Kiri

1

05.01.2023

Väärismetalltoodete seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

Väärismetalltoodete seadus (edaspidi ka VMTS) läbis suurema uuenduskuuri 2004. aastal, kui

jõustus kehtiv terviktekst. Kehtivas terviktekstis tehti viimati suuremaid sisulisi muudatusi

2008. aastal. Seadus on üldjoontes oma eesmärki täitnud, kuid rakendamise käigus on ilmnenud

mõned puudujäägid ja probleemid. Praeguseks on seadus osaliselt ajale jalgu jäänud ja vajab

ajakohastamist. Siinse väljatöötamiskavatsusega (edaspidi ka VTK) analüüsitakse seaduse

rakendamisel ilmnenud puudujääke ja probleeme ning pakutakse välja võimalikud lahendused.

VTK väljatöötamise käigus on kohtutud huvirühmadega ja lahenduste välja pakkumisel on

põhjendatud ulatuses nende ettepanekutega arvestatud.

Väärismetalltoodete seaduse probleemkohad on järgmised:

Probleem 1. Nimemärgiste riiklik register on tehniliselt aegunud, regulatsiooniga on

piiratud elektrooniliselt andmete esitamine ja ettevõtjatel on andemete esitamise

halduskoormus põhjendamatult suur.

Nimemärgis on kohustuslik märgis, mille väärismetalltoote valmistaja või sissevedaja kannab

igale väärismetalltootele, võttes seeläbi vastutuse toote VMTS-is ja selle rakendusaktides

sätestatud nõuetele vastavuse eest (VMTS § 8 lõige 1). Nimemärgised registreeritakse

Nimemärgiste riiklikus registris (edaspidi ka nimemärgise register või register), et oleks

tuvastatav missugune ettevõte missugust märgist kasutab ja et märgised oleksid omavahel

eristatavad. Praegu kasutusel olev register loodi 2005. aastal ja registri volitatud töötleja on AS

Metrosert. Vahepealsel perioodil ei ole registrit tehniliselt arendatud ega täiendatud selle

funktsionaalsust. Kasutusel olev register on tehniliselt aegunud, nt kõik andmed tuleb registri

töötlejal käsitsi sisestada, sh teha käsitsi märgiste võrdlus, statistika ja otsingute tegemise

võimalused on väga piiratud. Registril puudub liidestus X-teega ja olemasolevat registrit ei ole

sellega ka tehniliselt võimalik liita. Registri platvorm on tehniliselt niivõrd aegunud, et

arendaja ei paku sellele arendusvõimalusi ega muud tehnilist tuge. 2014. aastal ei saanud

register riigiinfosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) Riigi Infosüsteemi Ametilt kooskõlastust,

kuna ei vastanud kehtivatele riikliku andmekogu nõuetele, sh puudus aadressiandmete

süsteemiga liidestus, andmete koosseisu kirjeldamine oli ebakohane ja infoturbemeetmete

rakendamine puudulik.

Nimemärgise register on riiklik andmekogu, mille arendamise ja ülalhoidmise eest kannab

kulud riik. Sellega seonduv iga-aastane sihtfinantseerimine on alates 2010. aastast volitatud

töötlejale 17 200 eurot, mis on olnud piisav vaid igapäevasteks registritoiminguteks, aga ei ole

2

võimaldanud olemasolevat registrit tehniliselt uuendada. Täiendavat sihtfinantseerimist ei ole

seni registri tehniliseks uuendamiseks ette nähtud rahaliste ressursside vähesuse ja regulatsiooni

ajakohastamise vajaduse tõttu.

Kehtiva regulatsiooni järgi peab esmakordsel nimemärgise registreerimise taotlemisel ettevõtja

VMTS § 13 punkti 2 alusel esitama märgise kujutise paberkandjal, mis välistab kõikide

andmete elektroonse esitamise võimaluse. Pärast seda, kui registri volitatud töötleja on

kinnitanud märgise kujutise sobivust, peab ettevõtja esitama märgise kujutise füüsiliselt

metallplaadil (VMTS § 15). Lisaks peab ettevõtja iga aasta 15. aprilliks teavitama registri

volitatud töötlejat, et soovib nimemärgist edasi kasutada ja väärismetalltoodete valmistajad

peavad iga aasta saatma ka uue nimemärgise näidise metallplaadil (VMTS § 20). Iga-aastase

teavitamisnõude eesmärk on hoida register ajakohasena.

Ettevõtjad soovivad võimalust registreerida rohkem kui ühe nimemärgise selliselt, et sama

ettevõtja mitu nimemärgist saaksid olla sarnased. Näiteks suuremõõtmeline toode

märgistatakse keerulisema märgisega ja väiksemõõtmeline lihtsama märgisega. Praegu on

registreeringu saamise eeldus, et uus registreeritav märgis peab olema teistest selgelt eristuv.

Nõude kehtestamise eesmärk on olnud see, et nimemärgise pealekandmisega

väärismetalltootele võtab ettevõtja vastutuse toote nõuetele vastavuse eest ja ettevõtjate

tuvastamiseks peavad märgised olema omavahel selgelt eristatavad. Samas on nimetatud nõue

põhjustanud olukorra, kus ettevõtja ei saa registreerida enda tuvastamiseks kahte sarnast

nimemärgist. Eeltoodud nõuded põhjustavad ettevõtjatele ebavajalikku halduskoormust.

Siinses VTKs analüüsitakse eelnimetatud nõuete vajalikkust, sh registri füüsilise esemekogu

ehk nimemärgiste näidiseid sisaldavate metallplaatide vajadust.

Probleem 2. Väärismetalltoodete jaemüügile kehtestatud piirangud on aegunud.

VMTS § 33 järgi on praegu keelatud väärismetalltoodete jaemüük tänavakaubanduses, turul,

koduuksemüügil, avalikul üritusel (v.a üritused, kus väärismetalltoodete jaemüük on ürituse

eesmärgist tulenevalt asjakohane), kioskis (v.a ehitises asuvas kioskis). Väärismetalltoodete

jaemüügikohti on kehtivas seaduses piiratud tarbijakaitselistel eesmärkidel, et tarbijaid vähem

kontrollitud kohtades toimuva jaemüügi eest kaitsta. Praeguseks on näiteks lisandunud e-

keskkondades kauplemine, kus väärismetalltoodete jaemüügile erinõudeid ei ole ega ei ole ka

vaja kehtestada. Muudes valdkondades ei ole tarbijakaitselistel eesmärkidel jaemüügile

piiranguid kehtestatud. Jaemüügipiirangud on näiteks alkoholi ja sigarettide jaemüügile

tervisekaitselistel eesmärkidel. Seoses kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamisega on

pigem tekkinud praktikas probleem: kuidas tõlgendada VMTS § 33 sätestatud müügikohtade

mõisteid? Näiteks on ebaselge, mis müügikoha alla kuulub kaubanduskeskuses olev lett, mis ei

ole kiosk ega kuulu ka turu- või tänavakaubanduse hulka. Viimasel ajal on suurenenud

lihtsamaid hõbeehteid valmistavate käsitööliste hulk, kes tihtipeale soovivad oma tooteid müüa

laatadel ja kaubanduskeskustes asuvatel väiksematel lettidel, kuid VMTS seab sellele

piirangud. Väärismetalltoodete jaemüügil ei ole esinenud probleeme mitmete aastate jooksul ja

tegemist on aegunud piiranguga. Ka valdkonna ettevõtjad ega järelevalveasutus ei näe vajadust

jaemüügi piirangutele.

3

Probleem 3. Väärismetalltoote massi esitamine ja massi esitamise täpsus

müügidokumendil1 on aegunud ja ettevõtjatele suure halduskoormusega.

VMTS § 34 lõike 1 punkti 3 järgi peab jaemüügi puhul maksmist tõendaval dokumendil ja

hulgimüügi puhul saatedokumendil olema märgitud väärismetalltoote mass. VMTS § 37 järgi

tuleb jae- ja hulgimüügidokumentides väärismetalltoote mass esitada vähemalt grammi

kümnendikkohani. Kuna väärismetalltoodete valmistamine on suures osas käsitöö ja esmatähtis

on valmistamisel toote disain mitte mass, siis võib samasuguse nimetuse, disaini ja hinnaga

toodete mass erineda rohkem kui 0,1 grammi.

Probleemi ei ole väga väikesetel ettevõtjatel, kes iga toote müügidokumendi täidavad käsitsi

või ettevõtjatel, kel igat toodet ongi üks eksemplar. Ettevõtjatel, kellel on aga ühte toodet

rohkem kui üks eksemplar ja omavad digitaalseid süsteeme, on nõue ebamõistlik. Ettevõtja on

valiku ees, kas müügidokumentidele kanda partiidena valmistatavate toodete mass keskmisena

või disainimisel eeldatava massina või igale eksemplarile luua eraldi rida süsteemidesse, mis

koormab süsteeme ja nõuab suurt inimressurssi ning põhjustab rahalisi kulutusi. Kumbki

eelnimetatud valik ei ole mõistlik. Eeldatava või keskmise massi näitamisel ei kajastata

müügidokumendil toote tegelikku massi kooskõlas VMTS § 37 sätestatud täpsusnõudega. Iga

eksemplari müügidokumendil tegeliku kaalu kajastamine 0,1 grammi täpsusega on ettevõtjatele

ebamõistliku halduskoormusega.

