Kiri

1

EELNÕU

07.09.2023

Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse

seaduse muutmise seadus

§ 1. Väärismetalltoodete seaduse muutmine

Väärismetalltoodete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 4 täiendatakse enne sõna „investeeringukulla“ sõnadega

„käibemaksuseaduse tähenduses,“;

2) paragrahvi 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 4 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 4. Nõuded väärismetalltootele“;

4) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Väärismetalltoodet ei ole lubatud müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada, kui:

1) väärismetalltootele on püsivalt liidetud sellist metalli, mida värvuse tõttu võib pidada samaks

väärismetalliks, millest väärismetalltoode on valmistatud;

2) kuld-, plaatina- või pallaadiumtoote valmistamisel on kasutatud joodist, mille proov on

väiksem kui vastava väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli proov.

(7) Väärismetalltootena ei ole lubatud märgistada, müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada:

1) toodet, mille valmistamiseks kasutatud metalli massist moodustab väärismetallist

valmistatud osa vähem kui 50 protsenti, välja arvatud lauahõbe, kellad ja teised korpustooted;

2) väärismetalliga kaetud muust metallist toodet.“;

5) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 6 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kasutatavad märgised“

sõnadega „kasutatav märgis“;

7) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kohustuslik märgis, milleta ei või väärismetalltoodet müügiks pakkuda ega tasu eest

võõrandada;

2) mittekohustuslik märgis, mida võib käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ning korras

väärismetalltootele kanda;“;

8) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „märgised“ sõnaga „märgis“;

9) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Mittekohustuslik märgis on kontrollmärgis.“;

2

10) paragrahvi 6 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „nimemärgiste riiklikusse

registrisse kantud“ sõnadega „käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis

registreeritud“;

11) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „märgistatuse“ sõnaga „märgistamise“;

12) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 8 lõikes 2 ja § 15 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „teistest“ sõnadega „teise

valmistaja või sissevedaja“;

14) paragrahvi 8 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „kantud nimemärgiste riiklikusse registrisse“

sõnadega „registreeritud käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis“;

15) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sissevedaja võib taotleda sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja

nimemärgise (edaspidi sissevedaja nimemärgis) registreerimist, kui väärismetalltoote

valmistanud ettevõtja on andnud kirjaliku nõusoleku oma nimemärgise sel viisil registreerida.“;

16) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;

17) seaduse 2. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3. jagu

Nimemärgise registreerimine“;

18) paragrahvid 12 ja 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 12. Registreerimise üldised alused

(1) Nimemärgis registreeritakse valmistaja või sissevedaja taotluse alusel seadme ohutuse

seaduse §-s 12 nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis

(edaspidi infosüsteem).

(2) Nimemärgise registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise ja muutmise taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(3) Nimemärgise täpsustatud nõuded ning registreerimise taotlemise, registreerimise,

registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja keeldumise korra

kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 13. Registreerimise taotlemine

Valmistaja või sissevedaja (edaspidi ka taotleja) esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile elektrooniliselt taotluse ettevõtte üldandmetega ja nimemärgise digitaalse kujutise

käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kaudu. Lisaks esitab sissevedaja

sisseveetava väärismetalltoote valmistaja kirjaliku nõusoleku, et viimane lubab oma

nimemärgise registreerida sissevedaja nimemärgisena.“;

19) paragrahvi 13 punktis 2 ja § 17 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „paberkandjal

mõõtkavas 20:1“ sõnadega „paberil mõõtkavas 20:1 või elektrooniliselt“;

3

20) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvid 15 ja 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠15. Registreerimine

(1) Nimemärgis registreeritakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) nimemärgise registreerimise taotlus on nõuetekohane;

2) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja nimemärgise kujutis on selgesti eristatav käesoleva

seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis registreeritud teiste ettevõtjate nimemärgistest;

3) taotleja on tasunud riigilõivu;

4) sissevedaja on nimemärgise registreerimisel esitanud sisseveetava väärismetalltoote

valmistaja kirjaliku nõusoleku, et viimane lubab oma nimemärgise registreerida sissevedaja

nimemärgisena.

(2) Kehtetuks tunnistatud sissevedaja nimemärgise registreerimisel ei kohaldata käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimust.

§ 16. Registreerimisest keeldumine

Nimemärgise registreerimisest keeldutakse, kui ei ole täidetud käesoleva seaduse §-s 15

sätestatud tingimused.“;

22) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 15 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 esitatud nõuded, registreerib

nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja registreerimistaotluse seitsme tööpäeva jooksul

taotluse saamisest arvates nimemärgise riiklikus nimemärgise registris ja teavitab

registreerimisest posti teel või elektrooniliselt ettevõtjat, kes registreerimistaotluse esitas.“;

24) paragrahvi 15 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 15 lõike 4 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „mõõtkavas 20:1“;

26) paragrahvi 15 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 16 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kantud“ sõnadega „teise valmistaja

või sissevedaja“;

28) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 4, § 17 lõige 3, § 18 lõike 2 punkt 3 ja lõike 4 punkt 3

tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvid 17 ja 18 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠19. Registreeringu muutmine, kehtetuks tunnistamine ja kustutamine

(1) Nimemärgiste registreeringu andmed tunnistatakse kehtetuks:

4

1) registreeringut taotlenud ettevõtja taotluse alusel;

2) registreeringu kehtivusaja lõppemisel;

3) taotleja ettevõtte tegevuse lõppemisel.

(2) Nimemärgise registreeringu andmed kustutatakse, kui ilmneb, et ettevõtja, kelle nimemärgis

on registreeritud, on registreerimistaotluses esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele ja

millel on registreeringu tegemisel oluline tähtsus.

(3) Valmistaja või sissevedaja esitab taotluse nimemärgise registreeringu muutmiseks või

kehtetuks tunnistamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt

käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kaudu.“;

31) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 4 ja § 20 tunnistatakse kehtetuks;

32) seaduse 2. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

㤠201. Registreeringu kehtivusaeg

(1) Nimemärgise registreering kehtib kuni kümme aastat registreerimise kuupäevast.

(2) Registreeringu kehtivusaega võib pikendada kuni kümne aasta kaupa, kui:

1) valmistaja või sissevedaja on tasunud riigilõivu;

2) sissevedajal on kehtiv sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek

või ta on esitanud kehtiva nõusoleku.

(3) Kui sissevedaja nimemärgise registreerimisel või kehtivusaja pikendamisel esitatud

sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on määratud lühemaks

ajavahemikuks kui kümme aastat, siis määratakse registreeringu kehtivuseks valmistaja

kirjalikus nõusolekus esitatud ajavahemik.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ettevõtjat nimemärgise registreeringu

kehtivusaja lõppemisest vähemalt kaks kuud enne kehtivusaja lõppemist.“;

33) paragrahv 33 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 34 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa

„saatedokumendi,“ sõnadega „mis võimaldab toodet tuvastada ja“;

35) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 3 ning §-d 36 ja 37 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 431 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) keelata käesoleva seaduse nõuetele mittevastavate väärismetalltoodete müügiks pakkumise

ja tasu eest võõrandamise ning väärismetalltootena märgistamise;“;

37) paragrahvi 431 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

38) paragrahvi 45 tekstis asendatakse arv „640“ arvuga „9600“;

39) paragrahvi 54 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

5

„(5) Käesoleva seaduse § 12 lõike 2 alusel asutatud nimemärgiste riikliku registri tegevus

lõpetatakse 2025. aasta 1. jaanuaril ning andmed, esemekogu ja arhiiv antakse üle Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ametisse.

(6) Nimemärgiste riiklikku registrisse kantud nimemärgiseid käsitatakse 2025. aasta 1.

jaanuarist arvates seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 ja tarbijakaitseseaduse § 22 lõike 5

alusel asutatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis

registreeritud nimemärgistena.“.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 234 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 234. Nimemärgiste registreerimine

Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava

ettevõtja nimemärgise registreerimise ja registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest

ning registreeringu kehtivusaja pikendamisel tasutakse riigilõivu 30 eurot.“.

§ 3. Seadme ohutuse seaduse muutmine

Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) nimemärgiste andmestik.“;

2) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Majandustegevusteates märgitakse kompetentse isiku kohta majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud andmed.“;

3) paragrahvi 13 lõiked 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata

Eesti teabevärava või notari kaudu, esitatakse see koos kompetentse isiku kinnitusega

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab teates ja kompetentse isiku

kinnituses sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse.“;

5) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

„(5) Majandustegevusteade on esitatud, kui majandustegevuse registris on olemas käesoleva

seaduse §-s 10 sätestatud nõuetele vastava kompetentse isiku kinnitus tema õigussuhte kohta

majandustegevusteate esitanud ettevõtjaga.

(6) Kui kompetentne isik ei esita kinnitust või sellest loobumist Eesti teabevärava kaudu, siis

esitab ta selle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab kinnituse või sellest

loobumise majandustegevuse registrisse.

6

(7) Kui õigussuhe kompetentse isiku ja ettevõtja vahel katkeb, on kompetentsel isikul õigus

kinnitusest loobuda. Kui kompetentne isik on kinnitusest loobunud, esitab ettevõtja

majandustegevuse üldandmete muutumise teate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse

§ 30 lõike 5 kohaselt. Kui kinnitusest loobunud kompetentne isik on asjaomasel tegevusalal

ettevõtja ainus kompetentne isik, loetakse, et ettevõtja ei ole sellel tegevusalal tegutsemiseks

teatamiskohustust täitnud.“.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 10, 14, 15, 17, 18, 20, 21, 29, 30 ja 32 ning § 3 punkt 1 jõustuvad

2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … ............................. 2023. a

Algatab Vabariigi Valitsus

… ………………….. 2023. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse

ja seadme ohutuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

MÄÄRUSTE KAVANDID

EELNÕU KAVAND

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. märtsi 2004. a määruse nr 47

„Väärismetalltoote proovimärgise ja ühitatud nime- ja proovimärgise kuju ning

väärismetalltoote nime ja proovimärgisega või ühitatud nime- ja proovimärgisega

märgistamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse § 9 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri

2003. a määruse nr 258 „Volituste andmine „Väärismetalltoodete seadusest“ tulenevate

õigusaktide kehtestamiseks“ punkti 2 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. märtsi 2004. a määruses nr 47 „Väärismetalltoote

proovimärgise ja ühitatud nime- ja proovimärgise kuju ning väärismetalltoote nime ja

proovimärgisega või ühitatud nime- ja proovimärgisega märgistamise kord“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 6 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „aastamärgise olemasolul selle järele ja“;

2) paragrahvi 6 lõikest 2 ja lõike 3 punktidest 1 ja 2 jäetakse välja sõna „aastamärgis,“.

EELNÕU KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2004. a määruse nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri

asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse § 12 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2004. a määruses nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri asutamine

ja registri pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 4 ja lõige 3, § 12 lõige 3 ja § 13 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse

kehtetuks;

2) paragrahvi 11 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ja annab vähemalt ühekuulise

tähtaja nimemärgise näidisjäljendite esitamiseks“.

EELNÕU KAVAND

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER

MÄÄRUS

Nimemärgise kujutise täpsustatud nõuded ning registreerimise taotlemise,

registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks

tunnistamise ja keeldumise kord

Määruse kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse § 12 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nimemärgise kujutise täpsustatud nõuded ning registreerimise

taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks

tunnistamise ja keeldumise kord

§ 2. Taotlus

Nimemärgise registreerimise, registreeringu muutmise, kehtivusaja pikendamise ja kehtetuks

tunnistamise taotluses esitatakse järgmised andmed:

1) ettevõtja nimi, registrikood ning kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress ja

postiaadress);

2) taotluse selgelt sõnastatud sisu;

3) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;

4) taotluse allkirjastanud isiku nimi, kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress)

ja vajaduse korral esindusõiguse aluse nimetus (juhatuse liige või volitus).

§ 3. Nimemärgise kujutis

(1) Nimemärgist kujutatakse üldiselt kättesaadavat tehnoloogiat kasutades kujul, mis võimaldab

esitada nimemärgise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis

viisil, mis on selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti kättesaadav, arusaadav, püsiv ja

objektiivne.

(2) Nimemärgise kujutise elektrooniliselt esitatava aktsepteeritava failivormingu, nõutava

suuruse ja muud asjakohased tehnilised andmed määrab kindlaks Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

§ 4. Menetlus

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab taotlejat esitatud dokumentides

olevatest puudustest või otsustab nimemärgise registreerimise, registreeringu muutmise,

kehtetuks tunnistamise või kehtivusaja pikendamise seitsme tööpäeva jooksul arvates taotluse

esitamisest.

(2) Kui taotlus ja sellele lisatud dokumendid ei vasta väärismetalltoodete seaduses ja käesolevas

määruses sätestatud nõuetele, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejale

puudustest teada ning määrab puuduste kõrvaldamiseks vähemalt kahenädalase tähtaja.

(3) Taotleja võib taotleda puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.

(4) Nimemärgise registreerimisest keeldutakse, kui:

1) nimemärgise registreerimise taotlus ei ole nõuetekohane ja selles puuduste kõrvaldamiseks

määratud tähtaeg on möödunud;

2) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja nimemärgise kujutis on identne või äravahetamiseni

sarnane registreeritud teise valmistaja või teise sissevedaja kehtiva registreeringuga

nimemärgisega ja selle puuduse kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud;

3) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja ei ole tasunud riigilõivu.

(5) Kui ei ole täidetud väärismetalltoodete seaduse §-s 15 esitatud tingimused ja puuduste

kõrvaldamiseks antud tähtaeg on möödas, väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

taotlejale keeldumise otsuse, milles esitatakse nimemärgise registreerimisest, muutmisest või

kehtivusaja pikendamisest keeldumise põhjus.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

EELNÕU KAVAND

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 ja tarbijakaitseseaduse § 22 lõike 5

alusel.

§ 1. Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) nimemärgise andmestik.“;

2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:

„(101) Nimemärgise andmed esitab andmekogusse ettevõtja.“;

3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Nimemärgise avalikud andmed on valmistaja ja sissevedaja ettevõtja nimi, nimemärgise

kujutis pildifailina, nimemärgise registreerimise kuupäev, number ja registreeringu kehtivus.“;

4) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:

„121) nimemärgise andmed säilitatakse tähtajatult.“;

5) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

Lisa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed

Majandus- ja taristuministri 19.03.2020. a määrus nr 5

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järelevalve infosüsteemi põhimäärus”

Lisa

(muudetud sõnastuses)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed

I. Seadmete andmestik

1. Seadme kohta kantakse andmestikku järgmised andmed:

1.1. seadme liik;

1.2. seadme registrinumber ja ehitisregistri kood;

1.3. seadme nimetus;

1.4. andmed seadme omaniku ja valdaja kohta – füüsilise isiku nimi, isikukood, kontaktandmed

või juriidilisest isikust ettevõtja ärinimi, äriregistri kood ja kontaktandmed;

1.5. e-posti aadress seadme teavituse jaoks;

1.6. seadme asukoha aadress;

1.7. andmed seadme tootja, valmistaja või projekteerija kohta – füüsilise isiku nimi, isikukood

ja kontaktandmed, või juriidilisest isikust ettevõtja ärinimi, äriregistri kood ja kontaktandmed;

1.8. seadme tootmise aeg;

1.9. andmed seadme ehitaja või paigaldaja kohta – füüsilise isiku nimi, isikukood ja

kontaktandmed, või juriidilisest isikust ettevõtja ärinimi, äriregistri kood ja kontaktandmed;

1.10. seadme paigaldamise aeg;

1.11. andmed seadme kasutamise järelevaataja kohta või elektripaigaldise puhul selle

kasutamise eest vastutava kompetentse isiku kohta – füüsilise isiku nimi, isikukood ja

kontaktandmed;

1.12. lisainfo;

1.13. olenevalt seadme liigist kantakse andmestikku järgmised andmed:

1.13.1. elektripaigaldiste osas – peakaitsme suurus (A), võrguühenduse maksimaalne võimsus

(kW), nimipinge (V), juhistikusüsteem, toitekaabli parameetrid, liitumisdokument,

liitumispunkt/toitepunkt, kirjeldus (nt eluhoone, büroohoone jne), peakaitsme tüüp, ehitise

andmed (ehitisregistri kood, ehitise nimetus, ehitise staatus);

1.13.2. gaasipaigaldiste osas – toru materjal, kogupikkus (m), gaasitarviti mark, maksimaalne

lubatud töörõhk (MOP) enne ja pärast redutseerimist (bar), töörõhk (OP) enne ja pärast (bar),

tarvitite arv, suurima tarviti võimsus (kW), küttegaasi liik, tarvitite koguvõimsus (kW),

väikseim ja suurim läbimõõt (mm), gaasipaigaldise kategooria;

1.13.3. katelde osas – koordinaadid, kütus, tootja antud number, tüüp, mark, keskkond, võimsus

(MW), rõhk (bar), temperatuur (ºC), maht (L), katla järelevalve viis;

1.13.4. ohtlike vedelike veoanumate osas – tootja antud number, mahuti tüüp, mark, maht (m3),

temperatuur (ºC), töörõhk (bar), keskkond, sektsioonide arv, liiklusregistri number;

1.13.5. ohtlike vedelike paiksete anumate osas – koordinaadid, tootja antud number, mahuti

tüüp, maht (m3), temperatuur (ºC), keskkond, otstarve, asetus, piirrõhk (bar), töörõhk (bar),

sektsioonide arv, asendiplaani number, mark;

1.13.6. surveanumate osas – koordinaadid, tootja antud number, tüüp, mark, maht (L),

temperatuur (ºC), rõhk (bar), keskkond, otstarve;

1.13.7. survetorustike osas – keskkond, pikkus (m), läbimõõt (mm), temperatuur (ºC), rõhk

(bar), torustiku algus ja lõpp, otstarve;

1.13.8. liikuvate tõsteseadmete osas – tootja antud tunnusnumber, mark, tõstevõime (T),

tõstekõrgus (m), VIN-kood, veoki registreerimisnumber, tootja lubatud lisaseadmete andmed;

1.13.9. statsionaarsete tõsteseadmete osas – koordinaadid, tunnusnumber, mark, tüüp,

tõstevõime (T), tõstekõrgus (m);

1.13.10. köisteede osas – koordinaadid, liikumiskiirus (m/s), tõstenurk (kraadi), liini pikkus

(m), tõstekõrgus (m), tehasenumber, tõste- või veovõime (in/h), tehnohooldaja;

1.13.11. liftide osas – koordinaadid, tüüp, tõstevõime (kg), liikumiskiirus (m/s), tõstekõrgus

(m), peatuste arv, tehase number, tehnohooldaja;

1.13.12. atraktsioonide osas – mark, tunnusnumber, maksimaalne ettenähtud inimeste arv,

liikumiskiirus (m/s), tõstekõrgus (m), atraktsiooni alusvankri veoki registreerimisnumber ja

VINkood, kui need on asjakohased;

1.13.13. ehitus- ja platvormtõstukite osas – koordinaadid, tehasenumber, liikumiskiirus (m/s),

tõstekõrgus (m), tõstevõime (kg), peatuste arv, mark, tehnohooldaja;

1.13.14. eluruumi gaasiseadme osas – eluruumi number, eluruumi aadress, gaasiseadme

olemasolu, gaasiseadme tüüp, ehitisregistri kood.

