijuhtmetega maabumise ja Lihulasse suundumise situatsioon
57
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamist ja mõjude hindamise läbiviimist korraldab
Rahandusministeerium. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on anda hinnang Suure väina
püsiühenduse rajamise võimalikkusele silla või tunnelina läbi kaasnevate looduskeskkonna, majanduslike,
sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamise.
https://püsiühendus.ee
Suure väina püsiühendusel on Saaremaa ja Muhumaa konkurentsivõime suurendamise ja ääremaastumise
vähendamise seisukohalt oluline roll. Samas, projekti täpne mõju mainitud valdkondades vajab täpsemat
kaardistamist. Ühelt poolt peab kavandatav püsiühendus silla või tunnelina tagama usaldusväärse ja tõhusa
ühenduse, teiselt poolt aga säilitama ja tugevdama piirkonna unikaalsust ning loodus-, sotsiaal- ja
kultuurilist eripära. Riigi eriplaneeringu koostamise ja selle mõjude hindamise käigus selgitatakse välja, kas
püsiühenduse rajamine silla või tunnelina on kirjeldatud eesmärke silmas pidades võimalik.
Vajadusel tuleb kaaluda ka koosmõjusid muude Virtsu piirkonna taristu arendustega (nt püsiühendus, kui
mõjude hindamise etapiks on viimase arengud jõudnud piisavale tasemele).
Joonis 28 Elektrijuhtmetega maabumise situatsioon lõuna poolt tulles
58
Allikad: vasakul Skepast&Puhkimi joonis, https://püsiühendus.ee
Paremal Maaameti LK rakenduse väljavõte.
Tuuletraal (v ELERING ja tema merevõrgukava) saab juhtmetega maabumisel kasutada vajalikul määral
kinnist horisontaalpuurimist. Puhtu Laelatu LKA läbimine ei paista olevat vajalik. Torujuhtmete, kaablite
rajamine ka looduskaitsealal pole Eestis küll uudiseks:
https://www.ehitusuudised.ee/sisuturundus/2021/10/21/ettevote-kus-geoloogia-pole-horisontaalsel-
puurimistool-takistuseks
4.3 Eeldatavalt olulise keskkonnamõju võimalikkus
4.3.1 Hülged
Peatüki koostamise allikaks on:
Mereala planeeringu alusuuring „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”.
Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-1/404-1 aruanne. I., Jüssi; M., Jüssi, 2019.
https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering
ja EMP-2021 MH aruande peatükk 4.2.3 Hülged:
http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/4_MSP_M6jude_hindamise
_aruanne.pdf
Mereimetajad on mere ökosüsteemi tundliku osana inimtegevuse poolt otseselt (häirimine) või kaudselt
(ligipääs toidule ning võtmeelupaikadele) mõjutatavad, mistõttu tuleb inimtegevuse planeerimisel arvestada
nende loomade merekasutuse mustritega.
Tuuleenergeetika osas on seotud mõjud ilmselt kõige tugevamad. Kõige suurema häiringupotentsiaaliga on
Liivi lahel esitatud Tuuletraali hoonestusloa taotlus mis näeb ette kuni 77 tuulikuga arendus Suurest Väinast
lõunas, sest see asub otse viigerhüljeste rändeteel.
Meretuuleparkide mõju on oluline eelkõige ehitusfaasis ja seda olenevalt tuulikute kinnitamise viisile ning
sellega kaasnevale veealusele mürale ning lenduvale hõljumile, mis võib ehitusperioodil muuta tuulepargi
alal hüljeste elutingimused ebasoodsaks. Samuti on oluline tuuleparkide planeerimisel vaadata seda
kontekstis veealuse müra ja laevaliikluse, seal hulgas talvise jää lõhkumise võimalike häiringutega. See
tähendab ka hoolduseks kasutatava veetee planeerimist tuuleparkide konteksti. Laevaliikluse tihedus
HELCOM järgi ei kajasta praegu kogu laevaliiklust sisemeres (nt. saarte praamiliiklust) kuid regulaarsed
liikumissuunad (vs. nt. kalalaevade püügitegevus) peab arvesse võtma tuulepargiga seonduvalt.
Mereala planeering peab seadma tingimuse, et iga hoonestusloa menetluses tuleb anda hinnang
mereimetajate ja hoonestuse võimalikele vastasmõjudele, kaaludes kas selle mõju hindamiseks piisab
eksperthinnangust või on kohane planeerida temaatilisi uuringuid.
Ennekõike tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:
Tuuleparkide rajamisel on ajaliselt piiratud keskkonnamõju kuid see võib olla kasutatavatel
tehnilistel lahendustel erinev, seega tuleb pargi rajamise lahenduse valikul kaaluda kaasnevaid
keskkonnahäiringuid (veealust müra, jää lõhkumise vajadust hooldustöödeks jms.).
Hallhülgele on antud käesolevas töös eksperthinnang kuna puuduvad piisavad mõõdetud
ruumandmed nende elupaigakasutuse kohta. Eeldus, et nad on inimmõju suhtes vähem tundlikud kui
viigerhülged põhineb olemasoleva teadmisel. See ei tähenda, et olemasolevad teadmised on piisavad
mõjude tegelikuks tuvastamiseks või mõõtmiseks. Seega tuleb kindlasti kõigi planeeritavate
hoonestuslubade puhul arvestada mõjusid hallhülgele ja olulise ruumilise mõjuga objektide puhul
kaaluda hüljeste uuringu vajadust.
59
Mereala planeeringuga kavandatavate tegevuste (eeskätt tuuleenergeetika areng) rakendamisel on
tegevuslubade menetluse protsessi raames vajalik mõjude täpsustamine, kaasates vajalikku
ekspertteavet ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamine mereimetajatele. Täpsemate
uuringute vajadust tuleb kaaluda iga konkreetse projekti raames.
4.3.2 Linnud
Peatüki koostamisel on kasutatud EMP-2021 MH aruande peatüki 4.2.2 Linnud TT tuulepargiala
piirkonnaga seondatavaid materjale.
Tuuleenergeetika arendamine tähendab merealale massiivsete objektide püstitamist. Tuulepargid merealal
moodustavad linnustikule takistuse lennu- ja rändeteedel (linnud hakkavad neid vältima mööda (ümber)
lennates ning seega rändeteekonna pikkus suureneb ja proportsionaalselt suureneb ka rändel kulutatav
energiahulk sedavõrd, et negatiivne mõju avaldub asurkonna tasemel) ning kujutavad samas ka
kokkupõrkeohtu, mis toob lindudele kaasa vigastusi või halvimal juhul hukkumise. Tuulepargi alad võivad
olla tundlikumatele linnuliikidele häiriva ja eemale peletava mõjuga.
Eesti mereala olulisust läbirändava ja merel peatuva linnustiku jaoks, tuleb tuuleenergeetika alade edasisel
arendamisel (või ka väljaspool neid) hinnata täpsemalt mõjude teket ja olulisust. Tegevusloa menetluse
raames tuleb koostöös linnustiku eksperdiga täpsustada mõjusid kavandatava tegevuse mahu, täpse asukoha
ning tehnilise lahenduse valguses ning vajadusel viia läbi uuringud.
Ehitusaegselt tõuseb märgatavalt laevaliikluse tihedus kavandatava tegevuse alal (materjalide transport,
tööjõu transport). Olenevalt tööde teostamiseks kasutatavate mehhanismide eripärast, laevade suurusest ja
sadama asukohast võib tegevusega kaasneda häiring pesitsevatele ja toituvatele lindudele.
Lisaks on konkreetse tuulepargi arendamisel võimalik vajadusel rakendada mõju minimeerivaid tehnilisi
lahendusi nagu nt tuulikute paigutus, suurus, arv, tuulikulabade kõrgus merepinnast jne.
Alljärgnev mereala planeeringu alusuuring on leitav alljärgnevalt viitelt:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/eesti_mereala_lindude_randekor
idoride_ja_meretuuleparkide_analyys_parandustega.pdf
Mereala planeeringu alusuuringu: Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate
andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude
toitumisaladele (Eesti Ornitoloogiaühing 2016) eesmärgiks oli lindudele oluliste rändekoridoride
määratlemine seda kevadel ja/või sügisel läbivate veelindude arvu alusel. Uuringu alusel eristati Eesti
merealal lindude läbirände intensiivsuse järgi kolm prioriteetsusklassi, mis on esitatud uuringu joonisel 22.
Lindude läbirände intensiivsuse järgi jääb TT tuulepargiala kolmandasse klassi, oluliste alade hulka.
Kolmanda klassi merealade hulka kuuluvateks loeti alad:
Alad, mida läbib tõenäoliselt alla 100 000 veelinnu rändehooaja jooksul.
Veelindude arvukas ränne toimub laial rindel, aga loendusandmed nende alade kohta on vähesed või
puuduvad. Ala tõenäoliselt ei ole veelindude rände koondumisel rahvusvaheliselt oluline.
Tuuleenergeetika arenduspiirkondi võib planeeringuga määrata. Ka muid tegevusi võib
planeeringuga kavandada
Mereala planeeringu alusuuringus: Lindude peatumisalade analüüs. Eesti Ornitoloogiaühing 2019
(http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Lindude_peatumisalad.pdf) on põhjalikult analüüsitud
avamerel asuvaid peatumisalasid. Peatumisalade intensiivne uurimine algas alles käesoleval sajandil ning
andmed nende kohta olid üsna napid sajandivahetusel toimunud Natura linnualade võrgustiku koostamisel.
Põgusamalt on töös käsitletud rannavetes asuvaid peatumisalasid ning lindude liikumist mereala kohal. Töös
60
on koondatud olemasolevad andmed ja koostatud prognooskaardid lindude asustustiheduse kohta avamerel.
Samuti on hinnatud peatumisalade prioriteetsust.
Uuringute vajadus
Enne konkreetse arendusprojekti alustamist tuleb läbi viia radarvaatlustega rändeuuring ja
tuuleenergia arendusprojekti mõju kohta otsuse langetamisel arvestada läbirändavate lindude:
o arvu;
o kaitsestaatust;
o ohustatust;
o liikide tundlikkust (kokkupõrkeriski suurust);
o alalt läbi rändavate isendite arvu osakaalu kogu biogeograafilisest asurkonnast;
o modelleerida liigipõhiselt hukkumisriskid.
4.3.3 Nahkhiired
Peatüki koostamisel on kasutatud EMP-2021 MH aruande peatüki 4.2.4 Nahkhiired TT tuulepargiala
piirkonnaga seonduvaid materjale.
Nahkhiired kasutavad mereala peamiselt rändeaegseks ülelennuks ja veekeskkonnaga kokkupuudet ei ole.
Nahkhiiri võivad mõjutada tegevused, kus katkestatakse nahkhiirte lennukoridore ja rändeteid, mistõttu
tõuseb ka nahkhiirte hukkumisoht. Ainsa potentsiaalse nahkhiiri mõjutava tegevusena mereala planeeringus
saab välja tuua tuuleenergeetika.
Nahkhiirte olulistesse lennukoridoridesse (rändeteedele) paigutatud avamere tuuleparkides võivad
nahkhiired hukkuda. Mida intensiivsemalt kasutatav rändetee, seda rohkem isendeid võib hukkuda.
Nahkhiirte rände puhul on oluline märkida, et mere kohal lennates on nahkhiirte lennukõrguseks tavaliselt
kuni 10 m merepinnast, kuid merel olevate objektide (mastid, tuulikud jm) juures tõusevad nahkhiired palju
kõrgemale, lennates näiteks ka tuulikute labade ümber. Ränded on võimalikud vaid suhteliselt vaikse ilma ja
soodsa tuulesuuna korral.
Mereala planeeringu alusuuringus „Nahkhiirte uuring merel Saaremaa ümbruses 2018. aasta juulist
oktoobrini“ Eestimaa Looduse Fond, 2019 oli toodud, et uuringu ajal lendasid nahkhiired mere kohal, kui
tuule kiirus oli 0,3–7,7 m/s. Samas tuvastati uuringu alusel mere kohal nahkhiiri enamasti tuule kiirusel alla
5–6 m/s.
Mereala planeeringus kavandatud ulatuslikumad tuuleenergeetika alad asuvad Liivi lahes ja Saaremaast
läänes. Praeguste teadmiste kohaselt võib nahkhiirte rände seisukohalt pidada planeeringulahendust
sobivaks, kuna eeldatav peamine rändesuund Saaremaa lõunaranniku (Sõrve säär) piirkonnast Lätti
Kuramaale on jäetud vabaks. Selles piirkonnas on looduskaitsealad, mis tagavad edaspidise rändekoridori
säilimise. Arvatav rändekoridor kulgeb ka Liivi lahes üle Kihnu ja Ruhnu saarte, kuhu planeering samuti
tuuleenergeetika alasid ette ei näe.
Tuulikute ja nahkhiirte võimalikku konflikti leevendab asjaolu, et tuulikud töötavad suurematel
tuulekiirustel (keskmine tuulekiirus tuulepargi alal üle 9 m/s), mil nahkhiirte lennuaktiivsus on madal või
puudub üldse. Tuulikud alustavad tööd tuulekiirusega umbes 5 m/s ning arvesse võttes nahkhiirte
rändekiirust ca 5–6 m/s), siis toimub ränne enamasti suhteliselt vaikse ilmaga mil tuulikud ei tööta või
töötavad aeglastel pööretel, mille puhul oht nahkhiirtele on väike. Samuti ei kattu üldjuhul nahkhiirte
lennukõrgus tuuliku labade omaga. Antud asjaolu ilmselt vähendab oluliselt nahkhiirte hukkumise
tõenäosust ja olulist ebasoodsat mõju.
Tegevusloa menetluse raames tuleb mõjusid täpsustada kaasates vajalikku ekspertteavet ning vajadusel viia
läbi uuringud.
61
Oluline on tuulikuparkidest vabaks jätta nahkhiirte peamised rändesuunad (kokkupõrkeohu leevendamiseks)
või vajadusel ette näha vastavad leevendavad meetmed. Näiteks tuuliku rootori kiiruse piiramine kuni
peatumiseni (rände ajal); ultraheli peletite paigaldamine tuulikutele, mis juhivad võimalikke piirkonda
sattuvaid nahkhiiri tuulepargist eemale jne.
4.3.4 Kalad
Peatüki koostamisel on kasutatud EMP-21 MH aruande peatüki 4.2.1 Kalad TT tuulepargiala piirkonnaga
seonduvaid materjale ning T.Saat ja H.Ojaveer, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, „Liivi lahe kalastik ja
kalandus“, 2005.
Läänemere kalapopulatsioonid on arvukad, mida iseloomustab fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu
maailmamere kalasaagist. Üheks Läänemere peamiseks väärtuseks ongi selle kalavaru.
Merealadest on kaladele tähtsamad madalamad (kuni 15 m) rannikuveed ja meremadalikud. Madalamatel
rannikualadel (kuni 5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad
neid vesi magevette kudema suunduvad liigid. Avatumad merealad, kus sügavust juba > 5 m, võivad olla
koelmualadeks räimele ja Läänemere lestale.
Arvestades, et madalamatel merealadel ja rannikualadel (sügavusega kuni 5 m) paiknevad suurema osa
kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid magevette kudema suunduvad liigid, siis on
kalavaru hea seisundi säilimise ja taastootmise seisukohalt oluline nende alade säästmine.
Eesti majandusvööndi sügavaimad piirkonnad üldjuhul kaladele kudemiseks ei sobi, kuna neis puuduvad
merekaladele (tursk, Euroopa lest, kilu) kudemiseks sobivad tingimused: vajalik soolsuse- ja hapnikurežiim.
Mereala planeeringu lahenduse kohaselt nähakse tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad ette
mõnevõrra rannikust eemale ja mere sügavamatesse piirkondadesse.
Kavandatud TT tuulepargiala asub Liivi lahe põhjaosas, rannikust ca 24-30 km kaugusel. Tuulpargialal on
mere sügavus 20 - 30 m ringis.
Liivi lahe ja sissevoolude kalad on (sh ajalooline info, sh Läti mereala ja jõed):
Merisutt, juhukülaline, aga iga aasta saab püüda
Jõesilm, koeb Liivi lahe jõgedes
Ojasilm, kindlaks tehtud Pärnu ja Häädemeeste jõgedes ja ojades
Atlandi tuur, praktiliselt väljasurnud
Räim, lahe tähtsaim töönduskala
Kilu, lahe püsiasukas peamiselt Irbe piirkonnas
Vinträim, üksikud kalad
Anšoovis, haruldane juhukülaline
Lõhe, sigib Pärnu jões, Liivi lahe Eesti vetes vähearvukas
Meriforell, sigib Pärnumaa jõgedes ojades ja Lätis
Jõeforell, meriforelli merre mitte laskuv vorm, sealsamas kus meriforellgi
Vikerforell, võõrliik, korduvalt asustatud, mõnel pool sigib looduslikult
Merisiig, Liivi lahes on 3 siiavormi, koelmud Ruhnu ümbruses, Pärnu jões ja Läti jõgedes
Peled, enne 1986.a. asustatud Daugava vesikonda, 1993 püütud isend
Harjus, esineb Koiva (Gauja) jões
Meritint, oluline töönduskala
Haug, tavaline, kuid arvukus väheneb
Angerjas, esineb, kuid arvukus väheneb
62
Särg, tavaline ja arvukas
Roosärg, esineb
Teib, sigib jõgedes ja toitud kogu Liivi lahes ja Kihnu ümbruses
Säinas, esineb Saaremaa lõunarannikul ja Väinameres, suurim kari koeb Nasval
Turb, püütud Pärnumaa ja Läti jõgedest ja riimveest
Tõugjas, esineb Koiva (Gauja) vesikonnas
Lepamaim, paljudes Pärnumaa jõgedes-ojades, kohati rannikumeres
Mudamaim, esineb Pärnumaa jõgedes-ojades
Linask, taimestikurikastes merelahtedes
Rünt, tüüpiline jõekala, esineb ka rannikumeres näiteks Kihnus
Viidikas, tavaline
Tippviidikas, üksnes vooluvetes (Kolga oja)
Latikas, arvukus Liivi lahes ja rannikumeres suurenemas, sest soe suvi ja vähenevad röövkalad
Abakala, viimased 150 aastat pole teateid
Nurg, tavaline, kohati väga arvukas rannikumeres ja sisevetes
Vimb, sigib Pärnu ja mõnes Läti jões, arvukus on olnud kõrge aga vähenemas
Nugakala, juhuslik
Mõrukas, Läti jõgedes
Koger, kohati rannikumeres ja Pärnu jões
Hõbekoger, võõrliik, plahvatuslikult suurenemas rannikumeres
Karpkala, võõrliik, arvukus suureneb samamoodi nagu latikalgi
Jämepea, Hiina päritolu paar põgenenud isendit
Pakslaup, asutatud Lätis Valdemarpilsi järve
Hink, raskesti kindlaks tehtav kala, kaevub setetesse
Vingerjas, 1 isend püütud
Trulling, ainult jõekala
Säga, vanasti Pärnu jões ja lahes, harva riimvees
Tuulehaug, tuleb ainult sigima Väinamerre ja Saaremaa lõunarannikule
Tursk, pärit Läänemere idaosast aga sigida Liivi lahes ei saa
Süsikas, 1 püütud 1940.a.
Luts, riimvee, jõgedes ja ojades, mitmes Lõuna-Saaremaa jões ja Pärnu jões
Neljapoiseluts, enam Läänemeres üle 60 m sügavuses
Ogalik, tavaline, massiline, rannikumeres kuni 20 m sügavuseni, oluline röövkalade, veelindude ja
hüljeste toiduobjekt
Luukarits, rannikumeres vähem massiline kui ogalik
Raudkiisk, teistest ogaliklastest palju vähem arvukas
Merinõel, esineb
Madunõel, esineb, arvukam jõesuudmetes
Hallkefaal, eksikülaline
Ahven, oluline tööndus- ja harrastuspüügi objekt, eriti soodne elupaik Pärnu laht
Koha, peamine sigimis- ja eluala on Pärnu laht
Kiisk, tavaline
Suttlimusk, haruldane
Võikala, viimasel paarikümnel aastal pole leitud
Emakala, tavaline, moodustab lokaalpopulatsioone
Väiketobias, arvukas liivastel põhjadel Kihnu lähistel
Suurtobias, üsna harva püütav
Kaugida unimudil, esineb Daugava vesikonnas
Must mudil, katsepüükidel esinenud Munalaiu ümbruses
Väike mudil, tavaline, liivastel põhjadel massiline, oluline röövkalade toiduobjekt
Pisimudil, harvaesinev
63
Kirjumudil, kõige haruldasem
Ümarmudil, tulnukliik
Makrell, juhukülaline
Mõõkkala, haruldane juhukülaline
Võldas, tavaline rannikumeres ja Pärnu jõe vesikonnas
Merihärg, arvukamalt Irbest Ruhnuni ja Ruhnu süviku nõlvadel
Nolgus, arvukamalt Liivi lahe lääneosas
Meripühvel, 1974.a. püütud Häädemeeste lähedal
Merivarblane, üsna tavaline
Pullukala, jää-aja jäänuk, Irbest Ruhnu süviku nõlvadeni
Huntahven, 3 isendit püütud
Lest, tavaline, arvukus suurenemas
Kammeljas, esineb, aga vähem kui lesta
Kaladele ja nende koelmutele avaldab suurt negatiivset mõju vahetult merepõhja muutmisel tekkiv heljum
ja selle levik, mis võib ka manipuleeritavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides kalade
järelkasvu tappa.
Joonis 29 Räime kudealade paiknemine ja kuderännete suunad
(Allikas: T.Raid ja H.Špilev, ptk „Räimest ja räimepüügist Liivi lahes“, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut,
„Liivi lahe kalastik ja kalandus“, 2005.)
Mereala planeeringus on toodud, et meretuuleparkides energiatootmine mõjutab koelmualasid müra ja
heljumi levikuga pigem ehitusfaasis, mida on võimalik vältida nihutades ehitusfaasi väljapoole kudeaega.
Meretuuleparkides energiatootmisel on kindlasti ka kaudseid mõjusid, sh positiivsed mõjusid.
Energiatootmisel merealal on potentsiaalne mõju kalastikule ka läbi ühenduskaablite, mis ehitusfaasis
mõjutavad merepõhja süvistatuna koelmualasid analoogselt teiste merepõhja muutvate tegevustega. Lisaks
on kaablitel kasutusaegselt, eriti madalamatel aladel, sõltuvalt füüsikalistest omadustest potentsiaalne
negatiivne mõju kalade rändele. On näidatud, et elektrikaablid küll aeglustavad mõnevõrra kalade rännet,
kuid seda mõju saab kaablite varjestamisega minimeerida.
TT tuulepargi rajamise merepõhja muutmise mõjude väljaselgitamiseks on kavandatud teha uuring:
Lainetuse, hoovuste ja ehitusaegse heljumi leviku modelleerimine.
Uuring baseerub mere põhja batümeetria ja tuuletingimuste uuringul.
64
Modelleeritakse lainetingimused kõikidest suundadest.
Hinnatakse tuuliku vundamentide mõju lainetusele hoovustele ja settetranspordile. Teostatakse
arvutus ehitusaegse heljumi leviku mõjuulatuse kohta.
Laine ja hoovuste arvutuse alusel on hiljem võimalik määrata igale tuulikuvundamendile mõjuvat
jõudu.
Settetranspordi modelleerimine näitab võimalike uhteaukude (võimalike avariiolukordade)
tekkevõimalust vundamentide jalamil.
Heljumi leviku analüüs annab pildi ehitustegevuse mõjust kalade kude- ja elupaikadele.
4.3.5 HELCOM-i ohustatud liigid ja biotoobid Liivi lahes
www.helcom.fi
https://helcom.fi/helcom-at-work/recommendations/
https://helcom.fi/helcom-at-work/publications/
„CONSERVATION OF BALTIC SEA SPECIES CATEGORIZED AS THREATENED
ACCORDING TO THE 2013 HELCOM RED LIST“ (Rec-37-2) väljavõte:
3. Consider including HELCOM list of threatened species in EIA procedures in order to mitigate or
limit pressures or impacts inflicted on threatened species with the aim to:
3.1. Receive and share knowledge about the occurrence of such species,
3.2. Get a documentation of the human induced pressures and/or impacts,
3.3. Be in a position to decide on appropriate measures to avoid or limit and mitigate the relevant pressures
and/or impacts,
3.4. Receive reliable data for the restriction or prohibition of activities which may significantly affect,
destroy or damage populations or habitats of HELCOM threatened species.
4. Consider whether any sites justify selection as new or expanded MPAs for the conservation of
HELCOM threatened species such as sites of particular ecological significance for their different life stages
(e.g. habitats of sessile species, feeding grounds, moulting/haul-out sites, nursery and resting areas), with the
aim to improve connectivity between populations and key areas along migration routes.
5. Identify and/or map areas of ecological significance, such as migration corridors for individual or
groups of HELCOM threatened species, based on the available data and possible new data, also in order
to support maritime spatial planning based on the ecosystem approach.
6. Support and, if necessary, take measures to reduce transboundary pressures and/or impacts on
HELCOM threatened migrating species which are moving across national borders including such
pressures and/or impacts on species not occurring within the waters where the pressures and/or impacts
originate from.
Vastavalt publikatsioonile „HELCOM lists of threatened and/or declining species and biotopes/habitats in
the Baltic Sea area“ (BSEP113) on Liivi lahes ohustatud või väheneva arvukusega järgmised liigid:
tavaline harjaslabalane (Monoporeia affinis)
küürakas harjaslabalane (Pontoporeia femorata)
---
rohukoskel (Mergus serrator)
tõmmukajakas (Larus fuscus)
väiketiir (Sterna albifrons)
räusktiir (Sterna caspia)
65
---
merisutt (Petromyzon marinus)
euroopa angerjas (Anguilla anguilla)
vinträim (Alosa fallax)
hink (Gobitis taenia)
lõhe (Salmo salar)
siig (perekond) (Coregonus sp.)
tursk (Gadus morhua)
euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
võldas (Cottus gobio)
suttlimusk (Lumpenus lampretaeformis)
---
viigerhüljes (Phoca hispida botnica)
pringel (Phocoena phocoena)
ning järgmised biotoobid:
avamere (sügavad) veed allpool halokliini
meriheina madalikud
makrofüütide madalikud
jõesuudmed
rannikubasseinid
Publikatsioonid BSEP138 ja BSEP140 jt annavad juhiseid teemal nagu „Managing construction activities“
ja palju muud vajalikku HELCOM soovituste täitmiseks.
4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende KMH-s väljaselgitamine
Tabel 8 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende väljaselgitamise teostus KMH-s.
Keskkonna-
elemendid ja
-aspektid
Eeldatavalt oluliste mõjude
avaldumine, ulatus ja põhjused ning
hinnangud mõjudele
KMH teostuse korraldus
KMH aruandes
(uuringute täpsemad kirjeldused
leiab ptk 6.2.2 KMH-s tehtavad
uuringud ) Geoloogia ja
ehitusgeoloogia
Oluline ja vahetu negatiivne mõju avaldub
merepõhjas vai- ja/või gravitatsiooni-
vundamendi ala ettevalmistamisel ning
vundamendi paigaldamisel tekkiva heljumi
tõttu. Lisaks põhjustab heljumit elektrikaabli
matmine ja tehissaare rajamine.
Heljumi ja selle levikuga kaasneb oluline
negatiivne mõju merepõhjataimestikule ja -
loomastikule, kalastikule, veelindudele ja
hüljestele.
KMH koostamisel arvestatakse mõjuala
ulatuseks tuulepargiala + 3 km ümber
tuulepargi (võimalik, et KMH protsessis
tehtava modelleerimise, uuringute ja/või
sisuekspertide ettepanekul seda ulatust
muudetakse).
Vahetu ja olulise negatiivse mõju tugevus
Andmed tuulepargiala merepõhja kohta
saadakse KMH protsessis.
Tuulepargialal tehakse:
Uuring 1 Batümeetria
uuring
Uuring 2 Merepõhja
ehitusgeoloogiline uuring
Uuringutega mõõdistatakse ehitiste ja
kaabelliinide alal merepõhja sügavused
abil ja määratakse merepõhja
moodustatavate kihtide paksused,
referentspuuraukude alusel määratakse
pinnasekihtide omadused kogu
projektialal. Hinnatakse tuuliku
vundamentide, kaablite ja tehissaarte
asukohtade sobivust ning esitatakse
nõuded nende rajamiseks. Tulemusi
interpreteerib geoloogia ekspert.
66
ja ulatus oleneb üle loodusliku fooni
tekkinud heljumi kontsentratsioonist ning
heljumi pilve kandumise kaugusest.
Olulise negatiivse mõju kestvus on
lühiajaline (ehitusperiood) ja eeldatavalt
lokaalne (ehitusala + lähiala). Kindlasti on
vaja rakendada mõju minimeerivaid
meetmeid.
Tuulepargi opereerimise sh hooldustegevuse
ajal ei toimu normaalolukorras tegevusi, mis
põhjustaksid merepõhjas muutusi, mille
käigus tekiks heljumit. Heljumit võib
avariide likvideerimise käigus tekkida
ujuvkraana merepõhja toetuvate jalgade ja
ankrute ümber, kui tuleks tuuliku
komponente (labad, gondlid) vahetada ning
pinnasesse maetud kaablite rikete
kõrvaldamise käigus.
Kavandatud tegevusest tekkinud
heljumi ja selle leviku välja
selgitamiseks tehakse:
Uuring 4 Lainetuse,
hoovuste ja heljumi
mõõtmine ja
modelleerimine
KMH töögruppi kuuluvad uuringu ja
sisuekspertidena:
hüdrograafiliste mõõdistuste ja allvee
uuringu ekspert,
ning geoloogia ekspert.
Merepõhja elustik
ja elupaigad
Vundamendi ala ettevalmistamise ja
paigaldamise käigus vundamendi aluses ja
võimalik, et ka vahetus lähialas merepõhja
elustik ning elupaigad hävivad.
Kaugemale jäävaid elupaiku ja merepõhja
elustikku võib mõjutada nendeni jõuda võiv
heljum. Olulise negatiivse mõju kestvus on
lühiajaline (ehitusperiood) ja eeldatavalt
lokaalne (ehitusala lähiala). Kindlasti on
vaja rakendada mõju minimeerivaid
meetmeid.
Mõjuala ulatus on tuulepargiala + 3 km
ümber tuulepargi.
Tuulepargi opereerimise sh hooldustegevuse
ajal ei toimu normaalolukorras tegevusi, mis
põhjustaksid merepõhjas muutusi, mille
käigus tekiks heljumit. Heljumit võib
avariide likvideerimise käigus tekkida
ujuvkraana merepõhja toetuvate jalgade ja
ankrute ümber, kui tuleks tuuliku
komponente (labad, gondlid) vahetada ning
pinnasesse maetud kaablite rikete
kõrvaldamise käigus.
Otseselt tuulepargiala merepõhja
elustikku ja elupaiku käsitlevad andmed
puuduvad, need saadakse KMH
protsessis.
Tehakse:
Uuring 12 Merepõhja
elustiku ja mereliste
elupaigatüüpide
määratlemise ja
kaardistamise uuring
Uuring käsitleb arendusalal ja
kaabelliinide alal olevale merepõhja
elustikule avalduvat mõju ja
leevendavaid meetmeid. Uuringu käigus
teostatakse põhjaelupaiga hindamine
Kavandatud tegevusest tekkinud
heljumi ja selle leviku ulatuse välja
selgitamiseks tehakse:
Uuring 4 Lainetuse,
hoovuste ja heljumi
mõõtmine ja
modelleerimine
KMH töögruppi kuulub uuringu ja
sisueksperdina:
merepõhja elustiku ekspert.
Kalastik Kaladele ja nende koelmutele avaldab suurt
negatiivset mõju vahetult merepõhja
muutmisel tekkiv heljum ja selle levik, mis
võib ka manipuleeritavast merealast
kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides
kalade järelkasvu tappa.
Otsesed tuulepargiala kalastikku
käsitlevad andmed puuduvad, need
saadakse KMH protsessis.
Tehakse:
Uuring 11 Kalastiku uuring
67
Mõjuala ulatus on tuulepargiala + 3 km
ümber tuulepargi.
EMP-2021-s on toodud, et
meretuuleparkides energiatootmine mõjutab
koelmualasid müra ja heljumi levikuga
pigem ehitusfaasis, mida on võimalik
vältida nihutades ehitusfaasi väljapoole
kudeaega.
Ehitusfaasis ühenduskaablid mõjutavad
merepõhja süvistatuna koelmualasid
analoogselt teiste merepõhja muutvate
tegevustega. Madalamatel aladel on
kaablitel kasutusaegselt, eriti sõltuvalt
füüsikalistest omadustest potentsiaalne
negatiivne mõju kalade rändele.
Elektrikaablid küll aeglustavad mõnevõrra
kalade rännet, kuid seda mõju saab kaablite
varjestamisega minimeerida.
Kalastikku on käsitletud peatükis 4.3.4
Kalad
Tuulepargi opereerimise sh hooldustegevuse
ajal (praegustel andmetel) ei ole ette näha
tegevusi, mis võiksid kalastikule põhjustada
olulist negatiivset keskkonnamõju.
Uuring käsitleb tuulepargi rajamise ja
kasutuse mõju kalastikule sh kalade
rändele ja kudealadele ning tuulepargi ja
kaabelühenduste mõju kalandusele (sh
rannapüük ja traalpüük) ning vajadusel
leevendavaid meetmeid.
Uuring selgitab välja tuulepargi alal ja
selle mõjualas leiduvate võimalike
kalade (eelkõige räim) massilise rände
asukohad ning näeb vajadusel ette
leevendavad meetmed (st kalarännete
tagamine tuuleenergeetika
arendusaladel, müra summutavad
meetmed vmt)“.
Kalastiku uuringu käigus teostatakse
võrgupüügid kevadel ja sügisel.
Kavandatud tegevusest tekkinud
heljumi ja selle leviku ulatuse välja
selgitamiseks tehakse
Uuring 4 Lainetuse,
hoovuste ja heljumi
mõõtmine ja
modelleerimine
Modelleerimisel teostatakse arvutused
ehitusaegse heljumi leviku mõjuulatuse
kohta. Heljumi leviku analüüs
võimaldab prognoosida ehitustegevuse
mõju kalade kude- ja elupaikadele.
KMH töögruppi kuulub uuringu ja
sisueksperdina:
kalastiku ekspert.
Linnustik Lindudele avaldavad olulist mõju nii
tuulepargi rajamisel tehtavad veealused
(vundamentide rajamine) kui ka veepealsed
(tuulikute püstitamine) ehitustööd ning
ehitusdetailide ja -materjalide transport.
Oluliselt on häiritud meres peatuvad
(toituvad, puhkavad) veelinnud.
Elektrienergiat tootev tuulepark on antud
asukohas linnustikule takistuseks lennu- ja
rändeteedel. Töötavad tuulikud võivad
põhjustada kokkupõrkeohtu, mis toob
lindudele kaasa vigastusi või halvimal juhul
hukkumise. Tuulepargi ala võib olla
tundlikumatele linnuliikidele häiriva ja
eemale peletava mõjuga. Eeldatavalt on
lisaks tehnilistele lahendustele elektrienergia
tootmiseks TT tuulepargis lindudele
avalduva mõju minimeerimiseks
võimalikud ka mõned ajalised või
tehnoloogilised piirangud.
Linnustikku on käsitletud peatükis 4.3.2
Põhjalikumad tuulepargiala linde
käsitlevad andmed puuduvad. vajalikud
andmed saadakse KMH protsessis.
KMH programmi koostamisel kasutada
olnud teabe alusel peab merelindude
mõjuala ulatuma 16 km ümber
tuulepargiala.
Tehakse:
Uuring 9 Lindude uuring
Selgitatakse ja analüüsitakse
kavandatud tegevuse mõjusid
linnustikule ning esitatakse
leevendavaid meetmeid. Käsitletakse
tuulepargi piirkonnas lindude rändeid,
peatus-, puhke- ja toitumisalasid.
Ühtlasi teostatakse tuulepargi alal
peatuvate merelindude seire.
KMH töögruppi kuulub uuringu ja
sisueksperdina: linnustiku ekspert.
68
Linnud
EMP-2021-s on toodud, et tuuleparke
rajades on võimalik rakendada lindudele
avalduva mõju minimeerimiseks tehnilisi
lahendusi nagu nt tuulikute paigutus, suurus,
arv, tuulikulabade kõrgus merepinnast jne.
Hülged EMP-2021-s on toodud, et Liivi lahel
esitatud Tuuletraali hoonestusloa taotlus
põhjustab hüljestele suurema
häiringupotentsiaaliga, kuna asub otse
viigerhüljeste rändeteel.
Meretuuleparkide mõju hüljestele on oluline
eelkõige ehitusfaasis ja seda olenevalt
tuulikute kinnitamise viisile ning sellega
kaasnevale veealusele mürale ning
lenduvale hõljumile, mis võib
ehitusperioodil muuta tuulepargi alal
hüljeste elutingimused ebasoodsaks. Samuti
on oluline tuuleparkide planeerimisel
vaadata seda kontekstis veealuse müra ja
laevaliikluse, seal hulgas talvise jää
lõhkumise võimalike häiringutega.
Viigrite poegimisedukus sõltub
jäätingimustest. Kuna tuulepark mõjutab ka
jääolusid (sh võimalik jäätriiv tuulepargi
alale, kus loomi häirib müra), siis
kajastatakse seda aspekti ka uuringutes.
Hülgeid on käsitletud peatükis 4.3.1
Hülged
Peale EMP-2021 alusuuringus olnud
hüljeste materjalide puuduvad
arendusala kohta põhjalikumad hülgeid
käsitlevad andmed, need saadakse KMH
protsessis.
Tehakse:
Uuring 13 Hüljeste uuring
KMH töögruppi kuulub uuringu ja
sisueksperdina:
hülge ekspert.
Nahkhiired Nahkhiired kasutavad mereala peamiselt
rändeaegseks ülelennuks ja veekeskkonnaga
kokkupuudet ei ole. Nahkhiiri võivad
mõjutada tegevused, kus katkestatakse
nahkhiirte lennukoridore ja rändeteid,
mistõttu tõuseb ka nahkhiirte hukkumisoht.
EMP-2021-s on järeldatud, et oluline on
tuulikuparkidest vabaks jätta nahkhiirte
peamised rändesuunad (kokkupõrkeohu
leevendamiseks) või vajadusel ette näha
vastavad leevendavad meetmed. Näiteks
tuuliku rootori kiiruse piiramine kuni
peatumiseni (rände ajal); ultraheli peletite
paigaldamine tuulikutele, mis juhivad
võimalikke piirkonda sattuvaid nahkhiiri
tuulepargist eemale vms.
Nahkhiiri on käsitletud peatükis 4.3.3
Nahkhiired
Tuulepargiala ja selle lähiala käsitlevad
otsesed andmed puuduvad, need
saadakse KMH käigus.
Tehakse:
Uuring 10 Nahkhiirte
uuring
KMH töögruppi kuulub uuringu ja
sisueksperdina:
nahkhiirte ekspert
Natura 2000
võrgustiku alad
Natura 2000 võrgustiku alasid on käsitletud
peatükis 5. Natura eelhindamine
KMH aruande koosseisus viiakse läbi
täiendav Natura eelhindamine. Kui
tegevus võib eeldatavalt oluliselt
mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala,
69
Tuuletraali ca 9.5 km x 9.5 km tuulikute ala
asub ligikaudselt 2 mõttelise joone
ristumiskohas: Abruka-Kihnu ning Virtsu-
Ruhnu. Natura alad asuvad seega kõikides
ilmakaartes peale lõunakaare, ca 20-25 km
kaugusel tuulepargi lähemast servast.
Kavandatav kaabel läbiks Väinamere
loodus- ja linnuala ca 5 km pikkuselt meres
ja ühe alternatiivina ca 2.5 km pikkuselt piki
vana Virtsu raudteetammi (teine alternatiiv
kasutaks õhuliini koridori).
Kaabliühenduste rajamisel Natura
võrgustiku alale võivad teatud juhtudel
esineda ka ajutised/kaudsed mõjud, nt
ehitusaegsed ajutise iseloomuga mõjud
võrgustiku ala kaitseeesmärkidele (meres
heljum, ehitusaegsed müra häiringud jm).
Tegemist on võrgustiku alale ajutise ja
ebaolulise mõjuga ning kaitse-eesmärgiks
olevate liikide elupaiga tingimused ei
muutu.
Tähelepanu pööratakse järgmistele Natura
2000 võrgustiku aladele:
• Väinamere loodusala
• Väinamere linnuala
• Pärnu lahe linnuala
• Kura kurgu linnuala
• Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala
• Kahtla-Kübassaare linnuala
siis jätkatakse asjakohase hindamisega.
Hindamisel kasutatakse kõiki käesoleva
KMH raames läbiviidavaid uuringuid:
6.2.2 KMH-s tehtavad
uuringud
KMH töögruppi kuulub uuringu ja
sisueksperdina:
Natura ekspert
HELCOM
ohustatud liikide ja
biotoopide
esinemine Liivi
lahes
HELCOM nõudeid on käsitletud peatükis
4.3.5 HELCOM-i ohustatud liigid ja
biotoobid Liivi lahes
Liigid, millega arvestatakse:
tavaline harjaslabalane (Monoporeia
affinis)
küürakas harjaslabalane
(Pontoporeia femorata)
---
rohukoskel (Mergus serrator)
tõmmukajakas (Larus fuscus)
väiketiir (Sterna albifrons)
räusktiir (Sterna caspia)
---
merisutt (Petromyzon marinus)
euroopa angerjas (Anguilla
anguilla)
vinträim (Alosa fallax)
hink (Gobitis taenia)
lõhe (Salmo salar)
siig (perekond) (Coregonus sp.)
tursk (Gadus morhua)
euroopa süsikas (Pollachius
pollachius)
võldas (Cottus gobio)
KMH aruande koostamise käigus
hinnatakse kavandatava tegevuse mõju
HELCOM ohustatud liikide ja
biotoopide esinemisele Liivi lahes.
Hindamisel kasutatakse kõiki käesoleva
KMH raames läbiviidavaid uuringuid:
6.2.2 KMH-s tehtavad
uuringud
KMH töögruppi kuulub uuringu ja
sisueksperdina:
HELCOM ekspert
70
suttlimusk (Lumpenus
lampretaeformis)
---
viigerhüljes (Phoca hispida botnica)
pringel (Phocoena phocoena)
ning biotoobid:
avamere (sügavad) veed allpool
halokliini
meriheina madalikud
makrofüütide madalikud
jõesuudmed
rannikubasseinid
Kaitsealad ja
kaitsealused liigid
TT tuulepargile lähim hoiuala on TT
tuulepargist ca 22 km kaugusele itta jääv
Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286).
Tuulepargialal kaitsealad puuduvad.
Kaitsealustest liikidest võib
tuulepargialal ja selle lähialal kohata
viiger- ja hallhüljest. Mõju
kaitsealustele liikidele võib avalduda
lindude rändes.
Müra, infraheli,
vibratsioon ja
madalsageduslik
müra
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 järgi on
välisõhus leviv müra inimtegevusest
põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu
või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või
liikuvad allikad. Veealust müra seadus ei
reguleeri.
