Kiri

Dokumendiregister	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Viit	2-1/2023/3165
Registreeritud	09.06.2023
Sünkroonitud	24.03.2024
Liik	Väljaminev kiri
Funktsioon	2/S Õigusalane teenindamine
Sari	2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik	2-1/2023
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Siseministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigi Infosüsteemi Amet, Andmekaitse Inspektsioon, Rahvusarhiiv, AS Metrosert, MTÜ Kulla- ja Kellaliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, MTÜ Eesti Metallikunstnike Liit
Saabumis/saatmisviis	Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Siseministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigi Infosüsteemi Amet, Andmekaitse Inspektsioon, Rahvusarhiiv, AS Metrosert, MTÜ Kulla- ja Kellaliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, MTÜ Eesti Metallikunstnike Liit
Vastutaja	Triinu Sillamaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (124553 tm).

Failid

2-120233165 09.06.2023 Väljaminev kiri.asice

EN - väärismetalltoodete seaduse jt muutmine.pdf

SK - väärismetalltoodete seaduse jt muutmine.pdf

SK_lisa - väärismetalltoodete seaduse jt muutmine.pdf

Väärismetalltoodete seaduse ja muude seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (1).pdf

EN - väärismetalltoodete seaduse jt muutmine.pdf

EELNÕU

25.05.2023

Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse

seaduse muutmise seadus

§ 1. Väärismetalltoodete seaduse muutmine

Väärismetalltoodete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) investeeringukuld – kullaturgudel heakskiidetud kaaluga kullakang või kullatahvel, milles

mõlemas on puhta kulla sisaldus vähemalt 995 tuhandikku kaaluosa, ning pärast 1800. aastat

münditud ja ametliku maksevahendina käibel olev või käibel olnud kuldmünt, mille puhta kulla

sisaldus on vähemalt 900 tuhandikku kaaluosa ja mille müügihind ei ületa rohkem kui

80 protsenti mündis sisalduva kulla hinda vabaturul;“;

2) paragrahvi 4 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 4. Nõuded väärismetalltootele“;

3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Väärismetalltoodet ei ole lubatud müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada, kui:

1) väärismetalltootele on jootes, keevitades või muul meetodil püsivalt liidetud sellist metalli,

mida värvuse tõttu võib pidada samaks väärismetalliks, millest väärismetalltoode on

valmistatud;

2) kuld-, plaatina- või pallaadiumtoote valmistamisel on kasutatud joodist, mille proov on

väiksem kui vastava väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli proov.

(7) Väärismetalltootena ei ole lubatud märgistada, müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada:

1) toodet, mille valmistamiseks kasutatud metalli massist moodustab väärismetallist

valmistatud osa vähem kui 50 protsenti, välja arvatud lauahõbe, kellad ja teised korpustooted;

2) väärismetalliga kaetud muust metallist toodet.“;

4) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) märgis, mida võib käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ning korras väärismetalltootele

kanda (mittekohustuslik märgis);“;

6) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Mittekohustuslik märgis on kontrollmärgis.“;

7) paragrahvi 6 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „nimemärgiste riiklikusse registrisse

kantud“ sõnadega „käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis registreeritud“;

8) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „märgistatuse“ sõnaga „märgistamise“;

9) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Märgistades väärismetalltoote kohustuslike märgistega, näidatakse väärismetalltoote

valmistamiseks kasutatud väärismetalli sisaldust käesoleva seaduse § 4 lõigetes 2 ja

21 nimetatud proovile ning osutatakse, kes on vastutav väärismetalltoote nõuetele vastavuse

eest.“;

10) paragrahvi 8 lõikes 2 ja § 15 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „teistest“ sõnadega „teiste

valmistajate ja sissevedajate“;

11) paragrahvi 8 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „kantud nimemärgiste riiklikusse registrisse“

sõnadega „registreeritud käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis“;

12) paragrahv 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sissevedaja võib taotleda sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja

nimemärgise (edaspidi sissevedaja nimemärgis) registreerimist, kui väärismetalltoote

valmistanud ettevõtja on andnud kirjaliku nõusoleku oma nimemärgise sel viisil registreerida.“;

13) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;

14) seaduse 2. peatüki 3. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3. jagu

Nimemärgise registreerimine

§ 12. Registreerimise üldised alused

(1) Nimemärgis registreeritakse valmistaja või sissevedaja taotluse alusel seadme ohutuse

seaduse §-s 12 nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis

(edaspidi infosüsteem).

(2) Nimemärgise registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise ja muutmise taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(3) Nimemärgise kujutise täpsustatud nõuded ning registreerimise taotlemise, registreerimise,

registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja keeldumise korra

kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 13. Registreerimise taotlemine

Valmistaja või sissevedaja (edaspidi ka taotleja) esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile elektrooniliselt taotluse ettevõtte üldandmetega ja nimemärgise digitaalse kujutise

käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kaudu. Lisaks esitab sissevedaja

sisseveetava väärismetalltoote valmistaja kirjaliku nõusoleku, et viimane lubab oma

nimemärgise registreerida sissevedaja nimemärgisena.

§ 14. Registreerimine

(1) Nimemärgis registreeritakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) nimemärgise registreerimise taotlus on nõuetekohane;

2) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja nimemärgise kujutis on selgesti eristatav käesoleva

seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis registreeritud teiste ettevõtjate nimemärgistest;

3) taotleja on tasunud riigilõivu;

4) sissevedaja on nimemärgise registreerimisel esitanud sisseveetava väärismetalltoote

valmistaja kirjaliku nõusoleku, et viimane lubab oma nimemärgise registreerida sissevedaja

nimemärgisena.

(2) Sissevedaja nimemärgist, mis on kehtetuks tunnistatud, võib registreerida uue sissevedaja

taotluse alusel, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülejäänud tingimused.

§ 15. Registreeringu muutmine, kehtetuks tunnistamine ja kustutamine

(1) Nimemärgiste registreeringu andmed tunnistatakse kehtetuks:

1) registreeringut taotlenud ettevõtja taotluse alusel;

2) registreeringu kehtivusaja lõppemisel;

3) taotleja ettevõtte tegevuse lõppemisel.

(2) Nimemärgise registreeringu andmed muudetakse registreeringut taotlenud ettevõtja taotluse

alusel.

(3) Nimemärgise registreeringu andmed kustutatakse, kui ilmneb, et ettevõtja, kelle nimemärgis

on registreeritud, on registreerimistaotluses esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele ja

millel on registreeringu tegemisel oluline tähtsus.

(4) Valmistaja või sissevedaja esitab taotluse nimemärgise registreeringu muutmiseks või

kehtetuks tunnistamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt

käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kaudu.

§ 16. Registreeringu kehtivusaeg

(1) Nimemärgise registreering kehtib kuni kümme aastat registreerimise kuupäevast.

Registreeringu kehtivusaega võib pikendada valmistaja või sissevedaja taotlusel kuni kümne

aasta kaupa.

(2) Kui sissevedaja nimemärgise registreerimise või kehtivusaja pikendamise taotlusega

esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on määratud

lühemaks ajavahemikuks kui kümme aastat, siis määratakse registreeringu kehtivuseks

valmistaja kirjalikus nõusolekus esitatud ajavahemik.

(3) Valmistaja või sissevedaja, kelle taotluse alusel on nimemärgis registreeritud, võib enne

registreeringu kehtivuse lõppemist pikendada registreeringu kehtivust kuni kümne aasta võrra,

esitades vastava taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile käesoleva seaduse § 12

lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kaudu. Kui taotletakse sissevedaja nimemärgise registreeringu

pikendamist, lisatakse taotlusele sisseveetava väärismetalltoote valmistaja kirjalik nõusolek.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ettevõtjat nimemärgise registreeringu

kehtivusaja lõppemisest vähemalt kaks kuud enne kehtivusaja lõppemist.“;

15) paragrahvi 13 punktis 2 ja § 17 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „paberkandjal

mõõtkavas 20:1“ sõnadega „paberil mõõtkavas 20:1 või elektrooniliselt“;

16) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 4 ja lõiked 3 ning 5, § 16 lõike 1 punkt 4, § 17 lõige 3, § 18

lõike 2 punkt 3 ja lõike 4 punkt 3 ning § 19 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 15 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 esitatud nõuded, registreerib

nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja seitsme tööpäeva jooksul registreerimistaotluse

saamisest arvates nimemärgise riiklikus nimemärgise registris ja teavitab registreerimisest posti

teel või elektrooniliselt ettevõtjat, kes registreerimistaotluse esitas.“;

18) paragrahvi 15 lõike 4 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „mõõtkavas 20:1“;

19) paragrahvi 16 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kantud“ sõnadega „teiste

valmistajate ja sissevedajate“;

20) paragrahvid 20 ja 33 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 34 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „saatedokumendi“

sõnadega „, mis võimaldab toodet tuvastada ja“;

22) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvid 36 ja 37 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 431 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) keelata käesoleva seaduse nõuetele mittevastavate väärismetalltoodete müügiks pakkumise

ja tasu eest või tasuta võõrandamise;“;

25) paragrahvi 431 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 431 lõike 2 punkti 31 täiendatakse pärast sõna „eest“ sõnadega „või tasuta“;

27) paragrahvi 45 tekstis asendatakse arv „640“ arvuga „9600“;

28) paragrahvi 54 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.

29) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva seaduse § 12 lõike 2 alusel asutatud nimemärgiste riiklik register lõpetatakse 1.

jaanuarist 2025. aastal ning andmed, esemekogu ja arhiiv antakse üle Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametisse.

(6) Nimemärgiste riiklikku registrisse kantud nimemärgiseid käsitletakse 1. jaanuarist 2025.

aastal seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 ja tarbijakaitseseaduse § 22 lõike 5 alusel asutatud

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis registreeritud

nimemärgistena.“.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 243 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 234. Nimemärgiste registreerimine

Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava

ettevõtja nimemärgise registreerimise ning registreeringu kehtivusaja pikendamise ja muutmise

taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.“.

§ 3. Seadme ohutuse seaduse muutmine

Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) nimemärgiste andmestik.“;

2) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Majandustegevusteate esitab majandustegevusena seadmetööd tegev ettevõtja.

Majandustegevusteates märgitakse kompetentse isiku kohta majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud andmed.“;

3) paragrahvi 13 lõiked 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata

Eesti teabevärava või notari kaudu, esitatakse see koos kompetentse isiku kinnitusega

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab teates ja kompetentse isiku

kinnituses sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse.“;

5) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

„(5) Majandustegevusteade on esitatud, kui majandustegevuse registris on olemas käesoleva

seaduse §-s 10 sätestatud nõuetele vastava kompetentse isiku kinnitus tema õigussuhte kohta

majandustegevusteate esitanud ettevõtjaga.

(6) Kui kompetentne isik ei esita kinnitust või sellest loobumist Eesti teabevärava kaudu, siis

esitab ta selle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab kinnituse või sellest

loobumise majandustegevuse registrisse.

(7) Kui õigussuhe kompetentse isiku ja ettevõtja vahel katkeb, on kompetentsel isikul õigus

kinnitusest loobuda. Kui kompetentne isik on kinnitusest loobunud, esitab ettevõtja

majandustegevuse üldandmete muutumise teate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse

§ 30 lõike 5 kohaselt. Kui kinnitusest loobunud kompetentne isik on asjaomasel tegevusalal

ettevõtja ainus kompetentne isik, loetakse, et ettevõtja ei ole sellel tegevusalal tegutsemiseks

teatamiskohustust täitnud.“.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 7, 11, 12 ja 14 ning § 3 punkt 1 jõustuvad 2025. aasta 1.

jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … ............................. 2023. a

Algatab Vabariigi Valitsus

… ………………….. 2023. a

(allkirjastatud digitaalselt)

SK - väärismetalltoodete seaduse jt muutmine.pdf

EELNÕU

25.05.2023

Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse

seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Väärismetalltoodete seadus (VMTS) läbis suure uuenduskuuri ja jõustati uus terviktekst

2004. aastal. Selles tehti viimati suuremaid sisulisi muudatusi 2008. aastal. Seadus on

üldjoontes oma eesmärki täitnud, kuid rakendamise käigus on ilmnenud mõned puudujäägid

ja probleemid.

VMTS-i muutmise eesmärk on

a) kõrvaldada selle rakendamisel ilmnenud probleemid, sh pakkuda ettevõtjatele tänapäevast

ja kiiremat riikliku andmekogu teenust;

b) jätta seadusest välja ajale jalgu jäänud ja kasutusel mitteolevad sätted ja piirangud;

c) vähendada ettevõtjate halduskoormust, mis on ka Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu ühine

eesmärk1.

Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse

eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse ka riigilõivuseadust (RLS)2 ja seadme ohutuse seadust

(SeOS)3. Riigilõivuseaduse muudatusega piiritletakse selgemalt, missuguste tegevuste eest

tuleb nimemärgise registreerimise, muutmise või kehtivusaja pikendamise korral riigilõivu

tasuda. Seadme ohutuse seaduse muutmine on seotud nimemärgise registri andmete viimisega

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi ning ettevõtja

majandustegevusteate esitamise ja kompetentse isiku kinnituse lisamisega majandustegevuse

registrisse.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus-

ja tarbimiskeskkonna osakonna ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkonna metroloogia ja

vastavushindamise nõunik Triinu Sillamaa (triinu.sillamaa@mkm.ee, 625 6391). Eelnõu ja

seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja

(Airi Kapanen, 5307 4485). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

(ragnar.kass@mkm.ee).

Eelnõu väljatöötamisse kaasati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, AS Metrosert,

MTÜ Eesti Metallikunstnike Liit ja MTÜ Kulla- ja Kellaliit.

1 „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“, vt II osa „Hea õigusloome põhimõtted“ punkti 6 ja

III osa „Arengusuunad“ punkti 12.3.5. 2 RT I, 14.03.2023, 32 3 RT I, 30.12.2020, 10

1.3. Märkused

Käesolev eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu uue

õigusakti rakendamisega.

Eelnõu on seotud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“4 punktiga 10.1.13

(piirata ülereguleerimist ja vähendada bürokraatiat), mille üks ülesanne on

väärismetalltoodete seaduse nõuete ajakohastamine tulenevalt tehnika arengust ja eesmärgiga

vähendada ebamõistlikku ettevõtjate halduskoormust.

Eelnõuga muudetakse:

1) väärismetalltoodete seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2018, 85;

2) riigilõivuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.03.2023, 32;

3) seadme ohutuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2020, 10.

Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

VMTS-i muutmise eesmärk on kõrvaldada selle rakendamisel ilmnenud probleemid,

sh pakkuda ettevõtjatele tänapäevast ja kiiremat riikliku andmekogu teenust. Samuti on

eesmärk vähendada ebavajalikku regulatsiooni, kõrvaldades seadusest ajale jalgu jäänud ja

kasutusel mitteolevad sätted ja piirangud. Lisaks soovime vähendada regulatsioonist tulenevat

ettevõtjate halduskoormust.

2.1. VMTS-i muutmisega uuendatakse nimemärgise registri regulatsiooni, et

võimaldada kõigi andmete elektroonilist esitamist, pikendatakse registreeringu

kehtivusaega ühelt aastalt kümnele ja eemaldatakse nõue esitada füüsilisi näidiseid.

Sätete uuendamisel arvestatakse, et nimemärgise registreerimisega seotud kohustuste täitmisel

oleks ettevõtjate halduskoormus põhjendatud. Nimemärgis on kohustuslik märgis, mille

väärismetalltoote valmistaja või sissevedaja kannab igale väärismetalltootele, võttes seeläbi

vastutuse, et toode vastab VMTS-is ja selle rakendusaktides sätestatud nõuetele (VMTS § 8

lõige 1).

Nimemärgised registreeritakse nimemärgiste riiklikus andmekogus (VMTS § 8 lõige 2), et

oleks võimalik tuvastada, missugune ettevõte ja missugust märgist väärismetalltootel kasutab,

ning tagada, et märgised eristuvad üksteisest.

VMTS 2. peatüki 3. jao muutmise eesmärk on nimemärgise register ajakohastada nii, et

a) nimemärgise registreeringut on võimalik taotleda elektroonselt;

b) menetlemine on võimalikult automaatne ja selleks on vaja vähe personali;

c) väheneb ettevõtjate halduskoormus, st ettevõtja saab esitada andmeid elektroonselt

(võimalusel olemasolevate andmetega täidetud vormil), ei pea esitama nimemärgise näidiseid

füüsiliselt ja igal aastal teavitama soovist jätkata nimemärgise kasutamist;

d) nimemärgise register vastab andmekogu tänapäevasele funktsionaalsusele.

Koos VMTS-i 2. peatüki 3. jao muutmisega on eesmärk 2005. aastal kasutusele võetud

nimemärgise register5 tehniliselt ajakohastada, mis tähendab;

a) registri liidestamist infosüsteemide andmevahetuskihiga X-tee (edaspidi X-tee),

4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 5 http://www.proovikoda.ee/register/otsing.php

b) asjakohaste andmete esitamist ja nimemärgise registreerimisega seotud otsuste

saatmist elektrooniliselt ning

c) uute nimemärgiste automaatset esmast võrdlemist registris olevate märgistega.

Registri ajakohastamine tähendab riigile ühekordset suuremat arenduskulu, samuti tuleb üle

vaadata ja uuesti hinnata registri ülalpidamiskulud.