1.14. Seadme auditi ja kontrolli kohta kantakse seadmete andmestikku järgmised andmed:

1.14.1. seadme auditi või kontrolli tellija, kui see ei ole seadme omanik või valdaja, siis tellija

nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood või viimase puudumisel

sünniaeg;

1.14.2. seadme auditi/kontrollitegija nimi ja registrikood, auditit/kontrolli vahetult teinud isiku

nimi ja kontaktandmed, auditi/kontrolli teostamise kuupäevad, protokollide numbrid, kontrolli

tulemused ning järgmise auditi/kontrolli aeg;

1.14.3. auditi/kontrolli protokoll ja auditi/kontrolli järeldusotsus.

II. Tunnistuste andmestik

2. Tunnistuste kõikide liikide kohta kantakse tunnistuste andmestikku järgmised andmed:

2.1. tunnistuse omaniku nimi, isikukood, kontaktandmed;

2.2. valdkond ja tegevusala;

2.3. pädevusulatus;

2.4. tunnistuse number;

2.5. tunnistuse andmise kuupäev ja otsuse number;

2.6. tunnistuse kehtivuse lõpu kuupäev;

2.7. tunnistuse andja;

2.8. allkirjastaja;

2.9. lisainfo.

III. Lubade andmestik

3. Lubade kohta kantakse lubade andmestikku järgmised andmed:

3.1. taotleja/loa omaniku nimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood ja kontaktandmed;

3.2. valdkond ja tegevusala;

3.3. loa number;

3.4. taotluse esitamise/loa andmise kuupäev ja otsuse number;

3.5. loa kehtivuse lõppkuupäev;

3.6. loa andja;

3.7. allkirjastaja;

3.8. lisainfo.

IV. Ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmuste andmestik

4. Sündmuste kohta sisestatakse andmestikku järgmised andmed:

4.1. sündmuse liik;

4.2. sündmusest teavitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed;

4.3. esmane info sündmusest;

4.4. toimumise aja kuupäev ja kellaaeg;

4.5. sündmuse toimumiskoha aadress;

4.6. toimumiskoha nimi;

4.7. koordinaadid;

4.8. lühikirjeldus;

4.9. seotud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed ja seos sündmusega;

4.10. varalise kahju suurus;

4.11. sündmuse põhjus;

4.12. sündmuskoht – elamu, avalikult kasutatav hoone;

4.13. sündmuste liigituse astmed;

4.14. sündmuse põhjuse/tagajärje kirjeldus.

V. Väärteomenetluse andmestik

5. Väärteomenetluse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

5.1. menetleja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, telefoninumber ja e-posti aadress;

5.2. menetlusaluse isiku andmed:

5.2.1. juriidilise isiku nimi/füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi;

5.2.2. registrikood/isikukood;

5.2.3. elukoha/asukoha aadress, telefoninumber, e-posti aadress;

5.3. menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ja/või kaitsja andmed:

5.3.1. ees- ja perekonnanimi;

5.3.2. telefoninumber ja elektronposti aadress;

5.4. tunnistaja andmed:

5.4.1. ees- ja perekonnanimi;

5.4.2. isikukood;

5.4.3. elu- või asukoha aadress, telefoninumber, e-posti aadress;

5.5. väärteoasja number;

5.6. menetluse alustamise ja lõpetamise aeg;

5.7. rikutud õigusnorm ning väärteo kvalifikatsioon;

5.8. menetluse seis;

5.9. väärteoga seotud sündmuse toimumise aeg ja koht ning sündmuse liik;

5.10. menetlev asutus;

5.11. lahendi number ja lahendi või toimingu tegemise aeg;

5.12. lahendi liik ja alus;

5.13. lahendi või toimingu sisu või kirjeldus;

5.14. karistuse määr, menetluskulude liik ja summa;

5.15. viitenumber ja tasumise või täitmise tähtaeg;

5.16. trahvi tasumise kuupäev;

5.17. maksja nimi;

5.18. viitenumber;

5.19. summa ja makse selgitus;

5.20. seotud menetlusotsustus.

VI. Toote ohutuse alase teate andmestik

6. Toote ohutuse alase teate koostaja ja teavitatud toote kohta kantakse andmekogusse järgmised

andmed:

6.1. teate koostanud riik ning asutus;

6.2. koostaja kontaktandmed;

6.3. koostamise kuupäev;

6.4. tootele selle identifitseerimiseks omistatud kood, toote nimetus, kategooria, kaubamärk,

tüüp

või mudel, tootmisaasta ja seerianumber;

6.5. esmase turustamise aasta;

6.6. pakendi, mõõtmete ja välimuse kirjeldus või foto;

6.7. päritolumaa;

6.8. tootja või tootja ametliku esindaja või importija ning edasimüüjate nimed, aadressid,

telefoni- või faksinumbrid ja e-posti aadressid;

6.9. tootele kohalduvad Euroopa Liidu õigusaktid;

6.10. tootele rakenduvad standardid;

6.11. toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt ettenähtud CE-vastavusmärgise olemasolu;

6.12. vastavushindamise deklaratsiooni olemasolu;

6.13. õigusakt või standard, mille alusel koostati deklaratsioon;

6.14. toote testimise raport;

6.15. testitud toodete arv;

6.16. tootevea tüüp ja sellest tingitud ohu klassifikatsioon ning vea kirjeldus;

6.17. tootega seotud õnnetuse kirjeldus;

6.18. toote suhtes rakendatud meede tulenevalt toote nõuetele vastavuse seadusest;

6.19. toote suhtes rakendatud meetme õiguslik alus;

6.20. toote suhtes rakendatud meetme eesmärk ja ulatus;

6.21. toote suhtes rakendatud meetme rakendamise alguse kuupäev ja kestus.

VII. Dokumendiregister ja järelevalvemenetluste andmestik

7. Dokumendiregistrisse ja järelevalvemenetluste andmestikku kantakse järgmised andmed:

7.1. Dokumendiregistri andmestikku kantakse järgmised andmed:

7.1.1. dokumendi esitaja ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood,

kontaktandmed;

7.1.2. dokumendi nimetus;

7.1.3. dokumendi kuupäev ja number;

7.1.4. dokumendi sisu;

7.1.5. dokumentide liigitusskeemi sari;

7.1.6. juurdepääsu piirangu alus ja kehtivus.

7.2. Riikliku järelevalvemenetluste andmestikku kantakse järgmised andmed:

7.2.1. järelevalve objekti iseloomustavad andmed:

7.2.2. järelevalve subjekti ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood,

kontaktandmed;

7.2.3. menetlusosalise ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood,

kontaktandmed;

7.2.4. dokumendi nimetus;

7.2.5. dokumendi saamise/koostamise kuupäev ja number;

7.2.6. dokumendi saatja ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood,

kontaktandmed;

7.2.7. dokumendi adressaadi ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood,

kontaktandmed;

7.2.8. menetlustoimingu läbiviimise kuupäev, koht ning alguse ja lõpu kellaaeg;

7.2.9. menetlusdokumendi sisu;

7.2.10. menetlusdokumendi allkirjastaja.

VIII. Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande ning tagatiste

andmestik

8. Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruannete kohta kantakse

andmekogusse järgmised andmed:

8.1. reisiettevõtja nimi, registrikood, majandustegevusteate number, kontaktandmed;

8.2. aruandeperioodi pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük;

8.3. pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste ettemaksed aruandeperioodi viimase päeva

seisuga;

8.4. järgneva kvartali täpsustatud planeeritav pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste

kogumüük;

8.5. planeeritav pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük tegevuse alustamise

aastal ning edaspidi viimase kvartali aruande järgmise aasta kohta kvartalite kaupa;

8.6. reisiettevõtja tagatise olemasolu tõendav dokument.

IX. Ohtlikke kemikaale käitlevate käitiste ja nende kohustusliku dokumentatsiooni

andmestik

9. Ohtlike kemikaalide käitiste ja nende kohustusliku dokumentatsiooni kohta sisestatakse

andmestikku järgmised andmed:

9.1. käitise nimi;

9.2. käitaja;

9.3. käitise aadress;

9.4. ohukategooria;

9.5. tegevusala;

9.6. tegevusala kirjeldus;

9.7. koordinaadid;

9.8. telefon ja e-posti aadress;

9.9. ohutuse eest vastutava isiku nimi, ametikoht ja kontaktandmed;

9.10. andmed vastutuskindlustuse olemasolu kohta ja selle kehtivusaeg;

9.11. riigilõivu tasumise kuupäev;

9.12. keskkonnakompleksloa number;

9.13. lõhkematerjaliseaduse käitlemiskoha käitamisloa number;

9.14. käitise staatus;

9.15. käideldavad kemikaalid;

9.16. nõutud dokumendid;

9.17. nõutud dokumentide esitamise ja kooskõlastamise aeg;

9.18. nõutud dokumentide kooskõlastused.

X. Suurettevõtja energiaauditite andmestik

10. Suurettevõtjate energiaauditite andmestikku kantakse järgmised andmed:

10.1. suurettevõtja nimi, registrikood, kontaktandmed;

10.2. tegevusvaldkond/EMTAK kood;

10.3. majandusaasta;

10.4. töötajate arv;

10.5. aastakäive;

10.6. aastabilansi kogumaht;

10.7. sertifitseeritud juhtimissüsteem, sertifitseerinud organisatsioon, sertifitseerimise kuupäev;

10.8. lühikirjeldus energiatarbimist enimmõjutavatest tegevustest ettevõtja majandustegevuses;

10.9. lühikirjeldus sertifitseerimise või auditi ulatusest, sh. partnerettevõtted ja seotud

ettevõtted;

10.10. tarbitud energiatoote kogus energiaühikutes aastate lõikes;

10.11. tarbitud energia kogus tegevusele energiaühikutes aastate lõikes;

10.12. viimase nelja aasta jooksul ellu viidud alternatiivse energiakasutuse ja energiasäästule

suunatud tegevused ja meetmed ning nende hinnanguline energia tootmise- ja/või energiasäästu

potentsiaal energiaühikutes aastate lõikes;

10.13. järgmiseks neljaks aastaks kavandatud alternatiivse energiakasutuse ja energiasäästule

suunatud tegevused, meetmed ja investeeringud ning nende hinnanguline energia tootmise

ja/või energiasäästu potentsiaal energiaühikutes aastate lõikes;

10.14. energiaaudiitori nimi, isikukood, kutsetunnistuse number

XI. Nimemärgise kujutiste andmestik

11. Nimemärgise andmestikku kantakse järgmised andmed:

11.1. ettevõtja nimi, registrikood, kontaktandmed;

11.2. ettevõtja tegevusala;

11.3. sisseveetavate väärismetalltoodete valmistaja nimi;

11.4. nimemärgise kujutis;

11.5. nimemärgise registreerimise kuupäev;

11.5 nimemärgise registreerimise number;

11.7. nimemärgise registreeringu kehtivusaja lõpu kuupäev;

11.8. nimemärgise registreeringu kehtivus;

11.9. lisainfo.

1

Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja

lisa 2

Märkustega arvestamise tabel

Kooskõlastaja

või arvamuse

esitaja

Eelnõu

paragrahv,

lõige, punkt

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või

mittearvestamise põhjus

Justiitsministeer

ium

§ 1 p 14 Eelnõu § 1 punktiga 14 sõnastatakse tervikuna ümber

väärismetalltoodete seaduse (VMTS) 2. peatüki 3. jagu, mis

reguleerib nimemärgise registreerimist. Eelnõu kohastes §-des 13−16

sätestatakse nimemärgise taotlemine, registreerimine, muutmine,

kehtetuks tunnistamine ja kustutamine. Samas ei ole eelnõu kohases

seaduses enam nimemärgise registreerimisest keeldumise aluseid,

mis kehtivas VMTS-s asuvad §-s 16. Eelnõule lisatud rakendusakti

kavandi kohaselt on nimemärgise registreerimisest keeldumise alused

sätestatud hoopis määruse tasandil. Märgime, et nimemärgise

registreerimise kohustus on olemuslikult informatsiooniline

majandustegevuse nõue majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse

(MsÜS) § 6 lg 4 tähenduses. Tegemist on põhiseaduse §-ga 31

kaitstud ettevõtlusvabaduse piiranguga. VMTS järgi tohib

väärismetalltooteid müüa ainult siis, kui neil on peal vastav

kohustuslik märgis (nimemärgis, VMTS § 4 lg 1). Nimemärgis tuleb

registreerida (VMTS § 8 lg 2). Kui nimemärgist registrisse ei kanta,

siis toodet müüa ei tohi. Riigikohus on oma praktikas korduvalt

väljendanud põhimõtet, et kõik põhiõiguste seisukohalt olulised

otsused peab langetama seadusandja. Üksnes vähem intensiivseid

põhiõiguste piiranguid saab kehtestada määrusega, kuid sel juhul

peab selleks olema täpne, selge ja piirangu intensiivsusega

vastavuses olev volitusnormi alusel määrusega (RKÜKo 03.12.2007,

3-3-1-41-06, p-d 21 ja 22 jpt). Arvestades registreerimisest

keeldumisega kaasneva riive intensiivsust ja põhiseaduse §-st 3

Arvestatud. Eelnõu täiendatud ja

lisatud registreerimisest keeldumise

alused seadusesse (VMTS § 16).

2

tulenevat olulisuse põhimõtet, oleme seisukohal, et nimemärgise

registreerimisest keeldumise alused tuleb sätestada seaduses, mitte

määruses. Palume eelnõu vastavalt täiendada. Seejuures palume

pöörata tähelepanu ka HÕNTE § 37 lg-s 4 sätestatud seaduse

struktuuriosade numeratsiooni säilitamise nõudele (täpsemad

kommentaarid lisatud eelnõu failis).

§ 3 ja

seletuskirja

lisa

Seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 ja tarbijakaitseseaduse § 22

lõike 5 alusel antud majandusja taristuministri 19.03.2020 määruse nr

5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve

infosüsteemi põhimäärus“ § 9 lõikes 1 on sätestatud andmekogus

töödeldavate andmete säilitustähtajad. Kuna andmekogus

töödeldakse (sh säilitatakse) ka isikuandmeid, on tegemist isikute

eraelu puutumatuse riivega (põhiseaduse PS § 26). Põhiseaduse § 11

kohaselt võib isikute põhiõigusi riivata ainult seaduse alusel. Sellest

tulenevalt tuleb isikuandmete säilitustähtajad sätestada seaduses.

Vajadusel võib seaduses sätestatud pikemat tähtaega määrusega

lühendada. Eeltoodule tuginedes palume eelnõu täiendada ning

sätestada isikuandmete säilitustähtajad Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimääruse asemel

seadme ohutuse seaduses.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti järelevalve infosüsteemi lisatav

nimemärgise andmestik ei sisalda

isikuandmeid, mistõttu ei ole ka

lisatava andmestikuga vajalik sätestada

isikuandmete säilitamise tähtaegu

seaduse tasandil.

Kogu

eelnõu ja

seletuskiri

Palume arvesse võtta ka käesoleva kirja lisades esitatud

normitehnilised ja eelnõu mõjusid puudutavad märkused.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri

vastavalt täiendatud.

Eesti Linnade ja

Valdade Liit

§ 1 p 28 Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab väärismetalltoodete

seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu järgmise ettepanekuga. Väärismetalltoodete seaduse

(VMTS) § 54 p 3 kohaselt on §-s 48 sätestatud väärteo (nimemärgise

võltsimine ja võltsituna kasutamine) kohtuväline menetleja valla- või

linnavalitsus. Kohalikel omavalitsustel (KOV) puudub aga ressurss

täita kohtuvälise menetleja rolli väärteos, mis puudutab nimemärgise

võltsimist ja võltsituna kasutamist. Tegemist on spetsiifilise

valdkonnaga ning nimetatud rikkumiste tõendamine eeldab

Arvestatud.

Eelnõu § 1 punkti 36 lisatud ka VMTS

§ 54 p 3 kehtetuks tunnistamine.

3

eriteadmisi. Sellises olukorras on KOV sunnitud tellima ekspertiisi kas

vastavalt eksperdilt või pädevalt asutuselt, kuna KOVide puuduvad

teadmised/võimalused nimemärgise võltsimise tuvastamiseks.

Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku arvata valla- või linnavalitsus

välja VMTS §-s 54 sätestatud kohtuväliste menetlejate loetelust ning

piirduda valla- ja linnavalitsuse poolse järelevalve teostamisega oma

haldusterritooriumil vaid väärismetalltoodete jaemüügiga seonduvate

nõuete järgimise üle.

Eesti

Kaubandus-

Tööstuskoda

1. Elektrooniline nimemärgiste register

Eelnõu kohaselt muutub nimemärgiste register täielikult

elektrooniliseks alates 1. jaanuarist 2025. Nimemärgise

registreerimine viiakse koos nimemärgiste riiklikus registris olevate

andmetega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve

(TTJA) infosüsteemi alates 1. jaanuarist 2025 (eelnõu § 1 punkti 14

VMTS § 12). Edaspidi esitab Eestis väärismetalltooteid valmistav

ettevõtja või Eestisse väärismetalltooteid sissevedav ettevõtja TTJA-

le elektrooniliselt taotluse ettevõtte üldandmetega ja nimemärgise

digitaalse kujutise TTJA järelevalve infosüsteemi kaudu (eelnõu § 1

punkti 14 VMTS § 13)

Kaubanduskoda toetab nimemärgiste registri ajakohastamist, mis

tagab, et ettevõtjatel oleks võimalik taotleda nimemärgist

elektrooniliselt ning nad vabaneksid nimemärgise füüsilisest,

paberkandjal nimemärgise kujutise esitamise kohustusest.

Muudatuse tulemusel väheneb ettevõtete koormus ning kiireneb

nimemärgiste registreerimise protsess.

2. Mitme sarnase nimemärgi registreerimine

Edaspidi saab ettevõtja registreerida mitu sarnast nimemärgist ehk

edaspidi peab registreeritav nimemärgis erinema teiste ettevõtjate

nimemärgisest, aga võib olla sarnane sama ettevõtja teise

nimemärgisega. Näiteks, suuremõõtmelisel tootel kasutamiseks

Teadmiseks võetud.

4

keerulisema kujundusega ja väiksemõõtmelisel tootel kasutamiseks

lihtsama kujundusega märgise (eelnõu § 1 punkt 10 ja 19). Kehtiva

seaduse kohaselt sellist võimalust ei ole.

Toetame mitme sarnase nimemärgi registreerimise võimaluse

loomist, sest muudatus on kooskõlas ettevõtjate vajaduste ja

soovidega ning lihtsustab ettevõtete tegevust.

3. Nimemärgise kehtivusaeg

Muudatuste kohaselt on nimemärgise registreeringul kuni 10-aastane

kehtivusaeg, mille järel saab ettevõtja registreeringut pikendada

kümne aasta kaupa, esitades TTJA-le taotluse (eelnõu § 1 punkti 14 §

16). Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab ettevõte iga aasta teavitama

soovist nimemärgise registreeringut registris säilitada.

Kaubanduskoda toetab muudatust, sest see võimaldab vähendada

ettevõtjate halduskoormust.

4. Jaemüügi piirangu lõpetamine

Eelnõu tunnistab kehtetuks piirangud väärismetallide jaemüügile ning

edaspidi võib väärismetalltooteid müüa piiranguteta, sh turul,

tänavakaubanduses, koduukselepingute kaudu, kõigil avalikul üritusel

ja välikioskis (eelnõu § 1 p 20).

Toetame muudatust, kuna puudub praktiline vajadus piirata

väärismetalltoodete jaemüüki tarbijakaitselistel põhjustel teatud

müügikohtades.