Ehitus- ja käiduaegsete mõjude
leevendamise üheks oluliseks tingimuseks
on, et mürarikkad tegevused (nt
tuulikuvundamentide paigutamine,
mürarikkad hooldus- ja remonttööd) ei
toimuks kalade kudeajal ja -piirkonnas, mil
piiratud alale on kogunenud palju kalu või
hülgeid.
TT tuulepargi rajamise ja kasutuse (sh
hooldustegevus) aegset müra, infraheli,
vibratsiooni ja madalsageduslikku müra,
sh mõju kaladele, käsitleb:
Uuring 14 Välisõhu müra
uuring
Uuring 15 Veealuse müra
uuring
KMH töögruppi kuulub uuringu ja
sisueksperdina:
müra, vibratsiooni uuringute ekspert.
Vee kvaliteet Oluline mõju vee kvaliteedile ilmneb
tuulikutele vundamentide rajamisel, kui
paiskub veesambasse suurtes kogustes
heljumit, milles võib lisaks leiduda ka
ohtlikke aineid.
Vee kvaliteeti on käsitletud peatükis 4.1.5
Vee kvaliteet
EMP-2021 MH aruandes on toodud, et mõju
veekvaliteedile on tuulepargi ja kaablitrassi
rajamise faasis negatiivne, kuid väheoluline,
sest mõju on lühiajaline ja lokaalne ning
võrreldes loodusliku muutlikkusega ja
muude inimtegevuse mõjudega väike. .
Tehakse:
Uuring 4 Lainetuse,
hoovuste ja heljumi
mõõtmine ja
modelleerimine
Uuring 6 Logistika, ehitus-
ja hooldusaegsete tööde
korralduse kontseptsiooni
uuring
Uuring 24 Renoveerimise- ja eemaldamise uuring
KMH töögruppi kuulub uuringu ja
sisueksperdina vee kvaliteedi ja heljumi
ekspert.
Välisõhk Tuulikute kasutusel välisõhku mõjustab
hooldustööde tegemistel hooldussadamast
tuulepargialale liikuvad laevad ja talvel
tuulepargi sees ja tuulepargi ümber
jäätõrjega seotud tegevused.
Ei hinnata, kuna mõju ei eeldata.
71
Eeldades, et kõik need tegevused toimuvad
vastavalt seadustega kehtestatud nõuetele,
korras tehnika ja mehhanismidega, mingeid
õhusaaste probleeme ei ole. Õhusaaste
probleemid võivad tekkida avarii või selle
ohu olukorras, siis tuleb koheselt tegutseda
vastavalt ohuolukorra lahendamise plaanile. Ka H2O-elektrolüüserite (reaktsioonil
eraldub O2 ja H2) või H2-kütuseelementide
töö (eraldub vesi) ei mõjuta välisõhku.
Tuul, lainetus ja
hoovused
Tuulikute vundamendid, kui vees asuvad
takistused mõjutavad otseselt lainetust,
hoovusi ja segunemist vahetult nende
ümbruses. Olenevalt nt tuulikute
paiknemisest ja tuulepargi suurusest võivad
need mõjud ulatuda ka teatud kaugusele
tuulepargi aladest.
Tuulikud mõjutavad ka tuuletingimusi
tuulikute vahetuses läheduses ja teatud
vahemaa taha allatuult, mis omakorda
põhjustavad muutusi lainetuse, hoovuste ja
segunemise tingimustes tuulikutest allatuult.
Läheduses puuduvad ka surfirannad, mille
sõidutingimused oleksid turbulentsete tuulte
poolt rikutud. Iga-aastasest Muhu väina
regatist osavõtjate jaoks pakuks läbisõit
turbulentsest tuulepargialast ekstraelamuse.
Tuuled, ptk:
4.1.1 Tuul
Lainetus ja hoovused, ptk:
4.1.2 Lainetus ja hoovused
EMP-2021-s on toodud, et tuulikute mõju
vee voolule ja hoovustele on seniste
uurimuste põhjal peetud väheoluliseks ja
lokaalseks.
Tehakse:
Uuring 3 Tuuletingimuste
uuring
Määratakse tuuleparameetrid, mis
puhuvad projekti alal. Uuringu
tulemuste alusel on võimalik
modelleerida lainetust ja hoovusi.
Lisaks sõltub tuule tugevusest
jääväljade liikumise kiirus (jõud tuuliku
vundamentidele) ja tuule poolt
avaldatav jõud tuulikule.
Tehakse:
Uuring 4 Lainetuse,
hoovuste ja heljumi
mõõtmine ja
modelleerimine
Uuring baseerub mere põhja
batümeetria ja tuuletingimuste uuringul.
Modelleeritakse lainetingimused
kõikidest suundadest. Hinnatakse
tuuliku vundamentide mõju lainetusele
hoovustele ja settetranspordile.
Teostatakse arvutus ehitusaegse heljumi
leviku mõjuulatuse kohta.
KMH töögruppi kuulub uuringu ja
sisueksperdina vee kvaliteedi ja heljumi
ekspert.
Rahvusvaheliselt tunnustatud
tuuleuuringute firma valitakse
hankemenetlusega.
Jääolud ja -riskid Liivi lahe avaosas on oluliseks merelisi
tegevusi takistavaks teguriks triivjää ja
sellest põhjustatud potentsiaalsed kahjud
avamere ja rannikurajatistele.
Jääolusid ja -riske on käsitletud peatükis
4.1.3 Jääolud ja jääriski hinnang
Erinevate asjaolude – tuule ja hoovuse
kiirus, jää ruumilise jaotuse, jää eri liikide
Tehakse:
Uuring 5 Jääolude
täpsustav uuring
Uuringus hinnatakse jääkihi paksust,
tugevust, esinemist, rüsijää
tekkevõimalust, triivjääga kaasnevaid
jõude. Analüüsitakse erinevate
vundamenditüüpide sobivust tuuleparki.
72
jne kokkulangemisel võib triivjää
põhjustada olulisi kahjustusi avamere
rajatistele ja raskendada laevade
navigatsiooni.
KMH töögruppi kuulub uuringu ja
sisueksperdina:
jäämõjude ekspert.
Kumulatiivsed
mõjud
Mitme võimaliku lähestikuse
meretuulepargi arendusega ning intensiivse
veeliiklusega samas piirkonnas võib tekkida
oht veeliiklusele
EMP-2021-s on toodud, et üheks
olulisemaks mõjude koondumiskohtadeks
on tuuleenergeetika ala nr 1 Liivi lahes.
Põhjuseks on see, et Liivi ja Riia lahtede
piirkondades on tuuleenergeetika alasid
planeeritud ka Pärnu mereala planeeringu
ning Läti mereala planeeringuga. Lisaks on
esitatud hoonestusloa taotlused Liivi lahe
tuulepargi ja Tuuletraali tuulepargi
rajamiseks.
Üheks suurimaks ohuks on kindlasti
linnustikule kui ka teistele liikidele ning
mereelupaikadele ja sealsele elustikule
üheaegne suurte tuuleparkide ehitustegevus.
Eelkõige võivad mõjud kuhjuda Liivi lahes,
kuhu mereala planeering näeb ette
tuuleenergeetika ala nr 1 ning Eesti ja Läti
riigid kavandavad ELWIND arendusala.
Tuuleparkide koosmõju on käsitletud
peatükis
4.2.4 Meretuuleparkide kumulatiivne
mõju Liivi lahes
4.2.5 Suure väina püsiühendus ning
võimalikud TT/ELERING-i juhtmete
kumulatiivsed mõjud
Tehakse uuring ja hinnatakse mitme
lähestikuse meretuulepargi mõju
veeliikluse ohutusele.
Tehakse :
Uuring 6 Logistika, ehitus-
ja hooldusaegsete tööde
korralduse kontseptsiooni
uuring
Uuring 16 Võimalike
kumulatiivsete mõjude
uuring linnustikule,
kalastikule, hüljestele ja
nahkhiirtele ning
veeliiklusele
KMH töögruppi kuulub kumulatiivsete
ja sotsiaalmajanduslike mõjude ekspert
Kliimamuutustega
kohanemine
Tormituuli ja üldist tuulerežiimi muutust
peetakse Euroopas üheks suurimaks
probleemiks. Ekstreemsed tuulekiirused
kujutavad ohtu inimestele, mere- ja
lennuliiklusele, transpordile ning
infrastruktuurile.
Talvel võivad tormituuled põhjustada
ohtlikku triivjää liikumist, mis võib
põhjustada olulist ohtu tuulikupargile.
Läänemere jääga kaetus langeb oluliselt
aastaks 2040, mil Soome lahe rannikualad,
Väinameri ja Liivi laht on endiselt jääs, kuid
jää paksus on kahanenud kaks kuni kolm
korda.
Kliimamuutustega kohanemist on käsitletud
peatükis
KMH aruande koostamise käigus
hinnatakse kavandatava tegevuse mõju
kliimamuutustele ja kliimamuutustest
tingitud mõjusid kavandatavale
tegevusele, arvestades Eesti tuleviku
kliimastsenaariume aastani 2100. Hindamisel kasutatakse kõiki käesoleva
KMH raames läbiviidavaid uuringuid:
6.2.2 KMH-s tehtavad
uuringud
73
4.1.4 Kliimamuutustega kohanemine
Positiivne on see, et kasvav aasta keskmine
tuulekiirus võimaldab kodumaisest
tuuleenergia ressursist rohkem tulu saada.
Piiriülene
keskkonnamõju
VV korralduses nr 313 on toodud, et kuna
taotleja kaalub meretuulepargi liitumise
küsimuses koostöövõimalusi ka võimaliku
täiendava Eesti-Läti vahelise
elektriühendusega, võib kaasneda
kavandatava tegevusega oluline piiriülene
keskkonnamõju.
Vastavalt KeHJS § 30 lõikele 3
Keskkonnaministeerium teavitas koostöös
TTJA-ga 7.02.2020 kahest Liivi lahe
meretuulepargi projekti (Tuuletraal OÜ ning
Eesti Energia AS) KMH-dest naaberriike
(Rootsi, Soome, Läti, Leedu).
Riikide tagasisidet on käsitletud peatükis
4.2.3 Piiriülene keskkonnamõju
LÄTI seisukohad, vt terviklikult ka 9.
KMH programmi eelnõu
(2020=v1) koostamisse
kaasamise ülevaade
1. Navigation safety and possible
impacts on the navigation areas and
navigation regime, impact on accessibility
of Latvian ports and the reserved navigation
areas in the Maritime Spatial Plan of the
Republic of Latvia.
2. Possible changes in navigation
regime and restrictions on navigation
during the operation of facilities and in the
event of an accident.
3. Intended security and protection
areas, planned/potential facility service
sites, fuel and other facility supply and
resource delivery routes.
4. The danger area in the event of
accident, possible accident scenarios, their
course and planned countermeasures in the
case of human search and rescue
operations.
5. Possible impact on the dynamics of
sediment flow and the regime of current
flow.
6. Possible impacts on underwater
habitats, birds and marine fauna.
7. Possible impact on the protected
territories of European significance (Natura
2000) – „Randu plavas“ and the marine
territory „Ainaži-Salacgrīva“.
8. Possible growth of the population of
seagrass (increase in nutrient base due to
Tuuletraal enam ise ei kavada Läti
kaablit, kuna sellega professionaalselt
tegelevad Eesti ja Läti Põhivõrgud.
EESTI mereala planeeringus on toodud,
et otsest piiriülest mõju planeeringuga
ei kaasne. Samas kui kavandatavad
tuulepargialad soovitakse tulevikus
kaabli abil ühendada välismaaga (Läti,
Soome või Rootsi), võib see tegevus
kaasa tuua piiriülese mõju esinemise.
Nagu näha vasakpoolses tulbas on
LÄTI soov, et pöörata tähelepanu
paljudele olulistele asjaoludele (LÄTI
punktid 7 ja 8 ei kohaldu), selleks
tehakse:
Uuring 26 Piiriüleste
mõjude kaardistamise
uuring
Töös osalevad kõik KMH töögruppi
liikmed vastavalt vajadusele ning
kaasatakse LÄTI eksperte.
74
the infrastructure for aquaculture).
9. Cumulative impacts of both
projects.
Sotsiaal-
majanduslikud
mõjud :
inimese tervis,
heaolu ja vara;
tööhõive;
Eesti, KOV ja
kogukondade
areng;
turism ja
rekreatsioon.
Tegemist on väga oluliste tegurite/mõjude
kompleksiga.
EMP-2021-s leitakse, et piirkondlikult on
Eestis enim potentsiaali tuuleenergeetika
arendamiseks avameretuuleparkides.
Meretuuleenergeetikal on laiem positiivne ja
pikaajaline mõju. Tuuleparkide
kavandamisel on oluline mõju riiklike
taastuvenergeetika eesmärkide
saavutamisele ja süsinikneutraalse
majanduse suunale.
Tuuleenergeetikal on oluline roll
majandusliku ja sotsiaalse innovatsiooni
loomises ja edasikandmises ning täiendava
tööhõive võimaluste loomises.
Võimalikud negatiivseid mõjusid on nt
veeliiklusele, loodusturismile, vähenevate
kalavarude ja kalapüügivõimaluste tõttu
kalandusele jmt.
Tehakse:
Uuring 6 Logistika, ehitus-
ja hooldusaegsete tööde
korralduse kontseptsiooni
uuring
Uuringus hinnatakse väikesadamate,
süvasadamate jt. kasutamise võimalust
Eestis ja Lätis. Leitakse sadamad, mille
kaudu ehitamine või hooldamine on
väiksema keskkonnamõjuga.
Uuring 17 Sotsiaalsete,
majanduslike ja
kultuuriliste mõjude uuring
Uuringus käsitletakse kavandatud
tegevuse mõju kohalikele
omavalitsustele ja
rannikukogukondadele. Uuringus
antakse hinnang arendustegevuse
positiivsest ja/või negatiivsest mõjust
tööhõivele, veeliiklusele, loodus- ja
kultuuriturismile, rekreatsioonile ja
rannapiirkonna kinnisvarale, võimalike
vähenevate kalavarude ja
kalapüügivõimaluste tõttu kalandusele
jmt. Uuringu täiendavaks sisendiks
võtab arendaja „lisakompensatsiooni
mehhanismi“ rakendamise käigus
tekkivad kontaktid isikute ja
organisatsioonidega. Vt ka 2.1
Arendaja eesmärgid
KMH töögruppi kuuluvad uuringu ja
sisuekspertidena:
kumulatiivsete ja sotsiaalmajanduslike
mõjude (visuaalne, logistiline mõju,
energeetilised ja tasuvusarvutused ja
hinnangud ning analüüsid) ekspert
ja kultuuriliste mõjude ekspert.
Visuaalne mõju EMP-2021 on toodud, et visuaalse mõju
minimeerimiseks tuleb tuulikud koondada
võimalikult kompaktsetesse gruppidesse
arvestades tuulikute tehnoloogilistest
lahendustest tulenevaid vajadusi (nt
arvestada hajutatusega, et tuulikud saaksid
toota maksimaalselt energiat ja oleksid
võimalikult pikaealised). Silmapiir peab
olema liigendatud, st mitte kaetud lausaliselt
tuulikupargiga.
Palja silmaga on nähtavuse piiriks 35 km.
Tehakse:
Uuring 18 Visuaalne uuring
Uuring teostatakse koostöös Ruhnu,
Kihnu, Saaremaa, Muhu, Lääneranna,
Pärnu (Tõstamaa osavald), Lääneranna
ja Häädemeeste omavalitsusega.
KMH töögruppi kuulub uuringu ja
sisueksperdina:
kumulatiivsete ja sotsiaalmajanduslike
mõjude (visuaalne, logistiline mõju,
75
150 m kõrgusel asuvat tuuliku gondlit on
binokliga võimalik eristada ca 50 km
kauguselt. 300 m kõrgusel olevat tuuliku
laba tippu on võimalik väga hea nähtavuse
korral binokliga eristada ca 70 km
kauguselt.
energeetilised ja tasuvusarvutused ja
hinnangud ning analüüsid) ekspert
ning vajadusel kaasatakse
maastikuarhitekt
Veealune
kultuuripärand
Vastavalt MuKS § 32 lg 2 tehakse sisevetes,
territoriaalmeres, piiriveekogus või
majandusvööndis enne ehitamist, sealhulgas
rajatise ja seadmestiku paigaldamist või
veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada
võiva muu tegevuse kavandamist uuring.
Meretuulepargi rajamine on tegevus, mis
ohustab veealust kultuuripärandit, sh
arheoloogiapärandit. Allveearheoloogiline
uuring tuleb teha KMH käigus (MuKS § 31
lg 3, § 46 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse määrus
nr 25, vastu võetud 5.05.2019). Enne
uuringu läbi viimist peab pädev isik esitama
Muinsuskaitseametile uuringukava ja
uuringuteatise, pärast uuringu läbi viimist
uuringuaruande (MuKS § 46-48).
Tehakse:
Uuring 25
Allveearheoloogiline uuring
Uuringus selgitatakse võimalikku mõju
veealusele kultuuripärandile ja
süstematiseeritakse varasemad
Transpordiameti, Mereväe ja
Muinsuskaitseameti uuringud nende
arvestamiseks tehtavas uuringus.
Allveearheoloogiline uuring tuleb läbi
viia ettevõtte poolt, kus töötab vastava
ala pädevustunnistusega
isik ning kes on esitanud muinsus-kaitse
valdkonnas tegutsemise kohta
majandustegevusteate (MuKS § 68-69).
KMH töögruppi kuulub uuringu ja
sisueksperdina veealuse kultuuripärandi
ekspert.
Majanduslikkus:
energiatootmise
tasuvus ja
elektrienergia
kvaliteet.
Taastuvenergia arendamine minimeerib
energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab
energiajulgeolekut ning tõstab
majanduse konkurentsivõimet.
„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“
seab eesmärgiks taastuvate energiaallikate
järk-järgult suureneva kasutuselevõtu
lõpptarbimise kõigis sektorites.
Seega meretuulepargis elektritootmine
taastuvenergia baasil loob eeldused
fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate
kasvuhoonegaaside vähendamiseks.
Tehakse:
Uuring 19 Elektriülekande
uuring
Uuring 22 Elektrienergia
kvaliteedi uuring
Uuring 23 Vesiniku
elektrolüütilise tootmise,
salvestamise ja
kütuseelement-
elektrijaamas elektriks
tagasikonversiooni uuring
Analüüsitakse ka võimalikest uutest
konverterjaamadest lähtuvaid
kvaliteeditegureid. Analüüsitakse
rohelise vesinikuga 25%-se juhitava
võimsuse tasuvusstsenaariume.
Vesiniku tootmine,
salvestamine ja
kasutamine
Meretuuleparkide juures on oluline tagada
maksimaalne tootlikkus. Seda võimaldab,
kui tuuleenergiast toodetud taastuv-
elektrienergia ülejääv võimsus salvestatakse
näiteks rohelise vesiniku tootmisse. Paljud
riigid kaaluvad ning juba teevad
pilootprojekte rohelise vesiniku tootmiseks
meretuuleparkide juures
(Keskkonnaministeeriumi 27.03.2020 nr 7-
12/20/12-4 kirjast TTJA-le).
Tehakse:
Uuring 23 Vesiniku
elektrolüütilise tootmise,
salvestamise ja
kütuseelement-
elektrijaamas elektriks
tagasikonversiooni uuring
Uuringuga valitakse sobivad
tehnoloogiad. Elektrolüüsiks ca 50% ja
kütuseelementidele ca 25% tuulepargi
koguvõimsusest. Lähimaks eesmärgiks
on tuuleelektrijaama võimsuse juhitavus
76
tasemel 25% koguvõimsusest
Veealused
lõhkekehad ja
muud ohtlikud
objektid
Tuulepargi tuulikute vundamendi ala
ettevalmistamisel, vundamentide ja
merekaabli paigaldamistööde käigus
kujutavad kõikvõimalikud veealused
lõhkekehad ja ohtlikud objektid olulist ohtu
inimeste elule ja kasutatavatele seadmetele.
Enne ohu likvideerimist ei tohi teha mitte
mingeid veealuseid töid.
Tehakse:
Uuring 1 Batümeetria
uuring
Uuringus selgitatakse välja tuulepargi ja
kaabli koridoride alal lõhkekehade
olemasolu või nende puudumine.
Mereseireradarid EMP-2021-s on toodud, et tuulikud ei tohi
põhjustada riigikaitseliste õhu- ja
mereseiresüsteemide töövõime vähenemist,
vajadusel tuleb välja töötada ja rakendada
kompensatsioonimehhanisme.
Tehakse:
Uuring 8 Hinnang
tuulepargi tuulikute mõjust
mereseire- ja ESTER
sidesüsteemidele
Uuringus käsitletakse tuulepargist
avalduvaid mõjusid mereseireradaritele
ja ESTER sidesüsteemidele koostöös
Siseministeeriumi, Politsei ja
Piirivalveametiga. Mereseireradarite
mere-raadioside töövõime tagamiseks ja
riigipiiri kaitseks tehakse koostööd
Politsei- ja Piirivalveametiga.
Uuring 20 Riigikaitse
terviklahenduste ja
kompensatsioonimehhanis
mide uuring
Uuringu läbiviimisel tehakse koostööd
Kaitseministeeriumiga.
Navigatsioon Tuulikute paigutuse täpsustumisel
järgmistes tuulepargi arendamise etappides
tuleb kavandada ka tuulepargi
navigatsioonimärgistus ning kooskõlastada
see Transpordiametiga.
Navigatsioonimärgistus on üks, kuid mitte
tingimata ainus navigatsiooniriskide
leevendusmeede. Samuti ei ole
navigatsioonimärkide halb nähtavus ainuke
navigatsioonirisk. Ka tuulikute
lennuohutustuled võivad eksitada
laevaliiklust.
Peatükis
2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus
on näidatud laevateed võimalikesse
ehitusaegsetesse tugisadamatesse. Samuti on
näidatud TT tuulepargi ühe eeldatava
hooldussadama (Kõiguste väikesadam)
laevatee. Nagu joonistelt näha, ei asu TT
tuulepark laevateedel.
Tuulepargi märgistamisel laevaliikluse jaoks
tuleb lähtuda IALA (International
Transpordiametiga tehakse tuulepargi
rajamisel ja kasutamisel koostööd ohutu
veeliikluse tagamiseks tuulepargis ja
tuuleparki ümbritsevas meres.
Tehakse:
Uuring 7 Hinnang
tuulikute mõjust
navigatsioonimärkide või -
tulede (sh tuletornid ja
sihid) eristamisele
veeliiklejate poolt ja
laevaliiklusele
Analüüsitakse kõiki võimalikke
navigatsiooniriske ja
leevendusmeetmeid.
Hinnatakse ja pakutakse välja
veeliiklejatele paremini märgatavaid
navigatsioonimärkide ja -tulede
lahendusi.
77
Association of Marine Aids to Navigation
and Lighthouse Authorities) juhendist
„Recommendation O-139 on The Marking
of Man-Made Offshore Structures
(Transpordiameti (Veeteede Ameti)
27.03.2020 nr 6-3-1/608 kirjast TTJA-le).
Lennuliinid Joonisel Joonis 12 Tuulepargi
asendiskeem, kogu regioon
on Ruhnust näidatud visuaallennuliinid
Kuressaarde ja Kihnu saarele.
Allpool on toodud väljavõte Eesti Energiale
saadetud kirjast:
(Transpordiameti (Lennuameti) 17.03.2020
nr 4.6-8/20/1006-2 kiri Liivi lahe
meretuulepargi mõju lennuühendusele
Ruhnu saarega TTJA-le).
Ruhnust põhjakaarde planeeritav tuulepark
võib tekitada turbulentsust, samuti udu,
millega kaasneb nähtavuse halvenemine ja
õhusõidukite jäätumine talvel. Praegu
toimuvad Ruhnu lennud üksnes
visuaaltingimustes, väljaspool jäätumist
ning miinimumlennukõrgusel (150 meetrit
maa- või merepinnast). Tuulikute tekitatava
udu kandumisel lennumarsruudile nähtavus
ja lennutingimused halvenevad ning lennuk
peab ohutuse tagamiseks pöörduma tagasi
lähtelennuväljale. Ka püütakse lennul
vältida sajualasid, mistõttu tuleb ette
lennutrajektoorist kõrvalekaldumisi, mis
muutuksid tuulikute vahel lendamisel
ohtlikuks. Viimane asjaolu muudab kasutuks
ka takistustevaba lennukoridori loomise.
Eelnevast lähtudes leiab Lennuamet, et
Ruhnu saarest põhjakaares paiknevate kuni
300 meetri kõrguste tuulikutega pole
võimalik tagada stabiilset ja ohutut
lennuühendust Ruhnu saare, Kuressaare ja
Pärnu vahel praegustel tingimustel. Üheks
võimalikuks lahenduseks on luua Ruhnu
lennuväljale instrumentaallähenemise
võimekus (Kuressaare lennuväljal on see
juba olemas, Pärnu lennuväljal saab
rekonstrueerimise järel olema) ning tuua
liinile vastava võimekusega õhusõiduk
Lennuliinide navigatsioonisüsteemide
häiringute vältimiseks tehakse koostööd
Transpordiametiga.
Tehakse
Uuring 21 Õhuliikluse
häiringute vältimise uuring
Likvideerimine Turbiini elueaks on kavandatud 25 - 30
aastat, vundamendi ja masti elueaks 50
aastat.
Tuulikute vundamentide likvideerimisega
kaasneb oluline mõju nagu rajamisegi
käigus, kui tööde käigus toimub merepõhjas
rohke heljumiteke. Tekkinud heljumi leviku
ulatuse vähendamiseks on vajalikud heljumi
Tuulikute eeldatava asendamise – iga 25
aastat – ja vundamentide lammutamise
ning kaabelduse eemaldamise – peale
50 või 100 aastat - mõjude prognoos.
(ptk 6.2.2 uuring nr 23).
Tehakse:
Uuring 4 Lainetuse,
78
levikut vähendavad meetmed. Meetmed on
samad kui rajamisel. Võimalik, et 50 või
100 aasta jooksul on tehnoloogiliselt ja
logistiliselt väljatöötatud paremini toimivad
heljumi levikut minimeerivad meetmed.
hoovuste ja heljumi
mõõtmine ja
modelleerimine
Uuring 24 Renoveerimise-
ja eemaldamise uuring
KMH aruandes tuuakse välja tuulepargi rajamisest ning kasutamisest avalduda võivad negatiivsed mõjud ja
riskid (sh ohutusküsimused), nende vältimise ja leevendamise meetmed (vajadusel esitatakse
seireprogrammid, mis sisaldab informatsiooni seirepunktide asukoha ja seire sageduse ning andmete
kättesaadavuse kohta).
5. Natura eelhindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud
lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada
üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on
moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.
Kavandatakse meretuuleparki Liivi lahe põhjaosas ca 90 km2 ruudukujulises akvatooriumis, 25 km Kihnu
saarest läänes. Tuulepargi elektriline ühendamine toimub, kas ELERING tehissaarele, vastavalt EMP-2021
või maakaabliga Virtsu kaudu maabumisega Lihulasse 330 kV alajaamalähedale. Kavandatav maakaabel
läbiks loodus- ja linnuala ca 5 km pikkuselt meres ja ühe alternatiivina ca 2.5 km pikkuselt piki vana Virtsu
raudteetammi (kõrgepingeliinide koridori kasutamise korral jäetakse endise raudtee tammi variant ära).
EMP-2021 MH aruande peatükis 4.3 Natura 2000 hindamine on toodud, et (kursiivis osa, lihtsustustega):
(st tuuleenergeetika arendusalalt nr 1) Virtsu kulgev kaablikoridor läbib Väinamere loodusala meres ca 5
km pikkusel lõigul ning lisaks väikeses ulatuses ka maismaad (laiud, rannik). Teadaolevalt asub piirkonnas
viigerhülge Väinamere ja Liivi lahe vaheline rändekoridor. Hallhülge jaoks olulisi alasid (nt lesilad)
piirkonda ei jää, kuid tegemist on väga ulatuslikel aladel liikuva liigiga ja seetõttu liigi isendeid piirkonda
kindlasti ka satub. Teadaoleva info … valguses ei kaasne merekaablite rajamise ega olemasoluga
mereimetajatele olulist mõju ning (st merealaplaneeringu) strateegilise planeerimise etapis puudub vajadus
leevendavaid meetmeid kavandada.
Kavandatud kaablikoridor läbib loodusalal merelistest elupaikadest karide elupaigatüüpi ning lisaks läbib
maismaa osas mitmeid rannikuga seotud elupaiku (sh esmatähtsaid elupaigatüüpe mille osas ei saa
ebasoodsa mõju (nt pindala vähenemine) esinemist välistada.
(st Alternatiivse) kaabli asukohas välditakse täielikult nii maismaa ja rannikuelupaikade läbimist kui ka
merelistest elupaikadest karide läbimist ja seega välditakse nende elupaikade kahjustamist. (st
Alternatiivne) kaablikoridor läbib osaliselt liivamadalate elupaika. Tulenevalt liivamadalate elupaiga
iseloomust (pehmed setted) on võimalik tehniliste lahenduste jm ära hoitav kaabli paigaldamise ja
toimimisega kaasnev püsiv ja pöördumatu ebasoodne mõju elupaigale. Pehmetesse setetesse süvistatava
kaabli koridoris saab elupaik hiljem taastuda.
EMP-2021 MH aruandes hinnatud Tuuletraalile sobiv kaablitrass „lõpetatakse“ ca 700 m maabumispunktist
maismaa suunas. Kuna Tuuletraali kaabel/torujuhe kulgeb ühe alternatiivina edasi mööda vana
raudteetammi (Tammi tee), siis ca 2.7 km pikkuse Väinamere linnuala läbiva lõigu lähedusse jääb
hallpearähn (Picus canus) leiukoht. Endise raudtee tammi lõik külgneb: liivased ja mudased pagurannad
(1140) ja laiad madalad lahed (1160) elupaigatüüpidega Kaablikoridor läbib: veealused liivamadalad (1110)
elupaigatüüpi.
Kavandatu täpsem kirjeldus, vt ptk 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja reaalsete
alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus
79
Kuna KMH protsessis lisandub senisele informatsioonile oluliselt rohkem informatsiooni kavandatu mõjude
kohta, siis KMH aruande koosseisus viiakse läbi täiendav Natura eelhindamine. Kui tegevus võib eeldatavalt
oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, siis jätkatakse asjakohase hindamisega. Natura hindamise
juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest.
Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala(de) kaitse-
eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke
saavutada.
Natura hindamise esimeseks etapiks on „Natura eelhindamine“, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse
tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises mahus on vajalik liikuda
„Natura asjakohase hindamise“ etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva
tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed.
Käesoleva KMH programmi etapis viiakse läbi Natura eelhindamine osalises mahus kuna kavandatava
tuulepargi kaabliühenduste asukohad nii merealal kui maismaal veel KMH protsessi käigus täpsustuvad.
KMH programmi staadiumis tuleb välistada Natura eelhindamise tulemusena tegevuse negatiivse
mõju esinemine, et mitte alustada alles KMH aruandes eelhindamise läbiviimist kriitiliste
alade/tegevuste osas.
Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale
Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info;
Keskkonnaregistri andmebaasid jms).
Natura eelhindamise läbiviimisel kasutatakse:
„Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis“
(Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Tellija: Keskkonnaamet)
Euroopa Komisjoni juhend dokument „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi
92/43/EMÜ artikli 6 sätted 8 (2018) ja
Euroopa Komisjoni juhend „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine.
Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“
ajakohastatud versioon (avaldatud 28.09.2021) .
„Wind energy developments and Natura 2000“ (European Union, 2011).
5.1 Kokkuvõte: Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
Vt alljärgnev Tabel 9 Natura eelhindamine
Natura eelhindamise protsessi tulemusena ei saa välistada negatiivse mõju tekkimise võimalust kavandatava
tegevuse mõjupiirkonnas olevatele järgmistele alade:
Kahtla-Kübassaare loodusala
Karuse-Linnuse loodusala
Väikese väina loodusala
Väinamere linnuala
Väinamere loodusala
kui ei rakendata leevendusmeetmeid ja ei teostata seiret ega järelevalvet. Eriti ohtlikud võivad olla
avariiolukordade tekkimised merel, mis võiksid kaasa tuua õli reostusohu.
Merepõhja (või pinnasesse) maetud kaablite / torujuhtme rajamise mõju linnustikule ei ole oluline ning
välistatud on ebasoodne mõju Natura linnuala kaitse-eesmärkidele tööde teostamise läbiviimise aja valiku
leevendava meetme kaudu.
Tuginedes suurenenud alusteadmistele KMH protsessis, viiakse täiendavate leevendusmeetmete ja seire
määramiseks mainitud Natura aladel läbi täiendav Natura eelhindamine.
80
Tabel 9 Natura eelhindamine
Natura ala nimetus / kaitse-eesmärgid
Alade koondvaade:
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse
Mõju prognoosimine
*- Kasutatud allikas: Lainetuse ja
heljumi leviku modelleerimine
Loode-Eesti meretuulepargi KMH
aruande koostamiseks, Taavi
Liblik, Germo Väli, TTÜ
Meresüsteemide Instituut, 2019
Natura eel-
hindamise
tulemused
Allirahu loodusala
Keskkonnaregister RAH0000005
Rahvusvaheline kood EE0040402
Pindala kokku 1970.5 ha
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern
ationally-important-area/8953315
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on karid
(1170) ja väikesaared ning laiud (1620); II lisas
nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on
hallhüljes (Halichoerus grypus);
Projekti osa nr 1
Ca 90 km2 ruudukujuline
tuulepargiala asub ligikaudselt 2
mõttelise joone ristumiskohas:
Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu.
Vahemaa Kihnuni on ca 25 km.
Tuulikute ehitamine, käit ja
eemaldamine häirib häirib linde,
kalu ja hülgeid. Pinnasetööde
mõjuala* on ca 10 km raadiuses
ehitusobjektist (n tuulik).
Projekti osa nr 2
Ca 50 km pikkuselt tuulepargist
Virtsu kulgev merekaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Pinnasetööde mõjuala* on ca 10
km joonobjekti trassi teljest
kummalegi poole.
Projekti osa nr 3
Ca 20 km pikkuselt Virtsust
Lihulasse kulgev maakaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Trassiks kasutatakse
kõrgepingeliinide koridori ja/või
vana raudtee muldkeha. Paigaldus
nii avatud kaevisega kui ka
suundpuurimisega. Mõjuala
lokaalne.
Projekti ükski osa pole Natura ala
kaitsekorraldusega otseselt seotud
ega vajalik.
Käesolev Natura ala ei jää
Projekti ühegi osa mõjualasse.
Ebasoodne
mõju on
välistatud
81
Gretagrundi loodusala
Keskkonnaregister RAH0000674
Rahvusvaheline kood EE0040500
Pindala kokku 14727.7 ha
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern
ationally-important-area/9028190
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on
veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170)
Projekti osa nr 1
Ca 90 km2 ruudukujuline
tuulepargiala asub ligikaudselt 2
mõttelise joone ristumiskohas:
Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu.
Vahemaa Kihnuni on ca 25 km.
Tuulikute ehitamine, käit ja
eemaldamine häirib linde, kalu ja
hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on
ca 10 km raadiuses ehitusobjektist
(n tuulik).
Projekti osa nr 2
Ca 50 km pikkuselt tuulepargist
Virtsu kulgev merekaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Pinnasetööde mõjuala* on ca 10
km joonobjekti trassi teljest
kummalegi poole.
Projekti osa nr 3
Ca 20 km pikkuselt Virtsust
Lihulasse kulgev maakaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Trassiks kasutatakse
kõrgepingeliinide koridori ja/või
vana raudtee muldkeha. Paigaldus
nii avatud kaevisega kui ka
suundpuurimisega. Mõjuala
lokaalne.
Projekti ükski osa pole Natura ala
kaitsekorraldusega otseselt seotud
ega vajalik.
Käesolev Natura ala ei jää Projekti
ühegi osa mõjualasse.
Ebasoodne
mõju on
välistatud
82
Kahtla-Kübassaare linnuala
Keskkonnaregister RAH0000125
Rahvusvaheline kood EE0040412
Pindala kokku 14090.2 ha
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern
ationally-important-area/8953110
liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on luitsnokk-
part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas
querquedula), rääkspart (Anas strepera), hallhani e
roohani (Anser anser), punapea-vart (Aythya ferina),
tuttvart (Aythya fuligula), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll
(Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik
(Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik
(Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus),
merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus
canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas
(Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus),
mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras
(Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus),
jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus
serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo),
roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt
(Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus),
naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria
mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e
räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir
(Sterna paradisaea), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja
kiivitaja (Vanellus vanellus);
Projekti osa nr 1
Ca 90 km2 ruudukujuline
tuulepargiala asub ligikaudselt 2
mõttelise joone ristumiskohas:
Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu.
Vahemaa Kihnuni on ca 25 km.
Tuulikute ehitamine, käit ja
eemaldamine häirib häirib linde,
kalu ja hülgeid. Pinnasetööde
mõjuala* on ca 10 km raadiuses
ehitusobjektist (n tuulik).
Projekti osa nr 2
Ca 50 km pikkuselt tuulepargist
Virtsu kulgev merekaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Pinnasetööde mõjuala* on ca 10
km joonobjekti trassi teljest
kummalegi poole.
Olulised häiringud linnualani
tõenäoliselt ei ulatu ning
ehitustöödega vette paisatud
heljumi alale kandumise tõenäosus
on tehnoloogilisi
ettevaatusabinõusid kasutusele
võttes väike ning selle võimalik
mõju ajutine ja ebaoluline.
Projekti osa nr 3
Ca 20 km pikkuselt Virtsust
Lihulasse kulgev maakaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Trassiks kasutatakse
kõrgepingeliinide koridori ja/või
vana raudtee muldkeha. Paigaldus
nii avatud kaevisega kui ka
suundpuurimisega. Mõjuala
lokaalne.
Projekti ükski osa pole Natura ala
kaitsekorraldusega otseselt seotud
ega vajalik.
Käesolev Natura ala ei jää
Projekti ühegi osa mõjualasse.
Ebasoodne
mõju on
välistatud
83
Kahtla-Kübassaare loodusala
Keskkonnaregister RAH0000630
Rahvusvaheline kood EE0040412
Pindala kokku 14090.2 ha
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern
ationally-important-area/8953111
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on
veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased
pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad
madalad lahed (1160), karid (1170), esmased
rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220),
merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning
laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130),
kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede
kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280),
sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530),
lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210),
liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad
(*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ning
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);
Kaitsekorralduskava
https://infoleht.keskkonnainfo.ee
Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare
maastikukaitseala, Muraja merikotka ja
Ruhve merikotka püsielupaikade
(Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala)
Kaitsekorralduskava 2013-2022
Väljavõte kavast: 1110 LIIVAMADALAD
Saaremaa kagurannikul laiuvad liivamadalad
peamiselt Liivi lahe avatumas osas, Väikese väina
piirkonnas ning väga vähesel määral leidub elupaik
ka lahtedes (Kõiguste, Saastna jt). Madalal on
iseloomulik kõrgemate taimede (penikeel, heinmuda)
ning mändvetikate domineerimine. Lainetusele avatud
piirkondades on laialdaselt levinud iseloomuliku
elustikuga liivamadalad, kus domineerivaks liigiks on
balti lamekarp (Macoma balthica). Avamere
liivamadalad jäävad enamuses hoiuala piiridest
väljapoole. Elupaiga seisundile olemasoleva korra
säilumisel ohtu ei ole. Liivamadalate pindala Kahtla-
Kübassaare hoiulal on 2353 ha (ca 25% kogu alast).
Natura eesmärgiks on seatud 420,6 ha.
Projekti osa nr 1
Ca 90 km2 ruudukujuline
tuulepargiala asub ligikaudselt 2
mõttelise joone ristumiskohas:
Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu.
Vahemaa Kihnuni on ca 25 km.
Tuulikute ehitamine, käit ja
eemaldamine häirib linde, kalu ja
hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on
ca 10 km raadiuses ehitusobjektist
(n tuulik).
Projekti osa nr 2
Ca 50 km pikkuselt tuulepargist
Virtsu kulgev merekaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Pinnasetööde mõjuala* on ca 10
km joonobjekti trassi teljest
kummalegi poole.
Projekti osa nr 3
Ca 20 km pikkuselt Virtsust
Lihulasse kulgev maakaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Trassiks kasutatakse
kõrgepingeliinide koridori ja/või
vana raudtee muldkeha. Paigaldus
nii avatud kaevisega kui ka
suundpuurimisega. Mõjuala
lokaalne.
Projekti ükski osa pole Natura ala
kaitsekorraldusega otseselt seotud
ega vajalik.
Käesolev Natura ala jääb
Projekti osa nr 2 mõjualasse.
Ebasoodsat
mõju ei saa
välistada
KMH
aruande
koosseisus
viiakse läbi
täiendav
Natura
eelhindamine.
Kui tegevus
võib
eeldatavalt
oluliselt
mõjutada
käesolevat
Natura ala,
siis jätkatakse
asjakohase
hindamisega.
Kaabli /
torujuhtme
rajamise
detailid
(asukoht/tehn
iline lahendus
jms)
täpsustuvad
konkreetsete
projektlahend
ustega.
Täpsustuvad
ka mõju
iseloom,
ulatus ja
mõjuala
lokaalsel
tasandil.
Kaabli /
torujuhtme
rajamisel on
läbi sobiva
tehnilise
lahenduse
ning asukoha
valiku
võimalik
välistada
ebasoodsad
mõjud Natura
aladele.
84
Karuse-Linnuse loodusala
Keskkonnaregister RAH0000477
Rahvusvaheline kood EE0040207
Pindala kokku 413.3 ha
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern
ationally-important-area/8953229
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad
nõmmed (4030), kadastikud (5130), niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530),
rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), vanad
loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad
(*9020), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel
(sürjametsad - 9060), puiskarjamaad (9070),
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja
jäärakute metsad (pangametsad - *9180) ning
siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud
liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk
(Angelica palustris) ja roheline kaksikhammas
(Dicranum viride);
Kaitsekorralduskava ei ole
https://infoleht.keskkonnainfo.ee
Projekti osa nr 1
Ca 90 km2 ruudukujuline
tuulepargiala asub ligikaudselt 2
mõttelise joone ristumiskohas:
Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu.
Vahemaa Kihnuni on ca 25 km.
Tuulikute ehitamine, käit ja
eemaldamine häirib linde, kalu ja
hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on
ca 10 km raadiuses ehitusobjektist
(n tuulik).
Projekti osa nr 2
Ca 50 km pikkuselt tuulepargist
Virtsu kulgev merekaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Pinnasetööde mõjuala* on ca 10
km joonobjekti trassi teljest
kummalegi poole.
Projekti osa nr 3
Ca 20 km pikkuselt Virtsust
Lihulasse kulgev maakaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Trassiks kasutatakse
kõrgepingeliinide koridori ja/või
vana raudtee muldkeha. Paigaldus
nii avatud kaevisega kui ka
suundpuurimisega. Mõjuala
lokaalne.
Projekti ükski osa pole Natura ala
kaitsekorraldusega otseselt seotud
ega vajalik.
Käesolev Natura ala jääb
Projekti osa nr 3 raudtee
trassialternatiivi (teine
alternatiiv on kõrgepingeliinide
koridoride kasutamine)
mõjualasse, sest trass kulgeb ca
440 m ala väiksema
ruudukujulise lahustüki
põhjaküljega paralleelselt.