Riikliku andmekogu pidamine ehk volitatud töötleja ülesanne on haldusülesanne, mis

Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2004. a määruse nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri

asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (edaspidi ka määrus nr 117) § 3 lõike 2 alusel on

nimemärgise registri pidamisel pandud AS-le Metrosert.

Kuna olemasolev register on loodud ligi 20 aastat tagasi ja vahepeal ei ole registrit tehniliselt

ajakohastatud, ei ole tehnilistel põhjustel otstarbekas ega rahaliselt mõistlik olemasolevat

registrit uuendada. Sel põhjusel lõpetatakse praegune nimemärgise register ja andmed viiakse

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) järelevalve infosüsteemi, kuhu

arendatakse vastav moodul. TTJA on väärismetalltoodete osas riiklik järelevalveasutus ja

valdkondlik pädevus on TTJA-l juba olemas. TTJA-l on järelevalve ja eri lubasid menetleva

asutusena suur haldusmenetluse elluviimise kogemus. TTJA järelevalve infosüsteem vastab

tänapäevastele riikliku andmekogu nõuetele ja nimemärgise registreerimise menetluse

loomisel saab aluseks võtta TTJA loamenetlusprotsessi. Nimemärgise registri uuendamisel on

eesmärk leida tehniline lahendus, mis tagab parima tasakaalu personalikulu ning süsteemi

arenduse ja ülalhoidmise kulu vahel.

Seega, regulatsiooni ajakohastatakse ja edaspidi

a) võimaldatakse ettevõtjatele elektroonilist registreerimismenetlust,

b) vähendatakse füüsiliste dokumentide ja näidiste esitamist ning

c) asendatakse iga-aastane teavitamiskohustus registreeringu kehtivusaja 10-aastase

intervalliga.

2.2. VTMS-i muutmisega kõrvaldatakse ajale jalgu jäänud piirangud

väärismetalltoodete jaemüügile.

Muudes valdkondades ei ole tarbijakaitse eesmärkidel kehtestatud jaemüügipiiranguid.

Väärismetalltoodete jaemüügi piirangutel ei ole enam lisaväärtust ja need jäetakse seadusest

välja, kuna ülereguleerimine on tarbetu. Edaspidi on lubatud väärismetalltoodete jaemüük

tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ja kioskis. Tarbijate huvide

kaitse on tagatud üldiste tarbijakaitsereeglite alusel.

2.3. VMTS-i muudatusega soovitakse parandada olukorda, et toote müügidokumendil on

piisav teave väärismetalltoote tuvastamiseks ja ettevõtjal on toote kohta teabe esitamine

müügidokumendil mõistliku halduskoormusega.

Edaspidi saab ettevõtja valida, mis näitaja esitatakse müügidokumendil, et eristada toode

teistest toodetest. Praegu on kohustus müügidokumendil alati esitada ühe toodet eristatava

näitajana toote mass (VMTS § 34 lõike 1 punkt 3). Enamik ettevõtjaid aga eristab tooteid

müügisüsteemides tootekoodi järgi, mis on parem näitaja kui mass, sest mass võib sama tüüpi

ja samast väärismetallist eri toodetel olla sama. Pealegi võib sama partii ehete mass erineda.

Ettevõtjatel on tekkinud probleem täita massi esitamise täpsusnõuet suure halduskoormuse

tõttu, kuna peavad iga toote sisestama süsteemi eraldi. Väärismetalltoodete hinnast moodustab

väärismetalli väärtus umbes 30% ja ülejäänud toote väärtusest on disain, mistõttu on

ebavajalik nõuda õigusaktiga väärismetalltoote massi esitamist täpsusega grammi

kümnendikkohani (VMTS-i § 37).

Neljandaks tehakse VMTS-s mitu tehnilist muudatust, et regulatsioon oleks ajakohane ega

sisaldaks aegunud sätteid, mida valdkonnas ei kasutata. Aastamärgis on väärismetalltoodetel

vabatahtlik märgis, mis ettevõtjate hulgas enam kasutust ei leia. Kehtiva VMTS-i § 11 lõike 2

alusel on 2004. aastal kehtestatud rakendusakti, majandus- ja kommunikatsiooniministri

22. märtsi 2004. a määrusega nr 46 „Väärismetalltoodete aastamärgiste kehtestamine“6

kinnitatud aastamärgised 2016. aastani. Alates 2017. aastast ei ole uusi aastamärgiseid

määrusega kinnitatud ja kuna märgiseid ei kasutatud, pole regulatsiooni järele olnud ka

vajadust. VMTS-i muudatusega eemaldatakse aegunud sätted, kuid soovi korral ettevõtjad

saavad kanda tootele valmistamisaastat tähistava märgise.

Lisaks ajakohastatakse riigilõivuseaduses (RLS § 234) sätestatud nimemärgise

registreerimisega seotud riigilõivu toiminguid ja määra. Kui varem tasuti riigilõiv

nimemärgise registreerimisel, siis pärast plaanitavate muudatuste jõustumist tasutakse

riigilõiv taotluse esitamisel. Riigilõiv suureneb 20 eurolt 30 eurole. Ettevõtjatel muutub

nimemärgise registreerimine mugavamaks ja kiiremaks, sest edaspidi avaneb võimalus esitada

taotlusi digitaalselt ja osaliselt eeltäidetud andmetega. Samuti saavad ettevõtjad edaspidi teha

ise infosüsteemist oma registreeringust väljavõtteid. Seadme ohutuse seaduse § 13

muudatused puudutavad ettevõtja majandustegevusteate esitamist majandustegevuse

registrisse ja kompetentse isiku kinnituse lisamist. Edaspidi peab ettevõtja seadmetöö

majandustegevusteate esitamisel juurde lisama ka kompetentse isiku kinnituse, kus isik

kinnitab, et on teadlik oma seotusest ettevõtjaga ja vastutab ettevõttes seadmetöö tegemise

eest. Kui töösuhe vastutava isiku ja ettevõtja vahel lõppeb, siis saab vastutav isik ennast ise

majandustegevusteate andmetest eemaldada, kui ettevõtja seda tegema ei peaks.

Seadusele on koostatud väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) 2023. aasta jaanuaris. VTK

koos kooskõlastustega on leitav eelnõude infosüsteemist EIS (toimik nr 23-0942). Eelnõu

väljatöötamisel võeti arvesse VTK kohta Siseministeeriumilt ja Justiitsministeeriumilt saadud

tagasisidet. Andmekaitse Inspektsioon andis teada, et neil puuduvad märkused või

tähelepanekud VTK-le. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tagasiside VTK-s kirjeldatud

muudatustele oli toetav. Enamiku pärast VTK kooskõlastamist tehtud muudatustega ei

kehtestata uusi nõudeid, vaid eemaldatakse aegunud või dubleerivad sätted. Eelnõu vastab

VTK-le.

VTK kooskõlastamise tulemus

Siseministeerium esitas VTK-le kaks märkust.

Esimene märkus käsitleb VMTS-st väärismetalltoodete jaemüügi piirangute kaotamist, st

edaspidi võib neid tooteid müüa nt turul, tänavakaubanduses, koduukselepingute kaudu,

avalikel üritusel ja välikioskites. VTK kohaselt puudub piirangute kaotamisel ebasoovitava

mõju avaldumise risk. Siseministeerium viitas asjaolule, et järelevalvatavate kohtade arvu

suurenemise korral suureneb võltsitud väärismetalltoodete müümise risk. Sellele võimalusele

on VTK-s viidanud ka TTJA, selgitades et pärast uue seaduse rakendamist suureneb oluliselt

väärismetalltoodete märgistuse ja muude nõuete täitmise üle tehtava järelevalve tähtsus

müügikohtades, st prognoositakse negatiivset muutust võrreldes praeguse olukorraga. Samal

seisukohal on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA). Siseministeeriumi hinnangul võib

väärismetalltoodete jaemüügipiirangute kaotamise korral, tulenevalt järelevalvatavate kohtade

arvu suurenemisest, suureneda võltsitud väärismetalltoodete müük ning sellega seonduvalt ka

süütegude arv. Siseministeerium teeb ettepaneku analüüsida väärismetalltoodete jaemüügi

piirangute kaotamisega kaasneda võivat negatiivset mõju, eeskätt tõenäoliselt suurenevat

6 RTL 2004, 30, 510

väärismetalltoodetega seotud süütegude toimepanemise arvu kasvu (nt kelmused), ja

võimalikke vastumeetmeid riskide maandamiseks.

Käesolevas seletuskirjas käsitletakse eeltoodu tõttu jaemüügipiirangute mõju laiemalt.

Siinkohal selgitatakse, et VTK-s on TTJA täheldanud, et kuigi väärismetalltoodete jaemüügi

kohtade laiendamisega suureneb järelevalveasutustel järelevalvega hõlmatavate kohtade arv,

on mõju ulatus väike. Ka praegu teevad nii TTJA kui ka KOV-id järelevalvet kehtiva

piiranguga hõlmatud kohtades. Seega, TTJA arvates ei ole tegemist järelevalvet oluliselt

mõjutava muudatusega. Kelmuste toimepanemisele ei pruugi olla muudatusel samuti

märkimisväärset mõju. Sisuliselt ei takista jaemüügipiirangud ka praegu kelmuste

toimepanemist turul, tänavakaubanduses, koduukselepingute kaudu, avalikel üritusel ja

välikioskites.

Teine märkus käsitles VMTS-i järelevalvepädevusi. Kehtiva VMTS-i § 42 kohaselt teevad

VMTS-i nõuete üle järelevalvet TTJA ja KOV ning nimemärgise võltsimise ja võltsituna

kasutamise üle teeb peale nimetatud asutuste järelevalvet ka PPA. Nimemärgise võltsimine ja

võltsituna kasutamine on väga spetsiifiline valdkond ja sarnaselt riiklikule järelevalvele

eeldab eelnimetatud rikkumise tõendamine eriteadmisi, mis PPA-l puuduvad. VTK kohaselt

rakendab TTJA valdkonna spetsiifikat arvestades järelevalve tegemiseks eriväljaõppega

ametnikke, keda PPA-l pole. Seega on kogu PPA-lt menetluspädevus eemaldada. Senisest

praktikast lähtudes ei tohiks pädevuse üleandmine tingida TTJA töökoormuse olulist kasvu, nt

ei ole viimase viie aasta jooksul PPA ühtegi kõnealust väärtegu menetlenud. Siseministeerium

tegi ettepaneku arvata PPA välja VMTS-i §-s 54 sätestatud kohtuväliste menetlejate loetelust.

Käesolevas eelnõus on selle ettepanekuga arvestatud. Eelnõu § 1 punktiga 27 tunnistataksegi

VMTS-i § 54 punkt 2 kehtetuks, eemaldades PPA kohtuväliste menetlejate loetelust.

Justiitsministeerium esitas järgmised märkused:

1. VTK kohaselt on uue nimeregistri loomisel kavas taaskasutada võimalikult palju TTJA-l

olemasolevaid tarkvaralahendusi. Juhime tähelepanu, et uus lahendus peaks keskenduma

menetlustarkvara loomisele ja uue avaliku vaate loomiseks puudub vajadus. Teeme

ettepaneku kuvada nimemärgise registrisse kantud märgiseid ja neid kirjeldavat teavet

edaspidi e-äriregistris ettevõtte andmekaardil. Juba praegu koondab e-äriregister avalikku

teavet väga paljudest riigi registritest, võimaldades tutvujal saada põhjaliku ülevaate

ettevõttega seonduvast teabest. Keskmiselt kasutatakse e-äriregistrit 18 miljonit korda kuus.

2. Samuti teeme ettepaneku võimaldada ettevõtjal esitada märgiste taotluseid ning

pikendamise taotluseid e-äriregistri vahendusel. See vähendab ettevõtja halduskoormust

veelgi, võimaldades tal teha ettevõtlusega seotud eri toiminguid ühest kohast ja samal ajal.

Näiteks on võimalik muude toimingute tegemise käigus juhtida ettevõtja tähelepanu peagi

aeguvale nimemärgisele ja võimaldada seda mugavalt pikendada. Samuti on võimalik

ettevõtte asutamisel või tegevusala määramisel/vahetamisel ettevõtjat teavitada

nimemärgisega seonduvatest kohustustest. Võimalik, et seoses reaalajamajanduse projektiga

on võimalik tulevikus e-äriregistri vahendusel luua ettevõtja jaoks sündmusteenuseid, et

ettevõtlust veelgi lihtsustada.

Justiitsministeerium tegi ettepaneku, et eeltoodut võimaldada, tuleb uuele nimeregistrile luua

X-tee teenused, mille vahendusel on võimalik taotlusi esitada ja registri sisu erinevate

parameetrite alusel pärida.

Selgitame, et praegu kasutatav riiklik nimemärgise register lõpetatakse ja selle andmed

tuuakse TTJA järelevalve infosüsteemi, kuhu arendatakse vastava funktsionaalsusega

lisamoodul. Selle arendamisel võetakse aluseks TTJA olemasolev loamenetluse

infotehnoloogiline lahendus. Uut nimemärgise registrit ei looda ja avalike andmete

kuvamiseks kasutatakse olemasolevaid TTJA järelevalve infosüsteemi lahendusi. TTJA

järelevalve infosüsteemil on olemas X-tee teenused ja arenduste tellimisel võetakse võimaluse

korral arvesse e-äriregistri või riigiportaalis eesti.ee ettevõtja andmekaardil nimemärgise

andmete kuvamine. Lõplik avalike andmete kuvamise keskkond selgub pärast infosüsteemi

arenduseks vajaliku uuringu valmimist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka MKM), Justiitsministeeriumi ja

TTJA esindajad kohtusid ülaltoodud märkuste aruteluks. Arutelude tulemusel otsustati, et

arenduse tegemine e-äriregistrile, võimaldamaks ettevõtjatel taotleda nimemärgist e-äriregistri

kaudu ei ole otstarbekas, arvestades taotluste väikest hulka (u 30 taotlust aastas).

Lisaks esitas Justiitsministeerium VTK kohta ka tehnilisi märkusi, need on eelnõu seletuskirja

koostamisel arvesse võetud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist

Eelnõu §-ga 1 muudetakse VMTS-i sätteid.

§ 1 punktiga 1 muudetakse VMTS-i § 2 punkti 9, ühtlustades termini investeeringukuld

sõnastuse käibemaksuseaduses § 2 lõikes 10 defineeritud mõistega. See on tehniline

muudatus, et tagada õigusaktides termini ühtlustatud sõnastus.

§ 1 punktidega 2 ja 3 muudetakse VMTS-i § 4 pealkirja, viiakse asjakohased VMTS-i § 5

sätted § 4 lõigeteks 6 ja 7 ning punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks VMTS-i § 5.

Muudatuse eesmärk on sätestada seaduses väärismetalltoodetele nõuded, mitte keelud, ja

kustutada dubleerivad VMTS-i või muude õigusaktide sätted (§ 5 lõike 1 punktid 1 ja 5 ning

lõike 2 punkt 1).

Kehtiva VMTS-i § 4 sätestab, missugused väärismetalltooted on käitlemiseks lubatud, ja § 5

sätestab käitlemiseks mittelubatud. Edaspidi on VTMS-i § 4 koondatud kõik asjakohased

nõuded väärismetalltoodetele. Sealjuures jäetakse seadusest välja § 5 lõike 1 punkt 1, kuna

see dubleerib VMTS-i § 4 lõikeid 1–3, ning § 5 lõike 2 punkt 1, kuna see dubleerib VMTS-i

§ 4 lõikeid 1, 21, 3. VMTS-i § 5 lõike 1 punkt 5 eemaldatakse, kuna nikli kasutamine ehetes ja

muudes nahaga kokkupuutuvates toodetes on keelatud määruse (EÜ) nr 1907/2006

(REACH)7 XVII lisa punkti 27 alusel ning puudub vajadus sama nõude kehtestamiseks

riigisiseses õigusaktis ja see ei ole ka lubatud.

Tegemist on tehniliste muudatustega, mis parandavad õigusselgust, vähendavad dubleerivat

õigusloomet, kuid nõuded väärismetalltoodetele sisuliselt ei muutu.

§ 1 punktidega 5 ja 6 muudetakse VMTS-i § 6 lõike 1 punkti 2 ja lõiget 3 ning punktiga 13

tunnistatakse kehtetuks VMTS § 11, millega eemaldatakse VMTS-st aastamärgise

regulatsioon. Väärismetalltoote aastamärgis on kehtiva VMTS-i § 6 lõike 3 järgi koos

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist,

hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning

muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni

määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ,

93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 396, 30.12.2006, lk 1–850)

kontrollmärgisega mittekohustuslik ehk vabatahtlik märgis, millega võib väärismetalltoote

valmistaja märgistada toote, et tähistada toote valmistamise aastat.

Aastamärgiseks on eesti tähestiku suurtähed tähestikulises järjekorras. Aastamärgisega

seonduvat täpsustatakse VMTS-i § 11 lõike 2 alusel kehtestatavas rakendusaktis. VMTS-i

§ 11 lõike 2 alusel on 2004. aastal kehtestatud rakendusakt majandus- ja

kommunikatsiooniministri 22. märtsi 2004. a määrus nr 46 „Väärismetalltoodete

aastamärgiste kehtestamine“8 (edaspidi MKM määrus nr 46), milles kehtestati aastamärgised

alates 1993. aastast kuni 2016. aastani, st eesti tähestiku ulatuses. Vahepealsel ajal, st alates

2017. aastast kuni praeguseni, ei ole eelnimetatud rakendusakti uuendatud ja alates

2017. aastast ei ole regulatsiooniga uusi aastamärgise tähiseid kehtestatud, kuna ettevõtjad on

loobunud aastamärgise kasutamisest väärismetalltoodetel, ja mittekasutusel oleva

regulatsiooni uuendamine ei ole olnud otstarbekas. Sama tõdesid ka ettevõtjad, AS Metrosert

(väärismetalltoodete nimemärgise registri pidaja ja väärismetalli standardproovi vastavuse

tõendaja) ning väärismetalltoodete valdkonna järelevalveasutus TTJA. VTK koostamise

käigus toimunud aruteludel tõdeti, et regulatsiooni puudumine ei ole probleeme tekitanud,

kuna toodete valmistajad on aastamärgise kasutamisest loobunud.