2004. aastal jõustunud VMTS terviktekstiga sai nõuded jae- ja hulgimüügi dokumendile

kehtestatud eesmärgiga, et tarbija pretensiooni korral oleks võimalik üheselt kindlaks teha,

milline ettevõtja on vastutav müüdud toote nõuetele vastavuse eest. Mass on üheks toodet

iseloomustavaks omaduseks, et eristada üht toodet teisest. Samas on mitmed ettevõtjad võtnud

toodete identifitseerimiseks kasutusele tootekoodid, mis on tihti toodet paremini eristatav viis.

Ettevõtjad on juba praegu leidnud paremaid viise, kui massi järgi väärismetalltoodete

eristamise, mistõttu ei peaks massi esitamist müügidokumentidel regulatsiooniga

kohustuslikult nõudma.

Kehtiv regulatsioon on tekitanud olukorra, kus jae- ja hulgimüügil on ettevõtjatel suur

halduskoormus toodete massi esitamise nõude tõttu kassasüsteemides ja muudes

müügidokumentide käitlemise süsteemides.

Probleem 4. Väärismetalltoote aastamärgise regulatsioon on aegunud ja ei ole kasutuses

valdkonnas tegutsevate ettevõtjate poolt.

Väärismetalltoote aastamärgis on vabatahtlik märgis, millega võib väärismetalltoote valmistaja

märgistada toote, et tähistada toote valmistamise aastat. Aastamärgiseks on eesti tähestiku

suurtähed tähestikulises järjekorras, mida täpsustatakse VMTS § 11 lõike 2 alusel kehtestatavas

rakendusaktis. VMTS § 11 lõike 2 alusel on 2004. aastal kehtestatud rakendusakt majandus- ja

kommunikatsiooniministri 22.03.2004 määrus nr 46 „Väärismetalltoodete aastamärgiste

kehtestamine“ (edaspidi MKM määrus nr 46), milles kehtestati aastamärgised alates 1993.

aastast kuni 2016. aastani, st eesti tähestiku ulatuses. Vahepealsel ajal, st alates 2017. aastast

kuni praeguseni, ei ole eelnimetatud rakendusakti uuendatud ja alates 2017. aastast ei ole

regulatsiooniga uusi aastamärgise tähiseid kehtestatud. Ettevõtjate, AS-i Metrosert

(väärismetalltoodete nimemärgise registri pidaja ja Proovi tõendaja) ja väärismetalltoodete

valdkonna järelevalveasutuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) 1 Müügidokumendi all mõistetakse VTK-s jaemüügil maksmist tõendava dokumenti ja hulgimüügi saatedokumenti ehk nii jae- kui ka hulgimüügidokumenti.

4

väljatöötamiskavatsuse käigus toimunud aruteludel selgus, et regulatsiooni puudumine ei ole

probleeme tekitanud, kuna toodete valmistajad on loobunud aastamärgise kasutamisest. Siinses

väljatöötamiskavatsuses analüüsitakse eelnimetatud regulatsiooni vajadust.

2. Sihtrühm

Peamine sihtrühm on väärismetalltoodetega seotud ettevõtjad: väärismetalltoodete

valmistajad, sissevedajad, hulgi- ja jaemüügiettevõtted. Väärismetalltoodete valmistajad ja

sissevedajad peavad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida nimemärgise

registris. Seisuga 30.06.2022 on riiklikus nimemärgise registris 289 ettevõtjat. Väärismetalli ja

vääriskivide kokkuostu ning hulgimüügiga tegelevaid ettevõtjaid on majandustegevuse registri

järgi 114. Väärismetalltoodete jaemüügiga tegelevaid ettevõtjaid on ca 200. Kokkuvõtvalt on

väärismetalltoodetega seotud ettevõtjaid ca 600, mis moodustab kogu Eestis tegutsevatest

ettevõtjate arvust marginaalse osa (0,6 %).

Teise sihtrühma moodustavad järelevalveasutused, kelleks on TTJA ja kohalikud

omavalitsused (edaspidi KOV) ning praegune nimemärgise registri volitatud töötleja ja proovi

tõendaja AS Metrosert. Valla- ja linnavalitsus teostab riiklikku järelevalvet oma

haldusterritooriumil teeninduse tegevusalal tegutsemise korral väärismetalltoodete

valmistamise ja väärismetalltoodete jaemüügiga seonduvate nõuete järgimise üle (VMTS § 42

lõige 2 punkt 2). Politsei- ja Piirivalveamet on nimemärgise võltsimise ja võltsituna

kasutamisega seotud väärteo kohtuväline menetleja vastavalt oma pädevusele (VMTS § 54

punkt 2).

Kolmanda sihtrühma moodustavad tarbijad, kes ostavad väärismetalltooteid ja keda osad

siinses VTK-s käsitletud VMTS muudatused mõjutavad kaudselt.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

VMTSi muutmise eesmärk on selle rakendamisel ilmnenud probleemide kõrvaldamine, sh

ettevõtjatele tänapäevase ja kiirema riikliku registri teenuse pakkumine. Lisaks on eesmärk

kõrvaldada seadusest ajale jalgu jäänud ja kasutusel mitte olevad sätted ja piirangud. VMTS

muutmisega soovitakse vähendada regulatsioonist tulenevat halduskoormust ja vähendada

ebavajalikku regulatsiooni, mis on ka Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu ühine eesmärk2.

Tulemus 1. Nimemärgise register on tänapäevase tehnilise funktsionaalsusega,

regulatsioon võimaldab täiselektroonilist andmete esitamist ja ettevõtjatel on registriga

seotud kohustuste halduskoormus põhjendatud.

VMTS 2. peatüki 3. jao muutmise eesmärk on nimemärgise register ajakohastada selliselt, et

- nimemärgise taotlemine on võimalik elektroonselt;

- menetlemine on võimalikult automaatne ja vähese inimressursiga;

- väheneb ettevõtjate halduskoormus, st ettevõtja ei pea esitama nimemärgise näidiseid

füüsiliselt ja teavitama iga aasta oma soovist jätkata nimemärgise kasutamist;

- nimemärgise register vastab andmekogu tänapäevasele funktsionaalsusele.

2 Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, vt II. Hea õigusloome põhimõtted p 6 ja III Arengusuunad p 12.3.5.

5

Eesmärk on 2005. aastal kasutusele võetud nimemärgise register

(http://www.proovikoda.ee/register/otsing.php) tehniliselt ajakohastada, mis tähendab registri

liidestust X-teega, elektrooniliselt andmete esitamist ja nimemärgise registreerimisega seotud

otsuste saatmist ning uute nimemärgiste automaatset esmast võrdlust registris olevate

märgistega. Registri ajakohastamine tähendab riigile ühekordset suuremat arenduskulu ja

samuti hinnatakse üle registri ülalpidamiskulud. Riikliku andmekogu pidamine on

haldusülesanne, mis nimemärgise registrit puudutavalt on Vabariigi Valitsuse määrusega

asetatud AS-le Metrosert. Kuna olemasolev register on loodud ligi 20 aastat tagasi ja

vahepealsel ajal ei ole registrit tehniliselt ajakohastatud, siis olemasolevat registrit ei saa

tehnilistel põhjustel uuendada ja samuti ei oleks see rahaliselt mõistlik. See tähendab, et tuleb

luua uus register või leida juba loodud riiklik andmekogu, kuhu sobiks liita nimemärgise

register.

Seega regulatsiooni on vaja ajakohastada võimaldades ettevõtjatel elektroonilist

registreerimismenetlust, vähendades füüsiliste andmete esitamist ja lõpetades iga-aastane

teavitamise kohustuse, mille järel jääb ettevõtja hoolsuskohustuseks registri andmete

ajakohasena hoidmine. Regulatsiooni ajakohastamisega samal ajal on vaja teha registri

tehniline uuendamine, et register vastaks tänapäevastele funktsionaalsus- ja turvanõuetele.

Registri uuendamisel on eesmärgiks leida tehniline lahendus, mis tagaks parima inimressursi ja

süsteemi arenduse ja ülalhoidmise kulu tasakaalu.

Lahendus 2. Väärismetalltoodete jaemüügil ei ole aegunud piiranguid.

VMTS muutmisega eemaldatakse ajale jalgu jäänud piirangud väärismetalltoodete jaemüügile.

Muudes valdkondades ei ole kehtestatud tarbijakaitselistel eesmärkidel piiranguid jaemüügile.

Väärismetalltoodete jaemüügi piirangud ei oma enam lisandväärtust ja eemaldatakse vältimaks

ebavajalikku ülereguleerimist. Edaspidi on lubatud väärismetalltoodete jaemüük

tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ja kioskis. Tarbijate huvide kaitse

on tagatud üldiste tarbijakaitse reeglite alusel.