Ebasoodsat
mõju ei saa
välistada
KMH
aruande
koosseisus
viiakse läbi
täiendav
Natura
eelhindamine.
Kui tegevus
võib
eeldatavalt
oluliselt
mõjutada
käesolevat
Natura ala,
siis jätkatakse
asjakohase
hindamisega.
Kaabli /
torujuhtme
rajamise
detailid
(asukoht/tehn
iline lahendus
jms)
täpsustuvad
konkreetsete
projektlahend
ustega.
Täpsustuvad
ka mõju
iseloom,
ulatus ja
mõjuala
lokaalsel
tasandil.
Kaabli /
torujuhtme
rajamisel on
läbi sobiva
tehnilise
lahenduse
ning asukoha
valiku
võimalik
välistada
ebasoodsad
mõjud Natura
aladele.
85
Kihnu loodusala
Keskkonnaregister RAH0000331
Rahvusvaheline kood EE0040313
Pindala kokku 9198.8 ha
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern
ationally-important-area/8953238
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on
veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad
(*1150), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning
laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga
liivarannad (1640), valged luited (liikuvad
rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud
rannikuluited - *2130), metsastunud luited (2180),
kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal
(*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad
niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid -
*6280), sinihelmikakooslused (6410),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud
(*6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad
loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ning
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas
nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on
hallhüljes (Halichoerus grypus), viigerhüljes
(Phoca hispida bottnica), emaputk (Angelica
palustris) ja soohiilakas (Liparis loeselii);
Projekti osa nr 1
Ca 90 km2 ruudukujuline
tuulepargiala asub ligikaudselt 2
mõttelise joone ristumiskohas:
Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu.
Vahemaa Kihnuni on ca 25 km.
Tuulikute ehitamine, käit ja
eemaldamine häirib linde, kalu ja
hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on
ca 10 km raadiuses ehitusobjektist
(n tuulik).
Projekti osa nr 2
Ca 50 km pikkuselt tuulepargist
Virtsu kulgev merekaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Pinnasetööde mõjuala* on ca 10
km joonobjekti trassi teljest
kummalegi poole.
Projekti osa nr 3
Ca 20 km pikkuselt Virtsust
Lihulasse kulgev maakaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Trassiks kasutatakse
kõrgepingeliinide koridori ja/või
vana raudtee muldkeha. Paigaldus
nii avatud kaevisega kui ka
suundpuurimisega. Mõjuala
lokaalne.
Projekti ükski osa pole Natura ala
kaitsekorraldusega otseselt seotud
ega vajalik.
Käesolev Natura ala ei jää
Projekti ühegi osa mõjualasse.
Ebasoodne
mõju on
välistatud
86
Kura kurgu linnuala
Keskkonnaregister RAH0000132
Rahvusvaheline kood EE0040434
Pindala kokku 193979.2 ha
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern
ationally-important-area/8953100
liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on alk (Alca
torda), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),
luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca),
viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), hallhani e
roohani (Anser anser), hallhaigur (Ardea cinerea),
kivirullija (Arenaria interpres), merivart (Aythya
marila), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle
(Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula),
niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus),väikerüdi
e rüdi e väikerisla (Calidris minuta), krüüsel (Cepphus
grylle), liivatüll (Charadrius hiaticula), aul (Clangula
hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
kühmnokk-luik (Cygnus olor), punakurk-kaur (Gavia
stellata), merikotkas (Haliaeetus albicilla),
tõmmukajakas (Larus fuscus), vöötsaba-vigle (Limosa
lapponica), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),
väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus
merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e
karbas (Phalacrocorax carbo), plüü (Pluvialis
squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt
(Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra
avosetta), hahk (Somateria mollissima), räusktiir e
räusk (Sterna caspia) ja tumetilder (Tringa
erythropus);
Projekti osa nr 1
Ca 90 km2 ruudukujuline
tuulepargiala asub ligikaudselt 2
mõttelise joone ristumiskohas:
Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu.
Vahemaa Kihnuni on ca 25 km.
Tuulikute ehitamine, käit ja
eemaldamine häirib linde, kalu ja
hülgeid. Pinnasetööde mõjuala*
on ca 10 km raadiuses
ehitusobjektist (n tuulik).
Projekti osa nr 2
Ca 50 km pikkuselt tuulepargist
Virtsu kulgev merekaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Pinnasetööde mõjuala* on ca 10
km joonobjekti trassi teljest
kummalegi poole.
Projekti osa nr 3
Ca 20 km pikkuselt Virtsust
Lihulasse kulgev maakaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Trassiks kasutatakse
kõrgepingeliinide koridori ja/või
vana raudtee muldkeha. Paigaldus
nii avatud kaevisega kui ka
suundpuurimisega. Mõjuala
lokaalne.
Projekti ükski osa pole Natura ala
kaitsekorraldusega otseselt seotud
ega vajalik.
Käesolev Natura ala ei jää
Projekti ühegi osa mõjualasse.
Ebasoodne
mõju on
välistatud
87
Pärnu lahe linnuala
Keskkonnaregister RAH0000131
Rahvusvaheline kood EE0040346
Pindala kokku 110409.4 ha
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern
ationally-important-area/8953142
liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-
roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e
pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas
clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas
penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas
strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e
roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis),
kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio
flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart
(Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),
sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi
niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll
(Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik
(Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus
cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas
(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus),
naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle
(Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),
mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus
merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e
karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus
pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria
mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir
(Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir
(Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus),
punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus
vanellus);
Projekti osa nr 1
Ca 90 km2 ruudukujuline
tuulepargiala asub ligikaudselt 2
mõttelise joone ristumiskohas:
Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu.
Vahemaa Kihnuni on ca 25 km.
Tuulikute ehitamine, käit ja
eemaldamine häirib linde, kalu ja
hülgeid. Pinnasetööde mõjuala*
on ca 10 km raadiuses
ehitusobjektist (n tuulik).
Projekti osa nr 2
Ca 50 km pikkuselt tuulepargist
Virtsu kulgev merekaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Pinnasetööde mõjuala* on ca 10
km joonobjekti trassi teljest
kummalegi poole.
Projekti osa nr 3
Ca 20 km pikkuselt Virtsust
Lihulasse kulgev maakaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Trassiks kasutatakse
kõrgepingeliinide koridori ja/või
vana raudtee muldkeha. Paigaldus
nii avatud kaevisega kui ka
suundpuurimisega. Mõjuala
lokaalne.
Projekti ükski osa pole Natura ala
kaitsekorraldusega otseselt seotud
ega vajalik.
Käesolev Natura ala ei jää
Projekti ühegi osa mõjualasse.
Ebasoodne
mõju on
välistatud
88
Ruhnu loodusala
Keskkonnaregister RAH0000528
Rahvusvaheline kood EE0040462
Pindala kokku 872.6 ha
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern
ationally-important-area/8953501
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on laiad
madalad lahed (1160), merele avatud pankrannad
(1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud
(*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited
(2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120),
hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130),
metsastunud luited (2180), kadastikud (5130), kuivad
niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede
kasvualad - 6210), vanad laialehised metsad (*9020),
rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-
lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad
(*91D0);
Projekti osa nr 1
Ca 90 km2 ruudukujuline
tuulepargiala asub ligikaudselt 2
mõttelise joone ristumiskohas:
Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu.
Vahemaa Kihnuni on ca 25 km.
Tuulikute ehitamine, käit ja
eemaldamine häirib linde, kalu ja
hülgeid. Pinnasetööde mõjuala*
on ca 10 km raadiuses
ehitusobjektist (n tuulik).
Projekti osa nr 2
Ca 50 km pikkuselt tuulepargist
Virtsu kulgev merekaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Pinnasetööde mõjuala* on ca 10
km joonobjekti trassi teljest
kummalegi poole.
Projekti osa nr 3
Ca 20 km pikkuselt Virtsust
Lihulasse kulgev maakaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Trassiks kasutatakse
kõrgepingeliinide koridori ja/või
vana raudtee muldkeha. Paigaldus
nii avatud kaevisega kui ka
suundpuurimisega. Mõjuala
lokaalne.
Projekti ükski osa pole Natura ala
kaitsekorraldusega otseselt seotud
ega vajalik.
Käesolev Natura ala ei jää
Projekti ühegi osa mõjualasse.
Ebasoodne
mõju on
välistatud
89
Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala
Keskkonnaregister RAH0000107
Rahvusvaheline kood EE0040469
Pindala kokku 3972.7 ha
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern
ationally-important-area/8953148
liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-
roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e
pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas
clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas
penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas
strepera), hallhani e roohani (Anser anser), kivirullija
(Arenaria interpres), punapea-vart (Aythya ferina),
tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurisla e
niidurüdi e rüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll
(Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger),
roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula
hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra),
merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus
canus), väikekajakas (Larus minutus), tõmmuvaeras
(Melanitta fusca), kormoran e karbas (Phalacrocorax
carbo), tutkas (Philomachus pugnax), roherähn e
meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus),
tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps
grisegena), väikehuik (Porzana parva), rooruik (Rallus
aquaticus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir
(Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia),
jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea),
punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus
vanellus);
Projekti osa nr 1
Ca 90 km2 ruudukujuline
tuulepargiala asub ligikaudselt 2
mõttelise joone ristumiskohas:
Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu.
Vahemaa Kihnuni on ca 25 km.
Tuulikute ehitamine, käit ja
eemaldamine häirib linde, kalu ja
hülgeid. Pinnasetööde mõjuala*
on ca 10 km raadiuses
ehitusobjektist (n tuulik).
Projekti osa nr 2
Ca 50 km pikkuselt tuulepargist
Virtsu kulgev merekaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Pinnasetööde mõjuala* on ca 10
km joonobjekti trassi teljest
kummalegi poole.
Projekti osa nr 3
Ca 20 km pikkuselt Virtsust
Lihulasse kulgev maakaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Trassiks kasutatakse
kõrgepingeliinide koridori ja/või
vana raudtee muldkeha. Paigaldus
nii avatud kaevisega kui ka
suundpuurimisega. Mõjuala
lokaalne.
Projekti ükski osa pole Natura ala
kaitsekorraldusega otseselt seotud
ega vajalik.
Käesolev Natura ala ei jää
Projekti ühegi osa mõjualasse.
Ebasoodne
mõju on
välistatud
90
Siiksaare-Oessaare loodusala
Keskkonnaregister RAH0000597
Rahvusvaheline kood EE0040469
Pindala kokku 3972.7 ha
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern
ationally-important-area/8953523
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on
veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased
pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad
madalad lahed (1160), karid (1170), esmased
rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620),
rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud
lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad -
6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),
lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410),
puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230),
vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad
kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070) ning
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);
Projekti osa nr 1
Ca 90 km2 ruudukujuline
tuulepargiala asub ligikaudselt 2
mõttelise joone ristumiskohas:
Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu.
Vahemaa Kihnuni on ca 25 km.
Tuulikute ehitamine, käit ja
eemaldamine häirib linde, kalu ja
hülgeid. Pinnasetööde mõjuala*
on ca 10 km raadiuses
ehitusobjektist (n tuulik).
Projekti osa nr 2
Ca 50 km pikkuselt tuulepargist
Virtsu kulgev merekaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Pinnasetööde mõjuala* on ca 10
km joonobjekti trassi teljest
kummalegi poole.
Projekti osa nr 3
Ca 20 km pikkuselt Virtsust
Lihulasse kulgev maakaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Trassiks kasutatakse
kõrgepingeliinide koridori ja/või
vana raudtee muldkeha. Paigaldus
nii avatud kaevisega kui ka
suundpuurimisega. Mõjuala
lokaalne.
Projekti ükski osa pole Natura ala
kaitsekorraldusega otseselt seotud
ega vajalik.
Käesolev Natura ala ei jää
Projekti ühegi osa mõjualasse.
Ebasoodne
mõju on
välistatud
91
Sõmeri loodusala
Keskkonnaregister RAH0000299
Rahvusvaheline kood EE0040356
Pindala kokku 362.5 ha
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern
ationally-important-area/8953540
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on
rannikulõukad (*1150), rannaniidud (*1630),
kadastikud (5130), lood (alvarid - *6280),
lamminiidud (6450) ja liigirikkad madalsood (7230);
II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika
kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris);
Projekti osa nr 1
Ca 90 km2 ruudukujuline
tuulepargiala asub ligikaudselt 2
mõttelise joone ristumiskohas:
Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu.
Vahemaa Kihnuni on ca 25 km.
Tuulikute ehitamine, käit ja
eemaldamine häirib linde, kalu ja
hülgeid. Pinnasetööde mõjuala*
on ca 10 km raadiuses
ehitusobjektist (n tuulik).
Projekti osa nr 2
Ca 50 km pikkuselt tuulepargist
Virtsu kulgev merekaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Pinnasetööde mõjuala* on ca 10
km joonobjekti trassi teljest
kummalegi poole.
Projekti osa nr 3
Ca 20 km pikkuselt Virtsust
Lihulasse kulgev maakaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Trassiks kasutatakse
kõrgepingeliinide koridori ja/või
vana raudtee muldkeha. Paigaldus
nii avatud kaevisega kui ka
suundpuurimisega. Mõjuala
lokaalne.
Projekti ükski osa pole Natura ala
kaitsekorraldusega otseselt seotud
ega vajalik.
Käesolev Natura ala ei jää
Projekti ühegi osa mõjualasse.
Ebasoodne
mõju on
välistatud
92
Sutu lahe linnuala
Keskkonnaregister RAH0000108
Rahvusvaheline kood EE0040472
Pindala kokku 2151.8 ha
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern
ationally-important-area/8953157
liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rääkspart
(Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala
clangula), aul (Clangula hyemalis), kühmnokk-luik
(Cygnus olor), tutkas (Philomachus pugnax), jõgitiir
(Sterna hirundo) ja punajalg-tilder (Tringa totanus);
Projekti osa nr 1
Ca 90 km2 ruudukujuline
tuulepargiala asub ligikaudselt 2
mõttelise joone ristumiskohas:
Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu.
Vahemaa Kihnuni on ca 25 km.
Tuulikute ehitamine, käit ja
eemaldamine häirib linde, kalu ja
hülgeid. Pinnasetööde mõjuala*
on ca 10 km raadiuses
ehitusobjektist (n tuulik).
Projekti osa nr 2
Ca 50 km pikkuselt tuulepargist
Virtsu kulgev merekaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Pinnasetööde mõjuala* on ca 10
km joonobjekti trassi teljest
kummalegi poole.
Projekti osa nr 3
Ca 20 km pikkuselt Virtsust
Lihulasse kulgev maakaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Trassiks kasutatakse
kõrgepingeliinide koridori ja/või
vana raudtee muldkeha. Paigaldus
nii avatud kaevisega kui ka
suundpuurimisega. Mõjuala
lokaalne.
Projekti ükski osa pole Natura ala
kaitsekorraldusega otseselt seotud
ega vajalik.
Käesolev Natura ala ei jää
Projekti ühegi osa mõjualasse.
Ebasoodne
mõju on
välistatud
93
Sutu lahe loodusala
Keskkonnaregister RAH0000619
Rahvusvaheline kood EE0040472
Pindala kokku 2151.8 ha
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern
ationally-important-area/8953537
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased
ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad
(*1150), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga
kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad
(1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud
(*1630), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised
orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280),
puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230) ning
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);
Projekti osa nr 1
Ca 90 km2 ruudukujuline
tuulepargiala asub ligikaudselt 2
mõttelise joone ristumiskohas:
Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu.
Vahemaa Kihnuni on ca 25 km.
Tuulikute ehitamine, käit ja
eemaldamine häirib linde, kalu ja
hülgeid. Pinnasetööde mõjuala*
on ca 10 km raadiuses
ehitusobjektist (n tuulik).
Projekti osa nr 2
Ca 50 km pikkuselt tuulepargist
Virtsu kulgev merekaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Pinnasetööde mõjuala* on ca 10
km joonobjekti trassi teljest
kummalegi poole.
Projekti osa nr 3
Ca 20 km pikkuselt Virtsust
Lihulasse kulgev maakaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Trassiks kasutatakse
kõrgepingeliinide koridori ja/või
vana raudtee muldkeha. Paigaldus
nii avatud kaevisega kui ka
suundpuurimisega. Mõjuala
lokaalne.
Projekti ükski osa pole Natura ala
kaitsekorraldusega otseselt seotud
ega vajalik.
Käesolev Natura ala ei jää
Projekti ühegi osa mõjualasse.
Ebasoodne
mõju on
välistatud
94
Väikese väina loodusala
Keskkonnaregister RAH0000596
Rahvusvaheline kood EE0040486
Pindala kokku 17730.7 ha
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern
ationally-important-area/8953627
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on
veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad
(*1150), laiad madalad lahed (1160), esmased
rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (1230),
soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared
ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud
(5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised
orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280),
puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne-
mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230),
vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised
metsad (*9020) ja puiskarjamaad (9070); II lisas
nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on
emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking
(Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium
supinum) ja viigerhüljes (Phoca hispida bottnica);
Kaitsekorralduskava
https://infoleht.keskkonnainfo.ee
Väikese väina hoiuala, Aljava käpaliste
püsielupaiga ja merikotka püsielupaiga
kaitsekorralduskava 2014-2023
Projekti osa nr 1
Ca 90 km2 ruudukujuline
tuulepargiala asub ligikaudselt 2
mõttelise joone ristumiskohas:
Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu.
Vahemaa Kihnuni on ca 25 km.
Tuulikute ehitamine, käit ja
eemaldamine häirib linde, kalu ja
hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on
ca 10 km raadiuses ehitusobjektist
(n tuulik).
Projekti osa nr 2
Ca 50 km pikkuselt tuulepargist
Virtsu kulgev merekaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Pinnasetööde mõjuala* on ca 10
km joonobjekti trassi teljest
kummalegi poole.
Olulised häiringud
loodusalani tõenäoliselt ei ulatu
ning ehitustöödega vette paisatud
heljumi alale kandumise tõenäosus
on tehnoloogilisi
ettevaatusabinõusid kasutusele
võttes väike ning selle võimalik
mõju ajutine ja ebaoluline.
Projekti osa nr 3
Ca 20 km pikkuselt Virtsust
Lihulasse kulgev maakaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Trassiks kasutatakse
kõrgepingeliinide koridori ja/või
vana raudtee muldkeha. Paigaldus
nii avatud kaevisega kui ka
suundpuurimisega. Mõjuala
lokaalne.
Projekti ükski osa pole Natura ala
kaitsekorraldusega otseselt seotud
ega vajalik.
Käesolev Natura ala jääb
Projekti osa nr 2 mõjualasse.
Ebasoodsat
mõju ei saa
välistada
KMH
aruande
koosseisus
viiakse läbi
täiendav
Natura
eelhindamine.
Kui tegevus
võib
eeldatavalt
oluliselt
mõjutada
käesolevat
Natura ala,
siis jätkatakse
asjakohase
hindamisega.
Kaabli /
torujuhtme
rajamise
detailid
(asukoht/tehn
iline lahendus
jms)
täpsustuvad
konkreetsete
projektlahend
ustega.
Täpsustuvad
ka mõju
iseloom,
ulatus ja
mõjuala
lokaalsel
tasandil.
Kaabli /
torujuhtme
rajamisel on
läbi sobiva
tehnilise
lahenduse
ning asukoha
valiku
võimalik
välistada
ebasoodsad
mõjud Natura
aladele.
95
Väinamere linnuala
Keskkonnaregister RAH0000133
Rahvusvaheline kood EE0040001
Pindala kokku 273217 ha
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern
ationally-important-area/8953167
Kaitsekorralduskava
https://infoleht.keskkonnainfo.ee
Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu
viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu
hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja
loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022
Projekti osa nr 1
Ca 90 km2 ruudukujuline
tuulepargiala asub ligikaudselt 2
mõttelise joone ristumiskohas:
Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu.
Vahemaa Kihnuni on ca 25 km.
Tuulikute ehitamine, käit ja
eemaldamine häirib linde, kalu ja
hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on
ca 10 km raadiuses ehitusobjektist
(n tuulik).
Projekti osa nr 2
Ca 50 km pikkuselt tuulepargist
Virtsu kulgev merekaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Pinnasetööde mõjuala* on ca 10
km joonobjekti trassi teljest
kummalegi poole.
Vastavalt EMP-2021 MH (lk
140-142) kavandatav kaabli/
torujuhtme koridor läbib Natura
linnuala. Kaablite rajamise puhul
on tegemist eeldatavalt ajutise ja
lokaalse mõjuga. Mõju piirdub
üldjuhul ajaliselt ehitusperioodiga
ning ruumiliselt merepõhja,
sealsete elupaikade, taimestiku
ning liikidega konkreetses
asukohas. Kaabli/ torujuhtme
rajamise ebasoodsat mõju saab
vähendada läbi sobiva tehnilise
lahenduse ning asukohavaliku
projektlahenduse tasandil, samuti
tööde teostamise läbiviimise aja
valiku kaudu.
Projekti osa nr 3
Ca 20 km pikkuselt Virtsust
Lihulasse kulgev maakaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Trassiks kasutatakse
kõrgepingeliinide koridori ja/või
vana raudtee muldkeha. Paigaldus
nii avatud kaevisega kui ka
suundpuurimisega. Mõjuala
lokaalne.
Ca 2.7 km pikkuselt Väinamere
linnuala läbiva endise raudtee
tammi trassialternatiivi lõigu
lähedusse jääb kaitse-eesmärgiks
oleva hallpearähn (Picus canus)
leiukoht (III kat).
Ebasoodsat
mõju ei saa
välistada
KMH
aruande
koosseisus
viiakse läbi
täiendav
Natura
eelhindamine.
Kui tegevus
võib
eeldatavalt
oluliselt
mõjutada
käesolevat
Natura ala,
siis jätkatakse
asjakohase
hindamisega.
Merepõhja
(või
pinnasesse)
maetud
kaablite /
torujuhtme
rajamise
mõju
linnustikule
ei ole oluline
ning
välistatud on
ebasoodne
mõju Natura
linnuala
kaitse-
eesmärkidele
tööde
teostamise
läbiviimise
aja valiku
leevendava
meetme
kaudu.
96
Väinamere linnuala (jätkub)
liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e
pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas
clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas
penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas
strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e
roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser
erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur
(Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres),
sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya
ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya
marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta
bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),
kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula),
niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll
(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),
mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg
(Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus),
välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula
hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),
kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn
(Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza
hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago
media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg
(Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),
punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus
canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas
(Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus),
vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle
(Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),
mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus
albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel
(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata),
kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas
(Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn
(Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt
(Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva),
täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk
(Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima),
väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna
caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-
põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix),
tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa
glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder
(Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Teistest III kaitsekategooria
liikidest leiduvad mainitud lõigu
läheduses ka händkakk (Strix
uralensis), värbkakk (Glaucidium
passerinum) ja väike-kirjurähn
(Dendrocopos minor).
Kaabli/ torujuhtme rajamise
ebasoodsat mõju saab vähendada
läbi sobiva tehnilise lahenduse
ning asukohavaliku
projektlahenduse tasandil, samuti
tööde teostamise läbiviimise aja
valiku kaudu.
Projekti ükski osa pole Natura ala
kaitsekorraldusega otseselt seotud
ega vajalik.
Käesolev Natura ala jääb
Projekti osa nr 2 ja 3
mõjualasse.
97
Väinamere loodusala
Keskkonnaregister RAH0000605
Rahvusvaheline kood EE0040002
Pindala kokku 253958.9 ha
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern
ationally-important-area/8953629
Kaitsekorralduskava
https://infoleht.keskkonnainfo.ee
Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu
viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu
hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja
loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022
Projekti osa nr 1
Ca 90 km2 ruudukujuline
tuulepargiala asub ligikaudselt 2
mõttelise joone ristumiskohas:
Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu.
Vahemaa Kihnuni on ca 25 km.
Tuulikute ehitamine, käit ja
eemaldamine häirib linde, kalu ja
hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on
ca 10 km raadiuses ehitusobjektist
(n tuulik).
Projekti osa nr 2
Ca 50 km pikkuselt tuulepargist
Virtsu kulgev merekaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Pinnasetööde mõjuala* on ca 10
km joonobjekti trassi teljest
kummalegi poole. Kaabli/
torujuhtme koridor läbib enne
tuulepargist Virtsu jõudmist:
veealused liivamadalad (1110) elupaigatüüpi. Tulenevalt
liivamadalate elupaiga iseloomust
(pehmed setted) on võimalik
tehniliste lahenduste jm ära hoitav
kaabli paigaldamise ja toimimisega
kaasnev püsiv ja pöördumatu
ebasoodne mõju elupaigale.
Pehmetesse setetesse süvistatava
kaabli/torujuhtme koridoris saab
elupaik hiljem taastuda.
Vastavalt EMP-2021 MH (lk
140-142) asub piirkonnas
viigerhülge Väinamere ja Liivi
lahe vaheline rändekoridor.
Hallhülge jaoks olulisi alasid (nt
lesilad) piirkonda ei jää, kuid
tegemist on väga ulatuslikel aladel
liikuva liigiga ja seetõttu liigi
isendeid piirkonda kindlasti ka
satub. Teadaoleva info (asukoht,
tegevuse iseloom ja hüljeste
mereala kasutus piirkonnas) ei
kaasne merekaablite rajamise ega
olemasoluga mereimetajatele
olulist mõju ning strateegilise
planeerimise etapis puudub
vajadus leevendavaid meetmeid
kavandada.
Ebasoodsat
mõju ei saa
välistada
KMH
aruande
koosseisus
viiakse läbi
täiendav
Natura
eelhindamine.
Kui tegevus
võib
eeldatavalt
oluliselt
mõjutada
käesolevat
Natura ala,
siis jätkatakse
asjakohase
hindamisega.
Kaabli /
torujuhtme
rajamise
detailid
(asukoht/tehn
iline lahendus
jms)
täpsustuvad
konkreetsete
projektlahend
ustega.
Täpsustuvad
ka mõju
iseloom,
ulatus ja
mõjuala
lokaalsel
tasandil.
Kaabli /
torujuhtme
rajamisel on
läbi sobiva
tehnilise
lahenduse
ning asukoha
valiku
võimalik
välistada
ebasoodsad
mõjud Natura
aladele.
98
Väinamere loodusala (jätkub)
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on
veealused liivamadalad (1110), jõgede
lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased
pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad
madalad lahed (1160), karid (1170), esmased
rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220),
merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda-
ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620),
rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad
(1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030),
kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal
(*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad
niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid -
*6280), sinihelmikakooslused (6410),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud
(6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud
(6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja
allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-
mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220),
liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid
(8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad
laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud
(9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-
lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad
(pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad
(*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas
nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on
hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra
lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes
(Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis
taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm
(Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus
fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis
kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk
(Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline
kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas
(Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii),
madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik
(Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella
rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia),
suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna),
paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene
pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo
genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri);
Potentsiaalsed ohutegurid on
õlireostused laevadelt, mille ära
hoidmiseks on vajalik reostuse
ennetamise, avastamise ja
likvideerimise võimekuse
parandamine. Mõju võib avaldada
ka ehitustegevus, süvendamine,
kaadamine, mis põhjustab
merepõhja muutmist, liivamadalate
hävimist, elustiku kattumist
hõljustatud setetega, vee
hägustumist. Lisanduda võib ka
ehitusaegset müra häiringut jm.
Projekti osa nr 3
Ca 20 km pikkuselt Virtsust
Lihulasse kulgev maakaabel või -
kaablid ja/või komposiitplastikust
H2 torujuhe sise-D=200 mm.
Trassiks kasutatakse
kõrgepingeliinide koridori ja/või
vana raudtee muldkeha. Paigaldus
nii avatud kaevisega kui ka
suundpuurimisega. Mõjuala
lokaalne.
Endise raudtee tammi maakaabli
ja/või H2 torujuhtme
alternatiivtrassi lõik külgneb ca 2.7
km pikkuselt :
liivased ja mudased pagurannad
(1140) ja laiad madalad lahed
(1160) elupaigatüüpidega.
Kokkuvõtvalt on tegemist
loodusalale ajutise ja ebaolulise
mõjuga ning kaitse-eesmärgiks
olevate liikide elupaiga tingimused
ei muutu.
Projekti ükski osa pole Natura ala
kaitsekorraldusega otseselt seotud
ega vajalik.
Käesolev Natura ala jääb
Projekti osa nr 2 ja 3
mõjualasse.
99
6. Hindamismetoodika ja uuringud
6.1 KMH metoodika
KMH metoodikas kasutatakse Eestis üldkasutatavat keskkonnamõju hindamise protsessi, mille sisulised
etapid on järgmised: algatamine, ülesande püstitamine, kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse
määratlemine, alternatiivide määratlemine, huvipoolte ja hindamise valdkondade määratlemine, materjali
kogumine ja tutvumine ning kohtülevaatuste läbiviimine, fooni kirjeldus, mõjude ja leevendusmeetmete
analüüs, alternatiivide hindamine ja võrdlemine.
KMH käigus kuuluvad arvestamisele: teemaga haakuvad planeeringud ja arengukavad,
kaitsekorralduskavad, kaitse-eeskirjad, seadusandlus, ekspertide varasemad kogemused, varem ja KMH
protsessis ajal tehtavad uuringud, kohtülevaatused, avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud,
eksperthinnangud ja muud asjassepuutuvad tööd, publikatsioonid jm.
Lisaks Eesti õigusaktidele tuleb arvestada ka EL direktiivide (veepoliitika raamdirektiiv, loodusdirektiiv,
linnudirektiiv, merestrateegia direktiiv jt) ja määruste nõuetega ning HELCOMis kokku lepituga, sh
juhendite ja indikaatorite metoodikaga (nt kumulatiivsete mõjude hindamisel)
KMH läbiviimisel järgitakse protseduuriliselt KeHJS-2013 nõutud etappe: KMH algatamine ja sellest
teatamine, KMH programmi koostamine ja avalikustamine ning avalik arutelu, avalikustamisel ja avalikul
arutelul esitatud ettepanekute alusel täiendatud KMH programmi esitamine KMH järelevalvajale KMH
programmi heakskiitmiseks, heakskiidetud KMH programmi alusel KMH aruande koostamine, KMH
aruande avalikustamine ja avalikustamisel esitatud ettepanekute alusel täiendatud aruande esitamine KMH
järelevalvajale KMH aruande heakskiitmiseks.
KMH käigus kuuluvad arvestamisele: teemaga haakuvate asjakohaste andmebaaside* andmed, planeeringud
ja arengukavad, seadusandlus, ekspertide varasemad kogemused, varem ja KMH ajal tehtavad uuringud
avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud, eksperthinnangud ja muud asjassepuutuvad tööd,
publikatsioonid jm.
*KMH protsessis kasutatavad andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem):
https://kratt.envir.ee/kratt/auth/login
eElurikkus andmebaas:
http://elurikkus.ut.ee/
Keskkonnaportaal:
https://keskkonnaportaal.ee/page/home-et
Maa-ameti geoportaal:
http://geoportaal.maaamet.ee
Lisaks on arvukad merepõhja ja -elustiku-uuringud on kättesaadavad keskkonnaseire infosüsteemist KESE:
https://kese.envir.ee/kese/welcome.action
ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt:
https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/uuringud
Kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestatakse selliseid projekte milledega kavandatul või selle reaalsetel
alternatiividel võiks olla kas otseseid või kaudseid kumuleeruda võivaid mõjusid. EMP-2021 KMH aruande
koostamisel kasutati kumulatiivse keskkonnamõju ja merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava
majandusliku kasu väljaselgitamisel Rahandusministeeriumi veebilehel olevat veebipõhist mudelit
PlanWise4Blue:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/planwise4blue_mudeli_kirjeldus
100
6.2 Vajalikud uuringud
6.2.1 Lähteseisukohad uuringuteks
VV korralduse nr 313 19.12.2019.a. otsuse punkti 3.5. kohaselt tuleb teha koormatava mereala suhtes
tervikuna vähemalt järgmised uuringud:
1) mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele; (vt Uuring 8 )
2) allveearheoloogilised uuringud; (vt Uuring 25 )
3) batümeetriat täpsustav uuring; (vt Uuring 1 )
4) merepõhja ehitusgeoloogiline uuring; (vt Uuring 2 )
5) tuuletingimuste, lainetuse ja jääolude täpsustav uuring; (vt Uuring 3, Uuring 4, Uuring 5 )
6) logistika ja ehitusaegsete tööde korralduse kontseptsioon; (vt Uuring 6 )
7) linnustiku ning nahkhiirte rände- ja toitumisalade uuring; (vt Uuring 9, Uuring 10 )
8) kalastiku ja kudealade uuring; (vt Uuring 11 )
9) tuulepargi ja kaabelühenduste mõju kalandusele; (vt Uuring 11 )
10) elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse väljaselgitamiseks eelnev sotsiaal-
majanduslik analüüs; (vt Uuring 22, Uuring 19 )
11) sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude uuring, sealhulgas mõju kohalikele omavalitsustele
ja rannikukogukondadele; (vt Uuring 17 )
12) mõju navigatsioonimärkide või -tulede eristamisele veeliiklejate poolt; (vt Uuring 7 )
13) mõju hüljestele kohalikul tasandil, sealhulgas jää lõhkumisega tekkivad võimalikud mõjud, ja määrata
vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; (vt Uuring 13 )
14) selgitada koostöös Kaitseministeeriumiga välja ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide
leidumise tõenäosus; (vt Uuring 1 )
15) muud keskkonnamõju hindamise programmis määratavad uuringud. (vt 6.2.2 KMH-s tehtavad
uuringud )
Uuringud teha viie aasta jooksul keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest arvates.
https://www.riigiteataja.ee/akt/323122019012
6.2.2 KMH-s tehtavad uuringud
Alljärgnevalt on toodud KMH-s tehtavad uuringud. Kuna Eestis ei ole kehtestatud meretuuleparkide KMH
uuringuteks sobilikku standardit, lähtutakse uuringukavade täpsustamisel vajaduse korral SAKSA kehtivast
standardist „Investigation of the Impacts of Offshore Wind Turbines on the Marine Environment (StUK4)“.
https://www.bsh.de/DE/PUBLIKATIONEN/_Anlagen/Downloads/Offshore/Standards/Standard-
Investigation-impacts-offshore-wind-turbines-marine-environment_en.html ).
Lisaks peetakse uuringukavade täpsustamisel silmas HELCOM nõuete täitmist, vt 4.3.5 HELCOM-i
ohustatud liigid ja biotoobid Liivi lahes
Uuring 1 Batümeetria uuring
Ehitiste ja kaabelliinide batümeetriat täpsustav uuring. Uuringu käigus mõõdistatakse ehitiste ja
kaabelliinide alal merepõhja sügavused. Uuringu alusel saab täpsustada teiste uuringute kava ja määrata
potentsiaalsed valupunktid. Lisaks merepõhja mõõdistusele teostatakse koostöös Kaitseministeeriumiga
uuring võimalike ajalooliste lõhkekehade või muude ohtlike objektide leidumise kohta. Selleks on
uuringulaeval magnetomeetria aparatuur, mille abil on võimalik määrata metallesemete paiknemine
merepõhja pinnakihi all.
Uuring 2 Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring
Uuring teostatakse georadari uuringuna. Georadar on paigutatud sügavusmõõdistust läbiviivale alusele.
Uuringu abil määratakse merepõhja moodustatavate kihtide paksused, referentspuuraukude alusel
määratakse pinnasekihtide omadused kogu projektialal. Töö alusel saab hinnata kas pakutud tuuliku
101
vundamentide asukohad on sobivad sinna tuulikute rajamiseks. Uuringu tulemust interpreteerib geoloogia
ekspert. Uuringu käigus võetakse merepõhjast proovid, milles määratakse terastiku granulomeetriline
koostis (hilisema setteaine ja heljumi leviku modelleerimiseks) ning määratakse merepõhja settes leiduvate
võimalike reostusainete (naftaproduktid ja raskemetallid) kontsentratsioon.
Uuring 3 Tuuletingimuste uuring
Määratakse tuuleparameetrid, mis puhuvad projekti alal. Uuringu tulemuste alusel on võimalik modelleerida
lainetust ja hoovusi. Lisaks sõltub tuule tugevusest jääväljade liikumise kiirus (jõud tuuliku vundamentidele)
ja tuule poolt avaldatav jõud tuulikule.
Uuringute kestvus: Esmased järeldused tehakse kaheteistkümne (12) ning lõppjäreldused kahekümne nelja
(24) kalendrikuu järel. Uuringuid jätkatakse vajadusel kuni kolmekümne kuue (36) kalendrikuuni, et n
täpsustada tuulepargi toodanguprognoosi ja statistilisi usalduspiire.
Uuringute metoodika: Uuringud põhinevad nn „measure-correlate-predict“ printsiibil ja asjakohastel
rahvusvahelistel standarditel.
Uuring 4 Lainetuse, hoovuste ja heljumi mõõtmine ja modelleerimine
Lainetuse, hoovuste ja ehitusaegse heljumi leviku modelleerimise uuring. Uuring baseerub mere põhja
batümeetria ja tuuletingimuste uuringul ning hoovuste mõõtmisel sonariga (ühildub jäämõõtmisega
sonariuuringuga). Modelleeritakse lainetingimused kõikidest suundadest. Hinnatakse vundamentide ja
tehissaarte mõju lainetusele lainetele, hoovustele ja settetranspordile. Teostatakse arvutus ehitusaegse, sh
kaablite süvistamine, heljumi leviku mõjuulatuse kohta. Laine ja hoovuste arvutuse alusel on hiljem
võimalik määrate igale vundamendile mõjuvat jõudu. Settetranspordi modelleerimine näitab võimalike
uhteaukude (võimalike avariiolukordade) tekkevõimalust vundamentide jalamil. Heljumi leviku analüüs
annab pildi ehitustegevuse mõjust kalade kude- ja elupaikadele ning vee kvaliteedile.
Uuringute kestvus: Esmased järeldused tehakse kaheteistkümne (12) ning lõppjäreldused kahekümne nelja
(24) kalendrikuu järel. Uuringuid jätkatakse vajadusel kuni kolmekümne kuue (36) kalendrikuuni, et n
täpsustada statistilisi usalduspiire.
Uuringute metoodika: Uuringud põhinevad nn „measure-correlate-predict“ printsiibil ja asjakohastel
rahvusvahelistel standarditel.
Uuring 5 Jääolude täpsustav uuring
Hinnatakse jääkihi paksust, tugevust, esinemist, rüsijää tekkevõimalust. Uuringuga selgitatakse välja jääst
tulenevad jõud tuuliku vundamentidele (oluline vundamenditüübi valikul) ja teistele tuulepargi rajatistele.
Uuringus kasutatakse sonariuuringut (ühildub hoovusemõõtmisega sonariuuringuga), satelliidi piltide
hindamist. Analüüsitakse erinevate vundamenditüüpide sobivust tuuleparki. Uuringu tulemusel valmib
analüüs mis annab jääst tuleneva jõu suuruse, koondab kõik olemasoleva ja uuritud informatsiooni jääolude
kohta, ja hindab jääoludest tulenevaid riske ja potentsiaalseid avariiolukordi. Uuring toob välja puuduva
informatsiooni ja annab soovitused edasisteks uuringuteks projekti koostamise faasis.
Uuringute kestvus: Esmased järeldused tehakse kaheteistkümne (12) ning lõppjäreldused kahekümne nelja
(24) kalendrikuu järel. Uuringuid jätkatakse vajadusel kuni kolmekümne kuue (36) kalendrikuuni, et n
täpsustada statistilisi usalduspiire.
Uuringute metoodika: Uuringud põhinevad nn „measure-correlate-predict“ printsiibil ja asjakohastel
rahvusvahelistel standarditel.
Uuring 6 Logistika, ehitus- ja hooldusaegsete tööde korralduse kontseptsiooni uuring
Hinnatakse väikesadamate, süvasadamate jt. kasutamise võimalust Eesti ja Lätis. Leitakse sadamad, mille
kaudu ehitamine või hooldamine on kõige väiksema keskkonnamõjuga.
102
Uuring 7 Hinnang tuulikute mõjust navigatsioonimärkide või -tulede (sh tuletornid ja sihid)
eristamisele veeliiklejate poolt ja laevaliiklusele
Uuringu käigus uuritakse koostöös visualiseerimiseksperdiga oluliste meremärkide nähtavust olukorras, kus
meretuulepark töötab. Antakse soovitused potentsiaalsete konfliktide ennetamiseks. Juhindutakse IALA
(International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist
„Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures“. Uuritakse mõju
laevaliiklusele analüüsides piirkonna tüüpilisi sõidusuundasid, laevade tüüpe, mõõtmeid, praegust
liiklustihedust, võimalikku liiklustiheduse suurenemist, looduslikke piiranguid, toimunud õnnetusi jt
tegureid, mida on vaja ohustsenaariumite tuvastamiseks ja navigatsiooniriskide hindamiseks Antakse
hinnang laevaliiklusele projektialal ning vajadusel pakutakse välja leevendavad meetmed. Laevade
liiklustiheduse hindamiseks kasutakse AIS-i andmeid (üle 500 tonnise veeväljasurvega ja kõik kalalaevad).
Väiksemate aluste liiklustiheduse hindamiseks kasutatakse PPA merevalvekeskuse andmeid. Lisaks
analüüsitakse meretuuleparkide võimalikku mõju meresidesüsteemidele, laevade automaatse tuvastamise
süsteemi AIS (Automatic Identification System) seadmetele ja laevaradarile. Tööde teostamisel juhindutakse
PIANCi (The World Association for Waterborne Transport Infrastructure) aruandest „MarCom Wg 161
Interaction Between Offshore Wind Farms and Maritime Navigation 2018“. Täiendavaks sisendiks võetakse
Uuring 5 Jääolude täpsustav uuring ja Uuring 16 Võimalike kumulatiivsete mõjude uuring linnustikule,
kalastikule, hüljestele ja nahkhiirtele ning veeliiklusele, st viimatimainitu vastavas veeliikluse osas.
Uuring 8 Hinnang tuulepargi tuulikute mõjust mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele
Antakse koostöös Siseministeeriumi, Politsei ja Piirivalveametiga. Mereseiret teostatakse peamiselt
rannikul paiknevate radarite abil riigipiiri valvamiseks, mereohutuse tagamiseks ning merereostuse
vältimiseks ja tõrjeks. Mereseire sidesüsteem ja ESTER sidesüsteem sisaldavad ka mitteavalikku teavet.
Uuringu/hinnangu metoodika selgub koostöö käigus eelpoolmainitud asutustega ja tulemused on KMH
programmis eeldatavasti osaliselt avaldatavad.
Uuring 9 Lindude uuring
Tuulepargi rajamise eel tuleb läbi viia nii sügis kui ka kevadrännet katvate radarvaatlustega lindude
rändeuuring (võimalusel ja sobiva katvuse korral kasutada varasemate perioodide ilmaradarite andmeid) ja
see järel tuulepargi rajamise ning tuuleenergia tootmise mõjude kohta otsuste (sh leevendavad meetmed)
langetamisel tuleb arvestada läbirändavate lindude: arvu, kaitsestaatust, ohustatust, liikide tundlikkust
(kokkupõrkeriski suurust), alalt läbi rändavate isendite arvu osakaalu kogu biogeograafilisest asurkonnast ja
modelleerida liigipõhiselt hukkumisriskid. Uuringus tuleb välja tuua kavandatava tegevuse maht/suurus,
asukoht, tehnoloogiline ja logistiline lahendus; mõju lindude rändele, peatumis- talvitumis- ja
toitumisaladele koos leevendavate meetmetega.
