Kaubandus-Tööstuskoja seisukohad väärismetalltoodete seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 19.01.2023 nr 2-22/2022/343
[email protected] Meie 09.02 2023 nr 4/26





Arvamuse avaldamine väärismetalltoodete
seaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse kohta

Lugupeetud Kristjan Järvan!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust väärismetalltoodete seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi: VTK) kohta. Järgnevalt esitame oma seisukohad VTK-s sisalduvate ettepanekute kohta.

1. Nimemärgiste register
1.1. Elektrooniline nimemärgiste register
VTK-s (lk 9-10) sisaldub ettepanek muuta nimemärgiste register täielikult elektrooniliseks. See tähendab, et muudatuse kohaselt ei peaks ettevõtjad enam esitama registrile paberkandjal nimemärgise kujutist, vaid saaksid selle saata digitaalselt. Lisaks ei peaks ettevõtjad enam registrile füüsiliselt esitama nimemärgist.
Kaubanduskoja seisukoht:
Peame igati vajalikuks nimemärgiste registri ajakohastamist, et ettevõtjatel oleks võimalik taotleda nimemärgist elektrooniliselt ning nad vabaneksid nimemärgise füüsilisest esitamise kohustusest.

1.2. Nimemärgise registreeringu kehtivusaeg
Väärismetalltoodete seaduse § 20 alusel tuleb iga aasta kinnitada nimemärgise registreeringut, mis sisuliselt tähendab nimemärgise ühe aastast kehtivust. VTK-s sisaldub mõte, et iga-aastase teavitamise kohustuse asemel tuleks kehtestada andmete säilitamise ja ajakohasena hoidmiseks nimemärgise registreeringule kuni 10-aastane kehtivusaeg.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame plaanitavat muudatust, sest see võimaldab vähendada ettevõtjate halduskoormust. Samuti peame mõistlikuks, et see muudatus jõustuks esimesel võimalusel, sest muudatuse elluviimine ei ole seotud registri arendamisega.

1.3. Rohkem kui ühe nimimärgise registreerimine
VTK-s (lk 11) sisaldub idee anda ettevõtjatele võimalus registreerida mitut olemuselt sarnast nimemärgist, et neid kasutada erineva suurusega toodetel. Näiteks suuremõõtmelist toodet saaks sellisel juhul märgistada keerulisema märgisega ja väiksemõõtmelist lihtsama märgisega. Praegu on registreeringu saamise eeldus, et uus registreeritav märgis peab olema teistest selgelt eristuv.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame plaanitavat muudatust, sest see võtab paremini arvesse ettevõtjate vajadusi ja soove kui kehtiv regulatsioon.

2. Väärismetalltoodete jaemüügile kehtestatud piirangud
Väärismetalltoodete seaduse § 33 kohaselt on keelatud väärismetalltoodete jaemüük tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel (va üritused, kus väärismetalltoodete jaemüük on ürituse eesmärgist tulenevalt asjakohane) ning kioskis (va ehitises asuvas kioskis). VTK-s (lk 12) sisaldub ettepanek kaotada väärismetalltoodete jaemüügi piirangud.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame väärismetalltoodete seaduse § 33 kehtetuks tunnistamist, sest täna puudub praktiline vajadus piirata väärismetalltoodete jaemüüki tarbijakaitselistel põhjustel teatud müügikohtades.

3. Väärismetalltoote massi esitamine ja massi esitamise täpsus
Väärismetalltoodete seaduse § 34 lg 1 p 3 kohaselt peab väärismetalltoote jaemüügil maksmist tõendaval dokumendil ja hulgimüügil saatedokumendil olema jae- ja hulgimüügi märgitud toote mass. Väärismetalltoodete seaduse § 37 kohaselt tuleb jae- ja hulgimüügidokumentides väärismetalltoote mass esitada vähemalt grammi kümnendikkohani. VTK-s (lk 12) sisaldub ettepanek eemaldada väärismetalltoodete seadusest kohustuslikud nõuded massi esitamisele müügidokumendil ning muuta seaduse sõnastust selliselt, et müügidokumendi järgi peab olema võimalik tuvastada konkreetne toode. See tähendab, et plaanitava muudatuse kohaselt võib ettevõtja jätkuvalt kasutada massi lisamist müügidokumendile või kasutada muud toodet paremini identifitseerivat viisi, näiteks tootekoodi.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame plaanitavat muudatust, sest see võimaldab vähendada ettevõtjate halduskoormust ning annab ettevõtjatele paindlikumad võimalused tagada olukord, et toote müügidokumendil on piisav teave väärismetalltoote tuvastamiseks.

4. Väärismetalltoote aastamärgis
Väärismetalltoote aastamärgis on väärismetalltoodete seaduse § 11 kohaselt vabatahtlik märgis, millega võib väärismetalltoote valmistaja märgistada toote, et tähistada toote valmistamise aastat. VTK-s (lk 12-13) sisaldub idee kaotada seadusest väärismetalltoote aastamärgise regulatsioon. Muudatuse jõustumisel oleks ka edaspidi väärismetalltootel lubatud kasutada väärismetalltoodete seaduses nimetamata märgistust, kui see ei halvenda oma kuju ega paiknemise poolest seadusega reguleeritud märgiste nähtavust, loetavust ega tähenduse mõistmist.
Kaubanduskoja seisukoht:
Me ei ole sellele muudatusele vastu.

Lugupidamisega


/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor










Marko Udras [email protected] 6040070

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 19.01.2023 nr 2-22/2022/343
[email protected] Meie 09.02 2023 nr 4/26





Arvamuse avaldamine väärismetalltoodete
seaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse kohta

Lugupeetud Kristjan Järvan!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust väärismetalltoodete seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi: VTK) kohta. Järgnevalt esitame oma seisukohad VTK-s sisalduvate ettepanekute kohta.

1. Nimemärgiste register
1.1. Elektrooniline nimemärgiste register
VTK-s (lk 9-10) sisaldub ettepanek muuta nimemärgiste register täielikult elektrooniliseks. See tähendab, et muudatuse kohaselt ei peaks ettevõtjad enam esitama registrile paberkandjal nimemärgise kujutist, vaid saaksid selle saata digitaalselt. Lisaks ei peaks ettevõtjad enam registrile füüsiliselt esitama nimemärgist.
Kaubanduskoja seisukoht:
Peame igati vajalikuks nimemärgiste registri ajakohastamist, et ettevõtjatel oleks võimalik taotleda nimemärgist elektrooniliselt ning nad vabaneksid nimemärgise füüsilisest esitamise kohustusest.

1.2. Nimemärgise registreeringu kehtivusaeg
Väärismetalltoodete seaduse § 20 alusel tuleb iga aasta kinnitada nimemärgise registreeringut, mis sisuliselt tähendab nimemärgise ühe aastast kehtivust. VTK-s sisaldub mõte, et iga-aastase teavitamise kohustuse asemel tuleks kehtestada andmete säilitamise ja ajakohasena hoidmiseks nimemärgise registreeringule kuni 10-aastane kehtivusaeg.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame plaanitavat muudatust, sest see võimaldab vähendada ettevõtjate halduskoormust. Samuti peame mõistlikuks, et see muudatus jõustuks esimesel võimalusel, sest muudatuse elluviimine ei ole seotud registri arendamisega.

1.3. Rohkem kui ühe nimimärgise registreerimine
VTK-s (lk 11) sisaldub idee anda ettevõtjatele võimalus registreerida mitut olemuselt sarnast nimemärgist, et neid kasutada erineva suurusega toodetel. Näiteks suuremõõtmelist toodet saaks sellisel juhul märgistada keerulisema märgisega ja väiksemõõtmelist lihtsama märgisega. Praegu on registreeringu saamise eeldus, et uus registreeritav märgis peab olema teistest selgelt eristuv.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame plaanitavat muudatust, sest see võtab paremini arvesse ettevõtjate vajadusi ja soove kui kehtiv regulatsioon.

2. Väärismetalltoodete jaemüügile kehtestatud piirangud
Väärismetalltoodete seaduse § 33 kohaselt on keelatud väärismetalltoodete jaemüük tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel (va üritused, kus väärismetalltoodete jaemüük on ürituse eesmärgist tulenevalt asjakohane) ning kioskis (va ehitises asuvas kioskis). VTK-s (lk 12) sisaldub ettepanek kaotada väärismetalltoodete jaemüügi piirangud.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame väärismetalltoodete seaduse § 33 kehtetuks tunnistamist, sest täna puudub praktiline vajadus piirata väärismetalltoodete jaemüüki tarbijakaitselistel põhjustel teatud müügikohtades.

3. Väärismetalltoote massi esitamine ja massi esitamise täpsus
Väärismetalltoodete seaduse § 34 lg 1 p 3 kohaselt peab väärismetalltoote jaemüügil maksmist tõendaval dokumendil ja hulgimüügil saatedokumendil olema jae- ja hulgimüügi märgitud toote mass. Väärismetalltoodete seaduse § 37 kohaselt tuleb jae- ja hulgimüügidokumentides väärismetalltoote mass esitada vähemalt grammi kümnendikkohani. VTK-s (lk 12) sisaldub ettepanek eemaldada väärismetalltoodete seadusest kohustuslikud nõuded massi esitamisele müügidokumendil ning muuta seaduse sõnastust selliselt, et müügidokumendi järgi peab olema võimalik tuvastada konkreetne toode. See tähendab, et plaanitava muudatuse kohaselt võib ettevõtja jätkuvalt kasutada massi lisamist müügidokumendile või kasutada muud toodet paremini identifitseerivat viisi, näiteks tootekoodi.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame plaanitavat muudatust, sest see võimaldab vähendada ettevõtjate halduskoormust ning annab ettevõtjatele paindlikumad võimalused tagada olukord, et toote müügidokumendil on piisav teave väärismetalltoote tuvastamiseks.

4. Väärismetalltoote aastamärgis
Väärismetalltoote aastamärgis on väärismetalltoodete seaduse § 11 kohaselt vabatahtlik märgis, millega võib väärismetalltoote valmistaja märgistada toote, et tähistada toote valmistamise aastat. VTK-s (lk 12-13) sisaldub idee kaotada seadusest väärismetalltoote aastamärgise regulatsioon. Muudatuse jõustumisel oleks ka edaspidi väärismetalltootel lubatud kasutada väärismetalltoodete seaduses nimetamata märgistust, kui see ei halvenda oma kuju ega paiknemise poolest seadusega reguleeritud märgiste nähtavust, loetavust ega tähenduse mõistmist.
Kaubanduskoja seisukoht:
Me ei ole sellele muudatusele vastu.

Lugupidamisega


/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor










Marko Udras [email protected] 6040070