Lahendus 3. Väärismetalltoote jae- ja hulgimüügidokumentidel nõutud teave on

ettevõtjatele põhjendatud halduskoormusega ning tarbijatel on piisav info toote kohta.

VMTS muudatusega soovitakse parandada olukorda, et toote müügidokumendil on piisav teave

väärismetalltoote tuvastamiseks ja ettevõtjal on toote kohta teabe esitamine müügidokumendil

mõistliku halduskoormusega.

Lahendus 4. VMTS ei sisaldada aegunud ja valdkonna poolt mittekasutuses olevaid

sätteid.

VMTS muutmisega ajakohastatakse regulatsiooni selliselt, et eemaldatakse VMTS-st sätted,

mis on aegunud ja ei vaja õigusakti tasandil sätestamist. Aastamärgis on vabatahtlik märgis

väärismetalltoodetel, mis ettevõtjate hulgas enam kasutust ei leia.

Kehtiva MKM määrusega nr 46 on kinnitatud aastamärgised 2016. aastani. Alates 2017. aastast

ei ole uusi aastamärgiseid määrusega kinnitatud ja märgiste mittekasutamise tõttu pole ka

vajadust olnud regulatsiooni järele. VMTS muudatusega eemaldatakse aegunud sätted ja

ettevõtjad saavad soovi korral enda valikul tootele kanda valmistamisaastat tähistava märgise.

6

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

Peamised väärimetalltoodete valdkonda reguleerivad riigisisesed õigusaktid:

- VMTS ja selle alusel antud rakendusaktid;

- rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus;

- haldusmenetluse seadus;

- riigilõivuseadus.

Peamised väärimetalltoodete valdkonnaga seotud strateegiad ja arengukavad:

- Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035

(edaspidi TAIE).

Väärismetalltoodete valdkond on Euroopa Liidu tasandil reguleerimata.

5. Tehtud uuringud

Eraldiseisvaid uuringuid probleemi analüüsimiseks tehtud ei ole. Küll aga on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil plaanis tellida väärismetalltoodete nimemärgise registri

tehnilise lahenduste uuring tänapäevase riikliku andmekogu taseme saavutamiseks.

Uuringuga luuakse väärismetalltoodete nimemärgiste registreeringu taotlemise, selle

muutmise, kustutamise ja pikendamise protsessikirjeldus, lähtudes TTJA standardiseeritud

loataotluse protsessist ja menetluskeskkonna tehnilised nõuded, sh nimemärgiste automaatne

võrdlusrakendus.

Uuring peaks pakkuma järgmisi lahendusi:

- kasutajasõbralik, visuaalselt atraktiivne, hästi-organiseeritud (struktureeritud) ning

usaldusväärne menetluskeskkond, kus ettevõtjad saavad digitaalselt esitada taotlusi, teha

eelotsingut nimemärgiste võrdlemiseks ja registreeringust reaalajas väljavõtet ning, kus

menetleja saab esitada automaatteateid otsustest ja nende kehtivuse lõppemisest;

- nimemärgise kujutiste ainulaadsuse tuvastamiseks võrdluste tegemine, mida saab kasutada

nii eelvõrdluseks enne taotluse esitamist (ettevõtja) kui ka menetluse läbiviimisel (menetleja),

vähendamaks käsitsi tehtavat töömahtu;

- optimaalseid lahendusi lähtudes ressursikulust ja automatiseeritud tegevusest saadavast

kasust.

6. Kaasatud osapooled

VTK ettevalmistamisse kaasati:

- AS Metrosert, keda esindasid Lauri Lillepea ja Jelena Muhhamedjanova;

- MTÜ Eesti Metallikunstnike Liit, keda esindas Jaan Pärn;

- MTÜ Kulla- ja Kellaliit, sh ettevõtjad:

 Jevgeni Kampus, Sangla Juveelisalong OÜ

 Kaupo Nõlvak, Kuldkroon OÜ

 Eivor Maiväli, Roman Tavast OÜ

7

 Hendrik Karlson, Sporrong Eesti OÜ

 Mart Mikli, Juveel OÜ

 Aveli Kippari, AS Megafort

- Kuno Rääk, Tavid AS.

Arvamusi ja ettepanekuid VMTSi muutmiseks esitasid kõik ülalnimetatud isikud.

Kavandatavate muudatusettepanekute väljatöötamisse kaasati TTJA ametnikud, kelle

töövaldkonda muudatusettepanekud puudutasid.

10.03.2022, 02.06.2022 ja 30.11.2022 toimusid arutelud ülalnimetatud partneritega, kus arutati

ja tehti ettepanekuid VMTS-i kavandavateks muudatusteks.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Avalikkuse teavitamine EI

 Rahastuse suurendamine JAH

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra

säilitamine

JAH

 Senise regulatsiooni parem rakendamine EI

 Muu (palun täpsusta) EI

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Rahastuse suurendamine. Nimemärgise registri riigipoolse rahastuse suurendamisega on

võimalik tõsta uue infosüsteemi loomisega registri tehnilist funktsionaalsusust, sh luua

aadressiandmete süsteemiga liidestus, infoturbemeetmete parem rakendamine ja automaatne

nimemärgiste esmane võrdlus. Registri arendamiseks rahastuse suurendamisel ei ole võimalik

lahendada regulatsioonist tulenevaid kitsendusi, nagu paberdokumentide esitamine, iga-aastane

teavitamiskohutus ja füüsilise kogu ära kaotamine. Regulatsiooni muutmise tõttu on samuti

vajalik teha registris tehnilisi arendusi, mistõttu on kõige otstarbekam, sh rahaliselt, koos

VMTS muutmisega lahendada registriga seotud tehnilised puudujäägid, sh teha vajalikud

investeeringud, ja regulatiivsed probleemid üheaegselt. Kehtivas regulatsioonis3 on registri

volitatud töötlejaks nimetatud AS Metrosert. Praegu kasutusel olevat ajale jalgu jäänud registri

platvormi ei ole võimalik tehniliste põhjustel viia tänapäevase riikliku andmekogu nõuetega

vastavusse, nt liidestada teiste andmekogudega. Kuna AS-il Metrosert ei ole kasutusel muud

andmekogu, mis vastaks tänapäevasele riikliku andmekogu vajadustele, siis tuleks sinna luua

täiesti uus register. Uue tänapäevase andmekogu arenduskulu on hinnanguliselt 350 000 eurot.

Nimemärgise register on väikese mahuga andmekogu (ca 800 kirjet, millest ca 40% on

aktiivsed), mida oleks otstarbekam kulude efektiivsust arvestades liita mõne juba olemasoleva

riikliku andmekoguga. TTJA on väärismetalltoodete valdkonna järelevalveasutus, kellel on

ajakohastele riikliku andmekogu tehnilistele ja õiguslikele nõuetele vastav andmekogu, millele

oleks võimalik liita täiendava mooduli arendusega nimemärgise register. Olemasolevale

andmekogule täiendava mooduli arenduskulu moodustab umbes 40% täiesti uue andmekogu

arenduskulust. Täpsemad uue nimemärgise registri arendamise, andmete migreerimise ja

ülalpidamiskulud, sh personalikulu, ning tehnilised lahendused selguvad 2023. aastal MKM-i

poolt tellitava ärianalüüsi käigus ja täpsustatakse VMTS muutmise eelnõu seletuskirjas.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/13028684

8

Tulenevalt eeltoodust ei ole otstarbekas ega finantsiliselt mõistlik uuendada nõuetele vastavaks

olemasolevat nimemärgise registrit, vaid luua täiendava mooduli arendusega register TTJA

infosüsteemi juurde.

Muude VTK-s käsitlevate probleemide korral ei ole rahastuse suurendamisega võimalik

probleeme lahendada.

Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine. Olemasoleva olukorra

säilitamine tähendab kõigi siinse VTK punktis 1 nimetatud probleemide jätkumist, mistõttu ei

oleks võimalik saavutada ühtegi punktis 3 nimetatud eesmärki. Lisaks on 2005. aastal loodud

nimemärgise registri platvorm tugevalt tehniliselt aegunud ning võib lakata töötamast ja

tarkvaralist tuge olemasolevale registrile enam ei pakuta.

7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

Kuna kirjeldatud mitteregulatiivsed lahendusvariandid ei vii soovitud eesmärgini, on ainus

lahendus eelnimetatud probleemide kõrvaldamiseks muuta regulatsiooni koos rahastuse

suurendamisega nimemärgise registri infosüsteemi tehniliseks uuendamiseks. Senise

regulatsiooni lihtsustamiseks ja liigse halduskoormuse vähendamiseks, tuleb rakendada

regulatiivseid lahendusi.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või

on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)

Teiste riikide valikuid on analüüsitud järgmises punktis.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Probleem 1. Nimemärgise register on tehniliselt vananenud, regulatsiooniga on piiratud

elektrooniliselt andemete esitamine ja ettevõtjatel on andemete esitamise halduskoormus

põhjendamatult suur.