Seetõttu tunnistatakse kehtetuks VMTS-is olev aastamärgise regulatsioon, sh VMTS-i § 11

lõike 2 volitusnorm ja selle alusel kehtestatud rakendusakt. Edaspidi on väärismetalltootel

lubatud VMTS-is nimetamata märgistus, kui see ei halvenda oma kuju ega paiknemise

poolest VMTS-is reguleeritud märgiste nähtavust, loetavust ega tähenduse mõistmist

(VMTS-i § 6 lõige 5).

VMTS-s reguleeritud väärismetalltoodete märgised on edaspidi Eesti ja teiste Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või Türgi proovi-, nime- ja kontrollmärgised.

Väärismetalltoodete valmistajad võivad valmistamisaasta tähistamiseks sel juhul kasutada

endale sobivat aastamärgist. Kuna tegemist on riigisisese regulatsiooniga, erinevad Eestis ja

teistes riikides kasutatavad aastamärgiste märgistused ja väljaspool Eestit ei pruugi Eesti

aastamärgise määrusega kehtestatud tähistus aidata tuvastada väärismetalltoote

valmistamisaastat.

Näiteks, Suurbritannias on 2015–2024 aastamärgised väiketähtedena vastavalt q, r, s, t, u, v,

w, x, y, z. Soomes kasutatakse aastamärgise tähisena tähestiku suurtähti, lisades juurde

numbri, mis tähistab mitmendat korda on tähestik kasutusel, st A tähistab aastat 1810 ja Y8

aastat 2000. Lätis olid aastatel 1993–2014 aastamärgise tähiseks tähestiku suurtähed ja

aastast 2015 tähestiku väiketähed. Eelnimetatud näited kirjeldavad hästi antud regulatsiooni

erinevust riigiti. Piiriüleselt tekitab aastamärgise regulatsioon segadust, kuna valdkond on

Euroopa Liidus ja rahvusvaheliselt reguleerimata ja igas riigis on kastutusel oma tähistus.

Regulatsiooni eemaldamine võib tekitada segadust juhul, kui Eesti ettevõtjad hakkavad

valmistamisaasta tähistamiseks kasutama eri aastamärgised. Ent arvestades, et rohkem kui

viiel aastal ei ole Eesti ettevõtjad aastamärgiseid kasutanud, on sellise juhtumi esinemine väga

ebatõenäoline. VMTS-i muudatusega jäetakse aegunud sätted seadusest välja.

§ 1 punktidega 7, 11, 12 ja 14 muudetakse VMTS-i § 6 lõiget 6, § 8 lõikeid 2–4 ning

2. peatüki 3. jagu (andes §-d 12–16 uues sõnastuses ning jättes välja §-d 17–19; § 20

tunnistatakse kehtetuks § 1 punktiga 20 üldises korras), et viia nimemärgise registreerimine

koos nimemärgiste riiklikus registris olevate andmetega TTJA järelevalve infosüsteemi alates

1. jaanuarist 2025. Muudatusega lihtsustatakse nimemärgise registreerimise menetlust,

8 RTL 2004, 30, 510

vähendades uue menetluskeskkonna loomisega nii ettevõtjate kui ka menetleja

halduskoormust.

Kehtivas VMTS-i 2. peatüki 3. jaos sätestatakse väärismetalltoodete käitlejate ja

nimemärgiste riikliku registri ülesanded, asutamise korraldus ja ettevõtjate ja nende

nimemärgiste registrisse kandmise kord, sh määratakse kindlaks, millised dokumendid ja mil

viisil on registreerimiseks vaja esitada, samuti registreerimisest keeldumise, registriandmete

kustutamise ja iga-aastase registreeringu kehtivuse kinnitamise ning metallplaadil

nimemärgise kujutise näidiste esitamise alused.

Kehtiva regulatsiooni järgi esitab ettevõtja esmakordsel nimemärgise registreerimise

taotlemisel ettevõtja esitama märgise kujutise paberil (VMTS § 13 punkt 2), et välistada

kõikide andmete elektroonse esitamise võimalus. Pärast seda, kui registri volitatud töötleja on

kinnitanud märgise kujutise sobivuse, peab ettevõtja esitama märgise kujutise füüsiliselt

metallplaadil ühe kuu jooksul (VMTS § 15 lõige 2). See tähendab, et taotleja läheb alles siis

märgitsa (nimemärgise jäljendi tegemise tööriist) valmistaja juurde, kes valmistab kavandi

järgi metallmärgitsa, mille tegemine tavaliselt võtabki umbes kuu aega. Märgitsaga

metallplaadile tehtud kolme eri tugevusega jäljend esitatakse registri volitatud töötlejale.

Füüsiline jäljend võib mõnikord erineda paberil esitatud jäljendist, kuna kavand võis olla väga

detailne, ent märgitsat ei olnud võimalik nii detailset teha. Samuti võib jäljend olla eri

tugevusega lüües natuke erineva kujuga, mistõttu oli järelevalve käigus vaja digitaalses

andmebaasis olevate nimemärgiste kõrval füüsiliselt kontrollida ka jäljendit. Pärast

metallplaadil näidiste esitamist tehakse vajaduse korral muudatused paberil esitatud kujutisel

ja registreeritakse lõplik nimemärgise kujutis.

Registriandmete ajakohasena hoidmiseks on VMTS-is nõutud iga-aastane teavitamiskohustus

koos valmistajatel metallplaadil näidiste esitamisega, et registrist oleks võimalik jälgida

märgitsa kulumisest tekkivat nimemärgise muutust. Aruteludel sidusrühmadega selgus, et

halduskoormuse vähendamiseks valmistatakse praktikas tihtipeale nimemärgise näidised

metallplaatidel korraga mitmeks aastaks ette, mistõttu ei anna registrisse esitatavad näidised

tõest ülevaadet ettevõtjatel kasutusel olevate märgitsate olukorrast. Samuti võib nimemärgise

kanda tootele ja näidisele laseriga, mille pealekandmise omadused ajaga ei muutu. Seega

tõdeti VMTS-i muudatuste kaasamiskohtumistel koos TTJA, AS-i Metrosert ja valdkonna

ettevõtjatega, et piisab, kui üks kord esitada nimemärgise digitaalne kujutis ja füüsiliste

näidiste järele ei ole vajadust. Ettevõtjale jääb edaspidi suurem hoolsuskohustus, et nii

esitatud nimemärgis ja tegelikult kasutatav nimemärgis oleksid samasugused ning

registriandmed ajakohased.

Eelnimetatud muudatuste rakendamiseks muudetakse VMTS-i 2. peatüki 3. jagu nii, et

VMTS-i jäävad sätted, mis reguleerivad nimemärgise taotlemist, pikendamist, muutmist ja

kehtetuks tunnistamist. Muudatusega tõstetakse kokku valmistaja ja sissevedaja nimemärgise

registreerimise sätted, kuna erisusi on valmistaja ja sissevedaja nimemärgise korral vähe ning

enamikku sarnaseid sätteid on kehtivas VMTS-s dubleeritud. Muu hulgas lisatakse VMTS-i

2. peatüki 3. jakku volitusnorm vastava valdkonna ministrile määrusega kehtestada

nimemärgise registreerimise, registreeringu pikendamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise

kord ning täpsustatud nõuded nimemärgise kujutisele. VMTS-i 2. peatüki 3. jaost jäetakse

välja nimemärgiste registri andmekoguga seotud sätted, sh tunnistatakse kehtetuks VMTS-i

§ 12 lõike 2 volitusnorm ja määrus nr 117, ning edaspidi sätestatakse andmekoguga seotud

nõuded, sh andmestik ja juurdepääs andmetele, SeOS-i § 12 lõike 2 alusel kehtestatud

majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“9 (edaspidi MTM-i määrus nr 5).

Lisaks sätestatakse VMTS-i üleminekusätetes, et määruse 117 § 1 alusel asutatud

nimemärgise register lõpetatakse ja andmed viiakse TTJA järelevalve infosüsteemi ning

edaspidi käsitatakse praegusesse nimemärgiste riiklikku registrisse kantud nimemärgiseid

TTJA järelevalve infosüsteemis registreeritud nimemärgistena.

Uues VMTS-i §-s 12 on üldised nimemärgise registreerimise sätted. Lõikes 1 sätestatakse, et

nimemärgis registreeritakse valmistaja või sissevedaja taotluse alusel SeOS-i §-s 12 nimetatud

TTJA järelevalve infosüsteemis (edaspidi infosüsteem). Lõikes 2 sätestatakse, et nimemärgise

registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise ja muutmise taotluse läbivaatamise

eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Kehtiva regulatsiooni järgi tuleb

maksta riigilõiv üksnes nimemärgise registreerimise korral. Samas tuleb menetlus ellu viia

vähemalt samas mahus nii positiivse (registreeringuga lõppeva) kui ka negatiivse

(registreeringust keeldumisega lõppeva) menetluse korral. Täpsemini on riigilõivuga

seonduvat, sh riigilõivumäära muutust selgitatud RLS-i muudatuste juures. Lõikes 3 on antud

volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile, kelleks on majandus- ja

infotehnoloogiaminister, rakendusakti kehtestamiseks. Antud rakendusaktis sätestatakse

nimemärgise kujutise täpsustatud nõuded ning registreerimise taotlemise, registreerimise,

registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja keeldumise

kord. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirja lisana.

Uues VMTS §-s 13 on sätestatud nimemärgise registreerimise taotlemine. Edaspidi esitab

valmistaja või sissevedaja TTJA-le elektrooniliselt taotluse ettevõtte üldandmetega ja

nimemärgise digitaalse kujutise TTJA järelevalve infosüsteemi kaudu. Lisaks esitab

sissevedaja sisseveetava väärismetalltoote valmistaja kirjaliku nõusoleku, et viimane lubab

oma nimemärgise registreerida sissevedaja nimemärgisena, nagu peab tegema ka kehtiva

VMTS-i § 17 lg 1 punkti 3 alusel. Kuna sisseveetava väärismetalltoote valmistaja kirjaliku

nõusoleku esitamine on ainus erinevus valmistajal ja sissevedajal nimemärgise taotlemise

vahel, on õigusnormide ökonoomikast lähtudes otstarbekas käsitleda mõlemaid taotlusi ühes

normis, lisades asjakohase erinevuse.

Uues VMTS-i §-s 14 on sätestatud nimemärgise registreerimise tingimused, milleks on, et

taotlus peab olema nõuetekohane, nimemärgis kujutis peab olema selgesti eristatav registrisse

kantud teiste ettevõtjate nimemärgistest ja riigilõiv on tasutud. Lisaks peab sissevedaja peab

esitama sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjaliku nõusoleku nimemärgise

registreerimiseks sissevedaja nimemärgisena. Võrreldes kehtiva VMTS-i § 15 (valmistaja

nimemärgise registrikanne) ja § 18 (sissevedaja nimemärgise registrikanne) ei pea enam

esitama füüsilisi näidiseid metallplaatidel, mistõttu lüheneb registreerimismenetlus tuntavalt,

umbes kuu aja võrra. Lõige 2 on uus säte, millega täpsustatakse, et sissevedaja nimemärgist,

mis on kehtetuks tunnistatud, võib registreerida uue sissevedaja taotluse alusel, kui on

täidetud lõikes 1 nimetatud ülejäänud tingimused. Muudatusega lisatakse regulatsiooni

täpsustus, et tagada selgus, mis tingimustel on võimalik teise riigi valmistaja nimemärgis

registreerida, kui ühe sissevedaja registreering muutub kehtetuks teisel sissevedajal. Juhul, kui

ühe sissevedaja poolt registreeritud teise riigi valmistaja nimemärgise registreering

tunnistatakse kehtetuks, nt kehtivusaja lõppemisel või registreeringu taotlenud ettevõtja

taotlusel, on järgmisel ettevõtjal võimalik sama nimemärgis uuesti registreerida – nii saab ühe

sissevedaja loobumise korral või tegevuse lõpetamisel võtta teine ettevõtja vastutuse Eestisse

sissetoodava väärismetalltoote eest.

9 RT I, 25.01.2022, 7

Uues VMTS-i §-s 15 on sätestatud registreeringu muutmise, kehtetuks tunnistamise ja

kustutamise tingimused. TTJA tunnistab nimemärgise registreeringu andmed kehtetuks

kolmel põhjusel:

1) registreeringut taotlenud ettevõtja taotluse alusel,

2) registreeringu kehtivusaja või

3) registreeringut taotlenud ettevõtte tegevuse lõppemisel.

Kehtetuks tunnistatud nimemärgiste avalikud andmed on lõike 1 järgi edaspidi näha ja uute

nimemärgiste registreerimisel võrreldakse neid ka kehtetute nimemärgistega. Sel moel

tagatakse, et turul olevate väärismetalltoodetel olevate nimemärgiste järgi on võimalik

tuvastada nii toote valmistaja kui ka ettevõtja, kes vastutab toote vastavuse eest VMTS-i

nõuetele.

Lõike 2 alusel muudetakse nimemärgise registreeringu andmeid registreeringut taotlenud

ettevõtja taotluse alusel. Näiteks soovib ettevõtja muuta nimemärgise kujutist.

Lõikes 3 sätestatakse, et nimemärgise registreeringu andmed kustutatakse, kui ilmneb, et

ettevõtja, kelle nimemärgis on registreeritud, on oma registreerimistaotluses esitanud

andmeid, mis ei vasta tegelikkusele ja millel on registreeringu tegemisel oluline tähtsus.

Näiteks antakse TTJA-le teada, et taotleja esitanud oma nimemärgisena teise ettevõtja

kaubamärgi, mille kasutamiseks tal õigus puudub või sissevedaja on võltsinud

väärismetalltoote valmistanud ettevõtja nõusolekut, mis on registreeringu aluseks. Kustutatud

andmeid ei kuvata infosüsteemi avalikus vaates. Lõikes 4 sätestatakse, et nimemärgise

registreeringu muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada ettevõtjal taotlus TTJA

järelevalve infosüsteemi kaudu.

Iga-aastase teavitamise kohustuse (kehtiv VMTS-i § 20) asemel kehtestatakse uue VMTS-i

§ 16 lõikega 1 andmete ajakohasena hoidmiseks nimemärgise registreeringule kuni 10-aastane

kehtivusaeg, mille järel saab ettevõtja registreeringut pikendada kümne aasta kaupa, esitades

TTJA-le taotluse. Kui taotletakse sissevedaja nimemärgise registreeringu pikendamist,

lisatakse taotlusele sisseveetava väärismetalltoote valmistaja kirjalik nõusolek (lõige 3). Juhul,

kui sissevedaja nimemärgise registreerimisel on valmistaja kirjalik nõueolek lühema

kehtivusajaga kui kümme aastat, siis pikendatakse registreeringu kehtivusaega vastavalt

nõusolekus esitatud ajavahemiku kohaselt (lõige 2). Kümme aastat on piisav ajavahemik, mis

tagab ettevõtjale väikese halduskoormuse ning aitab hoida andmekogu ja väärismetalltoodete

eest vastutatavate ettevõtete teabe selle ajavahemiku järel ajakohasena. Ettevõtjad kasutavad

nimemärgise registreeringut välisriikide hangetes osalemisel ja muudes tegevustes riikliku

tunnustusena, mistõttu on oluline, et registreering on ajakohane.

Ettevõtjate halduskoormus väheneb selle muudatusega kümme korda. Kui ettevõtja ei pikenda

nimemärgise kehtivust, kuvatakse nimemärgise andmed kehtetuna ja säilitatakse tähtajatult.

Kehtetuid nimemärgiseid ei saa uus ettevõtja kasutusele võtta põhjusel, kuna

väärismetalltooted võivad olla turul kauem kui kehtib nimemärgise registreering. Vältimaks

olukorda, kus nimemärgise kehtivuse lõppedes on turul sama või sarnase nimemärgisega eri

valmistaja väärismetalltooted, võrreldakse uute nimemärgiste registreerimisel nii kehtivaid

kui ka kehtetuid nimemärgiseid. Sellist võrdlemist tehakse ka kehtiva VMTS-i järgi.

Lõikes 4 sätestatakse, et tagamaks registreeringute õigeaegne pikendamine, teavitab TTJA

ettevõtjat nimemärgise registreeringu kehtivusaja lõppemisest vähemalt kaks kuud enne

kehtivusaja lõppemist. Kaks kuud on piisav aeg selleks, et ettevõtja jõuab soovi korral teha

uue taotluse, sh jõuab sissevedaja vajadusel küsida teise riigi valmistajalt uut nõusolekut

Eestis tema nimemärgise registreerimiseks.