1

07.09.2023

Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse

seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Väärismetalltoodete seadus (VMTS) läbis suure uuenduskuuri ja jõustati uus terviktekst

2004. aastal. Selles tehti viimati suuremaid sisulisi muudatusi 2008. aastal. Seadus on

üldjoontes oma eesmärki täitnud, kuid rakendamise käigus on ilmnenud mõned puudujäägid ja

probleemid.

VMTS-i muutmise eesmärgid:

a) kõrvaldada selle rakendamisel ilmnenud probleemid, sh pakkuda ettevõtjatele tänapäevast

ja kiiremat riikliku andmekogu teenust;

b) jätta seadusest välja ajale jalgu jäänud ja kasutusel mitteolevad sätted ja piirangud;

c) vähendada ettevõtjate halduskoormust, mis on ka Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu ühine

eesmärk1.

Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse

eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse ka riigilõivuseadust (RLS)2 ja seadme ohutuse seadust

(SeOS)3. Riigilõivuseaduse muudatusega piiritletakse selgemalt, missuguste tegevuste eest

tuleb nimemärgise registreerimise, muutmise või kehtivusaja pikendamise korral riigilõivu

tasuda. Seadme ohutuse seaduse muutmine on seotud nimemärgise registri andmete viimisega

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi ning ettevõtja

majandustegevusteate esitamise ja kompetentse isiku kinnituse lisamisega majandustegevuse

registrisse. Majandustegevuse registriga seotud SeOS muudatused ei ole seotud

väärismetalltoodetega ja on lisatud eelnõusse kui seaduse tehnilised muudatused, mille

muutmiseks ei ole neid otstarbekas nende vähese tähtsuse tõttu eraldi eelnõuna menetleda.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus-

ja tarbimiskeskkonna osakonna ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkonna metroloogia ja

vastavushindamise nõunik Triinu Sillamaa ([email protected], 625 6391). Eelnõu ja

seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja

(Airi Kapanen, 5307 4485). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]).

Eelnõu väljatöötamisse kaasati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, AS Metrosert,

MTÜ Eesti Metallikunstnike Liit ja MTÜ Kulla- ja Kellaliit.

1 „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“, vt II osa „Hea õigusloome põhimõtted“ punkti 6 ja

III osa „Arengusuunad“ punkti 12.3.5. 2 RT I, 14.03.2023, 32 3 RT I, 30.12.2020, 10

2

1.3. Märkused

Käesolev eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu uue

õigusakti rakendamisega.

Eelnõu on seotud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“4 punktiga 10.1.13

(piirata ülereguleerimist ja vähendada bürokraatiat), mille üks ülesanne on

väärismetalltoodete seaduse nõuete ajakohastamine tulenevalt tehnika arengust ja eesmärgiga

vähendada ebamõistlikku ettevõtjate halduskoormust.

Eelnõuga muudetakse:

1) väärismetalltoodete seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2018, 85;

2) riigilõivuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.06.2023, 63;

3) seadme ohutuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 10.02.2023, 32.

Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

VMTS-i muutmise eesmärk on kõrvaldada selle rakendamisel ilmnenud probleemid,

sh pakkuda ettevõtjatele tänapäevast ja kiiremat riikliku andmekogu teenust. Samuti on

eesmärk vähendada ebavajalikku regulatsiooni, kõrvaldades seadusest ajale jalgu jäänud ja

kasutusel mitteolevad sätted ja piirangud. Lisaks soovime vähendada regulatsioonist tulenevat

ettevõtjate halduskoormust.

2.1. VMTS-i muutmisega uuendatakse nimemärgise registri regulatsiooni, et võimaldada

kõigi andmete elektroonilist esitamist, pikendatakse registreeringu kehtivusaega ühelt

aastalt kümnele ja eemaldatakse nõue esitada füüsilisi näidiseid.

Sätete uuendamisel arvestatakse, et nimemärgise registreerimisega seotud kohustuste täitmisel

oleks ettevõtjate halduskoormus põhjendatud. Nimemärgis on kohustuslik märgis, mille

väärismetalltoote valmistaja või sissevedaja kannab igale väärismetalltootele, võttes seeläbi

vastutuse, et toode vastab VMTS-is ja selle rakendusaktides sätestatud nõuetele (VMTS § 8

lõige 1).

Nimemärgised registreeritakse nimemärgiste riiklikus andmekogus (VMTS § 8 lõige 2), et

oleks võimalik tuvastada, missugune ettevõte ja millist märgist väärismetalltootel kasutab, ning

tagamaks, et märgised eristuvad üksteisest.

VMTS 2. peatüki 3. jao muutmise eesmärk on nimemärgise register ajakohastada nii, et

a) nimemärgise registreeringut on võimalik taotleda elektroonselt;

b) menetlemine on võimalikult automaatne ja selleks on vaja vähe personali;

c) väheneb ettevõtjate halduskoormus, st ettevõtja saab esitada andmeid elektroonselt

(võimalusel olemasolevate andmetega täidetud vormil), ei pea esitama nimemärgise näidiseid

füüsiliselt ja igal aastal teavitama soovist jätkata nimemärgise kasutamist;

d) nimemärgise register vastab andmekogu tänapäevasele funktsionaalsusele.

Koos VMTS-i 2. peatüki 3. jao muutmisega on eesmärk 2005. aastal kasutusele võetud

nimemärgise register5 tehniliselt ajakohastada, mis tähendab;

a) registri liidestamist infosüsteemide andmevahetuskihiga X-tee (edaspidi X-tee),

4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027 5 http://www.proovikoda.ee/register/otsing.php

3

b) asjakohaste andmete esitamist ja nimemärgise registreerimisega seotud otsuste saatmist

elektrooniliselt ning

c) uute nimemärgiste automaatset esmast võrdlemist registris olevate märgistega.

Registri ajakohastamine tähendab riigile ühekordset suuremat arenduskulu, samuti tuleb üle

vaadata ja uuesti hinnata registri ülalpidamiskulud.

Riikliku andmekogu pidamine ehk volitatud töötleja ülesanne on haldusülesanne, mis Vabariigi

Valitsuse 19. aprilli 2004. a määruse nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri asutamine ja registri

pidamise põhimäärus“6 (edaspidi ka määrus nr 117) § 3 lõike 2 alusel on nimemärgise registri

pidamisel pandud AS-le Metrosert.

Kuna olemasolev register on loodud ligi 20 aastat tagasi ja vahepeal ei ole registrit tehniliselt

ajakohastatud, ei ole tehnilistel põhjustel otstarbekas ega rahaliselt mõistlik olemasolevat

registrit uuendada. Sel põhjusel lõpetatakse praegune nimemärgise register ja andmed viiakse

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) järelevalve infosüsteemi, kuhu

arendatakse vastav moodul. TTJA on väärismetalltoodete osas riiklik järelevalveasutus ja

valdkondlik pädevus on TTJA-l juba olemas. TTJA-l on järelevalve ja eri lubasid menetleva

asutusena suur haldusmenetluse elluviimise kogemus. TTJA järelevalve infosüsteem vastab

tänapäevastele riikliku andmekogu nõuetele ja nimemärgise registreerimise menetluse loomisel

saab aluseks võtta TTJA loamenetlusprotsessi. Nimemärgise registri uuendamisel on eesmärk

leida tehniline lahendus, mis tagab parima tasakaalu personalikulu ning süsteemi arenduse ja

ülalhoidmise kulu vahel.

Regulatsiooni ajakohastatakse ja edaspidi

a) võimaldatakse ettevõtjatele elektroonilist registreerimismenetlust,

b) vähendatakse füüsiliste dokumentide ja näidiste esitamist ning

c) asendatakse iga-aastane teavitamiskohustus registreeringu kehtivusaja 10-aastase

intervalliga.

2.2. VTMS-i muutmisega kõrvaldatakse ajale jalgu jäänud piirangud väärismetalltoodete

jaemüügile.

Muudes valdkondades ei ole tarbijakaitse eesmärkidel kehtestatud jaemüügipiiranguid.

Väärismetalltoodete jaemüügi piirangutel ei ole enam lisaväärtust ja need jäetakse seadusest

välja, kuna ülereguleerimine on tarbetu. Edaspidi on lubatud väärismetalltoodete jaemüük

tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ja kioskis. Tarbijate huvide kaitse

on tagatud üldiste tarbijakaitsereeglite alusel.

2.3. VMTS-i muudatusega soovitakse saavutada olukord, et toote müügidokumendil on piisav

teave väärismetalltoote tuvastamiseks ja ettevõtja saab müügidokumendil toote kohta

teavet esitada mõistliku halduskoormusega.

Edaspidi saab ettevõtja valida, mis näitaja esitatakse müügidokumendil, et eristada toode

teistest toodetest. Praegu on kohustus müügidokumendil alati esitada ühe toodet eristatava

näitajana toote mass (VMTS § 34 lõike 1 punkt 3). Enamik ettevõtjaid aga eristab tooteid

müügisüsteemides tootekoodi järgi, mis on parem näitaja kui mass, sest mass võib sama tüüpi

ja samast väärismetallist eri toodetel olla sama. Pealegi võib sama partii ehete mass erineda.

Ettevõtjatel on tekkinud probleem täita massi esitamise täpsusnõuet suure halduskoormuse

tõttu, kuna peavad iga toote sisestama süsteemi eraldi. Väärismetalltoodete hinnast moodustab

väärismetalli väärtus umbes 30% ja ülejäänud toote väärtusest on disain, mistõttu on ebavajalik

6 RT I 2004, 29, 200

4

nõuda õigusaktiga väärismetalltoote massi esitamist täpsusega grammi kümnendikkohani

(VMTS-i § 37).

2.4. VMTS-s tehakse mitu tehnilist muudatust, et regulatsioon oleks ajakohane ega sisaldaks

aegunud sätteid, mida valdkonnas ei kasutata. Aastamärgis on väärismetalltoodetel vabatahtlik

märgis, mis ettevõtjate hulgas enam kasutust ei leia. Kehtiva VMTS-i § 11 lõike 2 alusel on

2004. aastal kehtestatud rakendusakti, majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. märtsi

2004. a määrusega nr 46 „Väärismetalltoodete aastamärgiste kehtestamine“7 kinnitatud

aastamärgised 2016. aastani. Alates 2017. aastast ei ole uusi aastamärgiseid määrusega

kinnitatud ja kuna märgiseid ei kasutatud, pole regulatsiooni järele olnud ka vajadust. VMTS-i

muudatusega eemaldatakse aegunud sätted, kuid soovi korral ettevõtjad saavad kanda tootele

valmistamisaastat tähistava märgise.

2.5. Lisaks ajakohastatakse riigilõivuseaduses (RLS § 234) sätestatud nimemärgise

registreerimisega seotud riigilõivu toiminguid ja määra. Kui varem tasuti riigilõiv

nimemärgise registreerimisel, siis pärast plaanitavate muudatuste jõustumist tasutakse riigilõiv

taotluse esitamisel. Riigilõiv suureneb 20 eurolt 30 eurole. Ettevõtjatel muutub nimemärgise

registreerimine mugavamaks ja kiiremaks, sest edaspidi avaneb võimalus esitada taotlusi

digitaalselt ja osaliselt eeltäidetud andmetega. Samuti saavad ettevõtjad edaspidi teha ise

infosüsteemist oma registreeringust väljavõtteid. Kuna avalik teenus muutub ettevõtjatele

tuntavalt paremaks, siis on põhjendatud riigilõivu määra suurendamine. Seadme ohutuse

seaduse § 13 muudatused puudutavad ettevõtja majandustegevusteate esitamist

majandustegevuse registrisse ja kompetentse isiku kinnituse lisamist. Edaspidi peab ettevõtja

seadmetöö majandustegevusteate esitamisel juurde lisama ka kompetentse isiku kinnituse, kus

isik kinnitab, et on teadlik oma seotusest ettevõtjaga ja vastutab ettevõttes seadmetöö tegemise

eest. Kui töösuhe vastutava isiku ja ettevõtja vahel lõppeb, siis saab vastutav isik ennast ise

majandustegevusteate andmetest eemaldada, kui ettevõtja seda tegema ei peaks.

Seadusele on koostatud väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) 2023. aasta jaanuaris. VTK koos

kooskõlastustega on leitav eelnõude infosüsteemist EIS (toimik nr 23-00658). Eelnõu

väljatöötamisel võeti arvesse VTK kohta Siseministeeriumilt ja Justiitsministeeriumilt saadud

tagasisidet. Andmekaitse Inspektsioon andis teada, et neil puuduvad märkused või

tähelepanekud VTK-le. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tagasiside VTK-s kirjeldatud

muudatustele oli toetav. Enamiku pärast VTK kooskõlastamist tehtud muudatustega ei

kehtestata uusi nõudeid, vaid eemaldatakse aegunud või dubleerivad sätted. Eelnõu vastab

VTK-le.

VTK kooskõlastamise tulemus

Siseministeerium esitas VTK-le kaks märkust.

Esimene märkus käsitleb VMTS-st väärismetalltoodete jaemüügi piirangute kaotamist, st

edaspidi võib neid tooteid müüa nt turul, tänavakaubanduses, koduukselepingute kaudu,

avalikel üritusel ja välikioskites. VTK kohaselt puudub piirangute kaotamisel ebasoovitava

mõju avaldumise risk. Siseministeerium viitas asjaolule, et järelevalvatavate kohtade arvu

suurenemise korral suureneb võltsitud väärismetalltoodete müümise risk. Sellele võimalusele

on VTK-s viidanud ka TTJA, selgitades et pärast uue seaduse rakendamist suureneb oluliselt

väärismetalltoodete märgistuse ja muude nõuete täitmise üle tehtava järelevalve tähtsus

müügikohtades, st prognoositakse negatiivset muutust võrreldes praeguse olukorraga. Samal

seisukohal on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA). Siseministeeriumi hinnangul võib

väärismetalltoodete jaemüügipiirangute kaotamise korral suureneda järelevalvatavate kohtade

7 RTL 2004, 30, 510 8 Eelnõude infosüsteemis EIS toimik nr 23-0065

5

arvu kasvu tõttu ka võltsitud väärismetalltoodete müük ning sellega seonduvalt süütegude arv.

Siseministeerium teeb ettepaneku analüüsida väärismetalltoodete jaemüügi piirangute

kaotamisega kaasneda võivat negatiivset mõju, eeskätt tõenäoliselt suurenevat

väärismetalltoodetega seotud süütegude toimepanemise arvu kasvu (nt kelmused), ja

võimalikke vastumeetmeid riskide maandamiseks.

Käesolevas seletuskirjas käsitletakse eeltoodu tõttu jaemüügipiirangute mõju laiemalt.

Siinkohal selgitatakse, et VTK-s on TTJA täheldanud, et kuigi väärismetalltoodete jaemüügi

kohtade laiendamisega suureneb järelevalveasutustel järelevalvega hõlmatavate kohtade arv,

on mõju ulatus väike. Ka praegu teevad nii TTJA kui ka KOV-id järelevalvet kehtiva piiranguga

hõlmatud kohtades. Seega, TTJA arvates ei ole tegemist järelevalvet oluliselt mõjutava

muudatusega. Kelmuste toimepanemisele ei pruugi olla muudatusel samuti märkimisväärset

mõju. Sisuliselt ei takista jaemüügipiirangud ka praegu kelmuste toimepanemist turul,

tänavakaubanduses, koduukselepingute kaudu, avalikel üritusel ja välikioskites.

Teine märkus käsitles VMTS-i järelevalve ja kohtuvälise menetleja pädevusi. Kehtiva VMTS-i

§ 42 kohaselt teevad VMTS-i nõuete üle järelevalvet TTJA ja KOV ning VMTS § 54 punkti 2

järgi on lisaks eelnimetatud asutustele ka PPA nimemärgise võltsimise ja võltsituna kasutamise

väärteo kohtuväline menetleja. Nimemärgise võltsimine ja võltsituna kasutamine on väga

spetsiifiline valdkond ja sarnaselt riiklikule järelevalvele eeldab eelnimetatud rikkumise

tõendamine eriteadmisi, mis PPA-l puuduvad. VTK kohaselt rakendab TTJA valdkonna

spetsiifikat arvestades järelevalve tegemiseks eriväljaõppega ametnikke, keda PPA-l pole.

Seega on otstarbekas PPA-lt kogu VMTS-i menetluspädevus eemaldada. Senisest praktikast

lähtudes ei tohiks pädevuse üleandmine tingida TTJA töökoormuse olulist kasvu, nt ei ole

viimase viie aasta jooksul PPA ühtegi kõnealust väärtegu menetlenud. Siseministeerium tegi

ettepaneku arvata PPA välja VMTS-i §-s 54 sätestatud kohtuväliste menetlejate loetelust.

Käesolevas eelnõus on selle ettepanekuga arvestatud. Eelnõu § 1 punktiga 27 tunnistataksegi

VMTS-i § 54 punkt 2 kehtetuks, eemaldades PPA kohtuväliste menetlejate loetelust.

Justiitsministeerium esitas järgmised märkused:

1. VTK kohaselt on uue nimeregistri loomisel kavas taaskasutada võimalikult palju TTJA-l

olemasolevaid tarkvaralahendusi. Juhime tähelepanu, et uus lahendus peaks keskenduma

menetlustarkvara loomisele ja uue avaliku vaate loomiseks puudub vajadus. Teeme ettepaneku

kuvada nimemärgise registrisse kantud märgiseid ja neid kirjeldavat teavet edaspidi e-

äriregistris ettevõtte andmekaardil. Juba praegu koondab e-äriregister avalikku teavet väga

paljudest riigi registritest, võimaldades tutvujal saada põhjaliku ülevaate ettevõttega seonduvast

teabest. Keskmiselt kasutatakse e-äriregistrit 18 miljonit korda kuus.

2. Samuti teeme ettepaneku võimaldada ettevõtjal esitada märgiste taotluseid ning pikendamise

taotluseid e-äriregistri vahendusel. See vähendab ettevõtja halduskoormust veelgi, võimaldades

tal teha ettevõtlusega seotud eri toiminguid ühest kohast ja samal ajal. Näiteks on võimalik

muude toimingute tegemise käigus juhtida ettevõtja tähelepanu peagi aeguvale nimemärgisele

ja võimaldada seda mugavalt pikendada. Samuti on võimalik ettevõtte asutamisel või

tegevusala määramisel/vahetamisel ettevõtjat teavitada nimemärgisega seonduvatest

kohustustest. Võimalik, et seoses reaalajamajanduse projektiga on võimalik tulevikus e-

äriregistri vahendusel luua ettevõtja jaoks sündmusteenuseid, et ettevõtlust veelgi lihtsustada.

Justiitsministeerium tegi ettepaneku, et eeltoodu võimaldamiseks tuleb uuele nimeregistrile

luua X-tee teenused, mille vahendusel on võimalik taotlusi esitada ja registri sisu erinevate

parameetrite alusel pärida.

6

Selgitame, et praegu kasutatav riiklik nimemärgise register lõpetatakse ja selle andmed tuuakse

TTJA järelevalve infosüsteemi, kuhu arendatakse vastava funktsionaalsusega lisamoodul. Selle

arendamisel võetakse aluseks TTJA olemasolev loamenetluse infotehnoloogiline lahendus. Uut

nimemärgise registrit ei looda ja avalike andmete kuvamiseks kasutatakse olemasolevaid TTJA

järelevalve infosüsteemi lahendusi. TTJA järelevalve infosüsteemil on olemas X-tee teenused

ja arenduste tellimisel võetakse võimaluse korral arvesse e-äriregistri või riigiportaalis eesti.ee

ettevõtja andmekaardil nimemärgise andmete kuvamine. Lõplik avalike andmete kuvamise

keskkond selgub pärast infosüsteemi arenduseks vajaliku uuringu valmimist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka MKM), Justiitsministeeriumi ja

TTJA esindajad kohtusid ülaltoodud märkuste aruteluks. Arutelude tulemusel otsustati, et

taotluste väikest hulka (u 30 taotlust aastas) arvestades ei ole otstarbekas teha e-äriregistrile

eraldi arendust nimemärgise taotlemiseks.