Nimemärgise registri regulatiivsed muudatused on otstarbekas teha koos registri tehnilise

uuendamisega. Seetõttu käsitletaksegi käesolevas punktis mõlemaid muudatusi. Nagu VTK

eelnevates punktides kirjeldatud on praegu nimemärgise register hallata 100 % riigi omanduses

äriühingus AS-is Metrosert, kes on registri volitatud töötleja.

VMTS-i § 12 lõike 2 volitusnormi alusel on Vabariigi Valitsuse 19.04.2004 määruse nr 117

„Nimemärgiste riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (edaspidi ka määrus

nr 117) §-s 3 nimetatud nimemärgise registri vastutavaks töötlejaks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka MKM) ja volitatud töötlejaks AS Metrosert.

Haldusülesande ehk registri töötleja ülesannete volitamine on kohane sätestada seaduse mitte

määruse tasandil, kuna riigi haldusülesannet võib volitada täitma seadusega, seaduse alusel

antud haldusaktiga või seaduse alusel sõlmitud halduslepinguga (halduskoostööseaduse § 3

lõige 1). Halduskoostööseaduse § 3 lõike 1 kohaselt võib avalik-õigusliku või eraõigusliku

juriidilise isiku volitada riigi haldusülesannet täitma seadusega, seaduse alusel antud

haldusaktiga või seaduse alusel nimetatud seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud

halduslepinguga. Seetõttu on vajalik muuta ka registri töötleja ülesannete volitamise taset.

9

AS-i Metrosert kasutuses olevat 2005. aastal loodud registrit ei saa vananenud tehnoloogia ja

arendaja tehnilise toe puudumise tõttu laiaulatuslikult uuendada. AS-il Metrosert ei ole muud

sobivat andmekogu, mille juurde saaks liita nimemärgise registri. Seega tuleks registri volitatud

töötleja ülesande jätmisel AS-i Metrosert luua uus andmekogu. Nimemärgise register on

väikese mahuga andmekogu (ca 800 kirjet, millest ca 40 % on aktiivsed). Riikliku

andmekoguga seotud kulutused tuleb kanda riigil. Tänapäevase andmekogu arenduskulu

suurusjärk on orienteeruvalt 350 000 eurot.

Nimemärgise registri töötleja ülesannete üleandmisel haldusorganile, kellel on olemas

tänapäevane riiklik andmekogu, kuhu on tehniliselt võimalik uue mooduli arendamisega liita

nimemärgise register, nõuab väiksemat arendust ja rahalisi kulutusi, kui uue andmekogu

arendamine. Olemasoleva andmekogule täiendava mooduli arenduskulu moodustab umbes

40% täiesti uue andmekogu arenduskulust. TTJA infosüsteemi arenduskulu nimemärgiste

registreerimiseks on hinnanguliselt 125 000 eurot, millele lisandub andmete migreerimise kulu

ühest registrist teise hinnanguliselt 25 000 eurot. Sealjuures moodustab enamus arendusekulust

uue innovaatilise funktsiooni loomine, milleks on nimemärgise kujutise automaatne võrdlus.

Eelnimetatud funktsioon asendaks praeguses registris inimese poolt tehtava käsitöö (ca 800

kujutise omavahelise võrdluse sarnaste märgiste registreerimise vältimiseks) masinaga, mille

abil väheneks andmekogu töötlejale tegevusele kuluv ressurss. Juhul, kui edaspidi tuleks

nimemärgiseid sarnasuste tuvastamiseks võrrelda käsitsi, siis moodustaks käsitsi võrdlus

ajaliselt ca 80 % kogu taotluse menetlusest. Seda funktsiooni saaks kasutada ka ettevõtjale

eelhinnangu andmiseks enne taotluse esitamist oma nimemärgise erinevuse kohta juba

andmekogus registreeritud nimemärgistega. Täpsemad uue nimemärgise registri arendamise,

andmete migreerimise ja ülalpidamisega seotud kulud, sh personalikulu nii arendamise kui ka

registri pidamise ajal, ning tehnilised lahendused selguvad 2023. aastal MKM-i poolt tellitava

ärianalüüsi käigus ja täpsustatakse VMTS muutmise eelnõu väljatöötamise käigus.

TTJA on MKM-i valitsemisalasse kuuluv väärismetalltoodete valdkonna järelevalveasutus,

kellel on ajakohastele riikliku andmekogu tehnilistele ja õiguslikele nõuetele vastav

andmekogu4 (edaspidi TTJA infosüsteem), millele on võimalik liita täiendava mooduli

arendusega ka nimemärgiste andmed. TTJA-l on väärismetalltoodete valdkonnas pädevad

töötajad, kes on ka pädevad riikliku andmekogu käitlemises, mistõttu on TTJA sobivaim

haldusorgan nimemärgise andmete töötlejaks nii olemasoleva andmekogu kui ka pädeva

personali osas. Eeltoodust tulenevalt on kõige sobilikum muuta VMTS-i nimetades

nimemärgise registri vastutavaks töötlejaks TTJA. Vähemalt kümnes Euroopa Liidu

liikmesriigis (Rootsi, Soome, Taani, Sloveenia, Poola, Leedu, Tšehhi, Horvaatia, Austria,

Ungari) on nimemärgiste register riigiametis. Portugalis ja Lätis on registri pidamine antud riigi

äriühingule. Ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikide kohta ei ole täpsemat infot.

VMTS tuleb muuta, et võimaldada nimemärgise registril toimida täielikult elektrooniliselt.

Tunnistada kehtetuks paberkandjal nimemärgise kujutise esitamine ja edaspidi esitavad

ettevõtjad nimemärgise kujutise digitaalselt. Lõpetada füüsiline nimemärgiste esitamine.

Varasemalt kehtestati füüsiliste märgiste näidiste esitamise nõue, kuna ettevõtja tegi kõigepealt

ise või kunstnikuga koostöös nimemärgise suurendatud kujutise paberil, mille esitas registri

volitatud töötlejale. Volitatud töötleja tegi uue nimemärgise kujutise võrdluse registris olevate

nimemärgistega ja andis taotlejale teada, kas nimemärgis on olemasolevatest märgistest

eristatav. Pärast seda läks taotleja alles märgitsa (nimemärgise jäljendi tegemise tööriist)

4 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteem, https://jvis.ttja.ee/.

10

valmistaja juurde, kes valmistas kavandi järgi metallist märgitsa. Märgitsaga metallplaadile

tehtud kolme erineva tugevusega jäljend esitati registri volitatud töötlejale. Füüsiline jäljend

võis mõnikord erineda paberkandjal esitatud jäljendist, kuna kavand võis olla liiga detailne ja

märgitsat ei olnud võimalik nii detailset teha. Samuti võis jäljend olla erineva tugevusega lüües

natuke erineva kujuga, mistõttu oli vajalik järelevalve käigus lisaks digitaalses andmebaasis

olevate nimemärgiste kontrollile ka füüsiliselt jäljendi kontroll. Pärast metallplaadil näidiste

esitamist tehti vajadusel muudatused paberil esitatud kujutisel ja registreeriti tegelik

nimemärgise kujutis. Registriandmete ajakohasena hoidmiseks on VMTSis nõutud iga-aastane

teavitamiskohustus koos valmistajatel metallplaadil näidiste esitamisega, et registris oleks

jälgitav märgitsa kulumisest tekkiv nimemärgise muutus. Aruteludel sidusrühmadega selgus, et

praktikas valmistatakse tihtipeale halduskoormuse vähendamiseks nimemärgise näidised

metallplaatidel korraga mitmeks aastaks ette, mistõttu reaalselt registrisse esitatavad näidised

ei anna tõest ülevaadet ettevõtjatel kasutusel olevate märgitsate olukorrast. Samuti võib

nimemärgise näidise esitada laseriga peale kandes, mille peale kandmise omadused ei ole ajas

muutuvad. Seega tõdeti VMTS muudatuste kaasamiskohtumistel koos TTJA, AS Metrosert ja

valdkonna ettevõtjatega, et piisab ühekordselt digitaalse kujutise esitamisest ja füüsiliste

näidiste järgi ei ole vajadust. Ettevõtjale jääks edaspidi suurem hoolsuskohustus nii esitatud

nimemärgise ja tegelikkuses kasutatava nimemärgise samasuse osas kui ka registris andmete

ajakohasena hoidmise osas.

Iga-aastase teavitamise kohustuse asemel kehtestatakse andmete säilitamise ja ajakohasena

hoidmiseks nimemärgise registreeringule kuni 10-aastane kehtivusaeg, mille järel saab

ettevõtja registreeringut pikendada kuni kümne aasta võrra. Kümme aastat on piisav

ajavahemik, mis tagab ettevõtjale madala halduskoormuse ning aitab hoida andmekogu ja

väärismetalltoodete eest vastutatavate ettevõtete teabe selle ajavahemiku järel ajakohasena.