Regulatsiooni ajakohastamisega samal ajal on vaja teha registri tehniline uuendamine, et

eesmärk leida tehniline lahendus, mis tagab parima tasakaalu personalikulu ning infosüsteemi

arenduse ja ülalhoidmise kulu vahel. Nagu VTK-s ja seletuskirja punktis 2 on selgitatud, valiti

finantsilistel ja regulatiivsetel põhjustel olemasoleva riikliku nimemärgise registri tegevuse

lõpetamine ja selle ülesande viimine TTJA-sse, tehes asjakohase lisaarenduse TTJA

järelevalve infosüsteemis. Selleks on MKM tellinud TTJA infosüsteemi lisaarenduseks

nimemärgise registreerimise mooduli uuringu, mis peaks valmima oktoobris 2023.

Registri üleviimiseks ühest asutusest teise on vaja teatud üleminekutingimusi ja -aega.

Sõltuvalt TTJA järelevalve infosüsteemi arendamisele kuluvast ajast on andmed võimalik üle

kanda ja andmekogu pidamine TTJA-sse üle viia 1. jaanuariks 2025. See tähendab, et ka

VMTS-i muudatused, mis puudutavad nimemärgise registri lõpetamist ja menetlust uues

infosüsteemis, saab jõustada sel kuupäeval.

Oma nimemärgise praeguses registris registreerinud ettevõtjatele tähendab kirjeldatud

muudatus seda, et registri pidaja vahetamise tõttu võib olla nimemärgise kujutis vajalik

esitada uuesti ja digitaalselt. Seda põhjusel, et kujutiste automaatseks võrdlemiseks on vajalik

kindlatele nõuetele vastavas vormingus digitaalset kujutist. Praeguses registris on

nimemärgise kujutised paberil ja kujutis ei pruugi olla piisavalt selge, kuna selle jooned on

katkendlikud või hägusad. Seejuures on osad ettevõtjad esitanud paberil oleva nimemärgise

kujutise skaneeritult e-kirja teel, mistõttu võib kujutise skaneerimise kvaliteet olla ebapiisav.

Kui selline vajadus tekib, teavitab TTJA konkreetset ettevõtjat, andes ettevõtjale mõistliku aja

kujutise parandamiseks ja uuesti esitamiseks. Parandatud kujutise esitamine on riigilõivuvaba,

sest riigilõivu tuleb tasuda (nimemärgise registreerimise ning registreeringu pikendamise ja

muutmise läbiviimiseks esitatud) taotluse läbivaatamise eest taotluse esitamisel. Vajadus

nimemärgise kujutisi uuesti esitada ja kujutiste esitamise käik täpsustub TTJA järelevalve

infosüsteemi arendamise käigus.

VMTS-i § 6 lõike 6 ja § 8 lõikete 2–4 muudatus on samuti seotud nimemärgise

registreerimise muudatustega. Edaspidi peab nimemärgis olema registreeritud praeguse AS-i

Metrosert hallatava riikliku nimemärgise registri asemel muudetava VMTS-i § 12 lõikes 1

nimetatud infosüsteemis, milleks on SeOS-i §-s 12 nimetatud TTJA järelevalve infosüsteem.

§ 1 punktidega 8 ja 9 muudetakse § 7 lõiget 1 ja 2. Lõikes 1 asendatakse sõna

„märgistatuse“ sõnaga „märgistamise“. See on keeleline parandus ja sisu poolest säte ei

muutu. Lõikes 2 täpsustatakse, et kohustusliku märgisena väärismetalltootele kantud

proovimärgisega näidatakse toote valmistamiseks kasutatud väärismetalli sisaldust. See on

paremini kooskõlas ka § 9 lõikes 1 sätestatuga. Kehtivas sättes viidatakse, et proovimärgis

tõendab toote väärismetalli sisalduse vastavust standardproovile, ent pigem kirjeldab see

kontrollmärgise rolli (VMTS § 10 lõige 1). Muudatus on tehniline ja õigusselgust parandav.

§ 1 punktidega 10 ja 19 muudetakse VMTS-i § 8 lõiget 2, § 15 lõike 1 punkti 2 ja § 16

lõike 1 punkti 2 nii, et edaspidi peab registreeritav nimemärgis erinema teiste ettevõtjate

nimemärgisest, aga võib olla sarnane sama ettevõtja teise nimemärgisega. Muudatusega

võimaldatakse ühel ettevõtjal registreerida sarnaseid nimemärgised. Kuigi ettevõtjad on

mõnikord selleks soovi avaldanud, ei ole kehtiva VMTS-i § 8 lõige 2 seda võimaldanud.

Nõude eesmärk on eristada nimemärgise abil eri ettevõtteid ja pärast muudatuse tegemist on

nimetatud eesmärk endiselt tagatud.

Edaspidi saab ettevõtja registreerida mitu sarnast nimemärgist. Näiteks, suuremõõtmelisel

tootel kasutamiseks keerulisema kujundusega ja väiksemõõtmelisel tootel kasutamiseks

lihtsama kujundusega märgise. Ka sel juhul on eesmärk tuvastada nimemärgise abil toote eest

vastutav ettevõtja tagatud, kuna ühe ettevõtja mitu nimemärgist on sarnased ja ka edaspidi

peavad eri ettevõtjate nimemärgised olema selgelt eristatavad. Muudatus annab ettevõtjatele

võimaluse registreerida mitu olemuselt sarnast nimemärgist ja neid kasutada eri suurusega

toodetel.

§ 1 punktidega 15 ja 18 muudetakse VMTS-i § 13 punkti 2, § 15 lõike 4 punkti 4 ja § 17

lõike 1 punkti 2, et paberil esitamise kõrval võimaldada nimemärgise kujutist esitada ka

elektrooniliselt. Kehtiva regulatsiooni järgi peab esmakordsel nimemärgise registreerimise

taotlemisel ettevõtja esitama märgise kujutise paberil. See välistab kõikide andmete

elektroonse esitamise võimaluse. Eelnimetatud muudatusega saab taotleja edaspidi esitada

nimemärgise kujutise ka elektroonselt, millega võimaldatakse taotlejal kõikide dokumentide

esitamist elektroonselt juba praeguse riikliku nimemärgise registri menetluse korral.

§ 1 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks § 15 lõike 1 punkt 4 ja lõiked 3 ning 5, § 16 lõike 1

punkt 4, § 17 lõige 3, § 18 lõike 2 punkt 3 ja lõike 4 punkt 3 ning § 19 lõike 1 punkt 4. Antud

sätted on seotud metallplaatidel nimemärgise näidisjäljendite esitamisega ning on vajalikud

jõustada esimesel võimalusel, et vähendada ettevõtjate ebamõistlikku halduskoormust. Sätted

ei ole seotud nimemärgise registri üleviimisega.

§ 1 punktiga 17 muudetakse § 15 lõiget 2, millega jäetakse välja kohustus esitada

metallplaatidel nimemärgise kujutiste füüsiline näidis. Edaspidi esitab ettevõtja taotluse koos

nimemärgise kujutisega ja saab seitsme tööpäeva jooksul teate nimemärgise registreerimisest

või vajadusest seda kujutist parandada.

§ 1 punktidega 15–19 tehtavad VMTS-i sätete muudatused asenduvad 2025. aasta

1. jaanuarist § 1 punktide 7, 11, 12 ja 14 muudatusega, kui jõustuvad VMTS-i sätted, mis

käsitlevad nimemärgise registreerimise üleviimist TTJA-sse. Paragrahvi 1 punktidega 15–19

tehtavad muudatused on vajalikud, et esimesel võimalusel jõustada sätted, millega

võimaldatakse ettevõtjatel esitada nimemärgise kujutis elektroonselt, ja lõpetatakse

metallplaatidel füüsiliste näidiste esitamise kohustus. Eelnimetatud muudatused ei ole seotud

nimemärgise registri asukoha ja menetleja muutmisega.

§ 1 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks VMTS-i §-d 20 ja 33. VMTS-i § 20 sätestab

ettevõtjale iga-aastase nimemärgise registreeringu kehtivuse kinnitamise kohustuse.

SelleAntud sätte kustutamine on seotud iga-aastase nimemärgise registreeringu kehtivuse

kinnitamise kohustuse lõpetamisega kehtiva nimemärgise riikliku registri menetluse ajal.

Alates 2025. aasta 1. jaanuarist asendub iga-aastane kehtivuse kinnitamine nimemärgise

registreeringu kümneaastase kehtivusajaga (vt selgitust, nagu on kirjeldatud § 1 punkti 13

juures).

Kehtiva VMTS-i § 33 järgi on praegu keelatud väärismetalltoodete jaemüük

tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel (v.a üritused, kus

väärismetalltoodete jaemüük on ürituse eesmärgist lähtudes asjakohane), kioskis (v.a ehitises

asuvas kioskis). Väärismetalltoodete jaemüügikohti piirati VMTS-is varem selleks, et

tarbijaid kaitsta vähem kontrollitud kohtades toimuva jaemüügi eest. Muudes valdkondades ei

ole tarbijate kaitsmise eesmärgil jaemüügile piiranguid kehtestatud.

Praeguseks on näiteks lisandunud e-keskkondades kauplemine, kus väärismetalltoodete

jaemüügile erinõudeid ei ole ega ei ole ka vaja kehtestada. E-kaubandus moodustab juba ligi

viiendiku (20%) kogu jaekaubanduse mahust. 2022. aastal oli kõikide kaupade e-kaubanduse

käive Eestis 3,54 miljardit eurot (Eesti Panga andmetel), mis tähendab üle miljardi euro ehk

34% kasvu võrreldes aastaga 2021. Jaemüügipiirangud on näiteks alkoholi ja sigarettide

jaemüügile tervisekaitse eesmärkidel. Samuti piirangud on ebaproportsionaalsed võrreldes

muude tööstuskaupadega, nagu elektriseadmed või kemikaalid, millede nõuetele

mittevastavamise korral on võimalik oht inimese tervisele, kuid jaekaubanduse piiranguid ei

ole eelnimetatud toodetele kehtestatud. Väärismetalltoodete seaduse nõuetele mittevastavusel

võib tarbijal tekkida vaid majandusliku kahju.

Kuna kaubandustegevuse seaduse tunnistati kehtetuks, siis praktikas on pigem tekkinud

probleem, kuidas tõlgendada VMTS-i §-s 33 sätestatud müügikohtade mõisteid. Näiteks on

ebaselge, mis müügikoha alla kuulub kaubanduskeskuses olev lett, mis ei ole kiosk ega kuulu

ka turu- või tänavakaubanduse hulka. Viimasel ajal on suurenenud lihtsamaid hõbeehteid

valmistavate käsitööliste hulk, kes tihtipeale soovivad oma tooteid müüa laatadel ja

kaubanduskeskustes asuvatel väiksematel lettidel, kuid VMTS seab sellele piirangud. Vastava

valdkonna järelevalveasutus (TTJA) ei ole viimastel aastatel täheldanud väärismetallide

jaemüügil probleeme. Samuti ei näinud kaasamiskohtumistel ettevõtjad vajadust jaemüügi

piirangutele. Tarbijavaidluste komisjonile esitatakse aastas u 10 tarbija avaldust, mis on

seotud väärismetalltoodetega. Võrdluseks, et 2021. aastal esitati tarbijavaidluste komisjonile

u 2800 avaldust. Seega, avalduste arvu järgi võib arvata, et väärismetalltoodetega ei ole

tarbijatel laialdasi probleeme. Tarbijate avaldused on olnud seotud väärismetalltoodete

kasutamisega, kui need on deformeerunud või purunenud, või väärismetalltoodete värvi

muutumisega, kui on kasutatud kodukeemiat, ent mitte sellega, et toode ei vasta väärismetalli

sisaldusele (nn kassikuld). Samuti on avalduste esitamise põhjuseks olnud rahulolematus

väärismetalltoote parandamise teenusega.

Võrreldes 2004. aastaga, kui jaemüügi piirangud kehtestati, on tarbijakaitse seadusesse lisatud

ebaausate kaupemisvõtete regulatsioon10. Ebaausad kauplemisvõtted on tarbijat eksitavad või

on tarbija suhtes agressiivsed. Eksitav on kauplemisvõte siis, kui kaupleja või teenusepakkuja

annab tarbijale kauba või teenuse kohta valeinfot või esitab õiget infot viisil, mis võib tarbijat

tõenäoliselt eksitada, kuna info on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav; jätab andmata

olulise info, mida tarbijal oleks vaja teada enne ostuotsuse tegemist (nt teave väärismetalltoote

väärismetalli sisalduse kohta). Kui tarbija on ebaausa kauplemisvõtte tõttu kahju kannatanud,

võib ta oma lepinguliste õiguste kaitseks esitada hagi kohtusse või pöörduda tarbijavaidluste

komisjoni poole.

Kuna väärismetalltoodete jaemüügil ei ole mitmel aastal probleeme esinenud, saab eeltoodust

järeldada, et tegemist on aegunud piiranguga. Seega, väärismetalltoodete jaemüügi piirangutel

ei ole enam väärtust ja need jäetakse seadusest välja, vältimaks tarbetut ülereguleerimist.

Edaspidi on väärismetalltoodete jaemüük lubatud tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil,

avalikul üritusel ja kioskis. Tarbijate huvide kaitse on tagatud üldiste tarbijakaitse reeglite

alusel. Vajaduse korral saab TTJA ellu viia tarbijate teadlikkuse suurendamise kampaaniat

väärismetalltoodete nõuete kohta, näiteks parandada tarbijate teadmisi väärismetalltoote

märgistusest, mida tarbija saab enne ostuotsuse tegemist kontrollida.

§ 1 punktidega 21 ja 22 muudetakse VMTS-i § 34 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ja

tunnistatakse kehtetuks VMTS-i § 34 lg 1 punkt 3 ning § 1 punktiga 23 tunnistatakse

kehtetuks VMTS-i § 36 ja § 37. Kehtiva VMTS-i § 34 lg 1 punkti 3 järgi peab jaemüügil

maksmist tõendaval dokumendil ja hulgimüügi korral saatedokumendil olema jae- ja

hulgimüügi märgitud toote mass. Kehtiva VMTS-i § 37 järgi tuleb jae- ja

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste

tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi

84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004

hulgimüügidokumentides väärismetalltoote mass esitada vähemalt grammi kümnendikkohani.

Kuna väärismetalltoodete valmistamine on suures osas käsitöö ja esmatähtis on valmistamisel

toote disain, mitte mass, võib samasuguse nimetuse, disaini ja hinnaga toodete mass erineda

rohkem kui 0,1 grammi. Probleemi ei ole väga väikestel ettevõtjatel, kes täidavad iga toote

müügidokumendi käsitsi, või ettevõtjatel, kel igat toodet ongi üks eksemplar. Ettevõtjatele,

kellel on ühte toodet rohkem kui üks eksemplar ja kellel on digitaalsed süsteemid, on nõue

aga ebamõistlik. Ettevõtja on valiku ees, kas müügidokumentidele kanda partiidena

valmistatavate toodete mass keskmisena või disainimisel eeldatava massina, või luua igale

eksemplarile eraldi rida kassasüsteemidesse ja muudesse müügidokumentide käitlemise

süsteemidesse. See aga koormab süsteeme, nõuab ebamõistikult palju tööaega ja põhjustab

rahalisi kulutusi – ükski neist valikutest ei ole mõistlik. Eeldatava või keskmise massi

näitamisel ei kajastata müügidokumendil toote tegelikku massi kooskõlas VMTS-i §–s 37

sätestatud täpsusnõudega. Iga eksemplari müügidokumendil tegeliku kaalu kajastamine

0,1 grammi täpsusega on ettevõtjatele ebamõistliku halduskoormusega.

2004. aastal jõustunud VMTS-i terviktekstiga sai nõuded jae- ja hulgimüügi dokumendile

kehtestatud selleks, et tarbija pretensiooni korral oleks võimalik üheselt kindlaks teha, milline

toode on seotud konkreetse müügidokumendiga. Mass on üks toodet iseloomustav omadus, et

eristada üht toodet teisest. Samas on mitu ettevõtjat võtnud toodete identifitseerimiseks

kasutusele tootekoodid, mis tihti on toodet paremini eristatav viis. Selle asemel, et eristada,

väärismetalltooteid massi järgi, on ettevõtjad juba leidnud paremaid viise, mistõttu ei peaks

massi esitamist müügidokumentidel seadusega kohustuslikult nõudma. Kehtiv regulatsioon on

tekitanud olukorra, kus jae- ja hulgimüügil on ettevõtjatel suur halduskoormus toodete massi

esitamise nõude tõttu kassasüsteemides ja muudes müügidokumentide käitlemise

süsteemides.

Muudatusega eemaldatakse VMTS-st kohustuslikud nõuded väärismetalltoote massi

esitamisele müügidokumendil, sh massi esitamise täpsusnõue, kuid jääb nõue, et

müügidokumendi järgi peab olema võimalik toodet tuvastada. Ka edaspidi võib ettevõtja

lisada müügidokumendile väärismetalltoode massi või kasutada muud toodet paremini

identifitseerivat omadust või viisi. Samuti võib valmistaja lisada igale konkreetsele

tootesildile toote tegeliku massi. Seega, ostu tõendaval dokumendil on tarbijatel tootega

seotud kaebuse korral endiselt olemas asjakohane info, nt tootekood, ja kaebuse lahendamisel

lähtutakse nii praegu kui ka edaspidi tarbijakaitseseaduses (TKS) sätestatud korrast (TKS-i

5. peatükk 1. jagu).