Lisaks esitas Justiitsministeerium VTK kohta tehnilisi märkusi, mida on eelnõu seletuskirja

koostamisel arvesse võetud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist

Eelnõu §-ga 1 muudetakse VMTS-i sätteid.

§ 1 punktiga 1 muudetakse VMTS-i § 1 lõike 2 punkti 4 ja punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks

§ 2 punkt 9, ühtlustades termini investeeringukuld sõnastuse käibemaksuseaduses § 2 lõikes 10

defineeritud mõistega. Lisaks ei ole edaspidi VMTS-is investeeringukulla mõistet defineeritud

põhjusel, kuna mõiste on seaduses kasutusel vaid üks kord (VMTS § 1 lõige 2 punkt 4). See on

tehniline muudatus, et tagada õigusaktides termini ühtlustatud sõnastus.

§ 1 punktidega 3 ja 4 muudetakse VMTS-i § 4 pealkirja, viiakse asjakohased VMTS-i § 5

sätted § 4 lõigeteks 6 ja 7 ning punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks VMTS-i § 5.

Muudatuse eesmärk on sätestada seaduses väärismetalltoodetele nõuded, mitte keelud, ja

kustutada dubleerivad VMTS-i või muude õigusaktide sätted (§ 5 lõike 1 punktid 1 ja 5 ning

lõike 2 punkt 1).

Kehtiva VMTS-i § 4 sätestab, missugused väärismetalltooted on käitlemiseks lubatud, ja § 5

sätestab käitlemiseks mittelubatud. Edaspidi on VTMS-i § 4 koondatud kõik asjakohased

nõuded väärismetalltoodetele. Sealjuures jäetakse seadusest välja § 5 lõike 1 punkt 1, kuna see

dubleerib VMTS-i § 4 lõikeid 1–3, ning § 5 lõike 2 punkt 1, kuna see dubleerib VMTS-i § 4

lõikeid 1, 21, 3. VMTS-i § 5 lõike 1 punkt 5 eemaldatakse, kuna nikli kasutamine ehetes ja

muudes nahaga kokkupuutuvates toodetes on keelatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH)9

XVII lisa punkti 27 alusel ning puudub vajadus sama nõude kehtestamiseks riigisiseses

õigusaktis ja see ei ole ka lubatud.

VMTS-i § 4 lisatav lõige 6 (kehtiva VMTS § 5 lõike 1 punktid 3 ja 4) sätestab, et kui juba

toodetud ja korrektselt märgistatud väärismetalltoodetele lisatakse toote muutmisel, näiteks

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist,

autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse

direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr

1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ,

93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 396, 30.12.2006, lk 1–850)

7

ümbertegemisel või mitme toote kokku liitmisel, on püsivalt liidetud väärismetalltootega sama

värvi muud metalli või kasutatud väärismetallist joodist, mille proov ehk väärismetalli sisaldus

on väiksem väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetallist, siis ei või neid tooteid

müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada. Eelnimetatud juhul võivad tooted olla

väärsimetalltootena märgistatud, kuid toote muutmisel ei vasta toode enam VMTS-is sätestatud

nõuetele, mistõttu nimetatud toodete tarbijatele pakkumine väärismetalltootena on tarbija

eksitamine. Märgistamise keeldu ei ole sättesse lisatud, kuna antud juhul võib olla algselt

korrektselt märgistatud toodete muutmisega. Uues VMTS § 4 lõikes 6 on sõnastusest võrreldes

praegu kehviva samasuguse sättega (VMTS § 5 lõige 1 punkt 3) välja jäetud metalli püsivalt

liitmise meetodite loetelu, kuna loetelu ei olnud lõplik ja oli pigem informatiivne. Sisuliselt säte

ei muutu ja ka edaspidi käsiteletakse metalli püsivalt liitmise meetoditena jootmist, keevitamist

või muud meetodit. VMTS-i § 4 lisatav lõige 7 (kehtivas VMTS § 5 lõike 2 punktid 2 ja 3)

sätestab, et lisaks müügiks pakkumisele ja tasu eest võõrandamisele ei või ka märgistada tooteid

väärismetalltootena, mis on kaetud väärismetalliga (nt üle kullatud toode) ja metallist tooted,

millest väärismetalli osa moodustab vähem kui 50 % (va lauahõbe, kellad ja muud

korpustooted). Antud juhul on tegemist toote valmistamisprotsessis tehtavate muudatustega,

mistõttu on märgistamise keeld asjakohane.

Tegemist on tehniliste muudatustega, mis parandavad õigusselgust, vähendavad dubleerivat

õigusloomet, kuid nõuded väärismetalltoodetele sisuliselt ei muutu.

§ 1 punktidega 6–9 muudetakse VMTS-i § 6 lõikeid 1 ja 3 ning punktiga 16 tunnistatakse

kehtetuks VMTS § 11, millega eemaldatakse VMTS-st aastamärgise regulatsioon.

Väärismetalltoote aastamärgis on kehtiva VMTS-i § 6 lõike 3 järgi koos kontrollmärgisega

mittekohustuslik ehk vabatahtlik märgis, millega võib väärismetalltoote valmistaja märgistada

toote, et tähistada toote valmistamise aastat.

Aastamärgiseks on eesti tähestiku suurtähed tähestikulises järjekorras. Aastamärgisega

seonduvat täpsustatakse VMTS-i § 11 lõike 2 alusel kehtestatavas rakendusaktis. VMTS-i § 11

lõike 2 alusel on 2004. aastal kehtestatud rakendusakt majandus- ja kommunikatsiooniministri

22. märtsi 2004. a määrus nr 46 „Väärismetalltoodete aastamärgiste kehtestamine“ (edaspidi

MKM määrus nr 46), milles kehtestati aastamärgised alates 1993. aastast kuni 2016. aastani, st

eesti tähestiku ulatuses. Vahepealsel ajal, st alates 2017. aastast kuni praeguseni, ei ole

eelnimetatud rakendusakti uuendatud ja alates 2017. aastast ei ole regulatsiooniga uusi

aastamärgise tähiseid kehtestatud, kuna ettevõtjad on loobunud aastamärgise kasutamisest

väärismetalltoodetel, ja mittekasutusel oleva regulatsiooni uuendamine ei ole olnud otstarbekas.

Sama tõdesid ka ettevõtjad, AS Metrosert (väärismetalltoodete nimemärgise registri pidaja ja

väärismetalli standardproovi vastavuse tõendaja) ning väärismetalltoodete valdkonna

järelevalveasutus TTJA. VTK koostamise käigus toimunud aruteludel tõdeti, et regulatsiooni

puudumine ei ole probleeme tekitanud, kuna toodete valmistajad on aastamärgise kasutamisest

loobunud.

Seetõttu tunnistatakse kehtetuks VMTS-is olev aastamärgise regulatsioon, sh VMTS-i § 11

lõike 2 volitusnorm ja selle alusel kehtestatud rakendusakt. Edaspidi on väärismetalltootel

lubatud VMTS-is nimetamata märgistus, kui see ei halvenda oma kuju ega paiknemise poolest

VMTS-is reguleeritud märgiste nähtavust, loetavust ega tähenduse mõistmist (VMTS-i § 6

lõige 5).

VMTS-s reguleeritud väärismetalltoodete märgised on edaspidi Eesti ja teiste Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või Türgi proovi-, nime- ja kontrollmärgised.

Väärismetalltoodete valmistajad võivad valmistamisaasta tähistamiseks sel juhul kasutada

endale sobivat aastamärgist. Kuna tegemist on riigisisese regulatsiooniga, erinevad Eestis ja

8

teistes riikides kasutatavad aastamärgiste märgistused ja väljaspool Eestit ei pruugi Eesti

aastamärgise määrusega kehtestatud tähistus aidata tuvastada väärismetalltoote

valmistamisaastat.

Näiteks Suurbritannias on 2015–2024 aastamärgised väiketähtedena vastavalt q, r, s, t, u, v, w,

x, y, z. Soomes kasutatakse aastamärgise tähisena tähestiku suurtähti, lisades juurde numbri,

mis tähistab mitmendat korda on tähestik kasutusel, st A tähistab aastat 1810 ja Y8 aastat 2000.

Lätis olid aastatel 1993–2014 aastamärgise tähiseks tähestiku suurtähed ja aastast 2015

tähestiku väiketähed. Eelnimetatud näited kirjeldavad hästi antud regulatsiooni erinevust riigiti.

Piiriüleselt tekitab aastamärgise regulatsioon segadust, kuna valdkond on Euroopa Liidus ja

rahvusvaheliselt reguleerimata ja igas riigis on kastutusel oma tähistus. Regulatsiooni

eemaldamine võib tekitada segadust juhul, kui Eesti ettevõtjad hakkavad valmistamisaasta

tähistamiseks kasutama eri aastamärgised. Ent arvestades, et rohkem kui viiel aastal ei ole Eesti

ettevõtjad aastamärgiseid kasutanud, on sellise juhtumi esinemine väga ebatõenäoline. VMTS-i

muudatusega jäetakse aegunud sätted seadusest välja.

VMTS § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 3 muudeti keeleliselt sõnad „mittekohustuslik märgis“

ainsusesse, kuna eelnimetatud sätetes ei ole aastamärgise regulatsiooni eemaldamise järel

mitmusel enam iseseisvat õiguslikku tähendust. Selleks, et saavutada stiililine ühtlus kogu

VMTS § 6 lõikes 1 muudeti ainsusesse sõnad „märgis“ ja „kohustuslik märgis“ ka paragrahvi

6 lõike 1 saatelauses, punktides 1 ja 3. Ülejäänud eelnõuga mittemuudetavates sätetes keelelisi

muudatusi, nt mitmust ainususesse, stiili tõttu ei tehtud.

§ 1 punktidega 10, 14, 15, 17, 18, 20, 21, 29, 30 ja 32 muudetakse VMTS-i § 6 lõiget 6, § 8

lõikeid 2–4 ning 2. peatüki 3. jagu (muutes jao pealkirja ning §-de 12–13, 15–16 ja 19 sõnastusi,

tunnistades kehtetuks §-d 14 ja 17–18 ning lisades §-i 201), et viia nimemärgise registreerimine

koos nimemärgiste riiklikus registris olevate andmetega TTJA järelevalve infosüsteemi alates

1. jaanuarist 2025. Muudatusega lihtsustatakse nimemärgise registreerimise menetlust,

vähendades uue menetluskeskkonna loomisega nii ettevõtjate kui ka menetleja halduskoormust.

Kehtivas VMTS-i 2. peatüki 3. jaos sätestatakse väärismetalltoodete käitlejate ja nimemärgiste

riikliku registri ülesanded, asutamise korraldus ja ettevõtjate ja nende nimemärgiste registrisse

kandmise kord, sh määratakse kindlaks, millised dokumendid ja mil viisil on registreerimiseks

vaja esitada, samuti registreerimisest keeldumise, registriandmete kustutamise ja iga-aastase

registreeringu kehtivuse kinnitamise ning metallplaadil nimemärgise kujutise näidiste esitamise

alused.

Kehtiva regulatsiooni järgi esitab ettevõtja esmakordsel nimemärgise registreerimise

taotlemisel ettevõtja esitama märgise kujutise paberil (VMTS § 13 punkt 2), et välistada kõikide

andmete elektroonse esitamise võimalus. Pärast seda, kui registri volitatud töötleja on

kinnitanud märgise kujutise sobivuse, peab ettevõtja esitama märgise kujutise füüsiliselt

metallplaadil ühe kuu jooksul (VMTS § 15 lõige 2). See tähendab, et taotleja läheb alles siis

märgitsa (nimemärgise jäljendi tegemise tööriist) valmistaja juurde, kes valmistab kavandi järgi

metallmärgitsa, mille tegemine tavaliselt võtabki umbes kuu aega. Märgitsaga metallplaadile

tehtud kolme eri tugevusega jäljend esitatakse registri volitatud töötlejale. Füüsiline jäljend

võib mõnikord erineda paberil esitatud jäljendist, kuna kavand võis olla väga detailne, ent

märgitsat ei olnud võimalik nii detailset teha. Samuti võib jäljend olla eri tugevusega lüües

natuke erineva kujuga, mistõttu oli järelevalve käigus vaja digitaalses andmebaasis olevate

nimemärgiste kõrval füüsiliselt kontrollida ka jäljendit. Pärast metallplaadil näidiste esitamist

tehakse vajaduse korral muudatused paberil esitatud kujutisel ja registreeritakse lõplik

nimemärgise kujutis.

9

Registriandmete ajakohasena hoidmiseks on VMTS-is nõutud iga-aastane teavitamiskohustus

koos valmistajatel metallplaadil näidiste esitamisega, et registrist oleks võimalik jälgida

märgitsa kulumisest tekkivat nimemärgise muutust. Aruteludel sidusrühmadega selgus, et

halduskoormuse vähendamiseks valmistatakse praktikas tihtipeale nimemärgise näidised

metallplaatidel korraga mitmeks aastaks ette, mistõttu ei anna registrisse esitatavad näidised

tõest ülevaadet ettevõtjatel kasutusel olevate märgitsate olukorrast. Samuti võib nimemärgise

kanda tootele ja näidisele laseriga, mille pealekandmise omadused ajaga ei muutu. Seega tõdeti

VMTS-i muudatuste kaasamiskohtumistel koos TTJA, AS-i Metrosert ja valdkonna

ettevõtjatega, et piisab, kui üks kord esitada nimemärgise digitaalne kujutis ja füüsiliste näidiste

järele ei ole vajadust. Ettevõtjale jääb edaspidi suurem hoolsuskohustus, et nii esitatud

nimemärgis ja tegelikult kasutatav nimemärgis oleksid samasugused ning registriandmed

ajakohased.

Eelnimetatud muudatuste rakendamiseks muudetakse VMTS-i 2. peatüki 3. jagu nii, et VMTS-i

jäävad sätted, mis reguleerivad nimemärgise taotlemist, pikendamist, muutmist ja kehtetuks

tunnistamist. Muudatusega tõstetakse kokku valmistaja ja sissevedaja nimemärgise

registreerimise sätted, kuna erisusi on valmistaja ja sissevedaja nimemärgise korral vähe ning

enamikku sarnaseid sätteid on kehtivas VMTS-s dubleeritud. Muu hulgas lisatakse VMTS-i

2. peatüki 3. jakku volitusnorm vastava valdkonna ministrile määrusega kehtestada

nimemärgise registreerimise, registreeringu pikendamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise

kord ning täpsustatud nõuded nimemärgisele. VMTS-i 2. peatüki 3. jaost jäetakse välja

nimemärgiste registri andmekoguga seotud sätted, sh muutub kehtetuks VMTS-i § 12 lõike 2

volitusnorm ja määrus nr 117, ning edaspidi sätestatakse andmekoguga seotud nõuded, sh

andmestik ja juurdepääs andmetele, SeOS-i § 12 lõike 2 alusel kehtestatud majandus- ja

taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järelevalve infosüsteemi põhimäärus“10 (edaspidi MTM-i määrus nr 5). Lisaks sätestatakse

VMTS-i üleminekusätetes, et määruse 117 § 1 alusel asutatud nimemärgise register lõpetatakse

ja andmed viiakse TTJA järelevalve infosüsteemi ning edaspidi käsitatakse praegusesse

nimemärgiste riiklikku registrisse kantud nimemärgiseid TTJA järelevalve infosüsteemis

registreeritud nimemärgistena.

Uues VMTS-i §-s 12 on üldised nimemärgise registreerimise sätted. Lõikes 1 sätestatakse, et

nimemärgis registreeritakse valmistaja või sissevedaja taotluse alusel SeOS-i §-s 12 nimetatud

TTJA järelevalve infosüsteemis (edaspidi infosüsteem). Lõikes 2 sätestatakse, et nimemärgise

registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise ja muutmise taotluse läbivaatamise eest

tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Kehtiva regulatsiooni järgi tuleb

maksta riigilõiv üksnes nimemärgise registreerimise korral. Samas tuleb menetlus ellu viia

vähemalt samas mahus nii positiivse (registreeringuga lõppeva) kui ka negatiivse

(registreeringust keeldumisega lõppeva) menetluse korral. Täpsemini on riigilõivuga

seonduvat, sh riigilõivumäära muutust selgitatud RLS-i muudatuste juures. Lõikes 3 on antud

volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile, kelleks on majandus- ja

infotehnoloogiaminister, rakendusakti kehtestamiseks. Antud rakendusaktis sätestatakse

nimemärgise täpsustatud nõuded ning registreerimise taotlemise, registreerimise, registreeringu

kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja keeldumise kord. Rakendusakti

kavand on lisatud seletuskirja lisana 1.

Uues VMTS §-s 13 on sätestatud nimemärgise registreerimise taotlemine. Edaspidi esitab

valmistaja või sissevedaja TTJA-le elektrooniliselt taotluse ettevõtte üldandmetega ja

nimemärgise digitaalse kujutise TTJA järelevalve infosüsteemi kaudu. Lisaks esitab

sissevedaja sisseveetava väärismetalltoote valmistaja kirjaliku nõusoleku, et viimane lubab oma

10 RT I, 25.01.2022, 7

10

nimemärgise registreerida sissevedaja nimemärgisena, nagu peab tegema ka kehtiva VMTS-i

§ 17 lg 1 punkti 3 alusel. Kuna sisseveetava väärismetalltoote valmistaja kirjaliku nõusoleku

esitamine on ainus erinevus valmistajal ja sissevedajal nimemärgise taotlemise vahel, on

õigusnormide ökonoomikast lähtudes otstarbekas käsitleda mõlemaid taotlusi ühes normis,

lisades asjakohase erinevuse.

Uues VMTS-i §-s 15 on sätestatud nimemärgise registreerimise tingimused, milleks on, et

taotlus peab olema nõuetekohane, nimemärgis kujutis peab olema selgesti eristatav registrisse

kantud teiste ettevõtjate nimemärgistest ja riigilõiv on tasutud. Lisaks peab sissevedaja esitama

sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjaliku nõusoleku nimemärgise

registreerimiseks sissevedaja nimemärgisena. Võrreldes kehtiva VMTS-i § 15 (valmistaja

nimemärgise registrikanne) ja § 18 (sissevedaja nimemärgise registrikanne) ei pea enam

esitama füüsilisi näidiseid metallplaatidel, mistõttu lüheneb registreerimismenetlus tuntavalt,

umbes kuu aja võrra. Lõige 2 on uus säte, millega täpsustatakse, et kehtetuks tunnistatud

sissevedaja nimemärgist registreerimisel ei kohaldata nõuet, et nimemärgise kujutis peab selgelt

eristuma teiste ettevõtjate nimemärgistest. Muudatusega lisatakse regulatsiooni täpsustus, et

tagada selgus, mis tingimustel on järgmisel sissevedajal võimalik teise riigi valmistaja

nimemärgis registreerida, kui eelmise sissevedaja registreering muutub kehtetuks. Juhul, kui

ühe sissevedaja poolt registreeritud teise riigi valmistaja nimemärgise registreering

tunnistatakse kehtetuks, nt kehtivusaja lõppemisel või registreeringu taotlenud ettevõtja

taotlusel, on järgmisel ettevõtjal võimalik sama nimemärgis uuesti registreerida – nii saab ühe

sissevedaja loobumise korral või tegevuse lõpetamisel võtta teine ettevõtja vastutuse Eestisse

sissetoodava väärismetalltoote eest.