Ettevõtjad kasutavad nimemärgise registreeringut välisriikide hangetes osalemisel ja muudes

tegevustes riikliku tunnustusena, mistõttu on oluline, et registreering on ajakohane. Ettevõtjate

halduskoormus väheneb selle muudatuse järel kümme korda. Kui ettevõtja ei pikenda seejärel

nimemärgise kehtivust, siis nimemärgise andmed arhiveeritakse ja säilitatakse tähtajatult.

Arhiveeritud nimemärgiseid ei saa uue ettevõtja poolt kasutusele võtta, kuna väärismetalltooted

võivad olla turul kauem, kui nimemärgise registreering kehtib. Vältimaks olukorda, kus

nimemärgise kehtivuse lõppedes on turul sama või sarnase nimemärgisega erineva valmistaja

väärismetalltooted, toimub uute nimemärgiste registreerimisel võrdlus nii kehtivate kui ka

arhiveeritud nimemärgistega, nagu tehakse ka kehtiva VMTS-i järgi. VMTS § 20 alusel tuleb

iga aasta kinnitada nimemärgise registreeringut, mis sisuliselt tähendab nimemärgise ühe

aastast kehtivust ja määruse nr 117 § 16 lõike 3 alusel säilitatakse arhiveeritud andmeid 15

aastat. Nimemärgise andemete säilitamine muudetakse tähtajatuks ka põhjusel, et

väärismetalltooted ei kulu tavapärases mõttes või muutu aja jooksul kasutuskõlbmatuks ja

lõpptarbijal või valdkonna eksperdil võib olla huvi saada infot toote valmistaja kohta ka

aastakümnete järel. Lisaks on praegu volitatud töötlejal kohustus kuvada registri veebilehel

kolm aastat kustutamisest nimemärgiste andmeid oma veebilehel. Edaspidi avalikustatakse nii

kehtiva registreeringuga kui ka arhiveeritud nimemärgise info, sealhulgas põhjusel, et uute

nimemärgiste registreerimise taotlejad saaksid eelnevalt kontrollida võimalikke sarnasusi

andmekogus olevate nimemärgistega. Uue nimemärgise registreerimisel võrreldakse erilisuse

tuvastamiseks uut nimemärgist kõikide, nii kehtivate kui kehtetute, registris olevate

nimemärgistega. Sissevedaja nimemärgised, mis kustutatakse registrist ettevõte (sissevedaja)

tegevuse lõppemisel (äriregistrist kustutamisel) või ettevõtja taotluse alusel, saab teine ettevõtja

sama nimemärgise sissevedajana registreerida.

11

Ettevõtjad avaldasid soovi lisada VMTS-i võimalus registreerida rohkem, kui ühe nimemärgise

ja et sellisel juhul võiks sama ettevõtja mitu nimemärgist olla sarnased. Näiteks

suuremõõtmeline toode märgistatakse keerulisema märgisega ja väiksemõõtmeline lihtsama

märgisega. Ka MKM ja TTJA leiavad, et ühe ettevõtja mitme sarnase nimemärgise kasutamine

täidaks samuti eesmärki tuvastada nimemärgise abil toote eest vastutav ettevõtja. Selleks on

vajalik täpsustada VMTS § 8 lõiget 2 selliselt, et erinevate ettevõtjate nimemärgised on

teineteisest selgelt erinevad. Praegu kehtiva sätte järgi peavad kõik nimemärgised selgelt

erinema teistest. Nõude eesmärk on eristada nimemärgise abil erinevaid ettevõtteid ja

muudatuse järel on nimetatud eesmärk jätkuvalt tagatud. Eelnimetatud muudatus annab

ettevõtjatele võimaluse registreerida mitut olemuselt sarnast nimemärgist ja neid kasutada

erineva suurusega toodetel.

Eelnimetatud muudatuste rakendamine vajab VMTS muutmist. VMTS 2. peatüki 3. jagu

muudetakse selliselt, et VMTS-i jäävad sätted, mis reguleerivad nimemärgise taotlemist,

pikendamist, muutmist, kehtetuks tunnistamist. Muuhulgas lisatakse VMTS 2. peatüki 3. jakku

volitusnorm vastava valdkonna ministrile määrusega kehtestada nimemärgise registreerimise,

registreeringu pikendamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord ning täpsustatud nõuded

nimemärgise kujutisele. VMTS 2. peatüki 3. jaost eemaldatakse nimemärgiste registri

andmekoguga seotud sätted, sh tunnistatakse kehtetuks VMTS § 12 lõike 2 volitusnorm ja

määrus nr 117, ning edaspidi sätestatakse andmekoguga seotud nõuded, sh andmestik ja

juurdepääs andmetele, seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatud majandus- ja

taristuministri 19.03.2020 määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järelevalve infosüsteemi põhimäärus“. Lisaks sätestatakse VMTS üleminekusätetes, et määruse

117 § 1 alusel asutatud nimemärgise register lõpetatakse ja andmed viiakse TTJA järelevalve

infosüsteemi ning edaspidi käsitletakse praegusesse nimemärgiste riiklikku registrisse kantud

nimemärgiseid TTJA järelevalve infosüsteemis registreeritud nimemärgistena.

Registri liikumine ühest asutusest teise vajab teatud ülemineku tingimusi ja aega. Sõltuvalt

TTJA järelevalve infosüsteemi arendusprotsessist on eelduslikult võimalik andmete üleminek

ja andmekogu pidamine üle viia TTJA-sse 1. jaanuariks 2025. See tähendab, et ka VMTS

muudatused, mis puudutavad nimemärgise registrit jõustuvad sel hetkel. Varasemalt ehk

üldises korras saab jõustada VMTS § 20 tühistamise, mis sätestab iga aastase nimemärgise

kehtivuse kinnitamise kohustuse, et vähendada esimesel võimalusel ettevõtjate ebavajalikku

halduskoormust. Kehtiva VMTS § 15 lõike 1 punkti 4 järgi tehakse registrikanne kui ettevõtja

on esitanud nimemärgise näidisjäljendid, mis on kantud metallplaadile. Kehtiva VMTS § 20

lõike 1 järgi peab valmistaja esitama iga aasta registreeringu kinnitamise teatisega nimemärgise

näidisjäljendid. Edaspidi ei ole vajalik näidisjäljendite esitamine. Registri üleminekul annab AS

Metrosert ühes registri andmete, dokumentide ja arhiiviga TTJA-le üle ka füüsilise esemekogu

(nimemärgise näidisjäljendid metallplaatidel). Registri ülemineku aeg täpsustatakse VMTS

muudatuse eelnõu välja töötamise käigus.

Oma nimemärgise praeguses registris registreerinud ettevõtjate jaoks tähendab kirjeldatud

muudatus seda, et registri pidaja vahetudes võib olla vajalik esitada uuesti nimemärgise kujutis

digitaalselt. Seda põhjusel, et kujutiste automaatseks võrdluseks on vajalik teatud nõuetele

vastavas formaadis digitaalne kujutist. Praeguses registris on esitatud nimemärgise kujutised

paberil ja kujutist ei pruugi olla piisavalt selgelt kujutatud, nt kujutis võib olla katkendlike või

häguste joontega. Seejuures on osad ettevõtjad esitanud paberil oleva nimemärgise kujutise

skaneeritult e-kirja teel, mistõttu võib kujutise skaneerimisel kvaliteet olla ebapiisav. Kui

selline vajadus tekib, siis teavitab TTJA konkreetset ettevõtjad andes ettevõtjale mõistliku aja

kujutise täiendamiseks ja uuesti esitamiseks. Parandatud kujutise esitamine on riigilõivuvaba.

12

Protsess ja vajadus kujutiste uuesti esitamiseks täpsustub TTJA järelevalve infosüsteemi

arenduseprotsessi käigus.

Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava

ettevõtja nimemärgise kandmise eest nimemärgiste riiklikusse registrisse tasutakse riigilõivu

20 eurot (riigilõivuseadus § 234), mida ajakohastati viimati 2015. aastal. Seoses registri

viimisega AS-ist Metrosert TTJA-sse ning tulenevalt registri tehnilise ajakohastamise ja

menetlemisprotsesside muutmisega tuleb vaadata üle ka riigilõivu suurus. Riigilõivu muutmise

vajadust analüüsitakse seaduse eelnõu koostamise käigus.

Probleem 2. Väärismetalltoodete jaemüügile kehtestatud piirangud on aegunud.

VMTS § 33 järgi on praegu keelatud väärimetalltoodete jaemüük tänavakaubanduses, turul,

koduuksemüügil, avalikul üritusel (va üritused, kus väärismetalltoodete jaemüük on ürituse

eesmärgist tulenevalt asjakohane), kioskis (va ehitises asuvas kioskis). Varasemalt sai

väärismetalltoodete jaemüügikohti piiratud tarbijakaitselistel eesmärkidel, et tarbijaid vähem

kontrollitud kohtades toimuva jaemüügi eest kaitsta. Praeguseks hetkeks on jaemüügi suunad

muutunud, sh on laialdaselt levinud e-kaubandus, ja jaemüügi kohtade piirangus ei ole enam

asjakohased. Vastava valdkonna järelevalveasutus (TTJA) ei ole viimastel aastatel täheldanud

väärimetallide jaemüügil probleeme. Samuti ei näinud VTK koostamisele eelnenud

kaasamiskohtumistel ettevõtjad vajadust jaemüügi piirangutele. VMTS muudatusega

planeeritakse jaemüügi piirangute dereguleerimist, mis tähendab VMTS § 33 kehtetuks

tunnistamist.

Probleem 3. Väärismetalltoote massi esitamine ja massi esitamise täpsus

müügidokumendil on aegunud ja ettevõtjatele suure halduskoormusega.

Kehtiva VMTS § 34 lõike 1 punkti 3 järgi peab jaemüügil maksmist tõendaval dokumendil ja

hulgimüügil saatedokumendil olema jae- ja hulgimüügi märgitud toote mass. VMTS § 37 järgi

tuleb jae- ja hulgimüügidokumentides väärismetalltoote mass esitada vähemalt grammi

kümnendikkohani. Kuna väärismetalltoodete valmistamine on suures osas käsitöö ja esmatähtis

on valmistamisel toote disain mitte mass, siis võib samasuguse nimetuse, disaini ja hinnaga

toodete mass erineda rohkem kui 0,1 grammi.

Kavandatava VMTS muudatusega on plaanis eemaldada kohustuslikud nõuded massi

esitamisele müügidokumendil ja sõnastada VMTS § 34 lõige 1 selliselt, et müügidokumendi

järgi on võimalik tuvastada konkreetne toode. Seejärel võib ettevõtja jätkuvalt kasutada massi

lisamist müügidokumendile või kasutada muud toodet paremini identifitseerivat omadust/viisi.

Samuti võib valmistaja lisada igale konkreetsele toote sildile toote tegeliku massi ilma

ülemäärase halduskoormuseta. Seega on tarbijatel tootega seotud kaebuse korral jätkuvalt ostu

tõendaval dokumendil asjakohane info, nt tootekood, ja kaebuse lahendamisel lähtutakse

praegu ja edaspidi tarbijakaitseseaduses sätestatud korrast5.

Probleem 4. Väärismetalltoote aastamärgise regulatsioon on aegunud ja ei ole kasutuses

valdkonna poolt.

Esimene lahendus on tunnistada kehtetuks aastamärgise regulatsioon, sh VMTS § 11 lõike 2

volitusnorm. Seejärel on ka edaspidi väärismetalltootel lubatud VMTS-is nimetamata

5 Tarbijakaitseseaduse 5. peatükk 1. jagu.

13

märgistus, kui see ei halvenda oma kuju ega paiknemise poolest VMTS reguleeritud märgiste

nähtavust, loetavust ega tähenduse mõistmist (VMTS § 6 lõige 5). VMTS-s reguleeritud

väärismetalltoodete märgised oleks pärast aastamärgise regulatsiooni kehtetuks tunnistamist

Eesti ja teiste Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või Türgi proovi-, nime- ja

kontrollmärgised. Väärismetalltoodete valmistajad võivad sel juhul kasutada endale sobivat

aastamärgist valmistamisaasta tähistamiseks. Kuna tegemist on riigisisese regulatsiooniga, siis

Eestis ja teistes riikides kasutatav aastamärgiste märgistus on erinev ja piiriüleselt ei pruugi

Eesti aastamärgise määrusega kehtestatud tähistus aidata tuvastada valmistamisaastat. Näiteks

Suurbritannias on 2015-2024 aastamärgised väiketähtedena järgnevalt q, r, s, t, u, v, w, x, y, z.

Soomes kasutatakse aastamärgise tähisena tähestiku suurtähti lisades juurde numbri, mis

tähistab mitmendat korda on tähestik kasutusel, st A tähistab aastat 1810 ja Y8 aastat 2000.

Lätis olid aastatel 1993-2014 aastamärgise tähiseks tähestiku suurtähed ja alates aastast 2015

tähestiku väiketähed. Eelnimetatud näited kirjeldavad hästi antud regulatsiooni erinevust riigiti.

Piiriüleselt tekitab aastamärgise regulatsioon segadust, kuna valdkond on Euroopa Liidus ja

rahvusvaheliselt reguleerimata ja igas riigis on kastutusel oma tähistus.

Teine lahendus on VMTS jätta muutmata ja kehtestada uued aastamärgise tähised VMTS § 11

lõike 2 volitusnormi alusel kehtestatud rakendusakti muutmisega. Sel juhul jätkataks

õigusaktiga reguleerimist osas, mis küll ei piira otseselt kellegi tegevus ja pole koormaks, aga

sellest pole ka märkimisväärset kasu. See lahendus ei ole kooskõlas halduskoormuse ja

regulatsioonide vähendamise eesmärgiga, vaid põhjustab ebavajalikku ülereguleerimise,

mistõttu ei ole ka nimetatud lahendus sobilik.

Eeltoodust tulenevalt leitakse, et parim lahendus on tunnistada aastamärgise regulatsioon

VMTS-s kehtetuks.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

õigusega määratud raamid

Muudatusettepanek ei too võrreldes kehtiva õigusega juurde põhiõiguste riiveid. Muudatustega

vähendatakse ettevõtjate kohustusi ja halduskoormust.

Väärismetalltoodete valdkond on Euroopa Liidu tasandil reguleerimata.

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus.

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

Kavandatav muudatus 1 – Nimemärgiste registreerimine viiakse TTJA-sse ja

vähendatakse ettevõtjate halduskoormust.

- Nimemärgiste registreerimine muudetakse täisdigitaalseks, sh taotluse ja kujutise

saab esitada elektroonselt;

- Nimemärgise registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele;

- Nimemärgise näidiste esitamise nõue tühistatakse.

Mõju valdkond: I Mõju majandusele ja turuosalistele

14

Sihtrühm I: Väärismetalltoodete valmistajad, sissevedajad, hulgi- ja jaemüügiettevõtted.

Väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad peavad kandma tootele oma nimemärgise,

mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris, mille andmed kajastavad hästi

aktiivselt tegutsevate väärismetalltoodete valdkonna ettevõtjate hulka. Seisuga 07.12.2022

on riiklikus nimemärgise registris kehtivate nimemärgistega 302 ettevõtet, kellest on

valmistajad 148, sissevedajaid 100 ja mõlema tegevusega tegelevad ettevõtteid 54.

Nimemärgise registris on kehtetuid nimemärgiseid ca 440 ettevõtjal. Nimemärgiseid on

registris kokku ca 800, neist kehtivaid ca 310 nimemärgist.

Mõju ulatus:

Ettevõtjate halduskoormus väheneb vähemalt kümme korda. Näidiste esitamise kohustuse

kustutamisega ei pea valmistajad ja sissevedajad registreerimisel esitama nimemärgise

näidiseid metallplaatidel ja valmistajatel kaob iga-aastane kohustus samu näidiseid uuesti

esitada. Ettevõtjad saavad kogu menetluse teha elektroonselt, sh ei pea esitama paberil

nimemärgise kujutist. Ettevõtjate halduskoormus väheneb vähemalt kümme korda, kuna

muudatusega pikendatakse nimemärgise kehtivust ühelt aastalt kümnele. Lihtsustub taotluse

esitamise kord, st kõik toimingud saab teha elektrooniliselt TTJA infosüsteemi

kasutajaliidese kaudu. Ettevõtjate kulu nimemärgise registreerimisel ja kehtivuse

pikendamisel on väga erinev ja sõltub ettevõtte eripärast. Näiteks sissevedajal on tihtipeale

vajalik mitmeid kordi suhelda kolmanda riigi valmistajaga selgitamaks Eesti riigisiseseid

nõudeid, et saada nimemärgise registrisse registreerimise volitust. Ettevõtjad hindasid kulu

alates 60 eurost kuni 200 euroni korra kohta. Ca 300 ettevõtte kohta tähendab nimemärgise

registreeringu kehtivuse pikendamine 1 aastalt kümnele aastale kulude kokkuhoidu 10 aasta

peale 160 000-540 000 eurot. Kuigi kulude kokkuhoid ettevõtjatele individuaalselt ei ole

väga suur, siis märkimisväärsem on riigipoolsete aegunud ja mittevajalike kohustuste

eemaldamine regulatsioonist ning sellega seotud ettevõtja halduskoormuse vähendamine

riigi ees.

Muudatusega suureneb teataval määral ettevõtjate hoolsuskohustus. Praegu kontrollib

registripidaja enne registreerimist ettevõtja esitatud metallplaatidel oleva nimemärgise

näidise abil tegeliku märgise ja kujutise kavandi vastavust. Edaspidi jääb tegelik nimemärgise

ja registrile esitatud nimemärgise vastavus eelkõige ettevõtja vastutusele. Kui ettevõtja

kasutab registrile esitatud nimemärgisest erinevat märgist, siis ei ole tema turustatav toode

VMTS nõuetele vastavalt märgistatud. Samuti jääb ettevõtjale suurem kohustus pikema

kehtivusaja tõttu kehtivuse ajal nimemärgise kasutamise lõpetamisest teavitada registri

pidajat.

Mõju avaldumise sagedus: keskmine ehk regulaarne

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline

Mõju olulisus: oluline.

Sihtrühm II: AS Metrosert, kus praegu on nimemärgiste registriga seotud 0,5 töökohta.

Mõju ulatus: Ühekordselt suur, kuna edaspidi ei toimu nimemärgiste registreerimine AS-is

Metrosert. Kogu register koos arhiiviga viiakse üle TTJA-sse ja AS Metrosert edaspidi

nimemärgiste registreerimise ning muude seotud toimingutega ei tegele. AS-is Metrosert

täidab registri pidaja ülesandeid struktuuriüksus Eesti Proovikoda, kus on üks töötaja 0,5

15

ametikohaga hõivatud registritoimingutega. AS Metrosert saab hetkel riigilt ülesande

täitmiseks 17 200 eurot aastas, mis katab ülesande täitmise kulud. Muudatuse järel ei saa AS

Metrosert ülesande täitmiseks raha ja ei pea ka ülesannet täitma. Eesti Proovikoda pakub

praegu ka väärismetalli proovi tõendajana teenust ning muid väärismetalltoodete

analüüsimise ja märgistamise teenuseid. Registri pidamise ära viimine AS-ist Metrosert ei

mõjuta muid AS-i Metrosert, st Eesti Proovikoja, teenuseid. Kuigi ühekordne muudatuse

mõju ulatus on suur, siis pikemas plaanis on mõju AS-ile Metrosert väike.

Mõju avaldumise sagedus: väike (ühekordne)

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline

Mõju olulisus: Ühekordselt oluline muudatus, kuid arvestades ülesande koormust võrreldes

AS Metrosert muude tegevustega, siis üldises plaanis väheoluline.

Mõju valdkond: III Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: Riiklik järelevalveasutus TTJA

Mõju ulatus: TTJA saab juurde ülesande ja peab selleks muutma töökorraldust. TTJA-l on

olemas üldistele andmekogu nõuetele vastav infosüsteem, millele vastava mooduli juurde

loomisega saab lisada nimemärgiste andmed. TTJA-s on olemas pädev personal, kes

tunnevad väärismetalli valdkonda ja oskavad TTJA infosüsteemis teha menetlustoiminguid.

TTJA infosüsteemi arenduseks ja andmete ülevõtmiseks on eelhinnangu järgi vajalik

vähemalt 150 000 eurot. Arendus- ja jooksvate kulude, sh personalikulu, suurus täpsustatakse

eelnõu välja töötamise käigus. Kuigi on tegemist uue ülesandega, siis mõju ulatus TTJA-le

on keskmine.

Mõju avaldumise sagedus: keskmine ehk regulaarne

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline. Ebasoovitav mõju oleks, kui riik

ei eraldaks täiendavaid vahendeid TTJA-le uue ülesande täitmiseks, sh infosüsteemi

arendamiseks.

Mõju olulisus: oluline

Kavandatav muudatus 2 – Väärismetalltoodete jaemüügi piirangud tühistatakse

Edaspidi võib väärismetalltooteid müüa piiranguteta, sh turul, tänavakaubanduses,

koduukselepingute kaudu, kõigil avalikul üritusel ja välikioskis.

Mõju valdkond: I Mõju majandusele ja turuosalistele

Sihtrühm: Väärismetalltoote valmistajad, sissevedajad, hulgi- ja jaemüügiettevõtted.

Kellade ja ehete spetsialiseeritud kauplustes jaemüügiga tegelevaid ettevõtjaid on ca 200.

Kellade ja ehete jaemüügiga tegelevate ettevõtjate käive 2021. aasta majandusaasta aruannete

alusel oli ca 33 mln eurot. Kaudsemalt on jaemüügi piirangutega puudutatud ka

väärismetalltoodete valmistajad, sissevedajad, hulgimüügiettevõtted. Väärismetalltoodete

valmistajad ja sissevedajad peavad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida

riiklikus nimemärgise registris, mille andmed kajastavad hästi aktiivselt tegutsevate

väärismetalltoodete valdkonna ettevõtjate hulka. Seisuga 07.09.2022 on riiklikus

nimemärgise registris 296 ettevõtet, kellest on valmistajad 145, sissevedajaid 99 ja ettevõtted,

16

kes tegelevad mõlema tegevusega, 52. Väärismetalli ja vääriskivide kokkuostu ning

hulgimüügiga tegelevaid ettevõtjaid on majandustegevuse registri järgi 114, neist 70 tegeleb

hulgimüügiga. Kokkuvõtvalt on väärismetalltoodetega seotud ettevõtjaid ca 600.

Mõju ulatus:

Kõigil väärismetalltoodetega seotud ettevõtjatel on võimalik laiendada jaemüügi kanaleid ja

müüa tooteid turul, tänavakaubanduses, koduukselepingute kaudu, kõigil avalikul üritusel ja

välikioskis. Võib arvata, et otsesemalt on mõjutatud pigem väiksemad ettevõtjad, sh

väärismetalltoodete valmistajad, kel on suurem huvi ühekordselt ja ajutiselt oma tooteid

müüa, nt erinevatel laatadel ja muudel avalike üritustel, mis ei ole suunatud otseselt

väärismetalltoodetele. Positiivne on ka suurema õigusselguse saavutamine. Näiteks kaob ära

vajadus defineerida kaubanduskeskustes olevaid lahtisi lette. Hetkel on ka suuremad

ettevõtjad parema konkurentsieelisega, kuna suudavad oma tooteid müüa spetsialiseerunud

kauplustes. Edaspidi suureneb konkurentsivõime ka mikroettevõtjast käsitöölisel, kes saab

ise oma valmistatud tooteid ka turul ja laatadel ja ei pea kasutama füüsiliseks jaemüügiks

spetsialiseerunud kauplusi. E-kaubanduses ei ole väärismetalltoodetele erisusi loodud ja

kehtivad füüsiliste kohtade jaemüügi piirangud on ajale jalgu jäänud.

Mõju avaldumise sagedus: keskmine ehk regulaarne

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: puudub

Mõju olulisus: väheoluline.

Mõju valdkond: II Mõju kodanikele ja sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: Tarbijad, kes ostavad väärismetalltooteid.

Mõju ulatus: Mõju on positiivne, kuna tarbijatel avaneb võimalus osta väärimetalltooteid

laiemas jaemüügivõrgus.

Mõju avaldumise sagedus: väike

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline

Mõju olulisus: väheoluline

Mõju valdkond: III Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: Riiklikud järelevalveasutused, kelleks on TTJA ja KOVid.

Mõju ulatus: Väike.

Väärismetalltoodete jaemüügi kohtade laiendamisega suureneb järelevalveasutustel

järelevalvega hõlmatavate kohtade arv. Mõju ulatus on väike, kuna ka praegu teevad nii

TTJA kui ka KOVid järelevalvet kehtiva piiranguga hõlmatud kohtades. TTJA järelevalve

tulemused näitavad, et väärismetalltoodete valdkonnas ei ole viimastel aastatel probleeme

täheldatud. Järelevalve asutuste kohustuste märkimisväärset suurenemist ei ole ette näha.

Mõju avaldumise sagedus: väike

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline

Mõju olulisus: väheoluline

17

Kavandatav muudatus 3 – Väärismetalltoote massi esitamine ja massi esitamise täpsus

müügidokumendil on aegunud nõue ja ettevõtjatele suure halduskoormusega

Mõju valdkond: I Mõju majandusele ja turuosalistele

Sihtrühm: Väärismetalltoodete hulgi- ja jaemüügiettevõtted (vt täpsemat sihtrühma

kirjeldust kavandatava muudatuse nr 3 juures).

Kellade ja ehete spetsialiseeritud kauplustes jaemüügiga tegelevaid ettevõtjaid on ca 200.

Kellade ja ehete jaemüügiga tegelevate ettevõtjate käive 2021. aasta majandusaasta aruannete

alusel oli ca 71 mln eurot. Väärismetalli ja vääriskivide kokkuostu ning hulgimüügiga

tegelevaid ettevõtjaid on majandustegevuse registri järgi 114. Kokkuvõtvalt moodustavad

sihtrühma ca 300 ettevõtjat.

Mõju ulatus: Mõju ulatus on ettevõtjatele positiivne, kuna neil väheneb halduskoormus ja

on võimalik teatud kulude kokkuhoid. Näiteks nimetas üks suurem jaemüügiettevõtja, et neil

on 3-4 töötajat igapäevaselt hõivatud toodete massi sisestamisega kassasüsteemi, kuna ühe

mudeli toodete tegelik mass võib erineda partiisiseselt rohkem kui 0,1 grammi.

Mõju avaldumise sagedus: keskmine ehk regulaarne

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline

Mõju olulisus: väheoluline

Mõju valdkond: II Mõju kodanikele ja sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: Tarbijad, kes ostavad väärismetalltooteid.

Mõju ulatus:

Tarbijate jaoks toote identifitseerimine maksmist tõendaval dokumendil alusel sisuliselt ei

muutu. Pretensiooni esitamiseks on jätkuvalt maksmist tõendaval dokumendil toodet

identifitseeriv info. Tootega seotud kaebuse korral on tarbijal jätkuvalt ostu tõendaval

dokumendil asjakohane info, nt tootekood, ja kaebuse lahendamisel lähtutakse praegu ja

edaspidi tarbijakaitseseaduses sätestatud korrast.

Mõju avaldumise sagedus: keskmine ehk regulaarne

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline / väike

Ebasoovitavaks mõjuks võib olla tarbijal, et toote kaalu ei ole esitatud maksmist tõendaval

dokumendil ja tarbijal ei ole alati hiljem toote kaalu kohta infot. Tarbija võib müüjalt alati

küsida toote kohta ostuotsuse tegemiseks täiendavat infot ja tavaliselt on toote kaal märgitud

tootega küljes oleval sildil. Väärimetalltoodete korral moodustab väärismetalli väärtus ca 30

% hinnast, vääriskividega toodete korral veel vähem. Seega ei ole mass kõige määravamaks

omaduseks väärimetalltoote väärtuse kujunemisel.

Mõju olulisus: väheoluline

Mõju valdkond: III Mõju riigiasutuste korraldusele

18

Sihtrühm: Riiklikud järelevalveasutused, kelleks on TTJA ja KOVid.

Mõju ulatus:

Järelevalveasutused saavad jätkuvalt toodet ja müügidokumenti hulgi- ja jaemüügis

väärismetalltoodete nõuetele vastavuse kontrollimisel kokku viia olenevalt ettevõtja valikust

toodet identitifitseerida, kas jätkuvalt massi järgi või tootekoodi alusel. Massi esitamine

kohustuse eemaldamine regulatsioonis ei mõjuta oluliselt järelevalve tegevusi.

Mõju avaldumise sagedus: keskmine ehk regulaarne

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline

Mõju olulisus: väheoluline

Kavandatav muudatus 4 – Aastamärgise regulatsioon tühistatakse

Edaspidi ei ole aastamärgise tähised riigisiseselt reguleeritud. Väärismetalltoodete

valmistajad võivad soovi korral kasutada aastamärgise tähisena endale sobivaid märgised.

Mõju valdkond: I Mõju majandusele ja turuosalistele

Sihtrühm: Väärismetalltoodete valmistajad, sissevedajad, hulgi- ja jaemüügiettevõtted ca

600 ettevõtjat (vt täpsemat sihtrühma kirjeldust kavandatava muudatuse nr 3 juures).

Mõju ulatus: Väike. Aastamärgise tähised on määrusega nr 46 kehtestatud kuni 2016.

aastani. Seega alates 2017. aastast kuni praeguseni ei ole ettevõtjad näinud vajadust

aastamärgiste tähiste järele. Mõju on positiivne, kuna muudatusega kaasajastatakse

õigusnorme vastavalt õiguskeskkonna arengule ja välditakse üle reguleerimist.

Mõju avaldumise sagedus: väike

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: puudub

Mõju olulisus: väheoluline.

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Muudatus vähendab väärismetalltoodetega seotud ettevõtjate halduskoormust ja ei mõjuta

kodanike ehk tarbijate halduskoormust. Ettevõtjate halduskoormus väheneb nimemärgise

registri ja massi esitamise nõuete muutmise järel. Nimemärgise registreeringu pikendamisel

ühelt aastalt kümnele aastale väheneb ettevõtjate halduskoormus kümme korda, millele

lisandub metallplaatide näidiste esitamise lõpetamisest tulenev halduskoormuse vähenemine.

Elektroonilise registri kasutusele võtuga väheneb ettevõtjatel ka nimemärgise registreerimise

halduskoormus. Massi esitamise nõude eemaldamisega väheneb ettevõtjate halduskoormus,

mis on seotud massi esitamisega müügidokumentidel.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud

ja tulud

Kulud riigile on seotud väärismetalltoodete nimemärgise registreerimise ajakohastamisega, mis

sisaldab andmete ja ülesande üleviimist TTJA-sse.

19

Kulud jagunevad ühekordseteks ja iga-aastasteks. Ühekordsed kulud sisaldavad TTJA

infosüsteemi arendust, andmete üle toomist TTJA infosüsteemi, eelnimetatud tegevustega

seotud personalikulu ning ettevõtjate ja ametnike koolitamine uue infosüsteemi kasutamiseks.

TTJA infosüsteemi arenduskulu on eelhinnangu järgi vähemalt 150 000 eurot, mis sõltub

lõplikust tehnilisest lahendusest ja arendusteenuse hindadest aastal 2024. TTJA-sse loodava

registri püsikulud, sh registri menetlemisega seotud personali ja infosüsteemi haldamise kulud,

sõltuvad uue infosüsteemi lõplikust tehnilisest lahendusest.

AS Metrosert kulud seoses ülesande üleandmisega kaetakse 2024. aasta eraldisest. Seaduse

muudatuse eeldatav jõustumise aeg on planeeritud I kvartalisse 2024 (enne 15.04.2024, va

registri üleminekuga seotud sätted, mille eeldatav jõustumisaeg on 01.01.2025), mis tähendab,

et 2024 ei toimu iga-aastast nimemärgise kehtivuse pikendamist ja AS Metrosert saab

olemasolevast eraldisest katta registri üleandmise kulud. Juhul, kui seaduse muudatus jõustub

hiljem või kulud osutuvad suuremaks, tuleb AS-ile Metrosert ette näha täiendavad vahendid

andmete üleandmise kulude katmiseks.

Praegu on MKM eelarves nimemärgise registri toiminguteks ette nähtud 17 200 eurot aastas,

mille piisavus või ebapiisavus TTJA-le iga-aastaseks ülesande täitmiseks selgub uue

infosüsteemi lõplikust tehnilisest lahendusest.

Täpsemad eeldatavad kulud riigile tuuakse välja VMTS seaduse muutmise eelnõus.

14. Edasine mõjude analüüs

Tervikuna hindab MKM, et muudatuste otsene mõju on väheoluline. Muudatused on

ettevõtjatele positiivse mõjuga vähendades ettevõtjate halduskoormust.

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitav lahendus

Muudetakse väärismetalltoodete seadust.

15.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus

Ei 15.2. Muudatused tehakse senise

seaduse struktuuris

Jah

15.3 Selgitus Uue tervikseaduse koostamine ei ole vajalik, kuna muudetakse või

tunnistatakse kehtetuks seaduse osa sätteid, mis ei ole ulatuslikud.

Muudatuste sisseviimine senise seaduse struktuuri on piisav ja asjakohane.

Muudatused sobivad üldisesse seaduse ülesehitusse ning on omavahelises

seoses seaduse teiste sätetega.

Muudatuste tegemine on vajalik seaduse tasandil, kuna muudetavad sätted

on sätestatud kehtivas seaduses. Osaliselt on kavandatud muudatused

realiseeritavad määruste kaudu või määruse kehtetuks tunnistamise kaudu.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

Väärismetalltoodete seadus

Seadme ohutuse seadus

Vabariigi Valitsuse 9.04.2004 määrus nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri asutamine ja

registri pidamise põhimäärus“.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrused:

• 22.03.2004 määrus nr 46 „Väärismetalltoodete aastamärgiste kehtestamine“;

20

• 22.03.2004 määrus nr 47 „Väärismetalltoote proovimärgise ja ühitatud nime- ja

proovimärgise kuju ning väärismetalltoote nime ja proovimärgisega või ühitatud nime- ja

proovimärgisega märgistamise kord“.

Majandus- ja taristuministri 19.03.2020 määrus nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“.

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

VTK esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile.

Lisaks esitatakse VTK arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve

Ametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi

Ametile, Rahvusarhiivile, AS-ile Metrosert, MTÜ-le Kulla- ja Kellaliit, MTÜ-le Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda ning MTÜ-le Eesti Metallikunstnike Liit.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Põhjalikumat mõjuanalüüsi ei kavandata.

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lõige 3)

valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui

järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Kontseptsiooni koostamist ei

kavandata.

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja

kooskõlastamise aeg

2023 II-III kvartal

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2024 I kvartal, nimemärgise

registri üleviimise sätted

01.01.2025

22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Triinu Sillamaa

([email protected])

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

Rahandusministeerium

Siseministeerium

19.01.2023 nr 2-22/2022/343

Väärismetalltoodete seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks väärismetalltoodete seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Kooskõlastused ning arvamused palume esitada 15

tööpäeva jooksul väljatöötamiskavatsuse kättesaamisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: väärismetalltoodete seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus.

Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Andmekaitse Inspektsioon

Riigi Infosüsteemi Amet

Rahvusarhiiv

AS Metrosert

MTÜ Kulla- ja Kellaliit

MTÜ Eesti Metallikunstnike Liit

Triinu Sillamaa

625 6391 [email protected]