Kehtiva VMTS-i § 36 sätestab, et väärismetalltoodete sisseveo ja hulgimüügi korral, kui

tehinguväärtus on suurem kui 500 eurot, arveldatakse väärismetalltoodete eest sularahata

arvelduse korras. Olemuselt on see rahapesu tõkestamise meede ja eelnõu väljatöötamisel

kaaluti viia säte rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusesse (RahaPTS). Koostöös

rahandusministeeriumiga leiti, et see pole efektiivne rahapesuvastane meede, ja pigem on säte

sisu aegunud. Näiteks, Rahapesu Andmebüroo aastaraamatutes oleva info järgi on

väärismetallidega peamiselt seotult kahte liiki juhtumid:

a) rahapesu, mis on enamjaolt seotud sellise investeerimiskullaga, mis ei ole VMTS

kohaldamisalas, ning

b) eelkuritegudena erinevad pettused (sh maksupettused) – romukuld, kulla moondamine

tooteks või vastupidi plaadiks, kuldesemetega seonduvad valekajastused. Mõningatel

juhtudel pole kulda ennast olemaski olnud, vaid on tehtud üksnes näilisi tehinguid.

Sularahas tehtava väärismetalltoodete hulgimüügiga ei kaasne sellist rahapesuriski, mida ei

ole võimalik maandada RahaPTS-is sätestatud hoolsusmeetmete võtmise ja riskide

juhtimisega. Praktikas keskendub TTJA järelevalves peamiselt jaemüügis olevate

väärismetalltoodete nõuetele vastavuse kontrollile. Sisseveo puhul ei toimu tehinguid, vaid

tooted tuuakse üle piiri ja läbivad piiril vajalikud tolliprotseduurid, mistõttu ei ole sisseveol

otstarbekas kontrollida sularahatehingute toimumist. Edaspidi tuleb ettevõtjatel järgida

sularaha tehingutega seotud hoolsuskohustusi ja muid nõudeid RahaPTS-is sätestatu kohaselt.

§ 1 punktidega 24-26 muudetakse VMTS-i § 431 lõige 2 punkte 1 ja 31 ning tunnistatakse

kehtetuks punkt 3, et täpsustada riikliku järelevalve erisusi. Muudatused on seotud VMTS-i

§ 5 kehtetuks tunnistamisega. Kehtiva § 431 lõike 2 järgi on korrakaitseorgani tegevused

seotud §-ga 5, mis sätestas käitlemiseks mittelubatud toote. Edaspidi sätestatakse kõik nõuded

väärismetalltootele VMTS-i §-s 4 ja seetõttu tehakse vajalikud muudatused ka VMTS-i § 431,

mis sätestab riikliku järelevalve erisused. Oluline on, et VMTS-i nõuetele mittevastavaid

tooteid ei pakuta müügiks ega võõrandata ei tasu eest ega tasuta. Tasuta võidakse näiteks

pakkuda väärismetalltoodet tarbijatele loosimismängudel auhinnaks. Ka niisugustel juhtudel

on tähtis, et tarbijat ei eksitataks ja auhinnaks pakutud väärismetalltoode vastaks VMTS-i

nõuetele, sh peab toode olema märgistatud nime- ja proovimärgisega ning toote väärismetalli

sisaldus vastama proovimärgisel esitatuga. Seega, ainus sisuline muudatus on see, et edaspidi

peavad väärismetalltooted vastama nõuetele ka juhtudel, kui neid pakutakse tasuta.

§ 1 punktiga 27 muudetakse VMTS-i § 45 ettekirjutuse täitmata jätmise korral

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatavat sunniraha ülemmäära

640 eurolt 9600 euroni. Kehtiv sunniraha ülemäär on kehtestatud 2004. aastal ega ole enam

sama tõhus ja proportsionaalne ega hoiata samal määral kui ligi 20 aastat tagasi.

Sunniraha on mittekaristuslik mõjutusvahend, millega sunnitakse isikut korrakaitseorgani

tehtud ettekirjutust täitma ja oma kohustusi ka edaspidi järgima. Kehtivas VMTS-is sätestatud

sunniraha ülemmäär 640 eurot ei võimalda sundida kohustatud isikut oma kohustust täitma,

kuna sunniraha väike määr ei mõju piisavalt tõsiseltvõetavana. Väärismetalltoote kalli

maksumuse (või ka odava maksumusega, kuid suure turukäibega väärismetalltoodete müügist

saadava kasumi) korral võib nõuetele mittevastavate väärismetalltoodete suhtes alustatud

järelevalvemenetluste korral ettevõtja tasuda sunniraha, kuid jätta parandusmeetmed siiski

rakendamata, mistõttu ei ole sunniraha rakendamisel eesmärgipärast mõju. Samuti võib ühe

järelevalvemenetluse korral korrakaitseorgan tuvastada hulgirikkumisi, mille potentsiaalne

summaarne rahaline kahju on märkimisväärselt suurem kui 640 eurot. Eeltoodu tõttu on vaja

muuta sunniraha ülemmäära, et sunniraha mittekaristusliku mõjutusvahendina oleks

tõsiseltvõetav. Seepärast sätestatakse, et sunniraha rakendamise ülemmäär on 9600 eurot.

§ 1 punktiga 28 tunnistatakse kehtetuks VMTS-i § 54 punkt 2, millega eemaldatakse PPA

pädevusest olla nimemärgise võltsimise ja võltsituna kasutamise väärteo kohtuväline

menetleja. Kehtiva VMTS-i § 54 kohaselt teostavad VMTS-i nõuete üle järelevalvet TTJA

ning kohalik omavalitsus, ent nimemärgise võltsimise ja võltsituna kasutamise üle lisaks PPA.

Siseministeeriumi tõi arvamuses VMTS-i muutmise seaduse eelnõu VTK-s esile, et tegemist

on väga spetsiifilise valdkonnaga ning sarnaselt riikliku järelevalvega eeldab eelnimetatud

rikkumise tõendamine eriteadmisi, mis PPA-l puuduvad. TTJA rakendab väärismetalltoodete

valdkonna spetsiifikat arvestades järelevalve teostamiseks spetsiaalse väljaõppega ametnikke.

Senisest praktikast lähtudes ei tohiks pädevuse üleandmine tingida TTJA töökoormuse olulist

kasvu, kuna PPA ei ole viimase viie aasta jooksul ühtegi kõnealust väärtegu menetlenud.

§ 1 punktiga 29 täiendatakse VMTS-i § 55 üleminekusätteid täiendatakse lõigetega 5 ja 6.

Lõikega 5 sätestatakse VMTS § 12 lõike 2 alusel asutatud nimemärgise registri lõpetamine

ning registris olevate andmete, esemekogu ja arhiivi viimine TTJA-sse. Lõike 6 sätestatakse,

et praegusesse nimemärgiste riiklikku registrisse kantud nimemärgiseid käsitletakse edaspidi

TTJA järelevalve infosüsteemis registreeritud nimemärgistena. Registri lõpetamisel annab

AS Metrosert ühes registri andmete, dokumentide ja arhiiviga TTJA-le üle ka füüsilise

esemekogu, st nimemärgise näidisjäljendid metallplaatidel. Selle muudatusega tagatakse

nimemärgise andmete sujuv üleminek ühest registrist teise, sh ettevõtjatele halduskoormust

lisaks tekitamata. Ettevõtjad ei pea nimetatud andmete üleviimiseks ühest andmekogust teise

ise midagi tegema.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse RLS-i § 234. Praegu kehtivas RLS-i §-s 234 on sätestatud, et

Eestis väärismetalltooteid valmistava või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja

nimemärgise kandmise eest nimemärgiste riiklikusse registrisse tasutakse riigilõivu 20 eurot.

Seda sätet ajakohastati viimati 2015. aastal.

Muudatusega täpsustatakse kohustust maksta nimemärgise registreerimisel riigilõivu.

Edaspidi kaasneb riigilõivu maksmise kohustus nimemärgise registreerimise ning

registreeringu pikendamise ja muutmise elluviimiseks esitatud taotluse läbivaatamise eest.

Registreeringu kustutamise taotluse korral ei ole riigilõivu ette nähtud, et motiveerida

ettevõtjaid andmeid ajakohasena hoidma. Taotluse esitavad väärismetalltoote valmistaja või

sissevedaja. Uue korra kohaselt tasutakse vastav riigilõiv enne toimingu tegemist.

Nimemärgiste registreerimisi, registreeringu uuendamisi ja muutmisi oli 2022. aastal

kokku 33.

Seoses registri viimisega AS-ist Metrosert TTJA-sse ning tulenevalt registri tehnilise

ajakohastamise ja menetlemisprotsesside muutmisega muudetakse ka riigilõivu määra

20 eurolt 30 eurole. Kui praegune infosüsteem ei võimalda ettevõtjal eeltäidetud taotluste

esitamist elektroonilisel kujul ega ka automaatset nimemärgise kujutiste võrdlust, siis uues

infosüsteemis on eelduslikult olemas mõlemad funktsioonid. Ettevõtjatele muutub

nimemärgise registreeringuga seotud tegevused mugavamaks, teenus laiaulatulikumaks ja

menetlus kiiremaks, mis on seotud infosüsteemi uuendamiseks tehtud arendustega ja sellega

seotud kulutustega. Eeltoodu tõttu on põhjendatud riigilõivu suurendada 20 eurolt 30 eurole.

Eelnõu §-iga 3 täiendatakse SeOS-i sätteid.

Punktiga 1 täiendatakse TTJA järelevalve infosüsteemi andmestike loetelu, mis on sätestatud

SeOS-i § 12 lõikes 4. Eelnimetatud loetelu täiendatakse punktiga 9, lisades andmekogu

koosseisu nimemärgiste andmestiku. Täpsem andmekogusse andmete esitaja,

säilitamistähtajad ja koosseis ning avalike andmete loetelu kehtestatakse MTM määruse nr 5

(TTJA järelevalve infosüsteemi põhimääruse) muudatusega, mille eelnõu kavand seletuskirja

lisas. Praeguses nimemärgise registri andmeid säilitatakse 15 aastat, millest kolme esimese

aasta vältel kuvatakse andmeid volitatud töötleja veebilehel. Nimemärgise andmete

säilitamine muudetakse tähtajatuks muu hulgas ka põhjusel, et väärismetalltooted ei kulu

tavapärases mõttes ega muutu aja jooksul kasutuskõlbmatuks, ja lõpptarbijal või valdkonna

eksperdil võib olla vajadus saada infot toote valmistaja kohta ka aastakümnete järel. Lisaks,

praegu on volitatud töötlejal kohustus kuvada registri veebilehel kolm aastat kustutamisest

nimemärgiste andmeid oma veebilehel.

Edaspidi avalikustatakse nii kehtiva registreeringuga kui ka arhiveeritud nimemärgise info,

sealhulgas põhjusel, et see, kes taotleb uue nimemärgise registreerimist, saab enne kontrollida

võimalikke sarnasusi andmekogus olevate nimemärgistega. Uue nimemärgise registreerimisel

võrreldakse uut nimemärgist selle erilisuse tuvastamiseks kõigi registris olevate nii kehtivate

kui ka kehtetute nimemärgistega. Muude andmete osas märkimisväärseid muudatusi ei tehta.

Punktiga 2 täiendatakse § 13 lõiget 1, mille kohaselt edaspidi peab seadmetööd tegev

ettevõtja majandustegevusteate esitamisel lisama majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse (MSÜS) § 15 lõikes 2 nimetatud kompetentse isiku andmed (nõuetele vastav isik,

isikukood, kontaktandmed, erialase töökogemuse nõude kinnitus jne). Käesoleva lahenduse

puhul võeti aluseks ehitusseadustiku §-s 25 toodud teatamiskohustus. Olemasolevate

majandustegevusteadete kompetentsed isikud saavad automaatse kinnituse selle kuupäevaga,

millal nad on majandustegevusteate kandesse lisatud. See on oluline, sest kui ei ole

kompetentse isiku kinnitust, ei saa eelnimetatud isik esitada loobumise teadet ning

kinnitamata isikuid majandustegevuse registri (edaspidi MTR) avalikus vaates ei kuvata.

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõiked 2 ja 4. Paragrahv 13 lõige 2 tunnistatakse

kehtetuks, kuna nõue esitada majandustegevusteade Eesti teabevärava või notari kaudu

ühendatakse käesoleva paragrahvi lõikega 3, mille kohaselt, kui majandustegevusteadet ei

esitata Eesti teabevärava või notari kaudu, esitatakse teade koos kompetentse isiku

kinnitusega TTJA-le. Sellises sõnastuse korral ei ole § 13 lõige 2 enam asjakohane. Paragrahv

13 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, mille kohaselt majandustegevusteate esitamine ja

sellekohane kanne MTR-is on informatiivse tähendusega ega ole ettevõtja tegevusõiguse

aluseks, . Tõepoolest, majandustegevusteate esitamine ja kanne MTR-is ei ole tegevusõiguse

aluseks. Ettevõtja tegevusõiguse aluseks on ennekõike kompetentse personali olemasolu.

Majandustegevusteate esitamisel peavad ettevõtjad esitama ühe peamise tegutsemisõiguse

alusena esitama ka andmed kompetentse isiku kohta. Umbes 70% SeOS-i valdkonnas

tegutsevaid ettevõtjaid on esitanud MTR-i majandustegevusteate ja neil on sellekohane

registreering. Praktikas on selgunud, et majandustegevusteate informatiivsus on põhjustanud

seotud pooltes segadust. On eeldatud, et kui ettevõtja on esitanud majandustegevusteate, on

see ühtlasi tema tegutsemisõiguse alus, sest MSÜS-i § 14 lõike 1 kohaselt on seaduses

sätestatud juhul ettevõtjal kohustus esitada enne majandustegevuse alustamist registripidajale

teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta. On juhtumeid, kus hankeid

korraldades on üheks tingimuseks seatud majandustegevusteate registreeringu olemasolu

MTR-is, kuigi SeOS-i § 13 lõike 4 kohaselt ei ole see registreering tegevusõiguse aluseks.

Vaatamata sellele, et MTR-i kanne on informatiivse tähendusega, võiksime soodustada

seadmetöö ettevõtjatel majandustegevusteate esitamist, et riigil ja ka isikutel, kes soovivad

seadmetöö teenust tellida, oleks aja- ja asjakohane ülevaade sektoris tegutsevatest

ettevõtjatest. Seetõttu ongi mõistlik § 13 lõige 4 kehtetuks tunnistada, sest säte ei anna

sisuliselt midagi juurde.

Punktiga 4 täiendatakse § 13 lõiget 3 kompetentse isiku kinnituse lisamisega, kuna praktikas

on probleem, et majandustegevusteate esitamisel ei nõuta eraldi kompetentse isiku kinnitust.

See omakorda võib põhjustada olukordi, kus osade seadmetöö majandustegevusteadete korral

ei ole kompetentsed isikud teadlikud ettevõtjaga seotusest ja enda lisamisest MTR. Edaspidi,

kui majandustegevusteadet ei esitata Eesti teabevärava või notari kaudu, siis esitatakse see

TTJA-le koos kompetentse isiku kinnitusega ning TTJA kannab esitatud andmed MTR-i.

Punktiga 5 täiendatakse § 13 lõigetega 5–7. Lõike 5 kohaselt on majandustegevusteade

esitatud, kui MTR-is on olemas SeOS-i §-s 10 nimetatud kompetentse isiku kinnitus, millega

isik kinnitab, et ta on õigussuhtes majandustegevusteate esitanud ettevõtjaga. SeOS-i § 10

lõike 1 kohaselt peab kompetentne isik tundma kasutatava seadme või tehtava seadmetöö

eripärasid, oskama identifitseerida, tuvastada ja ennetada seadmega, selle kasutamisega või

seadmetööga kaasnevaid ohte ja kasutada ohutustehnilisi võtteid ning vajaduse korral ka

auditi protseduure. Lõige 6 sätestab, et kui kompetentne isik ei kinnita või ei loobu kinnitusest

Eesti teabevärava kaudu, esitab ta selle TTJA-le, kes kannab kinnituse või sellest loobumise

MTR-i.

Lõike 7 kohaselt on kompetentsel isikul edaspidi võimalus ise töösuhte lõppemisel

majandustegevusteates toodud kinnitusest loobuda, mis praktikas tähendab ettevõtjale

majandustegevusteate registreeringu arhiveerimist ja avalikus vaates mittenähtavaks

muutumist. Loobumise võimalus tagab kompetentsele isikule kindluse, et tema andmed

eemaldatakse majandustegevusteatelt. Järelevalve praktikas on esinenud arvukaid juhtumeid,

kus pädeva isiku õigussuhte lõppemisel või pädeva isiku surma korral jätab hoolimatult käituv

ettevõtja majandustegevuse teate muutmata ning ka pädeval isikul endal pole õigust

valeandmeid MTR-is muuta.

Teisel juhul saab majandustegevusteate üldandmete muutumise teate esitada ka ettevõtja ise.

Kui kompetentne isik on kinnitusest loobunud, esitab ettevõtja MSÜS-i § 30 lõike 5 kohase

majandustegevuse üldandmete muutumise teate. MSÜS-i § 30 lõige 5 sätestab, et selliste

majandustegevuse üldandmete muutumise korral, millest ei tule teatada MSÜS-i § 30 lõike 1

(loakohustusega seotud tegevusala) alusel, teatab ettevõtja viivitamata, kuid hiljemalt viie

tööpäeva jooksul registripidajale, märkides teates muutunud andmed. Seega, kompetentse

isiku kinnituse lõppemisest või muutumisest tuleb registripidajat teavitada samuti viie päeva

jooksul ja samal ajal peab ettevõtja leidma uue kompetentse isiku. Kui aga MTR-ile esitab

loobumise teate kompetentne isik, arhiveeritakse ettevõtja majandustegevusteate andmed

automaatselt ning ettevõtja neid enam taastada ei saa ja peab esitama uue

majandustegevusteate. Juhul, kui kinnitusest loobunud kompetentne isik on asjaomasel

tegevusalal ettevõtja ainus kompetentne isik, loetakse, et ettevõtja ei ole sellel tegevusalal

tegutsemiseks teatamiskohustust täitnud ja tema majandustegevusteate andmed arhiveeritakse.