Uues VMTS-i §-s 16 on sätestatud nimemärgise registreerimisest keeldumise alused, mis on

sarnased kehtiva VMTS-i §-ga 16. Registreerimisest keeldutakse, kui ei ole täidetud VMTS-i

§-s 15 sätestatud registreerimise aluseks olevad tingimused.

Uues VMTS-i §-s 19 on sätestatud registreeringu muutmise, kehtetuks tunnistamise ja

kustutamise tingimused. TTJA tunnistab nimemärgise registreeringu andmed kehtetuks kolmel

põhjusel:

1) registreeringut taotlenud ettevõtja taotluse alusel,

2) registreeringu kehtivusaja või

3) registreeringut taotlenud ettevõtte tegevuse lõppemisel.

Kehtetuks tunnistatud nimemärgiste avalikud andmed on lõike 1 järgi edaspidi näha ja uute

nimemärgiste registreerimisel võrreldakse neid ka kehtetute nimemärgistega. Sel moel

tagatakse, et turul olevate väärismetalltoodetel olevate nimemärgiste järgi on võimalik

tuvastada nii toote valmistaja kui ka ettevõtja, kes vastutab toote vastavuse eest VMTS-i

nõuetele.

Lõikes 2 sätestatakse, et nimemärgise registreeringu andmed kustutatakse, kui ilmneb, et

ettevõtja, kelle nimemärgis on registreeritud, on oma registreerimistaotluses esitanud andmeid,

mis ei vasta tegelikkusele ja millel on registreeringu tegemisel oluline tähtsus. Näiteks antakse

TTJA-le teada, et taotleja on esitanud oma nimemärgisena teise ettevõtja kaubamärgi, mille

kasutamiseks tal õigus puudub või sissevedaja on võltsinud väärismetalltoote valmistanud

ettevõtja nõusolekut, mis on registreeringu aluseks. Kustutatud andmeid ei kuvata infosüsteemi

avalikus vaates.

Lõikes 3 sätestatakse, et nimemärgise registreeringu muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks

tuleb esitada ettevõtjal taotlus TTJA järelevalve infosüsteemi kaudu. Nimemärgise

registreeringu andmeid muudetakse registreeringut taotlenud ettevõtja taotluse alusel, kui

näiteks soovib ettevõtja muuta nimemärgise kujutist. TTJA võib teha registreeringus

11

muudatusi, kui ilmneb antud registreeringus tehniline probleem või viga andmetes. Selline

olukord võib tekkida, kui ettevõtja andmed muutuvad äriregistris või praeguses registris olevaid

kujutisi on parema automaatse võrdluse tegemiseks vaja korrigeerida. Sel juhul teavitatakse

ettevõtjat muudatuse kavatsusest ja selle sisust ning antakse võimaluse esitada selgitusi 30

päeva jooksul. TTJA algatusel tehtud muudatuste korral ei pea tasuma riigilõivu.

Iga-aastase teavitamise kohustuse (kehtiv VMTS-i § 20) asemel kehtestatakse VMTS-i lisatava

§-i 201 lõikega 1 andmete ajakohasena hoidmiseks nimemärgise registreeringule kuni

10-aastane kehtivusaeg, mille järel saab ettevõtja registreeringut pikendada kuni kümne aasta

kaupa, tasudest riigilõivu 30 eurot (lõike 2 punkt 1). Kui soovitakse pikendada sissevedaja

nimemärgise registreeringut ja registreerimisel või eelmisel pikendamisel esitatud sisseveetava

väärismetalltoote valmistaja kirjalik nõusolek on olnud tähtajaline ja tähtaeg on möödunud, siis

esitatakse TTJA-le lisaks riigilõivu tasumisele sisseveetava väärismetalltoote valmistaja

kirjalik nõusolek (lõike 2 punkt 2). Juhul, kui sissevedaja nimemärgise registreerimisel on

valmistaja kirjalik nõusolek lühema kehtivusajaga kui kümme aastat, siis määratakse

registreeringu kehtivusaeg vastavalt nõusolekus esitatud ajavahemiku kohaselt (lõige 3).

Kümme aastat on piisav ajavahemik, mis tagab ettevõtjale väikese halduskoormuse ning aitab

hoida andmekogu ja väärismetalltoodete eest vastutatavate ettevõtete teabe selle ajavahemiku

järel ajakohasena. Ettevõtjad kasutavad nimemärgise registreeringut välisriikide hangetes

osalemisel ja muudes tegevustes riikliku tunnustusena, mistõttu on oluline, et registreering on

ajakohane. Registreeringu kehtivusaja pikendamiseks ei pea ettevõtja esitama taotlust, vaid

piisab riigilõivu tasumisest. TTJA käsitleb riigilõivu tasumist ettevõtja tahteavaldusena, et

algatada infosüsteemist registreeringu pikendamine.

Ettevõtjate halduskoormus väheneb selle muudatusega vähemalt kümme korda. Lisaks

kehtivusaja pikenemisele kümme korda ei pea ettevõtja esitama enam pikendamiseks taotlust

ja piisab vaid riigilõivu tasumisest. Kui ettevõtja ei pikenda nimemärgise kehtivust, kuvatakse

nimemärgise andmed kehtetuna ja säilitatakse tähtajatult. Kehtetuid nimemärgiseid ei saa uus

ettevõtja kasutusele võtta põhjusel, kuna väärismetalltooted võivad olla turul kauem kui kehtib

nimemärgise registreering. Vältimaks olukorda, kus nimemärgise kehtivuse lõppedes on turul

sama või sarnase nimemärgisega eri valmistaja väärismetalltooted, võrreldakse uute

nimemärgiste registreerimisel nii kehtivaid kui ka kehtetuid nimemärgiseid. Sellist võrdlemist

tehakse ka kehtiva VMTS-i järgi.

Lõikes 4 sätestatakse, et tagamaks registreeringute õigeaegne pikendamine, teavitab TTJA

ettevõtjat nimemärgise registreeringu kehtivusaja lõppemisest vähemalt kaks kuud enne

kehtivusaja lõppemist. Kaks kuud on piisav aeg selleks, et ettevõtja jõuab analüüsida

kehtivusaja pikendamise vajadust , sh jõuab sissevedaja vajadusel küsida teise riigi valmistajalt

uut nõusolekut Eestis tema nimemärgise registreerimiseks, ja tasuda riigilõivu.

Regulatsiooni ajakohastamisega samal ajal on vaja teha registri tehniline uuendamine, et

register vastaks tänapäevastele funktsionaalsus- ja turvanõuetele. Registri uuendamisel on

eesmärk leida tehniline lahendus, mis tagab parima tasakaalu personalikulu ning infosüsteemi

arenduse ja ülalhoidmise kulu vahel. Nagu VTK-s ja seletuskirja punktis 2 on selgitatud, valiti

finantsilistel ja regulatiivsetel põhjustel olemasoleva riikliku nimemärgise registri tegevuse

lõpetamine ja selle ülesande viimine TTJA-sse, tehes asjakohase lisaarenduse TTJA järelevalve

infosüsteemis. Selleks on MKM tellinud TTJA infosüsteemi lisaarenduseks nimemärgise

registreerimise mooduli uuringu, mis valmib 2023. a novembri lõpuks.

Registri üleviimiseks ühest asutusest teise on vaja teatud üleminekutingimusi ja -aega. Sõltuvalt

TTJA järelevalve infosüsteemi arendamisele kuluvast ajast on andmed võimalik üle kanda ja

andmekogu pidamine TTJA-sse üle viia 1. jaanuariks 2025. See tähendab, et ka VMTS-i

12

muudatused, mis puudutavad nimemärgise registri lõpetamist ja menetlust uues infosüsteemis,

saab jõustada sel kuupäeval.

Oma nimemärgise praeguses registris registreerinud ettevõtjatele tähendab kirjeldatud

muudatus seda, et registri pidaja vahetamise tõttu võib olla nimemärgise kujutis vajalik esitada

uuesti ja digitaalselt. Seda põhjusel, et kujutiste automaatseks võrdlemiseks on vajalik

kindlatele nõuetele vastavas vormingus digitaalset kujutist. Praeguses registris on nimemärgise

kujutised paberil ja kujutis ei pruugi olla piisavalt selge, kuna selle jooned on katkendlikud või

hägusad. Seejuures on osad ettevõtjad esitanud paberil oleva nimemärgise kujutise skaneeritult

e-kirja teel, mistõttu võib kujutise skaneerimise kvaliteet olla ebapiisav. Kui selline vajadus

tekib, teavitab TTJA konkreetset ettevõtjat, andes ettevõtjale mõistliku aja kujutise

parandamiseks ja uuesti esitamiseks. Parandatud kujutise esitamine on riigilõivuvaba, sest

riigilõivu tuleb tasuda muutmisel taotluse läbivaatamise eest taotluse esitamisel, mitte TTJA

poolt algatatud nimemärgise registreeringu muutmisel. Vajadus nimemärgise kujutisi uuesti

esitada ja kujutiste esitamise käik täpsustub TTJA järelevalve infosüsteemi arendamise käigus.

VMTS-i § 6 lõike 6 ja § 8 lõikete 2–4 muudatus on samuti seotud nimemärgise registreerimise

muudatustega. Edaspidi peab nimemärgis olema registreeritud praeguse AS-i Metrosert

hallatava riikliku nimemärgise registri asemel muudetava VMTS-i § 12 lõikes 1 nimetatud

infosüsteemis, milleks on SeOS-i §-s 12 nimetatud TTJA järelevalve infosüsteem.

§ 1 punktiga 11 muudetakse § 7 lõiget 1. Lõikes 1 asendatakse sõna „märgistatuse“ sõnaga

„märgistamise“. See on keeleline parandus ja sisu poolest säte ei muutu.

§ 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks §-i 7 lõige 2, kuna tegemist on sisuliselt VMTS §-i 8

lõike 1 ja §-i 9 lõike 1 kordusega ehk sätestatakse mida kohustuslike märgistena kasutatav

proovimärgis (VMTS § 9 lg 1) näitab ja nimemärgis (VMTS § 8 lg 1) osutab.

§ 1 punktidega 13 ja 27 muudetakse VMTS-i § 8 lõiget 2, § 15 lõike 1 punkti 2 ja § 16 lõike 1

punkti 2 nii, et edaspidi peab registreeritav nimemärgis erinema teiste ettevõtjate

nimemärgisest, aga võib olla sarnane sama ettevõtja teise nimemärgisega. Muudatusega

võimaldatakse ühel ettevõtjal registreerida sarnaseid nimemärgised. Kuigi ettevõtjad on

mõnikord selleks soovi avaldanud, ei ole kehtiva VMTS-i § 8 lõige 2 seda võimaldanud. Nõude

eesmärk on eristada nimemärgise abil eri ettevõtteid ja pärast muudatuse tegemist on nimetatud

eesmärk endiselt tagatud.

Edaspidi saab ettevõtja registreerida mitu sarnast nimemärgist. Näiteks, suuremõõtmelisel

tootel kasutamiseks keerulisema kujundusega ja väiksemõõtmelisel tootel kasutamiseks

lihtsama kujundusega märgise. Ka sel juhul on eesmärk tuvastada nimemärgise abil toote eest

vastutav ettevõtja tagatud, kuna ühe ettevõtja mitu nimemärgist on sarnased ja ka edaspidi

peavad eri ettevõtjate nimemärgised olema selgelt eristatavad. Muudatus annab ettevõtjatele

võimaluse registreerida mitu olemuselt sarnast nimemärgist ja neid kasutada eri suurusega

toodetel.

§ 1 punktidega 19 ja 25 muudetakse VMTS-i § 13 punkti 2, § 15 lõike 4 punkti 4 ja § 17

lõike 1 punkti 2, et paberil esitamise kõrval võimaldada nimemärgise kujutist esitada ka

elektrooniliselt. Kehtiva regulatsiooni järgi peab esmakordsel nimemärgise registreerimise

taotlemisel ettevõtja esitama märgise kujutise paberil. See välistab kõikide andmete elektroonse

esitamise võimaluse. Eelnimetatud muudatusega saab taotleja edaspidi esitada nimemärgise

kujutise ka elektroonselt, millega võimaldatakse taotlejal kõikide dokumentide esitamist

elektroonselt juba praeguse riikliku nimemärgise registri menetluse korral.

13

§ 1 punktidega 22, 24, 26, 28 ja 31 tunnistatakse kehtetuks § 15 lõike 1 punkt 4 ja lõiked 3

ning 5, § 16 lõike 1 punkt 4, § 17 lõige 3, § 18 lõike 2 punkt 3 ja lõike 4 punkt 3 ning § 19 lõike

1 punkt 4. Antud sätted on seotud metallplaatidel nimemärgise näidisjäljendite esitamisega ning

on vajalikud jõustada esimesel võimalusel, et vähendada ettevõtjate ebamõistlikku

halduskoormust. Sätted ei ole seotud nimemärgise registri üleviimisega. Lisaks tunnistatakse

kehtetuks § 1 punktiga 31 VMTS-i § 20. VMTS-i § 20 sätestab ettevõtjale iga-aastase

nimemärgise registreeringu kehtivuse kinnitamise kohustuse. Antud sätte kehtetuks

tunnistamine on seotud iga-aastase nimemärgise registreeringu kehtivuse kinnitamise

kohustuse lõpetamisega kehtiva nimemärgise riikliku registri menetluse ajal. Alates 2025. aasta

1. jaanuarist asendub iga-aastane kehtivuse kinnitamine nimemärgise registreeringu

kümneaastase kehtivusajaga (vt selgitust, nagu on kirjeldatud § 1 punkti 21 juures).

§ 1 punktiga 23 muudetakse § 15 lõiget 2, millega jäetakse välja kohustus esitada

metallplaatidel nimemärgise kujutiste füüsiline näidis. Edaspidi esitab ettevõtja taotluse koos

nimemärgise kujutisega ja saab seitsme tööpäeva jooksul teate nimemärgise registreerimisest

või vajadusest seda kujutist parandada.

§ 1 punktidega 19, 22–28 ja 31 tehtavad VMTS-i sätete muudatused asenduvad 2025. aasta

1. jaanuarist § 1 punktide 16, 17, 20, 21, 29, 30 ja 32 muudatusega, kui jõustuvad VMTS-i

sätted, mis käsitlevad nimemärgise registreerimise üleviimist TTJA-sse. Paragrahvi 1

punktidega 19, 22–28 ja 31 tehtavad muudatused on vajalikud, et esimesel võimalusel jõustada

sätted, millega võimaldatakse ettevõtjatel esitada nimemärgise kujutis elektroonselt, ja

lõpetatakse metallplaatidel füüsiliste näidiste esitamise kohustus. Eelnimetatud muudatused ei

ole seotud nimemärgise registri asukoha ja menetleja muutmisega.

§ 1 punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks VMTS § 33, millega eemaldatakse VMTS-ist

jaemüügi piirangud. Kehtiva VMTS-i § 33 järgi on praegu keelatud väärismetalltoodete

jaemüük tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel (v.a üritused, kus

väärismetalltoodete jaemüük on ürituse eesmärgist lähtudes asjakohane), kioskis (v.a ehitises

asuvas kioskis). Väärismetalltoodete jaemüügikohti piirati VMTS-is varem selleks, et tarbijaid

kaitsta vähem kontrollitud kohtades toimuva jaemüügi eest. Muudes valdkondades ei ole

tarbijate kaitsmise eesmärgil jaemüügile piiranguid kehtestatud.

Praeguseks on näiteks lisandunud e-keskkondades kauplemine, kus väärismetalltoodete

jaemüügile erinõudeid ei ole ega ei ole ka vaja kehtestada. E-kaubandus moodustab juba ligi

viiendiku (20%) kogu jaekaubanduse mahust. 2022. aastal oli kõikide kaupade e-kaubanduse

käive Eestis 3,54 miljardit eurot (Eesti Panga andmetel), mis tähendab üle miljardi euro ehk

34% kasvu võrreldes aastaga 2021. Jaemüügipiirangud on näiteks alkoholi ja sigarettide

jaemüügile tervisekaitse eesmärkidel. Piirangud on samuti ebaproportsionaalsed võrreldes

muude tööstuskaupadega, nagu elektriseadmed või kemikaalid, mille nõuetele mittevastavuse

korral on võimalik oht inimese tervisele, kuid jaekaubanduse piiranguid ei ole eelnimetatud

toodetele kehtestatud. Väärismetalltoodete seaduse nõuetele mittevastavusel võib tarbijal

tekkida vaid majanduslik kahju.

Kuna kaubandustegevuse seadus tunnistati kehtetuks, siis praktikas on pigem tekkinud

probleem, kuidas tõlgendada VMTS-i §-s 33 sätestatud müügikohtade mõisteid. Näiteks on

ebaselge, mis müügikoha alla kuulub kaubanduskeskuses olev lett, mis ei ole kiosk ega kuulu

ka turu- või tänavakaubanduse hulka. Viimasel ajal on suurenenud lihtsamaid hõbeehteid

valmistavate käsitööliste hulk, kes tihtipeale soovivad oma tooteid müüa laatadel ja

kaubanduskeskustes asuvatel väiksematel lettidel, kuid VMTS seab sellele piirangud. Vastava

valdkonna järelevalveasutus (TTJA) ei ole viimastel aastatel täheldanud väärismetallide

jaemüügil probleeme. Samuti ei näinud kaasamiskohtumistel ettevõtjad vajadust jaemüügi

14

piirangutele. Tarbijavaidluste komisjonile esitatakse aastas u 10 tarbija avaldust, mis on seotud

väärismetalltoodetega. Võrdluseks, et 2021. aastal esitati tarbijavaidluste komisjonile u 2800

avaldust. Seega, avalduste arvu järgi võib arvata, et väärismetalltoodetega ei ole tarbijatel

laialdasi probleeme. Tarbijate avaldused on olnud seotud väärismetalltoodete kasutamisega, kui

need on deformeerunud või purunenud, või väärismetalltoodete värvi muutumisega, kui on

kasutatud kodukeemiat, ent mitte sellega, et toode ei vasta väärismetalli sisaldusele (nn

kassikuld). Samuti on avalduste esitamise põhjuseks olnud rahulolematus väärismetalltoote

parandamise teenusega.

Võrreldes 2004. aastaga, kui jaemüügi piirangud kehtestati, on tarbijakaitse seadusesse lisatud

ebaausate kaupemisvõtete regulatsioon11. Ebaausad kauplemisvõtted on tarbijat eksitavad või

on tarbija suhtes agressiivsed. Eksitav on kauplemisvõte siis, kui kaupleja või teenusepakkuja

annab tarbijale kauba või teenuse kohta valeinfot või esitab õiget infot viisil, mis võib tarbijat

tõenäoliselt eksitada, kuna info on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav; jätab andmata

olulise info, mida tarbijal oleks vaja teada enne ostuotsuse tegemist (nt teave väärismetalltoote

väärismetalli sisalduse kohta). Kui tarbija on ebaausa kauplemisvõtte tõttu kahju kannatanud,

võib ta oma lepinguliste õiguste kaitseks esitada hagi kohtusse või pöörduda tarbijavaidluste

komisjoni poole.