Uuringute kestvus: Status quo kindlakstegemiseks tuleb katkestusteta läbi viia kahe järjestikuse täieliku
hooajalise tsükli pikkune alusuuring. Üks hooajaline tsükkel koosneb kaheteistkümnest kalendrikuust,
sealhulgas uuringu alguskuu.
Uuringute metoodika: SAKSA standard StUK4, vt ptk algusesse. StUK4 nõudeid kohandatakse asjakohaselt
Eesti, Läti ja Liivi lahe oludele, ning ilma, et lõppjärelduste tegemise kvaliteet kannataks. Juhul, kui
projektiala kohta on olemas n keskkonnamõju strateegiline hinnang, võetakse selle tulemusi konkreetse
projekti uuringute mahu määramisel arvesse. Põhjendatud kõrvalekaldeid kontseptsioonist on igal ajal kas
võimalik arendajal taotleda - või vastupidi - neid arendajale kohustuslikuks muuta, n saadud kogemuste või
täienenud teadmiste baasi tõttu.
103
Uuring 10 Nahkhiirte uuring
KHM protsessi jooksul viiakse radarvaatlustega läbi nahkhiirte uuring, mille käigus uuritakse nahkhiirte
võimalikku levikut kavandatava tegevuse alal. Uuringus tuleb välja tuua kavandatava tegevuse maht/suurus,
asukoht, tehnoloogiline ja logistiline lahendus; mõju nahkhiirte rände-, pesitsus- ja toitumisaladele ning
vajadusel leevendavate meetmete esitamine.
Uuringute kestvus: Status quo kindlakstegemiseks tuleb katkestusteta läbi viia kahe järjestikuse täieliku
hooajalise tsükli pikkune alusuuring. Üks hooajaline tsükkel koosneb kaheteistkümnest kalendrikuust,
sealhulgas uuringu alguskuu.
Uuringute metoodika: SAKSA standard StUK4, vt ptk algusesse. StUK4 nõudeid kohandatakse asjakohaselt
Eesti, Läti ja Liivi lahe oludele, ning ilma, et lõppjärelduste tegemise kvaliteet kannataks. Juhul, kui
projektiala kohta on olemas n keskkonnamõju strateegiline hinnang, võetakse selle tulemusi konkreetse
projekti uuringute mahu määramisel arvesse. Põhjendatud kõrvalekaldeid kontseptsioonist on igal ajal kas
võimalik arendajal taotleda - või vastupidi - neid arendajale kohustuslikuks muuta, n saadud kogemuste või
täienenud teadmiste baasi tõttu.
Uuring 11 Kalastiku uuring
Kavandatava tegevuse mõju uuring kalastikule ja kudealadele ning vajadusel leevendavate meetmete
esitamine. Tuulepargi ja kaabelühenduste mõju kalandusele (sh rannapüük ja traalpüük) vajadusel
leevendavate meetmete väljatöötamine. Kalastiku uuringu käigus teostatakse võrgupüügid kevadel ja
sügisel. Tulemuste alusel saab hinnata kalastiku liigirikkust kavandatud tegevuse alal. Heljumi
modelleerimise alusel hinnatakse tegevuse mõju projekti alast eemal asuvatele kudealadele.
Uuringute kestvus: Status quo kindlakstegemiseks tuleb katkestusteta läbi viia kahe järjestikuse täieliku
hooajalise tsükli pikkune alusuuring. Üks hooajaline tsükkel koosneb kaheteistkümnest kalendrikuust,
sealhulgas uuringu alguskuu.
Uuringute metoodika: SAKSA standard StUK4, vt ptk algusesse. StUK4 nõudeid kohandatakse asjakohaselt
Eesti, Läti ja Liivi lahe oludele, ning ilma, et lõppjärelduste tegemise kvaliteet kannataks. Juhul, kui
projektiala kohta on olemas n keskkonnamõju strateegiline hinnang, võetakse selle tulemusi konkreetse
projekti uuringute mahu määramisel arvesse. Põhjendatud kõrvalekaldeid kontseptsioonist on igal ajal kas
võimalik arendajal taotleda - või vastupidi - neid arendajale kohustuslikuks muuta, n saadud kogemuste või
täienenud teadmiste baasi tõttu.
Uuring 12 Merepõhja elustiku ja mereliste elupaigatüüpide määratlemise ja kaardistamise uuring
Mõju uuring arendusalal ja kaabelliinide alal olevale merepõhja elustikule (põhjataimestik ja -loomastik)
ning vajadusel leevendavate meetmete esitamine. Uuringu käigus teostatakse põhjaelupaiga hindamine
(kohtvaatlused videoaparatuuriga, proovide võtmine ja analüüs). Uuringu alusel hinnatakse kavandatava
tegevuse ala merepõhja elustiku liigirikkust ja võimaldatakse valida ühendusliinidele Natura elupaikade
seisukohast parimad lokaalsed asukohad ning võimaldatakse töötada välja asjakohased leevendavad
meetmed ja hinnata asjakohaselt kaasnevad mõjud.
Uuringute kestvus: Status quo kindlakstegemiseks tuleb katkestusteta läbi viia kahe järjestikuse täieliku
hooajalise tsükli pikkune alusuuring. Üks hooajaline tsükkel koosneb kaheteistkümnest kalendrikuust,
sealhulgas uuringu alguskuu.
Uuringute metoodika: SAKSA standard StUK4, vt ptk algusesse. StUK4 nõudeid kohandatakse asjakohaselt
Eesti, Läti ja Liivi lahe oludele, ning ilma, et lõppjärelduste tegemise kvaliteet kannataks. Juhul, kui
projektiala kohta on olemas n keskkonnamõju strateegiline hinnang, võetakse selle tulemusi konkreetse
projekti uuringute mahu määramisel arvesse. Põhjendatud kõrvalekaldeid kontseptsioonist on igal ajal kas
võimalik arendajal taotleda - või vastupidi - neid arendajale kohustuslikuks muuta, n saadud kogemuste või
täienenud teadmiste baasi tõttu.
104
Uuring 13 Hüljeste uuring
Kavandatava tegevuse mõju uuring hüljestele kohalikul tasandil, sealhulgas jää lõhkumisega tekkivad
võimalikud mõjud ning vajadusel leevendavate meetmete esitamine.
Uuringute kestvus: Status quo kindlakstegemiseks tuleb katkestusteta läbi viia kahe järjestikuse täieliku
hooajalise tsükli pikkune alusuuring. Üks hooajaline tsükkel koosneb kaheteistkümnest kalendrikuust,
sealhulgas uuringu alguskuu.
Uuringute metoodika: SAKSA standard StUK4, vt ptk algusesse. StUK4 nõudeid kohandatakse asjakohaselt
Eesti, Läti ja Liivi lahe oludele, ning ilma, et lõppjärelduste tegemise kvaliteet kannataks. Juhul, kui
projektiala kohta on olemas n keskkonnamõju strateegiline hinnang, võetakse selle tulemusi konkreetse
projekti uuringute mahu määramisel arvesse. Põhjendatud kõrvalekaldeid kontseptsioonist on igal ajal kas
võimalik arendajal taotleda - või vastupidi - neid arendajale kohustuslikuks muuta, n saadud kogemuste või
täienenud teadmiste baasi tõttu.
Uuring 14 Välisõhu müra uuring
Akukon Eesti OÜ poolt teostatavas müra uuringus selgitatakse välja tuulikute poolt põhjustatud
müratasemed ning hinnatakse arvutustulemuste vastavust KeM 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud
normtasemetele. Uuringu aruandes antakse ülevaate arvutustest ja saadud tulemusetest. Müra tasemete
arvutamisel ja mürakaardi koostamisel kasutatakse arvutiprogrammi Datakustik Cadna/A 2020, mille
tarbeks tehakse maa-alast kolmemõõtmeline akustiline maastikumudel. Arvutused teostatakse vastavalt
Põhjamaade arvutusmeetoditele. Uuringus esitatakse müra leevendavad meetmed vajalike ehituse
materjalide/detailide tuulepargi alale veoks ja ka tuulikute ja teiste rajatiste ehitusmüra ning vibratsiooni
kohta. Uuritakse ja võrreldakse eri vundamenditüüpide nagu toruvai- ja gravitatsioonivundament rajamise
mõjusid.
Uuring 15 Veealuse müra uuring
Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse ja arhitektuuri instituudi poolt teostatavas allvee müra uuringus
selgitatakse esmalt välja tuulepargi ala loodusliku ja tehismüra foon. Seejärel modelleeritakse tekkivat
allveemüra ja vibratsiooni tuulepargi ehituse etapis ning samuti ehitusjärgsel tööperioodil. Modelleerimise
tulemuste alusel hinnatakse koostöös mereelustiku, kalade, hüljeste ja lindude eksperdiga tekkiva müra mõju
elustikule ja kajastatakse kaablite ja veealuse müra võimalikku mõju kalastikule tuulepargi töö ajal.
Uuring 16 Võimalike kumulatiivsete mõjude uuring linnustikule, kalastikule, hüljestele ja
nahkhiirtele ning veeliiklusele
Uuring teostatakse järgmiste stsenaariumite kohaselt:
TT (või vastavalt ELERING-i merevõrgu) Virtsu suunalise elektrijuhtme ning Saaremaa
püsiühenduse bioloogilised aspektid;
TT, ELWIND-i arendusala (selgumisel) ja teiste Liivi lahe tuuleenergia arendusprojektide
bioloogilised aspektid;
TT, ELWIND-i arendusala (selgumisel) ja teiste Liivi lahe tuuleenergia arendusprojektide
navigatsioonilised aspektid, sh moodustada täiendav sisend: Uuring 7 Hinnang tuulikute mõjust
navigatsioonimärkide või -tulede (sh tuletornid ja sihid) eristamisele veeliiklejate poolt ja
laevaliiklusele.
Võimalik, et KMH protsessi käigus lisandunud informatsiooni (TT uuringute tulemused + teiste
tuuleparkide poolt tehtud uuringute tulemused) käigus tuleb stsenaariume korrigeerida.
Kumulatiivsete projektide arendajad peaksid jagama sihtotstarbelisi andmeid (arvestades Eesti ja
105
Euroopa konkurentsialastest seadustest tekkivate piirangutega). Näiteks oleks soovitatav, et EESTI
ENERGIA AS või vastav kontserniettevõte jagab kumulatiivsete mõjude hindamiseks KIHNU
lõunatipus toiminud radarivaatluste ja muude uuringute (tuul, jää) tulemusi ka teiste arendajatega.
Uuring 17 Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude uuring
Uuringus käsitletakse kavandatud tegevuse mõju kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele.
Uuringus antakse hinnang arendustegevuse positiivsest ja/või negatiivsest mõjust tööhõivele, veeliiklusele,
loodus- ja kultuuriturismile, rekreatsioonile ja rannapiirkonna kinnisvarale, võimalike vähenevate
kalavarude ja kalapüügivõimaluste tõttu kalandusele jmt. Uuringu täiendavaks sisendiks võtab arendaja
„lisakompensatsiooni mehhanismi“ rakendamise käigus tekkivad kontaktid isikute ja organisatsioonidega.
Vt ka 2.1 Arendaja eesmärgid
Uuring 18 Visuaalne uuring
Merealaplaneeringu eelnõuga määratud arendusala ümberringsetest vaatepunktidest vaatekoridoride
määramine ja visuaalse mõju analüüs, ning sobivaima paigutuslahenduse ja olulise mõju korral ka
leevendusmeetmete väljatöötamine. Visualiseeringud valitud vaatekoridoridest tehakse erinevate
aastaaegade ja ilmastikunähtuste jaoks. Uuring teostatakse koostöös Ruhnu, Saaremaa, Lääneranna, Pärnu
(Tõstamaa ov) ja Kihnu omavalitsustega. Võetakse „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks
visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ ( AB Artes Terrae OÜ , Tartu 2020) ning
vajadusel protsessi kaasata maastikuarhitekt.
Uuring 19 Elektriülekande uuring
Alalisvoolu ja vahelduvvoolu elektriülekande alternatiivide omavaheline võrdlus ja tasuvus, sh töökindlus,
elektrikvaliteet jms, ajahorisondiga kuni 2030. Moodustatakse sisend: Uuring 23 Vesiniku elektrolüütilise
tootmise, salvestamise ja kütuseelement-elektrijaamas elektriks tagasikonversiooni uuring
Uuring 20 Riigikaitse terviklahenduste ja kompensatsioonimehhanismide uuring
Kogu merealal, kuhu on kavandatud meretuulepargid, riigikaitseliste õhu- ja mereseiresüsteemide töövõime
säilitamise terviklahenduse ja kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine.
Uuring 21 Õhuliikluse häiringute vältimise uuring
Meetmete väljatöötamine õhuliikluse häiringute vältimiseks.
Uuring 22 Elektrienergia kvaliteedi uuring
Elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse väljaselgitamiseks eelnev sotsiaal-majanduslik
analüüs.
Uuring 23 Vesiniku elektrolüütilise tootmise, salvestamise ja kütuseelement-elektrijaamas elektriks
tagasikonversiooni uuring
Parimate tehnoloogiate valik. Elektrolüüsiks ca 50% ja kütuseelementidele ca 25% tuulepargi
koguvõimsusest. Lähimaks eesmärgiks on tuuleelektrijaama võimsuse juhitavus tasemel 25%
koguvõimsusest – see tegevus on KMH koosseisus. Kaugemaks eesmärgiks on elektrolüüsivõimsuse
tõstmine ja H2 eksport – see tegevus ei ole KMH koosseisus.
Uuring 24 Renoveerimise- ja eemaldamise uuring
106
Parimate tehnoloogiate valik. Tuulikute eeldatava asendamise – iga 25-30 aastat – ja vundamentide
lammutamise ning kaabelduse eemaldamise – peale 50 või 100 aastat, sõltuvalt hoonestusloa pikendamisest
- mõjude prognoos.
Uuring 25 Allveearheoloogiline uuring
Tuulikute ja kaablite mõjust arheoloogilisele kultuuripärandile, sh TA (end. VTA), MKA ja Mereväe
varasemate uuringute süstematiseerimise ja arvestamisega ning järgneva metoodika kohaselt:
Allveearheoloogilise uuringu I etapp koosneb kõrgresolutsioonilisest sonariuuringust. Nõuded
allveearheoloogilise uuringu osana tehtavale sonariuuringule veealuse kultuuripärandi välja
selgitamiseks määrab Muinsuskaitseamet.
Allveearheoloogilise uuringu II etapp: leitud inimtekkelised anomaaliad dokumenteeritakse (3D
videodokumentatsioon, puidust vrakkide korral lisandub dendrokronoloogiline uuring), et hinnata
arheoloogilise kultuurkihi olemasolu ja ulatus ning anomaaliate päritolu.
Allveearheoloogilist uuringut (nii I kui ka II etapp) võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala
pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta
majandustegevusteate (vastavalt MuKS § 68-69). Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama
Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande
(MuKS § 46-48).
Samuti on võimalik kasutada juba tehtud kõrgresolutsioonilise sonariuuringu andmeid, kui need on
varem ala kohta kogutud ja vastavad Muinsuskaitseameti nõuetele. Viimasel juhul tuleb pädeval
isikul (st allveearheoloogilise uuringu pädevusluba omaval isikul) andmeid analüüsida ja esitada
ametile aruanne. Allveearheoloogialise uuringu pädevusloaga ekspert interpreteerib uuringute
tulemusi ja esitab MKA-le aruande. Selgituseks: Allveearheoloogilise uuringu vajaduse ja ulatuse
määrab Muinsuskaitseamet vastavalt MuKS § 46 lg 2. Allveearheoloogilise uuringu osana ette
nähtud sonariuuringut on võimalik ühildada teiste planeeritavate sonariuuringutega. Sealjuures tuleb
arvestada, et sonariuuring peab vastama Muinsuskaitseameti nõuetele. Ka nende uuringute puhul
tuleb pädeval isikul (st allveearheoloogilise uuringu pädevusluba omaval isikul) esitada uuringukava
ja aruanne.
Uuring 26 Piiriüleste mõjude kaardistamise uuring
Liivi laht on Eesti ja Läti ühine veekogu, ning Läti asutustelt ja huvigruppidelt tulevate seisukohtadega tuleb
maksimaalselt arvestada, vastavad teemad kaardistada ja vajadusel süvendada Tuuletraali KMH eri
uuringute mahtu või lisada uuringuid:
Navigation safety and possible impacts on the navigation areas and navigation regime, impact on
accessibility of Latvian ports and the reserved navigation areas in the Maritime Spatial Plan of the
Republic of Latvia.
Possible changes in navigation regime and restrictions on navigation during the operation of
facilities and in the event of an accident.
Intended security and protection areas, planned/potential facility service sites, fuel and other facility
supply and resource delivery routes.
The danger area in the event of accident, possible accident scenarios, their course and planned
countermeasures in the case of human search and rescue operations.
Possible impact on the dynamics of sediment flow and the regime of current flow.
Possible impacts on underwater habitats, birds and marine fauna.
107
Cumulative impacts of Gulf of Riga offshore wind projects
Muud lisanduvad aspektid KMH protsessi vältel
Vt ka LÄTI kirja transkriptsioon: 9. KMH programmi eelnõu (2020=v1) koostamisse
kaasamise ülevaade
7. KMH protsess ja selle teostuse ning avalikustamise ajakava
Ajakava koostamisel on kasutatud hoonestusloa taotluse esitamise ajal (10.06.2013) kehtinud nn KeHJS-
2013.
Tabel 10 KMH teostuse ajakava
Jrk
nr
KMH etapid Tegevuse kirjeldus ja läbiviija Kestvus Orienteeruv
tähtaeg
1. KMH algatamine VV korraldusega nr 313 19.12.2019
algatati hoonestusloa menetlus ja
keskkonnamõju hindamine
19.12.2019 -
2. KMH programmi
koostamine
Pärast kavandatava tegevuse KMH
algatamise otsuse tegemist koostab
ekspert või eksperdi-rühm eksperdi
juhtimisel koos arendajaga KMH
programmi vastavalt KeHJS § 13.
esitatud nõuetele.
KMH programmi esitab arendaja
TTJA-le avalikustamise korraldamiseks.
Orienteeruval
t 180 päeva
-
2.a Lisategevused vastavalt
VV korralduse nr 313
19.12.2019 punktile 3.4.
https://www.riigiteataja
.ee/akt/323122019012
Keskkonnamõju hindamise programmi
ja aruande koostamisse kaasata
Rahandusministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium,
Keskkonnaministeerium,
Keskkonnaamet, Kaitseministeerium,
Siseministeerium, Transpordiamet,
Maaeluministeerium,
Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet ning
kohalikud omavalitsused ning
keskkonnamõju hindamise programm ja
aruanne enne avalikustamist
kooskõlastada eespool nimetatud
asutustega ning esitada arvamuse
andmiseks piirkonna kohalikele
omavalitsustele.
Orienteeruva
lt 90 päeva
VV korraldusega
nr 313 täiendati
traditsioonilist
KeHJS ajakava
ülesehitust ja
nõuti programmi
kooskõlastamist
vastavalt loetelule
enne avalikku
arutelu
3. KMH programmi
avalikustamisest
teatamine
TTJA teatab (KeHJS §16. lõige 2)
KMH programmi avalikust
väljapanekust ja avalikust arutelust 14
päeva jooksul programmi saamisest
arvates vähemalt: 1) ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded; 2)
ühes üleriigilise levikuga või ühes
kohaliku või maakondliku levikuga
ajalehes; 3) kavandatava tegevuse
14 päeva II kvartal 2022.a.
108
asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas
hoones või kohas (näiteks raamatukogu,
kauplus, kool, bussipeatus). TTJA
teatab ka (KeHJS §16. lõige 3) liht- või
tähtkirjaga: Rahandusministeeriumile;
Lääneranna, Saaremaa, Kihnu, Pärnu ja
Ruhnu omavalitsustele;
Keskkonnaministeeriumile;
Keskkonnaametile; valitsusvälistele
keskkonnaorganisatsioonidele neid
ühendavate organisatsioonide kaudu;
kavandatava tegevuse ala ja selle
naaberkinnisasjade omanikele ning
muud menetlusosalised:
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium,
Kaitseministeerium, Siseministeerium,
Transpordiamet, Maaeluministeerium,
Muinsuskaitseamet ja Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet,
Eesti Kalurite Liit MTÜ, MTÜ Liivi
Lahe Kalanduskoda
TTJA (KeHJS §16. lõige 6) avalikustab
KMH programmi oma veebilehel,
tagades avalikkusele programmiga
tutvumise võimaluse vähemalt kuni
programmi kohta ettepanekute,
vastuväidete ja küsimuste esitamise
tähtaja lõpuni.
4. KMH programmi
avaliku väljapaneku
korraldamine
TTJA korraldab (KeHJS §16 lõige 1)
vähemalt 14-päeva (soovitavalt võiks
avalik väljapanek olla 30 päeva)
kestusega keskkonnamõju hindamise
programmi avaliku väljapaneku.
Eesti: 30
päeva
Läti:
vastavalt
korrale
5. KMH programmi avalik
arutelu
Peale KMH programmi lõppu korraldab
arendaja (KeHJS §16. lõige 1)
programmi tutvustamiseks avaliku
arutelu.
Eesti: 1-2
päeva
Läti:
vastavalt
korrale
Juuni 2022.a.
6 KMH programmi kohta
esitatud info edastamine
Asutus, kellele KMH programmi
avaliku väljapaneku ajal esitati
programmi kohta ettepanekuid,
vastuväiteid või küsimusi, edastab
nimetatud ettepanekud, vastuväited ja
küsimused arendajale (KeHJS § 17.
lõige 1).
30 päeva
Juuli 2022.a.
7. KMH programmi
täiendamine
avalikustamise
materjalidega
Ekspert või eksperdirühm eksperdi
juhtimisel (KeHJS § 17. lõige 2) teeb
koos arendajaga KMH programmi
avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu
ajal programmi kohta tehtud
ettepanekute ja vastuväidete alusel
programmis vajalikud parandused ja
30 päeva August 2022.a.
109
täiendused, selgitab ettepanekute ja
vastuväidete arvestamist või põhjendab
arvestamata jätmist ning vastab esitatud
küsimustele.
8. KMH programmile
esitatud ettepanekutele
ja küsimustele
vastamine
Arendaja saadab (KeHJS § 17. lõige 3)
KMH programmi kohta ettepanekuid,
vastuväiteid või küsimusi esitanud
isikule liht- või tähtkirjaga esitatud
ettepanekute ja vastuväidete
arvestamise selgituse või arvestamata
jätmise põhjenduse ning vastused
küsimustele.
7 päeva September I pool
2022.a.
9. KMH programmi
esitamine
heakskiitmiseks
(1) Arendaja esitab vastavalt KeHJS §
18. lõikele 1 pärast KMH programmi
avalikku arutelu programmi koos selle
kohta esitatud ettepanekute,
vastuväidete ja küsimuste, käesoleva
seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud kirjade
koopiate ja avaliku arutelu protokolliga
Keskkonnaministeeriumile
heakskiitmiseks.
30 päeva Oktoober II pool
2022.a.
10. KMH programmi
heakskiitmine
Keskkonnaministeerium KeHJS § 18.
lõikele 2 vastavalt teeb otsuse
keskkonnamõju hindamise programmi
heakskiitmise või heakskiitmata jätmise
kohta 30 päeva jooksul KeHJS § 18.
lõikes 1 nimetatud dokumentide
saamisest arvates ning teavitab sellest
arendajat ja otsustajat.
30 päeva November II pool
2022.a.
11. KMH programmi
heakskiitmisest
teavitamine
Keskkonnaministeerium KeHJS § 19.
lõikele 1 vastavalt teatab KMH
programmi heakskiitmisest lihtvõi
tähtkirjaga menetlusosalistele ning
arendaja kulul ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded 14 päeva
jooksul programmi heakskiitmise otsuse
tegemisest arvates.
14 päeva Detsember
2022.a.
12. KMH uuringud Keskkonnamõju hindamise programmis
välja toodud uuringute läbiviimine.
2 aastat 2023. - 2024.a.
13. KMH aruande
koostamine
Keskkonnamõju hindamise aruanne
(1) Ekspert või eksperdirühm eksperdi
juhtimisel vastavalt KeHJS § 20. lõike 1
nõuetele koostab, lähtudes
heakskiidetud KMH programmist,
KMH aruande, mis esitatakse arendaja
poolt TTJA-le avalikustamise
korraldamiseks.
Viimase
uuringu
valmimisest
60 päeva
I kvartal 2025.a.
13.a Lisategevused vastavalt
VV korralduse nr 313
19.12.2019 punktile 3.4.
https://www.riigiteataja
.ee/akt/323122019012
Keskkonnamõju hindamise programmi
ja aruande koostamisse kaasata
Rahandusministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium,
Keskkonnaministeerium,
Keskkonnaamet, Kaitseministeerium,
Siseministeerium, Transpordiamet,
Orienteeruva
lt 90 päeva
VV korraldusega
nr 313 täiendati
traditsioonilist
KeHJS ajakava
ülesehitust ja
nõuti aruande
kooskõlastamist
110
Maaeluministeerium,
Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet ning
kohalikud omavalitsused ning
keskkonnamõju hindamise programm ja
aruanne enne avalikustamist
kooskõlastada eespool nimetatud
asutustega ning esitada arvamuse
andmiseks piirkonna kohalikele
omavalitsustele.
vastavalt loetelule
enne avalikku
arutelu
16. KMH aruande
avalikustamisest
teatamine
Vastavalt KeHJS § 21. sätestatusele
KMH aruanne avalikustatakse ning
avalikustamise tulemusi arvestatakse
käesoleva seaduse §-des 16 ja 17
sätestatud korras
TTJA teatab (KeHJS §16. lõige 2)
KMH aruande avalikust väljapanekust
ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul
aruande saamisest arvates vähemalt: 1)
ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded; 2) ühes üleriigilise
levikuga või ühes kohaliku või
maakondliku levikuga ajalehes; 3)
kavandatava tegevuse asukoha vähemalt
ühes üldkasutatavas hoones või kohas
(näiteks raamatukogu, kauplus, kool,
bussipeatus). TTJA teatab ka (KeHJS
§16. lõige 3) liht- või tähtkirjaga:
Rahandusministeeriumile; Lääneranna,
Saaremaa Kihnu, ja Ruhnu valdadele;
Keskkonnaministeeriumile;
Keskkonnaametile; valitsus-välistele
keskkonnaorganisatsioonidele neid
ühendavate organisatsioonide kaudu;
kavandatava tegevuse ala ja selle
naaberkinnisasjade omanikele ning
muud menetlusosalised:
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium,
Kaitseministeerium, Siseministeerium,
Transpordiamet, Maaeluministeerium,
Muinsuskaitseamet ja Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet,
Eesti Kalurite Liit MTÜ, MTÜ Liivi
Lahe Kalanduskoda
TTJA (KeHJS §16. lõige 6) avalikustab
KMH aruande oma veebilehel, tagades
avalikkusele aruande tutvumise
võimaluse vähemalt kuni aruande kohta
ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste
esitamise tähtaja lõpuni.
Eesti: 14
päeva
Läti:
vastavalt
korrale
Mai 2025.a.
17. KMH aruande avaliku
väljapaneku
korraldamine
TTJA korraldab (KeHJS §16 lõige 1)
vähemalt 14-päevase kestusega KMH
aruande avaliku väljapaneku.
Eesti: 14
päeva
Läti:
Juuni 2025.a.
111
vastavalt
korrale
18. KMH aruande avalik
arutelu
Peale KMH arutelu lõppu korraldab
arendaja (KeHJS §16. lõige 1) arendaja
tutvustamiseks avaliku arutelu
Eesti: 1-2
päeva; Läti
1-2 päeva
(kui nõutakse
mitmes
toimumiskoh
as)
Juuni 2025.a.
19. KMH aruande kohta
esitatud info edastamine
Asutus, kellele KMH aruande avaliku
väljapaneku ajal esitati aruande kohta
ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi,
edastab nimetatud ettepanekud,
vastuväited ja küsimused arendajale
(KeHJS § 17. lõige 1).
30 päeva
Juuli 2025.a.
20. KMH aruandele
esitatud ettepanekutele
ja küsimustele
vastamine
Arendaja saadab (KeHJS § 17. lõige 3)
KMH aruande kohta ettepanekuid,
vastuväiteid või küsimusi esitanud
isikule liht- või tähtkirjaga esitatud
ettepanekute ja vastuväidete
arvestamise selgituse või arvestamata
jätmise põhjenduse ning vastused
küsimustele.
30 päeva August 2025.a.
21. KMH aruande
täiendamine
avalikustamise
materjalidega
Ekspert või eksperdirühm eksperdi
juhtimisel (KeHJS § 17. lõige 2) teeb
koos arendajaga KMH aruande avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu ajal
aruande kohta tehtud ettepanekute ja
vastuväidete alusel aruandes vajalikud
parandused ja täiendused, selgitab
ettepanekute ja vastuväidete arvestamist
või põhjendab arvestamata jätmist ning
vastab esitatud küsimustele.
30 päeva September
2025.a.
22. KMH aruande
heakskiitmiseks
esitamine
Avalikustamise materjalidega
täiendatud KMH aruande esitab
arendaja KeHJS § 22. lõike 1 kohaselt
kahes eksemplaris keskkonnamõju
hindamise Keskkonnaministeeriumile
heakskiitmiseks ja keskkonnanõuete
määramiseks.
30 päeva Oktoober 2025.a.
22.a KMH aruande
kooskõlastamiseks
esitamine (Natura)
Keskkonnaministeerium saadab
kaitstava Natura loodusobjekti
valitsejale KMH aruande
kooskõlastamiseks.
30 päeva Oktoober 2025.a.
23. KMH aruande
heakskiitmine
Keskkonnaministeerium vastavalt
KeHJS § 22. lõikele 2 teeb otsuse KMH
aruande heakskiitmise ja
keskkonnanõuete määramise või
aruande heakskiitmata jätmise kohta
arendajale ja otsustajale teatavaks ning
edastab otsustajale aruande
heakskiitmise korral aruande ühe
eksemplari 30 päeva jooksul aruande
saamisest arvates.
30 päeva November
2025.a.
112
23.a KMH aruande
heakskiitmise ja
keskkonnanõuete
määramise otsuse
eelnõu
kooskõlastamiseks
esitamine (Natura)
Keskkonnaministeerium saadab
kaitstava Natura loodusobjekti
valitsejale KMH aruande heakskiitmise
ja keskkonnanõuete määramise otsuse
eelnõu kooskõlastamiseks.
30 päeva November 2025.a.
24. KMH aruande
heakskiitmisest ja
keskkonnanõuete
määramisest
teavitamine
KeHJS § 23. kohaselt
Keskkonnaministeerium teatab KMH
aruande heakskiitmisest ja
keskkonnanõuete määramisest
käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud
korras.
30 päeva Detsember
2025.a.
25. Tegevusloa andmine Vabariigi Valitsus vastavalt KeHJS §
24. lõikele 1 peab tegevusloa andmise
või sellest keeldumise otsuse tegemisel
arvestama keskkonnamõju hindamise
tulemusi ja aruandele lisatud
keskkonnanõudeid.
90 päeva I kvartal 2026.a.
8. KMH protsessis osalejate andmed
KMH osapooled:
Otsustaja: Vabariigi Valitsus ja menetluse läbiviija Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kontaktisik:
Liina Roosimägi, e-post [email protected], telefon +372 667 2151
Arendaja: Tuuletraal OÜ (registrikood: 12468062), kontaktandmed: Mõisanurme, Oiu küla, Viljandi vald,
Viljandi maakond, 70317, kontaktisik: Eero Saava, [email protected], telefon +372 506 7999, koduleht
www.windtrawl.com (eri keeltesse tõlgitav läbi GOOGLE otsingu)
Keskkonnamõju hindaja: Corson OÜ (registrikood: 10006729), kontaktandmed: Laki 14A - 704, 10621
Tallinn (e-post: [email protected] ). Kontaktisik: juhtekspert Toomas Liiv, kontakt tel: +372 565 3373, e-
post: [email protected]
KMH töögrupp:
Toomas Liiv - Corson OÜ juhatuse liige, PhD, TTÜ; KMH-s juhtekspert* (tegevuslitsentsi nr KMH0119
kehtiv kuni 27.04.2022, KMH litsentside nimekiri (EXCEL-i tabel) värske seisuga leitav
https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#kmh-litsents—accordion (tabeli asukoht vahetevahel muutub),
hüdrodünaamika, rannaprotsessid, matemaatiline modelleerimine, veekogude süvendamine, kaadamine,
energeetika, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehitus ja planeerimine ning Natura/HELCOM
hindamine.
Kerli Krõm – Corson OÜ spetsialist, MSc, TTÜ, KMH-s matemaatiline modelleerimine, keskkonnakaitse ja
säästev areng, õhu kvaliteet, sotsiaal-majanduslik valdkond.
Kristin Liiv – Corson OÜ spetsialist, MSc, TTÜ, KMH-s õigus- ja sotsiaalküsimused, planeerimine,
geotehnika, keskkonnakaitse ja säästev areng, sotsiaal-majanduslik valdkond.
*- Vajadusel võib KMH protsessis vahetuda juhtekspert, lisanduda eksperte ja partnerfirmasid või toimuda
Corson OÜ ekspertide ja töögrupi liikmete tööülesannete ümberjaotamine või töögrupi vähendamine või
suurendamine.
113
Tabel 11 Uuringute ja KMH sisuekspertide nimekiri
Uuring Ekspert
Vee kvaliteedi ja heljumi leviku ekspert Toomas Liiv, PhD, vt ka „KMH töögrupp“
Hüdrograafiliste mõõdistuste ja allvee
uuringu ekspert. Meremõõdukeskus OÜ, Peeter Ude
Kumulatiivsete ja sotsiaalmajanduslike
mõjude (visuaalne, logistiline mõju,
energeetilised ja tasuvusarvutused ja
hinnangud ning analüüsid) ekspert
Ain Kull, PhD, Tartu Ülikooli ökoloogia ja
maateaduste instituut
Maastikuarhitekt Kaasatakse vajadusel, et toetada Ain Kulli
Linnustiku ekspert Mati Kose MSc, bioloog
Kalastiku ekspert Tartu Ülikooli Mereinstituut MSc. Redik
Eschbaum
Nahkhiirte ekspert MSc. Lauri Lutsar
Merepõhja elustiku ekspert Georg Martin, PhD, Tartu Ülikooli
Mereinstituut
Müra, vibratsiooni uuringute ekspert Akukon Eesti OÜ, vastutav isik määratakse
töö käigus
Veealuse müra vibratsiooni ekspert Aleksander Klauson, PhD, TTÜ Ehituse ja
arhitektuuri instituut.
Kultuuriliste mõjude ekspert Mare Mätas, Kihnu pärimuskultuuri edendaja
Veealuse kultuuripärandi ekspert Aivar Kriiska Tartu Ülikool,
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond,
ajaloo ja arheoloogia instituut
Hülge ekspert Mart Jüssi, PhD
Geoloogia ekspert Arkady Tsyrulnikov, PhD
Navigatsioonitingimuste ja laevaliikluse
ekspert.
Peeter Ude, Meremõõdukeskus OÜ
Jää mõjude ekspert Jan Thijssen, MSc, PMP; C-CORE Ice
Engineering, Canada; Expert of sea ice loads
and probabilistic methods for offshore
structure design in harsh environments
www.c-core.ca
Tuuletingimuste ekspert Rahvusvaheliselt tunnustatud tuuleuuringute
firma valitakse hankemenetlusega
LÄTI piiriülese mõju ekspert Valitakse hankemenetlusega
114
9. KMH programmi eelnõu (2020=v1) koostamisse kaasamise ülevaade
Tabel 12 2020 laekunud ettepanekutega (transkriptsioonid) arvestamine
Kirjad on kronoloogiliselt järjestatud; kuupäeva formaat: YYYYMMDD; kellelt - kellele; sisu;
kommentaar
2 0 2 0 0 3 1 6
S w
ed is
h
E n v ir
o n m
en al
P ro
te ct
io n A
g en
cy
- K es
k k o n n am
in is
te e
ri u m
We thank you for notifying us of the planned offshore windfarm by
the developer Tuuletral OÜ in the Gulf of Riga. Sweden does not
inte d to participate further in the transboundary EIA Procedure.
TT tänab ja võtab
teadmiseks.
2 0 2 0 0 3 1 9
L en
n u am
et
- T
T JA
Asutusesiseseks kasutamiseks TT tänab ja võtab
teadmiseks.seisukohad
tsiviillennunduse ja
sidekaabli osas.
2 0 2 0 0 3 2 6
F in
la n d M
in is
tr y o f
th e
E n v ir
o n m
en t
- K
es k k o n n am
in is
te er
iu m
Finland received on 7 February 2020 notification from the Ministry
of the Environment of Estonia concerning the environmental
impact assessment (EIA) of the Tuuletraal OÜ offshore windfarm
project in the Gulf of Riga. Tuuletraal OÜ is planning an offshore
windfarm consisting of 76 wind turbines with a total capacity of
380 MW. The project includes an offshore substation and cables
connected to the substation, an electricity transmission system up to
the land-based connection point and 31 mussel farming areas. The
location of the windfarm is about 30 km from the Estonian coast.
The Ministry of the Environment of Estonia requested information
whether Finland intends to participate in the transboundary EIA
procedure, and provide comments concerning the scope for the
assessment of the environmental impacts of the project affecting
Finland. From the documents received, it does not appear that the
Tuuletraal OÜ offshore windfarm project is likely to cause a
significant adverse transboundary impact on Finland and based on
this information Finland does not intend to participate further in the
transboundary EIA procedure for the project. However, the
Ministry would like to remark that the notification was not fully in
accordance with Article 7 and 16 of the Agreement between the
Government of the Republic of Estonia and the Government of the
Republic of Finland on Environmental Impact Assessment in a
transboundary context as the notification did not contain an
assessment program, and Annex 2 and Annex 3 were in Estonian
only. Therefore, referring to missing information and as a
precautionary measure, Finland reserves the opportunity to
participate in the transboundary EIA procedure, if the
environmental impact assessment indicates that the project is likely
to cause a significant adverse environmental impact on Finland.
Additionally the Ministry of the Environment of Finland would like
to state, that the impacts on migratory birds should be taken into
account in the project planning, because the Gulf of Riga is an
important wintering area for migrating birds. The Ministry of the
Environment of Finland would like to thank Estonia for the
notification.
TT tänab ja võtab
teadmiseks, et Soome
ei kavatse osaleda
piiriüleses KMH-s. On
arvestatud, et tuleb
uurida mõjusid
rändlindudele, kuna
Riia laht on oluline
rändlindude
talvitumisala.
115
2 0 2 0 0 3 2 7 , o sa
1 , jä
rg n eb
E n v ir
o n m
en t
S ta
te B
u re
au o
f th
e R
ep u b li
c o f
L at
v ia
-
K es
k k o n n am
in is
te er
iu m
Environment State Bureau (hereinafter – the Bureau), acting as
competent authority on environmental impact assessment
(hereinafter - EIA) in Latvia would like to thank the Ministry of
Environment of the Republic of Estonia for sending notifications
about initiation of two EIA procedures concerning planned offshore
windfarm projects in the gulf of Riga that are initiated by the
Tuuletraal OÜ and Eesti Energia AS (the project of Tuuletraal OÜ
also includes infrastructure for aquaculture).
The Bureau acknowledges receipt of the notification No 7-
12/20/12-2 and No 7-12/20/13-2, both dated on February 7, 2020.
Having assessed comments and opinions received from various
stakeholders, including the Ministry of Environment and Regional
development, the Ministry of Agriculture, the Ministry of
Transport, the Ministry of Defence, the Ministry of Foreign Affairs,
State Environmental Service, Latvian Institute of Aquatic biology,
Salacgriva county, Salacgriva port authority and Riga planning
region, - the Bureau informs that the Republic of Latvia intends to
participate in EIA process of both offshore windfarm projects
(Tuuletraal OÜ and Eesti Energia AS).
Concerning the scope of assessment – we have summarized
information on the aspects for evaluation that were specifically
highlighted by various stakeholders, but we kindly as you to
evaluate all aspects of environment according to the Directive
2011/92/EU of the European Parliament and of the Council of 13
December 2011 on the assessment of the effects of certain public
and private projects on the environment:
TT tänab ja võtab
teadmiseks, et Läti
kavatseb osaleda
piiriüleses KMH-s. On
arvestatud, et tuleb
hinnata kõiki aspekte
seoses Euroopa
Parlamendi
2011/92/EU ja
Euroopa Nõukogu
13.12.2011
direktiiviga.
2 0 2 0 0 3 2 7 , o sa
2 , jä
rg n eb
E n v ir
o n m
en t
S ta
te B
u re
au o
f th
e R
ep u b li
c o f
L at
v ia
-
K es
k k o n n am
in is
te er
iu m
1. Navigation safety and possible impacts on the navigation
areas and navigation regime, impact on accessibility of Latvian
ports and the reserved navigation areas in the Maritime Spatial Plan
of the Republic of Latvia.
2. Possible changes in navigation regime and restrictions on
navigation during the operation of facilities and in the event of an
accident.
3. Intended security and protection areas, planned/potential
facility service sites, fuel and other facility supply and resource
delivery routes.
4. The danger area in the event of accident, possible accident
scenarios, their course and planned countermeasures in the case of
human search and rescue operations.
5. Possible impact on the dynamics of sediment flow and the
regime of current flow.
6. Possible impacts on underwater habitats, birds and marine
fauna.
7. Possible impact on the protected territories of European
significance (Natura 2000) – „Randu plavas“ and the marine
territory „Ainaži-Salacgrīva“.
8. Possible growth of the population of seagrass (increase in
nutrient base due to the infrastructure for aquaculture).
9. Cumulative impacts of both projects.
On arvestatud, et tuleb
uurida Läti poole
loetletud mõjusid # 1,
2, 3, 4, 5, 6, 9.
Loetelust välistatakse
#7, kuna ilmselt peab
Läti silmas Eesti
Energia projekti
mõjusid ning #8, kuna
TT loobub
karbikasvanduse
kavandamisest
tulenevalt alal
toimunud
katseprojektide
ebaõnnestumisest
116
2 0 2 0 0 3 2 7 , o sa
3
E n v ir
o n m
en t
S ta
te B
u re
au o
f th
e R
ep u b li
c o f
L at
v ia
-
K es
k k o n n am
in is
te er
iu m
In addition, we shortly give you an overview of the national
requirements for EIA procedures in the Republic of Latvia. We
would like to draw your attention that Latvian legislation, in
particular the Law on the Environmental impact assessment,
designates at least 30 days long term for the process of public
consultation when elaborated EIA report is discussed. The time is
being counted from the day a publication is published in a
corresponding newspaper (national, regional, local) which will be
ensured by the Republic of Latvia after receiving information from
the Republic of Estonia. A public hearing meeting of the intended
activity shall be held. According to the national legislation, a public
hearing meeting shall be held no sooner than 7 days after
publication is published and no later than 10 days before the ending
of public consultation. We kindly ask you to prepare EIA summary
that reflects information to the extent and scope necessary for the
transboundary EIA (including) graphical materials and maps in
relation to the transboundary impact aspects) in Latvian.