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse seaduse jõustumine. Käesolev seadus jõustub üldises korras.

Paragrahvi 1 punktid 7, 11, 12 ja 14 ning § 3 punkt 1, milles sätestatakse riikliku nimemärgise

registri lõpetamine, andmete üleminek TTJA järelevalve infosüsteemi ja menetlus TTJA

järelevalve infosüsteemis, jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril, et jääks piisav aeg lõpetada

praegune nimemärgise register ja andmed üle kanda TTJA järelevalve infosüsteemi ning teha

vajalikud arendustegevused.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus muudeti termini investeeringukuld määratlust, ühtlustades selle käibemaksuseaduse

§ 2 lõikes 10 määratletud investeeringukulla terminiga. Eelnimetatud mõistet kasutatakse

VMTS-i reguleerimisalas investeeringukulla VMTS-i kohaldamisalast välja arvamiseks.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu läbib enne kehtestamist riigisiseste

tehniliste normide muutmise tõttu Euroopa Liidu tehniliste normide teavitamisprotsessi

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535, 9. september 2015, millega

nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord

(OJ L 241, 17.9.2015, p. 1–15) kohaselt. Teavitamisprotsess tähendab kolmekuulist ooteaega,

mille kestel ei või eelnõu seadusena vastu võtta.

6. Seaduse mõjud

Kavandatav muudatus nr 1. Nimemärgiste registreerimine viiakse TTJA-sse ja

vähendatakse ettevõtjate halduskoormust.

- Nimemärgiste registreerimise kogu menetlus muudetakse digitaalseks, sh taotluse ja

kujutise saab esitada elektroonselt;

- Nimemärgise registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele;

- Nimemärgise näidiste esitamise nõue tühistatakse.

Mõju valdkond: Mõju majandusele ja turuosalistele

Sihtrühm I: väärismetalltoodete valmistajad, sissevedajad, hulgi- ja jaemüügiettevõtted

Väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad peavad kandma tootele oma nimemärgise,

mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris, mille andmed kajastavad hästi

aktiivselt tegutsevate väärismetalltoodete valdkonna ettevõtjate hulka. Seisuga 07.12.2022 on

riiklikus nimemärgise registris kehtivate nimemärgistega 302 ettevõtet, kellest on valmistajad

148, sissevedajaid 100 ja mõlema tegevusega tegelevad ettevõtteid 54. Nimemärgise registris

on kehtetuid nimemärgiseid umbes 440 ettevõtjal. Nimemärgiseid on registris kokku u 800,

neist kehtivaid umbes 310.

Mõju ulatus:

Ettevõtjate halduskoormus väheneb vähemalt kümme korda, kuna muudatusega pikendatakse

nimemärgise registreeringu kehtivust ühelt aastalt kümnele. Näidiste esitamise kohustuse

kustutamisega ei pea valmistajad ja sissevedajad registreerimisel esitama nimemärgise

näidiseid metallplaatidel ja valmistajatel kaob iga-aastane kohustus samu näidiseid uuesti

esitada. Ettevõtjad saavad kogu menetluse teha elektroonselt, sh ei pea esitama paberil

nimemärgise kujutist. Lihtsustub taotluse esitamise kord, st kõik toimingud saab teha

elektrooniliselt TTJA infosüsteemi kasutajaliidese kaudu. Kulu nimemärgise registreerimisel

ja kehtivuse pikendamisel erineb ettevõtjati ja sõltub ettevõtte eripärast. Näiteks, sissevedajal

on tihtipeale vajalik mitu korda suhelda kolmanda riigi valmistajaga, selgitamaks Eesti

riigisiseseid nõudeid, et saada volitus registreerida nimemärgis registrisse. Ettevõtjad hindasid

kulu alates 60 eurost kuni 200 euroni korra kohta. Umbes 300 ettevõtte kohta tähendab

nimemärgise registreeringu kehtivuse pikendamine ühelt aastalt kümnele aastale kulude

kokkuhoidu 10 aasta peale 160 000 – 540 000 eurot. Kuigi kulude kokkuhoid ettevõtjatele

individuaalselt ei ole väga suur, siis märkimisväärsem on riigipoolsete aegunud ja

mittevajalike kohustuste eemaldamine regulatsioonist ning sellega seotud ettevõtja

halduskoormuse vähendamine riigi ees. Elektroonse registreerimise ja muude infosüsteemi

lisavõimaluste (registreeringust väljavõtte või kujutise eelotsingu tegemine) mõju on samuti

ettevõtjatele positiivne.

Muudatusega suureneb teataval määral ettevõtjate hoolsuskohustus. Praegu kontrollib

registripidaja enne registreerimist ettevõtja esitatud metallplaatidel oleva nimemärgise näidise

abil tegeliku märgise ja kujutise kavandi vastavust. Edaspidi vastutab nimemärgise ja

registrile esitatud nimemärgise vastavuse eest eelkõige ettevõtja. Kui ettevõtja kasutab

registrile esitatud nimemärgisest erinevat märgist, ei ole tema turustatav toode VMTS-i

nõuetele vastavalt märgistatud ja seda ei või müügiks pakkuda. Nimemärgisega märgistamise

eesmärk on toote märgistuse alusel tuvastada toote eest vastutav isik (valmistaja või teises

riigis toodetud toote korral sissevedaja). Nimemärgise järgi on võimalik järelevalveasutusel

või ka tarbijal tuvastada toote nõuetele vastavuse eest vastutav ettevõtja, kelle poole vajaduse

korral pöörduda. Ettevõtja huvi on oma tooteid korrektselt märgistada, et tal ei tekiks takistusi

toodete müügiks pakkumisel, sh teistes EL-i liikmesriikides, kus samuti on enamjaolt nõutud

märgistada väärismetalltooted nimemärgisega ja kus tunnustatakse Eestis registreeritud

nimemärgist. Kuna nimemärgise kehtivuse aeg on pikem, jääb ettevõtjale kohustus teavitada

registripidajat, kui ta lõpetab nimemärgise kasutamise.

Mõju avaldumise sagedus: keskmine ehk regulaarne

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline

Mõju olulisus: ebaoluline. Kuigi muudatuse mõju on puudutatud ettevõtjatele oluline, siis on

puudutatud ettevõtjate hulk väga väike, mistõttu kõikide ettevõtjate vaatest on mõju pigem

ebaoluline.

Sihtrühm II: AS Metrosert, kus praegu on nimemärgiste registriga seotud 0,5 töökohta

Mõju ulatus: Ühekordselt suur, kuna edaspidi ei toimu nimemärgiste registreerimine AS-is

Metrosert. Kogu register koos arhiiviga viiakse üle TTJA-sse ja AS Metrosert edaspidi

nimemärgiste registreerimise ning muude seotud toimingutega ei tegele. AS-is Metrosert

täidab registri pidaja ülesandeid struktuuriüksus Eesti Proovikoda, kus on üks töötaja 0,5

ametikohaga hõivatud registritoimingutega. AS Metrosert saab praegu riigilt ülesande

täitmiseks aastas 17 200 eurot, mis katab ülesande täitmise kulud. Pärast muudatust ei saa AS

Metrosert ülesande täitmiseks raha ega pea seda ülesannet enam täitma. Eesti Proovikoda

pakub praegu ka väärismetalli proovi tõendajana teenust ning muid väärismetalltoodete

analüüsimise ja märgistamise teenuseid. Registri pidamise äraviimine AS-ist Metrosert ei

mõjuta muid AS-i Metrosert, st Eesti Proovikoja, teenuseid. Kuigi ühekordne muudatuse

mõju ulatus on suur, siis pikemas plaanis on mõju AS-ile Metrosert väike.

Mõju avaldumise sagedus: väike (ühekordne)

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline

Mõju olulisus: ühekordselt oluline muudatus, kuid arvestades ülesande koormust võrreldes

AS Metrosert muude tegevustega, siis üldises plaanis väheoluline.

Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm III: Riiklik järelevalveasutus TTJA

Mõju ulatus: TTJA saab juurde ülesande ja peab selleks muutma töökorraldust. TTJA-l on

olemas üldistele andmekogu nõuetele vastav infosüsteem, millele vastava mooduli juurde

loomisega saab lisada nimemärgiste andmed. TTJA-s on olemas pädev personal, kes tunnevad

väärismetalli valdkonda ja oskavad TTJA infosüsteemis teha menetlustoiminguid. TTJA

infosüsteemi arenduseks ja andmete üleviimiseks on eelhinnangu järgi vajalik vähemalt

150 000 eurot. Jooksvateks kuludeks on praegu riigieelarves ettenähtud nimemärgise registri

töötlejale 17 200 eurot. Arendus- ja jooksvate kulude, sh personalikulu, suurus täpsustatakse

MKM-i tellitava vastava uuringu käigus, mis peaks valmima oktoobris 2023. Kuigi on

tegemist uue ülesandega, siis mõju ulatus TTJA-le on keskmine.

Mõju avaldumise sagedus: keskmine ehk regulaarne

Ebasoovitava mõju avaldumise risk: vähetõenäoline. Ebasoovitav mõju oleks, kui riik ei

eraldaks lisaraha TTJA-le uue ülesande täitmiseks, sh infosüsteemi arendamiseks.

Mõju olulisus: ebaoluline. Uue ülesande lisandumine konkreetsele struktuuriüksusele on

olulise mõjuga, kuid arvestades TTJA erinevate ülesannete hulka võib mõju olulisust hinnata

ebaolulisena.

Kavandatav muudatus 2: väärismetalltoodete jaemüügipiirangud tühistatakse.

Edaspidi võib väärismetalltooteid müüa piiranguteta, sh turul, tänavakaubanduses,

koduukselepingute kaudu, kõigil avalikul üritusel ja välikioskis.

Mõju valdkond: Mõju majandusele ja turuosalistele

Sihtrühm: Väärismetalltoote valmistajad, sissevedajad, hulgi- ja jaemüügiettevõtted.

Kellade ja ehete spetsialiseeritud kauplustes jaemüügiga tegelevaid ettevõtjaid on u 200.

Kellade ja ehete jaemüügiga tegelevate ettevõtjate käive 2021. aasta majandusaasta aruannete

alusel oli umbes 37 miljonit eurot. Kaudsemalt on jaemüügi piirangutega puudutatud ka

väärismetalltoodete valmistajad, sissevedajad, hulgimüügiettevõtted. Väärismetalltoodete

valmistajad ja sissevedajad on umbes 300 ettevõtet. Väärismetalli ja vääriskivide kokkuostu ja

hulgimüügiga tegelevaid ettevõtjaid on majandustegevuse registri järgi 114, neist 70 tegeleb

hulgimüügiga. Kokkuvõttes on väärismetalltoodetega seotud ettevõtjaid umbes 600.

Mõju ulatus:

Kõigil väärismetalltoodetega seotud ettevõtjatel on võimalik laiendada jaemüügikanaleid ja

müüa tooteid turul, tänavakaubanduses, koduukselepingute kaudu, kõigil avalikul üritusel ja

välikioskis. Võib arvata, et otsesemalt on mõjutatud pigem väiksemad ettevõtjad, sh

väärismetalltoodete valmistajad, kel on suurem huvi ühekordselt ja ajutiselt oma tooteid

müüa, nt erinevatel laatadel ja muudel avalikel üritustel, mis otse ei ole mõeldud

väärismetalltoodetega kauplemiseks.

Positiivne on suurema õigusselguse saavutamine. Näiteks kaob ära vajadus defineerida

kaubanduskeskustes olevaid lahtisi lette. Praegu on suurematel ettevõtjatel konkurentsieelis,

kuna nad suudavad paremini oma tooteid müüa väärismetalltoodete müümisele

spetsialiseerunud kauplustes.

Edaspidi suureneb mikroettevõtjast käsitöölise konkurentsivõime, kes saab enda valmistatud

tooteid ise müüa ka turul ja mitmesugustel laatadel ega pea kasutama väärismetalltoodete

jaemüügiks spetsialiseerunud füüsilisi kauplusi. E-kaubanduses ei ole väärismetalltoodetele

erisusi loodud ja kehtivad jaemüügipiirangud füüsilistes kohtades on ajale jalgu jäänud.

Samas ei pruugi paljusid jaemüüjaid muudatus puudutada, kuna väärismetalltooted on

luksuskaubad, mida pigem soovitakse pakkuda eksklusiivsemas müügikeskkonnas kui turul

või tänavakaubanduses.

Mõju avaldumise sagedus: suur ehk igapäevane. Kuna jaemüügiga tegelevad ettevõtjad

igapäevaselt, siis jaemüügi kohtade piirangute kehtetuks tunnistamine mõju avaldumise

sagedus suur.

Ebasoovitava mõju avaldumise risk: puudub

Mõju olulisus: väheoluline.

Mõju valdkond: Mõju kodanikele ja sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: tarbijad, kes ostavad väärismetalltooteid

Mõju ulatus: mõju on positiivne, kuna tarbijatel avaneb võimalus osta väärismetalltooteid

laiemas jaemüügivõrgus.

Mõju avaldumise sagedus: väike.

Mõju avaldamise sagedus sõltub konkreetse tarbija aktiivsusest. Kuna keskmine tarbija

igapäevaselt väärismetalltooteid ei osta, siis keskmise tarbija seisukohast on mõju pigem

juhuslik ehk mitteregulaarne. Mõju avaldub siis, kui ost sooritatakse laiendatud jaemüügi

kanali kaudu, nt turult.

Ebasoovitava mõju avaldumise risk: vähetõenäoline

Väärismetalltoodete jaemüügikohti sai VMTS-is varem piiratud tarbijakaitse eesmärkidel, et

tarbijaid kaitsta vähem kontrollitud kohtades toimuva jaemüügi eest. Muudes valdkondades ei

ole tarbijate kaitsmise eesmärkidel kehtivaid jaemüügi kohtade piiranguid. Arvestades, et

praeguseks on lisandunud e-keskkondades kauplemine, mis moodustab juba 20% kogu

jaekaubanduse mahust ja kus väärismetalltoodete jaemüügile erinõudeid ei ole ega ole ka vaja

kehtestada. Vastava valdkonna järelevalveasutus TTJA ei ole viimastel aastatel täheldanud

väärismetalltoodega probleeme. Tarbijavaidluste komisjonile esitavad tarbijad aastas

kümmekond avaldust (kõikide avalduste arv u 2800), mis on seotud väärismetalltoodetega.

Seega võib järeldada juba avalduste arvu järgi, et väärismetalltoodete valdkonnas ei ole

tarbijatel laialdasi probleeme. Tarbijate esitatud kümmekond avaldust on olnud seotud

väärismetalltoodete kasutamisel järel deformeerumise või purunemise või värvi muutumisega

kodukeemia kasutamisel, mitte sellega, et toode ei vasta väärismetalli sisaldusele

(nn kassikuld).

Võrreldes 2004. aastaga, kui jaemüügipiirangud kehtestati, on tarbijakaitse seadusesse lisatud

ebaausate kaupemisvõtete regulatsioon. Ebaausad kauplemisvõtted on tarbijat eksitavad või

on tarbija suhtes agressiivsed. Eksitav kauplemisvõte on kui kaupleja või teenusepakkuja

annab tarbijale kauba või teenuse kohta valeinfot või esitab õiget infot viisil, mis võib tarbijat

tõenäoliselt eksitada, kuna on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav; jätab tarbijale

andmata olulise info, mida on vaja teada ostuotsuse tegemisel (nt teave väärismetalltoote

väärismetalli sisalduse või märgistuse kohta). Kui tarbija on ebaausa kauplemisvõtte tõttu

kahju kannatanud, võib ta oma lepinguliste õiguste kaitseks esitada hagi kohtusse või

pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole. Vajaduse korral saab TTJA ellu viia tarbijate

teadlikkuse suurendamise kampaaniat väärismetalltoodete nõuete kohta, näiteks parandada

tarbijate teadmisi väärismetalltoote märgistusest, mida tarbija saab enne ostuotsuse tegemist

kontrollida.

Mõju olulisus: väheoluline

Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: riiklikud järelevalveasutused VMTS alusel, kelleks on TTJA ja KOV-id. TTJA-s

tegeleb väärismetalltoodete järelevalvega kolm töötajat, kellel on kokku ühe töökoha ulatuses

ka muid tööülesandeid. KOV-ides teostavad järelevalveametnikud järelevalvet muude

järelevalveülesannete kõrval. Erinevad KOV-id hindavad töökoormust väärismetalltoodete

järelevalve ülesannete täitmisel nullist kuni kümne protsendini ühe töökoha ulatuses.

Mõju ulatus: väike.

Väärismetalltoodete jaemüügi piirangute kaotamisega suureneb jaemüügikohtade arv, kus

võib müüa väärismetalltooteid, kuid järelevalveasutustel järelevalvega hõlmatavate kohtade

arv ei muutu. Kui praegu kehtivate nõuete järgi tuleb jaemüügi piirangutega kohtades

kontrollida, et nendes kohtades ei müüdaks väärismetalltooteid, siis edaspidi tuleb kontrollida

samades kohtades väärismetalltoodete müügi korral toodete VMTS-i nõuetele vastavust.