Kuna väärismetalltoodete jaemüügil ei ole mitmel aastal probleeme esinenud, saab eeltoodust

järeldada, et tegemist on aegunud piiranguga. Seega, väärismetalltoodete jaemüügi piirangutel

ei ole enam väärtust ja need jäetakse seadusest välja, vältimaks tarbetut ülereguleerimist.

Edaspidi on väärismetalltoodete jaemüük lubatud tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil,

avalikul üritusel ja kioskis. Tarbijate huvide kaitse on tagatud üldiste tarbijakaitse reeglite

alusel. Vajaduse korral saab TTJA ellu viia tarbijate teadlikkuse suurendamise kampaaniat

väärismetalltoodete nõuete kohta, näiteks parandada tarbijate teadmisi väärismetalltoote

märgistusest, mida tarbija saab enne ostuotsuse tegemist kontrollida.

§ 1 punktidega 34 ja 35 muudetakse VMTS-i § 34 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ja

tunnistatakse kehtetuks VMTS-i § 34 lg 1 punkt 3 ning §-d 36 ja 37. Kehtiva VMTS-i § 34 lg 1

punkti 3 järgi peab jaemüügil maksmist tõendaval dokumendil ja hulgimüügi korral

saatedokumendil olema jae- ja hulgimüügi märgitud toote mass. Kehtiva VMTS-i § 37 järgi

tuleb jae- ja hulgimüügidokumentides väärismetalltoote mass esitada vähemalt grammi

kümnendikkohani. Kuna väärismetalltoodete valmistamine on suures osas käsitöö ja esmatähtis

on valmistamisel toote disain, mitte mass, võib samasuguse nimetuse, disaini ja hinnaga toodete

mass erineda rohkem kui 0,1 grammi. Probleemi ei ole väga väikestel ettevõtjatel, kes täidavad

iga toote müügidokumendi käsitsi, või ettevõtjatel, kel igat toodet ongi üks eksemplar.

Ettevõtjatele, kellel on ühte toodet rohkem kui üks eksemplar ja kellel on digitaalsed süsteemid,

on nõue aga ebamõistlik. Ettevõtja on valiku ees, kas müügidokumentidele kanda partiidena

valmistatavate toodete mass keskmisena või disainimisel eeldatava massina, või luua igale

eksemplarile eraldi rida kassasüsteemidesse ja muudesse müügidokumentide käitlemise

süsteemidesse. See aga koormab süsteeme, nõuab ebamõistikult palju tööaega ja põhjustab

rahalisi kulutusi – ükski neist valikutest ei ole mõistlik. Eeldatava või keskmise massi

näitamisel ei kajastata müügidokumendil toote tegelikku massi kooskõlas VMTS-i §–s 37

sätestatud täpsusnõudega. Iga eksemplari müügidokumendil tegeliku kaalu kajastamine

0,1 grammi täpsusega on ettevõtjatele ebamõistliku halduskoormusega.

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste

tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi

84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004

15

2004. aastal jõustunud VMTS-i terviktekstiga sai nõuded jae- ja hulgimüügi dokumendile

kehtestatud selleks, et tarbija pretensiooni korral oleks võimalik üheselt kindlaks teha, milline

toode on seotud konkreetse müügidokumendiga. Mass on üks toodet iseloomustav omadus, et

eristada üht toodet teisest. Samas on mitu ettevõtjat võtnud toodete identifitseerimiseks

kasutusele tootekoodid, mis tihti on toodet paremini eristatav viis. Selle asemel, et eristada,

väärismetalltooteid massi järgi, on ettevõtjad juba leidnud paremaid viise, mistõttu ei peaks

massi esitamist müügidokumentidel seadusega kohustuslikult nõudma. Kehtiv regulatsioon on

tekitanud olukorra, kus jae- ja hulgimüügil on ettevõtjatel suur halduskoormus toodete massi

esitamise nõude tõttu kassasüsteemides ja muudes müügidokumentide käitlemise süsteemides.

Muudatusega eemaldatakse VMTS-st kohustuslikud nõuded väärismetalltoote massi

esitamisele müügidokumendil, sh massi esitamise täpsusnõue, kuid jääb nõue, et

müügidokumendi järgi peab olema võimalik toodet tuvastada. Ka edaspidi võib ettevõtja lisada

müügidokumendile väärismetalltoode massi või kasutada muud toodet paremini

identifitseerivat omadust või viisi. Samuti võib valmistaja lisada igale konkreetsele tootesildile

toote tegeliku massi. Seega, ostu tõendaval dokumendil on tarbijatel tootega seotud kaebuse

korral endiselt olemas asjakohane info, nt tootekood, ja kaebuse lahendamisel lähtutakse nii

praegu kui ka edaspidi tarbijakaitseseaduses (TKS) sätestatud korrast (TKS-i 5. peatükk 1.

jagu).

Kehtiva VMTS-i § 36 sätestab, et väärismetalltoodete sisseveo ja hulgimüügi korral, kui

tehinguväärtus on suurem kui 500 eurot, arveldatakse väärismetalltoodete eest sularahata

arvelduse korras. Olemuselt on see rahapesu tõkestamise meede ja eelnõu väljatöötamisel

kaaluti viia säte rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusesse (RahaPTS). Koostöös

rahandusministeeriumiga leiti, et see pole efektiivne rahapesuvastane meede, ja pigem on säte

sisu aegunud. Näiteks, Rahapesu Andmebüroo aastaraamatutes oleva info järgi on

väärismetallidega peamiselt seotult kahte liiki juhtumid:

a) rahapesu, mis on enamjaolt seotud sellise investeerimiskullaga, mis ei ole VMTS

kohaldamisalas, ning

b) eelkuritegudena erinevad pettused (sh maksupettused) – romukuld, kulla moondamine

tooteks või vastupidi plaadiks, kuldesemetega seonduvad valekajastused. Mõningatel

juhtudel pole kulda ennast olemaski olnud, vaid on tehtud üksnes näilisi tehinguid.

Sularahas tehtava väärismetalltoodete hulgimüügiga ei kaasne sellist rahapesuriski, mida ei ole

võimalik maandada RahaPTS-is sätestatud hoolsusmeetmete võtmise ja riskide juhtimisega.

Praktikas keskendub TTJA järelevalves peamiselt jaemüügis olevate väärismetalltoodete

nõuetele vastavuse kontrollile. Sisseveo puhul ei toimu tehinguid, vaid tooted tuuakse üle piiri

ja läbivad piiril vajalikud tolliprotseduurid, mistõttu ei ole sisseveol otstarbekas kontrollida

sularahatehingute toimumist. Edaspidi tuleb ettevõtjatel järgida sularaha tehingutega seotud

hoolsuskohustusi ja muid nõudeid RahaPTS-is sätestatu kohaselt.

§ 1 punktidega 36–37 muudetakse VMTS-i § 431 lõike 2 punkti 1 ning tunnistatakse kehtetuks

punkt 3, et täpsustada riikliku järelevalve erisusi. Muudatused on seotud VMTS-i § 5 kehtetuks

tunnistamisega. Kehtiva § 431 lõike 2 järgi on korrakaitseorgani tegevused seotud §-ga 5, mis

sätestas käitlemiseks mittelubatud toote ja mis tunnistatakse käesoleva eelnõu § 1 punktiga 5

kehtetuks. Edaspidi sätestatakse kõik nõuded väärismetalltootele VMTS-i §-s 4 ja seetõttu

tehakse vajalikud muudatused ka VMTS-i §-s 431, mis sätestab riikliku järelevalve erisused.

§ 1 punktiga 38 muudetakse VMTS-i § 45 ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmise

ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatavat sunniraha ülemmäära 640 eurolt

9600 euroni. Kehtiv sunniraha ülemäär on kehtestatud 2004. aastal ega ole enam sama tõhus ja

proportsionaalne ega hoiata samal määral kui ligi 20 aastat tagasi.

16

Sunniraha on mittekaristuslik mõjutusvahend, millega sunnitakse isikut korrakaitseorgani

tehtud ettekirjutust täitma ja oma kohustusi ka edaspidi järgima. Kehtivas VMTS-is sätestatud

sunniraha ülemmäär 640 eurot ei võimalda sundida kohustatud isikut oma kohustust täitma,

kuna sunniraha väike määr ei mõju piisavalt tõsiseltvõetavana. Väärismetalltoote kalli

maksumuse (või ka odava maksumusega, kuid suure turukäibega väärismetalltoodete müügist

saadava kasumi) korral võib nõuetele mittevastavate väärismetalltoodete suhtes alustatud

järelevalvemenetluste korral ettevõtja tasuda sunniraha, kuid jätta parandusmeetmed siiski

rakendamata, mistõttu ei ole sunniraha rakendamisel eesmärgipärast mõju. Samuti võib ühe

järelevalvemenetluse korral korrakaitseorgan tuvastada hulgirikkumisi, mille potentsiaalne

summaarne rahaline kahju on märkimisväärselt suurem kui 640 eurot. Eeltoodu tõttu on vaja

muuta sunniraha ülemmäära, et sunniraha mittekaristusliku mõjutusvahendina oleks

tõsiseltvõetav. Seepärast sätestatakse, et sunniraha rakendamise ülemmäär on 9600 eurot.

§ 1 punktiga 39 tunnistatakse kehtetuks VMTS-i § 54 punktid 2 ja 3, millega eemaldatakse

PPA ja valla- või linnavalitsuse pädevusest olla nimemärgise võltsimise ja võltsituna

kasutamise väärteo kohtuväline menetleja. Kehtiva VMTS-i § 54 kohaselt teostavad VMTS-i

nõuete üle järelevalvet TTJA ning kohalik omavalitsus, ent nimemärgise võltsimise ja

võltsituna kasutamise üle lisaks PPA. Siseministeeriumi tõi arvamuses VMTS-i muutmise

seaduse eelnõu VTK-s esile, et tegemist on väga spetsiifilise valdkonnaga ning sarnaselt riikliku

järelevalvega eeldab eelnimetatud rikkumise tõendamine eriteadmisi, mis PPA-l puuduvad.

TTJA rakendab väärismetalltoodete valdkonna spetsiifikat arvestades järelevalve teostamiseks

spetsiaalse väljaõppega ametnikke. Senisest praktikast lähtudes ei tohiks pädevuse üleandmine

tingida TTJA töökoormuse olulist kasvu, kuna PPA ei ole viimase viie aasta jooksul ühtegi

kõnealust väärtegu menetlenud. Eesti Linnade ja Valdade Liit on seisukohal, et Kohalikel

omavalitsustel (KOV) puudub ressurss täita kohtuvälise menetleja rolli väärteos, mis puudutab

nimemärgise võltsimist ja võltsituna kasutamist. Tegemist on spetsiifilise valdkonnaga ning

nimetatud rikkumiste tõendamine eeldab eriteadmisi. Sellises olukorras on KOV sunnitud

tellima ekspertiisi kas vastavalt eksperdilt või pädevalt asutuselt, kuna KOV-idel puuduvad

teadmised ja võimalused nimemärgise võltsimise tuvastamiseks. TTJA rakendab

väärismetalltoodete valdkonna spetsiifikat arvestades järelevalve teostamiseks spetsiaalse

väljaõppega ametnikke ja on mõistlik spetsiifiline pädevus koondada ühe asutuse juurde.

§ 1 punktiga 40 täiendatakse VMTS-i § 55 üleminekusätteid täiendatakse lõigetega 5 ja 6.

Lõikega 5 sätestatakse VMTS § 12 lõike 2 alusel asutatud nimemärgise registri lõpetamine ning

registris olevate andmete, esemekogu ja arhiivi viimine TTJA-sse. Lõike 6 sätestatakse, et

praegusesse nimemärgiste riiklikku registrisse kantud nimemärgiseid käsitletakse edaspidi

TTJA järelevalve infosüsteemis registreeritud nimemärgistena. Registri lõpetamisel annab

AS Metrosert ühes registri andmete, dokumentide ja arhiiviga TTJA-le üle ka füüsilise

esemekogu, st nimemärgise näidisjäljendid metallplaatidel. Selle muudatusega tagatakse

nimemärgise andmete sujuv üleminek ühest registrist teise, sh ettevõtjatele halduskoormust

lisaks tekitamata. Ettevõtjad ei pea nimetatud andmete üleviimiseks ühest andmekogust teise

ise midagi tegema.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse RLS-i § 234. Praegu kehtivas RLS-i §-s 234 on sätestatud, et Eestis

väärismetalltooteid valmistava või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja

nimemärgise kandmise eest nimemärgiste riiklikusse registrisse tasutakse riigilõivu 20 eurot.

Seda sätet ajakohastati viimati 2015. aastal.

Muudatusega täpsustatakse kohustust maksta nimemärgise registreerimisel riigilõivu. Edaspidi

kaasneb riigilõivu maksmise kohustus nimemärgise registreerimise ja muutmise elluviimiseks

esitatud taotluse läbivaatamise eest ning registreeringu pikendamisel. Registreeringu

17

kustutamise taotluse korral ei ole riigilõivu ette nähtud, et motiveerida ettevõtjaid andmeid

ajakohasena hoidma. Taotluse esitavad väärismetalltoote valmistaja või sissevedaja.

Registreeringu pikendamisel ei pea esitama taotlust, vaid riigilõivu tasumist käsitletakse

ettevõtja tahteavaldusena, mistõttu ei ole pikendamisel riigilõivu tasumine seotud taotluse

läbivaatamisega. Uue korra kohaselt tasutakse vastav riigilõiv enne toimingu tegemist.

Nimemärgiste registreerimisi, registreeringu uuendamisi ja muutmisi oli 2022. aastal kokku 33.

Seoses registri viimisega AS-ist Metrosert TTJA-sse ning tulenevalt registri tehnilise

ajakohastamise ja menetlemisprotsesside muutmisega muudetakse ka riigilõivu määra 20 eurolt

30 eurole. Kui praegune infosüsteem ei võimalda ettevõtjal eeltäidetud taotluste esitamist

elektroonilisel kujul ega ka automaatset nimemärgise kujutiste võrdlust, siis uues infosüsteemis

on eelduslikult olemas mõlemad funktsioonid. Ettevõtjatele muutub nimemärgise

registreeringuga seotud tegevused mugavamaks, teenus laiaulatulikumaks ja menetlus

kiiremaks, mis on seotud infosüsteemi uuendamiseks tehtud arendustega ja sellega seotud

kulutustega. Eeltoodu tõttu on põhjendatud riigilõivu suurendada 20 eurolt 30 eurole.

Eelnõu §-iga 3 täiendatakse SeOS-i sätteid.

Punktiga 1 täiendatakse TTJA järelevalve infosüsteemi andmestike loetelu, mis on sätestatud

SeOS-i § 12 lõikes 4. Eelnimetatud loetelu täiendatakse punktiga 10, lisades andmekogu

koosseisu nimemärgiste andmestiku. Täpsem andmekogusse andmete esitaja, säilitamistähtajad

ja koosseis ning avalike andmete loetelu kehtestatakse MTM määruse nr 5 (TTJA järelevalve

infosüsteemi põhimääruse) muudatusega, mille eelnõu kavand seletuskirja lisas. Praeguses

nimemärgise registri andmeid säilitatakse 15 aastat, millest kolme esimese aasta vältel

kuvatakse andmeid volitatud töötleja veebilehel. Nimemärgise andmete säilitamine muudetakse

tähtajatuks muu hulgas ka põhjusel, et väärismetalltooted ei kulu tavapärases mõttes ega muutu

aja jooksul kasutuskõlbmatuks, ja lõpptarbijal või valdkonna eksperdil võib olla vajadus saada

infot toote valmistaja kohta ka aastakümnete järel. Lisaks, praegu on volitatud töötlejal

kohustus kuvada registri veebilehel kolm aastat kustutamisest nimemärgiste andmeid oma

veebilehel.

Edaspidi avalikustatakse nii kehtiva registreeringuga kui ka arhiveeritud nimemärgise info,

sealhulgas põhjusel, et see, kes taotleb uue nimemärgise registreerimist, saab enne kontrollida

võimalikke sarnasusi andmekogus olevate nimemärgistega. Uue nimemärgise registreerimisel

võrreldakse uut nimemärgist selle erilisuse tuvastamiseks kõigi registris olevate nii kehtivate

kui ka kehtetute nimemärgistega. Muude andmete osas märkimisväärseid muudatusi ei tehta.

Punktiga 2 täiendatakse § 13 lõiget 1 teise lausega, mille kohaselt edaspidi peab seadmetööd

tegev ettevõtja majandustegevusteate esitamisel lisama majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse (MSÜS) § 15 lõikes 2 nimetatud kompetentse isiku andmed (nõuetele vastav isik,

isikukood, kontaktandmed, erialase töökogemuse nõude kinnitus jne). Käesoleva lahenduse

puhul võeti aluseks ehitusseadustiku §-s 25 toodud teatamiskohustus. Olemasolevate

majandustegevusteadete kompetentsed isikud saavad automaatse kinnituse selle kuupäevaga,

millal nad on majandustegevusteate kandesse lisatud. See on oluline, sest kui ei ole kompetentse

isiku kinnitust, ei saa eelnimetatud isik esitada loobumise teadet ning kinnitamata isikuid

majandustegevuse registri (edaspidi MTR) avalikus vaates ei kuvata.

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõiked 2 ja 4. Paragrahv 13 lõige 2 tunnistatakse

kehtetuks, kuna nõue esitada majandustegevusteade Eesti teabevärava või notari kaudu

ühendatakse käesoleva paragrahvi lõikega 3, mille kohaselt, kui majandustegevusteadet ei

esitata Eesti teabevärava või notari kaudu, esitatakse teade koos kompetentse isiku kinnitusega

TTJA-le. Sellises sõnastuse korral ei ole § 13 lõige 2 enam asjakohane. Paragrahv 13 lõige 4

18

tunnistatakse kehtetuks, mille kohaselt majandustegevusteate esitamine ja sellekohane kanne

MTR-is on informatiivse tähendusega ega ole ettevõtja tegevusõiguse aluseks. Tõepoolest,

majandustegevusteate esitamine ja kanne MTR-is ei ole tegevusõiguse aluseks. Ettevõtja

tegevusõiguse aluseks on ennekõike kompetentse personali olemasolu.

Majandustegevusteate esitamisel peavad ettevõtjad esitama ühe peamise tegutsemisõiguse

alusena esitama ka andmed kompetentse isiku kohta. Umbes 70% SeOS-i valdkonnas

tegutsevaid ettevõtjaid on esitanud MTR-i majandustegevusteate ja neil on sellekohane

registreering. Praktikas on selgunud, et majandustegevusteate informatiivsus on põhjustanud

seotud pooltes segadust. On eeldatud, et kui ettevõtja on esitanud majandustegevusteate, on see

ühtlasi tema tegutsemisõiguse alus, sest MSÜS-i § 14 lõike 1 kohaselt on seaduses sätestatud

juhul ettevõtjal kohustus esitada enne majandustegevuse alustamist registripidajale teade

asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta. On juhtumeid, kus hankeid

korraldades on üheks tingimuseks seatud majandustegevusteate registreeringu olemasolu

MTR-is, kuigi SeOS-i § 13 lõike 4 kohaselt ei ole see registreering tegevusõiguse aluseks.

Vaatamata sellele, et MTR-i kanne on informatiivse tähendusega, võiksime soodustada

seadmetöö ettevõtjatel majandustegevusteate esitamist, et riigil ja ka isikutel, kes soovivad

seadmetöö teenust tellida, oleks aja- ja asjakohane ülevaade sektoris tegutsevatest ettevõtjatest.