In conclusion we wish all our colleagues in the Ministry of
Environment of the Republic of Estonia good health, endurance
and strength in this difficult time due to the outbreak of
coronavirus. In this context we inform, that for a time period
through the state of emergency the usual public hearing meetings
are replaced with video conferences and video-presentations.
Nevertheless, our kind request would be not to organize public
hearings at this crucial moment, if possible, because we are all
aware of the fact that society is engaged in various other concerns
to be able to demonstrate high civic and environmental
participation.
On arvestatud, ja on
täiendatud peatükki:
„KMH protsess ja
selle teostuse ning
avalikustamise
ajakava“ Läti ajakava
nõuetega.
117
2 0 2 0 0 3 2 7
K ai
ts em
in is
te er
iu m
-
T T
Olete edastanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning
Kaitseministeeriumile omapoolsed ettepanekud Liivi lahte
kavandatava meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise
programmi osas. Võrreldes algses taotluses tooduga on muutunud
elektrituulikute paigutus tuulepargis ning elektrituulikute mudelid.
Lisaks toote ettepanekus välja võimaluse kompenseerida osaliselt
või täielikult kõrgemate elektrituulikute rajamiseks vajaliku
õhuseireradari soetamiskulud ning selle hooldamiseks vajaliku
personali maismaalt tuulepargi alajaama peal paikneva radari
juurde transportimise kulu. Kaitseministeerium peab vajalikuks
selgitada, et ettepanekus näidatud radari asukoht on õhuseireradari
toimevõimeks ebasobilik. Õhuseireradarile sedavõrd lähedal
paiknevad elektrituulikud tekitavad radarile häiringuid, mistõttu ei
saa Kaitseministeerium esitatud ettepanekuga nõustuda.
Kaitseministeerium märgib seoses arendaja ettepaneku punktiga 3,
et riigil ei ole hetkel vajadust lisaradari järele, mistõttu ei näe
Kaitseministeerium võimalust tuulepargi mõjutusi kompenseeriva
radari elutsükli kulude katmiseks. Seetõttu ei saa ministeerium
nõustuda ettepanekuga, sest viimane näeb ette küll radari soetamist
ning hooldava personali transporti, kuid ministeeriumi kanda
jääksid taristukulud ning radariga seotud püsikulud, mis tervikuna
moodustavad ligikaudu poole radari soetusmaksumusest. Lisaks
märgib Kaitseministeerium, et esitatud ettepanek nõuab riigilt väga
selge seisukoha kujundamist, mis puudutab erainvestori kaasamist
riigi enda ülesannete täitmisesse, mis on seotud riigi
tuumikfunktsioonidega. Vastavate tegevustega on küll alustatud,
kuid käesolevaks hetkeks pole välja töötatud täpseid meetmeid ning
regulatsioone erainvestorite kaasamiseks riiklikesse tegevustesse,
mistõttu ei näe Kaitseministeerium hetkel võimalust ettepanekus
esitatud radarkattele tekitatud negatiivsete mõjude
kompenseerimiseks erainvestori poolt.
TT tänab ja võtab
teadmiseks.
2 0 2 0 0 4 0 3
T h e
M in
is tr
y o
f E
n v ir
o n m
en t
o f
th e
R ep
u b li
c o f
L it
h u an
ia
Lithuania responded to Keskkonnaministeerium only regarding
Eesti Energia AS project’s notification. Regarding this has been
noted the following:
No responses were received during the public consultation, and
national authorities provided no arguments or concerns regarding
significant negative environmental impacts. Consequently, Ministry
of Environment of Lithuania does not consider the Project to have
likely significant adverse transboundary effects on the environment
of Lithuania and therefore does not intend to participate in the
environmental impact assessment procedure under paragraphs 5 to
8 of Article 3 and Articles 4 to 7 of the Espoo Convention.
However, we kindly ask to keep us informed about the progress of
the project (including the outcomes of the decision making
procedures) and to provide a summary of the Environmental Impact
Assessment report (in English), when it is available.
On võetud teadmiseks,
et Leedu ei kavatse
osaleda Eesti Energia
projekti piiriüleses
KMH-s, kuid soovib
olla teavitatud Eesti
Energia projekti
protsessist ja palub
saata ingliskeelse
koopia Eesti Energia
projekti KMH
aruandest.
2 0 2 0 0 4 0 6
K ai
ts em
in is
te er
i
u m
-
T T
JA
Asutusesiseseks kasutamiseks TT tänab ja võtab
teadmiseks.
118
2 0 2 0 0 4 2 2
R ah
an d u sm
in is
te
er iu
m
- T
T JA
Asutusesiseseks kasutamiseks TT tänab ja võtab
teadmiseks.
2 0 2 0 0 4 2 3
, o sa
1
E le
ri n g
-
T T
, v al
it u d p
ea tü
k k
Võrguühenduse tehniline lahendus
Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse "Elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskiri"§ 19 lõikele 3 luuakse põhivõrguga uus võrguühendus
nimipingel 110 kV või 330 kV. Elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskirja § 19 lõike 5 kohaselt määrab võrguettevõtja uue
võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimis-
või tootmistingimuste muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja
tehnilised parameetrid. Põhjusel, et 110 kV elektrivõrgu
läbilaskevõime ei ole üldjuhul piisav vastu võtma suuremaid
võimsusi kui 100 MW, tuleb planeeritav Tuuletraal OÜ
meretuulepark ühendada Eleringi elektrivõrguga 330 kV
pingeastmel. Kliendi poolt planeeritava Tuuletraal OÜ
meretuulepargi elektrivõrguga ühendamiseks tuleb tuulepark
ühendada kas Eleringi Lääne-Eestis asuvasse olemasolevasse või
rajatavasse 330 kV alajaama või Harku, Lihula, Sindi ja Kilingi-
Nõmme alajaamade vahelisele 330 kV õhuliini trassile ehitatavasse
uude 330 kV alajaama. Elektrisüsteemi stabiilsuse ja töökindluse
nõudest lähtuvalt ei tohi 330 kV võrguga ühendatavate
tootmismoodulite ühikvõimsus ületada 350 MVA-d, mistõttu tuleb
planeeritav Tuuletraal OÜ meretuulepark ühendada Eleringi
alajaama vähemalt kolme liitumispunkti kaudu. Selleks tuleb
kõnealusesse alajaama ehitada vähemalt kolm uut liituja lahtrit,
millest vähemalt üks liitumislahter tuleb rajada dupleksskeemiga, ja
vähemalt kaks liinilahtrit alajaama elektrivõrguga ühendavate
ülekandeliinide jaoks. Liitumisest tingituna võib Eleringil olla
täiendavalt vajalik ehitada vähemalt kaks elektrivõrguga ühendavat
ülekandeliini alajaama, kuhu rajatakse klienti liitumispunktid, mis
tulenevalt töökindluse nõudest peavad asetsema eraldiseisvatel
mastidel. Samuti võib liitumine tootmissuunalise võimsusega 1050
MW põhjustada kogu põhivõrgus ülekandeliinide ülekoormumist,
mille vältimiseks tuleb nende ülekandevõimsust suurendada.
Ehitustööde alustamise eelduseks on alajaama ehituseks või
laiendamiseks vajaliku kinnistu(te) Eleringi poolne omandamine
ning rekonstrueeritavate või ehitatavate õhuliinide
trassikoridori(de)le Eleringile kasutusõiguse saamine.
Lisaks juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Eesti elektrisüsteemi
maksimaalne ekspordivõime on maksimaalselt 2000 MW ning
tarbimisvõimsus vahemikus 500-1500 MW, mistõttu võib olla Teil
vajalik lisaks Eesti elektrisüsteemist tulenevatele ülekoormuse
tekkimise võimalusele arvestada tootmispiiranguga.
TT tänab ja arvestab.
119
2 0 2 0 0 4 2 3 , o sa
2
E le
ri n g
-
T T
, v al
it u d p
ea tü
k k
Nõuded kliendi elektripaigaldisele
Liitumise raames tuleb kliendil projekteerida ja ehitada enda
elektripaigaldised kuni perspektiivsete liitumispunktideni,
muuhulgas paigaldada jõutrafod.
Põhjusel, et 330 kV võrguga ühendatava tootmismooduli
ühikvõimsus ei või olla suurem kui 350 MVA-d, tuleb kliendil
tagada, et Teie taotluses näidatud Tuuletraal OÜ meretuulepark
ühendatakse põhivõrguga Euroopa Komisjoni määruse nr 2016/631
tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (Requirements for
Generators) mõistes vähemalt kolme autonoomse
tootmismoodulina, millest ühegi tootmismooduli ühikvõimsus ei
või ületada 350 MVA-d. Kliendil tuleb oma tootmismoodulid
rajada põhimõttel, et mistahes tootmismoodulite häiringu korral, s.h
merekaabli rike, juhtimissüsteemi häiring vms oleks tagatud mitte
suurema kui 350 MVA-se ühikvõimsuse välja lülitumine.
TT tänab ja arvestab. 2 0 2 0 0 5 0 4
T T
JA -
R ah
an d u sm
in is
te er
iu m
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)
pöördus 18.03.2020 kirjaga nr 16-7/19-3332-008
Rahandusministeeriumi poole seoses Tuuletraal OÜ ettepanekuga,
et ettevõte soovib osaliselt või täielikult kompenseerida
õhuseireradari soetamist tuulepargi alajaama kohale. Vastasite
TTJA-le 22.04.2020 kirjaga nr 15-1/1942-3, milles märkisite, et
Rahandusministeeriumil puudub pädevus anda õhuseireradari
teemal seisukoht ning viitasite Kaitseministeeriumi 06.04.2020
kirjale nr 15-1/1942-2. Täpsustame, et Rahandusministeeriumile oli
suunatud ka küsimus riigikaitselise õhuseireradari eraõigusliku
juriidilise isiku poolt soetamise osas. Antud pöördumise eesmärk
oli välja selgitada, kas ja millistel tingimustel on võimalik
eraõiguslikul juriidilisel isikul rahastada radari ostmist, mis
tulevikus jääks riigi omandisse ning mille töös hoidmist tuleb
rahastada riigieelarvest.
Oleme saanud Tuuletraal OÜ-lt pöördumise, mille kohaselt ettevõte
on valmis omadest vahenditest rahastama riigikaitselise
õhuseireradari soetamist, mis annaks neile võimaluse püstitada
kõrgemaid tuulikuid kui nende poolt esialgses hoonestusloa
taotluses ette nähtud.
Siinkohal on tekkinud küsimus, kas eraõiguslikul juriidilisel isikul
on üldse võimalus teha oma poolseid investeeringuid
riigikaitselistesse eelhoiatussüsteemidesse ning kui jah, siis mil
viisil. Sealjuures on TTJA põhiküsimus, kuivõrd me saame
Tuuletraal OÜ pöördumist õhuseireradari soetamise osas arvestada
käimasoleva hoonestusloa taotluse menetluses. Palume antud
seisukoha kujundamiseks kaasata ka Rahandusministeeriumi
osakond, kelle pädevusse kuulub vastava küsimuse lahendamine.
TT tänab ja võtab
teadmiseks.
2 0 2 0 0 5 2 6
M aj
an d u s-
j a
K o m
m u n ik
at si
o o
n i-
m in
is te
er iu
m
- T
T JA
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet küsis 18.03.2020. a
kirjaga nr 16-7/19-3332-008 asjaomastelt asutustelt arvamust
Tuuletraal OÜ 01.03.2020. a esitatud ettepanekutele. Majandus- ja
Kommunikatsiooni-ministeeriumi haldusalas ei esine põhjuseid,
mis takistaksid Tuuletraal OÜ hoonestusloa algatamise menetluse
jätkamist. Samas teadvustame, et menetlusega saab edasi minna
üksnes siis, kui teised ministeeriumid selle kooskõlastavad.
TT tänab ja võtab
teadmiseks.
120
2 0 2 0 0 8 1 0
L en
n u am
et -
T T
Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi
materjalidega tutvumise järel on Lennuamet seisukohal, et
kavandatav meretuulepark asub eemal peamistest
visuaallennumarsruutidest ega mõjuta seeläbi olulisel määral
lennuohutust. Eeltoodust tulenevalt ei ole Lennuametil kõnealusele
keskkonnamõju hindamise programmile vastuväiteid ega
täiendusettepanekuid.
TT tänab ja võtab
teadmiseks.
2 0 2 0 0 9 2 0
, o sa
1 , jä
rg n eb
T T
JA -
T T
Pöördusite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi
TTJA) poole 01.03.2020 (kiri TTJA dokumendiregistris
registreeritud 12.03.2020 numbriga 16-7/19-3332-007) ning
teavitasite kavatsusest esitada muudatus Vabariigi Valitsuse
19.12.2019 korraldusega nr 313
algatatud Tuuletraal OÜ kavandatava meretuulepargi hoonestusloa
taotlusele keskkonnamõju hindamise programmi koostamise
käigus. Muudatus on tingitud asjaolust, et TTJA algatas 15.03.2019
otsusega nr 16-7/18-1251-033 hoonestusloa menetluse
Easternlightestonia OÜ kiudoptilise sidekaabli rajamiseks ning
Tuuletraal OÜ meretuulepargi ja Easternlightestonia OÜ
kiudoptilise sidekaabli asukohad kattuvad. Vabariigi Valitsuse
19.12.2019 korralduse nr 313 „Hoonestusloa menetluse ja
keskkonnamõju hindamise algatamine“ kohaselt on Tuuletraal OÜ
meretuulepark kavandatud 76 tuuliku ja 1 alajaamaga. Lisaks
tuulikutele on sama korraldusega algatatud hoonestusloa menetlus
ka 31 rannakarbikasvatuse ala rajamiseks, mis hakkaksid paiknema
tuulepargiga samal alal. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse
nr 313 punktis 3.7 on seatud tingimuseks, et tuulikute kavandamisel
tuleb lähtuda Eesti Kaitseväe seatud kõrguspiirangutest. Eesti
Kaitsevärgi seadis kõrguspiirangud 17.02.2017 kuna kõrgemad
tuulikud võivad häirida õhuseireradarite tööd. Oma 01.03.2020
kirjas selgitasite muuhulgas, et Tuuletraalil kui arendajal on
valmisolek finantseerida täielikult või osaliselt ning paigaldada
Eesti kaitsevõime jaoks uus NATO nõuete kohane õhuseireradar
Tuuletraal OÜ tuulepargi alajaama kohale, mis võimaldaks
kasutusele võtta kõrgemad tuulikud, kui Vabariigi Valitsuse
19.12.2019 korraldusega nr 313 on ette nähtud. Lisaks märkisite, et
arendajal on valmisolek radari elektrivarustuse tagamiseks ja
lahendada hooldava personali transport maismaa ja objekti vahel.
Keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus esitatav
muudatus hõlmaks endas tuulikute uut paigutust, jättes tuulikute
arvu samaks (76 tuulikut ja 1 alajaam) ja vähendades
10.06.2013 taotluses märgitud koormatavat ala. Samuti märkisite,
et tuulikute paigutuses arvestataks 25 km visuaalse puhvriga
rannajoonest ning tuulikute ridade koondumisega Ruhnu ja Kihnu
mereseireradarite suhtes. Tuulikute rootori diameetriks on
arvestatud perspektiivselt 250 m, mis annaks tuuliku
kogukõrguseks 275 - 280 m merepinnast.
TT tänab ja võtab
teadmiseks.
121
2 0 2 0 0 9 2 0 , o sa
2 ,
jä rg
n eb
T T
JA -
T T
Kuna oma pöördumises selgitasite, et arendaja on valmis rahastama
täiendava radari ostu, kuid TTJA-l ei ole pädevust anda seisukohta
võimaliku radari soetamise küsimustes, pöördusime 18.03.2020
kirjaga nr 16-7/19-3332-008 nii Rahandusministeeriumi,
Kaitseministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Veeteede
Ameti kui ka Lennuameti poole, et välja selgitada, kas riik saab
aktsepteerida teie poolt pakutud lahendust ja kuidas oleks Teie
pakutu võimalik ellu viia. Lennuametil ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumil vastuväiteid ei olnud.
Veeteede Ametil vastuväiteid ei olnud, kuid nad palusid edasises
KMH menetluses hinnata tuulikute paigutuse ja kõrguse mõju ka
veeliiklusele. Kaitseministeerium vastas TTJA-le 06.04.2020
kirjaga nr 12-4/20/980, milles selgitas, et Teie 01.03.2020 esitatud
materjalide kohaselt ületaks muudetavate elektrituulikute kõrgus
senist Eesti Kaitseväe seatud kõrguspiirangut enam kui 100 m,
mistõttu ei saa Kaitseministeerium ilma tuuleparki
kompenseerivate meetmeteta nõustuda elektrituulikute kõrguse
kasvuga.
Samas viitas Kaitseministeerium Teile 27.03.2020 edastatud kirjale
nr 12-3/20/782, milles on selgitanud, et Teie ettepanekus pakutud
asukoht on radari jaoks ebasobilik, kuna tuulikud oleksid radarile
liiga lähedal ja tekitaksid sellele häiringuid. Samuti selgitas
Kaitseministeerium, et riigil ei ole hetkel vajadust lisaradari järele,
mistõttu ei näe Kaitseministeerium võimalust tuulepargi mõjutusi
kompenseeriva radari elutsükli kulude katmiseks. Isegi kui arendaja
kompenseeriks osaliselt või täielikult kõrgemate elektrituulikute
rajamiseks vajaliku õhuseireradari soetamiskulud ning selle
hooldamiseks vajaliku personali maismaalt tuulepargi alajaama
peal paikneva radari juurde transportimise kulu, siis ministeeriumi
kanda jääksid taristukulud ning radariga seotud püsikulud, mis
tervikuna
moodustaksid ligikaudu poole radari soetusmaksumusest.
TT tänab ja võtab
teadmiseks.
122
2 0 2 0 0 9 2 0 , o sa
3
T T
JA -
T T
Ühtlasi märkis Kaitseministeerium, et esitatud ettepanek nõuab
riigilt väga selge seisukoha kujundamist, mis puudutab erainvestori
kaasamist riigi enda ülesannete täitmisesse, mis on seotud riigi
tuumikfunktsioonidega. Vastavate tegevustega on küll alustatud,
kuid käesolevaks hetkeks pole välja töötatud täpseid meetmeid ning
regulatsioone erainvestorite kaasamiseks riiklikesse tegevustesse.
Seetõttu ei näe Kaitseministeerium hetkel võimalust ettepanekus
esitatud radarkattele tekitatud negatiivsete mõjude
kompenseerimiseks erainvestori poolt. Rahandusministeerium
vastas 18.08.2020 kirjaga nr 15-1/1942-6 ning selgitas, et riigil on
võimalik kaasata erainvestoreid avaliku- ja erasektori partnerluse
ehk PPP kaudu. Selle põhimõtteks on, et erasektori üksus ehitab või
soetab spetsiaalselt antud projekti eesmärgil loodava vara ja osutab
kokkulepitud ulatuses ja kvaliteediga teenuseid, kus avaliku sektori
üksus on põhiliseks erasektori üksuse poolt osutatavate teenuste
ostjaks või huvitatud teenuse osutamisest. Seega oleks radari
soetamine erainvestorite abiga võimalik, kui selle soetamise
vajadust on riik ette näinud või selline vajadus tuleneks erinevatest
arengukavadest.
Kaitseministeerium on aga oma 27.03.2020 kirjas nr 12-3/20/782
välja toonud asjaolu, et lisaradari vajadus hetkel puudub ning radari
elutsükli kulusid pole seetõttu ka riigieelarvesse planeeritud. Sellest
tulenevalt ei näe Kaitseministeerium võimalust tuulepargi mõjutusi
kompenseeriva radari elutsükli kulude katmiseks ning valdkonna
eest vastutav ministeerium ei pea nende kulude eelarvesse
planeerimist ka vajalikuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole lubatud
Tuuletraal OÜ poolt 10.06.2013 taotlusega taotletud tuulepargi
tuulikute kõrguste muutmine, kuna see läheks vastuollu Eesti
Kaitseväe seatud kõrguspiirangutega. Kuna Tuuletraal OÜ
planeeritavat tuulepargi ala hakkaks läbima Easternlightestonia OÜ
kiudoptiline sidekaabel, tuleb Tuuletraal OÜ tuulikute asukohtade
võimalikku paiknemist ja sellest tulenevaid mõjusid (sh mõju riigi
julgeolekule) hinnata KMH käigus.
TTJA pädevuses ei ole anda seisukohta võimaliku radari soetamise
küsimustes. Vajadusel palun lisainfo ja selgituste saamiseks
pöörduda vastutavate ministeeriumide poole.
TT tänab ja võtab
teadmiseks.
123
2 0 2 0 1 0
0 1 , o sa
1 , jä
rg n eb
T T
JA
- T
T
Esitasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi
TTJA) 21.09.2020 (TTJA dokumendiregistris 22.09.2020
registreeritud numbriga 16-7/19-3332-019) Tuuletraal OÜ
planeeritava meretuulepargi ja mitmeotstarbelise vesiviljelustaristu
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu.
Järgnevalt esitame omapoolsed tähelepanekud ja märkused.
1. Tuuletraal OÜ esitatud KMH programmi eelnõu punktis 4.2.1 on
kirjeldatud, et meretuulepargi ala suurus on ca 100-300 km2;
punktis 2.2.2 toodud koordinaatide alusel on analüüsitava
alternatiivi ala suurus ligikaudu 352 km2. Lisaks on KMH
programmi eelnõu punktis 1.1 kirjeldatud: „Arendaja kavatseb
esitada esimesel võimalusel, pärast EMP lõppemist ning uuringute
ja keskkonnamõju hindamise tulemuste laekumist, „rohkem kui
33% ulatuses“ nihkunud koormatava ala asukohaga seoses: a)
hoonestusloa taotluse täpsustuse ning vajadusel ka b)
uue hoonestusloa taotluse.“ Vastavalt 10.06.2013 esitatud
hoonestusloa taotlusele, mille alusel Vabariigi Valitsus algatas
19.12.2019 korraldusega nr 313 hoonestusloa menetluse ja
keskkonnamõju hindamise, on koormatava ala suuruseks ligikaudu
91,2 km2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise
seaduse § 25 lõige 1 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist
(so 01.07.2015) esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni
taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. Veeseaduse §
222 lõiget 4 ja § 223 lõike 1 punkte 5 ja 8 kohaldatakse ka enne
käesoleva seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotlustele.
VeeS § 222 lõige 4 sätestab, et hoonestusloa menetlemisel võib,
tuginedes eelkõige uuringute ja keskkonnamõju hindamise
tulemustele, avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes
hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava
alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada. Koormatavat ala
võib vähendada suuremas ulatuses kui 33 protsenti. Koormatavat
ala ei tohi nihutada või suurendada sellisele alale, kus on algatatud
mõne teise hoonestusloa menetlus. Võttes aluseks, et hoonestusloa
menetlus on algatatud ala kohta suurusega 91,2 km2 ja ala
TT tänab ja võtab
teadmiseks.
124
2 0
2 0 1 0 0
1 , o sa
2 , jä
rg n eb
T T
JA
- T
T
tohib eelkõige tulenevalt keskkonnamõju hindamise tulemustest
nihutada või suurendada kuni 33 protsenti, oleks võimalik
käesolevas hoonestusloa menetluses peale keskkonnamõju
hindamist muuta koormatava ala suurust maksimaalselt ligikaudu
kuni 121,3 km2-ni.
Kui koormatavat ala suurendatakse või nihutatakse rohkem kui 33
protsenti, tuleb seda käsitleda uue hoonestusloa taotlusena. See
tähendab uue menetluse läbiviimist ning see tuleb läbi viia uue
taotluse esitamise hetkel kehtivate õigusaktide kohaselt. Lisaks see
tähendab omakorda ka uut avalikustamist.
Uuringute ala laiendamine KMH käigus ei ole keelatud, kuid
soovime tähelepanu juhtida asjaolule, et ainuüksi uuringute läbi
viimise alusel ei saa tekkida õigustatud ootust hoonestusloaga
koormatava ala suurendamiseks või ala muutmiseks rohkem kui 33
protsenti. TTJA on seisukohal, et käesoleval hetkel on
põhjendamatu antud hoonestusloa menetluse raames algatatud
KMH käigus uuringute läbiviimine niivõrd suurel territooriumil,
kuna see ei ole hoonestusloa osaks.
2. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a korralduse nr 313 punkti 3.7
kohaselt tuleb tuulikute kavandamisel lähtuda Eesti Kaitseväe
seatud kõrguspiirangutest. Eesti Kaitsevägi on 16.02.2017 kirjaga
nr ÕSD-0.3-3/17/8152-1 (AvTS § 35 lg 1 p 61 alusel määratud
asutusesiseseks kasutuseks) seadnud Tuuletraal OÜ taotletavatele
tuulikutele kõrguspiirangud vastavalt taotluses märgitud tuulikute
asukohtadele. Vastavalt piirangutele on tuulikute lubatud
maksimaalne kõrgus 145 m üle merepinna. Vastavalt Tuuletraal
OÜ esitatud KMH programmi eelnõu punktis 2.3 välja toodud
andmetele võrreldakse alternatiividena, kas 25, 50 või 75 tuulikuga
meretuulepargi rajamist, mille koguvõimsus oleks vahemikus 350 –
1050 MW ning igas alternatiivis käsitletakse tuulikuid kõrgusega
275 m üle merepinna. 05.06.2017 esitatud täiendatud hoonestusloa
taotluses, mis oli aluseks 19.12.2019 Vabariigi Valitsuse poolt
algatatud hoonestusloa menetlusele, oli kirjeldatud, et tuulikutena
võetakse kasutusele Prantsusmaa firma NENUPHAR WIND
ujuvplatvormil topeltvertikaalrootoriga 2 x 2.5 MW mooduliga
tuulikud, mille kogukõrguseks oli arvestatud 95 – 115 m. TTJA-le
esitatud KMH programmi eelnõus ei ole eespool nimetatud tuuliku
tüüpi kirjeldatud ning üheski alternatiivis ei ole taotluses
kirjeldatud tüüpi tuulikutest tulenevaid keskkonnamõjusid kavas
hinnata. Iga alternatiiv kirjeldab 275 m kõrguseid horisontaalteljega
tuulikuid, mille kasutamise on tulenevalt julgeoleku riskist
välistanud Kaitseministeerium. Eeltoodust tulenevalt on TTJA
seisukohal, et selliselt ei ole antud KMH näol tegemist Tuuletraal
OÜ poolt taotletud ja Vabariigi Valitsuse poolt algatatud
hoonestusloa menetluse raames läbi viidava KMH-ga. Selleks, et
hinnata hoonestusloa taotluse esemeks oleva tuulepargi mõjusid,
tuleb lähtuda taotluses esitatust. KMH programmis kirjeldatakse, et
Tuuletraal OÜ on valmis toetama Eesti, Läti ja Leedu ühise
õhuseiresüsteemi BALTNET tugevdamist 1 - 2 miljoni euroga igal
aastal tuulepargi eksisteerimise vältel. Tuuletraal OÜ on teinud
Kaitseministeeriumile ettepaneku, finantseerida ja paigutada enda
kulul täiendav radar Tuuletraal OÜ planeeritava tuulepargi
lõunapoolse alajaama katusele, ca 50 m kõrgusele merepinnast.
Kuna TTJA-l puudub pädevus anda hinnangut, kas erainvestor saab
rahastada riigikaitselise radari ostu, edastasime vastava küsimuse
nii Kaitseministeeriumile kui ka Rahandusministeeriumile. Nende
seisukoht oli, et isegi, kui selline instrument on olemas,
TT tänab ja võtab
teadmiseks.
125
2 0 2 0 1 0
0 1 , o sa
3
T T
JA
- T
T
millega erainvestor saab rahastada riigi omandisse jäävat radarit (nt
PPP), siis Kaitseministeerium ei näe hetkel radari ostuks vajadust ja
seetõttu pole vastavaid kulutusi ka riigieelarvesse planeeritud.
Eeltoodust tulenevalt ei ole riik näinud vajadust täiendava radari
näol. Vastavasisulise kirja, kus nii Rahandus- kui
Kaitseministeeriumi seisukohti kirjeldasime, edastasime Teile
21.09.2020 (TTJA dokumendiregistris registreeritud numbriga
16-7/19-3332-018). Eeltoodust tulenevalt on lisaradari paigutamine
hetkel välistatud, kuid KMH programmi koostamisel on aluseks
võetud olukord, kus arvestatakse lisaradari olemasoluga.
Käesoleval
hetkel ei saa TTJA antud lähteolukorraga nõustuda.
Tulenevalt eeltoodust palume muuta KMH programmi eelnõud,
milles lähtuda reaalsest olemasolevast olukorrast ning hinnata
mõjusid taotletud tuulepargi andmetest lähtuvalt. KMH aruandes
tuleb hinnata ka alternatiive, kuid käesoleval hetkel ei ole
vastuvõetav, et Tuuletraal OÜ poolt taotletud lahendust
hoonestusloa menetluse käigus tehtava KMH raames ei hinnata.
3. Lisaks tuulikute tüübi ja kõrguse erinevustele ei ole hoonestusloa
menetluse algatamisel olnud teada, et lisaks tuulepargile ja
rannakarbikasvandusele planeeritakse taristusse luua ka vesiniku
tootmise võimalus. Hoonestusloa menetluse algatamise
otsustamisel ei ole seetõttu olnud võimalik sellise võimalusega
arvestada ning antud võimalusele ei ole küsitud ka asjakohaste
asutuste seisukohti.
4. Kokkuvõttes leiab TTJA, et esitatud KMH programmi eelnõus
kirjeldatu erineb suurel määral Vabariigi Valitsuse 19.12.2019
korraldusega nr 313 algatatud hoonestusloa menetluse aluseks
olnud hoonestusloa taotlusest. Selliselt ei vasta KMH programm
hoonestusloa menetluses taotletule.
5. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 313 punkt 3.4
kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande
koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium,
Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede
Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud
omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja
aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud
asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele
omavalitsustele.
Menetluse selguse huvides palume programm ja aruanne esitada
kooskõlastamiseks ainult TTJA-le kui menetlejale. TTJA edastab
seejärel ise nii programmi kui ka aruande asjaomastele asutustele
kooskõlastamiseks. Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja
ettepanekud edastab TTJA arendajale.
TT tänab ja võtab
teadmiseks.
2 0 2 0 1 0 0 8
K es
k k o n n aa
m et
-
T T
Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Tuuletraal OÜ Liivi
lahe meretuulepargi, vesiviljeluse ja vesinikutootmise taristu
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu.
Tulenevalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 01.10.2020
kirja nr 16-7/19-3332-022 punktist 5 Keskkonnaamet tagastab
KMH programmi eelnõu. Keskkonnaamet otsustab KMH
programmi kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise üle pärast
korrigeeritud KMH programmi saamist.
TT tänab ja võtab
teadmiseks.
126
2 0 2 0 1 0 0 9
V T
A -
T JA
Kui ühes piirkonnas asuvad lähestikku mitu võimalikku
meretuulepargi arendust ning intensiivne veeliiklus, tuleb sellisele
situatsioonile anda hinnang koos põhjendusega ka veeliikluse
ohutuse seisukohalt. Palume täiendada tabelis nr 3 „Eeldatavad
keskkonnamõjud ja nende väljaselgitamise teostus KMH-s“ punkti
„Kumulatiivsed ja koosmõjud“ vastava väitega.
Peatükis 6.2.2 „KMH-s tehtavad uuringud“ välja toodud uuring nr
15 „Võimalike kumulatiivsete mõjude prognoos alternatiividele“
peab käsitlema ka veeliikluse ohutust ja olema sisendiks uuringule
nr 8, mis käsitleb navigatsiooniriske mh ka lähestikku asuva mitme
meretuulepargi koosmõju tõttu.
Tabelis nr 3 punktis „Navigatsioon“ on mainitud, et tuulikute
paigutuse täpsustumisel järgmistes tuulepargi arendamise etappides
tuleb kavandada tuulepargi navigatsioonimärgistus ning
kooskõlastada see Veeteede Ametiga. Samuti on mainitud, et KMH
protsessi käigus kavandatud uuringus nr 8 peatükk 6.2.2 hinnatakse
ja pakutakse välja veeliiklejatele paremini märgatavaid
navigatsioonimärkide ja –tulede lahendusi. Juhime tähelepanu, et
navigatsioonimärgistus on üks, kuid mitte tingimata ainus
navigatsiooniriskide leevendusmeede. Samuti ei ole
navigatsioonimärkide halb nähtavus ainuke navigatsioonirisk.
Kõikidest võimalikest navigatsiooniriskidest ja
leevendusmeetmetest annab ülevaate vastav analüüs, mida on
põhimõtteliselt kirjeldatud peatükis 6.2.2 välja toodud uuringus nr
8. Palume täiendada tabel nr 3 punkti „Navigatsioon“ sisu vastavalt
eelnevalt kirjeldatule.
Peatükis 6.2.2 „KMH-s tehtavad uuringud“ uuringus nr 8 on
öeldud, et uuring annab hinnangu tuulikute mõjust
navigatsioonimärkide või -tulede (sh tuletornid ja sihid)
eristamisele veeliiklejate poolt ja laevaliiklusele. Juhime
tähelepanu, et sellise uuringu ainuke eesmärk antud juhul ei tohiks
olla hinnata ainult navigatsioonimärkide nähtavust, vaid eesmärgiks
peaks olema koostada analüüs kõikide navigatsiooniriskide kohta.
Analüüs peab andma ülevaate kõigist veeliikluse ohutuse tagamise
seisukohalt ohtlikest kohtadest, situatsioonidest ja
leevendusmeetmetest. Palume vastavalt täiendada uuringu nr 8
eesmärki.
Samuti palume võtta jääolusid täpsustava uuringu nr 5 ja võimalike
kumulatiivsete mõjude uuringu nr 15 tulemused sisendiks
navigatsiooniriskide analüüsi koostamisel.
Lõik 1- TT täiendas
tabelit.
Lõik 2- TT täiendas
peatükki vt 6.2.2
KMH-s tehtavad
uuringud.
Lõik 3- TT täiendas
peatüki Uuring 7
Hinnang tuulikute
mõjust
navigatsioonimärkide
või -tulede (sh
tuletornid ja sihid)
eristamisele
veeliiklejate poolt ja
laevaliiklusele sõnastust ja tabeli
(numeratsioonid on
muutunud vt ka Tabel
8 Eeldatavad
keskkonnamõjud ja
nende
väljaselgitamise
teostus KMH-s. )
punkti „Navigatsioon“.
Lõik 4- TT täiendas
peatüki uuringu nr 7
(endine nr 8)
sõnastust.
Lõik 5- TT täiendas
peatüki uuringu nr 7
sõnastust, märkides
ära vajalikud
täiendavad sisendid.
127
2 0 2 0 1 0 1 3
R ah
an d u sm
in is
te er
iu m
-
T T
Edastasite 21.09.2020 e-kirjaga Tuuletraal OÜ Liivi Lahe
meretuulepargi KMH programmi eelnõu Rahandusministeeriumile
kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. Rahandusministeerium
juhib tähelepanu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
(edaspidi TTJA) 01.10.2020 kirjale nr 16-7/19-3332-022, kus
TTJA toob välja, et menetluse selguse huvides tuleks arendajal
programm ja aruanne esitada kooskõlastamiseks ainult TTJA-le kui
menetlejale. TTJA edastab seejärel ise nii programmi kui ka
aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks. Lisaks sellele
on TTJA toonud välja programmis mitmeid puuduseid ja palunud
programmi täpsustada. Lähtudes eeltoodust jätab
Rahandusministeerium esitatud materjalid läbi vaatamata ja
anname oma seisukoha peale täpsustatud programmi edastamist
TTJA poolt, et anda seisukoht KMH programmi asjakohasele
versioonile.
TT tänab ja võtab
teadmiseks.
2 0 2 0 1 0 2 1
K ai
ts em
in is
te er
iu m
-
T T
Olete edastanud Kaitseministeeriumile arvamuse avaldamiseks
Tuuletraal OÜ Liivi lahe tuulepargi ja vesiviljeluse taristu
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu.
Arendaja eesmärgid KMH programmi eelnõust tulenevalt on
muuhulgas ehitada 25 (ca 350 MW) või 50 (ca 700 MW) või 75 (ca
1050 MW) kaasaegset tuulikut, mis ei vaja taastuvenergia
toetust. KMH programmi eelnõu kohaselt on iga tuulepargi
alternatiivse lahenduse korral kavandatavate elektrituulikute
parameetrid järgmised: tuuliku rootori läbimõõt 250 m, generaatori
kõrgus 150 m, mis annab kavandatavate elektrituulikute
tipukõrguseks 275 m merepinnast. Kaitseministeerium on
03.01.2017 ja 17.02.2017 edastanud Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile kirjad numbritega 12-3/16/5639 ning 12.2-
4/16/5639 milles ministeerium on selgitanud alale rakenduvaid
kõrgusepiiranguid ning samuti on Kaitseministeerium arendajale
selgitanud kehtivaid kõrgusepiiranguid ministeeriumis toimunud
kohtumisel. Kaitseministeerium on varasemalt selgitanud, et
olukorras, kus riik on loonud nõuetele vastava radarkatte, ei näe
riik võimalust soetada täiendavaid radareid, võimaldamaks
arendajatel oma arendusi soovitud mahus ellu viia. Vastav
27.03.2020 kiri nr 12-3/20/782 on ära toodud käesoleva vastuskirja
lisana. Kaitseministeerium selgitab täiendavalt, et võttes arvesse
meretuuleparkide hajapaigutust ning suurust, tähendaks lisaradariga
tuulepargi kompenseerimine riigile täiendavat koormust. Riigil
puudub regulatsioon, mis võimaldaks arendajal hüvitada iga üksiku
arenduse tuuleparki kompenseeriva lisameetme maksumus ning
elutsükli kulud. Siinjuures tekib küsimus riigikaitse kui riigi
tuumikfunktsiooni üleandmisest, mis ei ole põhiseaduse kohaselt
lubatud. Lisaks puudub riigil meetmete osas rahastuskindlus. Kui
riigil lasub kohustus tagada õhuruumi kontroll läbi radarite
ülalpidamise, siis andes selle osalise tagamise erasektorile, ei ole
riigil võimalik garanteerida radarite elutsükli kulude katvust
tulevikus.
Eeltoodut silmas pidades ei saa Kaitseministeerium nõustuda
Tuuletraal OÜ KMH programmi eelnõus esitatud võimalike
lahendustega riigikaitse tagamiseks.
TT tänab ja võtab
teadmiseks.
128
2 0 2 0 1 0 2 1
S is
em in
is te
er iu
m
-
T T
Asutusesiseseks kasutamiseks TT tänab ja on
arvestanud.
Täiendused vastavalt
kirja P1 ja P2 on
tehtud.
2 0 2 0 1 0 2 3
T T
JA -
T T
Vastuseks Teie 04.10.2020 kirjale selgitab TTJA veel kord, et kuna
esitatud KMH programmi eelnõus ei käsitleta ühegi alternatiivina
sellist olukorda, mille kohta Vabariigi Valitsus algatas 19.12.2019
korraldusega nr 313 hoonestusloa menetluse, siis tuleb KMH
programm korrigeerida vastavaks algatatud hoonestusloa menetluse
taotluses ja algatamise korralduses kirjeldatuga. Alternatiivina võib
käsitleda ka olukorda, kus kasutusele võetakse kõrgemad tuulikud,
kuid KMH käigus tuleb hinnata eelkõige neid mõjusid, mille kohta
menetlus algselt algatati. 04.10.2020 edastatud kirjas viitasite
asjaolule, et Tuuletraal OÜ ja Eesti Energia AS menetlusi
käsitletakse koormatava ala arvestamisel erinevalt. TTJA selgitab,
et Eesti Energia AS esitas hoonestusloa taotluse muudatuse
30.06.2015. Sellel hetkel kehtinud veeseaduse redaktsioonis ei
olnud koormatava ala muutmisele kehtestatud 33% piirangut.
Vastav piirang jõustus 01.07.2015 ehk pärast Eesti Energia AS
esitatud taotluse muudatust.
TTJA ei ole valesti tõlgendanud Kaitseministeeriumi ja
Rahandusministeeriumi seisukohti radarisoetamise võimalikkusest
erainvestori abiga. Tänaseks on Rahandusministeerium ja
Kaitseministeerium vastanud ametlikult ka Teie esitatud KMH
programmile. Kokkuvõttes jääb TTJA oma 01.10.2020 kirjas nr 16-
7/19-3332-022 toodud seisukohtade juurde.
TT tänab ja on
arvestanud.
Eelnõusse on VV
korralduses nr 313
kirjeldatu sisseviidud.
2 0 2 0 1 0 2 9
M aj
an d u s-
j a
K o m
m u n ik
at si
o o n i
-
m in
is te
er iu
m
- T
T JA
Asutusesiseseks kasutamiseks TT tänab ja on
arvestanud. TT
nõustub käsitlusega
hoonestustasu
suurusest ning
mainitud kompleks on
selguse huvides
kontseptsioonist
eemaldatud.
129
10. KMH programmi täiendatud eelnõude (2021=v2, 2022=v3/v4) koostamisse kaasamise ülevaade
Tabel 13 2021/2022 laekunud ettepanekutega (transkriptsioonid) arvestamine
Kirjad on kronoloogiliselt järjestatud; kuupäeva formaat: YYYYMMDD; kellelt - kellele; sisu;
kommentaar
2 0 2 1 0 9
2 3
T T
JA –
R ah
an d u sm
in is
te er
iu m
, M
aj an
d u s-
j a
K o
m m
u n ik
at si
o o n im
in is
te er
iu m
, K
es k k o n n am
in is
te er
iu m
, K
es k k o n n aa
m et
,
K ai
ts em
in is
te er
iu m
, S
is em
in is
te er
iu m
, T
ra n sp
o rd
ia m
et , M
aa el
u m
in is
te er
iu m
, M
u in
su sk
ai ts
ea m
et ,
Tuuletraal OÜ esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 19.08.2021
täiendatud meretuulepargi keskkonnamõju hindamise
programmi (edaspidi KMH) eelnõu asjaomaste asutuste
kooskõlastamiseks ning kohalike omavalitsuste
arvamuse küsimiseks.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr
313 punktile 3.4. tuleb KMH programmi ja aruande
koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium,
Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet,
Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet,
Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning
kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju
hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist
kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning
esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele
omavalitsustele.
Lähtuvalt eeltoodust esitame Tuuletraal OÜ täiendatud
KMH programmi eelnõu enne avaliku väljapaneku ja
avaliku arutelu korraldamist teile kooskõlastamiseks.
KMH programmi eelnõuga on võimalik tutvuda TTJA
dokumendiregistris, registreerimise nr 16-7/19-3332-
034
(https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/63
1928).
Saadetud elektronpostiga
130
2 0 2 1 0 9 2 3
T T
JA –
K ih
n u , R
u h n u , H
ää d em
ee st
e, L
ää n er
an n a,
S aa
er m
aa , P
är n u
o m
av al
it su
se d
Tuuletraal OÜ esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 19.08.2021
täiendatud meretuulepargi keskkonnamõju hindamise
programmi (edaspidi KMH) eelnõu asjaomaste asutuste
kooskõlastamiseks ning kohalike omavalitsuste
arvamuse küsimiseks.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr
313 punktile 3.4. tuleb KMH programmi ja aruande
koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium,
Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet,
Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet,
Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning
kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju
hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist
kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning
esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele
omavalitsustele.
Lähtuvalt eeltoodust esitame Tuuletraal OÜ täiendatud
KMH programmi eelnõu enne avaliku väljapaneku ja
avaliku arutelu korraldamist teile arvamuse
avaldamiseks.
KMH programmi eelnõuga on võimalik tutvuda TTJA
dokumendiregistris, registreerimise nr 16-7/19-3332-
034
(https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/63
1928). Põhjendatud seisukoha palume esitada 30 päeva
jooksul.
Saadetud elektronpostiga 2 0 2 1 0 9 2 4
T T
– M
u h u v
al d
Tere Muhu vald! Me tegime 2020 juunis teie juures ühe
oma suvetuuri peatuse (pikem korrespondents allpool).
Eile saatis TTJA välja piirkonna omavalitsustele meie
meretuulepargi KMH programmi arvamuse
avaldamiseks. Muhu polnud millegipärast adressaatide
hulgas, aga võinuks ikka olla. Muhu on meie KMH
eelnõu tekstis mainitud. Palun ikka tutvuge ja avaldage
arvamust!
Saadetud [email protected]
2 0 2 1 1 0 0 4
T A
- T
T JA
Oleme tutvunud teie poolt edastatud Tuuletraal OÜ
meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi
täiendatud eelnõuga.
Teatame, et Transpordiamet ei kooskõlasta edastatud
eelnõud.
Transpordiamet edastas veeliikluse ohutust puudutavad
täiendusettepanekud 09.10.2020 kirjaga nr 6-3-1/2454.
Nende ettepanekutega ei ole eelnõu täiendamisel
arvestatud. Transpordiametile ei ole edastatud ka
informatsiooni ettepanekutega mitte arvestamise kohta.
TT vabandab, ettepanekud ei
jõudnud KMH programmi eelnõu
v2-te näpuvea tõttu. Nüüdseks on
täiendused tehtud, ja selgitusteks
palume vaadata Tabel 12 2020
laekunud ettepanekutega
(transkriptsioonid) arvestamine
2 0 2 1 1 0 1 4
M aa
el u m
in st
ee ri
u m
- T
T JA
Maaeluministeerium kooskõlastab Tuuletraal OÜ
meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi
eelnõu märkusteta.
TT tänab ja võtab teadmiseks.
131
2 0 2 1 1 0 2 1
S aa
re m
aa v
al d -
T T
JA
Olete esitanud Saaremaa Vallavalitsusele kirja
(registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris
23.09.2021 nr 8-5/32-5), millega palusite meiepoolseid
ettepanekuid ja arvamusi keskkonnamõjude hindamise
programmi eelnõu kohta.
Kirja lisana esitasite Saaremaa Vallavalitsusele
Tuuletraal OÜ (registrikood 12468062, asukoht Pihlaka
tn 12-1, Leie küla, Viljandi vald, Viljandi maakond)
meretuulepargi, vesiviljeluse ja vesinikutootmise taristu
keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu.
Tuuletraal OÜ esitas 10.06.2013 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile hoonestusloa
taotluse avaliku veekogu koormamiseks
tuulegeneraatorite püstitamise ja vesiviljelustaristuga.
Kavandatava tegevuse asukohaks on Liivi lahe põhjaosa
avamere osa. Hoonestusloaga koormatav ala on valitud
selliselt, et see asuks rannikust, looduskaitsealadest ja
Natura 2000 alast võimalikult kaugel. Ala jääb nii
Saaremaast, Kihnust kui ka Pärnu maakonna
mandriosast 24–30 km kaugusele, kalapüügi ruudu nr
217 ülemisse osasse.
Kavandatavate tegevuste kaks võimalikku lahendust:
1. Kuni 77 vertikaalvõlltuulikuga park võimsusega 350
MW;
2. Kuni 50 horisontaalvõlltuulikuga park võimsusega
700 MW. Lisategevustena ja täiendavate
arengusuundadena on planeeritud söödava rannakarbi
kasvatus ja toodetud elektri baasil küttevesiniku
tootmine. Elektrikaabelliin on planeeritud tuulepargist
rajada Virtsu alajaamani.
Vabariigi Valitsus 19.12.2019 korraldusega nr 313
algatas hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõjude
hindamise. Korraldus kehtestati 10. juunil 2013. a
kehtinud veeseaduse (edaspidi VeeS-2013) § 227
lõigete 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktide 5 ja 171 ja § 11 lõike 3 alusel ning kooskõlas
ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise
seaduse § 25 lõikega 1. Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 56 lg 12 alusel
kohaldatakse tegevusloa taotluse esitamise ajal kehtinud
keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni juhul,
kui enne käesoleva sätte jõustumist esitatud tegevusloa
taotlusele ei ole varasemalt otsustatud keskkonnamõju
hindamise algatamist või algatamata jätmist.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr
313 punktile 3.4. tuleb KMH programmi ja aruande
koostamisse kaasata kohalikud omavalitsused ning
keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne
avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud
asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna
kohalikele omavalitsustele. Saaremaa Vallavalitsus on
läbi vaadanud esitatud keskkonnamõjude hindamise
programmi eelnõus toodud ettepanekud
keskkonnamõjude hindamise protsessi läbiviimiseks.
Saaremaa Vallavalitsus ei esita omapoolseid
lisatingimusi ja täiendamisettepanekuid.
TT tänab ja võtab teadmiseks.
132
2 0 2 1 1 0 2 2
L ii
v i
L ah
e K
al an
d u sk
o g u
- T
T JA
MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu ei ole saanud OÜ
Tuuletraal KMH programmi kooskõlastamiseks. Sain
programmi juhuslikult Häädemeeste vallalt. Leiame, et
selline mittekaasamine, ei ole aktsepteeritav. MTÜ Liivi
lahe Kalanduskogu koondab üle 300
rannakaluri ja lisaks veel kalandusettevõtjaid ning on
oluline huvigrupp antud KMH raames.
Seetõttu palume edastada meile ametlikult OÜ
Tuuletraal KMH programm ning mõistlik aeg
ettepanekute tegemiseks programmi täiendamisel.
TT märkas kirja ja kavatseb
hoolitseda, et LLKK oleks jooksvalt
kursis arendusprojekti olulisemate
etappidega.
2 0 2 1 1 0 2 2 , o sa
1 , jä
rg n eb
L ää
n er
an n a
v al
d -
T T
JA
Küsisite Lääneranna Vallavalitsuselt 23.09.2021 kirjaga
nr 16-7/19-3332-036 arvamust Tuuletraal OÜ
meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi
eelnõule. OÜ Tuuletraal soovib rajada Liivi lahe
põhjaossa Kihnust 25 km läände meretuulepargi,
millega seonduvalt on kavandatud täiendavad
arengusuunad: rohelise vesiniku tootmine elektrolüüsil
ning rannakarbi kasvandus karbijahu tootmisega.
Käesolevaga edastame alljärgneva arvamuse:
Meretuulepargi alajaamakompleksi elektriühenduseks
maapealsete võrkudega on kavas paigaldada merepõhja
kaabel Virtsu alajaamani, vajadusel jätkatakse
maakaablit Virtsust Lihula alajaamani. Elekter
edastatakse maismaale kas kõrgepinge vahelduvvoolu
(HVAC) tehnoloogiaga Virtsu või alalisvoolu (HVDC)
tehnoloogiaga Virtsu või Lihulasse. Õhuliini püstitamist
Virtsu ja Lihula vahele ei plaanita. Lisaks kavandatakse
vesiniku torujuhtme paigaldamist elektrikaabliga
paralleelselt ning vesiniku tootmise võimalikkuse
väljaselgitamist (ptk 4.4. Eeldatavad keskkonnamõjud
ja nende KMH-s väljaselgitamine, tabel nr 3. Vesiniku
tootmise ja kasutuselevõtu teostatavusanalüüs).
1. Kavandatava elektrikaabli ja vesiniku torujuhtme
maale jõudmise täpsem asukoht ja edasine paiknemine
maismaal ei ole selge. Hinnata tuleb maismaal asuvate
meretuulepargiga (parkidega) seotud taristu -
alajaama(de), elektri ülekande liinide/kaablite trasside ja
vesiniku tootmise võimalike asukohtade alternatiive ja
keskkonnamõju.
Osundame, et OÜ Tuuletraal meretuulepark ei ole ainus
meretuulepark, mille taristu maismaale jõudmise koht
võib olla Virtsu. Koostatavas Lääneranna valla
üldplaneeringus ei veel meretuuleparkidega seotud
võimaliku taristu asukohti veel määratletud ei ole.
Juhime tähelepanu asjaolule, et käimas on Saaremaa
püsiühenduse riigi eriplaneering. Eriplaneeringu
ülesandeks on leida parim viis püsiühenduseks üle
Suure väina Virtsu ja Kuivastu vahel, kas sild, tunnel
või parendatud praamiühendus. Lisame, et Virtsu –
Rapla raudtee rajamist ei näe ette (Virtsu raudtee
taastamine) kehtivad üldplaneeringud ega
maakonnaplaneeringud ning menetluses olev
Lääneranna valla üldplaneering.
TT tänab arvamuste eest!
TT nõustub, et Planeerimisseaduse
kohaselt peaks H2-trassile tegema
riigi eriplaneeringu. Vt 2.1
Arendaja eesmärgid
TT hinnangul on maakaabliga ja/või
vesinikutoruga Virtsu kaudu
Lihulasse minekul saab kaaluda
kahte põhimõttelist ja
kombineeritavat võimalust:
• 35 või 110 kV
liinikoridori(de) kasutamine
• Tammi tee ja endise Virtsu –
Lihula - Rapla raudtee koridori
kasutamine
Tehtud on Natura eelhinnang.
Vesinikutorujuhtme tehnoloogia on
kirjeldatud ptk 2.5
Vesinikutehnoloogia Üldjoontes on nii alalisvoolukaabli
kui ka sise-D=200mm
komposiitplastikust vesinikujuhtme
paigaldustehnoloogia ja gabariidid
küllaltki sarnased. Püsiühendusega
võrreldes on tegemist suurusjärkudes
väiksemate mõõtmetega.
Arvatavasti toimub tulevikus TT ja
ELERINGI (vt ka järgmine
tabeliosa) merekaabli hoonestusloa
ja planeerimismenetluste osas vastav
liitmine ja dubleerimise vältimine, vt
ka 2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus
TT käsitleb Saaremaa püsiühenduse
teemat, vt Joonis 10
Elektrijuhtmetega maabumise ja
Lihulasse suundumise situatsioon ja
Joonis 28 Elektrijuhtmetega
maabumise situatsioon lõuna poolt
tulles
133
2 0 2 1 1 0 2 2 , o sa
2
L ää
n er
an n a
v al
d
- T
T JA
2. 330 kV elektri õhuliini Virtsu-Lihula ei ole täna
Lääneranna vallas kehtivates Hanila ja Lihula valdade
üldplaneeringutes ega Lääne maakonnaplaneeringus.
Võrgurajatiste kavandamisel maismaale on vajalik riigi
eriplaneering. Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lõikele 2
tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või
selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee,
torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas
gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama,
rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või
julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise
nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini
alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete
lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike
ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele. PlanS § 27
lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise
olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, mille
asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või
rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse
eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks
riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi,
jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise
valdkonnas või eespool nimetatud huvide
väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.
Lähtudes eeltoodust oleme seisukohal et
meretuuleparkide rajamiseks hoonestuslubade
väljastamise menetluses on vajalik käsitleda parkidega
seotud maismaataristut, kas ja kuidas ning kuhu on
võimalik ehitada meretuuleparke teenindavad
elektriülekandeliinid, alajaamad ja muu taristu
maismaal
TT liitumisolukorrale on oluline
lihtsustav mõju detsembris 2021
avaldatud ELERING-i plaanidel,
mille kohaselt Lihulasse võiks tulla
merevõrgu konverterjaam, vt Joonis
8 Lihula – Virtsu vahelise
alalisvoolu (DC) maakaabelliini
võimalikkus
Konverterjaam Lihulasse tähendab
eksperdi pilgu jaoks seda, et Lihula-
Virtsu 330 kV õhuliin on ELERING-
i päevakorrast maas. Vähemalt sama
oluline on aga Eesti mereala
planeeringusse (november 2021)
kirjutatud järgmine tekst:
„Tuuleenergeetika tingimus j.
tuuleenergeetika alal nr 1 ja alal nr
2 kavandada koostöös AS-iga
Elering merevõrgu alajaam.
Alajaama orienteeruv ehitusala
pindala on 200 x 200 m.“
Eelnenud info kokkuvõttes saab
eeldada, et: 1) TT peaks
põhivariandi kohaselt liituma
merekaabliga ELERINGI
tehissaarel ja 2) TT ise ei peaks
ELERINGI kaableid – sh Virtsu
aleviku territooriumil -
dubleerima
ning 3) TT jätkab perspektiivse
vesinikujuhtme kavndamist
Lihulasse hoolimata
elektriliitumisest tehissaarele.
134
2 0 2 1 1 0 2 2 , o sa
1 , j
är g n eb
K es
k k o n n aa
m et
- T
T JA
Esitasite 23.09.20211 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019
korralduse nr 313 Hoonestusloa menetluse ja
keskkonnamõju hindamise algatamine“ (edaspidi
korraldus nr 313 ) p 3. 4 alusel
Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Tuuletraal OÜ
meretuulepargi keskkonnamõju hindamise ( edaspidi
KMH ) programmi (edaspidi KMH programm.
Keskkonnaamet jätab KMH programmi
kooskõlastamata
järgmistel põhjustel
1. Kustutada KMH programmi ptk 1.2 kuna see ei ole
asjakohane. Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 järgi on
haldusmenetluse keel eesti keel. Lisaks, kuna inglise
keelde on tõlgitud üksnes KMH programmi üks peatükk
, siis see ei anna ka piiriülese KMH kontekstis
märkimisväärselt juurde.
2. KMH programmi lk 5 kohaselt tuleb kõik taristu
rajamisega seotud uuringud teostada KMH koosseisus,
uuringute tegemise vajadus määratakse ära KMH
programmis.
Märgime, et see on eksitav, kuna korralduse nr 313 p s
3.5 on nimetatud 15 uuringut, mis tuleb ära teha (sh
muud KMH programmis määratavad uuringud).
3. KMH programmi lk 5 kohaselt Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti KMH algatamise teatega
on võimalik tutvuda Riigi Teataja veebilehel. Juhime
tähelepanu, et tegemist on väljaandega Ametlikud
Teadaanded, kus keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse seaduse3 edaspidi
KeHJS 2013 ) § 12 lg 1 kohaselt avaldatakse KMH
algatamise teated. Korraldus nr 313 ise on avaldatud
Riigi Teatajas.
4. KMH programmis tuleb läbivalt üle vaadata,
missugusele keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS
redaktsioonile viidatakse. KMH programmis on
viidanud nii 2013. a kehtinud KeHJS redaktsioonile (nt
lk 5, ptk 1.3, KeHJS 2013 ), aga ka 2000. a kehtinud
KeHJS redaktsioonile (lk 5, ptk 1.4) ja 2020 a kehtinud
KeHJS redaktsioonile (lk 66 toodud KeHJS
redaktsiooni link).
P1- TT tänab, ptk 1.2 on kustutatud
P2- Lause pikendatud järgmisele
kujule: „Kõik asjakohased taristu
rajamisega seotud uuringud tuleb
teostada nii KMH koosseisus (TT
kommentaar AT teate sõnastusele:
kui ka VV korraldusega nr 313
nõutud mahus).
P3- Ebatäpsus on parandatud
P4- Valed viited ja lingid on
korrigeeritud. Lisaks oli ekslik ka
viide 2000.a. seadusele, st peab
olema 13. juuli 2017.a. jõustunud
KeHJS
135
2 0 2 1 1 0 2 2 ,
o sa
2 , j
är g n eb
K es
k k o n n aa
m et
- T
T JA
5. Korralduse nr 313 p 1 kohaselt Tuuletraal OÜ esitas
10.06.2013 hoonestusloa taotluse Majandus ja
Kommunikatsiooni ministeeriumile, mistõttu kehtiva
KeHJS § 56 l g 12 kohaselt tuleb käesoleva KMH
läbiviimisel lähtuda 10.06.2013 kehtinud KeHJS
redaktsioonist (KeHJS 2013).
6. KMH programmi lk 7 kohaselt: „KMH programmis
ja hiljem koostatavas aruandes antakse teavet
kavandatava tegevuse ja selle mõjude ning sobivaima
lahendi ja vajalike leevendusmeetmete kohta.
Eesmärgiks on anda Vabariigi Valitsusele piisavalt
teavet Tuuletraal OÜ meretuulepargis elektri ja vesiniku
tootmiseks ja majandusliku tasuvuse korral rannakarbi
kasvatamiseks vajaliku hoonestusloa väljastamiseks.“
Palume välja tuua, mis lube on kavandatava tegevuse
elluviimiseks üldse vaja ja KMH läbiviimisel võtta
eesmärgiks anda teavet nende andmise üle
otsustamiseks (lisaks hoonestusloale).
Väheefektiivne on hakata vajadusel läbi viima
täiendavaid KMH sid teiste lubade (nt keskkonnaluba)
andmise üle otsustamiseks, KMH käigus tuleb
analüüsida kogu kavandatava tegevuse keskkonnamõju
. Nt vesiviljeluseks tuleb taotleda keskkonnaluba
veeseaduse § 187 p 15 alusel, kui arendatakse
vesiviljelust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks
tonn aastas. Nõuded vesiviljelusele, sh
sumbakasvandustele on kehtestatud keskkonnaministri
02.04.2020 määrusega nr 17 „Vesiviljeluse
veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee
saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise
ning seire nõuded“. KMH käigus tuleb mh koostada
merekeskkonna seire ettepanek karbikasvanduse mõju
(ka positiivse mõju) hindamiseks. Sama kavandatava
tegevuse ülejäänud osade juures.
P5-TT on arvesse võtnud.
P6- TT tänab asjaliku küsimuse eest!
Lühiülevaade lubadest on nüüd
koondatud eraldi peatükki, vt 2.6
Vajalike lubade lühiülevaade (TT loobub karbikasvanduse
kavandamisest tulenevalt alal
toimunud katseprojektide
ebaõnnestumisest.)
136
2 0
2 1 1 0 2 2 , o sa
3 , j
är g n eb
K es
k k o n n aa
m et
- T
T JA
7. Palume KMH programmis selgitada kavandatava
tegevuse sisu ja millest lähtuvalt see on kujunenud.
KMH programmi ptk 2.2.1 kohaselt Liivi lahe
põhjaossa kavandatud meretuulepark koosneb mh: kuni
50 tk avamere horisontaaltuulikut, millest igaüks
võimsusega 14 18 MW, pargi eeldatava
koguvõimsusega ca 700 MW või kuni 77 t k avamere
vertikaaltuulikut, millest igaüks võimsusega 3 8 MW ,
pargi eeldatava koguvõimsusega ca 350 MW.
Korralduse nr 313 p 1 järgi täpsustatud hoonestusloa
taotluse kohaselt kavandatakse rannikust umbes 30 km
kaugusele 76 tuulikuga 380 MW võimsusega mere
tuuleparki (iga tuuliku võimsus 5 MW) koos
vesiviljelustaristuga. Kui kavandatavat tegevust on
vahepeal muudetud võrreldes esialgse plaaniga, siis
seda tuleks KMH programmis selgitada. Sellest sõltub
KMH sisu ja KMH tulemuste kasutatavus.
8. Lähtuvalt käesoleva kirja eelmisest punktist tuleb üle
vaadata ka KMH programmi ptk-s 2.3 nimetatud
kavandatava tegevuse alternatiivide võimaluste valik ja
sisu , kuna need kordavad KMH programmi ptk s 2.2.1
toodud kavandatava tegevuse kirjeldust. Alternatiivid
peavad hõlmama kõiki soovitud eesmärgi saavutamise
reaalseid põhimõttelisi lahendusi, sh 0 alternatiiv, mida
KMH programm ei nimeta. Väga ebamäärane on KMH
programmi lk 20 nimetatud „Muud alternatiivid
vastavalt ptk „Arendaja eesmärgid““.
9. KMH programmi lk 21 sõna „ süsinikoksiidi“
asendada sõnaga „süsinikdioksiid“.
10. KMH programmi ptk 2.4 (lk 21): KMH programmis
on toodud veebilingid, mille kaudu saab lisainfot karbi
ja vesinikutehnoloogiate kohta. KMH programmis tuleb
selgitada, millist neist on kavandatud pilootalal
katsetada, kuna see annab ka KMH-le sisu. Nt, millist
substraati on kavas karbikasvanduses kasutada? Kui
kasutatakse substraadiks plastikmaterjale, siis KMH
käigus tuleb hinnata selle võimaliku materjali mõju
veekeskkonnale.
P7- Pikem selgitus on nüüdseks
lisatud vastavasse peatükki. 2019.a.
korralduses kirjeldatud kava on TT
2016.a. taotluse täiendusest
läbirääkimiste tulemusel kujunenud
variant. Selleks, et saada tuulikute
kõrguse kooskõlastus, oli vajalik
anda tuulikutele LEST koordinaadid,
ja pealesunnitult kaasnes ka mingi
võimsus MW, mis pole primaarne
keskkonnamõju tegur.
P8-Korduvus ptk-de vahel on
kõrvaldatud. Alternatiivid on
muudetud sisukamaks. Alternatiiv
#0 on lisatud programmile. Osa
„Muud alternatiivid … “ on
kustutatud või viidud sobivamasse
kohta.
P9- Asendatud korrektse terminiga.
P10- TT konkretiseeris
vesinikutehnoloogia kohta käivat
infot, vt 2.5 Vesinikutehnoloogia
TT loobub karbikasvanduse
kavandamisest tulenevalt alal
toimunud katseprojektide
ebaõnnestumisest.
137
2 0 2 1 1 0 2 2 ,
o sa
4 , j
är g n eb
K es
k k o n n aa
m et
- T
T JA
11. KMH programmi ptk 3.3 sellisel kujul kas kustutada
või ümber teha. Käesoleva KMH läbiviimisel ei oma
erilist tähtsust, mis ettepanekud on Tuuletraal OÜ
esitanud Eesti mereala planeeringu eelnõu avalikul
väljapanekul, millega Rahandusministeerium ei ole ka
arvestanud. KMH programmis välja tuua, mis seisus on
Eesti mereala planeeringu koostamine, mis on selle sisu
kuidas mõjutab kavandatava tegevuse elluviimist ja
kuidas on sellega arvestatud ning et KMH läbiviimisel
kasutatakse planeeringu ajakohaseid versioone kui
vahepeal Eesti mereala planeering kehtestatakse, siis
kehtestatud versiooni)
12. KMH programmi ptk 3.4 on raskesti jälgitav, kuna
ei ole tehtud vahet, mis tingimused pärinevad Pärnu
maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringust
ja mis tingimused Eesti mereala planeeringu eelnõust.
Palume täpsustada. Eesti mereala planeeringu korral
võtta aluseks planeeringu viimane versioon, antud juhul
on kasutatud varasemaid versioone Eesti mereala
planeeringu ajakohase versiooniga arvestada KMH
programmis läbivalt.
13. KMH programmi ptk s 3.4: Kui planeeringutes on
välja toodud uuringute vajalikkus, siis selguse huvides
tasuks samas peatükis ära märkida, kas sellega on
arvestatud. Nt vastavalt korralduse nr 313 p le 3.5 ja
KMH programmi ptk-le 4.4 on kavas läbi viia
nahkhiirte uuringud, mida Keskkonnaamet peab ka
oluliseks, et saada ülevaade ala kasutamise kohta KMH
programmi ptk 3.4 kohaselt KMH töögruppi kuulub
nahkhiirte ekspert, kuid nahkhiirte uuringuid ei ole
nimetatud. Palume KMH programmi ptk 3.4 üle vaadata
ja korrigeerida , tuues välja, kuidas on planeeringutes
nimetatuga
P11- Ptk 3.3 on kustutatud. Eesti
mereala planeeringu eelnõu on
Keskkonnaministeeriumi poolt
kooskõlastatud 20211105. KMH
programmi tekstis viidatakse sellele
kui EMP-2021
P12- KMH programmis on
arvestatud EMP-2021 novembri
versiooniga, mis on
Keskkonnaministeeriumi poolt
kooskõlastatud 20211105.
Ptk 3.4 on parema loetavuse ja info
koondamise mõttes eemaldatud, seal
viidatud uuringud on leitavad, vt ptk
4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud
ja nende KMH-s
väljaselgitamine
P13- Ptk 3.4 on parema loetavuse,
dubleerimisvigade vältimise ja info
koondamise mõttes eemaldatud, seal
viidatud uuringud on leitavad, vt ptk
4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud
ja nende KMH-s
väljaselgitamine
138
2 0 2 1 1 0 2 2 , o sa
5 , j
är g n eb
K es
k k o n n aa
m et
- T
T JA
14. KMH programm tugineb Natura hindamise osas
17.02 18.03.2021 avalikul väljapanekul olnud Eesti
mereala planeeringu mõju hindamise aruande peatükil
4.3. Avaliku väljapaneku järgselt on Eesti mereala
planeeringu mõju hindamise aruande Natura hindamist,
sh eelkõige osa, mis puudutab kaabelühenduste rajamist
Väinamere loodusalal Virtsu piirkonnas, oluliselt
täiendatud. Täiendatud Natura hindamisel (esitatud
Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seisuga
september 2021) on lähtutud Väinamere loodusala
kaitsekorralduskavas 2013 2022 esitatud modelleeritud
elupaigatüüpide andmestikust ning nende alusel seatud
kaitse eesmärkidest ning on esitatud täiendavalt
korrigeeritud kaablikoridor. Täiendatud kaablikoridor ei
väldi täielikult Väinamere loodusala kaitse
eesmärkidena määratletud elupaigatüüpe, kuid Natura
mõju hindamine on jõudnud järeldusele (tabel 4.3 3), et
tehniliste lahendustega on võimalik hoida ära kaabli
paigaldamise ja toimimisega kaasnev püsiv ja
pöördumatu ebasoodne mõju elupaigale ning on
märgitud, et kaabli rajamise detailid (asukoht/tehniline
lahendus jms) täpsustuvad konkreetsete
projektlahenduste raames, millest tulenevalt täpsustuvad
ka mõju iseloom, ulatus ja mõjuala lokaalsel tasandil.
Arvestades sealjuures, et Eesti mereala planeeringu
mõju hindamine on teostatud lähtudes modelleeritud
elupaigatüüpide esinemisest, on tegevusloa staadiumis
vajalik viia läbi loodusalal kaabli trassil mereliste
elupaigatüüpide kaardistamine (KMH programmis on
merepõhja elustiku uuring ka kaabelliinide alal
kavandatud, kuid selle üheks fookuseks peab olema ka
mereliste elupaigatüüpide määratlemine ja
kaardistamine), mis võimaldab valida ühendusliinidele
Natura elupaikade seisukohast parima lokaalse asukoha
ning võimaldab töötada välja asjakohased leevendavad
meetmed ja hinnata asjakohaselt kaasnevad mõjud.
P14- TT tänab ja tõstis teema
fookusesse, vt uuring nr 12, 6.2.2
KMH-s tehtavad uuringud
139
2 0 2 1 1 0 2 2 , o sa
6 , j
är g n eb
K es
k k o n n aa
m et
- T
T JA
Keskkonnaametile septembris 2021 kooskõlastamiseks
esitatud Eesti mereala planeering seab tingimuse (lk
57), et tuuleparkide kaablite rajamisel tuleb
hoonestusloa staadiumis hinnata kavandatava
tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid
keskkonnamõjusid, sh kumulatiivseid
keskkonnamõjusid lähedalasuvate rajatiste ja
objektidega. See on eelkõige asjakohane, kuna Eesti
mereala planeeringu mõju hindamise käigus hinnati
üksnes võimalust rajada kaabelühendus Väinamere
loodusalal, kuid ei hinnatud vesinikutorustiku
paigaldamise võimalikkust ega nende kahe koosmõju.
Vajadusel tuleb kaaluda ka koosmõjusid muude Virtsu
piirkonna taristu arendustega (nt püsiühendus, kui
mõjude hindamise etapiks on viimase arengud jõudnud
piisavale tasemele).
Eeltoodust lähtudes on vajalik KMH raames teostada
Väinamere loodusalal mereliste elupaigatüüpide
esinemise täpsemad uuringud ning viia läbi Natura
hindamine tuvastamaks kaabli ning vesiniku torustiku
paigaldamise mõju Väinamere loodusala kaitse
eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele (sh
hülged) ning ala terviklikkusele. Samuti tuleb hinnata
kaabli ning vesiniku torustiku paigaldamise mõju
Väinamere linnualale, mille osas on Eesti mereala
planeeringu Natura mõju hindamisel (tabel 4.3 3)
järeldatud, et kaablite rajamise puhul on tegemist
eeldatavalt ajutise ja lokaalse mõjuga ning mõju saab
vähendada läbi sobiva tehnilise lahenduse ja
asukohavaliku projektlahenduse tasandil, samuti tööde
teostamise läbiviimise aja valiku kaudu.
P14: TT käsitleb teemat, vt 4.2.5
Suure väina püsiühendus ning
võimalikud TT/ELERING-i
juhtmete kumulatiivsed mõjud ja
Joonis 10 Elektrijuhtmetega
maabumise ja Lihulasse
suundumise situatsioon
TT muutis vesinikujuhtme osas
„arendaja eesmärke“ vt 2.1
Arendaja eesmärgid Järgmiselt: „ Reserveerida ruumi
H2-gaasijuhtme projekteerimiseks
kuni Virtsuni, koos hoonestusloa
taotlemisega.“
KMH viimase programmi
koosseisus on läbiviidud Natura
eelhindamine, sh Väinamere
loodusala.
KMH aruande koosseisus viiakse
ellhinnangus loetletud alade osas
läbi täiendav Natura eelhindamine.
Kui tegevus võib eeldatavalt oluliselt
mõjutada Natura 2000 võrgustiku
ala, siis jätkatakse asjakohase
hindamisega.
2 0 2 1 1 0 2 2 , o sa
7 , j
är g n eb
K es
k k o n n aa
m et
- T
T JA
Eesti mereala planeeringu Natura mõju hindamine
(tabel 4.3 3) on järeldanud, et antud planeeringuga on
strateegilisel tasandil mõju tekke võimalus linnualade
kaitse eesmärkidele minimeeritud ja välistatud seeläbi
oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala
terviklikkusele asukohavalikuga. Siiski on Natura
hindamises lisatud, et tuuleenergeetika arendusalade
arendamisel tuleb tegevusloa taotluse menetluse
protsessis projektlahenduses välja pakutud täpsema
tegevusloa asukoha ja/või tehniliste lahendustega
kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid täiendavalt
kaaluda ja hinnata ning vajadusel läbi viia Natura
hindamine muu hulgas Pärnu lahe linnualale. Ehkki
antud tuulepark ei ole mere ala planeeringuga
kavandatud, tuleb siin siiski arvestada esitatud
suunisega ning mõjuhindamise käigus viia läbi
piirkonna linnualadega seotud Natura (eel)hindamine,
mille käigus selguksid lõplikud järeldused kavandatu
võimaliku mõjude kohta linnualadele ning linnualade
omavahelisele sidususele.
P14- TT tänab märkuste eest. KMH
viimase programmi koosseisus on
läbiviidud Natura eelhindamine, sh
Pärnu lahe linnuala.
KMH aruande koosseisus viiakse
läbi täiendav Natura eelhindamine.
Kui tegevus võib eeldatavalt oluliselt
mõjutada Natura 2000 võrgustiku
ala, siis jätkatakse asjakohase
hindamisega.
140
2 0 2 1 1 0 2 2 , o sa
8 , j
är g n eb
K es
k k o n n aa
m et
- T
T JA
15. Mis puudutab KMH programmi ptk 4.2.3, s.o
Natura hindamise osa üldises võtmes, siis see ei vasta
kehtivale korrale ja üldtunnustatud
hindamismetoodikale . KMH programmi lk 34 kohaselt
puudub alus eeldada, et kavandatud tegevusega võiks
kaasneda sellist negatiivset mõju või selle ohtu, mis
ohustaks Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ja
kaitse eesmärke. Samuti on programmis märgitud, et
kuna KMH protsessis lisandub senisele informatsioonile
oluliselt rohkem informatsiooni kavandatu mõjude
kohta, siis on adekvaatne ja ka ettevaatusprintsiibist
lähtudes vajalik seda kõike arvestada; seega KMH
aruandes tuleb teha Natura 2000 eelhindamine ja
vajadusel asjakohane Natura 2000 hindamine. Juhime
tähelepanu, et Natura eelhindamine tuleb teha alati, kui
kavandatava tegevuse mõjualale jääb mõni Natura 2000
võrgustiku ala ja tegemist ei ole kaitsekorraldusliku
tööga. Natura eelhindamisest võib loobuda nt siis, kui
Natura asjakohase hindamise vajalikkus on ilmselge,
kuid ka siis tuleb see asjaolu koos põhjendusega välja
tuua . Kui kavandatava tegevuse mõjuala Natura 2000
võrgustike aladeni ei ulatu, siis seda tuleb põhjendada,
kuid üksnes tegevusala kaugus Natura 2000 võrgustiku
alast ei ole kaalukeeleks. Antud juhul kavandatav
tegevus Natura 2000 võrgustiku alasid siiski puudutab
Antud juhul kavandatav tegevus Natura 2000
võrgustiku alasid siiski puudutab (vt ka käesoleva
kirjakäesoleva kirja eelmist punkti).
Natura eelhindamine teha juba KMH programmis, kuna
Natura eelhindamise tulemusel otsustatakse Natura
asjakohase hindamise vajalikkus ja KMH programmi
kui KMH lähteülesande koostamisel saab kaardistada,
mis mõjusid ja millega seoses tuleb KMH käigus
hinnata ning millega seejuures arvestada (sh uuringute
vajadus, ekspertide kaasamine jmt). Natura eelhinnangu
andmine KMH aruande koostamisel oleks asjakohane,
kui KMH käigus selguvad uued asjaolud, millega KMH
programmi koostamisel ei saanud arvestada, nt selgub,
et kavandatava tegevuse mõjuala ulatub kaugemale kui
esialgu prognoositi (mõjuala ulatus selgubki KMH
käigus, KMH programmis hinnatakse, mis mõjusid ja
kuidas tuleb KMH käigus hinnata ehk tegemist on
eelprognoosiga) või, kui KMH programmi koostamisel
ei ole piisavalt kindlust ja infot. KeHJS 2013 § 13 p 3
kohaselt tuleb KMH programmis esitada teave
kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimaluste KMH sisu kohta, sealhulgas teave
kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse
ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta.
P15- TT tänab märkuste eest. KMH
viimase programmi koosseisus on
läbiviidud Natura eelhindamine, vt
5. Natura eelhindamine
KMH aruande koosseisus viiakse
läbi täiendav Natura eelhindamine.
Kui tegevus võib eeldatavalt oluliselt
mõjutada Natura 2000 võrgustiku
ala, siis jätkatakse asjakohase
hindamisega.
141
2 0 2 1 1 0 2 2 , o sa
9 , j
är g n eb
K es
k k o n n aa
m et
- T
T JA
Juhendi „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks
loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ 6
lk 25 on välja toodud , et kui KMH on kohustuslik,
tuleb Natura hindamise vajalikkuse üle otsustada ehk
teostada Natura eelhindamine KMH programmi
koostamise käigus. Natura eelhindamise läbiviimine
KMH kavandamise etapis aitab määratleda kavandatava
tegevuse kohta vajaliku informatsiooni olemasolu.
Annab selguse, kas mõjutatavate Natura 2000
võrgustiku alade ning seatud kaitse eesmärkide aluseks
olevate liikide ja elupaikade kohta on vaja koguda läbi
täiendavate eksperthinnangute ja uuringute uut
informatsiooni. Seega, KMH programmi koostamisel
tuleb mõelda, mis mõjusid ja kuidas tuleb KMH käigus
hinnata.
Vt eelnev tabeli osa.
2 0 2 1 1 0 2 2 , o sa
1 0 , j
är g n
eb
K es
k k o n
n aa
m et
- T
T JA
16. KMH programmi lk 35 on viidatud vananenud
Natura hindamise juhenditele. Juhendi „Juhised Natura
hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6
lõigete 3 rakendamisel Eestis“ 2013. a versiooni asemel
kasutada sama juhendi 2019. A uuendatud versiooni
(Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019.
Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi
artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija:
Keskkonnaamet). Samuti kasutada Euroopa Komisjoni
juhend dokumenti „Natura 2000 alade kaitsekorraldus.
Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted 8
(2018) ja Euroopa Komisjoni juhendi „Natura 2000
alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide
hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6
lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“
ajakohastatud versiooni (avaldatud 28.09.2021) .
17. KMH programmi lk 35 eraldi mitte nimetada
17.09.2013 Natura hindamise koolitust, kuna Natura
hindamisel tuleb arvestada ka vahepeal valdkonnas
toimunud arengutega.
18. KMH programmi lk 35 on nimetatud KMH töögrupi
liiget K. A. Parkseppa, keda ei ole leida KMH
programmi ptk st 7 KMH töögrupi koosseis ). Palume
KMH programmi tabelit 5 täiendada Natura hindamise
eksperdiga, kes tunneb Natura hindamise metoodikat ja
põhimõtteid.
P16- TT tänab. Viited on nüüd
ajakohastatud.
P17- TT tänab ja on vastava lõigu
eemaldanud.
P18- Viide K.A.Parksepale on
eemaldatud. Natura hindamise
ekspert on näidatud.
142
2 0 2 1 1 0 2 2 , o sa
1 1
jä rg
n eb
K es
k k o n n aa
m et
- T
T JA
19. Info antud piirkonna ja teiste tegevuste kohta on
esitatud KMH programmis killustatult.
Meretuuleparkide koosmõju KMH programmi ptk-des
4.2.5 ja 4.2.6 ei ole käsitletud piisavalt. Joonisel nr 12
on näidatud Eesti mereala planeeringust kantud
tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad. Kaardile
tuleks kanda kõik taotletavad alad, kus on hoonestusloa
taotlus esitatud ja/või hoonestusloa taotluse menetlus
algatatud. Peatükkides tuleb ka täpsustada, milliste
planeeritavate tuuleparkidega kaasneb hetkel teadaoleva
info põhjal kumulatiivne mõju ning milliste tegevuste ja
kaasnevate mõjude osas see seisneb. Lisada ka üldinfo
teiste kumulatiivset mõju põhjustavate tegevuste kohta.
Käesolev KMH kestab vähemalt mitu aastat, KMH
käigus tuleb jooksvalt arvestada kõikide lisanduvate
tegevustega, sh planeeritavate tegevustega.
20. KMH programmi ptk 4.2.6 osas märgime, et Liivi
lahe tuulepargi KMH programm on praeguseks
heakskiidetud heakskiidetud10, mistõttu KMH
läbiviimisel arvestada sellega. KMH programmi ptk s
4.2.6 on info nagu Liivi lahe tuulepargi KMH
programmi avalikustamine oleks alles pooleli.
21. KMH programmi ptk s 2 on käsitletud kahe
tehissaare (toroidi), raudbetoon vundamendil platvormi
ning elektrikaabli rajamist. KMH programmi ptk-des
4.4 ja 6.2.2 on peamiselt käsitletud heljumi, hoovuste,
lainetuse ning jääolude mõju arvestades tuulikute
vundamente. Märgime, et elektrikaabli matmisel või
tehissaare rajamisel avalduvad samuti mõjud heljumi
leviku ning hoovuste ja lainetingimuste muutumise
kujul. KMH käigus tuleb käsitleda kõigi tuulikupargiga
seotud rajatiste võimalikke häiringuid
looduskeskkonnale ning vajadusel häiringute
leevendusmeetmed analüüsida.
P19- TT konkretiseeris infot, vt
2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus
ja
4.2.4 Meretuuleparkide
kumulatiivne mõju Liivi lahes
ja
4.2.5 Suure väina püsiühendus
ning võimalikud TT/ELERING-i
juhtmete kumulatiivsed mõjud
P20- Ptk on oluliselt teisenenud ja
vastavad vananenud viited on
eemaldatud.
P21- TT korrigeeris sisuliselt
mõlemat mainitud peatükki
tehissaarte ja kaablite matmise
mõjudega seoses.
143
2 0 2 1 1 0 2 2 , o sa
1 2 , j
är g n
eb
K es
k k o n n aa
m et
- T
T JA
22. KMH programmis ptk-s 6.2.2 on nimetatud
teostatavad uuringud, kuid ei ole täpsustatud läbi
viidavate uuringute mahtu ja metoodikaid. Nt on
loetletud, et nn lendavat elustikku (linnud, nahkhiired)
puudutavalt viiakse läbi radarivaatlused, kuid ei ole nt
täpsustatud kui pika aja jooksul uuringuid läbi viiakse.
Kuigi KMH programmi ptk-s 6 (ajakava ) on märgitud,
et KMH uuringud kestavad u 2 aastat, tuleb iga uuringu
juures ära tuua, kui pika aja jooksul konkreetne uuring
läbi viiakse, samuti uuringute metoodika.
23. KMH programmi lk 51 ja 60 kohaselt KMH käigus
tehakse järgmine uuring: „Merealaplaneeringu eelnõuga
määratud arendusala ümberringsetest vaatepunktidest
vaatekoridoride määramine ja visuaalse mõju analüüs“,
uuring teostatakse koostöös Ruhnu, Kihnu, Saaremaa,
Pärnu (Tõstamaa ov) ja Lääneranna omavalitsustega.
Rõhutame, et KMH käigus tuleb ka välja pakkuda,
missugune on meretuulepargi paigutusele sobivaim
lahendus, lähtudes tuulikupargi rajamisega kaasnevast
maastiku ja visuaalset mõjust ning olulise mõju
kaasnemisel leevendusmeetmete välja töötamise
vajadusest. KMH käigus kasutada ka juhendit
„Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks
visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste
juhendmaterjal“ ( AB Artes Terrae OÜ , Tartu 2020)
ning vajadusel protsessi kaasata maastikuarhitekt.
24. KMH programmi lk 58 kohaselt on kavandatud
karbikasvatuse mõjude uuring koos vajadusel
leevendavate meetmete esitamisega, sh mõju vetikate
kasvule ning karbikasvanduse ja kalajahu tootmise
teostatavusuuring. Märgime, et kavandatud uuringus
peab olema leitav ala veevahetustingimused ja
lahustunud hapniku sisaldus arendusala merepõhjas,
hinnang ala sobivuseks
karbikasvatusele. Hinnata, kas 50 000 t/a
karbikasvandusel endal on ka toitainete koormus
rannikuvee kogumile määratleda, kas tegemist väikese,
keskmise või suure farmiga. Kui suurel alale (km 2 ) on
karbikasvandus kavandatud. Lisada metoodika, mille
alusel tehakse arvutused fosfori ja lämmastiku
eemaldamiseks merekeskkonnast. Lisaks tuua välja
piirkonna olemasolevad ja kavandatud toitainete
koormuseallikad.
P22- TT täpsustas kõikide
asjakohaste uuringute metoodilisi
viiteid ja kestvust, vt 6.2.2 KMH-s
tehtavad uuringud
P23- TT tänab ja on ettepanekud
sisse viinud. Maastikuarhitekti
vajadus on kajastatud ka ekspertide
tabelis.
P24- TT loobub karbikasvanduse
kavandamisest tulenevalt alal
toimunud katseprojektide
ebaõnnestumisest.
144
2 0 2 1 1 0 2 2 , o sa
1 3
K es
k k o n n aa
m et
- T
T JA
25. KMH programmi ptk-s 6 oleks otstarbekas lisaks
KMH menetluskäigule ja KeHJS 2013 tähtaegadele ära
tuua vähemalt eeldatavad ajad, kui toimuvad
avalikustamised, heakskiitmised, millal võib eeldatavalt
valmida KMH aruanne jne. Kuigi KMH protsessi
kestust on keeruline ette prognoosida ja ajakavas
nimetatud tähtajad on eeldatavad, annaks see olulist
infot kõikidele osapooltele. Seejuures tuleks läbi
mõelda, kuidas täita KeHJS 2013 § 18 lg s 7 nimetatud
tähtaega , arvestades, et KMH programmi lk 63
kohaselt kestavad KMH uuringud umbes 2 aastat, KMH
aruanne valmib viimase uuringu valmimisest 60 päeva
jooksul, millele lisandub KMH aruande
kooskõlastamiseks ja aruande täiendamiseks vajalik
aeg. Ehk siis, millal KMH uuringud läbi viiakse ja
sellele järgnevad toimingud tehakse, et mahtuda KeHJS
2013 § 18 lg 7 tähtaega.
26. KMH programmi lk 66 kohaselt KMH ajakavas ei
ole esitatud aega, mis kulub korralduse nr 313 punkti
3.4 täitmiseks, mille kohaselt tuleb KMH programmi ja
aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium,
Majandus ja Kommunikatsiooni ministeerium,
Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet,
Kaitseministeerium, Siseministeerium, Transpordiamet,
Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud
omavalitsused ning KMH programm ja aruanne enne
avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud
asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna
kohalikele omavalitsustele. KMH programmi tabelist 4
nähtub, et ajakavas on sellega arvestatud, lisaks puudub
kooskõlastamise etapi kõrvale jätmiseks ka
põhjendatus, kuna KMH protsessis tuleb selleks kuluva
ajaga arvestada. KMH programmi lk 66 märge, et KMH
ajakavas ei ole arvestatud KeHJS 2013 § st 29 tuleneva
Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse KMH
erisusest tuleneva ajaperioodiga, ei ole arusaadav.
Ajakava koostamisel arvestada nii palju, kui see on
praegu teada või prognoositav
27. KMH programmi lk 61 ja 64 kustutada
Keskkonnainspektsioon, kuna Keskkonnaamet ja
Keskkonnainspektsioon on ühendatud
Keskkonnaametiks alates 01.01.2021.
28. Palume üle kontrollida, kas kõik KMH programmis
toodud lingid töötavad. Kuna Keskkonnaministeerium
on vahepeal saanud uue kodulehe, siis KMH
programmis toodud Keskkonnaministeeriumi veebilehe
lingid enam ei tööta. Palume KMH programmi
täiendada ja parandada vastavalt Keskkonnaameti
märkustele ning ettepanekutele ja esitada programm
uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.
P25- Ühe naaberarendaja
heakskiidetud programmis on KMH
uuringute tegemise ajaks märgitud
18 - 19 kuud, sh rändlinnud?
Kiirustades läbiviidud
uuringuprogramm tooks kaasa
suured riskid projektile. Hiiumaa
(ka Loode-Eesti)
avameretuulepargi KMH kulgeb
juba 16 aastat. EMP-2021 seletuskirjas on järgmine
TUULEENERGEETIKA
TINGIMUS NR 12.e.i. (lünklikult
tsiteeritud):
i. Liivi lahes … rändekoridori
lähedal … kokkupõrkeriski
hindamiseks … Selleks on vajalik
läbi viia vähemalt kahe aasta
rändeperioode hõlmav lindude
radaruuring paralleelselt
visuaalsete vaatlustega (ja EMP-
2021 toob jalusviite SAKSA
standardile. Vt ka 1) 2.1 Arendaja
eesmärgid ja 2) 6.2.2 KMH-s
tehtavad uuringud Vastavalt VV korraldusele nr 313
p.3.5 „Uuringud teha viie aasta
jooksul keskkonnamõju hindamise
programmi heakskiitmisest arvates.“
P26- VV korralduse nr 313 punkti
3.4 täitmise ajakulu on tabelis
prognoositud. Ajakava tabel on
korrigeeritud ka KMH erisuste
aspektidega, sh mainitud
arusaamatus on kõrvaldatud.
P27- TT kustutas vananenud
nimetuse.
P28- Täname! Kõik lingid on hiljuti
kontrollitud. Mõnikord vajab mõni
link käsitsi copy-paste tegemist
veebilehitsejasse.
145
2 0 2 1 1 0 2 2 ,
K es
k k o n n am
in is
te er
iu m
-
T T
JA
Esitasite Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks
Tuuletraal OÜ meretuulepargi keskkonnamõju
hindamise (edaspidi KMH) programmi vastavalt
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korraldusele nr 313
„Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise
algatamine“ enne KMH programmi avalikustamist.
Tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 41 pikendame
täiendava menetlusaja vajadusega seoses KMH
programmi kooskõlastamise või kooskõlastamata
jätmise tähtaega kuupäevani 29.10.2021.
TT tänab ja võtab teadmiseks.
146
2 0 2 1 1 0 2 2 ,
M u in
su sk
ai ts
ea m
et -
T T
JA
Edastasite Tuuletraal OÜ täiendatud meretuulepargi
keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi KMH)
eelnõu kooskõlastamiseks.
KMH programmi tuleb täiendada allveearheoloogiliste
uuringute osas ja saata seejärel Muinsuskaitseametile
uuesti kooskõlastamiseks.
Peatükki 6.2.2 KMH-s tehtavad uuringud tuleb lisada
eraldi punkt „allveearheoloogiline uuring“.
Allveearheoloogilise uuringu käsitlemine batümeetrilise
uuringu all ei ole piisav ja uuringu sisu jääb ebaselgeks.
Allveearheoloogilise uuringu alla tuleb lisada:
1) Allveearheoloogilise uuringu I etapp koosneb
kõrgresolutsioonilisest sonariuuringust. Nõuded
allveearheoloogilise uuringu osana tehtavale
sonariuuringule veealuse kultuuripärandi välja
selgitamiseks määrab Muinsuskaitseamet.
2) Allveearheoloogilise uuringu II etapp: leitud
inimtekkelised anomaaliad dokumenteeritakse (3D
videodokumentatsioon, puidust vrakkide korral lisandub
dendrokronoloogiline uuring), et hinnata arheoloogilise
kultuurkihi olemasolu ja ulatus ning anomaaliate
päritolu.
3) Allveearheoloogilist uuringut (nii I kui ka II etapp)
võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala
pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud
muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta
majandustegevusteate (vastavalt MuKS § 68-69). Enne
uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama
Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise,
pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande (MuKS § 46-
48).
Selgitus: Allveearheoloogilise uuringu vajaduse ja
ulatuse määrab Muinsuskaitseamet vastavalt MuKS §
46 lg 2. Allveearheoloogilise uuringu osana ette nähtud
sonariuuringut on võimalik ühildada teiste
planeeritavate sonariuuringutega. Sealjuures tuleb
arvestada, et sonariuuring peab vastama
Muinsuskaitseameti nõuetele. Ka nende uuringute puhul
tuleb pädeval isikul (st allveearheoloogilise uuringu
pädevusluba omaval isikul) esitada uuringukava ja
aruanne.
Samuti on võimalik kasutada juba tehtud
kõrgresolutsioonilise sonariuuringu andmeid, kui need
on varem ala kohta kogutud ja vastavad
Muinsuskaitseameti nõuetele. Viimasel juhul tuleb
pädeval isikul (st allveearheoloogilise uuringu
pädevusluba omaval isikul) andmeid analüüsida ja
esitada ametile aruanne.
TT tänab ja on vormistanud
allveearheoloogilise uuringu eraldi
punkti kujule, vastavalt koos sisu ja
selgitustega, vt 6.2.2 KMH-s
tehtavad uuringud
147
2 0 2 1 1 0 2 2 ,
K ai
ts em
in is
te er
iu m
- T
T JA
Olete esitanud Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks
Tuuletraal OÜ täiendatud meretuulepargi
keskkonnamõju hindamise programmi (KMH).
Oma 21.10.2020 kirjas nr 12-4/20/3068 on
Kaitseministeerium toonud välja, et riik ei näe
võimalust soetada täiendavaid radareid, võimaldamaks
meretuuleparkide arendajatel oma arendusi soovitud
mahus ellu viia ning, et riigil puudub regulatsioon, mis
võimaldaks arendajal hüvitada iga üksiku arenduse
tuuleparki kompenseeriva lisameetme maksumuse ja
elutsükli kulud.
Kaitseministeerium on tutvunud 23.09.2021
ministeeriumile saadetud täiendatud KMH-ga ning on
seisukohal, et antud KMH programmis on
meretuulepargi arendaja väljendanud oma kavatsust
oodata ära, kuni valitsusasutuste koostöö tulemusena
leitakse kõrgetest tuulikutest tekkivate radarkatte
häiringute kompensatsioonivõimalused.
Seega, ei ole Kaitseministeeriumil vastuväiteid esitatud
keskkonnamõju hindamise programmile ja
Kaitseministeerium kooskõlastab täiendatud KMH
programmi eelnõu ilma lisamärkusteta.
TT tänab ja võtab teadmiseks.
148
2 0 2 1 1 0 2 5 , o sa
1
M aj
an d u s-
j a
K o m
m u n ik
at si
o o n i
m in
is te
er iu
m -
T T
JA
Esitasite Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) Tuuletraal
OÜ täiendatud keskkonnamõjude hindamise programmi
eelnõu enne avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu
toimumist.
Esitame alljärgnevalt enda tähelepanekud.
Eelnõu p 2.1 lõik, lk 8 "Tuua kasu kogukondadele (€) =
(mõjuraadiuses inimeste arv * tuulepargi võimsus) /
tuulikute kaugus. Jagamisele raha oleks kas sama suur,
kui riigile makstav hoonestustasu või suurem kui
väljatöötamisel oleva kohaliku kasu instrumendi kaudu
oodatav tulu".
Palume seda osa tekstist täpsustada. Dokumendis
olevast infost ei selgu, keda kogukonna all silmas
peetakse, mis on mõjuraadius jne. Ei ole arusaadav, kas
lisaks hoonestustasule on mõeldud maksta kohalikele
elanikele rahalist toetust vms. Põhimõte on välja toodud
üksnes arendaja eesmärkides, kuid hilisemas
dokumendis seda teemat täpsustavalt ei kajastata.
TT tänab ja selgitab. TT täpsustas
uues programmi eelnõus v3
sõnastust, vt 2.1 Arendaja
eesmärgid
Käesoleval hetkel on
„Tuuleenergeetika sektori kohaliku
kasu õigusliku instrumendi seadus“
väljatöötamiskavatsuse (VTK)
kooskõlastamise staadiumis.
Justiitsministeerium on oma kirjas
MKM-le (20211110) öelnud: „VTKs
ei ole peaaegu üldse analüüsitud
võimalust jätta „talumistasud“
tuuleelektrijaamade arendajate ja
selle ümbruses elavate isikute enda
otsustada. Kui arendaja soovib
vältida olukorda, et arenduse
lähedal elavad kinnistuomanikud
võitlevad tema arenduse vastu, võib
ta pakkuda tsiviilõigusliku lepingu
alusel nö talumistasusid.“
Sõltumata välja töötatavast
seadusest, TT ei välistaks
lisakompensatsiooni maksmist.
Näiteks visuaalse mõju
kompenseerimise sihtgruppide
moodustamise põhimõtted
määratakse erilise analüüsiga (GIS,
sissekirjutuse- ja turismiandmed
jne), tuvastatakse läbirääkimiste
partner ja asutakse läbi rääkima,
rakendades lepinguvabaduse
põhimõtet.
149
2 0 2 1 1 0 2 5 , o sa
2
M aj
an d u s-
j a
K o m
m u n ik
at si
o o n i
m in
is te
er iu
m –
T T
JA
Eelnõu p 2.1 lõik, lk 8 "Traalpüügi ehitusaegne
katkemine kompenseerida täies ulatuses".
Palume täpsustada, mis alustel seda teha kavatsetakse,
millises mahus, kellele ja kuidas
katkemist/kompenseerimist tõestatakse. Soovitame nii
ehitusperioodi kui ka ehitusperioodi järgse koostöö
aruteludesse kaasata Maaeluministeerium.
Märgime veel, et tuulepargi kavandamisel on oluline
Transpordiameti lennunduse valdkonna tingimuste
täitmine, sh tuulepargi asukoha, suuruse ja kaasnevate
tingimuste osas. Eesmärk vältida negatiivset mõju
lennuohutusele ja regulaarliiklusele (sh
investeeringukohustust kolmandatele isikutele, nt
lennuvälja käitaja).
Traalpüügi katkemisest või ka
lõppemisest tekkiv kahju hinnang
tuleneb püügi statistika analüüsist –
TT park hõlmab väikese püügiruut
nr 217 ülemise poole - millele
järgnevad konstruktiivsed
läbirääkimised.
Eesti Kalurite Liidu (Hr Mart
Undrest) kiri
Keskkonnaministeeriumile
(20170313) Hiiumaa (ka nimetatud
Loode-Eesti) avameretuulepargi
pargi osas ütleb näiteks nii:
„Keskkonnamõjude aruandes on
selgelt väljatoodud negatiivsed
mõjud kalandusele ehitusperioodil
(müra, hõljum, vibratsioon).
Tuuleparkide ehituse ajal ei ole
võimalik antud piirkonnas
traalpüügiga tegeleda.
Rahvusvahelise tava kohaselt (nt.
Nord Stream) on kaluritele
analoogsetes olukordades makstud
kompensatsiooni.“
TT kavandab kompenseerimise
küsimuses Maaeluministeeriumi ja
EKL-iga ladusat koostööd.
TT võtab TA seisukohad täiel määral
arvesse. Programmi eelnõu v2-s jäid
TA seisukohad piisava tähelepanuta
näpuvea tõttu.
150
2 0 2 1 1 0 2 6
, o sa
1 , jä
rg n eb
R ah
an d u sm
in is
te er
iu m
- T
T JA
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr
313 punktile 3.4. kaasasite Rahandusministeeriumi
Tuuletraal OÜ KMH programmi koostamisesse ja
palute KMH programmi kooskõlastada.
Rahandusministeerium kooskõlastab Tuuletraal OÜ
KMH programmi, kuid märgib järgmist.
1. Eesti mereala planeeringu seletuskirja peatükis 4.4 on
kehtivatest õigusaktidest lähtuvalt kirjeldatud
hoonestuslubadega seonduv üldine lähenemisviis.
Peatükis viidatud õigusaktidest tuleneb ning peatükis on
selgitatud, et enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa
taotluste puhul, nagu seda on Tuuletraal OÜ taotlus,
tuleb menetlemisel lähtuda taotluste esitamise ajal
kehtinud õigusaktidest ja seega mereala planeeringus
ettenähtuga arvestama ei pea. Samas Vabariigi
Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 313 „Hoonestusloa
menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“
punkti 3.9 kohaselt hoonestusloa menetluses ja
keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada Pärnu
maakonnaga piirneva mereala planeeringu tingimusi ja
Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a algatatud
koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringu
tingimustega.
KMH programmis on tuginetud Eesti mereala
planeeringu eelnõu põhilahenduse ja mõjude hindamise
aruande eelnõu II avalik väljapaneku, mis toimus 17.
veebruarist kuni 18. märtsini 2020. aastal, versioonile.
Teavitame, et planeeringu seletuskirja ja mõjude
hindamise aruannet on peale II avalikku väljapanekut
täiendatud. Materjalid on kättesaadavad Eesti mereala
planeeringu portaalis. Kuna tegemist on koostatava
dokumendiga, siis võib nii planeeringu seletuskiri kui
ka mõjude hindamise aruanne enne kehtestamist veel
täpsustuda. Soovitame tungivalt jälgida Eesti mereala
planeeringu protsessi ja seletuskirjas seatud tingimusi
silmas pidada KMH läbiviimisel. Palume tutvuda Eesti
mereala planeeringu viimase versiooniga ja vajadusel
viia sisse täiendused KMH programmi.
Juhime tähelepanu, et ka tulevikus ehitusloa menetluses
(vastavalt EhS § 109 lg 2) tuleb kehtivas mereala
planeeringus sätestatut järgida. Vastasel korral võib
tekkida olukord, kus hoonestusluba või ehitusluba ei ole
võimalik välja anda, kuna esinevad vastuolud
kehtivaplaneeringuga. Sestap on tulevikus võimalike
vastuolude tekkimise vältimiseks igati mõistlik
võimalikult varajases etapis tingimustega arvestama
asuda.
TT tänab. Käesolevas KMH
programmi v3-s on TT hoolikalt
lähtunud Eesti mereala planeeringu
viimasest versioonist. Näiteks TT
arvestab, et elektrikaabliga liitumise
peamiseks KMH alternatiiviks võiks
kujuneda ELERING-i 200 m x 200
m tehissaarele liitumine ning TT
ELERING-i kaablit n Virtsu või
Lätti dubleerima ei peaks
tsitaat: „Tuuleenergeetika tingimus
j. tuuleenergeetika alal nr 1 ja alal
nr 2 kavandada koostöös AS-iga
Elering merevõrgu alajaam.
Alajaama orienteeruv ehitusala
pindala on 200 x 200 m.“
TT tõlgendab juriidiliselt VV
korralduse nr 313 punkti „3.9. …
keskkonnamõju hindamisel tuleb
arvestada … Vabariigi Valitsuse 25.
mail 2017. a algatatud koostamisel
oleva üleriigilise mereala
planeeringu tingimustega“ lisaks
selliselt, et TT arvestab planeeringu
tingimustega ning järelduvalt ei
sekku planeeringu protsessi vaidleja
ega vaidlustajana.
Merealaplaneeringu koostamisel on
tehtud palju tööd ja tulemus on igati
põhjalik ja kvaliteetne.
151
2 0 2 1 1 0 2 6
, o sa
2
R ah
an d u sm
in is
te er
iu m
- T
T JA
2. KMH programmi peatükis 2.2.3 „Trassid ja
liikluskorraldus“ märgite, et Rahandusministeerium ei
arvestanud arendaja sooviga kajastada lätisuunalist
elektrikaablit ja teise ettevõtte poolt arendatavat
valguskaablit mereala planeeringu eelnõus ning see on
üks põhjustest, miks on lätisuunalisest ühendusest
loobutud.
Eesti mereala planeeringus on ühendusvõimalusi Läti
suunal kajastatud. Juhime tähelepanu, et seletuskirja
peatüki „5.6.6 Kaablikoridorid tuuleenergeetika
arendusaladelt maismaale“ tingimuste punkti 2
kohaselt: „Tuuleparkide arendamisel hoonestusloa
staadiumis võib leida kaablite paigaldamiseks
alternatiivse asukoha, kui sellega ei kaasne olulist
ebasoodsat keskkonnamõju. Vältida tuleb olulist
ebasoodsat keskkonnamõju mereelupaikadele ja
mereelustikule, sh olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele
loodusobjektidele ja ebasoodsat mõju Natura 2000
aladele“. Seega on võimalik võtta kasutusele
alternatiivsed kaablikoridorid. Hoonestusloa KMH
protsess on õige menetlus, kus selgitada välja, kas
valitud kaablite lahendus on teostatav. Palume KMH
programmi korrigeerida nii, et see oleks kooskõlas Eesti
mereala planeeringu ülalnimetatud tingimusega, sh
eemaldada vastav tekstilõik.
P2- Ptk 2.2.3 tekstilõik eemaldatud.
Nii Eesti kui ka Läti suunaliste
kaablitrasside kavandamiseks
lisandub lähiaastatel kindlasti uut
informatsiooni, kui ELERING peaks
hakkama täpsemalt kavandama oma
merevõrku. TT üheks rolliks saab eri
planeerimisprotsesside ja menetluste
liitmine ja koostöö kaablite
dubleerimise vältimiseks.
152
2 0 2 1 1 0 2 9 , o sa
1 ,j
är g n eb
K es
k k o n n am
in is
te er
iu m
-
T T
JA
Esitasite Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks
Tuuletraal OÜ meretuulepargi keskkonnamõju
hindamise (edaspidi KMH) programmi vastavalt
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korraldusele nr 313
„Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise
algatamine“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse korraldus)
enne selle avalikustamist. Keskkonnaministeerium on
tutvunud edastatud materjaliga ning jätab selle
kooskõlastamata tulenevalt puudustest, millele juhime
tähelepanu alljärgnevalt.
1. Juhime tähelepanu asjaolule, et tulenevalt Eesti
mereala planeeringu eelnõu täiendamisest ei ole
kavandatav tegevus esitatud tuuleenergeetika
arendusaladega enam kooskõlas ning soovitud asukohas
mereala planeeringu järgi kavandatavat tegevust ellu
viia ei ole võimalik.
2. KMH programmis on käsitletud kahe alternatiivina
erinevate parameetritega 77 vertikaalvõlltuulikuga parki
ning 50 horisontaalvõlltuulikuga parki. Vabariigi
Valitsuse korralduses on meretuulepargi osaks märgitud
76 avamere tuulikut, igaüks võimsusega 5 MW. Sellest
tulenevalt palume KMH programmi juurde lisada
Vabariigi Valitsuse korraldusele vastav alternatiiv.
Samuti palume käsitleda ka null-alternatiivi ehk
kavandatavast tegevusest loobumist ja olemasoleva
olukorra jätkumist võrdluses teiste alternatiividega.
P1- TT peab kavandatava tegevuse
elluviimist realistlikuks. Märgitud
teema õiguslikud aspektid pälvivad
juristide tähelepanu sobivas ajalises
raamistikus. TT tõlgendab
juriidiliselt VV korralduse nr 313
punkti „3.9. … keskkonnamõju
hindamisel tuleb arvestada …
Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a
algatatud koostamisel oleva
üleriigilise mereala planeeringu
tingimustega“ selliselt, et TT
arvestab planeeringu tingimustega
ning järelduvalt ei sekku planeeringu
protsessi vaidleja ega vaidlustajana.
Merealaplaneeringu koostamisel on
tehtud palju tööd ja tulemus on igati
põhjalik ja kvaliteetne. Täiendava
positiivse noodina märgib
Rahandusministeerium oma kirjas
20211026 (tsitaat: „
Juhime tähelepanu, et ka tulevikus
ehitusloa menetluses (vastavalt EhS
§ 109 lg 2) tuleb kehtivas mereala
planeeringus sätestatut järgida.
Vastasel korral võib tekkida
olukord, kus hoonestusluba või
ehitusluba ei ole võimalik välja
anda, kuna esinevad vastuolud
kehtiva planeeringuga.“.
Väidetavalt on ka Eesti riik küllaltki
sarnases küsimuses abistamas oma
energiafirmat, ja mainitakse
termineid nagu „riiklik
eriplaneering“ ja „riiklik
teemaplaneering“:
https://www.err.ee/1608528937/enef
it-green-alustab-lahiajal-hiiu-
meretuulepargi-esialgse-
eelprojektiga
P2- Pikem selgitus on nüüdseks
lisatud vastavasse peatükki. 2019.a.
korralduses kirjeldatud kava on TT
2016.a. taotluse täiendusest
läbirääkimiste tulemusel kujunenud
variant. Selleks, et saada tuulikute
kõrguse kooskõlastus, oli vajalik
anda tuulikutele LEST koordinaadid,
ja pealesunnitult kaasnes ka võimsus
(MW), mis pole primaarne
keskkonnamõju tegur. Ka alternatiiv
#0 on lisatud programmile.
153
2 0
2 1 1 0 2 9 , o sa
2 ,j
är g n eb
K es
k k o n n am
in is
te er
iu m
-
T T
J A
3. Eesti mereala planeeringu eelnõu kohaselt on
kavandatava tegevuse piirkonnas karbikasvanduse
potentsiaal madal (eelkõige liiga mageda vee tõttu).
Tehtud katseprojektidega (Euroopa Merendus- ja
Kalandusfond, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus)
pole sellel alal õnnestunud karpe edukalt kasvatada,
kuna nende kasvupotentsiaal on looduslike tingimuste
tõttu madal. Eelnevast tulenevalt jääb selgusetuks, miks
kavandatakse ebasobivasse piirkonda suurt
karbikasvandust. Samuti juhime tähelepanu, et karbi- ja
vetikakasvandustel on oma orgaaniline reostuskoormus,
mistõttu suuremate karbikasvanduste all võib tekkida
hapnikuvaegus põhja langenud orgaanika lagunemise
tõttu, mis omakorda mõjutab looduslikku
põhjaelustikku ja põhjalähedasi kalu. Seda aspekti
KMH programmis ei ole kajastatud. Samuti peab KMH
programmis pöörama tähelepanu tuulikute
vundamentidele, sh kas ja kust on kavandatud võtta
täitematerjali, kui soovitakse rajada
gravitatsioonivundamendid.
4. Ptk-s 3.2 on viidatud II avalikul väljapanekul
olevatele Eesti mereala planeeringu põhilahenduse ja
mõjude hindamise aruande eelnõudele. Juhime
tähelepanu, et planeeringu ja mõjude hindamise aruande
eelnõusid on seniseks oluliselt täiendatud ning need on
hetkel II ametkondlikul kooskõlastusringil. Palume
läbivalt lähtuda KMH programmis eelnõude viimasest
versioonist ning infot ajakohastada.
5. Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande
eelnõus on öeldud: „Ettevaatuspõhimõttest tulenevalt
tuleks tuuleparkide kavandamisel tegevusloa tasandil
läbi viia täpsemad uuringud tuulepargi alal ja selle
mõjualas leiduvate võimalike kalade (eelkõige räim)
koelmualade ning võimaliku koelmualadele pääsu
blokeerimise osas (nt uuringud, mis kirjeldavad
tuulikute töömüra mõju kalade rändele sh
majanduslikult tähtsate kalade massilisele rändele
olulistele koelmualadele) ning vajadusel ette näha
tegevusloa tasandil vajalikud leevendavad meetmed
(kalarännete tagamine tuuleenergeetika arendusaladel,
müra summutavad meetmed vmt).“. Tulenevalt
eelnevast ptk-i 3.4 täiendada punktiga sõnastuses:
„Tuulepargi kavandamisel tegevusloa tasandil läbi viia
uuringud ja välja selgitada tuulepargi alal ja selle
mõjualas leiduvate võimalike kalade (eelkõige räim)
massilise rände asukoht ning vajadusel ette näha
vajalikud leevendavad meetmed (kalarännete tagamine
tuuleenergeetika arendusalal, müra summutavad
meetmed vmt).“
6. Ptk-is 4.1.2 palume keskenduda konkreetselt Liivi
lahe hoovuste ja hüdrodünaamika tingimustele ning
kirjeldada, millised on olud projektipiirkonnas.
7. Ptk-s 4.1.3 juhime tähelepanu, et jääolud on väga
olulised viigerhüljeste paljunemisele. Palume
kirjeldada, kuidas potentsiaalne tuulepark võib
mõjutada jääolusid, nt kui triivjää tuuleparki kandub ja
müra viigrite paljunemist/poegi segab/ohustab.
P3- TT tänab olulise info eest ja
loobub karbikasvanduse
kavandamisest tulenevalt alal
toimunud katseprojektide
ebaõnnestumisest. Tulevikku
vaadates, TT siiski kavandab
reserveerida võimalikule tehissaarele
ruumi vesiviljeluse saagi
järeltöötluse rajatiste mahutamiseks.
Tuulikute vundamentide ja
täitematerjali teema on pikemalt
lahtikirjutatud ptk-s
2.4 Tuuletehnoloogia
P4- KMH programmi v3 on selles
küsimuses ajakohastatud.
P5- Ptk 3.4on info koondamise
mõttes eemaldatud, kuid
väljapakutud sõnastus on sisse
viidud, vt ptk 4.4 Eeldatavad
keskkonnamõjud ja nende KMH-
s väljaselgitamine
P6-TT lisas infot Liivi lahe lainete ja
hoovuste kohta.
P7- TT lisas peatükki temaatilise
lõigu.
154
2 0 2 1 1 0 2 9 , o sa
3 ,j
är g n eb
K es
k k o n n am
in is
te er
iu m
-
T T
JA
8. Ptk-s 4.1.5 palume andmed ajakohastada. Varasem
Liivi lahe rannikuveekogum on keskkonnaministri
16.04.2020 määrusega nr 19 „Pinnaveekogumite
nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere
seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite
ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate
väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude
kvaliteedinäitajate väärtused“ jagatud kolmeks
erinevaks veekogumiks ning sellest tulenevalt tuleb
märkida, millises rannikuveekogumis tegevus toimub.
Samuti palume uuendada seisundi hindamise andmed.
9. Ptk-s 4.1.5 on lause: „Vetika- ja karbikasvatuse
arendamisel on potentsiaal toetada merekeskkonna hea
seisundi saavutamist ja säilitamist, kuna aitab kaasa
toitainete väljaviimisele merekeskkonnast“. Märgime, et
ka vetika- ja karbikasvandused ning nende rajamine
omavad keskkonnamõju, st need ei ole ainult vett
puhastavad rajatised. Palume seda aspekti kajastada ka
KMH programmis.
10. Ptk-is 4.2.6 juhime tähelepanu, et Eesti Energia AS
Liivi lahe meretuulepargi KMH programm on
15.04.2021 Keskkonnaministeeriumi poolt
heakskiidetud. Palume infot ajakohastada.
11. Ptk-s 4.3.2 kirjeldatud lindude rändeuuring peab
katma nii sügis- kui kevadränded, lisaks tuleb
võimalusel kasutada ilmaradari andmeid varasemate
aastate rännete hindamiseks (kui radaripilt seda
piirkonda katab).
12. Ptk-s 4.3.4 palume kajastada spetsiifilisemalt Liivi
lahte ning käsitleda projektialal asjakohaseid kalaliike.
Märgime, et vetika- ja karbikasvandusest lähtuv
orgaaniline reostus võib tekitada põhja hapnikuvaese
tsooni (vt ka ptk 4.2.7), mistõttu halveneb
põhjalähedase eluviisiga kalade olukord. Lisaks
hüdrodünaamika modelleerimisele tuleb merepõhja
uuringus kajastada ka kaablite ja veealuse müra
võimalikku mõju kalastikule tuulepargi töö ajal.
P8- TT tänab ja on ptk andmed
ajakohastanud ning lisanud ka
veekogumite asukohti selgitava
joonise. Seisundi hindamise andmed
on uuendatud.
P9- TT loobub karbikasvanduse
kavandamisest tulenevalt alal
toimunud katseprojektide
ebaõnnestumisest.
P10- Kumulatiivsete mõjude ptk on
muudetud. Viide mh Eesti Energia
programmile on eemaldatud.
P11- Sobiv sõnastus lisatud, vt 6.2.2
KMH-s tehtavad uuringud uuring
nr 9. a . Uuringute täiendava
juhendmaterjalina saab TT kasutada
Saksa standardit: StUK4, nagu
viidatud sama ptk esimeses lõigus.
P12- Liivi lahe käsitlus on lisatud
peatükki. TT loobub
karbikasvanduse kavandamisest
tulenevalt alal toimunud
katseprojektide ebaõnnestumisest.
Uuring nr 14 sõnastusele on lisatud:
„ja kajastatakse kaablite ja veealuse
müra võimalikku mõju kalastikule
tuulepargi töö ajal.“
155
2 0 2 1 1 0 2 9 , o sa
4 ,j
är g n eb
K es
k k o n n am
in is
te er
iu m
-
T T
JA
13. Ptk-s 4.4 tabeli nr 3 osas märgime järgmist:
a) merepõhja elustik ja elupaigad: karbikasvandusest
eralduv orgaaniline koormus võib põhjustada
orgaanilise sette ladestumist kasvanduse alla ja see
omakorda tekitab hapnikuvaeguse, mistõttu kannatavad
või hävivad looduslikud kooslused. Samuti langeb
vetikakasvanduse tõttu merepõhja orgaanilist materjali,
mis seal lagunedes hapnikku tarbib. Lisaks võib
karbikasvandus ligi meelitada ja toetada invasiivsete
võõrliikide levikut (nt ümarmudil), kellel omakorda on
negatiivne mõju kohalikule mereelustikule. Seega pole
korrektne väide, et vetika- ja karbikasvandustel ei ole
ette näha olulist mõju põhjaelustikule;
b) kalastik: kalastiku uuringu kohta on öeldud, et
„Uuring käsitleb tuulepargi rajamise ja kasutuse mõju
kalastikule, sh kalade rändele ja kudealadele ning
tuulepargi ja kaabelühenduste mõju kalandusele (sh
rannapüük ja traalpüük) ning vajadusel leevendavaid
meetmeid“. Teeme ettepaneku lisada lause järele: „Viia
läbi uuringud, et välja selgitada tuulepargi alal ja selle
mõjualas leiduvate võimalike kalade (eelkõige räim)
massilise rände asukoht ning vajadusel ette näha
vajalikud leevendavad meetmed (kalarännete tagamine
tuuleenergeetika arendusaladel, müra summutavad
meetmed vmt)“. Samuti palume uuringu käigus hinnata
veealuse müra mõju kaladele;
c) hülged: juhime tähelepanu, et viigrite
poegimisedukus sõltub jäätingimustest. Kuna tuulepark
mõjutab ka jääolusid (sh võimalik jäätriiv tuulepargi
alale, kus loomi häirib müra), siis tuleb kajastada seda
aspekti ka uuringutes. Pole korrektne öelda, et mõju on
oluline vaid tuulepargi ehitusfaasis ning segab vaid
rändeteid;
d) kaitsealad ja kaitsealused liigid: lisaks EL
direktiivide kaitsealustele liikidele tuleb Läänemeres
arvestada ka HELCOM-i nõuetega (soovitus 37/2,
BSEP 138, BSEP 140 jt), sh HELCOM-i ohustatud
liikide ja biotoopide esinemisega piirkonnas. KMH-s
palume hinnata ka HELCOM-i nõuetele vastavust;
P13a- TT loobub karbikasvanduse
kavandamisest tulenevalt alal
toimunud katseprojektide
ebaõnnestumisest.
P13b- TT täiendas asjakohaselt
tabeli ridu „Kalastik“ ja „Müra, jne“
P13c- TT täiendas asjakohaselt
tabeli rida „Hülged“
P13d- TT tänab väärtusliku
ettepaneku eest ja otsustab juhinduda
nii SAKSA standardist (nn StUK)
kui ka HELCOM nõuetest, näidates
nii eeskuju ka järgmistele
arendajatele. Asjakohaselt lisatud
programmi ptk:
4.3.5 HELCOM-i ohustatud liigid
ja biotoobid Liivi lahes
ja täiendas:
6.2 Vajalikud uuringud
156
2 0 2 1 1 0 2 9 , o sa
5 ,j
är g n eb
K es
k k o n n am
in is
te er
iu m
-
T T
JA
e) müra, infraheli, vibratsioon ja madalsageduslik müra:
tabelist ei selgu, kas selles punktis on mõeldud ka
veealuse müra mõju hindamist ehitus- ja tööfaasi ajal.
Palume täpsustada. Juhime tähelepanu, et veealust müra
ei reguleeri atmosfääriõhu kaitse seadus;
f) vee kvaliteet: KMH käigus tuleb uurida ka ohtlikke
aineid põhjasetetest (sellisest paksusest põhjasetetest,
mida ehituse käigus liigutatakse või mõjutatakse), mis
ehituse käigus veesambasse võivad paiskuda. Palume
KMH programmi täiendada;
g) on toodud vajadus hinnata mõju välisõhule, kuid
mujal programmis seda käsitletud pole ja ka ekspertide
loetelus ei ole välisõhu eksperti. Palume täpsustada;
h) jääolud ja –riskid: palume lisada ka hüljeste
poegimise aspekt (vt kommentaari punktist c hüljeste
kohta) ning tuulepargi tööaegne mõju jäätriivile ja
sedakaudu viigerhüljeste poegimisele (sh jäälõhkumise
mõju hüljestele);
i) kumulatiivsed mõjud: palume käsitleda
kumulatiivseid mõjusid ka kalastikule ja hüljestele (sh
koos teiste tuuleparkidega Liivi lahel);
j) sotsiaalmajanduslikud mõjud: palume kajastada ka
tuulepargi negatiivseid mõjusid nt veeliiklusele,
loodusturismile, vähenevate kalavarude ja
kalapüügivõimaluste tõttu kalandusele jmt;
k) rannakarbi kasvandus: kuigi piirkond pole sobiv
karbikasvanduseks ja kui seda siiski soovitakse ette
võtta, tuleb hinnata ka mõju võõrliikide kontekstis –
sobiva söödabaasi loomisega võidakse soodustada ka
võõrliikide levikut ja nende poolt avalduvat
keskkonnamõju;
l) navigatsioon, lennuliinid: juhime tähelepanu, et
Veeteede Amet ja Lennuamet on ühinenud. Palume
ajakohastada ja asendada Transpordiametiga.
P13e- TT täiendas asjakohaselt
tabeli rida „Müra, jne“
P13f- TT täiendas asjakohaselt tabeli
rida „Vee kvaliteet“
P13g- TT täpsustas, et eeldatav mõju
puudub, st ei hinnata.
P13h- Lisatud, vt punkt c, eespool.
P13i- Ptk 5.2 on täiendatud
kumulatiivsete mõjude osas
P13j- TT täiendas asjakohaselt tabeli
rida „Sotsiaalmajanduslikud mõjud “
P13k- TT loobub karbikasvanduse
kavandamisest tulenevalt alal
toimunud katseprojektide
ebaõnnestumisest.
P13l- TT kaasajastas
Transpordiametiks.
157
2 0 2 1 1 0 2 9 , o sa
6 ,j
är g n eb
K es
k k o n n am
in is
te er
iu m
-
T T
JA
14. Ptk-s 5.1 märgime, et metoodiliselt tuleb arvestada
lisaks Eesti õigusaktidele ka EL direktiivide
(veepoliitika raamdirektiiv, loodusdirektiiv,
linnudirektiiv, merestrateegia direktiiv jt) ja määruste
nõuetega ning HELCOMis kokku lepituga, sh juhendite
ja indikaatorite metoodikaga (nt kumulatiivsete mõjude
hindamisel).
15. Ptk-is 6.2.2 palume vastavalt ülaltoodud märkustele
täpsustada uuringute nimekirjas toodud tegevusi. Karbi-
ja vetikakasvanduse mõjude hindamisel tuleb arvestada
ja hinnata ka nendest lähtuvat orgaanilist
reostuskoormust, mida praegu KMH programmis
käsitletud pole.
Linnu-uuringu puhul (ptk 6.2.2 p 10a) tuleb hinnata nii
sügis- kui kevadrännet, samuti mõju hindamisel
kasutada võimalusel ilmaradari varasemaid andmeid, et
saada ülevaade lindude esinemisest projektialal ka
erinevatest aastatest ja aastaaegadest.
Kalastiku-uuringus peame oluliseks hinnata ka veealuse
müra mõju kaladele tuulepargi töö ajal ning kalade
rännet.
16. Juhime ka tähelepanu, et viimastel aastatel on
tellitud arvukaid merepõhja ja -elustiku-uuringuid, mille
aruanded ja andmed on kättesaadavad keskkonnaseire
infosüsteemist KESE
(https://kese.envir.ee/kese/welcome.action) ja
Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt
(https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-
kaitse/uuringud).
17. Üldjoontes on kliimamuutustega ja nende mõjudega
kohanemise aspektidega KMH programmis arvestatud.
Palume KMH aruande koostamisel tutvuda ka
„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani
2030“ aluseks olnud alusuuringu ENFRA (Estonian
Climate Adaptation Strategy for Infrastructure and
Energy) uuringuaruandega (kättesaadav:
https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2017/12/enfra-a-
uuringuaruanne-01-04-2016.pdf), mis puudutab
kliimariskide arvestamist tuulikute rajamisel (nt
jäitepäevade, tormide ja tugevate tuulepuhangute
sagenemine jne)
P14- TT lisas peatükki
vastavasisulise lõigu.
P15- Uuringute nimekirjad ja
tegevused on täpsustatud.
TT loobub karbikasvanduse
kavandamisest tulenevalt alal
toimunud katseprojektide
ebaõnnestumisest.
Linnu-uuringu alampunkt kordab
varasemalt vastatut, vt P11.
Kalastiku müra- ja rände uuringu
alampunkt varasemalt vastatut, vt
P5.
P16- TT tänab ja lisas saadud info
peatükki 6.1 KMH metoodika
P17- TT tänab ja lisas peatükki
mitmeid täiendavaid lõike.
158
2 0 2 1 1 0 2 9 , o sa
7
K es
k k o n n am
in is
te er
iu m
-
T T
JA
18. Eesti mereala planeeringu eelnõu kohaselt tuleb
loamenetluse/KMH tasandil tuulikute asukohtade ja
tehnoloogilise lahenduse otsustamisel hinnata maastiku-
ja visuaalseid mõjusid. KMH programmis on välja
toodud visuaalsete mõjude hindamise vajadus,
sealjuures ei ole käsitletud maastike mõjude hindamist.
Palume selgitada, kas ja kuidas kavandatakse nimetatud
mõjusid hinnata, sh täpsustada lähenemisviisi ja viidata
kasutatavale juhendmaterjalile.
19. Palume lisada KMH eksperdirühma ekspert, kelle
pädevuses on hinnata tegevuse mõju vee kvaliteedile ja
heljumi levikule.
20. KMH programmi üheks sisunõudeks on
kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle
tulemuste avalikustamise ajakava. Ptk-s 6. on toodud
KMH etapid ja nende kestvused, kuid puudub ajaline
raamistik etappide läbiviimiseks. Parema ülevaate
saamiseks palume ajakava täiendada orienteeruvate
tähtaegadega, mis võivad olla esitatud ka kuude lõikes.
21. Täiendavalt juhime tähelepanu sellele, et
Keskkonnaministeerium teavitas 07.02.2020 kirjaga nr
7-12/20/13-2 eeldatavalt mõjutatud riike kavandatud
tegevusega eeldatavalt kaasnevast olulisest piiriülesest
keskkonnamõjust (Soome, Läti, Leedu, Rootsi). Läti on
avaldanud soovi olla kaasatud piiriülesese
keskkonnamõju hindamise menetluses. Seega tuleb
KeHJS § 30 lg 5 kohaselt saata Lätile KMH programm
ja aruanne, sealjuures nii pea kui võimalik, kuid mitte
hiljem kui enne programmi ja aruande avalikku
väljapanekut. Lisaks juhime tähelepanu, et Soome on
jätnud reservatsiooni piiriüleses hindamises
osalemiseks, juhuks kui KMH menetluse käigus selgub
kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt oluline
keskkonnamõju Soomele.
22. Palume KMH programmi tekst läbivalt üle vaadata
ning teha selles keelelised korrektuurid.
Eelnevalt väljatoodud puudustest ja
parandusettepanekutest tulenevalt palume KMH
programmi täiendada ning esitada see enne
avalikustamist Keskkonnaministeeriumile uuesti
kooskõlastamiseks.
P18- TT täpsustas seda teemat
vastuseks Keskkonnaameti
samasugusele küsimusele „P23“, vt
palun eespool.
P19- TT lisas vastava valdkonna
eksperdi tabelisse.
P20- TT tänab ja lisas tabelisse
etappide kestvuse tulba. TT soovib
igatahes viia läbi kvaliteetse ning
kvantitatiivselt piisava
uuringuprogrammi, mis lubaks nii
kaalukat ja tegelikult hiigelsuurt
elektrijaama tundlikule merealale
ehitada.
P21- TT pole kindel, kas Läti poole
vastuskirja, vt transkriptsiooni 9.
KMH programmi eelnõu
(2020=v1) koostamisse kaasamise
ülevaade on avaldanud soovi KMH
programmi saamiseks? Läti pool
väljendab kirjas oma
soove/tingimusi seoses nn „EIA
report“ seonduvate „national
requirements“ osas. TT usub, et Läti
poolset teadet, et „intends to
participate“ ei peaks automaatselt
tõlgendama KeHJS § 30 lg 5 Läti
poolse soovina lätikeelse KMH
programmi edastamiseks. Ühe TT
naaberarendaja heakskiidetud KMH
programmis on selline asjakohane
sõnastus „KMH programmi
kokkuvõtte edastamine Lätile, …
Keskkonnaministeeriumi poolt“ Ülejäänud riikide osas on olukord
selge.
P22- TT tänab ja loodab, midagi
pole jäänud kahe silma vahele!
Käesolev KMH programmi eelnõu
on muutunud sisukamaks ja
täpsemaks.
159
2 0 2 1 1 1 2 5
K ai
ts em
in is
te er
iu m
- T
T JA
Kaitseministeeriumi selgitus Tuuletraal OÜ
meretuulepargi KMH eelnõu kohta
Vastuseks 29.12.2016 Tehnilise Järelevalve Ameti
(alates 2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti ) kirjale nr 15-1439-007 on Kaitseministeeriumi
esitanud 03.01.2017 kirjas nr 12-3/16/5639 seisukoha,
et Tuuletraal OÜ Liivi lahe meretuulepargi
hoonestusloa taotluses esitatud tuulepargi
põhiandmed, mille kohaselt olid esitatud meretuulepargi
kavandatavate elektrituulikute kogukõrgused
(tipukõrgus) merepinnast 175,5 m, vähendavad
õhuseireradarite töövõimet ning, et Kaitseväe aruande
kohaselt võib taotluses nimetatud alale püstitada
elektrituulikuid kogukõrgusega 77-142 meetrit
merepinnast olenevalt konkreetse elektrituuliku
asukohast.
Olete esitanud Kaitseministeeriumile 23.09.2021 kirja
nr 16-7/19-3332-035, millega edastasite Tuuletraal OÜ
Liivi lahe meretuulepargi, vesiviljeluse ja
vesinikutootmise taristu
keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu.
Antud KMH-s on arendaja selgelt väljendanud oma
kavatsust oodata ära, kuni valitsusasutuste koostöö
tulemusena leitakse kõrgetest tuulikutest tekkivate
radarkatte häiringute kompensatsioonivõimalused.
Antud kavatsus on välja toodud KMH eelnõu osas 2.1
Arendaja eesmärgid:
„Õiguslike aluste tekkimisel olla valmis tulevikus
osalema eraettevõtjana lisasensorite
kaasfinantseerimises (sh elutsükli kulud jms). Oodata
ära, et valitsusasutuste koostöö tulemusena leitakse
kõrgetest tuulikutest tekkivate radarkatte häiringute
kompensatsioonivõimalused. Antud tööga alustatakse
orienteeruvalt 2025. aastal. Aktsepteerida, et
kompensatsioonivõimaluste ja muu ajakava
edasilükkumisel, tuleb arendajal kas oodata KMH
aruande koostamisega või esitada KMH aruanne
heakskiitmiseks ilma kõrgete tuulikuteta.“
Kaitseministeerium peab vajalikuks selgitada, et kuni
meetmete realiseerumiseni, mille tulemusena leitakse
kõrgetest tuulikutest tekkivate radarkatte häiringute
kompensatsioonivõimalused, jäävad kehtima
kõrgusepiirangud 77-142 meetrit merepinnast olenevalt
elektrituuliku asukohast.
TT tänab ja võtab teadmiseks.
Alternatiiv #1a tuulikute
kõrgusvahemikuks on täpsustatud 77
– 142 m merepinnast olenevalt
konkreetse tuuliku asukohast
160
2 0 2 1 1 2 0 6 , o sa
1 , jä
rg n eb
T T
JA -
T T
19.08.2021 Tuuletraal OÜ Liivi lahe meretuulepargi,
vesiviljeluse ja vesinikutootmise taristu keskkonnamõju
hindamise programmi eelnõu (koostanud Corson OÜ,
töö nr 2010, edaspidi KMH programmi eelnõu).
TTJA kontrollis edastatud eelnõu vastavust
keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §
13 sätestatud nõuetele. TTJA otsustajana edastas KeHJS
§151 lg 1 ja 2 alusel 23.09.2021 kirjaga nr 16-7/19-
3332-035 asjaomastele valitsusasutustele
kooskõlastamiseks, sealhulgas hinnang programmi
asjakohasuse ja piisavuse ning ekspertrühma
koosseisulist piisavuse kohta. TTJA edastas
23.09.2021 kirjaga nr 16-7/19-3332-036 asjaomastele
kohalikele omavalitsustele programmi eelnõu seisukoha
andmiseks. Asjaomastel asutustel oli KeHJS § 151 § lg
4 alusel aega esitada oma vastuskiri 30 päeva jooksul
KMH programmi saamisest arvates.
Keskkonnaministeerium edastas 22.10.2021 kirja nr 7-
12/20/13-9, millega teavitas, et
pikendab seisukoha esitamise tähtaega kuni 29.10.2021.
Oma seisukohad edastasid TTJA-le Transpordiamet
(04.10.2021 nr 6.3-1/22923-2), Maaeluministeerium
(14.10.2021 nr 6.2-15/1772-1), Saaremaa Vallavalitsus
(21.10.2021 nr 8-5/32-6), Kaitseministeerium
(22.10.2021 nr 12-4/21/3519 ja 25.11.2021 nr 12-
4/21/3519),
Keskkonnaamet (22.10.2021 nr 6-3/21/20267-2),
Muinsuskaitseamet (22.10.2020 nr
1.1-7/2861-1), Lääneranna Vallavalitsus (22.10.2021 nr
2021/8-1/1810-2), Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (25.10.2021 nr 1.10-
17/21/0054/5592-2), Rahandusministeerium
(26.10.2021 nr 15-1/6636-2) ja Keskkonnaministeerium
(29.10.2021
nr 7-12/20/1310). Kõik vastuskirjad on registreeritud
TTJA avalikus dokumendiregistris,
https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/,
registreerimise nr: 16-7/19-3332.
Vt järgmine tabeliosa.
161
2 0 2 1 1 2 0 6 , o sa
2
T T
JA -
T T
TTJA on seisukohal, et Tuuletraal OÜ Liivi lahe
meretuulepargi, vesiviljeluse ja vesinikutootmise taristu
keskkonnamõju hindamise programmi eelnõud tuleb
sisu ning ekspertgrupi osas täiendada asjaomastelt
saadud seisukohtadega. Sealjuures jätsid aruande
kooskõlastamata Transpordiamet, Keskkonnaamet ja
Keskkonnaministeerium. Juhul, kui arendaja jätab
programmis arvestamata esitatud märkus(t)ega, siis
tuleb seda põhjendada. Täiendatud KMH programm
tuleb esitada TTJA-le, kes pärast esitatud dokumentide
kontrollimist esitab KMH programmi aruande eelnõu
uuesti asjaomaste asutustele
kooskõlastamiseks.
TTJA juhib Tuuletraal OÜ tähelepanu asjaolule, et
Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 üleriigilise
planeeringu mereala teemaplaneeringu ning tänaseks on
planeering viimases avalikustamise etapis ning
Tuuletraal OÜ kavandatavat tuulepargi ala ei ole
planeeringus perspektiivse tuuleenergeetika
arenduspiirkonnana märgitud.
Vastavalt ehitusseadustikule § 12 lg 2 peab ehitatav
ehitis vastama ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste
ja planeeringuga. Planeerimisseaduses sätestatud juhul
peab
ehitatav ehitis olema kooskõlas riigi või kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringuga.
Eeltoodust tulenevalt on juba täna näha ette, et
Tuuletraal OÜ kavandatav tegevus ei vasta koostamisel
olevale mereala planeeringule ning tulevikus ei ole
tuulepargile võimalik ehitusluba väljastada. Ehitusloa
menetlus on eraldiseisev haldusmenetlus ning
menetluse jooksul kontrollitakse sel hetkel kehtivate
keeldumise aluste puudumist, milleks on ka vastuolu
planeeringuga.
Täna oleme olukorras, kus hoonestusloa menetlust on
võimalik jätkata, kui ei esine teisi välistavaid asjaolusid,
kuid ilma planeeringu puudumiseta ei ole võimalik
antud
tuuleparki välja ehitada, kuivõrd tulevikus esineb tänase
teadmise kohaselt ehitusloa väljastamisest keeldumise
alus. Sellega seoses soovitame teil olukorrale lahenduse
leidmiseks pöörduda Rahandusministeeriumi poole. Kui
antud tuulepargi ala ei nähta ette koostamisel olevas
merealade planeeringus, siis tuleks antud ala suhtes
algatada riigi eriplaneering.
TT on täiendanud ekspertgruppi ning
põhjalikult programmi sisu.
Ca 99% ulatuses on kõikide
ettepanekutega arvestatud.
Märkustega arvestamine on TT
hinnangul muutnud programmi
oluliselt sisukamaks ja
korrektsemaks.
TT tänab asjaolule tähelepanu
juhtimise eest ja peab kavandatava
tegevuse elluviimist realistlikuks.
Märgitud teema õiguslikud aspektid
pälvivad juristide tähelepanu sobivas
ajalises raamistikus. TT tõlgendab
juriidiliselt VV korralduse nr 313
punkti „3.9. … keskkonnamõju
hindamisel tuleb arvestada …
Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a
algatatud koostamisel oleva
üleriigilise mereala planeeringu
tingimustega“ selliselt, et TT
arvestab planeeringu tingimustega
ning järelduvalt ei sekku planeeringu
protsessi vaidleja ega vaidlustajana.
Merealaplaneeringu koostamisel on
tehtud palju tööd ja tulemus on igati
põhjalik ja kvaliteetne. Täiendava
positiivse noodina märgib
Rahandusministeerium oma kirjas
20211026 (tsitaat: „
Juhime tähelepanu, et ka tulevikus
ehitusloa menetluses (vastavalt EhS
§ 109 lg 2) tuleb kehtivas mereala
planeeringus sätestatut järgida.
Vastasel korral võib tekkida
olukord, kus hoonestusluba või
ehitusluba ei ole võimalik välja
anda, kuna esinevad vastuolud
kehtiva planeeringuga.“
Väidetavalt on ka Eesti riik küllaltki
sarnases küsimuses abistamas oma
energiafirmat, ja mainitakse
termineid nagu „riiklik
eriplaneering“ ja „riiklik
teemaplaneering“:
https://www.err.ee/1608528937/enef
it-green-alustab-lahiajal-hiiu-
meretuulepargi-esialgse-
eelprojektiga
162
2 0 2 2 0 4 1 4 , o sa
1 ,
j är
g n eb
T T
JA –
T T
Liivi lahe meretuulepargi ja rohelise vesinikuga
võimsuse juhtimise keskkonnamõju hindamise
programmi tagastamine täiendamiseks
Tuuletraal OÜ edastas Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile (TTJA) Liivi lahe
meretuulepargi ja rohelise vesinikuga võimsuse
juhtimise keskkonnamõju hindamise (KMH)
programmi (koostanud Corson OÜ, töö nr 2010, eelnõu
v3) asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks ja
kohalikele omavalitsustele arvamuse avaldamiseks
edastamiseks. TTJA on tutvunud edastatud
materjalidega ning leiab, et enne KMH programmi
eelnõu edastamist asutustele kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks vajab KMH programmi eelnõu
täiendamist ja parandamist. Käesolevaga esitame
Tuuletraal OÜ Liivi lahe meretuulepargi ja rohelise
vesinikuga võimsuse juhtimise KMH programmi osas
järgmised tähelepanekud ja märkused:
1. Peatükis 2.1, lk 9 on välja toodud, et juhul kui
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
„Tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku
instrumendi seaduse“ vms eelnõu ei jõua
vastuvõtmiseni, siis pakkuda kohalikele
kogukondadele tsiviilõigusliku lepingu alusel rahalist
lisakompensatsiooni (€) = (mõjuraadiuses inimeste arv
* tuulepargi võimsus) / tuulikute kaugus. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium on 25.10.2021 kirjas nr
1.10-17/21-0054/5592-2 palunud täpsustada, keda
peetakse kogukonna all silmas, milline on mõjuraadius
jne. Antud asjaolusid ei ole esitatud KMH programmis
täpsustatud.
2. Lk 9, 29, 115, 122 ja 136 on viidatud, et arendaja
soovib reserveerida ruumi vesiniku gaasijuhtme ning
tehissaare rajamiseks selliselt, et nimetud ehitiste osas
hoonestusluba ei taotleta. Hoonestusloa temaatikat
käsitleb veeseaduse (edaspidi VeeS) §-d 217-229. VeeS
§ 217 lg 1 kohaselt on hoonestusluba tähtajaline õigus
koormata avaliku veekogu piiritletud osa
selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole
püsivalt ühendatud kaldaga. Seega õiguse veekogusse
nimetatud ehitisi rajada tekib ainult hoonestusloa alusel,
mis tähendab, et nimetatud ehitiste rajamist ei saa
planeerida pelgalt ruumi reserveerimisega. KMH
programmi tuleb selles osas parandada.
P1- TT tänab võimaluse eest jätkata
väärtusliku diskussiooni!
Süvenesime veelkord teemasse ja
leidsime, et mehhanismi toimimiseks
on üheltpoolt vajalik GIS-
kartograafiline mõtteline 70 km
piirjoon välimistest tuulikutest, aga
teisalt ka huvitatud isikute
identifitseerimine ning aktiivne ja
pidev kaasamine mitme aasta
jooksul enne KMH aruande
heakskiitu. Palume tutvuda
värskendustega:
2.1 Arendaja eesmärgid
Kuna TT soovib maksimaalselt kuni
325 m üle merepinna
kogukõrgusega tuulikuid, siis 2 m
silmakõrgusega vaatleja jaoks kaob
kogu tuulik horisondi taha umbes 70
km järel. Arvutusi aitab teha:
https://www.metabunk.org/curve/
st Geometric Hidden, No Refraction
parameeter olgu suurem kui 325 m.
P2- Tehissaar(t)e osas ei ole TT
arvates olnud manitud viidet
"hoonestusluba taotlemata".
Tehissaared on mainitud nii TT 2013
aasta hoonestusloa taotluses kui ka
VV korraldus nr 313-s.
TT taastas V4 versioonis H2
torujuhtme kavandamise - koos
hoonestusloaga - tuulepargist Virtsu
kaudu Lihulasse
163
2 0 2 2 0 4 1 4 , o sa
2 , jä
rg n eb
T T
JA –
T T
3. Peatükis 2.2.3, lk 19 on välja toodud, et üheselt
interpreteeritavat vajadust vähemalt 110 kV
kõrgepingeliini rajamisel riigi eriplaneeringu
koostamiseks ei ole, sest tuulepark on elektrijaam ning
elektrijaama koosseis piiritletakse kuni liitumisalajaama
liitumisklemmideni.
Juhime tähelepanu, et VeeS § 217 lg 1 kohaselt annab
hoonestusluba aluse ehitustegevuseks vaid avalikus
veekogus. Planeerimisseaduse § 27 lg 1 ja 2 kohaselt on
kõrgepingeliini rajamiseks vajalik riigi eriplaneeringu
koostamine. Täiendavalt sätestab ehitusseadustiku § 12
lg 2, et ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine,
peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate
kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu
puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas
üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu
kohustuse korral ka projekteerimistingimustega.
Planeerimisseaduses sätestatud juhul peab ehitatav
ehitis olema kooskõlas riigi või kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringuga. Lähtuvalt eeltoodust ei saa TTJA
nõustuda, et 110 kV kõrgepingeliini rajamiseks ei ole
vajalik riigi eriplaneeringu koostamine, mistõttu palume
viidatud info KMH programmi materjalidest
eemaldada.
4. Keskkonnaministeerium palus 29.10.2021 kirja nr 7-
12/20/13-10 punktis 6 keskenduda peatükis 4.1.2
(lainetused ja hoovused) konkreetselt Liivi lahe
hoovuste ja hüdrodünaamika tingimustele ning
kirjeldada, millised on olud projektipiirkonnas. KMH
programmi ei ole antud kommentaari alusel täiendatud.
5. Peatükkides 4.3.1 (hülged), 4.3.2 (linnud), 4.3.3
(nahkhiired) ja 4.3.4 (kalad) on peatükkide
koostamise allikana nimetatud mereala planeeringu
14.02.2020 aasta versiooni. Juhime tähelepanu, et Eesti
mereala planeeringu keskkonnamõjude hindamise
aruande viimane versioon pärineb aastast 2021
(kättesaadav
http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringula
hendus/Kehtestamisele/4_MSP_M6ju
de_hindamise_aruanne.pdf ), mille palume KMH
menetluses aluseks võtta.
P3- TT nõustub ja eemaldas
mainitud info ja seisukohad.
P4- TT tänab ja täiendas ptk 4.2.1
konkreetselt projektipiirkonna
suhtes. Vastavad KMH uuringud
täpsustavad eeldatud väärtusi.
P5- TT tänab tähelepanu juhtimise
eest ja on allikmaterjalid
kaasajastanud.
164
2 0 2 2 0 4 1 4 , o sa
3 , jä
rg n eb
T T
JA –
T T
6. KMH programmi peatükis 5 (Natura eelhindamine),
lk 77 on muuhulgas viidatud, et Natura hindamise
raames kasutatakse „Juhised Natura hindamise
läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3
rakendamisel Eestis“ (Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja
Aunapuu, A. 2019. Tellija: Keskkonnaamet). Juhime
tähelepanu, et KMH programmis läbi viidud Natura
eelhindamine ei vasta nimetatud juhise alusel välja
kujunenud üldtunnustatud hindamise metoodikale.
Natura eelhindamises puudub info, kas projekt on
Natura ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks
vajalik; puudub projekti ning kavandatava tegevusega
kaasnevate mõjude tuvastamise kirjeldus; mõjualasse
jäävate Natura alade iseloomustus (lisaks välja toodud
kaitse-eesmärkidele ka nende paiknemine,
keskkonnaregistri kood, pindala, kaitsekorralduskavade
olemasolu jmt). Eeltoodule tuginedes palume Natura
eelhindamise korrigeerimisel lähtuda viidatud juhendis
välja toodud metoodikast.
7. Peatüki 4.4 tabelis 7 (lk 66) on viidatud Natura 2000
võrgustike ala osas Natura hoiualale. Samasugune viide
on ka lk 78 toodud tabelis 8 (Natura eelhindamine).
Juhime tähelepanu, et hoiuala näol on tegemist
siseriikliku kaitsealaga. Natura 2000 võrgustikku on
arvatud loodusalad ning linnualad. Palun sõnastust
korrigeerida.
8. Peatüki 4.4 tabelis 7 (lk 71) on toodud, et uuringus nr
17 (sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude
uuring) käsitletakse ka mõju kohalikele omavalitsustele
ja rannikukogukondadele. Palume täpsustada mida
peetakse silmas "mõju rannikukogukondadele" all.
Eeldatavalt peavad kohalikud elanikud oluliseks ka
mõju hindamist varale, mis võiks olla hindamise korral
selgesõnaliselt ka välja toodud.
9. Peatükis 5, lk 76 on viidatud, et kaablikoridori teele
ei jää ühtegi Väinamere loodusala
kaitse-eesmärgiks oleva liigi registreeritud leiukohta
ega kaitstavaid merelisi elupaiku. Palume täpsustada
mis andmetele antud väide toetub.
P6- TT aktsepteerib kriitikat
täielikult ja loodab, et käesoleva
versiooni kvaliteet on piisav.
P7- TT tänab ja on sõnastuse
korrigeerinud.
P8- TT tänab ja süvendas läbivalt
kõnealuse teema käsitlust ja muutis
kolme (3) peatükki:
2.1 Arendaja eesmärgid
4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud
ja nende KMH-s
väljaselgitamine
6.2.2 KMH-s tehtavad uuringud
P9- TT tänab asjakohase küsimuse
eest. Kõnealune lõik pärines
muutumata kujul MH 2020
versioonist ja tõepoolest MH 2021
versioonis selline „leiukohtade/
elupaikade puudumise väide“
puudub. Kaasajastasime programmi
eelnõu lõigu vastavalt MH 2021
versioonile.
165
2 0 2 2 0 4 1 4 , o sa
4 , jä
rg n eb
T T
JA –
T T
10. Samal leheküljel on ka viidatud, et KMH aruande
käigus viiakse esmalt läbi Natura eelhindamine. Lk 77
ja 82 (ptk 5.1) viidatakse aga, et KMH käigus viiakse
läbi Natura hindamine. Palume KMH programmis
taolised ebakõlad eemaldada. Juhime aga tähelepanu,
et juhul kui KMH programmis on juba näha, et
tegevusel võib olla negatiivne mõju Natura
aladele ning juhul kui esineb vajadus leevendavate
meetmete rakendamiseks, on Natura asjakohase
hindamise läbiviimine KMH aruande käigus
kohustuslik. Seega sellisel juhul ei ole mõistlik alustada
KMH aruandes eelhindamise läbiviimisest alade osas,
kus tegevuse negatiivse mõju esinemine ei ole KMH
programmi staadiumis läbi viidud Natura eelhindamise
tulemusena välistatud.
11. Lk 78, tabelis 8 on välja toodud, et kaabliühenduste
rajamisel Natura alale võivad teatud juhtudel esineda ka
ajutised/kaudsed mõjud, nt ehitusaegsed ajutise
iseloomuga mõjud loodusala kaitse-eesmärkidele, kuid
tegemist on ajutise ja ebaolulise mõjuga. Samas ei ole
välja toodud millistele kaitse-eesmärgiks olevatele
elupaikadele antud juhul viidatakse.
Palume täiendada.
12. Palume üle kontrollida tabelis 8, lk 81 viidatud Kura
kurgu linnuala kehtivad kaitseeesmärgid. TTJA
hinnangul on toodud eesmärkidest üleliigne soorüdi
ning nimekirjas on puudu mitmed linnuliigid.
13. Tabelis 8 on Natura eelhindamises välja toodud
Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala, kuid mitte
loodusala. Arvestades, et Siiksaare-Oessaare lahtede
loodusala esineb linnualaga samades piirides, palume
täpsustada miks loodusala temaatikat ei käsitletud
Natura eelhindamises. Sama kommentaar kehtib ka
Kahtla-Kübassaare loodusala osas.
14. Peatükis 6.2.2 (KMH-s tehtavad uuringud), lk 85 on
kirjeldatud uuringut nr 8 (hinnang tuulepargi ja
tuulikute mõjust mereseire ja -ESTER
sidesüsteemidele). Transpordiameti 09.10.2020 kirja nr
6-3-1/2454 kohaselt tuleb täiendada uuringu nr 8
eesmärki, võttes aluseks jääolude ja kumulatiivsete
mõjude uuringu. Paraku on esitatud KMH programmi
versioonis uuringute numbrid mõnevõrra muutunud,
mistõttu Transpordiameti viidatud uuring kannab
antud versioonis numbrit 7 ning seetõttu ka tumedalt
trükitud info peaks kuuluma uuringu 7 (tuulikute mõju
navigatsioonimärkidele), mitte numbri 8 (tuulikute
mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele) alla.
Palume hinnata uuringu 8 kirjelduses toodud andmete
asjakohasust arvestades uuringu eesmärgiga.
P10- TT eemaldas segadust tekitava
viite KeHJS-2013 versioonile ja
defineeris täpsemalt hindamise üldist
loogikat.
P11- TT tänab ja on osundanud
asjakohastele elupaikadele.
P12- TT tänab ja on korrigeerinud
nimekirja.
P13- TT tänab tähelepanu juhtimise
eest. Mainitud mõlema loodusala
käsitlused jäi kahetsusväärse
näpuvea tõttu tabelisse lisamata.
Viga on nüüd parandatud.
P14- TT tänab õige märkuse eest ja
on vastuolud kõrvaldanud ja uuringu
nr 8 asjakohastanud.
166
2 0 2 2 0 4 1 4 , o sa
5
T T
JA –
T T
15. Keskkonnaameti 22.10.2021 kirja punktis 22 on
lindude ja nahkhiirte uuringute osas märgitud, et KMH
programmis tuleks välja tuua ka uuringu läbiviimise
kestvus, maht ja metoodika. KMH programmi pole
antud osas täiendatud, sest piisavaks ei saa lugeda
viidet, et kavandatava tegevuse maht/suurus, asukoht,
tehnoloogiline ja logistiline lahendus jmt tuuakse
välja alles uuringus endas. KMH programm peab olema
sisendiks sellele, mida uurima hakatakse.
16. Peatüki 6.2.2 uuringu 16 (võimalike kumulatiivsete
mõjude uuring linnustikule, kalastikule, hüljestele ja
nahkhiirtele ning veeliiklusele) osas on välja toodud
seoses Tuuletraali, ELWIND arendusala ja teiste Liivi
lahe tuuleenergia arendusprojektide osas, et
see moodustab täiendava sisendi uuringule 8 (hinnang
tuulepargi tuulikute mõjust mereseire ja
ESTER sidesüsteemidele). Veeteede ameti 09.10.2020
kirjas nr 6-3-1/2454 teises lõigus viidatud uuring nr 8,
mida oli vajalik täiendada, peeti siiski silmas hinnangut
tuulikute mõjust navigatsioonimärkide või -tulede
eristamiseks veeliikleja poolt ja laevaliiklusele, mitte
uuringut mereseirele- ja Ester sidesüsteemile, mille näol
oli eelneva KMH programmi versiooni peatükis 5.2.2
tegemist uuringuga nr 9.
17. Peatükis 8, lk 95 on lingina viide
Keskkonnaministeeriumi veebilehele, mis ei tööta,
palume viidet parandada KMH programmis.
18. Peatükis 10, lk 121 on viidatud Keskkonnaameti
22.10.2021 kirja punkti 14 vastusena viidatud uuringule
nr 11. Palume üle kontrollida, kas antud juhul mõeldi
uuringut nr 11 või siiski uuringut nr 12.
Palume KMH programmi täiendada eeltoodud märkuste
alusel ning seejärel esitada
uuesti TTJA-le.
P15- TT tänab ja täpsustas viidatud
22.10.2021 kirja punktis 22 kohaselt
asjakohaste uuringute metoodilisi
viiteid ja kestvust, vt 6.2.2 KMH-s
tehtavad uuringud
P16- TT tänab parandusettepaneku
eest. „Kumulatiivne“ uuring nr 16 on
nüüd korrektselt sisendiks
„Navigatsioonilisele“ uuringule nr 7,
vt
Uuring 7 Hinnang tuulikute
mõjust navigatsioonimärkide või -
tulede (sh tuletornid ja sihid)
eristamisele veeliiklejate poolt ja
laevaliiklusele
ja
Uuring 16 Võimalike
kumulatiivsete mõjude uuring
linnustikule, kalastikule, hüljestele
ja nahkhiirtele ning veeliiklusele
P17- TT tänab ja on lisanud viite ja
selgituse, kuidas KMH ekspertide
nimekirja leida.
P18- TT tänab ja on parandanud vale
viite „uuring nr 11“, asendades selle
õige viitega „uuringule nr 12“.
Täiendavad märkused:
TT lisas V4-sse ptk 2.4
Tuuletehnoloogia
viite uudsele installeerimise
tehnoloogiale firmalt HEEREMA.
ning ptk
2.5 Vesinikutehnoloogia
viite H2 komposiit-toru
valmistajafirmale STROHM.
167
11. Mõningaid iseloomulikke ametkondlikke jt seisukohti
Tabel 14 Mõningaid iseloomulikke ametkondlikke jt seisukohti
Kuupäeva formaat: YYYYMMDD; kellelt - kellele; sisu; kommentaar
2 0 1 9 1 2 1 9
M aj
an d u s-
j a
K o m
m u n ik
at si
o o n i
m in
is te
er iu
m E
es ti
r ii
k li
k e
n er
g ia
- ja
k li
im ak
av a
aa st
an i
2 0 3 0 (
R E
K K
2 0 3 0 )
Väljavõte:
Eesti elektrisüsteem peab valmistuma ka Lääne-Eesti ja Saarte
vaheliste ühenduste tugevdamiseks seoses suurte võimsuste
lisandumisega mere-ja maismaa tuuleparkide arendamistest.
Tuleviku perspektiivi silmas pidades on ka KOV-del
otstarbekas kaaluda üldplaneeringusse suunise lisamist, mille
järgi kavandatakse merel toimuvate tegevustega seotud
taristuobjektid (nt tuuleparkide kaabelühendused) maismaal
avaliku protsessi kaudu. Sellest tulenevalt rajab Elering AS
Lääne-Eesti Harku-Lihula-Sindi 330/110kV kõrgepinge
õhuliini, mis on üks suurimaid siseriiklike taristuprojekte ning
kuhu on võimalik integreerida kuni 1000 MW tuuleparke.
Algatatud on koostöö eesmärgiga arendada ühisprojekte
Lätiga (näiteks Läti-Eesti ühine tuulepark Liivi lahes), mis
võimaldaksid läbi Euroopa ühendamise rahastu (CEF) saada
kaasrahastust liitumiste väljaarendamiseks.
TT arvestab KMH
programmis vt 4.2.4
Meretuuleparkide
kumulatiivne mõju
Liivi lahes, tulenevalt
REKK 2030 ja BEMIP
(vt järgmine kast) infost,
et Harku-Lihula-Sindi
330/110kV kõrgepinge
liini saab liituda ca 1
GW tuuleparke ja ka
Läti „Kuramaa 330 kV
ringiga“ saab liita ca 1
GW tuuleparke, sh
maismaa arendused.
2 0 1 9 0 6
S T
U D
Y O
N B
A L
T IC
O F
F S
H O
R E
W IN
D E
N E
R G
Y
C O
O P
E R
A T
IO N
U N
D E
R B
E M
IP
F in
al R
ep o rt
, E
N E
R /C
1 /2
0 1 8
-4 5 6 , Ju
n e
2 0 1 9
https://energy.ec.europa.eu/topics/infrastructure/high-level-
groups/baltic-energy-market-interconnection-
plan_en#documents
Väljavõte:
TT arvestab KMH
programmis vt 4.2.4
Meretuuleparkide
kumulatiivne mõju
Liivi lahes, tulenevalt
REKK (vt eelmine kast)
ja BEMIP infost, et
Harku-Lihula-Sindi
330/110kV kõrgepinge
liini saab liituda ca 1
GW tuuleparke ja ka
Läti „Kuramaa 330 kV
ringiga“ saab liita ca 1
GW tuuleparke, sh
maismaa arendused.
168
2 0 2 0 0 3 2 7
K es
k k o n n am
in is
te er
iu m
– T
T JA
(E es
ti E
n er
g ia
m en
et lu
s)
Väljavõte kirjast:
Meretuuleparkide juures on oluline tagada maksimaalne
tootlikkus. See tähendab, et tuuleenergiast toodetud
taastuvelektrienergia ülejääv võimsus tuleks salvestada ning
rohelise vesiniku tootmine on selleks hea lahendus. Leiame, et
KMH programmi tuleks lisada ka vesiniku tootmine. Paljud
riigid kaaluvad ning juba teevad pilootprojekte rohelise
vesiniku tootmiseks meretuuleparkide juures. Samuti tuleks
KMH käigus kaaluda muid salvestusviise (nagu pumphüdro-
akumulatsiooni jaamad, maasoojuse kasutamine jne).
TT arvestas ja
korrigeeris peale
konkreetse
Keskkonnaministeeriu
mi seisukohaga
tutvumist oma
planeeritud tegevuse
kontseptsiooni ja lisas
rohelise vesiniku
tootmise oma kavva.
2 0 2 1 0 7 2 9
R ah
an d u sm
in is
te er
iu m
– S
aa re
W in
d E
n er
g y
Väljavõte kirjast:
Juhime tähelepanu, et Eesti Energia Liivi lahe hoonestusloa
taotluse menetlus peatati arendaja nõusolekul kuni Pärnu
mereala planeeringu kehtestamiseni. Seda põhjusel, et
planeeringust võib tulla olulisi tingimusi hoonestusloa taotluse
menetlemiseks ja sooviti olla kindlad, millised on lõplikud
planeeringu tingimused. Soovitame ka Teil asjakohaste
uuringute tegemisel oodata ära Eesti mereala planeeringu
kehtestamine, et saaksite aluseks võtta kehtiva planeeringu
lõpliku tingimuste paketi. Tänane eesmärk on jõuda
planeeringu kehtestamiseni hiljemalt jaanuaris 2022, mis on
ühtlasi kokku lepitud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis
(p 4.19) ministeeriumite üleselt.
Rõhutame, et Rahandusministeerium oma seisukohtades peab
pidevalt silmas arendajate võrdse kohtlemise põhimõtteid, nt
on Eesti mereala planeeringuga arvestamise tingimus seatud
ka Tuuletraal OÜ 19.12.2019 hoonestusloa algatamise
korralduses nr 313. Oluline on ruumilises vaates tagada
võimalikult ajakohane ja terviklik lähenemine kogu Eesti
merealal.
TT võtab teadmiseks, et
asjakohaseid uuringuid
ei soovitata teha enne
merealaplaneeringu
kehtestamist (n hiljemalt
jaanuaris 2022).
169
2 0 2 1 0 4 3 0
K es
k k
o n n am
in st
ee ri
u m
– T
T JA
( S
aa re
W in
d E
n er
g y m
en et
lu s)
Väljavõtted kirjast:
KMH programmi sissejuhatuses on öeldud, et „KMH-ga
hõlmatakse nii kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimalustega kaetud alad ning ka neid
ümbritsevad või seotud alad, hinnates sh erinevate mõjude
ruumilist ulatust ning nende olulisust.“. Peatüki 8.1. järgi
käsitleb KMH ka maismaal vajalikke tegevusi (üldisemal
tasemel), mille käigus selgitatakse välja maismaal toimuvate
tegevuste põhimõttelised asukohad. Samas võimalusel ja
vajadusel teostatakse KMH asjakohases täpsusastmes ka
maismaal kavandatavate tegevuste kohta, et vältida sisuliselt
mittevajalikku ning administratiivkorraldust asjatult
koormavat samade protseduuride dubleerimist. Projekti
maismaal toimuvaid seotud tegevusi on ülevaatlikult
kirjeldatud KMH programmi erinevates peatükkides
(sealhulgas näiteks lisades, et vajadusel koostatakse
planeeringud ning viiakse läbi täpsustavad uuringud).
Eelnevat arvestades teeme aga ettepaneku täiendada KMH
programmi seoses maismaal toimuvate tegevuste mõju
hindamise sisuga (näiteks Tabel 6-1 kavandatava tegevuse
eeldatava olulise mõju ning hindamismeetodite kohta; Tabel
8-2 vajalike uuringute/teemakäsitluste kohta).
…
Tabeli 8-2 punktis 13 toodud kalastiku ja kudealade uuringu
puhul on selgitatud, et uuringu olulisimaks välitööde
komponendiks on kevadised ja hilissuvised kontrollpüügid.
Välitööde optimaalseima ajana on nimetatud juuli–august
(eeldatavasti 2021). Kuna võib osutuda vajalikuks teostada
kontrollpüüke ka sügisel, soovitame tarvilike tööde teostamise
aeg uuringu läbiviija Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga üle
täpsustada. Punkti 13 järgi teostatakse kevadräime uuringus ka
hüdroakustiline uuring, mille puhul juhime tähelepanu
järgnevale. Kui uuringu tulemusena selgub, et tuulikud
võidakse püstitada olulisele räimede läbirändealale, siis
vajadusel tuleb teostada ka ehitusjärgne hüdroakustiline
uuring, et anda hinnang tuulikute mõjust räimede rändele.
…
Piiriülese koostöö kontekstis on Tabelis 9-1 toodud tegevus
„KMH aruande avalik väljapanek Lätis - paralleelselt avaliku
väljapanekuga Eestis“. Ettepanek lisada ka Rootsi ja Leedu,
kes mõjutatud riikidena osalevad samuti antud KMH
menetluses. Juhime tähelepanu, et KMH materjalide avaliku
väljapaneku riigisisese kestuse määravad mõjutatud riigid.
Analoogselt KMH programmi etapiga tuleks ka KMH aruande
etapis orienteeruva konsulteerimise perioodina arvestada
vähemalt kahte kuud (st mõjutatult riikidelt tagasiside
laekumise tähtaeg). Tabelis on toodud ka tegevus „KMH
aruande avalik arutelu Lätis“ – tuleb arvestada, et arutelu
korraldamine eeldab ka koostööd vastavate Läti asutustega.
TT tutvus
seisukohtadega.
Adressaatide nimekiri
Rahandusministeerium [email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]
Keskkonnaministeerium [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Kaitseministeerium [email protected]
Siseministeerium [email protected]
Transpordiamet [email protected]
Maaeluministeerium [email protected]
Muinsuskaitseamet [email protected]
Nimekirja alusel 25.04.2022 nr 16-7/19-3332-055
Tuuletraal OÜ meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu edastamine kooskõlastamiseks
Tuuletraal OÜ esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 20.04.2022 täiendatud meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi KMH) versiooni 4 eelnõu asjaomaste asutuste kooskõlastamiseks ning kohalike omavalitsuste arvamuse küsimiseks.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 313 punktile 3.4. tuleb KMH programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet (alates 01.01.2021 Transpordiamet), Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele.
TTJA on varasemalt esitanud KMH programmi asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks 23.09.2021 kirjaga nr 16-7/19-3332-035. KMH programm vajas esitatud arvamuste kohaselt täiendamist. Lähtuvalt eeltoodust esitame Tuuletraal OÜ täiendatud KMH programmi eelnõu enne avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kooskõlastamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja
Lisad: KMH programmi eelnõu (versioon 4) adressaatide nimekiri
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Nele Väits +372 667 2151 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamise aruandele enne avalikustamist kooskõlastuse küsimine | 19.12.2024 | 1 | 13-3/98-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Teade Liivi lahes Kihnu saarest lõunas alal 1 ja alal 2 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise kohta | 09.09.2024 | 1 | 13-3/73-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Liivi Offshore OÜ hoonestusloa muudetud taotlusele arvamuse küsimine (ala 2) | 07.06.2024 | 3 | 13-3/31-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaja pikendamine | 24.04.2023 | 413 | 13-3/38-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| RaM - Tuuletraal OÜ meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kooskõlastamine | 26.05.2022 | 746 | 13-4/5-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Rahandusministeerium |
| Teavitus | 15.11.2021 | 938 | 9-1/23-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Tuuletraal OÜ |
| Tuuletraal OÜ meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu edastamine kooskõlastamiseks | 23.09.2021 | 991 | 13-4/6-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Ohaka Energia OÜ hoonestusloa taotlustele seisukoha küsimine | 26.07.2021 | 1050 | 13-3/37-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi täiendus | 19.03.2021 | 1179 | 13-3/9-2 | Väljaminev kiri | sisemin | Eesti Energia AS, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Vastuskiri | 10.03.2021 | 1188 | 13-3/11-2 | Väljaminev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Vastuskiri | 10.03.2021 | 1188 | 13-3/10-2 | Väljaminev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Liivi lahe meretuulepark: Hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine (ala 1) | 15.02.2021 | 1211 | 13-3/10-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Liivi lahe meretuulepark: Hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine (ala 2) | 15.02.2021 | 1211 | 13-3/11-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Liivi lahe meretuulepargi KMH programm - vastuskiri | 02.02.2021 | 1224 | 13-3/9-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Eesti Energia AS |
| Tuuletraal OÜ KMH programmi eelnõu edastamine kooskõlastamiseks / arvamuse avaldamiseks | 21.10.2020 | 1328 | 13-4/3-8 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Tuuletraal OÜ, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi avalikust väljapanekust teavitamine | 09.10.2020 | 1340 | 13-3/4-3 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| TTJA 01.10.2020 vastuskiri Tuuletraal OÜ-le. Märkused KMH programmile | 06.10.2020 | 1343 | 13-4/3-7 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Tuuletraal OÜ (TT) KMH programmi eelnõu, märkused TTJA-TT kirjavahetusega seoses | 05.10.2020 | 1344 | 13-4/3-6 | Sissetulev kiri | sisemin | Tuuletraal Offshore |
| Tuuletraal OÜ KMH programmi eelnõu edastamine kooskõlastamiseks / arvamuse avaldamiseks | 22.09.2020 | 1357 | 13-4/3-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Tuuletraal OÜ |
| KMH programmi kooskõlastamine (Liivi lahe KMH) | 25.06.2020 | 1446 | 13-3/4-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| RaM - Seisukoht Tuuletraal OÜ ettepanekutele hoonestusloa menetluses | 22.04.2020 | 1510 | 13-4/3-5 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Rahandusministeerium |
| Tuulikute asukohtade hindamine edaspidi | 15.04.2020 | 1517 | 13-4/3-4 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
| Kaitseministeeriumi seisukoht | 07.04.2020 | 1525 | 13-4/3-3 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | EV Kaitseministeerium |
| Dokumendi nr 16-7/19-3332-008 edastamine | 18.03.2020 | 1545 | 13-4/3-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamisest teavitamine (Tuuletraal OÜ) | 03.01.2020 | 1620 | 13-4/3-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamisest teavitamine (Eesti Energia AS Liivi laht) | 03.01.2020 | 1620 | 13-3/4-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Teatis AK juurdepääsupiirangu pikendamisest | 18.07.2018 | 2154 | 2-1/208-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Kaitsepolitseiamet |
| Vastuskiri | 17.07.2017 | 2520 | 13-3/293-3 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Tehnilise Järelevalve Amet |
| PPA - Seisukoha andmine hoonestusloa menetluse algatamiseks (muudetud taotlus) | 13.07.2017 | 2524 | 13-3/293-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
| Seisukoha küsimine hooenstusloa menetluse algatamiseks (muudetud taotlus) | 09.06.2017 | 2558 | 13-3/293-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Tehnilise Järelevalve Amet |
| Hoonestusloa menetlemine | 01.08.2013 | 3966 | 2-1/271-3 | Väljaminev kiri | sisemin | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Hoonestusloa menetlemine | 25.07.2013 | 3973 | 2-1/271-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Kaitsepolitseiamet |
| Taani uurimisloa taotlus - 30.09.-20.10.2013 | 19.07.2013 | 3979 | 9-8/28-3 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
| Taani uurimisloa taotlusest | 16.07.2013 | 3982 | 9-8/28-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Kaitsepolitseiamet |
| Hoonestusloa menetlemine | 15.07.2013 | 3983 | 2-1/271-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Taani uurimiloa taotlus - 30.09.-20.10.2013 | 12.07.2013 | 3986 | 9-8/28-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Välisministeerium |