Mõju ulatus on väike, kuna ka praegu teevad nii TTJA kui ka KOV-id järelevalvet kehtiva

piiranguga hõlmatud kohtades, et kontrollida väärismetalltoodete mittemüümist piiranguga

hõlmatud kohtades. Edaspidi kontrollitakse turul, tänavakaubanduses, koduukselepingute

kaudu, kõigil avalikel üritustel ja välikioskis müüdavate väärismetalltoodete nõuetele

vastavust. TTJA järelevalve tulemused näitavad, et väärismetalltoodete valdkonnas ei ole

viimastel aastatel probleeme täheldatud. KOV-ides on järelevalve erinev, kui kokkuvõtlikult

on tulemused TTJA-ga sarnased, nt kas kaebusi ei ole esitatud ja seetõttu ei ole teostatud

järelevalvet või kaebusi on väga harva või valla territooriumil puuduvad ettevõtted, kes

tegelevad väärismetalltoodete valmistamise, tootmise ja müügiga. Järelevalve asutuste

kohustuste märkimisväärset suurenemist ei ole ette näha. Vähesel määral võib olla järelevalve

tegevuste suurenemist, mis tuleneb lubatavate jaemüügi kohtade laienemisest. Samas ei ole

praegu ette näha väärismetalltoodete jaemüügisektoris suurt tungi piirangutega kohtades

jaemüügi suurenemiseks.

Mõju avaldumise sagedus: väike, kuna järelevalvatavate kohtade arv ei muutu.

Ebasoovitava mõju avaldumise risk: vähetõenäoline

Mõju olulisus: väheoluline

Kavandatav muudatus 3 – Väärismetalltoote massi esitamine ja massi esitamise täpsus

müügidokumendil on aegunud nõue ja ettevõtjatele suure halduskoormusega

Mõju valdkond: Mõju majandusele ja turuosalistele

Sihtrühm: Väärismetalltoodete hulgi- ja jaemüügiettevõtted (vt täpsemat sihtrühma kirjeldust

kavandatava muudatuse nr 1 juures).

Väärismetalltoodetega seotud ettevõtjad on väärismetalltoodete valmistajad, sissevedajad,

hulgi- ja jaemüügiettevõtted. Umbes 600 ettevõtet ja see moodustab kogu Eestis tegutsevatest

ettevõtjate arvust marginaalse osa (0,6%). Kellade ja ehete hulgi- ja jaemüügiga tegelevate

ettevõtjate ning väärisesemete tootjate käive 2021. aasta majandusaasta aruannete alusel oli

umbes 84 miljonit eurot. Väärismetalltoodete eksport moodustab umbes 5 miljonit aastas, sh

Eesti päritolu väärismetalltoodete eksport 2–3 miljonit eurot aastas. Kellade ja ehete

spetsialiseeritud kauplustes jaemüügiga tegelevaid ettevõtjaid on umbes 200. Väärismetalli ja

vääriskivide kokkuostu ning hulgimüügiga tegelevaid ettevõtjaid on majandustegevuse

registri järgi 114. Kokkuvõttes moodustavad sihtrühma umbes 300 ettevõtjat.

Mõju ulatus: Mõju ulatus on ettevõtjatele positiivne, kuna neil väheneb halduskoormus ja on

võimalik teatud kulude kokkuhoid. Näiteks nimetas üks suurem jaemüügiettevõtja, et neil on

3–4 töötajat iga päev hõivatud toodete massi sisestamisega kassasüsteemi, kuna ühe mudeli

toodete tegelik mass võib partii sees erineda rohkem kui 0,1 grammi.

Mõju avaldumise sagedus: suur ehk igapäevane

Ebasoovitava mõju avaldumise risk: vähetõenäoline

Mõju olulisus: väheoluline

Mõju valdkond: Mõju kodanikele ja sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: Tarbijad, kes ostavad väärismetalltooteid.

Mõju ulatus:

Tarbijate jaoks ei muutu maksmist tõendava dokumendi järgi toote identifitseerimine.

Ostudokumendile lisati mass seetõttu, et toodet identifitseerida, sealhulgas viia kokku

ostutšekk ja toode juhul, kui tarbija esitab pretensiooni. Praeguseks on toote

identifitseerimiseks paremaid viise, nagu tootekood. Kui tarbijal peaks olema vaja esitada

pretensioon, on maksmist tõendaval dokumendil toodet identifitseeriv info ka edaspidi

(nt tootekood). Tarbija kaebuse lahendamisel lähtutakse tarbijakaitseseaduses sätestatud

korrast ka tulevikus.

Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldamise sagedus sõltub konkreetse tarbija aktiivsusest.

Kuna keskmine tarbija väärismetalltooteid iga päev ei osta, on keskmise tarbija seisukohast

mõju avaldumise sagedus juhuslik ehk ebaregulaarne.

Ebasoovitava mõju avaldumise risk: vähetõenäoline / väike

Ebasoovitavaks mõjuks võib olla tarbijal, et esitatud maksmist tõendaval dokumendil ei ole

esitatud toote kaalu. Samas võib tarbija müüjalt alati küsida toote kohta ostuotsuse tegemiseks

lisainfot ja tavaliselt on toote kaal märgitud tootega küljes oleval sildil. Tarbijad ostavad

väärismetalltooteid, nt ehteid, disaini järgi, mitte kaalu alusel. Väärismetalltoote kaal on

tarbijale pigem informatiivse tähendusega. Väärismetalltoodete korral moodustab

väärismetalli väärtus umbes 30% hinnast, vääriskividega toodete korral veel vähem. Seega ei

ole mass kõige määravam omadus väärismetalltoote väärtuse kujunemisel.

Mõju olulisus: väheoluline

Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: Riiklikud järelevalveasutused, kelleks on TTJA ja KOV-id.

Mõju ulatus:

Järelevalveasutused saavad ka edaspidi toodet ja müügidokumenti hulgi- ja jaemüügis

väärismetalltoodete nõuetele vastavuse kontrollimisel kokku viia, olenevalt ettevõtja valikust

toodet identitifitseerida, kas endiselt massi järgi või tootekoodi alusel. Massi esitamine

kohustuse eemaldamine regulatsioonist ei mõjuta oluliselt järelevalvetegevust.

Mõju avaldumise sagedus: harv ehk ebaregulaarne

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline

Mõju olulisus: väheoluline

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega kaasnevad otsesed kulud on AS-i Metrosert hallatava nimemärgise

registri lõpetamise ning andmete, füüsiliste näidiste ja arhiivi üle toomisega TTJA

infosüsteemi seotud kulud ning TTJA infosüsteemi nimemärgise registreerimiseks vastava

funktsionaalsuse arenduskulud ja ülalpidamiskulud.

TTJA infosüsteemi arenduseks ja andmete ülevõtmiseks on eelhinnangu järgi vajalik

vähemalt 150 000 eurot. Jooksvateks kuludeks on nimemärgise registri töötlejale praegu

riigieelarves ettenähtud 17 200 eurot. Eeldatavalt väheneb registri üleviimisega TTJA-sse

töökoormus, kuna AS-s Metrosert toimub kogu menetlus käsitsi ja TTJA-s toimuks enamik

menetlusi infosüsteemi abil. Samas tuleb arvestada lisanduvate infosüsteemi

ülalpidamiskuludega. Arendus- ja jooksvate kulude, sh personalikulu, suurus täpsustatakse

MKM-i tellitava vastava uuringu käigus, mis peaks valmima oktoobris 2023.

Väärismetalltoodete jaemüügi piirangute kaotamine ei mõjuta märkimisväärselt järelevalve

koormust. Kuigi suureneb jaemüügikohtade arv, kus võib müüa väärismetalltooteid, siis

järelevalveasutustel järelevalvega hõlmatavate kohtade arv ei muutu. Kui praegu kehtivate

nõuete järgi tuleb jaemüügi piirangutega kohtades kontrollida, et nendes kohtades ei müüdaks

väärismetalltooteid, siis edaspidi tuleb kontrollida samades kohtades väärismetalltoodete

müügi korral toodete vastavust VMTS-i nõuetele.

Eelnõu §-ga 2 täpsustatakse kohustust maksta nimemärgise registreerimisel riigilõivu.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt tasub nimemärgise registreeringu taotleja riigilõivu ainult

juhul, kui nimemärgis otsustatakse registreerida. Edaspidi kaasneb alati kohustus maksta

riigilõivu nimemärgise registreerimise ning registreeringu kehtivusaja pikendamise ja

muutmise tegevuste elluviimiseks esitatud taotluse läbivaatamise eest. Enamik taotlusi lõppeb

nimemärgise registreerimisega. Näiteks, 2022. aastal esitati 34 nimemärgise registreerimise

taotlust, neist ühe korral lõppes menetlus registreerimiseta. Lisaks muudetakse

riigilõivumäära 20 eurolt 30 euroni, mis tähendaks 2022. aastal laekunud taotluste alusel

aastast riigilõivudest laekunud tulu muutust 660 eurolt 990 euroni. Kuna nimetatud tegevuse

kohta on taotlusi suhteliselt vähe, riigitulud märkimisväärselt ei muutu.

Kokkuvõttes suureneb TTJA koormus nimemärgise kujutiste registreerimisülesande

lisandumisega, kuid muus osas riigiasutuste koormus ei muutu.

8. Rakendusaktid

Käesoleva seaduse jõustumisega tunnistatakse kehtetuks kaks kehtiva VMTS-i alusel

kehtestatud volitusnormi ja lisatakse üks volitusnorm määruse kehtestamiseks.

Eelnõu üldises korras jõustumisega tunnistatakse kehtetuks VMTS-i alusel kehtestatud

määrus:

1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. märtsi 2004. a määrus nr 46

„Väärismetalltoodete aastamärgiste kehtestamine“, kuna VMTS-i § 11 tunnistatakse

kehtetuks, st aastamärgise regulatsioon.

Lisaks, eelnõu jõustumisel üldises korras on vaja muuta järgmiseid VMTS-i alusel

kehtestatud määruseid:

1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. märtsi 2004. a määrus nr 47

„Väärismetalltoote proovimärgise ja ühitatud nime- ja proovimärgise kuju ning

väärismetalltoote nime ja proovimärgisega või ühitatud nime- ja proovimärgisega

märgistamise kord“, kuna sisaldab nõudeid väärismetalltoote aastamärgisega märgistamisele;

2) Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2004. a määruse nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri

asutamine ja registri pidamise põhimäärus“, kuna sisaldab nõudeid nimemärgise füüsiliste

näidisjäljendite esitamisele.

Eelnõu sätete jõustumisega 2025. aasta 1. jaanuaril tunnistatakse kehtetuks VMTS-i alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 9. aprilli 2004. a määrus nr 117 „Nimemärgiste riikliku

registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (jõustub 1.1.2025), kuna nimemärgise

registreerimine viiakse üle TTJA järelevalve infosüsteemi ja asjakohased sätted lisatakse

TTJA järelevalve infosüsteemi põhimäärusesse.

Lisaks on vaja eelnõu 2025. aasta 1. jaanuaril jõustumise tõttu muuta SeOS-i § 12 lõike 2 ja

tarbijakaitseseaduse § 22 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 19. märtsi

2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi

põhimäärus“, kuna edaspidi on nimemärgise kuutiste andmestik TTJA järelevalve

infosüsteemi osa ja andmestik kehtestataksegi eelnimetatud määruse lisas.

Eelpool nimetatud määruste kavandid on esitatud käesoleva seletuskirja lisas.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud nimemärgise registri üleminekuga TTJA-sse

seotud sätted (§ 1 punktid 7, 11, 12 ja 14 ning § 3), mis jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

Seaduseelnõu peab läbima ka Euroopa Komisjoni teavitusprotseduuri, mis tähendab

kolmekuulist ooteaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Eelnõu saadetakse

arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Linnade ja

Valdade Liidule, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Rahvusarhiivile,

AS-ile Metrosert, MTÜ-le Kulla- ja Kellaliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning MTÜ-le

Eesti Metallikunstnike Liit.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

SK_lisa - väärismetalltoodete seaduse jt muutmine.pdf

Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse

ja seadme ohutuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja lisa

MÄÄRUSTE KAVANDID

EELNÕU KAVAND

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. märtsi 2004. a määruse nr 47

„Väärismetalltoote proovimärgise ja ühitatud nime- ja proovimärgise kuju ning

väärismetalltoote nime ja proovimärgisega või ühitatud nime- ja proovimärgisega

märgistamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse § 9 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri

2003. a määruse nr 258 „Volituste andmine „Väärismetalltoodete seadusest“ tulenevate

õigusaktide kehtestamiseks“ punkti 2 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. märtsi 2004. a määruses nr 47 „Väärismetalltoote

proovimärgise ja ühitatud nime- ja proovimärgise kuju ning väärismetalltoote nime ja

proovimärgisega või ühitatud nime- ja proovimärgisega märgistamise kord“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 6 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „aastamärgise olemasolul selle järele ja“;

2) paragrahvi 6 lõikest 2 ja lõike 3 punktidest 1 ja 2 jäetakse välja sõna „aastamärgis,“.

EELNÕU KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2004. a määruse nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri

asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse § 12 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2004. a määruses nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri asutamine

ja registri pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 4 ja lõige 3, § 12 lõige 3 ja § 13 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse

kehtetuks;

2) paragrahvi 11 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ja annab vähemalt ühekuulise

tähtaja nimemärgise näidisjäljendite esitamiseks.“.

EELNÕU KAVAND

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER

MÄÄRUS

Nimemärgise kujutise täpsustatud nõuded ning registreerimise, registreerimise

taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks

tunnistamise ja keeldumise kord

Määruse kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse § 12 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nimemärgise kujutise täpsustatud nõuded ning registreerimise,

registreerimise taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise,

kehtetuks tunnistamise ja keeldumise kord

§ 2. Taotlus

Nimemärgise registreerimise, registreeringu muutmise, kehtivusaja pikendamise ja kehtetuks

tunnistamise taotluses esitatakse järgmised andmed:

1) ettevõtja nimi, registrikood ning kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress ja

postiaadress);

2) taotluse selgelt sõnastatud sisu;

3) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;

4) taotluse allkirjastanud isiku nimi, kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress)

ja vajaduse korral esindusõiguse aluse nimetus (juhatuse liige või volitus).

§ 3. Nimemärgise kujutis

(1) Nimemärgist kujutatakse üldiselt kättesaadavat tehnoloogiat kasutades kujul, mis võimaldab

esitada nimemärgise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis

viisil, mis on selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti kättesaadav, arusaadav, püsiv ja

objektiivne.

(2) Nimemärgise kujutise elektrooniliselt esitatava aktsepteeritava failivormingu, nõutava

suuruse ja muud asjakohased tehnilised andmed määrab kindlaks Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

§ 4. Menetlus

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab taotlejat esitatud dokumentides

olevatest puudustest või otsustab nimemärgise registreerimise, registreeringu muutmise,

kehtetuks tunnistamise või kehtivusaja pikendamise seitsme tööpäeva jooksul arvates taotluse

esitamisest.

(2) Kui taotlus ja sellele lisatud dokumendid ei vasta väärismetalltoodete seaduses ja käesolevas

määruses sätestatud nõuetele, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejale

puudustest teada ning määrab puuduste kõrvaldamiseks vähemalt kahenädalase tähtaja.

(3) Taotleja võib taotleda puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.

(4) Nimemärgise registreerimisest keeldutakse, kui:

1) nimemärgise registreerimise taotlus ei ole nõuetekohane ja selles puuduste kõrvaldamiseks

määratud tähtaeg on möödunud;

2) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja nimemärgise kujutis on identne või äravahetamiseni

sarnane registreeritud teise valmistaja või teise sissevedaja kehtiva registreeringuga

nimemärgisega ja selle puuduse kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud;

3) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja ei ole tasunud riigilõivu.

(5) Kui ei ole täidetud väärismetalltoodete seaduse §-s 14 esitatud tingimused ja puuduste

kõrvaldamiseks antud tähtaeg on möödas, väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

taotlejale keeldumise otsuse, milles esitatakse nimemärgise registreerimisest, muutmisest või

kehtivusaja pikendamisest keeldumise põhjus.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

EELNÕU KAVAND

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 ja tarbijakaitseseaduse § 22 lõike 5

alusel.