Seetõttu ongi mõistlik § 13 lõige 4 kehtetuks tunnistada, sest säte ei anna sisuliselt midagi

juurde.

Punktiga 4 täiendatakse § 13 lõiget 3 kompetentse isiku kinnituse lisamisega, kuna praktikas

on probleem, et majandustegevusteate esitamisel ei nõuta eraldi kompetentse isiku kinnitust.

See omakorda võib põhjustada olukordi, kus osade seadmetöö majandustegevusteadete korral

ei ole kompetentsed isikud teadlikud ettevõtjaga seotusest ja enda lisamisest MTR. Edaspidi,

kui majandustegevusteadet ei esitata Eesti teabevärava või notari kaudu, siis esitatakse see

TTJA-le koos kompetentse isiku kinnitusega ning TTJA kannab esitatud andmed MTR-i.

Punktiga 5 täiendatakse § 13 lõigetega 5–7. Lõike 5 kohaselt on majandustegevusteade

esitatud, kui MTR-is on olemas SeOS-i §-s 10 nimetatud kompetentse isiku kinnitus, millega

isik kinnitab, et ta on õigussuhtes majandustegevusteate esitanud ettevõtjaga. SeOS-i § 10

lõike 1 kohaselt peab kompetentne isik tundma kasutatava seadme või tehtava seadmetöö

eripärasid, oskama identifitseerida, tuvastada ja ennetada seadmega, selle kasutamisega või

seadmetööga kaasnevaid ohte ja kasutada ohutustehnilisi võtteid ning vajaduse korral ka auditi

protseduure. Lõige 6 sätestab, et kui kompetentne isik ei kinnita või ei loobu kinnitusest Eesti

teabevärava kaudu, esitab ta selle TTJA-le, kes kannab kinnituse või sellest loobumise MTR-i.

Lõike 7 kohaselt on kompetentsel isikul edaspidi võimalus ise töösuhte lõppemisel

majandustegevusteates toodud kinnitusest loobuda, mis praktikas tähendab ettevõtjale

majandustegevusteate registreeringu arhiveerimist ja avalikus vaates mittenähtavaks

muutumist. Loobumise võimalus tagab kompetentsele isikule kindluse, et tema andmed

eemaldatakse majandustegevusteatelt. Järelevalve praktikas on esinenud arvukaid juhtumeid,

kus pädeva isiku õigussuhte lõppemisel või pädeva isiku surma korral jätab hoolimatult käituv

ettevõtja majandustegevuse teate muutmata ning ka pädeval isikul endal pole õigust või

võimalust (isiku surma korral) valeandmeid MTR-is muuta. Asjaolu, et kompetentne isik saab

tulevikus ise majandustegevuse registris endaga seotud andmeid muuta lihtsustab vähesel

määral ka ettevõtja tegevust, kes varasemalt sai neid muudatusi majandustegevuse registris

ainult ise teha. Sarnaselt täna kehtivale õigusele, mille kohaselt ettevõtja peab leidma uue

vastutava isiku, peab ettevõtja seda tegema ka tulevikus, mistõttu käesoleva muudatuse mõju

ettevõtja tegevusele on pigem tehniline.

19

Teisel juhul saab majandustegevusteate üldandmete muutumise teate esitada ka ettevõtja ise.

Kui kompetentne isik on kinnitusest loobunud, esitab ettevõtja MSÜS-i § 30 lõike 5 kohase

majandustegevuse üldandmete muutumise teate. MSÜS-i § 30 lõige 5 sätestab, et selliste

majandustegevuse üldandmete muutumise korral, millest ei tule teatada MSÜS-i § 30 lõike 1

(loakohustusega seotud tegevusala) alusel, teatab ettevõtja viivitamata, kuid hiljemalt viie

tööpäeva jooksul registripidajale, märkides teates muutunud andmed. Seega, kompetentse isiku

kinnituse lõppemisest või muutumisest tuleb registripidajat teavitada samuti viie päeva jooksul

ja samal ajal peab ettevõtja leidma uue kompetentse isiku. Kui aga MTR-ile esitab loobumise

teate kompetentne isik, arhiveeritakse ettevõtja majandustegevusteate andmed automaatselt

ning ettevõtja neid enam taastada ei saa ja peab esitama uue majandustegevusteate. Juhul, kui

kinnitusest loobunud kompetentne isik on asjaomasel tegevusalal ettevõtja ainus kompetentne

isik, loetakse, et ettevõtja ei ole sellel tegevusalal tegutsemiseks teatamiskohustust täitnud ja

tema majandustegevusteate andmed arhiveeritakse.

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse seaduse jõustumine. Käesolev seadus jõustub üldises korras.

Paragrahvi 1 punktid 10, 14, 15, 17, 18, 20, 21, 29, 30 ja 32 ning § 3 punkt 1, milles sätestatakse

riikliku nimemärgise registri lõpetamine, andmete üleminek TTJA järelevalve infosüsteemi ja

menetlus TTJA järelevalve infosüsteemis, jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril, et jääks piisav aeg

lõpetada praegune nimemärgise register ja andmed üle kanda TTJA järelevalve infosüsteemi

ning teha vajalikud arendustegevused.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus muudeti termini investeeringukuld määratlust, ühtlustades selle käibemaksuseaduse

§ 2 lõikes 10 määratletud investeeringukulla terminiga. Eelnimetatud mõistet kasutatakse

VMTS-i reguleerimisalas investeeringukulla VMTS-i kohaldamisalast välja arvamiseks.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu läbib enne kehtestamist riigisiseste

tehniliste normide muutmise tõttu Euroopa Liidu tehniliste normide teavitamisprotsessi

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse

ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (jo L 241,

17.9.2015, p. 1–15), mis on Eesti õigusesse üle võetud Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010

määrusega nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast

nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse

määramine“12, kohaselt. Teavitamisprotsess tähendab kolmekuulist ooteaega, mille kestel ei või

eelnõu seadusena vastu võtta.

6. Seaduse mõjud

Kavandatav muudatus nr 1. Nimemärgiste registreerimine viiakse TTJA-sse ja

vähendatakse ettevõtjate halduskoormust.

- Nimemärgiste registreerimise kogu menetlus muudetakse digitaalseks, sh taotluse ja

kujutise saab esitada elektroonselt;

- Nimemärgise registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele;

- Nimemärgise näidiste esitamise nõue tühistatakse;

- Riigilõivu määr suurendatakse 20 eurolt 30 eurole.

Mõju valdkond: Mõju majandusele ja turuosalistele

12 RT I, 15.09.2020, 13

20

Sihtrühm I: väärismetalltoodete valmistajad, sissevedajad, hulgi- ja jaemüügiettevõtted

Väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad peavad kandma tootele oma nimemärgise, mis

tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris, mille andmed kajastavad hästi aktiivselt

tegutsevate väärismetalltoodete valdkonna ettevõtjate hulka. Seisuga 07.12.2022 on riiklikus

nimemärgise registris kehtivate nimemärgistega 302 ettevõtet, kellest on valmistajad 148,

sissevedajaid 100 ja mõlema tegevusega tegelevad ettevõtteid 54. Nimemärgise registris on

kehtetuid nimemärgiseid umbes 440 ettevõtjal. Nimemärgiseid on registris kokku u 800, neist

kehtivaid umbes 310.

Mõju ulatus:

Ettevõtjate halduskoormus väheneb vähemalt kümme korda, kuna muudatusega pikendatakse

nimemärgise registreeringu kehtivust ühelt aastalt kümnele. Näidiste esitamise kohustuse

kustutamisega ei pea valmistajad ja sissevedajad registreerimisel esitama nimemärgise

näidiseid metallplaatidel ja valmistajatel kaob iga-aastane kohustus samu näidiseid uuesti

esitada. Ettevõtjad saavad kogu menetluse teha elektroonselt, sh ei pea esitama paberil

nimemärgise kujutist. Lihtsustub taotluse esitamise kord, st kõik toimingud saab teha

elektrooniliselt TTJA infosüsteemi kasutajaliidese kaudu. Lisaks ei pea ettevõtja edaspidi

esitama kehtivusaja pikendamisel taotlust, vaid piisab riigilõivu tasumisest, mille alusel tehakse

pikendamine. Kulu nimemärgise registreerimisel ja kehtivuse pikendamisel erineb ettevõtjati

ja sõltub ettevõtte eripärast. Näiteks tuleb sissevedajal tihtipeale suhelda korduvalt kolmanda

riigi valmistajaga, selgitamaks Eesti riigisiseseid nõudeid, et saada volitus registreerida

nimemärgis registrisse. Ettevõtjad hindasid kulu alates 60 eurost kuni 200 euroni korra kohta.

Umbes 300 ettevõtte kohta tähendab nimemärgise registreeringu kehtivuse pikendamine ühelt

aastalt kümnele aastale kulude kokkuhoidu 10 aasta peale 160 000 – 540 000 eurot. Kuigi

ettevõtjate individuaalne kulude kokkuhoid ei ole väga suur, siis märkimisväärsem on

riigipoolsete aegunud ja mittevajalike kohustuste eemaldamine regulatsioonist ning sellega

seotud ettevõtja halduskoormuse vähendamine riigi ees. Elektroonse registreerimise ja muude

infosüsteemi lisavõimaluste (registreeringust väljavõtte või kujutise eelotsingu tegemine) mõju

on samuti ettevõtjatele positiivne.

Muudatusega suureneb teataval määral ettevõtjate hoolsuskohustus. Praegu kontrollib

registripidaja enne registreerimist ettevõtja esitatud metallplaatidel oleva nimemärgise näidise

abil tegeliku märgise ja kujutise kavandi vastavust. Edaspidi vastutab nimemärgise ja registrile

esitatud nimemärgise vastavuse eest eelkõige ettevõtja. Kui ettevõtja kasutab registrile esitatud

nimemärgisest erinevat märgist, ei ole tema turustatav toode VMTS-i nõuetele vastavalt

märgistatud ja seda ei või müügiks pakkuda. Nimemärgisega märgistamise eesmärk on toote

märgistuse alusel tuvastada toote eest vastutav isik (valmistaja või teises riigis toodetud toote

korral sissevedaja). Nimemärgise järgi on võimalik järelevalveasutusel või ka tarbijal tuvastada

toote nõuetele vastavuse eest vastutav ettevõtja, kelle poole vajaduse korral pöörduda. Ettevõtja

huvi on oma tooteid korrektselt märgistada, et tal ei tekiks takistusi toodete müügiks

pakkumisel, sh teistes EL-i liikmesriikides, kus samuti on enamjaolt nõutud märgistada

väärismetalltooted nimemärgisega ja kus tunnustatakse Eestis registreeritud nimemärgist. Kuna

nimemärgise kehtivuse aeg on pikem, jääb ettevõtjale kohustus teavitada registripidajat, kui ta

lõpetab nimemärgise kasutamise.

Riigilõivu määra suurendatakse 20 eurolt 30 euroni. Riigilõivu tuleb edaspidi tasuda ettevõtjal

taotluse esitamisel ja ka nimemärgise registreeringu pikendamise toimingu eest. Praegu

tasutakse riigilõivu positiivse registreeringu otsuse korral. Kuna registreeringu kehtivusaega

pikendatakse ühelt aastalt kümnele, siis pikendamise toimingu lisamine riigilõivuga hõlmatud

toimingute hulka on väga väheldase mõjuga. Registreerimisest keeldumise otsuseid on üksikud

21

aastas, mistõttu on muudatuse mõju samuti väga väheldane. Riigilõivu määra suurendatakse

poole võrra. Samas on määra tõus ikkagi suhteliselt väike (10 eurot) ja ettevõtjal on vaja

nimemärgise registri toiminguid teha harva. Ühel korral registreerides ja järgmisel korral

kümne aasta pärast registreeringu pikendamisel. Registreeringu muudatusi tehakse harva, nt

ettevõtte andmete muutmisel või ettevõtte üleminekul teise ettevõtte alla. Kuna edaspidi ei ole

ettevõtjal kohustust enne nimemärgise registreerimist teha füüsilisi jäljendeid, siis võib tekkida

ettevõtjatel, kes ei tee enne registreerimise taotluse esitamist füüsilisi nimemärgise jäljendite

proove, vajadus nimemärgise kujutise muutmiseks. Põhjusel, et pärast registreerimist võib

selguda, et nimemärgise kujutis on liiga detailne ja seda ei saa reaalselt väärismetalltootele

samal kujul panna. Sel juhul peab ettevõtja tegema uue taotluse (nimemärgise registreeringu

muutmiseks) ja tasuma täiendavalt riigilõivu.

Mõju avaldumise sagedus: keskmine ehk regulaarne

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline

Mõju olulisus: ebaoluline. Kuigi muudatuse mõju on puudutatud ettevõtjatele oluline, siis on

puudutatud ettevõtjate hulk väga väike, mistõttu kõikide ettevõtjate vaatest on mõju pigem

ebaoluline. Üks ebasoovitav mõju ettevõtjale on registreeritud nimemärgise kujutise

muutmisvajaduse tekkimine, kui enne registreerimise taotluse esitamist ei ole ettevõtja

kontrollinud, kas nimemärgise kujutist on võimalik ka reaalselt teostada. See tähendab

ettevõtjale täiendavat halduskoormust uue taotluse esitamisega ja täiendava riigilõivu tasumist.

Ettevõtja saab eelnimetud ebasoovitavat mõju vältida olles ise hoolsam.

Sihtrühm II: AS Metrosert, kus praegu on nimemärgiste registriga seotud 0,5 töökohta

Mõju ulatus: Ühekordselt suur, kuna edaspidi ei toimu nimemärgiste registreerimine AS-is

Metrosert. Kogu register koos arhiiviga viiakse üle TTJA-sse ja AS Metrosert edaspidi

nimemärgiste registreerimise ning muude seotud toimingutega ei tegele. AS-is Metrosert täidab

registri pidaja ülesandeid struktuuriüksus Eesti Proovikoda, kus on üks töötaja 0,5 ametikohaga

hõivatud registritoimingutega. AS Metrosert saab praegu riigilt ülesande täitmiseks aastas

17 200 eurot, mis katab ülesande täitmise kulud. Pärast muudatust ei saa AS Metrosert ülesande

täitmiseks raha ega pea seda ülesannet enam täitma. Eesti Proovikoda pakub praegu ka

väärismetalli proovi tõendajana teenust ning muid väärismetalltoodete analüüsimise ja

märgistamise teenuseid. Registri pidamise äraviimine AS-ist Metrosert ei mõjuta muid AS-i

Metrosert, st Eesti Proovikoja, teenuseid. Kuigi ühekordne muudatuse mõju ulatus on suur, siis

pikemas plaanis on mõju AS-ile Metrosert väike.

Mõju avaldumise sagedus: väike (ühekordne)

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline

Mõju olulisus: ühekordselt oluline muudatus, kuid arvestades ülesande koormust võrreldes AS

Metrosert muude tegevustega, siis üldises plaanis väheoluline.

Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm III: Riiklik järelevalveasutus TTJA

Mõju ulatus: TTJA saab juurde ülesande ja peab selleks muutma töökorraldust. TTJA-l on

olemas üldistele andmekogu nõuetele vastav infosüsteem, millele vastava mooduli juurde

loomisega saab lisada nimemärgiste andmed. TTJA-s on olemas pädev personal, kes tunnevad

väärismetalli valdkonda ja oskavad TTJA infosüsteemis teha menetlustoiminguid. TTJA

22

infosüsteemi arenduseks ja andmete üleviimiseks on eelhinnangu järgi vajalik vähemalt

150 000 eurot. Jooksvateks kuludeks on praegu riigieelarves ettenähtud nimemärgise registri

töötlejale 17 200 eurot. Arendus- ja jooksvate kulude, sh personalikulu, suurus täpsustatakse

MKM-i tellitava vastava uuringu käigus, mis valmib novembris 2023. Kuigi on tegemist uue

ülesandega, siis mõju ulatus TTJA-le on keskmine. Lisaks TTJA jääb ainukeseks kohtuväliseks

väärteo menetlejaks nimemärgise võltsimine ja võltsituna kasutamise korral. Arvestades, et

PPA ja kohalikud omavalitsused ei ole eelnimetud väärtegusid viimastel aastatel teinud (PPA

mitteühtegi viimase viie aasta jooksul), siis ei tohiks antud muudatus TTJA töökoormusele

märkimisväärset mõju avaldada.

Mõju avaldumise sagedus: keskmine ehk regulaarne

Ebasoovitava mõju avaldumise risk: vähetõenäoline. Ebasoovitav mõju oleks, kui riik ei

eraldaks lisaraha TTJA-le uue ülesande täitmiseks, sh infosüsteemi arendamiseks. Sel juhul

peaks TTJA leidma võimaluse muudest vahenditest infosüsteemi arenduseks, näiteks lükates

edasi arendused, mis ei ole ajakriitilised. Risk on väga vähetõenäoline. Juba praegu on alustatud

arenduseks vajaliku ärianalüüsiga, mida rahastab MKM ja pärast ärianalüüsi valmimist plaanis

taotleda infosüsteemi arenduseks vahendid struktuurivahendite fondist.

Mõju olulisus: ebaoluline. Uue ülesande lisandumine konkreetsele struktuuriüksusele on olulise

mõjuga, kuid arvestades TTJA erinevate ülesannete hulka võib mõju olulisust hinnata

ebaolulisena.

Kavandatav muudatus 2: väärismetalltoodete jaemüügipiirangud tühistatakse.

Edaspidi võib väärismetalltooteid müüa piiranguteta, sh turul, tänavakaubanduses,

koduukselepingute kaudu, kõigil avalikul üritusel ja välikioskis.

Mõju valdkond: Mõju majandusele ja turuosalistele

Sihtrühm: Väärismetalltoote valmistajad, sissevedajad, hulgi- ja jaemüügiettevõtted.

Kellade ja ehete spetsialiseeritud kauplustes jaemüügiga tegelevaid ettevõtjaid on u 200.

Kellade ja ehete jaemüügiga tegelevate ettevõtjate käive 2021. aasta majandusaasta aruannete

alusel oli umbes 37 miljonit eurot. Kaudsemalt on jaemüügi piirangutega puudutatud ka

väärismetalltoodete valmistajad, sissevedajad, hulgimüügiettevõtted. Väärismetalltoodete

valmistajad ja sissevedajad on umbes 300 ettevõtet. Väärismetalli ja vääriskivide kokkuostu ja

hulgimüügiga tegelevaid ettevõtjaid on majandustegevuse registri järgi 114, neist 70 tegeleb

hulgimüügiga. Kokkuvõttes on väärismetalltoodetega seotud ettevõtjaid umbes 600.

Mõju ulatus:

Kõigil väärismetalltoodetega seotud ettevõtjatel on võimalik laiendada jaemüügikanaleid ja

müüa tooteid turul, tänavakaubanduses, koduukselepingute kaudu, kõigil avalikul üritusel ja

välikioskis. Võib arvata, et otsesemalt on mõjutatud pigem väiksemad ettevõtjad, sh

väärismetalltoodete valmistajad, kel on suurem huvi ühekordselt ja ajutiselt oma tooteid müüa,

nt erinevatel laatadel ja muudel avalikel üritustel, mis otse ei ole mõeldud väärismetalltoodetega

kauplemiseks.

Positiivne on suurema õigusselguse saavutamine. Näiteks kaob ära vajadus defineerida

kaubanduskeskustes olevaid lahtisi lette. Praegu on suurematel ettevõtjatel konkurentsieelis,

kuna nad suudavad paremini oma tooteid müüa väärismetalltoodete müümisele

spetsialiseerunud kauplustes.

23

Edaspidi suureneb mikroettevõtjast käsitöölise konkurentsivõime, kes saab enda valmistatud

tooteid ise müüa ka turul ja mitmesugustel laatadel ega pea kasutama väärismetalltoodete

jaemüügiks spetsialiseerunud füüsilisi kauplusi. E-kaubanduses ei ole väärismetalltoodetele

erisusi loodud ja kehtivad jaemüügipiirangud füüsilistes kohtades on ajale jalgu jäänud. Samas

ei pruugi paljusid jaemüüjaid muudatus puudutada, kuna väärismetalltooted on luksuskaubad,

mida pigem soovitakse pakkuda eksklusiivsemas müügikeskkonnas kui turul või

tänavakaubanduses.

Mõju avaldumise sagedus: suur ehk igapäevane. Kuna jaemüügiga tegelevad ettevõtjad

igapäevaselt, siis jaemüügi kohtade piirangute kehtetuks tunnistamine mõju avaldumise

sagedus suur.

Ebasoovitava mõju avaldumise risk: puudub

Mõju olulisus: väheoluline.

Mõju valdkond: Mõju kodanikele ja sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: tarbijad, kes ostavad väärismetalltooteid

Mõju ulatus: mõju on positiivne, kuna tarbijatel avaneb võimalus osta väärismetalltooteid

laiemas jaemüügivõrgus.

Mõju avaldumise sagedus: väike.

Mõju avaldamise sagedus sõltub konkreetse tarbija aktiivsusest. Kuna keskmine tarbija

igapäevaselt väärismetalltooteid ei osta, siis keskmise tarbija seisukohast on mõju pigem

juhuslik ehk mitteregulaarne. Mõju avaldub siis, kui ost sooritatakse laiendatud jaemüügi kanali

kaudu, nt turult.

Ebasoovitava mõju avaldumise risk: vähetõenäoline

Väärismetalltoodete jaemüügikohti sai VMTS-is varem piiratud tarbijakaitse eesmärkidel, et

tarbijaid kaitsta vähem kontrollitud kohtades toimuva jaemüügi eest. Muudes valdkondades ei

ole tarbijate kaitsmise eesmärkidel kehtivaid jaemüügi kohtade piiranguid. Arvestades, et

praeguseks on lisandunud e-keskkondades kauplemine, mis moodustab juba 20% kogu

jaekaubanduse mahust ja kus väärismetalltoodete jaemüügile erinõudeid ei ole ega ole ka vaja

kehtestada. Vastava valdkonna järelevalveasutus TTJA ei ole viimastel aastatel täheldanud

väärismetalltoodega probleeme. Tarbijavaidluste komisjonile esitavad tarbijad aastas

kümmekond avaldust (kõikide avalduste arv u 2800), mis on seotud väärismetalltoodetega.

Seega võib järeldada juba avalduste arvu järgi, et väärismetalltoodete valdkonnas ei ole

tarbijatel laialdasi probleeme. Tarbijate esitatud kümmekond avaldust on olnud seotud

väärismetalltoodete kasutamisel järel deformeerumise või purunemise või värvi muutumisega

kodukeemia kasutamisel, mitte sellega, et toode ei vasta väärismetalli sisaldusele

(nn kassikuld).

Võrreldes 2004. aastaga, kui jaemüügipiirangud kehtestati, on tarbijakaitse seadusesse lisatud

ebaausate kaupemisvõtete regulatsioon. Ebaausad kauplemisvõtted on tarbijat eksitavad või on

tarbija suhtes agressiivsed. Eksitav kauplemisvõte on kui kaupleja või teenusepakkuja annab

tarbijale kauba või teenuse kohta valeinfot või esitab õiget infot viisil, mis võib tarbijat

tõenäoliselt eksitada, kuna on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav; jätab tarbijale

andmata olulise info, mida on vaja teada ostuotsuse tegemisel (nt teave väärismetalltoote

väärismetalli sisalduse või märgistuse kohta). Kui tarbija on ebaausa kauplemisvõtte tõttu kahju

kannatanud, võib ta oma lepinguliste õiguste kaitseks esitada hagi kohtusse või pöörduda

tarbijavaidluste komisjoni poole. Vajaduse korral saab TTJA ellu viia tarbijate teadlikkuse

24

suurendamise kampaaniat väärismetalltoodete nõuete kohta, näiteks parandada tarbijate

teadmisi väärismetalltoote märgistusest, mida tarbija saab enne ostuotsuse tegemist kontrollida.

Mõju olulisus: väheoluline

Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: riiklikud järelevalveasutused VMTS alusel, kelleks on TTJA ja KOV-id. TTJA-s

tegeleb väärismetalltoodete järelevalvega kolm töötajat, kellel on kokku ühe töökoha ulatuses

ka muid tööülesandeid. KOV-ides teostavad järelevalveametnikud järelevalvet muude

järelevalveülesannete kõrval. Erinevad KOV-id hindavad töökoormust väärismetalltoodete

järelevalve ülesannete täitmisel nullist kuni kümne protsendini ühe töökoha ulatuses.

Mõju ulatus: väike

Väärismetalltoodete jaemüügi piirangute kaotamisega suureneb jaemüügikohtade arv, kus võib

müüa väärismetalltooteid, kuid järelevalveasutustel järelevalvega hõlmatavate kohtade arv ei

muutu. Kui praegu kehtivate nõuete järgi tuleb jaemüügi piirangutega kohtades kontrollida, et

nendes kohtades ei müüdaks väärismetalltooteid, siis edaspidi tuleb kontrollida samades

kohtades väärismetalltoodete müügi korral toodete VMTS-i nõuetele vastavust. Mõju ulatus on

väike, kuna ka praegu teevad nii TTJA kui ka KOV-id järelevalvet kehtiva piiranguga hõlmatud

kohtades, et kontrollida väärismetalltoodete mittemüümist piiranguga hõlmatud kohtades.

Edaspidi kontrollitakse turul, tänavakaubanduses, koduukselepingute kaudu, kõigil avalikel

üritustel ja välikioskis müüdavate väärismetalltoodete nõuetele vastavust. TTJA järelevalve

tulemused näitavad, et väärismetalltoodete valdkonnas ei ole viimastel aastatel probleeme

täheldatud. KOV-ides on järelevalve erinev, kui kokkuvõtlikult on tulemused TTJA-ga

sarnased, nt kas kaebusi ei ole esitatud ja seetõttu ei ole teostatud järelevalvet või kaebusi on

väga harva või valla territooriumil puuduvad ettevõtted, kes tegelevad väärismetalltoodete

valmistamise, tootmise ja müügiga. Järelevalve asutuste kohustuste märkimisväärset

suurenemist ei ole ette näha. Vähesel määral võib olla järelevalve tegevuste suurenemist, mis

tuleneb lubatavate jaemüügi kohtade laienemisest. Samas ei ole praegu ette näha

väärismetalltoodete jaemüügisektoris suurt tungi piirangutega kohtades jaemüügi

suurenemiseks.

Mõju avaldumise sagedus: väike, kuna järelevalvatavate kohtade arv ei muutu.

Ebasoovitava mõju avaldumise risk: vähetõenäoline

Mõju olulisus: väheoluline

Kavandatav muudatus 3 – Väärismetalltoote massi esitamine ja massi esitamise täpsus

müügidokumendil on aegunud nõue ja ettevõtjatele suure halduskoormusega

Mõju valdkond: Mõju majandusele ja turuosalistele

Sihtrühm: Väärismetalltoodete hulgi- ja jaemüügiettevõtted (vt täpsemat sihtrühma kirjeldust

kavandatava muudatuse nr 1 juures).

Väärismetalltoodetega seotud ettevõtjad on väärismetalltoodete valmistajad, sissevedajad,

hulgi- ja jaemüügiettevõtted. Umbes 600 ettevõtet ja see moodustab kogu Eestis tegutsevatest

ettevõtjate arvust marginaalse osa (0,6%). Kellade ja ehete hulgi- ja jaemüügiga tegelevate

ettevõtjate ning väärisesemete tootjate käive 2021. aasta majandusaasta aruannete alusel oli

umbes 84 miljonit eurot. Väärismetalltoodete eksport moodustab umbes 5 miljonit aastas, sh

Eesti päritolu väärismetalltoodete eksport 2–3 miljonit eurot aastas. Kellade ja ehete

spetsialiseeritud kauplustes jaemüügiga tegelevaid ettevõtjaid on umbes 200. Väärismetalli ja

25

vääriskivide kokkuostu ning hulgimüügiga tegelevaid ettevõtjaid on majandustegevuse registri

järgi 114. Kokkuvõttes moodustavad sihtrühma umbes 300 ettevõtjat.

Mõju ulatus: Mõju ulatus on ettevõtjatele positiivne, kuna neil väheneb halduskoormus ja on

võimalik teatud kulude kokkuhoid. Näiteks nimetas üks suurem jaemüügiettevõtja, et neil on

3–4 töötajat iga päev hõivatud toodete massi sisestamisega kassasüsteemi, kuna ühe mudeli

toodete tegelik mass võib partii sees erineda rohkem kui 0,1 grammi.

Mõju avaldumise sagedus: suur ehk igapäevane

Ebasoovitava mõju avaldumise risk: vähetõenäoline

Mõju olulisus: väheoluline

Mõju valdkond: Mõju kodanikele ja sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: Tarbijad, kes ostavad väärismetalltooteid.

Mõju ulatus:

Tarbijate jaoks ei muutu maksmist tõendava dokumendi järgi toote identifitseerimine.

Ostudokumendile lisati mass seetõttu, et toodet identifitseerida, sealhulgas viia kokku ostutšekk

ja toode juhul, kui tarbija esitab pretensiooni. Praeguseks on toote identifitseerimiseks paremaid

viise, nagu tootekood. Kui tarbijal peaks olema vaja esitada pretensioon, on maksmist tõendaval

dokumendil toodet identifitseeriv info ka edaspidi (nt tootekood). Tarbija kaebuse lahendamisel

lähtutakse tarbijakaitseseaduses sätestatud korrast ka tulevikus.

Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldamise sagedus sõltub konkreetse tarbija aktiivsusest.

Kuna keskmine tarbija väärismetalltooteid iga päev ei osta, on keskmise tarbija seisukohast

mõju avaldumise sagedus juhuslik ehk ebaregulaarne.

Ebasoovitava mõju avaldumise risk: vähetõenäoline/väike

Ebasoovitavaks mõjuks võib olla tarbijal, et esitatud maksmist tõendaval dokumendil ei ole

esitatud toote kaalu. Samas võib tarbija müüjalt alati küsida toote kohta ostuotsuse tegemiseks

lisainfot ja tavaliselt on toote kaal märgitud tootega küljes oleval sildil. Tarbijad ostavad

väärismetalltooteid, nt ehteid, disaini järgi, mitte kaalu alusel. Väärismetalltoote kaal on

tarbijale pigem informatiivse tähendusega. Väärismetalltoodete korral moodustab väärismetalli

väärtus umbes 30% hinnast, vääriskividega toodete korral veel vähem. Seega ei ole mass kõige

määravam omadus väärismetalltoote väärtuse kujunemisel.

Mõju olulisus: väheoluline

Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: Riiklikud järelevalveasutused, kelleks on TTJA ja KOV-id.

Mõju ulatus:

Järelevalveasutused saavad ka edaspidi toodet ja müügidokumenti hulgi- ja jaemüügis

väärismetalltoodete nõuetele vastavuse kontrollimisel kokku viia, olenevalt ettevõtja valikust

toodet identitifitseerida, kas endiselt massi järgi või tootekoodi alusel. Massi esitamine

kohustuse eemaldamine regulatsioonist ei mõjuta oluliselt järelevalvetegevust.

Mõju avaldumise sagedus: harv ehk ebaregulaarne

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline

26

Mõju olulisus: väheoluline

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Kokkuvõttes eelnõuga kavandatavad muudatused vähendavad ettevõtjate halduskoormust.

Riigiasutuste (TTJA) töökoormus suureneb vähesel määral uue ülesande (nimemärgise

registreerimine) lisandumisel ja järelevalve pädevuse muutumisel, aga muudatus on ebaoluline

või väheoluline arvestades TTJA erinevate ülesannete hulka ja järelevalvatavate kohtade arvu

samaks jäämist.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega kaasnevad otsesed kulud on AS-i Metrosert hallatava nimemärgise

registri lõpetamise ning andmete, füüsiliste näidiste ja arhiivi üle toomisega TTJA infosüsteemi

seotud kulud ning TTJA infosüsteemi nimemärgise registreerimiseks vastava funktsionaalsuse

arenduskulud ja ülalpidamiskulud.

TTJA infosüsteemi arenduseks ja andmete ülevõtmiseks on eelhinnangu järgi vajalik vähemalt

150 000 eurot. Jooksvateks kuludeks on nimemärgise registri töötlejale praegu riigieelarves

ettenähtud 17 200 eurot. Eeldatavalt väheneb registri üleviimisega TTJA-sse töökoormus, kuna

AS-s Metrosert toimub kogu menetlus käsitsi ja TTJA-s toimuks enamik menetlusi

infosüsteemi abil. Samas tuleb arvestada lisanduvate infosüsteemi ülalpidamiskuludega.

Arendus- ja jooksvate kulude, sh personalikulu, suurus täpsustatakse MKM-i tellitava vastava

uuringu käigus, mille valmimise tähtaeg on 20. november 2023.

Väärismetalltoodete jaemüügi piirangute kaotamine ei mõjuta märkimisväärselt järelevalve

koormust. Kuigi suureneb jaemüügikohtade arv, kus võib müüa väärismetalltooteid, siis

järelevalveasutustel järelevalvega hõlmatavate kohtade arv ei muutu. Kui praegu kehtivate

nõuete järgi tuleb jaemüügi piirangutega kohtades kontrollida, et nendes kohtades ei müüdaks

väärismetalltooteid, siis edaspidi tuleb kontrollida samades kohtades väärismetalltoodete

müügi korral toodete vastavust VMTS-i nõuetele.

Eelnõu §-ga 2 täpsustatakse kohustust maksta nimemärgise registreerimisel riigilõivu. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt tasub nimemärgise registreeringu taotleja riigilõivu ainult juhul, kui

nimemärgis otsustatakse registreerida. Edaspidi kaasneb alati kohustus maksta riigilõivu

nimemärgise registreerimise ning registreeringu kehtivusaja pikendamise ja muutmise

tegevuste elluviimiseks esitatud taotluse läbivaatamise eest. Enamik taotlusi lõppeb

nimemärgise registreerimisega. Näiteks, 2022. aastal esitati 34 nimemärgise registreerimise

taotlust, neist ühe korral lõppes menetlus registreerimiseta. Lisaks muudetakse riigilõivumäära

20 eurolt 30 euroni, mis tähendaks 2022. aastal laekunud taotluste alusel aastast riigilõivudest

laekunud tulu muutust 660 eurolt 990 euroni. Kuna nimetatud tegevuse kohta on taotlusi

suhteliselt vähe, riigitulud märkimisväärselt ei muutu.

Kokkuvõttes suureneb TTJA koormus nimemärgise kujutiste registreerimisülesande

lisandumisega, kuid muus osas riigiasutuste koormus ei muutu.

8. Rakendusaktid

Käesoleva seaduse jõustumisega muutub kehtetuks kaks kehtiva VMTS-i alusel kehtestatud

volitusnormi ja lisatakse üks volitusnorm määruse kehtestamiseks. Uus volitusnorm lisatakse

VMTS § 12 lõikesse 3. Nimetatud volitusnormi alusel kehtestab vastava valdkonna eest

27

vastutav minister, kelleks on majandus- ja infotehnoloogiaminister, määrusega nimemärgise

kujutise täpsustatud nõuded ning registreerimise taotlemise, registreerimise, registreeringu

kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja keeldumise korra. Seaduses ei

ole otstarbekas sätestada põhjalikke tehnilisi nõudeid nimemärgise kujutisele, detailseid

taotluses esitatavad andmed ja taotluse menetlemisega seotud üksikasju, mis võivad ka ajas

muutuda. Eelnimetatud aspektid on otstarbekam reguleerida ministri määruses. Rakendusakti

kavand on lisatud seletuskirja lisas 1.

Eelnõu üldises korras jõustumisega muutub kehtetuks VMTS § 11 lõike 2 alusel kehtestatud

määrus:

1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. märtsi 2004. a määrus nr 46

„Väärismetalltoodete aastamärgiste kehtestamine“, kuna VMTS-i § 11 tunnistatakse kehtetuks,

st aastamärgise regulatsioon.

Lisaks, eelnõu jõustumisel üldises korras on vaja muuta järgmiseid VMTS-i alusel kehtestatud

määruseid:

1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. märtsi 2004. a määrus nr 47 „Väärismetalltoote

proovimärgise ja ühitatud nime- ja proovimärgise kuju ning väärismetalltoote nime ja

proovimärgisega või ühitatud nime- ja proovimärgisega märgistamise kord“13, kuna sisaldab

nõudeid väärismetalltoote aastamärgisega märgistamisele;

2) Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2004. a määruse nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri

asutamine ja registri pidamise põhimäärus“, kuna sisaldab nõudeid nimemärgise füüsiliste

näidisjäljendite esitamisele.

Eelnõu sätete jõustumisega 2025. aasta 1. jaanuaril muutub kehtetuks VMTS 12 lõike 2 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 9. aprilli 2004. a määrus nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri

asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (jõustub 1.1.2025), kuna nimemärgise

registreerimine viiakse üle TTJA järelevalve infosüsteemi ja asjakohased sätted lisatakse TTJA

järelevalve infosüsteemi põhimäärusesse.

Lisaks on vaja eelnõu 2025. aasta 1. jaanuaril jõustumise tõttu muuta SeOS-i § 12 lõike 2 ja

tarbijakaitseseaduse § 22 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 19. märtsi

2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi

põhimäärus“, kuna edaspidi on nimemärgise kujutiste andmestik TTJA järelevalve

infosüsteemi osa ja andmestik kehtestataksegi eelnimetatud määruse lisas.

Eelpool nimetatud määruste kavandid on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud nimemärgise registri üleminekuga TTJA-sse seotud

sätted (§ 1 punktid 10, 14, 15, 17, 18, 20, 21, 29, 30 ja 32 ning § 3 punkt 1), mis jõustuvad

2025. aasta 1. jaanuaril. Seaduseelnõu peab läbima ka Euroopa Komisjoni teavitusprotseduuri,

mis tähendab kolmekuulist ooteaega. Eelnõu on saadetud Euroopa Komisjonile ja ooteaeg

lõppeb 6. oktoober 2023.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Justiitsministeeriumile,

Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks

13 RT I, 30.12.2022, 11

28

Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Andmekaitse

Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Rahvusarhiivile, AS-ile Metrosert, MTÜ-le Kulla-

ja Kellaliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning MTÜ-le Eesti Metallikunstnike Liit.

Andmekaitse Inspektsioon ja Rahvusarhiiv andsid teada, et neil ei ole eelnõule märkuseid.

Muud kooskõlastamisel saabunud märkused on toodud seletuskirja lisas 2.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

14.09.2023 nr 2-1/2023/3165

Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse

ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu

Austatud minister Kalle Laanet

Esitame kooskõlastamiseks väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse

seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri;

3) eelnõu seletuskirja lisad.

Triinu Sillamaa

625 6391 [email protected]