§ 1. Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) nimemärgise andmestik“;

2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:

„(101) Nimemärgise andmed esitab andmekogusse ettevõtja.“;

3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Nimemärgise avalikud andmed on valmistaja ja sissevedaja ettevõtja nimi, nimemärgise

kujutis pildifailina, nimemärgise registreerimise kuupäev, number ja registreeringu kehtivus.“;

4) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:

„121) nimemärgise andmed säilitatakse tähtajatult.“;

5) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

Lisa. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed

Majandus- ja taristuministri 19.03.2020 määrus nr 5

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järelevalve infosüsteemi põhimäärus”

Lisa

(muudetud sõnastuses)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed

I. Seadmete andmestik

1. Seadme kohta kantakse andmestikku järgmised andmed:

1.1. seadme liik;

1.2. seadme registrinumber ja ehitisregistri kood;

1.3. seadme nimetus;

1.4. andmed seadme omaniku ja valdaja kohta – füüsilise isiku nimi, isikukood, kontaktandmed

või juriidilisest isikust ettevõtja ärinimi, äriregistri kood ja kontaktandmed;

1.5. e-posti aadress seadme teavituse jaoks;

1.6. seadme asukoha aadress;

1.7. andmed seadme tootja, valmistaja või projekteerija kohta – füüsilise isiku nimi, isikukood

ja kontaktandmed, või juriidilisest isikust ettevõtja ärinimi, äriregistri kood ja kontaktandmed;

1.8. seadme tootmise aeg;

1.9. andmed seadme ehitaja või paigaldaja kohta – füüsilise isiku nimi, isikukood ja

kontaktandmed, või juriidilisest isikust ettevõtja ärinimi, äriregistri kood ja kontaktandmed;

1.10. seadme paigaldamise aeg;

1.11. andmed seadme kasutamise järelevaataja kohta või elektripaigaldise puhul selle

kasutamise eest vastutava kompetentse isiku kohta – füüsilise isiku nimi, isikukood ja

kontaktandmed;

1.12. lisainfo;

1.13. olenevalt seadme liigist kantakse andmestikku järgmised andmed:

1.13.1. elektripaigaldiste osas – peakaitsme suurus (A), võrguühenduse maksimaalne võimsus

(kW), nimipinge (V), juhistikusüsteem, toitekaabli parameetrid, liitumisdokument,

liitumispunkt/toitepunkt, kirjeldus (nt eluhoone, büroohoone jne), peakaitsme tüüp, ehitise

andmed (ehitisregistri kood, ehitise nimetus, ehitise staatus);

1.13.2. gaasipaigaldiste osas – toru materjal, kogupikkus (m), gaasitarviti mark, maksimaalne

lubatud töörõhk (MOP) enne ja pärast redutseerimist (bar), töörõhk (OP) enne ja pärast (bar),

tarvitite arv, suurima tarviti võimsus (kW), küttegaasi liik, tarvitite koguvõimsus (kW),

väikseim ja suurim läbimõõt (mm), gaasipaigaldise kategooria;

1.13.3. katelde osas – koordinaadid, kütus, tootja antud number, tüüp, mark, keskkond, võimsus

(MW), rõhk (bar), temperatuur (ºC), maht (L), katla järelevalve viis;

1.13.4. ohtlike vedelike veoanumate osas – tootja antud number, mahuti tüüp, mark, maht (m3),

temperatuur (ºC), töörõhk (bar), keskkond, sektsioonide arv, liiklusregistri number;

1.13.5. ohtlike vedelike paiksete anumate osas – koordinaadid, tootja antud number, mahuti

tüüp, maht (m3), temperatuur (ºC), keskkond, otstarve, asetus, piirrõhk (bar), töörõhk (bar),

sektsioonide arv, asendiplaani number, mark;

1.13.6. surveanumate osas – koordinaadid, tootja antud number, tüüp, mark, maht (L),

temperatuur (ºC), rõhk (bar), keskkond, otstarve;

1.13.7. survetorustike osas – keskkond, pikkus (m), läbimõõt (mm), temperatuur (ºC), rõhk

(bar), torustiku algus ja lõpp, otstarve;

1.13.8. liikuvate tõsteseadmete osas – tootja antud tunnusnumber, mark, tõstevõime (T),

tõstekõrgus (m), VIN-kood, veoki registreerimisnumber, tootja lubatud lisaseadmete andmed;

1.13.9. statsionaarsete tõsteseadmete osas – koordinaadid, tunnusnumber, mark, tüüp,

tõstevõime (T), tõstekõrgus (m);

1.13.10. köisteede osas – koordinaadid, liikumiskiirus (m/s), tõstenurk (kraadi), liini pikkus

(m), tõstekõrgus (m), tehasenumber, tõste- või veovõime (in/h), tehnohooldaja;

1.13.11. liftide osas – koordinaadid, tüüp, tõstevõime (kg), liikumiskiirus (m/s), tõstekõrgus

(m), peatuste arv, tehase number, tehnohooldaja;

1.13.12. atraktsioonide osas – mark, tunnusnumber, maksimaalne ettenähtud inimeste arv,

liikumiskiirus (m/s), tõstekõrgus (m), atraktsiooni alusvankri veoki registreerimisnumber ja

VINkood, kui need on asjakohased;

1.13.13. ehitus- ja platvormtõstukite osas – koordinaadid, tehasenumber, liikumiskiirus (m/s),

tõstekõrgus (m), tõstevõime (kg), peatuste arv, mark, tehnohooldaja;

1.13.14. eluruumi gaasiseadme osas – eluruumi number, eluruumi aadress, gaasiseadme

olemasolu, gaasiseadme tüüp, ehitisregistri kood.

1.14. Seadme auditi ja kontrolli kohta kantakse seadmete andmestikku järgmised andmed:

1.14.1. seadme auditi või kontrolli tellija, kui see ei ole seadme omanik või valdaja, siis tellija

nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood või viimase puudumisel

sünniaeg;

1.14.2. seadme auditi/kontrollitegija nimi ja registrikood, auditit/kontrolli vahetult teinud isiku

nimi ja kontaktandmed, auditi/kontrolli teostamise kuupäevad, protokollide numbrid, kontrolli

tulemused ning järgmise auditi/kontrolli aeg;

1.14.3. auditi/kontrolli protokoll ja auditi/kontrolli järeldusotsus.

II. Tunnistuste andmestik

2. Tunnistuste kõikide liikide kohta kantakse tunnistuste andmestikku järgmised andmed:

2.1. tunnistuse omaniku nimi, isikukood, kontaktandmed;

2.2. valdkond ja tegevusala;

2.3. pädevusulatus;

2.4. tunnistuse number;

2.5. tunnistuse andmise kuupäev ja otsuse number;

2.6. tunnistuse kehtivuse lõpu kuupäev;

2.7. tunnistuse andja;

2.8. allkirjastaja;

2.9. lisainfo.

III. Lubade andmestik

3. Lubade kohta kantakse lubade andmestikku järgmised andmed:

3.1. taotleja/loa omaniku nimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood ja kontaktandmed;

3.2. valdkond ja tegevusala;

3.3. loa number;

3.4. taotluse esitamise/loa andmise kuupäev ja otsuse number;

3.5. loa kehtivuse lõppkuupäev;

3.6. loa andja;

3.7. allkirjastaja;

3.8. lisainfo.

IV. Ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmuste andmestik

4. Sündmuste kohta sisestatakse andmestikku järgmised andmed:

4.1. sündmuse liik;

4.2. sündmusest teavitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed;

4.3. esmane info sündmusest;

4.4. toimumise aja kuupäev ja kellaaeg;

4.5. sündmuse toimumiskoha aadress;

4.6. toimumiskoha nimi;

4.7. koordinaadid;

4.8. lühikirjeldus;

4.9. seotud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed ja seos sündmusega;

4.10. varalise kahju suurus;

4.11. sündmuse põhjus;

4.12. sündmuskoht – elamu, avalikult kasutatav hoone;

4.13. sündmuste liigituse astmed;

4.14. sündmuse põhjuse/tagajärje kirjeldus.

V. Väärteomenetluse andmestik

5. Väärteomenetluse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

5.1. menetleja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, telefoninumber ja e-posti aadress;

5.2. menetlusaluse isiku andmed:

5.2.1. juriidilise isiku nimi/füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi;

5.2.2. registrikood/isikukood;

5.2.3. elukoha/asukoha aadress, telefoninumber, e-posti aadress;

5.3. menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ja/või kaitsja andmed:

5.3.1. ees- ja perekonnanimi;

5.3.2. telefoninumber ja elektronposti aadress;

5.4. tunnistaja andmed:

5.4.1. ees- ja perekonnanimi;

5.4.2. isikukood;

5.4.3. elu- või asukoha aadress, telefoninumber, e-posti aadress;

5.5. väärteoasja number;

5.6. menetluse alustamise ja lõpetamise aeg;

5.7. rikutud õigusnorm ning väärteo kvalifikatsioon;

5.8. menetluse seis;

5.9. väärteoga seotud sündmuse toimumise aeg ja koht ning sündmuse liik;

5.10. menetlev asutus;

5.11. lahendi number ja lahendi või toimingu tegemise aeg;

5.12. lahendi liik ja alus;

5.13. lahendi või toimingu sisu või kirjeldus;

5.14. karistuse määr, menetluskulude liik ja summa;

5.15. viitenumber ja tasumise või täitmise tähtaeg;

5.16. trahvi tasumise kuupäev;

5.17. maksja nimi;

5.18. viitenumber;

5.19. summa ja makse selgitus;

5.20. seotud menetlusotsustus.

VI. Toote ohutuse alase teate andmestik

6. Toote ohutuse alase teate koostaja ja teavitatud toote kohta kantakse andmekogusse järgmised

andmed:

6.1. teate koostanud riik ning asutus;

6.2. koostaja kontaktandmed;

6.3. koostamise kuupäev;

6.4. tootele selle identifitseerimiseks omistatud kood, toote nimetus, kategooria, kaubamärk,

tüüp

või mudel, tootmisaasta ja seerianumber;

6.5. esmase turustamise aasta;

6.6. pakendi, mõõtmete ja välimuse kirjeldus või foto;

6.7. päritolumaa;

6.8. tootja või tootja ametliku esindaja või importija ning edasimüüjate nimed, aadressid,

telefoni- või faksinumbrid ja e-posti aadressid;

6.9. tootele kohalduvad Euroopa Liidu õigusaktid;

6.10. tootele rakenduvad standardid;

6.11. toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt ettenähtud CE-vastavusmärgise olemasolu;

6.12. vastavushindamise deklaratsiooni olemasolu;

6.13. õigusakt või standard, mille alusel koostati deklaratsioon;

6.14. toote testimise raport;

6.15. testitud toodete arv;

6.16. tootevea tüüp ja sellest tingitud ohu klassifikatsioon ning vea kirjeldus;

6.17. tootega seotud õnnetuse kirjeldus;

6.18. toote suhtes rakendatud meede tulenevalt toote nõuetele vastavuse seadusest;

6.19. toote suhtes rakendatud meetme õiguslik alus;

6.20. toote suhtes rakendatud meetme eesmärk ja ulatus;

6.21. toote suhtes rakendatud meetme rakendamise alguse kuupäev ja kestus.

VII. Dokumendiregister ja järelevalvemenetluste andmestik

7. Dokumendiregistrisse ja järelevalvemenetluste andmestikku kantakse järgmised andmed:

7.1. Dokumendiregistri andmestikku kantakse järgmised andmed:

7.1.1. dokumendi esitaja ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood,

kontaktandmed;

7.1.2. dokumendi nimetus;

7.1.3. dokumendi kuupäev ja number;

7.1.4. dokumendi sisu;

7.1.5. dokumentide liigitusskeemi sari;

7.1.6. juurdepääsu piirangu alus ja kehtivus.

7.2. Riikliku järelevalvemenetluste andmestikku kantakse järgmised andmed:

7.2.1. järelevalve objekti iseloomustavad andmed:

7.2.2. järelevalve subjekti ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood,

kontaktandmed;

7.2.3. menetlusosalise ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood,

kontaktandmed;

7.2.4. dokumendi nimetus;

7.2.5. dokumendi saamise/koostamise kuupäev ja number;

7.2.6. dokumendi saatja ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood,

kontaktandmed;

7.2.7. dokumendi adressaadi ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood,

kontaktandmed;

7.2.8. menetlustoimingu läbiviimise kuupäev, koht ning alguse ja lõpu kellaaeg;

7.2.9. menetlusdokumendi sisu;

7.2.10. menetlusdokumendi allkirjastaja.

VIII. Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande ning tagatiste

andmestik

8. Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruannete kohta kantakse

andmekogusse järgmised andmed:

8.1. reisiettevõtja nimi, registrikood, majandustegevusteate number, kontaktandmed;

8.2. aruandeperioodi pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük;

8.3. pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste ettemaksed aruandeperioodi viimase päeva

seisuga;

8.4. järgneva kvartali täpsustatud planeeritav pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste

kogumüük;

8.5. planeeritav pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük tegevuse alustamise

aastal ning edaspidi viimase kvartali aruande järgmise aasta kohta kvartalite kaupa;

8.6. reisiettevõtja tagatise olemasolu tõendav dokument.

IX. Ohtlikke kemikaale käitlevate käitiste ja nende kohustusliku dokumentatsiooni

andmestik

9. Ohtlike kemikaalide käitiste ja nende kohustusliku dokumentatsiooni kohta sisestatakse

andmestikku järgmised andmed:

9.1. käitise nimi;

9.2. käitaja;

9.3. käitise aadress;

9.4. ohukategooria;

9.5. tegevusala;

9.6. tegevusala kirjeldus;

9.7. koordinaadid;

9.8. telefon ja e-posti aadress;

9.9. ohutuse eest vastutava isiku nimi, ametikoht ja kontaktandmed;

9.10. andmed vastutuskindlustuse olemasolu kohta ja selle kehtivusaeg;

9.11. riigilõivu tasumise kuupäev;

9.12. keskkonnakompleksloa number;

9.13. lõhkematerjaliseaduse käitlemiskoha käitamisloa number;

9.14. käitise staatus;

9.15. käideldavad kemikaalid;

9.16. nõutud dokumendid;

9.17. nõutud dokumentide esitamise ja kooskõlastamise aeg;

9.18. nõutud dokumentide kooskõlastused.

X. Suurettevõtja energiaauditite andmestik

10. Suurettevõtjate energiaauditite andmestikku kantakse järgmised andmed:

10.1. suurettevõtja nimi, registrikood, kontaktandmed;

10.2. tegevusvaldkond/EMTAK kood;

10.3. majandusaasta;

10.4. töötajate arv;

10.5. aastakäive;

10.6. aastabilansi kogumaht;

10.7. sertifitseeritud juhtimissüsteem, sertifitseerinud organisatsioon, sertifitseerimise kuupäev;

10.8. lühikirjeldus energiatarbimist enimmõjutavatest tegevustest ettevõtja majandustegevuses;

10.9. lühikirjeldus sertifitseerimise või auditi ulatusest, sh. partnerettevõtted ja seotud

ettevõtted;

10.10. tarbitud energiatoote kogus energiaühikutes aastate lõikes;

10.11. tarbitud energia kogus tegevusele energiaühikutes aastate lõikes;

10.12. viimase nelja aasta jooksul ellu viidud alternatiivse energiakasutuse ja energiasäästule

suunatud tegevused ja meetmed ning nende hinnanguline energia tootmise- ja/või energiasäästu

potentsiaal energiaühikutes aastate lõikes;

10.13. järgmiseks neljaks aastaks kavandatud alternatiivse energiakasutuse ja energiasäästule

suunatud tegevused, meetmed ja investeeringud ning nende hinnanguline energia tootmise

ja/või energiasäästu potentsiaal energiaühikutes aastate lõikes;

10.14. energiaaudiitori nimi, isikukood, kutsetunnistuse number

XI. Nimemärgise kujutiste andmestik

11. Nimemärgise andmestikku kantakse järgmised andmed:

11.1. ettevõtja nimi, registrikood, kontaktandmed;

11.2. ettevõtja tegevusala;

11.3. sisseveetavate väärismetalltoodete valmistaja nimi;

11.4. nimemärgise kujutis;

11.5. nimemärgise registreerimise kuupäev;

11.5 nimemärgise registreerimise number;

11.7. nimemärgise registreeringu kehtivusaja lõpu kuupäev;

11.8. nimemärgise registreeringu kehtivus;

11.9. lisainfo.

Väärismetalltoodete seaduse ja muude seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (1).pdf

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. märtsi 2004. a määruse nr 47 „Väärismetalltoote proovimärgise ja ühitatud nime- ja proovimärgise kuju ning väärismetalltoote nime ja proovimärgisega või ühitatud nime- ja proovimärgisega märgistamise kord“ muutmine	29.04.2024	1	13	Ministri määrus	mkm
Kiri	15.04.2024	1	2-2/1054-1	Õigusakti eelnõu	mkm
Kiri	28.03.2024	1	2-2/865-1	Väljaminev kiri	mkm	Rahandusministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, AS Metrosert, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, MTÜ Kulla- ja Kellaliit , MTÜ Eesti Metallikunstnike Liit
Kiri	08.03.2024	17	2-2/657-1	Väljaminev kiri	mkm	Justiitsministeerium, AS Metrosert, MTÜ Kulla- ja Kellaliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, MTÜ Eesti Metallikunstnike Liit
Kiri	05.01.2024	80	2-1/2023/51	Väljaminev kiri	mkm	Riigikantselei
Kiri	14.09.2023	193	2-1/2023/3165	Väljaminev kiri	mkm	Justiitsministeerium
Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu arvamus	04.07.2023	265	2-1/2023/3165	Sissetulev kiri	mkm	Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Arvamuse avaldamine eelnõule	29.06.2023	270	2-1/2023/3165	Sissetulev kiri	mkm	Andmekaitse Inspektsioon
Arvamus eelnõu väljatöötamiskavatsusele	09.02.2023	410	2-22/2022/807	Sissetulev kiri	mkm	Andmekaitse Inspektsioon
Kaubandus-Tööstuskoja seisukohad väärismetalltoodete seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta	09.02.2023	410	2-22/2022/826	Sissetulev kiri	mkm	Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Kiri	19.01.2023	431	2-22/2022/343	Väljaminev kiri	mkm	Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Andmekaitse Inspektsioon, Riigi Infosüsteemi Amet, Rahvusarhiiv, AS Metrosert, MTÜ Kulla- ja Kellaliit, MTÜ Eesti Metallikunstnike Liit

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed